Eesti Puuetega Inimeste Koda_avaldus

Õiguskantsler Meie: 17.02.2025 nr 11

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses ebavõrdse kohtlemisega

tervisekaitsenõuete kehtestamisel erihoolekandeteenustele

Eesti Puuetega Inimeste Koda soovib Õiguskantsleri hinnangut kolmes küsimuses:

1. 2024. aastal muudeti sotsiaalhoolekande seadust, millega loodi senise igapäevaelu

toetamise teenuse päeva- ja nädalahoiuteenuse asemele sama sisuga, kuid eraldi

reguleeritud päeva- ja nädalahoiuteenus. Selle muudatusega kaasnes vajadus muuta

sotsiaalkaitseministri määrust nr 75, et uue teenuse tervisekaitsenõuded vastaksid

kogukonnas elamise ja ööpäevaringse teenuse nõuetele1.

Kehtiv määrus sätestab erihoolekandeteenusel magamistoa nõude nii kogukonnas elamise kui ka

ööpäevaringsel teenusel. Kehtiva sotsiaalkaitseministri määruse nr 75 järgi võib

erihoolekandeteenusel magamistoas elada kuni kaks erihoolekandeteenust saavat samast soost

isikut. Sügava liitpuudega isikuid võib ühes magamistoas elada kuni neli. Erinevast soost teenust

saavaid isikuid võib ühte magamistuppa elama panna üksnes isiku kirjaliku avalduse alusel.

Detsembris 2024 vastuvõetud määruse muudatustega on päeva- ja nädalahoiuteenusel, mis on

ööbimisega teenus, lubatud erand, mis sätestab, et päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajal ei pea

olema magamistuba, kui elutoas või muus vaba aja veetmiseks ette nähtud ruumis on ühe

teenust saava isiku kohta vähemalt 8 ruutmeetrit põrandapinda. Juhul, kui teenust saav isik

vajab voodikohta, peab päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja tagama talle sobiva voodi ja tema

soovi korral voodite eraldamiseks vaheseina, kardina, sirmi või muu ruumi liigendamist

võimaldava vahendi kasutamise, ning ruum ja selle sisustus peavad vastama § 6 lõigetes 3 ja

4 sätestatud nõuetele ehk osaliselt samadele nõuetele, mis on kehtestatud magamistoale.

1 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja

elukoha aadressi muutmine) eelnõu seletuskiri

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

EPIKoda ei saa nõus olla, et teenusel, kus inimene võib viibida ka 23 ööpäeva kuus ehk

enamuse oma ajast, ei ole talle tagatud magamistuba, eraldumise võimalust, puhkamise, sh

päevase puhkamise kohta, mis oleks teenuse osutamise tegevusruumist (elutoast) eraldi. Raske

ja sügava intellektipuudega inimesed peavad sarnaselt teiste teenuste kasutajatega saama

inimväärset ja nende privaatsust austavat ja tagavat teenust. Magamistuba on oluline ka

hügieeni seisukohalt: elutoas olevad diivanid ja voodid ning nende katted on

igapäevategevuste käigus kasutuses. Vähemoluline ei ole ka unehügieen ja õigus mahedama

valgusega, vähemintensiivse ja puhkamist mittesegava sisustusega, kõrvaliste helideta ja

magamiseks sobival ja mugaval asemel magada ja puhata.

EPIKoda tegi tervisekaitsenõuete teemal Sotsiaalministeeriumile ka 11.12.2024 e-maili

vahendusel pöördumise, mille vastuse kohaselt oli Sotsiaalministeerium sunnitud leevenduse

võrreldes ööpäevaringse teenusega looma, et praegused diferentseeritud hinnaga igapäevaelu

toetamise teenuse osutajad saaksid jätkata päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajatena.

