Harjumaa Saue vald Alliku küla Vanamänniku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamata jätmine ja detailplaneeringu koostamise lõpetamine

KORRALDUS

Saue linn 19. november 2025 nr 932

Alliku külas Vanamänniku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamata jätmine ja

detailplaneeringu koostamise lõpetamine

1. Asjaolud

Saue Vallavalitsus algatas 23.05.2017 korraldusega nr 365 Alliku külas Vanamänniku kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu koostamise ja jättis sama korraldusega keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata.

Detailplaneering algatati ajal, mil kehtis Saue Valla üldplaneering, mis kehtestati Saue

Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89. Antud üldplaneeringuga polnud Vanamänniku

kinnistule juhtotstarvet määratud. Detailplaneering Vanamänniku kinnistul otsustati algatada

avalikust huvist lähtuvalt kaalutlusel, et kinnistule püstitatakse piirkonnale vajaminevaid ehitisi

ning osa Vanamänniku kinnistust võõrandatakse tasuta vallale. Algatamise ajal kehtinud

üldplaneering on tänaseks kehtetu. 2021. aastal kehtestatud üldplaneeringus (kehtestatud Saue

Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40) määrati Vanamänniku kinnistu ärimaa juhtotstarbega

kinnistuks just menetluses olnud/oleva Alliku küla Vanamänniku kinnistu detailplaneeringu ja

selles ette nähtud lahenduse kaalutlusel.

Saue Vallavalitsus võttis 31.05.2023. aasta korraldusega nr 527 vastu ja suunas avalikustamisele

Alliku küla Vanamänniku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, põhieesmärgiga maa-alale

ärikeskuse kavandamiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Vanamänniku kinnistu äri-, tootmis-, üld- ja

transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigus ärihoonete püstitamiseks.

Vanamänniku kinnistule moodustatakse 3 ärimaa, 1 tootmismaa, 1 üldmaa ja 3 transpordimaa

sihtotstarbega krunti. Kaks ärimaa krunti moodustatakse ärihoonete (kuni 2- maapealse

korrusega ja ühe maa-aluse parkimiskorrusega, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 15,0

m) püstitamiseks. Ärihoonete planeeritav funktsioon on kaubandus-, toitlustus- ja

teenindusruumid. Lisaks moodustatakse 1 ärimaa krunt autopesula ja tankla-teenindusjaama

ehitamiseks. Tootmismaa krunt moodustatakse olemasolevale mobiilülekande mastile ja

abihoonele. Üldmaa krunt on kavandatud roheala tarbeks, mis jääb avalikku kasutusse

haljasalamaana. Lisaks on kavandatud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise

ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus ning eraõigusliku isiku maast

kavandatavate tänavate avalikult kasutatavateks tänavateks määramine. Vanamänniku kinnistu

täisehituse protsent on ca 30%. Juurdepääs kinnistule on tagatud Kotka tee ja Metsapargi

tee/Instituudi tee ringristmiku poolt. Üks transpordimaa krunt on moodustatud planeeritava

ärikeskuse siseteeks (perspektiivis kogujatee) ja üks transpordimaa krunt on moodustatud

Laagri-Harku riigitee äärsele alale, tagades võimaluse Juuliku- Tabasalu maantee laiendamiseks

2+2 sõidurajaga teeks ning vajadusel kahetasapinnalise liiklussõlme rajamiseks ning määratud

avalikuks kasutamiseks ja ette nähtud võõrandada tasuta Saue vallale. Üks transpordimaa krunt

on moodustatud Kesalille ja Metsapargi tänavate vahelisele teelõigule, mis on valla poolt

valmisehitatud ja millele on seatud tasuta sundvaldus valla kasuks. Vallal oli avalikes huvides

soov Kesalille ja Metsapargi tänavate vahelise teelõigu valmisehitamine. Transpordimaa krunt

on ette nähtud võõrandada tasuta vallale. Laagri-Harku teeäärse keskuse hoonemahtude

kavandamisel on arvestatud piirkonna elamuhoonestuse arhitektoonikat ning väliskujundust.

Sellest tulenevalt on kahele krundile planeeritud ca 170 m pikkune multifunktsionaalse

ärikeskuse hoonefront, mis moodustatakse mitmetest, erineva kõrgusega ning kujundusega

omavahel arhitektuurselt ja mahuliselt sobitatud hooneosadest. Ruumiliselt planeeritud keskuse

funktsionaalsete põhimahtude hooneosadeks jagamine on seotud soodsamate võimaluste

kavandamisega etapiviisiliselt nii hoonestuse, kui ka vajaliku infrastruktuuri realiseerimiseks.

Lisaks on pööratud hooneosade asukoha valikul tähelepanu parkimisalade ning rekreatsiooni-

ja haljasalade kujundamisele.

2. Asjaolud seoses vallale tasuta võõrandatava maaüksuse osas

Saue Vallavalitsus ja OÜ Vanamänniku Arendus on sõlminud 09.05.2017 Halduslepingu ja

Eelkokkulepped, mille punkti 2.2.5 kohaselt on Arendaja nõustunud ja kohustub punktides 2.2.2

ja 2.2.3 nimetatud teede ehitamise tarbeks vajaliku maa arvestuslikult 30 meetri laiuse Juuliku-

Tabasalu maantee kaitsevööndi ulatuses võõrandama tasuta Vallale, välja arvatud nimetatud

maaribal asuva mobiilside masti alune ja masti teenindamiseks vajalik maa, millise osas

sõlmitakse vajadusel eraldi kokkulepe. Saue Vallavalitsus ja Vanamänniku Arendus OÜ

sõlmisid 23.05.2022 lisakokkuleppe 09.05.2017 lepingu nr 4-11.8/227/2017 juurde (dtl 19-

23). Lisakokkuleppe punktis 3 (kolm) lepiti kokku, et Halduslepingu punktis 2.2.5 toodud

nõuded jäävad kehtima ning arendaja kohustub punktides 2.2.2. ja 2.2.3 nimetatud teede

ehitamise tarbeks vajaliku transpordimaa krundid võõrandama tasuta vallale kohe pärast

detailplaneeringu kehtestamist, arvestades maamõõtmistöödeks kuluvat aega.

2024. aasta märtsis sai vallavalitsus teada, et Transpordiamet on sõlmimas OÜ Vanamänniku

Arendusega notariaalset kokkulepet nimetatud maaüksuse tasuliseks võõrandamiseks

Transpordiametile. Transpordiamet tegi pakkumise ainult seetõttu, et arendaja andis neile

teadlikult vale informatsiooni, öeldes, et selle maa osas ei ole mingeid kokkuleppeid ega

lepinguid. Vallavalitsus viitas Transpordiametile, et antud maaüksus on ettenähtud vallale tasuta

võõrandada, mille järgselt võõrandaks vald selle tasuta ka Transpordiametile. Sellest lähtuvalt

lõpetas Transpordiamet omandamise menetluse ning Arendaja pöördus vallavalitsuse vastu

kohtusse tuvastamaks Halduslepingu punkti 2.2.5. tühisust.

Kohus tegi otsuse, kus nõustus, et nimetatud kokkulepe pidanuks olema sõlmitud notariaalselt

lähtuvalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lõikest 1. Kohus märkis, et kuivõrd vaidlusaluse

halduslepingu ja selle lisakokkuleppega nähti ette Vanamänniku kinnistu osa (so kvartali siseste

teede ehk transpordimaa osas ning samuti üldmaa osas) tasuta üle andmine, siis on vastav

haldusleping ka selles osas tühine. Kuivõrd selles osas ei ole lepingut käesolevas haldusasjas

vaidlustatud ning kohus ei saa väljuda kaebuse esemest (vt HKMS § 41 lg 1), siis kohus selles osas

lepingu tühisust kohtuotsuse resolutsioonis ei tuvastanud. Seega juhul kui pooled soovivad jätkata

planeerimismenetlusega, siis tuleb neil selles osas leping vormistada notariaalselt. Kui pooled või

üks pool sellega ei nõustu, siis põhimõtteliselt on vastustajal võimalik ka detailplaneeringu

menetlus sel põhjusel lõpetada tehes enne oma otsusega kindlaks lepingu tühisuse (vt HMS § 63 lg

4 esimene lause) ka selles osas, milles seda käesolevas kaebuses ei vaidlustatud. Kaebajal tuleb

eeltooduga arvestada. Ei saa olla nii, et samade normide väidetav rikkumine toob kaasa üksnes

halduslepingu osalise tühisuse (so kaebajale majanduslikult kasulikus osas), kuid ülejäänud osas

mitte.

