| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/25/7761-2 |
| Registreeritud | 06.06.2025 |
| Sünkroonitud | 09.06.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
28301:001:0933 Kannistiku tee
94901:005:0372 Sultsi
94901:005:0364 Põllutüki
28301:001:1101 Pajuoja 28301:001:1100
Ojakääru
94901:005:1580 Ojaheina
28301:001:0070 Aasalille
28 30
1: 00
1: 09
45 Ka
nn is
tik u
te e
J2
28301:001:0344 Vähkoja
28301:001:1789 Kiviaasa
28 30
1: 00
1: 17
90 Ka
nn is
tik u
te e
J3
28301:001:0341 Kannistiku tee lõik 1
Ø110PL
toru põhi=52.05m toru peal=52.16m
x= 6469050
y= 653750
x= 6469050
y= 653850
Ta rtu
- E lva
L1 48
(1 10
kV )
Ta rtu
- V alm
ier a L
30 1 (
33 0k
V)
52.74 52.65 52.85
52.83
52.19 51.87
52.91 52.70 52.86
52.53 52.42
52.14 52.08
52.36 52.04
52.55
52.30
52.83
51.35
51.18 51.64
51.78
50.98
51.46
52.26
51.52
54.90
51.69
51.97
52.05
52.17
52.19
52.26 51.90
51.91
52.06
52.36
52.19 51.89
52.21
51.87
52.02
52.36
52.87
52.49
52.64
53.28
53.69
53.39
53.93 54.31
53.51
54.01
53.42
53.14
52.80
52.45 52.18
52.34
52.52
52.41
52.32
52.33
52.52
53.36
53.47
53.59
52.42
52.24
52.60
52.88 52.51
52.52
52.78
52.38
52.21
54.18
51.07
50.84
50.91
50.83 51.22 51.59
51.31
49.89
50.77
49.30
49.56
49.89
49.26
49.34
orient
orient orient
orient
orient orient
orient
orie nt
ori en
t
ori en
t
orie nt
ori en
t
orient
orient
orient
ori en
t
orient
orient
orient
orient
orie nt
orie nt
or ien
t
or ien
t or ie
nt
Olemasolev mast M108, millest tagatakse 15kV kaabliga plan.ala elektrilahendus
Perspektiivsete ÜVK trasside täpsed ühenduskohad ja rajamise võimalus täpsustatakse koostamisel oleva Külitse ÜVK projekti käigus
13 LT100
-
1
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri: Huvitatud isik:
Kuupäev:
Mõõtkava: 1:500
Formaat:
Joonise nr: 4_1
A1
14.01.2025
Põhijoonis_alumine
Janek Pakler
Triin Kask
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Allkiri:
Töö number: DP-06/05-2022
1 EP100
2(1)
Krundi positsioon (POS) Krundi pindala m² Krundi kasutamise otstarve Suurim lubatud ehitisealune pind m² Hoonete lubatud arv (põhihoone/abihoone) Hoonete lubatud korruselisus (põhihoone/abihoone) Hoonete lubatud kõrgus m (põhihoone/abihoone)
*krundi kasutamise otstarvete seletused EP- üksikelamu maa LT- tee ja tänava maa PS- puhke- ja spordirajatise maa HP- haljasala maa HL- looduslik maa OV- vee tootmise ja jaotamise ehitise maa
30 m³
3
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on OÜ Hades Geodeesia (Litsentsid: 546 MA-k, 411 MA; MTR EG10570307-0001) poolt detsembris 2023 koostatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 (töö nr HG-488). Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.
94901:005:0388 Haage tee 41
28301:001:0669 Eeriko
94901:005:1536 Kuuseokka
94901:005:0509 Loku
28 30
1: 00
1: 07
93
28301:001:0166 Erika
28301:001:0746 Ojasoo
94901:005:0392 Nigula
28301:001:0667 Eeriko
94901:005:0606 Ojasoo tee 26
Ø110PL
toru põhi=48.82m toru peal=48.93m
x= 6469600
y= 653550
x= 6469500
y= 653900
x= 6469500
y= 653500
x= 6469400
y= 653450
x= 6469400
y= 653800
Ta rtu
- E lva
L1 48
(1 10
kV )
Ta rtu
- V alm
ier a L
30 1 (
33 0k
V)
Ta rtu
- E lva
L1 48
(1 10
kV )
Ta rtu
- V alm
ier a L
30 1 (
33 0k
V)
Ta rtu
- E lva
L1 48
(1 10
kV )
Ta rtu
- V alm
ier a L
30 1 (
33 0k
V) 18Y
49.66 48.52
49.58
48.35
49.43 49.50
50.12
50.05
4 9.
65
50.19
4 8.
96
4 8.
31
4 8.
18
50.11
50.17
48.66
4 8.
16
4 9.
46
4 9.
56
4 9.
40
4 9.
49
4 8.
26
4 8.
16
4 9.
75
4 9.
58
4 8.
17
4 8.
22
4 9.
66
4 9.
47
4 8.
11
4 8.
12
4 9.
51 4
9. 93
4 8.
22
4 9.
69
4 9.
60
4 8.
10
4 8.
26
4 9.
04
4 8.
20
4 9.
44
48.32 48.85
49.34
48.45
49.07
49.32
48.37 48.91
48.37 48.93
48.45
49.02
48.95
48.50
49.06
48.98
48.70 49.30
49.31 49.13
49.03
49.33
49.47
47.32
48.95
4 7.
70
4 8.
06
48 .17
4
8. 95
48 .78
48 .16
48 .64
4 8.
09
48 .90
48.88
48.12
49.29
4 9.
06
48 .78
47 .99
47
.99
49 .16
4 8.
68
48 .16
47 .96
48 .83
48 .95
47 .99
48
.77
4 8.
56
47 .85
48.68
49.46
49.31
49.38
49.38
49.35
49.41
49.37
49.49
49.60
49.76
50.36
50.12
50.08
49.93
49.93
49.90
49.28 49.14 49.37 50.10
50.53
50.56 50.79
51.13
51.27
52.70
52.40
53.10
52.74
52.74
51.02
52.77
50.83
50.40
52.05
51.45
51.84 51.70
51.42
51.43 51.51
51.20
51.31
51.21
51.64
50.77
52.16
51.32
51.48
51.68
51.46
51.59
51.62 51.57
51.09
51.71
51.21
51.13
50.47
50.39
50.23
50.20
49.94
49.96 49.62
49.64
49.43
49.10
49.34
49.20
49.33
49.14
49.51
49.33
49.09
49.13
49.26
49.33 49.48
49.72
50.57
50.02
49.87
49.87
49.28 49.33
49.43
49.84
51.25
52.00
52.35
50.15
49.13
48.94
49.16
49.26
49.30
49.45
49.65
49.97
51.51
51.44
51.43
50.96 51.24
50.74
50.71
50.43
50.56
50.71 50.94
51.19
51.36
51.34
51.48
51.36 51.26
51.04 51.81
51.97
52.23
52.26
51.90
51.29
51.56 51.24
51.35
51.18 51.64
51.78
50.88
50.77
50.78
50.96 50.91
50.98
51.46
52.26
51.52
52.17
52.19
49.37
49.24
49.49 49.14
49.17
49.46
48.86
49.48
49.32
49.51
49.10
48.99
49.10
49.37
49.49
49.21
49.25
49.41
49.24
49.21
49.37
49.78
49.23
49.38
49.91
51.30
49.76
49.10
49.69
49.70 50.83
50.15
49.55
49.58
49.46
49.17
49.54
49.43
49.32
49.54
51.07
50.84
50.91
50.83 51.22 51.59
51.31
49.89
50.77
49.30
49.56
49.89
49.81 50.41
50.71
50.32
50.03
49.65 50.44
49.82
50.48
50.30
49.94
49.51
49.52
49.44
49.42
49.26
49.26
49.34
49.28
49.56
49.33
49.35
49.33
49.37
49.76
49.68
49.80
49.79
49.59
49.61
49.68
49.55 49.35
49.57
49.80
49.86
49.90
49.61
49.57 49.34
49.29
49.46
49.30
49.20
49.32
49.29
49.39
49.30
49.93
49.45
49.44
49.93
49.79
49.57
49.55
49.58
49.64
49.48
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orie nt
orie nt
or ien
t
or ien
t or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
orientor ie
nt
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
orient
or ien
t
orient
orient
orient
orient
orient
orient
or ien
t
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
or ie
nt
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
30 m³
1 EP100
2(1)
14 HP, HL, PS
-
15 OV100
-
12 EP100
2(1)
11 EP100
2(1)
10 EP100
2(1)
9 EP100
2(1)
8 EP100
2(1)
4 EP100
2(1)
3 EP100
2(1)
2 EP100
2(1)
7 EP100
2(1)
6 EP100
2(1) 5
EP100
2(1)
49.29
pii ra
ng uv
öö nd
10 0 m
eh itu
sk ee
luv öö
nd 50
m
ve ek
ait se
vö ön
d 1 0 m
ka lla
sra da
4 m
16 LT100
- *selle krundi teelõigu väljaehitamine ei ole arendaja kohustus.
