Verston Eesti OÜ keskkonnaloa nr KL-523788 täiendatud eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (13.06.2025)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevalt toodud asjaoludest, kaalutlustest ja esitatud keskkonnaloa taotlusest ning tuginedes veeseaduse § 187 p 12, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 5 otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Anda Verston Eesti OÜ-le (registrikood 11947047; aadress Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pärnu tn 128, 72720) keskkonnaluba nr KL-523788 Harju maakonnas Rae vallas Lehmja ja Rae külas Rail Baltica Harju II põhitrassi süvendi ehitustöödega

seonduvalt põhjavee ümberjuhtimiseks 3 400 000 m3 aastas, 850 000 m3 kvartalis ja 4 800

m3 ööpäevas, kehtivusega kuni 31.12.2028; 1.2. Määrata keskkonnaloaga nr KL-523788 ümberjuhitava põhjavee kogused (vorm V2), põhjavee (V3) ning väljalaskme seirenõuded (vorm V4, V7), meetmed vee erikasutuse mõju vähendamiseks (V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa andjale (V17), nagu kirjas korralduse p 3; 1.3. Avalikustada keskkonnaloa nr KL-523788 andmise otsus ametlikus väljaandes Ametliku Teadaanded; 1.4. Korraldus jõustub teatavaks tegemisel Verston Eesti OÜ-le.

Keskkonnaluba on kantud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS[1] registreerimisnumbriga KL-523788. Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr KL-523788 lahutamatu osa.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine

Verston Eesti OÜ [2] (edaspidi ettevõte) esitas 12.02.2025 Keskkonnaametile nõuetekohase

keskkonnaloa taotluse.[3] Ettevõte taotleb Rae vallas Lehmja ja Rae külas Rail Baltica Harju II põhitrassi süvendi ehitustöödega seonduvalt keskkonnaluba põhjavee ümberjuhtimiseks, kehtivusega kuni 31.12.2028 (edaspidi taotlus).

Taotlusele on lisatud keskkonnamõjude hindamise aruanne [4] „RAIL BALTICU RAUDTEETRASSI LÕIGU „ÜLEMISTE-KANGRU“ EHITUSPROJEKTI

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH)“ (edaspidi KMH), mille raames on muuhulgas hinnatud ka taotletava tegevusega seotud keskkonnamõju. Lisaks on taotlusele lisatud K. Mänd ja M.Pree poolt koostatud eksperthinnang „Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang“ (edaspidi eksperthinnang), kus on täiendavalt ja täpsustavalt hinnatud põhjavee ümberjuhtimise mõju. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2, § 191 lg 1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt annab Keskkonnaamet vee erikasutuseks keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba). Keskkonnaloa taotluse menetlusele kohaldatakse KeÜS 5. peatüki ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades VeeS sätestatud erisusi.

2.2. Keskkonnaloa taotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaamet teavitas 03.03.2025 ettevõtet ja tegevuse piirinaabreid keskkonnaloa taotluse

menetlusse võtmisest[5] ning küsis Rae Vallavalitsuselt arvamust keskkonnaloa taotluse kohta [6]

(KeÜS § 43 lg 1 ja § 46 lg 1 p 1). Keskkonnaamet avaldas 03.03.2025 teate keskkonnaloa menetluse algatamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet ei pidanud vajalikuks teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes, sest tegevuse osas on läbi viidud KMG, kus toimus ka avalikkuse kaasamine ja avalik arutelu. Lisaks, on tegevusele antud ka ehitusluba. 11.03.2025 saatis osaühing Rail Baltic Estonia Keskkonnaametile neile edastatud seisukohad

ning palus Keskkonnaametilt selgitust, millistel tingimustel keskkonnaluba antakse.[7]

Keskkonnaamet selgitas, et keskkonnaloa tingimused määratakse kaalutlusotsusena eelnõude koostamisel ning Keskkonnaamet edastab eelnõud osaühingule Rail Baltic Estonia tutvumiseks, nende valmimisel. Transpordiamet edastas 17.03.2025 Keskkonnaametile kirja taotluse kohta, tuues välja, et

tegevuseks on vajalik Transpordiameti nõusolek.[8] Ettevõte esitas Transpordiameti

tingimusliku nõusoleku 15.04.2025.[9] Keskkonnaamet käsitleb Transpordiameti poolt seatud täiendavaid tingimusi p 3.2.3. all.

Rae Vallavalitsus lähetas 20.03.2025 Keskkonnaametile seisukoha taotluse kohta. [10]

Vallavalitsus kooskõlastas taotletava tegevuse ja tegi ettepaneku liita seiratavate kaevude nimistusse Rae küla, Rae tee 5 salvkaev. Eraisik H.M. saatis 08.04.2025 Keskkonnaametile küsimused seoses taotluse ja põhjavee

alandusega.[11] Keskkonnaamet vastas isikule 19.05.2025[12], peale ettevõttelt vastava lisainfo

saamist[13]. Keskkonnaamet otsustas oma algatusel küsida täiendavaid seisukohti tegevusest puudutatud

isikute ja võimalike mõjudega seoses, saates päringud Rae Vallavalitsusele, Aktsiaselts

ELVESO ning puudutatud eraisikutele. [14] HMS § 6 järgi on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Saadud teabe põhjal otsustas Keskkonnaamet arutada tekkinud küsimusi taotleja, Rail Baltic Estonia OÜ, aktsiaselts ELVESO ja Rae Vallavalitsusega 14.05.2025 toimunud koosolekul, et

leida lahendus, kuidas võimaliku mõju korral puudutatud isikuid aidata.[15] Põhjavee alanduse mõju ja leevendusmeetmed on käsitletud p 3.2.2. all. Keskkonnaamet teavitas keskkonnaloa nr KL-523788 eelnõu ja selle otsuse eelnõu (edaspidi eelnõud) valmimisest 20.05.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastas 20.05.2025 eelnõud tutvumiseks ning arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1 ja §

49 lg 1, lg 2), tähtajaga kaks nädalat, alates eelnõude avalikustamisest[16]. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamuse ja vastuväited. HMS § 49 lg 2 kohaselt ei või tähtaeg ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates.

Eelnõudele esitas 22.05.2025 vastuväited eraisik K.T. [17], mida Keskkonnaamet käsitleb p 3.6.1. all.

28.05.2025 esitas ettepaneku eraisik E.A.[18], millele Keskkonnaamet annab seisukoha p 3.6.2. all.

Eraisik A.A. esitas 29.05.2025 ettepaneku eelnõude kohta.[19] Käsitletakse p 3.6.3. all.