3. Arendaja seisukohad detailplaneeringu menetlusega jätkamise osas

Arendaja on 16.05.2025 pöördunud Saue Vallavalitsuse poole kirjaga, kus märkis, et nende

seisukohal puuduvad Vanamänniku Arenduse OÜ-le teadaolevalt takistused Vanamänniku

detailplaneeringu kehtestamiseks, mistõttu tehti ettepanek kehtestamine viivituseta

vormistada. Planeerimisseaduses sätestatud 3-aastase tähtaja asemel on käesolev menetlus

kestnud juba ligi 8 aastat. Detailplaneeringu kehtestamisega edasisel viivitamisel on

arendajal põhjust kaaluda enda õiguste kaitseks täiendavaid õiguslikke meetmeid. Ühtlasi on

kirjas viidatud, et Transpordiamet jätkab maa omandamise menetlust Vanamänniku Arendus

OÜ-lt.

Arendaja on seisukohal, et Vanamänniku kinnistust Transpordiametile vajaliku maa

võõrandamisest ei sõltu kuidagi valla ülesannete täitmine, maa ei ole seotud detailplaneeringu

kohustustega, maa antakse otse üle riigile, siis puuduvad sisulised välistused detailplaneeringu

kehtestamiseks. Valla viide PlanS § 129 lõike 1 punktile 1 ja detailplaneeringu lõpetamisega

survestamine on teadlikult alusetu ja õigusvastane.

Arendajale ja Transpordiametile saadeti käesoleva korralduse eelnõu arvamuse avaldamiseks.

Transpordiamet kooskõlastas eelnõu. Arendaja esitas 16.06.2025 oma poolse

kompromissettepaneku, kus ei nõustunud vallavalitsuse eelnõus toodud põhjendustega

detailplaneeringu lõpetamiseks, kuna leiab, et Transpordiametile vajaliku maa võõrandamine ei

ole detailplaneeringu algatamise ja realiseerimise eraldiseisev lisatingimus vaid üksnes

kohustus arvestada huviga Juuliku - Tabasalu maantee laiendamiseks. Arendaja peab ebaõigeks

seostada planeeringu algatamise avalikku huvi üksnes SPA rajamisega ning leiab, et krundi

täisehituse vähendamine on juba oluliselt piiranud algseid kavatsusi. Kompromissina oli

arendaja valmis tasuta võõrandama 2017. aasta teekaitsevööndile vastava 30 m laiuse riba (välja

arvatud mobiilimasti ala) ja müüma Transpordiametile tasu eest täiendava liiklussõlme maa.

Kvartalisiseste teede ja haljasalade rajamise ning võõrandamise kohustus täidetakse vastavalt

halduslepingule. Arendaja soovis sõlmida kompromisskokkulepe ning palus vallal jätta

detailplaneeringu lõpetamise otsus tegemata.

4. Vallavalitsuse seisukoht detailplaneeringu menetlusega jätkamise osas

Detailplaneeringu menetlusega pole võimalik enne edasi minna, kui notariaalne võlaõiguslik

kokkuleppe kõikide halduslepingus sätestatud tasuta võõrandatavate maaüksuste suhtes on

sõlmitud.

4.1 Võõrandatav maaüksus

Detailplaneeringu algatamise korralduses nr 365 on märgitud järgmist: „Planeeringualale

juurdepääsu lahendamiseks tuleb väljatöötada koostöös Maanteeametiga lahendus, et säilitada

perspektiivis võimalus Juuliku-Tabasalu maantee laiendamiseks 2+2 sõidurajaga maanteeks koos

Juuliku-Tabasalu maantee ringristmiku asemele eritasandilise ristmiku rajamisega. Vastavalt

arendaja ja valla vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, võõrandab arendaja tasuta vallale

nimetatud teede ehitamise tarbeks vajaliku maa (arvestuslikult 30 meetri laiuse) Juuliku-Tabasalu

maantee kaitsevööndi ulatuses.“

Detailplaneeringu algatamisel on oluline kaalutlus, kas planeeringu elluviimine on tulevikus

võimalik (PlanS § 128 lg 2 p 2), kusjuures algatamine on selgelt tehtud teadmisel, et vallale

võõrandatakse tasuta kinnistu tee ehitamiseks ning see on olnud oluliseks eelduseks

planeeringu elluviimiseks vajalike kulude kandmisel. Juhul kui antud eeldust ei oleks, siis

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt kannab kõik kinnisasja

omandamisega seotud kulud kinnisasja omandaja (KAHOS § 2 lg 3). Kui arendaja loobub kinnistu

tasuta loovutamisest, tähendab see, et maksumaksja kanda jäävad tee ehituseks vajaliku kinnistu

omandamise kulud, mis hõlmavad nii kinnisasja väärtust kui ka hüvitist otseselt kaasneva

varalise kahju ja saamata jääva tulu eest (KAHOS § 11 lg 2). Lisaks tuleb arvestada täiendavate

hüvitistega, näiteks motivatsioonitasuga kokkuleppele jõudmise eest (KAHOS § 11 lg 4, § 15).

Planeerimisseaduse kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja

ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad

rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja

ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. (PlanS § 131 lg 1).

Vallavalitsus ei nõustu arendaja seisukohaga, et Transpordiametile vajamineva maa

võõrandamisest ei sõltu kuidagi valla ülesannete täitmine. Samuti on ekslik väita, et nimetatud

maaüksusest osa võõrandamine pole seotud halduslepingu punktiga 1.2, kui seal punktis on

selgelt sätestatud „avaliku ruumi vallale üleandmine“. Avaliku ruumi st maaüksuse

võõrandamine on oluline osa detailplaneeringuga seonduvate kulude kandmisest.

Üldplaneeringu seletuskiri lk 11: „Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks

üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus

avaliku teedevõrgu kaudu.“

Seletuskiri lk 26: „Üldjuhul (st eeldusel, et vastavad kulud pole ette nähtud valla- või

riigieelarves) rajab detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri (kütte-, veevarustus-,

olme- ja kanalisatsioonitorustikud, tuletõrjevee saamise rajatised, telekommunikatsiooni-,

nõrkvoolu- ja elektrivõrgud, küttegaasi ja elektripaigaldised, surveseadmestikud ja nende

teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus) ja avaliku ruumi objektid (avalikult kasutatav

tee, kergliiklustee, liikluskorralduslik ja parkimislahendus, üldkasutatav haljastus, laste

mänguplatsid, spordiväljakud, heakorraelemendid ja kujundatud maastik) nii planeeritaval alal

kui vajadusel ka sellest väljaspool detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik.“

Detailplaneeringuga kavandatav ärihoonestus tekitab juurdepääsuvajaduse rahuldamiseks

(klientide juurdepääsuks) täiendavat liikuvust ja liikluskoormust, mistõttu kavandatav

bussipeatus ja liiklussõlm on vajalikud ka DP elluviimiseks ehk on arendaja ärihuviks. Seega on

loomulik, et ka arendaja osaleb lisaks riigile ja vallale arendusalale juurdepääsuks vajaliku

taristu rajamises. Riik ja vald panustavad rahaliselt ehitushanke kaudu, arendaja panuseks on

tasuta maa eraldamine kui teetaristu väljaehitamisega paratamatult seotud kulu. Kuna arendaja

on olnud nõus eraldama tasuta maa, siis vald ega riik ei teinud arendaja ettepanekut

detailplaneeringu algatamisel (sh halduslepingu sõlmimisel) juurdepääsutaristu ehitamisse

rahaliseks panustamiseks.

OÜ Vanamänniku Arenduse ja Transpordiameti vahel sõlmitud kohtuliku kompromissi kohaselt

jätkab Transpordiamet kaebajalt Vanamänniku kinnisasja osa omandamise menetlust kinnisasja

avalikes huvides omandamise seaduse alusel, kuid teeb menetluse peatamise otsuse, sest

Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline

ristmik on teehoiukavast 2024. aastal välja arvatud, mistõttu maa omandamise ajaline

perspektiiv on hetkel ebaselge. Kompromissi sõlmimisel on olnud ebaselge, kas ja millal

Transpordiamet antud maaüksusest väljalõike omandab. Seetõttu, kui arendaja keeldub vallale

tasuta maa loovutamisest või lükkub omandamine liiga kaugesse tulevikku, tekib olukord, kus

planeeringu koostamise korraldajal (vallal) puuduvad eelarves vahendid planeeringukohaste

avalikuks kasutamiseks ette nähtud maade omandamisega seotud kohustuste täitmiseks

vajalike kulude kandmiseks (PlanS § 128 lg 2 p 2, PlanS § 129 lg 1 p 4). See on otsene alus

detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks. Lisaks ei muuda OÜ Vanamänniku Arenduse ja

Transpordiameti vahel sõlmitud kompromiss PlanS § 131 lõikes 1 sätestatud kohustust. Saue

vald jääb detailplaneeringu kehtestamisel isikuks, kel on seaduse kohaselt kohustus oma kulul

välja ehitada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega

seonduvad rajatised.

