Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

19.06.2025 nr 1-6/3194-1

Perekonnaseisutoimingute seaduse,

rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsuse

istungile esitamine

Siseministeerium esitab 3. juuli 2025. aasta Vabariigi Valitsuse istungile

perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. eelnõu 8 lehel;

2. eelnõu seletuskiri 68 lehel;

3. eelnõu seletuskirja 1. lisa 6 lehel;

4. eelnõu seletuskirja 2. lisa 33 lehel.

Annika Nõmmik Aydin 6125184

[email protected]

1

EELNÕU

16.06.2025

Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine

Perekonnaseisutoimingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 ja lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 3 lõiget 31 täiendatakse läbivalt enne sõna „kohaliku“ sõnaga

„maakonnakeskuse“;

3) paragrahvi 7 lõikes 41 asendatakse sõnad „turvalises veebikeskkonnas“ sõnadega

„rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas (edaspidi turvaline veebikeskkond)“;

4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 72 järgmises sõnastuses:

„(72) Perekonnaseisuasutusele esitatavas avalduses ei pea märkima käesoleva paragrahvi

lõike 5 punktis 11 nimetatud andmeid alla 11-aastase lapse kohta. Need kantakse

rahvastikuregistrisse automaatselt.“;

5) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Rahvastikuregistri volitatud töötleja parandab Siseministeeriumi korraldusel

perekonnaseisuandmetes vea, et tagada andmete õigsus.“;

6) paragrahvi 13 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Rahvastikuregistri volitatud töötleja muudab Siseministeeriumi korraldusel

perekonnaseisuandmeid, et tagada andmete õigsus.“;

7) paragrahvi 15 lõike 1 esimest lauset täiendatakse enne sõna „Isikul“ tekstiosaga „Vähemalt

15-aastasel“;

8) paragrahvi 152 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektrooniline teatis või

perekonnaseisudokumendi elektrooniline koopia kinnitatakse digitaaltempli või

perekonnaseisuametniku digitaalallkirjaga. Paberteatise või perekonnaseisudokumendi

paberkoopia kinnitab perekonnaseisuametnik allkirja ja väikese riigivapi pitseriga.“;

9) seadust täiendatakse §-dega 211 ja 212 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Tervishoiuteenuse osutaja tõendi väljastamine

(1) Tervishoiuteenuse osutaja väljastab sünni kohta tõendi, millel on järgmised andmed:

1) lapse sugu;

2) lapse sünniaeg ja -koht;

3) ema isikunimi;

2

4) ema isikukood või selle puudumise korral sünniaeg.

(2) Tervishoiuteenuse osutaja ei väljasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendit, kui

tervishoiutöötaja ei ole osutanud sünnitusabi.

§ 212. Sünni registreerimine tervishoiuteenuse osutaja tõendita

(1) Kui tervishoiuteenuse osutaja ei väljasta käesoleva seaduse § 211 lõikes 1 nimetatud tõendit,

esitab lapse seaduslik esindaja § 23 lõikes 1 nimetatud tähtajal perekonnaseisuasutusele muid

tõendeid, mille alusel saab teha kindlaks § 211 lõikes 1 nimetatud andmed.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud tõendid ei ole käesoleva seaduse § 211

lõikes 1 nimetatud andmete kindlakstegemiseks piisavad või need esitati pärast § 23 lõikes 1

nimetatud tähtaja möödumist:

1) keeldub perekonnaseisuasutus sünni registreerimisest;

2) pöördub lapse seaduslik esindaja andmete kindlakstegemiseks kohtusse.“;

10) paragrahvi 22 lõikes 4 asendatakse sõnad „registreerib sünni ametiülesande korras“

sõnadega „esitab sünni registreerimise avalduse“;

11) paragrahvi 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sünni registreerimise avalduse võib esitada turvalises veebikeskkonnas, kui Eesti

tervishoiuteenuse osutaja on andnud lapsele isikukoodi.“;

12) paragrahvi 24 lõike 2 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Lapse sugu, sünniaeg ja isikukood kantakse rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja

tõendi, käesoleva seaduse § 212 lõikes 1 nimetatud tõendite või kohtulahendi alusel. Kui

välisriigi tervishoiuteenuse osutaja tõendil ei ole lapse isikukoodi, antakse talle Eesti isikukood

rahvastikuregistri seaduse § 40 lõike 2 punkti 2 alusel enne sünni registreerimist Eesti

perekonnaseisuasutuses.“;

13) paragrahvi 24 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni“ sõnaga „Välisriigi“;

14) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Lapse kodakondsust ei kanta sünni registreerimisel rahvastikuregistrisse, kui:

1) tema vanemad ei ole ühegi riigi kodanikud või

2) tal on vaid üks vanem ja see vanem ei ole ühegi riigi kodanik.“;

15) paragrahvi 24 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tõendi“ tekstiosaga „, käesoleva seaduse

§ 212 lõikes 1 nimetatud tõendite“;

17) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 41 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „määratakse“ sõnadega

„rahvastikuregistri broneerimissüsteemis“;

3

19) paragrahvi 44 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 45 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „perekonnaseisuametnik“ sõnadega

„rahvastikuregistri broneerimissüsteemis“;

21) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Perekonnaseisuametnik võib välisriigi perekonnaseisudokumendi alusel muuta või lisada

perekonnaseisuandmeid isiku kohta, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus.“;

22) paragrahvi 52 lõikes 1 asendatakse sõnad „linna- ja vallavalitsuse ning“ sõnadega

„maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse ja“.

§ 2. Rahvastikuregistri seaduse muutmine

Rahvastikuregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud muu Euroopa Liidu või Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik (edaspidi koos Euroopa

Liidu kodanik);“;

2) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

„§ 51. Alaealise haldusmenetlusteovõime laiendamine

Vähemalt 15-aastane alaealine võib teha järgmisi käesolevas seaduses sätestatud

menetlustoiminguid:

1) esitada § 21 lõike 1 punktis 17 nimetatud ütluspõhiseid andmeid;

2) saada § 45 kohaselt enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmeid ja teavet andmete

töötlemise kohta;

3) kehtestada § 57 lõike 1 kohaselt oma rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu piirangu;

4) esitada § 99 kohaselt rahvastikuregistrisse kandmiseks kontaktandmed ja lisa-aadressi.“;

3) paragrahvi 21 lõike 1 punktis 17 asendatakse sõnad „omandatud kõrgeima“ sõnadega

„kõrgeima omandatud“;

4) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Alla 15-aastase isiku kontaktandmeid rahvastikuregistrisse ei kanta.

(4) Alla 11-aastase lapse kõrgeim omandatud haridustase kantakse rahvastikuregistrisse

automaatselt.

(5) Ütluspõhiseid andmeid alla 11-aastase lapse kõrgeima omandatud haridustaseme kohta

esitama ei pea.“;

5) paragrahvi 33 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 33. Andmete kontrollimine ja ebaõigete andmete parandamine

4

(1) Volitatud töötleja kontrollib rahvastikuregistri andmete õigsust ja parandab ebaõiged

andmed:

1) käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 sätestatud juhul;

2) juhul, kui volitatud töötlejat on teavitatud ebaõigetest andmetest või ta on avastanud andmete

ebaõigsuse muul viisil.“;

6) paragrahvi 35 lõikest 3, § 36 punktist 2, § 38 lõike 1 punktist 4, § 40 lõike 3 punktist 5, § 69

lõigetest 7 ja 8 ning § 110 teisest lausest jäetakse välja sõnad „, Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni“;

7) paragrahvi 36 punktis 1 asendatakse sõnad „meditsiinilise sünnitõendi“ sõnadega

„perekonnaseisutoimingute seaduse § 211 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja tõendi“;

8) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rahvastikuregistri subjekti staatust määrava dokumendi tähtaja lõppemise korral lõpeb rahvastikuregistri subjekti staatus järgmiselt:

1) välismaalasel välismaalaste seaduse § 43 lõikes 4 või 5 sätestatud tähtaja saabumisel, kui ta

ei taotle tähtajalist elamisluba või selle pikendamist või pikaajalise elaniku elamisluba;

2) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmel Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 10 lõikes 23

sätestatud tähtaja saabumisel, kui ta ei taotle tähtajalist elamisõigust või selle pikendamist või

alalist elamisõigust.“;

9) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Eesti kodakondsuse kaotamise korral lõpeb rahvastikuregistri subjekti staatus kuus kuud

pärast kodakondsuse kaotamist.“;

10) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isikukood on isiku soo ja sünniaja alusel moodustatud number, mis võimaldab isiku üheselt

kindlaks määrata.“;

11) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Eeldatakse, et isikukood vastab nõuetele, kui selle moodustamisel on järgitud Eesti

standardit EVS 585.“;

12) paragrahvi 40 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel“

tekstiosaga „punkti 4 kohaselt“;

13) paragrahvi 41 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „punktides 4 ja 5

sätestatud juhtudel“ tekstiosaga „punktis 4 sätestatud juhul“;

14) paragrahvi 44 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesolevat peatükki ei kohaldata, kui juurdepääs antakse avaliku teabe seaduse §-s 31

sätestatud korras:

1) käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud kujul andmetele;

2) surnu nimele, soole, sünni- või surmaajale või isikukoodile.“;

5

15) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) avalikult kättesaadava andmestikuna.“;

16) paragrahvi 47 lõiget 3, § 51 lõikeid 1 ja 2 ning lõike 5 punkti 1 ning § 54 lõiget 1

täiendatakse pärast arvu „44“ tekstiosaga „lõike 1“;

17) paragrahvi 53 lõikes 13 asendatakse sõnad „rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema

alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase

andmetele“ sõnadega „andmete loetelu nendele juurdepääsu tagaja kaupa ja“;

18) paragrahvi 58 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 sätestatud andmetele juurdepääsu õigust ei ole õigustatud

huvi korral.“;

19) paragrahvi 70 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi ei muudeta käesoleva paragrahvi lõike 1

punkti 1, 6, 7 või 8 alusel juhul, kui rahvastikuregistrisse on kantud isiku viibimiskoha aadress,

sest ta on asunud või paigutatud:“;

20) paragrahvi 70 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 71 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui isiku andmed kantakse esimest korda rahvastikuregistrisse talle Eesti kodaniku isikut

tõendava dokumendi väljaandmisel, kantakse rahvastikuregistrisse selle dokumendi taotluses

esitatud elukoha aadress.“;

22) paragrahvi 74 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Euroopa Liidu kodanik ei pea kinnitama elektroonilist elukohateadet digitaalallkirjaga

juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) ta on Eestist lahkunud;

2) ta esitab oma välisriigi elukoha andmed käesoleva seaduse § 80 lõike 1 alusel;

3) kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud tema isikusamasuses.

(22) Käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktis 5 sätestatud juhul esitatakse elukohateade isiklikult

kohapeal.“;

23) paragrahvi 75 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kontaktandmed“ tekstiosaga

„, arvestades käesoleva seaduse § 21 lõiget 3“;

24) paragrahvi 75 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „lõikes 2 sätestatut“ tekstiosaga

„lõikeid 2 ja 5“;

25) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui elukoha andmed kantakse rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse § 40 lõike 3

punktis 5 sätestatud juhul, märgitakse elukohateates selle esitaja ja isiku kohta, kelle elukoha

andmed elukohateates esitatakse:

6

1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–6 nimetatud andmed;

2) käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 2, 3, 5 ja 10 nimetatud andmed, välja arvatud juhul,

kui need on kohaliku omavalitsuse üksusele isikut tõendavalt dokumendilt kättesaadavad.“;

26) paragrahv 76 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui hooldusõiguslikul vanemal ei ole alaealise lapse elukoha aadressi rahvastikuregistrisse

kandmiseks teise hooldusõigusliku vanema nõusolekut, on tal õigus pöörduda kohaliku

omavalitsuse üksuse poole, kes viib läbi käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud menetluse.“;

28) paragrahv 82 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui isik ei kasuta enam rahvastikuregistrisse kantud aadressijärgset elukohta ja tema

rahvastikuregistrijärgne viibimiskoht on käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud

viibimiskoht, säilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistri

aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla täpsusega.“;

30) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui hooldusõiguslikul vanemal ei ole alaealise lapse elukoha aadressi rahvastikuregistrisse

kandmiseks teise hooldusõigusliku vanema nõusolekut, kuid kohaliku omavalitsuse üksusele

teadaolevalt kasutab laps elukohateates märgitud ruumi oma käesoleva seaduse § 65 lõikes 1

sätestatud elukohana, kannab kohaliku omavalitsuse üksus selle aadressi tema elukoha

aadressina rahvastikuregistrisse, kui:

1) lapse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks ei saada lapse teise

hooldusõigusliku vanemaga mõistliku aja jooksul ühendust või

2) teine hooldusõiguslik vanem ei anna lapse elukoha andmete rahvastikuregistrisse

kandmiseks nõusolekut ja tal ei ole sellest keeldumiseks mõistlikku põhjendust.“;

31) paragrahvi 871 pealkirjas, lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõike 2 esimeses lauses

asendatakse sõnad „elukoha andmete“ sõnadega „linna ja linnaosa või valla täpsusega elukoha

aadressi“;

32) paragrahvi 871 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 871 lõikes 3 asendatakse sõnad „rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete“

sõnadega „linna ja linnaosa või valla täpsusega elukoha aadressi“;

34) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 872 järgmises sõnastuses:

„§ 872. Hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamine kohaliku

omavalitsuse üksuse algatusel

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib algatada isiku hoone või ruumi täpsusega elukoha

aadressi kehtivuse lõpetamise, kui isik ei kasuta kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt

seda hoonet või ruumi oma alalise või peamise elukohana.

7

(2) Kui isikut ei ole teavitatud muul moel, teavitab kohaliku omavalitsuse üksus teda tema

hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamisest avalikult ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise

põhjus, isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel lõpetatakse isiku hoone või ruumi täpsusega

elukoha aadressi kehtivus pärast tema teavitamist või 30 päeva pärast Ametlikes Teadaannetes

teadaande avaldamist, välja arvatud juhul, kui isik tõendab, et ta kasutab seda hoonet või ruumi

oma alalise või peamise elukohana.

(4) Kui isiku hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivus lõpetatakse, sest tema

rahvastikuregistrijärgne viibimiskoht on käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud

viibimiskoht, säilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistri

aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla täpsusega.

(5) Kui Euroopa Liidu kodaniku hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivus

lõpetatakse, säilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistri

aktuaalsete andmete hulgas riigi täpsusega. Riigi täpsusega elukoha aadressi kehtivus

lõpetatakse, kui seda ei ole kuue kuu jooksul pärast hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi

kehtivuse lõpetamist muudetud.“;

35) paragrahvi 91 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui isiku rahvastikuregistrijärgne viibimiskoht on käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud

viibimiskoht, säilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistri

aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla täpsusega.“;

36) paragrahvi 91 lõike 2 esimesest lausest ja § 1101 tekstist jäetakse välja sõnad „, Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik“ vastavas käändes;

37) paragrahvi 94 lõikes 2 asendatakse sõna „aadressiobjekt“ tekstiosaga „aadressiandmete

süsteemi infosüsteemi andmetel käesoleva seaduse § 77 kohane ruum“;

38) paragrahvi 100 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui isik pöördub menetluses avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku poole ja esitab lisa-

aadressi või kontaktandmed, mis erinevad rahvastikuregistri andmetest või mida

rahvastikuregistris ei ole, kannab avalikku ülesannet täitev asutus või isik need

rahvastikuregistrisse.“;

39) paragrahvi 100 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata alla 15-aastase isiku kontaktandmetele.“;

40) seadust täiendatakse §-ga 1071 järgmises sõnastuses:

„§ 1071. Alla 11-aastase lapse kõrgeima omandatud haridustaseme kehtivuse lõpetamine

ja selle rahvastikuregistrisse kandmine

Kui enne käesoleva paragrahvi jõustumist on rahvastikuregistrisse kantud alla 11-aastase lapse

käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 17 nimetatud haridustase, lõpetatakse selle kehtivus ja

kantakse kõrgeim omandatud haridustase aktuaalsete andmete hulka § 21 lõike 4 kohaselt.“;

8

41) seadust täiendatakse §-ga 1103 järgmises sõnastuses:

„§ 1103. Alla 15-aastase isiku kontaktandmete kehtivuse lõpetamine

Kui enne käesoleva paragrahvi jõustumist on rahvastikuregistrisse kantud alla 15-aastase isiku

kontaktandmed, lõpetatakse nende kehtivus.“;

42) seadust täiendatakse §-ga 1126 järgmises sõnastuses:

„§ 1126. Isiku elukoha aadressi aktuaalsuse taastamine pärast ruumi omaniku nõudmisel

aadressi kehtivuse lõpetamist

Kui isiku elukoha aadressi kehtivus on lõpetatud käesoleva seaduse § 91 lõike 1 alusel ajal,

millal isik viibis § 96 lõikes 1 nimetatud viibimiskohas, taastab kohaliku omavalitsuse üksus

selle aktuaalsuse linna ja linnaosa või valla täpsusega.“.

§ 3. Riigilõivuseaduse § 45 muutmine

Riigilõivuseaduse § 45 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kohaliku omavalitsuse üksus rahvastikuregistri seaduse alusel teadaannet avaldades.“.

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3–9 ja 11–21 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2025. aasta

2. detsembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 10 ja 22 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2025

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025

1

Perekonnaseisutoimingute seaduse,

rahvastikuregistri seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

Lisa 1

KAVAND

16.06.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Ministri määruste muutmine seoses

perekonnaseisutoimingute seaduse,

rahvastikuregistri seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seadusega

Määrus kehtestatakse perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 lõike 2, § 7 lõike 9 ja § 9 lõike 11

ning rahvastikuregistri seaduse § 40 lõike 6, § 53 lõike 13 ja § 70 lõike 5 alusel.

§ 1. Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete

rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ muutmine

Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruses nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse

kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui isik esitab elukohateate kohaliku omavalitsuse üksuses kohapeal, tuvastatakse

elukohateate esitanud isik kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel.

(2) Kui isikukoodi taotletakse käesoleva määruse §-s 8 või 9 nimetatud juhul, tuvastatakse

taotluse esitaja isik isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1, 12–8 või §-

s 4 sätestatud dokumendi, Euroopa Liidu muu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni välja antud isikut tõendava dokumendi või välisriigi

reisidokumendi alusel.

(3) Alla 15-aastane isik, kellele ei ole välja antud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud

dokumenti, tuvastatakse seadusliku esindaja ütluste ja vajaduse korral muude tõendite alusel.

(4) Vajaduse korral tuvastatakse isik, kellel ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud

dokumenti, muu dokumendi alusel.

(5) Alaealise lapse või eestkostetava eest esitab elukohateate tema vanem, eestkostja või

eestkosteasutuse volitatud esindaja. Elukohateate esitaja tuvastatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud dokumendi ja seadusliku esinduse õigus esindusõigust tõendava dokumendi

alusel.

2

6) Kui elukohateatele on lisatud välisriigis välja antud dokument, peab see olema tõlgitud eesti,

vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on ühes eelpool mainitud keeles.

Tõlke peab olema teinud vandetõlk. Välisriigis välja antud dokument peab olema legaliseeritud

või apostilliga kinnitatud, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.“;

2) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja

andmise kord“ muutmine

Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruses nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 3 ja § 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „meditsiinilise sünnitõendi“

sõnadega „tervishoiuteenuse osutaja tõendi“;

2) määrust täiendatakse §-ga 72 järgmises sõnastuses:

㤠72. Isikukoodi andmine Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna muu

liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmete rahvastikuregistrisse

kandmisel

Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna muu liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni

kodanikule, kelle elukoht registreeritakse Eestis esimest korda ja kellele ei ole varem isikukoodi

antud, annab isikukoodi elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksus elukoha aadressi

rahvastikuregistrisse kandmisel.“;

3) paragrahvi 8 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui isikukoodi taotletakse käesoleva määruse §-s 8 või 9 nimetatud juhul, tuvastatakse

taotluse esitaja isik isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1, 12–8 või §-

s 4 sätestatud dokumendi või välisriigi reisidokumendi alusel.“;

5) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 3. Regionaalministri 3. mai 2010. aasta määruse nr 8 „Perekonnaseisuasutusele

esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse

kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning

võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu“ muutmine

Regionaalministri 3. mai 2010. aasta määruse nr 8 „Perekonnaseisuasutusele esitatavate

avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate

tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate

keelte loetelu“ lisad 6, 61, 7, 15 ja 151 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 4. Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruse nr 9 „Perekonnaseisukannete

tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ muutmine

3

Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruses nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning

väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse sõnad „valla- või linnavalitsuse“ sõnadega

„maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse“;

2) paragrahvi 101 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „perekonnaseisuasutuse asukohajärgne“;

3) paragrahvi 11 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „valla- või linnavalitsusel“;

4) paragrahvi 21 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 211 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „meditsiinilise sünnitõendi“ sõnadega

„tervishoiuteenuse osutaja tõendi“;

6) paragrahvi 31 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 52 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

8) määrust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:

„§ 541. Valla-või linnavalitsuse poolt ajavahemikus 2024. aasta 1. jaanuar kuni 2024. aasta

31. detsember sünnikandes avastatud vea parandamine

Vahemikus 2024. aasta 1. jaanuar kuni 2024. aasta 31.detsember valla- või linnavalitsuse poolt

tehtud sünnikandes avastatud vea parandab selle valla- või linnavalitsuse asukohajärgne

maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.“.

§ 5. Siseministri 27. detsembri 2022. aasta määruse nr 51 „Rahvastikuregistrisse kantud

isiku enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud

elukaaslase andmetele juurdepääsu tagamise täpsem kord“ muutmine

Siseministri 27. detsembri 2022. aasta määruse nr 51 „Rahvastikuregistrisse kantud isiku enda,

tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase

andmetele juurdepääsu tagamise täpsem kord“ pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning

surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase andmete loetelu nendele juurdepääsu

tagaja kaupa“.

§ 6. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 2. detsembril 2025. aastal.

(2) Määruse § 4 punktid 1–4 ja 6–8 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

4

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Lisa 1. Elukohateade

Lisa 1. Taotlus isikukoodi saamiseks (§ 8 lõigete 1 ja 4 alusel esitatav taotlus)

Lisa 6. Abielu lahutamise ühine avaldus

Lisa 61. Abielu lahutamise ühine avaldus

Lisa 7. Abielu lahutamise eraldi esitatav avaldus

Lisa 15. Abielulahutuse kanne

Lisa 151. Abielulahutuse kanne

5

KAVAND

16.06.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses

perekonnaseisutoimingute seaduse,

rahvastikuregistri seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seadusega

Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 20 lõike 3, § 29 lõike 3 ja § 82 lõigete 2 ja 3

alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 128 „Elukoha aadresse

edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku

ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate

loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete

rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 128 „Elukoha aadresse edastavate

ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate

asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi

edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku

viibimiskoha andmete esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet

täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning

lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha

andmete esitamise kord“;

2) preambulist jäetakse välja tekstiosa „§ 82 lõigete 3 ja 4,“;

3) paragrahvi 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) määruse 2. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri

ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete

loetelu“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt:

6

„(1) Registrisse kantavad kontaktandmed on järgmised:

1) e-posti aadress;

2) telefoninumber.

(2) Registrisse kantakse kontaktandmete kohta:

1) kehtivuse alguse ja lõppemise kuupäev;

2) andmed valideerimise kehtivuse kohta.“;

2) paragrahvi 29 lõike 2 punktis 1, § 37 lõike 1 punktis 8, § 39 lõikes 3 ja §-s 48 asendatakse

sõnad „meditsiiniline sünnitõend“ sõnadega „tervishoiuteenuse osutaja tõend“ vastavas

käändes;

3) paragrahvi 53 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Riigi Infosüsteemi Amet annab andmed kontaktandmete ja kontaktandmete valideerimise

kehtivuse kohta ning andmed lisa-aadressi kohta.“.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2. detsembril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Asutus Märkus Kommentaar

Eesti

Perekonnaseisuametnike

Kutseliit

Tallinna Perekonnaseisuamet teeb ettepaneku jätta

eelnõu § 1 punkt 16, millega soovitakse täiendada

PKTS-s § 41 lg 1 esimest lauset

perekonnaseisutoimingute seaduse muutmisest

seadusest välja, kuna see on ennatlik.

Eelnõu § 1 punktidega 16 ja 18 planeeritakse täiendada

PKTS-i § 41 lõike 1 esimest lauset ning määratleda, et

abiellumise kuupäeva määrab perekonnaseisuametnik

Rahvastikuregistri broneerimissüsteemis.

Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punkt 16, millega

soovitakse täiendada PKTS-s § 41 lg 1 esimest lauset,

et abiellumise kuupäeva määramine seotakse

broneerimissüsteemiga, perekonnaseisutoimingute

seaduse muutmisest seadusest välja alljärgnevatel

põhjustel:

• Abielu sõlmimise teenus on ühtne tervik, mis

koosneb riiklikust teenusest ja kohaliku omavalitsuse

teenusest. Abielluja peab täpselt saama aru, millist

teenust ta valib ja mis on teenuse lõpphind.

• Lahendamata on küsimus, kuidas

broneerimissüsteemi arendada selliselt, et lisaks

riigilõivule oleks tagatud koheselt omavalitsuste

teenuse eest tasumine. Kohalikel omavalitsustel on

Märkustega arvestamine on Eesti

Perekonnaseisuametnike Kutseliiduga ([email protected])

läbi räägitud.

Märkusega mittearvestatud.

Selle muudatuse jõustumistähtajaks eelnõus

planeeritakse 2. detsember 2025. aasta. Seletuskirja

täiendatakse selgitustega.

2

abielu sõlmimise teenuse pakkumine reguleeritud

erinevalt, arvestades nõudlust ning sellest lähtub

töökorraldus.

• Ei saa tekitada olukorda, kus isikule võib jääda

pärast riigilõivu tasumist ekslikult mulje, et temal on

koheselt ka KOVi teenus broneeritud kuigi vastava

teenuse eest ei ole veel tasutud. Tarbijakaitseseadusest

tuleneb samuti, et teenust pakkudes teavitab kaupleja

tarbijat teenuse eest tasutavast lõpphinnast.

• Seletuskirjas väljatoodu ei vasta tegelikkusele

kui ei ole loodud terviklahendusi. E-teenuste

arendamise eesmärgiks saavad olla näiteks efektiivsus

või kasutajamugavus, kuid planeeritava muudatusega

neid praeguses eelnõus pakutud lahendusega kõikide

kasutajate jaoks ei kaasne. Poolikud tarkvaralised

lahendused tekitavad inimestes pahameelt ja ei muuda

teenust mugavamaks ei abiellujate ega ametnike jaoks.

Tartu Linnavalitsus teeb ettepaneku muuta ka

rahvastikuregistri seaduse § 76 lõikes 1 sätestatud

paberkandjal esitatud elukohateate säilitustähtajaks 5

aastat või tunnistada kogu paragrahv kehtetuks ja iga

asutus kehtestab ise säilitustähtaja alljärgnevatel

põhjustel:

• Kõik elukohateated skaneeritakse, laaditakse

üles ja säilitatakse rahvastikuregistris, nii nagu ka kõik

muud rahvastikuregistris tehtud kannete aluseks olevad

dokumendid, nt abiellumisavaldused, abielu lahutamise

avaldused, sünni registreerimise avaldused (neil puudub

üldse seadusest tulenev säilitustähtaeg).

• On täiesti põhjendamatu nõuda kohalikul

omavalitsusel paberkandjal elukohateadete säilitamist

Märkusega arvestatud.

RRS-i § 76 tunnistatakse kehtetuks.

3

10 aastat, mis on asutusele liigselt koormav nii

arhiivimise nõuetele vastava ruumi ja pinna leidmisel.

• viimased kümmekond aastat pole küll ühtegi

taotlust paberkandjal elukohateate väljastamiseks

esitatud.

• Meie hinnangul piisab, kui elukohateade on üles

laaditud rahvastikuregistrisse ja elukoha registreerimise

toimikus on kättesaadavad kõik alusdokumendid.

• Elukohateatel puudub selline õiguslik tähendus,

nagu näiteks on abiellumisavaldusel, abielu lahutamise

avaldusel, sünni registreerimise avaldusel. Elukoha

aadressi on õiguslik tähendus eelkõige avaliku ülesande

täitmisel, see ei anna isikule õigust kasutada ruumi

elukohana, kuid puudub ruumi kasutamise õigus.

• Lisaks muudavad inimesed elukohta tänapäeval

märksa tihedamini kui varasemalt. Seetõttu ei ole

elukohateate säilitamisel enam sellist tähendust nagu oli

seda varasemalt. Seega puudub põhjendatud vajadus

elukohateadete säilitamiseks kauem kui teistel RR

alusdokumentidel.

Eesti Linnade ja Valdade

Liit

Kooskõlastame perekonnaseisutoimingute seaduse ja

rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu

järgmiste liikmetelt laekunud märkuste ja

ettepanekutega.

1. Sünni registreerimise menetluse viimine 79-st

valla- ja linnavalitsusest 16-sse

maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse

üksusesse (edaspidi MK KOV).

1.1.Tähelepanu on juhitud, et lapse sünni registreerimis

viimine MK KOVidesse suurendab ilmselgelt nende

halduskoormust. Eelnõu dokumentidest aga ei selgu,

Märkustega arvestamine on Eesti Linnade ja Valdade

Liidust Tiina Üksväravaga ([email protected])

läbi räägitud.

Märkusega osaliselt arvestatud.

Selgitatud.

ELVL on tõlgendanud seletuskirja teksti laiendavalt ja

leiab, et seal on tähelepanu juhitud sellele, et sünni

registreerimise pädevuse üleviimine ilmselgelt

suurendab MK KOV-ide halduskoormust. Seletuskirjas

4

kuidas kujuneb sellisel juhul nende rahastamine.

Seletuskirja p-s 7 (Seaduse rakendamisega seotud riigi

ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja

tulud) on toodud üksnes üldiselt PPA ametnike

koolituse vajadus ja IT arenduse kulud.

Seega teeme ettepaneku täpsustada eelnõus ja/või

seletuskirjas rahastamise küsimusi.

on öeldud: „MK KOV-ide töökoormus võib suureneda,

kuid mitte oluliselt, sest suurem osa sünni registreerimise

avaldusi esitatakse juba praegu e-teenuse kaudu. Kui

arvestada juba lisanduvate automaatsete sünni

registreerimistega, siis menetluste arv MK KOV-ides ei

ole väga suur.“

Selleks, et seletuskirja ei oleks võimalik laiendavalt

tõlgendada, on muudetud seletuskirja teksti.

MK KOV-ide koormus pigem väheneb. Seoses sünni

registreerimise automatiseerimise ja laste sündide arvu

vähenemisega MK KOV-ide koormus sünni

registreerimisel on oluliselt langenud ning pädevuse

viimine MK KOV-i aitab seda leevendada. Rahastamine

toimub jätkuvalt tulenevalt toimingute arvust ja selles

osas ei ole hetkel muudatusi planeeritud.

1.2. Samas on meile laekunud ka tagasisidet, kus

tuuakse välja murekohad seoses kavandatava

muudatusega.

Seletuskirjas viidatakse, et sünni registreerimise

menetluse viimine 79-st KOV-ist 16 MK KOV-i oli

käsitletud 2021. aasta detsembris EIS-i

kooskõlastamisele saadetud väljatöötamiskavatsuses.

Oma vastuskirjas (03.01.22) on ELVL mh märkinud, et:

„Nagu nähtub ka väljatöötamise kavatsusest (lk 6-7),

on kohalikke omavalitsusi, kes toetab taolist lähenemist,

kuid on ka omavalitsusi, kes on välja toonud probleeme,

kui sünde registreerivate KOV-ide arv väheneb.“

Selgitatud.

Seletuskirjas on välja toodud, et sünnitushaiglad asuvad

niigi juba maakonnakeskustes, mis tähendab, et lapse

sünnitamiseks tuleb ka see, kes soovib või vajab avalduse

esitamist paberkandjal, maakonnakeskusesse. Võib küll

öelda, et kõik ei kasuta internetti ja MK KOV-i peab väga

palju sõitma aga reaalsus on see, et väikestes KOV-ides

kohapeal praktiliselt paberil avaldusi enam ei esitata ning

ka väikeste KOV-ide kontorid ei asu maapiirkondades

alati jalutuskäigu kaugusel. On KOV-e, kes asuvadki

samas linnas, kus maakonnakeskus.

Alaealiste sünnitajate puhul on sageli teine lapsevanem

täisealine, kes saab korraldada maakonnakeskuses

5

Nimetatud küsimused ei ole täielikult kaotanud oma

aktuaalsust ka käesolevaks hetkeks.

Ehkki selle aasta aprillis käivitus automaatne

sünnikannete tegemine rahvastikuregistris (RR-is) ja

suur osa sünnikandeid tehakse juba praegu ilma

ametniku sekkumiseta, sunnitakse seaduse

muudatusega lapsevanemaid sõitma, olenevalt

asukohast, üsna kaugele paberil lapse sündi

registreerima. Interneti kasutamine ei ole Eesti riigis

kodaniku kohus, pigem õigus ning kõiki kodanikke

tuleb kohelda võrdselt. Lisaks sellele, et inimesel ei pea

olema interneti ühendust, ei pea tal olema ka autot ning

ühistransport ei pruugi toimida piirkonniti optimaalselt

sünni registreerimiseks.

Valla- ja linnavalitsus asub oma elanikele kõige

lähemal ning annab inimestele võimaluse registreerida

oma laps kiiresti ja mugavalt.

Seega on oluline, et ka kavandatava muudatuse järgselt

oleks tagatud teenuse tegelik kättesaadavus kõigi jaoks

ning et võimaliku muudatuse tõttu ei osutuks osade

inimeste jaoks teenus raskesti kättesaadavaks. Lisame,

et kuna tegemist on nö kohustusliku teenusega inimese

seisukohalt, siis peaks riik tagama selle täitmiseks

võimalikult soodsamad tingimused kõigile.

Arvestades ülaltoodut teeme ettepaneku veelkord

täpsemalt analüüsida muudatuse võimalikke mõjusid,

sh kohapeal registreerimise põhjuseid, automaatkannete

dünaamikat alates aprillist jms

käimise. Kui on tegemist alaealise üksikemaga, on vaja

menetlusse kaasata elukohajärgne KOV, kes saab

vajadusel korraldada transpordi ning aidata asjaajamisel.

Sama kehtib selliste vanemate suhtes, kellele endale on

määratud eestkostja.

Juhul, kui sündide arv veelgi kahaneb ning tekib vajadus

ka sünde registreerivate maakonnakeskuste

vähendamiseks, siis kindlasti kaalume lahenduse leidmist

selleks, et kuidas haavatavad sihtrühmad saaksid ka neile

sobival viisil sünni registreerimise avalduse esitada.

6

2. Ebaselgeks on jäänud järgmine küsimus. Kas pärast

seda, kui sündi hakkavad registreerima ainult MK

KOVid, saab inimene, kes on valinud sünni n.ö

digiregistreerimise, ka sünnitõendi paberil väljatrüki

MK KOVist? Kas sünni puhul jääb KOVidele

paberdokumendi väljastamise kohustus ja õigus alles?

Täna inimesed, kes tahavad, et neil oleks paberkandjal

lapse sündi tõendav dokument, tulevad omavalitsuse

ametiasutusse – kas registreeringu tegemiseks koos

tõendi saamisega või lihtsalt tõendit saama.

Selgitatud

Muudatuse järgselt ei saa sünnitõendit igast KOV-ist

kätte vaid tuleb valida siiski endale lähim MK KOV.

Seda põhjusel, et tõendi väljastamine on sünni

registreerimise menetluse protsessi osa ja kui pädevus

kaob, siis ei ole võimalik eraldi ka ainult tõendit trükkida.

Ka elektroonilise tõendi valinud sünni registreerijate arv

on ajas kasvutrendis, sest Eestis kasutamiseks

sünnitõendit paberkandjal praktiliselt vaja ei lähe.

3. Teeme ettepaneku muuta ka rahvastikuregistri

seaduse § 76 lõikes 1 sätestatud paberkandjal esitatud

elukohateate säilitustähtajaks 5 aastat või tunnistada

kogu paragrahv kehtetuks ja iga asutus kehtestab ise

säilitustähtaja.

Kõik elukohateated skaneeritakse, laaditakse üles ja

säilitatakse rahvastikuregistris, nii nagu ka kõik muud

rahvastikuregistris tehtud kannete aluseks olevad

dokumendid, nt abiellumisavaldused, abielu lahutamise

avaldused, sünni registreerimise avaldused (neil puudub

üldse seadusest tulenev säilitustähtaeg). On

põhjendamatu nõuda kohalikul omavalitsusel

paberkandjal elukohateadete säilitamist 10 aastat, mis

on asutusele liigselt koormav arhiivimise nõuetele

vastava ruumi ja pinna leidmisel. Samuti ei ole teada, et

viimased kümmekond aastat oleks taotlusi paberkandjal

elukohateate väljastamiseks esitatud. Piisab, kui

elukohateade on üles laaditud rahvastikuregistrisse ja

elukoha registreerimise toimikus on kättesaadavad kõik

alusdokumendid. Elukohateatel puudub ka selline

Märkusega arvestatud.

RRS-i § 76 tunnistatakse kehtetuks.

7

õiguslik tähendus, nagu näiteks on abiellumisavaldusel,

abielu lahutamise avaldusel, sünni registreerimise

avaldusel. Elukoha aadressil on õiguslik tähendus

eelkõige avaliku ülesande täitmisel, see ei anna isikule

õigust kasutada ruumi elukohana, kui puudub ruumi

kasutamise õigus.

Seega puudub põhjendatud vajadus elukohateadete

säilitamiseks kauem kui teistel RR alusdokumentidel.

4. Sünni registreerimise menetlus assisteerimata

sünnituse juhuks.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse

perekonnaseisutoimingute seaduse § 23 lõikega 21

järgmises sõnastuses: „(21) Kui laps sünnib

tervishoiuteenuse osutaja juuresolekuta ja

tervishoiuteenuse osutaja ei väljasta sünni kohta tõendit

(edaspidi tervishoiuteenuse osutaja tõend), esitab lapse

seaduslik esindaja võimaluse korral käesoleva seaduse

§ 22 lõikes 1 nimetatud andmeid tõendavad

dokumendid, mille alusel on võimalik veenduda, et laps

põlvneb emast. Kui dokumente ei esitata või need ei ole

sünnikandeks piisavad, tuvastatakse lapse emast

põlvnemine kohtus.“

Ettepanek on sõnastada perekonnaseisutoimingute

seaduse § 23 lõige 21 järgmiselt:

„(21) Kui laps sünnib tervishoiuteenuse osutaja

juuresolekuta ja tervishoiuteenuse osutaja ei ole

väljastanud sünni kohta tõendit (edaspidi

tervishoiuteenuse osutaja tõend), esitab lapse seaduslik

esindaja võimaluse korral käesoleva seaduse § 24 lõikes

6 nimetatud andmeid tõendavad dokumendid, või muud

Märkusega osaliselt arvestatud.

Esitatud ettepanek on asjakohane ja põhjendatud, kuid

normitehniliselt ei ole hea viidata sättele, mis on seaduses

tagapool. Seetõttu tehakse eelnõus muudatus ja

täiendatakse PKTS-i §-ga 211 ja 212.

8

dokumendid, mille alusel on võimalik veenduda, et laps

põlvneb emast. Kui dokumente ei esitata või need ei ole

sünnikandeks piisavad, tuvastatakse lapse emast

põlvnemine kohtus.“

Uue regulatsiooniga soovitakse muuta sünni

registreerimise menetlust assisteerimata sünnituse

juhuks. Muudatusel on positiivne mõju, sest ka praegu

esineb selliseid menetlusi.

Kehtiva perekonnaseisutoimingute seaduse § 22 lõike 1

kohaselt kantakse sünni registreerimisel

rahvastikuregistrisse lapse isikunimi, sugu, sünniaeg,

isikukood, sünnikoht, kodakondsus, emakeel ja rahvus,

ema isikukood, isa või teise vanema isikukood,

hooldusõiguse kuuluvus.

Seletuskirjas märgitakse, et muudatus annab võimaluse

registreerida lapse sünd rahvastikuregistris täiendavate

tõendite alusel, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole

lapse sünni juures viibinud ega väljasta lapse sündi

tõendavat dokumenti.

Perekonnaseisuasutus ei saa lapse sündi

rahvastikuregistris registreerida pelgalt ütluste alusel.

Uus regulatsioon on sõnastatud nii, et

perekonnaseisuametnikule tuleb esitada võimaluse

korral dokumente, mida lapse ema ei saa mingil moel

esitada. Lapse ema ei saa esitada tõendavaid dokumente

lapse isikukoodi, lapse nime, kodakondsuse, emakeele,

rahvuse ega hooldusõiguse kohta. Ta saab esitada

avalduse lapse sünni registreerimiseks, kus on kõik

eelpool nimetatud andmed ja tegelikult vajaminevad

9

andmed ehk andmed, kes on lapse ema, millal ja kus

laps sündis ja mis soost laps on. Viidates

perekonnaseisutoimingute seaduse § 22 lõikele 1

anname emale võimaluse esitada tõendava

dokumendina sünni registreerimise avalduse, mis

sisuliselt on ütluspõhised andmed. Andmed, mille

alusel on võimalik veenduda, et laps põlvneb emast, on

tervishoiuteenuse osutaja tõendi andmed ja üksnes neid

andmeid on vaja dokumentidega tõendada.

Seetõttu on asjakohasem viidata eelnõu § 1 punktis 14

nimetatud täiendusele, millega täiendatakse

perekonnaseisutoimingute seaduse § 24 lõikega 6:

(6) Tervishoiuteenuse osutaja tõendil märgitakse

vähemalt järgmised andmed:

1) lapse sugu;

2) lapse sünniaeg ja -koht;

3) ema isikunimi;

4) ema isikukood või selle puudumise korral sünniaeg.

5. Abiellumise kuupäeva ja abielulahutuse päeva

määramine.

Eelnõu § 1 punktidega 16 ja 18 täiendatakse vastavalt

perekonnaseisutoimingute seaduse § 41 lõike 1 esimest

lauset ja § 45 lõiget 2 ning määratletakse, et abiellumise

kuupäeva ja abielulahutuspäeva määrab

perekonnaseisuametnik rahvastikuregistri

broneerimissüsteemis. Seletuskirjas selgitatakse, et

broneerimissüsteem võimaldab lihtsalt ja kiiresti

broneerida abiellumise ja abielu lahutamise aega.

Edaspidi peab perekonnaseisuametnik märkima

abiellumise ja abielu lahutamise aeg

Märkusega mittearvestatud.

Selle muudatuse jõustumistähtajaks eelnõus

planeeritakse 2. detsember 2025. aasta. Seletuskirja

täiendatakse selgitustega.

10

broneerimissüsteemis, mis annab ülevaate sellest, mis

päevadel ja kellaaegadel on ajad juba broneeritud ja mis

ajad on veel vabad. Ettepanek on jätta eelnõust välja §

1 punkt 16, millega soovitakse täiendada

perekonnaseisutoimingute seaduse § 41 lg 1 esimest

lauset, kuna see on ennatlik.

Abielu sõlmimise teenus koosneb riiklikust teenusest ja

kohaliku omavalitsuse teenusest. Lahendamata on

jäänud küsimus, kuidas broneerimissüsteemi arendada

sellisel viisil, et lisaks riigilõivule oleks abiellujal

võimalik kohe tasuda ka kohaliku omavalitsuse teenuse

eest. Kohalikel omavalitsustel on abielu sõlmimise

teenuse osutamine reguleeritud erinevalt, arvestades

teenuse nõudlust, ning sellest lähtub ka töökorraldus.

Kohaliku omavalitsuse teenuse hinda mõjutab näiteks

abielu sõlmimise aeg (nt laupäeval osutatav teenus on

kallim), kasutatav saal ja abielu võõrkeeles sõlmimise

soov.