Transpordiamet esitas 03.06.2025 eelnõude kohta täiendavad tingimused. [20] Keskkonnaamet annab seisukoha nendele p 3.6.4. all.

Keskkonnaamet edastas eelnõudele esitatud ettepanekud ja vastuväited ettevõttele ning palus

ettevõttel seisukoht esitada hiljemalt 13.06.2025.[21]

Ettevõte saatsis 05.06.2025 eelnõude ja eelnõude osas esitatud ettepanekute osas seisukoha [22], mille Keskkonnaamet toob välja p 3.6. all.

Keskkonnaametile laekus eraisikult E.L. seisukoht menetluse osas .[23] Keskkonnaamet käsitleb teemat p 3.6.5. all.

Arvestades laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid ning keskkonnaloale seatavaid täiendavaid tingimusi, pidas Keskkonnaamet vajalikuks täiendatud eelnõude avalikustamist. Keskkonnaamet teavitas keskkonnaloa nr KL-523788 täiendatud eelnõu ja selle otsuse eelnõu

(edaspidi täiendatud eelnõud) valmimisest __.__.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastas __.__.2025 täiendatud eelnõud tutvumiseks ning arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1 ja § 49 lg 1, lg 2), tähtajaga kaks nädalat,

alates eelnõude avalikustamisest[24].

Täiendatud eelnõudele esitati/ei esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine ehk KMH selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lg 3). KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral tuleb anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle (KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja 4). KeHJS § 6 lg 2 loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Ettevõtte vee erikasutus on seotud Rail Balticu raudteetrassi rajamisega. Ülemiste–Kangru põhitrassi rajamise mõju, sealhulgas süvendi rajamise mõju, on hinnatud KMH raames: „ÜLEMISTE-KANGRU EHITUSPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH)“.

KMH on nõuetele vastavaks kinnitatud 02.08.2022.[25] Seega puudub taotletava tegevuse puhul vajadus eelhinnangu andmiseks või keskkonnamõjude hindamise algatamiseks, sest KMH on läbiviidud.

3.2. Kaalutlused keskkonna andmisel 3.2.1. Lubatud tegevus Ettevõte taotleb Rae vallas Lehmja ja Rae külas Rail Baltica Harju II põhitrassi ehitustöödega seonduvalt keskkonnaluba põhjavee ümberjuhtimiseks. Keskkonnaluba on vajalik kui juhitakse ümber põhjavett (VeeS § 187 p 12). Keskkonnaluba ei ole vajalik põhjavee ärajuhtimiseks: kõrge põhjavee tasemega või liigniiskelt alalt õiguspäraselt ehitatud ehitise toimimiseks ja kaitseks; ehitise ehitamiseks, kui põhjavett juhitakse ümber maapinnalähedasest põhjaveekihist, mis ei asu kehtestatud põhjaveevaruga alal või joogiveehaarde toitealal; ehitise ehitamiseks, kui põhjavett juhitakse ümber maapinnalähedasest põhjaveekihist alla kuue kuu ja kõige rohkem 1000 kuupmeetrit ööpäevas (VeeS § 188 lg 1 p 2, 10 ja 11).

3.2.2. Nõuded põhjavee võtmisele ja veemajanduskava rakendamine Ettevõtte poolt taotletav tegevus on seotud pindmise põhjavee ärajuhtimisega ehitustegevuse seonduvalt. Taotluse ja lisateabe kohaselt juhitakse vett ära rajatiste kaevikutest (Rae ökodukt, Assaku kohalik peatus, Uuesalu viadukt) vähem kui 1000 kuupmeetrit ööpäevas ning vee juhtimine kestab vähem kui 6 kuud. Seega eeltoodud rajatiste ehitamiseks keskkonnaluba tarvis ei ole (VeeS § 188 lg 1 p 10 ja 11). Osa Ülemiste-Kangru raudteetrassist rajatakse süvendisse, rööpa sügavusega maapinnast kuni 10,65 m. Vesi pumbatakse rajatavast süvendist kraavide kaudu Lehmja peakraavi (VEE1093200) või Rae kraavi (VEE1092100). Keskkonnaluba on vajalik süvendi rajamiseks, mille puhul on ärajuhitav põhjavee kogus 850 000 kuupmeetrit kvartalis, 3 400 000 kuupmeetrit aastas, 4800 kuupmeetrit ööpäevas. Vee väljapumpamiseks rajatiste ja süvendite kaevikust

kasutatakse veepumpasid, võimsusega kuni 300 m3/h. Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi ja KMH aruande kohaselt on kavandatava tegevuse alal põhjavesi kaitsmata ja nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes

ning pinnakate õhuke.[26] Piirkonnas levinud maapinnalt esimeseks põhjaveekogumiks Siluri- Ordoviitsiumi (S-O) veekompleks. Riiklike põhjaveeuuringute andmetel on piirkonnas põhjavee sügavus 0,1 kuni 12,1 m ja absoluutkõrgus 37 kuni 41 m. Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks koostatakse iga vesikonna kohta veemajanduskava (edaspidi VMK) ning nende juurde meetmeprogramm, mille põhieesmärgiks on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine või säilitamine. Meetmeprogramm sisaldab vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine aitab saavutada veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki. Ettevõtte kavandatav tegevus on seotud Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumiga. Nimetatud veekogumile ei ole kehtivas Lääne-Eesti veemajanduskava meetmeprogrammis

meetmeid ette nähtud.[27] 2020. aasta hinnangu kohaselt on Siluri-Ordoviitsiumi Harju

põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisund hea.[28]

KMH ja eksperthinnangus on leitud, et kavandatava tegevuse puhul tekib küll põhjavee alanduslehter, aga tegevusel puudub mõju Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi koguselisele ja keemilisele seisundile. KMH (lk 190) kohaselt põhjustab Rae-Assaku süvend eeldatavasti veetaseme languse ja ümbritsevate alade veerežiimi muutuse ning mõjutab sealsete kahepaiksete asurkonda. KMH näeb leevendusmeetmena ette kahepaiksete sigimisveekogude taastamise või asendamise (lk 196). KMH-s (lk 208) on välja toodud ka, et süvendi rajamisel (ja ka süvendi valmimise järgselt) ärajuhitav põhjavesi võib mõjutada lähedal paiknevate niiskete ja märgade metsade veerežiimi,

