Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu

1

EELNÕU

Väärtpaberituru seaduse muutmise seadus

§ 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui Eestis pakutakse väärtpabereid, mille avaliku pakkumise koguväärtus on vähemalt 12

miljonit eurot kõikide lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite pakkumise üheaastase

ajavahemiku jooksul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1

või käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, tuleb selle kohta avalikustada

nimetatud määruse nõuetele vastav prospekt määruses sätestatud korras.“;

3) paragrahvi 15 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 14a lõikes 1 nimetatud

isikud võivad samas artiklis nimetatud tingimustel otsustada väärtpaberite avalikul pakkumisel

koostada samas artiklis nimetatud jätkuprospekti.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 15a lõikes 1 nimetatud

isikud võivad samas artiklis nimetatud tingimustel otsustada väärtpaberite avalikul pakkumisel

koostada samas artiklis nimetatud kasvuemissiooniprospekti.“;

4) paragrahvi 15 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „koguväärtusega 1 000 000–8 000 000 eurot“

tekstiosaga „koguväärtusega vähemalt 1 000 000 eurot, kuid vähem kui 12 000 000 eurot“;

5) paragrahv 32 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 36 lõike 1 punktis 3 ja § 142 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna

„registreerimine“ sõnaga „kinnitamine“ vastavas käändes;

7) paragrahvi 461 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „854–857“ tekstiosaga „854–

856“;

8) paragrahvi 47 lõike 11 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „kes teeb kauplemiskohas

niisuguseid tehinguid,“ tekstiosaga „mis on osa likviidsuse juhtimisest või“;

9) paragrahvi 47 lõike 11 punkt 3, § 857 ning § 873 lõiked 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 874 lõike 6 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „, võttes muu hulgas arvesse

käesoleva seaduse § 873 lõigete 11 ja 12 kohaselt avalikustatud teavet“;

11) paragrahvi 886 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kliendi korralduste süsteemne täitja (edaspidi süsteemne täitja) on investeerimisühing, kes

täidab organiseeritult, sagedasti ja korrapäraselt kliendi korraldusi seoses

omakapitaliväärtpaberitega oma arvel väljaspool kauplemiskohta ning korraldamata

mitmepoolset süsteemi või kes võtab endale süsteemse täitja staatuse.“;

12) paragrahvi 886 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks;

2

13) paragrahvi 886 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 94 lõikes 7 asendatakse sõnad „lubatud heitkoguse ühikute“ sõnadega

„heitkoguse ühikute“;

15) paragrahvi 1197 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kauplemisteabe aruannete avalikustaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 34 nimetatud isik.

(4) Kauplemiskoondteabe esitaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014

artikli 2 lõike 1 punktis 35 nimetatud isik.

(5) Aruandlussüsteemi korraldaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 36 nimetatud isik.“;

16) paragrahvi 1246 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Korraldaja kehtestab meetmed ja rakendab neid, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 22b sätestatud andmete kvaliteedinõuete täitmine.

(82) Reguleeritud turul peab olema vähemalt kolm olulisel määral aktiivset osalejat, kellel on

võimalik hinna kujundamiseks kõigi teiste osalejatega vahetada teavet.“;

17) paragrahvi 1361 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Korraldajal on õigus väärtpaberiga

kauplemine ajutiselt peatada või piirata seda“ sõnadega „väärtpaberiturul valitsevate

äärmuslike olude või“;

18) paragrahvi 1361 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Korraldaja määrab kauplemise ajutise

peatamise“ sõnadega „või piiramise“;

19) paragrahvi 1361 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Korraldaja avalikustab oma veebilehel teabe asjaolude kohta, mille korral tuleb

kauplemine peatada või seda piirata, ja põhimõtete kohta, mille alusel määratakse kindlaks

selleks kasutatavad peamised tehnilised parameetrid.

