Õigusakti eelnõu

1

EELNÕU 20.05.2025

MINISTRI MÄÄRUS

Nr

Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded toitlustamisele ja selle dokumenteerimisele vanglates, kinnipidamiskeskustes ja arestimajades (edaspidi kinnipidamisasutus), kus kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute (edaspidi kinnipeetav) ning kinnipeetavaga koos viibiva kuni kolmeaastase lapse toitlustamine on korraldatud. § 2. Üldnõuded (1) Pakutav toit peab katma kinnipeetava ööpäevase toiduenergia- ja toitainevajaduse, võtma arvesse kinnipeetava terviseseisundist tulenevaid toitumise erisusi, mille on määranud tervishoiutöötaja, ja arvestama rahvastiku üldisi toitumistavasid. (2) Kinnipidamisasutus talletab menüüd. § 3. Kinnipeetava ööpäevane toiduenergiavajadus (1) Kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel arvestatakse kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd ja kehalise aktiivsuse taset (PAL), võttes aluseks määruse lisas 1 nimetatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise toiduenergiavajaduse. (2) Kehalise aktiivsuse taseme järgi jaotatakse kinnipeetavad kolme rühma: 1) vähese kehalise aktiivsusega, põhiliselt ruumis istuvad ja väga vähe liikuvad kinnipeetavad, kelle toiduenergiavajadus vastab 1,4–1,5-kordsele põhiainevahetusele; 2) vähese kehalise aktiivsusega, ruumis viibivad, istuva töö või tegevusega vähe liikuvad kinnipeetavad, kelle toiduenergiavajadus vastab 1,6–1,7-kordsele põhiainevahetusele; 3) keskmise kehalise aktiivsusega, põhiliselt käimise ja liikumisega vahelduva tegevusega kinnipeetavad, kelle toiduenergiavajadus vastab 1,8–1,9-kordsele põhiainevahetusele. (3) Toiduenergiavajaduse järgi jaotatakse kinnipeetavad nelja rühma: 1) R 1 – 7,1–8,4 MJ (ehk 1700–2000 kcal); 2) R 2 – 8,4–9,6 MJ (ehk 2000–2300 kcal); 3) R 3 – 9,6–11,3 MJ (ehk 2300–2700 kcal); 4) R 4 – 11,3–13,0 MJ (ehk 2700–3100 kcal). § 4. Kinnipeetava toit

(1) Kinnipeetava kahe nädala toit peab vastama kinnipeetavate rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ning toidust saadav energia peab katma kinnipeetavate rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda, kuid mitte rohkem kui 12%. (2) Kinnipeetava kahe nädala toidu vitamiinide ja mineraalainete minimaalne vajalik kogus peab vastama määruse lisas 2 nimetatud normidele. (3) Kinnipeetava kahe nädala toidu keskmine valgukogus peab vastama määruse lisas 3 nimetatud normidele, kuid ei tohi seda ületada rohkem kui 1,5 korda. (4) Kinnipeetavad, kelle kehamassiindeks on alla 18,5 kg/m2, naised pikkusega üle 180 cm ja mehed pikkusega üle 190 cm, peavad saama määruse lisas 1 nimetatud toiduenergiavajadusele vastavat toitu, mis katab toiduenergia lisavajaduse 1260 kJ ehk 300 kcal. (5) Kahe nädala toiduenergia koguvajadusest peavad moodustama teraviljatooted vähemalt 34%, piimatooted 15%, liha-, kala- ja munatooted kokku kuni 15%, lisatavad rasvad 11%, kartul 9%, puu- ja köögiviljad kokku 9% ning suhkur 7%. (6) Noortevanglas ja noorteosakonnas kohaldatakse 15–21-aastaste meeste toitlustamisel lisas 1 nimetatud kinnipeetavate rühma R 4 toidunormi ja 15–21-aastaste naiste toitlustamisel kinnipeetavate rühma R 2 toidunormi. (7) Kui kehalise aktiivsuse tase vastab § 3 lõike 2 punktis 1 sätestatule, võib määrata 15–21- aastastele meestele kinnipeetavate rühma R 3 toidunormi ja 15–21-aastastele naistele kinnipeetavate rühma R 1 toidunormi. (8) Rasedale kinnipeetavale antakse alates neljandast raseduskuust lisaks tavalisele toidunormile igapäevast lisatoitu. (9) Raseda lisatoit peab sisaldama vähemalt 6 g valku ning katma toiduenergia lisavajaduse 1260 kJ ehk 300 kcal ja 15–19-aastasel rasedal 2520 kJ ehk 600 kcal. § 5. Menüü koostamine (1) Kinnipeetava menüü peab olema neljanädalase tsükli jooksul igal nädalal erinev ning vastama ühes kuus lisades 4 ja 5 sätestatud nõuetele. (2) Toidugruppidest peavad menüüs olema: 1) iga päev köögiviljad, puuviljad või marjad ja teraviljatooted; 2) iga nädal kala, muna, liha ja piimatooted. (3) Ühe päeva jooksul toidule lisatud soola kogus võib olla kinnipeetava kohta kuni kolm grammi. (4) Ühe päeva jooksul toidule ja joogile lisatud suhkru, mee, siirupi ja mahlakontsentraadi kogus võib ühe kuu keskmisena olla kuni 30 grammi kinnipeetava kohta. (5) Kinnipeetavale tagatakse joogivesi joomise otstarbel. § 6. Tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisused Tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisuste kavandamisel lähtutakse tervishoiutöötaja soovitustest vastavalt vangistusseaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud andmekogus märgitule ning see planeeritakse koostöös toitlustajaga. § 7. Nõuded kinnipeetavaga koos viibiva lapse menüüle

