Tartu linnas Kardla külas Lokaatorite tee ristumiskoha ehitusprojekt



Teelahendused OÜ



Tartu linnas, Kardla külas, Lokaatorite tee ristumiskoha ehitusprojekt


Lokaatorite tee mahasõidutee ristumine riigiteega 2
Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa km 169+678.
LIIKLUSOHUTUSE AUDITEERIMINE
Põhiprojekti staadium (II-etapp)

Töö nr PP-25-09
ARUANNE
Aruanne on koostatud AS TREV-2 Grupp tellimusel
Tallinn 2025

Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Üldine informatsioon 3
1.1. Tee ehitusprojekt 3
1.2. Auditeerija 3
1.3. Eelnev auditeerimine 3
2. Auditeeritava objekti lühikirjeldus 4
2.1. Olemasolev olukord 4
2.2. Kavandatud lahendus 4
3. Probleemide tuvastus 4
3.1. Põhiprojekti staadium 4
4. Riskide hindamise skaala 5
5. Auditeeritava objekti skeem probleemi asukohaga 5
6. Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas 6
6.1. Probleemi kirjeldus ja ettepanek 6
6.2. Probleemi kirjeldus ja ettepanek 7
6.3. Probleemi kirjeldus ja ettepanek 8
6.4. Probleemi kirjeldus ja ettepanek 9
7. Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud 9
8. Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu 10
9. Audiitori kinnitus 10







Sissejuhatus
Auditeerimine on mõeldud tee projekteerimis- ja ehitusprotsessis tehtud liiklusohutust mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste miinimumini. Töö teostamise aluseks on AS TREV-2 Grupp tellimus.



1. Üldine informatsioon
1.1. Tee ehitusprojekt
Projekt/objekt:
Tartu linnas, Kardla külas, Lokaatorite tee ristumiskoha
ehitusprojekt
Projekti koostaja:
RoadArt OÜ
Töö nr:
25-101-002
Projekti vastutav isik:
Artjom Larjušin (tase 7 kutsetunnistus nr. 200604)
tel. +372 56634050; e-post: [email protected]
Tellija esindaja:
AS TREV-2 Grupp tel. +372 677 6500; e-post: [email protected]
Tellija kontaktisik
Kontaktisik: Vahur Talvik; tel. +372 53444415
e-post: [email protected]


1.2. Auditeerija
Töövõtja nimi:
Teelahendused OÜ
Töö nr:
PP-25-09
Audiitor:
Aleksandr Afanasjev, kutsetunnistus nr 203337
Välitööd, probleemide tuvastamine, aruande koostamine.
Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded:
Jaroslav Jermolovitš, kutsetunnistus nr 187325,
audiitori abi.
Auditeerimise etapp:
II -etapp
Töö teostamise aeg:
25.04 – 05.05. 2025.a.
Välitööde teostamise aeg
25.04 – 26.04. 2025.a.



1.3. Eelnev auditeerimine
Eelnevat auditeerimist ei ole teostatud




2. Auditeeritava objekti lühikirjeldus
2.1. Olemasolev olukord
Projektala asub Tartu maakonnas Kardla ja Vorbuse külas, riigitee nr. 2 Tallinn–Tartu-Võru-Luhamaa maanteel vahemikus km169,416 - km169,861. Teest vasakule km169,678 jääb Lokaatorite tee ristmik. Tegemist on kohaliku teega nr 7930538, millelt on ligipääs AS TREV-2 Grupp asfaltbetoonitehasele.
Tallinn–Tartu-Võru-Luhamaa maantee on antud lõigul kõrge liikluskoormusega, mille liiklussagedus on 2024.a. teeregistri andmetel 8386 a/ööp. Lokaatorite tee liiklussagedus on madal (<500a/ööp), millest valdava osa moodustavad asfaltbetoonitehase vahel liikuvad sõidukid ja väiksemal määral metsa külastavad inimesed. Tallinn–Tartu maantee asfaltkatte laius projektiga käsitleval lõigul on üheksa meetrit, millele lisandub 0,5…1,0-meetri laiune kindlustamata tugipeenar. Lokaatorite tee mahasõidutee asfaltkattega osa laius on 3,5 meetrit. Lkf andmetel viimasel viiel aastal käsitletaval lõigul asja ja isikukahjuga liiklusõnnetusi pole toimunud.

2.2. Kavandatud lahendus
Lokaatorite tee ristmik on lahendatud riigiteel nr. 2 Tallinna poolt vasakpöörderajaga, mille tarvis on Tallinn Tartu-Võru-Luhamaa maanteed paremale poole astmetega laiendatud. Vasakpöörderaja pikkuseks on ettenähtud 90m, millele lisandub siirdelõik 70m. Lokaatorite tee ristmiku geomeetria on kujundatud kolme-tsentriliste raadiustega (30 meetrit, 15 meetrit, 45 meetrit). Lokaatorite tee katte laiuseks on projekteeritud 7,0m, millele lisanduvad kindlustamata tugipeenrad laiusega 0,5 meetrit. Asfaltkattega osa pikkuseks on projekteeritud 34 meetrit. Lokaatorite tee ristmikul on sõidusuundasid eraldav saar. Eraldussaarele on projekteeritud betoonkividest katend.
Asendiplaani joonisel on näidatud nõutud ristumiskoha nähtavuskauguse piir (l=320 m) vastavalt riigitee kiirusepiirangule 90 km/h. Ristumiskoha vertikaallahendus on kõrguslikult kokku viidud riigitee 2 olemasolevaga sõidutee ning Lokaatorite tee kattega. 3,5m laiuse Lokaatorite tee asfaltkattega osa pikkus on 8,5 meetrit, jätkuvalt on Lokaatorite tee katteks kruuskate. Ehitustööde käigus teostatakse nähtavuse tagamiseks vajalikud metsa ja võsa raadamised.
Kogu lõigule on paigaldatud uued liiklusmärgid, teemärgised ja tähispostid.

3. Probleemide tuvastus
3.1. Põhiprojekti staadium
Auditi teemad
Teema osas probleemi tuvastus
Probleem nr
Plaanilahendus
Jah
1
Vertikaalgeomeetria
Jah
2
Liiklusmärgid ja teemärgised, sealhulgas teekattemärgised ja püstmärgised
Jah
3; 4
Valgustatud teede ja ristmike valgustus
Ei tuvastatud
-
Teerajatised
Jah
2
Tee keskkond, sealhulgas haljastus, taimestik, püsivad takistused
Ei tuvastatud
-
Teeäärsed püsitakistused
Ei tuvastatud
-
Turvaliste parklate olemasolu
Ei tuvastatud
-
Jalakäijate ja jalgratturite liiklemisvõimalused
Ei tuvastatud
-
Teepiirdesüsteemide kasutajasõbralikuks kohandamine
Ei tuvastatud
-



4. Riskide hindamise skaala
Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus.


5. Auditeeritava objekti skeem probleemi asukohaga

Joonis 1.




6. Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas
6.1. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
1
Asukoht PK:
PK 169+416 – 169+861
Probleemi kirjeldus:
Projektis on käsitletud ainult Lokaatorite tee (km169,678) ristmikku, kuigi vahetus läheduses on ka Kardla–Tüki tee (km169,412) ristmik (vt. joonis 1 ja 2), kus liiklus-intensiivsus 798a/ööp (s.h. 10% autorongid) on oluliselt suurem kui Lokaatorite teel. Samas Kardla –Tüki teele vasakpöörderada puudub, vasakpöörde ootajatest mööda saamiseks on ristmikul ainult lühike möödasõidulaiend (vt. joonis 3).
Risk:
B2/6
Riski selgitus:
Vasakpööre Kardla–Tüki teele häirib otseliiklust peateel. Olukorda Tallinn – Tartu teel pingestab parempööre Lokaatori teelt, juhul kui sellele järgneb vasakpööre Kardla-Tüki teele. Tagant otsasõidu oht.



Joonis 2 Kardla -Tüki ristmik (vaade Tartu suunas).


Joonis 3 Kardla -Tüki ristmik (vaade Tallinna suunas).


Joonis 4 Nihutatud harudega lahendus.

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Neid kahte ristmikku võiks käsitleda kui parem-vasak nihutatud harudega ristmikku. Kaaluda kahe ristmiku terviklahendust, nähes ette mõlemale ristmikule vasakpöörde lisarajad (vt. joonis 4) või kaaluda ristmike ulatuses kiiruse piirangut 70km/h.
Risk:
B4/2
Riski selgitus:
Liikluskeskkond muutub ohutumaks.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:


6.2. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
2
Asukoht PK:
Ohutussaar PK 169+678
Probleemi kirjeldus:
Probleemid Lokaatori tee ristmiku liiklussaare osas:
1. Äärekiviga liiklussaar (vt. joonis 5) ei ole liiklusvoo mõjutamiseks ja liiklusmärkide paigaldamiseks piisavalt suur. Märk 421 ümberpõike suund on projektis paigutatud saare kitsamast otsast ca 3m kaugusel. EVS näeb ette märgi paigutamist vahetult takistuse ette hargnemiskohtades eraldussaarte otstes. Saare ots peaks olema nähtav mõlemast suunast. Joonisel on segadus märgiposti tähise 687 numbritega.
2. Ristmiku liiklussaare kõrgus on projektis ettenähtud 15cm.
TPN näeb ette liiklussaare kõrguseks sõiduteel ja parklas – 7 kuni 12 sentimeetrit.
3. Projektis on ettenähtud II suurusgrupi märgid.
Ohutussaartel olevad liiklusmärgid 421 ja 687 tuleks paigaldada ühe suurusgrupi võrra väiksemana (Liikluskorralduse juhis Tabel II-1.1a).
4. Saare otsas puudub viirutuse märgis 915.
Risk:
A2/3
Riski selgitus:
1. Liiklusmärgi nõuetele mittevastav paigutus suurendab pimedal ajal, samuti lumega liiklussaarele otsasõidu riski.
2. Liialt kõrge äärekiviga liiklussaar võib põhjustada saarele otsasõidu korral lisaohtu liiklejatele.
3 ja 4. Nõuetest tulenev risk.


Joonis 5 Liiklussaar

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Näha ette liiklussaar mõõtmetega, mis võimaldab saare otsa paigaldada nõuetele vastava I suurusgrupi D=600mm kohustusmärgi 421.
1. Kaaluda ohutussaare pikendamist.
2. Näha ette 10-12 cm kõrgune saar.
3. ja 4.Viia nõuetega kooskõlla.
Risk:
A4/1
Riski selgitus:
Ohutussaare lahenduse korrigeerimine vähendab liikleja riski õnnetusse sattuda.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:





6.3. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
3
Asukoht PK:
PK 169+416 – 169+861
Probleemi kirjeldus:
Vasakpöörderaja märgistus ei vasta EVS 614:2022 nõuetele.
1) Vasakpöörderada eraldav 912 märgise pikkus peaks olema 40m, mitte 90m
(vt. EVS 614 joonis A.13).
2) Suunanoolte märgis 953 vahekaugus peaks olema 30m (EVS 614 tabel 10), mitte 40m nagu projektis.
3) Esimese suunanoole lõpp peab ühtima vasakpöörderada eraldava 912 märgise algusega (vt. EVS 614 joonis A.13).
4) Kui ristmikul puudub suunaviit, peaks vahetult enne ristmikku olema paigaldatud märk 531s „Sõidurajad ja suunad“ (vt. EVS 613 p.10.12).
5) Sõiduradade mõõtahelad ei vasta nõuetele (vt. EVS 614 joonis A.13 lõige A-A).
Risk:
A1/4
Riski selgitus:
Risk läbi EVS 614:2022 ja EVS 613nõuete.


Joonis 6

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
1; 2; 3) Korrigeerida märgistust.
4) Paigaldada vahetult enne ristmikku märk 531s „Sõidurajad ja suunad“ või paigaldada lokaatorite teele suunav viit.
5) Siduda mõõtahelad joonmärgistega õiges punktis (vt. joonis 6).
(EVS 614 joonis A.13 lõige A-A).
Risk:
A4/1
Riski selgitus:
Nõuetele vastav märgistus ja liiklusmärgid vähendavad riski õnnetusse sattuda.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:

















6.4. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
4
Asukoht PK:

Probleemi kirjeldus:
Muudetud projektlahenduses ei ole korrigeeritud möödasõidu keelu mõjupiirkondi.
Risk:
C2/9
Riski selgitus:
Märgistusega vastuolus olev liiklusmärk annab juhile vale signaali möödasõiduga kaasnevast ohust.




Joonis 6

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Möödasõidu keelualade määramisel tuleks vaadelda projekteeritud lõigust pikemat lõiku.
Risk:
C4/3
Riski selgitus:
Väheneb risk õnnetusse sattuda.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:




7. Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud
Tähelepanek
Ettepanek
Tähispostide vahekaugus Tallinn-Tartu teel peaks olema 50m, mitte nagu projektis 43-45m.
Selgitada, vajadusel korrigeerida.











8. Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu

Tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil;
Projekt esitatud
Tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused projekteerimiseks
Projekteerimise tehnilised tingimused esitatud
Pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid norme või standardeid kasutada
Projektide koostamisel on projekti tellija lubanud kasutada lähiriikide norme ja/või juhendmaterjale.
Üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega, sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvutusandmed, jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ja liiklemissuund ning projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud
Tabelis kirjeldatud informatsioon on projekti seletuskirjas. Seletuskiri esitatud.
Pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus.
Puuduvad
Andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta
Kasutatud Teeregistri andmeid, Maa-ameti rakendusi ja Liikluskindlustuse fondi kodulehte
Varasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele
Puuduvad
Muud materjalid sh. uuringute materjalid, mis võivad olla olulised auditeerimiseks
Kasutatud Maa-ameti kaardirakendust, Tee projekteerimise norme ja nõudeid, Standardit EVS



9. Audiitori kinnitus

Käesolevaga kinnitan, et audiitor on auditi läbi viinud olles sõltumatu nii auditi tellijast kui ka projekti autorist.

Kinnitan: Aleksander Afanasjev /allkiri/
05.05.2025.a

Liiklusohutuse auditeerimise
tee üksikute elementide andmete kontroll-lehed
Põhiprojekti etapp

Nr
Küsimus
Jah (V)
Ei (X)
Pole asjakohane (-)
Märkused (Täita kui audiitor on tuvastanud puuduse või soovib kommenteerida)
1. Auditeerimine varasemas staadiumis
1.1
Kas teelõiku on auditeeritud mõnes varasemas staadiumis?
-

1.2
Kui on varem auditeeritud, siis kas selle auditeerimise tulemused on arvesse võetud?
-

2. Tee funktsioon ja liikluskeskkond
2.1
Kas projekti koostamisel on liiklusõnnetuste varasemaid andmeid uuritud ja kas neid on arvesse võetud?
X

2.2
Kas on võetud arvesse liikluskoosseisu ja selle spetsiifikat/ eripära?
V

2.3
Kas juurdepääsud külgnevatelt kinnistutelt teele on välditud või on lahendatud ohutuse seisukohast sobival viisil?
V

2.4
Kas teelõigul ja ristmikel on valitud sobiv projektkiirus?
V

2.5
Kas on rakendatud sobivaid meetmeid tagamaks liikluspiirangute järgimist, näiteks liikluse rahustamist?
V

2.6
Kas üleminek projekteeritud teelt olemasolevale teele on ohutult lahendatud?
V

2.7
Kas peatumisnähtavus on teelõigul tagatud?
V

2.8
Kas eesseisvad sündmused ja muutused keskkonnas on piisavalt aegsasti nähtavad, et sõidukijuhil oleks aega orienteerumiseks ja reageerimiseks?
V

2.9
Kas esineb kriitilisi elemente samas piirkonnas (nt kurvid, ristmikud, mäetipud)?
X

2.10
Kas projekti koosseisus on vajalik kontrollida maastikukujundusplaani?
X

2.11
Kas kõik statsionaarsed jäigad takistused on paigutatud/ asuvad väljaspool vaba ruumi?
V

2.12
Kui takistused pole paigutatud väljapoole vaba ruumi, siis kas nad on kaitstud?
-

2.13
Kas üleminek asulasiseselt teelt maanteele ja vastupidi on projekteeritud sobivalt?
-

2.14
Kas üleminek valgustatud teelt valgustamata teele ja vastupidi on projekteeritud sobivalt?
-

2.15
Kas üleminek ühesuguse ristlõikega teelt teistsuguse ristlõikega teele on projekteeritud sobivalt?
V

2.16
Kas töömaapiir paikneb eemal kriitilistest punktidest (nt järsud kalded, kurvid, piiratud nähtavuskaugusega või tähelepanu kõrvalejuhtivate objektidega piirkonnad)?
V

3. Tee ristlõige
3.1
Kas teele valitud ristlõige on ohutu kõikidele liiklejagruppidele?
V

3.2
Kas süvendis oleva tee nõlvadel on rakendatud meetmeid, et vältida loodusliku materjali teele sattumist?
-

3.3
Kas on vajalik sõidutee kitsendamine?
X

3.4
Kas sõidutee kitsendamine on projekteeritud nii, et on tagatud liiklusohutus?
-

3.5
Kas passiivset ohutust tagavad rajatised on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

3.6
Kas parkla(d) on projekteeritud nii, et sõidukid saavad sisse ja välja sõita ohutult?
-

3.7
Kas projekteerimisel on arvesse võetud ühistranspordi vajadusi (olemasolu ja lahendus)?
-

3.8
Kas on arvestatud ühistranspordikasutajate vajadustega (liikumisvõimalused, teeületused)?
-

3.9
Kas jalakäijate vajadusi on arvesse võetud?
X

3.10
Kas jalgratturite vajadusi on arvesse võetud (nt eraldatud jalgrattateed)?
X

3.11
Kas kergliiklejate ja parkimiskorralduse vahel on konflikt välistatud?
-

3.12
Kas mootorsõidukite radade, jalgrattateede ja kõnniteede vahele on projekteeritud piisav eraldus?
X

3.13
Kas vajalikud on künnised, ohutussaared või sõidutee kitsenemised?
X

3.14
Kas ohutussaared on selgelt nähtavad ja sobiva projektlahendusega?
X
Mahasõidu ohutussaar liiga väike
3.15
Kas kiirust piiravad meetmed on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

3.16
Kas peatumise keelualad on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

3.17
Kas jalgrattatee üleminek sõiduteele on projekteeritud ohutult?
-

3.18
Kas kitsastest oludest (nt olemasolev hoonestus) tingitud projektlahendus on ohutu?
-

3.19
Kas sademevee äravool teelt on projektiga lahendatud?
V

3.20
Kas tee põik- ja pikikalded on piisavad sademevee ärajuhtimiseks ning puuduvad 0-kaldega lõigud?
V

4. Horisontaalne ja vertikaalne geomeetria
4.1
Kas projekteeritava lõigu ulatuses on lahendus ühetaoline?
V

4.2
Kas üleminek projekteeritud teelt olemasolevale teele on ohutult lahendatud?
V

4.3
Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi (näiteks sõidukipiirdesüsteemid, tarad, teeseadmed, liiklusmärgid, maastikukujundus/ haljastus, silla kaldasambad, hooned jms)?
X

4.4
Kas on vajalikud ohutussaared või sõidutee kitsenemised?
X

4.5
Kas teekitsenemised on projekteeritud nõuetekohaselt?
-

4.6
Kas sõidueesõigus on selgelt määratletud ja asjakohaselt tähistatud kohtades, kus jalgratturid ristuvad üksteisega või mootorsõidukitega?
-

4.7
Kas tõusuradadega või 2+1 teel on üleminek 1+1 teele paigutatud õigesse asukohta ja lahendatud ohutult?
-

4.8
Kas ohutuks möödasõiduks on piisavalt võimalusi (möödasõidunähtavusega lõigud/ möödasõidurajad)?
-

4.9
Kas ümbritsev valgus seab mingeid erinõudeid?
X

4.10
Kas sisse- ja väljasõidud teenindus- ja puhkealadele on kavandatud ohututesse kohtadesse?
-

4.11
Kas kõik projekteeritud juurdepääsud teega piirnevatele kinnistutele on põhjendatud ja vajalikud?
V

5. Ristmikud
5.1 Geomeetria ja paigutus
5.1.1
Kas ristmikud on projekteeritud nii, et neid on võimalik arusaadavalt ja õigeaegselt märgata?
V

5.1.2
Kas liikumised on selgesti tähistatud ja lihtsasti arusaadavad?
V

5.1.3
Kas on vajalikud lisarajad aeglustamiseks, kiirendamiseks ja pööramiseks?
V

5.1.4
Kas ristmikel on tagatud nõutavad nähtavuskolmnurgad kõigi teekasutajate jaoks?
V

5.1.5
Kas valitud ristmiku tüüp ja projektlahendus on teede funktsiooni, kasutuse ja ohutuse seisukohast sobivad?
X
Nihutatud harudega lahendus oleks sobivam
5.1.6
Kas projekteeritud mõõtmetega ristmik on ohutu ja arvestab sõidukite pöördekoridoridega?
V

5.1.7
Kas kiirusmuute- ja lisaradade pikkused on sobivad ja nõuetekohased?
V

5.1.8
Kas asulates on ristmike ees olevad ooterajad liiklusmahtu ja sõidukite vajalikke liikumisi arvestades piisavad?
-

5.1.9
Kas esineb juurdepääse, mis asuvad kriitilistes kohtades ja mida saaks kombineerida?
-

5.1.10
Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi (näiteks sõidukipiirdesüsteemid, tarad, teeseadmed, liiklusmärgid, maastikukujundus/ haljastus, silla kaldasambad, hooned jms)?
X

5.1.11
Kas ohutussaared on selgelt nähtavad ja sobiva projektlahendusega?
X
Liiklussaar liiga väike
5.1.12
Kas ristmiku liikluskorraldus on selge ja ühemõtteline?
V

5.1.13
Kas kaetud pöörderajad on projekteeritud ohutult?
V

5.1.14
Kas ühistranspordi peatused on projekteeritud ristmikele?
-

5.1.15
Kas peatumise keelualad on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

5.1.16
Kas ristmikule lähenemisel on vajalik kiiruse alandamine?
X; V
Võiks kaaluda
5.1.17
Kas teeandmise kohustust on vaja rõhutada (nt kasutades korduvaid tähistusi)?
X

5.1.18
Kas ristmikul esineb pöördeid, mis tuleks ära keelata?
X

5.1.19
Kas ristumiste (nt raudteeülesõit, foorristmik, ülekäigurada) tüübid ja vahekaugused on omavahel kooskõlas?
-

5.1.20
Kas ristmikul on vajalik vasakpöörde jaoks eraldi pöörderada või möödumislaiend?
X; V
Võiks kaaluda möödasõidulaiendi asemel pöörderada
5.1.21
Kas pööret sooritavad sõidukijuhid näevad vastu sõitvaid sõidukeid?
V

5.2 Kergliiklejad ristmikul
5.2.1
Kas asulates on ristmikud võimalikult kitsad, et vähendada jalakäijate teeületuse pikkust?
-

5.2.2
Kas kergliiklusteede paigutus ristmikel on keskkonda sobiv ja vastab kergliiklejate vajadustele?
-

5.2.3
Kas kergliiklusteed on ristmikel selgesti tähistatud ja märgistatud?
-

5.2.4
Kas kergliiklejate teeületused ristmikel on lahendatud kergliiklejate vajadusi arvestades?
-

5.2.5
Kas jalakäijate ja jalgratturite ootealad on piisavad?
-

5.2.6
Kas ristumistel jalgrattateedega on sõidueesõigus kindlaks määratud ja tähistatud?
-

5.2.7
Kas jalakäijate teeületuskohad on selgelt ja arusaadavalt projekteeritud?
-

5.2.8
Kas sõidukijuhtide jaoks on selge, kas nad ületavad ühe- või kahesuunalist jalgrattateed?
-

5.2.9
Kas sõidueesõigus on selgelt määratletud ja asjakohaselt tähistatud kohtades, kus jalgratturid ristuvad üksteisega või mootorsõidukitega?
-

5.3 Ringristmikud
5.3.1
Kas projektalal esineb või on projekteeritud ringristmikke?
Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole antud alapunkti järgnevatele küsimustele vaja vastata.
X

5.3.2
Kas ringristmik on kõigist suundadest märgatav?
-

5.3.3
Kas kõik ringristmiku harud on paigutatud ringi keskpunkti suhtes risti?
-

5.3.4
Kas üherajalistel ringristmikel on välditud sõidukite võimalik liiklemine mitmes sõidureas?
-

5.3.5
Kas kohtkindlad takistused on ringristmiku kesksaarele paigutatud ohutult?
-

5.3.6
Kas ringristmiku kesksaar tõkestab tõhusalt nähtavust üle ristmiku?
-

5.3.7
Kas mitmerajalised ringristmikud on liiklejatele arusaadavad?
-

5.3.8
Kas mitmerajalistel ringristmikel on võimalike konfliktide arv viidud miinimumini?
-

5.3.9
Kas ringristmiku väljuva haru geomeetria välistab kiirendamise enne teeületuskohta?
-

5.4 Valgusfoorid
5.4.1
Kas projektalal esineb või on projekteeritud valgusfoore?
Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole antud alapunkti järgnevatele küsimustele vaja vastata.
X

5.4.2
Kui mõnda pöördeliikumist ei reguleerita valgusfooriga, siis kas liiklus on sel juhul ohutu?
-

5.4.3
Kas valgusfoorid on arusaadavalt ja selgelt märgatavad?
-

5.4.4
Kas valgusfooride asukohad on valitud asjakohaselt (sh lisatuled, sõiduraja kohal paiknevad tuled jne)?
-

5.4.5
Kas on välditud näilisest läbipääsu võimalusest (nn roheline laine) tingitud valgusfooride mitte märkamine?
-

5.4.6
Kas rohelise tule põlemise aeg on piisav, et jalakäijad jõuaksid teed ületada?
-

5.4.7
Kas piiratud liikumisvõimalustega jalakäijate jaoks on kavandatud pikemad rohelise tule põlemise ajad?
-

5.4.8
Kas jalakäijate kaitsmiseks on võimalik kehtestada sõidukiliikluse jaoks üldine punane faas?
-

5.4.9
Kui ristmikul ei ole jalakäijatele eraldiseisvat üldist rohelist faasi, siis kas jalakäijale on ette nähtud kaitseaeg, mis annab talle võimaluse tee ületamise alustamiseks enne sõidukite rohelise tule süttimist?
-