(6) Kui korraldaja ei peata ega piira kauplemist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatule hoolimata sellest, et väärtpaberi või selle väärtpaberiga seotud väärtpaberite oluline

hinnamuutus on põhjustanud korratud kauplemistingimused ühel või mitmel turul, on

inspektsioonil õigus võtta turgude korra- või õiguspärase toimimise taastamiseks asjakohaseid

meetmeid, sealhulgas rakendada käesoleva seaduse § 235 punktides 71, 79 ja 710 sätestatud

õigusi.“;

20) paragrahvi 1371 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Aktsiate suhtes, millel on väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda väljastatud

rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (edaspidi ISIN-kood), või aktsiate suhtes,

millel on Euroopa Majanduspiirkonna ISIN-kood ja millega kaubeldakse kolmanda riigi

kauplemiskohas kohalikus vääringus või Euroopa Majanduspiirkonna välises vääringus, nagu

on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõike 1

punktis a, ning mille likviidsuse seisukohast kõige kohasemaks turuks olev kauplemiskoht asub

kolmandas riigis, võib korraldaja kohaldada sama hinnasammu, mida kohaldatakse selles

kolmanda riigi kauplemiskohas.“;

3

21) paragrahv 1471 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 1631 lõike 7 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „§-des 1344, 1361,

1371 ja 1471“ tekstiosaga „§-des 1344, 1361 ja 1371“;

23) paragrahvi 1631 lõike 7 teises lauses asendatakse tekstiosa „§ 1246 lõigetes 1 ja 5–7“

tekstiosaga „§ 1246 lõigetes 5–7“;

24) paragrahvi 1631 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Mitmepoolsel kauplemissüsteemil ja organiseeritud kauplemissüsteemil peab olema

vähemalt kolm olulisel määral aktiivset osalejat, kellel on võimalik hinna kujundamiseks kõigi

teiste osalejatega vahetada teavet.“;

25) paragrahvi 1634 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja

kehtestab meetmed ja rakendab neid, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 600/2014 artiklis 22b sätestatud andmete kvaliteedinõuete täitmine.“;

26) paragrahvi 1636 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „kaubatuletisinstrumentide ja

lubatud heitkoguse väärtpaberitega“ tekstiosaga „kaubatuletisinstrumentide, heitkoguse

ühikute või nende tuletisinstrumentidega“;

27) paragrahvi 16310 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 16310. Kaubatuletisinstrumentide ja heitkoguse ühikute tuletisinstrumentide

positsioonide haldamise kontrollid“;

28) paragrahvi 16310 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kauplemiskohas kaubeldakse kaubatuletisinstrumentidega või heitkoguse ühikute

tuletisinstrumentidega, rakendab kauplemiskoha korraldaja positsioonide haldamise

kontrolle.“;

29) paragrahvi 16310 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) saada juurdepääs asjakohastele dokumentidele kaubatuletisinstrumentides või heitkoguse

ühikute tuletisinstrumentides võetud positsiooni või riskipositsiooni suuruse ja eesmärgi või

võetud kohustuse kohta, samuti teabele kaudse osaluse, kooskõlastatult positsioonide

omandamise kokkulepete ja vara või kohustuste kohta alusvara turul, sealhulgas asjakohasel

juhul positsioonide kohta, mida hoitakse liikmete ja turuosaliste vahendusel heitkoguse ühikute

tuletisinstrumentides või kaubatuletisinstrumentides, millel on sama alusvara ja samad

omadused, teistes kauplemiskohtades ja väljaspool kauplemiskohta tehtud majanduslikult

samaväärsetes tehingutes;“;

30) paragrahvi 16311 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui kauplemiskohas kaubeldakse kaubatuletisinstrumentide või heitkoguse ühikute

tuletisinstrumentidega, on kauplemiskoha korraldaja kohustatud:

1) avalikustama kauplemiskohtade kohta, kus kaubeldakse optsioonidega, kord nädalas kaks

aruannet, millest üks ei hõlma optsioone, kauplemiskohas kauplemisele võetud erinevates

kaubatuletisinstrumentides või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentides hoitavate

koondpositsioonide kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute kategooriate kaupa;

2) avalikustama kauplemiskohtade kohta, kus optsioonidega ei kaubelda, kord nädalas aruande,

milles käsitletakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmeid;

3) esitama vähemalt kord päevas inspektsioonile täieliku aruande kõigi kauplemiskohas

tehinguid tegevate isikute, sealhulgas kauplemiskoha osaliste ja nende klientide

4

kaubatuletisinstrumentides või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentides hoitavatest

positsioonidest;

4) esitama käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud aruanded inspektsioonile ja Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.“;

31) paragrahvi 16311 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kauplemiskoha korraldaja liigitab kaubatuletisinstrumentides või heitkoguse ühikute

tuletisinstrumentides positsiooni hoidvad isikud nende põhitegevuse laadi põhjal järgmiselt:“;

