Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/25/2160-3 |
Registreeritud | 06.06.2025 |
Sünkroonitud | 09.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Mulgi Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Mulgi Vallavalitsus |
Vastutaja | Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Osaühing Anne Strati Arhitektuuribüroo Lina 18b, Pärnu linn, Pärnumaa 88317 kontakt: [email protected], +372 521 5490 Reg kood 11101661, MTR EEP 00266, Muins.tegevusluba E362/2008
MULGI VALLAS KARKSI-NUIA LINNAS HEINA TN 3
KINNISTU DETAILPLANEERING
TÖÖ NR 618-24
Tellija:
Mulgi Vallavalitsus
Vastutav spetsialist:
arhitekt Anne Vaisma
volitatud arhitekt tase 7
177638
mai 2025
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 1 / 10
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA NORMDOKUMENDID .......................................................... 2
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID .......................................................................................... 2
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ......................................................................................................... 2
3.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT.................................................................................................................................. 2
3.2 PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ............................................................................ 3
3.3 MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................... 3
3.4 TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................................................... 3
3.5 KEHTIVATE ARENGUDOKUMENTIDE KOHANE PIIRKONNA ARENG ..................................................................................... 3
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV........................................................................................................ 4
4.1 PLANEERITAVA KRUNDI ANDMED ........................................................................................................................... 4
4.2 PLANEERITAV EHITUSÕIGUS................................................................................................................................ 4
4.3 ARHITEKTUURSED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED ..................................................................................... 4
4.4 HALJASTUS JA VÄIKEVORMID .................................................................................................................................. 4
4.5 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ............................................................................................................................ 5
4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE ...................................................................................................................................... 5
4.7 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED ........................................................................................ 5
4.8 KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................................................... 6
4.8.1 MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE ................................................................................................... 6
4.8.2 MÜRA JA VIBRATSIOON ......................................................................................................................... 6
4.8.3 VÄLISÕHU KVALITEET ............................................................................................................................ 6
4.8.4 RADOONIOHT ........................................................................................................................................ 6
4.8.5 INSOLATSIOONITINGIMUSED ................................................................................................................ 7
4.8.6 KARKSI MAASTIKUKAITSEALA ................................................................................................................ 7
4.8.7 NAHKHIIRTE ELUPAIGAD ....................................................................................................................... 7
4.8.8 LOODUSLIKU LINNUSTIKU KAITSE.......................................................................................................... 7
4.8.9 HALJASTUSE KAITSE MAASTIKUKAITSEALAL .......................................................................................... 8
4.8.10 ENERGIATÕHUSUS ............................................................................................................................ 8
4.9 TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................................................... 8
4.9.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ...................................................................................................... 8
4.9.2 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................................. 9
4.9.3 SOOJAVARUSTUS ................................................................................................................................... 9
4.10 TULEOHUTUS .................................................................................................................................................. 9
4.11 KITSENDUSED JA KAITSEVÖÖNDID .................................................................................................................. 9
4.12 SERVITUUDID .............................................................................................................................................. 9
5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED ................................................................... 10
6. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE ...................... 10
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 2 / 10
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA NORMDOKUMENDID
• Planeerimisseadus (väljandja Riigikogu, vastu võetud 28.01.2015)
• Ehitusseadustik (väljandja Riigikogu, vastu võetud 11.02.2015)
• Tuleohutuse seadus (väljaandja Riigikogu, vastu võetud 05.05.2010)
• Karksi valla üldplaneering (kehtestatud Karksi Vallavolikogu 21.06.2006. a määrusega nr
17)
• Mulgi Vallavalitsuse korraldus 8. august 2023 nr 967 detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine (Heina tn 3)
• Siseministri määrus nr 10 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord".
• Siseministri määrus nr 8 16.02.2021 "Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad
nõuded".
• Keskkonnaministri määrus nr 71 16.12.2016 „Välisõhus leviva müranormtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
• EVS 809-1:2002 "Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur."
• EVS 843:2016 "Linnatänavad"
• EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“
• EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“
• Ricabell OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr ATG-23064)
• ja muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID
Detailplaneering hõlmab Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3 asuvat kinnistut ja selle
vahetusläheduses olevaid maaüksuseid: Heina tänav, Kalda tänav, Heina tn 4 // Heina tn L1.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 4700 m2.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta krundi kasutamise sihtotstarvet ärimaast
kaksikelamumaaks, määrata ehitusõigus, arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused,
tehnokommunikatsioonide lahendus, haljastus ja liikluskorraldus.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT
Planeeritav ala asub Karksi-Nuia linna keskuses ja piirneb põhjast Karksi maastikukaitsealaga
KLO1000643). Lääne poole jääb Viljandi mnt 4 kinnistu, kus paikneb August Kitzbergi
monument ja Heina tn 1 elamumaa kinnistu. Planeeringualast itta jääb samuti elamumma
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 3 / 10
sihtotstarbega kinnistu Kalda tn 10. Juurdepääs planeeritavale krundile on mööda ühesuunalist
heina tänavat.
3.2 PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS
Planeeritav ala paikneb linna keskuses. Vahetusläheduses on Mulgi Vallavalitsus, bussijaam,
kauplused, tankla ja Karksi-Nuia paisjärv. Planeeringuala piirneb põhjast Karksi
maastikukaitsealaga, mida katab osaliselt kõrghaljastus.
Linnakeskusele kohaselt on tegu segahoonestusega. Kontaktvööndis olevate kinnistute
kasutamise sihtotstarbed on erinevad: üldkasutatav maa, ühiskondlike ehitiste maa, ärimaa,
transpordimaa, kaitsealunemaa, elamumaa. Kui korruselamud paiknevad planeeringualast veidi
eemal Tartu mnt ääres, siis Heina ja Kalda tänaval on valdavad väikeelamud (üks pluss
katusekorrus).
