Lombi külas asuva Metsaveere tee 10 maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine.

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-1-2025

Aadress Metsaveere tee 10, Lombi küla, Tartu vald

Töö nimetus

Huvitatud isik Kalsbeek Capital OÜ

Lombi külas asuva Metsaveere tee 10 maaüksuse ning lähiala detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Tartu Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

13. märts 2025 1:10000

SITUATSIOONISKEEM

1

Leppemärgid:

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

22210 Kõrveküla - Lähte tee

7940092 Allika tee

S

N

7940095 Allika - M uriküla tee

Vasula järv

E E

E

E

E

E

E

E

EE

E

EE

E

E

E

E

M M

M

M

T

M ETSAVEERE TEE

22210 KÕRVEKÜLA-LÄHTE TEE

SIR KLI TÄN

AV

M

1

M ALLI TÄN

AV

E

M M

M

ALLIKA TEE

Pos32

Pos31

Pos30

Pos29

Pos28

Pos27

Pos26

Pos25

Pos24

Pos23

Pos22

Metsaveere tee 8

Metsaveere tee 10

Metsaveere tee 6

Metsaveere tee 12

Koogi-Karla

Suur-Aida

Metsaveere

Vara metskond 47

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-1-2025

Aadress Metsaveere tee 10, Lombi küla, Tartu vald

Töö nimetus

Huvitatud isik Kalsbeek Capital OÜ

Lombi külas asuva Metsaveere tee 10 maaüksuse ning lähiala detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Tartu Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

23. aprill 2025 1:2000

KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

2M 1:2000

M 1:5000

1:5000

Lähiala (r=200 m) katastriüksuste ehituslik ülevaade

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse pindala

Ol.ol hoonetealune

pind

Detailplaneeringuga määratud suurim

lubatud ehitistealune pind

Hoonete arv katastriüksusel

(detailplaneeringus määratud suurim

lubatud hoonete arv)

Detailplaneeringus määratud lubatud

katusekalded

Metsaveere tee 10 22 525 m2 423 m2 500 m2 2 (3) 15 - 45°

Metsaveere tee 8 22 511 m2 274 m2 500 m2 1 (3) 15 - 45°

Metsaveere tee 12 69 646 m2 145 m2 500 m2 1 (3) 15 - 45°

Metsaveere tee 6 24 548 m2 ≈120 m2 500 m2 3 (3) 15 - 45°

Pos 22, Pos 23, Pos 24, Pos 25, Pos 27, Pos 28, Pos 30, Pos

31, Pos 32

5225 - 7081 m2 - 500 m2 - (3) 15 - 45°

←Leppemärgid:

Olemasolev hoone

Planeeritud krundi piir

Planeeringuala piir

Elektrikaabel

Varemplaneeritud sõidutee

Olemasolev puurkaev

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: T - Tootmismaa E - Elamumaa M - Maatulundusmaa

Leppemärgid: → Planeeringuala piir

Kehtestatud detailplaneeringu ala piir

Planeeritud krundi piir

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD KONTAKTVÖÖNDIS

1 - Lombi külas asuvate Mario, Maikeni, Kasteheina, Kuuse ja Uusallika maaüksuste ning lähiala detailplaneering (Tartu Vallavolikogu 18.06.2014 otsus nr 23)

Olemasolev katastriüksuse piir

Jalakäijate peamised liikumissuunad Bussipeatus

Katastriüksuse piir

Varemplaneeritud/olemasolev hoonestusala

Varemplaneeritud krundi piir

Maaparandussüsteemi ala

Aluskaardid: Maa- ja Ruumiamet 2025

R10

4,2

3,5

4,2

4,2

S

N

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-1-2025

Aadress Metsaveere tee 10, Lombi küla, Tartu vald

Töö nimetus

Huvitatud isik Kalsbeek Capital OÜ

Lombi külas asuva Metsaveere tee 10 maaüksuse ning lähiala detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Tartu Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

25. aprill 2025 1:500

OLEMASOLEV OLUKORD

3

Leppemärgid:

Olemasolev kruusakattega tee

Juurdepääs kinnistule

Olemasolev kõrghaljastus/metsatukk

Olemasolev kraav/tiik

Olemasolev hoone

Katastriüksuse piir

Olemasolev elektri madalpingekaabel

Olemasolev veetorustik

Olemasolev maaküttetorustik

Planeeringuala piir

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud OÜ GPK Partnerid oktoober 2024.a. Töö nr. G-242-24. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Olemasolev puurkaev

INFO PLANEERINGUALA KOHTA

Katastriüksuse lähiaadress Metsaveere tee 10 Allika-Muriküla tee L2

Katastriüksuse tunnus 79401:001:0164 79601:001:0990

Katastriüksuse pindala 22 525 m2 11 374 m2, millest planeeringualal 1202 m2

Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100% Transpordimaa 100%

Olemasolev elektri kõrgepingekaabel

Olemasolev killustikkattega tee

Munitsipaaltee kaitsevöönd 10 m Ol.ol puurkaevu hooldusala r=10 m Reovee immutamise keeluala r=50m hooldusalast

Olemasolev servituudiala (elektrikaablid)

Imbväljaku kaitsevöönd r=10m

Olemasolev drenaažitorustik

Olemasolev heinamaa/muruala

R10

4,2

3,5

4,2

4,2

S

N

5

POS 5 LK100%

- - -

- 965

x x x x x x

R8

K1

K1 K1

≥3,5

P3

P3

P3

POS 1 EP100%

8,5 m 500 3

(1/2) 2/1 7517

POS 4 EP100%

8,5 m 300 3

(1/2) 2/1 4042

POS 2 EP100%

8,5 m 500 3

(1/2) 2/1 5000

POS 3 EP100%

8,5 m 500 3

(1/2) 2/1 5000

K1

0,2

V1 V1

ELP(POS4)

ELP(POS1)

7

3,3

3,3

SK1

SK 1

SK 1

SK1 SK1

x

15

15

15

10 10

x x

x x

x

SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1

4

1

32

SK1 SK1

SK 1

VLP

P3

VLP

25

25

10

2,75

1,8

8 8

8 50

6,3

A A

x xxxx

x

x

3,58,3

R8

SK1 SK1

SK 1

SK1SK1SK1

3,5

2,4

2,5

3,8

VLP

ELP(POS2 & POS3)

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1 V1 V1 V1 V1

V1 V1

VLP

2

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-1-2025

Aadress Metsaveere tee 10, Lombi küla, Tartu vald

Töö nimetus

Huvitatud isik Kalsbeek Capital OÜ

Lombi külas asuva Metsaveere tee 10 maaüksuse ning lähiala detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Tartu Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

03. juuni 2025 1:500

PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

4

Leppemärgid:

Olemasolev kruusakattega tee

Juurdepääs kinnistule

Olemasolev/säiliv kraav

Olemasolev hoone

Katastriüksuse piir

Olemasolev elektri madalpingekaabel

Olemasolev veetorustik

Olemasolev maaküttetorustik

Planeeringuala piir

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud OÜ GPK Partnerid oktoober 2024.a. Töö nr. G-242-24. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.