Detailplaneeringu algatamisel oli üheks avalikuks huviks Spa-veekeskuse arendamine, millest

arendaja soovis vastuvõtmisel loobuda ning selle asemele soovitakse nüüd projekteerida tankla

ja kaubanduskeskus. Algatamise korralduses oli kirjas: „Esitatud taotluse alusel planeeritakse

kinnistule rajada multifunktsionaalne keskus, mis hakkaks koosnema kaubakeskustest (teenindus,

toitlustus), Spa-veekeskusest (sh ka muud vaba-aja ja sporditeenused) ja majutushoone (hotell).

Täpne planeeritavate hoonete funktsioon ja maht selgub planeeringu koostamise käigus“. Kui Spa

oli vallaelanike suhtes positiivseks avalikuks huviks ning algatamise järel keegi selle vastu

arvamust ei avaldanud, siis tankla sissetoomine osutus hoopiski negatiivse reaktsiooni

põhjustajaks vastavalt avalikul väljapanekul lähipiirkonna elanike poolt esitatud vastuväidetele.

Oluline on siinkohal, et analoogselt algatamise korraldusele on ka vastuvõtmise korralduses

viidatud arendaja ja valla vahelisele kokkuleppele „Arendaja kohustub kõiki tegevusi

finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus

ettenähtud avaliku ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –

rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja

tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui

arendaja ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi.

Vaidlusaluse maa äralõige on teeobjekti nime mõttes küll mõeldud riigitee laiendamiseks, kuid

selle vajaduse põhjustavad mitte ainult riigi, vaid ka valla avalikud huvid. Riik ehitab Juuliku -

Tabasalu 2+2 maanteed eelkõige olemasoleva riigimaanteede võrgustiku paremaks

ühendamiseks ja toimimiseks. Riigi jaoks ei oleks vajalik ehitada Kotka tee otsa bussipeatust

koos aeglustus-kiirendusradadega ega kohalike (vallale kuuluvate) tänavate Kesalille-Tihniku-

Instituudi riigimaanteega ristumisele eritasandilist liiklussõlme, mis hakkaks teenindama ka

käesolevat detailplaneeringut. Nii bussipeatus kui liiklussõlm on vajalikud eelkõige Saue valla

elanike liikuvuse paremaks ja mugavamaks tagamiseks ehk kohalik avalik huvi. Bussipeatus

asub hetkel eemal (vallale kuuluval maal), seal peatub liin 113, mis teenindab eelkõige Saue valla

elanikke. Eritasandiline liiklussõlm on kavandatud valla soovil Saue valla 2012 ja 2021

üldplaneeringutes mugavaks juurdepääsuks alates 2005. aasta üldplaneeringuga kavandatud

uutele planeeritavatele tiheasustusaladele (Metsavahi DP, Koru DP ehk Veskimöldre 2, Kotka tee

piirkonna DP-d). Vald teeb Transpordiametiga Juuliku - Tabasalu riigimaantee laiendamise

projektis ka otsest rahalist koostööd, kaasfinantseerides Kotka tee otsa ning Rimi kaupluse

kergliiklustunnelite ehitust poole miljoni euroga (valla arengukava lk 59 p 13, investeeringute

kava VE 6.1 Koostööprojektid Transpordiametiga).

Lisaks on vaidlusalune transpordimaa vajalik Alliku küla Vanamänniku kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu elluviimiseks. Kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõtted sõltuvad

suuresti ka kergesti ligipääsetavusest. Planeeritud tee tagab arendusalale vajaliku täiendava

ligipääsu. Isegi kui detailplaneeringus on ette nähtud täiendav ligipääs lisakskrundile, siis on

avalikult kasutatav teemaa strateegiline ja praktiline lisaväärtus ärihoonete omanikule, mis

toetab nii ärilist edukust.

Kokkuvõtvalt on maa tasuta võõrandamine oluline osa detailplaneeringust. Nii algatamine kui

vastuvõtmine on tehtud teadmiste juures, et maksumaksja raha ei kulu maatükkide

omandamisele. Veel enam on terve detailplaneeringu menetlus antud juhul läbi viidud

teadmises, et nimetatud maaüksus võõrandatakse tasuta vallale, mitte tasu eest

Transpordiametile. Kõik need muudatused (sh Spa-veekeskuse ja majutushoone ehitamisest

loobumine) on olulised ja koosmõjus viivad detailplaneeringu algatamisel olnud eesmärgist nii

kaugele, et tegemist pole enam sellise planeeringuga, mida algselt kavandati. Olukorras, kus

algatamisel oleksid eelnevad asjaolud olnud nii nagu antud hetkel (Spa-d ega hotelli ei

projekteerita ning ka kõiki avalikult kasutatavaid maid ei võõrandata tasuta vallale), poleks

sellist detailplaneeringut algatatud. Seega on tegemist planeeringu eesmärgi olulise

muutumisega. Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus (PlanS § 129 lg 1 p 3). Tasuta kinnistu omandamise

eeldus on oluline osa planeeringu eesmärgist, kuna see mõjutab otseselt projekti teostatavust ja

finantsilist koormust. Kui see eeldus kaob, on tegemist olulise muutusega planeeringu eesmärgis,

mis õigustab menetluse lõpetamist.

4.2 Lepingu põhimõtete rikkumine

Vallavalitsus ja OÜ Vanamänniku Arenduse esindaja (kelleks oli vandeadvokaat Vahur Kivistik)

on allkirjastanud halduslepingu ja eelkokkulepped heas usus ja vastavuses heade kommete ja

hea tavaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes

käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 lg 1). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus (TsÜS § 138 lg 1).

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine (VÕS § 100). Kui üks lepingupool ei täida lepingut heas usus, vastavuses heade kommete

ja hea tavaga, siis on tegemist kohustuse rikkumisega.

Detailplaneeringu menetlust oleks olnud võimalik jätkata, kui arendaja oleks olnud nõus

sõlmima kinnistute tasuta võõrandamise kokkuleppe notariaalselt (arendaja pole nõus seda

tegema üksnes riigitee laiendamiseks vajaliku maa osas). Vald on seda korduvalt Arendajalt

palunud, kuid arendaja ei näita üles soovi seda teha. AÕS § 119 lg 2 sätestab, et käesoleva

paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks,

kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse.

Teisisõnu pole probleem selles, et vorminõuet ei saaks tagantjärele täita, vaid probleem seisneb

selles, et arendaja ei soovi/nõustu enam tasuta antud maaüksust võõrandama, ehk arendaja ei

soovi enam lepingu kõiki punkte täita nagu ta algatamisel oli lubanud. Arendaja poolt

allkirjastaja on vandeadvokaat, kes oli või pidi olema teadlik, et antud halduslepingu

sõlmimisega kaasneb ka notariaalse tasuta võõrandamislepingu sõlmimine, sh ka võlaõigusliku

kokkuleppe sõlmimine vähemalt enne detailplaneeringu kehtestamist. Arendaja on

detailplaneeringu koostamise tellijana algusest peale planeeringumaterjalidesse lasknud

kirjutada, et vaidlusalune transpordimaa kinnistu antakse tasuta vallale üle. Arvestades poolte

vahel sõlmitud lepingut, lepingu lisa ja seletuskirjas kajastatut, ei saa arendaja väita, et ta ei ole

teadlikult nõudest kõnealuse kinnistu vallale tasuta üle andmisega Seega, kui lepingupool ei

täida lepingut heas usus, vastavuses heade kommete ja hea tavaga, on see lepingulise kohustuse

rikkumine.

4.3 Täiendavad asjaolud

Kaebaja ja vastustaja kohtusid 03.07.2025 Saue vallamajas kompromissläbirääkimisteks. OÜ

Vanamänniku Arendus esindajatena osalesid kohtumisel juhatuse liikmed David Rebane ja

Vahur Kivistik. Kohtumisel ilmnes, et kaebaja esindajatel on kujunenud arvamus, justkui

kavatseks Saue vald OÜ Vanamänniku Arendus poolt vallale tasuta üle antava maa võõrandada

Transpordiametile tasu eest ja seeläbi kaebaja arvelt rikastuda. Valla esindajad selgitasid OÜ

Vanamänniku Arendus juhatuse liikmetele, et vald võõrandab Transpordiametile vajaliku maa

alati tasuta ning selle vahepealse valla poolt omandamise eesmärk on üksnes tagada avalikes

huvides vajaliku maa avalikku omandisse saamine, sest pole teada, millal leiab riik vahendid

riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

rajamiseks ning selleks vajaliku maa omandamiseks. Valla esindajad selgitasid OÜ Vanamänniku

Arendus juhatuse liikmetele selle ehitusobjekti valmimise olulisust nii avalike huvide kui ka

menetletava detailplaneeringu ala teenindamise seisukohalt. Läbirääkimiste lõpptulemusena

olid kaebajate esindajad nõus Transpordiametile tulevikus vajaliku maa vallale tasuta üle andma

ja lepiti kokku, et Saue Vallavalitsus broneerib tehingu tegemiseks notari juurde aja ja jätkab

menetlustoimingutega.