Heina tn 3 kinnistu on L-tähe kujuline, suurus 2936 m2. Kinnistu on hoonestamata, lõunapoolses
osas kasvab neli lehtpuud, põhjapool veidi võsa, valdavalt on tegu rohumaaga. Maapinna langus
lõunast põhja on krundi ulatuses ligi 7 m.
3.3 MAAKASUTUS
Planeeritava kinnistu andmed:
Aadress Heina tn 3
Katastritunnus 28701:002:0072
Pindala 2936 m2
Kasutamise sihtotstarve ärimaa 100%
3.4 TEHNOVÕRGUD
Planeeringualal, täpsemalt Heina tn 3 kinnistu lõunapoolse piiri ääres piki Kalda tänavat kulgeb
kaugküttetrass (planeeritaval kinnistul liitumine puudub). Elektri liitumiskilp paikneb Heina tn
ääres, Heina tn 1 abihoone ees (liitumine puudub). Krundi piirile on toodud veetrass ja
paigaldatud maakraan (Heina tn 3 liitumispunkt). Samuti kulgeb Heina tänaval sidetrass
(liitumine puudub). Planeeritava kinnistu lõunapoolses osas on drenaaž. Reoveekanalisatsioon
puudub. Lähim liitumispunkt on Kalda tn 6 kinnistu juures olev kaev.
3.5 KEHTIVATE ARENGUDOKUMENTIDE KOHANE PIIRKONNA ARENG
Kehtiva Karksi valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav Heina tn 3 kinnistu
segahoonestusalale, kus on lubatud nii äritegevus, väiketootmine kui elamine ja neid
teenindavate infrastruktuuride ehitamine. Elamufunktsioon näeb ette eelkõige väikeelamud
(üksik- ja kaksikelamud), mille omavaheline kaugus peab olema vähemalt 15 m ja kinnistu
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 4 / 10
suurus ühepereelamul vähemalt 1000 m2. Seega on antud detailplaneering kooskõlas
üldplaneeringuga.
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
4.1 PLANEERITAVA KRUNDI ANDMED
Krundi aadress Krundi suurus Krundi planeeritav
kasutamise sihtotstarve
POS 1 2936 m2 EPk 100% - kaksikelamumaa
4.2 PLANEERITAV EHITUSÕIGUS
Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve EPk 100% kaksikelamumaa
Suurim lubatud hoonete arv 3 (elamu ja 2 abihoonet)
Suurim lubatud korruselisus 2
Suurim lubatud ehitisealune pind 320 m2
Suurim lubatud hoonestuskõrgus
(olemasolevast keskmisest maapinnast)
Elamul 8,5 m
Abihoonetel 6 m
4.3 ARHITEKTUURSED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED
Katusekalle 0-450
Välisviimistlus Krohv, fassaaditellis (-kivi), puit,
fassaadiplaat, klaas. Mitte kasutada
imiteerivaid materjale
Hoone koos kõigi oma arhitektuursete detailidega peab mahtuma hoonestusalasse. Erandina
võivad hoonestusalast välja ulatuda detailid, mida ei arvestata ehitisealuse pinna sisse
(N.terrassid maapinnal, räästad kuni 1 m, varikatused kuni 1m ja kuni 2m2). Hoonet
teenindavatele tehnilistele seadmetele tuleb valida arhitektuurselt sobiv, naabreid mitte häiriv
asukoht. Vajadusel leida seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv varjatud lahendus. Tagada
tehniliste seadmete vastavus müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja
sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002).
Hoone arhitektuurne projekt kooskõlastada MulgiVallavalitsusega eskiisstaadiumis.
4.4 HALJASTUS JA VÄIKEVORMID
Haljastuse osakaal krundi pindalast peab olema vähemalt 75 %. Krundi põunapoolse piiri lähedal
väljaspool hoonestusala olevad puud kuuluvad säilitamisele. Võimalikult palju arvestada
olemasoleva loodusliku maapinnaga.
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 5 / 10
Kinnistut on lubatud piirata kuni 1,5 m kõrguse läbinähtava aiaga, mis sobib planeeritava hoone
arhitektuuriga. Viljandi mnt 4 ja Jalaka katastriüksustega külgnevale piirile on soovitav aeda
mitte rajada, vaid markeerida krundi piir haljastusega (hekk, ilupõõsad kõrgusega kuni 1,5 m).
Prügikonteinerid paigaldada krundi sissesõidu lähedusse kõvakattega alale selliselt, et need oleks
tänavalt võimalikult vähe nähtavad. Jäätmete kogumine krundil peab olema vastavuses
jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende rakendusaktides ning Mulgi valla
jäätmehoolduseeskirjaga.
4.5 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE
Juurdepääs planeeritavale krundile on mööda ühesuunalist Heina tänavat. Heina tänavale on
mahasõit Imavere-Viljandi-karksi-Nuia teelt (81,973 km), mis on tugimaantee nr 49 ja millel on
tee kaitsevöönd 10 m äärmise sõidurea servast. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused
vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.
Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul
vastavalt EhS § 70 lg 3.
Planeeringuala paikneb riigitee vahetusläheduses, millest tulenevad mitmed häiringud (müra,
vibratsioon). Häiringute vähendamiseks rakendatavaid meetmeid on kirjeldatud p 4.8.2.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks ja planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud
ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Mahasõit Heina 3 kinnistule on Kalda tänavalt (katastriüksus 28701:002:0041).
Sõidukite parkimine lahendada omal krundil.
4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE
Planeeritava hoone +/- 0,00 määratakse täpsemalt hoone ehitusprojektiga. Kinnistu ulatuslik
täitmine ja maapinna loomuliku reljeefi muutmine ei ole lubatud.
4.7 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED
Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1:2002
Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.
Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid:
• Üldkasutatavalt maa-alalt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad
projekteerida võimalikult avatuna, hästi jälgitavana;
• Parkimisalad ja sissepääsud projekteerida välisvalgustusega;
• Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel;
• Piirkond on sobilik naabrivalve rakendamiseks
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 6 / 10
4.8 KESKKONNATINGIMUSED
4.8.1 MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE
Planeeringu rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale.
Detailplaneeringu alale ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia
keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs.
4.8.2 MÜRA JA VIBRATSIOON
Müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Mürataseme
mõõtmisel rakendada määruses kirjeldatud mõõtmise meetodeid.
Hoone ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada seatud nõuetega ja Imavere-Viljandi-karksi-
Nuia teest tulenevate häiringutega.
Piirkonna mürahäiringute vähendamiseks rakendada planeeringu alal järgmisi meetmeid:
Pöörata tähelepanu ja tõhustada hoonete piirdekonstruktsioonide helipidavust;
Võimalusel mitte kavandada maantee poole suuri klaaspindasid;
Hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või
küttesüsteemid) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine
lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid mürasummutamiseks, vältida
mürarikkaid tegevusi tavapärase tööaja välisel ajal.
Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“
kehtestatud nõuetest.
4.8.3 VÄLISÕHU KVALITEET
Planeeringualale kavandatud tegevused ei mõjuta välisõhu kvaliteeti märgatavalt.
4.8.4 RADOONIOHT
Eesti Geoloogiakeskuse radooniriski levilate kaardi kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, kus
on kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnas.
Hoonete projekteerimisel lähtuda EVS 840:2017, „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 7 / 10
4.8.5 INSOLATSIOONITINGIMUSED
Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse, sh päikesevalguse olemasolu) normeerib
Euroopa standard EVS-EN 17037:2019 "Päevavalgus hoonetes" ja Eesti standard EVS 894,
„Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Hoonestuse planeerimisel on arvestatud, et
eluruumides oleks kindlustatud vähemalt kolmetunnine katkematu insolatsioon (otsese
päikesevalguse pääsemine ruumi) päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22 augustini.
4.8.6 KARKSI MAASTIKUKAITSEALA
Planeeritav ala asub Karksi-Nuia linna keskuses ja piirneb põhjast Karksi maastikukaitsealaga
KLO1000643). Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Halliste e Karksi ürgoru maastikku ning sealse elustiku mitmekesisust;
2) allikaid ja allikasoid;
3) kaitsealuste taimeliikide kollase kiviriku (Saxifraga hirculus) ja eesti soojumika (Saussurea
alpina subsp. esthonica) kasvukohti.
Detailplaneeringu lahendus ei kahjusta kaitse-eesmärke. Planeeritav ehitustegevus on
väikesemahuline (kaksikelamu) ja jääb väljapoole kaitseala. Reoveed kogutakse suletud
mahutisse või juhitakse ühiskanalisatsiooni. Pinnasesse immutamine on keelatud.
4.8.7 NAHKHIIRTE ELUPAIGAD
Planeeringuala naabruses on registreeritud II kaitsekategooria nahkhiireliikide elupaigad
(KLO9114122 ja KLO9114123). Eesti nahkhiirefauna peamisteks ohuteguriteks on nii suviste
elupaikade kui ka talvituspaikade hävimine ja kvaliteedi langus, hukkumine tuuleparkides ja
liikluses, keskkonnamürgid kui ka looduslikud mõjutegurid. Nahkhiirte kaitseks tuleb rakendada
järgmiseid meetmeid:
• teavitada piirkonna elanikke ja kaitseala külastajaid nahkhiirtest olemasolust;
• vähendada kunstlikku valgustust nahkhiirte elupaikades.
• kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegadE
kasvatamise, talvitamise ning rände ajal on keelatud;
• inimeste teavitamine eluhoonetes paiknevate nahkhiirekolooniate kaitse vajadusest;
vastavate nõuannete jagamine.
4.8.8 LOODUSLIKU LINNUSTIKU KAITSE
Linnuliikide kaitseks on keelatud:
looduslike linnuliikide tahtlik tapmine või püüdmine;
pesade ja munade tahtlik kahjustamine;
linnumunade korjamine ja hoidmine;
lindude tahtlik häirimine, kui see ohustab nende kaitset;
raie pesitsusajal;
nende linnuliikide isendite pidamine, mille jahtimine ja püüdmine on keelatud;
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 8 / 10
Planeeringu rakendamisel arvestada, et paljud linnuliigid ei taju klaasi takistusena, vaid näevad
klaasilt peegelduvas taevas ja taimestikus ekslikult avarat lennuruumi. Ka teisel pool klaasi võib
olla midagi, mis neid meelitab, näiteks teine aken või taimestik. Kokkupõrge klaasiga võib linnu
jaoks lõppeda nii kerge põrutuse, raskema vigastuse kui hukkumisega. Seda saab vältida, kui
muuta klaas linnule nähtavaks:
tõmmata akna ette kardin või ruloo;
märgistada klaasid näiteks kleebistega (kasutades inimsilmale nähtamatuid, kuid
lindudele nähtavaid, ultraviolettvalgust peegeldavaid kleebiseid ja teipe);
kasutada madala peegeldusteguriga klaase või dekoorklaase. Võimalusel kasutada
spetsiaalseid lindudele nähtavaid klaasitüüpe, nt Ornilux klaasi.
4.8.9 HALJASTUSE KAITSE MAASTIKUKAITSEALAL
Maastikukaitsealal kasvavate puude, sh nende planeeringualale ulatuvate juurte kahjustamine ei
ole lubatud. Detailplaneering ei näe ette raiet maastikukaitsealal.