32) paragrahvi 16311 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) heitkoguse ühikute tuletisinstrumentide puhul heiteallika või õhusõiduki käitaja, kellele

kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud kohustusi;“;

33) paragrahvi 16311 lõigetes 3–6 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktis 1“ tekstiosaga „lõike

1 punktides 1 ja 2“;

34) paragrahvi 16312 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠16312. Kaupleja aruandluskohustus

(1) Investeerimisühing, kes kaupleb kauplemiskohas kauplemisele võetud

kaubatuletisinstrumentide või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidega väljaspool

kauplemiskohta, esitab inspektsioonile vähemalt kord päevas aruande positsioonide kohta,

mille ta on võtnud väljaspool kauplemiskohta tehtud majanduslikult samaväärsetes tehingutes,

samuti kuni lõppkliendini oma klientide ja nende klientide positsioonide kohta vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 26 ning, kui see on

asjakohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklile 8.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui

kaubatuletisinstrumentide või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidega kaubeldakse olulises

mahus rohkem kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades, millest suurima

kauplemismahuga kauplemiskoht on registreeritud Eestis.“;

35) paragrahvi 16312 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kaubatuletisinstrumentides“ sõnadega

„või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentides“;

36) paragrahvi 235 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 30 lõike 1 punktis a

viidatud rikkumise korral keelata investeerimisühingus, võrdlusaluse halduris või

järelevalvealuses sisendandmete esitajas juhtimiskohustusi täitval isikul nimetatud määruse

tähenduses või muul füüsilisel isikul, kes rikkumise eest vastutab, ajutiselt oma arvel

väärtpaberitehingute tegemine;“;

37) paragrahvi 235 täiendatakse punktidega 79 ja 710 järgmises sõnastuses:

„79) nõuda kellelt tahes positsiooni või riskipositsiooni suuruse vähendamist;

710) piirata kelle tahes õigust kaubatuletisinstrumentidesse investeerida, sealhulgas

kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangute kehtestamisega;“;

38) paragrahvi 235 täiendatakse punktidega 711 ja 712 järgmises sõnastuses:

„711) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 30 lõike 1 punktis a

viidatud rikkumise korral keelata investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitval isikul

nimetatud määruse tähenduses või muul füüsilisel isikul, kes rikkumise eest vastutab, ajutiselt

5

juhtimiskohustuste täitmine investeerimisühingutes, võrdlusaluste haldurites või

järelevalvealustes sisendandmete esitajates;

712) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 14 või 15 sätestatud

keelu korduva rikkumise korral keelata investeerimisühingus, võrdlusaluste halduris või

järelevalvealuses sisendandmete esitajas juhtimiskohustusi täitval isikul nimetatud määruse

tähenduses või muul füüsilisel isikul, kes rikkumise eest vastutab, vähemalt kümneks aastaks

juhtimiskohustuste täitmine investeerimisühingutes, võrdlusaluste haldurites või

järelevalvealustes sisendandmete esitajates;“;

39) paragrahvi 2371 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „, artiklites 8–10, artikli 11 lõigetes 1 ja 3,

artikli 14 lõigetes 1 ja 2, artikli 15 lõikes 1, artikli 16 lõigetes 1–3, artiklites 17 ja 18, artikli 19

lõigetes 1–3, artikli 20 lõikes 1, artikli 21 lõigetes 1–4 ja 7–11, artikli 22 lõigetes 2–5, artikli 23

lõigetes 1–3 ja 5 või“ tekstiosaga „ja 12a, artiklites 8, 9 ja 10, artikli 11 lõigetes 1 ja 3, artikli 14a

lõikes 1, artikli 15a lõikes 1, artikli 16 lõigetes 1, 2 ja 3, artiklites 17 ja 18, artikli 19 lõigetes 1,

2 ja 3, artikli 20 lõikes 1, artikli 21 lõigetes 1–4 ja 7–11, artikli 22 lõigetes 2–5, artikli 23

lõigetes 1, 2, 3, 4a ja 5 ning“;

40) paragrahvi 23719 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 3 lõikes 1 või 3, artikli