(1) Imiku toitlustamisel tuleb arvestada tervishoiutöötaja soovitusi. (2) Ühe- kuni kolmeaastasele lapsele peab olema tagatud eakohane, lapse terviseseisundile vastav toit vähemalt neli korda päevas (hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök ja ooted), võttes arvesse lastehoius või lasteaias pakutavat toitu ning menüü koostamisel mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtteid. (3) Kinnipeetavale tagatakse lapsele toidu valmistamiseks vajalikud vahendid ja sobivad toiduained ettenähtud koguses. (4) Kui kinnipeetava või lapse terviseseisund lapsele toidu valmistamist ei võimalda, korraldatakse toitlustamine vastavalt lapse vajadustele. § 8. Muudel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisused (1) Võimaluse piires arvestatakse kinnipeetava religioonist või muudest veendumustest tulenevate toitumistavadega. (2) Menüüs tehtud erisuste võimaldamisel lõikes 1 nimetatud põhjustel tagatakse kinnipeetavale piisav toiduenergiakogus ja makrotoitainete vahekord. (3) Lõikes 1 nimetatud põhjustel jääb mikrotoitainete piisavuse tagamine kinnipeetava enda vastutusele. § 9. Määruse jõustumine ja rakendamine (1) Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. (2) Määruse § 5 ning lisasid 4 ja 5 rakendatakse alates 1. septembrist 2026. a. (3) Määruse §-d 3 ja 4 ning lisad 1–3 kehtivad kuni 31. augustini 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Kantsler Lisa 1. Toiduenergiavajadus olenevalt vanusest, soost, kehalise aktiivsuse tasemest ja põhiainevahetusest Lisa 2. Olulisemate vitamiinide ja mineraalainete minimaalsed vajalikud kogused päevas Lisa 3. Keskmine valguvajadus Lisa 4. Toiduenergia, põhitoitainete, rasvhapete ja kiudainete sisaldus rühmade kaupa ühe kuu keskmisena Lisa 5. Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus ühe kuu keskmisena

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiits- ja Digiministeerium Siseministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Tallinna vangla Viru Vangla

Meie 13.06.2025 nr 1.2-2/46-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Lisa 1. Toiduenergiavajadus olenevalt vanusest, soost, kehalise aktiivsuse tasemest ja põhiainevahetusest 4) Lisa 2. Olulisemate vitamiinide ja mineraalainete minimaalsed vajalikud kogused päevas 5) Lisa 3. Keskmine valguvajadus 6) Lisa 4. Toiduenergia, põhitoitainete, rasvhapete ja kiudainete sisaldus rühmade kaupa ühe kuu keskmisena 7) Lisa 5. Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus ühe kuu keskmisena Lisaadressaadid: Tervise Arengu Instituut Terviseamet Tartu Vangla

2 Ingrid Põldsaar [email protected]

Sotsiaalministri määruse „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“ eelnõu

seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse nõuded kinnipidamisasutuste (vanglad, arestimajad, kinnipidamiskeskused) toitlustamisele. Määruse eelnõu koostamise vajadus tuleneb sellest, et alates 1. septembrist 2025. a hakkab rahvatervise seaduse asemel kehtima rahvatervishoiu seadus. Sellest tulenevalt muutuvad automaatselt kehtetuks rahvatervise seaduse alusel antud määrused ja tuleb kehtestada uued määrused rahvatervishoiu seaduse alusel. Senist regulatsiooni1 uuendatakse ka sisuliselt, võttes arvesse riiklike toitumissoovitusi2 ning olemasolevaid teadmisi ja kogemusi. Eesmärk on toetada enam tervislikku toitumist. Uuendatud määruses on piiratud soola ja suhkru kasutamist toidus, kuna soola- ja suhkrurikaste toitude tarbimine on seotud mitmete terviseriskidega, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused jms. Lisaks on suurendatud menüü varieeruvust, mis aitab enam panustada vaheldusrikkamasse toiduvalikusse. Muudatused aitavad pakkuda tervist toetavamat toidulauda ning seeläbi panustada ka tervishoiukulude kokkuhoidu. Menüüde koostamisel on muudetud toiduenergiavajaduse arvestust ja toidu pakkumist paindlikumaks. Ajakohastamine ei too kaasa suuri muudatusi järelevalves, kuid võib ilmneda vajadus viia tööprotsessid uuendatud nõuetega kooskõlla, et tagada määruse sujuv rakendamine ja nõuete täitmise kontroll. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar ([email protected]), Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi ([email protected]) ja toitumise valdkonna juht Janne Lauk ([email protected]). Eelnõu koostamisse kaasati Justiits- ja Digiministeerium, Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Piret Eelmets ([email protected]). Eelnõuga kaasnevate mõjude hindamise peatüki on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Gerli Põdra ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse 2025. aasta 1. septembril jõustuva rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 3 alusel. Eelnõuga asendatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 22 alusel antud sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (edaspidi kehtiv määrus). Eelnõu koostamisel on lähtutud rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030.3 Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

1 Toidunormid kinnipidamisasutustes–Riigi Teataja. 2 Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat | Tervise Arengu Instituut. 3 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030.