5.4.10
Kas jalgrattasõiduks ettenähtud piirkonnas on vajalikud valgusfoori faaside ajalised nihked jalakäijate ja jalgratturite jaoks?
-

5.4.11
Kas jalgratturite jaoks on valgusfooris ette nähtud eraldi tuled? (Kas valgusfoori tuled on paigutatud jalgratturite suhtes õigesti? Kas on hinnatud jalgratturite sõiduõiguse aegu? Vältida kaitstud parempöördefaase ja riski, et jalgratturid ületavad teed punase tulega)
-

5.4.12
Kas maksimaalne ooteaeg on jalgratturite jaoks mõistlik?
-

5.4.13
Kas jalgratturid saab täielikult või osaliselt valgusfooride reguleerimise alt välja viia?
-

5.4.14
Kas on vaja kasutada erimeetmeid valgusfooridele, kui neid mõjutab päikesetõusu/-loojangu ajal otsene päikesepaiste?
-

5.4.15
Kas valgusfooridele on projekteeritud eelnevad hoiatusmärgid, kui neid pole õigeaegselt näha?
-

5.4.16
Kas nähtavuse ja arusaadavuse parandamiseks on vaja dubleerivat valgusfoori?
-

5.4.17
Kas on risk, et olemasolev või projekteeritav teevalgustus raskendab valgusfoori kollase tule nägemist?
-

5.4.18
Kas pöördeliiklus on reguleeritud valgusfooriga?
-

5.4.19
Kas valgusfooriga ristmiku vahetus läheduses asub mõni juurdepääs külgnevalt kinnistult, mis peaks olema arvestatud ristmiku fooritsüklisse?
-

5.4.20
Kas foorristmikul esineb pöördeid, mis tuleks ära keelata?
-

5.4.21
Kas pöörde sooritamiseks on olemas eraldi faas, mille korral on võimalik pööre sooritada peatumata, ilma teed andmata?
-

5.4.22
Kas on ette nähtud piisavad kaitseajad?
-

5.4.23
Kas jalgratturite liiklemise soodustamiseks on mootorsõidukite stoppjooned tahapoole nihutatud?
-

6. Tee ristumine raudteega
6.1 Raudteeülekäigukoht
6.1.1
Kas raudteeülekäigukohad on lahendatud ohutult?
-

6.2 Raudteeülesõidukohad
6.2.1
Kas projektalal on raudteeülesõidukohti?
Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole antud alapunkti järgnevatele küsimustele vaja vastata.
X

6.2.2
Kas raudteeülesõidu tüüp on sobilik arvestades liiklussagedusi ja selle perspektiivi?
-

6.2.3
Kas raudteeülesõidu valgusfoorid jm ohutust suurendavad meetmed on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

6.2.4
Kas on vajalikud erimeetmed raudteeülesõidu hooajalise kasutamise tõttu?
-

6.2.5
Kas tee laius enne ja pärast raudteeülesõitu ning raudteeülesõidu enda laius on piisav sõidukite liikumiste jaoks?
-

6.2.6
Kas vaba ala pärast raudteeülesõitu on piisavalt pikk, et raudteed ületav sõiduk ei oleks sunnitud jääma seisma raudteel?
-

6.2.7
Kas raudteeülesõidul on tagatud nõuetekohane nähtavus?
-

6.2.8
Kas raudteeülesõit on projekteeritud nii, et seda on võimalik arusaadavalt ja õigeaegselt märgata?
-

6.2.9
Kas valgustus on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus see on vajalik?
-

6.2.10
Kas ümbritsev valgus seab mingeid erinõudeid raudteeülesõidule?
-

6.2.11
Kas möödasõidukeelde ja kiiruspiiranguid on kavandatud?


7. Avalikud teenused ja erateenused
7.1 Teenindusjaamad, parklad ja puhkekohad
7.1
Kas projektalal on teenindusjaamu (nt tankla, toitlustus jne), parklaid ja/või puhkekohti?
Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole antud alapunkti järgnevatele küsimustele vaja vastata.
X

7.2
Kas teenindusjaama/ parkla/ puhkekoha lahendus on erinevate liiklusmanöövrite jaoks sobiv?
-

7.3
Kas teenindusjaamad/ parklad/ puhkekohad on lihtsasti juurdepääsetavad?
-

7.4
Kas sisse- ja väljasõidud on ohutult lahendatud?
-

7.5
Kas parkimiskohtade mõõtmed on piisavad sõiduautode, veoautode, busside jm sõidukite parkimiseks?
-

7.6
Kas projektlahendus tagab eriolukordades operatiivsõidukite ohutu juurdepääsu?
-

7.7
Kas jalakäijate liikumine on lahendatud ohutult?
-

7.8
Kas sisse- ja väljasõitude aeglustus- ja kiirendusrajad on piisavalt pikad?

-

7.9
Kas lubamatu parkimise vältimiseks on rakendatud vastavaid meetmeid?
-

7.10
Kas on ette nähtud piisavalt parkimiskohti, et vältida lubamatut parkimist kõnniteedel, jalgrattateedel, sõiduteel ning sisse- ja/või väljasõitudel?
-

7.11
Kas parkla on projekteeritud selliselt, et haljastus, parkla elemendid ja parkivad sõidukid ei takistaks nähtavust?


7.2 Ühistransport
7.2.1
Kas bussipeatused on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

7.2.2
Kas on valitud sobiv bussipeatuse tüüp?
-

7.2.3
Kas projekteeritud bussipeatus on ohutu?
-

7.2.4
Kas peatusest väljuva bussi juhile on tagatud nõuetekohane nähtavus sõiduteele bussi taha?
-

7.2.5
Kas 2+2 ja 2+1 teedel on bussipeatused sõiduteest eraldatud?
-

7.2.6
Kas trammirajad on sõidukiliiklusest eraldatud?
-

8. Ohustatud teekasutajate vajadused
8.1 Ühistranspordi peatustes
8.1.1
Kas on võetud arvesse ühistranspordi ja selle kasutajate vajadusi?
-

8.1.2
Kas jalakäijate ja jalgratturite ootealad on piisavad?
-

8.1.3
Kas peatused on projekteeritud nii, et need on ühistranspordi kasutajatele lihtsasti juurdepääsetavad?
-

8.1.4
Kas teeületuskoht on projekteeritud asukohta, kus jalakäija ületab teed peatuses peatunud bussi tagant?
-

8.1.5
Kas jalakäijate teeületuskoht on paigutatud bussipeatusest eemale?
-

8.1.6
Kas lastele, vanuritele või puuetega isikutele on vajalikud erimeetmed?
-

8.1.7
Kui bussipeatused asuvad ristmikul, siis kas nad paiknevad sõidusuunas pärast ristmikku?
-

8.1.8
Kas bussipeatuse tüüp on valitud sobivalt?
-

8.1.9
Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi (näiteks sõidukipiirdesüsteemid, tarad, teeseadmed, liiklusmärgid, maastikukujundus/ haljastus, silla kaldasambad, hooned jms)?
-

8.1.10
Kas jalgrattateed/ jalgrattarajad on ühistranspordi peatuste piirkonnas ohutult projekteeritud?
-

8.1.11
Kas valgustus on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus see on vajalik?
-

8.2 Kergliiklejate muud vajadused
8.2.1
Kas teeületuskohad asuvad jalakäijate liikumisteekondi arvestades loogilistes ja vajalikes asukohtades nii, et teed ei hakataks ületama selleks mitte ette nähtud kohtades?
-

8.2.2
Kas kergliiklejate teeületused ristmikel on lahendatud kergliiklejate vajadusi arvestades?
-

8.2.3
Kas teeületuskohad on ohutud?
-

8.2.4
Kas esineb risk, et kergliiklejate eritasandiliste läbipääsude korral hakatakse teed ületama samas tasandis selleks mitte ette nähtud kohas?
-

8.2.5
Kas on vaja muid abivahendeid või meetmeid, et muuta teeületamine ohutumaks?
-

8.2.6
Kas jalakäijate ja jalgratturite teeületuskohad on varustatud madalate äärekividega?
-

8.2.7
Kas teeületuskoht on projekteeritud selliselt, et teeületust ootav jalakäija ei jääks tee ääres parkivate autode varju?
-

8.2.8
Kas jalakäijate ja jalgratturite ootealad on piisavad?
-

8.2.9
Kas ohutussaared on piisavalt pikad ja laiad teed ületavatele kergliiklejatele ohutuks ootamiseks?
-

8.2.10
Kas ohutussaared on selgelt nähtavad ja sobiva projektlahendusega?
-

8.2.11
Kas lastele, vanuritele või puuetega isikutele ning nende poolt kasutatavate asutuste (näiteks haigla, lasteaed, kool, hooldekodu) läheduses on vajalikud erimeetmed?
-

8.2.12
Kas on loodud tingimused, et jalakäija ja mootorsõidukijuht näeksid teineteist?
-

8.2.13
Kas nähtavus on takistatud, nt teelaienditel seisvate, pargitud või järjekorras ootavate sõidukitega?
-

8.2.14
Kas on arvesse võetud jalgratturite vajadusi?
-

8.2.15
Kas valgustus on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus see on vajalik?
-

8.2.16
Kas ümbritsev valgus seab mingeid erinõudeid?
-

8.2.17
Kas valgustus on projekteeritud nii, et teed ületavad jalakäijad oleksid selgesti näha?
-

8.2.18
Kas üleminek on projekteeritud ohutult, kui kergliiklusteed lõpevad sõiduteel või suunatakse üle sõidutee?
-

8.2.19
Kas on vajalikud jalakäijapiirded, et tõkestada jalakäijate liikumist selleks mitte ettenähtud kohas?
-

9. Liikluskorraldus, teeseadmed, valgustus
9.1 Liikluskorraldus
9.1.1
Kas on projekteeritud asjakohased kiiruspiirangud (algus, lõpp, piirangu suurus, asukoht)?
-

9.1.2
Kas veoautode, busside, jne möödasõidu keelud on projekteeritud kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

9.1.3
Kas möödasõidukeelu piirangud on projekteeritud kohtadesse, kus need on vajalikud?
X

9.1.4
Kas peatumise keeluga alad on projekteeritud kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

9.1.5
Kas liiklusmärgid ja teeviidad takistavad nähtavust?
X

9.1.6
Kas taimede kasv võib tulevikus põhjustada ohutuse probleeme (nt varjab liiklusmärke)?
X

9.1.7
Kas kõik liiklusmärgid on vajalikud?
V

9.1.8
Kas liiklusmärgid on selgesti näha ja loetavad (märkide suurus)?
V

9.1.9
Kas mittevajalikud märgid või postid on ette nähtud likvideerida?
V

9.1.10
Kas liiklusmärkide paigutus on loogiline ja ühetaoline?
V

9.1.11
Kas teenindusjaama, parkla ja puhkekoha viitamine ning tähistus on arusaadav?
-

9.1.12
Kas on arvesse võetud muutuva teabega liiklusmärke või liiklusjuhtimissüsteeme?
X

9.1.13
Kas kergliiklusteede paigutus ristmikel on keskkonda sobiv, selgesti tähistatud ja märgistatud ning vastab kergliiklejate vajadustele?
-

9.1.14
Kas jalakäijatele ja jalgratturitele ühiseks kasutamiseks ettenähtud rajatised (sh viaduktid, tunnelid, sillad) on nõuetekohaselt tähistatud?
-

9.1.15
Kas sõidueesõigus on selgelt määratletud ja asjakohaselt tähistatud kohtades, kus jalgratturid ristuvad üksteisega või mootorsõidukitega?
-

9.1.16
Kas sõidukijuhtide jaoks on selge, kas nad ületavad ühe- või kahesuunalist jalgrattateed?
-

9.1.17
Kas teeandmise kohustust on vaja rõhutada (nt kasutades korduvaid tähistusi)?
-

9.1.18
Kas liiklusmärgid on paigutatud nii, et nad ei piira nähtavust ristuvatelt teedelt?
V

9.1.19
Kas ristmik on täielikult nähtav ja kõigist suundadest märgatav?
V

9.1.20
Kas ristmikule projekteeritud teekattemärgised ja liiklusmärgid on selged ja üheselt mõistetavad?
V

9.2 Teemärgised (teekatte- ja püstmärgised)
9.2.1
Kas teemärgistus on selge ja arusaadav?
X
Vasakpöörde märgistus vajab korrektuuri
9.2.2
Kas liiklusmärgid ja teemärgised on omavahel kooskõlas?
X
Möödasõidukeelualad vajaks täpsustamist
9.2.3
Kas kergliiklusteede paigutus ristmikel on keskkonda sobiv, selgesti tähistatud ja märgistatud ning vastab kergliiklejate vajadustele?
-

9.2.4
Kas ülemineku tähistus loob ohutud tingimused liiklemiseks, kui kergliiklusteed lõpevad sõiduteel või suunatakse üle sõidutee?
-

9.2.5
Kui mõnda pöördeliikumist ei reguleerita valgusfooriga, siis kas teekattemärgistus on pööret sooritavale sõidukijuhile arusaadav?
V

