Harju maakond Saue vald Alliku küla Vanamänniku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamata jätmine ja detailplaneeringu koostamise lõpetamine

KORRALDUS

Saue linn EELNÕU

Alliku külas Vanamänniku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamata jätmine ja

detailplaneeringu koostamise lõpetamine

1. Asjaolud

Saue Vallavalitsus algatas 23.05.2017 korraldusega nr 365 Alliku külas Vanamänniku kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu koostamise ja jättis sama korraldusega keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata.

Detailplaneering algatati ajal, mil kehtis Saue Valla üldplaneering, mis kehtestati Saue

Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89. Antud üldplaneeringuga polnud Vanamänniku

kinnistule juhtotstarvet määratud. Detailplaneering Vanamänniku kinnistul otsustati algatada

avalikust huvist lähtuvalt kaalutlusel, et kinnistule püstitatakse piirkonnale vajaminevaid ehitisi

ning osa Vanamänniku kinnistust võõrandatakse tasuta vallale. Algatamise ajal kehtinud

üldplaneering on tänaseks kehtetu. 2021. aastal kehtestatud üldplaneeringus (kehtestatud Saue

Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40) määrati Vanamänniku kinnistu ärimaa juhtotstarbega

kinnistuks just menetluses olnud/oleva Alliku küla Vanamänniku kinnistu detailplaneeringu ja

selles ette nähtud lahenduse kaalutlusel.

Saue Vallavalitsus võttis 31.05.2023. aasta korraldusega nr 527 vastu ja suunas avalikustamisele

Alliku küla Vanamänniku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, põhieesmärgiga maa-alale

ärikeskuse kavandamiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Vanamänniku kinnistu äri-, tootmis-, üld- ja

transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigus ärihoonete püstitamiseks.

Vanamänniku kinnistule moodustatakse 3 ärimaa, 1 tootmismaa, 1 üldmaa ja 3 transpordimaa

sihtotstarbega krunti. Kaks ärimaa krunti moodustatakse ärihoonete (kuni 2- maapealse

korrusega ja ühe maa-aluse parkimiskorrusega, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 15,0

m) püstitamiseks. Ärihoonete planeeritav funktsioon on kaubandus-, toitlustus- ja

teenindusruumid. Lisaks moodustatakse 1 ärimaa krunt autopesula ja tankla-teenindusjaama

ehitamiseks. Tootmismaa krunt moodustatakse olemasolevale mobiilülekande mastile ja

abihoonele. Üldmaa krunt on kavandatud roheala tarbeks, mis jääb avalikku kasutusse

haljasalamaana. Lisaks on kavandatud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise

ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus ning eraõigusliku isiku maast

kavandatavate tänavate avalikult kasutatavateks tänavateks määramine. Vanamänniku kinnistu

täisehituse protsent on ca 30%. Juurdepääs kinnistule on tagatud Kotka tee ja Metsapargi

tee/Instituudi tee ringristmiku poolt. Üks transpordimaa krunt on moodustatud planeeritava

ärikeskuse siseteeks (perspektiivis kogujatee) ja üks transpordimaa krunt on moodustatud

Laagri-Harku riigitee äärsele alale, tagades võimaluse Juuliku- Tabasalu maantee laiendamiseks

2+2 sõidurajaga teeks ning vajadusel kahetasapinnalise liiklussõlme rajamiseks ning määratud

avalikuks kasutamiseks ja ette nähtud võõrandada tasuta Saue vallale. Üks transpordimaa krunt

on moodustatud Kesalille ja Metsapargi tänavate vahelisele teelõigule, mis on valla poolt

valmisehitatud ja millele on seatud tasuta sundvaldus valla kasuks. Vallal oli avalikes huvides

soov Kesalille ja Metsapargi tänavate vahelise teelõigu valmisehitamine. Transpordimaa krunt

on ette nähtud võõrandada tasuta vallale. Laagri-Harku teeäärse keskuse hoonemahtude

kavandamisel on arvestatud piirkonna elamuhoonestuse arhitektoonikat ning väliskujundust.

