Vastuskiri

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Isikut tõendava dokumendi taotleja
isiku tuvastamise ja isikusamasuse
kontrollimise kord

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument) taotleja (edaspidi taotleja) isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord:
1) isikutunnistus, välja arvatud diplomaatiline isikutunnistus;
2) digitaalne isikutunnistus;
3) elamisloakaart;
4) Eesti kodaniku pass;
5) välismaalase pass;
6) ajutine reisidokument;
7) pagulase reisidokument;
8) meremehe teenistusraamat;
9) meresõidutunnistus.

(2) Taotleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kelle andmed kantakse dokumenti.

§ 2. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine dokumendi taotluse esitamisel

(1) Taotleja isikusamasust kontrollitakse dokumendi taotluse esitamisel järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) andmed.

(2) Kui taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tuvastatakse tema isik järgmiste andmete alusel:
1) välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) vajaduse korral andmekogu ABIS andmed.

(3) Kui alla 15-aastasele taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi ja tal ei ole välisriigi kehtivat reisidokumenti, tuvastatakse tema isik:
1) sünniandmete ja seadusliku esindaja seletuste alusel;
2) vajaduse korral muude tõendite alusel.

(4) Kui taotlejale ei ole antud välja dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tal ei ole välisriigi kehtivat reisidokumenti ning tema isikut ei saa tuvastada isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmete alusel, tuvastatakse isik muude tõendite alusel.

(5) Kui dokumendi taotluse esitab taotleja seaduslik esindaja, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.

§ 3. Isikusamasuse kontrollimine dokumendi väljastamisel

(1) Taotleja isikusamasust kontrollitakse dokumendi väljastamisel järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) väljastatava dokumendi andmed;
3) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.

(2) Kui dokument väljastatakse taotleja seaduslikule esindajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisidokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.

(3) Kui dokument väljastatakse taotleja volitatud esindajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.

(4) Kui dokument väljastatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 122 lõike 1 kohaselt valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötajale või sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale, kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.

(5) Kui dokument väljastatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 121 lõike 22 kohaselt turvalise teenuse osutaja vahendusel, kontrollitakse taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID vormis digitaalsele isikutunnistusele (edaspidi mobiil-ID).

(6) Kui Eesti välisesindus või turvalise teenuse osutaja ei ole dokumendi väljastamisel veendunud taotleja isikusamasuses, edastab ta dokumendi väljastamiseks dokumendi väljaandjale, kes kontrollib taotleja isikusamasust.

(7) Dokumenti ei väljastata, kui isikusamasuses ei olnud võimalik käesoleva paragrahvi kohaselt veenduda.

§ 4. Mobiil-ID taotleja isikusamasuse kontrollimine

(1) Kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse mobiilioperaatori esinduses, kontrollib mobiilioperaator mobiil-ID taotleja isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmed, välja arvatud digitaalse isikutunnistuse andmed;
2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.

(2) Kui mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust lõike 1 kohaselt.

(3) Kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse elektroonilises keskkonnas, kontrollitakse mobiil-ID taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID-le, mille kasutamise leping on sõlmitud mobiilioperaatori esinduses.

(4) Kui mobiil-ID-d taotletakse elektroonilises keskkonnas 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:
1) isikutunnistusele;
2) digitaalsele isikutunnistusele;
3) elamisloakaardile või
4) mobiil-ID-le.

§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 10. juuli 2009. aasta määrus nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ tunnistatakse kehtetuks.


(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro
siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits
kantsler

Siseministri määruse „Isikut tõendava dokumendi taotleja
isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastustabel

Esitaja/märkuse sisu
Märkuse arvestamine/mittearvestamine
Politsei- ja Piirivalveamet
Annemari Paas, 6123169
[email protected]