Saue Vallavalitsus jätkas pärast kompromissläbirääkimiste toimumist detailplaneeringu

menetlemisega – 04.07.2025 kirjaga saadeti detailplaneeringu parandused kooskõlastamiseks

Transpordiametile ning heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile. Maa- ja Ruumiamet vastas, et

neile tuleks detailplaneering esitada heakskiitmiseks peale Transpordiametilt kooskõlastuse

saamist.

Arendaja esindaja vastas 7. juulil e-posti teel kirjalikult, et 7. augusti notariaeg on sobiv. Saue

Vallavalitsus andis 16.07.2025 korraldusega nr 606 nõusoleku maaüksuste tasuta vallale

omandamiseks, volituse selleks vajalike lepingute sõlmimiseks ja tehingukuludest poole

tasumiseks. Kusjuures korralduse 606 näol on tegemist Saue valla siseaktiga, millest ei tulene

kaebajale kohustusi, seetõttu seda kaebajale ka ei saadetud, ei enne korralduse andmist

arvamuse avaldamiseks ega ka pärast korralduse andmist teadmiseks.

Transpordiamet saatis Saue Vallavalitsusele 04.08.2025 kirja, millega kooskõlastas

detailplaneeringu parandused märkustega. Saue Vallavalitsus edastas Transpordiameti

kooskõlastuse koos märkustega detailplaneeringu koostajale ja OÜ Vanamänniku Arendus

esindajatele ning palus planeeringut Transpordiameti märkuste alusel korrigeerida ja täiendada.

Notaritehingu päeval andis arendaja esindaja teada, et nemad tehingus ei osale, sest neile ei

saadetud korraldust nr 606. Tallinna Halduskohus edastas 29.08.2025 e-kirjaga Saue

Vallavalitsusele OÜ Vanamänniku Arendus 15.08.2025 kaebuse korralduse 606 kehtetuks

tunnistamiseks ja Tallinna Halduskohtu 28.08.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-2705, millega

võttis kaebuse menetlusse.

Saue Vallavalitsus andis 16.07.2025 korralduse nr 606 üksnes seetõttu, et OÜ Vanamänniku

Arendus esindajad olid avaldanud soovi vastav tehing sõlmida. Kui kaebaja selles osas taaskord

meelt muutis, siis oleks piisanud vallavalitsuse teavitamisest ja korraldus oleks kehtetuks

tunnistatud ilma, et kaebajal oleks tarvitsenud taaskord kohtu poole pöörduda. Olles eelnevast

meelemuutusest teadlik tunnistab vallavalitsus korralduse 606 kehtetuks, kuna

detailplaneeringu menetluse lõppemisega ei oma nimetatud korraldus enam eesmärki.

4.4 Arendaja täiendav seisukoht

Käesoleva korralduse eelnõu saadeti arendajale 23.09.2025 uuesti arvamuse avaldamiseks.

Arendaja esitas oma seisukohad 6.10.2025, leides, et vald on segi ajanud riigi ja kohaliku

omavalitsuse rollid ning ülesanded. Arendaja on oma arvamuses märkinud ka, et valla argument,

et kui arendaja keeldub maatüki tasuta loovutamisest, jäävad kulud maksumaksja kanda, on

eksitav, kuna KAHOS-i järgi peavad kulud igal juhul jääma omandaja kanda, milleks antud juhul

on riik, mida finantseerivad maksumaksjad.

Vallavalitsus märgib, et vaidlusalune maaüksus polnud mõeldud KAHOS-e alusel omandatama.

KAHOS § 1 lõige 3 ei välista, et kinnisasja omandab tasuta riik või kohaliku omavalitsuse üksus.

Antud detailplaneeringu raames oli ettenähtud, et nimetatud kinnistute omandamine toimubki

tasuta kohalikule omavalitsusele. Nagu vallavalitsus on eelnevalt kirjeldanud, siis vastupidises

olukorras, kus tasuta maaüksuse üleandmist ei toimuks, jääksid kulud maksumaksja

finantseerida. Seega vallavalitsuse argument ei ole mitte kuidagi moodi eksitav, nagu arendaja

üritab väita.

Arendaja hinnangul püüab vald panna talle valla enda taristu- ja arengukulud, kuigi liiklussõlm

ja bussipeatus teenivad laiemalt Saue valla elanike huve, mitte Vanamänniku arendust.

Vallavalitsus märgib, et ka Vanamänniku arendus asub Saue valla territooriumil ning kavandatud

arenduse teenuseid ja taristut hakkaksid olulisel määral kasutama Saue valla elanikud.

Teise punktina tõi Arendaja oma arvamuses välja, et detailplaneeringu elluviimine on võimalik

ka ilma riigitee laiendamise ja uue eritasandilise ristmikuta, kuna arendusele on tagatud ligipääs

olemasoleva riigimaantee kaudu.

Vallavalitsuse hinnangul on selline väide eksitav, sest detailplaneeringus on püsiva lahendusena

ette nähtud ka riigitee laiendus koos vastava liiklussõlmega. Arendaja poolt kirjeldatud ajutine

lahendus ei ole mõeldud püsivana. Asjaolu, et riigitee laienduse ehitamise ajakava on edasi

lükatud, ei tähenda automaatselt, et detailplaneeringu menetlemisel ja hilisemal elluviimisel ei

peaks arvestama maade omandamisele kuluvaid rahalisi vahendeid. Detailplaneeringu

kehtestamisel ei saa vald vaadata üksnes ajutise võimaluse elluviimise võimalikkust, vaid peab

eksisteerima ka kindlus, et püsiva lahenduse elluviimine oleks võimalik.

Punktis neli toob Arendaja välja, et detailplaneeringu lõpetamine tekitaks talle kahju, mille vald

peab hüvitama, hõlmates tehtud kulud ja saamata jäänud tulu.

Vallavalitsus selgitab, et Arendajal ei saa olla õiguspärast ootust, et vald peaks hüvitama tehtud

kulutused ja saamata jäänud tulu, eriti arvestades asjaolu, et Arendaja endi tegevuse tõttu pole

olnud võimalik detailplaneeringut kehtestada. Veel enamgi polnud detailplaneeringut kunagi

kehtestatud ega ka ehituslube hoonete püstitamiseks antud, et luua raamistik, mis annaks

Arendajale võimaluse väita, et tal eksisteerisid ehitusõigusega kinnistud. Kohtuasjas nr 3-16-

245/91 (05.03.2021) leidis Riigikohus, et kui ettevõtja äriplaan ei õnnestu ja

detailplaneeringult loodetud tulu jääb saamata, ei ole see alati erakordne ning risk ei pea

jääma riigi kanda (3-16-245/91, p 24).

Kohtuasjas nr 3-20-1280/62 (10.01.2023) nõudis kaebaja kahju hüvitamist uue

detailplaneeringu menetluses kantud kulude ja saamata jäänud tulu eest. Kohus selgitas, et

detailplaneeringu realiseerimise võimaluse kaotamine ei anna alust DP-ga seotud

kulutuste hüvitamiseks, kui neid kulutusi ei ole põhjustanud sundvalduse seadmine (3-

20-1280/62, p 12).

5. Kokkuvõte

Kuna kinnistu tasuta loovutamine oli detailplaneeringu algatamise ja elluviimise oluline

finantsiline eeldus, siis sellest loobumine toob kaasa olulise muutuse planeeringu eesmärgis ja

finantsilises teostatavuses. Notariaalse lepingu sõlmimise puudumisel on planeeringu

teostamine õiguslikult ebakindel, mis rikub PlanS § 128 lg 2 p 2 alusel nõutud elluviimise

võimalikkuse eeldust.

Võttes aluseks eelneva ja PlanS § 129 lg 1 p 1 ja 3, HMS § 64 lg 2, Saue Vallavolikogu 25.01.2018

määruse nr 9 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 p 1 ja p 3

annab vallavalitsus

k o r r a l d u s e :

1. Jätta Alliku külas Vanamänniku kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestamata ja lõpetada

detailplaneeringu koostamine.