Eesmärk perspektiivse
läbipääsu võimaldamine
13 LT100
-
7
4 6
5
12 11
10
98
23
1
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on OÜ Hades Geodeesia (Litsentsid: 546 MA-k, 411 MA; MTR EG10570307-0001) poolt detsembris 2023 koostatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 (töö nr HG-488). Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri: Huvitatud isik:
Kuupäev:
Mõõtkava: 1:500
Formaat:
Joonise nr: 4
A0
14.01.2025
Põhijoonis_ülemine
Janek Pakler
Triin Kask
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Allkiri:
Töö number: DP-06/05-2022
30 m³
1 EP100
2(1)
Krundi positsioon (POS) Krundi pindala m² Krundi kasutamise otstarve Suurim lubatud ehitisealune pind m² Hoonete lubatud arv (põhihoone/abihoone) Hoonete lubatud korruselisus (põhihoone/abihoone) Hoonete lubatud kõrgus m (põhihoone/abihoone)
*krundi kasutamise otstarvete seletused EP- üksikelamu maa LT- tee ja tänava maa PS- puhke- ja spordirajatise maa HP- haljasala maa HL- looduslik maa OV- vee tootmise ja jaotamise ehitise maa
3
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771
Töö nr: DP- 06/05-2022
Lemmatsi külas asuvate Erika (28301:001:0166) ja Eeriko (28301:001:0669) maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Asukoht: Tartu maakond, Kambja vald, Lemmatsi küla Huvitatud isik: Janek Pakler Planeeringu koostamise korraldaja: Kambja vallavalitsus Planeerija: Triin Kask, EMÜ maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184) [email protected] +372 55968821
Tartu 2025
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
SISUKORD A SELETUSKIRI................................................................................................................................................ 3 1. Planeeringu koostamise alused...................................................................................................................3 2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta...................................................................... 3 3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid..................................................... 4 4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs................................ 4
4.1 Vastavus üldplaneeringule................................................................................................................. 4 4.2 Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed........................................................................ 6 4.3 Planeeringu kaalutlused ja põhjendused............................................................................................ 9
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus..........................................................................................................10 6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi.............................................................. 11 7. Krundi ehitusõigus.................................................................................................................................... 11 8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele...................................................................................... 12 9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus............................................................................................ 14 10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted................................................................................................. 15 11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad...................................................................................................... 16
11.1 Veevarustus ja kanalisatsioon.........................................................................................................16 11.2 Sademevesi.................................................................................................................................... 17 11.3 Tuletõrje veevarustus..................................................................................................................... 18 11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus..................................................................................................... 18 11.5 Soojavarustus.................................................................................................................................19 11.6 Sidevarustus...................................................................................................................................19
12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded.......................................................................................... 20 13. Servituutide vajaduse määramine...........................................................................................................20 14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused............................................................................ 20 15. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine....................................................21 16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja........................................................ 22 17. Planeeringu elluviimine.......................................................................................................................... 23 B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE............................................................................................25 C DETAILPLANEERINGU JOONISED................................................................................................................ 26
2
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
A SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alused
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja vallavolikogu 22.11.2023 otsus nr 144
„Lemmatsi külas asuva Erika (kü tunnus 28301:001:0166) ja Eeriko (kü tunnus
28301:001:0669) maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade
kinnitamine“.
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on OÜ Hades Geodeesia (Litsentsid: 546 MA-k,
411 MA; MTR EG10570307-0001) poolt detsembris 2023 koostatud geodeetiline alusplaan
mõõtkavas 1:500 (töö nr HG-488). Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000
süsteemis.
2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta
Planeeringu eesmärk on kaaluda maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste jagamist
elamumaa sihtotstarbega kruntideks (sh sotsiaalmaa ja transpordimaa krundid) ning
ehitusõiguse määramist elamumaa kruntidel üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja
ehitamiseks. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega
varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja heakorra
lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala määramata maakasutuse juhtfunktsiooniga
alal st maakasutusel säilib olemasolev maakasutuse juhtfunktsioon (hajaasustusega alal).
Ka ei ole teada muid asjaolusid, mida võiks pidada oluliseks või ulatuslikuks kehtiva
üldplaneeringu muutmiseks. Eelpool toodust tulenevalt ei ole detailplaneering kehtivat
üldplaneeringut muutev. Kavandatav tegevus on kooskõlas valla üldplaneeringuga.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Detailplaneeringu ala suurus ca 11 ha. Alasse jääb kokku kuus katastriüksust, millest viiele
antakse detailne lahendus:
● Erika (28301:001:0166); pindala 6.30 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa; ● Eeriko (28301:001:0669); pindala 3.06 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa; ● Kannistiku tee J2 (28301:001:0945); pindala 2118 m²; sihtotstarve 100%
sihtotstarbeta maa; ● Kannistiku tee J3 (28301:001:1790); pindala 2103 m²; sihtotstarve 100%
sihtotstarbeta maa;
3
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
● osaliselt Kannistiku tee lõik 1 (28301:001:0341); pindala 1565 m²; sihtotstarve 100% transpordimaa.
Planeeringualasse on lisaks eelnimetatud maaüksustele kaasatud terve Kannistiku tee
maaüksus (28301:001:0933); pindala 10923 m²; sihtotstarve 100 % transpordimaa,
eesmärgiga kaaluda võimalust nimetatud tee äärde kergliiklustee planeerimist.
Detailplaneeritava ala asukoht on esitatud situatsiooniskeemil (joonis 1), kogu
detailplaneeritav ala koos Kannistiku tee äärse kergliiklustee skemaatilise lahendusega on
esitatatud joonisel 2 (kontaktvööndi funktsionaalsed seosed) ning detailne põhilahendus ilma
Kannistiku teeta on esitatud joonisel 4 (põhijoonis).
3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
● Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29)
● Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 13.11.2018.a otsusega nr 51);
● Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; ● Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides
omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord”; ● Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035; ● Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015); ● Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); ● Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; ● Muud standardid, määrused ja seadused; ● Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud
Rahandusministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, Riigihalduse ministri 17.10.2019 vastu võetud määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel: http://planeerimine.ee/.
4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs
4.1 Vastavus üldplaneeringule
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala valdavalt tähistusel “lage ala” (vt
skeem 1), mis vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on “maatulundusala” üheks alaliigiks.
Maatulundusala tähistusel on peamiseks lubatud sihtotstarbeks maatulundusmaa, aga
vastavalt seletuskirja tabelile 2 “Reserveeritud juhtotsetel lubatud maakasutuse
sihtotstarbed” on lisaks lubatud elamumaa, ärimaa, tootmismaa, veekogude maa,
transpordimaa, kaitsealuse maa, maatulundusmaa, ühiskondlike ehitiste maa ja
üldkasutatava maa sihtotstarbed. Arvestades, et planeeringu eesmärgiks on elamukruntide
4
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
moodustamine, mida teenindavad transpordimaa, üldkasutatava maa ja tootmismaa krundid,
on tegevus üldplaneeringuga kooskõlas.