4.8.10 ENERGIATÕHUSUS
Sõltuvalt planeeringualale rajatava(te)st hoone(te) kasutusotstarbest tuleb nende projekteerimisel
rakendada energiatõhususe nõudeid, mis on seatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määrusega nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
4.9 TEHNOVÕRGUD
4.9.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Kavandatav veetarbimise, reovee- ja tuletõrjevee vajadused:
veevarustus Qööp 1,0 m3 /d
reoveekanalisatsioon Qööp 1,0 m3 /d
tuletõrjeveevajadus 10 l/s 3 h jooksul
Planeeritava krundi veevarustuse liitumispunktiks on kinnistu piiri lähedal olev maakraan DN25.
Kinnistu reoveekanalisatsiooni lahendamiseks on kaks variant: paigaldada krundile
kogumismahuti (eeldatav maht 20 m3) või rajada kanalisatsioonitrass lähima liitumispunktini,
milleks on kaev Kalda tn 6 krundi juures. Tulenevalt maapinna kõrguste erinevusest ei ole
viimasel juhul võimalik rajada isevoolset kanalisatsiooni, vaid reoveed tuleb pumbata.
Tulekustutusvee vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul. See saadakse Tartu mnt 1 hoone juures
olevast hüdrandist nr 35, mis jääb projekteeritud hoonestusest keskmiselt 150 m kaugusele.
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 9 / 10
4.9.2 ELEKTRIVARUSTUS
Elektrilevi OÜ on väljastanud tehnilised tingimused nr 484744. Vastavalt tingimustele
planeeritakse Heina 3 kinnistu liitumiskilp üldkasutatava tee äärde kinnistu piirile (kinnistu
lõunapoolseima piiripunkti juurde Kalda 10 lähedale). Liitumiskilbi toide planeerida 0,4 kV
maakaabelliiniga jaotuskilbist 38322. Liitumiskilbist hoone peajaotuskilbini rajatakse
maakaabel.
4.9.3 SOOJAVARUSTUS
Kaugküttega liitumiseks on Karksi-Nuia Soojus OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 1/25.
Soojuskoormused täpsustatakse hoone projekti raames. Hoone soojuskoormuse ühendusskeem:
sõltumatu läbi automaatse soojussõlme. Soojussõlme asukoht peab olema vahetult seespool
välisseina, lukustatavas ja valgustatud ruumis. Mõõdusõlm projekteerida sisendist
maksimaalselt kahe meetri kaugusele.
Võrguettevõtja ja liituja soojusseadmete vaheline teeninduspiir määratakse liitumislepingus.
4.10 TULEOHUTUS
Planeeritava hoone lubatud maksimaalne kõrgus on 8,5 m, maksimaalne korruselisus on 2.
Planeeritav hoonestus on I kasutusviisiga, hoonete tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga.
Planeeritavatele hoonetele tuleb tagada päästetehnika juurdepääs. Kinnistusisesed teed
kavandada vastava laiusega ja kõvakattega või kasutada muid lahendusi (murukivi, muruvõrk
jne).
Vajalik tulekustutusvee vajadus on Q=10 l/s 3 tunni jooksul. See saadakse Tartu mnt 1 hoone
juures olevast hüdrandist nr 35, mis jääb projekteeritud hoonestusest keskmiselt 150 m
kaugusele.
4.11 KITSENDUSED JA KAITSEVÖÖNDID
Keskkonnaalased kitsendused ja kaitsemeetmed on toodud seletuskirja punktides 4.8.6 – 4.8.9.
Tehnovõrkudele rakendatakse kitsendust kaitsevööndi ulatuses. Ehitise kaitsevööndi ulatus on
määratud Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ja
Keskkonnaministri 16.12.2006 määrusega nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi
ulatus“.
4.12 SERVITUUDID
Käesoleva planeeringuga servituute ei kavandata.
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 10 / 10
5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED
Pärast detailplaneeringu kehtestamist on kohustuslik järgida detailplaneeringu realiseerimise ehk
elluviimise kava:
detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine
detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud
ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse
jääva krundi kavandatud liitumispunktideni;
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik,
puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne
planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta
PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimine
6. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav
ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks naabermaaüksuste
maa kasutamise võimalusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele
osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Seletuskirja on koostanud:
volitatud arhitekt Anne Vaisma
ANNE STRATI ARHITEKTUURIBÜROO
A.VAISMAARHITEKT
reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490
ILLUSTRATSIOON
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS-4
MULGI VALLAS KARKSI-NUIA LINNAS HEINA TN 3
mai 2025
618-24
VAADE LOODEST
ANNE STRATI ARHITEKTUURIBÜROO
A.VAISMAARHITEKT
reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490
ASUKOHASKEEM
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS-1
MULGI VALLAS KARKSI-NUIA LINNAS HEINA TN 3
mai 2025
618-24
www.maa-amet.ee
planeeringuala
Osaühing Anne Strati Arhitektuuribüroo Lina 18b, Pärnu linn, Pärnumaa 88317 kontakt: [email protected], +372 521 5490 Reg kood 11101661, MTR EEP 00266, Muins.tegevusluba E362/2008
MULGI VALLAS KARKSI-NUIA LINNAS HEINA TN 3
KINNISTU DETAILPLANEERING
TÖÖ NR 618-24
Tellija:
Mulgi Vallavalitsus
Vastutav spetsialist:
arhitekt Anne Vaisma
volitatud arhitekt tase 7
177638
mai 2025
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 1 / 10
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA NORMDOKUMENDID .......................................................... 2
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID .......................................................................................... 2
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ......................................................................................................... 2
3.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT.................................................................................................................................. 2
3.2 PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ............................................................................ 3
3.3 MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................... 3
3.4 TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................................................... 3
3.5 KEHTIVATE ARENGUDOKUMENTIDE KOHANE PIIRKONNA ARENG ..................................................................................... 3
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV........................................................................................................ 4
4.1 PLANEERITAVA KRUNDI ANDMED ........................................................................................................................... 4
4.2 PLANEERITAV EHITUSÕIGUS................................................................................................................................ 4
4.3 ARHITEKTUURSED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED ..................................................................................... 4
4.4 HALJASTUS JA VÄIKEVORMID .................................................................................................................................. 4