mis metsamajanduslikus aspektist on positiivse mõjuga, sest paraneb metsa kasv ning lihtsustub selle majandamine. Rae raba servas jäävad trassile kuivendusest mõjutatud soometsad ning kõdusoometsad, looduslikke sooalasid trassile ega selle mõjutsooni ei jää (KMH lk 207-208). KMH kohaselt (lk 88-89) on Rail Baltica trassilõigu Ülemiste-Kangru piirkonnas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni aladel asuvad majapidamised, mis saavad olmevee ühisveevärgi kontrollitud ja kehtivatele joogivee normidele vastavatest puurkaevudest. Piirkonna vee-ettevõtja, ASi Elveso, 2024. aasta keskkonnaloa veekasutuse aastaaruande kohaselt on Harjumaal Rae vallas Rae külas ühisveevärgiga liitunud 96% küla elanikest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. Ühisveevärgi puurkaevud kasutavad sügaval asuvaid aluspõhja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihte. Nimetatud veekihid ei ole trassi süvendi alandusest mõjutatud. KMH ja eksperthinnangu alusel tekib süvendi rajamisel ja ehitise valmimise järgselt põhjavee alanduslehter, mis võib mõjutada pindmisest, Siluri-Ordoviitsiumi veekihist vett võtvaid kaeve. Eksperthinnangu kohaselt, koostatud hüdrogeoloogilise mudeli tulemusena, ulatub süvendis veetaseme alandamise oluline mõju (veetase alaneb rohkem kui 1 m) kuni 2,7 km süvendist loode suunas, mujal on alanduslehtri ulatus mõnevõrra väiksem. Taotlusmaterjalide alusel kavandab ettevõte seirata alanduse mõju hindamiseks kaheksat kaevu. Keskkonnaamet leiab, et põhjavee seire on vajalik ning lisab taotlusandmetes toodud kaevude seire keskkonnaloale. Ettevõttel tuleb seirata kord kvartalis veetaset, pH-d, elektrijuhtivust, hägusust, heljumit, raua sisaldust, sulfaate ning naftasaadusi (süsivesinikud C10-C40) järgmistes kaevudes: 1) Rae tee 5/Kiivita kinnistu (katastritunnus 65301:002:1703) salvkaev PRK0074533; 2) Põrguvälja tee 25C/Männi (katastritunnus 65301:002:0097) puurkaev; 3) Põrguvälja tee 20 (katastritunnus 65301:001:6978) puurkaev PRK0071408; 4) Rae tee 7 ( katastritunnus 65301:002:1705) puurkaev PRK0050876; 5) Loometsa tee 1 (katastritunnus 65301:001:6111); 6) Raja (katastritunnus 65301:001:6175) salvkaev; 7) Rae tee 22 (katastritunnus 65301:001:3413) puurkaev PRK0018835; 8) Rae tee 26 (katastritunnus 65301:002:0158) puurkaev PRK0022987; 9) Rae tee 16 (65301:001:6088) puurkaev. Keskkonnaamet seab keskkonnaloaga tingimuse, et juhul, kui ehitustegevuse tõttu veetase kaevus alaneb ning vesi pole enam kättesaadav või kaevus veekvaliteet muutub ehitustegevuse tõttu joogikõlbmatuks, tuleb ettevõttel tagada 8 tunni jooksul puudutatud isikutele joogivesi. Püsiva alanduse mõju korral tuleb leida koostöös kaevu omaniku, ettevõtte, osaühing Rail Baltic Estonia, vee-ettevõtja Aktsiaselts ELVESO ja Rae Vallavalitsusega sobiv pikaajaline lahendus

joogivee tagamiseks puudutatud kinnistutel. Eelnevast tulenevalt, määrab Keskkonnaamet keskkonnaloaga nr KL-523788 lubatava

veevõtu koguseks veehaardest kuni 3 400 000 m3 aastas, 850 000 m3 kvartalis, 4 800 m3

ööpäevas, kehtivusega kuni 31.12.2028. 3.2.3. Nõuded vee suublasse juhtimisele ja veemajanduskava rakendamine Süvendist ärajuhitav põhjavesi pumbatakse põhitrassi külgkraavidesse, mis on maaparandussüsteemide osad, kust see juhitakse kas Lehmja peakraavi (VEE1093200) või Rae kraavi (VEE1092100). Kraavidesse paigutatakse killustikpadjad sette kinni püüdmiseks ja veevoolu aeglustamiseks ning sete puhastatakse kraavist killustikpatjade eest ära kopaga vastavalt vajadusele. Sete paigaldatakse väljapoole veekaitsevööndit ning täpsemad asukohad selguvad tööde käigus. Lehmja peakraav ja Rae kraav on VeeS mõistes veekogud (VeeS § 3 lg 1). Kõikide veekogude suhtes rakendatakse üldist pinnavee kaitse eesmärki, mille alusel tuleb tagada kõikide pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. Lehmja peakraavi ja Rae kraavi seisundi osas ei toimu pidevseiret veemajanduskavade raames. Suublasse juhitav vesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 vastu võetud määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) nõuetele. Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) kohaselt on ümberjuhitava vesi võrdsustatud karjääri- või kaevandusest ärajuhitava veega (KeTS § 10 lg 6). Vastavalt määruse nr 61 § 9 lg 1 ja 5 tohib kaevandus- ja karjäärivett suublasse juhtida, kui saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000- 9999 inimekvivalenti, v.a heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Kaevandus- ja karjääriveele tuleb loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (edaspidi BHT7), keemilise hapnikutarbe (edaspidi KHT), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sõltuvalt karjäärist ärajuhitava vee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Määruse nr 61 § 11 lg 1 kohaselt peab suublasse juhitava heitvee ohtlike ainete sisaldus vastama määruse lisas 1 sätestatud piirväärtustele. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt VeeS § 125 lg 3 on prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine keelatud, välja arvatud erandjuhtudel veeloa või kompleksloa alusel. Eelnevast tulenevalt kehtestab Keskkonnaamet keskkonnaloaga nr KL-523788 seiratavad saasteained ja nende piirväärtused järgnevalt: BHT7 15 mg/l, KHT 125 mg/l, heljum 40 mg/l, naftasaadused (süsivesinikud C10-C40) 1 mg/l, pH 6-9. Nimetatud näitajaid tuleb seirata sagedusega üks kord kvartalis. Kui selgub, et suublasse juhitav vesi ei vasta