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Nõuded kehtestatakse toitlustamisele ja selle dokumenteerimisele vanglates, kinnipidamiskeskustes ja arestimajades, kus kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute ning kinnipeetavaga koos viibiva kuni kolmeaastase lapse toitlustamine on korraldatud. Nõuded on kohustuslikud kinnipidamisasutustele, kes korraldavad ja kontrollivad kinnipidamisasutuste toitlustamist. Määruse nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Terviseamet vastavalt rahvatervishoiu seadusele (§ 32). Eelnõu §-s 2 sätestatakse üldnõuded kinnipeetava ööpäevasele toiduenergia- ja toitainevajadusele, kinnipeetava terviseseisundist tulenevate toitumise erisuste ja kinnipeetava religioonist või muudest veendumustest tulenevate toitumistavade arvestamise kohta ning menüüde talletamise kohta. Lõikes 1 sätestatakse, et pakutav toit peab katma kinnipeetava ööpäevase toiduenergia- ja toitainevajaduse, võtma arvesse kinnipeetava terviseseisundist tulenevaid toitumise erisusi, mille on määranud tervishoiutöötaja, ja arvestama rahvastiku üldisi toitumistavasid. Võrreldes kehtiva määrusega on välja võetud nõue, et kinnipeetavale antakse toitu kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel. Muudatus lisab enam paindlikkust ja võimaldab tulevikus rakendada praktikat, kus kinnipeetavatel on rohkem võimalusi teha valikuid endale toidu serveerimisel. Suurem iseseisvus aitab toidu serveerimisel ja toidukordade planeerimisel paremini omandada vajalikke toimetulekuoskusi ning valmistuda eluks pärast vanglast vabanemist, kus iseseisev toiduvalik, söögiaegade planeerimine ja igapäevaelu korraldamine on vältimatud. Kinnipeetavate seas on erineva toiduenergia- ja toitainevajadusega inimesi sõltuvalt eelkõige nende soost, vanusest, kehalisest aktiivsusest ja terviseseisundist. Erinevad toiduenergia- ja toitainevajadused on välja toodud lisades. Teatud terviseseisunditest tingitud menüüde erisuse vajaduse korral tuleb lisaks juhinduda ka tervishoiutöötaja soovitustest. Kinnipeetavate toitlustamisel lähtutakse üldistest piirkondlikest toitumistavadest, s.o tavadest, mis kajastavad valdava osa piirkonna elanike toitumisharjumusi. Lõikes 2 sätestatakse, et kinnipidamisasutus talletab menüüd. Menüüd talletatakse ja säilitatakse viisil, mis tagab võimaluse nendega vajaduse korral tutvuda, tavaliselt vastavalt asutuse dokumendihalduse korrale. Oluline on see, et säilitatakse kõik menüüd, sealhulgas need, mida on kohandatud tervishoiutöötaja soovituse alusel. Tagantjärele juurdepääs menüüdele peab olema tagatud, kuna see on vajalik nii järelevalve tegemiseks kui ka muude asjaolude selgitamiseks, mis nõuavad menüüdes sisalduva teabe kasutamist. Eelnõu §-s 3 sätestatakse kinnipeetava toiduenergiavajadus. Tegemist on üleminekusättega ehk seni kehtiva määruse nõuetega, mis kehtivad kuni 31.08.2026. Lõigetes 1–3 sätestatakse kinnipeetavate ööpäevane toiduenergiavajadus, arvestades kinnipeetavate vanust, sugu, tehtavat tööd ja kehalise aktiivsuse taset (PAL), võttes aluseks määruse lisas 1 nimetatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise toiduenergiavajaduse. Kinnipeetavad jaotatakse toiduenergiavajaduse järgi nelja rühma. Toiduenergiavajaduse määramine vanuse, soo, töö iseloomu ja kehalise aktiivsuse alusel aitab tagada, et kinnipeetavad saavad oma igapäevaste tegevuste jaoks piisavalt energiat. See aitab vältida alatoitumust ja sellega seotud terviseprobleeme. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole muudatusi tehtud. Eelnõu §-s 4 sätestatakse nõuded kinnipeetava toidule. Sarnaselt §-ga 3 on tegemist üleminekusätetega ehk seni kehtiva määruse nõuetega, mis kehtivad kuni 31.08.2026. Paragrahvis sätestatakse nõuded kinnipeetavate toiduenergiavajadusele ning vitamiinide ja mineraalainete minimaalsele kogusele, samuti nõuded piimatoodete, liha, kala, muna, lisatavate rasvade, kartuli, puuviljade, köögiviljade ja suhkrute pakkumisele. Lisaks on sätestatud meeste, naiste ja rasedate toidunormid lähtuvalt toiduenergiavajadusest. Eesmärk on tagada, et toidukogused ja toitaineline koostis vastaksid kehtestatud normidele ning kataksid toiduenergia-, valkude, vitamiinide ja mineraalainete vajaduse. Samuti määratakse erinevate toidugruppide (nt

3

teraviljatooted, piimatooted ja köögiviljad) kindel osakaal, et tagada toitumise mitmekesisus ja tasakaalustatus. Erirühmadele, nagu noored või rasedad, nähakse ette täiendav toidunorm, mis arvestab suuremat energiavajadust. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole muudatusi tehtud. Eelnõu §-s 5 sätestatakse nõuded menüü koostamisele. Võrreldes kehtiva määrusega sätestatakse ka nõue menüüd varieerida ning reguleeritakse soola- ja suhkrukoguste kasutamist toidus ja joogis. Muudatused aitavad suurendada kinnipeetavate rahulolu pakutava toiduga ja toetada enam kinnipeetavate tervist. Muudatuste tegemisel on arvestatud mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetega. Lõikes 1 sätestatakse, et kinnipeetava menüü peab olema neljanädalase tsükli jooksul igal nädalal erinev ning vastama ühes kuus lisades 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Võrreldes kehtiva määrusega on tegemist uue sättega, andes menüüde koostamisel rohkem paindlikkust võimaldades menüüsid enam varieerida ja võimaluse korral mitmekesistada. Menüü sagedasem varieerimine aitab suurendada kinnipeetavate rahulolu toiduga ning tagab loomulikuma keskkonna, kus toit võib sagedamini varieeruda. Lisaks aitab menüü vähendada võimalikku küllastumist või igavust, mis võib tekkida, kui menüü tsükkel kordub liiga sageli ning seeläbi aitab see kaasa ka toidu raiskamise vähendamisele. Kinnipeetava ühe kuu keskmine põhitoitainetest ja rasvhapetest saadava energia osakaal (%E) ning kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete kogus ühes kuus peavad vastama lisades 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Võrreldes kehtiva määrusega on uuendatud põhitoitainetest ja rasvhapetest saadava energia osakaalu ning kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete kogust. Muudatused arvestavad enam riiklike toidu- ja toitumissoovitustega, mille laiem eesmärk on toetada tervist. Eeltoodu lihtsustab edaspidi menüü koostamist, kuna erinevate toitude puhul võivad põhitoitainete, rasvhapete, kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete kogused osaliselt kõikuda ning see võtab rohkem arvesse loomulikku varieeruvust. Lõikes 2 sätestatakse, millised toidugrupid peavad menüüs olema iga päev ja iga nädal. Toitlustajatele jääb paindlikkus, millisel kujul ja viisil neid toidugruppe menüüdes kasutada. Punktis 1 reguleeritakse köögiviljade, puuviljade, marjade ja teraviljatoodete tarbimise vajadust. Need toidugrupid on rikkad vee, kiudainete, vitamiinide, mineraalide ja bioaktiivsete ühendite poolest, mis toetavad tervist. Punktis 2 reguleeritakse kala, muna, liha ja piimatoodete tarbimise vajadust, mis aitab kaasa tasakaalustatud ja mitmekesisele toitumisele ning tagab tervise hoidmiseks ja toetamiseks vajalikud toitained. Lõikes 3 piiratakse toidus kasutatavat soola kogust. Liigne soola tarbimine pikema aja vältel võib tekitada kõrgenenud vererõhku, mis on peamine südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustaja. Südame- ja veresoonkonnahaigused on omakorda peamised surmade, sealhulgas enneaegsete surmade põhjustajad.4 Võimaluse korral võiks toidu tegemisel kasutada jodeeritud soola, kuna seda loetakse samuti üheks joodiallikaks.5 Jood osaleb metabolismi kiiruse kontrollis ja organismi termoregulatsioonis ning on vajalik normaalseks kilpnäärme talituseks.6 Lõikes 4 piiratakse toidus ja joogis suhkru, mee, siirupi ja mahlakontsentraadi kasutamist. Liigne suhkrute tarbimine on seotud mitmete terviseriskidega, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, teist tüüpi diabeet, hambakaaries jms. EFSA soovituste kohaselt võiks vabade suhkrute tarbimine olla võimalikult väike.7 Lõikes 5 sätestatakse, et kinnipeetavale tuleb joogivett võimaldada joomise eesmärgil vastavalt vajadusele. Oluline on, et kinnipeetavad saaksid janu korral juua joogivett. Nõuded joogiveele on

