Täiendav päring
| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 1.2.-2/25/1871-3 |
| Registreeritud | 12.06.2025 |
| Sünkroonitud | 13.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Asjaajamine |
| Sari | 1.2.-2 Üldkirjavahetus |
| Toimik | 1.2.-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Postimees |
| Saabumis/saatmisviis | Postimees |
| Vastutaja | Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
From: Maire Iro - AKI <[email protected]>
Sent: Thu, 12 Jun 2025 10:51:02 +0000
To: info - AKI <[email protected]>
Subject: FW: Küsimus Postimehest
From: Liina Laks <[email protected]>
Sent: Thursday, June 12, 2025 9:09 AM
To: Maire Iro - AKI <[email protected]>
Subject: Re: Küsimus Postimehest
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere, Maire
Aitäh vastuse eest!
Mida tuleks aga teha juhul, kui inimene on saanud nõude eksilikult, sellest korduvalt inkassole teada andnud, kuid inkasso jätkab talle nõuete saatmist (konkreetne, toimetusele teadaolev juhtum)?
Tervitades
Liina
From: Maire Iro - AKI <[email protected]>
Sent: Monday, 9 June 2025 17:48
To: Liina Laks <[email protected]>
Subject: RE: Küsimus Postimehest
Tere, Liina!
Aitäh, et selle teemaga seoses ühendust võtsid!
Selline lähenemine on mitmes mõttes problemaatiline. Teatud juhtudel on telefoninumber tõesti ainus kontakt, mille kaudu võlausaldaja või inkassofirma saab inimesega ühendust võtta, näiteks parkimise leppetrahvide puhul. Kui leppetrahv jääb maksmata, on parkimiskorraldajal õigus edastada telefoninumber ja sõiduki registreerimisnumber inkassoteenuse osutajale. Inkassofirma peab aga siiski enne võlateate saatmist veenduma, et nõuab võlgnevust sisse õigelt inimeselt ega edasta võlaandmeid kellelegi kolmandale.
Andmete õigsuse eest vastutab ikkagi ettevõte, kes neid kogub ja kasutab. Seega tuleb enne võlateate saatmist veenduda, et kontaktandmed on õiged.
Võlanõude loovutamisel peab võlausaldaja andma inkassofirmale üle ka kõik nõuet tõendavad dokumendid, milles on kajastatud nõude tekkimine ja selle sisu. Inimesel on alati õigus küsida, millistest allikatest tema andmed pärinevad, ning tutvuda kõigi nõuet tõendavate dokumentidega.
Soovitamegi inimestel, kes saavad inkassofirma nimel SMS-i, alati üle küsida, miks see teade neile saadeti ja millest nõue täpsemalt tekkis. See aitab välistada nii eksimusi kui ka pettuseid.
Inkassofirma peab suutma selgelt põhjendada, kust need andmed saadud on, miks ta peab konkreetset inimest võlgnikuks ja millele tema nõue tugineb. See on vastutus, mis tuleneb nii seadusest kui ka lugupidavast suhtumisest teise inimese vastu.
Võlanõuete vaidlustamise ja tarbija õiguste kohta saab lisateavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. (Vt https://ttja.ee/inkasso) Soovitan selle teema käsitlemisel kaaluda kommentaari küsimist ka neilt. Loodan, et minu selgitustest on abi. Täiendavate küsimuste tekkimisel võib julgelt uuesti ühendust võtta!
Heade soovidega
|
From: Liina Laks <[email protected]>
Sent: Thursday, June 5, 2025 9:15 AM
To: press - AKI <[email protected]>
Subject: Küsimus Postimehest
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Uurin sellist asja: meie poole on pöördutud murega, et Eesti inkassofirmad saadavad SMSile nõude, võlg ära maksta. Seal on häda aga see, et selles SMSis pole öeldud, kellele see on saadetud ning teame juhtumit, kus selline SMS on saadetud valele inimesele, kellel pole elus laenegi olnud, võlgadest rääkimata.
Inkassofirmad leiavad, et nemad ei peagi võlglaste kontaktandmeid kontrollima, et a) nemad võtavad need andmed, mis neile anti ja b) kui inimesi häirivad need sõnumid, siis on see inimeste kohustus, inkassofirmadele sellest teada anda ja c) inkassofirma ei peagi smsis ütlema, kes see inimene on, kes võla ära maksma peaks.
Kuna Eestis levib laialdaselt petuskeeme ning ka inkassod ise ütlevad, et nende nime alt saadetakse petusõnumeid-smse, siis reeglina need inimesed, kes teavad, et neid võlgu pole, lihtsalt ignoreerivad neid.
Küsimus: kas niimoodi on okei saata neid nõudekirju, formaadis, et "maksa ära (ilma adressaadita, kes on võlglane), summa x, see on su viitenumber, muidu paneme täitmisele"? Ühest küljest on ju see, et kui ma pole võlgu, siis ma saan ignoreerida. Aga kui inkassofirmad kasutavad sellist praktikat, võib juhtuda, et niimoodi läheb vale sõnum valele võlglasele, kes siis hakkab kogemata teise inimese arveid tasuma ning talle tekivad sellest uued probleemid juurde.
Tervitades
Liina Laks
Postimees
Majandustoimetus
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastus pöördumisele | 13.06.2025 | 3 | 1.2.-2/25/1871-4 | Väljaminev kiri | aki | Postimees |
| Meediapäring | 10.06.2025 | 1 | 1.2.-2/25/1871-1 | Sissetulev kiri | aki | Postimees |
| Vastus pöördumisele | 10.06.2025 | 1 | 1.2.-2/25/1871-2 | Väljaminev kiri | aki | Postimees |