Ol.ol tehnovõrgu kaitsevöönd Olemasolev puurkaev

Olemasolev elektri kõrgepingekaabel

Olemasolev killustikkattega tee

Munitsipaaltee kaitsevöönd 10 m Ol.ol puurkaevu hooldusala 10 m Heitvee immutamise keeluala (50 m hooldusalast)*

Ol.ol/planeeritud tehnovõrgu servituudiala*

Imbväljaku/biopuhasti kaitsevöönd r=10m

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr Pos 1, Pos 2, Pos 3 Pos 4 Pos 5

Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100% Transpordimaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed Üksikelamu maa (EP) 100% Kergliiklusmaa

(LK) 100%

Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet) -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 500 m2 300 m2 -

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus** 8,5 m 8,5 m -

Säilitatav kõrghaljastus

Planeeritud puurkaev*

Planeeritud hoonestusala

Soovituslik killustikfiltri asukoht*

Soovituslik hoone asukoht

Planeeritud haljastus* (nt kuusk)

Parkimiskohtade arvP3

Planeeritud teeservituudi ala*

Planeeritud krundi piir

Planeeritud tuletõrjehüdrandi mõjuraadius 200 m* Planeeritud elektri madalpingekaabel liitumiskilpidesse* Võimalik maaküttetorustiku väliskontuuri asukoht*

V1 Planeeritud veetorustik* K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik*

Planeeritud omapuhasti ja imbväljaku

ELP Olemasolev elektriliitumispunkt

ELP Planeeritud elektriliitumispunkt*

Planeeritud tuletõrje veevõtumahuti*

Likvideeritav objektx

SK1 Planeeritud sademeveetorustik*

Olemasolev sademeveetorustik

* illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis

Planeeritud juurdepääsutee*

Perspektiivne jalakäijate ja jalgratturite tee

VLP Planeeritud vee liitumispunkt*

Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast (põhihoone)

Suurim lubatud ehitisealune pindala (m2)

Suurim lubatud ehitiste arv

krundil (põhihoone/abi-

hoone)Korruste arv (põhihoone/abihoone)

Krundi suurus (m2)

Määratud ehitusõiguse aken

Ol.ol/säiliv septik koos imbväljakuga

Olemasolev drenaazitorustik

Planeeritud truup*

15.7 m Lõige A...A

Ol.ol sõidutee

8,7 m

Persp. kergtee

4,3 m 2,6 m1,8 m 2,5 m 7,0 m

4,5 m

Allika-Muriküla tee L2 Pos 5 Pos 2Metsaveere

madalpingekaabel

1,1 m

keskpingekaabel

0,2 m

4%4%4%

persp. sidekanalisatsioon

Planeeritud drenaažitorustik

0,5 m

Perspektiivne sidekanalisatsioon*

Puurkaevu hooldusala* r=10 m soovituslik asukoht*

Planeeritud jaotuskilp* Planeeritud liitumiskilp*

madalpingekaabel

0,7 m

drenaažitoru

üksuste ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks muutuva ala joonis

Märkused: 1) „Lombi külas Mario, Maikeni, Kasteheina, Kuuse ja Uusallika maaüksuste ja lähiala detailplaneering" on kehtestatud Tartu Vallavolikogu 18.06.2014. a otsusega nr 23.

Leppemärgid:

Mario, Maikeni, Kasteheina, Kuuse ja Uusallika maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks muutuv osa

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-1-2025

Aadress Metsaveere tee 10, Lombi küla, Tartu vald

Töö nimetus

Huvitatud isik Kalsbeek Capital OÜ

Lombi külas asuva Metsaveere tee 10 maaüksuse ning lähiala detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Tartu Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

20. jaanuar 2025 5

Mario, Maikeni, Kasteheina, Kuuse ja Uusallika maa-

Detailplaneeringu nr: DP-1-2025

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

TARTU MAAKOND, TARTU VALD

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10

MAAÜKSUSE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Tartu Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kalsbeek Capital OÜ

Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2025

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................. 3

2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA .................... 3

3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK .................................................................................. 3

4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ....................................... 3

5. GEODEETILINE ALUSPLAAN .................................................................................................. 4

6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS .................................................................. 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ........................................................................ 4

6.2 Olemasolev olukord ....................................................................................................... 6

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 9

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused .................................................... 10

7. PLANEERINGULAHENDUS .................................................................................................... 10

7.1. Krundi hoonestusala määramine ............................................................................... 10

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................. 11

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 12

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 13

7.5 Ehitistevahelised kujad ................................................................................................ 14

7.6 Tehnovõrkude lahendus ............................................................................................... 14

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 18

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................... 19

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 19

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine .............................................................. 20

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja ................................................................................................ 21

8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE .................................................................... 25

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:10 000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:5000 ja 1:2000

● Joonis 3 – Olemasolev olukord M 1:500

● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:500

● Joonis 5 – Mario, Maikeni, Kasteheina, Kuuse ja - Uus-Allika maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks muutuva ala joonis

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Detailplaneeringust huvitatud isiku poolt esitatud taotlus Tartu Vallavalitsusele Lombi külas asuva Metsaveere tee 10 katastriüksusele detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

● Tartu Vallavalitsuse 29.08.2024 korraldus nr 1042 koos lisaga (lähteseisukohad) Lombi külas asuva Metsaveere tee 10 maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu algatamise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Tartu maakonnas Tartu vallas Lombi külas (skeem 1). Planeeringuala asub

Planeeringuala asub Lombi külas asuval Metsaveere tee 10 maaüksusel (kü tunnus:

79401:001:0164, 100% elamumaa). Planeeringuala pindala on ligikaudu 2,37 ha. Täpsem

asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda Metsaveere tee 10 maaüksuse jagamist neljaks elamumaa

sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguste määramist üksikelamute ja abihoonete

püstitamiseks. Lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele,

heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Tartu Vallavalitsuse 29.08.2024 korraldus nr 1042 koos lisaga „Lombi külas asuva Metsaveere tee 10 maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu algatamine“;

● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

● Tartu valla arengukava;

● Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2023-2035;

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

● Tartu valla üldplaneering;

● Tartu valla jäätmehoolduseeskiri;

● Tartu valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

● Maaküte Tartu vallas (OÜ Maves, 2020);

● Tartu valla energia- ja kliimakava;

● Lombi külas asuvate Mario, Maikeni, Kasteheina, Kuuse ja Uusallika maaüksuste ning lähiala detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 18.06.2014. a otsusega nr 23);

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (planeerimisseadus; veeseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; siseministri

18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; keskkonnaministri

08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-

, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“; EVS 843:2016

„Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus.

Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

● Maa-ameti kaardimaterjal.

NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri

määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne

muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest

ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud OÜ GPK Partnerid oktoobris 2024.a.

Töö nr. G-242-24. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused

Planeeringuala asub Tartu valla üldplaneeringu järgi kompaktse asustusega alal. Planeeritava

maa-ala juhtotstarve on väikeelamu maa-ala, mille all mõistetakse üksikelamu, kaksikelamu,

suvila või aiamaja ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituvat

muud elamuid teenindavat maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Seega planeeringu algatamise

eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga.

Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda järgnevate tingimustega:

1. uute kruntide vähim suurus:

tiheasustusega aladel ja kompaktse hoonestusega aladel:

• üksikelamu 1500 m2;

• kaksikelamu üldjuhul 1500 m2;

• korterelamu üldjuhul 2000 m2;

• ridaelamu 400 m2 boksi kohta. Lubatud on maksimaalselt 8 korteriga ridaelamute

rajamine;

• korterelamul koormusindeks vähemalt 150;

Erandid eeltoodud krundi suuruste osas on lubatud põhjendatud juhul – nt kui piirkonnas

väljakujunenud krundistruktuur seda toetab; olemasoleva hoonestuse vahele jääva tühja krundi

hoonestamine, kui see ei muuda piirkonna üldilmet; kaksikelamu rajamisel, kui järgitakse

piirkonnale omast üksikelamute mahtu; viiakse läbi arhitektuurikonkurss vms;

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

2. hoonete maksimaalne maapealne kõrgus/korruselisus:

a. üksik- ja kaksikelamu kõrgus põhihoonel üldjuhul kuni 9 m, abihoonel mitte

enam kui põhihoone kõrgus;

b. ridaelamu kuni 2 korrust;

c. korterelamu kuni 3 korrust.

Kõrgemate hoonete kavandamisel tuleb enne detailplaneeringu algatamist või

projekteerimistingimuste andmist koostada täpsem lahendus ja 3D mudel kavandatu

arhitektuuriliseks visualiseerimiseks;

3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind uutel kruntidel kuni 25% krundi pindalast;

4. linna lähialal elamute kavandamisel tuleb detailplaneeringut koostades arvestada, et

teenuste, sh avalike teenuste hea kättesaadavusega elukoha lähedal. See tähendab, et teenused (sh

kool, lasteaed, kaubandus-teeninduspinnad) peavad üldjuhul olema kättesaadavad elukohast 1 km

raadiuses. Täiendavate teenuste planeerimise vajadus selgitatakse välja valla ja arendaja koostöös,

võttes olemasolevale ehitatud keskkonnale lisaks arvesse ka juba kehtestatud

detailplaneeringutega planeeritud lahendusi. Kui selgub, et teenused 1 km raadiuses puuduvad, on

vallal õigus nõuda detailplaneeringu lahenduses nende vajadusega arvestamist;

5. hoonete arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused peavad vastama

piirkonna hoonestusele;

6. arvestada ühtset ehitusjoont (kui see on väljakujunenud), hoonete mahtu, paigutust ja

arvu krundil, katusekallet, välisviimistlust;

7. korterelamu krundil kõrvalotstarbeline eraldiseisev hoonestus ei ole lubatud, välja

arvatud teenindavate ehitiste (prügimajad, jalgrattaparklad vms) rajamine. Esimese korruse pinnad

võib võtta kasutusele ärilisel või ühiskondlikul eesmärgil;

8. piirded:

a. maksimaalne lubatud kõrgus 1,5 m, läbipaistvusega vähemalt 25% (ei kehti

haljaspiiretele). Soovitav on kasutada haljaspiirdeid;

korterelamute krunte üldjuhul piiretega ei piirata, v.a majandushoovid vms.

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Skeem 2. Väljavõte Tartu valla üldplaneeringust

Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala kompaktse hoonestusega alal (skeemil helekollane ala).

Lähialal asuvad väärtusliku maastikud (skeemil pruunid täpid), rohelise võrgustiku tugiala

(tumeroheline ruudustik) ja rohevõrgustiku koridor (heleroheline ruudustik).

6.2 Olemasolev olukord

Planeeringualal asub praegu üks üksikelamu abihoonetega. Osa planeeringualast on kaetud

metsaga, osa on looduslik rohumaa. Eesti radoonikaardi 2020. aasta andmetel jääb

planeeringuala kõrge radooni (Rn) sisaldusega alale. Planeeringuala jääb 100-150 kBq/m3

interpoleeritud alale. Planeeringualal on põhjavesi suhteliselt kaitstud Planeeringuala

lääneserva jääb elektri maakaabelliin koos kaitsevööndiga, muid teadaolevaid kitsendusi ei ole.

Planeeringualal kehtib Lombi külas asuvate Mario, Maikeni, Kasteheina, Kuuse ja Uusallika

maaüksuste ning lähiala detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 18.06.2014. a

otsusega nr 23). Nimetatud detailplaneering muutub peale käesoleva detailplaneeringu

kehtestamist planeeringuala kattuvas osas kehtetuks.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud munitsipaalomandis olevalt 7940095 Allika-Muriküla

teelt (kü. lähiaadress Allika-Muriküla tee L2, tunnus: 79601:001:0421), mis on kruusakattega.

Allika-Muriküla teele on määratud liikluspind Metsaveere tee, mille järgselt on kõrvalasuvad

katastriüksused adresseeritud. Planeeringualaga piirnevas osas on kruusakattega tee laius 4,2 m

ja see on rahuldavas seisukorras, vt foto 2.

Planeeringuala

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 1. Vaade planeeringualale (Maa- ja Ruumiamet fotoladu aprill 2024.a)

Foto 2. Vaade Allika-Muriküla teele (märts 2025.a)

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 3. Vaade olemasolevale Metsaveere tn 10 mahasõidule (märts 2025.a)

Foto 4. Vaade Metsaveere tn 10 olemasolevatele hoonetele (jaanuar 2025.a)

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 5. Vaade planeeritud Pos 4 juurdepääsutee asukohale (jaanuar 2025.a)

Foto 6. Vaade planeeringuala lõunaosale Pos 2 ja Pos 3 asukohtadesse (jaanuar 2025.a)

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):

• Munitsipaaltee (Allika-Muriküla tee) kaitsevöönd 10 m

• Elektripaigaldise kaitsevööndid 1 m (elektri madalpinge kaabel, elektri

keskpingekaabel)

• Drenaažitorustik

• Kuivenduskraavi kaitsevöönd 1 m (Veeseaduse §118 lg 2 p 3 järgi)

Skeem 3. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukoht (Maa-amet)

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringualaga piirnevad maatulundusmaa, elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega

katastriüksused. Planeeringuala jääb asustatud piirkonda. Kõrveküla keskus, kus asuvad kool,

raamatukogu, lasteaed, kauplus, vallamaja jms asub ca 2,5 km kaugusel.

Planeeringuala lähipiirkonna (raadius ca 200 m) hoonestatud katastriüksuste pindalad jäävad

vahemikku 22 511 m² – 69 646 m2, üksikelamute + abihoonete ehitisealused pinnad jäävad

katastriüksuse kohta vahemikku 120 - 423 m2 ja hoonete arv katastriüksuse kohta 1-3.

Olemasolevad hooned lähipiirkonnas on kuni kahekorruselised, üldiselt on tegemist

viilkatusega ja kelpkatusega hoonetega (abihoonete puhul esineb ka kaldkatuseid) ning

välisfassaadis on kasutatud peamiselt puitu.