4.5 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ............................................................................................................................ 5
4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE ...................................................................................................................................... 5
4.7 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED ........................................................................................ 5
4.8 KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................................................... 6
4.8.1 MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE ................................................................................................... 6
4.8.2 MÜRA JA VIBRATSIOON ......................................................................................................................... 6
4.8.3 VÄLISÕHU KVALITEET ............................................................................................................................ 6
4.8.4 RADOONIOHT ........................................................................................................................................ 6
4.8.5 INSOLATSIOONITINGIMUSED ................................................................................................................ 7
4.8.6 KARKSI MAASTIKUKAITSEALA ................................................................................................................ 7
4.8.7 NAHKHIIRTE ELUPAIGAD ....................................................................................................................... 7
4.8.8 LOODUSLIKU LINNUSTIKU KAITSE.......................................................................................................... 7
4.8.9 HALJASTUSE KAITSE MAASTIKUKAITSEALAL .......................................................................................... 8
4.8.10 ENERGIATÕHUSUS ............................................................................................................................ 8
4.9 TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................................................... 8
4.9.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ...................................................................................................... 8
4.9.2 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................................. 9
4.9.3 SOOJAVARUSTUS ................................................................................................................................... 9
4.10 TULEOHUTUS .................................................................................................................................................. 9
4.11 KITSENDUSED JA KAITSEVÖÖNDID .................................................................................................................. 9
4.12 SERVITUUDID .............................................................................................................................................. 9
5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED ................................................................... 10
6. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE ...................... 10
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 2 / 10
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA NORMDOKUMENDID
• Planeerimisseadus (väljandja Riigikogu, vastu võetud 28.01.2015)
• Ehitusseadustik (väljandja Riigikogu, vastu võetud 11.02.2015)
• Tuleohutuse seadus (väljaandja Riigikogu, vastu võetud 05.05.2010)
• Karksi valla üldplaneering (kehtestatud Karksi Vallavolikogu 21.06.2006. a määrusega nr
17)
• Mulgi Vallavalitsuse korraldus 8. august 2023 nr 967 detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine (Heina tn 3)
• Siseministri määrus nr 10 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord".
• Siseministri määrus nr 8 16.02.2021 "Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad
nõuded".
• Keskkonnaministri määrus nr 71 16.12.2016 „Välisõhus leviva müranormtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
• EVS 809-1:2002 "Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur."
• EVS 843:2016 "Linnatänavad"
• EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“
• EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“
• Ricabell OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr ATG-23064)
• ja muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID
Detailplaneering hõlmab Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3 asuvat kinnistut ja selle
vahetusläheduses olevaid maaüksuseid: Heina tänav, Kalda tänav, Heina tn 4 // Heina tn L1.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 4700 m2.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta krundi kasutamise sihtotstarvet ärimaast
kaksikelamumaaks, määrata ehitusõigus, arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused,
tehnokommunikatsioonide lahendus, haljastus ja liikluskorraldus.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT
Planeeritav ala asub Karksi-Nuia linna keskuses ja piirneb põhjast Karksi maastikukaitsealaga
KLO1000643). Lääne poole jääb Viljandi mnt 4 kinnistu, kus paikneb August Kitzbergi
monument ja Heina tn 1 elamumaa kinnistu. Planeeringualast itta jääb samuti elamumma
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 3 / 10
sihtotstarbega kinnistu Kalda tn 10. Juurdepääs planeeritavale krundile on mööda ühesuunalist
heina tänavat.
3.2 PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS
Planeeritav ala paikneb linna keskuses. Vahetusläheduses on Mulgi Vallavalitsus, bussijaam,
kauplused, tankla ja Karksi-Nuia paisjärv. Planeeringuala piirneb põhjast Karksi
maastikukaitsealaga, mida katab osaliselt kõrghaljastus.
Linnakeskusele kohaselt on tegu segahoonestusega. Kontaktvööndis olevate kinnistute
kasutamise sihtotstarbed on erinevad: üldkasutatav maa, ühiskondlike ehitiste maa, ärimaa,
transpordimaa, kaitsealunemaa, elamumaa. Kui korruselamud paiknevad planeeringualast veidi
eemal Tartu mnt ääres, siis Heina ja Kalda tänaval on valdavad väikeelamud (üks pluss
katusekorrus).
Heina tn 3 kinnistu on L-tähe kujuline, suurus 2936 m2. Kinnistu on hoonestamata, lõunapoolses
osas kasvab neli lehtpuud, põhjapool veidi võsa, valdavalt on tegu rohumaaga. Maapinna langus
lõunast põhja on krundi ulatuses ligi 7 m.
3.3 MAAKASUTUS
Planeeritava kinnistu andmed:
Aadress Heina tn 3
Katastritunnus 28701:002:0072
Pindala 2936 m2
Kasutamise sihtotstarve ärimaa 100%
3.4 TEHNOVÕRGUD
Planeeringualal, täpsemalt Heina tn 3 kinnistu lõunapoolse piiri ääres piki Kalda tänavat kulgeb
kaugküttetrass (planeeritaval kinnistul liitumine puudub). Elektri liitumiskilp paikneb Heina tn
ääres, Heina tn 1 abihoone ees (liitumine puudub). Krundi piirile on toodud veetrass ja
paigaldatud maakraan (Heina tn 3 liitumispunkt). Samuti kulgeb Heina tänaval sidetrass
(liitumine puudub). Planeeritava kinnistu lõunapoolses osas on drenaaž. Reoveekanalisatsioon
puudub. Lähim liitumispunkt on Kalda tn 6 kinnistu juures olev kaev.
