Tartumaa Kambja vald Erika küla Erika ja Eeriko detailplaneeringu realiseerimiseks seisukoha küsimine

E-kiri.eml

Tere!

Kambja Vallavalitsus edastab Teile dokumendi.

Lugupidamisega

Kambja Vallavalitsus

Erika ja Eeriko_dp_20.03.25.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TRIIN KASK PNOEE-49403286011 2025-03-19 23:10:59

1.Erika ja Eeriko_dp_situatsioon.pdf

Alusena on kasutatud Maa-ameti kaarti 18.01.2024

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava: 1:10 000

Formaat:

Joonise nr: 1

A4

12.12.2024

Situatsiooniskeem

Janek Pakler

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Allkiri:

Töö number: DP-06/05-2022

2.Erika ja Eeriko_dp_kontaktvöönd.pdf

Alusena on kasutatud Maa-ameti kaarti ja Maa-ameti kitsenduste kaarti. *Kergliiklustee asukoht on detailplaneeringu esialgses etapis määratud vastavalt tehnovõrkude paiknemisele ning arvestusele, et võimalikult vähe maad peaks eraldama eraomandis kruntide arvelt. Kergliiklustee esialgne laius on 2,5 m. Täpsustatakse planeeringu edasiste etappide käigus või projektiga.

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava: 1:1000

Formaat:

Joonise nr: 2

A1

16.01.2025

Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Janek Pakler

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Allkiri:

Töö number: DP-06/05-2022

3.Erika ja Eeriko_dp_olemasolev olukord.pdf

28301:001:0933 Kannistiku tee

94901:005:0388 Haage tee 41

94901:005:0372 Sultsi

28301:001:0669 Eeriko

94901:005:1536 Kuuseokka

94901:005:0509 Loku

94901:005:0364 PÃµllutÃ¼ki

94901:005:0469 Aadi

28301:001:1101 Pajuoja 28301:001:1100

Ojakääru

94901:005:1580 Ojaheina

94901:005:1763 Naabripõllu

28301:001:0166 Erika

28301:001:0070 Aasalille

28301:001:0746 Ojasoo

28 30

1: 00

1: 09

45 Ka

nn is

tik u

te e

J2

28301:001:0344 Vähkoja

28301:001:1789 Kiviaasa

28301:001:0341 Kannistiku tee lõik 1

94901:005:0392 Nigula

28301:001:0667 Eeriko

94901:005:0606 Ojasoo tee 26

Ø110PL

toru põhi=52.05m toru peal=52.16m

Ø110PL

toru põhi=48.82m toru peal=48.93m

x= 6469600

y= 653550

x= 6469500

y= 653900

x= 6469500

y= 653500

x= 6469400

y= 653450

x= 6469400

y= 653800

x= 6469050

y= 653750

x= 6469050

y= 653850

Ta rtu

- E lva

L1 48

(1 10

kV )

Ta rtu

- V alm

ier a L

30 1 (

33 0k

V)

Ta rtu

- E lva

L1 48

(1 10

kV )

Ta rtu

- V alm

ier a L

30 1 (

33 0k

V)

Ta rtu

- E lva

L1 48

(1 10

kV )

Ta rtu

- V alm

ier a L

30 1 (

33 0k

V)

18Y

52.74 52.65 52.85

52.83

52.19 51.87

52.91 52.70 52.86

52.53 52.42 52.14

52.08 52.36 52.04 52.55

52.30

52.83

49.66

48.52

49.58

48.35

49.43 49.50

50.12

50.05

4 9.

65

50.19

4 8.

96

4 8.

31

4 8.

18 50.11

50.17

48.66

4 8.

16

4 9.

46

4 9.

56

4 9.

40

4 9.

49

4 8.

26

4 8.

16

4 9.

75

4 9.

58

4 8.

17

4 8.

22

4 9.

66

4 9.

47

4 8.

11

4 8.

12

4 9.

51

4 9.

93

4 8.

22

4 9.

69

4 9.

60

4 8.

10

4 8.

26

4 9.

04

4 8.

20

4 9.

44

48.32 48.85

49.34

48.45 49.07

49.32

48.37 48.91

48.37 48.93

48.45 49.02

48.95 48.50

49.06

48.98

48.70 49.30

49.31 49.13

49.03

49.33

49.47

47.32

48.95

4 7.

70

4 8.

06 48

.17

4 8.

95

48 .78

48 .16

48 .64

4 8.

09

48 .90

48.88

48.12

49.29

4 9.

06

48 .78

47

.99

47 .99

49

.16 4

8. 68

48 .16

47 .96

48 .83

48 .95

47 .99

48

.77

4 8.

56

47 .85

48.68

49.46

49.31

49.38

49.35

49.41

49.37

49.49

49.60

49.76

50.36

50.12

50.08

49.93

49.90

49.28 49.14 49.37 50.10

50.53 50.56 50.79

51.13

51.27

52.70

52.40

53.10

52.74

51.02

52.77

50.83

50.40 52.05

51.45

51.84 51.70

51.42

51.43 51.51

51.20

51.31

51.21 51.64

50.77

52.16

51.32

51.48

51.68

51.46

51.59

51.62 51.57

51.09

51.71

51.21

51.13

50.47

50.39

50.23

50.20

49.94

49.96 49.62

49.64

49.43

49.10

49.34

49.20

49.33

49.14

49.51

49.33

49.09

49.13

49.26

49.33 49.48

49.72

50.57

50.02

49.87

49.28 49.33

49.43

49.84

51.25 52.00

52.35

50.15

49.13

48.94

49.16

49.26

49.30

49.45

49.65

49.97

51.51

51.44

51.43

50.96 51.24

50.74 50.71

50.43

50.56

50.71 50.94

51.19

51.36

51.34

51.48

51.36 51.26

51.04 51.81

51.97

52.23

52.26

51.90

51.29

51.56 51.24

51.35

51.18 51.64

51.78

50.88

50.77

50.78

50.96 50.91

50.98

51.46

52.26

51.52

54.90

51.69

51.97

52.05

52.17

52.19

52.26 51.90

51.91

52.06

52.36

52.19 51.89

52.21

51.87

52.02

52.36

52.87

52.49

52.64

53.28 53.69

53.39

53.93 54.31

53.51

54.01

53.42

53.14

52.80

52.45 52.18

52.34

52.52

52.41

52.32

52.33

52.52

53.36

53.47

53.59

52.42

52.24

52.60

52.88 52.51

52.52 52.78

52.38

52.21

54.18

49.37

49.24

49.49 49.14

49.17

49.46

48.86

49.48

49.32

49.51

49.10

48.99

49.10

49.29

49.37

49.49

49.21

49.25

49.41 49.24

49.21

49.37

49.78

49.23 49.38

49.91 51.30

49.76

49.10

49.69

49.70 50.83

50.15

49.55

49.58

49.46

49.17

49.54

49.43

49.32

49.54

51.07

50.84

50.91

50.83 51.22 51.59

51.31

49.89

50.77

49.30

49.56

49.89

49.81 50.41

50.71

50.32

50.03

49.65 50.44

49.82 50.48

50.30 49.94

49.51

49.52

49.44

49.42

49.26

49.34 49.28

49.56

49.33

49.35 49.33

49.37

49.76

49.68

49.80

49.79

49.59

49.61

49.68

49.55 49.35

49.57

49.80

49.86

49.90

49.61

49.57 49.34

49.29

49.46

49.30

49.20

49.32

49.29

49.39

49.30

49.93

49.45

49.44

49.93

49.79

49.57

49.55

49.58

49.64

49.48

orient

orient orient

orient

orient orient

orient

orie nt

ori en

t

ori en

t

orie nt

ori en

t

orient

ori en

t

orient

orie nt

or ien

t

or ien

t or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ien

t

or ien

t

orientor ie

nt

orient

or ie

nt

or ie

nt

or ien

t

or ie

nt

or ien

t

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ien

t

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ien

t

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

orient

or ien

t orient

orient

or ien

t

orient

orient orient

orient

orient orient

orient

orient orient

orient

orient orient

orient

or ie

nt

orient

28 30

1: 00

1: 07

93

Maatulundusmaa 100% 5,39 ha

Maatulundusmaa 100% 10,36 ha

Maatulundusmaa 100%

Maatulundusmaa 100% 8,26 ha

12,29 ha

Maatulundusmaa 100% 8120 m²

Maatulundusmaa 100% 139501 m²

Sihtotstarbeta maa 100% 2215 m²

Si ht

ot st

ar be

ta m

aa 1

00 %

17 3

m ²

Maatulundusmaa 100% 6,39 ha

Maatulundusmaa 100% 3,1 ha

Maatulundusmaa 100% 6,3 ha

28 30

1: 00

1: 17

90 Ka

nn is

tik u

te e

J3 Si

ht ot

st ar

be ta

m aa

1 00

% 21

03 m

²

Si ht

ot st

ar be

ta m

aa 1

00 %

21 18

m ²

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on OÜ Hades Geodeesia (Litsentsid: 546 MA-k, 411 MA; MTR EG10570307-0001) poolt detsembris 2023 koostatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 (töö nr HG-488). Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava: 1:1000

Formaat:

Joonise nr: 3

A1

24.06.2024

Tugijoonis

Janek Pakler

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Allkiri:

Töö number: DP-06/05-2022

4.Erika ja Eeriko_dp_põhijoonis_alumine.pdf

28301:001:0933 Kannistiku tee

94901:005:0372 Sultsi

94901:005:0364 PÃµllutÃ¼ki

28301:001:1101 Pajuoja 28301:001:1100

Ojakääru

94901:005:1580 Ojaheina

28301:001:0070 Aasalille

28 30

1: 00

1: 09

45 Ka

nn is

tik u

te e

J2

28301:001:0344 Vähkoja

28301:001:1789 Kiviaasa

28 30

1: 00

1: 17

90 Ka

nn is

tik u

te e

J3

28301:001:0341 Kannistiku tee lõik 1

Ø110PL

toru põhi=52.05m toru peal=52.16m

x= 6469050

y= 653750

x= 6469050

y= 653850

Ta rtu

- E lva

L1 48

(1 10

kV )

Ta rtu

- V alm

ier a L

30 1 (

33 0k

V)

52.74 52.65 52.85

52.83

52.19 51.87

52.91 52.70 52.86

52.53 52.42

52.14 52.08

52.36 52.04

52.55

52.30

52.83

51.35

51.18 51.64

51.78

50.98

51.46

52.26

51.52

54.90

51.69

51.97

52.05

52.17

52.19

52.26 51.90

51.91

52.06

52.36

52.19 51.89

52.21

51.87

52.02

52.36

52.87

52.49

52.64

53.28

53.69

53.39

53.93 54.31

53.51

54.01

53.42

53.14

52.80

52.45 52.18

52.34

52.52

52.41

52.32

52.33

52.52

53.36

53.47

53.59

52.42

52.24

52.60

52.88 52.51

52.52

52.78

52.38

52.21

54.18

51.07

50.84

50.91

50.83 51.22 51.59

51.31

49.89

50.77

49.30

49.56

49.89

49.26

49.34

orient

orient orient

orient

orient orient

orient

orie nt

ori en

t

ori en

t

orie nt

ori en

t

orient

ori en

t

orient

orie nt

or ien

t

or ien

t or ie

nt

Olemasolev mast M108, millest tagatakse 15kV kaabliga plan.ala elektrilahendus

Perspektiivsete ÜVK trasside täpsed ühenduskohad ja rajamise võimalus täpsustatakse koostamisel oleva Külitse ÜVK projekti käigus

13 LT100

-

1

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava: 1:500

Formaat:

Joonise nr: 4_1

A1

14.01.2025

Põhijoonis_alumine

Janek Pakler

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Allkiri:

Töö number: DP-06/05-2022

1 EP100

2(1)

Krundi positsioon (POS) Krundi pindala m² Krundi kasutamise otstarve Suurim lubatud ehitisealune pind m² Hoonete lubatud arv (põhihoone/abihoone) Hoonete lubatud korruselisus (põhihoone/abihoone) Hoonete lubatud kõrgus m (põhihoone/abihoone)

*krundi kasutamise otstarvete seletused EP- üksikelamu maa LT- tee ja tänava maa PS- puhke- ja spordirajatise maa HP- haljasala maa HL- looduslik maa OV- vee tootmise ja jaotamise ehitise maa

30 m³

3

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on OÜ Hades Geodeesia (Litsentsid: 546 MA-k, 411 MA; MTR EG10570307-0001) poolt detsembris 2023 koostatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 (töö nr HG-488). Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

4.Erika ja Eeriko_dp_põhijoonis_ülemine.pdf

94901:005:0388 Haage tee 41

28301:001:0669 Eeriko

94901:005:1536 Kuuseokka

94901:005:0509 Loku

28 30

1: 00

1: 07

93

28301:001:0166 Erika

28301:001:0746 Ojasoo

94901:005:0392 Nigula

28301:001:0667 Eeriko

94901:005:0606 Ojasoo tee 26

Ø110PL

toru põhi=48.82m toru peal=48.93m

x= 6469600

y= 653550

x= 6469500

y= 653900

x= 6469500

y= 653500

x= 6469400

y= 653450

x= 6469400

y= 653800

Ta rtu

- E lva

L1 48

(1 10

kV )

Ta rtu

- V alm

ier a L

30 1 (

33 0k

V)

Ta rtu

- E lva

L1 48

(1 10

kV )

Ta rtu

- V alm

ier a L

30 1 (

33 0k

V)

Ta rtu

- E lva

L1 48

(1 10

kV )

Ta rtu

- V alm

ier a L

30 1 (

33 0k

V) 18Y

49.66 48.52

49.58

48.35

49.43 49.50

50.12

50.05

4 9.

65

50.19

4 8.

96

4 8.

31

4 8.

18

50.11

50.17

48.66

4 8.

16

4 9.

46

4 9.

56

4 9.

40

4 9.

49

4 8.

26

4 8.

16

4 9.

75

4 9.

58

4 8.

17

4 8.

22

4 9.

66

4 9.

47

4 8.

11

4 8.

12

4 9.

51 4

9. 93

4 8.

22

4 9.

69

4 9.

60

4 8.

10

4 8.

26

4 9.

04

4 8.

20

4 9.

44

48.32 48.85

49.34

48.45

49.07

49.32

48.37 48.91

48.37 48.93

48.45

49.02

48.95

48.50

49.06

48.98

48.70 49.30

49.31 49.13

49.03

49.33

49.47

47.32

48.95

4 7.

70

4 8.

06

48 .17

4

8. 95

48 .78

48 .16

48 .64

4 8.

09

48 .90

48.88

48.12

49.29

4 9.

06

48 .78

47 .99

47

.99

49 .16

4 8.

68

48 .16

47 .96

48 .83

48 .95

47 .99

48

.77

4 8.

56

47 .85

48.68

49.46

49.31

49.38

49.35

49.41

49.37

49.49

49.60

49.76

50.36

50.12

50.08

49.93

49.90

49.28 49.14 49.37 50.10

50.53

50.56 50.79

51.13

51.27

52.70

52.40

53.10

52.74

51.02

52.77

50.83

50.40

52.05

51.45

51.84 51.70

51.42

51.43 51.51

51.20

51.31

51.21

51.64

50.77

52.16

51.32

51.48

51.68

51.46

51.59

51.62 51.57

51.09

51.71

51.21

51.13

50.47

50.39

50.23

50.20

49.94

49.96 49.62

49.64

49.43

49.10

49.34

49.20

49.33

49.14

49.51

49.33

49.09

49.13

49.26

49.33 49.48

49.72

50.57

50.02

49.87

49.28 49.33

49.43

49.84

51.25

52.00

52.35

50.15

49.13

48.94

49.16

49.26

49.30

49.45

49.65

49.97

51.51

51.44

51.43

50.96 51.24

50.74

50.71

50.43

50.56

50.71 50.94

51.19

51.36

51.34

51.48

51.36 51.26

51.04 51.81

51.97

52.23

52.26

51.90

51.29

51.56 51.24

51.35

51.18 51.64

51.78

50.88

50.77

50.78

50.96 50.91

50.98

51.46

52.26

51.52

52.17

52.19

49.37

49.24

49.49 49.14

49.17

49.46

48.86

49.48

49.32

49.51

49.10

48.99

49.10

49.37

49.49

49.21

49.25

49.41

49.24

49.21

49.37

49.78

49.23

49.38

49.91

51.30

49.76

49.10

49.69

49.70 50.83

50.15

49.55

49.58

49.46

49.17

49.54

49.43

49.32

49.54

51.07

50.84

50.91

50.83 51.22 51.59

51.31

49.89

50.77

49.30

49.56

49.89

49.81 50.41

50.71

50.32

50.03

49.65 50.44

49.82

50.48

50.30

49.94

49.51

49.52

49.44

49.42

49.26

49.34

49.28

49.56

49.33

49.35

49.33

49.37

49.76

49.68

49.80

49.79

49.59

49.61

49.68

49.55 49.35

49.57

49.80

49.86

49.90

49.61

49.57 49.34

49.29

49.46

49.30

49.20

49.32

49.29

49.39

49.30

49.93

49.45

49.44

49.93

49.79

49.57

49.55

49.58

49.64

49.48

orient

orie nt

or ien

t

or ien

t or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

orientor ie

nt

orient

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

or ie

nt

orient

or ien

t

orient

or ien

t

orient

orient orient

orient

orient orient

orient

orient orient

orient

orient orient

orient

or ie

nt

orient

30 m³

1 EP100

2(1)

14 HP, HL, PS

-

15 OV100

-

12 EP100

2(1)

11 EP100

2(1)

10 EP100

2(1)

9 EP100

2(1)

8 EP100

2(1)

4 EP100

2(1)

3 EP100

2(1)

2 EP100

2(1)

7 EP100

2(1)

6 EP100

2(1) 5

EP100

2(1)

49.29

pii ra

ng uv

öö nd

10 0 m

eh itu

sk ee

luv öö

nd 50

m

ve ek

ait se

vö ön

d 1 0 m

ka lla

sra da

4 m

16 LT100

- *selle krundi teelõigu väljaehitamine ei ole arendaja kohustus.