Sellest tulenevalt on kahele krundile planeeritud ca 170 m pikkune multifunktsionaalse

ärikeskuse hoonefront, mis moodustatakse mitmetest, erineva kõrgusega ning kujundusega

omavahel arhitektuurselt ja mahuliselt sobitatud hooneosadest. Ruumiliselt planeeritud keskuse

funktsionaalsete põhimahtude hooneosadeks jagamine on seotud soodsamate võimaluste

kavandamisega etapiviisiliselt nii hoonestuse, kui ka vajaliku infrastruktuuri realiseerimiseks.

Lisaks on pööratud hooneosade asukoha valikul tähelepanu parkimisalade ning rekreatsiooni-

ja haljasalade kujundamisele.

2. Asjaolud seoses vallale tasuta võõrandatava maaüksuse osas

Saue Vallavalitsus ja OÜ Vanamänniku Arendus on sõlminud 09.05.2017 Halduslepingu ja

Eelkokkulepped, mille punkti 2.2.5 kohaselt on Arendaja nõustunud ja kohustub punktides 2.2.2

ja 2.2.3 nimetatud teede ehitamise tarbeks vajaliku maa arvestuslikult 30 meetri laiuse Juuliku-

Tabasalu maantee kaitsevööndi ulatuses võõrandama tasuta Vallale, välja arvatud nimetatud

maaribal asuva mobiilside masti alune ja masti teenindamiseks vajalik maa, millise osas

sõlmitakse vajadusel eraldi kokkulepe. Saue Vallavalitsus ja Vanamänniku Arendus OÜ

sõlmisid 23.05.2022 lisakokkuleppe 09.05.2017 lepingu nr 4-11.8/227/2017 juurde (dtl 19-

23). Lisakokkuleppe punktis 3 (kolm) lepiti kokku, et Halduslepingu punktis 2.2.5 toodud

nõuded jäävad kehtima ning arendaja kohustub punktides 2.2.2. ja 2.2.3 nimetatud teede

ehitamise tarbeks vajaliku transpordimaa krundid võõrandama tasuta vallale kohe pärast

detailplaneeringu kehtestamist, arvestades maamõõtmistöödeks kuluvat aega.

2024. aasta märtsis sai vallavalitsus teada, et Transpordiamet on sõlmimas OÜ Vanamänniku

Arendusega notariaalset kokkulepet nimetatud maaüksuse tasuliseks võõrandamiseks

Transpordiametile. Transpordiamet tegi pakkumise ainult seetõttu, et arendaja andis neile

teadlikult vale informatsiooni, öeldes, et selle maa osas ei ole mingeid kokkuleppeid ega

lepinguid. Vallavalitsus viitas Transpordiametile, et antud maaüksus on ettenähtud vallale tasuta

võõrandada, mille järgselt võõrandaks vald selle tasuta ka Transpordiametile. Sellest lähtuvalt

lõpetas Transpordiamet omandamise menetluse ning Arendaja pöördus vallavalitsuse vastu

kohtusse tuvastamaks Halduslepingu punkti 2.2.5. tühisust.

Kohus tegi otsuse, kus nõustus, et nimetatud kokkulepe pidanuks olema sõlmitud notariaalselt

lähtuvalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lõikest 1. Kohus märkis, et kuivõrd vaidlusaluse

halduslepingu ja selle lisakokkuleppega nähti ette Vanamänniku kinnistu osa (so kvartali siseste

teede ehk transpordimaa osas ning samuti üldmaa osas) tasuta üle andmine, siis on vastav

haldusleping ka selles osas tühine. Kuivõrd selles osas ei ole lepingut käesolevas haldusasjas

vaidlustatud ning kohus ei saa väljuda kaebuse esemest (vt HKMS § 41 lg 1), siis kohus selles osas

lepingu tühisust kohtuotsuse resolutsioonis ei tuvastanud. Seega juhul kui pooled soovivad jätkata

planeerimismenetlusega, siis tuleb neil selles osas leping vormistada notariaalselt. Kui pooled või

üks pool sellega ei nõustu, siis põhimõtteliselt on vastustajal võimalik ka detailplaneeringu

menetlus sel põhjusel lõpetada tehes enne oma otsusega kindlaks lepingu tühisuse (vt HMS § 63 lg

4 esimene lause) ka selles osas, milles seda käesolevas kaebuses ei vaidlustatud. Kaebajal tuleb

eeltooduga arvestada. Ei saa olla nii, et samade normide väidetav rikkumine toob kaasa üksnes

halduslepingu osalise tühisuse (so kaebajale majanduslikult kasulikus osas), kuid ülejäänud osas

mitte.