9.2.6
Kas sõidueesõigus on selgelt määratletud ja asjakohaselt tähistatud kohtades, kus jalgratturid ristuvad üksteisega või mootorsõidukitega?
-

9.2.7
Kas jalgratturite eelistamiseks on projekteeritud sõidukite stoppjooned tahapoole ehk projekteeritud jalgratturite ooteala?
-

9.3 Valgustus
9.3.1
Kas ristmikel, parklates ja puhkekohtades on valgustus projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus see on vajalik?
-

9.3.2
Kas teevalgustus on sobivalt projekteeritud arvestades ümbritsevat valgustust?
-

9.3.3
Kas valgustus on projekteeritud nii, et teed ületavad jalakäijad oleksid selgesti näha?
-

9.3.4
Kas ristmikul on vajalik kontrastvalgustus?
X

9.3.5
Kas üleminek valgustatud teelt valgustamata teele ja vastupidi on projekteeritud sobivalt?
-

9.3.6
Kas ülemineku- ja ristlõike muutuste aladele on valgustus projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus see on vajalik?
-

9.3.7
Kas on risk, et olemasolev või projekteeritav teevalgustus raskendab valgusfoori kollase tule nägemist?
-

9.3.8
Kas ümbritsev valgus seab mingeid erinõudeid?


10. Teeohutusrajatised ja passiivset ohutust tagavad paigaldised
10.1 Muu teevarustus
10.1.1
Kas pimestamisvastased vahendid on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
X

10.1.2
Kas erilistest ilmastikutingimustest tingitud teevarustus (hoiatusmärgid, lumetõkked jne) on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

10.1.3
Kas ulukitarad on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

10.1.4
Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi (näiteks sõidukipiirdesüsteemid, tarad, teeseadmed, liiklusmärgid, maastikukujundus/ haljastus, silla kaldasambad, hooned jms)?
X

10.1.5
Kas süvendis oleva tee nõlvadel on rakendatud meetmeid, et vältida loodusliku materjali teele sattumist?
-

10.1.6
Kas intelligentse transpordisüsteemi (ITS) meetmed on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

10.1.7
Kas selline teevarustus nagu signalisatsioonikilbid, tee kohal paiknevate liiklusmärkide postid, valgustipostid jne on paigutatud väljapoole ohutustsooni või kaitstud passiivset ohutust tagavate rajatiste abil?
-

10.2 Haljastus
10.2.1
Kas kõik olemasolevad ja istutatavad puud on paigutatud/ asuvad väljaspool vaba ruumi?
V

10.2.2
Kas on risk, et teega külgnev taimestik võib tekitada teekasutajale eksliku arusaama liikluskeskkonnast?
X

10.2.3
Kas taimede kasv võib tulevikus põhjustada ohutuse probleeme (näiteks nähtavuse piiramine, puutüvede eeldatav läbimõõt üle 8 cm, liiklusmärkide varjamine, valguse ja varju mõju, teele langevad lehed)?
X

10.2.4
Kas projekteeritud haljastus võib põhjustada teekasutajale mistahes häiringuid?
X

10.2.5
Kas projekteeritud haljastus takistab nähtavust?
X

10.2.6
Kas projekteeritud haljastus takistab sõidukijuhtide, jalakäijate ja jalgratturite visuaalset kontakti?
-

10.2.7
Kas projekteeritud haljastus tagab kõikidel ristmikel nõuetekohase nähtavuse?
V

10.2.8
Kas esineb monotoonsuse oht, mida saab maastikukujundusega vältida?
X

10.3 Konstruktsioonid
10.3.1
Kas tee ja konstruktsioonid on projekteeritud omavahel kokku sobivalt?
-

10.3.2
Kas rinnatised, estakaadid, mastid, kaldasambad, tugimüürid, sillareelingud jne on paigutatud teest piisavale kaugusele ja/või on kaitstud?
-

10.3.3
Kas eritasandilistel läbipääsudel on arvesse võetud jalakäijate ja jalgratturite vajadusi?
-

10.3.4
Kas konstruktsioonidega seotud passiivset ohutust tagavad rajatised on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

10.3.5
Kas valgustus on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus see on vajalik?
-

10.3.6
Kas konstruktsioonid takistavad nähtavust (nt kaldasambad)?
-

10.3.7
Kas on projekteeritud massiivseid truubipäiseid?
-

10.4 Passiivset ohutust tagavad rajatised
10.4.1
Kas statsionaarsed jäigad takistused on paigutatud/ asuvad väljaspool vaba ruumi ja/või on kaitstud passiivset ohutust tagavate rajatistega?
V

10.4.2
Kas passiivset ohutust tagavad rajatised on projekteeritud sobivalt (sh tähistus) ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

10.4.3
Kas piirdesüsteemis on piirde toimivust vähendavaid katkestusi?
-

10.4.4
Kas sügavad/ohtlikud kraavid on kaitstud passiivset ohutust tagavate rajatistega?
X

PROTOKOLL
Pädeva asutuse otsused liiklusohutusauditi koosseisus esitatud ettepanekute osas

1. Üldine informatsioon
1.1. Tee ehitusprojekt
Projekt/objekt:
Tartu linnas, Kardla külas, Lokaatorite tee ristumiskoha
ehitusprojekt
Projekti koostaja:
RoadArt OÜ
Töö nr:
25-101-002
Projekti vastutav isik:
Artjom Larjušin (tase 7 kutsetunnistus nr. 200604)
tel. +372 56634050; e-post: [email protected]
Tellija esindaja:
AS TREV-2 Grupp tel. +372 677 6500; e-post: [email protected]
Tellija kontaktisik
Kontaktisik: Vahur Talvik; tel. +372 53444415
e-post: [email protected]

1.2. Auditeerija
Töövõtja nimi:
Teelahendused OÜ
Töö nr:
PP-25-09
Audiitor:
Aleksandr Afanasjev, kutsetunnistus nr 203337
Välitööd, probleemide tuvastamine, aruande koostamine.
Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded:
 Jaroslav Jermolovitš, kutsetunnistus nr 187325,
audiitori abi.
Auditeerimise etapp:
II -etapp
Töö teostamise aeg:
25.04 – 05.05. 2025.a.
Välitööde teostamise aeg
25.04 – 26.04. 2025.a.



1.3. Eelnev auditeerimine
Eelnevat auditeerimist ei ole teostatud.
2. Riskide hindamise skaala
Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus.



3. Auditeeritava objekti skeem probleemi asukohaga

Joonis 1


4. Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas
4.1. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
1
Asukoht PK:
PK 169+416 – 169+861
Probleemi kirjeldus:
Projektis on käsitletud ainult Lokaatorite tee (km169,678) ristmikku, kuigi vahetus läheduses on ka Kardla–Tüki tee (km169,412) ristmik (vt. joonis 1 ja 2), kus liiklus-intensiivsus 798a/ööp (s.h. 10% autorongid) on oluliselt suurem kui Lokaatorite teel. Samas Kardla –Tüki teele vasakpöörderada puudub, vasakpöörde ootajatest mööda saamiseks on ristmikul ainult lühike möödasõidulaiend (vt. joonis 3).
Risk:
B2/6
Riski selgitus:
Vasakpööre Kardla–Tüki teele häirib otseliiklust peateel. Olukorda Tallinn – Tartu teel pingestab parempööre Lokaatori teelt, juhul kui sellele järgneb vasakpööre Kardla-Tüki teele. Tagant otsasõidu oht.



Joonis 2 Kardla -Tüki ristmik (vaade Tartu suunas).


Joonis 3 Kardla -Tüki ristmik (vaade Tallinna suunas).


Joonis 4 Nihutatud harudega lahendus.

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Neid kahte ristmikku võiks käsitleda kui parem-vasak nihutatud harudega ristmikku. Kaaluda kahe ristmiku terviklahendust, nähes ette mõlemale ristmikule vasakpöörde lisarajad (vt. joonis 4) või kaaluda ristmike ulatuses kiiruse piirangut 70km/h.
Risk:
B4/2
Riski selgitus:
Liikluskeskkond muutub ohutumaks.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:


4.2. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
2
Asukoht PK:
Ohutussaar PK 169+678
Probleemi kirjeldus:
Probleemid Lokaatori tee ristmiku liiklussaare osas:
1. Äärekiviga liiklussaar (vt. joonis 5) ei ole liiklusvoo mõjutamiseks ja liiklusmärkide paigaldamiseks piisavalt suur. Märk 421 ümberpõike suund on projektis paigutatud saare kitsamast otsast ca 3m kaugusel. EVS näeb ette märgi paigutamist vahetult takistuse ette hargnemiskohtades eraldussaarte otstes. Saare ots peaks olema nähtav mõlemast suunast. Joonisel on segadus märgiposti tähise 687 numbritega.
2. Ristmiku liiklussaare kõrgus on projektis ettenähtud 15cm.
TPN näeb ette liiklussaare kõrguseks sõiduteel ja parklas – 7 kuni 12 sentimeetrit.
3. Projektis on ettenähtud II suurusgrupi märgid.
Ohutussaartel olevad liiklusmärgid 421 ja 687 tuleks paigaldada ühe suurusgrupi võrra väiksemana (Liikluskorralduse juhis Tabel II-1.1a).
4. Saare otsas puudub viirutuse märgis 915.
Risk:
A2/3
Riski selgitus:
1. Liiklusmärgi nõuetele mittevastav paigutus suurendab pimedal ajal, samuti lumega liiklussaarele otsasõidu riski.
2. Liialt kõrge äärekiviga liiklussaar võib põhjustada saarele otsasõidu korral lisaohtu liiklejatele.
3. ja 4. Nõuetest tulenev risk.


Joonis 5 Liiklussaar

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Näha ette liiklussaar mõõtmetega, mis võimaldab saare otsa paigaldada nõuetele vastava I suurusgrupi D=600mm kohustusmärgi 421.
1. Kaaluda ohutussaare pikendamist.
2. Näha ette 10-12 cm kõrgune saar.
3 ja 4.Viia nõuetega kooskõlla.
Risk:
A4/1
Riski selgitus:
Ohutussaare lahenduse korrigeerimine vähendab liikleja riski õnnetusse sattuda.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:





4.3. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
3
Asukoht PK:
PK 169+416 – 169+861
Probleemi kirjeldus:
Vasakpöörderaja märgistus ei vasta EVS 614:2022 nõuetele.
1) Vasakpöörderada eraldav 912 märgise pikkus peaks olema 40m, mitte 90m
(vt. EVS 614 joonis A.13).
2) Suunanoolte märgis 953 vahekaugus peaks olema 30m (EVS 614 tabel 10), mitte 40m nagu projektis.
3) Esimese suunanoole lõpp peab ühtima vasakpöörderada eraldava 912 märgise algusega (vt. EVS 614 joonis A.13).
4) Kui ristmikul puudub suunaviit, peaks vahetult enne ristmikku olema paigaldatud märk 531s „Sõidurajad ja suunad“ (vt. EVS 613 p.10.12).
5) Sõiduradade mõõtahelad ei vasta nõuetele (vt. EVS 614 joonis A.13 lõige A-A).
Risk:
A1/4
Riski selgitus:
Risk läbi EVS 614:2022 ja EVS 613nõuete.


Joonis 6

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
1; 2; 3) Korrigeerida märgistust.
4) Paigaldada vahetult enne ristmikku märk 531s „Sõidurajad ja suunad“ või paigaldada lokaatorite teele suunav viit.
5) Siduda mõõtahelad joonmärgistega õiges punktis (vt. joonis 6).
(EVS 614 joonis A.13 lõige A-A).
Risk:
A4/1
Riski selgitus:
Nõuetele vastav märgistus ja liiklusmärgid vähendavad riski õnnetusse sattuda.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:

















4.4. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
4
Asukoht PK:

Probleemi kirjeldus:
Muudetud projektlahenduses ei ole korrigeeritud möödasõidu keelu mõjupiirkondi.
Risk:
C2/9
Riski selgitus:
Märgistusega vastuolus olev liiklusmärk annab juhile vale signaali möödasõiduga kaasnevast ohust.



Joonis 6

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Möödasõidu keelualade määramisel tuleks vaadelda projekteeritud lõigust pikemat lõiku.
Risk:
C4/3
Riski selgitus:
Väheneb risk õnnetusse sattuda.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:



5. Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud
Tähelepanek
Ettepanek
Tähispostide vahekaugus Tallinn-Tartu teel peaks olema 50m, mitte nagu projektis 43-45m.
Selgitada, vajadusel korrigeerida.