Eesmärk perspektiivse

läbipääsu võimaldamine

13 LT100

-

7

4 6

5

12 11

10

98

23

1

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on OÜ Hades Geodeesia (Litsentsid: 546 MA-k, 411 MA; MTR EG10570307-0001) poolt detsembris 2023 koostatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 (töö nr HG-488). Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava: 1:500

Formaat:

Joonise nr: 4

A0

14.01.2025

Põhijoonis_ülemine

Janek Pakler

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Allkiri:

Töö number: DP-06/05-2022

30 m³

1 EP100

2(1)

Krundi positsioon (POS) Krundi pindala m² Krundi kasutamise otstarve Suurim lubatud ehitisealune pind m² Hoonete lubatud arv (põhihoone/abihoone) Hoonete lubatud korruselisus (põhihoone/abihoone) Hoonete lubatud kõrgus m (põhihoone/abihoone)

*krundi kasutamise otstarvete seletused EP- üksikelamu maa LT- tee ja tänava maa PS- puhke- ja spordirajatise maa HP- haljasala maa HL- looduslik maa OV- vee tootmise ja jaotamise ehitise maa

3

5.Erika ja Eeriko_dp_illustreeriv.pdf

Alusena on kasutatud Maa-ameti kaarti 07.02.2024

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava: -

Formaat:

Joonise nr: 5

A4

07.06.2024

Illustreeriv joonis

Janek Pakler

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Allkiri:

Töö number: DP-06/05-2022

Erika ja Eeriko_dp_seletuskiri.pdf

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771

Töö nr: DP- 06/05-2022

Lemmatsi külas asuvate Erika (28301:001:0166) ja Eeriko (28301:001:0669) maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Asukoht: Tartu maakond, Kambja vald, Lemmatsi küla Huvitatud isik: Janek Pakler Planeeringu koostamise korraldaja: Kambja vallavalitsus Planeerija: Triin Kask, EMÜ maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184) [email protected] +372 55968821

Tartu 2025

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

SISUKORD A SELETUSKIRI................................................................................................................................................ 3 1. Planeeringu koostamise alused...................................................................................................................3 2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta...................................................................... 3 3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid..................................................... 4 4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs................................ 4

4.1 Vastavus üldplaneeringule................................................................................................................. 4 4.2 Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed........................................................................ 6 4.3 Planeeringu kaalutlused ja põhjendused............................................................................................ 9

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus..........................................................................................................10 6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi.............................................................. 11 7. Krundi ehitusõigus.................................................................................................................................... 11 8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele...................................................................................... 12 9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus............................................................................................ 14 10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted................................................................................................. 15 11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad...................................................................................................... 16

11.1 Veevarustus ja kanalisatsioon.........................................................................................................16 11.2 Sademevesi.................................................................................................................................... 17 11.3 Tuletõrje veevarustus..................................................................................................................... 18 11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus..................................................................................................... 18 11.5 Soojavarustus.................................................................................................................................19 11.6 Sidevarustus...................................................................................................................................19

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded.......................................................................................... 20 13. Servituutide vajaduse määramine...........................................................................................................20 14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused............................................................................ 20 15. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine....................................................21 16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja........................................................ 22 17. Planeeringu elluviimine.......................................................................................................................... 23 B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE............................................................................................25 C DETAILPLANEERINGU JOONISED................................................................................................................ 26

2

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

A SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja vallavolikogu 22.11.2023 otsus nr 144

„Lemmatsi külas asuva Erika (kü tunnus 28301:001:0166) ja Eeriko (kü tunnus

28301:001:0669) maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade

kinnitamine“.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on OÜ Hades Geodeesia (Litsentsid: 546 MA-k,

411 MA; MTR EG10570307-0001) poolt detsembris 2023 koostatud geodeetiline alusplaan

mõõtkavas 1:500 (töö nr HG-488). Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000

süsteemis.

2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta

Planeeringu eesmärk on kaaluda maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste jagamist

elamumaa sihtotstarbega kruntideks (sh sotsiaalmaa ja transpordimaa krundid) ning

ehitusõiguse määramist elamumaa kruntidel üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja

ehitamiseks. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega

varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja heakorra

lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala määramata maakasutuse juhtfunktsiooniga

alal st maakasutusel säilib olemasolev maakasutuse juhtfunktsioon (hajaasustusega alal).

Ka ei ole teada muid asjaolusid, mida võiks pidada oluliseks või ulatuslikuks kehtiva

üldplaneeringu muutmiseks. Eelpool toodust tulenevalt ei ole detailplaneering kehtivat

üldplaneeringut muutev. Kavandatav tegevus on kooskõlas valla üldplaneeringuga.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Detailplaneeringu ala suurus ca 11 ha. Alasse jääb kokku kuus katastriüksust, millest viiele

antakse detailne lahendus:

● Erika (28301:001:0166); pindala 6.30 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa; ● Eeriko (28301:001:0669); pindala 3.06 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa; ● Kannistiku tee J2 (28301:001:0945); pindala 2118 m²; sihtotstarve 100%

sihtotstarbeta maa; ● Kannistiku tee J3 (28301:001:1790); pindala 2103 m²; sihtotstarve 100%

sihtotstarbeta maa;

3

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

● osaliselt Kannistiku tee lõik 1 (28301:001:0341); pindala 1565 m²; sihtotstarve 100% transpordimaa.

Planeeringualasse on lisaks eelnimetatud maaüksustele kaasatud terve Kannistiku tee

maaüksus (28301:001:0933); pindala 10923 m²; sihtotstarve 100 % transpordimaa,

eesmärgiga kaaluda võimalust nimetatud tee äärde kergliiklustee planeerimist.

Detailplaneeritava ala asukoht on esitatud situatsiooniskeemil (joonis 1), kogu

detailplaneeritav ala koos Kannistiku tee äärse kergliiklustee skemaatilise lahendusega on

esitatatud joonisel 2 (kontaktvööndi funktsionaalsed seosed) ning detailne põhilahendus ilma

Kannistiku teeta on esitatud joonisel 4 (põhijoonis).

3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

● Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29)

● Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 13.11.2018.a otsusega nr 51);

● Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; ● Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides

omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord”; ● Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035; ● Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015); ● Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); ● Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; ● Muud standardid, määrused ja seadused; ● Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud

Rahandusministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, Riigihalduse ministri 17.10.2019 vastu võetud määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel: http://planeerimine.ee/.

4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs

4.1 Vastavus üldplaneeringule

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala valdavalt tähistusel “lage ala” (vt

skeem 1), mis vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on “maatulundusala” üheks alaliigiks.

Maatulundusala tähistusel on peamiseks lubatud sihtotstarbeks maatulundusmaa, aga

vastavalt seletuskirja tabelile 2 “Reserveeritud juhtotsetel lubatud maakasutuse

sihtotstarbed” on lisaks lubatud elamumaa, ärimaa, tootmismaa, veekogude maa,

transpordimaa, kaitsealuse maa, maatulundusmaa, ühiskondlike ehitiste maa ja

üldkasutatava maa sihtotstarbed. Arvestades, et planeeringu eesmärgiks on elamukruntide

4

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

moodustamine, mida teenindavad transpordimaa, üldkasutatava maa ja tootmismaa krundid,

on tegevus üldplaneeringuga kooskõlas.

Vastavalt üldplaneeringu sõnastusele ei tähenda asustuse arengu eelistamine

tiheasustusega alal ehituskeeldu mujal, küll aga taunib asendiliselt ja maakorralduslikult

ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest ruumiliselt isoleeritud

pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise taristu rajamine ja

pidamine kulukas. Arvestades, et käesoleva detailplaneeringu ala paikneb olemasoleva

tiheasustusala vahetus läheduses, sobitub planeeritav tegevus piirkonda. Üldplaneeringu

kohaselt ei ole tegemist ka keskkonnakaitseliselt väärtustatud alaga ning maa-ala ei jää

rohevõrgustiku koridori või tuumalasse, seega puuduvad negatiivsed mõjud

keskkonnakaitseks ette nähtud arengusuundadele.

Hajaasustusalana mõistetakse eelkõige traditsioonilist külamaastikku. Hajaasustuses

moodustub majapidamine (talu) eluhoonest ja selle kõrvalhoonetest. Olulisemad

üldplaneeringust tulenevad tingimused hajaasustuses hoonestuse rajamisele, mis

käesolevas detailplaneeringus on asjakohased:

● Hajaasustuses tuleb detailplaneering koostada enam kui 5 elamukrundi

moodustamisel;

● Hajaasustuses reserveeritud elamumaadele on lubatud vaid üksikelamute ja nende

abihoonete ehitamine ning aiamajade ja suvilate rajamine hajaasustusviisil;

● Hajaasustuses on minimaalne elamuehituseks võimalik maaüksuse suurus vähemalt

5000 m²;

● Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik teised abihooned

ja kaetud rajatised) hajaasustuses oleval elamumaal võib olla kuni 20%;

● Enne hoonestuse väljaehitamist tuleb maaomanikul või arendajal rajada projekti ja

ehitusloa alusel juurdepääsuteed avalike teedeni ning valmis ehitada kõik antud alal

ehitiste kasutuselevõtuks vajalikud infrastruktuurirajatised (vee- ja

kanalisatsioonitorustikud, tuletõrje veevarustus, elektrikaablid või –liinid,

tänavavalgustus, sademeveekanalisatsioon ja vajadusel ka sidekaablid, soojus- ja

gaasitorustikud v.a maakütte kollektorid ühe krundi sees);

● Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel väljaspool tiheasustusalasid ja

detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid tuleb kasutada naturaalseid

materjale (nt puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk jms). Hajaasustuses

tuleb vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (nt plastvooder jms);

● Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või

elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone (nt korraga

45° ja 30°, täpne lubatud katusekalle tuleb määrata detailplaneeringu või

5

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

projekteerimistingimustega).