3.5 KEHTIVATE ARENGUDOKUMENTIDE KOHANE PIIRKONNA ARENG
Kehtiva Karksi valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav Heina tn 3 kinnistu
segahoonestusalale, kus on lubatud nii äritegevus, väiketootmine kui elamine ja neid
teenindavate infrastruktuuride ehitamine. Elamufunktsioon näeb ette eelkõige väikeelamud
(üksik- ja kaksikelamud), mille omavaheline kaugus peab olema vähemalt 15 m ja kinnistu
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 4 / 10
suurus ühepereelamul vähemalt 1000 m2. Seega on antud detailplaneering kooskõlas
üldplaneeringuga.
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
4.1 PLANEERITAVA KRUNDI ANDMED
Krundi aadress Krundi suurus Krundi planeeritav
kasutamise sihtotstarve
POS 1 2936 m2 EPk 100% - kaksikelamumaa
4.2 PLANEERITAV EHITUSÕIGUS
Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve EPk 100% kaksikelamumaa
Suurim lubatud hoonete arv 3 (elamu ja 2 abihoonet)
Suurim lubatud korruselisus 2
Suurim lubatud ehitisealune pind 320 m2
Suurim lubatud hoonestuskõrgus
(olemasolevast keskmisest maapinnast)
Elamul 8,5 m
Abihoonetel 6 m
4.3 ARHITEKTUURSED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED
Katusekalle 0-450
Välisviimistlus Krohv, fassaaditellis (-kivi), puit,
fassaadiplaat, klaas. Mitte kasutada
imiteerivaid materjale
Hoone koos kõigi oma arhitektuursete detailidega peab mahtuma hoonestusalasse. Erandina
võivad hoonestusalast välja ulatuda detailid, mida ei arvestata ehitisealuse pinna sisse
(N.terrassid maapinnal, räästad kuni 1 m, varikatused kuni 1m ja kuni 2m2). Hoonet
teenindavatele tehnilistele seadmetele tuleb valida arhitektuurselt sobiv, naabreid mitte häiriv
asukoht. Vajadusel leida seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv varjatud lahendus. Tagada
tehniliste seadmete vastavus müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja
sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002).
Hoone arhitektuurne projekt kooskõlastada MulgiVallavalitsusega eskiisstaadiumis.
4.4 HALJASTUS JA VÄIKEVORMID
Haljastuse osakaal krundi pindalast peab olema vähemalt 75 %. Krundi põunapoolse piiri lähedal
väljaspool hoonestusala olevad puud kuuluvad säilitamisele. Võimalikult palju arvestada
olemasoleva loodusliku maapinnaga.
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 5 / 10
Kinnistut on lubatud piirata kuni 1,5 m kõrguse läbinähtava aiaga, mis sobib planeeritava hoone
arhitektuuriga. Viljandi mnt 4 ja Jalaka katastriüksustega külgnevale piirile on soovitav aeda
mitte rajada, vaid markeerida krundi piir haljastusega (hekk, ilupõõsad kõrgusega kuni 1,5 m).
Prügikonteinerid paigaldada krundi sissesõidu lähedusse kõvakattega alale selliselt, et need oleks
tänavalt võimalikult vähe nähtavad. Jäätmete kogumine krundil peab olema vastavuses
jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende rakendusaktides ning Mulgi valla
jäätmehoolduseeskirjaga.
4.5 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE
Juurdepääs planeeritavale krundile on mööda ühesuunalist Heina tänavat. Heina tänavale on
mahasõit Imavere-Viljandi-karksi-Nuia teelt (81,973 km), mis on tugimaantee nr 49 ja millel on
tee kaitsevöönd 10 m äärmise sõidurea servast. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused
vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.
Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul
vastavalt EhS § 70 lg 3.
Planeeringuala paikneb riigitee vahetusläheduses, millest tulenevad mitmed häiringud (müra,
vibratsioon). Häiringute vähendamiseks rakendatavaid meetmeid on kirjeldatud p 4.8.2.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks ja planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud
ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Mahasõit Heina 3 kinnistule on Kalda tänavalt (katastriüksus 28701:002:0041).
Sõidukite parkimine lahendada omal krundil.
4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE
Planeeritava hoone +/- 0,00 määratakse täpsemalt hoone ehitusprojektiga. Kinnistu ulatuslik
täitmine ja maapinna loomuliku reljeefi muutmine ei ole lubatud.
4.7 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED
Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1:2002
Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.
Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid:
• Üldkasutatavalt maa-alalt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad
projekteerida võimalikult avatuna, hästi jälgitavana;
• Parkimisalad ja sissepääsud projekteerida välisvalgustusega;
• Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel;
• Piirkond on sobilik naabrivalve rakendamiseks
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 6 / 10
4.8 KESKKONNATINGIMUSED
4.8.1 MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE
Planeeringu rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale.
Detailplaneeringu alale ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia
keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs.
4.8.2 MÜRA JA VIBRATSIOON
Müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Mürataseme
mõõtmisel rakendada määruses kirjeldatud mõõtmise meetodeid.
Hoone ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada seatud nõuetega ja Imavere-Viljandi-karksi-
Nuia teest tulenevate häiringutega.
Piirkonna mürahäiringute vähendamiseks rakendada planeeringu alal järgmisi meetmeid:
Pöörata tähelepanu ja tõhustada hoonete piirdekonstruktsioonide helipidavust;
Võimalusel mitte kavandada maantee poole suuri klaaspindasid;
Hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või
küttesüsteemid) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine
lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid mürasummutamiseks, vältida
mürarikkaid tegevusi tavapärase tööaja välisel ajal.
Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“
kehtestatud nõuetest.
4.8.3 VÄLISÕHU KVALITEET
Planeeringualale kavandatud tegevused ei mõjuta välisõhu kvaliteeti märgatavalt.
4.8.4 RADOONIOHT
Eesti Geoloogiakeskuse radooniriski levilate kaardi kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, kus
on kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnas.
Hoonete projekteerimisel lähtuda EVS 840:2017, „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 7 / 10
4.8.5 INSOLATSIOONITINGIMUSED
Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse, sh päikesevalguse olemasolu) normeerib
Euroopa standard EVS-EN 17037:2019 "Päevavalgus hoonetes" ja Eesti standard EVS 894,
„Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Hoonestuse planeerimisel on arvestatud, et
eluruumides oleks kindlustatud vähemalt kolmetunnine katkematu insolatsioon (otsese
päikesevalguse pääsemine ruumi) päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22 augustini.
4.8.6 KARKSI MAASTIKUKAITSEALA
Planeeritav ala asub Karksi-Nuia linna keskuses ja piirneb põhjast Karksi maastikukaitsealaga
KLO1000643). Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Halliste e Karksi ürgoru maastikku ning sealse elustiku mitmekesisust;
2) allikaid ja allikasoid;
3) kaitsealuste taimeliikide kollase kiviriku (Saxifraga hirculus) ja eesti soojumika (Saussurea
alpina subsp. esthonica) kasvukohti.
Detailplaneeringu lahendus ei kahjusta kaitse-eesmärke. Planeeritav ehitustegevus on
väikesemahuline (kaksikelamu) ja jääb väljapoole kaitseala. Reoveed kogutakse suletud
mahutisse või juhitakse ühiskanalisatsiooni. Pinnasesse immutamine on keelatud.
4.8.7 NAHKHIIRTE ELUPAIGAD
Planeeringuala naabruses on registreeritud II kaitsekategooria nahkhiireliikide elupaigad
(KLO9114122 ja KLO9114123). Eesti nahkhiirefauna peamisteks ohuteguriteks on nii suviste
elupaikade kui ka talvituspaikade hävimine ja kvaliteedi langus, hukkumine tuuleparkides ja
liikluses, keskkonnamürgid kui ka looduslikud mõjutegurid. Nahkhiirte kaitseks tuleb rakendada
järgmiseid meetmeid:
• teavitada piirkonna elanikke ja kaitseala külastajaid nahkhiirtest olemasolust;
• vähendada kunstlikku valgustust nahkhiirte elupaikades.
• kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegadE
kasvatamise, talvitamise ning rände ajal on keelatud;
• inimeste teavitamine eluhoonetes paiknevate nahkhiirekolooniate kaitse vajadusest;
vastavate nõuannete jagamine.
4.8.8 LOODUSLIKU LINNUSTIKU KAITSE
Linnuliikide kaitseks on keelatud:
looduslike linnuliikide tahtlik tapmine või püüdmine;
pesade ja munade tahtlik kahjustamine;
linnumunade korjamine ja hoidmine;
lindude tahtlik häirimine, kui see ohustab nende kaitset;
raie pesitsusajal;
nende linnuliikide isendite pidamine, mille jahtimine ja püüdmine on keelatud;
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 8 / 10
Planeeringu rakendamisel arvestada, et paljud linnuliigid ei taju klaasi takistusena, vaid näevad
klaasilt peegelduvas taevas ja taimestikus ekslikult avarat lennuruumi. Ka teisel pool klaasi võib
olla midagi, mis neid meelitab, näiteks teine aken või taimestik. Kokkupõrge klaasiga võib linnu
jaoks lõppeda nii kerge põrutuse, raskema vigastuse kui hukkumisega. Seda saab vältida, kui
muuta klaas linnule nähtavaks:
tõmmata akna ette kardin või ruloo;
märgistada klaasid näiteks kleebistega (kasutades inimsilmale nähtamatuid, kuid
lindudele nähtavaid, ultraviolettvalgust peegeldavaid kleebiseid ja teipe);
kasutada madala peegeldusteguriga klaase või dekoorklaase. Võimalusel kasutada
spetsiaalseid lindudele nähtavaid klaasitüüpe, nt Ornilux klaasi.
4.8.9 HALJASTUSE KAITSE MAASTIKUKAITSEALAL
Maastikukaitsealal kasvavate puude, sh nende planeeringualale ulatuvate juurte kahjustamine ei
ole lubatud. Detailplaneering ei näe ette raiet maastikukaitsealal.
4.8.10 ENERGIATÕHUSUS
Sõltuvalt planeeringualale rajatava(te)st hoone(te) kasutusotstarbest tuleb nende projekteerimisel
rakendada energiatõhususe nõudeid, mis on seatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määrusega nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
4.9 TEHNOVÕRGUD
4.9.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Kavandatav veetarbimise, reovee- ja tuletõrjevee vajadused:
veevarustus Qööp 1,0 m3 /d
reoveekanalisatsioon Qööp 1,0 m3 /d
tuletõrjeveevajadus 10 l/s 3 h jooksul
Planeeritava krundi veevarustuse liitumispunktiks on kinnistu piiri lähedal olev maakraan DN25.
Kinnistu reoveekanalisatsiooni lahendamiseks on kaks variant: paigaldada krundile
kogumismahuti (eeldatav maht 20 m3) või rajada kanalisatsioonitrass lähima liitumispunktini,
milleks on kaev Kalda tn 6 krundi juures. Tulenevalt maapinna kõrguste erinevusest ei ole
viimasel juhul võimalik rajada isevoolset kanalisatsiooni, vaid reoveed tuleb pumbata.
Tulekustutusvee vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul. See saadakse Tartu mnt 1 hoone juures
olevast hüdrandist nr 35, mis jääb projekteeritud hoonestusest keskmiselt 150 m kaugusele.