4 lõikes 3, artiklis 5, artiklis 6, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 1, artikli 8a lõikes 1 või 2,

artiklis 8b, artiklis 10, artikli 11 lõikes 1, 1a, 1b või 3, artikli 11a lõikes 1, artikli 12 lõikes 1,

artikli 13 lõikes 1 või 2, artikli 14 lõikes 1, 2 või 3, artikli 15 lõikes 1, 2 või 4, artikli 17 lõikes 1,

artikli 20 lõikes 1, 1a või 2 või artikli 21 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

41) paragrahvi 23730 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „artikli 19 lõigetes 1–3, 5–7 ja 11“

tekstiosaga „artikli 19 lõigetes 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 11“;

42) paragrahvi 23730 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 0,8 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi

konsolideeritud käibest või kuni 1 000 000 eurot, kui käibel põhinev rahatrahvi summa on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 31 lõike 1 punktides a, b ja

d–h nimetatud asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalselt väike, või kuni kolmekordses

väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

43) paragrahvi 23738 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 0,8 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi

konsolideeritud käibest või kuni 1 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

44) paragrahvi 23739 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 0,8 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi

konsolideeritud käibest või kuni 1 000 000 eurot, kui käibel põhinev rahatrahvi summa on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 31 lõike 1 punktides a, b ja

d–h nimetatud asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalselt väike, või kuni kolmekordses

väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

6

45) paragrahvi 23740 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi

konsolideeritud käibest või kuni 2 500 000 eurot, kui käibel põhinev rahatrahvi summa on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 31 lõike 1 punktides a, b ja

d–h nimetatud asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalselt väike, või kuni kolmekordses

väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

46) paragrahvi 23768 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kellade sünkroniseerimise kohustuse“

tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22c lõikes 1

sätestatud kohustuse“;

47) paragrahvi 23774 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „artikli 28 lõikes 1 või 2“ tekstiosaga „artikli

28 lõikes 1“;

48) paragrahvi 23776 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 23776. Kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste andmete säilitamise kohustuse

rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 31 lõikes 3 nimetatud

andmete registreerimise ja säilitamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

49) seadust täiendatakse §-dega 23793 ja 23794 järgmises sõnastuses:

„§ 23793. Kauplemiskoondteabe esitajale andmete edastamise nõuete ja edastatavate

andmete kvaliteedinõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22a lõigetes 1 ja 5–8 ning

artikli 22b lõikes 1 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 23794. Korralduste voo eest tasu saamise keelu rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 39a lõikes 1 sätestatud

keelu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;

50) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/790, millega muudetakse direktiivi

2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L, 2024/790, 08.03.2024).“.

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2026. aasta 5. märtsil.

7

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4, 36, 38 ja 42–45 jõustuvad 2026. aasta 5. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamised eesmärgid on:

 lihtsustada kapitali kaasamist väikesemahuliste väärtpaberiemissioonide korral. Hetkel ei

pea väärtpaberiprospekti koostama, kui emissiooni maht on kuni 8 mln eurot. Eelnõuga

muudetakse kehtivat seadust nii, et edaspidi ei pea prospekti koostama kui emissiooni maht

jääb alla 12 mln euro. Prospekti koostamise kulud võivad olla väiksemate emissioonide

korraldamise koguhinnaga võrreldes ebaproportsionaalsed. Seetõttu saab alla 12 mln euro

suuruste emissioonide korral emitent koostada prospekti asemel lihtsama teabedokumendi;

 anda emitendile endale valida, mis keeles ta soovib prospekti koostada. See edendab samuti

kapitali kaasamist väärtpaberiturul. Lähtuvalt emissiooni sihtgrupist saab emitent ise

otsustada, mis keeles on asjakohane prospekt koostada (kas rahvusvahelises rahanduses

üldkasutatavas keeles või Finantsinspektsiooni tunnustatavas keeles). Kui väärtpabereid

pakutakse Eestis, on emitendil kohustus tõlkida prospekti kokkuvõte eesti keelde;

 vähendada investeerimisteenuste pakkujate (pangad, investeerimisühingud) koormust läbi

erinevate nõuete vähendamise – näiteks kliendi väärtpaberikorralduste täitmisega seonduva

regulatsiooni lihtsustamine, muu hulgas teatud aruandluskohustuse kaotamine ja teatud

tuletisinstrumentidega kauplejate aruandluskohustuse lihtsustamine;

 võimaldada Finantsinspektsioonile rahatrahvide proportsionaalsem rakendamine

turukuritarvitustega seotud rikkumiste korral, mille kohaselt saab trahvi määrata

protsendina äriühingu käibest. Maksimaalne protsendimäär sätestatakse seaduses.