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust.

4.2 Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed

Planeeritav maa-ala jääb looduskaunisse piirkonda, mis on samas vaid 5 km kaugusel Tartu

linnast (Lõunakeskuse kaubanduskeskus jääb mõõdetuna mõõda sõidetavat kõvakattega

teed täpselt 5 km kaugusele). Lähim tiheasustusala on Külitse alevik, mis kuju poolest ei

moodusta kompaktset tervikut, st tiheda hoonestusega alad vahelduvad põllualade ja

metsatukkadega ning osa Külitse alevikust jääb ka teisele poole 3 Jõhvi-Tartu-Valga

6

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

maanteed. Külitse alevikus on olemas raamatukogu ja toidupood COOP (lõuna suunas ca 4

km kaugusel) ning lähim tankla “Lemmatsi tankla” jääb ca 2,5 km kaugusele, ülejäänud

olulisemad sotsiaalobjektid nagu nt koolid, lasteaiad, haigla jne on olemas Tartu linnas.

Lähimad bussipeatused on suhteliselt kaugel 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee ääres: “Lemmatsi”

peatus ca 2 km kaugusel põhja suunas ja “Näki” peatus ca 2,3 km kaugusel lõuna suunas

Lemmatsi tankla lähedal.

Kontaktvööndis puuduvad kehtestatud või koostamisel olevad detailplaneeringud, mida

käesolevas detailplaneeringus aluseks võtta või mille lahendust antud asukohas tuleks

arvesse võtta, seega arvestatakse kehtiva üldplaneeringu tingimuste ning lähiala

olemasoleva hoonestuse ja keskkonnaga.

Hoonestuse mahtude ja arhitektuuri väljatöötamisel on arvesse võetud Külitse aleviku

“Ojasoo tee” piirkond, mis on käesoleva detailplaneeringu ala edelanurgaga ühendatud (jääb

teisele poole Ilmatsalu jõge) ning Kannistiku tee äärde jäävad elamukrundid.

● Ojasoo tee äärsete elamute välisviimistluses kasutatakse peamiselt puitlaudist või

krohvi, katusekatteks on plekk või eterniit. Katusetüübiks on pigem laugema kaldega

kelpkatused või viilkatused, abihoonetel on kasutatud ka lamekatuseid või laugeid

kaldkatuseid. Kruntide suurused varieeruvad vahemikus 1700-3000 m² ning

hoonestuseks on elamu koos 1-3 abihoonega. Elamu suurused on vahemikus

150-180 m² ja kruntide täisehitusprotsent enamjaolt ligikaudu 10-15 %. Aiapiirded

paljudel kruntidel puuduvad, aga kasutatakse näiteks puidust aedu ja võrkaedu või

hekke. Kruntidel esineb rohkelt kõrghaljastust ja põõsaid.

● Kannistiku tee äärsete kruntide pindalad varieeruvad rohkem, sest paljud kruntidest

on õuemaa kõlvikuga maatulundusmaad. Hooned on võrreldes Ojasoo tee äärse

hoonestusega oluliselt suurema ehitisealuse pinnaga, enamik hooneid on üle 200 m²,

kõige suurem 370 m². Enamik Kannistiku tee äärsest hoonestusest on ehitatud

viimase 20 aasta jooksul, seega arhitektuuris on nähtav veidi modernsem stiil, aga

katusetüüpideks on siiski valdavalt lauge kaldega kelpkatus või viilkatus, esindatud

on ka lamekatused. Katusekatetest on välditud eterniiti, kasutatud on valdavalt plekki

või kivi. Mitmetele katustele on paigaldatud päikesepaneelid. Välisviimistluses on

kasutatud peamiselt puitu ja krohvi, mida kombineeritud ka keraamilise tellisega.

Silma hakkavad hooneteesised kivisillutisega sissesõidud ja parkimiskohad.

Piirdeaiad on valdavalt puidus, kasutatakse ka hekke ja võrkaedu. Kõrghaljastust on

kõige rohkem vahetult Kannistiku tee ääres.

Planeeritavate maaüksuste piires ega lähialal ei paikne ühtegi kinnismälestist ega

muinsuskaitselist objekti, samuti puuduvad looduskaitselised objektid, poollooduslikud

7

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

kooslused ja liikumispiirangutega alad. Lähim Natura 2000 ala jääb planeeritud tegevusest

linnulennult ca 6,5 km kaugusele ida suunda Ropka-Ihaste looduskaitsealale (KLO1000633).

Kogu planeeritav ala ning ka piirnevad põllumaad on hõlmatud maaparandusehitise

reguleeriva võrguga (nimetus HAAGEOJA ÄÄRNE, kood 2103900020210). Kogu

maaparandussüsteemi pindala on 105,9 ha. Drenaažitorustike kaudu jõuab vesi Ilmatsalu

jõkke, mis on antud maaparandussüsteemi eesvooluks. Planeeringualale jäävad kaks kraavi

(ETAK ID-d 2329463 ja 2328516), millesse suubub vesi osadest olulisematest

drenaažitorustikest enne eesvoolu jõudmist. Planeeritav ala jääb perspektiivse

reoveekogumisala vahetusse lähedusse. Planeeringuala läheduses ei paikne tuletõrje

veevõtukohti.

Põhjavesi on vastavalt Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardikihi andmetele piirkonnas

suhteliselt kaitstud, mis tähendab, et reostusohtlikkuse tase on madal. Vastavalt Maa-ameti

mullastikukaardile on planeeringuala piires levinud eelkõige sügav madalsoomuld (M’’’) ning

õhuke madalsoomuld (M’’), perspektiivse boniteediga vastavalt 50 ja 53. Madalsoomullad

kuuluvad soomuldade hulka ehk on alaliselt (tugevasti) liigniisked mullad, mille pindmise

horisondi moodustab üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Madalsoomuldade turvas on

moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Madalsoomullad

on põllumajandusliku harimise suhtes tundlikud ning sobivad pigem rohumaaks.

Planeeritud detailsema ala piirinaabriteks on valdavalt hoonestamata maatulundusmaad, jõe

äärde tiheasustusala ühendavasse nurka jääb paar sihtotstarbeta maaüksust.

Planeeringuala piirinaabrite andmed on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala

Eeriko (28301:001:0667) Maatulundusmaa 100% 6,39 ha

Kuuseokka (94901:005:1536) Maatulundusmaa 100% 10,36 ha

Nigula (94901:005:0392) Maatulundusmaa 100% 5,39 ha

Kiviaasa (28301:001:1789) Maatulundusmaa 100% 12,29 ha Ojaheina (94901:005:1580) Maatulundusmaa 100% 8,26 ha

Sultsi (94901:005:0372) Maatulundusmaa 100% 8120 m² Ojasoo (28301:001:0746) Sihtotstarbeta maa 100% 2215 m²

Külitse alevik (28301:001:0793) Sihtotstarbeta maa 100% 173 m² Loku (94901:005:0509) Maatulundusmaa 100% 139501 m²

8

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

4.3 Planeeringu kaalutlused ja põhjendused

Elamute ehitamine Erika ja Eeriko kinnistutele, mille lähipiirkond on kehtivas üldplaneeringus

määratud tiheasustusalaks ning on ka tegelikkuses hoonestatud, on otstarbekas, sest ala

paikneb põhimõtteliselt tiheasustusala kõrval, millest tulenevalt on lähedal olemas või

projekteerimisel kõik vajalik teenindav taristu.

Krundid planeeritakse hajaasustuse põhimõttel (vähemalt 0,5 ha suurusena), samas

nähakse ette ühine juurdepääsutee ning üldkasutatav ala mänguväljakute jm jaoks.

Planeeringuga tagatakse sujuv üleminek tiheasustusest maatulundudmaadele ja luuakse

kvaliteetne elukeskkond, kus on olemas kõik vajalik taristu. Planeeritavate elamukruntide

ehitusõiguse ja arhitektuursete lahenduste määramise aluseks on piirkonnas olevate

elamukruntide olemasolev hoonestus ja üldplaneeringust tulenevad tingimused.

Hoonestusalade asukohtade valikul on arvestatud olemasolevate tehnovõrkude

kaitsevööndite ja veekaitseliste piirangutega. Arvestatud on ka maaparandussüsteemi

drenaaži torustikuga, mis teenindab lisaks planeeringualale ümbritsevaid kinnistuid. Teistelt

kinnistutelt alasse kulgevad torustikud on kohustuslik säilitada või ümber suunata. Sellest

tulenevalt on planeeritav lahendus piirkonda sobituv ja kooskõlas ümbritseva keskkonnaga.

Planeeritava tegevusega väheneb piirkonnas roheala ulatus, aga arvestades, et ala paikneb

vahetult elamukruntide läheduses ning moodustavad krundid on suhteliselt suured, ei ole

mõjud elusloodusele liialt kontrastsed. Arvestades, et krundid moodustatakse seni lagedale

alale, muutub elamukruntide haljastamisel piirkond pigem liigirikkamaks ja mitmekesisemaks

ka lindude ja pisiimetajate jaoks. Alal on levinud peamiselt madalsoomullad, mis ei sobi

põllumajanduslikuks tegevuseks, kuid vastavate meetmetega (nt kuivendussüsteemide

rajamine ja pinnase täitmine/tugevdamine) on võimalik kohandada sobivaks hoonestuse

rajamiseks.