Inimene peab aru saama, mis on teenuse sisu ja lõplik

hind. Abiellujal peab abielu kellaaega ja päeva

broneerides olema tagatud võimalus tasuda kohe ka

kohaliku omavalitsuse teenuse eest. Ei saa tekitada

olukorda, kus isikule võib jääda pärast riigilõivu

tasumist ekslikult mulje, et temal on broneeritud ka

kohaliku omavalitsuse teenus, kuigi vastava teenuse

eest ei ole veel tasutud. E-teenuste arendamise

eesmärgiks saavad olla näiteks efektiivsus või

kasutajamugavus, kuid kavandatava muudatusega neid

eesmärke ei saavutata. Poolikud tarkvaralised

lahendused

11

tekitavad inimestes pigem pahameelt ja ei muuda

teenust mugavamaks ei abiellujate ega ametnike jaoks.

Selleks, et broneerimissüsteemi oleks mugav kasutada

ja see oleks usaldusväärne nii abiellujate kui ka

ametnike jaoks, tuleb lahendada rida küsimusi, millele

Tallinna Perekonnaseisuamet on varasemalt tähelepanu

juhtinud.

Tallinna Perekonnaseisuamet kohtus 11. jaanuaril 2023

Siseministeeriumi ja SMIT-i arendajatega, et arutada

broneerimissüsteemi arendamise küsimusi. Kohtumisel

jõuti arusaamale, et Tallinna Perekonnaseisuamet vajab

oma paljude ametnike ja erinevate saalide tõttu

eritingimusi.

Kohtumisel Siseministeeriumiga 20. juunil 2024

kaardistati broneerimissüsteemiga seotud

tähelepanekuid. Need olid:

• kohaliku omavalitsuse ruumi tasu maksmise link. Tasu

maksmise link peaks olema broneerimissüsteemis ning

makstav summa seadistatav vastavalt abiellumise

päevale ja valitud ruumile. Siinjuures on oluline

maksmisel tagasisuunamine portaali (makselingi teenus

peaks võimaldama call back URL-i lisamist). Tuleb

selgeks teha, kas sellist lahendust on võimalik luua ning

mis saab siis, kui pärast tasu maksmist ei suunata

inimest tagasi portaali või tasu maksmisel läheb midagi

valesti;

• ajabroneeringu kinnitamise hetk. Tuleb selgeks teha,

kas ajabroneeringu kinnitamise hetk on enne või pärast

kohaliku omavalitsuse tasu maksmist ning mis

12

nupuvajutusega see nö aktiveerub. Samuti tuleb selgeks

teha, mis hetkel hakkab jooksma makse tegemiseks

ettenähtud 15-minutiline ajalimiit;

• broneeringutega seotud õigused. Tuleb selgeks teha,

kellel on õigus hallata teenuseid ja ruume ning kellel on

õigus kalendris aegu vaadata või muuta.

Tallinna Perekonnaseisuamet ja Siseministeerium

leppisid 20. juuni 2024 kohtumisel kokku, et Tallinna

linn ei liituks alguses broneerimissüsteemiga, vaid

vaataks, kuidas väiksematel kohalikel omavalitsustel

süsteem toimib. Samuti lepiti kokku, et

broneerimissüsteemi kasutuselevõtul rakendaks

Tallinna Perekonnaseisuamet broneerimissüsteemi

esmalt vaid lahutusele.

Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitakse 43%

kõikidest Eestis sõlmitavatest abieludest ning väga

oluline on, et automatiseeritud lahendused oleksid

loogilised ning aitaksid ressurssi kokku hoida.

Broneerimissüsteemi haldamine erinevate saalide vahel

peab olema lihtne ja loogiline. Lisaks e-teenuse

kasutajatele käivad abiellujad avaldust esitamas ka

kohapeal. Kuna abielu sõlmimine on inimese elus üks

olulisemaid sündmusi, siis abiellumise koha, päeva ja

kellaja kinnitamisel peab tarkvara toimima

arusaadavalt. Abielluja peab täpselt aru saama, millist

teenust ta valib ja mis on teenuse lõpphind.

Broneerimissüsteemi arendajad koostöös Tallinna linna

infosüsteemide analüütikutega saavad leida tarkvaralisi

võimalusi, kuidas e-teenuses aega broneerides suunata

inimene rahvastikuregistrist Tallinna linna

maksevormile ja sealt tagasi rahvastikuregistrisse.

13

Esmalt peavad olema loodud läbitestitud tarkvaralised

lahendused, mis arvestavad tervikteenuse olemusega.

Enne vastavate tarkvaraliste lahenduste loomist on

seaduse muudatus ennatlik. Broneerimissüsteemi

kasutamise kohustus pooliku lahendusena ei täida oma

eesmärki ning loob ebamõistliku segaduse.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks

perekonnaseisutoimingute seaduse ja rahvastikuregistri

seaduse muutmise seaduse eelnõu. Haridus- ja

Teadusministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.

Eelnõu § 2 punkti 5 muudatusega täiendatakse

rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-i 21 lõikega 3

selliselt, et edaspidi ei ole isikule kohustuslik esitada

rahvastikuregistrisse kuni 12-aastase lapse kohta

kõrgeimat omandatud haridustaset, sest kuni 12-aastase

lapse kohta kantakse registrisse klassifikaatorist

haridustase A0 automaatselt. Ühtlasi tähendab see, et

kuni 12-aastase lapse kõrgeimaks haridustasemeks ei

saa klassifikaatorist määrata taset A1.1

Esmalt teeme ettepaneku asendada eelnõus sätestatud

vanus „kuni 12-aastane“ vanusega „kuni 10-aastane“.

Põhikooli II kooliastme lõpetab laps tavapäraselt 12–

13-aastaselt. On ka neid lapsi, kes alustavad kooliteed

veidi enne 6-aastaseks saamist ja on II kooliastme lõpus

11-aastased. Andekas laps võib liikuda klassist-klassi

ka tavapäraselt kiiremas tempos. Seega ei saa välistada,

et keegi jõuab ka 10-aastaselt II kooliastme läbitud. See

tähendab, et eelnõus märgitud kuni 12-aastasel lapsel

võib olla juba kõrgem haridustase kui A0.

Märkustega arvestamine on Haridus- ja

Teadusministeeriumist Kristel Mölleriga

([email protected]) läbi räägitud.

Märkusega arvestatud.

Eelnõus on vanus muudetud. Eelnõu kohaselt määratakse

haridustase automaatselt alla11-aastase lapse kohta.

Teiseks märgime, et rahvastikuregistris kasutatav

klassifikaatorite sõnastus vajaks meie hinnangul

ajakohastamist. Rahvastikuregistris kasutatakse sama

Selgitatud.

14

klassifikaatorit, mida kasutab Statistikaamet, mis

omakorda põhineb rahvusvahelisel ühtsel hariduse

liigitusel (ISCED):2 ISCED 0 - alusharidus (early

childhood education), ISCED 1 - põhikooli I ja II

kooliaste (primary education), ISCED 2 – põhikooli III

kooliaste (lower secondary education) jne.

Andmed kõrgeima haridustaseme kohta annab Haridus-

ja Teadusministeerium 3 7-aastase, hiljemalt 8-aastase

lapse haridustase on alusharidus4 (klassifikaator A0),

mistõttu klassifikaatoris A0 kasutatav mõiste

„hariduseta“ ei ole täpne. Klassifikaatoris A1 sisalduvat

mõistet „algharidus“ kehtivas haridusõiguses ei

kasutata,5 mistõttu võib ka see mõiste tänases

õigusruumis pigem segadust tekitada. Pärast

alusharidust on järgmine haridustase põhiharidus.

Siseministeerium edastas selle ettepaneku

Statistikaametile, sest klassifikaatorite muutmine ei ole

Siseministeeriumi vastutusalas.

Maa-amet Siseministeerium esitas 08.08.2024 Maa-ametile

„Perekonnaseisutoimingute seaduse ja

rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu“

(edaspidi eelnõu) arvamuse esitamiseks.

Maa-amet esitab eelnõu kohta järgmise ettepaneku:

Eelnõu punkti 25 kohaselt asendatakse paragrahvi 94

lõikes 2 sõnad „kus puudub aadressiobjekt“ sõnadega

„mis ei ole aadressiandmete süsteemi infosüsteemis“.

Muudatuse eesmärk on seletuskirja kohaselt välistada

isiku uue elukohana aadress, kus ei ole võimalik

püsivalt elada ning kohaliku omavalitsuse üksus saaks

isiku elukoha andmete kehtivuse rahvastikuregistris

lõpetada.

Juhime tähelepanu, et Teie poolt pakutud sõnastus ei ole

täpne, kuna aadressiandmete süsteemi infosüsteemis

kajastatakse ka hoonestamata katastriüksuse aadresse,

Märkustega arvestamine on Maa-ametist Mall Lehe

([email protected]) ja Keiti Pärnaga

([email protected]), läbi räägitud.

Märkusega osaliselt arvestatud.

Siseministeerium muudab eelnõu sõnastust, kuid ei saa

kasutada Maa-ameti välja pakutud sõnastust, sest selle

sõnastuse kohaselt peaks aadress vastama RRS-i § 77

nõuetele, kuid aadress ei saa vastata RRS-i § 77 nõuetele.

Ruum peab vastama RRS-i § 77 nõuetele.

15

(aadressiandmete süsteemi infosüsteemis on aadress

leitav, kuid ei pruugi olla sobilik elukohana

registreerimiseks, kuna on hoonestamata).

Teeme ettepaneku paragrahvi 94 lõike 2 võimaliku

sõnastuse osas:

„(2) Kui isiku elukoha aadressina on

rahvastikuregistrisse kantud aadress, mis ei vasta

käesoleva seaduse § 77 toodud nõuetele, või kui

aadressiandmete süsteemi infosüsteemis toimunud

aadressiandmete muudatuste alusel ei vasta isiku

rahvastikuregistrisse kantud elukoha uus aadress

käesoleva seaduse § 77 toodud nõuetele, lõpetab

kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha andmete

kehtivuse rahvastikuregistris.“.

Palume Teil täpsustada ja parandada ka eelnõu punkti

25 seletuskirja teksti ülevalpool toodud muudatuse

suhtes.

Andmekaitse

Inspektsioon

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI)

arvamuse avaldamiseks perekonnaseisutoimingute

seaduse (PKTS) ja rahvastikuregistri seaduse (RRS)

muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). AKI-l on eelnõuga

seonduvalt järgmised tähelepanekud. Eelnõu

seletuskirjas on õigesti märgitud, et valdkonna eest

vastutav minister ei ole PKTS §-s 24 nimetatud

tervishoiuteenuse osutaja tõendi andmekoosseisu

määrusega kehtestanud. Selle probleemi lahendamiseks

soovitakse määrata tõendi andmekoosseisu PKTS-s,

mis on iseenesest õige lahendus. Küll aga peab AKI

rõhutama, et tõendis sisalduvate isikuandmete kooseis

peab olema seadusega piiritletud ehk ei ole õige jätta

tervishoiuteenuse osutajale otsustada, millised veel

andmed, lisaks seaduses märgitud minimaalsele

Märkustega arvestamine on Andmekaitse Inspektsioonist

Irina Meldjukiga ([email protected]) läbi räägitud.

Märkusega arvestatud.

PKTS-i § 24 lõikest 6 on sõna vähemalt välja jäetud.

16

andmestikule, ta tõendile märgib. Seega ei sobi eelnõus

pakutud § 24 lg 6 sõnastus, kuna see ei anna

ammendavat loetelu tõendile kantavatest

isikuandmetest. AKI soovitab võtta PKTS § 24 lg 6

sõnastusest välja sõna „vähemalt“.

AKI juhib tähelepanu, et kehtiva PKTS § 24 lg 5 viitab

valdkonna eest vastutava ministri määrusele, mida

tegelikult ei eksisteeri. Siinkohal tuleb märkida, et

kehtiva seaduse sõnastus ei anna määruseandjale

kaalutlusruumi tõendi vormi kehtestamise või

kehtestamata jätmise osas, vaid nimetatud volitusnorm

nimelt kohustab tõendi vormi määrusega kehtestama.

Seega kui seadusandja leiab, et nimetatud tõendi vormi

ei pea ilmtingimata määrusega kehtestama ning piisab

seadusega tõendi andmekoosseisu sätestamisest, peaks

PKTS § 24 lg 5 sõnastuse täpsustama selliselt, et

valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada

tervishoiuteenuse osutaja tõendi vormi määrusega.

Juhul, kui nimetatud tõendi vormi määrusega

kehtestamine on siiski seadusandja hinnangul vajalik,

oleks mõistlik võtta vastav rakendusakt vastu koos

praeguse eelnõuga.

Märkusega arvestatud.

Kuna volitusnormi alusel vormi ei kehtestata, siis

tunnistatakse PKTS-i § 24 lõikes 5 olev volitusnorm

kehtetuks.

Eelnõu § 2 p-ga 28 tehtava RRS § 100 lg 1 muudatusega

laiendatakse sätte mõju ka RR-i mittesubjektidele ehk

e-residentidele. Seletuskirjas märgitakse, et RR-i

andmete kasutajate arvates peaks ka mittesubjektide

kontaktandmed ja lisa-aadresse RR-i kandma ning on

oluline, et kontaktandmed oleks ajakohased ning kõik

avalikku ülesannet täitvad asutused edastaksid neid RR-

i.

Selgitatud.

RRS-i § 99 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib isiku

kontaktandmed ja lisa-aadressi RR-i kanda RRS-i §-s 100

sätestatud korras. RRS-i § 100 lõike 1 kohaselt kui RR-i

subjektiks olev isik pöördub menetluse käigus avalikku

ülesannet täitva asutuse või isiku poole ning esitab lisa-

aadressi ja kontaktandmed, mis erinevad RR-i kantud

17

AKI hinnangul ei ole üleüldse (mitte ainult e-residendi

puudutavalt) nimetatud viisil andmete kogumine

andmesubjekti jaoks piisavalt läbipaistev (vt IKÜM art

5 lg 1 p a), kuna esitades oma lisa-aadressi või muu

kontaktinfo konkreetse menetluse käigus avalikku

ülesannet täitvale asutusele juhindub isik konkreetsest

vajadusest ega eelda, et sedasama kontakti hakatakse

kasutama temaga ühenduse võtmiseks teiste isikute ja

asutuste poolt menetlusega mitteseotud küsimustega

seoses. Isikuandmeid tohib koguda täpselt ja selgelt

kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning

neid ei tohi töödelda hiljem viisil, mis on nende

eesmärkidega vastuolus (IKÜM art 5 lg 1 p b). Seega

jääb nimetatud viisil isikuandmete töötlemise puhul

küsitavaks ka isikuandmete töötlemise eesmärgi

piirang.

Lisaks läbipaistvuse ja eesmärgipärasuse põhimõtete

problemaatikale kerkib küsimus ka nimetatud viisil RR-

i sattunud andmete asjakohasuse ja korrektsuse kohta.

Näiteks kasutavad inimesed tihtipeale teatud asutusega

suhtlemisel esindajat (kas lepingulist või siis lihtsalt

suhtlevad oma sugulase või tuttava abil). Ei ole

välistatud, et RRS § 100 lg-s 1 nimetatud viisil andmete

töötlemisel võivad esindaja kontaktandmed sattuda

esindatava RR-i (millest esindaja omakorda ei saa teada

muudmoodi, kui ühel hetkel esindatavale adresseeritud

kirja või kõne saamisel). Seega ei taga RRS § 100 lg 1

piisaval määral isikuandmete õigsust.

Inspektsioonile teadaolevalt esineb praktikas mitmeid

probleeme ka sellega, et kui ühes andmekogus (nt e-

andmetest, kannab avalikku ülesannet täitev asutus või

isik need RR-i.

RRS-i § 100 lõike 2 kohaselt RRS-i § 100 lõikes 1

nimetatud asutuste ja isikute loetelu ning lisa-aadresside

ja kontaktandmete RR-i kandmise korra kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega. Seega inimene saab

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018 aasta määruse nr

128 „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja

kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku

ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku

viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha

aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete

rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha

andmete esitamise kord“ §-st 6 üle vaadata ja tutvuda,

millised asutused edastavad RR-i tema kontaktandmeid.

Seega ei saa väita, et andmete sellisel kujul kogumine ei

oleks läbipaistev.

RRS-i § 100 lõike 1 muudatusega laiendatakse sätte mõju

RR-i mittesubjektidele. Kehtiva RRS-i kohaselt on

hõlmataud vaid RR-i subjektid.

Kontaktandmeid kogutakse ka mittesubjektide kohta

(PPA, KOVid, RIK, SKA, TRA, EMTA,

Välisministeerium jne), samuti vajatakse neid andmeid,

sest mittesubjektsus ei tähenda, et inimene Eestis ei

toimeta ega vaja suhtlemist. Näiteks ei ole subjektid e-

residendid, aga ka PPA hinnangul peaksid nende

kontaktandmed ja lisa-aadressid RR-is olema. PPA küll

saab oma infosüsteemis nende kontakte kasutada, kuid ka

18

maksuametis) muudetakse ära kontaktinfo e-posti näol,

siis hõivatakse see aadress ka rahvastikuregistrisse kui

lisa-aadress. Samas, kui seda omakorda e-maksuametis

muudetakse, ei toimu muudatus sama operatiivselt

rahvastikuregistris. Sellise probleemi on näiteks välja

toonud pankrotihaldurid, kes saavad enda e-

postiaadressile isikute kohta teateid, mille adressaadid

nad ei ole (nt kutsed erinevatele sõeluuringutele jne) ka

pikka aega peale pankrotimenetluse lõppu ja

kontaktandmete muutust.

Üllatoodud viidatud probleemkohtadest tulenevalt

soovitab AKI hinnata uuesti RRS §-s 100 sätestatud

viisil isikuandmete töötlemise seaduslikkuse, vajaduse

ja viisi.

teiste riigiasutuste jaoks on see info oluline inimeste

teavitamiseks või suhtlemiseks.

Mittesubjektide puhul võimaldaks nt lisa-aadressi

olemasolu kaudselt hinnata nende Eestis viibimist ja isegi

täpsemat asukohta. Välisriigi kontaktandmed annavad

võimaluse inimesega ühendust saamiseks ka pärast

Eestist lahkumist.

Siseministeerium on analüüsinud kontaktandmete

kvaliteeti. On tõesti juhtunud, et RR-i on edastatud mitte

ainult isiku enda, vaid ka abikaasa, laste, vanemate,

tööandja, hooldajate kontakte ja seda nii RR-i subjektide

kohta kui ka arhiivsete isikute kohta. Samas on selliste

andmete osakaal väga väike ja enamasti ka õige, kui nt

vanaema eest laps asju ajab ja temaga seotud infot

vahendab. Üldjuhul on inimesel ikka enda

kontaktandmed, sest RRS-i § 98 kohaselt on RR-i

subjektiks olev isik kohustatud tagama oma

kontaktandmete olemasolu ja õigsuse RR-is RRS-is

sätestatu kohaselt.

Probleem tekib, kui lapsed saavad täiskasvanuks ja

nendega on seotud vanemate kontaktid. Selle vastu on

praegu võideldud 16-18 aastastele teavitusi saates, et nad

oma kontaktid korda teeks ja tulevikus üldse laste

kontaktide kogumise lõpetamisega.

Pankrotihaldurite kontaktandmete lisamise probleem on

lahendatud koostöös EMTA-ga ja neid andmeid enam ei

edastata.

19

Laiemalt tuleb kontaktandmete kvaliteedihüpe paremuse

poole pooleliolevas projektis, kus kontaktandmeid

hakatakse edastama vaid läbi Postkasti 2.0 mooduli.

Lisaks märgime, et õigustatud huvi alusel (RRS-i

mõistes) on juurdepääsuõigus andmetele nii püsiva

juurdepääsuna kui üksikpäringutena. Püsiva

juurdepääsuga andmesaajaid on praegu 111.

Juurdepääsu isikuandmetele hinnatakse vastavalt

taotletud andmete kasutamise eesmärgile ja andmete

töötlemise seaduslikule alusele. Enne (kontakt)andmetele

juurdepääsu saamist on hinnatud andmesaaja õigust

juurdepääsule vs isiku õigused, kelle andmetele

juurdepääsu taotletakse. Tihtipeale on isikutega

kontakteerumine seotud näiteks omandit puudutavates

küsimustes. Näiteks erinevate projekteerimistöödega või

planeeringutega seoses, vms. Seega on kinnistuomanike

huvides saada võimalikult efektiivselt teavet tema

omandit puudutava tegevuse kohta. On olnud ka

juhtumeid, kus isikud on pöördunud Siseministeeriumi

poole selgituse saamiseks, miks pole nendeni jõudnud

teavitused võlanõuetest, jms.

RRS ei sea samalaadseid piiranguid elukoha andmete

väljastamisele (nii nagu õigustatud huvi alusel pole

lubatud juurdepääs kõigile kontaktandmetele), samas

kontaktandmete, peamiselt e-posti teel isiku poole

pöördumine, oleks vähem riivav kui elukoha andmete

edastamine. Kontaktandmetele juurdepääsu

võimaldamine ei tähenda ka, et automaatselt väljastataks

20

alati nii e-posti aadress kui telefon vaid seda vajadust

kaalutakse vastavalt konkreetsele olukorrale.

Rahandusministeerium Edastan perekonnaseisutoimingute seaduse ja

rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu

kohta järgmise märkuse:

Eelnõuga üldiselt parandatakse rahvastikuregistri

elukoha andmete kvaliteeti. Siiski, Siseministeeriumi

seisukoht on, et hariduse andmist ei pea siduma RR-i

järgse elukohaga. "Kui laps reaalselt mingis KOV-is

elab, siis peaks see KOV ka lapsele koolikohta ja

lasteaiakohta pakkuma sõltumata sellest, kas lapsel on

selles KOV-is RR-i järgne elukoht või mitte." Sellega ei

saa nõustuda, sellepärast, et Rahvastikuregistri elukoha

andmed peaksid vastama antud omavalitsuses tegelikult

elavatele inimestele. Sellest sõltub paljude avalike

teenuste, mh hariduse rahastamine. Kohalike

omavalitsuste asutused ei peaks pidama selleks oma

alternatiivset elanike registrit.

Selgitatud

Leiame, et juhul kui alaealise lapse elukoha andmed

jäävad muutmata seoses teise vanema nõusoleku

mitteandmisega ja vanematel soovitakse pöörduda

kohtusse hooldusõiguste/elukoha otsustusõiguse

määramiseks, siis lapse huvid peaksid siiski saama kiirelt

kaitstud vaatamata sellele, et RR-is puudub lapsel

elukoht.

Seega ei peaks kõigil juhtudel toetuma rangelt

rahvastikuregistri elukoha andmetele. Üksikjuhtudel

tuleks teha kaalutlusotsus nt lasteaia/koolikoha saamisel,

kui on tõendatud, et laps vastava KOV-i territooriumil

elab.

Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab

perekonnaseisutoimingute seaduse ja rahvastikuregistri

seaduse muutmise seaduse järgmise märkusega.

Eelnõu § 2 punktiga 20 tehtava muudatuse kohaselt

antakse kohaliku omavalitsuse üksusele õigus teatud

tingimustel kanda lapse elukoht rahvastikuregistrisse

vaid ühe vanema taotluse või nõusoleku alusel. Selleks

peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnõu kohaselt läbi

viima rahvastikuregistri seaduse 11. peatükis sätestatud

menetluse ning ühtlasi veenduma, et laps elab peamiselt

elukohateates märgitud kohaliku omavalitsuse üksuses.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb

ettepaneku seletuskirjas täpsustada, millised on

Märkusega arvestamine Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumist Martin Kulpiga

([email protected]) läbi räägitud.

Märkusega mittearvestatud.

Selgitatud.

Antud teemaga seoses toimus 6. septembril 2024. aastal

kohtumine, kus osalesid ka Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumist Martin Kulp ja Oliivia

Taluste.

21

kohaliku omavalitsuse üksuse praktilised võimalused

lapse tegeliku elukoha välja selgitamiseks. Samuti

tuleks kaaluda rahvastikuregistri seaduse täiendamist

sättega, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse

üksusel riikliku järelevalve tegemise õigus lapse

tegeliku elukoha välja selgitamisel ning selleks vajalike

korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmete

kasutamiseks.

Elukoha registreerimine on haldusmenetlus ning HMS-i

§ 38 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda

haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt

isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete

esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja

lahendamiseks olulised asjaolud. Tõendiks võib olla

menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend,

paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus.

Konkreetsete näitena saab tõendeid koguda

kodukülastusega, vestlusega vanemate ja lapsega,

lasteaialt või koolilt infot küsida, kohtulahendiga

tutvuda, kui selles asjad on vanem lahend olemas jne.

Õiguskantsleri Kantselei Lapse sünni registreerimine

Hea meel on näha, et eelnõu korrastab lapse sünni

registreerimist puudutavaid sätteid ning võimaldab

registreerida lapse sünni ka muude tõendite kui ainult

tervishoiuteenuse osutaja tõendi alusel, mis võimaldab

kindlaks teha, et laps põlvneb emast.

Märkusega arvestamine Õiguskantsleri Kantseleist

Angelika Sarapuuga

([email protected]) läbi räägitud.

Teadmiseks võetud.

Lapse elukoha registreerimine

Muudatus, mis võimaldab omavalitsusüksusel kanda

registrisse lapse elukoha aadressi vaid ühe vanema

taotluse alusel, on vajalik ja mõistlik.

Probleem, millele õiguskantsleri ametkond on

tähelepanu juhtinud, ilmneb olukorras, kus lapse tegelik

peamine elukoht on ilmne ja tõendatav, kuid üks vanem

kiuslikult keeldub elukohateadet esitamast. Seega peaks

pakutav lahendus reguleerima selliseid juhtumeid, kus

lapsel on üks peamine elukoht ning kus

Märkusega arvestatud.

Eelnõusse on muudatused sisse viidud.

22

haldusmenetluses tuleks kindlaks teha vaid faktiline

olukord.

Eelnõus pakutud säte näeb aga ette, et lastekaitsetöötaja

hindab lapse huvisid. See tähendab, et lastekaitsetöötaja

peaks läbi viima põhjaliku menetluse lapse huvide

hindamiseks (lastekaitseseaduse § 21), mille käigus

selgitaks ta välja kõik olulised asjaolud ja põhjendaks,

miks on lapse tegeliku elukoha registreerimine lapse

huvides.

Juhul kui eelnõusse jääb viide lapse huvidele, tekib oht,

et seni tsiviilkohtumenetluses peetud

vanematevahelised vaidlused hooldus- ja suhtlusõiguse

üle kanduvad registrikande vaidlusesse (haldus-, vaide-

või halduskohtumenetlusse). Küsimus, kus laps elama

peaks, on üks olulisematest küsimustest hooldus- ja

suhtlusõiguse vaidlustes. Seega võib juhtuda, et sama

küsimuse üle toimub samaaegselt kaks vaidlust:

registrikandest alguse saanud vaidlus

halduskohtumenetluses ning hooldus- või suhtlusõiguse

vaidlus tsiviilkohtumenetluses.

Seetõttu võiks § 79 lõige 6 peamine sisu olla see, et

omavalitsus registreerib lapse elukohaks elukohateates

märgitud linna või valla, kui see linn või vald on

veendunud, et laps elab peamiselt seal. Nii oleks säte

kooskõlas teiste RRS-i sätetega (eelkõige § 65 lg 1), et

rahvastikuregistrisse kantakse elukohana aadress, kus

inimene alaliselt või peamiselt elab.

23

Selles, kus laps peamiselt elab, on omavalitsuse

ametnikul (nt lastekaitsetöötajal) võimalik veenduda

mitmel moel: näiteks kodukülastusega, vestlusega

vanemate ja lapsega, lasteaialt või koolilt saadud info

põhjal, kohtulahendi alusel jne. Teisisõnu viib ametnik

läbi haldusmenetluse, mille käigus on tal endal õigus

otsustada, milliseid tõendeid koguda, et tuvastada lapse

elukoht (haldusmenetluse seaduse § 5 lõiked 1 ja 2, § 38

lg 1 ja 2).

Niisiis saaks lastekaitsetöötaja arvamus piirduda vaid

sellega, et ta selgitab välja, kus laps peamiselt elab. See

asjaolu tuleks tal tuvastada ka siis, kui ta hindaks, mis

on lapse huvides parim, sest lapse huve saab hinnata

pärast kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamist.

Säte võiks seada lisatingimuseks selle, et lapse teine

vanem on lapse elukoha registreerimise vastu või ei ole

temaga võimalik mõistliku aja jooksul ühendust saada.

Selline tingimus tagab, et ametnik püüab ühendust võtta

ka teise vanemaga ja ta ära kuulata. Nii välistatakse ka

nende juhtumite lahendamine, kus vanemad on ühel

nõul ega vaja haldusorgani abi lapse elukoha

registreerimisel.

Oleme varem märkinud, et linna- või vallavalitsusel

võiks olla võimalik lähtuda ka kohtulahendist, millest

selgub lapse elukoha aadress (nt suhtluskorra määrusest

või kohtulikult kinnitatud vanematevahelisest

kompromissist, kust selgelt nähtub, et laps elab vaid

ühel aadressil). Oleme jätkuvalt sellel seisukohal, kuid

leiame, et kohalikul omavalitsusel on mõistlikum

24

kasutada sellist kohtulahendit ühe tõendina teiste

hulgas. Kui seadus kohustab lähtuma üksnes

kohtulahendist, on oht, et asjaolud on muutunud ning

kohtulahendis märgitu ei ole enam ajakohane. Vajaliku

paindlikkuse tagaks aga see, kui ametnik saaks

kohtulahendist lähtuda ühe tõendina teiste tõendite

kõrval.

Selguse huvides oleks hea eelnõus täpsustada, et lisatav

§ 79 lõige 6 on erand § 75 lõikest 3, mis kohustab

vanemat vajaduse korral esitama elukohateates teise

hooldusõigusliku vanema nõusoleku.

Samuti võiks kaaluda, kas on vaja § 79 lõikes 5

rõhutada, mis seadusest lapse elukoha registreerimisel

lähtutakse. Õiguse rakendaja peab üldjuhul kohaldama

asjakohaseid seadusi ka siis, kui tema tööd reguleeriv

seadus otsesõnu seda ei ütle. Kõnealusel juhul jätab

viide lastekaitseseadusele mulje, nagu peaks lapse

elukoha registreerimisel lähtuma lapse parimate huvide

põhimõttest ehk selgitama lapse huve hinnates välja,

kas lapse huvides on see, et tema peamine elukoht

registrisse kantakse.

Alaealise haldusteovõime laiendamine

Muudatus, millega laiendatakse vähemalt 15-aastase

alaealise haldusteovõimet, on tervitatav ja seletuskirjas

esitatud selgitusi arvestades mõistlik samm, mis

suurendab alaealise otsustus- ja vastutusvõimet.

Õiguskantsler juhtis kirjas Riigikogu

põhiseaduskomisjoni esimehele tähelepanu, et oleks

Selgitatud.

Siseministeerium kaalus ka elukohateate esitamise

võimaldamist alaealisele alates 15- eluaastast, kuid jõudis

järeldusele, et esimeses etapis võiks alustada

rahvastikuregistrisse selliste andmete esitamisega, millel

on väiksem õiguslik kaal, näiteks ütluspõhised andmed ja

kontaktandmed. Kuid tulevikus võib ka elukohateate

esitamine tulla uuesti kaalumisele kui on juba praktikat,

25

vaja üle vaadata seadustes sätestatud vanusepiirid

tervikuna ning analüüsida, kuidas need omavahel kokku

kõlavad. Riigikogu võib vaatluse alla võtta ainult need

eapiirid, mis puudutavad noore otsustusõigust (sh ka

hariduse ja tervishoiu valdkonnas).

Võiks kaaluda, kas anda eelnõuga vähemalt 15-

aastasele ka elukohateate esitamise õigus, kui analüüs

näitab, et selline muudatus sobitub ülejäänud

õiguskorraga.

mille pealt öelda, kuidas näiteks alates 15- aastaste puhul

kulgeb kontaktandmete ja ütluspõhiste andmete

esitamine ning kas esineb selles probleeme, mida ei

osatud ette näha.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniminist

eerium

Märkusteta kooskõlastamine.

Politsei- ja Piirivalveamet Eelnõu § 2 punkti 6 osas teeme ettepaneku õigusselguse

huvides see ühetaoliselt sõnastada teiste seadustega

viisil „kui ta ei ole taotlenud elamisloa pikendamist, uut

tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku

elamisluba.“

Märkustega arvestamine Politsei- ja Piirivalveametist

Liis Valguga ([email protected] ) läbi räägitud.

Mittearvestatud.

Kasutatakse sarnast sõnastust nagu on teistes kohtades

RRS-is-

Eelnõu § 2 punktide 26, 29 ja 31 muudatustega

lõpetatakse alla 15-aastaste isikute kontaktandmete

kogumine rahvastikuregistrisse. Märgime, et PPA

saadab andmevahetuse käigus rahvastikuregistrisse

kõikide subjektide kontaktandmed ja selleks, et hakata

alla 15- aastaste andmeid eristama tuleb teha arendusi

mitmes PPA andmebaasis. Nimetatud arendusi ei ole

planeeritud.

Selgitatud.

Seni, kuni PPA arendused valmis saavad, saab RR-i pool

blokeerida alla 15-aastaste kontaktandmete vastuvõtmise

RR-i.

Eelnõu § 2 punktiga 28 muudetakse RRS-i § 100,

millega pannakse avalikku ülesannet täitvatele

asutustele kohustus edastada rahvastikuregistrisse ka

nende isikute aadressid ja kontaktandmed, kes ei ole

Märkusega arvestatud.

26

rahvastikuregistri subjektid. PPA-s puudutab see

näiteks lühiajaliselt Eestisse tööle tulevaid välismaalasi

ja e-residente. Lühiajalise töötamise registreerimise

menetluses edastab PPA rahvastikuregistrisse

välismaalase aadressi vaid juhul, kui välismaalasele on

vaja tellida isikukood (emaili ja telefoninumbrit ei

edastata). Kui isikul on isikukood olemas, siis aadressi

andmeid rahvastikuregistrisse ei edastata. Lühiajalise

töötamise taotluse esitab tööandja, seega tegemist ei ole

välismaalase enda poolt esitatud andmetega vaid

vahendatud andmetega ja tihti annavad tööandjad

hoopis oma kontaktandmed isiku kontaktandmeteks.

Seega tuleks kaaluda, kas on asjakohane neid andmeid

rahvastikuregistrisse kanda. Rahvastikuregistrisse

muude kontaktandmete saatmine ja kõikide lühiajaliselt

töötajate kontaktandmete saatmine nõuab arendusi,

mida planeeritud ei ole.

Selleks, et hakata e-residentide menetluses soovitud

kontaktandmeid edastama ja andmete muudatusi

edastama, on samuti vaja arendustegevusi, mida ei ole

planeeritud. Muuhulgas märgime, et eelnevalt viidatud

sätte sõnastus paneb asutustele kohustuse keerukama

lahenduse arendamiseks, mis nõuab eelnevat andmete

võrdlemist, et tuvastada, kas esitatud andmed on juba

rahvastikuregistris olemas või on midagi muutunud.

PPA näeb, et haldusorganil peaks olema võimalus

andmed igal juhul edastada ja rahvastikuregister ise

kontrollib, kas need on juba olemas või on midagi

muutunud võrreldes varem esitatud andmetega.

Seletuskirja lk 10 teise lõigu tekstist jääb ekslikult

mulje, et PPA väljastab kõnealustele lastele

elamisloakaarte ilma kodakondsuse kandeta või vale

Märkusega arvestatud.

Seletuskirja on muudetud.

27

kodakondsuse andmetega. Elamisloakaardi menetluses

selgitatakse välja lapse kodakondsus ja seega ei ole riigi

infosüsteemides elamisloakaarte valede kodakondsuse

kannetega. Sünni registreerimise alusel väljastatakse

lapsele automaatselt elamisluba (st staatus, mitte

dokument) ja kui sünni registreerimisel ei ole

kodakondsus määratletud, siis jääb ka elamisloal vastav

väli tühjaks, kuni vanem pöördub PPA poole, et lapsele

isikut tõendav dokument (elamisloakaart) taotleda ja

selle menetluse käigus selgitatakse välja, mis on lapse

kodakondsus (reeglina vanema ütluste alusel). Kuid

kohustus lapsele isikut tõendav dokument taotleda tekib

alles lapse 15. aastaseks saamisel ja seega võib minna

kaua aega enne kui andmed lapse kodakondsuse kohta

selguvad. Probleemi püstitusega on PPA nõus ja leiame

samuti, et juba sünni registreerimisel peaksid vanemad

määratlema lapse kodakondsuse. Parandamist vajab

vaid eelnõu seletuskirja vastava probleemi olemuse

kirjeldus.

Seoses rahvastikuregistri seaduse muutmisega, toome

välja ka veel ühe probleemkoha, mis võib vajada

seaduse tasandil lahendamist. Praktikas on ilmnenud, et

kui rahvastikuregistris registreeritakse ekslikult

elukohast välja Suurbritannia kodanik, kellel oli läbi

elukoharegistreerimise tähtajaline elamisõigus Eestis

vastavalt Euroopa Liidu kodaniku seadusele ja kellele

laieneb Suurbritannia EL-ist väljaastumise lepingu järgi

õigus säilitada oma elamisõigus ja varasem staatus, siis

puudub võimalus vea parandamiseks ja isiku staatuse

taastamiseks rahvastikuregistris. Euroopa Liidu

kodaniku seaduse alusel omandab EL kodanik

tähtajalise elamisõiguse rahvastikuregistris elukoha

Märkusega osaliselt arvestatud.

Selle eelnõu raames seda muudatust ei tehta, sest see

muudatus nõuab laiemat analüüsi nii rahvastikuregistri

seaduse kui ka Euroopa Liidu kodaniku seaduse vaates,

aga see teema võetakse analüüsimisse tuleviku vaates.

28

registreerimisega (ELKS § 13 lg 1) ning elamisõigus

lõppeb elukoha registreerimise lõppemisega (ELKS §

15 lg 1 p 1). Seega, kui on tehtud toiminguga viga ja

ekslikult on isiku tähtajalise elamisõiguse kehtivus

lõppenud, siis peab olema nii õiguslik alus kui ka

tehniline lahendus vea parandamiseks. Palume hinnata,

kas antud kirjeldusele vastavate vigade lahendamiseks

on vaja seaduses muudatusi teha või on tegemist vaid

tehnilise võimekuse puudumisega andmebaasis

parandusi teha.

Teeme ettepaneku arutada PPA-d puudutavate

muudatuste sisu täiendavalt omavahel läbi, et hinnata

nende vajalikkust ning, kui eelnõusse jäävad

muudatused, mis nõuavad arendusi ja muudatusi

senises andmevahetuses, siis tuleb nende jõustumisaeg

kehtestada kaugemasse tulevikku, et oleks võimalik

arendustööd planeerida.

Märkusega arvestatud.

Eelnõuga seoses toimus 7. oktoobril 2024. aastal

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna ja

Politsei- ja Piirivalveameti kohtumine.

Justiitsministeerium Siseministeerium on Justiitsministeeriumile

kooskõlastamiseks esitanud perekonnaseisutoimingute

seaduse (PKST) ja rahvastikuregistri seaduse (RRS)

eelnõu. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu

märkustega.

1. Eelnõu § 1 p-d 4 ja 5 (PKST § 12 lg 5 ja § 13 lg 9) –

muudatustega asendatakse „vastutav töötleja“

nimeliselt Siseministeeriumiga. Palume seletuskirjas

selgitada, et vastav muudatus on tehtud seetõttu, et

antud olukorras on Siseministeerium

perekonnaseisuasutuse rollis, mitte vastutava töötleja

rollis.

Kehtiv seadus lubab volitatud töötlejal parandada

vastutava töötleja korraldusel andmed, kui viga on

tekkinud andmehõive käigus või on tekkinud tarkvarast

Märkustega arvestamine Justiitsministeeriumist Piret

Elenurmega ([email protected]) läbi räägitud.

Märkusega arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud, et vastutav töötleja

asendatakse nendes sätetes Siseministeeriumi sõnaga

põhjusel, et nendel juhtudel on Siseministeerium mitte

RR-i volitatud töötleja rollis, vaid perekonnaseisuasutuse

rollis.

Seletuskirjas paluti välja tuua mõned näited, millised on

need teised olukorrad peale andmehõive käigus ja

tarkvarast tingitud vigade, kus Siseministeeriumile kui

29

tingitud vead. Muudatusega jäetakse need alused sättest

välja ja nähakse laiemalt ette, et volitatud töötleja võib

Siseministeeriumi korraldusel parandada vea, et tagada

andmete õigsus. Seletuskirjas on öeldud üksnes, et

kehtiv regulatsioon ei taga vajalikku paindlikkust, sest

teatud juhtudel peab rahvastikuregistri (RR) volitatud

töötleja tegema muudatusi ja parandusi andmete

õigsuse tagamiseks ka juhtudel, kui vead ei ole

tarkvarast tingitud.

Palume seletuskirjas välja tuua mõned näited, millised

on need teised olukorrad peale andmehõive käigus ja

tarkvarast tingitud vigade, kus Siseministeeriumile kui

perekonnaseisuasutusele saab teatavaks mõni viga

andmetes.

perekonnaseisuasutusele saab teatavaks mõni viga

andmetes.

Näiteks teostab Siseministeerium perekonnaseisuasutuse

rollis kvaliteeditöid, mille käigus avastatakse ja

korrigeeritakse vanu vigu andmetes, nt sünnikoht on

pandud vana halduse jaotuse järgi.

2. Eelnõu § 1 p 6 (PKTS § 15 lg 1) – „edaspidi

käesolevas paragrahvis tõend“ ei muuda regulatsiooni

selgemaks ja täpsemaks, sest §-s 151 räägitakse samast

tõendist. Teeme ettepaneku § 1 p 6 muudatust mitte

teha, sest ilma muudatuseta on §-d 15 ja 151

arusaadavad.

Märkusega arvestatud.

Sätte sõnastusest on välja jäetud „edaspidi käesolevas

paragrahvis tõend“.

3. Eelnõu § 1 punkt 9 (PKTS § 23 lg 21) – pooldame, et

tervishoiuteenuse osutaja juuresolekuta sündinud lapse

põlvnemise emast saab registreerida ka ilma kohtusse

pöördumiseta, kui on sündi registreerivale ametnikule

võimalik tõendada, et laps temast põlvneb.

Eelnõu järgi peavad vanemad võimaluse korral esitama

PKTS § 22 lõikes 1 nimetatud andmeid tõendavad

dokumendid, mille alusel on võimalik veenduda, et laps

põlvneb emast. PKTS § 22 lõige 1 sätestab, et sünni

registreerimisel kantakse RR-i järgmised andmed: 1)

lapse isikunimi, sugu, sünniaeg, isikukood, sünnikoht,

Märkusega arvestatud.

Eelnõus on sätet ja selle asukohta muudetud.

30

kodakondsus, emakeel ja rahvus; 2) ema isikukood; 3)

isa või teise vanema isikukood; 4) hooldusõiguse

kuuluvus.

Kiirabikaart, rasedakaart ja muud tõendid, mis

kinnitavad, et naine oli rase ja/või võis sünnitada, on

seotud punktidega 1 ja 2.

PKTS § 22 lõike 1 punktid 3 ja 4 ei ole seotud

tõenditega, mis kinnitaksid lapse põlvnemist emast.

Teise vanema vanemluse tekkimist reguleerivad

perekonnaseadus ning kunstliku viljastamise ja

embrüokaitse seadus (ei pruugi alati olla bioloogiline ja

seega ka DNA analüüsiga seda seost ei ole võimalik

tõendada). See pole seotud lapse emast põlvnemise

tõendamisega.

Seetõttu leiame, et viide PKTS § 22 lõikele 1 ei ole

korrektne ning sätet tuleks täpsustada ning selgitada

tõendite ja PKTS-s toodud punktide seost seaduse

seletuskirjas põhjalikumalt.