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 9 / 10
4.9.2 ELEKTRIVARUSTUS
Elektrilevi OÜ on väljastanud tehnilised tingimused nr 484744. Vastavalt tingimustele
planeeritakse Heina 3 kinnistu liitumiskilp üldkasutatava tee äärde kinnistu piirile (kinnistu
lõunapoolseima piiripunkti juurde Kalda 10 lähedale). Liitumiskilbi toide planeerida 0,4 kV
maakaabelliiniga jaotuskilbist 38322. Liitumiskilbist hoone peajaotuskilbini rajatakse
maakaabel.
4.9.3 SOOJAVARUSTUS
Kaugküttega liitumiseks on Karksi-Nuia Soojus OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 1/25.
Soojuskoormused täpsustatakse hoone projekti raames. Hoone soojuskoormuse ühendusskeem:
sõltumatu läbi automaatse soojussõlme. Soojussõlme asukoht peab olema vahetult seespool
välisseina, lukustatavas ja valgustatud ruumis. Mõõdusõlm projekteerida sisendist
maksimaalselt kahe meetri kaugusele.
Võrguettevõtja ja liituja soojusseadmete vaheline teeninduspiir määratakse liitumislepingus.
4.10 TULEOHUTUS
Planeeritava hoone lubatud maksimaalne kõrgus on 8,5 m, maksimaalne korruselisus on 2.
Planeeritav hoonestus on I kasutusviisiga, hoonete tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga.
Planeeritavatele hoonetele tuleb tagada päästetehnika juurdepääs. Kinnistusisesed teed
kavandada vastava laiusega ja kõvakattega või kasutada muid lahendusi (murukivi, muruvõrk
jne).
Vajalik tulekustutusvee vajadus on Q=10 l/s 3 tunni jooksul. See saadakse Tartu mnt 1 hoone
juures olevast hüdrandist nr 35, mis jääb projekteeritud hoonestusest keskmiselt 150 m
kaugusele.
4.11 KITSENDUSED JA KAITSEVÖÖNDID
Keskkonnaalased kitsendused ja kaitsemeetmed on toodud seletuskirja punktides 4.8.6 – 4.8.9.
Tehnovõrkudele rakendatakse kitsendust kaitsevööndi ulatuses. Ehitise kaitsevööndi ulatus on
määratud Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ja
Keskkonnaministri 16.12.2006 määrusega nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi
ulatus“.
4.12 SERVITUUDID
Käesoleva planeeringuga servituute ei kavandata.
Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Heina tn 3
kinnistu detailplaneering töö nr 618-24
Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist: Anne Vaisma
mai 2025 Lk 10 / 10
5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED
Pärast detailplaneeringu kehtestamist on kohustuslik järgida detailplaneeringu realiseerimise ehk
elluviimise kava:
detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine
detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud
ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse
jääva krundi kavandatud liitumispunktideni;
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik,
puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne
planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta
PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimine
6. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav
ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks naabermaaüksuste
maa kasutamise võimalusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele
osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Seletuskirja on koostanud:
volitatud arhitekt Anne Vaisma
ANNE STRATI ARHITEKTUURIBÜROO
A.VAISMAARHITEKT
reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490
ILLUSTRATSIOON
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS-4
MULGI VALLAS KARKSI-NUIA LINNAS HEINA TN 3
mai 2025
618-24
VAADE LOODEST
ANNE STRATI ARHITEKTUURIBÜROO
A.VAISMAARHITEKT
reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490
ASUKOHASKEEM
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS-1
MULGI VALLAS KARKSI-NUIA LINNAS HEINA TN 3
mai 2025
618-24
www.maa-amet.ee
planeeringuala
MULGI VALLAVALITSUS
Pärnu mnt 30 Telefon 435 4780 Arvelduskonto SEB pank
Abja-Paluoja, Mulgi vald E-post [email protected] EE281010302005446001
69403 Viljandi maakond www.mulgivald.ee Registrikood 77000453
Transpordiamet
Keskkonnaamet 06.06.2025 nr 7-1/31-9
Heina tn 3 detailplaneering kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks
Planeerimisseaduse § 133 lõike 1 kohaselt esitame Teile kooskõlastamiseks/arvamuse
avaldamiseks OÜ Anne Stranti Arhitektuuribüroo poolt täiendatud Heina tn 3 detailplaneeringu,
mis on leitav kirja lisas ja valla kodulehel: https://mulgivald.ee/heina-tn-3-detailplaneering/.
Mulgi Vallavalitsuse 08.08.2023. a korraldusega nr 967 algatati Karksi-Nuias Heina tn 3
(katastritunnus (28701:002:0072) kinnistul detailplaneering, mille eesmärgiks on ehitada kahe
korteriga elamu ja seda teenindavad rajatised.
Planeeringuala maa suurus on 29361 m2. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Mulgi valla
üldplaneeringuga.
Planeeringuga ei ole ette näha kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid ja arvestades
planeeritava tegevuse mahtu, ei ole vajalik koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangut.
PlanS § 133 kohaselt palume kooskõlastus/arvamus esitada Mulgi Vallavalitsusele aadressil
[email protected] hiljemalt 5. juuliks 2025. Kui nimetatud tähtajaks kooskõlastust/arvamust
ei ole esitatud, siis arvestame planeerimisseaduse § 133 lõike 2 kohaselt detailplaneeringu Teie
poolt vaikimisi kooskõlastatuks või et Te ei soovi arvamust esitada..
(allkirjastatud digitaalselt)
Dmitri Orav
Vallavanem
Lisa: Heina tn 3 detailplaneeringu materjalid
Tiia Kukk 435 5516
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Kiri | 03.03.2025 | 1 | 7.2-2/25/2160-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Mulgi Vallavalitsus |