2. Tunnistada kehtetuks Saue Vallavalitsuse 16.07.2025 korraldus nr 606.

3. Korralduse peale võib 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest esitada

Saue Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitada

kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel

ja korras.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Kirsti Saar

vallasektretär

KORRALDUS

Saue linn 19. november 2025 nr 932

Alliku külas Vanamänniku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamata jätmine ja

detailplaneeringu koostamise lõpetamine

1. Asjaolud

Saue Vallavalitsus algatas 23.05.2017 korraldusega nr 365 Alliku külas Vanamänniku kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu koostamise ja jättis sama korraldusega keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata.

Detailplaneering algatati ajal, mil kehtis Saue Valla üldplaneering, mis kehtestati Saue

Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89. Antud üldplaneeringuga polnud Vanamänniku

kinnistule juhtotstarvet määratud. Detailplaneering Vanamänniku kinnistul otsustati algatada

avalikust huvist lähtuvalt kaalutlusel, et kinnistule püstitatakse piirkonnale vajaminevaid ehitisi

ning osa Vanamänniku kinnistust võõrandatakse tasuta vallale. Algatamise ajal kehtinud

üldplaneering on tänaseks kehtetu. 2021. aastal kehtestatud üldplaneeringus (kehtestatud Saue

Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40) määrati Vanamänniku kinnistu ärimaa juhtotstarbega

kinnistuks just menetluses olnud/oleva Alliku küla Vanamänniku kinnistu detailplaneeringu ja

selles ette nähtud lahenduse kaalutlusel.

Saue Vallavalitsus võttis 31.05.2023. aasta korraldusega nr 527 vastu ja suunas avalikustamisele

Alliku küla Vanamänniku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, põhieesmärgiga maa-alale

ärikeskuse kavandamiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Vanamänniku kinnistu äri-, tootmis-, üld- ja

transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigus ärihoonete püstitamiseks.

Vanamänniku kinnistule moodustatakse 3 ärimaa, 1 tootmismaa, 1 üldmaa ja 3 transpordimaa

sihtotstarbega krunti. Kaks ärimaa krunti moodustatakse ärihoonete (kuni 2- maapealse

korrusega ja ühe maa-aluse parkimiskorrusega, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 15,0

m) püstitamiseks. Ärihoonete planeeritav funktsioon on kaubandus-, toitlustus- ja

teenindusruumid. Lisaks moodustatakse 1 ärimaa krunt autopesula ja tankla-teenindusjaama

ehitamiseks. Tootmismaa krunt moodustatakse olemasolevale mobiilülekande mastile ja

abihoonele. Üldmaa krunt on kavandatud roheala tarbeks, mis jääb avalikku kasutusse

haljasalamaana. Lisaks on kavandatud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise

ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus ning eraõigusliku isiku maast

kavandatavate tänavate avalikult kasutatavateks tänavateks määramine. Vanamänniku kinnistu

täisehituse protsent on ca 30%. Juurdepääs kinnistule on tagatud Kotka tee ja Metsapargi

tee/Instituudi tee ringristmiku poolt. Üks transpordimaa krunt on moodustatud planeeritava

ärikeskuse siseteeks (perspektiivis kogujatee) ja üks transpordimaa krunt on moodustatud

Laagri-Harku riigitee äärsele alale, tagades võimaluse Juuliku- Tabasalu maantee laiendamiseks

2+2 sõidurajaga teeks ning vajadusel kahetasapinnalise liiklussõlme rajamiseks ning määratud

avalikuks kasutamiseks ja ette nähtud võõrandada tasuta Saue vallale. Üks transpordimaa krunt

on moodustatud Kesalille ja Metsapargi tänavate vahelisele teelõigule, mis on valla poolt

valmisehitatud ja millele on seatud tasuta sundvaldus valla kasuks. Vallal oli avalikes huvides

soov Kesalille ja Metsapargi tänavate vahelise teelõigu valmisehitamine. Transpordimaa krunt

on ette nähtud võõrandada tasuta vallale. Laagri-Harku teeäärse keskuse hoonemahtude

kavandamisel on arvestatud piirkonna elamuhoonestuse arhitektoonikat ning väliskujundust.

Sellest tulenevalt on kahele krundile planeeritud ca 170 m pikkune multifunktsionaalse

ärikeskuse hoonefront, mis moodustatakse mitmetest, erineva kõrgusega ning kujundusega

omavahel arhitektuurselt ja mahuliselt sobitatud hooneosadest. Ruumiliselt planeeritud keskuse

funktsionaalsete põhimahtude hooneosadeks jagamine on seotud soodsamate võimaluste

kavandamisega etapiviisiliselt nii hoonestuse, kui ka vajaliku infrastruktuuri realiseerimiseks.

Lisaks on pööratud hooneosade asukoha valikul tähelepanu parkimisalade ning rekreatsiooni-

ja haljasalade kujundamisele.

2. Asjaolud seoses vallale tasuta võõrandatava maaüksuse osas

Saue Vallavalitsus ja OÜ Vanamänniku Arendus on sõlminud 09.05.2017 Halduslepingu ja

Eelkokkulepped, mille punkti 2.2.5 kohaselt on Arendaja nõustunud ja kohustub punktides 2.2.2

ja 2.2.3 nimetatud teede ehitamise tarbeks vajaliku maa arvestuslikult 30 meetri laiuse Juuliku-

Tabasalu maantee kaitsevööndi ulatuses võõrandama tasuta Vallale, välja arvatud nimetatud

maaribal asuva mobiilside masti alune ja masti teenindamiseks vajalik maa, millise osas

sõlmitakse vajadusel eraldi kokkulepe. Saue Vallavalitsus ja Vanamänniku Arendus OÜ

sõlmisid 23.05.2022 lisakokkuleppe 09.05.2017 lepingu nr 4-11.8/227/2017 juurde (dtl 19-

23). Lisakokkuleppe punktis 3 (kolm) lepiti kokku, et Halduslepingu punktis 2.2.5 toodud

nõuded jäävad kehtima ning arendaja kohustub punktides 2.2.2. ja 2.2.3 nimetatud teede

ehitamise tarbeks vajaliku transpordimaa krundid võõrandama tasuta vallale kohe pärast

detailplaneeringu kehtestamist, arvestades maamõõtmistöödeks kuluvat aega.

2024. aasta märtsis sai vallavalitsus teada, et Transpordiamet on sõlmimas OÜ Vanamänniku

Arendusega notariaalset kokkulepet nimetatud maaüksuse tasuliseks võõrandamiseks

Transpordiametile. Transpordiamet tegi pakkumise ainult seetõttu, et arendaja andis neile

teadlikult vale informatsiooni, öeldes, et selle maa osas ei ole mingeid kokkuleppeid ega

lepinguid. Vallavalitsus viitas Transpordiametile, et antud maaüksus on ettenähtud vallale tasuta

võõrandada, mille järgselt võõrandaks vald selle tasuta ka Transpordiametile. Sellest lähtuvalt

lõpetas Transpordiamet omandamise menetluse ning Arendaja pöördus vallavalitsuse vastu

kohtusse tuvastamaks Halduslepingu punkti 2.2.5. tühisust.

Kohus tegi otsuse, kus nõustus, et nimetatud kokkulepe pidanuks olema sõlmitud notariaalselt

lähtuvalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lõikest 1. Kohus märkis, et kuivõrd vaidlusaluse

halduslepingu ja selle lisakokkuleppega nähti ette Vanamänniku kinnistu osa (so kvartali siseste

teede ehk transpordimaa osas ning samuti üldmaa osas) tasuta üle andmine, siis on vastav

haldusleping ka selles osas tühine. Kuivõrd selles osas ei ole lepingut käesolevas haldusasjas

vaidlustatud ning kohus ei saa väljuda kaebuse esemest (vt HKMS § 41 lg 1), siis kohus selles osas

lepingu tühisust kohtuotsuse resolutsioonis ei tuvastanud. Seega juhul kui pooled soovivad jätkata

planeerimismenetlusega, siis tuleb neil selles osas leping vormistada notariaalselt. Kui pooled või

üks pool sellega ei nõustu, siis põhimõtteliselt on vastustajal võimalik ka detailplaneeringu

menetlus sel põhjusel lõpetada tehes enne oma otsusega kindlaks lepingu tühisuse (vt HMS § 63 lg

4 esimene lause) ka selles osas, milles seda käesolevas kaebuses ei vaidlustatud. Kaebajal tuleb

eeltooduga arvestada. Ei saa olla nii, et samade normide väidetav rikkumine toob kaasa üksnes

halduslepingu osalise tühisuse (so kaebajale majanduslikult kasulikus osas), kuid ülejäänud osas

mitte.