6. Auditi protokolli kooskõlastamine ja kinnitamine
Kooskõlastas:
(nimi)
… osakonna ehituse üksuse projektijuht või Projekteerimise osakonna projektijuht
Kooskõlastas:
(nimi)
… osakonna korrashoiu ja liikluskorralduse üksuse liikluskorraldaja
Kooskõlastas:
(nimi)
Arendamise ja korraldamise osakonna liikluskorralduse ekspert
Kooskõlastas:
(nimi)
… osakonna korrashoiu ja liikluskorralduse üksuse juhataja
Kooskõlastas:
(nimi)
… osakonna ehituse üksuse juhataja

Kooskõlastas:
(nimi)
Projekteerimise üksuse juhataja
Kinnitas:
(nimi)
… osakonna juhataja või
Planeerimise osakonna juhataja



Teelahendused OÜ



Tartu linnas, Kardla külas, Lokaatorite tee ristumiskoha ehitusprojekt


Lokaatorite tee mahasõidutee ristumine riigiteega 2
Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa km 169+678.
LIIKLUSOHUTUSE AUDITEERIMINE
Põhiprojekti staadium (II-etapp)

Töö nr PP-25-09
ARUANNE
Aruanne on koostatud AS TREV-2 Grupp tellimusel
Tallinn 2025

Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Üldine informatsioon 3
1.1. Tee ehitusprojekt 3
1.2. Auditeerija 3
1.3. Eelnev auditeerimine 3
2. Auditeeritava objekti lühikirjeldus 4
2.1. Olemasolev olukord 4
2.2. Kavandatud lahendus 4
3. Probleemide tuvastus 4
3.1. Põhiprojekti staadium 4
4. Riskide hindamise skaala 5
5. Auditeeritava objekti skeem probleemi asukohaga 5
6. Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas 6
6.1. Probleemi kirjeldus ja ettepanek 6
6.2. Probleemi kirjeldus ja ettepanek 7
6.3. Probleemi kirjeldus ja ettepanek 8
6.4. Probleemi kirjeldus ja ettepanek 9
7. Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud 9
8. Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu 10
9. Audiitori kinnitus 10







Sissejuhatus
Auditeerimine on mõeldud tee projekteerimis- ja ehitusprotsessis tehtud liiklusohutust mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste miinimumini. Töö teostamise aluseks on AS TREV-2 Grupp tellimus.



1. Üldine informatsioon
1.1. Tee ehitusprojekt
Projekt/objekt:
Tartu linnas, Kardla külas, Lokaatorite tee ristumiskoha
ehitusprojekt
Projekti koostaja:
RoadArt OÜ
Töö nr:
25-101-002
Projekti vastutav isik:
Artjom Larjušin (tase 7 kutsetunnistus nr. 200604)
tel. +372 56634050; e-post: [email protected]
Tellija esindaja:
AS TREV-2 Grupp tel. +372 677 6500; e-post: [email protected]
Tellija kontaktisik
Kontaktisik: Vahur Talvik; tel. +372 53444415
e-post: [email protected]


1.2. Auditeerija
Töövõtja nimi:
Teelahendused OÜ
Töö nr:
PP-25-09
Audiitor:
Aleksandr Afanasjev, kutsetunnistus nr 203337
Välitööd, probleemide tuvastamine, aruande koostamine.
Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded:
Jaroslav Jermolovitš, kutsetunnistus nr 187325,
audiitori abi.
Auditeerimise etapp:
II -etapp
Töö teostamise aeg:
25.04 – 05.05. 2025.a.
Välitööde teostamise aeg
25.04 – 26.04. 2025.a.



1.3. Eelnev auditeerimine
Eelnevat auditeerimist ei ole teostatud




2. Auditeeritava objekti lühikirjeldus
2.1. Olemasolev olukord
Projektala asub Tartu maakonnas Kardla ja Vorbuse külas, riigitee nr. 2 Tallinn–Tartu-Võru-Luhamaa maanteel vahemikus km169,416 - km169,861. Teest vasakule km169,678 jääb Lokaatorite tee ristmik. Tegemist on kohaliku teega nr 7930538, millelt on ligipääs AS TREV-2 Grupp asfaltbetoonitehasele.
Tallinn–Tartu-Võru-Luhamaa maantee on antud lõigul kõrge liikluskoormusega, mille liiklussagedus on 2024.a. teeregistri andmetel 8386 a/ööp. Lokaatorite tee liiklussagedus on madal (<500a/ööp), millest valdava osa moodustavad asfaltbetoonitehase vahel liikuvad sõidukid ja väiksemal määral metsa külastavad inimesed. Tallinn–Tartu maantee asfaltkatte laius projektiga käsitleval lõigul on üheksa meetrit, millele lisandub 0,5…1,0-meetri laiune kindlustamata tugipeenar. Lokaatorite tee mahasõidutee asfaltkattega osa laius on 3,5 meetrit. Lkf andmetel viimasel viiel aastal käsitletaval lõigul asja ja isikukahjuga liiklusõnnetusi pole toimunud.

2.2. Kavandatud lahendus
Lokaatorite tee ristmik on lahendatud riigiteel nr. 2 Tallinna poolt vasakpöörderajaga, mille tarvis on Tallinn Tartu-Võru-Luhamaa maanteed paremale poole astmetega laiendatud. Vasakpöörderaja pikkuseks on ettenähtud 90m, millele lisandub siirdelõik 70m. Lokaatorite tee ristmiku geomeetria on kujundatud kolme-tsentriliste raadiustega (30 meetrit, 15 meetrit, 45 meetrit). Lokaatorite tee katte laiuseks on projekteeritud 7,0m, millele lisanduvad kindlustamata tugipeenrad laiusega 0,5 meetrit. Asfaltkattega osa pikkuseks on projekteeritud 34 meetrit. Lokaatorite tee ristmikul on sõidusuundasid eraldav saar. Eraldussaarele on projekteeritud betoonkividest katend.
Asendiplaani joonisel on näidatud nõutud ristumiskoha nähtavuskauguse piir (l=320 m) vastavalt riigitee kiirusepiirangule 90 km/h. Ristumiskoha vertikaallahendus on kõrguslikult kokku viidud riigitee 2 olemasolevaga sõidutee ning Lokaatorite tee kattega. 3,5m laiuse Lokaatorite tee asfaltkattega osa pikkus on 8,5 meetrit, jätkuvalt on Lokaatorite tee katteks kruuskate. Ehitustööde käigus teostatakse nähtavuse tagamiseks vajalikud metsa ja võsa raadamised.
Kogu lõigule on paigaldatud uued liiklusmärgid, teemärgised ja tähispostid.

3. Probleemide tuvastus
3.1. Põhiprojekti staadium
Auditi teemad
Teema osas probleemi tuvastus
Probleem nr
Plaanilahendus
Jah
1
Vertikaalgeomeetria
Jah
2
Liiklusmärgid ja teemärgised, sealhulgas teekattemärgised ja püstmärgised
Jah
3; 4
Valgustatud teede ja ristmike valgustus
Ei tuvastatud
-
Teerajatised
Jah
2
Tee keskkond, sealhulgas haljastus, taimestik, püsivad takistused
Ei tuvastatud
-
Teeäärsed püsitakistused
Ei tuvastatud
-
Turvaliste parklate olemasolu
Ei tuvastatud
-
Jalakäijate ja jalgratturite liiklemisvõimalused
Ei tuvastatud
-
Teepiirdesüsteemide kasutajasõbralikuks kohandamine
Ei tuvastatud
-



4. Riskide hindamise skaala
Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus.


5. Auditeeritava objekti skeem probleemi asukohaga

Joonis 1.




6. Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas
6.1. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
1
Asukoht PK:
PK 169+416 – 169+861
Probleemi kirjeldus:
Projektis on käsitletud ainult Lokaatorite tee (km169,678) ristmikku, kuigi vahetus läheduses on ka Kardla–Tüki tee (km169,412) ristmik (vt. joonis 1 ja 2), kus liiklus-intensiivsus 798a/ööp (s.h. 10% autorongid) on oluliselt suurem kui Lokaatorite teel. Samas Kardla –Tüki teele vasakpöörderada puudub, vasakpöörde ootajatest mööda saamiseks on ristmikul ainult lühike möödasõidulaiend (vt. joonis 3).
Risk:
B2/6
Riski selgitus:
Vasakpööre Kardla–Tüki teele häirib otseliiklust peateel. Olukorda Tallinn – Tartu teel pingestab parempööre Lokaatori teelt, juhul kui sellele järgneb vasakpööre Kardla-Tüki teele. Tagant otsasõidu oht.



Joonis 2 Kardla -Tüki ristmik (vaade Tartu suunas).


Joonis 3 Kardla -Tüki ristmik (vaade Tallinna suunas).


Joonis 4 Nihutatud harudega lahendus.

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Neid kahte ristmikku võiks käsitleda kui parem-vasak nihutatud harudega ristmikku. Kaaluda kahe ristmiku terviklahendust, nähes ette mõlemale ristmikule vasakpöörde lisarajad (vt. joonis 4) või kaaluda ristmike ulatuses kiiruse piirangut 70km/h.
Risk:
B4/2
Riski selgitus:
Liikluskeskkond muutub ohutumaks.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:


6.2. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
2
Asukoht PK:
Ohutussaar PK 169+678
Probleemi kirjeldus:
Probleemid Lokaatori tee ristmiku liiklussaare osas:
1. Äärekiviga liiklussaar (vt. joonis 5) ei ole liiklusvoo mõjutamiseks ja liiklusmärkide paigaldamiseks piisavalt suur. Märk 421 ümberpõike suund on projektis paigutatud saare kitsamast otsast ca 3m kaugusel. EVS näeb ette märgi paigutamist vahetult takistuse ette hargnemiskohtades eraldussaarte otstes. Saare ots peaks olema nähtav mõlemast suunast. Joonisel on segadus märgiposti tähise 687 numbritega.
2. Ristmiku liiklussaare kõrgus on projektis ettenähtud 15cm.
TPN näeb ette liiklussaare kõrguseks sõiduteel ja parklas – 7 kuni 12 sentimeetrit.
3. Projektis on ettenähtud II suurusgrupi märgid.
Ohutussaartel olevad liiklusmärgid 421 ja 687 tuleks paigaldada ühe suurusgrupi võrra väiksemana (Liikluskorralduse juhis Tabel II-1.1a).
4. Saare otsas puudub viirutuse märgis 915.
Risk:
A2/3
Riski selgitus:
1. Liiklusmärgi nõuetele mittevastav paigutus suurendab pimedal ajal, samuti lumega liiklussaarele otsasõidu riski.
2. Liialt kõrge äärekiviga liiklussaar võib põhjustada saarele otsasõidu korral lisaohtu liiklejatele.
3 ja 4. Nõuetest tulenev risk.


Joonis 5 Liiklussaar

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Näha ette liiklussaar mõõtmetega, mis võimaldab saare otsa paigaldada nõuetele vastava I suurusgrupi D=600mm kohustusmärgi 421.
1. Kaaluda ohutussaare pikendamist.
2. Näha ette 10-12 cm kõrgune saar.
3. ja 4.Viia nõuetega kooskõlla.
Risk:
A4/1
Riski selgitus:
Ohutussaare lahenduse korrigeerimine vähendab liikleja riski õnnetusse sattuda.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:





6.3. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
3
Asukoht PK:
PK 169+416 – 169+861
Probleemi kirjeldus:
Vasakpöörderaja märgistus ei vasta EVS 614:2022 nõuetele.
1) Vasakpöörderada eraldav 912 märgise pikkus peaks olema 40m, mitte 90m
(vt. EVS 614 joonis A.13).
2) Suunanoolte märgis 953 vahekaugus peaks olema 30m (EVS 614 tabel 10), mitte 40m nagu projektis.
3) Esimese suunanoole lõpp peab ühtima vasakpöörderada eraldava 912 märgise algusega (vt. EVS 614 joonis A.13).
4) Kui ristmikul puudub suunaviit, peaks vahetult enne ristmikku olema paigaldatud märk 531s „Sõidurajad ja suunad“ (vt. EVS 613 p.10.12).
5) Sõiduradade mõõtahelad ei vasta nõuetele (vt. EVS 614 joonis A.13 lõige A-A).
Risk:
A1/4
Riski selgitus:
Risk läbi EVS 614:2022 ja EVS 613nõuete.


Joonis 6

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
1; 2; 3) Korrigeerida märgistust.
4) Paigaldada vahetult enne ristmikku märk 531s „Sõidurajad ja suunad“ või paigaldada lokaatorite teele suunav viit.
5) Siduda mõõtahelad joonmärgistega õiges punktis (vt. joonis 6).
(EVS 614 joonis A.13 lõige A-A).
Risk:
A4/1
Riski selgitus:
Nõuetele vastav märgistus ja liiklusmärgid vähendavad riski õnnetusse sattuda.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:

















6.4. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
4
Asukoht PK:

Probleemi kirjeldus:
Muudetud projektlahenduses ei ole korrigeeritud möödasõidu keelu mõjupiirkondi.
Risk:
C2/9
Riski selgitus:
Märgistusega vastuolus olev liiklusmärk annab juhile vale signaali möödasõiduga kaasnevast ohust.




Joonis 6

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Möödasõidu keelualade määramisel tuleks vaadelda projekteeritud lõigust pikemat lõiku.
Risk:
C4/3
Riski selgitus:
Väheneb risk õnnetusse sattuda.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:




7. Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud
Tähelepanek
Ettepanek
Tähispostide vahekaugus Tallinn-Tartu teel peaks olema 50m, mitte nagu projektis 43-45m.
Selgitada, vajadusel korrigeerida.











8. Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu

Tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil;
Projekt esitatud
Tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused projekteerimiseks
Projekteerimise tehnilised tingimused esitatud
Pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid norme või standardeid kasutada
Projektide koostamisel on projekti tellija lubanud kasutada lähiriikide norme ja/või juhendmaterjale.
Üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega, sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvutusandmed, jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ja liiklemissuund ning projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud
Tabelis kirjeldatud informatsioon on projekti seletuskirjas. Seletuskiri esitatud.
Pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus.
Puuduvad
Andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta
Kasutatud Teeregistri andmeid, Maa-ameti rakendusi ja Liikluskindlustuse fondi kodulehte
Varasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele
Puuduvad
Muud materjalid sh. uuringute materjalid, mis võivad olla olulised auditeerimiseks
Kasutatud Maa-ameti kaardirakendust, Tee projekteerimise norme ja nõudeid, Standardit EVS



9. Audiitori kinnitus

Käesolevaga kinnitan, et audiitor on auditi läbi viinud olles sõltumatu nii auditi tellijast kui ka projekti autorist.

Kinnitan: Aleksander Afanasjev /allkiri/
05.05.2025.a

Liiklusohutuse auditeerimise
tee üksikute elementide andmete kontroll-lehed
Põhiprojekti etapp

Nr
Küsimus
Jah (V)
Ei (X)
Pole asjakohane (-)
Märkused (Täita kui audiitor on tuvastanud puuduse või soovib kommenteerida)
1. Auditeerimine varasemas staadiumis
1.1
Kas teelõiku on auditeeritud mõnes varasemas staadiumis?
-

1.2
Kui on varem auditeeritud, siis kas selle auditeerimise tulemused on arvesse võetud?
-

2. Tee funktsioon ja liikluskeskkond
2.1
Kas projekti koostamisel on liiklusõnnetuste varasemaid andmeid uuritud ja kas neid on arvesse võetud?
X

2.2
Kas on võetud arvesse liikluskoosseisu ja selle spetsiifikat/ eripära?
V

2.3
Kas juurdepääsud külgnevatelt kinnistutelt teele on välditud või on lahendatud ohutuse seisukohast sobival viisil?
V

2.4
Kas teelõigul ja ristmikel on valitud sobiv projektkiirus?
V

2.5
Kas on rakendatud sobivaid meetmeid tagamaks liikluspiirangute järgimist, näiteks liikluse rahustamist?
V

2.6
Kas üleminek projekteeritud teelt olemasolevale teele on ohutult lahendatud?
V

2.7
Kas peatumisnähtavus on teelõigul tagatud?
V

2.8
Kas eesseisvad sündmused ja muutused keskkonnas on piisavalt aegsasti nähtavad, et sõidukijuhil oleks aega orienteerumiseks ja reageerimiseks?
V

2.9
Kas esineb kriitilisi elemente samas piirkonnas (nt kurvid, ristmikud, mäetipud)?
X

2.10
Kas projekti koosseisus on vajalik kontrollida maastikukujundusplaani?
X

2.11
Kas kõik statsionaarsed jäigad takistused on paigutatud/ asuvad väljaspool vaba ruumi?
V

2.12
Kui takistused pole paigutatud väljapoole vaba ruumi, siis kas nad on kaitstud?
-

2.13
Kas üleminek asulasiseselt teelt maanteele ja vastupidi on projekteeritud sobivalt?
-

2.14
Kas üleminek valgustatud teelt valgustamata teele ja vastupidi on projekteeritud sobivalt?
-

2.15
Kas üleminek ühesuguse ristlõikega teelt teistsuguse ristlõikega teele on projekteeritud sobivalt?
V

2.16
Kas töömaapiir paikneb eemal kriitilistest punktidest (nt järsud kalded, kurvid, piiratud nähtavuskaugusega või tähelepanu kõrvalejuhtivate objektidega piirkonnad)?
V

3. Tee ristlõige
3.1
Kas teele valitud ristlõige on ohutu kõikidele liiklejagruppidele?
V

3.2
Kas süvendis oleva tee nõlvadel on rakendatud meetmeid, et vältida loodusliku materjali teele sattumist?
-

3.3
Kas on vajalik sõidutee kitsendamine?
X

3.4
Kas sõidutee kitsendamine on projekteeritud nii, et on tagatud liiklusohutus?
-

3.5
Kas passiivset ohutust tagavad rajatised on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

3.6
Kas parkla(d) on projekteeritud nii, et sõidukid saavad sisse ja välja sõita ohutult?
-

3.7
Kas projekteerimisel on arvesse võetud ühistranspordi vajadusi (olemasolu ja lahendus)?
-

3.8
Kas on arvestatud ühistranspordikasutajate vajadustega (liikumisvõimalused, teeületused)?
-

3.9
Kas jalakäijate vajadusi on arvesse võetud?
X

3.10
Kas jalgratturite vajadusi on arvesse võetud (nt eraldatud jalgrattateed)?
X

3.11
Kas kergliiklejate ja parkimiskorralduse vahel on konflikt välistatud?
-

3.12
Kas mootorsõidukite radade, jalgrattateede ja kõnniteede vahele on projekteeritud piisav eraldus?
X

3.13
Kas vajalikud on künnised, ohutussaared või sõidutee kitsenemised?
X

3.14
Kas ohutussaared on selgelt nähtavad ja sobiva projektlahendusega?
X
Mahasõidu ohutussaar liiga väike
3.15
Kas kiirust piiravad meetmed on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

3.16
Kas peatumise keelualad on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

3.17
Kas jalgrattatee üleminek sõiduteele on projekteeritud ohutult?
-

3.18
Kas kitsastest oludest (nt olemasolev hoonestus) tingitud projektlahendus on ohutu?
-

3.19
Kas sademevee äravool teelt on projektiga lahendatud?
V

3.20
Kas tee põik- ja pikikalded on piisavad sademevee ärajuhtimiseks ning puuduvad 0-kaldega lõigud?
V

4. Horisontaalne ja vertikaalne geomeetria
4.1
Kas projekteeritava lõigu ulatuses on lahendus ühetaoline?
V

4.2
Kas üleminek projekteeritud teelt olemasolevale teele on ohutult lahendatud?
V

4.3
Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi (näiteks sõidukipiirdesüsteemid, tarad, teeseadmed, liiklusmärgid, maastikukujundus/ haljastus, silla kaldasambad, hooned jms)?
X

4.4
Kas on vajalikud ohutussaared või sõidutee kitsenemised?
X

4.5
Kas teekitsenemised on projekteeritud nõuetekohaselt?
-

4.6
Kas sõidueesõigus on selgelt määratletud ja asjakohaselt tähistatud kohtades, kus jalgratturid ristuvad üksteisega või mootorsõidukitega?
-

4.7
Kas tõusuradadega või 2+1 teel on üleminek 1+1 teele paigutatud õigesse asukohta ja lahendatud ohutult?
-

4.8
Kas ohutuks möödasõiduks on piisavalt võimalusi (möödasõidunähtavusega lõigud/ möödasõidurajad)?
-

4.9
Kas ümbritsev valgus seab mingeid erinõudeid?
X

4.10
Kas sisse- ja väljasõidud teenindus- ja puhkealadele on kavandatud ohututesse kohtadesse?
-

4.11
Kas kõik projekteeritud juurdepääsud teega piirnevatele kinnistutele on põhjendatud ja vajalikud?
V

5. Ristmikud
5.1 Geomeetria ja paigutus
5.1.1
Kas ristmikud on projekteeritud nii, et neid on võimalik arusaadavalt ja õigeaegselt märgata?
V

5.1.2
Kas liikumised on selgesti tähistatud ja lihtsasti arusaadavad?
V

5.1.3
Kas on vajalikud lisarajad aeglustamiseks, kiirendamiseks ja pööramiseks?
V

5.1.4
Kas ristmikel on tagatud nõutavad nähtavuskolmnurgad kõigi teekasutajate jaoks?
V

5.1.5
Kas valitud ristmiku tüüp ja projektlahendus on teede funktsiooni, kasutuse ja ohutuse seisukohast sobivad?
X
Nihutatud harudega lahendus oleks sobivam
5.1.6
Kas projekteeritud mõõtmetega ristmik on ohutu ja arvestab sõidukite pöördekoridoridega?
V

5.1.7
Kas kiirusmuute- ja lisaradade pikkused on sobivad ja nõuetekohased?
V

5.1.8
Kas asulates on ristmike ees olevad ooterajad liiklusmahtu ja sõidukite vajalikke liikumisi arvestades piisavad?
-

5.1.9
Kas esineb juurdepääse, mis asuvad kriitilistes kohtades ja mida saaks kombineerida?
-

5.1.10
Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi (näiteks sõidukipiirdesüsteemid, tarad, teeseadmed, liiklusmärgid, maastikukujundus/ haljastus, silla kaldasambad, hooned jms)?
X

5.1.11
Kas ohutussaared on selgelt nähtavad ja sobiva projektlahendusega?
X
Liiklussaar liiga väike
5.1.12
Kas ristmiku liikluskorraldus on selge ja ühemõtteline?
V

5.1.13
Kas kaetud pöörderajad on projekteeritud ohutult?
V

5.1.14
Kas ühistranspordi peatused on projekteeritud ristmikele?
-

5.1.15
Kas peatumise keelualad on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

5.1.16
Kas ristmikule lähenemisel on vajalik kiiruse alandamine?
X; V
Võiks kaaluda
5.1.17
Kas teeandmise kohustust on vaja rõhutada (nt kasutades korduvaid tähistusi)?
X

5.1.18
Kas ristmikul esineb pöördeid, mis tuleks ära keelata?
X

5.1.19
Kas ristumiste (nt raudteeülesõit, foorristmik, ülekäigurada) tüübid ja vahekaugused on omavahel kooskõlas?
-

5.1.20
Kas ristmikul on vajalik vasakpöörde jaoks eraldi pöörderada või möödumislaiend?
X; V
Võiks kaaluda möödasõidulaiendi asemel pöörderada
5.1.21
Kas pööret sooritavad sõidukijuhid näevad vastu sõitvaid sõidukeid?
V

5.2 Kergliiklejad ristmikul
5.2.1
Kas asulates on ristmikud võimalikult kitsad, et vähendada jalakäijate teeületuse pikkust?
-

5.2.2
Kas kergliiklusteede paigutus ristmikel on keskkonda sobiv ja vastab kergliiklejate vajadustele?
-

5.2.3
Kas kergliiklusteed on ristmikel selgesti tähistatud ja märgistatud?
-

5.2.4
Kas kergliiklejate teeületused ristmikel on lahendatud kergliiklejate vajadusi arvestades?
-

5.2.5
Kas jalakäijate ja jalgratturite ootealad on piisavad?
-

5.2.6
Kas ristumistel jalgrattateedega on sõidueesõigus kindlaks määratud ja tähistatud?
-

5.2.7
Kas jalakäijate teeületuskohad on selgelt ja arusaadavalt projekteeritud?
-

5.2.8
Kas sõidukijuhtide jaoks on selge, kas nad ületavad ühe- või kahesuunalist jalgrattateed?
-

5.2.9
Kas sõidueesõigus on selgelt määratletud ja asjakohaselt tähistatud kohtades, kus jalgratturid ristuvad üksteisega või mootorsõidukitega?
-

5.3 Ringristmikud
5.3.1
Kas projektalal esineb või on projekteeritud ringristmikke?
Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole antud alapunkti järgnevatele küsimustele vaja vastata.
X

5.3.2
Kas ringristmik on kõigist suundadest märgatav?
-

5.3.3
Kas kõik ringristmiku harud on paigutatud ringi keskpunkti suhtes risti?
-

5.3.4
Kas üherajalistel ringristmikel on välditud sõidukite võimalik liiklemine mitmes sõidureas?
-

5.3.5
Kas kohtkindlad takistused on ringristmiku kesksaarele paigutatud ohutult?
-

5.3.6
Kas ringristmiku kesksaar tõkestab tõhusalt nähtavust üle ristmiku?
-

5.3.7
Kas mitmerajalised ringristmikud on liiklejatele arusaadavad?
-

5.3.8
Kas mitmerajalistel ringristmikel on võimalike konfliktide arv viidud miinimumini?
-

5.3.9
Kas ringristmiku väljuva haru geomeetria välistab kiirendamise enne teeületuskohta?
-

5.4 Valgusfoorid
5.4.1
Kas projektalal esineb või on projekteeritud valgusfoore?
Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole antud alapunkti järgnevatele küsimustele vaja vastata.
X

5.4.2
Kui mõnda pöördeliikumist ei reguleerita valgusfooriga, siis kas liiklus on sel juhul ohutu?
-

5.4.3
Kas valgusfoorid on arusaadavalt ja selgelt märgatavad?
-

5.4.4
Kas valgusfooride asukohad on valitud asjakohaselt (sh lisatuled, sõiduraja kohal paiknevad tuled jne)?
-

5.4.5
Kas on välditud näilisest läbipääsu võimalusest (nn roheline laine) tingitud valgusfooride mitte märkamine?
-

5.4.6
Kas rohelise tule põlemise aeg on piisav, et jalakäijad jõuaksid teed ületada?
-

5.4.7
Kas piiratud liikumisvõimalustega jalakäijate jaoks on kavandatud pikemad rohelise tule põlemise ajad?
-

5.4.8
Kas jalakäijate kaitsmiseks on võimalik kehtestada sõidukiliikluse jaoks üldine punane faas?
-

5.4.9
Kui ristmikul ei ole jalakäijatele eraldiseisvat üldist rohelist faasi, siis kas jalakäijale on ette nähtud kaitseaeg, mis annab talle võimaluse tee ületamise alustamiseks enne sõidukite rohelise tule süttimist?
-