4. Eelnõu § 1 p 19 (PKTS § 51) – kavandatava sättega

nähakse ette, et kui isik, kelle andmed on kantud RR-i,

esitab Eesti ametiasutusele välisriigi

perekonnaseisudokumendi, mille andmed erinevad

tema RR-i andmetest, edastab Eesti ametiasutus selle

perekonnaseisuasutusele ning perekonnaseisuametnik

otsustab, kas muuta dokumendi alusel isiku RR-i

andmeid. Seletuskirjas ei ole selgitatud, millest

lähtuvalt perekonnaseisuametnik oma otsuse tegemisel

lähtub. Palume selles osas seletuskirja täiendada.

Märkusega arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

31

5. Eelnõu § 2 p 3 (RRS § 51) – Endiselt on sees 15

aastaste laste "ütluspõhiste andmete" kogumine riigi

poolt. Teeme ettepaneku see välja jätta. Siiani ei ole

jälgitav, millises menetluses täpselt, mis eesmärgil ja

mis normi alusel neid andmeid lastelt riik küsima

hakkab, sh kas nende ütluste andmine lastele on

kohustuslik jne. Seletuskirjas (lk 4) on märgitud: „Ka

Justiitsministeerium on oma märkustes puudutanud

muudatust, millega laiendatakse RRS-is sätestatud

teatud rahvastiku toimingute menetlustes vähemalt 15-

aastase alaealise haldusteovõimet. Justiitsministeerium

palus lisada eelnõu seletuskirja põhjendused, miks on

ütluspõhiste andmete esitamine vähemalt 15-aastase

isiku enda poolt vajalik. Antud ettepanekuga on

arvestatud ja põhjendused on seletuskirja lisatud.“

Seletuskirjas (lk 13) selgitatakse: „Rahvastiku

toimingute puhul on analüüs näidanud, et alaealise

haldusteovõime laiendamisel võiks alustada alaealisele

RR-i andmetele juurdepääsu andmisega (enda andmete

nägemisega) ja RR-i selliste andmete esitamisega,

millel on väiksem kaal ja mõju.“. Palume seletuskirjas

kirjeldada põhjalikumalt tehtud analüüsi. Palume

esitatud selgitust täiendada ja detailsemalt iga

andmeelemendi osas eraldi põhjendada, miks antakse

alaealisele nende andmete muutmise õigus (ja miks

teiste andmete puhul ei anta).

Seletuskirjas (lk 13) on selgitatud: „Haldusteovõimet

kavandatakse eelnimetatud toiminguteks laiendada

alates 15. eluaastast, sest ka isikut tõendavat dokumenti

saavad taotleda iseseisvalt 15-aastased. Seega,

analoogiast lähtudes võiks sama vanus olla ka RR-i

Märkusega osaliselt arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

Isikuandmete kaitse seaduse § 8 alusel on otsustatud et

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679

artikli 6 lõike 1 punkti a seoses infoühiskonna teenuste

pakkumisega otse lapsele, on lapse isikuandmete

töötlemine lubatud, kui laps on vähemalt 13-aastane.

Isikuandmete kaitse seaduse ettevalmistamisel arutati

vanusepiiri teemat ja otsustati sätestada võimalikult

madal vanusepiir. Kuna vähemalt 15-aastane alaealine

saab ise taotleda ID-kaarti, passi ja elamisloakaarti ning

turvalisse veebikeskkonda ehk e-rahvastikuregistrisse

saab sisse logida vaid ID- kaardi või elamisloa kaardiga,

siis on lähtutud samast vanusest, mis võimaldab

alaealisel ise neid isikut tõendavaid dokumente taotleda,

et alaealised saaksid turvalisse veebikeskkonda sisse

logida. Samas, võib olla juhtumeid, kus vanemad on juba

varasemalt lapsele isikut tõendavad dokumendid

taotlenud. Kuigi antud eelnõuga soovitakse selleks

vanuseks sätestada 15- eluaastat, kus alaealine võib teha

iseseisvalt teatud menetlustoiminguid, ei tähenda see

seda, et tulevikus ei võiks seda vanust veelgi alandada kui

see näib põhjendatud olevat.

32

andmetele juurdepääsuks ja teatud andmete RR-i

esitamiseks.“ Juhime tähelepanu, et isikuandmete kaitse

seaduse § 8 alusel on otsustatud et Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1

punkti a seoses infoühiskonna teenuste pakkumisega

otse lapsele, on lapse isikuandmete töötlemine lubatud,

kui laps on vähemalt 13-aastane. Isikuandmete kaitse

seaduse ettevalmistamisel arutati vanusepiiri teemat ja

otsustati sätestada võimalikult madal vanusepiir.

Palume seletuskirja täiendada põhjendustega, miks

eelnõuga on valitud vanuse piiriks 15., mitte 13.

eluaasta. Palume selgitada alaealise teovõime

laiendamise põhimõtteid.

6. Eelnõu § 2 p 4 (RRS § 21) – muudatusega nähakse

ette, et alla 12-aastaste laste kohta enam kõrgeima

haridustaseme andmeid RR-i kandma ei pea, vaid need

tekivad sinna automaatselt, määrates tasemeks

hariduseta/alusharidus. Juhime tähelepanu, et teatud

harvadel juhtudel võib siiski tulla ette olukordi, kus 12-

aastane on juba lõpetanud mõne muu haridustaseme

ning sellisel juhul peaks säilima võimalus seda

automaatkannet muuta. Palume seletuskirjas välja tuua,

et selline võimalus on tagatud.

Märkusega arvestatud.

Muudatus on nii eelnõu kui ka seletuskirja. Muudatus on

kooskõlastatud ka Haridus- ja Teadusministeeriumiga,

kes pakkus selleks vanuseks välja alla 11-aastast last.

Haridus- ja Teadusministeeriumi põhjendus oli siinkohal

järgmine: „Pakume selleks küsitud noorimaks vanuseks

eelnõus sätestatud „kuni 12-aastane“ asemel „kuni 10-

aastane“. On 7-, hiljemalt 8-aastase (seadus lubab asuda

koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem) lapse

haridustase „alusharidus“, olenemata sellest, kas ta on

käinud lasteaias või mitte. Põhikooli II kooliastme

lõpetab laps tavaliselt 12-13-aastaselt“.

7. Eelnõu § 2 p 11 (RRS § 47) – eelnõu täiendatakse

sättega, mis lubab väljastada RR-ist andmeid, mis ei

võimalda isikut otseselt või kaudselt tuvastada,

avalikult kättesaadava andmestikuna. Seletuskirjas

puuduvad selgitused selle kohta, milliseid andmeid

edaspidi avaandmetena RR-ist kätte saab ja kuidas see

Märkusega arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud.

RR-ist on lubatud väljastada andmeid, mis ei võimalda

isikut otseselt või kaudselt tuvastada, ka avalikult

33

eristub statistilisest koondist. Palume esitada

seletuskirjas mõned näited.

kättesaadavate andmekogumitena ehk andmestikena.

Sellisteks andmestikeks on näiteks abielu sõlmimise

menetlustoimingute statistika RR-i andmete alusel

avaandmete portaalis1. Statistilise koondi väljastamiseks

peab enne andmetega tööd tegema. See ei ole nii-öelda

valmis avalik andmestik, mida saaks kohe avaldada.

8. Eelnõu § 2 p 12 (RRS § 471) – muudatuse kohaselt

saavad surnud isiku isikuandmete kaitse seaduse (IKS)

§ 9 lõikes 4 nimetatud andmed RR-is

masintöödeldavaks avaandmeteks. Juhime tähelepanu,

et IKS § 9 lõike 4 kohaselt on töödeldavateks

isikuandmeteks üksnes andmesubjekti nimi, sugu,

sünni- ja surmaaeg, surma fakt ning matmise aeg ja

koht. Juhul kui on põhjendatud avaldada ka surnud isiku

isikukood, tuleb RRS-is näha ette vastavasisuline erand.

Märkusega arvestatud.

Eelnõu on selles osas täiendatud ning RRS-i lisatakse

lisaks IKS-i § 9 lõikes 4 nimetatud andmetele ka

isikukood.

9. Mõjuanalüüs – palume mõjuanalüüsi kokkuvõttes

hinnata kõigi eelnõu muudatuste koondmõju nii

halduskoormuse muutumisele (füüsilised isikud,

ettevõtjad) kui ka riigi- ja KOV asutuste töökoormuse

muutumisele koos lühikese põhjendusega, et selguks

eelnõu kumulatiivne mõju nende sihtrühmade

koormusele. Siin võib tekkida vajadus erinevaid

sihtrühmade gruppe ka eristada, kui koondmõju neile

avaldub erinevalt - nt mõne jaoks koormus väheneb,

teiste jaoks suureneb. Kui koormus nii suureneb kui ka

väheneb ja koondmõju koormusele on raske hinnata,

siis tuleks nii ka märkida. Palume arvestada ka lisatud

seletuskirja failis toodud märkustega.

Märkusega arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud vastavalt esitatud märkustele.

1 Abielude sõlmimine. – Eesti avaandmete teabevärav. Vaadatud 10.03.2025.

1

Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga tehakse rahvastiku toimingute tõhustamiseks ja kitsaskohtade lahendamiseks

järgmised peamised muudatused:

1) sünni registreerimise menetluses:

 vähendatakse sünni registreerimise kohti;

 võimaldatakse registreerida tervishoiuteenuse osutaja tõendita sünd muude piisavate

tõendite korral ilma kohtusse pöördumata;

2) elukoha registreerimise menetluses:

 võimaldatakse registreerida lapse elukoht kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV)

algatusel ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta;

 võimaldatakse moodustada Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi

kodanikule, kes ei ole Eesti kodanik, või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule (edaspidi

koos EL-i kodanik) isikukood elukoha registreerimise menetluses;

 lihtsustatakse EL-i kodaniku elukoha registreerimist Eestist välisriiki;

3) laiendatakse 15–17-aastase haldusmenetlusteovõimet, võimaldades tal:

 näha oma rahvastikuregistri (edaspidi RR) andmeid ja seada nendele juurdepääsu

piirangut;

 esitada RR-i kontaktandmeid, lisa-aadressi ja ütluspõhiseid andmeid.

Eelnõu avaldab eeskätt mõju KOV-ide perekonnaseisuametnikele ja registripidajatele ning

sotsiaalset mõju. Eelnõu aitab tõhustada rahvastiku toimingute valdkonna menetlusi,

kiirendada ja lihtsustada riigiga suhtlemist ning seeläbi vähendada töö- ja haldus-

koormust.

Eelnõu on kavandatud jõustuma kahes osas: 2025. aasta 2. detsembril ja 2026. aasta 1. jaanuaril

(vt seletuskirja p 9).

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna:

1) õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin ([email protected],

tel 612 5184);

2) juhataja Enel Pungas ([email protected], tel 612 5163);

3) rahvastikuregistri halduse talituse:

­ juhataja Mairis Kungla ([email protected], tel 612 5208);

­ nõunik Kristiina Randmäe ([email protected], tel 612 5015);

­ nõunik Helle Jürna ([email protected], tel 612 5101);

­ nõunik Katrin Jõesalu ([email protected], tel 612 5173);

­ nõunik Helika Villmäe ([email protected], tel 5919 3769);

4) perekonnaseisutoimingute talituse:

­ juhataja Karin Saan ([email protected], tel 5308 8393);

­ nõunik Viiu-Marie Fürstenberg ([email protected],

tel 612 5160);

­ nõunik Ulvi Klaar ([email protected], tel 612 5168);

­ nõunik Pille Lember ([email protected], tel 612 5226);

2

5) rahvastikuregistri andmekvaliteedi talituse juhataja Marina Grentsman

([email protected], tel 612 5175).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunikud Kristi Kool (teenistussuhe peatunud) ja Kertu Nurmsalu

([email protected], tel 612 5084).

Eelnõu ja seletuskirja, välja arvatud lisad, on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigus-

osakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse:

1) perekonnaseisutoimingute seadust (edaspidi PKTS) avaldamismärkega RT I, 29.06.2024,

18;

2) rahvastikuregistri seadust (edaspidi RRS) avaldamismärkega RT I, 18.10.2024, 4,

3) riigilõivuseadust (edaspidi RLS) avaldamismärkega RT I, 17.04.2025, 33.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta seadust,

mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja Riigi-

kogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Vajalikkus, eesmärk ja kavandatud lahendused

Rahvastiku toimingute praktikas on ilmnenud kitsaskohti, mis raskendavad menetlust ja

riigiga suhtlemist ning tekitavad tarbetuid kulusid ja kohtuvaidlusi. Näiteks:

1) sünni registreerimise menetluses:

 kuna perekonnaseisuametnikud registreerivad sünde tänu automaatsetele sünnikanne-

tele1 vähem, tekitab kõigis 79 KOV-is perekonnaseisuametniku hoidmine rohkem

kulusid, kui õigustatud;

 kuna tervishoiuteenuse osutaja tõendita sünni registreerimine ei ole selgelt regulee-

ritud, on tekkinud kohtuvaidlusi;

 kuna kolmanda riigi kodanik ei saa lapse sünni registreerimisel avaldada tema koda-

kondsust, on nii tema halduskoormus kui ka riigi töökoormus suurem, kui vaja;

2) elukoha registreerimise menetluses:

 kuna teise vanema nõusolekuta lapse elukoha registreerimine ei ole selgelt reguleeri-

tud, on praktika KOV-iti erinev ja ei ole õigusselgust, kuidas on kohane toimida;

 kuna ei ole selgelt reguleeritud, millal võib lõpetada RR-is hoone või ruumi täpsusega

elukoha aadressi kehtivuse olukorras, kus isik on kolinud mujale, aga jätnud aadressi

RR-is muutmata, puudub KOV-i ametnikel piisav õigusselgus;

 kuna EL-i kodaniku elukoha registreerimise menetlus on nii talle kui ka riigile

tarbetult koormav, on vaja võimaldada RR-i andmete ajakohasuseks EL-i kodaniku

1 Automaatne sünnikanne tehakse juhul, kui sünni registreerimise avaldus on esitatud e-rahvastikuregistris ja seda

ei ole vaja lisamenetleda. Muudatus võeti vastu 2022. aastal rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seondu-

valt teiste seaduste muutmise seadusega. – RT I, 12.03.2022, 1.

3

välisriigi elukohta lihtsamalt RR-i esitada ja moodustada talle isikukood elukoha

registreerimise menetluses;

3) kuna alaealise haldusmenetlusteovõimet on laiendatud muu hulgas KOV-i valimistel

osalemiseks, on mõistlik võimaldada tal ka iseseisvalt näiteks vaadata ja ajakohastada RR-is

oma kontaktandmeid.

Eelnõu eesmärk on sellised kitsaskohad lahendada, et:

 tõhustada menetlusi;

 hoida kokku riigi kulusid;

 hoida ära tarbetuid kohtuvaidlusi;

 kiirendada ja lihtsustada riigiga suhtlemist ning seeläbi

 vähendada inimeste halduskoormust ja riigi töökoormust.

Halduskoormust vähendavad järgmised muudatused: 1) sünni registreerimise menetluses:

 võimaldatakse registreerida tervishoiuteenuse osutaja tõendita sünd muude piisavate

tõendite korral ilma kohtusse pöördumata;

 võimaldatakse kolmanda riigi kodanikul oma lapse sünni registreerimisel avaldada tema

kodakondsus;

2) elukoha registreerimise menetluses:

 võimaldatakse registreerida lapse elukoht KOV-i algatusel ilma teise hooldusõigusliku

vanema nõusolekuta;

 lihtsustatakse EL-i kodaniku elukoha registreerimist Eestist välisriiki;

 täpsustatakse viibimiskohas viibija elukoha andmete muutmist;

3) laiendatakse teatud menetlustoiminguteks 15–17-aastase haldusmenetlusteovõimet;

4) pikendatakse EL-i kodaniku perekonnaliikme RR-i subjektsuse kehtivusaega.

Riigi töökoormust vähendavad järgmised muudatused:

1) sünni registreerimise menetluses koondatakse sünni registreerimise pädevus 16 maakonna-

keskuse KOV-i (edaspidi MK KOV);

2) elukoha registreerimise menetluses:

 kaotatakse võimalus esitada elukohateade avalikku ülesannet täitvale asutusele või

isikule;

 võimaldatakse lõpetada elukoha andmete kehtivus, kui RR-i järgsel elukoha aadressil ei

ole RRS-i § 77 kohast ruumi;

 võimaldatakse moodustada EL-i kodanikule isikukood elukoha registreerimise

menetluses;

3) andmete RR-i kandmisel:

 määratakse RR-is alla 11-aastase lapse haridustasemeks automaatselt „hariduseta/alus-

haridus“;

 lõpetatakse alla 15-aastase kontaktandmete RR-i kandmine ja juba RR-i kantud kontakt-

andmete kehtivus;

 võimaldatakse kanda RR-i Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi esmataotluses

esitatud välisriigi elukoha täpne aadress;

4) RR-i andmetele juurdepääsu andmisel:

 võimaldatakse anda RR-i andmesaajale õigustatud huvi korral juurdepääs isiku kontakt-

andmetele;

 võimaldatakse anda juurdepääs statistilisele koondile, avalikult kättesaadavale andmes-

tikule ning surnu nimele, soole, sünni- ja surmaajale ja isikukoodile avaliku teabe

seaduse alusel.

4

2.2. Põhiseaduspärasus

Eelnõu võib riivata järgmisi PS-i põhiõigusi:

 § 12: kõik on seaduse ees võrdsed;

 § 14: õigus korraldusele ja menetlusele2;

 § 19: õigus vabale eneseteostusele;

 § 26: õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Kuigi PS-is ei ole inimväärikust eraldi põhiõigusena nimetatud, on see põhiseadusliku põhi-

mõttena §-s 10. PS-i §-st 14 tuleneva hea halduse põhimõtte kohaselt tuleb tagada inimesele

menetluses vajalik teave ja anda talle piisavalt selgitusi, et võimaldada tal teostada oma õigusi

ja vabadusi. Tagatud peab olema, et igal muudatusel on seaduslik alus, muudatused on proport-

sionaalsed ja põhiõiguste kaitseks võetakse piisavaid meetmeid. Samuti, lähtudes riigivõimu

seaduslikkuse põhimõttest (PS-i § 3) ja asjaolust, et osa eelnõukohastest muudatustest on

seotud isikuandmete töötlemisega, tuleb need sätestada seaduses.

PS-i kommenteeritud väljaandes on § 26 käsitluses isikuandmete töötlemise kohta märgitud:

Informatsiooniline enesemääramine tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema

kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, seetõttu on eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks

isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena

käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“

(RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19).3

Eelnõuga nähakse ette selged isikuandmete töötlemise reeglid ja kontrollimeetmed, mis

võimaldavad tuvastada vigu andmetöötluses. Eelnõu tervikuna pigem suurendab põhiõiguste

adressaatide õigusi, näiteks:

 laiendatakse 15–17-aastase haldusmenetlusteovõimet;

 võimaldatakse samu kontaktandmeid ja lisa-aadressi kanda RR-i ka juhul, kui need on juba

RR-i kantud;

 võimaldatakse registreerida tervishoiuteenuse osutaja tõendita sünd muude piisavate

tõendite korral ilma kohtusse pöördumata.

Samas tehakse eelnõuga ka muudatusi, millega kitsendatakse põhiõiguste adressaatide õigusi.

PS-i §-s 11 on sätestatud, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-iga. Piirangud

peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning ei tohi moonutada piiratavate õiguste

ja vabaduste olemust. Seega peab põhiõiguse riivel olema legitiimne eesmärk ja riive selle

saavutamiseks proportsionaalne: sobiv, vajalik ja mõõdukas. Põhiõiguse riive on:

 sobiv, kui see aitab saavutada legitiimset eesmärki;

 vajalik, kui seda ei ole võimalik saavutada, kasutades põhiõigusi vähem riivavat meedet,

ning

 mõõdukas, kui see ei moonuta ühiskonna demokraatlikkust ja põhiõiguse olemust.4

2 Inimesel on õigus nõuda, et kõik avaliku võimu teostajad oleksid aktiivsed põhiõiguse rikkumise ärahoidmisel,

rakendades selleks vajalikke abinõusid. 3 Jaanimägi, Katri, Liiri Oja 2020. PS-i § 26 kommentaarid, p 24. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud

väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Toim. Ülle Madise (peatoimetaja), Hent Kalmo, Oliver Kask,

Peep Pruks. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, lk 387–396. 4 Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2019. aasta otsus nr 5-18-5, p 65; Kalmo, Hent, Oliver Kask 2020. PS-i § 11

kommentaarid, p-d 30–32. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 138.

5

1) Vähendatakse sünni registreerimise kohti: sünni registreerimise pädevus koondatakse

16 MK KOV-i. See riivab PS-i §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele ning §-s 26

sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Legitiimne eesmärk on tagada sünni registreerimise kvaliteet ja perekonnaseisuametnike

pädevuse ajakohasus ning vähendada riigi kulusid.

 Sobivus. Sünni registreerimise pädevuse 16 MK KOV-i koondamise tõttu on nende

perekonnaseisuametnikel edaspidi rohkem sünni registreerimise menetlusi. Tänu sellele

on sünni registreerimisel tagatud järjepidev praktika, ühtlasem kvaliteet ja pädevuse

ajakohasus. Samuti vähenevad riigi kulud, sest ülejäänud 63 KOV-is ei ole vaja hoida

sünni registreerimise pädevusega perekonnaseisuametnikku, eriti kui sünde registreeri-

takse harva.

 Vajalikkus. Suurem osa sünni registreerimise avaldustest esitatakse RR-i turvalises

veebikeskkonnas (edaspidi e-rahvastikuregister). Neist omakorda suurema osa alusel

tehakse RR-i automaatne sünnikanne, misjuhul ei ole perekonnaseisuametnikul vaja

sündi registreerida. Kuna kõigi KOV-ide perekonnaseisuametnikele ei jagu pädevuse

hoidmiseks piisavalt sünni registreerimise menetlusi, ei ole mõistlik viia neid läbi kõigis

79 KOV-is.

 Mõõdukus. Sünniandmetest olenevad paljud teised menetlused, teenused ja toetused,

näiteks sünnitoetus ja vanemahüvitis. Seetõttu on oluline, et sünd registreeritaks RR-is

nõuetekohaselt. Kõigis 79 KOV-is ei ole perekonnaseisuametnikel sündide arvu või

automaatsete sünnikannete tõttu piisavalt sünni registreerimise menetlusi, et säilitada

pädevus. Pädevust saaks hoida ka perekonnaseisuametnikke rohkem koolitades, kuid

see ei ole jätkusuutlik: kui ametnikud ei saa omandatud oskusi praktikas kasutada,

ununevad need ajapikku. Seega on sünni registreerimise pädevuse säilitamiseks mõistlik

koondada see 16 MK KOV-i.

Muudatus tähendab, et kui muu KOV-i elanik soovib registreerida sünni kohapeal, peab

ta edaspidi läbima suurema vahemaa. See tähendab suuremat aja- ja transpordikulu,

kuid arvestades Eesti väiksust, ei ole lisavahemaa nii suur, et tekitaks ebamõistlikult

suurt kulu. Enamik inimesi saab esitada sünni registreerimise avalduse e-rahvastiku-

registris. Kohapeale minek võib olla vajalik erandjuhul, näiteks kui lapse vanem on

alaealine. Kuna enamik inimesi ei pea sündi kohapeal registreerima, ei ole riive

võrreldes legitiimse eesmärgiga intensiivne. Isegi kui inimene peab minema sünni

registreerimiseks kohapeale, ei tule seda teha tihti, vaid üldjuhul paar korda elus. Samuti

on sünni registreerimise koondamine 16 MK KOV-i otstarbekam, sest see aitab hoida

kokku riigi kulusid. Seega on meede mõõdukas.

Järeldus: meede on proportsionaalne, sest legitiimne eesmärk tagada sünni registreerimise

kvaliteet ja perekonnaseisuametnike pädevuse ajakohasus ning vähendada riigi kulusid

kaalub üles vaba eneseteostuse ning perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse riive.

2) Antakse õigustatud huvi korral juurdepääs RR-i kantud kontaktandmetele. See võib

riivata PS-i §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Legitiimne eesmärk on tagada võimalus võtta inimesega kiiresti ja mugavalt ühendust.

 Sobivus. Kui RR-i kantud kontaktandmetele antakse õigustatud huvi korral juurdepääs,

on RR-i andmesaajatel võimalik inimesega kiiresti ja mugavalt ühendust võtta. Kuna

6

kehtiva RRS-i kohaselt ei saa õigustatud huvi korral RR-i kantud kontaktandmetele

juurdepääsu anda, ei ole muid lahendusi, kui muuta RRS-i, et ametnik saaks kaaluda,

kas konkreetsel juhul on juurdepääs õigustatud või mitte.

 Vajalikkus. Et kiiresti ühendust võtta, ei piisa näiteks elukoha aadressist, sest ei saa

eeldada, et inimene saab kirja kohe kätte või et tal on võimalik kohe sellele vastata.

E-posti aadress või telefoninumber suurendab võimalust saada inimesega kiiremini ja

mugavamalt ühendust. Seega ei ole alternatiivi, mis oleks leebem, kuid aitaks sama hästi

legitiimset eesmärki saavutada.

 Mõõdukus. Kuna edaspidi on RR-i kantud kontaktandmetele õigustatud huvi korral

juurdepääs rohkematel andmesaajatel, võib see riivata andmesubjekti õigust perekonna-

ja eraelu puutumatusele. Samas on üldjuhul tema enda huvi, et temaga saaks vajadusel

kiiresti ja mugavalt ühendust e-posti või telefoni teel. Seega on mõistlik, et ametnik

saaks anda RR-i kantud kontaktandmetele põhjendatud juhul juurdepääsu. Kui seda ei

tehtaks, oleks tõenäolisem, et võetakse ühendust kirja teel. See on nii inimesele endale

kui ka ühendusevõtjale aeganõudvam ja tülikam.

Järeldus: meede on proportsionaalne, sest legitiimne eesmärk tagada võimalus võtta

inimesega kiiresti ja mugavalt ühendust kaalub üles perekonna- ja eraelu puutumatuse

õiguse riive.

3) Võimaldatakse registreerida lapse elukoht KOV-i algatusel ilma teise hooldusõigus-

liku vanema nõusolekuta. See võib riivata PS-i §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja

eraelu puutumatusele.

Legitiimne eesmärk on tagada lapsele tema tegeliku elukoha lähedal toetused ja teenused.

 Sobivus. Kui lapse elukoht on registreeritud selles KOV-is, kus ta tegelikult elab, saab

ta seal elukohajärgseid toetusi ja teenuseid, näiteks lasteaia- või koolikoha. Kuna RRS

ei luba otsesõnu registreerida lapse elukohta teise hooldusõigusliku vanema nõus-

olekuta, ei ole KOV-ides selles ühtset praktikat ja osa KOV-e ei registreeri sellisel juhul

elukohta üldse. Seetõttu ei ole legitiimse eesmärgi saavutamiseks muud lahendust kui

sätestada RRS-is, millal on võimalik teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta lapse

elukohta registreerida.

 Vajalikkus. Et laps saaks oma elukoha läheduses näiteks koolis või lasteaias käia, on

vaja, et tema RR-i järgne elukoht oleks selles KOV-is. Kui ei saada näiteks teise

hooldusõigusliku vanemaga ühendust, et küsida temalt lapse elukoha registreerimiseks

nõusolek, võib laps jääda ilma vajalikest elukohajärgse KOV-i toetustest ja teenustest.

Näiteks võib lapse RR-i järgne elukoht olla saja kilomeetri kaugusel tema tegelikust

elukohast ja nii kaugele kooli või lasteaeda sõita ei ole mõistlik. Seega ei ole alternatiivi,

mis oleks leebem, kuid aitaks sama hästi legitiimset eesmärki saavutada.

 Mõõdukus. Kuna edaspidi on teatud juhtudel võimalik registreerida lapse elukoht teise

hooldusõigusliku vanema nõusolekuta, võib see riivata teise vanema õigust perekonna-

ja eraelu puutumatusele. Samas peaks olema mõlema vanema huvides, et laps saaks oma

tegeliku elukoha läheduses vajalikke toetusi ja teenuseid. Kuna avalikud toetused ja

teenused on üldjuhul elukohajärgsed, on oluline, et lapsel oleks RR-is õige elukoha

aadress. Elukoha aadressi ei ole võimalik ilma teise hooldusõigusliku vanema nõus-

olekuta muuta igal juhul, näiteks kui laps elab osa ajast ühe vanemaga ja osa ajast teisega

või on pooleli kohtuvaidlus lapse elukoha üle. Seda on võimalik teha vaid juhul, kui

7

teise hooldusõigusliku vanemaga ei saada mõistliku aja jooksul ühendust või tal ei ole

mõistlikku põhjendust, miks ta lapse elukoha aadressi muutmiseks nõusolekut ei anna.

Seega on lapse elukoha registreerimiseks üldjuhul endiselt vaja teise hooldusõigusliku

vanema nõusolekut. Erandjuhul kaalub aga vajadus registreerida lapse tegelik elukoht,

et tal oleks võimalik saada elukoha lähedal toetusi ja teenuseid, üles teise hooldus-

õigusliku vanema perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse võimaliku riive.

Järeldus: meede on proportsionaalne, sest legitiimne eesmärk tagada lapsele tema tegeliku

elukoha lähedal toetused ja teenused kaalub üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.

4) Võimaldatakse KOV-il säilitada isiku elukohana RR-is linn ja linnaosa või vald, kui

isik ei kasuta enam RR-i järgset elukohta ja viibib RRS-i § 96 lõikes 1 nimetatud

viibimiskohas. See riivab PS-i §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele ning §-s 26

sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Legitiimne eesmärk on tagada isikule elukohajärgse KOV-i toetused ja teenused. Selleks

on vaja juhul, kui isiku elukoha aadressi kehtivus on lõpetatud omaniku nõudmisel, säilitada

see RR-is linna ja linnaosa või valla täpsusega ka ilma isiku taotluseta.

 Sobivus. RRS-i § 91 lõike 1 kohaselt võib isik taotleda, et KOV säilitaks tema elukoha-

na RR-is linna ja linnaosa või valla pärast seda, kui aadressi kehtivus on RR-is omaniku

nõudmisel lõpetatud. Kuna isikul, kes viibib näiteks hoolekandeasutuses või vanglas, ei

ole alati lihtne seda taotleda, on mõistlik, et KOV saaks jätta RR-is isiku elukohaks linna

ja linnaosa või valla ilma tema algatuseta. See võimaldab talle tagada elukohajärgse

KOV-i toetused ja teenused.

 Vajalikkus. Kuna suurem osa avalikest toetustest ja teenustest on elukohajärgsed, on

oluline, et isikul oleks RR-is elukoha aadress. Kui selle kehtivus on omaniku nõudmisel

RR-is lõpetatud, võivad elukohajärgse KOV-i toetused ja teenused katkeda. Selleks, et

KOV-il oleks võimalik ka ilma isiku taotluseta säilitada tema elukohana RR-is linn ja

linnaosa või vald, tuleb muuta RRS-i. Muid lahendusi ei ole.

 Mõõdukus. Elukoha andmetest olenevad paljud menetlused, teenused ja toetused,

näiteks KOV-i sotsiaaltoetused. Seetõttu on oluline, et isikul oleks RR-is elukoha

aadress. Kui KOV ei säilita isiku taotluseta RR-is tema elukohana linna ja linnaosa või

valda, võivad elukohajärgse KOV-i toetused ja teenused katkeda. On juhte, kus isikul

ei ole võimalik taotlust esitada. Seega on talle positiivne, kui elukohana saab edaspidi

säilitada linna ja linnaosa või valla ilma tema taotluseta. Kui isikule see ei sobi, on

võimalik esitada elukohateatega täpne elukoha aadress. Seega on meede mõõdukas.

Järeldus: meede on proportsionaalne, sest legitiimne eesmärk tagada isikule elukohajärgse

KOV-i toetused ja teenused kaalub üles vaba eneseteostuse ning perekonna- ja eraelu

puutumatuse õiguse riive.

5) KOV lõpetab RR-is elukoha aadressi kehtivuse juhul, kui sellel ei ole aadressiandmete

süsteemi infosüsteemi (edaspidi ADS-i infosüsteem) andmetel RRS-i § 77 kohast

ruumi. See riivab PS-i §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele ning §-s 26 sätestatud

õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Legitiimne eesmärk on tagada, et elukohajärgse KOV-i toetusi ja teenuseid saaksid vaid

selle KOV-i tegelikud elanikud. Selleks on vaja, et RR-is oleks õige elukoha aadress.

8

 Sobivus. KOV registreerib ka praegu omal algatusel elukoha aadresse ja lõpetab nende

kehtivust. Muudetakse vaid selgemaks, et KOV võib lõpetada RR-i järgse elukoha

aadressi kehtivuse ka juhul, kui sellel ei ole ADS-i infosüsteemi andmetel RRS-i § 77

kohast ruumi.

 Vajalikkus. Kuna suurem osa avalikest toetustest ja teenustest on elukohajärgsed, on

oluline, et isikul oleks RR-is õige elukoha aadress. Kui isik ise selle õigsust ei taga, ei

ole muud lahendust kui anda KOV-ile õigus lõpetada RR-is tema elukoha aadressi

kehtivus, kui sellel ei ole ADS-i infosüsteemi andmetel RRS-i § 77 kohast ruumi.

 Mõõdukus. Elukoha andmetest olenevad paljud menetlused, teenused ja toetused,

näiteks KOV-i sotsiaaltoetused. Seetõttu on oluline, et isikul oleks RR-is õige elukoha

aadress. Isik peab tagama, et tema elukoht oleks registreeritud aadressil, kus ta tegelikult

elab, ja et sellel aadressil oleks RRS-i § 77 kohane ruum. Nii on talle tagatud ka elukoha-

järgse KOV-i toetused ja teenused. Juhuks, kui isik ei esita õiget elukoha aadressi,

antakse KOV-ile õigus lõpetada RR-is selle kehtivus. Seega on meede mõõdukas.

Järeldus: meede on proportsionaalne, sest legitiimne eesmärk tagada, et elukohajärgse

KOV-i toetusi ja teenuseid saaksid vaid selle KOV-i tegelikud elanikud, kaalub üles vaba

eneseteostuse ning perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse riive.

2.3. Kooskõla isikuandmete kaitse üldmäärusega

Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega5.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõikes 1 on sätestatud kohustus hinnata enne isiku-

andmete töötlemist selle mõju juhul, kui isikuandmete töötlemise, eelkõige uut tehnoloogiat

kasutava töötlemise tulemusena ning isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja ees-

märke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht.

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on oht suur näiteks juhul, kui töödeldakse tervise-

andmeid haiglates või tervisekeskustes või edastatakse isikuandmeid välisriikidesse.

Eelnõuga ei looda uusi isikuandmete töötlemise viise. Samuti ei reguleerita isikuandmete

edastamist välisriiki. Üksnes korrastatakse ja tehakse ökonoomsemaks olemasolevaid töötlus-

viise. PKTS-i ja RRS-i täpsustatakse, et tagada üheselt mõistetavus, näiteks kodakondsuse

avaldamise põhimõtetes. Samuti leevendatakse õigustatud huvi korral andmetele juurdepääsu

andmist, sest kehtiv õigus on rangem kui isikuandmete kaitse üldmääruses nõutud (vt seletus-

kirja p-s 3 § 2 p 18 selgitust). Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti f kohaselt

võib isikuandmeid töödelda, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud

huvi korral, välja arvatud juhul, kui tema huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või

põhiõigused ja vabadused, eriti kui andmesubjekt on laps.

Isikuandmete töötlemist on muudatuste kaupa selgitatud seletuskirja punktis 3.

2.4. Väljatöötamiskavatsus

Enne eelnõu saatis Siseministeerium eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

kaks väljatöötamiskavatsust:

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

9

1) 2021. aasta detsembris perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsu-

se6, milles käsitleti sünni registreerimise pädevuse koondamist 16 MK KOV-i;

2) 2023. aasta mais rahvastiku toimingute valdkonnaga seotud seaduste muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamise kavatsuse7.

2021. aasta väljatöötamiskavatsus

2021. aasta väljatöötamiskavatsus esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse

avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Kirikute Nõukogule, Eesti Linnade ja

Valdade Liidule, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Notarite Kojale, Politsei- ja Piiri-

valveametile (edaspidi PPA), Riigikogule, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus-

keskusele (edaspidi SMIT) ning Õiguskantsleri Kantseleile.

Rahandusministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit märkisid, et sünni registreerimise

pädevuse 16 MK KOV-i koondamist oleks vaja lisaanalüüsida ja et sünni registreerimine ei

tohiks inimestest kaugeneda. Siseministeerium lisaanalüüsis sünni registreerimise statistikat ja

automaatsete sünnikannete mõju sünni registreerimisele ning leidis, et sünni registreerimise

pädevuse 16 MK KOV-i koondamine on põhjendatud, sest kohapeal avalduse esitajate arv on

suuresti vähenenud. Seetõttu ei ole põhjendatud hoida sünni registreerimiseks perekonnaseisu-

ametnikke kõigis 79 KOV-is, eriti kuna neil kõigil ei ole pädevuse säilitamiseks piisavalt

menetlusi. Samuti on kulukas läbida vaid mõne sünni registreerimise vajaduse tõttu perekonna-

seisuametniku eksamit.

2023. aasta väljatöötamiskavatsus

2023. aasta väljatöötamiskavatsus esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse

avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Noorte-

ühenduste Liidule, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Maa-ametile, PPA-le, Riigi-

kogule, SMIT-ile ning Õiguskantsleri Kantseleile.

Olulisemad kooskõlastusmärkused olid järgmised.

1. Paljud kooskõlastajad, näiteks Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium,

Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit tõid välja

vajaduse lisaanalüüsida lapse elukoha registreerimist juhul, kui üks hooldusõiguslikest

vanematest ei anna selleks nõusolekut. Arutamiseks korraldas Siseministeerium märkuse

esitajatega mitu koosolekut ja üheskoos otsustati, kuidas seda eelnõuga reguleeritakse.

2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palus arvestada oma analüüsiprojektiga RR-i

kontaktandmete kvaliteedi parandamise kohta. Sellega on arvestatud.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palus kaaluda RR-i kontaktandmete hulka

pangakonto numbri lisamist. Seda käsitletakse eraldi RR-i visioonis8 ja tehakse otsus, kas

pangakonto number RR-i lisada või mitte. Eelnõuga seda ei tehta.

4. Haridus- ja Teadusministeerium tegi ettepaneku võimaldada Eestis pikaajalise viisa alusel

viibijal oma elukohta registreerida, et tagada tema lapsele hariduse kättesaadavus. Sellega

6 Eelnõude infosüsteemi toimiku number 21-1538. 7 Eelnõude infosüsteemi toimiku number 23-0540. 8 Siseministeerium 2023. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele „Rahvastikuregistri visioon“. –

Siseministeeriumi veebisait. Vaadatud 14.10.2024.

10

ei ole arvestatud. Seda on ka varem Haridus- ja Teadusministeeriumiga arutatud ning Sise-

ministeeriumi seisukoht ei ole muutunud. Hariduse andmist ei pea siduma RR-i järgse

elukohaga. Kui laps KOV-is elab, võiks KOV talle ka kooli- ja lasteaiakohta pakkuda,

sõltumata sellest, kas tema elukoht on RR-i järgi selles KOV-is või mitte.

5. Sotsiaalministeerium palus rahvastiku toimingute menetlustes 15–17-aastase haldus-

menetlusteovõime laiendamise kohta täpsustada, misjuhul kaoks seaduslikul esindajal

õigus alaealise andmeid muuta ja esitada. Samuti palus Sotsiaalministeerium selgitada, kas

muudatus võib mõjutada neid, kes on lapsendatud, kuid sellest ei tea, ja kellel võib enda

andmeid RR-is nähes tekkida arusaam, et nad on lapsendatud, näiteks taastatud sünniakti

tõttu.

Sotsiaalministeeriumi ettepanekut on arvestatud ja seletuskirjas toodud näiteid, et oleks

selge, mis andmeid saab edaspidi muuta ja esitada 15–17-aastase seaduslik esindaja ning

mis andmeid ka alaealine ise. Alaealine ei näe RR-is lapsendamise andmeid.

Rahvastiku toimingute menetlustes 15–17-aastase haldusmenetlusteovõime laiendamist

kommenteeris ka Justiitsministeerium, paludes seletuskirjas põhjendada, miks on alaealisel

vaja esitada ütluspõhiseid andmeid ise. Seda on tehtud.

6. Justiitsministeerium avaldas arvamust muudatuse kohta, millega võimaldatakse EL-i koda-

nikul esitada välisriiki elama asumise korral elukohateade elektrooniliselt digiallkirjasta-

mata, näiteks kui EL-i kodanik saadab elukohateate omanimeliselt e-posti aadressilt või kui

ametnik on muul moel veendunud tema isikusamasuses. Justiitsministeerium leidis, et tekib

oht, et andmed on valed või need on esitanud vale isik. Samuti juhtis Justiitsministeerium

tähelepanu, et ei ole selge, kas on kaalutud kindlamaid lahendusi, näiteks elukoha andmete

RR-i kandmist oma käega allkirjastatud avalduse ja isikut tõendavast dokumendist tehtud

foto alusel. Justiitsministeeriumi hinnangul vähendaks see pettuse riski ja tagaks RR-is

parema andmekvaliteedi.

Siseministeerium on kasutanud praktikas alternatiivseid lahendusi, kuid need ei ole

tulemust andnud. Kui elukohateate esitamine on EL-i kodanikule keeruline, ei soovi ta seda

teha ja tema elukoha andmed jäävad RR-is muutmata. Kuna Eestile on oluline, et RR-i

andmed oleksid õiged, on eesmärk teha elukohateate esitamine EL-i kodanikule välisriiki

elama asumise korral võimalikult lihtsaks.

7. Justiitsministeerium on küsinud, kas muudatus, millega võimaldatakse lõpetada elukoha

andmete kehtivus, kui RR-i järgsel elukoha aadressil ei ole ADS-i infosüsteemi andmetel

RRS-i § 77 kohast ruumi, võib tähendada isikuandmete automaattöötlust isikuandmete

kaitse üldmääruse artikli 22 tähenduses. Andmetöötlus ei ole sellisel juhul automatiseeritud.

Otsuse elukoha andmete kehtivuse lõpetamise kohta teeb ametnik.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 5 ei koostatud väljatöötamiskavatsust muudatuste

kohta, millega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

 Eelnõu § 1 punktid 9 ja 12 ning § 2 punkt 7. Riigikogu on algatanud eelnõusid9, et

reguleerida lapse sünni registreerimist olukorras, kus tervishoiutöötaja ei ole osutanud

sünnitusabi, kuid Vabariigi Valitsus ei ole neid toetanud. Riigikogu õiguskomisjon on

andnud Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile suunise kiiresti luua regulatsioon,

mis võimaldaks tervishoiuteenuse osutaja tõendita sünni registreerida ka kohtusse pöördu-

mata, et vähendada inimeste halduskoormust. Muudatusel on küll sihtrühmale oluline mõju, 9 XV Riigikogu 106 SE ja XIV Riigikogu 534 SE.

11

kuid sihtrühm on väga väike osa Eesti elanikest. Seega võib mõju olla üksikisikule suur,

kuid olulist õiguslikku muudatust ei kaasne.

 Tehnilised muudatused tehakse eelnõu § 1 punktidega 3, 5, 6, 8, 15 ja 17–20, § 2 punktide-

ga 1, 3, 5, 6, 10, 11, 14–17, 19, 20, 26, 28, 29, 31–36 ja 42 ning §-ga 3 (vt seletuskirja p 3).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist:

 §-ga 1 muudetakse PKTS-i, §-ga 2 RRS-i ja §-ga 3 RLS-i ning

 §-ga 4 nähakse ette seaduse jõustumise aeg.

3.1. PKTS-i muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks PKTS-i § 3 lõike 2 punkt 1 ja lõige 3, et

koondada sünni registreerimise pädevus 16 MK KOV-i.

 PKTS-i § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt on KOV-id perekonnaseisuasutused.

 PKTS-i § 3 lõike 3 kohaselt registreerivad KOV-id sünde ja väljastavad esmaseid sünni-

tõendeid.

Pärast muudatust ei ole kõigil KOV-idel pädevust sündi registreerida, ainult MK KOV-idel.