kehtestatud piirväärtustele või põhjustab negatiivseid tagajärgi suublas, tuleb kasutusele võtta täiendavad meetmed vee puhastamiseks ja nõuetele vastavuse tagamiseks. Transpordiamet andis nõusoleku (vt p 2.2.) vee erikasutuseks põhjavee võtmiseks ja pinna- ja põhjavee ärajuhtimiseks Lehmja ja Rae peakraavi kaudu järgnevatel tingimustel: 1) Rae peakraavi juhitav ehitustööde aegne vooluhulk ei tohi ületada Transpordiametile esitatud hinnangus (Riigiteede veereziimi kirjeldus - Ehitustööde aegne 2025.04.02) kajastatud maksimaalset vooluhulka 0,167m³/s (167 l/s). 2) Vee juhtimisel kraavidesse tuleb arvestada ka hetke tingimustega (sh lumesulavesi, sademete hulk), mis võivad tekitada täiendavaid suuremaid vooluhulkasid kraavides ning seega tekitada kahjustusi riigiteede rajatistele ja konstruktsioonidele. 3) Ohu korral riigiteede rajatistele (sh kraavid, truubid, tee konstruktsioon (k.a truupide läbilaskevõime ammendumine)) tuleb keskkonnaloa omanikul (Verston Eesti OÜ) reageerida koheselt ning peatada pumpamine ja lisanduvate vooluhulkade juhtimine kraavidesse/truupidesse ja likvideerida tekkinud kahjustused riigiteede maaüksustel. 4) Riigiteede konstruktsioonidele tekkivast ohust (sh kraavid, truubid (k.a truupide läbilaskevõime ammendumine)) või kahjustusest tuleb koheselt teavitada Transpordiameti teehoolde lepingupartnereid. 5) Vajadusel tuleb ette näha vee juhtimisel olemasolevatesse kraavitussüsteemidesse enne ehitust või ehituse ajal täiendavalt puhastada kraavide/truupide süsteemid. Kindlasti tuleb arvestada, et kraavituse ja vee ligidal ei tohi masinaid tankida ega pesta (k.a segumasinaid). 6) Enne ehitustööde algust tuleb korrastada eesvoolud alates riigitee nr 11 km 6,5 asuvast truubist kuni Pirita jõeni (Rae kraav oma kõikide lisaharudega) sh ehitada uus truup d=1,5m Kalmari teele. 7) Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud. Keskkonnaamet lisab Transpordiameti poolt välja toodud tingimused keskkonnaloale (loa vorm V 16 p 6). Riigimetsa Majandamise Keskus tõi vee erikasutuseks nõusoleku andmisel välja, et ei ole lubatud väljapumbatava vee suunamisega tekitada riigimaa üleujutust ning tuleb tagada Rae maaparandussüsteemi kraavide ja eesvoolu (Rae kraavi) järjepidev toimimine. Keskkonnaamet lisab Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt välja toodud tingimuse keskkonnaloale (loa vorm V 16 p 6). 3.2.4. Nõuded proovide võtmisele VeeS § 243 lg 1 on sätestatud, et kui proove võetakse veeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas VeeS § 243 lg 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Tulenevalt VeeS § 236 lg 2 on veeuuring VeeS tähenduses vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise,

veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil. Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 53 „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“.

3.3. Keskkonnaloa kehtivus Keskkonnaluba vee erikasutuseks on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui vee erikasutus on ühekordne või põhjavett võetakse kinnitatud põhjaveevarust (VeeS § 189 lg 1). Ettevõte taotleb keskkonnaluba tähtajaliselt, kehtivusega kuni 31.12.2028, seega annab Keskkonnaamet keskkonnaloa kehtivusega kuni 31.12.2028.

3.4. Veekasutuse keskkonnatasu deklareerimine ja aruandlus Keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses

maksudeklaratsiooni kohta sätestatut (KeTS § 333 lg 2). KeTS § 333 lg 1 järgi esitab ettevõte keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. Ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär sõltuvalt tegevuse olemuslikust sarnasusest vastava vee erikasutusliigiga võrdne vee erikasutusõiguse tasumääraga, mis on kehtestatud KeTS § 10 lg 4 p 9 või 10 sätestatud alam- ja ülemmäärast lähtuvalt (KeTS § 10 lg 6). Vee erikasutusliigi, mille tasumääraga võrdseks ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. Ühe kuupmeetri veevõtu erikasutusõiguse tasumäär aastate 2016-2025 kohta on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas. Lisaks erinevatele põhjaveekihtidele on eraldi välja toodud joogiks kasutatav mineraalvesi, ravivannimineraalvesi, karjääridest väljapumbatav vesi ja kaevandustest väljapumbatav vesi. Arvestades asjaolu, et ettevõtte juhib põhjavett ümber pindmisest põhjaveekihist, määrab Keskkonnaamet vee erikasutusõiguse tasumäära aluseks karjäärist väljapumbatava vee. Ettevõttel tuleb iga kvartali kohta täita veekasutuse ja –saaste deklaratsioon. Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse Keskkonnaametile hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Keskkonnaameti eelistus on saada deklaratsioone elektrooniliselt Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Keskkonnatasu deklaratsiooni aluseks olevad keskkonnaseire tulemused ja muud sellised seireandmed esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt nõutule. Ettevõte on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa

veekasutuse aruande. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2, 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima VeeS, KeÜS ja teistes seadustes ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“.

Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt.[29]

3.6. Ärakuulamine

Eelnõude osas laekusid ettepanekud ja vastuväited, millele annab ettevõte ja Keskkonnaamet omapoolsed seisukohad alljärgnevalt:

3.6.1. Eraisiku K.T. seisukohad

1 ) Taotlusmaterjalide alusel kavandab ettevõte seirata alanduse mõju hindamiseks kaheksat kaevu, kuid kahjuks on jäänud välja salvkaev, mis on aadressil Põrguvälja tee 25b ning mille vett kasutatakse aiapidamise kastmiseks. Palun lisada see seiratavate kaevude nimistusse.

Ettevõtte seisukoht:

"Antud seisukohaga ei nõustu. Ehitisregistri andmetel on Põrguvälja tee 25b kinnistul olemas liitumine tsentraalse veevarustusega. KMH koostamise, avalikustamise ja vastavaks tunnistamise ajal kehtinud seadusandlus sätestab selgelt, et keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Keskkonnaregistri seaduse § 6 lõikega 1, mille kohaselt ei tohi keskkonnaregistrisse kandmata andmeid kasutada keskkonnalubade ja -kasutuse registreerimise taotluste menetlemisel ega ka planeeringute ja arengukavade koostamisel. Kuna kinnistul on veevarustus tagatud tsentraalse süsteemi kaudu, ei ole põhjendatud nimetatud salvkaevu kaasamine seiratavate kaevude hulka."

Keskkonnaameti seisukoht:

Keskkonnaamet nõustub ettevõtte seisukohaga, et arvestades, et Põrguvälja tee 25b kinnistul on olemas liitumine tsentraalse veevarustusega, ei ole salvkaevu seire põhjendatud.