Kõik eelnimetatud muudatused põhinevad Euroopa Liidu õigusaktidel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna

nõunikud Elise Kõiv ([email protected]), Valner Lille ([email protected]) ja osakonnajuhataja

asetäitja Thomas Auväärt ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti

kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit

([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (töösuhe lõppenud).

1.3. Märkused

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2024/790, 28. veebruar 2024, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide

turgude kohta1 (ELT L, 2024/790, 8.3.2024)2 (edaspidi direktiiv). Direktiiv tuleb liikmesriikidel

üle võtta hiljemalt 29. septembril 2025. a.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning

millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349–496) (edaspidi MIFID2).

Direktiivi tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj 2 Direktiivi tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/790/oj

2

Eelnõuga kehtestatakse meetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2809,

23. oktoober 2024, millega muudetakse määrusi (EL) 2017/11293, (EL) nr 596/20144 ja (EL)

nr 600/20145, et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning

hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile (ELT L,

2024/2809, 14.11.2024)6 (edaspidi määrus (EL) 2024/2809) rakendamiseks. Määruse (EL)

2024/2809:

 artikli 4 lõikes 2 loetletud sätteid (sh artikli 1 punkte 11–14) kohaldatakse alates 5. märtsist

2026. a.;

 artikli 4 lõikes 3 loetletud sätteid (sh artikli 1 punkti 3 ja punkti 21 alapunkti a seoses

määruse (EL) 2017/1129 artikli 27 lõikega 1) kohaldatakse alates 5. juunist 2026. a.;

 artikli 2 punkti 14 alapunkti a ja punkti 15 järgimiseks vajalikud meetmed tuleb

liikmesriikidel kehtestada hiljemalt 5. juuniks 2026. a.7

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna eelnõu käsitleb

Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamist. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

(edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus

nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti

eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Euroopa

Komisjoni mõjuhinnangud on kättesaadaval EL õiguse portaalis.8 Eesti seisukohad on

kättesaadaval Riigikogu dokumendiregistris.9 Seisukohtades arvestati Euroopa Komisjoni

mõjuhinnangus esitatuga. Eelnõu ei lähe EL õiguses ettenähtust kaugemale. Rakendatud on

prospektimääruse artikli 3 lõike 2d valikuõigust.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse väärtpaberituru seadust redaktsioonis RT I, 10.06.2025, 2 (edaspidi

VPTS).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1129, 14. juuni 2017, mis käsitleb väärtpaberite avalikul

pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12—82) (edaspidi prospektimäärus). Määruse tekst

kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1129/oj 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 596/2014, 16. aprill 2014 , mis käsitleb turukuritarvitusi

(turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1—61)

(edaspidi turukuritarvituse määrus). Määruse tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/596/oj 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta

ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84-148) (edaspidi MIFIR). Määruse

tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/600/oj 6 Määruse tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2809/oj 7 Vastavalt määruse (EL) 2024/2809 artikli 4 lõikele 4 8 Direktiiv: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0346; määrus (EL)

2024/2809: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52022SC0762 9 Direktiiv: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/e8c26ff9-ba98-4675-ae86-

86553dc236ae/eesti-seisukohad-kapitaliturgude-liidu-edasiarendamise-ettepanekute-kohta---com2021-721-

com2021-722-com2021-723-com2021-727/; määrus (EL) 2024/2809:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/5cd93d6d-c1b3-4cfd-abbe-42646ae5eb47/eesti-

seisukohad-euroopa-komisjoni-ettepanekute-kohta-kapitaliturgude-liidu-edendamiseks-ja-atraktiivsemaks-

muutmiseks---sec2022-760-swd2022-762-swd2022-763-com2022-760/

3

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga tagatakse prospektimääruse ja turukuritarvituse määruse muudatuste riigisisene

rakendamine. Lisaks võetakse eelnõuga riigisisesesse õigusesse üle MIFID2 muudatused.