Suurem osa inimesi esitab sünni registreerimise avalduse e-rahvastikuregistris, mitte ei lähe

KOV-i kohapeale. Kohapeal esitatakse sünni registreerimise avaldus enamasti juhul, kui

e-rahvastikuregistrit ei ole võimalik kasutada, näiteks kui vanem on alaealine või kui RR-is ei

ole sünni kohta tervishoiuteenuse osutaja tõendit. Seetõttu ei ole otstarbekas hoida sünni

registreerimise pädevust nii paljudes KOV-ides.

5. aprillil 2024 hakati tegema automaatseid sünnikandeid. Tänu sellele tehakse suur osa sünni-

kandeid perekonnaseisuametniku sekkumiseta. 2024. aasta 5. aprillist aasta lõpuni registreeriti

52 KOV-is alla kümne sünni. Kokku tehti Eestis selles ajavahemikus 7043 sünnikannet, millest

1458 tegid perekonnaseisuametnikud ja 5585 Siseministeerium automaatkandega. Perekonna-

seisuametnikud tegid sünnikandeid MK KOV-ides 1096 (75,2%) ja ülejäänud KOV-ides 362

(24,8%).

Seega, kui sündi registreerivad vaid 16 MK KOV-i, on tagatud sünni registreerimise parem

kvaliteet ja perekonnaseisuametnike pädevuse ajakohasus. Samuti vähenevad riigi koolitus-

kulud ja kaovad 63 KOV-i sünni registreerimise kulud.

Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse PKTS-i § 3 lõikes 31 KOV MK KOV-iga. Kehtivas lõikes

on reguleeritud KOV-ile perekonnaseisutoimingu tegemise kulude hüvitamist. Arvestades, et

sünni registreerimise pädevus koondatakse MK KOV-idesse (vt § 1 p 1 selgitust), teevad pere-

konnaseisutoiminguid edaspidi vaid MK KOV-id.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse PKTS-i § 7 lõikes 41 õigusselguseks, et „turvaline veebi-

keskkond“ on PKTS-is e-rahvastikuregister. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta

määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andme-

andjate üleantavate andmete loetelu“ § 11 punkti 7 kohaselt tagatakse e-rahvastikuregistris

juurdepääs RR-i andmetele ja teenustele. Seega ei saa teha PKTS-i alusel toiminguid muus

turvalises veebikeskkonnas.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse PKTS-i § 9 lõikega 72, mille kohaselt ei pea perekonna-

seisuasutusele esitatavas avalduses märkima kõrgeimat omandatud haridustaset alla 11-aastase

lapse kohta. See kantakse RRS-i § 21 lõike 4 kohaselt RR-i automaatselt. Nii välistatakse

12

olukorrad, kus näiteks vanemad määravad ekslikult oma eelkooliealisele lapsele haridustaseme,

mida ei saa nii väikesel lapsel olla (vt ka § 2 p-de 3 ja 4 selgitust).

Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse PKTS-i § 12 lõiget 5 ja § 13 lõiget 9, mille kohaselt

võib RR-i volitatud töötleja vastutava töötleja korraldusel parandada perekonnaseisuandmetes

andmehõives tekkinud või tarkvarast tingitud vead.

Ainult andmehõives tekkinud või tarkvarast tingitud vigade parandamisega ei ole võimalik

andmete õigsust täielikult tagada. On ka juhtumeid, kus RR-i volitatud töötleja peab andmeid

nende õigsuse tagamiseks muutma või parandama muul põhjusel. Seetõttu laiendatakse

sõnastust selliselt, et RR-i volitatud töötleja parandab (§ 12 lg 5) või muudab (§ 13 lg 9)

Siseministeeriumi korraldusel perekonnaseisuandmeid, et tagada nende õigsus.

RR-i vastutav töötleja asendatakse Siseministeeriumiga põhjusel, et perekonnaseisuandmete

õigsuse tagajana on Siseministeerium mitte RR-i vastutav töötleja, vaid perekonnaseisuasutus.

Siseministeerium kontrollib perekonnaseisuasutusena ka andmekvaliteeti, sealhulgas parandab

vanu vigu, näiteks kui sünnikoht on kantud RR-i vana haldusjaotuse järgi.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse PKTS-i § 15 lõiget 1, et võimaldada väljastada perekonna-

sündmuse tõend ka 15–17-aastasele. Praegu alaealisel seda õigust ei ole. Seega laiendatakse

eelnõuga 15–17-aastase haldusmenetlusteovõimet. See lihtsustab asjaajamist ja vähendab

bürokraatiat (vt ka § 2 p 2 selgitust).

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse PKTS-i § 152 lõiget 21, mille kohaselt kinnitatakse

elektrooniline tõend digitaaltempli või perekonnaseisuametniku digitaalallkirjaga. Perekonna-

seisudokumendi paberkoopia kinnitab perekonnaseisuametnik allkirjaga ja perekonnaseisu-

asutuse pitseriga.

 „Tõend“ asendatakse „teatise või perekonnaseisudokumendi koopiaga“, sest kehtiv lõige

täiendab sama paragrahvi lõiget 2. Kehtivast sõnastusest võib aga jääda mulje, justkui oleks

mõeldud perekonnasündmuse tõendit.

 „Perekonnaseisuasutuse pitser“ asendatakse „väikese riigivapi pitseriga“. Sama muudatus

tehti 22. märtsil 2022 jõustunud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadusega10 PKTS-i § 151 lõikes 5. Paragrahvi 152 lõikes 21 jäi

see ekslikult muutmata.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse PKTS-i §-dega 211 ja 212, et reguleerida tervishoiuteenuse

osutaja tõendi väljastamist ning sünniandmete kindlakstegemist ja sünni registreerimist juhul,

kui seda tõendit ei ole.

Enamik lapsi sünnib Eestis haiglas ehk tervishoiutöötaja juuresolekul. Ligikaudu 0,6% viimase

kümne aasta sünnitustest on olnud ka tervishoiutöötaja assisteeritud kodusünnitused. Tervis-

hoiuteenuse osutaja väljastab sellistel juhtudel sünni kohta tõendi ja moodustab lapsele isiku-

koodi. Isikukood saadetakse elektroonselt koos tervishoiuteenuse osutaja tõendiga RR-i, pärast

mida on lapse seaduslikul esindajal võimalik esitada sünni registreerimise avaldus.

Mõnikord sünnib laps tervishoiutöötaja juuresolekuta, näiteks teel haiglasse või jõuab kiirabi

kohale pärast ootamatut kodusünnitust ning ema ja laps hospitaliseeritakse üldjuhul lähimasse

haiglasse. Praktikas väljastatakse ka sellistel juhtudel tervishoiuteenuse osutaja tõend, sest

tervishoiutöötaja osutab sünnitusjärgset sünnitusabi. Kui aga näiteks perekond ei kutsu kiirabi

10 RT I, 12.03.2022, 1.

13

ja pöördub haiglasse hiljem, siis tervishoiuteenuse osutaja tõendit ei väljastata. Tervishoiu-

teenuse osutaja tõend väljastatakse seega ainult juhul, kui tervishoiutöötaja on osutanud

sünnitusabi.

Kehtiva PKTS-i § 24 lõike 2 ja § 25 lõike 1 alusel kantakse ema ja lapse andmed RR-i tervis-

hoiuteenuse osutaja tõendi või kohtulahendi alusel. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus pere-

kond ei pöördunud sünniandmete kindlakstegemiseks kohtusse, vaid vaidlustas selle, et pere-

konnaseisuasutus oli jätnud sünni registreerimise avalduse läbi vaatamata. Praktikas on seega

tekkinud vaidlusi tavaliselt assisteerimata kodusünnituse korral, kuna sel juhul ei osutanud

tervishoiutöötaja sünnitusabi ja sünni kohta ei ole tervishoiuteenuse osutaja tõendit.

Kohtuvaidlustes on Siseministeeriumile ette heidetud, et sünni registreerimise alusdokumenti

ei ole ühtselt reguleeritud ega kehtestatud tervishoiuteenuse osutaja tõendi andmete koosseisu.

Tallinna Halduskohus on leidnud:

Meditsiinilise sünnitõendi reguleerimine on lünklik ega moodusta ühtset ja selget tervikut.

Meditsiinilist sünnitõendit reguleeritakse n.ö möödaminnes muude küsimuste raames.11

Seega sätestatakse §-s 211 tervishoiuteenuse osutaja tõendi andmete koosseis ja reguleeritakse,

mis juhtudel tervishoiuteenuse osutaja seda tõendit ei väljasta.

1) Lõikes 1 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja väljastab lapse sünni kohta tõendi, millel

on järgmised andmed:

1) lapse sugu;

2) lapse sünniaeg ja -koht;

3) ema isikunimi;

4) ema isikukood või selle puudumise korral sünniaeg.

Samad andmed annab lapsele isikukoodi moodustamiseks RR-i praegu sünnitusabi andnud

tervishoiutöötaja, lähtudes siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määrusest nr 1 „Isikukoodide

moodustamise ja andmise kord“.

Tervishoiuteenuse osutaja tõendil peavad olema ka haldusmenetluses nõutud andmed,

näiteks tõendi väljastanud tervishoiuteenuse osutaja nimetus ning tõendi väljastamise aeg

ja number.

Lisaks andmekoosseisu kehtestamisele ühtlustatakse terminikasutust. PKTS-is ja RRS-is on

kasutusel nii „meditsiiniline sünnitõend“ kui ka „tervishoiuteenuse osutaja tõend“. See ei

ole õigusselge. Eelnõus eelistatakse terminit „tervishoiuteenuse osutaja tõend“, sest see

rõhutab tõendi väljastajat. Tõendil ei ole ühtset vormi, vaid sünd on võimalik registreerida

erinevate tervishoiuteenuse osutaja tõendite alusel.

2) Lõikes 2 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja ei väljasta sünni kohta tõendit, kui tervis-

hoiutöötaja ei ole osutanud sünnitusabi. Praktikas on need olukorrad, kus tervishoiutöötaja

ei osuta emale ja lapsele kodusünnitusabi, sünnitus on lõppenud ning tervishoiutöötaja

poole pöördutakse hiljem. Samas on võimalik tervishoiuteenuse osutaja tõend väljastada

juhul, kui laps on sündinud ootamatult kodus, kutsutakse kohe kiirabi ja pöördutakse

sünnitusjärgseks sünnitusabiks haiglasse.

Paragrahvis 212 reguleeritakse juhtumeid, kus tervishoiuteenuse osutaja ei väljasta lapse sünni

kohta tõendit.

11 Tallinna Halduskohtu 3. mai 2021. aasta otsus nr 3-20-2034, p 10.

14

1) Lõike 1 kohaselt esitab lapse seaduslik esindaja perekonnaseisuasutusele sel juhul muud

tõendid, mille alusel saab teha kindlaks sünniandmed.

2) Lõikes 2 sätestatakse, et kui muud tõendid ei ole sünniandmete kindlakstegemiseks piisavad

või need esitati pärast sünni registreerimise kuni kahekuuse tähtaja möödumist, keeldub

perekonnaseisuasutus sünni registreerimisest ja lapse seaduslik esindaja pöördub sünni-

andmete kindlakstegemiseks kohtusse.

Näiteks võib olla emal, kes sünnitab lapse tervishoiutöötaja sünnitusabita, võimalik tõendada,

et ta oli rase, näidata sünnitustähtaega, esitada kiirabikaart või lasta teha DNA-test, mis tõendab

tema ja lapse sugulust. Samas ei piisa pelgalt DNA-testist, sest perekonnaseaduse (edaspidi

PKS) § 83 kohaselt on lapse ema naine, kes on lapse sünnitanud, mitte üksnes temaga suguluses.

Perekonnaseisuametnik peab seega saama veenduda, et naine on lapse sünnitanud. Kui sünni

kohta ei ole võimalik muid tõendeid esitada, peab lapse seaduslik esindaja pöörduma sünni-

andmete kindlakstegemiseks kohtusse.

Perekonnaseisuametnikule jääb võimalus keelduda sünni registreerimisest ebapiisavate tõendi-

te alusel. Kui on otsustatud sünnitada tervishoiutöötaja sünnitusabita, peab paraku arvestama

ka sellega, et sünni registreerimiseks on vaja esitada lapse sünni kohta tõendeid. Perekonna-

seisuasutus ei saa lapse sündi RR-is registreerida pelgalt ütluste alusel, sest sünni registreerimi-

sel luuakse suhe lapse ja tema vanemate vahel ning tekivad kaugeleulatuvad õigustagajärjed.

Tervishoiuteenuse osutaja tõendita sündi registreerides tuleb tähele panna ka seda, et see on

võimalik vaid juhul, kui lapse sünnist ei ole möödunud sünni registreerimise tähtaega. Kui see

tähtaeg on läbi, tehakse sünniandmed kindlaks kohtus. Lapse seaduslik esindaja peab sellisel

juhul esitama maakohtusse tuvastushagi emast põlvnemise tuvastamise avaldusega.

Praktiline vajadus ja reguleerimisettepanekud

Muudatus on vajalik, sest praktikas on olnud sünde, mille puhul ei ole tervishoiutöötaja

osutanud sünnitusabi ja sünni registreerimiseks ei ole seetõttu tervishoiuteenuse osutaja tõendit.

Samuti on olnud juhtumeid, kus on keeldutud emast põlvnemise tuvastamiseks kohtusse

pöördumast. Selle asemel on esitatud halduskohtusse KOV-i peale kaebus sünni registreerimi-

sest keeldumise kohta või pöördutud õiguskantsleri poole.

Ühel korral on kohus keeldunud emast põlvnemise tuvastamise avaldust menetlusse võtmast

põhjusel, et perekonnaseisuasutusel on lapse sünni registreerimiseks vajalike tõendite kogumi-

sel ja hindamisel samad võimalused kui kohtul.12 Ka Õiguskantsleri Kantseleiga on olnud

assisteerimata kodusünnituse teemal kohtumisi. Õiguskantsleri Kantselei väljendas 31. jaanuari

2022. aasta kohtumisel Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga

seisukohta, et kodusünnitus ei ole Eestis keelatud ja perekondi, kes on selle valinud, ei tohiks

karistada läbi selle, et nad peavad emast põlvnemist tuvastama kohtus.

Riigikogu on algatanud sellel teemal ka eelnõusid13, kuid Vabariigi Valitsus ei ole neid toeta-

nud. Sellest hoolimata on Riigikogu õiguskomisjon andnud Siseministeeriumile ja Sotsiaal-

ministeeriumile suunise õigusruumi korrastada ning Siseministeerium on lubanud seda uuesti

analüüsida ja kehtivat õigust muuta. Lisaanalüüs on oluline, sest kui RR-is luuakse suhe lapse

ja tema vanemate vahel, tekivad kaugeleulatuvad õigustagajärjed: laps saab sünnijärgse koda-

kondsuse, tekivad pärimissuhted lapse ja vanemate vahel, vanemad saavad teostada hooldus-

õigust, makstakse toetusi, osutatakse arstiabi jne.

12 Harju Maakohtu 23. veebruari 2023. aasta määrus nr 2-22-16494. 13 XV Riigikogu 106 SE ja XIV Riigikogu 534 SE.

15

Siseministeerium on olnud seisukohal, et sünni tõendamise peaks lahendama tervishoiuteenuse

osutajad. Seda seisukohta toetab ka teiste riikide praktika. Näiteks väljastab Saksamaal sünni

registreerimise kohta tõendi tervishoiuteenuse osutaja, et liita nii kodus üksi sünnitanud ema

kui ka laps tervishoiusüsteemi. Sellele on olnud tugevalt vastu Sotsiaalministeerium, kuna

tervishoiuteenuse osutajad ei pea seda lahendust eetiliseks. Sotsiaalministeerium ja tervishoiu-

teenuse osutajad kardavad assisteerimata kodusünnituse populariseerimist, mis võib suurenda-

da vastsündinute suremust. Eestis on see praegu väga madal.

Siseministeeriumile on oluline, et sünd registreeritaks ka juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole

osutanud sünnitusabi ja tervishoiuteenuse osutaja ei ole lapsele vahetult pärast sündi moodusta-

nud isikukoodi. Kui lapse sünd on registreerimata ja tal puudub isikukood, ei ole riigil tema

olemasolu kohta andmeid. Nii ei saa riik last ka aidata.

Eelnõu § 1 punktiga 10 asendatakse PKTS-i § 22 lõikes 4 „sünni registreerimine“ „sünni

registreerimise avalduse esitamisega“. Kehtiva lõike kohaselt registreerib eestkostja ülesandeid

täitev valla- või linnavalitsus sünni ametiülesande korras seitsme tööpäeva jooksul eestkostja

ülesannetesse asumise päevast arvates. Edaspidi ei registreeri sünde kõik KOV-id, vaid ainult

MK KOV-id (vt § 1 p 1 selgitust). Küll aga võib PKS-i § 176 lõike 1 kohaselt olla lapse RR-i

kantud elukoha järgsel KOV-il eestkostja ülesannete täitmise kohustus. Sel juhul esitab see

KOV sünni registreerimise avalduse MK KOV-ile.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse PKTS-i § 23 lõiget 3, mille kohaselt esitatakse digi-

allkirjastatud sünni registreerimise avaldus e-rahvastikuregistris, kui Eesti14 tervishoiuteenuse

osutaja on sünnitõendi andmed RR-ile edastanud.

1) Jäetakse välja nõue sünni registreerimise avaldus digiallkirjastada, sest e-rahvastikuregistris

ei pea seda tegema. E-rahvastikuregistrisse sisselogimiseks tuleb end tuvastada ja seetõttu

piisab sünni registreerimise avaldust esitades lihtsalt kinnitusest.

2) Asendatakse „RR-ile andmete esitamine“ „isikukoodi andmisega“, et tagada suurem õigus-

selgus. E-rahvastikuregistris on võimalik esitada sünni registreerimise avaldus juhul, kui

tervishoiuteenuse osutaja on lapsele isikukoodi andnud ja see on RR-is olemas. Lisaks saab

sünni registreerimise avalduse esitada MK KOV-is kohapeal (vt ka § 1 p 1 selgitust).

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse PKTS-i § 24 lõike 2 esimest ja teist lauset. Kehtivas

lõikes on sätestatud, et lapse sugu, sünniaeg ja isikukood kantakse RR-i tervishoiuteenuse

osutaja tõendi või kohtulahendi alusel. Kui välisriigis väljaantud tervishoiuteenuse osutaja tõen-

dil isikukood puudub, antakse lapsele Eesti isikukood RRS-i alusel enne sünni registreerimist

Eesti välisesinduses või Eesti perekonnaseisuasutuses.

1) Täpsustatakse, et lapse soo, sünniaja ja isikukoodi võib RR-i kanda ka PKTS-i § 212 lõike 1

alusel esitatud tõendite alusel, mis esitatakse perekonnaseisuasutusele juhul, kui sünni kohta

ei ole tervishoiuteenuse osutaja tõendit (vt ka § 1 p 9 selgitust).

2) Jäetakse välja „Eesti välisesindus“. Eesti välisesindused ei registreeri sünde ja praktikas ei

anna nad seetõttu ka enne sünni registreerimist isikukoodi. Eesti välisesindus annab lapsele

isikukoodi ainult juhul, kui sünd on välisriigi perekonnaseisuasutuses juba registreeritud ja

välisesindus kannab sünnidokumendi andmehõivekandega RR-i. Seega viiakse lõige koos-

kõlla Eesti välisesinduse PKTS-i kohase pädevuse ja praktikaga.

3) Täpsustatakse õigusselguseks viidet RRS-ile: kui välisriigi tervishoiuteenuse osutaja tõen-

dil ei ole lapse isikukoodi, antakse talle Eesti isikukood RRS-i § 40 lõike 2 punkti 2 alusel.

14 Eesti isikukoodi saab anda ainult Eesti tervishoiuteenuse osutaja.

16

Eelnõu § 1 punktidega 13 ja 14 muudetakse PKTS-i § 24 lõiget 4 ja täiendatakse paragrahvi

lõikega 41 kolmanda riigi kodaniku lapse sünni registreerimisel tema kodakondsuse avaldamise

kohta.

Kehtiva lõike 4 kohaselt kantakse RR-i lapse kodakondsuseks sünni registreerimisel Eesti koda-

kondsus, kui vähemalt ühel vanemal on Eesti kodakondsus. EL-i kodaniku lapse kodakondsus

kantakse RR-i vanemate avalduse alusel. Ei ole aga reguleeritud kolmanda riigi kodaniku õigust

lapse sünni registreerimisel tema kodakondsust avaldada. Praegu avaldab kolmanda riigi

kodanik selle 1) PPA-le, kui ta taotleb oma alla 15-aastasele lapsele Eesti isikut tõendavat

dokumenti, misjärel liiguvad andmed PPA-st RR-i, või 2) MK KOV-ile, kui ta taotleb lapse

kolmanda riigi kodakondsust tõendava dokumendi RR-i kandmist. See tekitab järgmisi

probleeme.

1) Välismaalaste seaduse 2017. aasta muudatuse15 alusel saab laps automaatselt tähtajalise

elamisloa, kui tema vanem on välismaalane, kes elab Eestis elamisloa alusel. Selleks ei

viida läbi menetlust ega võeta ühendust vanematega. Kui lapse kodakondsust ei kanta sünni

registreerimisel RR-i, jääb see ka automaatse elamisloa vormistamisel märkimata. PPA

tuvastab sellisel juhul lapse kodakondsuse hiljem, kui ta taotleb isikut tõendavat dokumenti.

See võib juhtuda alles siis, kui laps on saanud 15-aastaseks, kuna tal pole kohustust isikut

tõendavat dokumenti varem taotleda.

2) Eraldi probleem on, kui üks vanem on EL-i kodanik ja teine kolmanda riigi oma. Praegu

saavad sellised vanemad sünni registreerimisel valida lapsele EL-i kodakondsuse, kuid

mitte kolmanda riigi oma. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus vanemad ei soovi lapse

sünni registreerimisel valida talle EL-i kodakondsust ja jätavad kodakondsuse seetõttu

valimata. Sellisel juhul ei tea PPA, kas vormistada lapsele automaatne elamisluba või on tal

EL-i kodanikuna automaatne elamisõigus. Kuna suure osa e-rahvastikuregistris esitatud

sünni registreerimise avalduste alusel tehakse sünnikanne automaatselt, ei ole enam pere-

konnaseisuametnikku, kes saaks võtta vanematega kodakondsuse valimata jätmise korral

ühendust. Seetõttu on parem, kui vanemad saavad kohe valida lapse sünni registreerimisel

sobiva kodakondsuse ja ei teki juurde kodakondsuseta lapsi.

3) Lisaks, kui lapse kodakondsus on RR-is märkimata, ei ole andmed riigi infosüsteemides

täpsed ja tekib segadus ka Eesti elanikkonna statistikas.

Seega:

 muudetakse lõiget 4 nii, et edaspidi kantakse ka kolmanda riigi kodaniku lapse sünni

registreerimisel tema kodakondsus RR-i vanemate avalduse alusel;

 täpsustatakse lõikes 41, et lapse kodakondsus jääb sünni registreerimisel RR-i kandmata,

kui:

­ tema vanemad ei ole ühegi riigi kodanikud või

­ tal on vaid üks vanem ja see vanem ei ole ühegi riigi kodanik.

Kodakondsuse seaduse § 13 lõike 4 kohaselt saab laps, kes on Eestis sündinud või asub kohe

pärast sündi koos vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama, Eesti kodakondsuse naturali-

satsiooni korras sünni hetkest arvates, kui tema vanemad või last üksi kasvatav vanem, keda

ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, on selleks ajaks elanud Eestis

seaduslikult vähemalt viis aastat. Kui lapsel on õigus saada sellel alusel Eesti kodakondsus, ei

kanta seda RR-i sünni registreerimisel, vaid otsuse teeb PPA ja edastab seejärel lapse koda-

kondsuse andmed RR-i. Kui aga lapse üks vanem on mõne riigi kodanik ja teine mitte, ei ole

lapsel õigus saada Eesti kodakondsust sellel alusel, kuna tal on kodakondsusega vanem olemas. 15 Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. – RT I, 03.01.2017, 1.

17

Seetõttu ei saa sellise lapse kodakondsust sünni registreerimisel jätta RR-i kandmata, vaid seda

tehakse edaspidi vanemate avalduse alusel.

Vanemad saavad lapse sünni registreerimisel avaldada selle kodakondsuse, mis on nende endi

kohta RR-i kantud. Näiteks, kui üks vanematest on Ameerika Ühendriikide ja teine Soome

kodanik, on neil võimalus avaldada, kumma riigi kodakondsusega nad soovivad oma lapse

sünni registreerida. Kui aga kaks Ameerika Ühendriikide kodanikku registreerivad oma lapse

sünni, ei saa nad avaldada, et lapsel on Soome kodakondsus. Samas, kui vanemad tõendavad

hiljem, näiteks PPA-s lapsele elamisloakaarti taotledes, et lapsel on muu riigi kodakondsus, on

võimalik esitada RR-is andmete muutmiseks muu riigi kodakondsust tõendav dokument.

Samuti on PPA-l võimalik kontrollida lapse sünni registreerimisel avaldatud kodakondsuse

õigsust, küsides vajadusel vanematelt tõendeid.

Eelnõu § 1 punktidega 15 ja 17 tunnistatakse kehtetuks PKTS-i § 24 lõige 5 ja § 38 lõike 1

punkt 3.

1) Paragrahvi 24 lõike 5 kohaselt kehtestab lapse sündi registreerivale perekonnaseisuamet-

nikule esitatava tervishoiuteenuse osutaja tõendi vormi valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kuna seda määrust kehtestatud ei ole ja tervishoiuteenuse osutaja tõendi

andmete koosseis sätestatakse eelnõuga PKTS-i § 211 lõikes 1 (vt § 1 p 9 selgitust), ei ole

seda volitusnormi vaja ja see tunnistatakse kehtetuks.

2) Paragrahvi 38 lõike 1 punkti 3 kohaselt lisatakse abiellumisavaldusele kohtumäärus ala-

ealise abielluja teovõime laiendamise kohta. 1. novembril 2022 jõustus karistusseadustiku,

perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (seksuaalse enese-

määramise ja abiellumise eapiiri muutmine)16, millega tunnistati kehtetuks PKS-i § 1

lõige 3, mis võimaldas kohtul 15–17-aastase teovõimet abiellumiseks laiendada. Kuna

enam see võimalik ei ole, tunnistatakse ka PKTS-i § 38 lõike 1 punkt 3 kehtetuks.

Muudatuse mõju on hinnatud selle seaduse eelnõu seletuskirjas17.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse PKTS-i § 25 lõiget 1. Kehtiva lõike kohaselt kantakse

lapse ema andmed RR-i tervishoiuteenuse osutaja tõendi või kohtulahendi alusel. Kuna edas-

pidi on võimalik sünd registreerida ka PKTS-i § 212 lõike 1 alusel esitatud tõendite alusel (vt § 1

p 9 selgitust), nimetatakse § 25 lõikes 1 ka need.

Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 20 täiendatakse PKTS-i § 41 lõike 1 esimest lauset ja § 45 lõiget 2

abiellumis- ja abielulahutusaja kohta.

Abiellumisaeg määratakse kehtiva § 41 lõike 1 kohaselt kokkuleppel abiellujatega. Abielu-

lahutusaja määrab kehtiva § 45 lõike 2 kohaselt abielu lahutuse avalduse vastuvõtmisel pere-

konnaseisuametnik. Lõikeid täiendatakse selliselt, et edaspidi määratakse need ajad RR-i

broneerimissüsteemis18. Kui abiellumis- või abielu lahutamise avaldus esitatakse MK KOV-is

kohapeal, märgib perekonnaseisuametnik kokkulepitud abiellumis- või abielulahutusaja samuti

broneerimissüsteemi.

Broneerimissüsteem toimib nii, et perekonnaseisuametnik määrab selles võimalikud abiellu-

mis- ja abielulahutusajad ja -ruumid. Seejärel on abiellumis- või abielu lahutamise avalduse

16 RT I, 08.06.2022, 1. 17 XIV Riigikogu 478 SE. Pärast esimest lugemist ühendati see eelnõuks XIV Riigikogu 601 SE. 18 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne

andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ § 11 p 2.

18

esitajatel võimalik valida nendest endale sobivaim. Broneerimissüsteem on vajalik, et tagada

abiellujatele ja abielu lahutajatele aja ja ruumi valikul võrdsed võimalused.

Erinevalt abielulahutusest on abiellumisel kaks osa: 1) PKTS-i toimingud alates abiellumis-

avalduse vastuvõtmisest kuni abielukande RR-i tegemiseni ja 2) pidulik tseremoonia

MK KOV-is. PKTS-i toimingute eest tasuvad abiellujad riigilõivu, piduliku tseremoonia eest

MK KOV-i teenustasu. Kahe osa ühtseks toimimiseks lisatakse e-rahvastikuregistrisse vajalik

teave ja menetlussammud, kuid vajalikud võivad olla ka MK KOV-i IT-lahendused näiteks

teenustasu maksmiseks, kuna RR-i broneerimissüsteemi ei saa lisada selleks pangalinke.

Eelnõu § 1 punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks PKTS-i § 44 lõike 2 punkt 3, mille kohaselt

tuleb abielu lahutamise avalduses märkida, mitmendat abielu lahutatakse. Praktikas on ilmne-

nud, et ei ole üheselt mõistetav, kas arvestada tuleb ainult abielusid, mis lahutati, või ka neid,

mis lõppesid abikaasa surma tõttu. Abielu lahutamise menetluses ei ole tähtis, mitmes abielu

läbi saab. On oluline vaid, et RR-is oleks lahutatava abielu dokument. Ka statistikaks ei võeta

seda infot RR-ist. Seetõttu tunnistatakse see punkt kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse PKTS-i § 51 lõikega 12.

Kehtiva paragrahvi lõikes 11 on sätestatud, et kui RR-i mittesubjekti välisriigi perekonnaseisu-

dokumendi andmed erinevad RR-i kantud Eesti perekonnaseisutoimingu andmetest või selle

dokumendi andmed on surmaandmed, kantakse need RR-i ka muudel juhtudel, kui on nimeta-

tud sama paragrahvi lõikes 1. See tähendab, et praegu muudetakse RR-i mittesubjekti pere-

konnaseisuandmeid vaid juhul, kui registreeritakse Eesti perekonnasündmus, sealhulgas surm,

või muudetakse Eesti perekonnasündmuse andmeid välisriigi perekonnaseisudokumendi alusel.

E-residendil ei ole RR-is Eesti perekonnasündmuse andmeid ja üldjuhul saab tema perekonna-

seisuandmeid muuta uue digitaalse isikutunnistuse taotluse esitamise korral. Samas võib olla

vaja korrastada andmeid, näiteks nime või sugu, ka enne seda. Praegu ei ole perekonnaseisu-

ametnikul võimalik seda teha. Samuti võib andmete muutmise vajadus tulla ette Sotsiaal-

kindlustusametil pensioni või muu toetuse maksmiseks.

Seetõttu sätestatakse lõikega 12, et perekonnaseisuametnik võib muuta või lisada e-residendi

perekonnaseisuandmeid välisriigi perekonnaseisudokumendi alusel. Välisriigi dokument võib

olla näiteks lapse sünni, abielu, abielulahutuse, põlvnemise, nime muutmise või surma kohta.

Et perekonnaseisuandmed saaks kanda RR-i, peavad välisriigi dokumendil olema kõik

vajalikud andmed. Näiteks peavad sünnitõendil olema muu hulgas lapse ees- ja perekonnanimi,

sünniaeg ja -koht ning sugu, vanemate ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, kui see on teada,

välisriigi isikukood ja kodakondsus ning tõendi väljastamise andmed.

Perekonnaseisuametnikule jääb seega kaalutlusõigus, kas perekonnaseisuandmete muutmine

või lisamine on põhjendatud. PKTS-i § 50 lõikes 1 on sätestatud, et kui perekonnaseisuandmete

muudatused on kinnitatud või tuvastatud välisriigis, kantakse muutunud või tekkinud pere-

konnaseisuandmed andmehõivekandega RR-i juhul, kui neid Eestis tunnustatakse. RR-i

kantakse andmed, mida Eestis perekonnasündmuse kohta registreeritakse. Samamoodi, kui

e-residendi välisriigi perekonnaseisudokumendil kõiki vajalikke andmeid ei ole, otsustab

perekonnaseisuametnik, kas teha andmehõivekanne või mitte.

Eelnõu § 1 punktiga 22 asendatakse PKTS-i § 52 lõikes 1 „linna- ja vallavalitsus“

„MK KOV-iga“. Kehtivas lõikes on reguleeritud haldusjärelevalvet perekonnaseisutoimingute

tegemise üle. Kuna perekonnaseisutoiminguid teevad edaspidi vaid MK KOV-id (vt § 1 p 1

19

selgitust), teeb Siseministeerium ka haldusjärelevalvet edaspidi ainult MK KOV-ide, mitte

kõigi KOV-ide üle.

3.2. RRS-i muutmine

Eelnõu § 2 punktidega 1, 6 ja 36 täpsustatakse RRS-i § 5 punktis 2, § 35 lõikes 3, § 36

punktis 2, § 38 lõike 1 punktis 4, § 40 lõike 3 punktis 5, § 69 lõigetes 7 ja 8, § 91 lõikes 2

ning §-des 110 ja § 1101 viidet EL-i kodanikule. Euroopa Liidu kodaniku seaduse (edaspidi

ELKS) § 1 lõike 2 kohaselt kohaldatakse ELKS-i Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigi kodanikule, kes ei ole Eesti kodanik, ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule ning

nende perekonnaliikmetele, kui ELKS-is ei ole sätestatud teisiti. RRS-is on praegu valdavalt

sõnastus „Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni

kodanik“, mis ei välista selgelt Eesti kodanikku. RRS-i § 5 punktis 5 ja § 42 punktis 4 on puudu

ka viide Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigile ja Šveitsi Konföderatsioonile. Seega täpsus-

tatakse õigusselguseks läbivalt sõnastust, võttes RRS-i § 5 punktis 2 kasutusele koondlühendi

„Euroopa Liidu kodanik“.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse RRS-i §-ga 51, et laiendada 15–17-aastase haldusmenetlus-

teovõimet. Selleks sätestatakse, et ta võib teha järgmisi RRS-is sätestatud menetlustoiminguid:

1) esitada RRS-i § 21 lõike 1 punkti 17 kohaselt ütluspõhiseid andmeid rahvuse, emakeele ja

kõrgeima omandatud haridustaseme kohta;

2) saada RRS-i § 45 kohaselt enda kohta RR-i kantud andmeid ja teavet andmete töötlemise

kohta;

3) kehtestada RRS-i § 57 lõike 1 kohaselt oma RR-i andmetele juurdepääsu piirangu;

4) esitada RRS-i § 99 kohaselt RR-i kandmiseks kontaktandmed ja lisa-aadressi.

Samad õigused on paralleelselt alaealise seaduslikul esindajal.

Haldusmenetluse seaduse § 12 lõike 2 kohaselt ei või alaealine ja muu piiratud teovõimega isik

teha haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

RRS-is ei ole praegu erandit sätestatud ja alaealisel ei ole seetõttu juurdepääsu oma RR-i

andmetele, sealhulgas e-rahvastikuregistris, ega õigust kehtestada nendele juurdepääsu piiran-

gut. Samuti ei saa alaealine iseseisvalt RR-i esitada ütluspõhiseid andmeid ega kontaktandmeid

ja lisa-aadressi.

Paljudes teistes seadustes on alaealise haldusmenetlusteovõimet laiendatud. Näiteks saab

vähemalt 15-aastane alaealine taotleda ise ID-kaarti, passi ja elamisloakaarti. KOV-i volikogu

valimistel on 16-aastane valimisõiguslik. Samas ei näe ta praegu oma valimis- ega kontakt-

andmeid RR-is, mis piirab tema võimalusi saada teavet valimistel osalemiseks. Seevastu Riigi-

kogu valimistel on hääletamisõigus vähemalt 18-aastasel Eesti kodanikul ja seadusandja ei ole

näinud ette erandit. Seega, alaealise haldusmenetlusteovõime laiendamisel võetakse arvesse

konkreetset valdkonda ja hinnatakse riske, kas laiendamine on põhjendatud või mitte.

Rahvastiku toimingute valdkonnas on võimalik laiendada alaealise haldusmenetlusteovõimet

kõikideks või osa toiminguteks. Siseministeerium on analüüsides jõudnud järeldusele, et võiks

alustada sellega, et anda alaealisele RR-is oma andmetele juurdepääs ja võimaldada tal esitada

andmeid, millel on väiksem mõju. Seetõttu võiks alaealisel olla esialgu õigus esitada vaid

ütluspõhiseid andmeid ning kontaktandmeid ja lisa-aadressi.

Õigus esitada ütluspõhiseid andmeid ning kontaktandmeid ja lisa-aadressi

1) Ütluspõhistel andmetel rahvuse, emakeele ja kõrgeima omandatud haridustaseme kohta ei

ole nii suurt õiguslikku kaalu kui näiteks elukoha andmetel. Rahvuse ja emakeele määrab

20

igaüks siseveendumuse järgi ning riik ei saa kontrollida nende õigsust. Kõrgeima omanda-

tud haridustaseme kohta kogutakse ütluspõhiseid andmeid pigem harva. Seega ei ole väga

suure negatiivse mõju riski, isegi kui alaealine esitab valeandmeid. Ei ole põhjust eeldada,

et alaealised esitaksid valeandmeid rohkem kui täiskasvanud. Andmete kvaliteet jääb

samaks. Ütluspõhiseid andmeid saab esitada nii e-rahvastikuregistris kui ka erinevates

menetlustes, näiteks elukohateate esitamisel.

Hoolimata sellest, et Eestis peetakse Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS), on oluline

koguda kõrgeima omandatud haridustaseme andmeid RR-i ka ütluspõhiselt. EHIS-es on

vaid Eestis hariduse omandanu haridusdokumendid, kuid ei ole nende andmeid, kes on

õppinud välisriigis või omandanud hariduse enne EHIS-e loomist. Seega kantakse RR-i

kõrgeimat omandatud haridustaset nii EHIS-e kui ka ütluspõhiste andmete põhjal.

2) Kontaktandmete ja lisa-aadressi esitamisega saab alaealine tagada, et temani jõuab vajalik

info, näiteks KOV-i volikogu valimiste teabeleht. Kui 15–17-aastase kohta on vaja edastada

teavet tema seaduslikule esindajale, kasutatakse esindaja kontaktandmeid. Seega ei teki

olukorda, kus alaealiseni jõuab teave, mis temani jõudma ei peaks.

Õigus piirata oma andmetele juurdepääsu

Kui 15–17-aastasele antakse õigus pääseda RR-is juurde oma andmetele ning esitada RR-i

ütluspõhiseid andmeid, kontaktandmeid ja lisa-aadressi, võib eeldada, et ta on võimeline

otsustama, kas ta soovib, et tema andmeid kasutatakse talle reklaami saatmiseks või uuringus

osalema kutsumiseks. Seega antakse 15–17-aastasele ka õigus kehtestada oma andmetele

juurdepääsu piirang. Piirang ei tähenda, et andmeid ei saaks kasutada näiteks avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks, vaid see on kitsalt reklaami- ja uuringupiirang, millel ei ole suurt

õiguslikku mõju.

Vanusepiiri valik

Haldusmenetlusteovõimet laiendatakse eelnõuga alates 15. eluaastast, sest ka isikutunnistust,

passi ja elamisloakaarti saavad taotleda iseseisvalt vähemalt 15-aastased (isikut tõendavate

dokumentide seaduse § 10 lg 3 ja välismaalaste seaduse § 17). Seega võiks sama vanus olla

oma RR-i andmetele juurdepääsuks ja nendele juurdepääsu piirangu kehtestamiseks ning

ütluspõhiste andmete, kontaktandmete ja lisa-aadressi RR-i esitamiseks. KOV-i volikogu

valimistel on vähemalt 16-aastasel õigus hääletada, aga oma kontaktandmeid ei saa ta praegu

RR-i esitada ega seega nende õigsust RR-is tagada, et valimiste teabeleht talle saadetaks. Kui

seada haldusmenetlusteovõime vanusepiiriks 16, ei pruugi jõuda osa alaealisi enne KOV-i

volikogu valimiste teabelehe saatmist enda kontaktandmeid RR-i esitada, näiteks kui nad

saavad 16-aastaseks vahetult enne valimisi.

E-rahvastikuregistrisse saab sisse logida samuti isikutunnistuse või elamisloakaardiga19. See-

tõttu ei laiendata haldusmenetlusteovõimet alla 15. eluaasta, olenemata sellest, et IKS-i § 8

lõikes 1 on sätestatud, et lapse isikuandmeid võib tema nõusoleku alusel20 talle infoühiskonna

teenuste otse pakkumiseks töödelda juhul, kui ta on vähemalt 13-aastane. IKS-i koostamisel

arutati vanusepiiri ja otsustati see sätestada võimalikult madal.21 Rahvastiku toimingute vald-

konnas oleks 13 eluaastat eelnõu koostajate hinnangul liiga madal vanusepiir. Kuigi eelnõuga

sätestatakse vanusepiiriks 15 eluaastat, ei tähenda see, et tulevikus ei võiks seda alandada, kui

see on põhjendatud.

19 Lisaks on võimalik kasutada mobiil- ja smart-ID-d ning EU eID-d. 20 Isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p a. 21 XIII Riigikogu 679 SE, lk 17.

21

Eelnõu § 2 punktidega 3, 4 ja 24 ühtlustatakse RRS-i § 21 lõike 1 punktis 17 termini „kõrgeim

omandatud haridustase“ kasutust, täiendatakse paragrahvi lõigetega 4 ja 5 ning lisatakse § 75

lõike 1 punkti 6 viide lõikele 5.

1) Lõike 4 kohaselt kantakse alla 11-aastase lapse kõrgeim omandatud haridustase RR-i

automaatselt.

2) Lõike 5 kohaselt ei pea RR-i esitama ütluspõhiseid andmeid alla 11-aastase lapse kõrgeima

omandatud haridustaseme kohta.

Väikesele lapsele haridustaseme määramine on tekitanud praktikas segadust ja vahel määravad

vanemad alla 11-aastasele lapsele vale haridustaseme. Seetõttu lihtsustatakse haridustaseme

määramist nii, et alla 11-aastasele lapsele määratakse automaatselt haridustase „hariduseta/

alusharidus“, arvestades, et tal ei saa kõrgemat lõpetatud haridust olla. Muudatus tagab RR-i

andmete õigsuse ja täielikkuse. Samuti lihtsustab see ametnike ja RR-i klienditoe tööd, sest nad

ei pea haridustaseme määramises enam nii palju nõustama ega ekslikult määratud haridus-

taseme parandamiseks lapse seadusliku esindajaga suhtlema.

Kui on mõni alla 11-aastane laps, kellel on kõrgem haridustase kui „hariduseta/alusharidus“, ei

saa tema vanem automaatselt määratud haridustaset e-rahvastikuregistris ise muuta. Sellisel

juhul saab ta esitada haridustaset tõendava alusdokumendi RR-i klienditoele, kes parandab

andmed RR-is. See ei ole vajalik juhul, kui laps on omandanud hariduse Eestis – sel juhul

saadakse kõrgeim omandatud haridustase RR-i ka EHIS-est.

Esimesel kooskõlastusringil oli eelnõus vanusepiir 12 eluaastat. Haridus- ja Teadusministeeriu-

miga nõu pidades leiti, et võib olla andekaid lapsi, kes lõpetavad alushariduse kiiremini. See-

tõttu alandati vanusepiir kümme eluaastani.

Eelnõu § 2 punktidega 4 ja 23 täiendatakse RRS-i § 21 lõikega 3 ja lisatakse § 75 lõike 1

punkti 3 sellele viide. Uue lõike kohaselt ei kanta RR-i alla 15-aastase kontaktandmeid. Kuna

RR-is on seos alaealise ja tema seadusliku esindaja vahel ning andmed hooldusõiguse kohta,

on võimalik RR-ist saada esindaja kontaktandmed (vt § 2 p-de 39 ja 41 selgitust).