Planeeringuala kontaktvööndis asub elektrivõrk. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatised

planeeringuala kontaktvööndis puuduvad. Käesoleval hetkel on lahendatud piirkonnas

veevarustus kas enda tarbeks või kogu tänava tarbeks rajatud puurkaevudega. Kanalisatsioon

on lahendatud lokaalselt iga krundil. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete

asukohad ja katastriüksuste kohta käiv info on kajastatud joonisel 2.

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 6. Kontaktvööndi hoonestus – küla tüüp: haguküla (aprill 2024)

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Tartu valla üldplaneeringuga ja

detailplaneeringu koostamisel jälgitakse kehtivas üldplaneeringus välja toodud nõudeid. Tartu

valla üldplaneeringu peatükis 2.1 on toodud, et Tartu valla ruumilise arengu kavandamisel

lähtutakse eeldusest, et rahvaarv jätkuvalt kasvab eelkõige linna lähialal ja keskustes. Eesmärk

on mujal valla territooriumil säilitada rahvaarv vähemalt tänasel tasemel ja luua eeldused selle

kasvuks pikemas perspektiivis. Seega käesolev detailplaneering aitab kaasa üldplaneeringu

elluviimisele. Planeeringuala asub Tartu valla üldplaneeringu järgselt kompaktse hoonestusega

alal - lisanduva hoonestuse kavandamine juba hoonestatud piirkonnas ei too endaga kaasa suuri

muudatusi asustusmustris. Planeeringuga määratud ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste

puhul on aluseks võetud planeeringuala kontaktvööndis olemasolevate hoonete näitajad (ja

lähialale planeeritud kruntide ehitusõigust), et oleks tagatud uushoonestuse sobivus

ümbritsevasse keskkonda. Arvestatud on hoone asukohas väljakujunenud keskkonda, sh

hoonestuslaadi – hoonete paigutust põllu- ja metsamassiivide ning teede suhtes, traditsioonilisi

ehitusmahtusid ja -materjale, hoonete kõrgust, arhitektuurseid lahendusi jne. Olemasolev

keskkond ja elektrivõrk on võimeline lisanduvate elamute ja abihoonete rajamisega kaasneva

koormusega toime tulema.

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga jagatakse planeeringuala viieks krundiks ja määratakse katastriüksuste

sihtotstarveteks neljale 100% elamumaa (krundi kasutamise sihtotstarve üksikelamu maa) ja

ühele transpordimaa 100% (krundi kasutamise sihtotstarve kergliiklusmaa). Lisaks määratakse

ehitusõigus moodustavatele kruntidele Pos 1, Pos 2, Pos 3 ja Pos 4.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on kruntidele määratud hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on

lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete ja rajatiste rajamine,

hoonestusala on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“. Väljapoole

hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete ja 20-60 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitiste

püstitamine keelatud. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks

kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, parkimisala, juurdepääsuteed, haljastust

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

ja kuni 20 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitisi (näiteks prügikastide varjualune, kasvuhoone,

kuur, koerakuut vms).

Hoonestusalad on planeeritud krunditel Pos 2 ja Pos 3 lõunapiiril 15 m kaugusele, põhjapiiril

25 m kaugusele, läänepiiril 10 m kaugusele ja idapiiril 10 ja 15 m kaugusele. Pos 4 hoonestusala

asub 50 m kaugusel idapiirist, et oleks võimalik säilitada olemasolevat metsa võimalikult suures

ulatuses, teisest piiridest 8 m kaugusel. Pos 1 krundil arvestab hoonestusala olemasolevate

ehitiste paigutust ja kõrghaljastuse asukohta ning jääb Pos 2 ja Pos 3 kruntidest 2,7-5 m

kaugusele (sh on ehitistevaheline kuja tagatud). Hoonestusalad on määratud võimalikult suured,

et oleks võimalik vabamalt valida hoonete asukohti. Krundile Pos 5 hoonestusala ei määrata.

Tehnorajatiste kavandamisel tuleb jälgida Tartu valla üldplaneeringus toodud nõudeid. Nõuded

taastuvenergia rajatiste (väiketuulikud, päikseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh

vahekauguste osas on toodud Tartu valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 6.10.6.

Täpne lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse iga krundi puhul

ehitusprojekteerimise käigus.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis koos

tehnovõrkudega“ tabelis 1 „Krundi määratud ehitusõigused“ ja kruntide ehitusõiguse akendes.

Ehitusõiguse määramisel on lähtutud eelkõige Tartu valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest

ja kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringu ehituslikest näitajatest.

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

Pos

nr

Krundi

kasutamise

sihtotstarve

Hoonete suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete

suurim

lubatud

ehitisealune

pind

Hoonete lubatud

maksimaalne

kõrgus

Hoonete

suurim

lubatud

sügavus

1

Üksikelamu

maa (EP)

100%

3 (1/2)

500 m2

8,5 m

3 m

2

Üksikelamu

maa (EP)

100%

3 (1/2)

500 m2

8,5 m

3 m

3

Üksikelamu

maa (EP)

100%

3 (1/2)

500 m2

8,5 m

3 m

4 Üksikelamu

maa (EP) 3 (1/2) 300 m2 8,5 m 3 m

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

100%

5 Kergliiklusmaa

(LK) 100% - - - -

Planeeringuga ei keelata rajada maa-aluseid korruseid. Hoonete suurimaks lubatud sügavuseks

on määratud 3 m. Kui soovitakse rajada keldrikorruseid, siis tuleb ehitusloa taotlusega koos

esitada eksperthinnang, mis kinnitab, et antud asukohta on võimalik maa-aluseid korruseid

rajada.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla lähevad

kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta hooned (sh ka alla 20 m2 pindalaga

mitteehitusloa kohustuslikud ehitised). Planeeringuga on lubatud rajada planeeritud kruntidele

hooneid, mille maksimaalne ehitisealune pind on krundi kohta 300-500 m2. Täpne lahendus rajatava

hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus. Detailplaneeringuga on

määratud ehitusõigusega kruntidel hoonete suurimaks lubatud arvuks 3 (1 põhihoone ja kuni 2

abihoonet) krundi kohta, mis sisaldab nii ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete

arvu (va kuni 20 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitised). Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete

maksimaalset arvu ei ole piiratud, kuid tuleb arvestada, et need kuuluvad planeeringuga määratud

ehitusõiguse hulka.

Lubatud hoonete kasutamise otstarbed – üksikelamu (11101), abihoone (12744).

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Lubatud katuse tüübid

4. Maksimaalne hoonete korruselisus

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Hoonete soovituslik välisviimistluse

materjal puit, kivi, krohv, klaas, betoon (või muu materjal

mis on kvaliteetne ja nõuetele vastav) Lubatud katusekalded 0 - 15°* ja 15 - 45°

Lubatud katuse tüübid Viilkatus, kelpkatus (kald- ja lamekatus*)

Maksimaalne hoonete korruselisus põhihoonetel kuni 2 maapealset korrust,

abihoonel 1 korrus *Katusekalded 0-15° ning kald-ja lamekatused on lubatud abihoonetele ja elamu mittedomineeriva

osana

Arhitektuurseid tingimusi määrates on arvesse võetud kontaktvööndis olemasoleva hoonestuse

arhitektuurset välisilmet ja Tartu vallavalitsuse poolt väljastatud lähteseisukohti

detailplaneeringule.