2 ) Keskkonnaamet seab keskkonnaloaga tingimuse, et juhul, kui ehitustegevuse tõttu veetase kaevus alaneb ning vesi pole enam kättesaadav või kaevus veekvaliteet muutub ehitustegevuse tõttu joogikõlbmatuks, tuleb ettevõttel tagada 8 tunni jooksul puudutatud isikutele joogivesi. Mis saab elementaarsest, igapäevaseks eluks vajalikust olmeveest (tualett, dušš, nõudepesemine)?

Ettevõtte seisukoht:

"Kuna seisukoht ei täpsusta arvamuse esitaja isikut ega puudutatud kinnistut, on keeruline anda sisulist vastust. Kui tegemist on üldise murega, siis käsitletakse iga juhtumit individuaalselt vastavalt tegelikele asjaoludele ning veevarustuse olemasolule või puudumisele. Arendaja ja loa taotleja teevad omavahel tihedat koostööd, et vastavate probleemide tekkimisel leida nendele kiired ja optimaalsed lahendused."

Keskkonnaameti seisukoht:

Keskkonnaamet toob välja, et eksperthinnangus on toodud, et põhjavee keemiline koosseis võib vee alandedes küll muutuda, kuid ei muuda vett joogikõlbmatuks: "Põhjavee taseme alandamine võib süvendi alanduslehtri piires kaasa tuua Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee keemilise koostise muutumise peamiselt sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi ja üldise mineraalsuse tõusu arvel. Põhjavee taseme alanemisel suureneb vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kivimikihtidele ning aeratsiooni tõttu intensiivistub lubjakivides sisalduva püriidi oksüdatsioon. Selle tulemusena muutub vesi sulfaatide- ja rauarikkamaks. Intensiivistunud karbonaatkivimite leostumise tulemusel tõuseb ka kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus vees ning suureneb vee karedus. Nimetatud komponentide kontsentratsiooni tõus ei mõjuta põhjavee sobivust joogiveeks."

Juhul, kui vesi kaevust ära kaob veetaseme alanduse tõttu, tagab ettevõte kaevuomanikule esmalt joogivee ning leitakse ühiselt lahendus, kuidas on vesi, sh ka tarbevesi, tagatud ka edaspidi.

3 ) Püsiva alanduse mõju korral tuleb leida koostöös kaevu omaniku, ettevõtte, osaühing Rail Baltic Estonia, vee-ettevõtja Aktsiaselts ELVESO ja Rae Vallavalitsusega sobiv pikaajaline lahendus joogivee tagamiseks puudutatud kinnistutel. Selline üldine sõnastus ei ole rahuldav Lehmja küla elanikele. Mis hetke loetakse püsivaks alanduseks? Igapäevaseks elutegevuseks on vajalik olmevesi. Joogikõlbmatu veega hambaid pesta, dušši all käia või nõusid pesta ei ole mõeldav. Kes tasub pikaajalise lahenduse väljatöötamise eest? Milline on ajakava?

Ettevõtte seisukoht:

"Seisukoht on sõnastatud üldiselt ja ei täpsusta, milliseid kinnistuid täpsemalt silmas peetakse. Kui tegemist on üldise murega piirkonna pärast, siis tuleb rõhutada, et võimaliku alanduse mõju hinnatakse iga kinnistu ja olukorra põhiselt – selleks on ette nähtud veeseire. Püsiva alanduse määratlus ning sekkumise vajadus selgitatakse välja seireandmete ja eksperthinnangute põhjal. Pikaajalise lahenduse väljatöötamine toimub koostöös kõigi osapooltega, kuid kulude katmise põhimõtted, ajakava ja tehnilised lahendused sõltuvad juhtumi konkreetsetest asjaoludest ja vastavate osapoolte omavahelisest kokkuleppest."

Keskkonnaameti seisukoht:

Keskkonnaamet selgitas eelneva punkti all (p 2), et ei ole ette näha, et põhjavesi muutuks veetaseme alanedes joogikõlbmatuks.

Keskkonnaamet nõustub ettevõtte seisukohaga, et keskkonnaloaga ei saa täpsustada, millal ja mis viisil puudutatud isikutele püsiva alanduse korral veeühendus tagatakse. Keskkonnaamet selgitab täiendavalt, et seire põhjal alles selgub, kas ja kui palju kaevudes vesi alaneb. Lisaks, võivad lahendused vee tagamisel olla erinevad, see tähendab, et mõne kinnistu puhul on võimalik ühisveevärgiga liituda, teisel juhul võib olla kiirem ja lihtsam ka olemasoleva kaevu sügavamaks kaevamine. Lahendused leitakse osapoolte kokkuleppel ja nõusolekul, kui vajadus peaks ilmnema.

3.6.2. Eraisiku E. A. seisukoht

1) Kirjutan Teile aadressilt Rae tee 16. Anname teada, et töötavast puurkaevust, mis on tehtud 1970 el ja millel kahjuks ei ole säilinud dokumente, aga on siiski väga olulise tähtsusega, sest annab joogi ja tarbevee Rae tee 16 ja Rae tee 20 elanikele. Palume teil võtta ka arvesse see puurkaev ja teha kaevule samamoodi kontrolle, nagu tehakse Rae tee 22 ja Rae tee 26 kaevudele.

Ettevõtte seisukoht:

"Kui kinnistutel kasutatakse endiselt töösolevat puurkaevu, mille rajamise kohta puuduvad ametlikud dokumendid, viitab see vajadusele kaev seadustada vastavalt kehtivale õiguskorrale. Nõustume seiret kaevus teostama fooniandmete saamiseks käesoleva aasta juunikuu jooksul ning edaspidi vaid juhul, kui veeseire käigus avastatakse veekvaliteedi või veetaseme põhjendatud muutused kõrvalkinnistutel olevates kaevudes (st Rae tee 22 ja Rae tee 26 kaevudes)."

Keskkonnaameti seisukoht:

Keskkonnaamet leiab, et kaevu seire on põhjendatud ning lisab Rae tee 16 kaevu seiresse. Ettevõttel tuleb seirata kord kvartalis veetaset, pH-d, elektrijuhtivust, hägusust, heljumit, raua sisaldust, sulfaate ning naftasaadusi (süsivesinikud C10-C40) Rae tee 16 kaevus.

3.6.3. Eraisiku A.A. seisukoht

1) Rae tee 24 aadressil asub suur tiik mõõtudega 18x 19m ja sügavusega 2,5- 3,5m. Põhi on kallakuga. Tiik on aastaringi vett täis, ja on elamiskohaks konnadele, kaladele ja muudele pisielanikele. Tahame kindlad olla, et seoses RB ehitustöödega ei jää see tiik kuivaks.