Vastavalt üldplaneeringu sõnastusele ei tähenda asustuse arengu eelistamine
tiheasustusega alal ehituskeeldu mujal, küll aga taunib asendiliselt ja maakorralduslikult
ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest ruumiliselt isoleeritud
pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise taristu rajamine ja
pidamine kulukas. Arvestades, et käesoleva detailplaneeringu ala paikneb olemasoleva
tiheasustusala vahetus läheduses, sobitub planeeritav tegevus piirkonda. Üldplaneeringu
kohaselt ei ole tegemist ka keskkonnakaitseliselt väärtustatud alaga ning maa-ala ei jää
rohevõrgustiku koridori või tuumalasse, seega puuduvad negatiivsed mõjud
keskkonnakaitseks ette nähtud arengusuundadele.
Hajaasustusalana mõistetakse eelkõige traditsioonilist külamaastikku. Hajaasustuses
moodustub majapidamine (talu) eluhoonest ja selle kõrvalhoonetest. Olulisemad
üldplaneeringust tulenevad tingimused hajaasustuses hoonestuse rajamisele, mis
käesolevas detailplaneeringus on asjakohased:
● Hajaasustuses tuleb detailplaneering koostada enam kui 5 elamukrundi
moodustamisel;
● Hajaasustuses reserveeritud elamumaadele on lubatud vaid üksikelamute ja nende
abihoonete ehitamine ning aiamajade ja suvilate rajamine hajaasustusviisil;
● Hajaasustuses on minimaalne elamuehituseks võimalik maaüksuse suurus vähemalt
5000 m²;
● Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik teised abihooned
ja kaetud rajatised) hajaasustuses oleval elamumaal võib olla kuni 20%;
● Enne hoonestuse väljaehitamist tuleb maaomanikul või arendajal rajada projekti ja
ehitusloa alusel juurdepääsuteed avalike teedeni ning valmis ehitada kõik antud alal
ehitiste kasutuselevõtuks vajalikud infrastruktuurirajatised (vee- ja
kanalisatsioonitorustikud, tuletõrje veevarustus, elektrikaablid või –liinid,
tänavavalgustus, sademeveekanalisatsioon ja vajadusel ka sidekaablid, soojus- ja
gaasitorustikud v.a maakütte kollektorid ühe krundi sees);
● Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel väljaspool tiheasustusalasid ja
detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid tuleb kasutada naturaalseid
materjale (nt puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk jms). Hajaasustuses
tuleb vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (nt plastvooder jms);
● Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või
elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone (nt korraga
45° ja 30°, täpne lubatud katusekalle tuleb määrata detailplaneeringu või
5
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
projekteerimistingimustega).
Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust.
4.2 Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed
Planeeritav maa-ala jääb looduskaunisse piirkonda, mis on samas vaid 5 km kaugusel Tartu
linnast (Lõunakeskuse kaubanduskeskus jääb mõõdetuna mõõda sõidetavat kõvakattega
teed täpselt 5 km kaugusele). Lähim tiheasustusala on Külitse alevik, mis kuju poolest ei
moodusta kompaktset tervikut, st tiheda hoonestusega alad vahelduvad põllualade ja
metsatukkadega ning osa Külitse alevikust jääb ka teisele poole 3 Jõhvi-Tartu-Valga
6
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
maanteed. Külitse alevikus on olemas raamatukogu ja toidupood COOP (lõuna suunas ca 4
km kaugusel) ning lähim tankla “Lemmatsi tankla” jääb ca 2,5 km kaugusele, ülejäänud
olulisemad sotsiaalobjektid nagu nt koolid, lasteaiad, haigla jne on olemas Tartu linnas.
Lähimad bussipeatused on suhteliselt kaugel 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee ääres: “Lemmatsi”
peatus ca 2 km kaugusel põhja suunas ja “Näki” peatus ca 2,3 km kaugusel lõuna suunas
Lemmatsi tankla lähedal.
Kontaktvööndis puuduvad kehtestatud või koostamisel olevad detailplaneeringud, mida
käesolevas detailplaneeringus aluseks võtta või mille lahendust antud asukohas tuleks
arvesse võtta, seega arvestatakse kehtiva üldplaneeringu tingimuste ning lähiala
olemasoleva hoonestuse ja keskkonnaga.
Hoonestuse mahtude ja arhitektuuri väljatöötamisel on arvesse võetud Külitse aleviku
“Ojasoo tee” piirkond, mis on käesoleva detailplaneeringu ala edelanurgaga ühendatud (jääb
teisele poole Ilmatsalu jõge) ning Kannistiku tee äärde jäävad elamukrundid.
● Ojasoo tee äärsete elamute välisviimistluses kasutatakse peamiselt puitlaudist või
krohvi, katusekatteks on plekk või eterniit. Katusetüübiks on pigem laugema kaldega
kelpkatused või viilkatused, abihoonetel on kasutatud ka lamekatuseid või laugeid
kaldkatuseid. Kruntide suurused varieeruvad vahemikus 1700-3000 m² ning
hoonestuseks on elamu koos 1-3 abihoonega. Elamu suurused on vahemikus
150-180 m² ja kruntide täisehitusprotsent enamjaolt ligikaudu 10-15 %. Aiapiirded
paljudel kruntidel puuduvad, aga kasutatakse näiteks puidust aedu ja võrkaedu või
hekke. Kruntidel esineb rohkelt kõrghaljastust ja põõsaid.
● Kannistiku tee äärsete kruntide pindalad varieeruvad rohkem, sest paljud kruntidest
on õuemaa kõlvikuga maatulundusmaad. Hooned on võrreldes Ojasoo tee äärse
hoonestusega oluliselt suurema ehitisealuse pinnaga, enamik hooneid on üle 200 m²,
kõige suurem 370 m². Enamik Kannistiku tee äärsest hoonestusest on ehitatud
viimase 20 aasta jooksul, seega arhitektuuris on nähtav veidi modernsem stiil, aga
katusetüüpideks on siiski valdavalt lauge kaldega kelpkatus või viilkatus, esindatud
on ka lamekatused. Katusekatetest on välditud eterniiti, kasutatud on valdavalt plekki
või kivi. Mitmetele katustele on paigaldatud päikesepaneelid. Välisviimistluses on
kasutatud peamiselt puitu ja krohvi, mida kombineeritud ka keraamilise tellisega.
Silma hakkavad hooneteesised kivisillutisega sissesõidud ja parkimiskohad.
Piirdeaiad on valdavalt puidus, kasutatakse ka hekke ja võrkaedu. Kõrghaljastust on
kõige rohkem vahetult Kannistiku tee ääres.
Planeeritavate maaüksuste piires ega lähialal ei paikne ühtegi kinnismälestist ega
muinsuskaitselist objekti, samuti puuduvad looduskaitselised objektid, poollooduslikud
7
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
kooslused ja liikumispiirangutega alad. Lähim Natura 2000 ala jääb planeeritud tegevusest
linnulennult ca 6,5 km kaugusele ida suunda Ropka-Ihaste looduskaitsealale (KLO1000633).
Kogu planeeritav ala ning ka piirnevad põllumaad on hõlmatud maaparandusehitise
reguleeriva võrguga (nimetus HAAGEOJA ÄÄRNE, kood 2103900020210). Kogu
maaparandussüsteemi pindala on 105,9 ha. Drenaažitorustike kaudu jõuab vesi Ilmatsalu
jõkke, mis on antud maaparandussüsteemi eesvooluks. Planeeringualale jäävad kaks kraavi
(ETAK ID-d 2329463 ja 2328516), millesse suubub vesi osadest olulisematest
drenaažitorustikest enne eesvoolu jõudmist. Planeeritav ala jääb perspektiivse
reoveekogumisala vahetusse lähedusse. Planeeringuala läheduses ei paikne tuletõrje
veevõtukohti.
Põhjavesi on vastavalt Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardikihi andmetele piirkonnas
suhteliselt kaitstud, mis tähendab, et reostusohtlikkuse tase on madal. Vastavalt Maa-ameti
mullastikukaardile on planeeringuala piires levinud eelkõige sügav madalsoomuld (M’’’) ning
õhuke madalsoomuld (M’’), perspektiivse boniteediga vastavalt 50 ja 53. Madalsoomullad
kuuluvad soomuldade hulka ehk on alaliselt (tugevasti) liigniisked mullad, mille pindmise
horisondi moodustab üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Madalsoomuldade turvas on
moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Madalsoomullad
on põllumajandusliku harimise suhtes tundlikud ning sobivad pigem rohumaaks.