Uute hoonete katuseharja kulgemise suund peab olema risti või paralleelne 7940095 Allika-

Muriküla teega või krundi juurdepääsuteega.

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Arhitektuurseid tingimusi ei piiritleta kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole välja kujunenud

ühtset arhitektuurset stiili. Lisaks on kaasaegne arhitektuur ja ehitusmaterjalid ajas muutuvad.

Selleks, et oleks tulevikus võimalik kaasaegseid hooneid rajada ei ole mõistlik väga täpselt

määrata materjale. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone

arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Välisviimistluse materjale tuleks soovitavalt kasutada

kombineeritult, lisaks on lubatud muu nõuetele vastav välisviimistluse materjal. Keelatud on

kasutada katmata ümarpalkmaja lahendust. Ehitatavad hooned peavad toonilt ja stiililt sobima

ümbritseva keskkonnaga (näiteks kasutada tooni ja materjali valikul korduvust Metsaveere tee

10 olemasolevate hoonetega).

Piirded

Piirdeaia lubatud maksimaalne kõrgus kuni 1,5 m, läbipaistvus vähemalt 25% (ei kehti

haljaspiiretele). Näha ette võimalike piirdeaedade asukohad. Piirdeaiaga on lubatud piirata vaid

kompaktset õueala kuni 1300 m2 ulatuses krundi pindalast. Piirang ei kehti haljaspiiretele.

Õueala võib piirata ka hekiga. Piirdeid ja kõrghaljastust ei või rajada tehnovõrkude

kaitsetsoonidesse ning kraavide äärde. Kraavidele peab jääma 5m laiune piirdeta maa kraavi

edaspidiseks hooldamiseks. Piirded kavandatakse ja täpne lahendus antakse hoone

ehitusprojekteerimise käigus.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeritud kruntidele toimub Allika-Muriküla teelt (tee nr 7940095), mis on

kruusakattega ja laiusega 4,2 m. Tee on munitsipaalomandis. Pos 1 säilib olemasolev mahasõit

ja Pos 2 ning Pos 3 kruntidele tuleb rajada uus mahasõit ja juurdepääsutee Allika- Muriküla

teelt. Krundil Pos 2 asuvat juurdepääsu kasutavad Pos 2 ja Pos 3 ühiselt ning selleks on tarvis

seada notariaalne teeservituut sõiduteele ja ümberpöördeplatsile. Pos 4 juurdepääs on tagatud

Pos 1 kaudu ja ühisele teelõigule tuleb seada notariaalne teeservituut. Päästeameti nõuete

kohaselt peab minimaalne juurdepääsutee laius olema 3,5 m. Joonisel 4 on näidatud planeeritud

juurdepääsuteed ja servituudialad.

Planeeritud krundile Pos 5 on kavandatud perspektiivne kergliiklustee. Kergliikustee rajamine

ei ole detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus ega eelduseks ehituslubade saamisel.

Kergliiklustee krunt Pos 5 võõrandatakse tasuta Tartu vallale pärast krundi moodustamist.

Kergliiklustee projekteerimise ja rajamise eest detailplaneeringust huvitatud isikult ega

kruntide igakordsetelt omanikelt tasu ei nõuta.

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 8. Olemasolev juurdepääs ja mahasõit Allika-Muriküla teelt (märts 2025.a)

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade

minimaalne arv ühe krundi kohta on standardi järgselt 3, millest osa võivad olla rajatud ka

hoonesiseselt, näiteks garaažis. Külaliste parkimine tuleb lahendada samuti krundisiseselt.

Parkimisala on soovituslik rajada kõvakattega. Mahasõidu ja parkimisalade täpsed asukohad

leitakse hoone projekteerimise käigus.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§22 lõikele 2 üldjuhul kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib lõikes 2 nimetatud

kuja arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui

sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi

hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike

abinõudega. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav

juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoone tulepüsivusklass

tuleb määrata ehitusprojekteerimisel

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 4 toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus vastavalt vajadusele.

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringualal puuduvad ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikud. Lähim ühisveevärgi- ja

-kanalisatsioonitorustik asub Kõrveküla alevikus ning seda haldab Tartu Veevärk. Tartu valla

üldplaneeringus on välja toodud: „Planeeritud arendusalad tuleb tiheasustusega ja kompaktse

hoonestusega aladel perspektiivis liita ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga.“ Ehk

üldplaneeringu alusel puudub kohustus koheselt ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniga liituda.

Seega on planeeritud lahendada esialgu elamute vee- ja kanalisatsioonivarustus lokaalselt.

Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniga liitumise võimaluse tekkimisel, on kohustus liituda

piirkonna vee-ettevõtja tingimustel ja likvideerida lokaalsed süsteemid.

Olemasolev olukord

Praegusel hetkel on Metsaveere tee 10 veevarustus tagatud Metsaveere tee 8 katastriüksusel

asuvast kaevust. Puurkaevust on veeühendus olemasolevate hooneteni. Olemasolev puurkaev

ei võimalda kõikide planeeritud hoonete veevarustuse tagamist – võimalik on maksimaalselt 1

lisanduva üksikelamu veevarustuse tagamine. Metsaveere tee 10 olemasolevate hoonete

kanalisatsioon on lahendatud lokaalsena ja maja taga asub septik koos imbväljakuga.

Planeeritud veevarustus

Planeeritud on rajada kruntidele veevarustuse tagamiseks üks ühine puurkaev, mille

kasutusõigus tagatakse servituudiga. Põhjavee I veekihi saastumise juhtumite esinemise tõttu

on soovituslik rajada joogivee kvaliteedi tagamise eesmärgil puurkaev põhjavee II veekihti. St

puurkaev rajatakse sügavamale kui on enamus naabruses olevad puurkaevud ja paigaldatakse

sügavam manteltoru. Ühiselt kasutatavatele veetorustiku osadele tuleb seada servituut

tehnovõrgu talumiseks kruntidele Pos 1 ja Pos 2.

Planeeritud puurkaevust luuakse ka uus liitumine Pos 1 hoonetele ja likvideeritakse olemasolev

veeühendus Metsaveere tee 8 puurkaevust. Standardi EVS 921:2022 kohaselt on ühe inimese

päevane keskmine veevajadus 120-250 liitrit, lisaks on samas standardis välja toodud, et juhul

kui kastetakse eramute aedu, arvestatakse ühele aiale kastmisperioodi vältel (3 kuud) keskmiselt

400 liitrit/ööpäevas. Planeeritud puurkaevu soovituslik tootlikkus ühel krundil on leitud 4

inimese kohta (ühe inimese keskmine veevajadus 150 l) ja selleks on 0,6 m3 joogivett millele

lisandub 0,4 m3 kastmisvett ehk kokku on veevajadus ühel krundil kastmisperioodil keskmiselt

1 m3/ööpäevas ja muul ajal 0,6 m3/ööpäevas. Nelja üksikelamu puhul on veevajadus sõltuvalt

aastaajast 2,4 – 4 m3/ööpäevas.

Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal alla 10 m³/ööpäevas.

Tulenevalt veetarbe hulgast ei moodustata sanitaarkaitseala veeseaduse § 154 lõike 1 punkti 3

alusel. Sanitaarkaitseala asemel moodustatakse veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega

10 m.

Elamutele veeühenduse saamiseks tuleb rajada detailplaneeringust huvitatud isiku poolt

puurkaev, veetorustikud liitumispunktideni (näidatud joonisel 4). Veetorustik liitumispunktist

hooneteni tuleb rajada iga krundi omanikul. Pos 1 võib kuni planeeritud puurkaevu rajamiseni

senisel kokkuleppel põhinevat veekasutust Metsaveere tee 8 puurkaevust jätkata.

Planeeritud reoveelahendus

Reovee puhatus ja ärajuhtimine lahendatakse lokaalselt. Planeeritud on rajada kruntidele Pos 2,

Pos 3 ja Pos 4 eraldi omapuhastid (kas septik või biopuhasti). Pos 1 olemasolev

kanalisatsioonisüsteem (septik ja imbväljak) säilib.

Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Keskkonnaministri 08.11.2019

määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe, kaevandus-, karjääri- ja

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lõige 1 punkti 2 alusel on lubatud immutada heitvett kuni

5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades

vähemalt reovee mehaanilist puhastamist.

Eelnevast tulenevalt on võimalik kinnistute reoveekäitlus lahendada omapuhastite baasil

(lubatud nii septik kui ka biopuhasti). Pärast reovee puhastamist on lubatud heitvesi juhtida

lähedalasuvasse veekogusse (kuivenduskraavi) või rajada imbväljak, samuti on lubatud ka

kombineeritud lahendused. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lõige 3

alusel peab heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m

ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja

kivimitest. Kui projekteerimise või ehitustööde käigus selgub, et nõutud sügavus ei ole tagatud,

siis tuleb imbväljaku rajamisel kasutada tõstetud pinnasega imbväljaku lahendust või juhtida

heitvesi planeeringuala idapiiril olevasse kraavi. NB! Pos 2 puhul on võimalik kasutada vaid

tõstetud pinnasega imbväljaku lahendust.

Lubatud on heitvee ärajuhtimisel kasutada ka kombineeritud lahendusi – nimelt on lubatud

heitvee immutamiseks rajada kombineeritud imbväljak-pinnasfilter. Tulenevalt savipinnasest

võib niiskemal ajal heitvee immutamisega probleeme tekkida. Kombineeritud lahendusega

imbub kuival ajal vesi mõningal määral pinnasesse, niiskel perioodil aga juhib drenaažitoru vee

kraavi. Drenaažitoru ümber tuleb tagasitäide teha peenema fraktsiooniga killustikuga (fr 8-16),

mis toimib järelpuhastina.

Imbväljaku asukoha valikul peab arvestama naaberkruntidega nõnda, et rajatavad

tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust, st imbväljaku kuja 10 m ei tohi ulatuda

naaberkruntide hoonestusaladele. Imbväljaku rajamise puhul tuleb samuti silmas pidada, et

reovee immutamine ei tohi toimuda puurkaevu hooldusalale lähemal kui 50 m. Metsaveere tee

8 puurkaevu ja sellest tuleneva heitvee immutamise keeluala asukoht on näidatud joonisel 3 ja

4 ning Metsaveere tee 12 katastriüksusel ei asu olemasolevaid vee- ja kanalisatsioonirajatisi,

seega detailplaneeringus näidatud soovituslikes asukohtades on heitvee immutamine võimalik.

Ehitusprojektide raames tuleb valida sobilikud asukohad planeeritud puurkaevule ja

omapuhastitele ning imbväljakutele. Lisaks tuleb ehitusprojekteerimisel täpsustada

naaberkatastriüksuste puurkaevude ja imbväljakute asukohad.

7.6.2 Sademevesi

Sademevesi on planeeritud immutada oma krundil või juhtida planeeringuala idapiiril asuvasse

kraavi, milleks on planeeritud kruntidele Pos 3, Pos 4 sademeveetorustik. Kui soovitakse juhtida

sademevett kraavi, siis iga krunt saab juhtida kuni ühe toruotsaga kraavi, mitte rohkem.

Planeeringualal on mulla tüübiks peamiselt leostunud gleimuld ning gleistunud leetjas muld,

osaliselt planeeringuala loodeosas ka kahkjas leetunud muld. Need mullad on oma olemuselt

küll hooajati liigniiskemad, kuid neis on siiski võimalik sademevee immutamine. Sellele annab

tunnistust ka olemasoleva imbväljaku ja lähialal teiste imbväljakute toimimine, seega saab üsna

kindel olla, et ka planeeritud kruntidel on sademevee immutamine võimalik. Krundil Pos 2 ei

ole otsest juurdepääsu kraavile ning kraavi sügavuse ja kauguse tõttu sademeveetorustiku

rajamine raskendatud. Seetõttu on planeeritud sellele krundile sademevee immutamiseks

killustikfilter süsteem või võib kasutada ka erinevaid valmistooteid (näiteks ettevõttel Pipelife

on olemas Stormbox immustuskassetid).

Lisaks sademevee ärajuhtimise toimimise saavutamiseks on soovituslik kasutada

mitmekülgseid sademevee immutamise lahendusi (sh tagada piisavalt looduslikku pinda,

kasutada vett läbilaskvaid tee- ja pinnakattematerjale vms lahendusi). Hoonete projekteerimise

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

käigus tuleb lahendada sademevee immutamine krundi siseselt pinnasfiltri vms lokaalse ja/või

sademeveetorustikega. Lisaks on väga soovituslik paigaldada sademevee kogumiseks

sademeveemahutid, et kasutada seda hoopis kastmisveena. Silmas tuleb pidada, et sademeveed

tuleks suunata ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale. Krundilt tulevat sademe- ja

lumesulamis vett ei tohi juhtida naaberkruntidele ega Allika-Muriküla teele.

Maaparandussüsteemi ala

Planeeringuala ei asu maaparandussüsteemi ehitiste maa-ala. Kuid seda ümbritseb kolmest

küljest Allika (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2020753000010002) maa-ala.

Planeeringualal asuvad drenaazitorustikud (nr 23). Drenaažisüsteem suubub Metsaveere tee 10

kinnistu idapool asuvasse kraavi. Drenaažikaevust otse kraavi minev drenaažikollektor läheb

tiigi kõrvalt mööda (eeldusel, et seda pole lõhutud tiigi rajamisega). Osaliselt ulatuvad

drenaažisüsteemi nr 23 drenaažitorud ka Metsaveere tee 12 katastriüksusele, kuid seda väga

vähesel määral. Drenaažisüsteemi nr 23 likvideerimisel ei tohiks esineda olulist mõju

Metsaveere tee 12 katastriüksuse maa-ala niiskusrežiimile. Olulisem niiskusrežiimi

reguleerimine olemasolevate drenaažitorude abil toimub Metsaveere tee 10 katastriüksusel.