3. Arendaja seisukohad detailplaneeringu menetlusega jätkamise osas

Arendaja on 16.05.2025 pöördunud Saue Vallavalitsuse poole kirjaga, kus märkis, et nende

seisukohal puuduvad Vanamänniku Arenduse OÜ-le teadaolevalt takistused Vanamänniku

detailplaneeringu kehtestamiseks, mistõttu tehti ettepanek kehtestamine viivituseta

vormistada. Planeerimisseaduses sätestatud 3-aastase tähtaja asemel on käesolev menetlus

kestnud juba ligi 8 aastat. Detailplaneeringu kehtestamisega edasisel viivitamisel on

arendajal põhjust kaaluda enda õiguste kaitseks täiendavaid õiguslikke meetmeid. Ühtlasi on

kirjas viidatud, et Transpordiamet jätkab maa omandamise menetlust Vanamänniku Arendus

OÜ-lt.

Arendaja on seisukohal, et Vanamänniku kinnistust Transpordiametile vajaliku maa

võõrandamisest ei sõltu kuidagi valla ülesannete täitmine, maa ei ole seotud detailplaneeringu

kohustustega, maa antakse otse üle riigile, siis puuduvad sisulised välistused detailplaneeringu

kehtestamiseks. Valla viide PlanS § 129 lõike 1 punktile 1 ja detailplaneeringu lõpetamisega

survestamine on teadlikult alusetu ja õigusvastane.

Arendajale ja Transpordiametile saadeti käesoleva korralduse eelnõu arvamuse avaldamiseks.

Transpordiamet kooskõlastas eelnõu. Arendaja esitas 16.06.2025 oma poolse

kompromissettepaneku, kus ei nõustunud vallavalitsuse eelnõus toodud põhjendustega

detailplaneeringu lõpetamiseks, kuna leiab, et Transpordiametile vajaliku maa võõrandamine ei

ole detailplaneeringu algatamise ja realiseerimise eraldiseisev lisatingimus vaid üksnes

kohustus arvestada huviga Juuliku - Tabasalu maantee laiendamiseks. Arendaja peab ebaõigeks

seostada planeeringu algatamise avalikku huvi üksnes SPA rajamisega ning leiab, et krundi

täisehituse vähendamine on juba oluliselt piiranud algseid kavatsusi. Kompromissina oli

arendaja valmis tasuta võõrandama 2017. aasta teekaitsevööndile vastava 30 m laiuse riba (välja

arvatud mobiilimasti ala) ja müüma Transpordiametile tasu eest täiendava liiklussõlme maa.

Kvartalisiseste teede ja haljasalade rajamise ning võõrandamise kohustus täidetakse vastavalt

halduslepingule. Arendaja soovis sõlmida kompromisskokkulepe ning palus vallal jätta

detailplaneeringu lõpetamise otsus tegemata.

4. Vallavalitsuse seisukoht detailplaneeringu menetlusega jätkamise osas

Detailplaneeringu menetlusega pole võimalik enne edasi minna, kui notariaalne võlaõiguslik

kokkuleppe kõikide halduslepingus sätestatud tasuta võõrandatavate maaüksuste suhtes on

sõlmitud.

4.1 Võõrandatav maaüksus

Detailplaneeringu algatamise korralduses nr 365 on märgitud järgmist: „Planeeringualale

juurdepääsu lahendamiseks tuleb väljatöötada koostöös Maanteeametiga lahendus, et säilitada

perspektiivis võimalus Juuliku-Tabasalu maantee laiendamiseks 2+2 sõidurajaga maanteeks koos

Juuliku-Tabasalu maantee ringristmiku asemele eritasandilise ristmiku rajamisega. Vastavalt

arendaja ja valla vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, võõrandab arendaja tasuta vallale

nimetatud teede ehitamise tarbeks vajaliku maa (arvestuslikult 30 meetri laiuse) Juuliku-Tabasalu

maantee kaitsevööndi ulatuses.“

Detailplaneeringu algatamisel on oluline kaalutlus, kas planeeringu elluviimine on tulevikus

võimalik (PlanS § 128 lg 2 p 2), kusjuures algatamine on selgelt tehtud teadmisel, et vallale

võõrandatakse tasuta kinnistu tee ehitamiseks ning see on olnud oluliseks eelduseks

planeeringu elluviimiseks vajalike kulude kandmisel. Juhul kui antud eeldust ei oleks, siis

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt kannab kõik kinnisasja

omandamisega seotud kulud kinnisasja omandaja (KAHOS § 2 lg 3). Kui arendaja loobub kinnistu

tasuta loovutamisest, tähendab see, et maksumaksja kanda jäävad tee ehituseks vajaliku kinnistu

omandamise kulud, mis hõlmavad nii kinnisasja väärtust kui ka hüvitist otseselt kaasneva

varalise kahju ja saamata jääva tulu eest (KAHOS § 11 lg 2). Lisaks tuleb arvestada täiendavate

hüvitistega, näiteks motivatsioonitasuga kokkuleppele jõudmise eest (KAHOS § 11 lg 4, § 15).

Planeerimisseaduse kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja

ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad

rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja

ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. (PlanS § 131 lg 1).

Vallavalitsus ei nõustu arendaja seisukohaga, et Transpordiametile vajamineva maa

võõrandamisest ei sõltu kuidagi valla ülesannete täitmine. Samuti on ekslik väita, et nimetatud

maaüksusest osa võõrandamine pole seotud halduslepingu punktiga 1.2, kui seal punktis on

selgelt sätestatud „avaliku ruumi vallale üleandmine“. Avaliku ruumi st maaüksuse

võõrandamine on oluline osa detailplaneeringuga seonduvate kulude kandmisest.

Üldplaneeringu seletuskiri lk 11: „Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks

üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus

avaliku teedevõrgu kaudu.“

Seletuskiri lk 26: „Üldjuhul (st eeldusel, et vastavad kulud pole ette nähtud valla- või

riigieelarves) rajab detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri (kütte-, veevarustus-,

olme- ja kanalisatsioonitorustikud, tuletõrjevee saamise rajatised, telekommunikatsiooni-,

nõrkvoolu- ja elektrivõrgud, küttegaasi ja elektripaigaldised, surveseadmestikud ja nende

teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus) ja avaliku ruumi objektid (avalikult kasutatav

tee, kergliiklustee, liikluskorralduslik ja parkimislahendus, üldkasutatav haljastus, laste

mänguplatsid, spordiväljakud, heakorraelemendid ja kujundatud maastik) nii planeeritaval alal

kui vajadusel ka sellest väljaspool detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik.“

Detailplaneeringuga kavandatav ärihoonestus tekitab juurdepääsuvajaduse rahuldamiseks

(klientide juurdepääsuks) täiendavat liikuvust ja liikluskoormust, mistõttu kavandatav

bussipeatus ja liiklussõlm on vajalikud ka DP elluviimiseks ehk on arendaja ärihuviks. Seega on

loomulik, et ka arendaja osaleb lisaks riigile ja vallale arendusalale juurdepääsuks vajaliku

taristu rajamises. Riik ja vald panustavad rahaliselt ehitushanke kaudu, arendaja panuseks on

tasuta maa eraldamine kui teetaristu väljaehitamisega paratamatult seotud kulu. Kuna arendaja

on olnud nõus eraldama tasuta maa, siis vald ega riik ei teinud arendaja ettepanekut

detailplaneeringu algatamisel (sh halduslepingu sõlmimisel) juurdepääsutaristu ehitamisse

rahaliseks panustamiseks.

OÜ Vanamänniku Arenduse ja Transpordiameti vahel sõlmitud kohtuliku kompromissi kohaselt

jätkab Transpordiamet kaebajalt Vanamänniku kinnisasja osa omandamise menetlust kinnisasja

avalikes huvides omandamise seaduse alusel, kuid teeb menetluse peatamise otsuse, sest

Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline

ristmik on teehoiukavast 2024. aastal välja arvatud, mistõttu maa omandamise ajaline

perspektiiv on hetkel ebaselge. Kompromissi sõlmimisel on olnud ebaselge, kas ja millal

Transpordiamet antud maaüksusest väljalõike omandab. Seetõttu, kui arendaja keeldub vallale

tasuta maa loovutamisest või lükkub omandamine liiga kaugesse tulevikku, tekib olukord, kus

planeeringu koostamise korraldajal (vallal) puuduvad eelarves vahendid planeeringukohaste

avalikuks kasutamiseks ette nähtud maade omandamisega seotud kohustuste täitmiseks

vajalike kulude kandmiseks (PlanS § 128 lg 2 p 2, PlanS § 129 lg 1 p 4). See on otsene alus

detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks. Lisaks ei muuda OÜ Vanamänniku Arenduse ja

Transpordiameti vahel sõlmitud kompromiss PlanS § 131 lõikes 1 sätestatud kohustust. Saue

vald jääb detailplaneeringu kehtestamisel isikuks, kel on seaduse kohaselt kohustus oma kulul

välja ehitada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega

seonduvad rajatised.