Tegemist on vaikse ja rahuliku alaga, seega kvaliteetse elukeskkonnaga, mis jääb vaid 5 km

kaugusele kõikidest olulistest sotsiaalobjektidest. Ala väljaarendamine loob tingimused

piirkonna kiiremaks majanduslikuks arenguks. Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb

nõudlus mitmete teenuste osas ja seega luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks.

Näiteks piirkonna ühisveevärgi väljaehitamise korral on planeeritud krundid kohustatud

nendega liituma, mis kokkuvõttes muudab odavamaks kõikide piirkonna teiste elamukruntide

liitumise või trasside edasise kasutuse.

9

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Detailplaneeringu lahendus jaotub detailsusastmelt kaheks: 1) detailselt lahendatav maa-ala,

2)Kannistiku tee. Terve detailplaneeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis

1), detailselt planeeritava maa-ala olemasolev olukord on kajastatud olemasoleva olukorra

joonisel (joonis 3) ning planeeringualasse kaasatud Kannistiku tee ala koos põhimõttelise

lahendusega on esitatud joonisel 2.

1. Detailselt lahendatava ala kirjeldus: planeeringuala on hoonestamata, konkreetne

juurdepääsutee Erika ja Eeriko katastriüksustele hetkel puudub, seega on alasse

kaasatud ka Kannistiku tee J2 ja Kannistiku tee J3, mille kaudu planeeritakse

juurdepääsutee. Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, maapinna

absoluutkõrgused jäävad vahemikku 47,99-52,88m. Kõlvikuliselt jaotub ala

järgmiselt: 6,72 ha looduslik rohumaa, 2,22 ha haritav maa, 0.3 ha muu maa.

Planeeringuala läbib kõrgepingeliin, mille üks postidest jääb Erika maaüksusele,

muud väikevormid või platsid puuduvad. Väärtuslikku kõrghaljastus planeeritaval alal

ei esine. Nagu eelnevas peatükis kirjeldatud, ei sobi maa-ala mullaomaduste tõttu

põllumajanduslikuks tootmiseks. Planeeritava ala alla jääb maaparandussüsteemi

drenaaži torustik, kaks kraavi ning ala on vahetul eesvooluks oleva Ilmatsalu jõe

kõrval. Planeeringualale ulatuvate kitsenduste loetelu:

● Elektriõhuliin 35-110 kV (Kõrgepingeliin); nimetus Tartu-Elva; ID 13687107; vid L148; omanik ELERING AS; kaasneb 25 meetri laiune kaitsevöönd kummalgi pool liini telge.

● Elektriõhuliin 220-330 kV (Kõrgepingeliin); nimetus Tartu-Valmiera; ID 13687099; vid L301; omanik ELERING AS, kaasneb 40 m laiune kaitsevöönd kummalgi pool liini telge.

● Maaparandussüsteemi maa-ala; nimetus Haageoja äärne; ID 13707113; vid 2103900020210001.

● Ilmatsalu jõgi; etak ID 2327967 (ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvool üle 25km²; ID 13699096; vid 21039000200000011M); kaasnevad veekogu kallasrada 4 m, ranna või kalda veekaitsevöönd 10 m, ranna või kalda ehituskeeluvöönd 50 m, ranna või kalda piiranguvöönd 100 m.

2. Planeeringuala kirjeldus Kannistiku tee ulatuses: moodustub tervest Kannistiku tee

(28301:001:0933) maaüksusest ning osaliselt Kannistiku tee lõik 1 (28301:001:0341)

maaüksusest. Mõlemad on 100% transpordimaad. Kannistiku tee maaüksusel on tee

umbes 4 m laiune ja kõvakattega, katastriüksuse laius on umbes 8 m. Kannistiku tee

lõik 1 tee on umbes 3 m laiune kruusakattega, katastriüksuse laius on ainult 6 m.

Mõlemal puudub eraldi kergliiklustee või kõnnitee. Tee ääres on rohkelt puid, millest

10

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

enamik on lehtpuud (pärnad, kased remmelgad). Mõlemal pool teed on kraavid.

Puudub tänavavalgustus. Enamik tehnotrasse (elektriliinid- ja kaablid, sidekaablid)

kulgevad Kannistiku tee äärsetel maaüksustel, aga kohati ulatuvad ka

planeeritavasse alasse. Tee piirneb elamumaade ja maatulundusmaadega (nii

metsamaad kui põllumaad).

6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi

Planeeringuga jagatakse olemasolevad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused 13

elamukrundiks ja neid teenindavaks tootmismaa, üldkasutatava maa ja tupikteega

transpordimaa kruntideks, mis perspektiivis võimaldavad teed jätkata. Olemasolevad

sihtotstarbeta maa krundid liidetakse üheks transpordimaa krundiks, mis ühendatakse

transpordimaa krundiga. Kannistiku tee maaüksustel säilib transpordimaa sihtotstarve.

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on mis tahes hoonete püstitamine keelatud.

Hoonestusalade kavandamisel on lähtutud kehtivatest kujadest, krundi piiridest,

tehnovõrkude kaitsevöönditest ja jõe ning maaparandussüsteemiga kaasnevatest

kitsendustest.

7. Krundi ehitusõigus

Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus (vt

tabel 2.) Ehitusõiguse koondtabel on esitatud ka põhijoonisel (joonis 4).

11

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Tabel 2. Planeeritud ehitusõigus

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonete arvule, on lubatud ehitada veel kuni 3

rajatist/väikehoonet, mis on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ning kuni 5 m kõrgused. Nende

hoonete ehitisealune pind tuleb arvestada maksimaalse lubatud pinna sisse. Nimetatud

rajatised peavad jääma ka planeeritud hoonestusala sisse (va lihtsasti inimjõul teisaldatavad

ilma vundamendita rajatised nagu nt mänguväljaku elemendid).

Illustreerival joonisel (joonis 5) on näidatud hoonete illustreeriv paiknemine ja maht. Nii

krundisiseste teede, parklate kui hoonete tegelik asukoht, suurus ja kuju täpsustatakse

projekteerimise faasis. Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile

“Linnatänavad“ EVS 843:2016. Planeeritud parkimiskohtade arv: igal üksikelamul vähemalt

3 kohta.

8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud kontaktvööndi keskkonnast ja üldplaneeringust. Põhilised

arhitektuurinõuded on esitatud tabelis 3 ja põhijoonisel (joonis 4).

12

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Tabel 3. Planeeritud arhitektuursed tingimused

Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke

arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb

projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.

Maksimaalne lubatud korruselisus on 2 (abihoonel 1). Põhihoone lubatud katusetüüp on

viilkatus, kaldkatus või kelpkatus, mille kalle tohib olla 15-30º, (kõrvalmahtudel nt garaažil,

varikatusel 0-15 kraadi). Katusekatte värvideks on lubatud erinevad hallid ja punased toonid,

materjalina on lubatud kasutada katuseplekki, katusekivi, sindelmaterjali. Hoonete

paiknemine (katuseharja kulgemine) peab olema teede suhtes risti või paralleelselt

(põhimõte esitatud joonis 4).

Hoonete projekteerimisel tuleb kasutada välisviimistluse materjalina puitu, klaasi, kivi, krohvi

või tellist. Välisviimistluse võib lahendada ka materjale kombineerides. Kasutada pole

lubatud looduslikke materjale imiteerivaid materjale. Rajatavad hooned, piirdeaed ja teised

rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja sobituma põhihoone arhitektuuriga.

Tingimused piirdeaedadele:

● Tee äärest nähtavad piirded peavad olema esinduslikud ja hoonega hästi kokku sobituma;

● Sobilikud aiad vastavalt olemasolevate kruntide piirete lahendusele on võrkaiad ja puitlippaiad, mida võib kombineerida hekkide ja kivipostidega. Väravad võivad olla ka metallist;

● Piire võib olla kuni 1,5 m kõrgune, tänavapoolses küljes kuni 1,2 m kõrgune;

● Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev);

● Piirete kaugus avalikult kasutatavast teest (teekatte servast) peab olema minimaalselt 5 meetrit lumevallitamise võimaldamiseks ja külgnähtavuse tagamiseks;

● Sõltumata tee lõplikust paiknemisest ei tohi piirded ega hekid olla transpordimaa katastripiirile lähemal kui 2 m;

● Väravad ei tohi avaneda sõidutee poole, ning krundile sissesõidu laius ei tohi ületada 4 m.

13

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Kannistiku tee äärde on ette nähtud kergliiklustee (vt joonis 2). Kergliiklustee täpne lahendus

võib projekteerimisel muutuda, käesolevaga on antud esialgne soovitus, et kergliiklustee

võiks paikneda tee lõunapoolsel küljel ning et laius on 2,5 m.