1. Määruse nimetus on „Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“, milles määruse § 1 lõige 1 reguleerib isikut tõendavate dokumentide taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise korra dokumentide puhul, millele kõnealune määrus rakendub. PPA tõstab esile, et elamisloa ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme elamisõiguse taotlemisel on samuti väljundiks dokument ning eraldi dokumenditaotlust sel juhul ei esitata. Kas ka elamisloa/elamisõiguse taotluse esitamisel tuleb isik nimetatud määruse kohaselt tuvastada? See tõstatab üldise küsimuse, kus määrus defineerib ainult dokumendi taotleja tuvastamise, kuid PPA menetlustes tuvastame isikuid ja kontrollime nende isikusamasust ka näiteks rahvusvahelise kaitse jm õiguslike staatuste (sh illegaalimenetlus) taotlemisel. Antud määruse alusel käsitleme isikute tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist dokumentide taotlemise vaates, kuid PPA hinnangul peaks määrust ühetaoliselt rakendama kõigis identiteedi ja staatusega seotud menetlustes, kus isikuid tuvastatakse ja nende isikusamasust kontrollitakse. Siinkohal teeb PPA ettepaneku muuta määruse pealkirja viisil, et see laieneks kõigile PPA identiteedi ja staatusega seotud menetlustele või anda PPA-le täiendavad täpsustused/suunised, millist määrust rakendada juhul, kus menetluse väljundiks ei ole dokument, kuid menetluse protsessis on vajalik siiski isik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida.
Selgitus
Määruse kehtestamise õigusliku aluse annab ITDS-i § 15 lõige 2, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega isikutunnistuse, digitaalse isikutunnistuse, elamisloakaardi, Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise korra.
ITDS § 114 lõike 1 kohaselt esitab isik või tema seaduslik esindaja biomeetriliste andmetega dokumendi väljaandmiseks taotluse dokumendi väljaandmiseks pädevale asutusele. Sama kehtib ka biomeetriliste andmeteta dokumendi puhul (ITDS § 112 lg 1).
Juhtudel, kui dokumenditaotlust eraldi ei esitata
(elamisloa/elamisõiguse taotlus), loetakse elamisloa/elamisõiguse taotlus kaks ühes taotluseks ja seega on isik ka isikut tõendava dokumendi taotleja, kelle isik tuvastatakse või isikusamasus kontrollitakse kõnesolevas määruses sätestatud korras.



2. Määrus kirjeldab ära andmed, mille alusel tuvastatakse isik või tema isikusamasust kontrollitakse dokumendi taotluse esitamisel. PPA toob välja, et muuhulgas kontrollitakse menetlusprotsessis nii taotlemisel kui väljastamisel ka Rahvastikuregistri (edaspidi RR) andmeid. Teeme ettepaneku lisada ka Rahvastikuregistri andmete kontrollimine määrusesse ja ühtlustada viidet kogu määruse ulatuses, kuivõrd tegemist on riikliku andmekoguga, mille andmete õigsust eeldatakse ning mille andmeid tuvastusprotsessis samuti kontrollitakse.
Mitte arvestatud.
ITDS § 111 lg 1 sätestab, et dokumendi väljaandmise taotlemisel kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS) kantud isiku tuvastamise andmete alusel. Rahvastikuregistri lisamine isikusamasuse kontrollimiseks kasutavate andmekogude hulka eeldab seaduse muudatust, mida võib vajaduse korral edaspidi kaaluda.
3. Määruse § 2 lõige 5 kirjeldab, et „kui taotleja on välismaalane ja tema isik tuvastatakse põhiliselt tema ütluste alusel, märgitakse seda dokumendil eesti ja inglise keeles.“ PPA toob välja, et sellist praktikat dokumenditaotluste puhul ei rakendata ja dokumentidele viidatud andmeid ei kanta. Seetõttu on antud lõige 5 ebaõige ning eksitav. Dokumenditaotluse vormil viidatud märkuste lahter puudub, ühtlasi puudub ka füüsilisel dokumendil vastav andmeväli. PPA ei pea vajalikuks viidatud info dokumendile kandmist ja seda nii eesti kui inglise keeles. Küll toob PPA välja, et kui dokumenditaotluse protsessis tuvastatakse isik põhiliselt tema ütluste alusel, lisatakse vastav info ametniku poolt dokumenditaotlusele täiendavalt juurde.
Arvestatud.
Säte PPA soovil eelnõust välja jäetud.

Siseministri määruse „Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on välja töötatud, et rakendada isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu1 (edaspidi ITDS-i muutmise eelnõu). ITDS-i muutmise eelnõuga täpsustatakse ka isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise korda, sealhulgas luuakse võimalus kontrollida taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifi­kaadi kaudu, kui dokument väljastatakse turvalise teenuse osutaja vahendusel.

Eelnõuga kehtestatakse siseministri 10. juuli 2009. aasta määruse nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ (edaspidi kehtiv määrus) uus tervik­tekst, et õigusselguse huvides muuta ka kehtiva määruse ülesehitust ja täpsustada termini­kasutust ning määruse praktikaga kooskõlla viimiseks jätta välja isikusamasuse kontrollimise akti regulatsioon.