Detailplaneeringu algatamisel oli üheks avalikuks huviks Spa-veekeskuse arendamine, millest

arendaja soovis vastuvõtmisel loobuda ning selle asemele soovitakse nüüd projekteerida tankla

ja kaubanduskeskus. Algatamise korralduses oli kirjas: „Esitatud taotluse alusel planeeritakse

kinnistule rajada multifunktsionaalne keskus, mis hakkaks koosnema kaubakeskustest (teenindus,

toitlustus), Spa-veekeskusest (sh ka muud vaba-aja ja sporditeenused) ja majutushoone (hotell).

Täpne planeeritavate hoonete funktsioon ja maht selgub planeeringu koostamise käigus“. Kui Spa

oli vallaelanike suhtes positiivseks avalikuks huviks ning algatamise järel keegi selle vastu

arvamust ei avaldanud, siis tankla sissetoomine osutus hoopiski negatiivse reaktsiooni

põhjustajaks vastavalt avalikul väljapanekul lähipiirkonna elanike poolt esitatud vastuväidetele.

Oluline on siinkohal, et analoogselt algatamise korraldusele on ka vastuvõtmise korralduses

viidatud arendaja ja valla vahelisele kokkuleppele „Arendaja kohustub kõiki tegevusi

finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus

ettenähtud avaliku ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –

rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja

tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui

arendaja ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi.

Vaidlusaluse maa äralõige on teeobjekti nime mõttes küll mõeldud riigitee laiendamiseks, kuid

selle vajaduse põhjustavad mitte ainult riigi, vaid ka valla avalikud huvid. Riik ehitab Juuliku -

Tabasalu 2+2 maanteed eelkõige olemasoleva riigimaanteede võrgustiku paremaks

ühendamiseks ja toimimiseks. Riigi jaoks ei oleks vajalik ehitada Kotka tee otsa bussipeatust

koos aeglustus-kiirendusradadega ega kohalike (vallale kuuluvate) tänavate Kesalille-Tihniku-

Instituudi riigimaanteega ristumisele eritasandilist liiklussõlme, mis hakkaks teenindama ka

käesolevat detailplaneeringut. Nii bussipeatus kui liiklussõlm on vajalikud eelkõige Saue valla

elanike liikuvuse paremaks ja mugavamaks tagamiseks ehk kohalik avalik huvi. Bussipeatus

asub hetkel eemal (vallale kuuluval maal), seal peatub liin 113, mis teenindab eelkõige Saue valla

elanikke. Eritasandiline liiklussõlm on kavandatud valla soovil Saue valla 2012 ja 2021

üldplaneeringutes mugavaks juurdepääsuks alates 2005. aasta üldplaneeringuga kavandatud

uutele planeeritavatele tiheasustusaladele (Metsavahi DP, Koru DP ehk Veskimöldre 2, Kotka tee

piirkonna DP-d). Vald teeb Transpordiametiga Juuliku - Tabasalu riigimaantee laiendamise

projektis ka otsest rahalist koostööd, kaasfinantseerides Kotka tee otsa ning Rimi kaupluse

kergliiklustunnelite ehitust poole miljoni euroga (valla arengukava lk 59 p 13, investeeringute

kava VE 6.1 Koostööprojektid Transpordiametiga).

Lisaks on vaidlusalune transpordimaa vajalik Alliku küla Vanamänniku kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu elluviimiseks. Kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõtted sõltuvad

suuresti ka kergesti ligipääsetavusest. Planeeritud tee tagab arendusalale vajaliku täiendava

ligipääsu. Isegi kui detailplaneeringus on ette nähtud täiendav ligipääs lisakskrundile, siis on

avalikult kasutatav teemaa strateegiline ja praktiline lisaväärtus ärihoonete omanikule, mis

toetab nii ärilist edukust.

Kokkuvõtvalt on maa tasuta võõrandamine oluline osa detailplaneeringust. Nii algatamine kui

vastuvõtmine on tehtud teadmiste juures, et maksumaksja raha ei kulu maatükkide

omandamisele. Veel enam on terve detailplaneeringu menetlus antud juhul läbi viidud

teadmises, et nimetatud maaüksus võõrandatakse tasuta vallale, mitte tasu eest

Transpordiametile. Kõik need muudatused (sh Spa-veekeskuse ja majutushoone ehitamisest

loobumine) on olulised ja koosmõjus viivad detailplaneeringu algatamisel olnud eesmärgist nii

kaugele, et tegemist pole enam sellise planeeringuga, mida algselt kavandati. Olukorras, kus

algatamisel oleksid eelnevad asjaolud olnud nii nagu antud hetkel (Spa-d ega hotelli ei

projekteerita ning ka kõiki avalikult kasutatavaid maid ei võõrandata tasuta vallale), poleks

sellist detailplaneeringut algatatud. Seega on tegemist planeeringu eesmärgi olulise

muutumisega. Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus (PlanS § 129 lg 1 p 3). Tasuta kinnistu omandamise

eeldus on oluline osa planeeringu eesmärgist, kuna see mõjutab otseselt projekti teostatavust ja

finantsilist koormust. Kui see eeldus kaob, on tegemist olulise muutusega planeeringu eesmärgis,

mis õigustab menetluse lõpetamist.

4.2 Lepingu põhimõtete rikkumine

Vallavalitsus ja OÜ Vanamänniku Arenduse esindaja (kelleks oli vandeadvokaat Vahur Kivistik)

on allkirjastanud halduslepingu ja eelkokkulepped heas usus ja vastavuses heade kommete ja

hea tavaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes

käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 lg 1). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus (TsÜS § 138 lg 1).

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine (VÕS § 100). Kui üks lepingupool ei täida lepingut heas usus, vastavuses heade kommete

ja hea tavaga, siis on tegemist kohustuse rikkumisega.

Detailplaneeringu menetlust oleks olnud võimalik jätkata, kui arendaja oleks olnud nõus

sõlmima kinnistute tasuta võõrandamise kokkuleppe notariaalselt (arendaja pole nõus seda

tegema üksnes riigitee laiendamiseks vajaliku maa osas). Vald on seda korduvalt Arendajalt

palunud, kuid arendaja ei näita üles soovi seda teha. AÕS § 119 lg 2 sätestab, et käesoleva

paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks,

kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse.

Teisisõnu pole probleem selles, et vorminõuet ei saaks tagantjärele täita, vaid probleem seisneb

selles, et arendaja ei soovi/nõustu enam tasuta antud maaüksust võõrandama, ehk arendaja ei

soovi enam lepingu kõiki punkte täita nagu ta algatamisel oli lubanud. Arendaja poolt

allkirjastaja on vandeadvokaat, kes oli või pidi olema teadlik, et antud halduslepingu

sõlmimisega kaasneb ka notariaalse tasuta võõrandamislepingu sõlmimine, sh ka võlaõigusliku

kokkuleppe sõlmimine vähemalt enne detailplaneeringu kehtestamist. Arendaja on

detailplaneeringu koostamise tellijana algusest peale planeeringumaterjalidesse lasknud

kirjutada, et vaidlusalune transpordimaa kinnistu antakse tasuta vallale üle. Arvestades poolte

vahel sõlmitud lepingut, lepingu lisa ja seletuskirjas kajastatut, ei saa arendaja väita, et ta ei ole

teadlikult nõudest kõnealuse kinnistu vallale tasuta üle andmisega Seega, kui lepingupool ei

täida lepingut heas usus, vastavuses heade kommete ja hea tavaga, on see lepingulise kohustuse

rikkumine.

4.3 Täiendavad asjaolud

Kaebaja ja vastustaja kohtusid 03.07.2025 Saue vallamajas kompromissläbirääkimisteks. OÜ

Vanamänniku Arendus esindajatena osalesid kohtumisel juhatuse liikmed David Rebane ja

Vahur Kivistik. Kohtumisel ilmnes, et kaebaja esindajatel on kujunenud arvamus, justkui

kavatseks Saue vald OÜ Vanamänniku Arendus poolt vallale tasuta üle antava maa võõrandada

Transpordiametile tasu eest ja seeläbi kaebaja arvelt rikastuda. Valla esindajad selgitasid OÜ

Vanamänniku Arendus juhatuse liikmetele, et vald võõrandab Transpordiametile vajaliku maa

alati tasuta ning selle vahepealse valla poolt omandamise eesmärk on üksnes tagada avalikes

huvides vajaliku maa avalikku omandisse saamine, sest pole teada, millal leiab riik vahendid

riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

rajamiseks ning selleks vajaliku maa omandamiseks. Valla esindajad selgitasid OÜ Vanamänniku

Arendus juhatuse liikmetele selle ehitusobjekti valmimise olulisust nii avalike huvide kui ka

menetletava detailplaneeringu ala teenindamise seisukohalt. Läbirääkimiste lõpptulemusena

olid kaebajate esindajad nõus Transpordiametile tulevikus vajaliku maa vallale tasuta üle andma

ja lepiti kokku, et Saue Vallavalitsus broneerib tehingu tegemiseks notari juurde aja ja jätkab

menetlustoimingutega.