4 https://www.who.int/europe/publications/i/item/9789289060813. 5 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf. 6 https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mineraalained/jood. 7 European Food Safety Authoroty. https://www.efsa.europa.eu/en/news/added-and-free-sugars-should-be-low- possible.

4

sätestatud veeseaduses. Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud joogivee kasutamise otstarve, mis tähendab, et joogivett võib kasutada ainult joomise otstarbel. Eelnõu §-s 6 sätestatakse tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisused. Tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisuste kavandamisel lähtutakse tervishoiutöötaja soovitustest, võttes aluseks vangistusseaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud andmekogus8 lisa- ja eritoidu kohta märgitu. Tervishoiutöötaja märgib nimetatud andmekogus konkreetse kinnipeetava diagnoosist tingitud toitumisalased soovitused. Tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisused sõltuvad kinnipeetavale pandud diagnoosist. Diagnoosist tingitud erisusi arvesse võtva toitlustamise võimaldamine on oluline, et vältida kinnipeetava terviseseisundi halvenemist ja sellest tingitult tervishoiukulude suurenemist. Kinnipidamisasutuse pidaja edastab toiduvalmistajale isikustamata eritoiduvajaduse info. Erimenüüd lepitakse kokku koostöös toitlustusteenuse osutajaga. Nii nagu tavamenüü, nii ka erimenüü dokumenteeritakse vangla dokumendihalduse korra kohaselt. Võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi ei ole. Eelnõu §-s 7 sätestatakse nõuded kinnipeetavaga koos viibiva kinnipeetava lapse menüüle. Teatud juhtudel võib kinnipidamisasutuses koos kinnipeetavaga viibida tema laps. On oluline, et kinnipeetava lapsele oleks tagatud toitlustamine viisil, mis tagaks talle võimalikult loomuliku elukeskkonna. Reeglina on kinnipeetavale ja temaga koos viibivale lapsele tagatud eraldi eluruum, kus vanem saab oma lapsele ise toitu valmistada. Toidu valmistamiseks tagatakse kinnipeetavast lapsevanemale vajalikud vahendid ja määruse nõuetele vastavalt toiduained. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole sisulisi muudatusi tehtud. Lõike 1 kohaselt, kui kinnipeetavaga koos viibib kinnipidamisasutuses imik, tuleb tagada imikule nõuetekohane toitlustamine. Kuna imik on regulaarselt ka tervishoiutöötaja järelevalve all, saab tervishoiutöötaja anda asjakohaseid juhiseid imiku toitlustamise kohta, et tagada tema tervist toetav ja nõuetele vastav toidulaud. Lõike 2 kohaselt arvestatakse lapse toitlustamisel lastehoius või lasteaias pakutavat toitu. Näiteks, kui laps on juba ühes asutuses lõunasöögi saanud, siis topelt lõunasööki ei pakuta. Samuti on oluline, et arvestataks ka lapse terviseseisundiga. Teatud juhtudel tuleb toitumist korrigeerida, mis sõltub juba konkreetsest terviseseisundist. Menüü koostamisel on oluline lähtuda mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest. Tähtis on, et ka kinnipidamisasutustes järgitakse üldisi toitumispõhimõtteid, millele toiduainete pakkumisel tuginetakse. Mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise aluspõhimõtted on esitatud riiklikes toidu- ja toitumissoovitustes. Riiklikud toidu- ja toitumissoovitused on avaldatud Tervise Arengu Instituudi veebilehel.9, 10 Lisaks sellele on võimalik lähtuda ka teistest Tervise Arengu Instituudi koostatud materjalidest, mis toetavad mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist. Lõikes 3 sätestatakse, et kinnipeetavale tagatakse lapsele toidu valmistamiseks vajalikud vahendid ja sobivad toiduained ettenähtud koguses. Oluline on, et lapsele oleks tagatud regulaarne toitlustamine kodukeskkonnaga sarnasel viisil. Lõikes 4 sätestatakse, et kui kinnipeetaval või tema lapsel on mõni ajutise loomuga terviseseisund, mis ei võimalda ajutiselt lapsele söögi valmistamist või lapse toitmist, korraldatakse lapse toitlustamine ja toitmine vastavalt lapse vajadustele. Eesmärk on tagada lapsele võimalikult tavapärane igapäevaelu rutiin, hoolimata ajutiselt tekkinud olukorrast. Eelnõu §-s 8 sätestatakse muudel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisused.