3. Arendaja seisukohad detailplaneeringu menetlusega jätkamise osas

Arendaja on 16.05.2025 pöördunud Saue Vallavalitsuse poole kirjaga, kus märkis, et nende

seisukohal puuduvad Vanamänniku Arenduse OÜ-le teadaolevalt takistused Vanamänniku

detailplaneeringu kehtestamiseks, mistõttu tehti ettepanek kehtestamine viivituseta

vormistada. Planeerimisseaduses sätestatud 3-aastase tähtaja asemel on käesolev menetlus

kestnud juba ligi 8 aastat. Detailplaneeringu kehtestamisega edasisel viivitamisel on

arendajal põhjust kaaluda enda õiguste kaitseks täiendavaid õiguslikke meetmeid. Ühtlasi on

kirjas viidatud, et Transpordiamet jätkab maa omandamise menetlust Vanamänniku Arendus

OÜ-lt.

Arendaja on seisukohal, et Vanamänniku kinnistust Transpordiametile vajaliku maa

võõrandamisest ei sõltu kuidagi valla ülesannete täitmine, maa ei ole seotud detailplaneeringu

kohustustega, maa antakse otse üle riigile, siis puuduvad sisulised välistused detailplaneeringu

kehtestamiseks. Valla viide PlanS § 129 lõike 1 punktile 1 ja detailplaneeringu lõpetamisega

survestamine on teadlikult alusetu ja õigusvastane.

Arendajale ja Transpordiametile saadeti käesoleva korralduse eelnõu arvamuse avaldamiseks

4. Vallavalitsuse seisukoht detailplaneeringu menetlusega jätkamise osas

Detailplaneeringu menetlusega pole võimalik enne edasi minna, kui notariaalne võlaõiguslik

kokkuleppe kõikide halduslepingus sätestatud tasuta võõrandatavate maaüksuste suhtes on

sõlmitud.

4.1 Võõrandatav maaüksus

Detailplaneeringu algatamise korralduses nr 365 on märgitud järgmist: „Planeeringualale

juurdepääsu lahendamiseks tuleb väljatöötada koostöös Maanteeametiga lahendus, et säilitada

perspektiivis võimalus Juuliku-Tabasalu maantee laiendamiseks 2+2 sõidurajaga maanteeks koos

Juuliku-Tabasalu maantee ringristmiku asemele eritasandilise ristmiku rajamisega. Vastavalt

arendaja ja valla vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, võõrandab arendaja tasuta vallale

nimetatud teede ehitamise tarbeks vajaliku maa (arvestuslikult 30 meetri laiuse) Juuliku-Tabasalu

maantee kaitsevööndi ulatuses.“

Detailplaneeringu algatamisel on oluline kaalutlus, kas planeeringu elluviimine on tulevikus

võimalik (PlanS § 128 lg 2 p 2), kusjuures algatamine on selgelt tehtud teadmisel, et vallale

võõrandatakse tasuta kinnistu tee ehitamiseks ning see on olnud oluliseks eelduseks

planeeringu elluviimiseks vajalike kulude kandmisel. Juhul kui antud eeldust ei oleks, siis

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt kannab kõik kinnisasja

omandamisega seotud kulud kinnisasja omandaja (KAHOS § 2 lg 3). Kui arendaja loobub kinnistu

tasuta loovutamisest, tähendab see, et maksumaksja kanda jäävad tee ehituseks vajaliku kinnistu

omandamise kulud, mis hõlmavad nii kinnisasja väärtust kui ka hüvitist otseselt kaasneva

varalise kahju ja saamata jääva tulu eest (KAHOS § 11 lg 2). Lisaks tuleb arvestada täiendavate

hüvitistega, näiteks motivatsioonitasuga kokkuleppele jõudmise eest (KAHOS § 11 lg 4, § 15).

Planeerimisseaduse kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja

ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad

rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja

ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. (PlanS § 131 lg 1).