Vältimaks aga pinnaseveega üleujutusohtu, tuleb iga krundi hoonestuse projekteerimisel

arvestada olemasoleva drenaažitorustikuga ning säilitada võimalusel drenaažikollektorid ja

kaevud. Kruntidel Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 asuvad olemasolevad kollektoreesvoolu

drenaažitorustikud täidavad pinnase kuivendamise funktsiooni, seetõttu on oluline, et kõik

ehitustegevuse tõttu ära lõhutud drenaažitorustikud taastatakse või ehitatakse nõuetekohaselt

ümber kinnistusiseselt. Kui ehitis ristub drenaažitorustikuga samal kõrgusel tuleb tagada

erimeetmetega (nt drenaažifilter) samuti drenaažitorustiku toimimine.

Lisaks tuleb jälgida järgnevaid nõudeid:

• Kõikvõimalikud maa-alused kommunikatsioonid (elekter, vesi, side jne) tuleb viia

võimalusel kollektori alt;

• Võimalusel paigutada kõik abihooned drenaažitorustike vahelisele alale, mitte nende

peale;

• Kui drenaažitorustikud satuvad hoonete alla, siis tuleb toru ots uuesti ühendada ümber

hoone, et säilitada torustiku toimimine ning vältimaks ehitise kahjustamist.

• Ehitustööde käigus lõhutud kollektor tuleb taastada.

Ehki kõnealused drenaazitorustikud ei ole vajalikud naabermaaüksustel paikneva

maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks on Pos 2 ja 3 hoonete rajamisel

oluline need taastada, et ei tekiks ohtu rajatavate hoonete vundamendile. Kuna kollektorid

tekitavad lõhkumisel probleeme vaid selle lähialal siis vastutab iga krundi omanik ise võimalike

probleemide tekkimisel (näiteks ei ole drenaažitorustikku ümber ehitanud ja seetõttu on liigvesi

vundamendi rikkunud).

Kui soovitakse sademe, heit- või muu vee (lisavesi) suunata planeeringuala idapiiril asuvasse

maaparanduskraavi tuleb see kooskõlastada maaparandusseaduse §53 sätestatust tulenevalt

Maa- ja Ruumiameti maaparanduse ja riigimaade teenistuse maaparandusosakonnaga.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Kontaktvööndis, planeeringualast linnulennult ca 490 m kaugusel, asub Malli tänava tuletõrje

veevõtukoht (kuivhüdrant). Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kord“ § 6 alusel peab aga veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste

päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Esimese kasutusviisiga hoone

veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini

veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Eelpooltoodust tulenevalt ei ole võimalik

tagada olemasolevast tuletõrje veevõtukohast vajalikku tulekustutusvett.

Seega on tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal planeeritud tagada tuletõrje

veevõtumahutist. Planeeritud on rajada planeeringualale üks ühiselt kasutatav tuletõrje

veevõtumahuti koos kuivhüdrandiga krundile Pos 1. Lähimad hooned peavad asuma üle 30 m

kaugusel, joonisel näidatud lähimatest (soovituslikest) hoonete asukohtadest jääb veevõtukoht

ca 50 m kaugusele. Veevõtukoht peab olema sõiduteest kuni 2,5 m kaugusel ning sellele tuleb

tagada ööpäevaringne juurdepääsu võimalus. Tuletõrje kuivhüdrandini peab tagama igal

aastaajal, igasuguste ilmastikutingimustega, ligipääsu tuletõrje päästetehnikaga. Täitmise ja

korrashoiu eest vastutavad kõik planeeritud kruntide omanikud ühiselt. Veevõtumahuti ja

kuivhüdrandi täpne asukoht tuleb leida projekteerimise käigus.

Tuletõrje veevõtukoha rajamisel tuleb arvesse võtta siseministri 18.02.2021 määruses nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ välja toodud nõudeid ja standardis EVS 812-6:2012+A1+A2

ptk 7.1.2 toodud juhtnööre.

Siseministri määruse § 7 lõike 6 alusel loetakse I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Kehtiva määruse järgselt on

sõltuvalt kasutusviisist vajalik tagada veevooluhulk 10 l/s. Tuletõrje veevõtukoha nõuetele

vastavuse ja korrashoiu eest hoolitsevad edaspidi Pos 1, Pos 2, Pos 3 ja Pos 4 omanikud ühiselt,

ning selleks seatakse notariaalsed servituudid. Tuletõrje veevõtukoht tuleb rajada

detailplaneeringust huvitatud isiku poolt (õigus on ka üleantav näiteks krundi müümisel

järgmisele omanikule) enne esimesele üksikelamule kasutusloa väljastamist.

7.6.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringu alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektrikaablid, millele on juba

servituut seatud. Pos 1 krundil on elektriliitumine ja liitumiskilp olemas. Krundi Pos 4

moodustamisel tuleb seada servituut tehnovõrgu (elektri madalpingekaabel) talumiseks

krundile Pos 4 krundi Pos 1 kasuks.

Liitumine elektrivõrguga on võimalik 7495:(Tartu Maa) alajaama fiidril F1 paiknevast

maakaablist 78909. Maakaabel paikneb planeeringuala läänepiiril Allika-Muriküla tee kõrval.

Pos 2 ja Pos 3 elektrivarustuseks on planeeritud paigaldada kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp.

Liitumiskilp on planeeritud paigaldada krundi piirile kahekohalistena teealasse. Liitumiskilp

peab olema alati vabalt teenindatav. Liitumiskilbist Pos 3 krundi piirini on vajalik sõlmida

servituudiala Pos 2-le Pos 3 kasuks. Krundile Pos 4 on planeeritud liitumiskilp samuti

teealasse.

Liitumispunktide soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos

tehnovõrkudega“ ning nende konkreetne asukoht määratakse ehitusprojekteerimisel.

Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette samuti maakaabliga. Elektrimaakaablitele

kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi kommunikatsioone ei ole

lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste

maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte,

õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Sealjuures on lubatud

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

paigaldada päiksepaneele vaid hoonete katustele ja/või fassaadile. Rajatiste kavandamisel

tuleb jälgida Tartu valla üldplaneeringus toodud nõudeid. Nõuded taastuvenergia rajatiste

(väiketuulikud, päikseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on

toodud Tartu valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 6.10.6. Väiketuulikute kavandamine

planeeringualale ei ole lubatud. Maakütte planeerimisel arvestada OÜ Maves poolt 2020.a

koostatud maakütte uuringus toodud nõuetega. Krundile Pos 4 ei ole võimalik metsa säilitamise

eesmärgil maakütet rajada horisontaalselt, seega Pos 4 krundil on võimalik kütteallikana

kasutada maakütet vaid vertikaalse puurargu abil, elektrikütet, õhk-õhk või õhk-vesi

soojuspumpasid, tahkekütet (ahi) ja päiksepaneele.

Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja

kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel

peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone

energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.