Juurdepääsuks Kannistiku teelt Erika ja Eeriko kinnistutele on ette nähtud eraldi

transpordimaa katastriüksus (pos 13), millele rajatakse kõvakattega tupiktänav (edaspidi

Eeriko-Kannistiku tee). Päästeameti sõiduki ning teehooldusmasinate ja prügiveoki

ümberkeeramise võimaldamiseks peab tupiktänava lõpus olema nõuetekohane

ümberkeeramiskoht, mis jääb ka transpordimaa piiridesse. Põhijoonisel (joonis 4) on

näidatud, millistel põhimõtetel igale krundile juurdepääs tagatakse, sh nii teede kui

parkimiskohtade rajamine on lubatud ka hoonestusala piires (nt parkimine varikatuse all,

mille puhul läheb varikatud ehitisealuse pinna sisse). Tee lõplik asukoht ja laius määratakse

projektiga. Eeriko-Kannistiku tee planeeritud esialgseks teekatte laiuseks on 6 m ning

transpordimaa krundi laiuseks 12 m. Sõidutee äärde on ette nähtud ka 2,5 m laiune

kergliiklustee ning tänavavalgustus.

Mõlemal pool sõiduteed on külgnähtavuse tagamise ja lumevallitamise võimaldamiseks ette

nähtud 2 m laiune ala, mis jääb osaliselt elamukruntidele kraavi ja tee vahelisele alale.

Nimetatud alale pole lubatud rajada kõrghaljastust või muud püsihaljastust ega paigaldada

piirdeid ega rajatisi. Lund tohib lükata sinna kuni 1,1 m kõrguse vallina. Lumerohkemate

aegade korral kaasneda võivate suuremate lumevallide alad on näidatud põhijoonisel (joonis

4).

Planeeringualast perspektiivse põhja suunda jäävatele katastriüksustele juurdepääsu

võimaldamiseks on ette nähtud veel üks lühike teelõik (pos 16). Antud teelõik ei ole

käesoleva detailplaneeringuga kavandatava elluviimiseks oluline, seega pole selle

väljaehitamine arendaja kohustus. Ristmik tuleb perspektiivis rajada täisnurga all. Pos 7

mahasõit ei tohi jääda ristmiku alasse, mis tähendab, et juurdepääsu võimaldamiseks peab

pos 7 omanik rajama omale vajaliku laiusega juurdepääsu pos 16 krundi kaudu (vt joonis 4).

Ainult pos 7 krundile juurdepääsu tagamise korral ei pea teelõik vastama avaliku tee

standardinõuetele (laius jm parameetrid), st et nõuetekohaseks tuleb pos 16 tee ümber

ehitada juhul, kui seda on reaalselt vaja perspektiivse läbipääsu tagamiseks ning tee lõplik

väljaehitamise kohustus seega on isikul, kellel läbipääsu on vaja.

Lisaks planeeritud Eeriko-Kannistiku teelõigule on olemasoleval Kannistiku teel umbes 200

m pikkune teelõik (vt, mis ulatuses, jooniselt 2) kohustuslik viia täiendavalt kõva katte alla (st

väljakaeve, kruusa/killustiku alus ja pindamine). Nimetatud teelõigust 62 m pikkune osa (vt

joonis 2) jääb eraomandis kinnistule Kannistiku tee lõik 1 (28301:001:0341), avaliku kasutuse

14

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

ja seadusliku juurdepääsu võimaldamiseks tuleb lõigule seda servituut või määrata see avalikku

kasutusse.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS

843:2016. Planeeritud parkimiskohtade arv: igal üksikelamul vähemalt 3 kohta. Parklate ja

krundisiseste teede täpsed asukohad, suurus ja kuju lahendatakse edaspidise projektiga.

10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Käesoleva detailplaneeringuga kohustuslikku säilitatavat haljastust ei määrata, sest

planeeritud elamukruntide alal kõrghaljastus puudub ning Kannistiku tee äärse haljastuse

kohustusliku säilitamise määramine käesolevas etapis ei ole otstarbekas. Soovituslik on

säilitada võimalikult palju puid, aga arvestades, et Kannistiku tee katastriüksus on suhteliselt

kitsas, tuleb suure töenäosusega kogu teeala ulatuses ühelt poolt kõik puud likvideerida, et

kergliiklustee rajamine oleks võimalik. Kohati on võimalik istutada uued noored puud.

Maaparandussüsteemi kraavi äärse võsa likvideerimine on lubatud seoses kraavi

hooldamisega.

Elamukruntide alasse on soovituslik täiendava kõrghaljastuse ja põõsaste istutamine, et

vältida “põllupealse arenduse” tekkimist. Vähemalt 10% elamukrundist peab olema

kõrghaljastatud (planeeringualast moodustab see kokku 7703 m²). Arvestades planeeritud

kruntidele ulatuvaid kitsendusi (elektriliini kaitsevöönd, jõega kaasnevad veekaitselised

vööndid, kallasrada, juurdepääs kallasrajale, maaparandus) võib kõrghaljastuseks arvestada

ka viljapuud jm madalamakasvulised või peenema tüve diameetriga puud, mis muidu

kõrghaljastuseks ei kvalifitseeruks. Elering AS-le kuuluvate elektriõhuliinide kaitsevööndi

ulatuses võib püsihaljastust rajada ainult kokkuleppel tehnovõrgu valdajaga. Arvestada tuleb

ka, et liinide alla jääks täielikult vaba trass liinihoolduse tagamiseks. Kui kaitsevööndis

kasvavad liiga kõrged puud või on seal mingid muud takistavad rajatised, on tehnovõrgu

valdajal õigus need likvideerida.

Heakorra tagamisel tuleb järgida piirkonnas kehtivat heakorra eeskirja (Ülenurme valla

heakorra eeskiri). Jäätmekäitlus lahendada vastavalt Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale,

kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse

prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete sorteerimist: 3 konteinerit krundi siseselt

erinevat sorti jäätmetele (biojäätmed on lubatud soovi korral komposteerida). Kui liigiti

kogutavate jäätmete kogumismahutis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, siis

on jäätmevedajal õigus rakendada lisaks tühisõidutasule ka mittenõuetekohaste jäätmete

tasu. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus soovituslikult selliselt,

15

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

et prügiveokil on nendele otse tänavalt ligipääs. Juhul kui konteinerid asuvad tee äärest

kaugemal, ei ole jäätmevedaja kohustatud konteinereid tühjendama, seega tuleb sellisel

juhul need prügi kogumise päevaks iga kord viia spetsiaalselt tee äärde või maksta

tühisõidutasu.

Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning immutada oma

krundi piires haljasalale. Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele. Sademeevee

kohta on täpsustavad tingimused esitatud ptk 11.2.

11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeritaval maa-alal puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Planeeringuga esitatakse

tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Täpsed paiknemised täpsustatakse projektiga.

11.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Kehtivas üldplaneeringus jääb detailplaneeringu alale perspektiivse reoveepuhasti kuja.

Vastavalt Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks

2023-2035 on Külitse alevikule ette nähtud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine

ning antud projektis üldplaneeringu kohast reoveepuhastit ega selle kuja planeeringualale ei

ulatu. Projekt on käesoleva detailplaneeringu koostamisega samal ajal koostamisel, seega ei

ole lõplikult teada, kas või millal on planeeringuala liitmine vee ja kanalisatsiooniga võimalik.

Sellest tulenevalt on nö ajutise lahendusena elamukruntidele planeeritud üks ühine puurkaev

ning igale krundile on lubatud rajada oma kogumismahuti, aga on näidatud ka perspektiivne

ühisveevärgi trasside kulgemine ja ruumivajadus (vt joonis 4). Juhul kui ühisveevärk

piirkonnas välja ehitatakse, on nii vee kui kanalisatsiooniga liitumine kohustuslik 1 aasta

jooksul, aga seni on lubatud kasutada kohalikke lahendusi.

Arvestades, et piirkonnas on põhjavesi suhteliselt kaitstud ning kogu vett võetakse ööpäevas

kokku 10-500 kuupmeetrit, kaasneb vastavalt Veeseadusele puurkaevule 30 m raadiusega

sanitaarkaitsevöönd. Kogumismahutite kasutamisel peab tagama reovee korrektse

käitlemise ning reoveekogujal on kohustus kogutud reovesi üle anda purgimisteenust

osutavale ettevõttele, mis on purgimisteenuse osutamiseks sõlminud lepingu

vee-ettevõtjaga, et tagada reovee jõudmine reoveepuhastisse. Reovee kogumismahuti

valimisel tuleb arvestada elanike arvuga ja vee kasutamise hulgaga. Näiteks arvestusega, et

ühepereelamusse asub elama 1-5 inimest, on süsteemi rajamiseks vajalik pindala 20 m²,

kogumismahuti kuja 5 m. Kogumismahuti suuruse valikul arvestada, et ühe elaniku poolt

ööpäevas tekitatav reovee kogus on 100-150 liitrit. Pideval hoones elamisel on mahuti

mõistlik suurus umbes 10 m³. Soovitatav on eelnevalt ka uurida, kui suur paak on reovee

16

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

äraveo teenust osutava ettevõtte masinatel, mis antud piirkonda teenindab. Mahuti võimalik

asukoht on näidatud põhijoonisel (joonis 4), täpne asukoht ja maht määratakse edaspidise

projektiga arvestusega, et mahutile peab olema tagatud pidev juurdepääs fekaaliautoga, st

mahuti peab paiknema avaliku tee lähedal.