Saue Vallavalitsus jätkas pärast kompromissläbirääkimiste toimumist detailplaneeringu

menetlemisega – 04.07.2025 kirjaga saadeti detailplaneeringu parandused kooskõlastamiseks

Transpordiametile ning heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile. Maa- ja Ruumiamet vastas, et

neile tuleks detailplaneering esitada heakskiitmiseks peale Transpordiametilt kooskõlastuse

saamist.

Arendaja esindaja vastas 7. juulil e-posti teel kirjalikult, et 7. augusti notariaeg on sobiv. Saue

Vallavalitsus andis 16.07.2025 korraldusega nr 606 nõusoleku maaüksuste tasuta vallale

omandamiseks, volituse selleks vajalike lepingute sõlmimiseks ja tehingukuludest poole

tasumiseks. Kusjuures korralduse 606 näol on tegemist Saue valla siseaktiga, millest ei tulene

kaebajale kohustusi, seetõttu seda kaebajale ka ei saadetud, ei enne korralduse andmist

arvamuse avaldamiseks ega ka pärast korralduse andmist teadmiseks.

Transpordiamet saatis Saue Vallavalitsusele 04.08.2025 kirja, millega kooskõlastas

detailplaneeringu parandused märkustega. Saue Vallavalitsus edastas Transpordiameti

kooskõlastuse koos märkustega detailplaneeringu koostajale ja OÜ Vanamänniku Arendus

esindajatele ning palus planeeringut Transpordiameti märkuste alusel korrigeerida ja täiendada.

Notaritehingu päeval andis arendaja esindaja teada, et nemad tehingus ei osale, sest neile ei

saadetud korraldust nr 606. Tallinna Halduskohus edastas 29.08.2025 e-kirjaga Saue

Vallavalitsusele OÜ Vanamänniku Arendus 15.08.2025 kaebuse korralduse 606 kehtetuks

tunnistamiseks ja Tallinna Halduskohtu 28.08.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-2705, millega

võttis kaebuse menetlusse.

Saue Vallavalitsus andis 16.07.2025 korralduse nr 606 üksnes seetõttu, et OÜ Vanamänniku

Arendus esindajad olid avaldanud soovi vastav tehing sõlmida. Kui kaebaja selles osas taaskord

meelt muutis, siis oleks piisanud vallavalitsuse teavitamisest ja korraldus oleks kehtetuks

tunnistatud ilma, et kaebajal oleks tarvitsenud taaskord kohtu poole pöörduda. Olles eelnevast

meelemuutusest teadlik tunnistab vallavalitsus korralduse 606 kehtetuks, kuna

detailplaneeringu menetluse lõppemisega ei oma nimetatud korraldus enam eesmärki.

4.4 Arendaja täiendav seisukoht

Käesoleva korralduse eelnõu saadeti arendajale 23.09.2025 uuesti arvamuse avaldamiseks.

Arendaja esitas oma seisukohad 6.10.2025, leides, et vald on segi ajanud riigi ja kohaliku

omavalitsuse rollid ning ülesanded. Arendaja on oma arvamuses märkinud ka, et valla argument,

et kui arendaja keeldub maatüki tasuta loovutamisest, jäävad kulud maksumaksja kanda, on

eksitav, kuna KAHOS-i järgi peavad kulud igal juhul jääma omandaja kanda, milleks antud juhul

on riik, mida finantseerivad maksumaksjad.

Vallavalitsus märgib, et vaidlusalune maaüksus polnud mõeldud KAHOS-e alusel omandatama.

KAHOS § 1 lõige 3 ei välista, et kinnisasja omandab tasuta riik või kohaliku omavalitsuse üksus.

Antud detailplaneeringu raames oli ettenähtud, et nimetatud kinnistute omandamine toimubki

tasuta kohalikule omavalitsusele. Nagu vallavalitsus on eelnevalt kirjeldanud, siis vastupidises

olukorras, kus tasuta maaüksuse üleandmist ei toimuks, jääksid kulud maksumaksja

finantseerida. Seega vallavalitsuse argument ei ole mitte kuidagi moodi eksitav, nagu arendaja

üritab väita.

Arendaja hinnangul püüab vald panna talle valla enda taristu- ja arengukulud, kuigi liiklussõlm

ja bussipeatus teenivad laiemalt Saue valla elanike huve, mitte Vanamänniku arendust.

Vallavalitsus märgib, et ka Vanamänniku arendus asub Saue valla territooriumil ning kavandatud

arenduse teenuseid ja taristut hakkaksid olulisel määral kasutama Saue valla elanikud.

Teise punktina tõi Arendaja oma arvamuses välja, et detailplaneeringu elluviimine on võimalik

ka ilma riigitee laiendamise ja uue eritasandilise ristmikuta, kuna arendusele on tagatud ligipääs

olemasoleva riigimaantee kaudu.

Vallavalitsuse hinnangul on selline väide eksitav, sest detailplaneeringus on püsiva lahendusena

ette nähtud ka riigitee laiendus koos vastava liiklussõlmega. Arendaja poolt kirjeldatud ajutine

lahendus ei ole mõeldud püsivana. Asjaolu, et riigitee laienduse ehitamise ajakava on edasi

lükatud, ei tähenda automaatselt, et detailplaneeringu menetlemisel ja hilisemal elluviimisel ei

peaks arvestama maade omandamisele kuluvaid rahalisi vahendeid. Detailplaneeringu

kehtestamisel ei saa vald vaadata üksnes ajutise võimaluse elluviimise võimalikkust, vaid peab

eksisteerima ka kindlus, et püsiva lahenduse elluviimine oleks võimalik.

Punktis neli toob Arendaja välja, et detailplaneeringu lõpetamine tekitaks talle kahju, mille vald

peab hüvitama, hõlmates tehtud kulud ja saamata jäänud tulu.

Vallavalitsus selgitab, et Arendajal ei saa olla õiguspärast ootust, et vald peaks hüvitama tehtud

kulutused ja saamata jäänud tulu, eriti arvestades asjaolu, et Arendaja endi tegevuse tõttu pole

olnud võimalik detailplaneeringut kehtestada. Veel enamgi polnud detailplaneeringut kunagi

kehtestatud ega ka ehituslube hoonete püstitamiseks antud, et luua raamistik, mis annaks

Arendajale võimaluse väita, et tal eksisteerisid ehitusõigusega kinnistud. Kohtuasjas nr 3-16-

245/91 (05.03.2021) leidis Riigikohus, et kui ettevõtja äriplaan ei õnnestu ja

detailplaneeringult loodetud tulu jääb saamata, ei ole see alati erakordne ning risk ei pea

jääma riigi kanda (3-16-245/91, p 24).

Kohtuasjas nr 3-20-1280/62 (10.01.2023) nõudis kaebaja kahju hüvitamist uue

detailplaneeringu menetluses kantud kulude ja saamata jäänud tulu eest. Kohus selgitas, et

detailplaneeringu realiseerimise võimaluse kaotamine ei anna alust DP-ga seotud

kulutuste hüvitamiseks, kui neid kulutusi ei ole põhjustanud sundvalduse seadmine (3-

20-1280/62, p 12).

5. Kokkuvõte

Kuna kinnistu tasuta loovutamine oli detailplaneeringu algatamise ja elluviimise oluline

finantsiline eeldus, siis sellest loobumine toob kaasa olulise muutuse planeeringu eesmärgis ja

finantsilises teostatavuses. Notariaalse lepingu sõlmimise puudumisel on planeeringu

teostamine õiguslikult ebakindel, mis rikub PlanS § 128 lg 2 p 2 alusel nõutud elluviimise

võimalikkuse eeldust.

Võttes aluseks eelneva ja PlanS § 129 lg 1 p 1 ja 3, HMS § 64 lg 2, Saue Vallavolikogu 25.01.2018

määruse nr 9 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 p 1 ja p 3

annab vallavalitsus

k o r r a l d u s e :

1. Jätta Alliku külas Vanamänniku kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestamata ja lõpetada

detailplaneeringu koostamine.

2. Tunnistada kehtetuks Saue Vallavalitsuse 16.07.2025 korraldus nr 606.

3. Korralduse peale võib 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest esitada

Saue Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitada

kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel

ja korras.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Kirsti Saar

vallasektretär