Eelnõuga ei kaasne olulist mõju. Mõju on hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirja2 punktides 6.3. ja 6.4.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:
• nõunik Elen Kraavik ([email protected]) ja
• õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristi Kool (teenistussuhe peatunud).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele­toimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241).

1.3. Märkused

Eelnõu on välja töötatud ITDS-i muutmise eelnõu rakendamiseks. Eelnõu ei ole seotud Vaba­riigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kehtiv määrus avaldamismärkega RT I, 26.08.2022, 2.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.

Paragrahviga 1 sätestatakse reguleerimisala.

Lõike 1 kohaselt kohaldatakse eelnõukohast isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise korda järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument) taotlejale (edaspidi taotleja):
• isikutunnistus, välja arvatud diplomaatiline isikutunnistus;
• digitaalne isikutunnistus;
• elamisloakaart;
• Eesti kodaniku pass;
• välismaalase pass;
• ajutine reisidokument;
• pagulase reisidokument;
• meremehe teenistusraamat ja
• meresõidutunnistus.

Määrust ei kohaldata diplomaatilisele isikutunnistusele, sest selle taotlejale kohaldatakse välisministri 9. märtsi 2017. aasta määrust nr 7 „Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord, vorm, tehniline kirjeldus ja diplomaatilisele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud mitteresidentide registreerimise kord“.

Reguleerimisala hõlmab dokumendi kasutaja kõrval ka isikuid, kellel on õigus tema nimel esitada dokumendi taotlus või dokument kätte saada. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 111 lõike 1 kohaselt kontrollitakse dokumendi taotlemisel dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust. Kui taotlemisel ei kohaldata dokumendi kasutaja daktüloskopeerimise või isikliku ilmumise nõuet, võib ITDS-i kohaselt taotluse esitada või dokumendi kätte saada kas dokumendi kasutaja ise või tema seaduslik või volitatud esindaja, valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötaja või kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja. Seega on ka nende isikute isikusamasuse kontrollimine taotleja isiku­samasuse kontrollimise menetluse osa.

Lõikes 2 selgitatakse õigusselguse huvides, et taotleja eelnõu tähenduses on isik, kelle andmed kantakse dokumenti. Kuna ITDS-is kasutatakse taotleja mõistet nii dokumendi kasutaja kui ka selle taotluse esitaja tähenduses, on tõlgenduserinevuste vältimiseks oluline sõnaselgelt sätestada, keda on eelnõus taotleja all mõeldud.

Paragrahviga 2 reguleeritakse isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist dokumendi taotluse esitamisel.
• Isiku tuvastamine on ITDS-i § 155 lõike 2 kohaselt menetlus, mille käigus tehakse isik kindlaks. See tähendab, et isikule luuakse esmase dokumendi väljaandmise menetluses riiklik identiteet.
• Isikusamasuse kontrollimine on ITDS-i § 155 lõike 3 kohaselt menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on. See tähendab, et riigil on juba isiku identiteediandmeid, talle on dokument varem välja antud ning tema isiku­samasuses saab veenduda dokumenti ja riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja isikusamasust kontrollitakse kehtiva dokumendi, diplomaa­tilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmete ning isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi ITDAK) ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi ABIS) andmete alusel. Lõiget 1 kohaldatakse, kui taotlejale on juba varem välja antud dokument, diplomaatiline isikutunnistus või diplomaatiline pass, st Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on varem tuvastanud tema isiku ja kandnud isiku tuvastamise andmed ITDAK‑i ning võtnud biomeetrilised andmed ja kandnud need ABIS-esse. Uue dokumendi välja­andmiseks on seega vaja kontrollida ainult isikusamasust: PPA võrdleb kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi andmeid varem ITDAK-i ja ABIS-esse kantud andmetega. Nii saab PPA kindel olla, et isik on tõsikindlalt tuvastatud.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui taotleja isikusamasust ei saa lõike 1 alusel kontrollida, sest talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi, tuvastatakse taotleja isik välisriigi kehtiva reisidokumendi andmete alusel. Lisaks võib kasutada ABIS-e andmeid. Tõsikindlaks isiku tuvastamiseks võib PPA kasutada ka teisel eesmärgil ABIS-esse kantud andmeid, näiteks konsulaarseaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kogutud näokujutist või sõrmejälgi (ITDS-i § 154 lg 2).