11.2 Sademevesi

Planeeringu elluviimise eelselt on maa-ala hõlmatud maaparandussüsteemiga (Haageoja

äärne). Olemasolevate drenaažitorustike muutmise ning uute süsteemide lahendamisel on

arvestatud Põllumajandus- ja Toiduameti 30.01.2024 kirjaga nr 6.2-2/4912.

Planeeritud elamukruntidelt on ette nähtud enamike dernaažitrasside täielik likvideerimine.

Trassid, mis kulgevad alasse väljastpoolt, ehk naaberkinnistutelt, tuleb selliselt ümber

suunata, et need ei jookse planeeringualast läbi (põhimõtteline ümbersuunamine esitatud

joonisel 4). Juurdepääsutee alt ei ole võimalik kõiki trasse likvideerida ega ümber suunata,

seega tuleb olemasolevad savitorudreeni lõigud asendada külmumiskindlast materjalist ja

piisava rõngasjäikusega (vähemalt SN8) kinniste (perforeerimata) toru lõikudega.

Olemasoleva maaparandussüsteemi asemel on ette nähtud kruntide piiride lähedale

hoonestusalade välisele alale ning tee äärde lahtised kraavid, mis tagavad elamukruntide ja

tee edaspidise kuivenduse. Keelatud on kraavide asemel kinniste sademeveetorustike

paigaldamine, sest kraavid võimaldavad enamikust sademetest vabaneda nende

tekkekohas ning juhul kui on sademeterohkem aeg või lume sulamise periood, liigub liigvesi

planeeringualalt kraavide kaudu Ilmatsalu jõkke välistades üleujutuse tekkimise. Kraavide ja

truupide edaspidise hooldamise ning seega kogu süsteemi toimimise tagamine on iga krundi

omaniku kohustus, st krundi soetamisega võetakse üle kohustus korrastatud ja toimivana

hoida oma krundi piiridesse jääv kraavilõik ning truubid (aluseks kehtiv Ülenurme valla

heakorra eeskiri § 4, lg 4: regulaarselt puhastama ja hoidma korras sademevee kraavid ning

truubid, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala või kinnistu piiresse). Kraavide esialgne

skeem on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Kraavide täpne paiknemine täpsustatakse

projektiga, mis koostatakse kogu ala kohta ühine.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt tuleb olemasoleva maaparandussüsteemi

likvideerimise, trasside ümbersuunamise või asendamise ja uue kraavide süsteemi

kavandamiseks koostada ühtne projekt, mis tuleb kooskõlastada ka Maa- ja Ruumiametiga.

Olemasolevale pos 2, 13 ja 10 krunte läbivale kraavile, mis on säiliva maaparandussüsteemi

suublaks, seatakse kraavi hooldamise võimaldamiseks servituut (vt joonis 4). Soovituslik on

projekt koostada samaaegselt planeeritud tee projektiga, et teeäärsed kraavid, truubid jms

oleks tee projektiga kooskõlas.

17

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Elamukruntide piires immutatakse enamik sademevett oma krundi piires haljasalale.

Keelatud on sademevee juhtimine kanalisatsioonitorustikku, naaberkruntide suunas või tee

alusele katastriüksusele. Maapinna kalded tuleb projekteerida suunaga hoonetest eemale.

Elamukruntide sisene lõplik vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus (nt kuidas katuselt

vesi ära suunatakse) täpsustatakse eraldi hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.

11.3 Tuletõrje veevarustus

Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse

tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et

tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja

hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka

ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud asjakohases standardis EVS

812-6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Tuletõrje veevõtukoha

maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib olla kuni 200 m

mööda teed ning veevõtukohas peab olema tagatud veekogus vähemalt 30 m³ (siseministri

01.03.2021 jõustunud määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“). Ehitise

tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned, mis tähendab, et

ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s ning arvestuslikuks tulekahju

kestvuseks 3 tundi.

Käesoleval hetkel ei ole piisavas kauguses hüdranti ega tuletõrje veevõtukohta, seega tuleb

rajada uus tuletõrje veevõtukoht. Põhijoonisel on näidatud hüdrandi sobilik asukoht, mille

puhul jäävad enamik kruntidest ettenähtud 200 m kaugusesse. Kaugemal on krundid POS 1

ja POS 5, mis Tuleohutuse standardi kohaselt paiknevad hajaasustuses (kõikidest

olemasolevatest või planeeritud naaberkinnistu hoonetest vähemalt 40 m kaugusel).

11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus

Planeeritud tupiktänavale on ette nähtud uus tänavavalgustus, mille toiteks nähakse ette

eraldi liitumiskilp. Tänavavalgustuspostide täpne arv ja parameetrid täpsustatakse

projektiga. Krundisiseselt lahendatakse välivalgustus eraldi projektidega.

Elektrivarustus planeeritakse vastavalt Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele nr

472219.

Detailplaneeringu alal on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht on

võimalikult koormuskeskme läheduses, planeeritava tee ääres, selle teenindamiseks peab

jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 15 kV

18

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

maakaabelliiniga TARTU 330/110/35/20/15/10 piirkonna alajaama NÕO fiidri mastist M108.

Mast asub Kiviaasa (28301:001:1789) kinnistu lõunapoolse piiri läheduses. Masti

ligikaudsed koordinaadid 6469024; 653871.

Uuest planeeritud alajaamast on uutele objektidele ette nähtud välja eraldi fiidrite

ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud

kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate

kruntide piiridele mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt

teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objektini rajatakse maakaabliga. Elektrikaablite rajamine piki

sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud rajada teisi kommunikatsioone elektrikaablite

kaitsetsoonidesse. Kui Elektrilevi OÜ tehnorajatised projekteeritakse eraomandis

kinnistutele, tuleb maakasutusõigus tagada servituudialana. Põhijoonise (joonis 4) näidatud

lahenduses jääb kogu planeeritav trass koos kaitsevööndi ulatusega avalikule

transpordimaale, seega servituudi seadmise kohustus puudub.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud

detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute

aadressid.

Lubatud on ka päikesepaneelide paigaldamine katuse pindadele.

Elering AS-le kuuluvate kõrgepingeliinide kaitsevööndi alas tegutsemine täpsemalt ptk 17.

11.5 Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Soojavarustus on planeeritud lahendada

lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on

keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe

kasutamine. Lubatud on taastuvenergia kasutamine.

11.6 Sidevarustus

Sidevarustust käesoleva detailplaneeringuga ei lahendata. Telekommunikatsioonialased

ühendused ja liitumised on võimalik tagada üle õhu vastavate lepingute sõlmimisel.

19

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Ühe krundi piires

võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui ehitisealune pind ei ületa 400 m². Juhul,

kui naaberkruntide hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada

ehituslike või muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned. Hoonete

minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele

määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus.

13. Servituutide vajaduse määramine

Servituudid seatakse vajadusel tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi

ulatuses (tehnovõrgu valdaja kasuks). Maaparandussüsteemi kraavile, mis läbib pos 2 ja

pos 10 krunte, seatakse servituut kraavi hooldamise võimaldamiseks. Pos 10 krundile sama

kraavi äärde seatakse täiendav 2 m laiune servituut kallasrajale juurdepääsu

võimaldamiseks. Eraomandis Kannistiku tee lõik 1 (28301:001:0341) krundile seatakse

umbes 62 m ulatuses servituut (juhul kui nimetatud teed ei määrata avalikku kasutusse).

Seadmine toimub vastavalt asjaõigusseadusele.

14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

● tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

● eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

● ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;

● tagada ala hea hooldus ja korrashoid;

● valdusele sissepääsu piiramine;

20

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

15. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude

hindamine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja

koostamist.

Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei

seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeringualal ei ole ohtlike ainete

ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte.

Mõju põhjaveele. Kruntide olmevesi tagatakse ühisest puurkaevust, mis rajatakse kõiki

seadusest tulenevaid nõudeid arvestades. Reovesi kogutakse kinnistesse mahutitesse,

seega puudub heitee immutamisega kaasneda võiv reostusoht. Tagatakse ka perspektiivne

ühisveevärgiga ühendamise võimalus, mille korral samuti ei teki ohte põhjavee kvaliteedile ja

on tagatud reovee nõuetekohane käitlemine. Keelatud on ehitusjäätmete matmine või

ladustamine mitte ettenähtud kohta.

Mõju keskkonnale ja kaitstavatele üksikobjektidele. Nii ehitustegevuse kui ka hilisema

ekspluatatsiooni käigus ei ole eeldada häiringute levimist planeeringualalt välja. Lähimad

kaitstavad looduse üksikobjektid, elupaigatüübid, kaitsealuste liikide elupaigad jäävad

planeeringuga mõjutatavast alast välja.

Planeeritavad elamud ei ole oma mahult ja iseloomult sellised, mis mõjuksid negatiivselt

ümbritsevale keskkonnale.

Mõju muinsuskaitselistele objektidele, ajaloo- või kultuurimälestistele.

Mõjud puuduvad, kuna läheduses ei paikne ühtegi loodukaitselist ega muinsuskaitselist

objekti või kultuurimälestist.

Mõju välisõhule, müra ja vibratsioon. Mõju õhukvaliteedile ehitustööde etapis on lokaalne,

ajutine ja väheintensiivne. Elamu kasutusperioodil on õhu saastamine seotud ahju

kütmisega, mille mõju ei saa lugeda oluliseks, sest keelatud on keskkonda saastavate

raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb

vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel,

vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid

ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega.