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse RRS-i § 33 lõiget 1 RR-i andmete kontrollimise ja eba-

õigete andmete parandamise kohta ning täpsustatakse paragrahvi pealkirja.

Kehtiva lõike kohaselt peab RR-i volitatud töötleja kontrollima RR-i andmete õigsust ja eba-

õiged andmed parandama, kui:

 isik on vaidlustanud tema kohta RR-i kantud andmete õigsuse;

 samade andmete kohta on esitatud mitu andmekuju;

 esitatud andmed ei ole teiste andmetega loogiliselt seotud;

 andmed on ilmselgelt ebaõiged või

 andmeandja või -saaja teatab ebaõigetest andmetest.

Ebaõiged andmed võib aga avastada ja nendest teatada peale andmeandja või -saaja ka RR-i

vastutav töötleja või muu asutus. Oluline on ka sel juhul ebaõiged andmed parandada. Seetõttu

kohustatakse RR-i volitatud töötlejat parandama ebaõiged andmed, hoolimata sellest, kes teda

nendest teavitab. Samuti kohustatakse ebaõiged andmed parandama juhul, kui RR-i volitatud

töötleja on avastanud ebaõigsuse muul viisil.

Paragrahvi pealkirjas täpsustatakse õigusselguseks, et ebaõigete andmete parandamise kõrval

on selles reguleeritud ka RR-i andmete kontrollimist. Andmete kontrollimine ja ebaõigete

andmete parandamine on eri tegevused. Andmete kontrollimine tähendab nende ülevaatamist,

22

et veenduda nende täpsuses ja täielikkuses. Juhul, kui kontrollimisel avastatakse andmetes viga

või puudus, parandatakse ebaõiged andmed.

Eelnõu § 2 punktiga 7 asendatakse RRS-i § 36 punktis 1 termin „meditsiiniline sünnitõend“

terminiga „tervishoiuteenuse osutaja tõend“ (vt § 1 p 9 selgitust). Õigusselguseks lisatakse ka

viide PKTS-i § 211 lõikele 1, milles sätestatakse tervishoiuteenuse osutaja tõendi andmete

koosseis.

Eelnõu § 2 punktiga 8 täiendatakse RRS-i § 38 lõiget 2 RR-i subjektsuse lõppemise kohta

RR-i subjekti staatust määrava dokumendi tähtaja lõppemise korral.

Kehtiva lõike kohaselt lõppeb RR-i subjekti staatust määrava dokumendi tähtaja lõppemise

korral välismaalase RR-i subjektsus välismaalaste seaduse § 43 lõikes 4 või 5 sätestatud tähtaja

saabumisel, kui ta ei taotle tähtajalist elamisluba või selle pikendamist või pikaajalise elaniku

elamisluba (eelnõus p 1). Lõiget täiendatakse EL-i kodaniku perekonnaliikmega nii, et tema

RR-i subjektsus lõppeb ELKS-i § 10 lõikes 23 sätestatud tähtaja saabumisel, kui ta ei taotle

tähtajalist elamisõigust või selle pikendamist või alalist elamisõigust (p 2).

Muudatus on vajalik, et viia RRS kooskõlla ELKS-iga. Kehtiva RRS-i kohaselt ei ole EL-i

kodaniku perekonnaliige pärast elamisõiguse kehtivusaja lõppu enam RR-i subjekt. ELKS-i

§ 10 lõike 23 kohaselt on tal aga õigus viibida Eestis 90 päeva jooksul pärast elamisõiguse

kehtivusaja lõppu, kui tema elamisõigus lõppeb tähtaja möödumisega. Kui EL-i kodaniku

perekonnaliikmel on ELKS-i kohaselt viibimisõigus, peaks ta olema ka RR-i subjekt. Nii on tal

võimalik saada RR-i subjektsuse põhiseid avalikke teenuseid ja toetusi. Muudatus loob EL-i

kodaniku perekonnaliikmele RR-i subjektsuses analoogse olukorra Eestis elava välismaalasega,

kelle viibimisõigus tuleneb välismaalaste seadusest.

Eelnõu § 2 punktiga 9 täiendatakse RRS-i § 38 lõikega 3 RR-i subjektsuse lõppemise kohta

Eesti kodakondsuse kaotamise korral.

Lõikes sätestatakse, et Eesti kodakondsuse kaotamise korral lõppeb RR-i subjektsus kuus kuud

pärast kodakondsuse kaotamist. Kuna praegu ei ole tähtaega sätestatud, lõppeb RR-i subjektsus

kohe pärast kodakondsuse kaotamist. RR-i subjektsus on aga oluline säilitada, et isikul oleks

võimalik saada edasi RR-i subjektsuse põhiseid avalikke teenuseid ja toetusi ajal, millal ta

taotleb uut viibimisalust, näiteks tähtajalist elamisluba. RR-i subjektsuse lõppemise tähtajaks

on valitud kuus kuud, lähtudes elamisloa menetluse ajast. Praktikas ei lõpetata Eesti koda-

kondsuse kaotamise korral RR-i subjektsust enne kuut kuud juba praegu.

Sarnane regulatsioon on RRS-is ka näiteks välismaalasele, kelle tähtajalise elamisloa kehtivus-

aeg on lõppenud, kuid kes on esitanud välismaalaste seaduses ettenähtud tähtaja jooksul selle

pikendamise taotluse. RRS-i uue tervikteksti eelnõu seletuskirjas22 on põhjendatud seda vaja-

dust järgmiselt:

Muudatuse on tinginud vajadus reguleerida eespool nimetatud juhtudel isikutele avalike

teenuste osutamise vajadust ja võimalust. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed on

aluseks avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.

Nende isikute andmed, kes ei ole kehtiva RRS kohaselt rahvastikuregistri subjektid, kantakse

rahvastikuregistri arhiivi (sh elukoha andmed). Seega ei ole sellistele isikutele võimalik osutada

elukohajärgseid avalikke teenuseid. Samas viibivad need isikud Eestis seaduslikul alusel ning

näiteks elamisloa või -õiguse pikendamise puhul on nende rahvastikuregistri subjekti staatuse

taassaamine väga tõenäoline. Kehtiva regulatsiooni kohaselt oleks aga nende isikute andmed

22 XIII Riigikogu 382 SE, lk 7.

23

vahepealsel ajal, st elamisloa või -õiguse kehtivuse tähtaja lõppemisest kuni pikendamise otsuse

tegemiseni, rahvastikuregistri arhiivis ja nad ei olekski justkui vastava kohaliku omavalitsuse

elanikud, see aga ei võimalda neil avalikke teenuseid saada. Muudatusega tagatakse, et nende

isikute olukord seaduslikult Eestis viibimise ajal ei halveneks.

Eelnõu § 2 punktidega 10 ja 11 muudetakse RRS-i § 39 lõiget 1 ja täiendatakse paragrahvi

lõikega 11. Kehtivas lõikes 1 on määratletud isikukood kui isiku soo ja sünniaja alusel moo-

dustatud ning Eesti Vabariigi standardile vastav isiku üheselt kindlaksmääramist võimaldav

number. Kuna isikukoodi puhul ei ole standardi järgimine Euroopa Liidu õigusakti ega rahvus-

vahelise kokkuleppe kohaselt kohustuslik, saab see olla üksnes soovituslik. Seega jäetakse

standardiviide lõikest 1 välja ja sätestatakse lõikes 11, et standardi järgimine ei ole kohustuslik,

kuid kui seda on tehtud, eeldatakse, et isikukood vastab nõuetele. Õigusselguseks täpsustatakse

ka, et mõeldud on Eesti standardit EVS 585.

Eelnõu § 2 punktidega 12 ja 13 jäetakse RRS-i § 40 lõikest 5 ja § 41 lõikest 1 välja viide § 40

lõike 3 punktile 5, et kaotada EL-i kodaniku kohustus esitada enne elukohateadet isikukoodi

taotlus.

Kehtiva § 40 lõike 5 ja § 41 lõike 1 kohaselt peab Eesti isikukoodita EL-i kodanik esitama enne

esimest korda elukoha andmete RR-i kandmist (§ 40 lg 3 p 5) isikukoodi taotluse, sest KOV

moodustab isikukoodi eraldi menetluses. See tähendab, et elukoha registreerimiseks peab EL-i

kodanik esitama kõigepealt isikukoodi taotluse ja seejärel elukohateate. Menetluse lihtsusta-

miseks hakkab KOV isikukoodi andma elukoha registreerimise menetluse osana sarnaselt

näiteks abielu ja sünni registreerimise menetlusega. Seega saab EL-i kodanik edaspidi esitada

vaid ühe taotluse, mis on kiirem ja lihtsam nii EL-i kodanikule kui ka KOV-ile.

2022. aastal anti elukoha registreerimiseks isikukood 2961 EL-i kodanikule, 2023. aastal

2572-le ja 2024. aastal 2633-le.

Eelnõu § 2 punktidega 14 ja 16:

 täiendatakse RRS-i § 44 lõikega 2, et sätestada, millal ei kohaldata RRS-i 8. peatükis

sätestatud RR-i andmetele juurdepääsu korda;

 täpsustatakse § 47 lõikes 3, § 51 lõigetes 1 ja 2 ning lõike 5 punktis 1 ning § 54 lõikes 1

viidet §-le 44, kuna selles on edaspidi mitu lõiget.

8. peatükis sätestatud RR-i andmetele juurdepääsu korda ei kohaldata, kui juurdepääs antakse

avaliku teabe seaduse §-s 31 sätestatud korras:

 RRS-i § 47 lõike 1 punktis 2 nimetatud statistilisele koondile või punktis 3 nimetatud

avalikult kättesaadavale andmestikule või

 surnu nimele, soole, sünni- või surmaajale või isikukoodile.

Statistilisele koondile ja avalikult kättesaadavale andmestikule juurdepääsu andmine

Kuna statistilise koondi ja avalikult kättesaadava andmestiku põhjal ei ole võimalik isikut

otseselt või kaudselt tuvastada, ei ole need isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 1

tähenduses isikuandmed. Seega saab teha need avaandmetena kõigile kättesaadavaks.

Surnu andmetele juurdepääsu andmine

IKS-i § 9 lõike 1 kohaselt kehtib andmesubjekti nõusolek tema eluajal ja kümme aastat pärast

tema surma, kui ta ei ole otsustanud teisiti. Kui andmesubjekt on surnud alaealisena, kehtib

tema nõusolek 20 aastat pärast tema surma. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei ole nõusolekut

24

vaja, kui töödeldakse üksnes andmesubjekti nime, sugu, sünni- ja surmaaega, surma fakti ning

matmise aega ja kohta. Seega ei ole nende andmete töötlemiseks vaja ka andmesubjekti pärija

nõusolekut.

Eelnõuga antakse õigus anda surnu IKS-i § 9 lõikes 4 nimetatud andmetele juurdepääs ava-

andmetena nagu statistilise koondi ja avalikult kättesaadava andmestiku puhul. Juurdepääs

antakse vaid andmetele, mida RR-i kantakse. Eraldi ei nimetata eelnõus surma fakti, sest see

on kaetud surmaajaga: kui RR-i on kantud surmaaeg, on isik surnud. Erinevalt IKS-i § 9

lõikest 4 nimetatakse aga surnu isikukood. Isikukoodi on vaja, et teha RR-is surnu kohta täpne

päring. Kui surnu andmed on avaandmetena kättesaadavad, kasutatakse tehnilistes lahendustes

isikukoodi kui isiku tuvastamiseks täpseimat viisi. Praegu saab küll teha RR-is isikukoodiga

üksikpäringuid, aga et tulevikus isikukoodipõhist pärimist edendada, on vaja ehitada parem

isikukoodipõhine tehniline lahendus. Näiteks saab erinevatesse registritesse lisada liidese, kui

registris on isik seostatud isikukoodiga. Nii saab teises registris kontrollida RR-ist isikukoodi

põhjal surnu andmeid. Kuna isikukoodi on vaja tehnilisel põhjusel, ei lisata seda IKS-i § 9

lõikesse 4, vaid ainult RRS-i kui IKS-i eriseadusesse.

Muudatus võimaldab surnu andmeid laiemalt tasuta kasutada, sealhulgas erasektoril. Nii on

asutustel ja ettevõtjatel teenuste osutamiseks õigemad andmed ning keegi ei saa surnu andmete

mitteteadmist ära kasutada. Asutused ja ettevõtjad saavad hoida enda andmeid aktuaalsena.

Lisaks ei pea Siseministeerium läbi viima nii palju surnu andmetele juurdepääsu andmise

menetlusi. Asutused ja ettevõtjad saavad surnu andmeid pidevalt uuendada, et nende kasuta-

mise eesmärk oleks täidetud.

Eelnõu § 2 punktiga 15 täiendatakse RRS-i § 47 lõiget 1 punktiga 3.

Kehtiva lõike kohaselt võib RR-ist väljastada andmeid, mis ei võimalda isikut otseselt või

kaudselt tuvastada:

1) etteantud tunnuste alusel koostatud valimisse kantud isikute elukoha aadresside nimekirjana

muid RR-i kantud andmeid väljastamata ja

2) statistilise koondina.

Loetelu täiendatakse avalikult kättesaadava andmestikuga. Selline andmestik on näiteks ava-

andmete portaalis abielu sõlmimise menetlustoimingute statistika RR-i andmete alusel23.

Avalikult kättesaadav andmestik erineb statistilisest koondist selle poolest, et statistilise koondi

väljastamiseks peab enne andmeid töötlema – see ei ole valmis andmestik, mida saaks kohe

avaldada.

Eelnõu § 2 punktiga 17 muudetakse RRS-i § 53 lõiget 13, milles on volitatud valdkonna eest

vastutavat ministrit kehtestama RR-i kantud isiku enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate

ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase andmetele juurdepääsu tagamise täpsema

korra. Õigusselguseks tuuakse esile, et selle volitusnormi alusel kehtestatakse ka andmete

loetelu nendele juurdepääsu tagaja kaupa. Praegu on volitusnormis vaid „kord“, kuid määruses

on kehtestatud ka andmeloetelu.

Eelnõu § 2 punktiga 18 muudetakse RRS-i § 58 lõiget 3. Selle kohaselt ei ole õigustatud huvi

korral õigust pääseda juurde andmetele juurdepääsu andmetele ega RRS-i § 100 lõikes 1

nimetatud kontaktandmetele, välja arvatud juhul, kui:

1) kontaktandmed on esitatud KOV-ile muus menetluses;

2) kontaktandmetele juurdepääsu õigustatud huvi alus on teenuse osutamine avaliku ülesande

täitjale.

23 Siseministeerium. Abielude sõlmimine. – Eesti avaandmete teabevärav. Vaadatud 14.10.2024.

25

Eelnõuga jäetakse välja õigustatud huvi korral kontaktandmetele juurdepääsu andmise piirang.

Praktikas ei võimalda kehtiv lõige kontaktandmetele õigustatud huvi korral juurdepääsu anda,

välja arvatud erijuhul. On olukordi, kus ühele asutusele – näiteks Maksu- ja Tolliametile tulu-

deklaratsioonis – esitatud ja RR-i kantud kontaktandmetele ei saa teisele asutusele juurdepääsu

anda, isegi kui tal on nende vastu põhjendatud huvi. Sageli on kontaktandmeid vaja lepingulise

kohustuse täitmiseks, näiteks selleks, et teavitada kinnistuomanikke trasside projekteerimisest,

kuid ka selleks ei ole võimalik kehtiva lõike alusel kontaktandmeid saada.

Samas kogutakse just RR-i kontaktandmeid ning lähtuma peaks 1) RR-i eesmärgist anda füüsi-

lisele ja juriidilisele isikule õigustatud huvi korral kontaktandmetele juurdepääs, et taaskasutada

RR-i andmeid, ning 2) andmete ühekordse küsimise põhimõttest. Seega on kohane anda õigus-

tatud huvi korral juurdepääs kontaktandmetele, sealhulgas nendele, mille on kogunud teine

asutus, kuid mis on kehtiva lõike kohaselt õigustatud huvi korral juurdepääsupiiranguga.

Kehtiv lõige avaldab negatiivset mõju nii isikule kui ka tema kontaktandmetele juurdepääsu

taotlejale. Näiteks on olnud olukordi, kus põhjusel, et õigustatud huvi korral ei anta kontakt-

andmetele juurdepääsu, ei ole isik saanud kätte võlanõuet, mis on omakorda viinud nõude

kasvuni, või gaasiettevõtjal ei ole olnud võimalik teavitada kliente gaasikatkestusest. Õigusta-

tud huvi korral tehtud päringud on juurdepääsu taotlejale ka tasulised. See toob kaasa olukorra,

kus juurdepääsu eest on tasutud ja õigustatud huvi on hinnatud põhjendatuks, kuid juurdepääsu-

piirangu tõttu ei ole võimalik kontaktandmetele RR-is juurdepääsu anda.

Igal üksikjuhul, kui kontaktandmetele juurdepääsu andmist otsustatakse, hindab otsustaja ühelt

poolt andmetele juurdepääsu taotleja õigustatud huvi ja teiselt poolt andmesubjekti õigust

eraelu puutumatusele. Eelnõuga see ei muutu, vaid võimaldatakse üksnes kontaktandmetele

juurdepääsu taotlejal õigustatud huvi korral täita paremini näiteks oma lepingulisi kohustusi.

Näiteks saab ettevõtja, kes rajab trassi, teavitada tõhusamalt kinnistuomanikke ja sõlmida

servituudi seadmisel maaomanikega kokkuleppeid.

Õigustatud huvi korral on võimalik saata küll ka kiri isiku elukoha aadressil, sest sellel ei ole

samasugust juurdepääsupiirangut, kuid see pole tõhus ega mugav. Lisaks töötleks postiga kirja

saatmise korral isikuandmeid palju rohkem inimesi. Samuti on see kulukam kui e-kirja saatmine

või helistamine. Võib ka öelda, et elukoha aadressile juurdepääsu andmine on pigem suurem

eraelu puutumatuse riive kui telefoninumbrile või e-posti aadressile juurdepääsu andmine.

Kontaktandmetele juurdepääsu taotluse läbivaatamisel hinnatakse, kas on põhjendatud anda

juurdepääs ainult telefoninumbrile või e-posti aadressile või mõlemale või on kohane juurde-

pääsu andmisest keelduda. Seega, iga kord hinnatakse kontaktandmete saamise vajadust ja

põhjendatust ning sellest lähtudes tehakse otsus. Otsustamisel lähtutakse isikuandmete töötle-

mise põhimõtetest, sealhulgas eesmärgipärasusest ja minimaalsusest.

Muudatus on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, mille artikli 6 lõike 1 punkti f

kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja või

kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles

andmesubjekti huvid või põhiõigused ja vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti

juhul kui andmesubjekt on laps. Kehtiva lõike alusel on aga välistatud kontaktandmetele juurde-

pääs teatud juhtudel juba enne sellist kaalumist, mis võiks viia järelduseni, et andmetöötlus on

põhjendatud.

Endiselt jääb kehtima piirang, et kontaktandmetele ei anta juurdepääsu reklaamiks (RRS-i § 51

lg 5 p 3) ega uuringuks, välja arvatud avaliku ülesande täitjale teenuse osutamise korral (p 4).

26

Eelnõu § 2 punktiga 19 muudetakse RRS-i § 70 lõiget 2 isiku RR-i järgse elukoha aadressi

muutmata jätmise kohta.

Kehtiva lõike kohaselt ei ole isiku RR-i kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asu-

mine või paigutamine statsionaarsele haiglaravile, ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse

hoolekandeasutusse, hooldamisele hooldusperesse, kinnipidamisasutusse või kaitseväeteenis-

tusse. Praktikas on see sõnastus tekitanud küsimusi, sest ei ole selgelt aru saada, kas on

mõeldud, et ei tohi elukohta registreerida lõikes nimetatud viibimiskohta või ei tohi üldse

elukoha aadressi muuta, kui isik on selles viibimiskohas.

Seega täpsustatakse õigusselguseks sissejuhatavas lauseosas, et RR-i järgset elukoha aadressi

ei muudeta, kui RR-i on kantud viibimiskoha aadress põhjusel, et isik on asunud või paigutatud

statsionaarsele haiglaravile, ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse,

hooldamisele hooldusperesse või kinnipidamisasutusse24. See on erand RRS-i § 70 lõike 1

juhtudest, kui RR-i järgset elukoha aadressi võib muuta elukohateate alusel (p 1), konsulaar-

seaduses sätestatud korras isiku teate alusel välisriigis alaliselt või peamiselt elamise korral

(p 6), välisriigi asutuselt saadud andmete alusel (p 7) või kohtulahendi alusel, millega otsusta-

takse lapsendamine (p 8).

Eelnõu § 2 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks RRS-i § 70 lõike 2 punkt 6, mille kohaselt ei

muudeta RR-i järgset elukoha aadressi alusel, et isik asub kaitseväeteenistusse. Praktikas on

tihti olukordi, kus kaitseväelased elavad teenistuse ajal ka kodus, ja kui nad perekonnaga

kolivad, on vaja registreerida ka uue elukoha aadress. Kehtiv punkt seda ei võimalda, mistõttu

tunnistatakse see kehtetuks. Edaspidi saavad kaitseväelased uue elukoha aadressi registreerida,

olenemata RR-i järgsest viibimiskohast.

Eelnõu § 2 punktiga 21 muudetakse RRS-i § 71 lõiget 3 elukoha andmete RR-i kandmise

kohta juhul, kui isiku andmed kantakse RR-i esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendava

dokumendi väljaandmisel.

Kehtiva lõike kohaselt kantakse sellisel juhul RR-i elukoha andmetena välisriigi nimetus, mitte

täpne aadress. See tähendab, et isik peab elukoha aadressi RR-i kandmiseks esitama elukoha-

teate. See on lisakohustus. Et vältida tarbetut koormust, sätestatakse, et kui isik taotleb esimest

korda Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti, kantakse RR-i selle dokumendi taotluses

esitatud elukoha aadress. Andmete edastamise viis ei muutu: andmed saadi ka varem taotluselt.

Täpsustatakse aga lisaks seda, et elukoha aadressi ei võeta mitte kontaktandmetest, nagu on

sätestatud kehtivas lõikes, vaid andmetest üldisemalt. See lisab selgust, kuna kontaktandmed

saavad RR-is olla ainult e-posti aadress ja telefoninumber ning nii võiks jääda mulje, justkui

need saaks kanda elukoha aadressina RR-i.

Muudatus hõlmab vaid Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi esmataotlust. Järgmistel

kordadel kohaldatakse välisriigis elavale Eesti kodanikule kehtivaid nõudeid, st uue elukoha

aadressi registreerimiseks peab esitama elukohateate.

Eelnõu § 2 punktiga 22 täiendatakse RRS-i § 74 lõigetega 21 ja 22 EL-i kodaniku elukohateate

esitamise kohta.

1) Lõikes 21 sätestatakse tingimused, millal ei pea EL-i kodanik elektroonilist elukohateadet

digiallkirjastama.

24 Kaitseväeteenistus jäetakse eelnõu § 2 punktiga 20 välja.

27

EL-i kodanik peab RRS-i § 80 lõike 1 kohaselt esitama oma välisriigi elukoha aadressi RR-i

kandmiseks elukohateate RR-i kantud Eesti elukoha järgsele KOV-ile või RR-is Eesti

elukoha puudumise korral RR-i volitatud töötlejale. EL-i kodanik võib olla aga juba Eestist

lahkunud ja tal ei pruugi olla võimalik kasutada enam e-rahvastikuregistrit ega anda digi-

allkirja. Sel juhul on tal võimalik esitada elukohateade vaid postiga. Seetõttu ei lõpeta EL-i

kodanikud sageli Eestist lahkudes oma elukoha andmete kehtivust RR-is. Nii jäävad nad

RR-i subjektideks ja nende tähtajaline elamisõigus kehtib edasi, välja arvatud juhul, kui

ruumi omanik nõuab elukoha andmete muutmist.

Et tagada RR-i andmete ajakohasus, on vaja võimaldada EL-i kodanikul esitada elektrooni-

line elukohateade digiallkirjata, näiteks kui see saadetakse omanimeliselt e-posti aadressilt

või kui ametnik on muul moel veendunud EL-i kodaniku isikusamasuses. ELKS-i § 2

lõikes 5 on sätestatud, et EL-i kodaniku või tema perekonnaliikme isik tuvastatakse või

tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi alusel või selle puudumise

korral muu dokumentaalse tõendi alusel. See, mis tõendi alusel loeb ametnik isikusamasuse

tõendatuks, on KOV-i kaalutlusõigus. Kui välisriigi elukoha andmed kantakse RR-i, lõppeb

ka EL-i kodaniku tähtajaline elamisõigus ja PPA tunnistab kehtetuks tema isikutunnistuse.

RR-i andmete ajakohasuse tagamiseks ei piisa ainult sellest, et EL-i kodanikke enne püsivalt

välisriiki kolimist elukohateate esitamise võimalustest teavitada, sest osa EL-i kodanikke

on praeguseks juba Eestist lahkunud. Eeldatavasti on ka tulevikus juhtumeid, kus EL-i

kodanik ei esita RR-i kandmiseks oma välisriigi elukoha andmeid kas teadmatusest või

tahtlikult, isegi kui talle seda kohustust meelde tuletatakse.

Muudatus tõhustab elukoha registreerimise menetlust. Samuti saavutatakse RR-is parem

andmekvaliteet, mis võimaldab KOV-il pidada oma elanike üle korrektsemat arvestust.

KOV-i ülesanne osutada oma elanikele teenuseid ja anda toetusi on ebaõigete elukoha

andmete korral raskendatud. Muudatus mõjutab ka PPA andmete kvaliteeti, sest elamis-

õiguse andmeid töödeldakse elamislubade ja töölubade registris. Elektroonilise elukoha-

teate esitamine on lihtsam ja kiirem ning tagab paremini, et EL-i kodanik esitab uue elukoha

aadressi RR-i kandmiseks ja elukoha andmed on seega registrites õiged.

2) Lõikes 22 sätestatakse, et juhul, kui isikukoodita EL-i kodaniku elukoha kannab pärast

isikukoodi andmist RR-i KOV (RRS-i § 40 lg 3 p 5), esitatakse elukohateade isiklikult

kohapeal. Kuna EL-i kodanikule antakse edaspidi isikukood elukoha registreerimise

menetluse osana (vt § 2 p-de 12 ja 13 selgitust), st ta esitab vaid elukohateate, tuleb see

esitada KOV-is kohapeal nagu isikukoodi taotlus praegu.

Eelnõu § 2 punktiga 25 täiendatakse RRS-i § 75 lõikega 11 EL-i kodaniku elukohateate

andmete koosseisu kohta. Lõikes sätestatakse, et juhul, kui KOV annab EL-i kodanikule isiku-

koodi, et kanda tema elukoha andmed esimest korda RR-i (RRS-i § 40 lg 3 p 5), peab EL-i

kodanik elukohateates märkima enda ja vajadusel teiste isikute, näiteks abikaasa või lapse

kohta:

1) RRS-i § 75 lõike 1 punktides 1 ja 3–6 nimetatud andmed:

 isikunimi;

 kontaktandmed;

 olemasolu korral välisriigi isikukood;

 välisriigist saabumisel eelmise elukoha riik ja Eestist välismaale lahkumise aeg;

 kõrgeim omandatud haridustase;

 ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja kõrgeima omandatud haridustaseme kohta,

kui neid ei ole RR-is või kui haridustase on muutunud ja muudatust ei ole RR-i kantud

RRS-i § 21 lõike 1 punkti 16 alusel;

28

2) RRS-i § 41 lõike 1 punktides 2, 3, 5 ja 10 nimetatud andmed:

 sugu;

 sünniandmed, sealhulgas sünniaeg ja -koht;

 kodakondsuse andmed;

 isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi andmed.

RRS-i § 41 lõike 1 punktides 2, 3, 5 ja 10 nimetatud andmed tuleb esitada vaid juhul, kui need

ei ole KOV-ile isikut tõendavalt dokumendilt kättesaadavad. See tähendab, et kui EL-i kodanik

esitab kohapeal elukohateadet esitades oma isikut tõendava dokumendi, millel on RRS-i § 41

lõike 1 punktides 2, 3, 5 ja 10 nimetatud andmed, ei pea ta neid elukohateatele enam lisama.

Muudatus on vajalik, sest edaspidi antakse isikukood elukoha registreerimise menetluse osana

(vt § 2 p-de 12 ja 13 selgitust). Seetõttu peavad elukohateates olema märgitud andmed, mida

on vaja isikukoodi moodustamiseks ja mis praegu esitatakse isikukoodi taotluses.

Eelnõu § 2 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks RRS-i § 76, milles on reguleeritud elukoha-

teate säilitamist. Lõike 1 kohaselt säilitatakse seda kümme aastat. Tartu Linnavalitsus tegi koos-

kõlastusringil ettepaneku lühendada säilitustähtaega viiele aastale või tunnistada paragrahv

kehtetuks, põhjendades, et:

piisab, kui elukohateade on üles laaditud rahvastikuregistrisse ja elukoha registreerimise toimi-

kus on kättesaadavad kõik alusdokumendid. Elukohateatel puudub selline õiguslik tähendus,

nagu näiteks on abiellumisavaldusel, abielu lahutamise avaldusel, sünni registreerimise avaldu-

sel. Elukoha aadressi[l] on õiguslik tähendus eelkõige avaliku ülesande täitmisel, see ei anna

isikule õigust kasutada ruumi elukohana, kuid puudub ruumi kasutamise õigus.

Siseministeerium on ettepanekut analüüsinud ja leiab, et on põhjendatud tunnistada § 76

kehtetuks, sest praktikas ei lähe paberil elukohateateid üldjuhul vaja. Paberil elukohateadet võib

minna vaja üliharva, näiteks kui on vaja kontrollida allkirja õigsust. Võib aga eeldada, et

probleemid ilmnevad üldjuhul kiiresti ja allkirja õigsuse kontrollimiseks ei ole vaja paberil

elukohateateid säilitada kümme aastat. Oluline on, et elukohateade on olemas RR-is ja elukoha

registreerimise toimikus on vajalikud alusdokumendid. Seetõttu on säilitustähtaja reguleerimi-

ne RRS-is ebamõistlik. Paragrahvi kehtetuks tunnistamise järel kehtestavad KOV-id paberil

elukohateate säilitamise tähtaja ise oma dokumendihaldussüsteemi liigitusskeemis või teabe

tervikülevaates.

Eelnõu § 2 punktidega 27 ja 30 täiendatakse RRS-i § 79 lõikega 6 ja § 87 lõikega 5, et

reguleerida lapse elukoha aadressi RR-i kandmist KOV-i algatusel juhul, kui ühel hooldus-

õiguslikul vanemal ei ole selleks teise hooldusõigusliku vanema nõusolekut.

RRS-is ei ole seda praegu sõnaselgelt reguleeritud, mistõttu peavad KOV-id lähtuma RRS-i

§ 79 lõikest 5, mille kohaselt järgitakse alaealise lapse elukoha aadressi RR-i kandmisel PKS-i

ja lastekaitseseadust. See tähendab, et ühise hooldusõiguse korral peab olema elukoha aadressi

RR-i kandmiseks mõlema vanema nõusolek. RRS-i § 84 lõike 1 punkti 3 alusel keeldub KOV

elukoha aadressi RR-i kandmisest, kui elukohateate andmed on puudulikud.

Praegu registreerib KOV õiguslünga ületamiseks ühe hooldusõigusliku vanema nõusolekuta

lapse elukoha RRS-i § 86 alusel, mille kohaselt võib KOV algatada elukoha aadressi RR-i

kandmise või selle muutmise, kui isik viibib püsivalt KOV-i territooriumil ja on RR-i subjekt

ning tema elukoha aadress ei ole kantud RR-i või isiku kinnitusel ei kasuta ta enam RR-i kantud

aadressijärgset elukohta. KOV võib selle algatada sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste-,

29

politsei- või muu asutuse või isiku antud andmete alusel RRS-i 11. peatükis sätestatud korras.

See ei ole aga piisavalt õigusselge alus.

Seetõttu antakse § 79 lõikes 6 hooldusõiguslikule vanemale õigus pöörduda KOV-i, kui tema

alaealise lapse elukoha aadressi RR-i kandmiseks ei ole teise hooldusõigusliku vanema nõus-

olekut, ja KOV võib seejärel viia läbi RRS-i 11. peatükis sätestatud elukoha andmete muutmise

menetluse. Paragrahvi 87 lõikes 5 täpsustatakse, et see on lubatud, kui KOV-ile teadaolevalt

kasutab laps elukohateates märgitud ruumi oma alalise või peamise elukohana ja on täidetud

vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) lapse elukoha aadressi RR-i kandmiseks ei saada lapse teise hooldusõigusliku vanemaga

mõistliku aja jooksul ühendust või

2) teine hooldusõiguslik vanem ei anna lapse elukoha aadressi RR-i kandmiseks nõusolekut ja

tal ei ole sellest keeldumiseks mõistlikku põhjendust.

On oluline, et iga kord proovitaks saada teise hooldusõigusliku vanemaga ühendust, et saada

temalt nõusolek lapse elukoha registreerimiseks. Ainult juhul, kui ühendust või nõusolekut ei

saada, tuleb lähtuda § 79 lõikest 6 ja § 87 lõikest 5. Sätteid ei kohaldata jagatud vanemlusele,

mille korral elab laps osa ajast ühe hooldusõigusliku vanemaga ja osa teisega. Sellisel juhul

tuleb vanematel pöörduda kohtusse ja taotleda otsustusõiguse üleandmist ühele vanemale

(PKS-i § 119).

1) KOV-ile teadaolevalt elukohateates märgitud ruumi alalise või peamise elukohana

kasutamine

KOV-i ülesanne on tuvastada lapse alaline või peamine elukoht, mitte hinnata, kas ta veedab

rohkem aega ühe või teise hooldusõigusliku vanema juures või kumma juures oleks tal

parem elada. KOV-ile teadaolevalt kasutab laps elukohateates märgitud ruumi oma alalise

või peamise elukohana juhul, kui KOV on tema faktilise elukoha kindlaks teinud. Arvesta-

des, et elukoha registreerimine on haldusmenetlus, võib KOV haldusmenetluse seaduse

§ 38 kohaselt nõuda nii menetlusosaliselt kui ka muult isikult tema käsutuses tõendeid ja

andmeid, mille alusel teeb KOV kindlaks elukoha registreerimiseks olulised asjaolud.

Tõend võib olla näiteks menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paik-

vaatlus, tunnistaja ütlus ja eksperdi arvamus. KOV saab koguda tõendeid, näiteks külastades

lapse kodu, vesteldes lapse ja tema vanematega, küsides teavet lasteaialt või koolilt või

tutvudes kohtulahendiga, mis annab näiteks ühele vanemale ainuhooldusõiguse või elukoha

registreerimises otsustusõiguse või millest selgub lapse elukoht. Lapse elukoht võib selguda

ka näiteks suhtluskorra määrusest või kohtulikult kinnitatud vanematevahelisest kompro-

missist.

2) Lapse teise hooldusõigusliku vanemaga ei saada mõistliku aja jooksul ühendust või ta

ei anna nõusolekut ja tal ei ole selleks mõistlikku põhjendust

Mõistlikku aega tuleb hinnata, lähtudes konkreetsest juhtumist. Ei saa eeldada, et kõigis

juhtumites on mõistlik aeg sama. KOV-il tuleb aktiivselt tegutseda, et saada teise hooldus-

õigusliku vanemaga ühendust. Kui see ei õnnestu, peab KOV hindama, kui kaua on

konkreetsel juhul mõistlik oodata. Paragrahvi 79 lõiget 6 ja § 87 lõiget 5 saab kohaldada ka

juhul, kui üks hooldusõiguslik vanem on kolinud välisriiki ja teisel vanemal ega KOV-il ei

ole tema uusi kontaktandmeid.

Mõistlik põhjendus on puudu näiteks juhul, et hooldusõiguslikul vanemal, kes on nõusoleku

andmisest keeldunud, ei ole tõendeid selle kohta, et lapsel on mitu elukohta või et lapse

30

alaline või peamine elukoht on just tema juures, ega veenvat selgitust, miks lapse elukohta

ei saa teise vanema juurde registreerida.

Oluline on rõhutada, et kui § 87 lõike 5 tingimused ei ole täidetud, st KOV-il ei ole võimalik

kindlaks teha, et laps elab püsivalt just ühe hooldusõigusliku vanema juures, ei või KOV teise

vanema nõusolekuta lapse elukohta registreerida, vaid lõpetab menetluse.

Lapse hooldusõiguslik vanem, kes on teise vanema nõusolekuta lapse elukoha registreerimist

taotlenud, saab sellest keeldumist vaidlustada. Samuti saab vanem, kes nõusolekut ei andnud,

vaidlustada lapse elukoha registreerimise, kui KOV on seda teinud. Esitada saab vaide (RRS-i

§ 104) või pöörduda halduskohtusse.

Muudatusettepaneku kujunemine

25. septembril 2023 korraldas Siseministeerium koosoleku „Lapse elukoha registreerimine

teise vanema nõusolekuta“. Koosolekul olid esindatud kõik asutused, kes olid 2023. aasta

väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel sellel teemal arvamust avaldanud, näiteks Haridus- ja

Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaal-

ministeerium, Õiguskantsleri Kantselei ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Arutati, kas lapse

elukohta tohib registreerida ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta. Sageli tuleb

KOV-is menetleda elukohateateid, millega üks hooldusõiguslik vanem soovib registreerida

lapse elukoha, kuid selleks ei ole teise hooldusõigusliku vanema nõusolekut: kas ei saada

temaga ühendust või ta keeldub nõusolekut andmast.

Koosolekul lepiti kokku, et Siseministeerium analüüsib koostöös Sotsiaalministeeriumi,

Sotsiaalkindlustusameti ja KOV-idega:

 mis põhjustel on olnud vaja registreerida lapse elukohta teise hooldusõigusliku vanema

nõusolekuta;

 kuidas on sellistel juhtudel elukohateateid menetletud;

 kui palju on selliseid juhte olnud;

 mis muutuks lastekaitsetöötajate hinnangul nende töös, kui RRS-i muuta;

 kui suur on KOV-i registripidajate, lastekaitsetöötajate ja perelepitajate hinnangul vajadus

RRS-i muuta.

Siseministeerium koostas KOV-i registripidajate, lastekaitsetöötajate ja perelepitajate vastuste

põhjal hetkeolukorra kirjelduse, mille edastas koosolekul osalejatele 13. märtsil 2024. Hetke-

olukorra kirjeldusest lähtudes teatasid koosolekul osalejad, et toetavad RRS-i muutmist. Sise-

ministeerium koostas 2024. aasta aprillis esialgse muudatusettepaneku, mille kohaselt võib

KOV juhul, kui lastekaitsetöötaja on esitanud kirjaliku põhjendatud seisukoha, et alaealise lapse

elukoha aadressi RR-i kandmine on lapse huvides, kanda selle RR-i ilma teise hooldusõigusliku

vanema nõusolekuta, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) KOV ei saa lapse elukoha aadressi RR-i kandmiseks teise vanemaga mõistliku aja jooksul

ühendust;

2) teine vanem ei anna lapse elukoha aadressi RR-i kandmiseks nõusolekut ja tal ei ole sellest

keeldumiseks mõistlikku põhjendust;

3) KOV on veendunud, et lapse peamine elukoht on elukohateates märgitud KOV-is;

4) lapse elukoha aadressi RR-i kandmine on vastavuses kohtulahendiga.

6. septembril 2024 korraldas Siseministeerium järgmise koosoleku, kus otsustati jätta seadus-

eelnõu sõnastusest välja:

 lapse huvide kaalumine;

 lastekaitsetöötaja – asendati KOV-iga, kes otsustab, kas kaasata lastekaitsetöötaja;

31

 kohtulahend, sest see on üks tõenditest, mida KOV saab kasutada elukoha tuvastamiseks.

Otsene viide lapse huvide kaalumisele jäeti välja seetõttu, et haldusmenetluses tuleks teha

kindlaks vaid faktiline olukord ehk see, kus laps elab. Faktilise elukoha kindlakstegemine ei

sõltu lapse huvidest. Kui viidata lapse huvidele, tekib oht, et seni tsiviilkohtumenetluses peetud

vanematevahelised vaidlused hooldus- ja suhtlusõiguse üle kanduvad elukoha registreerimise

vaidlusse ja seega haldus-, vaide- või halduskohtumenetlusse. See, kus laps elama peaks, on

üks olulisematest küsimustest hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustes. Seega võib juhtuda, et sama

küsimuse üle on samal ajal kaks kohtuvaidlust: elukoha registreerimise vaidlus halduskohtu-

menetluses ja hooldus- või suhtlusõiguse vaidlus tsiviilkohtumenetluses. Selliste olukordade

vältimiseks ja vähendamiseks otsustati jätta lapse huvide kaalumisele viitamata.

Viide lastekaitsetöötajale jäeti välja seetõttu, et lapse elukohta on võimalik välja selgitada ka

teistel KOV-i ametnikel. Seda, kas konkreetsel juhul on vaja lastekaitsetöötaja hinnangut, peaks

otsustama KOV. Kui ilmneb ilmseid tõendeid, näiteks kohtulahend, ei pruugi olla vaja laste-

kaitsetöötajat kaasata ja menetluse saab läbi viia KOV-i registripidaja. Nii arvestatakse ka

vajadusega vähendada lastekaitsetöötajate koormust, millele on viidatud 2023. aastal koos-

kõlastamisele saadetud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu välja-

töötamise kavatsuses laste heaolu suurendamiseks25, milles oli ettepanek muuta lastekaitse-

töötaja ülesandeid, sealhulgas käsitletud võimalust jagada neid teiste KOV-i ametnikega. See

ettepanek on ka laste ja perekondade huvides, sest jätab lastekaitsetöötajatele rohkem aega

abistada abivajavaid ja hädaohus lapsi. Samas säilib teistel KOV-i ametnikel võimalus kaasata

lastekaitsetöötaja, kui see on konkreetsel juhul vajalik.

Eelnõu § 2 punktiga 28 tunnistatakse kehtetuks RRS-i § 82, milles on reguleeritud elukoha-

teate esitamist avalikku ülesannet täitvale asutusele ja isikule, kes edastab selle KOV-ile. Sise-

ministeerium küsis avalikku ülesannet täitvatelt asutustelt ja isikutelt, kas praktikas on olnud

vaja seda paragrahvi kohaldada. Selgus, et ei ole, sest elukohateate esitamiseks saab kasutada

e-rahvastikuregistrit. Seetõttu tunnistatakse paragrahv kehtetuks.

Eelnõu § 2 punktiga 29 täiendatakse RRS-i § 87 lõikega 31. Paragrahvis 87 on reguleeritud

KOV-i algatusel RR-is elukoha andmete muutmist. Lõikega 31 sätestatakse, et KOV säilitab

isiku elukoha aadressi RR-i aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla täpsusega,

kui isik ei kasuta enam RR-i kantud aadressijärgset elukohta ja ta viibib RR-i järgi RRS-i § 96

lõikes 1 nimetatud:

1) ööpäevaringses sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses, välja arvatud juhul, kui isik

on lähisuhtevägivalla ohver;

2) hooldusperes hooldamisel;

3) vanglas kinnipeetavana;

4) kaitseväeteenistuses;

5) üliõpilaskodus või ühiselamus;

6) Eesti riigi või tööandja välislähetuses;

7) välismaal õppimiseks.

See on vajalik juhul, kui ruumi omanik ei algata elukoha aadressi muutmist, aga KOV-ile on

teada, et isik ei ela enam oma RR-i järgsel elukoha aadressil. Sel juhul saab KOV ebaõige

aadressi ära muuta, säilitades RR-i aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla.

Elukoha aadressi võib olla vaja muuta, isegi kui ruumi omanik seda ei algata, näiteks juhul, kui

isik on maja maha müünud ja uus omanik ei algata elukoha aadressi muutmist, mistõttu võib

eelmise omaniku elukoha aadress jääda RR-is valeks. Võib ka juhtuda, et isik ise on ruumi

omanik ning ta viibib RRS-i § 96 lõikes 1 nimetatud viibimiskohas ja teda ei saa ruumist muul 25 Eelnõude infosüsteemi toimiku number 23-0866.