Ettevõtte seisukoht:

"Kuna keskkonnamõju hindamine on lõpetatud ning vastavad seire- ja leevendusmeetmed on määratud dokumentides, siis tiigi säilimine ei ole eraldi käsitletud objekti tasandil. Tuleb arvestada, et kui tiik toitub osaliselt või täielikult pinnasest või põhjaveest, võib ehitustegevuse käigus tekkida olukord, kus veetase ajutiselt või püsivalt langeb. Sellise võimaluse välistamine ei ole antud juhul tehniliselt võimalik, samuti ei ole ette nähtud täiendavaid meetmeid konkreetse tiigi veetaseme säilitamiseks. Antud juhul ei ole eraldi sekkumine planeeritud ega tehniliselt teostatav."

Keskkonnaameti seisukoht:

Keskkonnaametil on alus keskkonnaloa andmisest keelduda KeÜS § 52 ja VeeS § 192 toodud juhtudel, mida Keskkonnaameti hinnangul antud juhul ei esine. Planeeritava tegevuse mõju on hinnatud KMH raames ning leitud, et põhjaveetase alaneb tunneli lähipiirkonnas ning esineb mõju kahepaiksetele. KMH-s (lk 19-20 ja 175, ptk 9.1.) on välja toodud, et Rail Baltica rajamise mõju on oluline Rae ja Assaku kaitsealuste kahepaiksete sigimistiikidele ning kahepaiksete elupaikade isoleerimise kompenseerimiseks on kavandatud täiendavad sigimisveekogud Rae raba põhjaossa ja Rae külla Rail Balticast lõunasse. Seega rakendatakse leevendusmeetmeid kahepaiksete elupaikade kompenseerimiseks.

3.6.4. Transpordiameti seisukoht

Transpordiamet saatis eelnõude osas seisukoha, et keskkonnaloale tuleb seada täiendavad tingimused:

1) Enne ehitustööde algust ning enne keskkonnaloaga ette nähtud pumpamistöid ja vee juhtimist, tuleb korrastada eesvoolud alates riigitee nr 11 km 6,5 asuvast truubist kuni Pirita jõeni (Rae kraav oma kõikide lisaharudega), sealhulgas taimestiku eemaldamine, samuti eesvoolust ja kuivenduskraavist voolutakistuse, risu ning vajadusel sette eemaldamine. Ehitustööde ajal ning pumpamistööde ja vee juhtimise ajal tuleb tagada eesvoolu järjepidev toimimine ning vajadusel eesvoolud täiendavalt korrastada ja igasugused takistused eemaldada. 2) Ehitusseadusiku § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Keskkonnaloaga ette nähtud pumpamistöödega ning vee juhtimisega ei tohi riigitee püsivust ohustada, seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete äravoolamisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 3) Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. 4) Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5) Tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 6) Töövõtjal näha ette rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine.

Ettevõte tõi vastuskirjas välja, et nõustub Transpordiameti 03.06.2025 kirjas nr 7.1-7/25/8334-2 toodud tingimustega. Seega lisab Keskkonnaamet Transpordiameti poolt toodud täiendavad tingimused keskkonnaloale (loa vorm V 16 p 6).

3.6.5. Eraisiku E.L. seisukoht

1) Kohalik kogukond ei ole sellest plaanitavast ümberkujundamisest olnud teadlik ega kaasatud. Tegemist on elukeskkonda ja veetasakaalu mõjutava sekkumisega, mille puhul oleks olnud hädavajalik: avalik arutelu enne projekti algust; õiglane ja läbipaistev info elanikele ja maaomanikele; alternatiivide võrdlus ja kogukonna nõusolek.

Keskkonnaamet ei nõustu, et kohalikku kogukonda pole Rail Baltica rajamise protsessidesse piisavalt kaasatud. Avalikkust on kaasatud alates trassikoridori asukoha planeerimisest, mille raames on toimunud avalikud arutelud. Avalik arutelu toimus ka KMH protsessi raames 21.01.2022 ning arutelu korraldas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet. KMH-s on toodud, et pindmise põhjavee tase tunneli rajamise piirkonnas alaneb.

Lisaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ehitustegevuseks andnud 17.06.2024 ehitusloa nr 12271/03967.

Keskkonnaloa taotluse menetlus on samuti avalik menetlus (vt p 2.2.).

2 ) Põhjavesi on strateegiline loodusvara. Selle taseme muutmine, kuivendamine või torustike kaudu ümber suunamine ilma täieliku mõjuhinnanguta võib põhjustada pöördumatuid tagajärgi – nii looduskeskkonnale kui inimestele.

Keskkonnaameti selgitab, et nii KMH kui eksperthinnangu raames on hinnatud mõju põhjaveele, selle keemilisele ja koguselisele seisundile. Eskperdid on leidnud, et tegevusel puudub mõju Siluri-Ordoviitsiumi kui ka sügavamate põhjaveekihtide seisundile.

3) Rail Balticu projekt on viidud ellu etapiviisiliselt ilma piisava tervikmõju hindamiseta. Oleme alustanud ka rahvaalgatust, millele on juba andnud allkirja sadu inimesi.

Keskkonnaamet selgitab, et KMH protsessis hinnatakse ka koos- ja kumulatiivseid mõjusid, kui neid on ette näha. Seega ei ole õige väide, et tervikmõjusid ei ole hinnatud.

4 ) Meie nõudmised: Ehitus- ja süvenditööd seoses KL-523788 taotlusega tuleb ajutiselt peatada, kuni: on viidud läbi uus, sõltumatu ja avalik kumulatiivne keskkonnamõju analüüs; on toimunud kogukondlik arutelu Lehmja ja Rae piirkonna elanikega; on esitatud kõik põhjaveega seotud simulatsioonid ja läbivaatuse tulemused (hüdrogeoloogia, drenaaži mõju, allikate seisund jms).Keskkonnaloa protsess tuleb avada uuesti ning peatada senine lubade menetlus seni, kuni kogukond on informeeritud ja nõusolek on tõendatult antud.

Keskkonnaameti selgitab, et keskkonnaloa taotluse menetlus on veel pooleli ja igal ühel on õigus esitada taotluse kui ka eelnõude osas ettepanekuid enne otsuse tegemist. Keskkonnaameti hinnangul puudub vajadus täiendavate mõju- või eksperthinnangute jaoks. Põhjavee alanduse mõju, sh selle ulatust, on piisavalt käsitletud KMH-s kui ka eksperthinnangus.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

[1] Kotkas.envir.ee.