Planeeritud detailsema ala piirinaabriteks on valdavalt hoonestamata maatulundusmaad, jõe
äärde tiheasustusala ühendavasse nurka jääb paar sihtotstarbeta maaüksust.
Planeeringuala piirinaabrite andmed on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid
Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala
Eeriko (28301:001:0667) Maatulundusmaa 100% 6,39 ha
Kuuseokka (94901:005:1536) Maatulundusmaa 100% 10,36 ha
Nigula (94901:005:0392) Maatulundusmaa 100% 5,39 ha
Kiviaasa (28301:001:1789) Maatulundusmaa 100% 12,29 ha Ojaheina (94901:005:1580) Maatulundusmaa 100% 8,26 ha
Sultsi (94901:005:0372) Maatulundusmaa 100% 8120 m² Ojasoo (28301:001:0746) Sihtotstarbeta maa 100% 2215 m²
Külitse alevik (28301:001:0793) Sihtotstarbeta maa 100% 173 m² Loku (94901:005:0509) Maatulundusmaa 100% 139501 m²
8
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
4.3 Planeeringu kaalutlused ja põhjendused
Elamute ehitamine Erika ja Eeriko kinnistutele, mille lähipiirkond on kehtivas üldplaneeringus
määratud tiheasustusalaks ning on ka tegelikkuses hoonestatud, on otstarbekas, sest ala
paikneb põhimõtteliselt tiheasustusala kõrval, millest tulenevalt on lähedal olemas või
projekteerimisel kõik vajalik teenindav taristu.
Krundid planeeritakse hajaasustuse põhimõttel (vähemalt 0,5 ha suurusena), samas
nähakse ette ühine juurdepääsutee ning üldkasutatav ala mänguväljakute jm jaoks.
Planeeringuga tagatakse sujuv üleminek tiheasustusest maatulundudmaadele ja luuakse
kvaliteetne elukeskkond, kus on olemas kõik vajalik taristu. Planeeritavate elamukruntide
ehitusõiguse ja arhitektuursete lahenduste määramise aluseks on piirkonnas olevate
elamukruntide olemasolev hoonestus ja üldplaneeringust tulenevad tingimused.
Hoonestusalade asukohtade valikul on arvestatud olemasolevate tehnovõrkude
kaitsevööndite ja veekaitseliste piirangutega. Arvestatud on ka maaparandussüsteemi
drenaaži torustikuga, mis teenindab lisaks planeeringualale ümbritsevaid kinnistuid. Teistelt
kinnistutelt alasse kulgevad torustikud on kohustuslik säilitada või ümber suunata. Sellest
tulenevalt on planeeritav lahendus piirkonda sobituv ja kooskõlas ümbritseva keskkonnaga.
Planeeritava tegevusega väheneb piirkonnas roheala ulatus, aga arvestades, et ala paikneb
vahetult elamukruntide läheduses ning moodustavad krundid on suhteliselt suured, ei ole
mõjud elusloodusele liialt kontrastsed. Arvestades, et krundid moodustatakse seni lagedale
alale, muutub elamukruntide haljastamisel piirkond pigem liigirikkamaks ja mitmekesisemaks
ka lindude ja pisiimetajate jaoks. Alal on levinud peamiselt madalsoomullad, mis ei sobi
põllumajanduslikuks tegevuseks, kuid vastavate meetmetega (nt kuivendussüsteemide
rajamine ja pinnase täitmine/tugevdamine) on võimalik kohandada sobivaks hoonestuse
rajamiseks.
Tegemist on vaikse ja rahuliku alaga, seega kvaliteetse elukeskkonnaga, mis jääb vaid 5 km
kaugusele kõikidest olulistest sotsiaalobjektidest. Ala väljaarendamine loob tingimused
piirkonna kiiremaks majanduslikuks arenguks. Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb
nõudlus mitmete teenuste osas ja seega luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks.
Näiteks piirkonna ühisveevärgi väljaehitamise korral on planeeritud krundid kohustatud
nendega liituma, mis kokkuvõttes muudab odavamaks kõikide piirkonna teiste elamukruntide
liitumise või trasside edasise kasutuse.
9
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Detailplaneeringu lahendus jaotub detailsusastmelt kaheks: 1) detailselt lahendatav maa-ala,
2)Kannistiku tee. Terve detailplaneeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis
1), detailselt planeeritava maa-ala olemasolev olukord on kajastatud olemasoleva olukorra
joonisel (joonis 3) ning planeeringualasse kaasatud Kannistiku tee ala koos põhimõttelise
lahendusega on esitatud joonisel 2.
1. Detailselt lahendatava ala kirjeldus: planeeringuala on hoonestamata, konkreetne
juurdepääsutee Erika ja Eeriko katastriüksustele hetkel puudub, seega on alasse
kaasatud ka Kannistiku tee J2 ja Kannistiku tee J3, mille kaudu planeeritakse
juurdepääsutee. Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, maapinna
absoluutkõrgused jäävad vahemikku 47,99-52,88m. Kõlvikuliselt jaotub ala
järgmiselt: 6,72 ha looduslik rohumaa, 2,22 ha haritav maa, 0.3 ha muu maa.
Planeeringuala läbib kõrgepingeliin, mille üks postidest jääb Erika maaüksusele,
muud väikevormid või platsid puuduvad. Väärtuslikku kõrghaljastus planeeritaval alal
ei esine. Nagu eelnevas peatükis kirjeldatud, ei sobi maa-ala mullaomaduste tõttu
põllumajanduslikuks tootmiseks. Planeeritava ala alla jääb maaparandussüsteemi
drenaaži torustik, kaks kraavi ning ala on vahetul eesvooluks oleva Ilmatsalu jõe
kõrval. Planeeringualale ulatuvate kitsenduste loetelu:
● Elektriõhuliin 35-110 kV (Kõrgepingeliin); nimetus Tartu-Elva; ID 13687107; vid L148; omanik ELERING AS; kaasneb 25 meetri laiune kaitsevöönd kummalgi pool liini telge.
● Elektriõhuliin 220-330 kV (Kõrgepingeliin); nimetus Tartu-Valmiera; ID 13687099; vid L301; omanik ELERING AS, kaasneb 40 m laiune kaitsevöönd kummalgi pool liini telge.
● Maaparandussüsteemi maa-ala; nimetus Haageoja äärne; ID 13707113; vid 2103900020210001.
● Ilmatsalu jõgi; etak ID 2327967 (ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool üle 25km²; ID 13699096; vid 21039000200000011M); kaasnevad veekogu kallasrada 4 m, ranna või kalda veekaitsevöönd 10 m, ranna või kalda ehituskeeluvöönd 50 m, ranna või kalda piiranguvöönd 100 m.
2. Planeeringuala kirjeldus Kannistiku tee ulatuses: moodustub tervest Kannistiku tee
(28301:001:0933) maaüksusest ning osaliselt Kannistiku tee lõik 1 (28301:001:0341)
maaüksusest. Mõlemad on 100% transpordimaad. Kannistiku tee maaüksusel on tee
umbes 4 m laiune ja kõvakattega, katastriüksuse laius on umbes 8 m. Kannistiku tee
lõik 1 tee on umbes 3 m laiune kruusakattega, katastriüksuse laius on ainult 6 m.
Mõlemal puudub eraldi kergliiklustee või kõnnitee. Tee ääres on rohkelt puid, millest
10
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
enamik on lehtpuud (pärnad, kased remmelgad). Mõlemal pool teed on kraavid.
Puudub tänavavalgustus. Enamik tehnotrasse (elektriliinid- ja kaablid, sidekaablid)
kulgevad Kannistiku tee äärsetel maaüksustel, aga kohati ulatuvad ka
planeeritavasse alasse. Tee piirneb elamumaade ja maatulundusmaadega (nii
metsamaad kui põllumaad).