Ministeeriumi hinnangul ei ole pooltel tänastest teenuseosutajatest võimalik kõigile teenuse

saajatele eraldi magamistuba tagada, kuna teenuse osutamise hooned ei võimalda

magamistubasid luua. Magamistoa nõude kehtestamine tähendanuks, et paljud teenuseosutajad

ei vastaks uuele päeva- ja nädalahoiuteenusele kehtestatud ruuminõuetele ja oleksid sunnitud

teenuse osutamise lähiajal lõpetama, mis omakorda toonuks kaasa praegustele teenuse saajatele

teenuse katkemise ja teenuse järjekorda sattumise. Sotsiaalkindlustusamet on andnud meile

informatsiooni, et nende hinnangu kohaselt on umbes kuus asutust, kes ei kvalifitseeruks

magamistoanõude kehtestamisel tervisekaitsenõuetele. Puuetega inimeste konventsiooniga

liitumisel on Eesti võtnud endale kohustuse, et kõik puudega inimesed on seaduse ees võrdsed

ning neil on ilma mingi diskrimineerimiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele ja võrdsetele

hüvedele2.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on seisukohal, et tekkinud olukord ei ole teenusekasutaja vaatest

õiglane. See, et teenuseosutaja on kohustatud teenuse pakkumisel lähtuma ainult samadest

ruutmeetritest nagu tehakse seda ööpäevaringsel teenusel, ei ole õigustuseks, et riivatakse

inimese privaatust ja inimväärikust. Sellisel kujul säte annab teenuseosutajatele (sh ka uutele

teenuseosutajatele) võimaluse teenusekasutajaid panna ööbima ühisesse ruumi olenemata

inimeste arvust (eraldades inimeste magamiskohti ainult sirmide või teisaldatavate

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

vaheseinadega). Arvestades, et paljud päeva- ja nädalahoiuteenust vajavad inimesed ei saa

verbaalselt ka oma soove ja vajadusi väljendada, on äärmiselt murettekitav ja põhjendamatu, et

teenuseosutajatele on nõuete osas väga lai kaalutlusruum jäetud. Teenusel võib viibida inimesi,

kes veedavad valdava osa kuust teenuseosutaja juures, sh ööpäevaringselt. Ei ole mõeldav, et

inimestele ei ole tagatud magamistuba, eraldi puhkamise ja olemise võimalust jms. Euoopa

juhistes institutsionaalselt hoolduselt kogukonnapõhisele süsteemile üleminekuks3 on

väljatoodud normide kehtestamisega seotud riskide kohta, et paljudes riikides kipuvad normid

keskenduma füüsilisele ja käegakatsutavale, näiteks ruumi suurus. Sama oluline on aga

kehtestada ka mõõdetavad normid hoolduse ja elukvaliteedi kohta. Samuti kehtestab Eesti

sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis4 olulised põhimõtted nagu inimõiguste austamine, privaatsuse ja

turvalisuse tagamine.

Palume Õiguskantsleril hinnata, kas Sotsiaalministeeriumi kehtestatud määruse muudatused on

kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Kas on õiglane, et ühe sihtgrupi puhul loobutakse

ööpäevaringse komponendiga teenusel magamistoa nõudest, samas kui teistel sarnastel

teenustel kehtivad rangemad ning inimese vaatest nende privaatsuse ja inimväärikusega

rohkem arvestavad standardid?

2. Sotsiaalkaitseministri määruse nr 75 § 6 sätestab, et äärmusliku abi- ja toetusvajadusega

isikuid võib ühes magamistoas elada kuni neli, kui ülejäänud ööpäevaringsetel teenustel on

lubatud magamistoas elada koos kuni kahel inimesel. EPIKoda on seisukohal, et tegemist on

ebavõrdse kohtlemisega. Suure abi- ja toetusvajadusega inimesed vajavad samuti privaatsust,

rahulikku puhkamisaega ja võrdväärseid tingimusi teiste teenuste saajatega. Suure abi- ja

toetusvajadusega inimesed võivad vajada igaöiselt mitmeid kordi asendivahetust, harv ei ole

katkendlik uni, unehäired, oma vajadustest väljuhäälselt/valjuheliliselt märku andmine, ka öised

hügieeniprotseduurid, mis aga segavad teiste und ega taga rahulikku ja inimväärset

väljapuhkamist. Juridica artiklis „Privaatsusõigus hooolekande- ja tervishoiuasutustes.