8 Vabariigi Valitsuse 01.03.2018 määrus nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ lisa 1 punkt 2.9.2 „Info lisa- ja eritoidu kohta“. 9 Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015 | Tervise Arengu Instituut (tai.ee). 10 Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. https://tai.ee/sites/default/files/2025- 01/tabelraamat_13.1.25.pdf.

5

Lõikes 1 sätestatakse, et kui kinnipeetavate seas on inimesi, kes toituvad teisiti tulenevalt mõnest veendumusest või religioonist, siis võimaluse piires sellega ka arvestatakse, näiteks kui kinnipeetav avaldab soovi religioonist või muudest veendumustest tingitud põhjustel saada lihavaba menüüd. Sarnane praktika on ka kehtivas õiguses ning võimaluse korral tagatakse sellised erisused ka edaspidi. Lõigetes 2 ja 3 eristatakse kinnipidamisasutuse ja kinnipeetava vastutust seoses toidus sisalduva piisava energiakoguse ja makrotoitainete (nt valgud, rasvad, süsivesikud) vahekorra ning mikrotoitainete (nt vitamiinid ja mineraalained) piisavuse tagamisega. Võrreldes kehtiva määrusega on tegemist uue normiga. Kuna kinnipeetavate seas võib olla eri religioonide esindajaid ja erinevate veendumustega inimesi ning sellest tulenevalt mitmeid erisoove, jääb toidu suhtes valikuid tehes kinnipeetavale ka enda vastutus. Kinnipidamisasutuste võimalused on piiratud, mistõttu ei ole võimalik kõiki erisoove täita. Kui kinnipeetaval, sõltumata kinnipidamisasutuse võimalustest, on toiduga seoses siiski erisoove, mis ei taga talle vajalikke mikrotoitaineid, võtab kinnipeetav selles otsuses ise vastutuse. Eelnõu § 9 näeb ette määruse rakendamise ajad. Lõikes 1 on sätestatud, et määrus jõustub 1. septembril 2025. a, mil jõustub rahvatervishoiu seadus. Lõikes 2 sätestatakse, et § 5 ning lisasid 4 ja 5 rakendatakse alates 1. septembrist 2026. a. Üleminekuaeg on vajalik, et uute nõuetega kohanemiseks jääks piisav aeg, mis võimaldab viia asutuse toitlustamine uute nõuetega vastavusse. Lõike 3 kohaselt kehtivad §-d 3 ja 4 ning lisad 1–3, mis on sisuliselt kehtiva määruse tingimused, kuni 31. augustini 2026. a. Eelnõu lisad Lisas 1 on ette nähtud toiduenergiavajadus olenevalt vanusest, soost, kehalise aktiivsuse tasemest ja põhiainevahetusest. Lisas 2 on sätestatud olulisemate vitamiinide ja mineraalainete minimaalsed vajalikud kogused päevas. Lisa 3 reguleerib keskmist valguvajadust. Lisas 4 on sätestatud toiduenergia, põhitoitainete, rasvhapete ja kiudainete sisaldus rühmade kaupa ühe kuu keskmisena. Lisas 5 on sätestatud vitamiinide ja mineraalainete sisaldus ühe kuu keskmisena. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Määruse eesmärk on viia kinnipidamisasutuste toitlustamise nõuded kooskõlla tänapäevaste soovituste ja teadmistega, et tagada kinnipeetavatele tervist toetav ja täisväärtuslik toit. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset ja keskkonnamõju ning mõju riigivalitsemisele. Muudes mõjuvaldkondades mõju ei ole, mistõttu ei ole neid välja toodud. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 

6

SOTSIAALNE MÕJU Sihtrühm: vanglates, kinnipidamiskeskustes ja arestimajades viibivad kinnipeetavad, arestialused ja vahistatud (edaspidi kinnipeetavad) 2023. aasta jooksul viibis Eesti vanglates süüdimõistetu või vahistatuna kokku 3153 isikut, sealhulgas kinnises vanglas 2661 ja avavanglas 492 isikut. Arestimajades viibis Tartu ja Viru vanglas kokku 2266 isikut, kellest 452 kuulus ka juba nimetatud kinnipeetavate hulka ja 1814 olid arvel ainult arestialusena. Kokku viibis 2023. aasta jooksul vanglas süüdimõistetu, vahistatu või arestialusena 4967 isikut.11 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) haldusalasse kuuluvates kinnipidamiskohtades viibis 2023. aasta jooksul 5918 arestimajas kinnipeetud isikut.12 Kainenema toodud isikutele kinnipidamiskohas toitlustust ei pakuta, mistõttu need isikud sihtrühma ei kuulu. PPA haldusala asutustes lühiajalisel arestil viibinud isikute hulgas võib olla kattuvaid isikuid vanglates süüdimõistetuna või vahistatuna kinnipeetud ja arestimajas viibinud isikutega. Kinnipeetute hulgas oli Justiitsministeeriumi andmetel 2023. aasta jooksul üks lapseootel kinnipeetav. PPA haldusalasse kuuluvates kinnipidamiskeskustes ja lühiajaliselt viibinud kinnipeetavatel esinenud raseduste kohta andmeid ei koguta, kuid tegemist on pigem üksikjuhtumitega. Sihtrühma suurus on ligikaudu 10 000 isikut, mis moodustab vanematest kui 14-aased elanikud (2023. aastakeskmise rahvastiku alusel 1 164 507 isikut13) umbes 1%, seega on sihtrühma suurus väike. Mõju tervisele ja tervishoiukorraldusele Määruse uuendamisel on kasutatud riiklikke toidu- ja toitumissoovitusi ning kinnipeetavate toitlustamisel võetakse suund senisest tervist toetavama ja tasakaalustatuma menüü pakkumisele. Määruse jõustumisel on oodata positiivset mõju kinnipeetavate tervisele, kuna toitlustamispõhimõtteid on teaduspõhistele toitumissoovitustele tuginedes kaasajastatud. Uuendatud on soovitusi toiduenergiavajaduse ja põhitoitainete sisalduse kohta, täpsustatud on rasvhapete osakaalu toiduenergiast ning kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete minimaalseid koguseid menüüs. Samuti vähendatakse võrreldes kehtiva määrusega soola ja suhkru sisaldust toitudes. Nimetatud muudatused avaldavad positiivset mõju kinnipeetavate üldisele tervisele ning väheneb selliste krooniliste haiguste nagu südame- ja veresoonkonnahaigused ning diabeet, tekke risk. Tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine toetab vaimset ja füüsilist tervist. Uuringud on näidanud, et vähendatud soola ja lisatud suhkrute tarbimine aitab ennetada teatud kroonilisi haigusi ja parandada elukvaliteeti. Positiivse tervisemõju kõrval suureneb määruse jõustumisel eeldatavasti ka kinnipeetavate rahulolu pakutava toiduga, sest suurendatud on menüü varieeruvust, mis tagab kinnipeetavatele mitmekesisema ja vaheldusrikkama toiduvaliku. Mõju võrdsetele võimalustele Uuendatud määrusest on välja võetud nõuded last ootava naise ja rinnaga toitva ema menüüle, sest neile vajalikud toitainete ja energiakogused on välja toodud määruse lisades, kus on nende erivajadusi arvestatud. Lisaks erinevad nende vajadused teiste rühmade vajadustest. Samuti arvestatakse menüü koostamisel tervishoiutöötaja antud soovitustega, mistõttu on kinnipidamisasutuses viibivad lapseootel naised ja imetavad naised toitlustamise osas võrdselt koheldud nende naistega, kes kinnipidamisasutuses ei viibi.