[2] Registrikood 11947047; aadress Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pärnu tn 128, 72720.

[3] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.02.2025 nr DM-130128-4 all, taotlus nr T-

KL/1026397-2.

[4] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.11.2024 nr DM-130128-1, lisa 2.

[5] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.03.2025 nr DM-130128-5 ja DM-130128-6 all.

[6] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.03.2025 nr DM-130128-7 all.

[7] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.03.2025 nr DM-130128-9 all.

[8] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.03.2025 nr DM-130128-11 all.

[9] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.04.2025 nr DM-130128-31 all.

[10] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 21.03.2025 nr DM-130128-13 all.

[11] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 08.04.2025 nr DM-130128-26 all.

[12] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 19.05.2025 nr DM-130128-37 all.

[13] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.05.2025 nr DM-130128-35 all.

[14] Saadetud kirjad ja vastuskirjad on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetlus nr M-

130128 all.

[15] Arutelu protokoll registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.05.2025 DM-130128-36 all.

[16] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.05.2025 nr DM-130128-38 all.

[17] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.05.2025 nr DM-130128-39 all.

[18] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.05.2025 nr DM-130128-42 all.

[19] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.05.2025 nr DM-130128-43 all.

[20] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.06.2025 nr DM-130128-44 all.

[21] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 04.06.2025 nr DM-130128-46 all.

[22] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2025 nr DM-130128-47 all.

[23] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.06.2025 nr DM-130128-48 all.

[24] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS __.06.2025 nr DM-130128-__ all.

[25] KMH dokumendid kättesaadavad: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/?

search%5bpublic_number%5d=16-6%2F19-3201.

[26] https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k

[27] https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou#veemajanduskavade-do

[28] https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pohjavesi/pohjavee-seisund

[29] https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omajameelespea.

Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 13.06.2025

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-523788

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ

Registrikood / Isikukood

11947047

Tegevuskoha andmed

Nimetus Rail Baltic Harju II põhitrassi ehitustööd

Aadress Põrguvälja tee 29a, Lehmja küla, Rae vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 65301:001:5956

Territoriaalkood EHAK

4208

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: 11330 Järveküla-Jüri tee L21 (65301:001:5785), 11330 Järveküla-Jüri tee L22 (65301:001:5787), 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee T2 (65301:001:5780), 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T3 (65301:001:5781), Aliidenurga (65301:001:6439), Juurdepääsutee lõik 1070 (65301:001:6103), Juurdepääsutee lõik 1080 (65301:001:5788), Juurdepääsutee lõik 1080 (65301:001:6101), Juurdepääsutee lõik 1230 (65301:001:6576), Juurdepääsutee lõik 1231 (65301:001:6574), Katariina (65301:002:1010), Kullese tee 28 (65301:001:6627), Kullese tee 30 (65301:001:6641), Kullese tee 32 (65301:002:1398), Kullese tee 33 (65301:002:1399), Kungla (65301:002:0770), Laia-Lepiku (65301:002:1354), Looaru (65301:001:6302), Loometsa tee 14 (65301:002:0965), Loopõllu tee 2 (65301:001:4543), jne. Kokku 79 puudutatud katastriüksust.

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rail Baltic Harju II põhitrass III

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024218

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6581942, Y: 549482

Põhjaveekihi nimi ja kood S-O - Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Harju - Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Põhjavee ümberjuhtimine 2025 2028 850 000 850 000 850 000 850 000 3 400 000 4 800

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine Võetud vee osas peetakse arvestust, korrutades veepumba võimsuse töötatud tundide arvuga, mil seade töötab.

Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta staatilist veetaset puurkaevudes vähemalt kord kvartalis. Tulemuste esitamisel tuleb ära näidata veetaseme mõõtmise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete osas.

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Proovid võtta enne põhjavee töötlemist.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad

2/9

PRK0074533 Rae tee 5/Kiivita (katastritunnus 65301:002:1703) salvkaev Üks kord kvartalis Heljum Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Hägusus Elektrijuhtivus (proovivõtul) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) pH (proovivõtul) Veetase absoluutne kõrgus

- Põrguvälja tee 25C/Männi (katastritunnus 65301:002:0097) puurkaev Üks kord kvartalis Heljum Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Hägusus Elektrijuhtivus (proovivõtul) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) pH (proovivõtul) Veetase absoluutne kõrgus

PRK0071408 Põrguvälja tee 20 (katastritunnus 65301:001:6978) puurkaev Üks kord kvartalis Heljum Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Hägusus Elektrijuhtivus (proovivõtul) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) pH (proovivõtul) Veetase absoluutne kõrgus

PRK0050876 Rae tee 7 (katastritunnus 65301:002:1705) puurkaev Üks kord kvartalis Heljum Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Hägusus Elektrijuhtivus (proovivõtul) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) pH (proovivõtul) Veetase absoluutne kõrgus

-- Loometsa tee 1 (katastritunnus 65301:001:6111) kaev Üks kord kvartalis Heljum Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Hägusus Elektrijuhtivus (proovivõtul) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) pH (proovivõtul) Veetase absoluutne kõrgus

--- Raja (katastritunnus 65301:001:6175) salvkaev Üks kord kvartalis Heljum Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Hägusus Elektrijuhtivus (proovivõtul) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) pH (proovivõtul) Veetase absoluutne kõrgus

PRK0018835 Rae tee 22 (katastritunnus 65301:001:3413) puurkaev Üks kord kvartalis Heljum Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Hägusus Elektrijuhtivus (proovivõtul) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) pH (proovivõtul) Veetase absoluutne kõrgus

3/9

PRK0022987 Rae tee 26 (katastritunnus 65301:002:0158) Üks kord kvartalis Heljum Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Hägusus Elektrijuhtivus (proovivõtul) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) pH (proovivõtul) Veetase absoluutne kõrgus

---- Rae tee 16 (katastritunnus 65301:001:6088) Üks kord kvartalis Heljum Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Hägusus Elektrijuhtivus (proovivõtul) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) pH (proovivõtul) Veetase absoluutne kõrgus

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Rail Baltic Harju II põhitrass III

Väljalaskme kood HA222

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Lehmja peakraav

Suubla kood VEE1093200

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6581635, Y: 548708

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

4/9

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2025 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2025 2028 Heljum HEL 40

2025 2028 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2025 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2025 2028 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

Väljalaskme jrk nr 2.