32

viisil välja registreerida, sest ei ole teist omanikku, kes seda nõuaks. Väljaregistreerimine võib

aga olla oluline näiteks, kui ruumis elab pensionär, kes ei saa üksi elava pensionäri toetust

seetõttu, et seal on RR-i järgi veel kellegi elukoht, kuigi see teine isik viibib RRS-i § 96 lõikes 1

nimetatud viibimiskohas ja tegelikult selles ruumis ei ela. Kui KOV on sellisest olukorrast

teadlik, saab ta ebaõige elukoha aadressi omal algatusel ära muuta.

Muudatusel ei ole olulist mõju, mistõttu ei ole seda ka seletuskirja punktis 6 eraldi käsitletud.

Eelnõu § 2 punktidega 31–34:

 täiendatakse RRS-i §-ga 872 KOV-i algatusel hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi

kehtivuse lõpetamise kohta ja

 tehakse seetõttu tehnilised muudatused ka §-s 871, et täpsustada, et selles reguleeritakse

KOV-i algatusel linna ja linnaosa või valla täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamist.

RRS-i täiendatakse §-ga 872, et tagada suurem õigusselgus KOV-i õiguses lõpetada elukoha

aadressi kehtivus olukorras, kus isik on kolinud mujale, aga jätnud enda hoone või ruumi

täpsusega elukoha aadressi RR-is muutmata. Kuigi Riigikohus26 on leidnud, et kehtiv õigus on

piisav, reguleeritakse seda eraldi ka RRS-is, et lihtsustada KOV-i ametnike tööd.

Praegu lähtutakse haldusmenetluse seaduse § 44 lõike 1 punktist 2: kui KOV-il on põhjendatud

kahtlus, et isik ei ela RR-i järgsel elukoha aadressil, peab KOV selle aadressi RR-i kandmise

menetlust uuendama. See tähendab, et isik, kelle õigusi teise isiku elukoha aadressi kanne

eelduslikult riivab, saab esitada KOV-ile taotluse selle kande õigsuse kontrollimiseks. Kui

KOV teeb kindlaks, et elukoha aadressi RR-i kandmine ei olnud omal ajal elukohateate alusel

korrektne, saab ta teha uue otsuse ja see aadress kantakse mitteaktuaalsete andmete hulka

(RRS-i § 26 lg 1 p 7). Kui aga KOV teeb kindlaks, et elukoha aadressi RR-i kandmine oli omal

ajal elukohateate alusel korrektne, kuid aadress on muutunud valeks hiljem, näiteks on isik

pärast selle RR-i kandmist kolinud ja jätnud aadressi RR-is muutmata, ei ole alust seda haldus-

menetluse seaduse § 44 lõike 1 punkti 2 alusel muuta.

Seetõttu reguleeritakse KOV-i algatusel hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivuse

lõpetamist §-s 872 järgmiselt.

1) Lõike 1 kohaselt võib KOV algatada isiku hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi

kehtivuse lõpetamise, kui isik ei kasuta KOV-ile teadaolevalt seda hoonet või ruumi oma

alalise või peamise elukohana. Erinevalt RRS-i § 871 lõike 1 punktist 2 ei pea isik olema

Eestist lahkunud: tal võib olla hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi asemel RR-is ka

linna ja linnaosa või valla täpsusega aadress.

2) Lõikes 2 sätestatakse, et kui isikut ei ole teavitatud muul moel, teavitab KOV teda tema

hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamisest avalikult ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avalda-

mise põhjus, isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg. See on analoogne RRS-i § 871

lõikega 2.

3) Lõike 3 kohaselt lõpetatakse KOV-i algatusel isiku hoone või ruumi täpsusega elukoha

aadressi kehtivus pärast tema teavitamist või 30 päeva pärast Ametlikes Teadaannetes

teadaande avaldamist, välja arvatud juhul, kui isik tõendab, et ta kasutab seda hoonet või

ruumi oma alalise või peamise elukohana. See on analoogne RRS-i § 871 lõikega 3.

26 Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegiumi 26. veebruari 2025. aasta otsus nr 5-24-29.

33

4) Lõikes 4 sätestatakse, et kui isiku hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivus

lõpetatakse, sest tema RR-i järgne viibimiskoht on RRS-i § 96 lõikes 1 nimetatud viibimis-

koht, säilitab KOV tema elukoha aadressi RR-i aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa

või valla täpsusega. Aadressi säilitamine on vajalik, et isik jääks seotuks oma kodukoha

KOV-iga ning tal oleks tänu sellele võimalik saada ka edaspidi sellelt KOV-ilt elukoha-

järgseid toetusi ja teenuseid.

5) Lõikes 5 sätestatakse, et kui lõpetatakse EL-i kodaniku hoone või ruumi täpsusega elukoha

aadressi kehtivus, säilitab KOV tema elukoha aadressi RR-i aktuaalsete andmete hulgas

riigi täpsusega. Riigi täpsusega elukoha aadressi kehtivus lõpetatakse omakorda juhul, kui

seda ei ole kuue kuu jooksul pärast hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivuse

lõpetamist muudetud. Erinevalt teistest isikutest, kelle elukoha aadressi kehtivus lõpeta-

takse RR-is üldjuhul kohe, on EL-i kodaniku puhul vaja aadressi säilitada kuus kuud, et

võimaldada tal esitada uus aadress, ilma et tema elamisõigus vahepeal katkeks. Kui EL-i

kodanik kuue kuu jooksul uut elukoha aadressi RR-i ei esita, lõpetatakse tema riigi

täpsusega aadressi kehtivus ja lõppeb ka elamisõiguse kehtivus. See on analoogne RRS-i

§ 91 lõikega 2.

Eelnõu § 2 punktidega 35 ja 42 muudetakse RRS-i § 91 lõike 1 teist lauset ja täiendatakse

rakendussätteid §-ga 1126 elukoha aadressi muutmise kohta juhul, kui isik viibib RR-i järgi

RRS-i § 96 lõikes 1 nimetatud:

1) ööpäevaringses sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses, välja arvatud juhul, kui isik

on lähisuhtevägivalla ohver;

2) hooldusperes hooldamisel;

3) vanglas kinnipeetavana;

4) kaitseväeteenistuses;

5) üliõpilaskodus või ühiselamus;

6) Eesti riigi või tööandja välislähetuses;

7) välismaal õppimiseks.

Kehtiva § 91 lõike 1 kohaselt võib isik või tema seaduslik esindaja sel juhul taotleda elukoha

aadressi säilitamist RR-i aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla täpsusega pärast

seda, kui omaniku nõudmisel on isiku elukoha aadressi kehtivus RR-is lõpetatud. Kuna isikul,

kes viibib näiteks hoolekandeasutuses või vanglas, ei ole alati lihtne seda taotleda, on mõistlik,

et KOV saaks ruumi omaniku nõudmisel elukoha aadressi muutmise korral jätta RR-is isiku

elukohaks linna ja linnaosa või valla ilma tema algatuseta. Seetõttu muudetakse § 91 lõike 1

teist lauset nii, et edaspidi säilitab KOV elukoha aadressi RR-i aktuaalsete andmete hulgas

linna ja linnaosa või valla täpsusega, kui isik viibib RR-i järgi RRS-i § 96 lõikes 1 nimetatud

viibimiskohas. Paragrahvi 91 lõiget 1 ei kohaldata, kui isik on vahepeal esitanud oma uue

elukoha aadressi.

Et kohelda isikuid võrdselt, täiendatakse rakendussätteid §-ga 1126. Selles sätestatakse, et kui

isiku elukoha aadressi kehtivus on lõpetatud RRS-i § 91 lõike 1 alusel ajal, millal ta viibis § 96

lõikes 1 nimetatud viibimiskohas, taastab KOV selle aktuaalsuse linna ja linnaosa või valla

täpsusega. See on vajalik, kui KOV ei saanud omaniku nõudmisel elukoha aadressi kehtivuse

lõpetamise ajal seda linna ja linnaosa või valla täpsusega säilitada põhjusel, et viibimiskoha

andmed ei olnud veel kantud RR-i, kuid KOV teab, et isik viibis sellel ajal RRS-i § 96 lõikes 1

nimetatud viibimiskohas. Aadressi aktuaalsus taastatakse, kui mitteaktuaalsete andmete hulka

kandmise alus on olnud õigusvastane, kehtetu või tühine või on tehtud viga (RRS-i § 26 lg 3).

34

Eelnõu § 2 punktiga 37 muudetakse RRS-i § 94 lõiget 2, milles on sätestatud, et kui isiku RR-i

järgsel elukoha aadressil puudub aadressiobjekt, lõpetab KOV RR-is elukoha andmete kehtivu-

se. Kuna „aadressiobjekt“ hõlmab ka hoonestamata katastriüksust, on praegu võimalik kanda

RR-i elukoha aadressina ruum, kus ei ole võimalik alaliselt elada.

Et seda vältida, täpsustatakse, et KOV lõpetab RR-is elukoha aadressi kehtivuse juhul, kui sellel

ei ole ADS-i infosüsteemi andmetel RRS-i § 77 kohast ruumi, st eluruumi, välja arvatud juhul,

kui isik:

1) taotleb ehitatava hoone või muu ruumi aadressi elukoha aadressina RR-i kandmist;

2) tõendab sellise ruumi kasutamist elukohana, mis ei ole eluruum;

3) taotleb Eesti laevaregistrisse kantud laeva laevapere liikmena laeva ja selle kodusadama

asukohajärgse KOV-i kandmist oma elukoha aadressiks.

Muudatus on vajalik, et elukoht ei oleks registreeritud sinna, kus isik tegelikult ei ela ja kus ei

ole võimalik elada. On oluline, et elukoha andmed oleksid RR-is õiged, sest paljusid avalikke

teenuseid osutatakse ja toetusi antakse elukoha järgi.

Eelnõu § 2 punktiga 38 muudetakse RRS-i § 100 lõiget 1. Kehtivas lõikes on sätestatud, et

kui RR-i subjekt esitab menetluses avalikku ülesannet täitvale asutusele või isikule kontakt-

andmed või lisa-aadressi, mis erinevad RR-i andmetest, kannab asutus või isik need RR-i.

1) Lõikes asendatakse „RR-i subjekt“ „isikuga“, sest praktikas esitatakse RR-i ka e-residentide

kontaktandmeid ja lisa-aadresse, kuid nemad ei ole RR-i subjektid. On oluline kanda ka

nende kontaktandmed ja lisa-aadressid RR-i, et riigiasutused ja KOV-id saaksid vajadusel

nendega ühendust. E-residentsuse eesmärk on muu hulgas Eestis äri ajamine ja seetõttu on

vaja pärida RR-ist ka e-residentide andmeid. Andmeid võib olla vaja ka ettevõtluse järele-

valveks. Eesmärk on, et kontaktandmed ja lisa-aadress oleksid ühest kohast kättesaadavad,

mitte ei peaks neid pärima erinevatest registritest. Samuti on oluline, et need oleksid aja-

kohased ning kõik avalikku ülesannet täitvad asutused ja isikud kannaksid need RR-i.

2) Lisaks täpsustatakse õigusselguseks, et kontaktandmed ja lisa-aadress kantakse RR-i ka

juhul, kui neid RR-is ei ole, mitte ainult juhul, kui andmed erinevad RR-i andmetest. Praegu

tuleb see põhimõte välja vaid tõlgendamise teel.

Muudatus ei riiva intensiivselt isikute põhiõigusi. Samuti ei ole sellel märkimisväärset

koormavat mõju.

Eelnõu § 2 punktidega 39 ja 41 täiendatakse RRS-i § 100 lõikega 11 ja rakendussätteid

§-ga 1103, et lõpetada alla 15-aastase kontaktandmete kandmine RR-i.

1) Kuivõrd alaealise lapsega seotud küsimustes võetakse ühendust tema seadusliku esindajaga,

ei ole vaja lapse kontaktandmeid RR-i kanda. Seetõttu jäetakse see kohustus § 100 lõike-

ga 11 ära. Edaspidi kantakse RR-i ainult vähemalt 15-aastase alaealise kontaktandmed, sest

eelnõu § 2 punktiga 2 laiendatakse tema haldusmenetlusteovõimet, sealhulgas antakse õigus

esitada kontaktandmed RR-i ise. Olenevalt sellest, kas on vaja võtta ühendust alaealise

endaga või tema seadusliku esindajaga, on võimalik kasutada alaealise või esindaja kontakt-

andmeid.

2) Kuna edaspidi kantakse RR-i vaid vähemalt 15-aastase alaealise kontaktandmed, täpsusta-

takse §-s 1103, et enne paragrahvi jõustumist RR-i kantud alla 15-aastase kontaktandmete

kehtivus lõpetatakse.

35

Eelnõu § 2 punktiga 40 täiendatakse RRS-i rakendussätteid §-ga 1071, et lõpetada alla

11-aastase lapse kõrgeima omandatud haridustaseme kehtivus RR-is. Kui enne selle paragrahvi

jõustumist on RR-i kantud alla 11-aastase lapse RRS-i § 21 lõike 1 punktis 17 nimetatud

kõrgeim omandatud haridustase, lõpetatakse selle kehtivus ja määratakse uueks haridus-

tasemeks RRS-i § 21 lõike 4 kohaselt automaatselt „hariduseta/alusharidus“ (vt § 2 p-de 3 ja 4

selgitust).

3.3. RLS-i muutmine

Eelnõu §-ga 3 muudetakse RLS-i § 45 lõike 2 punkti 2. Muudatus on seotud eelnõu § 2

punktiga 34, millega täiendatakse RRS-i §-ga 872 KOV-i algatusel hoone või ruumi täpsusega

elukoha aadressi kehtivuse lõpetamise kohta. Nagu KOV-i algatusel linna ja linnaosa või valla

täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamisel, sätestatakse ka sellisel juhul ametliku teada-

ande avaldamiseks KOV-ile riigilõivuvabastus.

Praegu on RLS-i § 45 lõike 2 punktis 2 viited RRS-i konkreetsetele sätetele, mille alusel ametli-

ku teadaande avaldamise eest riigilõivu ei nõuta. Et vähendada võimalikku tulevikuvajadust

RLS-i muuta, üldistatakse kehtiva punkti sõnastust nii, et see hõlmaks kõik juhud, kui KOV

avaldab RRS-i alusel ametliku teadaande, sealhulgas nii RR-i järgse elukoha aadressi kehtivuse

lõpetamise kui ka lõppemise kohta.

3.4. Eelnõu jõustumine

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse eelnõu jõustumise aeg. Eelnõu jõustub kahes osas:

1) § 1 punktid 3–9 ja 11–21 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2025. aasta 2. detsembril;

2) § 1 punktid 1, 2, 10 ja 22 jõustuvad 2026. aasta 1 jaanuaril.

Jõustumisaja valikul on arvestatud, et jääks piisavalt aega teha vajalikke töökorraldusmuudatusi

ja IT arendustöid. Samuti on jäetud otstarbekalt pikk aeg, et inimesed jõuaksid enne seaduse

jõustumist sellega tutvuda. Jõustumisajad erinevad IT arendustööde valmimise aja tõttu.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

PKTS-is ja RRS-is ühtlustatakse terminikasutust: „meditsiiniline sünnitõend“ asendatakse

„tervishoiuteenuse osutaja tõendiga“ (vt seletuskirja p-s 3 § 1 p 9 ja § 2 p 7 selgitust). Praegu

on kasutusel mõlemad terminid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole töötatud välja Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. Eelnõu on kooskõlas isiku-

andmete kaitse üldmäärusega (vt seletuskirja p 2.3).

6. Seaduse mõjud

Sisukord 6.1. Koondatakse sünni registreerimise pädevus 16 MK KOV-i .......................................... 36 6.2. Määratakse RR-is alla 11-aastase lapse haridustasemeks automaatselt „hariduseta/alus-

haridus“ ................................................................................................................................. 41 6.3. Laiendatakse 15–17-aastase haldusmenetlusteovõimet ................................................. 42 6.4. Reguleeritakse tervishoiuteenuse osutaja tõendita sünni registreerimist ....................... 44

36

6.5. Võimaldatakse kolmanda riigi kodanikul oma lapse sünni registreerimisel avaldada tema

kodakondsus .......................................................................................................................... 46 6.6. Pikendatakse EL-i kodaniku perekonnaliikme RR-i subjektsuse kehtivusaega ............. 47 6.7. Võimaldatakse anda EL-i kodanikule isikukood elukoha registreerimise menetluses .. 48 6.8. Tehakse osa surnu andmeid avalikult kättesaadavaks .................................................... 49 6.9. Võimaldatakse kontaktandmetele juurdepääs õigustatud huvi korral ............................ 50 6.10. Võimaldatakse kanda RR-i Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi esmataotluses

esitatud välisriigi elukoha täpne aadress ............................................................................... 54 6.11. Võimaldatakse EL-i kodaniku elukoha Eestist välisriiki registreerimise korral esitada

elukohateade elektrooniliselt digiallkirjastamata .................................................................. 55 6.12. Võimaldatakse registreerida lapse elukoht KOV-i algatusel ilma teise hooldusõigusliku

vanema nõusolekuta .............................................................................................................. 56 6.13. Kaotatakse võimalus esitada elukohateade avalikku ülesannet täitvale asutusele või

isikule .................................................................................................................................... 60 6.14. Võimaldatakse lõpetada RR-i järgse elukoha aadressi kehtivus, kui sellel ei ole RRS-i

§ 77 kohast ruumi .................................................................................................................. 60 6.15. Võimaldatakse lõpetada RR-i järgse hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi

kehtivus, kui isik on kolinud, aga jätnud aadressi RR-is muutmata ..................................... 62 6.16. Kohustatakse avalikku ülesannet täitvat asutust ja isikut kandma oma menetluses RR-i

ka RR-i mittesubjekti kontaktandmed ja lisa-aadressi .......................................................... 64 6.17. Lõpetatakse alla 15-aastase kontaktandmete RR-i kandmine ...................................... 64 6.18. Koondmõju inimeste ja ettevõtjate halduskoormusele ................................................. 66

6.1. Koondatakse sünni registreerimise pädevus 16 MK KOV-i

6.1.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

1) Sihtrühm: MK KOV-ide (16) perekonnaseisuametnikud, kes registreerivad sünde. Sihtrühm

on väike: igas MK KOV-is üldjuhul üks-kaks ametnikku.

 Mõju ulatus on keskmine. Kuigi võib muutuda töökorraldus, ei kaasne eeldatavasti kohane-

misraskusi, sest MK KOV-id registreerivad sünde ka praegu. Võib sageneda selliste sünni

registreerimise avalduste menetlus, mida ei ole võimalik e-rahvastikuregistris esitada.

E-avalduse alusel sünni registreerimise koormus aga pigem väheneb, kuna 5. aprillil 2024

hakati RR-is sellistel juhtudel tegema automaatseid sünnikandeid.27

 Mõju esinemise sagedus on keskmine. Osa perekonnaseisuametnikke registreerib sünde

igal tööpäeval, näiteks Tartu Linnavalitsus 2023. aastal 826 sündi, Tallinna Perekonnaseisu-

amet 3609 ja Pärnu Linnavalitsus 373. Kuna 5. aprillil 2024 hakati RR-is tegema automaat-

seid sünnikandeid, on perekonnaseisuametniku registreeritud sündide arv suuresti vähene-

nud. Näiteks 2024. aasta mais registreeriti RR-is 815 sündi: 172 korral tegi kande ametnik

(21%) ja 643 korral tehti automaatkanne (79%). 108 automaatkannet vaatas läbi perekonna-

seisuametnik, et väljastada paberil sünnitõend. E-rahvastikuregistris esitati 84% selle kuu

sünni registreerimise avaldustest. Kuna inimestel on vaja MK KOV-i kohapeale sündi

registreerima minna vähe, ei avaldu ka mõju MK KOV-idele tihti, vaid keskmiselt.

Tabel 1. Registreeritud sündide koguarv KOV-ides aastatel 2021–2023 (allikas: RR)

Sünni registreerija 2021. aasta 2022. aasta 2023. aasta

MK KOV (16) 8034 6944 6489

KOV (63) 5104 4644 4232

27 RT I, 12.03.2022, 1.

37

Kokku 13 138 11 588 10 721

Tabel 2. Registreeritud sündide arv KOV-iti aastatel 2021–2023 (allikas: RR)28

Perekonnaseisuasutus 2021 2022 2023

1. Harku Vallavalitsus 174 168 153

2. Jõelähtme Vallavalitsus 69 57 52

3. Kuusalu Vallavalitsus 54 48 51

4. Raasiku Vallavalitsus 63 74 42

5. Rae Vallavalitsus 397 334 295

6. Viimsi Vallavalitsus 242 213 176

7. Keila Linnavalitsus 94 103 75

8. Loksa Linnavalitsus 14 9 9

9. Maardu Linnavalitsus 95 94 75

10. Tallinna Perekonnaseisuamet 4472 3876 3609

11. Kose Vallavalitsus 85 79 79

12. Anija Vallavalitsus 67 56 47

13. Lääne-Harju Vallavalitsus 96 109 116

14. Kiili Vallavalitsus 95 68 75

15. Saku Vallavalitsus 141 111 126

16. Saue Vallavalitsus 329 281 231

17. Hiiumaa Vallavalitsus 82 62 62

18. Toila Vallavalitsus 23 22 22

19. Narva-Jõesuu Linnavalitsus 18 13 135

20. Kohtla-Järve Linnavalitsus 114 131 35

21. Lüganuse Vallavalitsus 34 41 22

22. Alutaguse Vallavalitsus 30 16 273

23. Sillamäe Linnavalitsus 50 56 133

24. Narva Linnavalitsus 343 283 17

25. Jõhvi Vallavalitsus 179 127 48

26. Jõgeva Vallavalitsus 150 122 107

27. Põltsamaa Vallavalitsus 65 63 84

28. Mustvee Vallavalitsus 28 33 23

29. Türi Vallavalitsus 112 100 98

30. Järva Vallavalitsus 98 98 90

31. Paide Linnavalitsus 84 70 87

32. Haapsalu Linnavalitsus 108 94 89

33. Lääne-Nigula Vallavalitsus 60 67 71

34. Vormsi Vallavalitsus 0 1 1

35. Tapa Vallavalitsus 85 97 73

36. Vinni Vallavalitsus 59 56 52

37. Väike-Maarja Vallavalitsus 65 54 46

38. Viru-Nigula Vallavalitsus 38 31 33

39. Rakvere Vallavalitsus 54 27 44

40. Haljala Vallavalitsus 44 23 23

28 MK KOV-id on tabelis hallil taustal.

38

41. Rakvere Linnavalitsus 149 153 120

42. Kadrina Vallavalitsus 55 49 33

43. Põlva Vallavalitsus 119 100 107

44. Räpina Vallavalitsus 48 45 34

45. Kanepi Vallavalitsus 45 55 49

46. Pärnu Linnavalitsus 475 408 373

47. Tori Vallavalitsus 124 137 137

48. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 74 70 67

49. Lääneranna Vallavalitsus 35 40 32

50. Häädemeeste Vallavalitsus 55 38 32

51. Saarde Vallavalitsus 43 34 21

52. Kihnu Vallavalitsus 10 7 6

53. Rapla Vallavalitsus 146 122 91

54. Kehtna Vallavalitsus 46 47 40

55. Kohila Vallavalitsus 91 70 63

56. Märjamaa Vallavalitsus 61 66 54

57. Muhu Vallavalitsus 21 21 11

58. Ruhnu Vallavalitsus 3 0 1

59. Saaremaa Vallavalitsus 286 287 274

60. Tartu Linnavalitsus 1071 889 826

61. Elva Vallavalitsus 171 145 118

62. Tartu Vallavalitsus 198 171 165

63. Kambja Vallavalitsus 197 166 168

64. Peipsiääre Vallavalitsus 44 36 42

65. Kastre Vallavalitsus 89 86 88

66. Nõo Vallavalitsus 42 49 34

67. Luunja Vallavalitsus 90 78 76

68. Valga Vallavalitsus 99 112 95

69. Otepää Vallavalitsus 71 78 36

70. Tõrva Vallavalitsus 46 36 45

71. Viljandi Linnavalitsus 160 139 152

72. Viljandi Vallavalitsus 131 102 113

73. Põhja-Sakala Vallavalitsus 69 57 54

74. Mulgi Vallavalitsus 51 54 46

75. Võru Vallavalitsus 109 87 90

76. Rõuge Vallavalitsus 37 36 23

77. Antsla Vallavalitsus 28 35 21

78. Setomaa Vallavalitsus 28 16 14

79. Võru Linnavalitsus 111 100 91

KOKKU 13 138 11 588 10 721

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. MK KOV-ide töökoormus võib suureneda,

kuid mitte oluliselt, sest suurem osa sünni registreerimise avaldusi esitatakse juba praegu

e-rahvastikuregistris. Kui arvestada, et tänu automaatsetele sünnikannetele on sünni

registreerimise koormus MK KOV-ides vähenenud, ei ole see ka pärast muudatust väga

suur ja perekonnaseisuametnikel on rohkem aega keerulisemateks juhtumiteks. Kuna

39

MK KOV-ides on olnud seni rohkem sünni registreerimise menetlusi kui ülejäänud

KOV-ides, on nende perekonnaseisuametnikel ka suurem kogemus erinevate juhtumite

lahendamisel. Seega ei vaja nad keerulisemate juhtumite lahendamiseks Siseministeeriumilt

nii palju juhendamist, vaid saavad iseseisvalt sünnid kiiresti ja õigesti registreeritud.

Umbes 15% juhtudel registreeritakse sünd KOV-is kohapeal, kuigi seda ei pea tegema.

Kuna väikeste KOV-ide elanikud ei pruugi soovida läbida edaspidi pikka vahemaad, et

registreerida sünd MK KOV-is, võivad nad eelistada rohkem e-rahvastikuregistrit ja osa

sündidest võidakse registreerida automaatselt. See hoiab kokku perekonnaseisuametnike

tööaega keerukamateks sünni registreerimise juhtumiteks.

2) Sihtrühm: muude KOV-ide (63) perekonnaseisuametnikud, kes registreerivad sünde. Siht-

rühm on väike: igas KOV-is üldjuhul üks-kaks ametnikku.

 Mõju ulatus on suur, sest kuna sünni registreerimise pädevus koondatakse 16 MK KOV-i,

ei täida ülejäänud KOV-id enam seda ülesannet. Töökorraldus muutub märkimisväärselt ja

see eeldab sihiteadlikku kohanemist, arvestades, et kui sünde ei registreerita, ei ole vaja 63

KOV-is enam ka perekonnaseisuametnikke.

 Mõju esinemise sagedus varieerub KOV-iti sõltuvalt sellest, kui tihti on seni olnud vaja

sündi registreerida (vt tabel 2): mõnes KOV-is vähe, mõnes iga päev. Samas hakati

5. aprillil 2024 tegema automaatseid sünnikandeid, mis on juba vähendanud perekonna-

seisuametnike töökoormust märgatavalt. Näiteks 2024. aasta mais registreeriti RR-is

815 sündi: 172 korral tegi kande ametnik (21%) ja 643 korral tehti automaatkanne (79%).

108 automaatkannet vaatas läbi perekonnaseisuametnik, et väljastada paberil sünnitõend.

E-rahvastikuregistris esitati 84% selle kuu sünni registreerimise avaldustest. Seega on

vajadus minna KOV-i kohapeale sündi registreerima pigem väike.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Kuna perekonnaseisuametniku registree-

ritud sündide arv on tänu automaatsetele sünnikannetele nüüdseks märgatavalt kahanenud,

on juba praegu paljudele KOV-idele koormav hoida tööl kahte perekonnaseisuametnikku.

Kuigi KOV-ides ei pruugi olla vaja sündi nii tihti registreerida, et oleks vaja kahte pere-

konnaseisuametnikku, on vaja hoida pädevat asendajat puhkuseks ja haigestumise korral.

Kuna muud KOV-id peale MK KOV-ide edaspidi sünde ei registreeri, peavad nad leidma

oma perekonnaseisuametnikele uued ülesanded. Samas teevad KOV-i ametnikud pere-

konnaseisuametniku tööd tihti osakoormusega ja täidavad ka praegu teisi ülesandeid. Seega

ei pruugi see olla probleem. Siiski ei saa välistada, et osa KOV-ides võib muudatus tähen-

dada perekonnaseisuametniku koondamist, kui ei ole piisavalt uusi ülesandeid anda.

Positiivne on, et KOV saab soovi korral suunata perekonnaseisuametnikud, kes praegu

sünde registreerivad, tööle KOV-i teistesse valdkondadesse. Kuna sünni saab registreerida

e-rahvastikuregistris või lähimas MK KOV-is, ei ole ka mõistlik hoida igas väikeses

KOV-is, kus võib olla aastas vaja registreerida vaid paar sündi, eraldi kahte perekonnaseisu-

ametnikku.

Lisaks perekonnaseisuametnikele mõjutab muudatus ka sotsiaal- ja lastekaitse valdkonna

spetsialiste. KOV võib olla lapse seaduslik eestkostja ja seega peab esitama tema sünni

registreerimise avalduse. Sellisel juhul ei saa avaldust esitada e-rahvastikuregistris, vaid

tuleb edaspidi minna MK KOV-i kohapeale. Samas ei tule selliseid olukordi ette väga

sageli.

40

3) Sihtrühm: Siseministeeriumi ametnikud, kes juhendavad perekonnaseisuametnikke pere-

konnaseisutoimingute tegemisel. Sihtrühm on väike: umbes kümme ametnikku.

 Mõju ulatus on väike. Kuigi Siseministeeriumi ametnike töökorraldus võib muutuda, ei

kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi, sest sünni registreerimise menetlus jääb üldjoontes

samaks – muutuvad vaid kohad, kus sündi registreeritakse. Kuna sünni registreerimise kohti

jääb vähemaks, jääb vähemaks ka perekonnaseisuametnikke, keda Siseministeerium

juhendab ja koolitab ning kellele on vaja eksameid korraldada. Kuna sünde registreerivad

edaspidi vaid MK KOV-id, kellel on rohkem menetlusi ja seega rohkem praktikat, on nad

loodetavasti pädevamad iseseisvalt keerulisemaid juhtumeid lahendama. MK KOV-ides on

ka väiksem tööjõu voolavus. Tänu sellele on nende perekonnaseisuametnikel pikem töö-

staaž ja suurem kogemus perekonnaseisuametnikena. Ülejäänud KOV-ide perekonnaseisu-

ametnike voolavus on suurem, ning kuna tulevikus ei vaja need KOV-id perekonnaseisu-

ametnikke, ei pea Siseministeeriumi ametnikud neid enam koolitama ja eksamineerima. See

hoiab kokku Siseministeeriumi ametnike tööaega, et juhendada MK KOV-i perekonna-

seisuametnikke keerulisemates juhtumites.

 Mõju esinemise sagedus on suur. Mõju avaldub regulaarselt. Siseministeerium peab taga-

ma sünni registreerimise menetluse kvaliteedi.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike või puudub. Muudatus on Siseministeeriumi

ametnikele positiivne, kuna tõenäoliselt väheneb vajadus perekonnaseisuametnikke juhen-

dada. Samas võib perekonnaseisuametnikel olla muudatuse järel alguses rohkem küsimusi.

Tõenäoliselt aga varsti küsimuste arv väheneb, kui nad on uue töökorraldusega harjunud.

6.1.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: vanemad, kes registreerivad lapse sünni. Sihtrühm on suur, sest ühel või teisel viisil

võivad sünni registreerimisega kokku puutuda kõik Eesti elanikud, keda on 2024. aasta seisuga

1 374 687.29

Mõju ulatus on keskmine. Kuna edaspidi ei saa enam sündi kõigis 79 KOV-is registreerida,

peab sõitma pikema vahemaa MK KOV-i, kui soovitakse või on vaja esitada sünni

registreerimise avaldus kohapeal. Mõju on kõige suurem seega neile, kes elavad

maakonnakeskustest kaugel. Samas on sünni registreerimise avalduse esitamise ja seega

pikema vahemaa läbimise vajadus harv. Samuti on Eestis vahemaad linnade vahel väikesed.

Kuigi sihtrühma käitumine võib muutuda, ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi.

Mõju esinemise sagedus on väike, kuna sündi ei ole vaja registreerida tihti ja mõni inimene ei

tee seda kunagi. Näiteks on Statistikaameti andmetel ühel Eestis elaval emal keskmiselt 1,9 last.

Seejuures on see näitaja madalaim Ida-Virumaal ja Harjumaal ning kõrgeim Jõgevamaal ja

Järvamaal.30

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatus võib koormata, sest kohapeal

sünni registreerimiseks peavad need, kes varem oleksid saanud ka väiksemas KOV-is sündi

registreerida, läbima pikema vahemaa. Risk on suurem nende seas, kes ei saa e-rahvastiku-

registris sündi registreerida, näiteks alaealised vanemad. 2023. aastal ei saanud e-rahvasti-

kuregistris registreerida 1,5% sündidest. Sellistel juhtudel peab MK KOV-i kohapeale minema.

Samas asuvad ka sünnitushaiglad ja lastearstid sageli maakonnakeskustes ning seda arvestades

ei ole ebasoovitav mõju liiga suur. E-rahvastikuregistris esitatud sünni registreerimise avalduste 29 Statistikaamet. Rahvaarv. 30 Statistikaamet 2021. Kümne lapsega ema või kahekümne lapselapsega vanaema pole Eestis haruldus.

41

arv on stabiilselt olnud üle 80% avalduste koguarvust: 2021. aastal 82%, 2022. aastal 81% ja

2023. aastal 83%.

Muudatusel võib olla ka emotsionaalne mõju. Inimene võib olla harjunud oma elukohajärgse

KOV-iga suhtlema. Seetõttu võib muudatus olla emotsionaalselt raske. Samas, kui arvestada,

et sündi registreeritakse harva, ei saa tekkida harjumust kindlas kohas just sündi registreerida.

Positiivne on, et kui sünni registreerib MK KOV-i perekonnaseisuametnik, kellel on selles

tõenäoliselt rohkem kogemust ja pädevust, võib menetlus kiireneda.

Järeldus: muudatusel on oluline mõju. Osa KOV-idele on muudatus koormav, sest praeguste

perekonnaseisuametnike tööülesandeid on vaja muuta või nad koondada. MK KOV-ides võib

kohapeal sünni registreerimise arv kasvada, mistõttu võib vähesel määral suureneda ka töö-

koormus. Inimestele võib mõjuda muudatus negatiivselt, sest teatud juhtudel peavad nad läbima

lapse sünni registreerimiseks suurema vahemaa. Samas eelistab suurem osa registreerida sünni

juba praegu e-rahvastikuregistris.

6.2. Määratakse RR-is alla 11-aastase lapse haridustasemeks automaatselt

„hariduseta/alusharidus“

6.2.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

1) Sihtrühm: KOV-i ametnikud, kes nõustavad vanemaid lapse haridustaseme määramisel, ja

teised KOV-i ametnikud, kes puutuvad haridusandmetega kokku muudes menetlustes.

Sihtrühm on väike: igas KOV-is üks-kaks ametnikku.

 Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Praegu peavad KOV-i ametnikud vanemaid

vahel nõustama, mis haridustase alla 11-aastasele lapsele määrata. Muudatus aitab vähenda-

da selgitustööd, sest vanemad ei pea edaspidi alla 11-aastase lapse haridustaset esitama.

Kuigi võib muutuda KOV-i ametnike töökorraldus, ei kaasne eeldatavasti kohanemis-

raskusi.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on KOV-i ametnikele positiivne,

sest eeldatavasti väheneb selgitustöö. Samuti ei pea eksliku haridustaseme parandamiseks

enam vanematega suhtlema.

2) Sihtrühm: SMIT. Sihtrühm on väike: paar töötajat.

 Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. RR-i volitatud töötlejat SMIT-i mõjutab

muudatus seetõttu, et tal on ülesanne parandada RR-is andmeid. Praegu, kui lapse vanemad

kahtlevad, mida tema haridustasemeks määrata, pöörduvad nad vahel SMIT-i RR-i kliendi-

toe poole. Mõju võib esineda potentsiaalselt igal tööpäeval, kuid praktikas tuleb haridus-

taseme määramise küsimusi ette harva. Kui lapsele on valitud vale haridustase, saab SMIT

selle parandada, lahendades selliseid juhtumeid ükshaaval. Muudatuse järel parandab SMIT

korraga kõigi alla 11-aastaste laste eksliku haridustaseme, määrates selleks „hariduseta/

alusharidus“. Samuti saab ta seda teha juhul, kui alla 11-aastasele lapsele ei ole määratud

haridustaset.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on SMIT-ile positiivne, sest vähe-

neb RR-i klienditoe poole pöördumine selleks, et RR-is haridustaset parandada.

42

6.2.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: alla 11-aastase lapse vanemad. Sihtrühma suurus on keskmine. 18. juuli 2024. aasta

seisuga oli RR-is alla 11-aastaste seas 12 450 last, kelle haridustase ei olnud „hariduseta/alus-

haridus“, samuti 37 908 last, kellel haridustase puudus. Selliste laste vanemaid on umbes

65 000.

Mõju ulatus on keskmine. Alla 11-aastase lapse haridustaseme määramine muutub lihtsamaks,

selgemaks ja mugavamaks. Vanemad ei pea enam nuputama, mis haridustase RR-is määrata,

sest alla 11-aastase lapse haridustase määratakse RR-is automaatselt ja nad ei saa seda enam ise

teha. Nii on edaspidi kõigi alla 11-aastaste laste haridustase RR-is õige.

Mõju esinemise sagedus on väike. Eeldatavasti ei puutu vanemad muudatusega kokku tihti.

Enamik neist ei esita oma alla 11-aastase lapse haridustaseme määramise kohta küsimusi ega

määra talle tegelikust kõrgemat haridustaset. On aga ka vanemaid, kes teadlikult määravad

lapsele vale haridustaseme, näiteks doktorikraadi. Neile avaldab muudatus kõige suuremat

mõju, sest sellistel juhtudel ei kanta alla 11-aastasele lapsele enam ütluspõhiste andmete põhjal

kõrgemat haridustaset, kui tal päriselt on. Samas ka praegu leitakse need juhud üles ja

parandatakse RR-i andmete kvaliteedi tagamise töö osana, et RR-is oleksid laste

haridusandmed õiged.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on vanematele positiivne, sest nad ei

pea enam oma alla 11-aastase lapse haridustaset RR-is ise määrama. Negatiivne mõju võib

avalduda neile, kes teadlikult määravad lapsele vale haridustaseme, näiteks doktorikraadi, sest

edaspidi nad seda enam teha ei saa. Samas leitakse ka praegu sellised vead üles ja parandatakse

need RR-i andmete kvaliteedi tagamise töö osana.

Järeldus: muudatusel ei ole olulist mõju. Mõju on sihtrühmadele positiivne, sest kõigil alla

11-aastastel lastel on edaspidi RR-is õige haridustase.

6.3. Laiendatakse 15–17-aastase haldusmenetlusteovõimet

6.3.1. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm:

 KOV-id (79), kes tagavad 15–17-aastasele juurdepääsu tema RR-i andmetele ning kanna-

vad RR-i tema ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja kõrgeima omandatud haridus-

taseme kohta, kontaktandmed ja lisa-aadressi;

 MK KOV-id (16), kes väljastavad 15–17-aastasele perekonnasündmuse tõendeid.

Sihtrühm on väike: kokku umbes paarsada KOV-i ametnikku.

Mõju ulatus on keskmine. KOV-id tagavad ka praegu juurdepääsu RR-i andmetele. See ei ole

uus ülesanne. Samas peavad KOV-id jälgima edaspidi alaealise vanust, et teada, kas nad peavad

tagama talle juurdepääsu tema RR-i andmetele või kandma tema andmed RR-i. MK KOV-id

peavad väljastama ka perekonnasündmuse tõendeid. Kuigi töökorraldus võib muutuda, ei

kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi.

Mõju esinemise sagedus on pigem väike, sest eeldatavasti küsivad 15–17-aastased harva

KOV-is oma RR-i andmetele juurdepääsu, esitavad andmeid RR-i või taotlevad perekonna-

sündmuse tõendit.

43

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike. Kuna 15–17-aastased saavad esitada

KOV-ile vaid ütluspõhiseid andmeid, kontaktandmeid ja lisa-aadresse, ei ole ohtu, et kaasneb

väga suur negatiivne mõju, isegi kui esitatakse valeandmeid. Seejuures on ka teovõimelisi

täisealisi, kes võivad esitada valeandmeid, sealhulgas oma laste kohta. Seega ei ole risk uus.

Positiivne on, et kui 15–17-aastastel tekib harjumus oma RR-i andmeid vaadata ja ajakohastada,

võib arvata, et nad teevad seda ka hiljem täiskasvanutena. See on KOV-idele oluline, tagamaks,

et andmed oleksid RR-is õiged ja ajakohased. On teoreetiline risk, et 15–17-aastane ja tema

vanem soovivad samal ajal esitada vastukäivaid andmeid, kuid tõenäosus, et keegi paha-

tahtlikult esitab valeandmeid, on väike. Kui aga selline juhtum tuleb ette, võib see suurendada

KOV-i töökoormust, et selgitada välja õiged andmed. Samuti ei ole ette näha, et negatiivseid

tagajärgi võiks tuua 15–17-aastasele tema perekonnasündmuse tõendi väljastamine.

6.3.2. Sotsiaalne mõju

1) Sihtrühm: 15–17-aastase vanemad. Sihtrühm on keskmine: kuna 15–17-aastaseid on Eestis

umbes 45 000, on nende vanemate arv suurusjärgus 80 000 – 90 000.

 Mõju ulatus on keskmine. 15–17-aastase vanemad peavad harjuma sellega, et neil ei ole

enam ainuõigust pääseda juurde oma lapse RR-i andmetele ega kõiki tema andmeid RR-i

esitada. Vanemate käitumine võib muutuda, kuid eeldatavasti ei kaasne kohanemisraskusi.

Näiteks võib tekkida esialgu vastuseis, kuna paljud vanemad on harjunud ise oma lapse

andmeid esitama ja otsustama, mis andmeid esitada. Eeldatavasti harjuvad nad siiski uue

süsteemiga ja kohandavad oma käitumist. Selle tulemusena võib vanemate sekkumine

väheneda ja usaldus suureneda.

 Mõju esinemise sagedus võib varieeruda, sest eeldatavasti ei hakka kõik 15–17-aastased

aktiivselt oma RR-i andmeid vaatama, andmeid RR-i esitama ega perekonnasündmuse

tõendi väljastamist taotlema. Seega võib vanematele, kelle laps on aktiivsem, avalduda

mõju sagedamini. Osale vanematest ei pruugi mõju üldse avalduda.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. On vanemaid, keda häirib näiteks, kui tema

lapsele saadetakse kiri, et kontaktandmed peaks RR-is üle vaatama ja vajadusel neid

uuendama. 15–17-aastase poole pöördutakse otse siiski vaid juhul, kui ta saab kõnealuses

küsimuses iseseisvalt tegutseda. Näiteks saadetakse alaealisele KOV-i volikogu valimiste

teabeleht ning edastatakse infot isikut tõendava dokumendi taotlemise menetluses ja EL-i

kodanikule isikukoodi andmise või tema elukoha registreerimise menetluses, st menetlus-

tes, kus alaealine saab olla ise avaldaja. Muudes menetlustes, kus alaealise haldusmenetlus-

teovõimet ei ole laiendatud, tuleb suhelda tema vanema kui seadusliku esindajaga ja sel

juhul kasutatakse suhtlemiseks vanema kontaktandmeid. Probleem on praegu, et vanemad

ei pruugi olla esitanud RR-i 15–17-aastase kontaktandmetena tingimata just tema kontakt-

andmeid, vaid enda omad, mis tähendab, et alaealise kontaktandmed ei ole RR-is õiged.

On teoreetiline risk, et 15–17-aastane ja tema vanemad esitavad RR-i samal ajal vastu-

käivaid andmeid või et alaealine kas kogemata või tahtlikult esitab valeandmeid, kuid

tõenäosus, et see on pahatahtlik, on väike. Kuna andmeid, mida 15–17-aastane edaspidi

esitada saab, ei ole palju, ei kujune see eeldatavasti probleemiks. RRS-i § 98 kohaselt peab

RR-i subjekt tagama oma kontaktandmete olemasolu ja õigsuse RR-is. 15–17-aastasel on

edaspidi õigus esitada kontaktandmeid ise, kuid see ei kaota tema vanema kohustust tagada

oma lapse andmete õigsus RR-is.