Õiguskantlseri kontrollkäikudel tuvastatud probleemid“5 tuuakse välja, et mida vähem peavad

inimesed magamistuba, palatit, WC-d, duširuumi vmt jagama, seda paremini on kaitstud nende

3 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/euroopa_uhtsed_juhised_institutsiona alselt_hoolduselt_kogukonnapohisele_susteemile_uleminekuks.doc 4 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2595/download 5 https://www.juridica.ee/article_full.php?uri=2017_5_privaatsus_igus_hoolekande- _ja_tervishoiuasutustes_iguskantsleri_kontrollk_ikudel_tuvastatud_

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

privaatsus. Isegi juhul, kui voodite vahele on võimalik tõmmata kardin või paigutada sirm, ei

pruugi see tagada isikute soovitud privaatsust, sest teiste kohalolek on siiski tajutav. Privaatsust

ei riiva vaid visuaalne nähtavus või millegi nägemine, ka vestluse kuuldavus või keha

funktsioneerimisega seotud lõhnade ja helide levik mõjutavad inimese privaatsust. Samuti on

jagatud toa puhul äärmiselt vähe võimalusi lihtsalt omaette olemiseks.

Palume hinnangut, kas suure abi- ja toetusvajadusega inimeste puhul on õigustatud

vähemprivaatsete tingimuste kehtestamine, mille kohaselt tavapärase 2 inimese asemel

võib ühte magamistuppa paigutada 4 inimest. Juhime tähelepanu, et tegemist on inimeste

kodude, mitte ajutiste viibimispaikadega nagu nt (hooldus)haigla.

3. Sotsiaalhoolekande seaduse § 99 punkt 4 ja § 10 punkt 2 alusel peab teenuse osutaja tagama

erihoolekandeteenustele kehtestatud tervisekaitsenõuded alles siis, kui kogukonnas elamise

teenusel ja ööpäevaringsel erihooldusteenusel on rohkem kui 10 inimest. EPIKoda leiab, et see

riivab oluliselt nende inimeste õigusi, kes kasutavad teenuseid, kus on üksuses kuni 10 inimest.

Sisuliselt on osadele teenuse osutajale jäetud õigus ja võimalus mitte tagada elementaarseid

tingimusi, näiteks pesemisvõimalused, magamistoa olemasolu jne.

Palume hinnangut, kas on õiglane ja õigustatud, et teenuse osutaja peab tagama

erihoolekandeteenustele kehtestatud tervisekaitsenõuded alles siis, kui kogukonnas elamise

teenusel ja ööpäevaringsel erihooldusteenusel on rohkem kui 10 inimest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär

Toetuste ja teenuste nõunik

+372 5401 0462; [email protected]

Õiguskantsler Meie: 17.02.2025 nr 11

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses ebavõrdse kohtlemisega

tervisekaitsenõuete kehtestamisel erihoolekandeteenustele

Eesti Puuetega Inimeste Koda soovib Õiguskantsleri hinnangut kolmes küsimuses:

1. 2024. aastal muudeti sotsiaalhoolekande seadust, millega loodi senise igapäevaelu

toetamise teenuse päeva- ja nädalahoiuteenuse asemele sama sisuga, kuid eraldi

reguleeritud päeva- ja nädalahoiuteenus. Selle muudatusega kaasnes vajadus muuta

sotsiaalkaitseministri määrust nr 75, et uue teenuse tervisekaitsenõuded vastaksid

kogukonnas elamise ja ööpäevaringse teenuse nõuetele1.

Kehtiv määrus sätestab erihoolekandeteenusel magamistoa nõude nii kogukonnas elamise kui ka

ööpäevaringsel teenusel. Kehtiva sotsiaalkaitseministri määruse nr 75 järgi võib

erihoolekandeteenusel magamistoas elada kuni kaks erihoolekandeteenust saavat samast soost

isikut. Sügava liitpuudega isikuid võib ühes magamistoas elada kuni neli. Erinevast soost teenust

saavaid isikuid võib ühte magamistuppa elama panna üksnes isiku kirjaliku avalduse alusel.

Detsembris 2024 vastuvõetud määruse muudatustega on päeva- ja nädalahoiuteenusel, mis on

ööbimisega teenus, lubatud erand, mis sätestab, et päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajal ei pea

olema magamistuba, kui elutoas või muus vaba aja veetmiseks ette nähtud ruumis on ühe

teenust saava isiku kohta vähemalt 8 ruutmeetrit põrandapinda. Juhul, kui teenust saav isik

vajab voodikohta, peab päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja tagama talle sobiva voodi ja tema

soovi korral voodite eraldamiseks vaheseina, kardina, sirmi või muu ruumi liigendamist

võimaldava vahendi kasutamise, ning ruum ja selle sisustus peavad vastama § 6 lõigetes 3 ja

4 sätestatud nõuetele ehk osaliselt samadele nõuetele, mis on kehtestatud magamistoale.