11 Andmepäring Justiitsministeeriumist. 12 Andmepäring Politsei ja Piirivalveametist. 13 Statistikaamet. RV0212: RAHVASTIK AASTA ALGUSES JA AASTAKESKMINE RAHVAARV SOO JA VANUSE JÄRGI. Statistika andmebaas.

7

Usulistest või muudest veendumustest tulenevate toitumistavadega arvestatakse võimaluste piires ka edaspidi sarnaselt kehtiva määruse põhimõtetega, mille kohaselt ei panda kedagi ebasoodsasse olukorda lähtuvalt isiklikest toitumispõhimõtetest, kuid lisatud on täpsustus, mille kohaselt vastutab nimetatud põhjustel erimenüüd sooviv kinnipeetav mikrotoitainete piisavuse eest ise. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Määruse jõustumisel hakkavad kinnipeetavad kinnipidamisasutuses viibimise ajal saama varasemast tervist toetavamat ja täisväärtuslikumat toitu. Kinnipeetavate jaoks on tegemist positiivset tervisemõju avaldava ja rahulolu suurendava muudatusega, kuid sihtrühma käitumine tervikuna ei muutu ning vajadus olukorraga kohaneda puudub, mistõttu on mõju ulatus väike. Olenevalt kinnipidamisasutuses viibitavast ajast võib mõju avaldumise sagedus varieeruda: vanglas viibivate süüdimõistetute, vahistatute ja pikaajalise aresti kandjate jaoks on mõju ulatus suur – tegemist on igapäevaselt avalduva mõjuga. PPA haldusalas olevates arestimajades lühiajalist aresti kandvate isikute jaoks on mõju avaldumise sagedus väike, sest tegemist on ebaregulaarselt ja harva toimuva sündmusega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk kinnipeetavatele puudub – tegemist on tervist toetava positiivse toimega mõjuga. Eelnevat arvesse võttes avaldub oluline mõju kinnipidamisasutuses pikka aega viibivatele kinnipeetavatele, kuid lühiajalise aresti kandjate jaoks on mõju väheoluline. MÕJU RIIGIVALITSEMISELE Mõju keskvalitsuse korraldusele Sihtrühm 1: kinnipidamisasutused ja neid haldavad asutused Eestis on 2023. aasta lõpu seisuga kolm vanglat: Tartu, Viru ja Tallinna vangla, mille tööd juhib ja arendab Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Arestimaja teenust osutavad Tartu ja Viru vangla ning alates 2025. aasta aprillist ka Tallinna vangla. PPA haldusalasse kuulub 13 arestimaja ja üks kinnipidamiskeskus koos arestimajaga. Mõjutatud on kõik kinnipidamisasutused, kus toitlustamine on korraldatud, mistõttu on sihtrühma suurus suur. Määruse jõustumisel tekib kinnipidamisasutustele, nende haldajatele ja toitlustusteenuse pakkujatele kohustus tutvuda uute toitlustusnõuetega ning teha vajalikud muudatused menüü koostamises. Uute nõuetega tutvumine ja nimetatud muudatuste tegemine mõjutab kinnipidamisasutuste eelarvet: tekib ajutiselt täiendav halduskoormus ja vastavuskulu, mis on seotud aja- ja tööjõukuludega. Määruse rakendumisel tõuseb tõenäoliselt vähesel määral ka pakutava toidu hind ning seeläbi suureneb ka kinnipidamisasutuste päevaraha iga kinnipeetava kohta. Kokkuvõttes on mõju ulatus kinnipidamisasutustele ja neid haldavatele asutustele keskmine – menüü nõuetele vastavaks viimiseks tuleb tutvuda uute nõuetega ja teha vajalikud muudatused, kuid tõenäoliselt sellega kohanemisraskusi ei kaasne. Kuna määruse muudatustega tutvumine ja nende rakendamine on ühekordne protsess, on mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike – toitlustamisnõuete ja menüü ajakohastamisega kaasneb küll vähene vastavuskulu ja mõju asutuste eelarvele, kuid üldiselt on tegemist positiivse mõjuga, mis toetab kinnipeetavate tervist. Eelnevat arvestades on kinnipidamisasutuste seisukohast tegemist olulise mõjuga. Sihtrühm 2: Terviseamet Terviseametile jääb määruse jõustumisel järelevalve funktsioon. Seni on järelevalves rakendatud riskipõhist lähenemist. Toidunormide täitmist kontrollitakse vaid konkreetsete pöördumiste või