Positiivne mõju avaldub selles, et ka 15–17-aastane saab võtta osa oma andmete esitamise

eest vastutuse. Nii ei pea vanem näiteks lapse telefoninumbri vahetamise korral meeles

44

pidama, et uus telefoninumber tuleb esitada RR-i. Seda saab teha 15–17-aastane ise ja

vähendada sellega oma vanema halduskoormust. Positiivne mõju avaldub ka selles, et

edaspidi saab 15–17-aastane taotleda enda perekonnasündmuse tõendi väljastamist ise ja ei

pea seda paluma teha vanemal. See vähendab samuti vanema halduskoormust.

2) Sihtrühm: 15–17-aastased. Sihtrühma suurus on keskmine: umbes 45 000.

 Mõju ulatus on keskmine. Muudatus on 15–17-aastastele suur: edaspidi saavad nad vaadata

oma RR-i andmeid, osa andmeid RR-i esitada ja taotleda perekonnasündmuse tõendi

väljastamist. Kuna edaspidi saavad nad esitada RR-i osa andmeid ise, suureneb ka nende

vastutus esitada õiged andmed. Samas on see võimalus, mitte kohustus. Alaealise, seal-

hulgas tema andmete õigsuse eest vastutab endiselt tema vanem. 15–17-aastaste käitumine

võib seega muutuda, kuid eeldatavasti ei kaasne kohanemisraskusi.

 Mõju esinemise sagedus varieerub, sest oleneb sellest, kas 15–17-aastane soovib vaadata

oma RR-i andmeid, esitada RR-i andmeid või taotleda perekonnasündmuse tõendi väljasta-

mist.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Kui 15–17-aastane saab taotleda ka enda

perekonnasündmuse tõendi väljastamist või vaatab oma RR-i andmeid näiteks e-rahvastiku-

registris, ei ole sellel otseseid negatiivseid tagajärgi. Alaealine on seetõttu lihtsalt oma

andmetest paremini teadlik. Andmete RR-i esitamise puhul peab aga arvestama riskiga, et

15–17-aastane ei pruugi veel täielikult mõista, et valeandmete esitamisel võivad olla õigus-

tagajärjed. Samas on ka teovõimelisi täiskasvanuid, kes ei taha esitada õigeid andmeid või

ei saa aru, et valeandmete esitamine ei ole õige. Kui võimaldada 15–17-aastasel võtta

selliseid väiksema kaaluga kohustusi, võimaldab see tal õppida oma tegude eest vastutama.

Järeldus: muudatusel on oluline mõju. Avaldub positiivne mõju 15–17-aastastele, sest nende

õigused suurenevad.

6.4. Reguleeritakse tervishoiuteenuse osutaja tõendita sünni registreerimist

6.4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

1) Sihtrühm: MK KOV-i perekonnaseisuametnikud. Sihtrühm on väike: igas MK KOV-is

üks-kaks. Muudatus ei mõjuta teisi KOV-e, kuna eelnõuga koondatakse sünni registreeri-

mise pädevus MK KOV-idesse (vt seletuskirja p-s 3 § 1 p 1 selgitust).

 Mõju ulatus on keskmine. Kuigi perekonnaseisuametnike töökorraldus võib muutuda, ei

kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi, sest MK KOV-id registreerivad sünde ka praegu.

Edaspidi tuleb perekonnaseisuametnikul hinnata, kas sünniandmete kohta on piisavalt

tõendeid juhul, kui tervishoiutöötaja ei osutanud sünnitusabi ja ei ole tervishoiuteenuse

osutaja tõendit. See on erijuhtum, mis nõuab rohkem tööd. MK KOV-ide töökoormus võib

seetõttu kasvada. Praegu palutakse sellistel juhtudel pöörduda emast põlvnemise tuvasta-

miseks kohtusse.

 Mõju esinemise sagedus on väike. Lapsi sünnib kodus harva. Siseministeeriumi andmetel

registreeriti 2023. aastal kodusünnitusabi ämmaemanda tõendi alusel 80 sündi, kohtu-

määruse või muude tõendite alusel 3. See tähendab, et 2023. aastal registreeriti kolm tervis-

hoiuteenuse osutaja tõendita sündi.

45

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk võib olla keskmine, sest perekonnaseisuametnikud

võivad olla esialgu sünniandmete kindlakstegemisel ettevaatlikud. Eeldatavasti aga tekib

vilumus otsustamises, kas on sünni registreerimiseks piisavalt tõendeid või peab tegema

sünniandmed kindlaks kohus. Kuigi tervishoiuteenuse osutaja tõendita sünde on aastas

üksikuid, on need juhtumid olnud perekonnaseisuametnikele ajamahukad, eriti juhul kui

vanemad on keeldunud tuvastamast lapse emast põlvnemist kohtus.

2) Sihtrühm: Siseministeeriumi ametnikud, kes juhendavad MK KOV-i perekonnaseisuamet-

nikke sünni registreerimisel. Sihtrühm on väike: paar ametnikku.

 Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Perekonnaseisuametnikud võivad esialgu

vajada rohkem juhendamist. Samas, kuna eelnõuga koondatakse sünni registreerimise päde-

vus MK KOV-idesse, jääb vähemaks perekonnaseisuametnikke, keda on vaja juhendada.

Samuti on tervishoiuteenuse osutaja tõendita sünde vähe, mistõttu on juhendamisvajadus

harv.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Kui perekonnaseisuametnik on teinud sünni-

andmed kindlaks muude tõendite alusel, saab ta ise sünni registreerida. Seega on tulevikus

veel vähem juhtumeid, kus perekond tuleb sünniandmete kindlakstegemiseks kohtusse

suunata ja väheneb kodusünni registreerimise vaidluste arv.

3) Sihtrühm: kohtunikud ja kohtujuristid, kes lahendavad perekonnaasju, sealhulgas sünni

registreerimist juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole osutanud sünnitusabi. Eestis on kohtunikke

kokku üle 250, kuid muudatus mõjutab vaid väheseid. Seega on sihtrühm väike.

 Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Tervishoiuteenuse osutaja tõendita sünde

on vähe, mistõttu avaldub mõju kohtunikele harva. Seni on olnud mitu perekonda, kellel ei

ole olnud sünni registreerimiseks tervishoiuteenuse osutaja tõendit ja kellel on palutud

emast põlvemise tuvastamiseks kohtusse pöörduda, kuid kes on selle asemel vaidlustanud

KOV-i sünni registreerimisest keeldumise otsuse halduskohtus. Edaspidi saavad pere-

konnaseisuametnikud sellistel juhtudel registreerida sünni ka muude tõendite alusel ja need

juhtumid kohtusse ei jõua.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on kohtunikele pigem positiivne,

sest peaks vähenema sünni registreerimise vaidluste arv maakohtus. Samas võivad edaspidi

halduskohtunikeni jõuda juhtumid, kus sünni kohta esitatud muud tõendid ei ole olnud

perekonnaseisuametniku hinnangul piisavad ja ta on keeldunud sünni registreerimisest.

Selliste vaidluste lahendamiseks peab kohtupraktika alles kujunema. Seega võib haldus-

kohtunike koormus veidi suureneda, aga kuna sünni registreerimise vaidlusi on seni olnud

vähe ja ei ole ette näha, et see arv märgatavalt suureneks, ei ole põhjust arvata, et mõju

kohtunikele oleks tervikuna oluline.

6.4.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: vanemad, kelle lapse sünnil ei osutanud tervishoiutöötaja sünnitusabi. Sihtrühm on

võrreldes sündide koguarvuga väike. 2023. aastal registreeriti kolm sündi, mille kohta ei olnud

tervishoiuteenuse osutaja tõendit. Seega oli 2023. aastal mõjutatud vanemaid kuus.

Mõju ulatus on keskmine. Inimesele on mugavam ja kiirem, kui ta saab kohtusse pöördumise

asemel registreerida oma lapse sünni MK KOV-is ka juhul, kui tervishoiutöötaja ei osutanud

sünnitusabi ja ei ole tervishoiuteenuse osutaja tõendit. Seega, inimeste käitumine võib muutuda,

kuid kohanemisraskusi ei kaasne.

46

Mõju esinemise sagedus on väike, sest vanematel on vaja lapse sündi registreerida harva ja

suurem osa lastest sünnib tervishoiutöötaja juuresolekul.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivne mõju võib avalduda juhul, kui

perekonnaseisuametnik hindab tõendeid ekslikult, mille tulemusel:

 registreeritakse emana naine, kes ei ole last sünnitanud – samas on võimalik lapse tegelikul

emal pöörduda sellisel juhul kohtusse;

 suunatakse perekond tegema sünniandmeid kindlaks kohtus, kuigi tegelikult oleks saanud

sünni registreerida perekonnaseisuametnik.

Üldjuhul on muudatusel vanematele positiivne mõju, sest kui tervishoiutöötaja ei osutanud

sünnitusabi, aga perekonnaseisuametnik on sünniandmed muude tõendite alusel kindlaks

teinud, ei pea nad minema emast põlvnemist tuvastama kohtusse. See vähendab vanemate

halduskoormust.

Järeldus: muudatusel on oluline mõju. Positiivne mõju avaldub vanematele, kelle lapse sünnil

ei osutanud tervishoiutöötaja sünnitusabi. Edaspidi saavad nad kohtusse pöördumise asemel

registreerida oma lapse sünni MK KOV-is, kui nad esitavad sünni kohta muud piisavad tõendid.

Muudatusel on positiivne mõju ka MK KOV-idele, sest võimaldab neil registreerida sünni

tervishoiuteenuse osutaja tõendile lisaks muude piisavate tõendite alusel. Nii hoitakse kokku

menetlusaega ja -kulusid, mis tekivad juhtudel, kui vanemad on vaja suunata kohtusse. Samuti

väheneb eeldatavasti kohtunike töökoormus ja lapsed saavad RR-is kiiremini isikukoodi, tänu

millele on nende huvid paremini kaitstud.

6.5. Võimaldatakse kolmanda riigi kodanikul oma lapse sünni registreerimisel

avaldada tema kodakondsus

6.5.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm:

1) MK KOV-i perekonnaseisuametnikud, kes registreerivad sünde: igas MK KOV-is üks-

kaks;

2) PPA ametnikud, kes annavad elamislube ja -õigusi.

Sihtrühm on väike, hõlmates kokku kuni 100 ametnikku.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on keskmised. Ka EL-i kodanikud saavad oma lapse sünni

registreerimisel avaldada lapse kodakondsuse. Seega on regulatsioon perekonnaseisuametnike-

le tuttav ja eeldatavasti ei kaasne kohanemisraskusi. Mõju võib avalduda tööpäeviti, kuid mitte

regulaarselt. Suur osa sünni registreerimise avaldusi esitatakse e-rahvastikuregistris ja nendest

omakorda suure osa alusel tehakse automaatne sünnikanne. Seega ei pruugi osa perekonna-

seisuametnikest muudatusega üldse kokku puutuda. Ka PPA ametnikele on regulatsioon tuttav,

tänu millele ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Kui vanemad saavad lapse kodakondsuse

avaldada juba sünni registreerimisel, ei ole PPA-l hiljem vaja isikut tõendava dokumendi

väljaandmiseks tema kodakondsust kindlaks teha.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Võib juhtuda, et kodakondsus, mille kolman-

da riigi kodanik on lapse sünni registreerimisel avaldanud, ei ole õige ja PPA peab õige koda-

kondsuse välja selgitama. Positiivne on, et PPA saab väljastada kolmanda riigi kodaniku lapsele

kohe õige kodakondsusega elamisloakaardi ja tal ei ole vaja selgitada kodakondsust välja siis,

kui lapsele tullakse taotlema isikut tõendavat dokumenti. Tänu sellele väheneb PPA töö-

47

koormus, eeskätt elamisloakaardi väljastamisel. Teisalt võivad PPA ametnikud vajada Sise-

ministeeriumi juhendamist, et nad vajadusel kontrolliksid lapse sünni registreerimisel avaldatud

kodakondsuse õigsust ja küsiksid vanematelt tõendeid.

6.5.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: kolmanda riigi kodanikud, kes soovivad registreerida Eestis oma lapse sünni. Siht-

rühm on väike. 2021. aastal oli 13 138 registreeritud sünnist 490 sellised, kus lapse üks või

mõlemad vanemad olid kolmanda riigi kodanikud ja lapse sünni registreerimisel jäi koda-

kondsus määramata. 2022. aastal registreeriti selliseid sünde 715, sünde oli kokku 11 588.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatus lihtsustab kolmanda riigi kodanike elu, sest edaspidi

saavad nad oma lapse kodakondsuse avaldada sünni registreerimisel. Kuigi nende käitumine

võib muutuda, ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi.

Mõju esinemise sagedus on väike, kuna sündi ei ole vaja registreerida tihti ja mõni inimene ei

tee seda kunagi.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on kolmanda riigi kodanikele positiiv-

ne, sest lihtsustab ja kiirendab lapse kodakondsuse avaldamist ja õige kodakondsusega elamis-

loa andmist. Kolmanda riigi kodanike halduskoormus väheneb, sest neid ei jooksutata enam

mitme asutuse vahel.

Järeldus: muudatusel ei ole olulist mõju. Mõju on positiivne, sest väheneb nii ametnike töö-

koormus kui ka kolmanda riigi kodanike halduskoormus.

6.6. Pikendatakse EL-i kodaniku perekonnaliikme RR-i subjektsuse kehtivusaega

6.6.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning majandusele

Sihtrühm: RR-i andmesaajad. RRS-i § 6 lõike 2 kohaselt lähtutakse avaliku ülesande täitmisel

RR-i põhiandmetest. Seega kuuluvad sihtrühma kõik avaliku ülesande täitjad, kes RR-i

andmetele tuginevad, samuti eraõiguslikud isikud, kes RR-i andmeid õigustatud huvi korral

kasutavad. Sihtrühm on suur: üle 200 asutuse ja eraõiguslikud isikud.

Mõju ulatus on väike. RR-i andmesaajad ei pea edaspidi enam ise meeles pidama, et EL-i

kodaniku perekonnaliikme RR-i subjektsus ei lõppe mitte siis, kui lõppeb elamisõiguse

kehtivus, vaid 90 päeva pärast seda, sest see peegeldub RR-is. Nende isikute andmed, kes ei ole

RR-i subjektid, kantakse RR-i arhiivi. Isikutel, kes ei ole RR-i subjektid, ei ole võimalik saada

elukohajärgseid avalikke teenuseid ja toetusi. Samas viibivad EL-i kodaniku perekonnaliikmed

90 päeva jooksul pärast elamisõiguse kehtivusaja lõppemist Eestis seaduslikul alusel. Seega on

RR-i andmesaajatele oluline, et EL-i kodaniku perekonnaliikmete puhul valitseks õigusselgus.

Kuigi võib muutuda RR-i andmesaajate käitumine, ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi.

Mõju esinemise sagedus on väike, kuigi eeldatavasti ei puutu RR-i andmesaajad igal tööpäeval

kokku EL-i kodaniku perekonnaliikmetega, kes viibivad 90 päeva jooksul pärast elamisõiguse

kehtivusaja lõppemist Eestis. Kokku tehakse RR-i aastas üle 100 miljoni päringu. Võrdluseks:

elamisõigus antakse aastas ligikaudu 150-le EL-i kodaniku perekonnaliikmele. Seega puudutab

kogupäringutest vaid väike osa EL-i kodanike perekonnaliikmeid.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub, sest muudatus suurendab õigusselgust ja sellel on

RR-i andmesaajatele positiivne mõju.

48

6.6.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: EL-i kodaniku perekonnaliikmed. Sihtrühma võib hinnata väikeseks. Aastas antakse

elamisõigus ligikaudu 150-le EL-i kodaniku perekonnaliikmele. Tänu muudatusele on EL-i

kodaniku perekonnaliikmetel edaspidi RR-i subjektsus ka 90 päeva jooksul pärast elamisõiguse

kehtivusaja lõppemist, kuigi eeldatavasti ei viibi nad kõik kogu selle aja Eestis.

Mõju ulatus on väike. Tänu muudatusele on EL-i kodaniku perekonnaliikmetel edaspidi RR-i

subjektsus ka 90 päeva jooksul pärast elamisõiguse kehtivusaja lõppemist ja nende RR-i

andmeid sellel ajal ei arhiveerita. Kui nende andmed arhiveeritaks, oleks neil aeganõudvam ja

koormavam saada avalikke teenuseid ja toetusi. Tänu muudatusele on aga neil need Eestis

tagatud ka 90 päeva jooksul pärast elamisõiguse kehtivusaja lõppemist. Kuigi EL-i kodaniku

perekonnaliikmete käitumine võib muutuda, ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi.

Mõju esinemise sagedus võib varieeruda. Mõju avaldub sagedamini nendele EL-i kodaniku

perekonnaliikmetele, kes kasutavad Eestis aktiivselt avalikke teenuseid ja saavad toetusi. Mõju

avaldub seejuures üksnes nendele, kes kasutavad Eestis teenuseid või saavad toetusi 90 päeva

jooksul pärast elamisõiguse kehtivusaja lõppemist.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on EL-i kodaniku perekonnaliikmetele

positiivne. Nende RR-i andmed arhiveeritakse edaspidi 90 päeva pärast nende elamisõiguse

lõppemist. Seni on nad RR-i subjektid ja KOV-i elanikud. Seega on neil ka 90 päeva jooksul

pärast elamisõiguse lõppemist võimalik saada elukohajärgsest KOV-ist avalikke teenuseid ja

toetusi. Muudatusega tagatakse, et EL-i kodaniku perekonnaliikmete olukord seaduslikult

Eestis viibimise ajal ei halveneks.

Järeldus: muudatusel ei ole olulist mõju. Nii EL-i kodaniku perekonnaliikmetele kui ka RR-i

andmesaajatele on mõju positiivne.

6.7. Võimaldatakse anda EL-i kodanikule isikukood elukoha registreerimise

menetluses

6.7.1. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: KOV-i ametnikud, kes registreerivad elukohti ja annavad isikukoode. Sihtrühm on

väike: umbes 300.

Mõju ulatus on keskmine. KOV-i ametnik saab edaspidi viia läbi ühe menetluse, milles annab

EL-i kodanikule nii isikukoodi kui ka registreerib tema elukoha. Seega lihtsustab muudatus

KOV-ide tööd. Siseministeerium juhendab KOV-e nii enne muudatuse jõustumist kui ka

hiljem, näiteks saavad nad esitada küsimusi nii telefoni ja e-posti teel kui ka näiteks igakuisel

infotunnil, mida korraldab Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond. Kuigi KOV-ide

töökorraldus võib muutuda, ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi.

Mõju esinemise sagedus on keskmine. KOV-id registreerivad EL-i kodanike elukohti ja anna-

vad isikukoode regulaarselt. 2023. aastal esitati kokku üle 70 000 elukohateate, sealhulgas EL-i

kodanike elukohateated. Samas sagedus varieerub: osa KOV-i ametnikke puutub muudatusega

kokku rohkem, osa vähem.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on KOV-idele positiivne, sest aitab

hoida kokku tööaega keerulisemateks menetlusteks.

49

6.7.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: EL-i kodanikud, kellele tuleb elukoha registreerimiseks anda isikukood. Sihtrühm

on keskmine. 2024. aastal anti elukoha registreerimiseks EL-i kodanikele isikukoodi taotluse

alusel 2633 isikukoodi, 2023. aastal 2572, 2022. aastal 2961 ja 2021. aastal 3256. Kokku anti

2023. aastal üle 50 200 isikukoodi ja 2024. aastal üle 44 000.

Mõju ulatus on keskmine. EL-i kodanikule antakse edaspidi ühes menetluses nii isikukood kui

ka registreeritakse tema elukoht ja tal on vaja selleks esitada vaid üks taotlus. Praegu on vaja

esitada kaks taotlust, mis on koormav. Kuigi EL-i kodanike käitumine võib muutuda, ei kaasne

eeldatavasti kohanemisraskusi.

Mõju esinemise sagedus on väike. EL-i kodanik peab taotlema isikukoodi üksnes ühel korral

Eestisse saabumisel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on EL-i kodanikele positiivne, sest

kahe menetluse asemel viiakse läbi üks. Seega peab EL-i kodanik esitama vaid ühe taotluse,

mille alusel antakse talle isikukood ja registreeritakse elukoht. See vähendab halduskoormust

ja hoiab kokku tema aega.

Järeldus: muudatusel ei ole olulist mõju. Nii KOV-idele kui ka EL-i kodanikele on mõju

positiivne.

6.8. Tehakse osa surnu andmeid avalikult kättesaadavaks

6.8.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning majandusele

1) Sihtrühm: MK KOV-i registripidajad, kes annavad juurdepääsu RR-i andmetele, sealhulgas

surnu andmetele. Sihtrühm on väike: umbes 30.

 Mõju ulatus on väike. Eeldatavasti registripidajate töökorraldus ei muutu. Kuna osa surnu

andmeid – IKS-i § 9 lõikes 4 nimetatud andmed ja isikukood – on edaspidi avaandmetena

kõigile kättesaadavad, võib väheneda töökoormus.

 Mõju esinemise sagedus võib olla keskmine, sest juurdepääsu surnu andmetele taotletakse

ja antakse regulaarselt.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on registripidajatele positiivne, sest

väheneb nende andmete hulk, millele peab andma juurdepääsu RRS-i 8. peatüki kohaselt.

2) Sihtrühm: Siseministeeriumi ametnikud, kes juhendavad MK KOV-i registripidajaid surnu

andmetele juurdepääsu andmisel. Sihtrühm on väike: paar ametnikku.

 Mõju ulatus on väike. Alguses võib suureneda vajadus muudatust registripidajatele

selgitada. Töökoormus eeldatavasti oluliselt siiski ei suurene.

 Mõju esinemise sagedus on keskmine. Registripidajaid võib olla vaja juhendada, kuid mitte

regulaarselt.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on Siseministeeriumi ametnikele

positiivne: arvestades, et osale surnu andmetele ei ole vaja enam eraldi juurdepääsu anda,

50

ei ole selles vaja ka registripidajaid juhendada. Samas võib esialgu suureneda Siseministee-

riumi ametnike selgitusvajadus ja seega töökoormus.

3) Sihtrühm: RR-i andmesaajad. Sihtrühm on suur: üle 200 asutuse ja eraõiguslikud isikud,

näiteks pangad.

 Mõju ulatus on keskmine. Praegu saab osa surnu andmetele juurdepääsu üksikpäringu

alusel, edaspidi on need avaandmetena kättesaadavad. See teeb osa surnu andmeid RR-i

andmesaajatele lihtsasti ja kiiresti kättesaadavaks, tänu millele on neil ka lihtsam oma

teenuseid pakkuda. Samuti võimaldavad surnu andmed olla eraõiguslikul isikul teadlik,

millal suhe kliendiga tema surma tõttu lõppeb.

 Mõju esinemise sagedus on pigem väike või keskmine olenevalt RR-i andmesaajast. Osa

neist võib vajada surnu andmeid regulaarselt, näiteks tagamaks, et pensioni või sotsiaal-

toetust makstakse vaid elavale isikule. RR-i tehakse üle 100 miljoni päringu aastas ja päritud

andmete hulgas on ka paljude surnute andmed. Näiteks 2023. aasta novembris suri RR-i

andmetel 1321 isikut.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on RR-i andmesaajatele positiivne,

sest neil on võimalik saada ajakohasemaid surnu andmeid kiiremini ja lihtsamini. See on

vajalik näiteks teenuste osutamisel ja toetuste maksmisel. Eraõiguslikest isikutest võivad

surnu andmeid vajada näiteks pangad. Paraneb ka eraõiguslike isikute koostöö riigiga, sest

nad saavad tugineda õigetele andmetele.

6.8.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: inimesed, kes vajavad RR-ist surnu andmeid. Sihtrühm on potentsiaalselt suur.

Mõju ulatus on keskmine. Inimesed ei pea enam üldjuhul taotlema surnu andmetele juurde-

pääsu, kuna osa neist on avalikult kättesaadavad. Nii saavad nad vajalikud andmed kiiremini ja

mugavamalt kätte.

Mõju esinemise sagedus on väike. Eeldatavasti ei vaja inimesed surnu andmeid tihti.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on inimestele positiivne, sest osa surnu

andmetele on võimalik lihtsamini ja kiiremini juurdepääsu saada. Inimene ei pea põhjendama,

miks tal on neid vaja. Tänu sellele väheneb halduskoormus.

Järeldus: muudatusel ei ole olulist mõju. Mõju on positiivne: väheneb asutuste töökoormus

ning inimeste ja ettevõtjate halduskoormus.

6.9. Võimaldatakse kontaktandmetele juurdepääs õigustatud huvi korral

6.9.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

1) Sihtrühm: MK KOV-i registripidajad, kes annavad RR-i andmetele õigustatud huvi korral

juurdepääsu. Sihtrühm on väike: umbes 30.

 Mõju ulatus on keskmine. Kui registripidaja on hinnanud kontaktandmetele juurdepääsu

taotleja õigustatud huvi ja leidnud, et juurdepääs on põhjendatud, ei saa ta seda õigustatud

huvist hoolimata praegu anda. Seda põhjusel, et ei ole selliseid kontaktandmeid, millele

oleks RRS-i kohaselt õigustatud huvi korral juurdepääs lubatud. Edaspidi saab registripidaja

51

anda juurdepääsu ka RRS-i § 100 lõikes 1 sätestatud kontaktandmetele, millele praegu

juurdepääsu ei anta. Võib muutuda töökorraldus, kuid eeldatavasti ei kaasne kohanemis-

raskusi. Muudatus on registripidajatele pigem positiivne, sest neil on võimalik anda juurde-

pääs kontaktandmetele igal juhul, kui selleks on õigustatud huvi. Seega, muudatus pigem

vähendab töökoormust ja selgitusvajadust, kuna ei tule rakendada erandeid olenevalt sellest,

mis alusel on kontaktandmed RR-i kantud.

 Mõju esinemise sagedus on keskmine. Mõju esineb regulaarselt, kuid varieerub: osa

registripidajaid puutub muudatusega kokku rohkem, osa vähem. Sagedasti päritakse

kontaktandmeid selleks, et teavitada maaomanikke projekteerimis- ja arendustöödest või

saada ühendust hagi esitamiseks või vahel kohtueelse kokkuleppe saavutamiseks. Samuti

päritakse kontaktandmeid näiteks välisriigi pärimismenetluses, et leida Eestis elavaid

pärijaid.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on muudatus registripidajatele

positiivne, sest neil on võimalik anda juurdepääs kontaktandmetele igal juhul, kui selleks

on õigustatud huvi. Nad saavad hinnata, kas konkreetsel juhul on see olemas, ja teha

kaalutlusotsuse, kas anda juurdepääs või mitte. Võib kaasneda risk, et vale kaalutlusotsuse-

ga suureneb nende juhtude arv, kus juurdepääs on antud ekslikult. See võib omakorda kaasa

tuua vaidlusi, kas juurdepääs on õigesti antud. Samas, võttes arvesse, et registripidajad

annavad ka praegu teistele andmetele juurdepääsu kaalutlusotsuse alusel, võib riski reali-

seerumist hinnata pigem väikeseks. Enne kontaktandmetele juurdepääsu andmist hindab

registripidaja juurdepääsu eesmärki ja põhjendatust. Juurdepääs antakse seega ainult

põhjendatud juhul.

Lisanduvate kaalutlusotsuste tõttu võib suureneda mõnevõrra registripidajate töökoormus,

kuigi ka seni ei ole olnud kontaktandmetele juurdepääsu taotluse esitamise ajal teada, kas

andmesubjektil on RR-is kontaktandmeid, millele võib õigustatud huvi korral juurdepääsu

anda. Õigustatud huvi korral juurdepääsust keeldumise alus on üldjuhul kaalutlus, et juurde-

pääsu taotleja õigustatud huvi ei kaalu üles andmesubjekti õigust eraelu puutumatusele või

et taotlejal puudub õigustatud huvi. Kontaktandmete olemasolu selgub alles pärast registri-

pidaja veendumust, et juurdepääs nendele on põhjendatud, sest alles pärast seda on põhjust

isikuandmeid töödelda. Seega ei muuda RRS-i § 100 lõikes 1 sätestatud kontaktandmetele

juurdepääsu andmise lubatavus juurdepääsutaotluse põhjendatuse hindamise põhimõtteid.

2) Sihtrühm: SMIT-i:

­ RR-i kasutajatoe töötajad, kes annavad õigustatud huvi korral ühekordse päringu alusel

juurdepääsu RRS-i § 100 lõikes 1 sätestatud kontaktandmetele, ning

­ IT arendajad, kes peavad X-tee teenuseid muutma.

Sihtrühm on väike: alla kümne töötaja.

 Mõju ulatus on keskmine. Et oleks võimalik anda juurdepääs ka kontaktandmetele, mis on

saadud mujalt kui KOV-idest, näiteks Maksu- ja Tolliametist, PPA-st või Transpordi-

ametist, on vaja muuta X-tee teenuseid. Vajadus on ühekordne. Mõne X-tee teenuse puhul

võib olla vaja nõustada selle kasutajaid. X-tee teenuse kasutajad on nii asutused kui ka

ettevõtjad. Asutusi muudatus ei mõjuta, kuna nad saavad kontaktandmetele põhjendatud

alusel ka praegu juurdepääsu.

Samuti mõjutab muudatus SMIT-i seetõttu, et SMIT annab RR-is juurdepääsu, kui seda

taotletakse 20–100 isiku kontaktandmetele. Sel juhul tuleb SMIT-il iga kord hinnata, kas

juurdepääsu andmine on põhjendatud. Kui see on põhjendatud ja on olemas isikukoodid,

52

saab SMIT anda kontaktandmetele juurdepääsu automaatselt. Kontaktandmetele juurde-

pääsu taotlusi rahuldatakse seega SMIT-is edaspidi rohkem. Tänu sellele ei ole vaja RR-i

kasutajatoe töötajatel kontaktandmetele juurdepääsu andmise põhimõtteid nii palju selgita-

da, sealhulgas seda, miks ei ole võimalik juurdepääsu anda.

 Mõju esinemise sagedus on pigem keskmine: IT arendustööd on küll ühekordsed, kuid

SMIT annab kontaktandmetele juurdepääsu regulaarselt.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on SMIT-ile positiivne, sest ta ei

pea enam kontaktandmetele juurdepääsu andmisel jälgima nende RR-i kandmise alust.

Üksikpäringu alusel kontaktandmetele juurdepääsu andmisel peab SMIT nagu praegu

hindama taotleja õigust juurdepääs saada, kuid positiivse otsuse korral ei pea enam valima,

mis kontaktandmetele juurdepääs antakse. Kui andmesaajal on püsijuurdepääsuõigus, saab

õigustatud huvi korral anda kontaktandmetele juurdepääsu automaatselt nagu praegu, st

taotleja pääseb suurema tõenäosusega juurde andmetele, millele püsijuurdepääsu õigus on

talle juba antud. Need on andmesaajad, kelle õigustatud huvi on Siseministeeriumile

esitatud taotluse alusel hinnatud ja leitud, et sellel eesmärgil andmetele, sealhulgas kontakt-

andmetele püsijuurdepääsu andmine on põhjendatud. Muul eesmärgil andmeid kasutada ei

tohi. Negatiivne on, et SMIT-i töökoormus suureneb ajutiselt, sest on vaja muuta X-tee

teenuseid selliselt, et võimaldada pääseda juurde ka nendele kontaktandmetele, millele

juurdepääsu õigust ei ole olnud seni ka püsijuurdepääsuga andmesaajal.

3) Sihtrühm: Siseministeeriumi ametnikud, kes otsustavad õigustatud huvi korral RRS-i § 100

lõikes 1 sätestatud kontaktandmetele juurdepääsu üle. Sihtrühm on väike: paar ametnikku.

 Mõju ulatus on keskmine. Kontaktandmetele juurdepääsu taotluse menetlus ei muutu:

endiselt hinnatakse iga kord, kas see on põhjendatud. Võib aga kaasneda suurem vajadus

selgitada juurdepääsu taotlejale selle andmise põhimõtteid: tuleb muuta Siseministeeriumi

juhendit MK KOV-i registripidajatele ja vajadusel neid koolitada. Kui seni on olnud mõni-

kord vaja juurdepääsu taotlejale selgitada, et õigustatud huvi korral ei ole õigust kõiki

kontaktandmeid saada, siis edaspidi seda vajadust enam ei ole. MK KOV-i registri-

pidajatele, kes kontaktandmetele juurdepääsu üle otsustavad, on vaja selgitada, et kui

taotlus on hinnatud põhjendatuks, ei pea enam jälgima, mis on olnud kontaktandmete RR-i

kandmise alus, mida praegu eraldi kontrollitakse. Kuigi võib muutuda Siseministeeriumi

töökorraldus, ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi.

 Mõju esinemise sagedus on pigem keskmine. Mõju võib esineda igal tööpäeval.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on Siseministeeriumile positiivne,

sest lihtsustab ametnike tööd. Edaspidi ei pea enam kontaktandmetele juurdepääsu andmisel

eristama nende RR-i kandmise alust ega selgitama juurdepääsu taotlejatele juurdepääsu-

õiguste erinevusi, välja arvatud reklaamiks või uuringuks juurdepääsu andmise piirang.

4) Sihtrühm: asutused, kes taotlevad õigustatud huvi korral juurdepääsu RRS-i § 100 lõikes 1

sätestatud kontaktandmetele. Sihtrühm on suur: üle 200 asutuse.

 Mõju ulatus on väike. Edaspidi saavad asutused juurdepääsu kontaktandmetele igal juhul,

kui neil on selleks õigustatud huvi. Juurdepääs antakse sama X-tee teenuse kaudu. Seega ei

pea nad ise IT-d arendama: sama X-tee teenus lihtsalt annab tõenäolisemalt vastuseks

kontaktandmed.

53

 Mõju esinemise sagedus on keskmine. Üldjuhul eelistatakse ühendusevõtmiseks e-posti ja

telefoni. Seega soovivad asutused taotleda juurdepääsu just e-posti aadressile ja telefoni-

numbrile. Kokku tehakse RR-i üle 100 miljoni päringu aastas, sealhulgas eresektori

päringud, kuid vaid osa nendest on sellised, mille puhul tuleks keelduda kontaktandmetele

juurdepääsu andmisest.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on asutustele positiivne, sest neil

on võimalik tugineda ajakohasematele kontaktandmetele.

6.9.2. Mõju majandusele ja sotsiaalne mõju

1) Sihtrühm: ettevõtjad ja füüsilised isikud, kes taotlevad õigustatud huvi korral juurdepääsu

RRS-i § 100 lõikes 1 sätestatud kontaktandmetele. Sihtrühm võib olla suur.

 Mõju ulatus on keskmine. Muudatus võimaldab ettevõtjatel ja füüsilistel isikutel saada

juurdepääsu kontaktandmetele igal juhul, kui neil on selleks õigustatud huvi. Kuigi võib

muutuda nende käitumine, ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Kuna ettevõtjatel ja

füüsilistel isikutel on võimalik saada rohkem kontaktandmeid, on neil edaspidi lihtsam ja

mugavam võtta inimestega vajadusel ühendust.

 Mõju esinemise sagedus on pigem väike, sest üldjuhul ei taotleta õigustatud huvi korral

kontaktandmetele juurdepääsu regulaarselt.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on muudatus ettevõtjatele ja füüsiliste-

le isikutele positiivne, sest õigustatud huvi korral kontaktandmetele juurdepääsu taotlusi

rahuldatakse edaspidi rohkem. Kui ettevõtja kasutab X-tee teenust, millega on antud talle

püsijuurdepääs kontaktandmetele, lähtudes sellest, kas juurdepääsu alus on õigustatud huvi

või avaliku ülesande täitmine, võib tal olla vaja oma juurdepääsu tehniliselt seadistada.

Samas on lõpptulemusena mõju positiivne, sest rohkematele kontaktandmetele juurdepääs

aitab ettevõtjal ja füüsilisel isikul paremini saavutada oma eesmärke.

2) Sihtrühm: isikud, kelle RRS-i § 100 lõikes 1 sätestatud kontaktandmetele õigustatud huvi

korral juurdepääs antakse. Sihtrühm võib olla suur.

 Mõju ulatus on keskmine. Eeldatavasti sihtrühma käitumine ei muutu. Kui muutub, ei

kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Võib aga juhtuda, et isik, kes ei soovi, et tema

kontaktandmetele juurdepääs antakse, võib jätta täitmata kohustuse oma uued kontakt-

andmed RR-i esitada.

 Mõju esinemise sagedus on pigem väike, sest üldjuhul ei anta õigustatud huvi korral

kontaktandmetele juurdepääsu regulaarselt.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on muudatus sihtrühmale positiivne,

sest saab olla kindel, et vajadusel saadakse nendega kiiresti ühendust. Negatiivne mõju võib

avalduda neile, kes ei soovi, et nende kontaktandmetele juurdepääs antakse, näiteks liigse

tülitamise vältimiseks või äärmuslikul juhul enda varjamiseks.

Järeldus: muudatusel on oluline positiivne mõju nii MK KOV-idele, SMIT-ile, Siseministee-

riumile, RR-i andmesaajatele kui ka suuremale osale isikutele, kelle RRS-i § 100 lõikes 1

sätestatud kontaktandmetele õigustatud huvi korral juurdepääs antakse, sest edaspidi saab

vajadusel lihtsamalt ja mugavamalt ühendust võtta.

54

6.10. Võimaldatakse kanda RR-i Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi esma-

taotluses esitatud välisriigi elukoha täpne aadress

6.10.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning majandusele

1) Sihtrühm: KOV-i ametnikud, kes registreerivad elukohti. Sihtrühm on väike: umbes 300.

 Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Muudatus on väike ja pigem vähendab

KOV-i ametnike töökoormust elukoha registreerimisel. KOV-i ametnikud ei puutu muuda-

tusega kokku regulaarselt igal tööpäeval.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on KOV-i ametnikele positiivne,

sest enam ei pea kandma esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotleja

välisriigi elukoha täpset aadressi RR-i hiljem elukohateate alusel, vaid seda tehakse kohe

isikut tõendava dokumendi taotluse põhjal. See hoiab kokku tööaega keerulisemateks

menetlusteks.

2) Sihtrühm: RR-i andmesaajad. Sihtrühm on suur: üle 200 asutuse ja eraõiguslikud isikud.

 Mõju ulatus on keskmine. Kui elukoha aadress on RR-is täpne, on RR-i andmesaajatel

vajadusel võimalik inimesega ühendust saada või talle vajalikku infot edastada, näiteks

tähitud kirjaga.

 Mõju esinemise sagedus on pigem väike. Kuigi RR-i tehakse üle 100 miljoni päringu aastas,

avaldub mõju RR-i andmesaajatele tõenäoliselt harva, sest on ainult väike võimalus, et

päritakse elukoha aadressi just välisriigis sündinud Eesti kodaniku kohta, kelle puhul

kantakse see RR-i, kui ta taotleb esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on RR-i andmesaajatele positiivne,

sest neil on võimalik saada täpsemaid andmeid, millele oma tegevuses tugineda.

6.10.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: Eesti kodanikud, kes on sündinud välisriigis ja taotlevad esimest korda Eesti kodani-

ku isikut tõendavat dokumenti. Sihtrühm on väike.

Mõju ulatus on väike. Muudatus vähendab sihtrühma halduskoormust, sest täpne välisriigi elu-

koha aadress võetakse Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi esmataotluselt ja seda ei pea

hiljem elukohateatega esitama.

Mõju esinemise sagedus on väike. Muudatus hõlmab vaid esimest korda Eesti kodaniku isikut

tõendava dokumendi väljaandmisel välisriigi elukoha aadressi RR-i kandmist. Järgmistel

kordadel, kui isik taotleb isikut tõendavat dokumenti, kohaldub talle välisriigis elava Eesti

kodaniku tavaregulatsioon, st tal tuleb esitada uus elukoha aadress elukohateatega.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on sihtrühmale positiivne, sest haldus-

koormus väheneb.

Järeldus: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudatus on positiivne, sest vähendab KOV-ide

töökoormust ja RR-i andmesaajate halduskoormust, võimaldades neil saada RR-ist täpsemaid

andmeid.

55

6.11. Võimaldatakse EL-i kodaniku elukoha Eestist välisriiki registreerimise

korral esitada elukohateade elektrooniliselt digiallkirjastamata

6.11.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning majandusele

1) Sihtrühm: KOV-i ametnikud, kes registreerivad elukohti. Sihtrühm on väike: umbes 300.

 Mõju ulatus on väike. Väheneb KOV-i töökoormus, sest kui EL-i kodanik registreerib oma

elukoha Eestist välisriiki ja tema isikusamasus on kindlaks tehtud, saab ametnik võtta tema

elukohateate vastu elektrooniliselt ka digiallkirjastamata. Ametnik ei pea selgitama, mis

võimalusi on veel elukohateate esitamiseks, kui EL-i kodanikul ei ole digiallkirjastamis-

võimalust.

 Mõju esinemise sagedus on väike. KOV-id registreerivad EL-i kodanike elukohti regulaar-

selt, aga juhtumeid, kus EL-i kodanik esitab elektrooniliselt digiallkirjastamata elukoha-

teate, tuleb eeldatavasti ette pigem harva. Samas sagedus varieerub: osa KOV-i ametnikke

puutub muudatusega kokku rohkem, osa vähem.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on KOV-idele peamiselt positiiv-

ne, sest tagab lihtsamalt korrektse arvestuse KOV-i elanike üle. Kuna KOV-i ülesanne on

osutada oma elanikele avalikke teenuseid ja anda toetusi, on valede elukoha andmete korral

arvestus keeruline ning teenuseid ja toetusi võidakse pakkuda ka neile, kes ei ole õigustatud

neid saama. Lisaks on välisriigi elukoha registreerimise menetlus tänu muudatusele KOV-i

ametnikule edaspidi vähem koormav.

Muudatusega võib kaasneda risk, et vale isik esitab EL-i kodaniku eest andmeid ja et need

andmed on valed. Seega on eriti oluline, et KOV-i ametnik oleks veendunud EL-i kodaniku

isikusamasuses, kogudes selleks tõendeid. Näiteks saab ametnik EL-i kodanikule helistada

ja üle küsida, kas elukohateate esitas tema. Samuti saab ametnik kontrollida, kas e-posti

aadress, millelt elukohateade on saadetud, on sama nagu RR-is. Riski aitab maandada veel

see, et kui selgub, et on muudetud vale isiku elukoha andmeid, saab need RR-is parandada.

2) Sihtrühm: RR-i andmesaajad. Sihtrühm on suur: üle 200 asutuse ja eraõiguslikud isikud.

 Mõju ulatus on väike. Kui elukoha andmed on RR-is õiged, saab RR-i andmesaaja oma

tegevust paremini planeerida ja ellu viia, sealhulgas osutada teenuseid ja anda toetusi vaid

neid saama õigustatud isikutele. Samas neid EL-i kodanikke, keda muudatus mõjutab, on

vähe. EL-i kodanik ei pruugi oma RR-i elukoha andmeid pärast tagasi välismaale kolimist

muuta, kui tal puudub selleks huvi, kuid see probleem ei ole seni olnud suur. Pigem on

elukoha andmed jäänud muutmata EL-i kodaniku teadmatuse või unustamise tõttu, mitte

pahatahtlikkusest. Samuti ei ole tagajärjed olnud seni tõsised: elukoha andmete muutmata

jätmise tõttu ei ole pikaajaliselt makstud alusetult toetusi. Seega, kuigi muudatus aitab hoida

RR-i elukoha andmed ajakohasena ning vähendab toetuste maksmist ja teenuste osutamist

isikutele, kes ei ole õigustatud neid saama, ei ole mõju RR-i andmesaajatele suur.