5.4.10
Kas jalgrattasõiduks ettenähtud piirkonnas on vajalikud valgusfoori faaside ajalised nihked jalakäijate ja jalgratturite jaoks?
-

5.4.11
Kas jalgratturite jaoks on valgusfooris ette nähtud eraldi tuled? (Kas valgusfoori tuled on paigutatud jalgratturite suhtes õigesti? Kas on hinnatud jalgratturite sõiduõiguse aegu? Vältida kaitstud parempöördefaase ja riski, et jalgratturid ületavad teed punase tulega)
-

5.4.12
Kas maksimaalne ooteaeg on jalgratturite jaoks mõistlik?
-

5.4.13
Kas jalgratturid saab täielikult või osaliselt valgusfooride reguleerimise alt välja viia?
-

5.4.14
Kas on vaja kasutada erimeetmeid valgusfooridele, kui neid mõjutab päikesetõusu/-loojangu ajal otsene päikesepaiste?
-

5.4.15
Kas valgusfooridele on projekteeritud eelnevad hoiatusmärgid, kui neid pole õigeaegselt näha?
-

5.4.16
Kas nähtavuse ja arusaadavuse parandamiseks on vaja dubleerivat valgusfoori?
-

5.4.17
Kas on risk, et olemasolev või projekteeritav teevalgustus raskendab valgusfoori kollase tule nägemist?
-

5.4.18
Kas pöördeliiklus on reguleeritud valgusfooriga?
-

5.4.19
Kas valgusfooriga ristmiku vahetus läheduses asub mõni juurdepääs külgnevalt kinnistult, mis peaks olema arvestatud ristmiku fooritsüklisse?
-

5.4.20
Kas foorristmikul esineb pöördeid, mis tuleks ära keelata?
-

5.4.21
Kas pöörde sooritamiseks on olemas eraldi faas, mille korral on võimalik pööre sooritada peatumata, ilma teed andmata?
-

5.4.22
Kas on ette nähtud piisavad kaitseajad?
-

5.4.23
Kas jalgratturite liiklemise soodustamiseks on mootorsõidukite stoppjooned tahapoole nihutatud?
-

6. Tee ristumine raudteega
6.1 Raudteeülekäigukoht
6.1.1
Kas raudteeülekäigukohad on lahendatud ohutult?
-

6.2 Raudteeülesõidukohad
6.2.1
Kas projektalal on raudteeülesõidukohti?
Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole antud alapunkti järgnevatele küsimustele vaja vastata.
X

6.2.2
Kas raudteeülesõidu tüüp on sobilik arvestades liiklussagedusi ja selle perspektiivi?
-

6.2.3
Kas raudteeülesõidu valgusfoorid jm ohutust suurendavad meetmed on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

6.2.4
Kas on vajalikud erimeetmed raudteeülesõidu hooajalise kasutamise tõttu?
-

6.2.5
Kas tee laius enne ja pärast raudteeülesõitu ning raudteeülesõidu enda laius on piisav sõidukite liikumiste jaoks?
-

6.2.6
Kas vaba ala pärast raudteeülesõitu on piisavalt pikk, et raudteed ületav sõiduk ei oleks sunnitud jääma seisma raudteel?
-

6.2.7
Kas raudteeülesõidul on tagatud nõuetekohane nähtavus?
-

6.2.8
Kas raudteeülesõit on projekteeritud nii, et seda on võimalik arusaadavalt ja õigeaegselt märgata?
-

6.2.9
Kas valgustus on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus see on vajalik?
-

6.2.10
Kas ümbritsev valgus seab mingeid erinõudeid raudteeülesõidule?
-

6.2.11
Kas möödasõidukeelde ja kiiruspiiranguid on kavandatud?


7. Avalikud teenused ja erateenused
7.1 Teenindusjaamad, parklad ja puhkekohad
7.1
Kas projektalal on teenindusjaamu (nt tankla, toitlustus jne), parklaid ja/või puhkekohti?
Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole antud alapunkti järgnevatele küsimustele vaja vastata.
X

7.2
Kas teenindusjaama/ parkla/ puhkekoha lahendus on erinevate liiklusmanöövrite jaoks sobiv?
-

7.3
Kas teenindusjaamad/ parklad/ puhkekohad on lihtsasti juurdepääsetavad?
-

7.4
Kas sisse- ja väljasõidud on ohutult lahendatud?
-

7.5
Kas parkimiskohtade mõõtmed on piisavad sõiduautode, veoautode, busside jm sõidukite parkimiseks?
-

7.6
Kas projektlahendus tagab eriolukordades operatiivsõidukite ohutu juurdepääsu?
-

7.7
Kas jalakäijate liikumine on lahendatud ohutult?
-

7.8
Kas sisse- ja väljasõitude aeglustus- ja kiirendusrajad on piisavalt pikad?

-

7.9
Kas lubamatu parkimise vältimiseks on rakendatud vastavaid meetmeid?
-

7.10
Kas on ette nähtud piisavalt parkimiskohti, et vältida lubamatut parkimist kõnniteedel, jalgrattateedel, sõiduteel ning sisse- ja/või väljasõitudel?
-

7.11
Kas parkla on projekteeritud selliselt, et haljastus, parkla elemendid ja parkivad sõidukid ei takistaks nähtavust?


7.2 Ühistransport
7.2.1
Kas bussipeatused on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

7.2.2
Kas on valitud sobiv bussipeatuse tüüp?
-

7.2.3
Kas projekteeritud bussipeatus on ohutu?
-

7.2.4
Kas peatusest väljuva bussi juhile on tagatud nõuetekohane nähtavus sõiduteele bussi taha?
-

7.2.5
Kas 2+2 ja 2+1 teedel on bussipeatused sõiduteest eraldatud?
-

7.2.6
Kas trammirajad on sõidukiliiklusest eraldatud?
-

8. Ohustatud teekasutajate vajadused
8.1 Ühistranspordi peatustes
8.1.1
Kas on võetud arvesse ühistranspordi ja selle kasutajate vajadusi?
-

8.1.2
Kas jalakäijate ja jalgratturite ootealad on piisavad?
-

8.1.3
Kas peatused on projekteeritud nii, et need on ühistranspordi kasutajatele lihtsasti juurdepääsetavad?
-

8.1.4
Kas teeületuskoht on projekteeritud asukohta, kus jalakäija ületab teed peatuses peatunud bussi tagant?
-

8.1.5
Kas jalakäijate teeületuskoht on paigutatud bussipeatusest eemale?
-

8.1.6
Kas lastele, vanuritele või puuetega isikutele on vajalikud erimeetmed?
-

8.1.7
Kui bussipeatused asuvad ristmikul, siis kas nad paiknevad sõidusuunas pärast ristmikku?
-

8.1.8
Kas bussipeatuse tüüp on valitud sobivalt?
-

8.1.9
Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi (näiteks sõidukipiirdesüsteemid, tarad, teeseadmed, liiklusmärgid, maastikukujundus/ haljastus, silla kaldasambad, hooned jms)?
-

8.1.10
Kas jalgrattateed/ jalgrattarajad on ühistranspordi peatuste piirkonnas ohutult projekteeritud?
-

8.1.11
Kas valgustus on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus see on vajalik?
-

8.2 Kergliiklejate muud vajadused
8.2.1
Kas teeületuskohad asuvad jalakäijate liikumisteekondi arvestades loogilistes ja vajalikes asukohtades nii, et teed ei hakataks ületama selleks mitte ette nähtud kohtades?
-

8.2.2
Kas kergliiklejate teeületused ristmikel on lahendatud kergliiklejate vajadusi arvestades?
-

8.2.3
Kas teeületuskohad on ohutud?
-

8.2.4
Kas esineb risk, et kergliiklejate eritasandiliste läbipääsude korral hakatakse teed ületama samas tasandis selleks mitte ette nähtud kohas?
-

8.2.5
Kas on vaja muid abivahendeid või meetmeid, et muuta teeületamine ohutumaks?
-

8.2.6
Kas jalakäijate ja jalgratturite teeületuskohad on varustatud madalate äärekividega?
-

8.2.7
Kas teeületuskoht on projekteeritud selliselt, et teeületust ootav jalakäija ei jääks tee ääres parkivate autode varju?
-

8.2.8
Kas jalakäijate ja jalgratturite ootealad on piisavad?
-

8.2.9
Kas ohutussaared on piisavalt pikad ja laiad teed ületavatele kergliiklejatele ohutuks ootamiseks?
-

8.2.10
Kas ohutussaared on selgelt nähtavad ja sobiva projektlahendusega?
-

8.2.11
Kas lastele, vanuritele või puuetega isikutele ning nende poolt kasutatavate asutuste (näiteks haigla, lasteaed, kool, hooldekodu) läheduses on vajalikud erimeetmed?
-

8.2.12
Kas on loodud tingimused, et jalakäija ja mootorsõidukijuht näeksid teineteist?
-

8.2.13
Kas nähtavus on takistatud, nt teelaienditel seisvate, pargitud või järjekorras ootavate sõidukitega?
-

8.2.14
Kas on arvesse võetud jalgratturite vajadusi?
-

8.2.15
Kas valgustus on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus see on vajalik?
-

8.2.16
Kas ümbritsev valgus seab mingeid erinõudeid?
-

8.2.17
Kas valgustus on projekteeritud nii, et teed ületavad jalakäijad oleksid selgesti näha?
-

8.2.18
Kas üleminek on projekteeritud ohutult, kui kergliiklusteed lõpevad sõiduteel või suunatakse üle sõidutee?
-

8.2.19
Kas on vajalikud jalakäijapiirded, et tõkestada jalakäijate liikumist selleks mitte ettenähtud kohas?
-

9. Liikluskorraldus, teeseadmed, valgustus
9.1 Liikluskorraldus
9.1.1
Kas on projekteeritud asjakohased kiiruspiirangud (algus, lõpp, piirangu suurus, asukoht)?
-

9.1.2
Kas veoautode, busside, jne möödasõidu keelud on projekteeritud kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

9.1.3
Kas möödasõidukeelu piirangud on projekteeritud kohtadesse, kus need on vajalikud?
X

9.1.4
Kas peatumise keeluga alad on projekteeritud kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

9.1.5
Kas liiklusmärgid ja teeviidad takistavad nähtavust?
X

9.1.6
Kas taimede kasv võib tulevikus põhjustada ohutuse probleeme (nt varjab liiklusmärke)?
X

9.1.7
Kas kõik liiklusmärgid on vajalikud?
V

9.1.8
Kas liiklusmärgid on selgesti näha ja loetavad (märkide suurus)?
V

9.1.9
Kas mittevajalikud märgid või postid on ette nähtud likvideerida?
V

9.1.10
Kas liiklusmärkide paigutus on loogiline ja ühetaoline?
V

9.1.11
Kas teenindusjaama, parkla ja puhkekoha viitamine ning tähistus on arusaadav?
-

9.1.12
Kas on arvesse võetud muutuva teabega liiklusmärke või liiklusjuhtimissüsteeme?
X

9.1.13
Kas kergliiklusteede paigutus ristmikel on keskkonda sobiv, selgesti tähistatud ja märgistatud ning vastab kergliiklejate vajadustele?
-

9.1.14
Kas jalakäijatele ja jalgratturitele ühiseks kasutamiseks ettenähtud rajatised (sh viaduktid, tunnelid, sillad) on nõuetekohaselt tähistatud?
-

9.1.15
Kas sõidueesõigus on selgelt määratletud ja asjakohaselt tähistatud kohtades, kus jalgratturid ristuvad üksteisega või mootorsõidukitega?
-

9.1.16
Kas sõidukijuhtide jaoks on selge, kas nad ületavad ühe- või kahesuunalist jalgrattateed?
-

9.1.17
Kas teeandmise kohustust on vaja rõhutada (nt kasutades korduvaid tähistusi)?
-

9.1.18
Kas liiklusmärgid on paigutatud nii, et nad ei piira nähtavust ristuvatelt teedelt?
V

9.1.19
Kas ristmik on täielikult nähtav ja kõigist suundadest märgatav?
V

9.1.20
Kas ristmikule projekteeritud teekattemärgised ja liiklusmärgid on selged ja üheselt mõistetavad?
V

9.2 Teemärgised (teekatte- ja püstmärgised)
9.2.1
Kas teemärgistus on selge ja arusaadav?
X
Vasakpöörde märgistus vajab korrektuuri
9.2.2
Kas liiklusmärgid ja teemärgised on omavahel kooskõlas?
X
Möödasõidukeelualad vajaks täpsustamist
9.2.3
Kas kergliiklusteede paigutus ristmikel on keskkonda sobiv, selgesti tähistatud ja märgistatud ning vastab kergliiklejate vajadustele?
-

9.2.4
Kas ülemineku tähistus loob ohutud tingimused liiklemiseks, kui kergliiklusteed lõpevad sõiduteel või suunatakse üle sõidutee?
-

9.2.5
Kui mõnda pöördeliikumist ei reguleerita valgusfooriga, siis kas teekattemärgistus on pööret sooritavale sõidukijuhile arusaadav?
V

9.2.6
Kas sõidueesõigus on selgelt määratletud ja asjakohaselt tähistatud kohtades, kus jalgratturid ristuvad üksteisega või mootorsõidukitega?
-