7.6.6 Sidevarustus

ELA SA on väljastanud tehnilised tingimused sidekanalisatsiooni rajamiseks (vt lisade

kaustas), kuid võimaliku liitumispunkti kaugus on 1,5 km kaugusel. 2023. aastal uuriti

piirkonda sidekanalisatsiooni rajamiseks elanike huvi ja vajaduste kohta ning alla poole

piirkonna elanikest olid sellest huvitatud. Eesti Lairiba rajamise 5. etapi raames hakkavad

piirkonna aktivistid käesoleval aastal taas uurima elanike huvide ja vajaduste kohta. Kuna

sidevõrku ei ole mõistlik vaid 4 planeeritud krundi pärast nii pikalt rajada (piirkonnas on kokku

ca 30 elamut), siis on hetkel sidevarustus planeeritud lahendada mobiilside kaudu. Planeeringus

on sidekanalisatsioon näidatud perspektiivsena ja rajatakse tulevikus kui see on Lombi küla

elanike ühine soov ja elanikel on valmidus panustada selle rajamisse või kui mõni

telekommunikatsiooni ettevõte selle projekti ise ette võtab Eesti lairiba arendamise etapi

raames.

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Metsaveere tee 10 kõlvikuline koosseis on looduslik rohumaa 6048 m2, metsamaa 8355 m2,

õuemaa 7241 m2 ja muu maa 881 m2 (vt ka foto 1). Planeeringualal asuvat metsa/kõrghaljastust

tuleb nii suures osas kui võimalik, säilitada. Tingmärk „säilitatav kõrghaljastus“ alal on lubatud

puhastada metsaalune võsast ja väheväärtuslikust kõrghaljastusest (sh on lubatud likvideerida

ohtlikud puud). Iga krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud.

Kruntide haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgmisi tingimusi:

● elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised hoonete ja taristute kavandamisega;

● haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele ja murule ka põõsaid-puhmaid. Liigivaene „betoonmuru-elupuu tüüpi“ üheülbaline haljastus ei ole lubatud;

● ekstensiivse niitmise asemel võib jätta rohealad ka niidulikeks (niita hooajal 1-2 korda);

● säilitada tuleb olemasolev terve ja elujõuline (liigile omase kasvukuju ja tunnustega) kõrghaljastus;

● liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks ja meeldivama üldmulje loomiseks säilitada ja mitmekesiselt haljastada tänavate äärsed rohealad;

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimise käigus. Sademevee

ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega.

Vertikaalplaneerimise põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest

kaugemale ja immutada krundi piirides või juhtida planeeringuala idapiiril olevasse kraavi.

Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal on keelatud.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses

2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses

3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust

4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid)

5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms)

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal tuleb tagada tehnosüsteemide väljaehitamine ja

nende funktsioneerimise tagamine.

7.8.1 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb

paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 22

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.8.2 Radooni levik

Eesti radoonikaardi 2020. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge radooni(Rn)sisaldusega

alale. Planeeringuala jääb 100-150 kBq/m3 interpoleeritud alale.

Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada ehituslikke meetmeid

järgmiselt:

1. vajadusel rakendada standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud radoonikaitse meetmeid;

2. korrastada ventilatsioonisüsteem, vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda

maja alt tulevate torude ja juhtmete ümbrus vms);

3. kui radoonisisalduse tase on kõrge ja/või normaalne, tuleb elamute, ühiskondlike,

olme- jt samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel, kus inimesed viibivad

pikemat aega, siseruumide õhu radoonisisaldust ehituslike võtetega vähendada

(paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu

juurdepääs hoone alla; paigaldada ventilatsioonisüsteem vms meetmed).

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Ulatuslikud majanduslikud mõjud puuduvad.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende

kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel

pikaajaline negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne

mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Lisaks on positiivne mõju kompaktse

hoonestusega ala tihendamine, mitte laiendamine. Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud

välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse

suurendamise näol. Lisaks kaasneb positiivne mõju nõuetekohase tuletõrje veevõtukoha välja

ehitamisega ja perspektiivse kergliiklustee rajamisel tulevikus. Negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt

suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib

eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu

kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud

mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava

tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise

järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida

välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 23

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Planeeringualal asuvatele elektrirajatistele on juba seatud isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ

kasuks. Lisaks tuleb seada järgnevad servituudid:

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)

Pos 1 • tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud veetorustik Pos 4 kasuks;

• tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud elektri madalpingekaabel Pos 4 kasuks;

• teeservituut Pos 4 kasuks • perspektiivne sidekanalisatsioon Pos 4 kasuks • tuletõrje veevõtukoht (Pos 2, Pos 3, Pos 4)

Pos 2 • tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut –

planeeritud puurkaev (Pos 1, Pos 3, Pos 4) • teeservituut Pos 3 kasuks

Pos 3 • tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut –

olemasolev sademeveetorustik (Pos 1)

• tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut –

olemasolev maaküttetorustik (Pos 1) • teeservituut ümberpöördeplatsile Pos 2 kasuks

Pos 4 -

Pos 5 • Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

liitumiskilbid, madalpingekaablid, (Elektrilevi OÜ)

• perspektiivne sidekanalisatsioon

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Tartu vallale kohustust detailplaneeringukohaste

mahasõidu ja juurdepääsuteede ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks.

Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi

omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise

käigus tuleb leida sobilikud hoonete asukohad, juurdepääsud koos parkimisaladega, lahendada

haljastus ning määrata tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja

tasub krundi omanik. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad

ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele,

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Tuletõrje veevõtukoha ja puurkaevu rajamise kohustus on detailplaneeringust huvitatud isikul

(lubatud on kohustus ka üle anda järgmistele omanikele). Omapuhastite rajamise kohustus on

iga krundi omanikul. Hoonetele ei väljastata enne kasutuslubasid kui on nõuetekohaselt välja

LOMBI KÜLAS ASUVA METSAVEERE TEE 10 MAAÜKSUSE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 24

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

ehitatud tehnovõrgud (elektriliinid, puurkaev, omapuhastid) ja tuletõrje veevõtukoht. NB!

Tuletõrje veevõtukoha olemasolu ja lepped selle omamiseks/hooldamiseks on esimese hoone

kasutusloa väljastamise eelduseks.

Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

Planeering viiakse ellu üheetapiliselt.

Detailplaneeringu elluviimise järjekord:

1) Maakorraldustoimingute läbiviimine (planeeringukohaste maaüksuste moodustamine);

2) Pos 5 võõrandamine tasuta Tartu vallale

3) Mahasõidu rajamine krundile Pos 2;

4) Tehnovõrkude (sh puurkaev ja tuletõrjeveevõtukoht) projekteerimine ning ehituslubade

väljastamine;

5) Hoonete projekteerimine ning hoonetele ehituslubade väljastamine. Hoonetele

ehituslubade väljastamise eelduseks on, et planeeringukohased tehnovõrgud ja -rajatised

on läbi projekteeritud ning ehitusload väljastatud.

6) Hoonete kasutusload. Hoonetele kasutuslubade väljastamise eelduseks on, et

planeeringukohased tehnovõrgud ja rajatised on kõik välja ehitatud ja ka kasutusload

väljastatud ning tuletõrje veevõtukoht on välja ehitatud ja lepped selle

omamiseks/hooldamiseks on seatud.