6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi
Planeeringuga jagatakse olemasolevad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused 13
elamukrundiks ja neid teenindavaks tootmismaa, üldkasutatava maa ja tupikteega
transpordimaa kruntideks, mis perspektiivis võimaldavad teed jätkata. Olemasolevad
sihtotstarbeta maa krundid liidetakse üheks transpordimaa krundiks, mis ühendatakse
transpordimaa krundiga. Kannistiku tee maaüksustel säilib transpordimaa sihtotstarve.
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on mis tahes hoonete püstitamine keelatud.
Hoonestusalade kavandamisel on lähtutud kehtivatest kujadest, krundi piiridest,
tehnovõrkude kaitsevöönditest ja jõe ning maaparandussüsteemiga kaasnevatest
kitsendustest.
7. Krundi ehitusõigus
Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus (vt
tabel 2.) Ehitusõiguse koondtabel on esitatud ka põhijoonisel (joonis 4).
11
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Tabel 2. Planeeritud ehitusõigus
Lisaks ehitusõigusega määratud hoonete arvule, on lubatud ehitada veel kuni 3
rajatist/väikehoonet, mis on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ning kuni 5 m kõrgused. Nende
hoonete ehitisealune pind tuleb arvestada maksimaalse lubatud pinna sisse. Nimetatud
rajatised peavad jääma ka planeeritud hoonestusala sisse (va lihtsasti inimjõul teisaldatavad
ilma vundamendita rajatised nagu nt mänguväljaku elemendid).
Illustreerival joonisel (joonis 5) on näidatud hoonete illustreeriv paiknemine ja maht. Nii
krundisiseste teede, parklate kui hoonete tegelik asukoht, suurus ja kuju täpsustatakse
projekteerimise faasis. Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile
“Linnatänavad“ EVS 843:2016. Planeeritud parkimiskohtade arv: igal üksikelamul vähemalt
3 kohta.
8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele
Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete
seadmisel on lähtutud kontaktvööndi keskkonnast ja üldplaneeringust. Põhilised
arhitektuurinõuded on esitatud tabelis 3 ja põhijoonisel (joonis 4).
12
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Tabel 3. Planeeritud arhitektuursed tingimused
Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke
arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb
projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.
Maksimaalne lubatud korruselisus on 2 (abihoonel 1). Põhihoone lubatud katusetüüp on
viilkatus, kaldkatus või kelpkatus, mille kalle tohib olla 15-30º, (kõrvalmahtudel nt garaažil,
varikatusel 0-15 kraadi). Katusekatte värvideks on lubatud erinevad hallid ja punased toonid,
materjalina on lubatud kasutada katuseplekki, katusekivi, sindelmaterjali. Hoonete
paiknemine (katuseharja kulgemine) peab olema teede suhtes risti või paralleelselt
(põhimõte esitatud joonis 4).
Hoonete projekteerimisel tuleb kasutada välisviimistluse materjalina puitu, klaasi, kivi, krohvi
või tellist. Välisviimistluse võib lahendada ka materjale kombineerides. Kasutada pole
lubatud looduslikke materjale imiteerivaid materjale. Rajatavad hooned, piirdeaed ja teised
rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja sobituma põhihoone arhitektuuriga.
Tingimused piirdeaedadele:
● Tee äärest nähtavad piirded peavad olema esinduslikud ja hoonega hästi kokku sobituma;
● Sobilikud aiad vastavalt olemasolevate kruntide piirete lahendusele on võrkaiad ja puitlippaiad, mida võib kombineerida hekkide ja kivipostidega. Väravad võivad olla ka metallist;
● Piire võib olla kuni 1,5 m kõrgune, tänavapoolses küljes kuni 1,2 m kõrgune;
● Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev);
● Piirete kaugus avalikult kasutatavast teest (teekatte servast) peab olema minimaalselt 5 meetrit lumevallitamise võimaldamiseks ja külgnähtavuse tagamiseks;
● Sõltumata tee lõplikust paiknemisest ei tohi piirded ega hekid olla transpordimaa katastripiirile lähemal kui 2 m;
● Väravad ei tohi avaneda sõidutee poole, ning krundile sissesõidu laius ei tohi ületada 4 m.
13
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Kannistiku tee äärde on ette nähtud kergliiklustee (vt joonis 2). Kergliiklustee täpne lahendus
võib projekteerimisel muutuda, käesolevaga on antud esialgne soovitus, et kergliiklustee
võiks paikneda tee lõunapoolsel küljel ning et laius on 2,5 m.
Juurdepääsuks Kannistiku teelt Erika ja Eeriko kinnistutele on ette nähtud eraldi
transpordimaa katastriüksus (pos 13), millele rajatakse kõvakattega tupiktänav (edaspidi
Eeriko-Kannistiku tee). Päästeameti sõiduki ning teehooldusmasinate ja prügiveoki
ümberkeeramise võimaldamiseks peab tupiktänava lõpus olema nõuetekohane
ümberkeeramiskoht, mis jääb ka transpordimaa piiridesse. Põhijoonisel (joonis 4) on
näidatud, millistel põhimõtetel igale krundile juurdepääs tagatakse, sh nii teede kui
parkimiskohtade rajamine on lubatud ka hoonestusala piires (nt parkimine varikatuse all,
mille puhul läheb varikatud ehitisealuse pinna sisse). Tee lõplik asukoht ja laius määratakse
projektiga. Eeriko-Kannistiku tee planeeritud esialgseks teekatte laiuseks on 6 m ning
transpordimaa krundi laiuseks 12 m. Sõidutee äärde on ette nähtud ka 2,5 m laiune
kergliiklustee ning tänavavalgustus.
Mõlemal pool sõiduteed on külgnähtavuse tagamise ja lumevallitamise võimaldamiseks ette
nähtud 2 m laiune ala, mis jääb osaliselt elamukruntidele kraavi ja tee vahelisele alale.
Nimetatud alale pole lubatud rajada kõrghaljastust või muud püsihaljastust ega paigaldada
piirdeid ega rajatisi. Lund tohib lükata sinna kuni 1,1 m kõrguse vallina. Lumerohkemate
aegade korral kaasneda võivate suuremate lumevallide alad on näidatud põhijoonisel (joonis
4).
Planeeringualast perspektiivse põhja suunda jäävatele katastriüksustele juurdepääsu
võimaldamiseks on ette nähtud veel üks lühike teelõik (pos 16). Antud teelõik ei ole
käesoleva detailplaneeringuga kavandatava elluviimiseks oluline, seega pole selle
väljaehitamine arendaja kohustus. Ristmik tuleb perspektiivis rajada täisnurga all. Pos 7
mahasõit ei tohi jääda ristmiku alasse, mis tähendab, et juurdepääsu võimaldamiseks peab
pos 7 omanik rajama omale vajaliku laiusega juurdepääsu pos 16 krundi kaudu (vt joonis 4).
Ainult pos 7 krundile juurdepääsu tagamise korral ei pea teelõik vastama avaliku tee
standardinõuetele (laius jm parameetrid), st et nõuetekohaseks tuleb pos 16 tee ümber
ehitada juhul, kui seda on reaalselt vaja perspektiivse läbipääsu tagamiseks ning tee lõplik
väljaehitamise kohustus seega on isikul, kellel läbipääsu on vaja.
Lisaks planeeritud Eeriko-Kannistiku teelõigule on olemasoleval Kannistiku teel umbes 200
m pikkune teelõik (vt, mis ulatuses, jooniselt 2) kohustuslik viia täiendavalt kõva katte alla (st
väljakaeve, kruusa/killustiku alus ja pindamine). Nimetatud teelõigust 62 m pikkune osa (vt
joonis 2) jääb eraomandis kinnistule Kannistiku tee lõik 1 (28301:001:0341), avaliku kasutuse
14
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
ja seadusliku juurdepääsu võimaldamiseks tuleb lõigule seda servituut või määrata see avalikku
kasutusse.
Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS
843:2016. Planeeritud parkimiskohtade arv: igal üksikelamul vähemalt 3 kohta. Parklate ja
krundisiseste teede täpsed asukohad, suurus ja kuju lahendatakse edaspidise projektiga.