9.2.7
Kas jalgratturite eelistamiseks on projekteeritud sõidukite stoppjooned tahapoole ehk projekteeritud jalgratturite ooteala?
-

9.3 Valgustus
9.3.1
Kas ristmikel, parklates ja puhkekohtades on valgustus projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus see on vajalik?
-

9.3.2
Kas teevalgustus on sobivalt projekteeritud arvestades ümbritsevat valgustust?
-

9.3.3
Kas valgustus on projekteeritud nii, et teed ületavad jalakäijad oleksid selgesti näha?
-

9.3.4
Kas ristmikul on vajalik kontrastvalgustus?
X

9.3.5
Kas üleminek valgustatud teelt valgustamata teele ja vastupidi on projekteeritud sobivalt?
-

9.3.6
Kas ülemineku- ja ristlõike muutuste aladele on valgustus projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus see on vajalik?
-

9.3.7
Kas on risk, et olemasolev või projekteeritav teevalgustus raskendab valgusfoori kollase tule nägemist?
-

9.3.8
Kas ümbritsev valgus seab mingeid erinõudeid?


10. Teeohutusrajatised ja passiivset ohutust tagavad paigaldised
10.1 Muu teevarustus
10.1.1
Kas pimestamisvastased vahendid on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
X

10.1.2
Kas erilistest ilmastikutingimustest tingitud teevarustus (hoiatusmärgid, lumetõkked jne) on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

10.1.3
Kas ulukitarad on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

10.1.4
Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi (näiteks sõidukipiirdesüsteemid, tarad, teeseadmed, liiklusmärgid, maastikukujundus/ haljastus, silla kaldasambad, hooned jms)?
X

10.1.5
Kas süvendis oleva tee nõlvadel on rakendatud meetmeid, et vältida loodusliku materjali teele sattumist?
-

10.1.6
Kas intelligentse transpordisüsteemi (ITS) meetmed on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

10.1.7
Kas selline teevarustus nagu signalisatsioonikilbid, tee kohal paiknevate liiklusmärkide postid, valgustipostid jne on paigutatud väljapoole ohutustsooni või kaitstud passiivset ohutust tagavate rajatiste abil?
-

10.2 Haljastus
10.2.1
Kas kõik olemasolevad ja istutatavad puud on paigutatud/ asuvad väljaspool vaba ruumi?
V

10.2.2
Kas on risk, et teega külgnev taimestik võib tekitada teekasutajale eksliku arusaama liikluskeskkonnast?
X

10.2.3
Kas taimede kasv võib tulevikus põhjustada ohutuse probleeme (näiteks nähtavuse piiramine, puutüvede eeldatav läbimõõt üle 8 cm, liiklusmärkide varjamine, valguse ja varju mõju, teele langevad lehed)?
X

10.2.4
Kas projekteeritud haljastus võib põhjustada teekasutajale mistahes häiringuid?
X

10.2.5
Kas projekteeritud haljastus takistab nähtavust?
X

10.2.6
Kas projekteeritud haljastus takistab sõidukijuhtide, jalakäijate ja jalgratturite visuaalset kontakti?
-

10.2.7
Kas projekteeritud haljastus tagab kõikidel ristmikel nõuetekohase nähtavuse?
V

10.2.8
Kas esineb monotoonsuse oht, mida saab maastikukujundusega vältida?
X

10.3 Konstruktsioonid
10.3.1
Kas tee ja konstruktsioonid on projekteeritud omavahel kokku sobivalt?
-

10.3.2
Kas rinnatised, estakaadid, mastid, kaldasambad, tugimüürid, sillareelingud jne on paigutatud teest piisavale kaugusele ja/või on kaitstud?
-

10.3.3
Kas eritasandilistel läbipääsudel on arvesse võetud jalakäijate ja jalgratturite vajadusi?
-

10.3.4
Kas konstruktsioonidega seotud passiivset ohutust tagavad rajatised on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

10.3.5
Kas valgustus on projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus see on vajalik?
-

10.3.6
Kas konstruktsioonid takistavad nähtavust (nt kaldasambad)?
-

10.3.7
Kas on projekteeritud massiivseid truubipäiseid?
-

10.4 Passiivset ohutust tagavad rajatised
10.4.1
Kas statsionaarsed jäigad takistused on paigutatud/ asuvad väljaspool vaba ruumi ja/või on kaitstud passiivset ohutust tagavate rajatistega?
V

10.4.2
Kas passiivset ohutust tagavad rajatised on projekteeritud sobivalt (sh tähistus) ja kohtadesse, kus need on vajalikud?
-

10.4.3
Kas piirdesüsteemis on piirde toimivust vähendavaid katkestusi?
-

10.4.4
Kas sügavad/ohtlikud kraavid on kaitstud passiivset ohutust tagavate rajatistega?
X

PROTOKOLL
Pädeva asutuse otsused liiklusohutusauditi koosseisus esitatud ettepanekute osas

1. Üldine informatsioon
1.1. Tee ehitusprojekt
Projekt/objekt:
Tartu linnas, Kardla külas, Lokaatorite tee ristumiskoha
ehitusprojekt
Projekti koostaja:
RoadArt OÜ
Töö nr:
25-101-002
Projekti vastutav isik:
Artjom Larjušin (tase 7 kutsetunnistus nr. 200604)
tel. +372 56634050; e-post: [email protected]
Tellija esindaja:
AS TREV-2 Grupp tel. +372 677 6500; e-post: [email protected]
Tellija kontaktisik
Kontaktisik: Vahur Talvik; tel. +372 53444415
e-post: [email protected]

1.2. Auditeerija
Töövõtja nimi:
Teelahendused OÜ
Töö nr:
PP-25-09
Audiitor:
Aleksandr Afanasjev, kutsetunnistus nr 203337
Välitööd, probleemide tuvastamine, aruande koostamine.
Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded:
 Jaroslav Jermolovitš, kutsetunnistus nr 187325,
audiitori abi.
Auditeerimise etapp:
II -etapp
Töö teostamise aeg:
25.04 – 05.05. 2025.a.
Välitööde teostamise aeg
25.04 – 26.04. 2025.a.



1.3. Eelnev auditeerimine
Eelnevat auditeerimist ei ole teostatud.
2. Riskide hindamise skaala
Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus.



3. Auditeeritava objekti skeem probleemi asukohaga

Joonis 1


4. Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas
4.1. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
1
Asukoht PK:
PK 169+416 – 169+861
Probleemi kirjeldus:
Projektis on käsitletud ainult Lokaatorite tee (km169,678) ristmikku, kuigi vahetus läheduses on ka Kardla–Tüki tee (km169,412) ristmik (vt. joonis 1 ja 2), kus liiklus-intensiivsus 798a/ööp (s.h. 10% autorongid) on oluliselt suurem kui Lokaatorite teel. Samas Kardla –Tüki teele vasakpöörderada puudub, vasakpöörde ootajatest mööda saamiseks on ristmikul ainult lühike möödasõidulaiend (vt. joonis 3).
Risk:
B2/6
Riski selgitus:
Vasakpööre Kardla–Tüki teele häirib otseliiklust peateel. Olukorda Tallinn – Tartu teel pingestab parempööre Lokaatori teelt, juhul kui sellele järgneb vasakpööre Kardla-Tüki teele. Tagant otsasõidu oht.



Joonis 2 Kardla -Tüki ristmik (vaade Tartu suunas).


Joonis 3 Kardla -Tüki ristmik (vaade Tallinna suunas).


Joonis 4 Nihutatud harudega lahendus.

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Neid kahte ristmikku võiks käsitleda kui parem-vasak nihutatud harudega ristmikku. Kaaluda kahe ristmiku terviklahendust, nähes ette mõlemale ristmikule vasakpöörde lisarajad (vt. joonis 4) või kaaluda ristmike ulatuses kiiruse piirangut 70km/h.
Risk:
B4/2
Riski selgitus:
Liikluskeskkond muutub ohutumaks.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:


4.2. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
2
Asukoht PK:
Ohutussaar PK 169+678
Probleemi kirjeldus:
Probleemid Lokaatori tee ristmiku liiklussaare osas:
1. Äärekiviga liiklussaar (vt. joonis 5) ei ole liiklusvoo mõjutamiseks ja liiklusmärkide paigaldamiseks piisavalt suur. Märk 421 ümberpõike suund on projektis paigutatud saare kitsamast otsast ca 3m kaugusel. EVS näeb ette märgi paigutamist vahetult takistuse ette hargnemiskohtades eraldussaarte otstes. Saare ots peaks olema nähtav mõlemast suunast. Joonisel on segadus märgiposti tähise 687 numbritega.
2. Ristmiku liiklussaare kõrgus on projektis ettenähtud 15cm.
TPN näeb ette liiklussaare kõrguseks sõiduteel ja parklas – 7 kuni 12 sentimeetrit.
3. Projektis on ettenähtud II suurusgrupi märgid.
Ohutussaartel olevad liiklusmärgid 421 ja 687 tuleks paigaldada ühe suurusgrupi võrra väiksemana (Liikluskorralduse juhis Tabel II-1.1a).
4. Saare otsas puudub viirutuse märgis 915.
Risk:
A2/3
Riski selgitus:
1. Liiklusmärgi nõuetele mittevastav paigutus suurendab pimedal ajal, samuti lumega liiklussaarele otsasõidu riski.
2. Liialt kõrge äärekiviga liiklussaar võib põhjustada saarele otsasõidu korral lisaohtu liiklejatele.
3. ja 4. Nõuetest tulenev risk.


Joonis 5 Liiklussaar

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Näha ette liiklussaar mõõtmetega, mis võimaldab saare otsa paigaldada nõuetele vastava I suurusgrupi D=600mm kohustusmärgi 421.
1. Kaaluda ohutussaare pikendamist.
2. Näha ette 10-12 cm kõrgune saar.
3 ja 4.Viia nõuetega kooskõlla.
Risk:
A4/1
Riski selgitus:
Ohutussaare lahenduse korrigeerimine vähendab liikleja riski õnnetusse sattuda.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:





4.3. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
3
Asukoht PK:
PK 169+416 – 169+861
Probleemi kirjeldus:
Vasakpöörderaja märgistus ei vasta EVS 614:2022 nõuetele.
1) Vasakpöörderada eraldav 912 märgise pikkus peaks olema 40m, mitte 90m
(vt. EVS 614 joonis A.13).
2) Suunanoolte märgis 953 vahekaugus peaks olema 30m (EVS 614 tabel 10), mitte 40m nagu projektis.
3) Esimese suunanoole lõpp peab ühtima vasakpöörderada eraldava 912 märgise algusega (vt. EVS 614 joonis A.13).
4) Kui ristmikul puudub suunaviit, peaks vahetult enne ristmikku olema paigaldatud märk 531s „Sõidurajad ja suunad“ (vt. EVS 613 p.10.12).
5) Sõiduradade mõõtahelad ei vasta nõuetele (vt. EVS 614 joonis A.13 lõige A-A).
Risk:
A1/4
Riski selgitus:
Risk läbi EVS 614:2022 ja EVS 613nõuete.


Joonis 6

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
1; 2; 3) Korrigeerida märgistust.
4) Paigaldada vahetult enne ristmikku märk 531s „Sõidurajad ja suunad“ või paigaldada lokaatorite teele suunav viit.
5) Siduda mõõtahelad joonmärgistega õiges punktis (vt. joonis 6).
(EVS 614 joonis A.13 lõige A-A).
Risk:
A4/1
Riski selgitus:
Nõuetele vastav märgistus ja liiklusmärgid vähendavad riski õnnetusse sattuda.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:

















4.4. Probleemi kirjeldus ja ettepanek
Probleem nr:
4
Asukoht PK:

Probleemi kirjeldus:
Muudetud projektlahenduses ei ole korrigeeritud möödasõidu keelu mõjupiirkondi.
Risk:
C2/9
Riski selgitus:
Märgistusega vastuolus olev liiklusmärk annab juhile vale signaali möödasõiduga kaasnevast ohust.



Joonis 6

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Möödasõidu keelualade määramisel tuleks vaadelda projekteeritud lõigust pikemat lõiku.
Risk:
C4/3
Riski selgitus:
Väheneb risk õnnetusse sattuda.

Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:



5. Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud
Tähelepanek
Ettepanek
Tähispostide vahekaugus Tallinn-Tartu teel peaks olema 50m, mitte nagu projektis 43-45m.
Selgitada, vajadusel korrigeerida.




6. Auditi protokolli kooskõlastamine ja kinnitamine
Kooskõlastas:
(nimi)
… osakonna ehituse üksuse projektijuht või Projekteerimise osakonna projektijuht
Kooskõlastas:
(nimi)
… osakonna korrashoiu ja liikluskorralduse üksuse liikluskorraldaja
Kooskõlastas:
(nimi)
Arendamise ja korraldamise osakonna liikluskorralduse ekspert
Kooskõlastas:
(nimi)
… osakonna korrashoiu ja liikluskorralduse üksuse juhataja
Kooskõlastas:
(nimi)
… osakonna ehituse üksuse juhataja

Kooskõlastas:
(nimi)
Projekteerimise üksuse juhataja
Kinnitas:
(nimi)
… osakonna juhataja või
Planeerimise osakonna juhataja