Vallavalitsus ei nõustu arendaja seisukohaga, et Transpordiametile vajamineva maa

võõrandamisest ei sõltu kuidagi valla ülesannete täitmine. Samuti on ekslik väita, et nimetatud

maaüksusest osa võõrandamine pole seotud halduslepingu punktiga 1.2, kui seal punktis on

selgelt sätestatud „avaliku ruumi vallale üleandmine“. Avaliku ruumi st maaüksuse

võõrandamine on oluline osa detailplaneeringuga seonduvate kulude kandmisest.

Üldplaneeringu seletuskiri lk 11: „Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks

üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus

avaliku teedevõrgu kaudu.“

Seletuskiri lk 26: „Üldjuhul (st eeldusel, et vastavad kulud pole ette nähtud valla- või

riigieelarves) rajab detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri (kütte-, veevarustus-,

olme- ja kanalisatsioonitorustikud, tuletõrjevee saamise rajatised, telekommunikatsiooni-,

nõrkvoolu- ja elektrivõrgud, küttegaasi ja elektripaigaldised, surveseadmestikud ja nende

teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus) ja avaliku ruumi objektid (avalikult kasutatav

tee, kergliiklustee, liikluskorralduslik ja parkimislahendus, üldkasutatav haljastus, laste

mänguplatsid, spordiväljakud, heakorraelemendid ja kujundatud maastik) nii planeeritaval alal

kui vajadusel ka sellest väljaspool detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik.“

Detailplaneeringuga kavandatav ärihoonestus tekitab juurdepääsuvajaduse rahuldamiseks

(klientide juurdepääsuks) täiendavat liikuvust ja liikluskoormust, mistõttu kavandatav

bussipeatus ja liiklussõlm on vajalikud ka DP elluviimiseks ehk on arendaja ärihuviks. Seega on

loomulik, et ka arendaja osaleb lisaks riigile ja vallale arendusalale juurdepääsuks vajaliku

taristu rajamises. Riik ja vald panustavad rahaliselt ehitushanke kaudu, arendaja panuseks on

tasuta maa eraldamine kui teetaristu väljaehitamisega paratamatult seotud kulu. Kuna arendaja

on olnud nõus eraldama tasuta maa, siis vald ega riik ei teinud arendaja ettepanekut

detailplaneeringu algatamisel (sh halduslepingu sõlmimisel) juurdepääsutaristu ehitamisse

rahaliseks panustamiseks.

OÜ Vanamänniku Arenduse ja Transpordiameti vahel sõlmitud kohtuliku kompromissi kohaselt

jätkab Transpordiamet kaebajalt Vanamänniku kinnisasja osa omandamise menetlust kinnisasja

avalikes huvides omandamise seaduse alusel, kuid teeb menetluse peatamise otsuse, sest

Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline

ristmik on teehoiukavast 2024. aastal välja arvatud, mistõttu maa omandamise ajaline

perspektiiv on hetkel ebaselge. Kompromissi sõlmimisel on olnud ebaselge, kas ja millal

Transpordiamet antud maaüksusest väljalõike omandab. Seetõttu, kui arendaja keeldub vallale

tasuta maa loovutamisest või lükkub omandamine liiga kaugesse tulevikku, tekib olukord, kus

planeeringu koostamise korraldajal (vallal) puuduvad eelarves vahendid planeeringukohaste

avalikuks kasutamiseks ette nähtud maade omandamisega seotud kohustuste täitmiseks

vajalike kulude kandmiseks (PlanS § 128 lg 2 p 2, PlanS § 129 lg 1 p 4). See on otsene alus

detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks. Lisaks ei muuda OÜ Vanamänniku Arenduse ja

Transpordiameti vahel sõlmitud kompromiss PlanS § 131 lõikes 1 sätestatud kohustust. Saue

vald jääb detailplaneeringu kehtestamisel isikuks, kel on seaduse kohasel kohustus oma kulul

välja ehitada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega

seonduvad rajatised.