2.1. Prospektimääruse muudatused

2.1.1. Prospekti koostamise kohustuse künnise tõstmine 12 mln euroni

Prospektimääruse üheks eesmärgiks on lihtsustada kapitali kaasamist väikesemahuliste

väärtpaberiemissioonide korral läbi prospekti koostamise kohustuse künnise tõstmise. Kehtiva

seaduse kohaselt tuleb prospekt koostada juhul, kui väärtpaberite avaliku pakkumise

koguväärtus on suurem kui 8 mln eurot.10 Kui väärtpaberite pakkumise koguväärtus on 1–8 mln

eurot, peab emitent pakkumise korraldamiseks koostama teabedokumendi (nö lihtsustatud

versioon prospektist). Prospektimääruse artikli 3 lõikest 2 tulenevalt tõstetakse 8 mln euro

suurune künnis 12 mln euro peale ehk emitent ei pea prospekti koostama, kui väärtpaberite

avalik pakkumine jääb alla 12 mln euro. Prospektimääruse artikli 3 lõike 2a kohaselt võib

liikmesriik kehtestada 12 mln suuruse künnise asemel 5 mln euro suuruse künnise.11

Väärtpaberite väikesemahuliste avalike pakkumiste korral võivad prospekti koostamise kulud

olla pakkumise koguhinnaga võrreldes ebaproportsionaalsed, mistõttu on käesoleva eelnõuga

ette nähtud kõrgem ehk 12 mln euro suurune künnis. Käesoleva eelnõu ettevalmistamisel on

uuritud ka Läti ja Leedu plaane seoses prospekti koostamise kohustuse künnisega ning

laekunud on tagasiside Leedult, et ka neil on plaanis liikuda 12 mln euro suuruse künnise

suunas. Künnise suurendamine 12 mln euroni kõigis Balti riikides võimaldaks ettevõtjatel siin

regioonis piiriüleselt väärtpabereid pakkuda lähtudes ühtsest prospekti koostamise kohustuse

künnisest.

Vähem kui 12 mln euro (kuid vähemalt 1 mln euro) suuruste pakkumiste korral jääb kehtima

teabedokumendi koostamise nõue. Prospektimääruse artikli 3 lõike 2d kohaselt võib liikmesriik

alla prospekti koostamise kohustuse künnise toimuvate pakkumiste suhtes nõuda, et emitent

avalikustaks kas prospektimääruse nõuetele vastava (artikli 7 lõigetes 3–10 ja 12 nimetatud

teavet sisaldava) dokumendi või riiklikul tasandil teabele esitatavaid nõudeid sisaldava

dokumendi, tingimusel, et sellise teabe ulatus ja tase ei ületa prospektimääruse artikli 7 lõigetes

4–10 ja 12 sätestatut. Hetkel kehtivad 1–8 mln euro suuruse koguväärtusega pakkumiste suhtes

VPTS § 15 lõike 6 alusel kehtestatud rahandusministri määruses sätestatud teabe avaldamise

nõuded, mis jõustusid 13. mail 2024. a. Nagu rahandusministri määruse seletuskirjas märgitud,

on tegemist Eestis, Lätis ja Leedus ühtlustatud nõuetega, et võimaldada Balti riikides

ettevõtjatel piiriüleselt lihtsamalt kapitali kaasata. See aitab vähendada ettevõtjate kulusid,

võimaldades neil korraldada avalikke pakkumisi kõigis kolmes Balti riigis ühe

teabedokumendiga. Kuna prospektimääruse artikli 3 lõige 2d ei välista võimalust määrata

kõnealuses sättes nimetatud dokumendi koostamise kohustuse künnist (alla mille dokumendi

koostamise nõuet ei ole) ning arvestades asjaoluga, et hetkel kehtiv 1 mln euro suurune künnis

on Balti riikide vahel ühtlustatud, ei tule ka edaspidi alla 1 mln euro suuruste avalike

pakkumiste korral teabedokumenti koostada. Balti riikide vahel ühtlustatud nõuded

teabedokumendile vaadatakse üle ja viiakse vastavusse prospektimääruse artikli 3 lõike 2d

tingimustega koostöös teiste Balti riikidega, võttes arvesse prospektimääruse artikli 3 lõike 2d

jõustumise kuupäeva (5. juuni 2026. a).