10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Käesoleva detailplaneeringuga kohustuslikku säilitatavat haljastust ei määrata, sest
planeeritud elamukruntide alal kõrghaljastus puudub ning Kannistiku tee äärse haljastuse
kohustusliku säilitamise määramine käesolevas etapis ei ole otstarbekas. Soovituslik on
säilitada võimalikult palju puid, aga arvestades, et Kannistiku tee katastriüksus on suhteliselt
kitsas, tuleb suure töenäosusega kogu teeala ulatuses ühelt poolt kõik puud likvideerida, et
kergliiklustee rajamine oleks võimalik. Kohati on võimalik istutada uued noored puud.
Maaparandussüsteemi kraavi äärse võsa likvideerimine on lubatud seoses kraavi
hooldamisega.
Elamukruntide alasse on soovituslik täiendava kõrghaljastuse ja põõsaste istutamine, et
vältida “põllupealse arenduse” tekkimist. Vähemalt 10% elamukrundist peab olema
kõrghaljastatud (planeeringualast moodustab see kokku 7703 m²). Arvestades planeeritud
kruntidele ulatuvaid kitsendusi (elektriliini kaitsevöönd, jõega kaasnevad veekaitselised
vööndid, kallasrada, juurdepääs kallasrajale, maaparandus) võib kõrghaljastuseks arvestada
ka viljapuud jm madalamakasvulised või peenema tüve diameetriga puud, mis muidu
kõrghaljastuseks ei kvalifitseeruks. Elering AS-le kuuluvate elektriõhuliinide kaitsevööndi
ulatuses võib püsihaljastust rajada ainult kokkuleppel tehnovõrgu valdajaga. Arvestada tuleb
ka, et liinide alla jääks täielikult vaba trass liinihoolduse tagamiseks. Kui kaitsevööndis
kasvavad liiga kõrged puud või on seal mingid muud takistavad rajatised, on tehnovõrgu
valdajal õigus need likvideerida.
Heakorra tagamisel tuleb järgida piirkonnas kehtivat heakorra eeskirja (Ülenurme valla
heakorra eeskiri). Jäätmekäitlus lahendada vastavalt Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale,
kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse
prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete sorteerimist: 3 konteinerit krundi siseselt
erinevat sorti jäätmetele (biojäätmed on lubatud soovi korral komposteerida). Kui liigiti
kogutavate jäätmete kogumismahutis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, siis
on jäätmevedajal õigus rakendada lisaks tühisõidutasule ka mittenõuetekohaste jäätmete
tasu. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus soovituslikult selliselt,
15
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
et prügiveokil on nendele otse tänavalt ligipääs. Juhul kui konteinerid asuvad tee äärest
kaugemal, ei ole jäätmevedaja kohustatud konteinereid tühjendama, seega tuleb sellisel
juhul need prügi kogumise päevaks iga kord viia spetsiaalselt tee äärde või maksta
tühisõidutasu.
Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning immutada oma
krundi piires haljasalale. Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele. Sademeevee
kohta on täpsustavad tingimused esitatud ptk 11.2.
11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeritaval maa-alal puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Planeeringuga esitatakse
tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
Täpsed paiknemised täpsustatakse projektiga.
11.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Kehtivas üldplaneeringus jääb detailplaneeringu alale perspektiivse reoveepuhasti kuja.
Vastavalt Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks
2023-2035 on Külitse alevikule ette nähtud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine
ning antud projektis üldplaneeringu kohast reoveepuhastit ega selle kuja planeeringualale ei
ulatu. Projekt on käesoleva detailplaneeringu koostamisega samal ajal koostamisel, seega ei
ole lõplikult teada, kas või millal on planeeringuala liitmine vee ja kanalisatsiooniga võimalik.
Sellest tulenevalt on nö ajutise lahendusena elamukruntidele planeeritud üks ühine puurkaev
ning igale krundile on lubatud rajada oma kogumismahuti, aga on näidatud ka perspektiivne
ühisveevärgi trasside kulgemine ja ruumivajadus (vt joonis 4). Juhul kui ühisveevärk
piirkonnas välja ehitatakse, on nii vee kui kanalisatsiooniga liitumine kohustuslik 1 aasta
jooksul, aga seni on lubatud kasutada kohalikke lahendusi.
Arvestades, et piirkonnas on põhjavesi suhteliselt kaitstud ning kogu vett võetakse ööpäevas
kokku 10-500 kuupmeetrit, kaasneb vastavalt Veeseadusele puurkaevule 30 m raadiusega
sanitaarkaitsevöönd. Kogumismahutite kasutamisel peab tagama reovee korrektse
käitlemise ning reoveekogujal on kohustus kogutud reovesi üle anda purgimisteenust
osutavale ettevõttele, mis on purgimisteenuse osutamiseks sõlminud lepingu
vee-ettevõtjaga, et tagada reovee jõudmine reoveepuhastisse. Reovee kogumismahuti
valimisel tuleb arvestada elanike arvuga ja vee kasutamise hulgaga. Näiteks arvestusega, et
ühepereelamusse asub elama 1-5 inimest, on süsteemi rajamiseks vajalik pindala 20 m²,
kogumismahuti kuja 5 m. Kogumismahuti suuruse valikul arvestada, et ühe elaniku poolt
ööpäevas tekitatav reovee kogus on 100-150 liitrit. Pideval hoones elamisel on mahuti
mõistlik suurus umbes 10 m³. Soovitatav on eelnevalt ka uurida, kui suur paak on reovee
16
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
äraveo teenust osutava ettevõtte masinatel, mis antud piirkonda teenindab. Mahuti võimalik
asukoht on näidatud põhijoonisel (joonis 4), täpne asukoht ja maht määratakse edaspidise
projektiga arvestusega, et mahutile peab olema tagatud pidev juurdepääs fekaaliautoga, st
mahuti peab paiknema avaliku tee lähedal.
11.2 Sademevesi
Planeeringu elluviimise eelselt on maa-ala hõlmatud maaparandussüsteemiga (Haageoja
äärne). Olemasolevate drenaažitorustike muutmise ning uute süsteemide lahendamisel on
arvestatud Põllumajandus- ja Toiduameti 30.01.2024 kirjaga nr 6.2-2/4912.
Planeeritud elamukruntidelt on ette nähtud enamike dernaažitrasside täielik likvideerimine.
Trassid, mis kulgevad alasse väljastpoolt, ehk naaberkinnistutelt, tuleb selliselt ümber
suunata, et need ei jookse planeeringualast läbi (põhimõtteline ümbersuunamine esitatud
joonisel 4). Juurdepääsutee alt ei ole võimalik kõiki trasse likvideerida ega ümber suunata,
seega tuleb olemasolevad savitorudreeni lõigud asendada külmumiskindlast materjalist ja
piisava rõngasjäikusega (vähemalt SN8) kinniste (perforeerimata) toru lõikudega.
Olemasoleva maaparandussüsteemi asemel on ette nähtud kruntide piiride lähedale
hoonestusalade välisele alale ning tee äärde lahtised kraavid, mis tagavad elamukruntide ja
tee edaspidise kuivenduse. Keelatud on kraavide asemel kinniste sademeveetorustike
paigaldamine, sest kraavid võimaldavad enamikust sademetest vabaneda nende
tekkekohas ning juhul kui on sademeterohkem aeg või lume sulamise periood, liigub liigvesi
planeeringualalt kraavide kaudu Ilmatsalu jõkke välistades üleujutuse tekkimise. Kraavide ja
truupide edaspidise hooldamise ning seega kogu süsteemi toimimise tagamine on iga krundi
omaniku kohustus, st krundi soetamisega võetakse üle kohustus korrastatud ja toimivana
hoida oma krundi piiridesse jääv kraavilõik ning truubid (aluseks kehtiv Ülenurme valla
heakorra eeskiri § 4, lg 4: regulaarselt puhastama ja hoidma korras sademevee kraavid ning
truubid, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala või kinnistu piiresse). Kraavide esialgne
skeem on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Kraavide täpne paiknemine täpsustatakse
projektiga, mis koostatakse kogu ala kohta ühine.
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt tuleb olemasoleva maaparandussüsteemi
likvideerimise, trasside ümbersuunamise või asendamise ja uue kraavide süsteemi
kavandamiseks koostada ühtne projekt, mis tuleb kooskõlastada ka Maa- ja Ruumiametiga.