Lõikes 3 reguleeritakse isiku tuvastamist juhul, kui taotleja on alla 15-aastane ning talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust ega diplomaatilist passi ja tal ei ole ka välisriigi kehtivat reisidokumenti. Sel juhul tuvastatakse tema isik sünniandmete ja tema seadusliku esindaja seletuste ning vajaduse korral muude tõendite alusel. ITDS-i § 111 lõike 2 kohaselt on PPA-l kohustus isik tuvastada, kui talle ei ole varem välja antud ITDS-is sätestatud dokumenti. Kui taotlejal endal ei ole tõendeid, mille alusel saaks PPA tema isiku tuvastada, kasutatakse esmalt avalikke ja registritesse kantud andmeid ja dokumente. Vajaduse korral kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajaid ja taotleja lähedasi, kellelt võetakse ütlusi. Samuti kogutakse lisatõendeid, näiteks lasteaias või koolis käimise kohta. Seetõttu ei sätestata ka ammendavat loetelu tõenditest, mille taotleja ise peab tingimata esitama, vaid reguleeritakse, kuidas võib PPA isiku tuvastada.

Lõikes 4 reguleeritakse juhtumeid, kus isikut ei ole võimalik tuvastada või isikusamasust kontrollida lõike 1 või 2 alusel või see ebaõnnestub. Sellisel juhul tuvastatakse taotleja isik muude tõendite, näiteks välisriigi sünnitõendi või ütluste alusel (vt ka lg 3 selgitust).

Lõikes 5 reguleeritakse taotleja seadusliku esindaja isikusamasuse kontrollimist, kuna ITDS-i § 114 lõike 1 kohaselt on seaduslikul esindajal – lapsevanemal või kohtu määratud muul seadus­likul esindajal – õigus eestkostetava eest taotlus esitada. Taotleja seadusliku esindaja isiku­samasust kontrollitakse kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi, ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva reisi­dokumendi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel.

Paragrahviga 3 reguleeritakse isikusamasuse kontrollimist dokumendi väljastamisel. ITDS-i § 121 lõike 2 kohaselt peab taotleja dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuma selle väljastaja asukohta, kus väljastaja kontrollib taotleja isikusamasust.

Lõike 1 kohaselt kontrollitakse taotleja isikusamasust järgmiste andmete alusel:
1) dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse, diplomaatilise passi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi andmed;
2) väljastatava dokumendi andmed;
3) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed. Kuna taotleja isik on tõsikindlalt tuvastatud või isikusamasus kontrollitud dokumendi taotlemisel ja väljastamisel veendutakse isikusamasuses ka väljastatava dokumendi alusel, võimaldatakse isikusamasust kontrollida ka ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi, näiteks juhiloa alusel.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse taotleja seaduslikule esindajale, võib tema isikusamasust kontrollida lisaks dokumendile, diplomaatilisele isikutunnistusele, diplomaatili­sele passile või ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohasele kehtivale dokumendile välisriigi kehtiva reisidokumendi andmete alusel. Samuti kasutatakse ITDAK-i ja ABIS-e andmeid.

Lõikes 3 reguleeritakse dokumendi väljastamist taotleja volitatud esindajale. Erinevalt seadus­likust esindajast võib tema isikusamasust kontrollida ainult kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel. See on vajalik, sest volitatud esindaja puhul ei piisa võimaliku identiteedipettuse või dokumendi väär­kasutuse vältimiseks ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohasest kehtivast dokumendist või välisriigi kehtivast reisidokumendist. Seetõttu lubatakse tema isikusamasust kontrollida ainult sellise dokumendi alusel, mille andmed on kantud ITDAK-i ja ABIS-esse.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse ITDS-i § 122 lõike 1 kohaselt valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötajale või sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinni­pidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale, kontrollitakse tema isikusamasust kehtiva dokumendi või ITDS-i § 4 lõike 1 nõuete kohase kehtiva dokumendi ning ITDAK‑i ja ABIS-e andmete alusel. Need on juhtumid, kus Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult selle väljastaja asukohta ilmuda või taotleja on Eesti vanglas kinni peetav.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui dokument väljastatakse ITDS-i § 121 lõike 22 kohaselt turvalise teenuse osutaja vahendusel, kontrollitakse taotleja isikusamasust isikutunnistusele, digitaalsele isikutunnistusele, mobiil-ID vormis digitaalsele isikutunnistusele (edaspidi mobiil-ID) või elamisloakaardile kantud digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. 2026. aasta suvel võetakse kasutusele lahendus, mille abil saab taotleja, autentides end e-keskkonnas kehtiva eID vahendiga, aktiveerida ise oma uue dokumendi ja selle sertifikaadid. Seega, kui näiteks välismaal elaval Eesti kodanikul on kehtiv eID vahend, ei pea ta enam minema dokumendi kättesaamiseks isiklikult Eesti välisesindusse, vaid selle võib toimetada talle kätte turvalise teenuse osutaja, näiteks kuller. Sellisel juhul aktiveeritakse dokument ja selle sertifikaadid ning toimetatakse sertifikaatide turvakoodid taotlejale kätte elektrooniliselt.