Detailplaneeringu algatamisel oli üheks avalikuks huviks Spa-veekeskuse arendamine, millest

arendaja soovis vastuvõtmisel loobuda ning selle asemele soovitakse nüüd projekteerida tankla

ja kaubanduskeskus. Algatamise korralduses oli kirjas: „Esitatud taotluse alusel planeeritakse

kinnistule rajada multifunktsionaalne keskus, mis hakkaks koosnema kaubakeskustest (teenindus,

toitlustus), Spa-veekeskusest (sh ka muud vaba-aja ja sporditeenused) ja majutushoone (hotell).

Täpne planeeritavate hoonete funktsioon ja maht selgub planeeringu koostamise käigus“. Kui Spa

oli vallaelanike suhtes positiivseks avalikuks huviks ning algatamise järel keegi selle vastu

arvamust ei avaldanud, siis tankla sissetoomine osutus hoopiski negatiivse reaktsiooni

põhjustajaks vastavalt avalikul väljapanekul lähipiirkonna elanike poolt esitatud vastuväidetele.

Oluline on siinkohal, et analoogselt algatamise korraldusele on ka vastuvõtmise korralduses

viidatud arendaja ja valla vahelisele kokkuleppele „Arendaja kohustub kõiki tegevusi

finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus

ettenähtud avaliku ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –

rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja

tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui

arendaja ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi.

Vaidlusalune maa äralõige on teeobjekti nime mõttes küll mõeldud riigitee laiendamiseks, kuid

selle vajaduse põhjustavad mitte ainult riigi, vaid ka valla avalikud huvid. Riik ehitab Juuliku -

Tabasalu 2+2 maanteed eelkõige olemasoleva riigimaanteede võrgustiku paremaks

ühendamiseks ja toimimiseks. Riigi jaoks ei oleks vajalik ehitada Kotka tee otsa bussipeatust

koos aeglustus-kiirendusradadega ega kohalike (vallale kuuluvate) tänavate Kesalille-Tihniku-

Instituudi riigimaanteega ristumisele eritasandilist liiklussõlme, mis hakkaks teenindama ka

käesolevat detailplaneeringut. Nii bussipeatus kui liiklussõlm on vajalikud eelkõige Saue valla

elanike liikuvuse paremaks ja mugavamaks tagamiseks ehk kohalik avalik huvi. Bussipeatus on

ka praegu olemas (asub vallale kuuluval maal), seal peatub liin 113, mis teenindab eelkõige Saue

valla elanikke. Eritasandiline liiklussõlm on kavandatud valla soovil Saue valla 2012 ja 2021

üldplaneeringutes mugavaks juurdepääsuks alates 2005. aasta üldplaneeringuga kavandatud

uutele planeeritavatele tiheasustusaladele (Metsavahi DP, Koru DP ehk Veskimöldre 2, Kotka tee

piirkonna DP-d). Vald teeb Transpordiametiga Juuliku - Tabasalu riigimaantee laiendamise

projektis ka otsest rahalist koostööd, kaasfinantseerides Kotka tee otsa ning Rimi kaupluse

kergliiklustunnelite ehitust poole miljoni euroga (valla arengukava lk 59 p 13, investeeringute

kava VE 6.1 Koostööprojektid Transpordiametiga).

Lisaks on vaidlusalune transpordimaa vajalik Alliku küla Vanamänniku kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu elluviimiseks. Kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõtted sõltuvad

suuresti ka kergesti ligipääsetavusest. Planeeritud tee tagab arendusalale vajaliku täiendava

ligipääsu. Isegi kui detailplaneeringus on ette nähtud täiendav ligipääs lisakskrundile, siis on

avalikult kasutatav teemaa strateegiline ja praktiline lisaväärtus ärihoonete omanikule, mis

toetab nii ärilist edukust.