8

probleemide ilmnemisel. Kontrollid toimuvad tavaliselt dokumentide põhjal, et hinnata nende vastavust kehtivatele nõuetele. Vajaduse korral võib menetlus hõlmata ka kohapealset kontrollkäiku, vestlusi vangla personali ja teenistujatega ning pistelist toidukontrolli. Muudatustega kaasneb vähene aja- ja tööjõukulu, kuid märkimisväärset töökoormuse suurenemist ega kulu asutuse eelarvele ei kaasne. Kuivõrd asutuse igapäevatöö ei muutu ning kehtestatavate nõuetega tutvumine ja järelevalvetingimuste ülevaatamine on ühekordne tegevus, on mõju ulatus ja avaldumise sagedus väike. Ühekordse kuluna on Terviseameti järelevalvesüsteemi MEIS IT- arenduste tegemisteks on vaja kokku 3750 eurot. Seda taotletakse RES 2026–2029 raames. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on Terviseameti jaoks väike. Kokkuvõttes on Terviseametile avalduv mõju väheoluline. KESKKONNAMÕJU Määruse muudatus, mille rakendumisel pakutakse kinnipidamisasutustes senisest tervist toetavamat ja vaheldusrikkamat menüüd, mõjutab positiivselt kõiki keskkonnamõju valdkondi, sealhulgas toiduraiskamise vähenemist, ja seeläbi kogu elanikkonda. Kliima ja keskkond mõjutavad otseselt elanikkonna heaolu ja tervist nii vaimse kui füüsilise tervise vaatest.58, 59 Toidu tootmisega on seotud enam kui veerand maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest.65 Pikemas perspektiivis parandab täisväärtuslikuma ja tervist toetavama toiduvaliku tarbimine kinnipeetavate tervist, mis leevendab survet tervishoiusüsteemile ja vähendab ühtlasi ka tekkivate jäätmete hulka. Kokkuvõttes vähendatakse kinnipidamisasutustes toitlustusnõuete muutmisega pikas perspektiivis keskkonnakoormust ning seeläbi avaldub positiivne mõju kogu rahvastikule – sihtrühm on suur. Kuivõrd määruse muudatuse mõju rahvastikule on kaudne, on mõju ulatus väike, kuid arvestades, et ümbritsev keskkond mõjutab rahvastikku pidevalt kogu elu vältel, on mõju avaldumise sagedus suur. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk rahvastikule on keskkonnamõju vaatest väike – tegemist on kliimat ja keskkonda ning seeläbi rahvastiku tervist ja heaolu toetava muudatusega. Eelnevat arvesse võttes võib öelda, et tegemist on olulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025, kuna rahvatervishoiu seadus jõustub 1. septembril 2025. Määrusega ette nähtud uued nõuded: § 5 ning lisasid 4 ja 5 rakendatakse alates 1. septembrist 2026. a. Määruse §-d 3 ja 4 ning lisad 1–3 (sisuliselt kehtiva määruse nõuded) kehtivad kuni 31. augustini 2026. a. Eelnimetatud sätete erineva rakendumise aeg on vajalik, et tagada üleminekuperiood uute nõuete rakendumiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Tallinna Vanglale, Viru Vanglale ja Tartu Vanglale.

Sotsiaalministri 13.06.2025 määrus nr 1.2-2/46-1.

„Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

Lisa 1

Toiduenergiavajadus* olenevalt vanusest, soost, kehalise aktiivsuse tasemest ja põhiainevahetusest

Vanus aastat Põhiainevahetus Kehalise aktiivsuse tase (PAL)**

MJ/kg ööpäevas 1,4–1,5 1,6–1,7 1,8–1,9 2,0–2,2

MJ kcal

Mehed MJ ööpäevas

kcal ööpäevas

15–30 105

7,6 1820 10,5

2500

11,8

2800

13,0

3100

14,7

3500

31–50 100

7,3 1740 10,1

2400

11,3

2700

12,6

3000

14,3

3400

51–65 94

6,6 1580 9,2

2200

10,5

2500

11,8

2800

13,2

3200

Üle 65 85

5,9 1410 8,4

2000

9,7

2300

10,9

2600

11,8

2800

Naised MJ ööpäevas

kcal ööpäevas

15–30 96

5,8 1390 8,0

1900

9,2

2200

10,5

2500

11,8

2800

31–50 94

5,6 1340 8,0

1900

8,8

2100

10,1

2400

11,3

2700

51–65 88

5,3 1270 7,5

1800

8,4

2000

9,6

2300

10,5

2500

Üle 65 85

4,9 1170 7,1

1700

7,5

1800

9,2

2200

9,7

2300

* Toiduenergiavajadus on väljendatud megadžaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), arvestusega 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ.

** Kinnipeetavate toiduenergiavajadus olenevalt kehalise aktiivsuse tasemest: R 1 – 7,1–8,4 MJ (1700–2000 kcal) – mittetöötavad naised (PAL 1,4–1,5); üle 51-a ruumis töötavad ja vähe liikuvad naised (PAL 1,6–1,7); R 2 – 8,4–9,6 MJ (2000–2300 kcal) – 15–21-a naised; 21–50-a ruumis töötavad ja vähe liikuvad naised (PAL 1,6–1,7); üle 51-a keskmise raskusega tööd tegevad naised (PAL 1,8– 1,9); üle 51-a mittetöötavad mehed (PAL 1,4–1,5); üle 65-a ruumis töötavad ja vähe liikuvad mehed (PAL 1,6–1,7); R 3 – 9,6–11,3 MJ (2300–2700 kcal) – kuni 50-a keskmise raskusega tööd tegevad naised (PAL 1,8–1,9); üle 51-a väga rasket tööd tegevad naised (PAL 2,0–2,4); 19–50-a mittetöötavad mehed (PAL 1,4–1,5); 31–65-a ruumis töötavad ja vähe liikuvad mehed (PAL 1,6–1,7); üle 65- a keskmise raskusega tööd tegevad mehed (PAL 1,8–1,9); R 4 – 11,3–13,0 MJ (2700–3100 kcal) – kuni 50-a väga rasket tööd tegevad naised (PAL 2,0– 2,4); 15–21-a noored mehed, 21–30-a ruumis töötavad, väheliikuvad mehed (PAL 1,6–1,7); 21–65-a keskmise raskusega tööd tegevad mehed (PAL 1,8–1,9); üle 65-a väga rasket tööd tegevad mehed (PAL 2,0–2,2).