1 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja

elukoha aadressi muutmine) eelnõu seletuskiri

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

EPIKoda ei saa nõus olla, et teenusel, kus inimene võib viibida ka 23 ööpäeva kuus ehk

enamuse oma ajast, ei ole talle tagatud magamistuba, eraldumise võimalust, puhkamise, sh

päevase puhkamise kohta, mis oleks teenuse osutamise tegevusruumist (elutoast) eraldi. Raske

ja sügava intellektipuudega inimesed peavad sarnaselt teiste teenuste kasutajatega saama

inimväärset ja nende privaatsust austavat ja tagavat teenust. Magamistuba on oluline ka

hügieeni seisukohalt: elutoas olevad diivanid ja voodid ning nende katted on

igapäevategevuste käigus kasutuses. Vähemoluline ei ole ka unehügieen ja õigus mahedama

valgusega, vähemintensiivse ja puhkamist mittesegava sisustusega, kõrvaliste helideta ja

magamiseks sobival ja mugaval asemel magada ja puhata.

EPIKoda tegi tervisekaitsenõuete teemal Sotsiaalministeeriumile ka 11.12.2024 e-maili

vahendusel pöördumise, mille vastuse kohaselt oli Sotsiaalministeerium sunnitud leevenduse

võrreldes ööpäevaringse teenusega looma, et praegused diferentseeritud hinnaga igapäevaelu

toetamise teenuse osutajad saaksid jätkata päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajatena.

Ministeeriumi hinnangul ei ole pooltel tänastest teenuseosutajatest võimalik kõigile teenuse

saajatele eraldi magamistuba tagada, kuna teenuse osutamise hooned ei võimalda

magamistubasid luua. Magamistoa nõude kehtestamine tähendanuks, et paljud teenuseosutajad

ei vastaks uuele päeva- ja nädalahoiuteenusele kehtestatud ruuminõuetele ja oleksid sunnitud

teenuse osutamise lähiajal lõpetama, mis omakorda toonuks kaasa praegustele teenuse saajatele

teenuse katkemise ja teenuse järjekorda sattumise. Sotsiaalkindlustusamet on andnud meile

informatsiooni, et nende hinnangu kohaselt on umbes kuus asutust, kes ei kvalifitseeruks

magamistoanõude kehtestamisel tervisekaitsenõuetele. Puuetega inimeste konventsiooniga

liitumisel on Eesti võtnud endale kohustuse, et kõik puudega inimesed on seaduse ees võrdsed

ning neil on ilma mingi diskrimineerimiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele ja võrdsetele

hüvedele2.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on seisukohal, et tekkinud olukord ei ole teenusekasutaja vaatest

õiglane. See, et teenuseosutaja on kohustatud teenuse pakkumisel lähtuma ainult samadest

ruutmeetritest nagu tehakse seda ööpäevaringsel teenusel, ei ole õigustuseks, et riivatakse

inimese privaatust ja inimväärikust. Sellisel kujul säte annab teenuseosutajatele (sh ka uutele

teenuseosutajatele) võimaluse teenusekasutajaid panna ööbima ühisesse ruumi olenemata

inimeste arvust (eraldades inimeste magamiskohti ainult sirmide või teisaldatavate

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

vaheseinadega). Arvestades, et paljud päeva- ja nädalahoiuteenust vajavad inimesed ei saa

verbaalselt ka oma soove ja vajadusi väljendada, on äärmiselt murettekitav ja põhjendamatu, et

teenuseosutajatele on nõuete osas väga lai kaalutlusruum jäetud. Teenusel võib viibida inimesi,

kes veedavad valdava osa kuust teenuseosutaja juures, sh ööpäevaringselt. Ei ole mõeldav, et

inimestele ei ole tagatud magamistuba, eraldi puhkamise ja olemise võimalust jms. Euoopa

juhistes institutsionaalselt hoolduselt kogukonnapõhisele süsteemile üleminekuks3 on

väljatoodud normide kehtestamisega seotud riskide kohta, et paljudes riikides kipuvad normid

keskenduma füüsilisele ja käegakatsutavale, näiteks ruumi suurus. Sama oluline on aga

kehtestada ka mõõdetavad normid hoolduse ja elukvaliteedi kohta. Samuti kehtestab Eesti

sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis4 olulised põhimõtted nagu inimõiguste austamine, privaatsuse ja

turvalisuse tagamine.