Kokkuvõtvalt on maa tasuta võõrandamine oluline osa detailplaneeringust. Nii algatamine kui

vastuvõtmine on tehtud teadmiste juures, et maksumaksja raha ei kulu maatükkide

omandamisele. Veel enam on terve detailplaneeringu menetlus antud juhul viidud läbi

teadmises, et nimetatud maaüksus võõrandatakse tasuta vallale, mitte tasu eest

Transpordiametile. Kõik need muudatused (sh Spa-veekeskuse ja majutushoone ehitamisest

loobumine) on olulised ja koosmõjus viivad detailplaneeringu algatamisel olnud eesmärgist nii

kaugele, et tegemist pole enam sellise planeeringuga, mida algselt kavandati. Olukorras, kus

algatamisel oleksid eelnevad asjaolud olnud nii nagu antud hetkel (Spa-d ega hotelli ei

projekteerita ning ka kõiki avalikult kasutatavaid maid ei võõrandata vallale tasuta), poleks

sellist detailplaneeringut algatatud. Seega on tegemist planeeringu eesmärgi olulise

muutumisega. Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus (PlanS § 129 lg 1 p 3). Tasuta kinnistu omandamise

eeldus on oluline osa planeeringu eesmärgist, kuna see mõjutab otseselt projekti teostatavust ja

finantsilist koormust. Kui see eeldus kaob, on tegemist olulise muutusega planeeringu eesmärgis,

mis õigustab menetluse lõpetamist.

4.2 Lepingu põhimõtete rikkumine

Vallavalitsus ja OÜ Vanamänniku Arenduse esindaja (kelleks oli vandeadvokaat Vahur Kivistik)

on allkirjastanud halduslepingu ja eelkokkulepped heas usus ja vastavuses heade kommete ja

hea tavaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes

käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 lg 1). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus (TsÜS § 138 lg 1).

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine (VÕS § 100). Kui üks lepingupool ei täida lepingut heas usus, vastavuses heade kommete

ja hea tavaga, siis on tegemist kohustuse rikkumisega.

Detailplaneeringu menetlust oleks olnud võimalik jätkata, kui arendaja oleks olnud nõus

sõlmima kinnistute tasuta võõrandamise kokkuleppe notariaalselt (arendaja pole nõus seda

tegema üksnes riigitee laiendamiseks vajaliku maa osas). Vald on seda korduvalt Arendajalt

palunud, kuid arendaja ei näita üles soovi seda teha. AÕS § 119 lg 2 sätestab, et käesoleva

paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks,

kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse.

Teisisõnu pole probleem selles, et vorminõuet ei saaks tagantjärele täita, vaid probleem seisneb

selles, et arendaja ei soovi/nõustu enam tasuta antud maaüksust võõrandama, ehk arendaja ei

soovi enam lepingu kõiki punkte täita nagu ta algatamisel oli lubanud. Arendaja poolt

allkirjastaja on vandeadvokaat, kes oli või pidi olema teadlik, et antud halduslepingu

sõlmimisega kaasneb ka notariaalse tasuta võõrandamislepingu sõlmimine, sh ka võlaõigusliku

kokkuleppe sõlmimine vähemalt enne detailplaneeringu kehtestamist. Arendaja on

detailplaneeringu koostamise tellijana algusest peale planeeringumaterjalidesse lasknud

kirjutada, et vaidlusalune transpordimaa kinnistu antakse tasuta vallale üle. Arvestades poolte

vahel sõlmitud lepingut, lepingu lisa ja seletuskirjas kajastatut, ei saa arendaja väita, et ta ei ole

teadlikult nõudest kõnealuse kinnistu vallale tasuta üle andmisega Seega, kui lepingupool ei

täida lepingut heas usus, vastavuses heade kommete ja hea tavaga, on see lepingulise kohustuse

rikkumine.

5. Kokkuvõte

Kuna kinnistu tasuta loovutamine oli detailplaneeringu algatamise ja elluviimise oluline

finantsiline eeldus, siis sellest loobumine toob kaasa olulise muutuse planeeringu eesmärgis ja

finantsilises teostatavuses. Notariaalse lepingu sõlmimise puudumisel on planeeringu

teostamine õiguslikult ebakindel, mis rikub PlanS § 128 lg 2 p 2 alusel nõutud elluviimise

võimalikkuse eeldust.

Võttes aluseks eelneva ja PlanS § 129 lg 1 p 1 ja 3, Saue Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 9

„Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 p 1 ja p 3 annab

vallavalitsus

k o r r a l d u s e :

1. Jätta Alliku külas Vanamänniku kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestamata ja lõpetada

detailplaneeringu koostamine

2. Korralduse peale võib 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest esitada

Saue Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitada

kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel

ja korras.

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Kirsti Saar

vallasekretär