Lõikes 6 täpsustatakse, et kui dokumenti ei väljasta dokumendi väljaandja ehk PPA ja Eesti välisesindus või turvalise teenuse osutaja ei ole dokumendi väljastamisel veendunud taotleja isikusamasuses, edastatakse dokument väljastamiseks PPA-le, kes kontrollib taotleja isiku­samasust.

Lõike 7 kohaselt ei väljastata dokumenti isikule, kelle isikusamasuses ei olnud võimalik eelnõu § 3 kohaselt veenduda.

Paragrahviga 4 sätestatakse mobiil-ID taotleja isikusamasuse kontrollimise erisused.

Mobiil-ID taotleja isikusamasust kontrollib mobiil-ID taotlemisel mobiilioperaator esinduses kohapeal või e-keskkonnas. ITDS-i § 204 lõike 11 kohaselt antakse mobiil-ID välja Eesti kodanikule ja välismaalasele, kellel on kehtiv dokument, diplomaatiline isikutunnistus või diplomaatiline pass. Olenevalt sellest, kas mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses või e-keskkonnas, saab mobiilioperaator kontrollida taotleja isikusamasust eri viisil. Näiteks ei saa mobiilioperaator kontrollida taotleja isikusamasust esinduses digitaalse isikutunnistuse alusel, sest sellel ei ole fotot. Selle alusel saab taotleja isikusamasust kontrollida üksnes e‑kesk­konnas digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu.

Lõikes 1 sätestatakse, et kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse mobiilioperaatori esinduses, kontrollib mobiilioperaator mobiil-ID taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi, diplomaatilise isikutunnistuse või diplomaatilise passi ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete alusel. Erand on digitaalne isikutunnistus, mille alusel ei või esinduses isikusamasust kontrollida, sest sellel ei ole fotot.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui mobiil-ID-d taotletakse mobiilioperaatori esinduses 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse lõike 1 kohaselt ka tema seadusliku esindaja isikusamasust.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse e-keskkonnas, kontrolli­takse mobiil-ID taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud isikutunnistusele, digitaalsele isikutunnistusele, elamisloakaardile või mobiil-ID-le. Mobiil-ID puhul on lisatingimus, et selle kasutamise leping on sõlmitud mobiilioperaatori esinduses, st taotleja isikusamasust peab olema kontrollitud isiklikult kohapeal, mitte elektrooniliselt e-keskkonnas. See nõue tuleneb e-IDAS-e määruse3 artikli 24 lõike 1 punktist b.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui mobiil-ID-d taotletakse e-keskkonnas 7–17-aastasele või piiratud teovõimega täisealisele isikule, kontrollitakse tema seadusliku esindaja isikusamasust digitaal­set tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud isikutunnistusele, elamisloakaardile, digitaalsele isikutunnistusele või mobiil-ID‑le. Erinevalt mobiil-ID taotlejast võib tema seadusliku esindaja isikusamasust kontrollida ka mobiil-ID-ga, mille kasutamise leping on sõlmitud e‑keskkonnas. See on lubatud, sest seaduslik esindaja ei ole mobiil-ID kasutaja: üksnes mobiil-ID kasutaja isikusamasus peab e-keskkonnas taotlemise­le eelnenud korral olema kontrollitud mobiilioperaatori esinduses.

Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks kehtiv määrus.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega kaasnevat mõju on hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirja4 punktides 6.3. ja 6.4.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, sest selle rakendamine ei eelda infotehnoloogilisi arendustöid ega muid ettevalmistusi. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise põhimõtted ei muutu.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS)5 kaudu 28.03.–11.04.2025 kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.

Välisministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Justiits- ja Digiministeeriumi, PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ettepanekud on toodud kooskõlastus­tabelis (vt seletuskirja lisa).