Väljalaskme nimetus Rail Baltic Harju II põhitrass IV

Väljalaskme kood HA223

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Rae kraav

Suubla kood VEE1092100

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6581942, Y: 549482

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

5/9

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2025 2028 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2025 2028 Heljum HEL 40

2025 2028 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2025 2028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2025 2028 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed määratavate komponentide osas.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Rail Baltic Harju II põhitrass III HA222 X: 6581635, Y: 548708 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Rail Baltic Harju II põhitrass IV HA223 X: 6581942, Y: 549482 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

6/9

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Väljalaskme omaseiret teostada siis, kui konkreetses väljalaskme punktis toimub ehitustegevus ja sellega kaasneb põhjavee ümberjuhtimine.

Igapäevaselt tuleb jälgida visuaalselt vee kvaliteeti (heljum, naftasaadused) ning vajadusel (vee läbipaistvuse halvenemisel, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) võtta proovid vastavalt võimaliku reostuse iseloomule. Eriti tähelepanelikult jälgida võimalikke masinate õlide, kütuste või määrdeainete lekkeid.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad7/9

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida alati Keskkonnaametit ja vajadusel Häirekeskust ning kohalikku omavalitsust.

Vajadusel

2. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

1. Ehitustööde teostamisel järgida head ehitustava. 2. Tööd teostada maksimaalselt keskkonnanõudeid arvestades ja rakendada keskkonnakaitselisi meetmeid vältimaks vee- ja pinnasereostust.

Pidevalt

3. Muud asjakohased meetmed Loa andjal on õigus luba muuta ja seada täiendavaid tingimusi/meetmeid juhul kui selgub, et loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid või tegevus on halvendanud vee seisundit. Loa omanikule kohalduvad kõikide veekeskkonna kaitset puudutavate õigusaktide otsekohalduvad nõuded, hoolimata sellest, kas need on loas kajastatud või mitte.

Vajadusel

4. Muud asjakohased meetmed Järgida muudest dokumentidest (KMH, ehitusprojektid, seirekava jm) tulenevaid nõudeid. Pidevalt 5. Meetmed kahju heastamiseks 1. Juhul, kui ehitustegevuse tõttu veetase kaevus alaneb ning vesi pole enam kättesaadav või kaevus veekvaliteet muutub ehitustegevuse tõttu joogikõlbmatuks,

tuleb loa omanikul tagada 8 tunni jooksul puudutatud isikutele joogivesi. 2. Püsiva alanduse mõju korral tuleb leida koostöös kaevu omaniku, loa omaniku, osaühing Rail Baltic Estonia, vee-ettevõtja Aktsiaselts ELVESO ja Rae Vallavalitsusega sobiv pikaajaline lahendus joogivee tagamiseks puudutatud kinnistutel.

1. Hiljemalt 8 tunni jooksul; 2. Selgub osapoolte kokkuleppel.

6. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

1. Rae peakraavi juhitav ehitustööde aegne vooluhulk ei tohi ületada Transpordiametile esitatud hinnangus (Riigiteede veereziimi kirjeldus - Ehitustööde aegne 2025.04.02) kajastatud maksimaalset vooluhulka 0,167m³/s (167 l/s). 2. Vee juhtimisel kraavidesse tuleb arvestada ka hetke tingimustega (sh lumesulavesi, sademete hulk), mis võivad tekitada täiendavaid suuremaid vooluhulkasid kraavides ning seega tekitada kahjustusi riigiteede rajatistele ja konstruktsioonidele. 3. Ohu korral riigiteede rajatistele (sh kraavid, truubid, tee konstruktsioon (k.a truupide läbilaskevõime ammendumine)) tuleb keskkonnaloa omanikul (Verston Eesti OÜ) reageerida koheselt ning peatada pumpamine ja lisanduvate vooluhulkade juhtimine kraavidesse/truupidesse ja likvideerida tekkinud kahjustused riigiteede maaüksustel. 4. Riigiteede konstruktsioonidele tekkivast ohust (sh kraavid, truubid (k.a truupide läbilaskevõime ammendumine)) või kahjustusest tuleb koheselt teavitada Transpordiameti teehoolde lepingupartnereid. 5. Vajadusel tuleb ette näha vee juhtimisel olemasolevatesse kraavitussüsteemidesse enne ehitust või ehituse ajal täiendavalt puhastada kraavide/truupide süsteemid. Kindlasti tuleb arvestada, et kraavituse ja vee ligidal ei tohi masinaid tankida ega pesta (k.a segumasinaid). 6. Enne ehitustööde algust tuleb korrastada eesvoolud alates riigitee nr 11 km 6,5 asuvast truubist kuni Pirita jõeni (Rae kraav oma kõikide lisaharudega) sh ehitada uus truup d=1,5m Kalmari teele. 7. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud. 8. Ei ole lubatud väljapumbatava vee suunamisega tekitada riigimaal üleujutust ning tuleb tagada Rae maaparandussüsteemi kraavide ja eesvoolu (Rae kraavi) järjepidev toimimine. 9. Enne ehitustööde algust ning enne keskkonnaloaga ette nähtud pumpamistöid ja vee juhtimist, tuleb korrastada eesvoolud alates riigitee nr 11 km 6,5 asuvast truubist kuni Pirita jõeni (Rae kraav oma kõikide lisaharudega), sealhulgas taimestiku eemaldamine, samuti eesvoolust ja kuivenduskraavist voolutakistuse, risu ning vajadusel sette eemaldamine. Ehitustööde ajal ning pumpamistööde ja vee juhtimise ajal tuleb tagada eesvoolu järjepidev toimimine ning vajadusel eesvoolud täiendavalt korrastada ja igasugused takistused eemaldada. 10. Ehitusseadusiku § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Keskkonnaloaga ette nähtud pumpamistöödega ning vee juhtimisega ei tohi riigitee püsivust ohustada, seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete äravoolamisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 11. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. 12. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 13. Tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 14. Töövõtjal näha ette rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine.

1.-2. Pidevalt; 3.-5. Vajadusel; 6. Enne ehitustööde algust; 7.-8. Pidevalt; 9. Enne ehitustööde algust; 10. Pidevalt; 11. Vajadusel; 12.-13. Pidevalt; 14. Vajadusel.

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 8/9

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Võetava vee arvestus Võetava vee arvestust pidada kuude kaupa. Teave vee arvestuse kohta esitada kord kvartalis veesaastetasu deklaratsiooniga. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele 2. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Keskkonnatasu deklaratsioonid esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS deklaratsioonide moodulisse. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele 3. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Kord aastas, vastavalt kehtestatud nõuetele 4. Teave meetmete rakendamise kohta Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest Keskkonnaametit kirjalikult teavitada. Olukorra tekkimisel koheselt 5. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire analüüsiakt(id) esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulisse. Vastavalt kehtestatud nõuetele

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

9/9