Sotsiaalministri määrus nr …1.2-2/46-1 „Nõuded toitlustamisele

kinnipidamisasutuses“ Lisa 2

Olulisemate vitamiinide ja mineraalainete minimaalsed vajalikud kogused päevas*

Nimetus Mehed üle 21 a Naised üle 21 a

Vitamiin A µg-ekv 600 600

Vitamiin D µg 2,5 2,5

Vitamiin E mg 4 3

Vitamiin C mg 10 10

Tiamiin, vitamiin B1 mg 0,6 0,6

Riboflaviin, vitamiin B2 mg 0,8 0,8

Niatsiin mg 11 9

Vitamiin B6 mg 1,0 0,9

Folaadid µg 100 200

Vitamiin B12 µg 0,5 0,5

Biotiin mg 0,075 0,075

Pantoteenhape mg 3 3

Kaltsium mg 500 500

Fosfor mg 300 300

Kaalium mg 1600 1600

Magneesium mg 150 150

Raud mg 7 7

Tsink mg 5 4

Jood µg 70 70

Seleen µg 20 20

Naatrium g 1 1

* Ei vasta rasedate, last rinnaga toitvate emade ja noorte vajadustele.

Sotsiaalministri 13.06.2025 määrus nr …

„Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

Lisa 3 Keskmine valguvajadus

Vanuserühm (aastates)

Valgud vähemalt (grammi päevas)

Poisid

11–14 59

15–18 72

Tüdrukud

11–14 50

15–18 55

Mehed

19–30 65

31–50 65

51–65 60

Üle 65 55

Naised

19–30 50

31–50 50

51–65 50

Üle 65 47

Sotsiaalministri määrus nr ………

„Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

Lisa 4

Toiduenergia, põhitoitainete, rasvhapete ja kiudainete sisaldus rühmade kaupa ühe kuu keskmisena

Energiasisaldus ühe kuu keskmisena ja kõikumine päeviti

Rühm 1 Rühm 2 Rühm 3

Ühe kuu keskmine

energiasisaldus, kcal

päevas

2500 ± 50 2800 ± 50 3200 ± 501

Lubatud

energiasisalduse

kõikumise vahemik

päeviti, kcal päevas

2400–2600 2700–2900 3100–3300

Ühe kuu keskmine põhitoitainetest ja rasvhapetest saadava energia osakaal (%E) ning

kiudainete sisaldus (grammi päevas)

Valgud, %E 10–202

Rasvad, %E 25–40

Küllastunud rasvhapped, %E max 10

Monoküllastumata rasvhapped,

%E 10–20

Polüküllastumata rasvhapped, %E 5–10

Süsivesikud, %E 45–60

Kiudainete sisaldus, grammi

päevas Naised 25, mehed 35

Rühm 1 – töötavad ja mittetöötavad alaealised tüdrukud (PAL3 1,7–1,8), töötavad ja mittetöötavad täisealised naised (PAL 1,7–1,8), mittetöötavad või väheliikuvad täisealised mehed (PAL 1,4–1,6) Rühm 2 – lapseootel naised või alaealised tüdrukud, väga rasket füüsilist tööd tegevad naised (PAL > 1,8), üle 1.80 cm pikad alaealised tüdrukud või täisealised naised (PAL 1,7–1,8), mittetöötavad või väheliikuvad alaealised noormehed (PAL 1,4–1,6), töötavad täisealised mehed (PAL 1,7–1,8) Rühm 3 – imetavad emad, mittetöötavad või väheliikuvad üle 1.90 cm pikad alaealised noormehed (PAL 1,4–1,6), töötavad alaealised noormehed (PAL 1,7–1,8), väga rasket füüsilist tööd tegevad täiskasvanud mehed (PAL > 1,8), üle 1.90 pikad täisealised mehed (PAL 1,7– 1,8)

1 Üle 1.90 cm pikkustel töötavatel alaealiste noormeestel lisaenergia vajadus päevas 200 kcal. 2 Taimsete menüüvalikute puhul vähemalt 18%E, üle 65-aastastel vähemalt 15%E. 3 PAL - päevane kehalise aktiivsuse tase.

Sotsiaalministri määrus nr …

„Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“

Lisa 5 Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus ühe kuu keskmisena

Sisaldus päevas ühe kuu keskmisena1

A-vitamiin, RE 800

D-vitamiin, µg2 Võimaluse korral vähemalt 10

E-vitamiin, mg 11

K-vitamiin, µg 75

B1-vitamiin, mg 1,1

B2-vitamiin, mg 1,6

Pantoteenhape, mg 5

Niatsiin, NE 18,1/18,93

B6-vitamiin, mg 1,8

Biotiin, µg 40

Folaadid (foolhape), µg 330

B12-vitamiin, µg 4,0

C-vitamiin, mg 110

Naatrium, mg4 2300

Kaalium, mg 3500

Kaltsium, mg 950/10002

Fosfor, mg 520/5502

Magneesium, mg 350

Raud, mg 9/155

Tsink, mg 12,7

Vask, mg 0,9

Jood, μg 150

Seleen, μg 90

1 Kui lapseootel naiste ja imetavate emade vitamiinide ja mineraalainete vajadust ei suudeta toiduga tagada, tuleb neid toidulisandina juurde anda. 2 Tubase eluviisi puhul võimaluse piires toidulisandina juurde pakkuda. 3 Suurema sisalduse soovitus kehtib vanuserühmale 18–24-aastased mehed. 4 Naatriumi puhul on antud maksimaalne lubatud kogus kõikidest allikatest kokku. 5 15 mg on minimaalne soovitus tüdrukutele ja naistele, kellel esinevad menstruatsioonid.