 Mõju esinemise sagedus on eeldatavasti väike. Kuigi RR-i andmesaajad teevad RR-i kokku

üle 100 miljoni päringu aastas, on juhtumeid, kus EL-i kodanik esitab elektrooniliselt digi-

allkirjastamata elukohateate, eeldatavasti pigem vähe. Seetõttu on ka RR-i andmesaajate

kokkupuude just selliste elukoha andmetega harv ja juhuslik.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on RR-i andmesaajatele peamiselt

positiivne, sest neil on võimalik tugineda ajakohasematele ja õigematele elukoha andmetele.

56

Negatiivne mõju võib avalduda seetõttu, et elektrooniliselt digiallkirjastamata elukohateate

esitamisega võib kaasneda valeandmete esitamise risk, kui isikusamasuses ei ole piisavalt

veendutud. Seda võib aga hinnata väiksemaks kui riski, mis kaasneb elukoha andmete

muutmata jätmisega.

6.11.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: EL-i kodanikud, kes soovivad elukoha Eestist välisriiki registreerimise korral esitada

elukohateate elektrooniliselt digiallkirjastamata, ja nende perekonnaliikmed. Sihtrühm on

väike. Kuigi selliste juhtumite kohta ei ole ametlikku statistikat, on muudatus vajalik, sest Sise-

ministeeriumile teadaolevalt pöörduvad EL-i kodanikud vahel selleks KOV-i poole.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatus võimaldab EL-i kodanikul esitada elukohateate lihtsamini

juhul, kui ta on juba Eestist lahkunud ja ei saa kasutada e-rahvastikuregistrit ega anda digi-

allkirja. Praegu on sellisel juhul võimalik saata oma välisriigi elukoha andmed vaid posti teel

paberil allkirjastatud elukohateatega, mida EL-i kodanik ei soovi ega pruugi teha. Kuigi EL-i

kodanike käitumine võib muutuda, ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi.

Mõju esinemise sagedus on väike. EL-i kodanikud ei pea elukohateadet esitama regulaarselt,

vaid siis, kui nad on kolinud Eestist välisriiki.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on EL-i kodanikele peamiselt positiiv-

ne, sest neil on edaspidi võimalik esitada elukohateade lihtsamini. Neil on võimalik oma välis-

riigi elukoha andmed esitada ka juhul, kui nad ei saa kasutada e-rahvastikuregistrit või anda

digiallkirja. Näiteks saavad nad edastada elukohateate omanimeliselt e-posti aadressilt või muul

viisil, kui ametnik on veendunud elukohateate esitaja isikusamasuses. Praegu on võimalik saata

oma välisriigi elukoha andmed vaid posti teel paberil allkirjastatud elukohateatega, mida EL-i

kodanikud ei pruugi teha.

Negatiivne mõju võib avalduda juhul, kui keegi esitab EL-i kodaniku eest tema nõusolekuta

välisriigi elukoha andmed või ta teeb seda ekslikult ise, sest nende RR-i kandmisega muutub

ka EL-i kodaniku õiguslik staatus:

 EL-i kodaniku tähtajaline elamisõigus lõppeb, kui tal ei ole registreeritud elukohta Eestis

(ELKS-i § 15 lg 1 p 1), ja

 elamisõiguse lõppemisel tunnistab PPA isikutunnistuse kehtetuks (lg 2).

Lisaks EL-i kodaniku tähtajalise elamisõiguse ja isikutunnistuse kehtivuse lõppemisele võib

negatiivne mõju avalduda ka tema perekonnaliikmele, kelle tähtajaline elamisõigus sel juhul

samuti lõppeb (ELKS-i § 33 lg 1 p 4). Seetõttu on oluline, et EL-i kodaniku isikusamasuses

oleks enne välisriigi elukoha andmete RR-i kandmist veendutud.

Järeldus: muudatusel ei ole olulist mõju. Nii KOV-idele, RR-i andmesaajatele kui ka EL-i

kodanikele, kes soovivad esitada RR-i välisriigi elukoha andmed, on mõju positiivne.

6.12. Võimaldatakse registreerida lapse elukoht KOV-i algatusel ilma teise

hooldusõigusliku vanema nõusolekuta

6.12.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning majandusele

1) Sihtrühm: KOV-i ametnikud, kes registreerivad elukohti. Sihtrühm on väike: umbes 300.

57

 Mõju ulatus on väike, sest KOV-i ametnikud registreerivad ka praegu laste elukohti. Kuna

töökorraldust ei ole vaja oluliselt muuta, ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Osa

KOV-e ei registreeri praegu lapse elukohta ilma teise hooldusõigusliku vanema nõus-

olekuta, osa registreerib. KOV-id on pigem ettevaatlikud, sest erand ei ole RRS-is otsesõnu

sätestatud. Edaspidi saab tõenäoliselt rohkem juhtumeid lahenduse, sest KOV-id teavad, et

nad tohivad lapse elukoha ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta RRS-is

sätestatud juhtudel registreerida.

 Mõju esinemise sagedus on väike. Juhtumeid, kus lapse elukoht tuleb registreerida KOV-i

algatusel teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta, tuleb ette, aga mitte regulaarselt igal

tööpäeval. Mõju esinemise sagedus võib KOV-iti varieeruda. Siseministeerium küsis, kui

palju on KOV-idel teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta lapse elukoha registreeri-

mise juhtumeid olnud. Vastuste põhjal ei ole selliseid juhtumeid aasta kohta palju. Samas

on juhtumite arv KOV-ides erinev. Üldjuhul on mõni kuni kümme juhtumit aastas, osa

KOV-ides aga mõni kord kuus ja aasta peale mitukümmend.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on KOV-i ametnikele positiivne,

sest annab kindluse, et KOV-i algatusel on lubatud lapse elukohta registreerida ka ilma teise

hooldusõigusliku vanema nõusolekuta. Edaspidi ei pea KOV-i ametnikud muid sätteid

tõlgendama, vaid saavad hinnata konkreetse juhtumi asjaolusid ja teha kaalutlusotsuse.

KOV-i ametnikud ei saa muudatusega õigust määrata lapse elukohta, vaid õiguse kanda

RR-i fakt, kus laps tegelikult elab.

2) Sihtrühm: KOV-i lastekaitsetöötajad. Sihtrühm on väike: umbes 200.

 Mõju ulatus on väike, sest on vähe juhtumeid, kus teise hooldusõigusliku vanema nõus-

olekuta lapse elukoha registreerimise menetlusse tuleb kaasata lastekaitsetöötaja. Laste-

kaitsetöö hõlmab ka praegu laste õiguste ja huvide esindamist, lastele ja perekondadele

teenuste osutamise korraldamist ning koostööd asutuste ja organisatsioonidega. Seega ei

kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Muudatus ei suurenda lastekaitsetöötaja volitusi: ei

eeldata senisest aktiivsemat sekkumist lapse tegeliku elukoha määramiseks. Samuti ei

suurene lastekaitsetöötajate töökoormus. Praegu kaasavad osa KOV-e lastekaitsetöötaja ka

juhtumites, kus on selge, et laps elab selle vanema juures, kelle juurde tahetakse elukohta

ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta registreerida, ja lapsega on kõik korras.

Tulevikus sellistel juhtudel lastekaitsetöötajat kaasama ei pea, välja arvatud juhul, kui

KOV-il on kahtlus, et laps on jäetud hooletusse või ta on ohus.

 Mõju esinemise sagedus on väike. Juhtumeid, kus lastekaitsetöötaja tuleb kaasata teise

hooldusõigusliku vanema nõusolekuta lapse elukoha registreerimise menetlusse, tuleb ette,

aga mitte regulaarselt igal tööpäeval. Mõju esinemise sagedus võib KOV-iti varieeruda.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on lastekaitsetöötajatele positiivne,

sest annab võimaluse paremini kaitsta selliste laste huve, kes seda tegelikult vajavad,

arvestades, et lastekaitsetöötaja ei pea tegelema teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta

lapse elukoha registreerimise juhtumitega, kui laps ei ole ohus. Vajadusel kaasab elukohta

registreeriv KOV-i ametnik lastekaitsetöötaja, kuid seda ei ole igal juhul vaja. Seega jääb

lastekaitsetöötajal rohkem tööaega muudeks juhtumiteks.

3) Sihtrühm: RR-i andmesaajad. Sihtrühm on suur: üle 200 asutuse ja eraõiguslikud isikud.

Kokku tehakse aastas RR-i üle 100 miljoni päringu, sealhulgas päringud, mis on seotud

lapse elukoha registreerimisega teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta.

58

 Mõju ulatus on väike. Kui lapse elukoha andmed on RR-is õiged, on RR-i andmesaajal

võimalus osutada teenuseid lapse elukohale lähemal.

 Mõju esinemise sagedus on pigem väike. Kuna RR-i tehakse kokku üle 100 miljoni päringu

aastas, avaldub mõju RR-i andmesaajatele tõenäoliselt regulaarselt, arvestades, et elukoha

andmete pärimise korral võib puutuda kokku juhtumiga, kus lapse elukoht on registreeritud

KOV-i algatusel ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta. Need juhtumid on aga

kõikidest lapse elukoha registreerimise juhtudest vaid väike osa ja veel väiksem osa

kõikidest elukoha registreerimise juhtudest.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on RR-i andmesaajatele positiivne,

sest neil on võimalik saada ajakohasemaid ja õigemaid andmeid, millele oma tegevuses

tugineda. Tänu sellele paraneb ka erasektori koostöö riigiga.

4) Sihtrühm: kohtunikud ja kohtujuristid, kes lahendavad elukoha registreerimise vaidlusi.

Eestis on kohtunikke kokku üle 250, kuid muudatus mõjutab vaid väheseid. Seega on

sihtrühm väike.

 Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Lapsi, kelle elukoht registreeritakse KOV-i

algatusel ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta, on aastas 100–200. Kuna ainult

vähesed juhtumid on jõudnud kohtusse, võib eeldada, et edaspidi on selliseid juhtumeid

kohtutel veel vähem, sest KOV-idele antakse võimalus teatud juhtudel registreerida lapse

elukoht teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta ja vanemad ei pea selleks enam

tingimata kohtusse pöörduma. Seetõttu avaldub mõju kohtunikele harva. Samas võivad

kohtusse jõuda juhtumid, kus vaidlustatakse KOV-i tehtud elukohakanne.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on kohtunikele pigem positiivne,

sest peaks vähenema elukoha registreerimise vaidluste arv. Samas võivad edaspidi jõuda

kohtusse juhtumid, kus vaidlustatakse KOV-i tehtud elukohakannet. Kuna aga elukoha

registreerimise vaidlusi on seni olnud vähe ja ei ole ette näha, et nende arv märgatavalt

suureneks, ei ole põhjust arvata, et mõju kohtunikele oleks tervikuna oluline.

6.12.2. Sotsiaalne mõju

1) Sihtrühm: hooldusõiguslikud vanemad, kelle lapse elukoht registreeritakse KOV-i

algatusel:

­ vanemad, kelle soovil seda tehakse, ja

­ vanemad, kes ei anna selleks nõusolekut.

Sihtrühm on väike. Selliste juhtumite arv erineb KOV-iti: mõnes KOV-is paar korda kuus,

mõnes paar korda aastas. KOV-ide peale kokku on umbes 100–200 juhtumit aastas.

 Mõju ulatus võib olla suur, sest lapse elukoht võidakse registreerida ilma teise hooldus-

õigusliku vanema nõusolekuta. Elukoha andmetel on suur õiguslik kaal, sest nendest

olenevad paljud elukohajärgsed toetused ja teenused. Kuigi KOV-id registreerivad teisi

sätteid tõlgendades ka praegu laste elukohti ilma teise hooldusõigusliku vanema nõus-

olekuta, ei taga see ühtset praktikat. Kuna edaspidi on selleks sõnaselge alus, muutub lapse

elukoha sellisel juhul registreerimine vanematele selgemaks ja läbipaistvamaks. Samas

juhul, kui laps elab osa ajast ühe vanema juures ja osa teise juures, ei või KOV seda endiselt

teha ja vanemal tuleb pöörduda kohtusse. Samuti ei hinda KOV-i ametnik lapse huve, vaid

teeb kindlaks tema tegeliku elukoha. Kui on vaja hinnata lapse huve, tuleb vanemal

pöörduda kohtusse.

59

Vanemad, kelle lapse elukoht registreeritakse ilma teise hooldusõigusliku vanema nõus-

olekuta, ei pea oma käitumist muutma, sest nemad esitavad oma lapse elukoha aadressi

samamoodi nagu praegu ja seetõttu ei kaasne ka kohanemisraskusi. Kohanemisraskusi võib

muudatus tuua vanemale, kelle lapse elukoha registreerib KOV ilma tema nõusolekuta, sest

tema arvamust ei võeta arvesse. Seetõttu peab ta kohanema: leppima tema nõusolekuta lapse

elukoha registreerimise ja lapse uue elukohaga või vaidlustama selle kohtus.

 Mõju esinemise sagedus on väike. Juhtumeid, kus KOV registreerib lapse elukoha ilma

teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta, võib tulla ette, kuid mitte regulaarselt. Mõju

võib avalduda mõni kord elus. Kui perekonnas on lapsi rohkem ja kolitakse tihti, võib mõju

esineda mõnevõrra sagedamini.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem keskmine.

­ Sellele hooldusõiguslikule vanemale, kelle lapse elukoha registreerib KOV tema soovil

ilma teise vanema nõusolekuta, on muudatus eeldatavasti positiivne, sest tegelikku

lapse elukohta on RR-is vaja näiteks kooli- ja lasteaiakoha määramisel. Seega, kui lapse

elukoha andmed on RR-is õiged, on võimalik määrata lapsele näiteks tema elukoha

lähedane kool. See lihtsustab asjaajamist ja võimaldab kasutada konkreetses KOV-is

perekonnale mõeldud hüvesid. Samuti võib väheneda näiteks lapse kooli või lasteaeda

viimise aeg ja kulu.

­ Sellele hooldusõiguslikule vanemale, kelle lapse elukoha registreerib KOV ilma tema

nõusolekuta, on muudatus eeldatavasti negatiivne, sest tema arvamusega ei arvestata,

sealhulgas juhul, kui ei ole olnud võimalik temaga ühendust saada. Seega ei pruugi sel

juhul KOV-i otsus lapse elukoht registreerida olla kooskõlas vanema tahtega. Samas

väljendab otsus lapse tegelikku elukohta.

2) Sihtrühm: lapsed, kelle elukoht registreeritakse KOV-i algatusel ilma teise hooldusõigus-

liku vanema nõusolekuta. Sihtrühm on väike: neid lapsi on aastas 100–200.

 Mõju ulatus on keskmine. Kui KOV teeb kindlaks lapse tegeliku elukoha ja selle aadress

kantakse RR-i, võib lapsel olla vaja kohaneda, sest ta võib olla saanud teenuseid teisest

KOV-ist, kuigi ta seal reaalselt ei elanud. Kuna KOV-il on mugav ja kiire võimalus lapse

elukoht teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta registreerida, saab ka laps oma elukoha

järgses KOV-is kiiremini teenuseid ja toetusi.

 Mõju esinemise sagedus on väike. Juhtumeid, kus KOV registreerib lapse elukoha ilma

tema teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta, võib tulla ette, kuid eeldatavasti ei koli

lapsed iga päev ega ilma teise vanema nõusolekuta. KOV-ide peale kokku on umbes 100–

200 sellist juhtumit aastas.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on lapsele eeldatavasti positiivne,

sest tema tegelikku elukohta on RR-is vaja näiteks kooli- või lasteaiakoha määramisel. Kui

lapse elukoha andmed on RR-is õiged, on seega võimalik määrata talle näiteks tema elukoha

lähedane kool.

Järeldus: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudatus on positiivne hooldusõiguslikule vanema-

le, kelle soovil registreerib KOV lapse elukoha ilma teise vanema nõusolekuta, ja tema lapsele.

Negatiivne mõju võib avalduda vanemale, kes ei anna selleks nõusolekut. Samas teevad

KOV-id seda teisi sätteid tõlgendades teatud juhtudel juba praegu.

60

6.13. Kaotatakse võimalus esitada elukohateade avalikku ülesannet täitvale

asutusele või isikule

6.13.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

1) Sihtrühm: avalikku ülesannet täitvad asutused ja isikud, kes elukohateateid KOV-idele

edastavad. Sihtrühm on väike: Maksu- ja Tolliamet, Notarite Koda, PPA, Sotsiaalkindlus-

tusamet ning Transpordiamet.

 Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Avalikku ülesannet täitvatele asutustele ja

isikutele ei esitata praktikas elukohateateid.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on avalikku ülesannet täitvatele

asutustele ja isikutele positiivne, sest viib kehtiva õiguse praktikaga kooskõlla. Muudatust

toetavad ka need asutused ja isikud ise.

2) Sihtrühm: KOV-i ametnikud, kes registreerivad elukohti. Sihtrühm on väike: umbes 300.

 Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. KOV-i ametnike töökorraldus ei muutu, sest

avalikku ülesannet täitvatele asutustele ja isikutele ei esitata praktikas elukohateateid ning

seega ei edasta nad neid ka KOV-idele.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on KOV-i ametnikele positiivne.

Suureneb selgus, sest tunnistatakse kehtetuks regulatsioon, mida praktikas ei rakendata.

6.13.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: inimesed, kes soovivad esitada elukohateate avalikku ülesannet täitvale asutusele või

isikule. Praktikas neid praeguseks ei ole. Varasematel aastatel on esinenud vaid üksikuid

juhtumeid.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Inimesed on harjunud elukohateadet esitama

KOV-is kohapeal või e-rahvastikuregistris. Samuti ei esita nad elukohateateid üldjuhul tihti,

sest elukohta vahetatakse pigem harva. Seni on vaid väga väike hulk inimesi esitanud

elukohateate avalikku ülesannet täitvale asutusele või isikule. Pikka aega ei ole selliseid

juhtumeid üldse esinenud.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Eeldatavasti ei ole muudatusel olulist negatiivset

mõju, sest säilib võimalus kasutada teisi elukohateate esitamise võimalusi.

Järeldus: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudatus on sihtrühmadele positiivne, sest tunnista-

takse kehtetuks regulatsioon, mida praktikas ei rakendata.

6.14. Võimaldatakse lõpetada RR-i järgse elukoha aadressi kehtivus, kui sellel ei

ole RRS-i § 77 kohast ruumi

6.14.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning majandusele

1) Sihtrühm: KOV-i ametnikud, kes registreerivad elukohti. Sihtrühm on väike: umbes 300.

 Mõju ulatus on väike. KOV registreerib ka praegu omal algatusel elukohti ja lõpetab

elukoha andmete kehtivust. Muudetakse vaid selgemaks see, et KOV võib lõpetada RR-i

61

järgse elukoha aadressi kehtivuse ka juhul, kui sellel ei ole ADS-i infosüsteemi andmetel

RRS-i § 77 kohast ruumi. Ametnik peab seega kindlaks tegema, kas ruum vastab RRS-i

§ 77 nõuetele. Arvatavasti ei ole neid juhtumeid palju ja eeldatavasti ei suurene KOV-i

töökoormus oluliselt. Võib eeldada, et muudatus võimaldab probleemi täielikult kõrvaldada

või aitab selliseid juhtumeid suuresti vähendada. Kuigi võib muutuda KOV-i töökorraldus,

ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi.

 Mõju esinemise sagedus on väike. Juhtumeid, kus KOV-il tuleb lõpetada RR-i järgse

elukoha aadressi kehtivus, sest sellel ei ole ADS-i infosüsteemi andmetel RRS-i § 77 kohast

ruumi, tuleb ette pigem harva. Mõju esinemise sagedus võib aga KOV-iti varieeruda.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on KOV-idele positiivne, sest

annab kindluse, et nad võivad lõpetada RR-i järgse elukoha aadressi kehtivuse, kui sellel ei

ole ADS-i infosüsteemi andmetel RRS-i § 77 kohast ruumi.

2) Sihtrühm: RR-i andmesaajad. Sihtrühm on suur: üle 200 asutuse ja eraõiguslikud isikud.

Kokku tehakse aastas RR-i üle 100 miljoni päringu.

 Mõju ulatus on suur. Kui elukoha andmed on RR-is õiged, saavad RR-i andmesaajad

osutada teenuseid ja anda toetusi kõnealuse KOV-i tegelikele elanikele. Seega saavad

toetusi ja teenuseid vaid need, kes on selleks õigustatud. Piiratud ressursside tingimustes on

see eriti oluline.

 Mõju esinemise sagedus on pigem väike. Juhtumeid, kus KOV-il tuleb lõpetada RR-i järgse

elukoha aadressi kehtivus, sest sellel ei ole ADS-i infosüsteemi andmetel RRS-i § 77 kohast

ruumi, tuleb ette pigem harva. Seetõttu on ka RR-i andmesaajate kokkupuude just selliste

elukoha andmetega harv ja juhuslik.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on RR-i andmesaajatele positiivne,

sest neil on võimalik tugineda ajakohasematele ja õigematele elukoha andmetele.

6.14.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: isikud, kelle RR-i järgsel elukoha aadressil ei ole ADS-i infosüsteemi andmetel

RRS-i § 77 kohast ruumi. Sihtrühm on väike: aastas on selliseid juhtumeid umbes 10–20.

Mõju ulatus on keskmine. Ka praegu peab RRS-i § 68 kohaselt tagama RR-is enda ning oma

alaealiste laste ja eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse, kuigi seda nõuet vahel

teadmatusest või tahtlikult ei järgita. Kuigi isikute käitumine võib muutuda, ei kaasne eeldata-

vasti kohanemisraskusi.

Mõju esinemise sagedus on väike. Olukordi, kus KOV lõpetab RR-i järgse elukoha aadressi

kehtivuse, sest sellel ei ole ADS-i infosüsteemi andmetel RRS-i § 77 kohast ruumi, esineb

pigem harva. Samas peab isik ise vastutama, et tema elukoht oleks registreeritud aadressil, kus

ta tegelikult elab, ja et sellel aadressil oleks RRS-i § 77 kohane ruum. Nii on talle tagatud ka

elukohajärgse KOV-i teenused ja toetused.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Kui isik on esitanud teadmatusest või

tahtlikult KOV-ile vale elukoha aadressi või on mujale elama asudes jätnud RR-is aadressi

muutmata, võib KOV edaspidi lõpetada RR-is selle kehtivuse, kui sellel ei ole ADS-i info-

süsteemi andmetel RRS-i § 77 kohast ruumi. Seejuures teavitab KOV enne elukoha aadressi

kehtivuse lõpetamist sellest inimest ja annab talle teada, et ta peaks esitama RR-i õige aadressi.

62

Kui inimene esitab kohe uue aadressi, kehtib tema elukoha aadress järjepidevalt. RRS-i § 77

kohase ruumi puudumise korral elukoha aadressi kehtivuse lõpetamine tagab, et elukoha-

järgseid teenuseid ja toetusi saavad KOV-i tegelikud elanikud, eriti arvestades KOV-ide

ressursside piiratust.

Järeldus: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudatus on positiivne KOV-idele ja RR-i andme-

saajatele, sest aitab korrastada RR-i andmeid. Isikutele, kelle RR-i järgsel elukoha aadressil ei

ole ADS-i infosüsteemi andmetel RRS-i § 77 kohast ruumi, võib muudatus olla negatiivne, kui

nad on mujale elama asudes jätnud RR-is aadressi muutmata või tahtlikult esitanud vale-

aadressi.

6.15. Võimaldatakse lõpetada RR-i järgse hoone või ruumi täpsusega elukoha

aadressi kehtivus, kui isik on kolinud, aga jätnud aadressi RR-is muutmata

6.15.1. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: KOV-i ametnikud, kes registreerivad elukohti. Sihtrühm on väike: umbes 300.

Mõju ulatus on keskmine. Võib muutuda KOV-i ametnike töökorraldus, aga eeldatavasti ei

kaasne kohanemisraskusi, sest KOV-id viivad elukoha aadressi muutmise menetlusi läbi ka

praegu.

Mõju esinemise sagedus on pigem väike või keskmine, sest kuigi KOV-id viivad elukoha

aadressi muutmise menetlusi läbi igal tööpäeval, ei pruugi nad puutuda kokku juhtumitega, kus

tuleb lõpetada RR-is hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivus, kui isik on kolinud

mujale, aga jätnud aadressi RR-is muutmata. Eelduslikult esitab isik pärast elukohavahetust ise

elukohateate, et kanda uus aadress RR-i. KOV-ide töökoormus võib siiski suureneda vajaduse

tõttu selgitada välja elukoha aadressi kehtivuse lõpetamise menetluse eeldused.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on KOV-i ametnikele positiivne, sest

annab selge aluse lõpetada RR-is hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivus, kui isik

on kolinud mujale, aga jätnud aadressi RR-is muutmata. See omakorda võimaldab KOV-il

planeerida elukohajärgseid toetusi ja teenuseid vaid neile, kes nende territooriumil elavad.

Samuti võimaldab muudatus KOV-il tagada paremini nende isikute RR-i andmete õigsuse, kes

tema territooriumil enam ei ela ja kelle uut elukohta ei ole võimalik kindlaks teha.

6.15.2. Mõju regionaalarengule

Sihtrühm: KOV-id (79)

Mõju ulatus on väike. Võib muutuda KOV-ide töökorraldus, aga eeldatavasti ei kaasne kohane-

misraskusi, sest KOV-id viivad elukoha aadressi muutmise menetlusi läbi ka praegu.

Mõju esinemise sagedus on pigem väike või keskmine. Mida rohkem on KOV-is elanikke,

seda suurem on ka võimalus, et nende seas on neid, kes RR-i kantud elukoha aadressi järgses

KOV-is tegelikult ei ela. Mõnes väiksemas KOV-is võib ka paari isiku elukoha aadressi

kehtivuse RR-is lõpetamine avaldada suurt mõju, sest ressursid on KOV-ides piiratud.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on positiivne. Positiivne mõju avaldub

nii nendele KOV-idele, kus on vähem elanikke, kui ka nendele, kus on rohkem elanikke, sest

kui RR-is lõpetatakse nende isikute elukoha aadressi kehtivus, kes enam kõnealuses KOV-is ei

ela, paraneb teiste KOV-i elanike juurdepääs KOV-i toetustele ja teenustele.

63

6.15.3. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: isikud, kellel on RR-is hoone või ruumi täpsusega elukoha aadress, kuid kes on

kolinud mujale ja jätnud aadressi RR-is muutmata. Sihtrühm on väike.

Mõju ulatus on keskmine, sest sihtrühma toimimine võib märkimisväärselt muutuda ja on vaja

sihiteadlikult kohaneda. Kui elukoha aadressi kehtivus RR-is lõpetatakse, peab isik tegutsema,

et uus aadress RR-i kanda, näiteks esitama elukohateate. Samas on isikul ka praegu kohustus

uuendada pärast elukohavahetust RR-is oma elukoha aadressi.

Mõju esinemise sagedus on väike. Üldjuhul ei vahetata elukohta iga päev ja ka praegu on

kohustus uuendada pärast elukohavahetust RR-is oma elukoha aadressi.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike. Muudatus võib olla osale sihtrühmast

positiivne, osale negatiivne. Positiivne mõju avaldub, kui isik, kellel on RR-is hoone või ruumi

täpsusega elukoha aadress, on unustanud RR-is aadressi uuendada. Sel juhul saab KOV selle

kehtivuse RR-is lõpetada ja isik saab esitada RR-i õige aadressi. Negatiivne mõju võib

avalduda, kui isik ei soovi, et tema elukoha aadress RR-is parandatakse. Samas on RRS-i § 69

lõike 1 kohaselt kohustus esitada RR-i uue elukoha aadress 14 päeva jooksul pärast alaliselt

teise elukohta elama asumist. RR-i andmetel on õiguslik tähendus: elukoha aadress peab olema

RR-is õige, et KOV ei pakuks elukohajärgseid toetusi ja teenuseid isikule, kes ei ole õigustatud

neid saama. See on eriti oluline, arvestades KOV-i ressursside piiratust.

On risk, et võib tekkida olukord, kus isik on ajutiselt elukohast lahkunud, ja kui KOV lõpetab

RR-is tema elukoha aadressi kehtivuse, jääb ta ilma elukohajärgsest toetusest. Samas peab isik

hoolitsema selle eest, et RR-is oleksid õiged kontaktandmed ja ta saaks kätte KOV-i teate

kavatsuse kohta lõpetada RR-is tema elukoha aadressi kehtivus. Kui siiski tekib olukord, kus

elukoha aadressi kehtivus lõpetatakse RR-is põhjendamatult, on KOV-il võimalik kehtivus

haldusmenetluse seaduse § 44 lõike 1 punkti 2 alusel taastada, tunnistades kehtivuse lõpetamise

otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks. Sellisel juhul on isiku õigus saada selles KOV-is toetusi ja

teenuseid katkematu. Riski maandab see, et elukoha aadressi kehtivuse lõpetamise menetluses

võtab KOV isikuga ühendust ja teavitab teda kavatsusest aadressi kehtivus lõpetada. Seega ei

saa selliseid olukordi tekkida tihti.

EL-i kodaniku puhul aitab elamisõiguse kehtivuse lõppemise riski maandada see, et KOV

säilitab elukoha aadressi RR-i aktuaalsete andmete hulgas kuus kuud riigi täpsusega. Lisaks

teavitab KOV EL-i kodanikku ka enne kuue kuu möödumist, et tema riigi täpsusega elukoha

aadressi kehtivus järgmisel kuul lõppeb.

Muudatus ei sea sihtrühma ebavõrdsesse olukorda võrredes isikuga, kelle elukoha aadressi

kehtivus lõpetatakse RR-is omaniku nõudmisel. Mõlemal menetlusel on samad eeldused ja

tagajärjed.

Järeldus: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudatus on suuresti positiivne, sest aitab hoida

RR-is elukoha aadresse ajakohasena. Negatiivne mõju võib avalduda, kui isik on jätnud

teadlikult elukoha aadressi RR-is muutmata, et saada toetusi ja teenuseid KOV-is, kus ta

tegelikult ei ela.

64

6.16. Kohustatakse avalikku ülesannet täitvat asutust ja isikut kandma oma

menetluses RR-i ka RR-i mittesubjekti kontaktandmed ja lisa-aadressi

6.16.1. Mõju riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse ja notarite korraldusele

Sihtrühm: avalikku ülesannet täitvad asutused ja isikud: Kaitseressursside Amet, KOV-id,

Maksu- ja Tolliamet, PPA, Riigi Infosüsteemi Amet, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskus, Transpordiamet, Välisministeerium, kohtud ning notarid. Sihtrühm on

väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Sihtrühma töökorraldus märgatavalt ei muutu,

sest nad kannavad juba praegu RR-i kontaktandmeid ja lisa-aadresse. Laieneb vaid isikute ring,

kelle puhul seda tehakse: edaspidi saab RR-i kanda ka RR-i mittesubjekti kontaktandmed ja

lisa-aadressi. Seetõttu võib väga vähesel määral suureneda töökoormus. Samas on vaja RR-i

mittesubjektide kontaktandmeid ja lisa-aadresse kanda RR-i harva.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on sihtrühmale positiivne, sest loob

suurema selguse, kelle kontaktandmed ja lisa-aadressi peab RR-i kandma. Praktika on eba-

ühtlane ning osa sihtrühmast kannab RR-i mittesubjektide kontaktandmeid ja lisa-aadresse

RR-i ka praegu.

6.16.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: RR-i mittesubjektid, kes esitavad kontaktandmed ja lisa-aadressi avalikku ülesannet

täitvale asutusele või isikule. Sihtrühm on väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Kuna kontaktandmed ja lisa-aadress ei muutu

üldjuhul tihti, esitatakse neid harva. Samas võib tänu muudatusele olla edaspidi rohkem RR-i

mittesubjekte, kelle kontaktandmed ja lisa-aadress RR-i kantakse, sest see võimalus lisatakse

sõnaselgelt RRS-i. Kuigi RR-i mittesubjektide käitumine võib muutuda, ei kaasne eeldatavasti

kohanemisraskusi, sest teatud juhtudel on juba praegu kantud nende kontaktandmed ja lisa-

aadress RR-i ning see ei ole neile raskusi valmistanud.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on muudatus RR-i mittesubjektidele

positiivne, sest saab olla kindel, et vajadusel saadakse nendega kiiresti ühendust. Negatiivne

mõju võib avalduda neile, kes ei soovi, et nendega ühendust võetakse, näiteks liigse tülitamise

vältimiseks või äärmuslikul juhul enda varjamiseks.

Järeldus: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudatus on positiivne, sest loob avalikku ülesannet

täitvatele asutustele ja isikutele suurema selguse, kelle kontaktandmed ja lisa-aadress tuleb

RR-i kanda, ning tagab RR-i mittesubjektidele, et nende kontaktandmed ja lisa-aadress

kantakse RR-i.

6.17. Lõpetatakse alla 15-aastase kontaktandmete RR-i kandmine

6.17.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

1) Sihtrühm: KOV-i ja teiste asutuste, näiteks Transpordiameti, Maksu- ja Tolliameti ning

PPA ametnikud, kellele esitatakse alla 15-aastase kontaktandmeid. Sihtrühm on väike.

65

 Mõju ulatus on keskmine. Võib muutuda ametnike töökorraldus, aga eeldatavasti ei kaasne

kohanemisraskusi, sest nad ei pea midagi uut õppima. Kuna alla 15-aastase kontaktandmeid

ei kanta enam RR-i, võib väheneda töökoormus.

 Mõju esinemise sagedus on väike, kuna üldjuhul ei esitata alla 15-aastase kontaktandmeid

KOV-is kohapeal. Need saab esitada e-rahvastikuregistris ja sellisel juhul kantakse need

RR-i automaatselt. Ametnikel ei ole seega vaja tihti kontaktandmeid RR-i kanda.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on ametnikele positiivne, sest töö-

koormus väheneb alla 15-aastase kontaktandmete RR-i kandmise võrra. Võib aga suureneda

selgitusvajadus juhul, kui vanemad soovivad alla 15-aastase kontaktandmeid esitada.

Eeldatavasti ei ole sellised juhtumid siiski sagedased.

2) Sihtrühm: SMIT-i IT arendajad. Sihtrühm on väike: paar töötajat.

 Mõju ulatus on väike või keskmine. RR-i volitatud töötleja SMIT peab arendama RR-i nii,

et edaspidi ei oleks võimalik alla 15-aastase kontaktandmeid sinna kanda ega e-rahvastiku-

registris esitada. Samuti tuleb lõpetada RR-i juba kantud kontaktandmete kehtivus.

 Mõju esinemise sagedus on väike, sest RR-i arendamise ja kontaktandmete kehtivuse

lõpetamise vajadus on ühekordne.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on SMIT-ile positiivne, sest

väheneb RR-i andmete hulk ja tänu sellele ka andmete õigsuse kohta RR-i klienditoe poole

pöördumine.

6.17.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: alla 15-aastaste seaduslikud esindajad. Sihtrühma suurus on keskmine: 2024. aasta

15. juuli seisuga oli RR-is telefoninumber 17 529-l ja e-posti aadress 12 917-l alla 15-aastasel.

Mõju ulatus on keskmine. Edaspidi ei pea alla 15-aastase seaduslik esindaja esitama RR-i tema

kontaktandmeid. See on üldjuhul tähendanud esindaja enda kontaktandmete mitmekordset

esitamist. Kuigi seaduslike esindajate käitumine võib muutuda, ei kaasne eeldatavasti

kohanemisraskusi, sest nad ei pea midagi uut õppima.

Mõju esinemise sagedus on väike. Üldjuhul esitatakse alla 15-aastase kontaktandmed

e-rahvastikuregistris. Kuna edaspidi seal nende esitamise võimalust ei ole, ei tohiks tekkida

muudatuse kohta ka küsimusi.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on alla 15-aastaste seaduslikele

esindajatele positiivne, sest alla 15-aastase kontaktandmeid ei ole vaja RR-i esitada. Negatiivne

võib muudatus olla neile, kes soovivad seda teha. Samas tuleb võtta juba praegu alla 15-aastase

puhul ühendust tema seadusliku esindajaga, kelle kontaktandmed kantakse endiselt RR-i.

Järeldus: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudatus on positiivne nii asutustele kui ka

suuremale osale alla 15-aastaste seaduslikele esindajatele.

66

6.18. Koondmõju inimeste ja ettevõtjate halduskoormusele

Eelnõuga tõhustatakse rahvastiku toimingute valdkonna menetlusi, et muuta need mugava-

maks, kiiremaks ja lihtsamaks, sealhulgas kaotatakse võimalusel mitmeetapiline menetlus.

Seeläbi väheneb inimeste halduskoormus. Näiteks võimaldatakse:

 registreerida tervishoiuteenuse osutaja tõendita sünd muude piisavate tõendite korral ilma

kohtusse pöördumata;

 kolmanda riigi kodanikul avaldada oma lapse sünni registreerimisel tema kodakondsus;

 registreerida lapse elukoht KOV-i algatusel ilma teise hooldusõigusliku vanema nõus-

olekuta;

 anda EL-i kodanikule isikukood elukoha registreerimise menetluses ja registreerida tema

elukoht Eestist välisriiki elektroonilise digiallkirjastamata elukohateate alusel;

 määrata alla 11-aastase lapse haridustase RR-is automaatselt;

 vähemalt 15-aastasel teha iseseisvalt osa menetlustoiminguid;

 pääseda osa surnu andmetele juurdepääsutaotluseta juurde.

Halduskoormust võib suurendada sünni registreerimise pädevuse koondamine 16 MK KOV-i,

sest teatud juhtudel peavad inimesed sünni registreerimiseks läbima suurema vahemaa kui

praegu. Samas üha enam sünde registreeritakse e-rahvastikuregistris ja juhtumeid, kus sünni

registreerimiseks peab minema MK KOV-i kohapeale, on vähe.

Lisaks väheneb ka ettevõtjate halduskoormus, näiteks seeläbi, et RR-i kontaktandmed on edas-

pidi usaldusväärsemad ja kvaliteetsemad ning seetõttu ei pea ettevõtjad tegelema nii palju

andmevigadega, et saada tegelikke kontaktandmeid.

Järeldus: kokkuvõttes eelnõuga halduskoormus väheneb.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

IT arendustööd

Seaduse rakendamiseks tuleb SMIT-il teha IT arendustöid, et võimaldada näiteks:

 kontaktandmetele juurdepääsu õigustatud huvi korral;

 vähemalt 15-aastasel logida sisse e-rahvastikuregistrisse;

 avalikkusel pääseda vabalt juurde osale surnu andmetele.

Kulud kaetakse SMIT-i eelarvest RR-i pidamise rahast.

Abiellumisel on kaks osa: 1) PKTS-i toimingud alates abiellumisavalduse vastuvõtmisest kuni

abielukande RR-i tegemiseni ja 2) pidulik tseremoonia MK KOV-is. PKTS-i toimingute eest

tasuvad abiellujad riigilõivu, piduliku tseremoonia eest MK KOV-i teenustasu. Kahe osa

ühtseks toimimiseks lisatakse e-rahvastikuregistrisse vajalik teave ja menetlussammud, kuid

vajalikud võivad olla ka MK KOV-i IT-lahendused näiteks teenustasu maksmiseks, kuna RR-i

broneerimissüsteemi ei saa lisada selleks pangalinke.

Koolitusvajadus

Muudatuste rakendamisega võib kaasneda koolitusvajadus. Näiteks on PPA-l vaja oma amet-

nikke juhendada, kuidas vajadusel küsida kolmanda riigi kodaniku lapse kodakondsuse kohta

lisatõendeid. Siseministeeriumil on vaja ajakohastada KOV-idele mõeldud juhendeid.

67

Kulude kokkuhoid

Sünni registreerimise pädevus 16 MK KOV-i koondamine aitab paremini kasutada riigi raha.

2023. aastal eraldati tasandus- ja toetusfondist31 71 KOV-ile kuni tuhat eurot toetust sünni

registreerimiseks. 35 KOV-i registreerisid 2023. aastal keskmiselt ühe või vähem sündi nädalas,

st alla 52 sünni aastas. Seetõttu on nende perekonnaseisuametnike koolituse ja eksami aeg ja

kulud ebaproportsionaalsed. KOV-id, kes enam sünde ei registreeri, peavad leidma oma

praegustele perekonnaseisuametnikele uued ülesanded. Osa KOV-ides võib olla vaja ametnikke

koondada, kui ei ole piisavalt uusi ülesandeid anda.

Eelnõuga vähenevad nii riigi tööjõu- kui ka asjaajamiskulud, sest rahvastiku toimingute vald-

konna menetlusi tõhustatakse ja lihtsustatakse, näiteks ei pea isikukoodita EL-i kodanik elu-

koha registreerimiseks esitama enam kahte taotlust, vaid piisab ühest. Eeldatavasti ei ole vaja

hoida ka nii palju inimesi tööl kui praegu.

Seega, eeldatavasti riigi kulud vähenevad. Kulude kokkuhoiu kõrval lisatulu ei kaasne.

Töökoormus

Eelnõu jõustumise järel võib ajutiselt suureneda riigi töökoormus, et kõiki muudatusi saaks

rakendada, sealhulgas koolitus- ja juhendamiskoormus. Pikemas plaanis aga riigi töökoormus

väheneb.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks tuleb muuta järgmisi määrusi:

1) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrus nr 128 „Elukoha aadresse edastavate

ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet

täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elu-

koha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja

isiku viibimiskoha andmete esitamise kord“;

2) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrus nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“;

3) siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määrus nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse

kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“;

4) siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määrus nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise

kord“;

5) regionaalministri 3. mai 2010. aasta määrus nr 8 „Perekonnaseisuasutusele esitatavate

avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljasta-

tavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis

kasutatavate keelte loetelu“;

6) regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määrus nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning

väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“;

7) siseministri 27. detsembri 2022. aasta määrus nr 51 „Rahvastikuregistrisse kantud isiku

enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elu-

kaaslase andmetele juurdepääsu tagamise täpsem kord“.

Rakendusakti kavandid on seletuskirja lisas 1.

31 RT III, 07.03.2023, 3

68

Volitusnormide kehtetuks tunnistamine

1) Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks PKTS-i § 24 lõige 5, mille kohaselt kehtestab lapse sündi

registreerivale perekonnaseisuametnikule esitatava tervishoiuteenuse osutaja tõendi vormi

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Arvestades, et see volitusnorm jõustus 1. juulil

2010, kuid seda määrust ei ole kehtestatud ja tervishoiuteenuse osutaja tõendi andmete

koosseis sätestatakse eelnõuga PKTS-i § 211 lõikes 1, tunnistatakse see volitusnorm

kehtetuks.

2) Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ka RRS-i § 82 lõiked 3 ja 4, mille kohaselt kehtestab

avalikku ülesannet täitva asutuse ja isiku poolt elukoha aadresside edastamise korra ning

nende asutuste ja isikute loetelu Vabariigi Valitsus määrusega. Neid volitusnorme ei ole

edaspidi vaja, sest eelnõuga kaotatakse võimalus esitada avalikku ülesannet täitvale

asutusele või isikule elukohateade.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub kahes osas:

1) § 1 punktid 3–9 ja 11–21 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2025. aasta 2. detsembril;

2) § 1 punktid 1, 2, 10 ja 22 jõustuvad 2026. aasta 1 jaanuaril.

Jõustumisaja valikul on arvestatud, et jääks piisavalt aega teha vajalikke töökorraldusmuudatusi

ja IT arendustöid. Samuti on jäetud otstarbekalt pikk aeg, et inimesed jõuaksid enne seaduse

jõustumist sellega tutvuda. Jõustumisajad erinevad IT arendustööde valmimise aja tõttu.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS)32 kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadus-

ministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikat-

siooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse

Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti

Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Maa-ametile, PPA-le, SMIT-ile ja Õiguskantsleri

Kantseleile.

Eelnõu kohta esitasid märkusi Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Rahan-

dusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti

Linnade ja Valdade Liit, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit, Maa-amet ning Õigus-

kantsleri Kantselei. Märkustega on võimaluse piires arvestatud (vt seletuskirja lisa 2).

Kuna teised eelnõu kohta märkusi ei esitanud, võib Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta

määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt lugeda, et nad on selle

vaikimisi kooskõlastanud.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ................. 2025

32 Eelnõu toimiku number 24-0807.