EPIKODA_vastus

Maarja Krais-Leos

Eesti Puuetega Inimeste Koda

[email protected]

Teie 17.02.2025 nr

Meie 12.06.2025 nr 6-3/251226/2504272

Erihoolekandeasutustele kehtestatud tervisekaitsenõuded

Austatud Maarja Krais-Leosk

Pöördusite õiguskantsleri poole, sest peate diskrimineerivaks, et erihoolekandeteenuste osutamise

suhtes rakendatakse erisuguseid tervisekaitsenõudeid.

Mõistan Teie muret erihoolekandeteenust saavate inimeste pärast. Leian, et praegused

tervisekaitsenõuded ei ole oma loomult diskrimineerivad, sest reguleerivad erinevaid teenuseid ja

olukordi.

Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile on kehtestatud

sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrusega nr 75. Kui ööpäevaringse erihoolekandeteenuse

osutamise nõuded kehtivad alates 2016. aastast, siis päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise nõuded

jõustusid 2025. aasta alguses. Leiate, et kuna need on nii sarnased teenused, peaks nende suhtes

rakendama ühesuguseid tervisekaitsenõudeid.

Õiguskantsleri nõunikud külastasid päeva- ja nädalahoiuteenust osutavaid asutusi. Lisaks oleme

analüüsinud tervisekaitsenõudeid ning jõudnud järeldusele, et ööpäevaringne erihoolekandeteenus

ning päeva- ja nädalahoiuteenus on oma olemuselt erinevad teenused. Kuigi teenuse sihtgrupp

võib osaliselt kattuda, ei tähenda see, et mõlema teenuse suhtes peavad kehtima ühesugused

tervisekaitsenõuded.

Päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärk on inimese hooldamine ja arendamine tema vajadustest

lähtudes. Inimesele pakutakse majutust ja toitlustamist, et ta saaks jätkuvalt kodus elada ja

iseseisvalt toime tulla, samas tagatakse talle turvaline keskkond teenuseosutaja territooriumil.

Ühtlasi soovitakse selle teenusega vähendada abivajaja lähedaste hoolduskoormust, et nad saaksid

tööl käia ja ühiskonnaelus osaleda (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 99¹).

Ööpäevaringse erihooldusteenus hõlmab täisealise inimese ööpäevaringset hooldamist ja

arendamist, talle pakutakse majutust ja toitlustamist. Teenuse eesmärk on säilitada ja suurendada

inimese iseseisvat toimetulekut ning pakkuda talle turvalist elukeskkonda teenuseosutaja

territooriumil (SHS § 100 lg 1).

Niisiis on need kaks teenust üsna erinevad: nädala- ja päevahoiuteenuse saajad elavad kodus ja

kasutavad sõltuvalt vajadustest teenust 10–23 (öö)päeva kuus, kuid ööpäevaringse

2

erihooldusteenuse saajad viibivad püsivalt hoolekandeasutuses – see on nende ainus kodu, kus nad

elavad aastaid. Ööpäevaringset erihooldusteenust saavate inimeste heaolu mõjutavad

tervisekaitsenõuded märksa rohkem kui päeva- ja nädalahoiuteenuse saajate heaolu.

Õiguskantsleri nõunikud külastasid paari päeva- ja nädalahoiuteenust osutavat asutust ning

tutvusid sealse töökorraldusega. Vestlusest asutuste töötajate ja juhtidega selgus, et valdav osa

teenusesaajatest ööbib kodus ehk valdavale osale inimestest osutatakse päevahoiuteenust. Oli küll

ka inimesi, kes ööbivad asutuses, kuid nende jaoks on olemas kindlad toad ja voodid, kus nad

saavad puhata ja magada. Mitte ühelgi juhul ei kasutata selleks elutuba või rühmaruume. Ka

oskasid teenuseosutajad õiguskantsleri nõunikele kirjeldada ja näidata, et kuidas nad lahendavad

olukorra, kui ootamatult jääb asutusse ööbima tavapärasest rohkem inimesi.

Teenuseosutajad tunnistasid siiski, et kui kõik need inimesed, kes õhtuti tavaliselt koju lähevad,

sooviksid korraga asutusse ööseks jääda, siis oleks neil keeruline kõigile nõuetekohane

ööbimiskoht leida. Selline võimalus on aga äärmiselt vähetõenäoline, mistõttu ei saa nõuda, et

üldnõuete seadmisel sellest lähtutaks.

Tundsite muret ka selle pärast, et äärmusliku erivajadusega inimesi võib ühes toas elada rohkem

kui ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajaid.

Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt on selline võimalus küll olemas, kuid see puudutab vaid

ühte teenuseosutajat.

Olite mures SHS-is sätestatud erandi pärast, mille kohaselt peab kogukonnas elamise teenuse

osutaja tagama tervisekaitsenõuete täitmise, kui kogukonnas elamise teenust osutatakse rohkem

kui kümnele erivajadusega inimesele (SHS § 99 lg 5).

1. septembril 2025 jõustub rahvatervishoiu seadus. Seaduse § 21 lõige 3 annab valdkonna eest

vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega nõuded elukeskkonnale, kus osutatakse

sotsiaalteenust, ning terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele selles elukeskkonnas.

Sotsiaalministeerium on õiguskantsleri nõunikele kinnitanud, et praegu koostatakse tõepoolest

uusi nõudeid elukeskkonnale, kus osutatakse sotsiaalteenust. Need nõuded hakkavad kehtima ka

siis, kui teenust saab vähem kui kümme inimest. Ka Teie saate esitada Sotsiaalministeeriumile

oma ettepanekud uute nõuete kohta.

Loodan, et neist selgitustest on abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Liisi Uder 693 8437

[email protected]