Olemasolevale pos 2, 13 ja 10 krunte läbivale kraavile, mis on säiliva maaparandussüsteemi
suublaks, seatakse kraavi hooldamise võimaldamiseks servituut (vt joonis 4). Soovituslik on
projekt koostada samaaegselt planeeritud tee projektiga, et teeäärsed kraavid, truubid jms
oleks tee projektiga kooskõlas.
17
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Elamukruntide piires immutatakse enamik sademevett oma krundi piires haljasalale.
Keelatud on sademevee juhtimine kanalisatsioonitorustikku, naaberkruntide suunas või tee
alusele katastriüksusele. Maapinna kalded tuleb projekteerida suunaga hoonetest eemale.
Elamukruntide sisene lõplik vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus (nt kuidas katuselt
vesi ära suunatakse) täpsustatakse eraldi hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.
11.3 Tuletõrje veevarustus
Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse
tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et
tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja
hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka
ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud asjakohases standardis EVS
812-6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Tuletõrje veevõtukoha
maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib olla kuni 200 m
mööda teed ning veevõtukohas peab olema tagatud veekogus vähemalt 30 m³ (siseministri
01.03.2021 jõustunud määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“). Ehitise
tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned, mis tähendab, et
ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s ning arvestuslikuks tulekahju
kestvuseks 3 tundi.
Käesoleval hetkel ei ole piisavas kauguses hüdranti ega tuletõrje veevõtukohta, seega tuleb
rajada uus tuletõrje veevõtukoht. Põhijoonisel on näidatud hüdrandi sobilik asukoht, mille
puhul jäävad enamik kruntidest ettenähtud 200 m kaugusesse. Kaugemal on krundid POS 1
ja POS 5, mis Tuleohutuse standardi kohaselt paiknevad hajaasustuses (kõikidest
olemasolevatest või planeeritud naaberkinnistu hoonetest vähemalt 40 m kaugusel).
11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus
Planeeritud tupiktänavale on ette nähtud uus tänavavalgustus, mille toiteks nähakse ette
eraldi liitumiskilp. Tänavavalgustuspostide täpne arv ja parameetrid täpsustatakse
projektiga. Krundisiseselt lahendatakse välivalgustus eraldi projektidega.
Elektrivarustus planeeritakse vastavalt Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele nr
472219.
Detailplaneeringu alal on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht on
võimalikult koormuskeskme läheduses, planeeritava tee ääres, selle teenindamiseks peab
jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 15 kV
18
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
maakaabelliiniga TARTU 330/110/35/20/15/10 piirkonna alajaama NÕO fiidri mastist M108.
Mast asub Kiviaasa (28301:001:1789) kinnistu lõunapoolse piiri läheduses. Masti
ligikaudsed koordinaadid 6469024; 653871.
Uuest planeeritud alajaamast on uutele objektidele ette nähtud välja eraldi fiidrite
ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud
kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate
kruntide piiridele mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt
teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektini rajatakse maakaabliga. Elektrikaablite rajamine piki
sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud rajada teisi kommunikatsioone elektrikaablite
kaitsetsoonidesse. Kui Elektrilevi OÜ tehnorajatised projekteeritakse eraomandis
kinnistutele, tuleb maakasutusõigus tagada servituudialana. Põhijoonise (joonis 4) näidatud
lahenduses jääb kogu planeeritav trass koos kaitsevööndi ulatusega avalikule
transpordimaale, seega servituudi seadmise kohustus puudub.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud
detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute
aadressid.
Lubatud on ka päikesepaneelide paigaldamine katuse pindadele.
Elering AS-le kuuluvate kõrgepingeliinide kaitsevööndi alas tegutsemine täpsemalt ptk 17.
11.5 Soojavarustus
Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Soojavarustus on planeeritud lahendada
lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on
keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe
kasutamine. Lubatud on taastuvenergia kasutamine.
11.6 Sidevarustus
Sidevarustust käesoleva detailplaneeringuga ei lahendata. Telekommunikatsioonialased
ühendused ja liitumised on võimalik tagada üle õhu vastavate lepingute sõlmimisel.
19
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja
hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Ühe krundi piires
võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui ehitisealune pind ei ületa 400 m². Juhul,
kui naaberkruntide hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada
ehituslike või muude abinõudega.
Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned. Hoonete
minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele
määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus.
13. Servituutide vajaduse määramine
Servituudid seatakse vajadusel tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi
ulatuses (tehnovõrgu valdaja kasuks). Maaparandussüsteemi kraavile, mis läbib pos 2 ja
pos 10 krunte, seatakse servituut kraavi hooldamise võimaldamiseks. Pos 10 krundile sama
kraavi äärde seatakse täiendav 2 m laiune servituut kallasrajale juurdepääsu
võimaldamiseks. Eraomandis Kannistiku tee lõik 1 (28301:001:0341) krundile seatakse
umbes 62 m ulatuses servituut (juhul kui nimetatud teed ei määrata avalikku kasutusse).
Seadmine toimub vastavalt asjaõigusseadusele.
14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”
EVS 809-1:2002.
Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:
● tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;
● eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;
● ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;
● tagada ala hea hooldus ja korrashoid;
● valdusele sissepääsu piiramine;
20
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
15. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh
vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja
lõhnareostust. Detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja
koostamist.
Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei
seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeringualal ei ole ohtlike ainete
ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte.
Mõju põhjaveele. Kruntide olmevesi tagatakse ühisest puurkaevust, mis rajatakse kõiki
seadusest tulenevaid nõudeid arvestades. Reovesi kogutakse kinnistesse mahutitesse,
seega puudub heitee immutamisega kaasneda võiv reostusoht. Tagatakse ka perspektiivne
ühisveevärgiga ühendamise võimalus, mille korral samuti ei teki ohte põhjavee kvaliteedile ja
on tagatud reovee nõuetekohane käitlemine. Keelatud on ehitusjäätmete matmine või
ladustamine mitte ettenähtud kohta.
Mõju keskkonnale ja kaitstavatele üksikobjektidele. Nii ehitustegevuse kui ka hilisema
ekspluatatsiooni käigus ei ole eeldada häiringute levimist planeeringualalt välja. Lähimad
kaitstavad looduse üksikobjektid, elupaigatüübid, kaitsealuste liikide elupaigad jäävad
planeeringuga mõjutatavast alast välja.
Planeeritavad elamud ei ole oma mahult ja iseloomult sellised, mis mõjuksid negatiivselt
ümbritsevale keskkonnale.
Mõju muinsuskaitselistele objektidele, ajaloo- või kultuurimälestistele.
Mõjud puuduvad, kuna läheduses ei paikne ühtegi loodukaitselist ega muinsuskaitselist
objekti või kultuurimälestist.
Mõju välisõhule, müra ja vibratsioon. Mõju õhukvaliteedile ehitustööde etapis on lokaalne,
ajutine ja väheintensiivne. Elamu kasutusperioodil on õhu saastamine seotud ahju
kütmisega, mille mõju ei saa lugeda oluliseks, sest keelatud on keskkonda saastavate
raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb
vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel,
vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid
ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega.
21
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.
Kavandatavast tegevusest tekkinud jäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt kehtivale
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse.
Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele.
Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed
ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevusega
kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele. Lisaks jälgida, et tehnoseadmete
lahendused elamutel ja paigaldatavad seadmed (nt õhksoojuspumbad vm) ei häiriks
naaberkruntide elanike heaolu.
Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
Planeeritud krunt tuleb kasutusperioodil hoida puhta ja korrastatuna, heakorra tagamisel
lähtuda valla heakorraeeskirjast. Soovitatav on varjata prügikonteinerid variseina või
haljastuse abil nii, et need jääks märkamatuks.
Sotsiaalsed mõjud ja mõjud naaberkinnisasjadele. Piirkonna elanike väljakujunenud
liikumisteekondi negatiivselt ei mõjutata, sest elamukrundid moodustatakse lagedale alale,
millel puudub eriline rekreatiivne väärtus. Liikumisvõimalused pigem paranevad, sest lisaks
kruntide moodustamisele planeeritakse ka uus kergliiklustee ning osa Kannistiku tee
sõiduteest viiakse täiendavalt kõva katte alla.