21

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.

Kavandatavast tegevusest tekkinud jäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt kehtivale

jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse.

Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele.

Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed

ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevusega

kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele. Lisaks jälgida, et tehnoseadmete

lahendused elamutel ja paigaldatavad seadmed (nt õhksoojuspumbad vm) ei häiriks

naaberkruntide elanike heaolu.

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse

väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

Planeeritud krunt tuleb kasutusperioodil hoida puhta ja korrastatuna, heakorra tagamisel

lähtuda valla heakorraeeskirjast. Soovitatav on varjata prügikonteinerid variseina või

haljastuse abil nii, et need jääks märkamatuks.

Sotsiaalsed mõjud ja mõjud naaberkinnisasjadele. Piirkonna elanike väljakujunenud

liikumisteekondi negatiivselt ei mõjutata, sest elamukrundid moodustatakse lagedale alale,

millel puudub eriline rekreatiivne väärtus. Liikumisvõimalused pigem paranevad, sest lisaks

kruntide moodustamisele planeeritakse ka uus kergliiklustee ning osa Kannistiku tee

sõiduteest viiakse täiendavalt kõva katte alla.

Kontaktvööndi maatulundusmaade hürdoloogilisi tingimusi ei rikuta, kuna ette on nähtud uus

kuivendussüsteem, mis arvestab olemasoleva säilitatava maaparandussüsteemiga.

Maaparandussüsteemi ümberehitamise osas tehakse koostööd Maa- ja Ruumiametiga.

Majanduslikud mõjud ning planeeringu lahenduse üldised kaalutlused ja põhjendatus on

välja toodud ptk 4.3.

16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus ja kuivendus).

22

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis

nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega

keskkonda.

Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise

või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

17. Planeeringu elluviimine

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele

ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Huvitatud isik on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringu kohased

maakorralduslikud toimingud. Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt.

Krundisiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus

on krundi igakordsel omanikul. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja

võrguvaldaja kokkulepetele ning servituudilepingud sõlmitakse võrguvaldajate ja

krundiomanike kokkulepetele tuginedes. Enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on

välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepääsuteed (sh Eeriko-Kannistiku tee pikendus ja

Kannistiku tee tolmuvaba katte alla viimine joonisel 2 näidatud ulatuses), tehnovõrgud ja

–rajatised. Servituutide planeerimise korral on vajalikud enne ehituslubade väljastamist

servituutide kanded kinnistusraamatus.

Kõrgepingeliinide läheduses tegevuste korraldamine, näiteks avalikud üritused,

ehitustegevus, pinnasetööd ja materjalide ladustamine, tuleb eelnevalt Eleringiga läbi

rääkida. Selleks tuleb võtta ühendust Eleringi üldtelefonil 715 222. Täiendavat teavet

tegevuste kooskõlastamise kohta leiab kodulehelt. Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva

maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja peab lubama elektripaigaldise omanikul korraldada

elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid. Hooldustööde toimumisajast ning

kestvusest teavitatakse maaomanikke ette. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik

peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise

kahjustamise või selle ohu korral tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja

viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise omanikku.

Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:

23

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

● tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele; ● põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni või tekitada

muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda; ● korraldada õhuliini kaitsevööndis massiüritusi.

Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:

● ehitada, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid; ● teha mis tahes kaeve-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-ja maaparandustöid; ● teha tuld, istutada ning langetada puid; ● sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või

ilma selleta on üle 4,5 meetri; ● ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti; ● maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast,

teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi.

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest

huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt vastava lepingu. Planeeringu

elluviimine toimub vastavalt lepingule. Planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ja muu

teenindava taristu ehitab välja (või finantseerib) detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud

isik halduslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. Vallal on õigus keelduda

detailplaneeringuga kavandatud hoonetele ehitus- või kasutusloa andmisest kui huvitatud

isiku lepingulised kohustused on nõuetekohaselt täitmata.

Detailplaneeringu elluviimise põhimõtteline järjekord:

● Detailplaneeringu põhijoonisel esitatud kruntide moodustamine;

● Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine ja nendele ehituslubade taotlemine;

● Ehituslubade väljastamine omavalitsuse poolt tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks;

● Kannistiku tee pikenduse (200 m pikkune lõik, vt joonis 2) tolmuvaba katte alla viimine (st väljakaeve, kruusa/killustiku alus ja pindamine) alla enne ehituslubade väljastamist;

● Kehtestatud detailplaneeringu tingimustel hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine;

● Valmis ehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, elektrivarustus) kasutuslubade olemasolu;

● Valmis ehitatud tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele;

● Üldkasutatav maa ning valmis ehitatud tupiktänav koos kasutusloa saanud tänavavalgustusega antakse üle kohalikule omavalitsusele.

Kui planeeringu realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud

detailplaneering kehtetuks.

24

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrkude valdajate ja

naaberkruntide omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 4.

Tabel 4. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või ettevõtte nimetus

Kooskõlastuse number, tingimused või seisukoht

Kooskõlastaja/koostaja nimi

1. 30.01.2024 Põllumajandus- ja Toiduamet

Teenus nr 6.2-2/4912. Lemmatsi külas Erika ja Eeriko maaüksuste ja lähiala detailplaneeringust. Seisukohad.

Meelis Rauert

2. 02.05.2024 Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused nr 472219 Robert Peeling

25

Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering

C DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem......................................................................................M 1:10000

Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed......................................................M 1:2000

Joonis 3. Olemasolev olukord....................................................................................M 1:1000

Joonis 4. Põhijoonis_ülemine.......................................................................................M 1:500

Joonis 4. Põhijoonis_alumine……………………………………………...……………….M 1:500

Joonis 5. Illustreeriv joonis............................................................................................ skeem

26

Korduv seisukoha küsimine Transpordiametilt.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TIMO VARIK PNOEE-38408036531 2025-08-27 07:54:53

Korduv seisukoha küsimine Transpordiametilt.pdf

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel +372 750 2601 https://www.kambja.ee

registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Janar Taal Transpordiamet

Meie 12.05.2025 nr 6-1/96-20 Teie 06.06.2025 nr 7.2-2/25/7761-2

Meie 10.07.2025 nr 6-1/45-27 Teie 06.08.2025 nr 7.2-2/25/5783-7

Meie 27.08.2025 nr 6-1/96-24

Seisukoha küsimine Erika ja Eeriko detailplaneeringu

realiseerimiseks

Kambja Vallavolikogu algatas 22.11.2023 otsusega nr 144 Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu ja kinnitas lähteseisukohad.

Planeeringust huvitatud isiku kohustuseks on ka planeeringualast kuni Kannistiku tee ja Jõhvi- Tartu-Valga teeni planeerida kergliiklustee (välja ehitamise kohustuseta). Kuigi riigimaantee ei ole planeeringuala kontaktvööndis siis liiklusvood suunduvad valla teelt riigimaanteele ning seetõttu küsisime Transpordiametilt seisukohta detailplaneeringu osas. 6. juuni kirjas on välja toodud, et põhimaantee liiklussagedus on väga kõrge ning ristmiku läbilaskevõime ammendanud. Välja on toodud kavandatud Kannistiku tee ja põhimaantee sulgemine ning tulevikus planeeritud juurdepääs planeeringualale kogujateede kaudu. Kirjas on antud hinnang, et avaliku tee ohutumaks muutmiseks on võimalus detailplaneeringust huvitatud isikule seada kohustus ristmiku piirkonna valgustamiseks, ristmiku teljest 50 m mõlemas suunas. Täiendavalt küsisime seisukohti ka läheduses asuva Teeserva ja Metspõllu planeeringu realiseerimise võimalikkuse kohta. 6. augustil edastatud kirjas on välja toodud, et Kannistiku tee ei ole erinevalt Arako teest kanaliseeritud ristmik ning pole sobiv selleks, et liiklust planeeringuga kavandatava tegevuse mahus juurde lubada. 13. augustil toimus Transpordiameti esindaja Janar Taali ja Kambja vallavanema Alar Arukuuse kohtumine, kus käsitleti ka Tartu – Nõo 2+2 tee ehituse realiseerimist, ohutuse tagamist antud lõigus ning detailplaneeringute realiseerimisest sh Kannistiku tee väljasõidu küsimus. Kohtumise memost lähtuvalt on Transpordiametil valmidus Erika ja Eeriko detailplaneering kooskõlastada kui vald/arendaja tagab Kannistiku ristmiku ajutise ümberehituse ca 1 m laiemaks ning ristmiku viimise riigiteega samale tasapinnale nähtavuse parandamiseks. Lisaks on Transpordiametil valmidus kooskõlastada Kannistiku tee äärde planeeritava kergliiklustee ristumise riigitee ääres oleva kergliiklusteega.

2

Lähtuvalt eeltoodust palume Transpordiameti seisukohti detailplaneeringu realiseerimise võimalikkuse osas ning täpsustavaid tingimusi ristumise ümberehitamise osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Varik Maa- ja ehitusosakonna juhataja koostanud Kätlin Umal-Järvesaar planeerimisspetsialist Lisad:

1. Lemmatsi külas asuvate Erika ja Eeriko maaüksuste ning lähiala detailplaneering