Palume Õiguskantsleril hinnata, kas Sotsiaalministeeriumi kehtestatud määruse muudatused on

kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Kas on õiglane, et ühe sihtgrupi puhul loobutakse

ööpäevaringse komponendiga teenusel magamistoa nõudest, samas kui teistel sarnastel

teenustel kehtivad rangemad ning inimese vaatest nende privaatsuse ja inimväärikusega

rohkem arvestavad standardid?

2. Sotsiaalkaitseministri määruse nr 75 § 6 sätestab, et äärmusliku abi- ja toetusvajadusega

isikuid võib ühes magamistoas elada kuni neli, kui ülejäänud ööpäevaringsetel teenustel on

lubatud magamistoas elada koos kuni kahel inimesel. EPIKoda on seisukohal, et tegemist on

ebavõrdse kohtlemisega. Suure abi- ja toetusvajadusega inimesed vajavad samuti privaatsust,

rahulikku puhkamisaega ja võrdväärseid tingimusi teiste teenuste saajatega. Suure abi- ja

toetusvajadusega inimesed võivad vajada igaöiselt mitmeid kordi asendivahetust, harv ei ole

katkendlik uni, unehäired, oma vajadustest väljuhäälselt/valjuheliliselt märku andmine, ka öised

hügieeniprotseduurid, mis aga segavad teiste und ega taga rahulikku ja inimväärset

väljapuhkamist. Juridica artiklis „Privaatsusõigus hooolekande- ja tervishoiuasutustes.

Õiguskantlseri kontrollkäikudel tuvastatud probleemid“5 tuuakse välja, et mida vähem peavad

inimesed magamistuba, palatit, WC-d, duširuumi vmt jagama, seda paremini on kaitstud nende

3 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/euroopa_uhtsed_juhised_institutsiona alselt_hoolduselt_kogukonnapohisele_susteemile_uleminekuks.doc 4 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2595/download 5 https://www.juridica.ee/article_full.php?uri=2017_5_privaatsus_igus_hoolekande- _ja_tervishoiuasutustes_iguskantsleri_kontrollk_ikudel_tuvastatud_

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

privaatsus. Isegi juhul, kui voodite vahele on võimalik tõmmata kardin või paigutada sirm, ei

pruugi see tagada isikute soovitud privaatsust, sest teiste kohalolek on siiski tajutav. Privaatsust

ei riiva vaid visuaalne nähtavus või millegi nägemine, ka vestluse kuuldavus või keha

funktsioneerimisega seotud lõhnade ja helide levik mõjutavad inimese privaatsust. Samuti on

jagatud toa puhul äärmiselt vähe võimalusi lihtsalt omaette olemiseks.

Palume hinnangut, kas suure abi- ja toetusvajadusega inimeste puhul on õigustatud

vähemprivaatsete tingimuste kehtestamine, mille kohaselt tavapärase 2 inimese asemel

võib ühte magamistuppa paigutada 4 inimest. Juhime tähelepanu, et tegemist on inimeste

kodude, mitte ajutiste viibimispaikadega nagu nt (hooldus)haigla.

3. Sotsiaalhoolekande seaduse § 99 punkt 4 ja § 10 punkt 2 alusel peab teenuse osutaja tagama

erihoolekandeteenustele kehtestatud tervisekaitsenõuded alles siis, kui kogukonnas elamise

teenusel ja ööpäevaringsel erihooldusteenusel on rohkem kui 10 inimest. EPIKoda leiab, et see

riivab oluliselt nende inimeste õigusi, kes kasutavad teenuseid, kus on üksuses kuni 10 inimest.

Sisuliselt on osadele teenuse osutajale jäetud õigus ja võimalus mitte tagada elementaarseid

tingimusi, näiteks pesemisvõimalused, magamistoa olemasolu jne.

Palume hinnangut, kas on õiglane ja õigustatud, et teenuse osutaja peab tagama

erihoolekandeteenustele kehtestatud tervisekaitsenõuded alles siis, kui kogukonnas elamise

teenusel ja ööpäevaringsel erihooldusteenusel on rohkem kui 10 inimest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär

Toetuste ja teenuste nõunik

+372 5401 0462; [email protected]