Kontaktvööndi maatulundusmaade hürdoloogilisi tingimusi ei rikuta, kuna ette on nähtud uus
kuivendussüsteem, mis arvestab olemasoleva säilitatava maaparandussüsteemiga.
Maaparandussüsteemi ümberehitamise osas tehakse koostööd Maa- ja Ruumiametiga.
Majanduslikud mõjud ning planeeringu lahenduse üldised kaalutlused ja põhjendatus on
välja toodud ptk 4.3.
16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus ja kuivendus).
22
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis
nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega
keskkonda.
Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega
seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise
või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
17. Planeeringu elluviimine
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev
detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele
ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja
kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.
Huvitatud isik on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringu kohased
maakorralduslikud toimingud. Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt.
Krundisiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus
on krundi igakordsel omanikul. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja
võrguvaldaja kokkulepetele ning servituudilepingud sõlmitakse võrguvaldajate ja
krundiomanike kokkulepetele tuginedes. Enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on
välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepääsuteed (sh Eeriko-Kannistiku tee pikendus ja
Kannistiku tee tolmuvaba katte alla viimine joonisel 2 näidatud ulatuses), tehnovõrgud ja
–rajatised. Servituutide planeerimise korral on vajalikud enne ehituslubade väljastamist
servituutide kanded kinnistusraamatus.
Kõrgepingeliinide läheduses tegevuste korraldamine, näiteks avalikud üritused,
ehitustegevus, pinnasetööd ja materjalide ladustamine, tuleb eelnevalt Eleringiga läbi
rääkida. Selleks tuleb võtta ühendust Eleringi üldtelefonil 715 222. Täiendavat teavet
tegevuste kooskõlastamise kohta leiab kodulehelt. Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva
maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja peab lubama elektripaigaldise omanikul korraldada
elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid. Hooldustööde toimumisajast ning
kestvusest teavitatakse maaomanikke ette. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik
peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise
kahjustamise või selle ohu korral tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja
viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise omanikku.
Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:
23
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
● tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele; ● põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni või tekitada
muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda; ● korraldada õhuliini kaitsevööndis massiüritusi.
Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:
● ehitada, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid; ● teha mis tahes kaeve-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-ja maaparandustöid; ● teha tuld, istutada ning langetada puid; ● sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või
ilma selleta on üle 4,5 meetri; ● ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti; ● maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast,
teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi.
Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest
huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt vastava lepingu. Planeeringu
elluviimine toimub vastavalt lepingule. Planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ja muu
teenindava taristu ehitab välja (või finantseerib) detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud
isik halduslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. Vallal on õigus keelduda
detailplaneeringuga kavandatud hoonetele ehitus- või kasutusloa andmisest kui huvitatud
isiku lepingulised kohustused on nõuetekohaselt täitmata.
Detailplaneeringu elluviimise põhimõtteline järjekord:
● Detailplaneeringu põhijoonisel esitatud kruntide moodustamine;
● Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine ja nendele ehituslubade taotlemine;
● Ehituslubade väljastamine omavalitsuse poolt tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks;
● Kannistiku tee pikenduse (200 m pikkune lõik, vt joonis 2) tolmuvaba katte alla viimine (st väljakaeve, kruusa/killustiku alus ja pindamine) alla enne ehituslubade väljastamist;
● Kehtestatud detailplaneeringu tingimustel hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine;
● Valmis ehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, elektrivarustus) kasutuslubade olemasolu;
● Valmis ehitatud tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele;
● Üldkasutatav maa ning valmis ehitatud tupiktänav koos kasutusloa saanud tänavavalgustusega antakse üle kohalikule omavalitsusele.
Kui planeeringu realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu
kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud
detailplaneering kehtetuks.
24
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrkude valdajate ja
naaberkruntide omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 4.
Tabel 4. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte
Kuupäev Asutuse või ettevõtte nimetus
Kooskõlastuse number, tingimused või seisukoht
Kooskõlastaja/koostaja nimi
1. 30.01.2024 Põllumajandus- ja Toiduamet
Teenus nr 6.2-2/4912. Lemmatsi külas Erika ja Eeriko maaüksuste ja lähiala detailplaneeringust. Seisukohad.
Meelis Rauert
2. 02.05.2024 Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused nr 472219 Robert Peeling
25
Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering
C DETAILPLANEERINGU JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem......................................................................................M 1:10000
Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed......................................................M 1:2000
Joonis 3. Olemasolev olukord....................................................................................M 1:1000
Joonis 4. Põhijoonis_ülemine.......................................................................................M 1:500
Joonis 4. Põhijoonis_alumine……………………………………………...……………….M 1:500
Joonis 5. Illustreeriv joonis............................................................................................ skeem
26
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Kambja Vallavalitsus
Pargi tn 2
61714, Tartu maakond, Kambja vald,
Ülenurme alevik
Teie 12.05.2025 nr 6-1/96-20
Meie 06.06.2025 nr 7.2-2/25/7761-2
Seisukoha väljastamine Lemmatsi külas
Erika ja Eeriko detailplaneeringule
Olete taotlenud meie seisukohta Lemmatsi külas Erika ja Eeriko detailplaneeringule
(katastritunnused 28301:001:0166 ja 28301:001:0669, edaspidi planeering). Planeering on
algatatud Kambja Vallavolikogu 22.11.2023 otsusega nr 144.
Planeeringu eesmärgiks on kaheteistkümne üksikelamu ja abihoone rajamine. Planeeringuala
juurdepääs on riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 141,139 ristumiskohalt kohaliku Kannistiku tee
kaudu. Põhimaantee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 11 330 autot ja kiirusrežiim 80 km/h.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri
17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukoha
planeeringule.
Me oleme riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 Tartu–Nõo lõigu eelprojektga
(Reaalprojekt OÜ, töö nr MA14688TN) kavandanud põhimaantee ja kohaliku Kannistiku tee
ristmiku sulgemise. Põhimaantee liiklussagedus on väga kõrge ning ristmiku läbilaskevõime
ammendunud. Planeeringu algatamine on olemasoleva probleemi võimendamine. Olemasolevat
ristmiku ei saa ümber ehitada kanaliseeritud ristmikus, sest see läheb vastuollu normide § 23 ning
on perspektiivitu Tartu-Nõo teeprojekti vaates. Juurdepääs planeeringualale on tulevikus
kavandatud kogujateede kaudu liiklussõlmedest, mis oluliselt pikendab juurdepääsu teekonda.
Elamupiirkond jääb avalikest teenustest kaugele ning olukorras, kus ainuüksi kaugus riigitee
ristmikust on ca 1,7 km, tähendaks sinna elamuala rajamine autopõhist elukorraldust, mis ei ole
Eesti strateegiliste eesmärkidega kooskõlas. Palume kaaluda elamumaa sihtotstarbe sobivust
kirjeldatud oludesse (elamupiirkonna ääreala, juurdepääsetavus, ühendus tõmbekeskusega).
Planeeringust huvitatud isikul tuleb arvestada, et meie rajame riigitee ristmiku asukohast kogujatee
liiklussõlmedeni. Muud ühendused, mis võimaldavad elamupiirkonna kiiret ühendust Tartu
linnaga, tuleb rajada arendajal või kohalikul omavalitsusel.
Meie hinnangul on proportsionaalne panus avaliku tee ohutumaks muutmiseks, kui planeeringust
huvitatud isikule seatakse kohustus riigitee ristmiku piirkonna (eeldatavalt ühele poole riigiteed,
ristmiku teljest 50 m mõlemas sõidusuunas) valgustamiseks. See parandab ristmikul manöövrit
ootavate sõidukite nähtavust ning koondab liiklejate tähelepanu.
2 (2)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. Erika ja Eeriko_dp_seletuskiri
2. 4.Erika ja Eeriko_dp_põhijoonis_alumine
3. 4.Erika ja Eeriko_dp_põhijoonis_ülemine
Kristi Kuuse
58603278, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Tartumaa Kambja vald Lemmatsi küla Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneeringule seisukoha küsimine | 12.05.2025 | 28 | 7.2-2/25/7761-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kambja Vallavalitsus |