2.1.2. Prospekti keelerežiimi muutmine paindlikumaks

10 Prospekti koostamise kohustuse künnis tõsteti 5 mln euro pealt 8 mln euro peale 2024. aastal ja 2,5 mln euro

pealt 5 mln euro peale 2021. aastal. 11 Nagu määruse (EL) 2024/2809 põhjenduspunktis 8 märgitud, siis süsteem, mis võimaldas liikmesriikidel

kehtestada erinevaid künniseid vahemikus 1–8 mln eurot, on asendatud kahe künnise süsteemiga (12 mln euro

suurune põhikünnis või valikuline 5 mln euro suurune künnis).

4

Samuti lihtsustatakse ja edendatakse kapitali kaasamist väärtpaberiturul läbi prospekti

keelerežiimi paindlikumaks muutmise ehk antakse emitendile endale suurem valik, mis keeles

ta soovib prospekti koostada. Kehtiva seaduse kohaselt on emitendil võimalik koostada

prospekt eesti või inglise keeles või Finantsinspektsiooni loal mõnes muus keeles tingimusel,

et sellega ei kahjustata investorite huve. Samas on emitendil kohustus koostada prospekti

eestikeelne tõlge, kui prospekti eesti keeles ei koostata, kuid väärtpabereid pakutakse Eestis.

Selleks, et oluliselt vähendada prospekti tõlkimisega seonduvat ebavajalikku koormust, on

prospektimääruse artikli 27 kohaselt äriühingutel lubatud koostada prospekt rahvusvahelises

rahanduses üldkasutatavas keeles ning piiratud prospekti tõlkimise nõuet prospekti

kokkuvõttega olenemata sellest, kas pakkumine toimub riigisiseselt või piiriüleselt.

Täpsemalt on prospektimääruse artikli 27 lõike 1 esimese lõigu ja lõike 2 esimese lõigu kohaselt

äriühingutel valikuvõimalus koostada prospekt kas rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas

keeles (inglise keeles) või liikmesriigi pädeva asutuse ehk Eestis Finantsinspektsiooni

tunnustatavas keeles12. Prospektimääruse artikli 27 lõike 1 teine lõik jätab liikmesriigile

võimaluse piirata emitendi valikut, mille kohaselt tuleb riigisisese pakkumise korral prospekt

koostada tingimata liikmesriigi pädeva asutuse ehk Finantsinspektsiooni tunnustatavas keeles

(nn opt-out). Muudatuste eesmärgiga oleks rohkem kooskõlas jätta äriühingutele rohkem

vabadust otsustamaks, mis keeles on mõistlik prospekt koostada lähtuvalt emissiooni

sihtgrupist või -gruppidest. Seega ei ole käesolevas eelnõus kõnealust liikmesriigi võimalust

kasutatud ja emitendile endale on jäetud valik otsustamiseks. Prospektimääruse artiklist 27

tulenevalt peab prospekti kokkuvõte olema saadaval siiski eesti keeles. Võimalus koostada

prospekt inglise keeles (kohustusega tõlkida kokkuvõte) lihtsustab turul osalemist

äriühingutele, kelle jaoks emissiooni sihtgrupist lähtuvalt inglise keeles koostatud prospekti

täismahus tõlkimise (ehk sisuliselt täiendavalt eesti keeles koostamise) nõue on lisakoormus.

Praktikas on paljud pakkumised piiriülesed (nt kõigis Balti riikides) ning kogu materjali

tõlkimine on prospekti kokkuvõtte tõlkimisega võrreldes kulukam ning samuti ajamahukam.

Prospektimääruse artikli 27 lõike 1 muudatused jõustuvad 05.06.2026. a. Kuni 5. juunini 2026.

a. kehtiva prospektimääruse artikli 27 lõike 1 kohaselt koostatakse üksnes riigisiseste

pakkumiste korral prospekt liikmesriigi pädeva asutuse ehk Eestis Finantsinspektsiooni

tunnustatavas keeles (ilma prospekti kokkuvõtte tõlkimise kohustuseta).

2.2. Investeerimisteenuste osutamisega seotud (nn MIFID2) muudatused

MIFID2 muudatuste eesmärgiks on suurendada kapitaliturgude läbipaistvust ja EL

kapitaliturgude rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellega seoses on eelnõuga kavas kehtetuks

tunnistada mitmeid sätteid, mis võeti väärtpaberituru seadusesse üle 2018. aastal MIFID2-st

ning mis MIFID2 ja MIFIR-i muudatustest tulenevalt kehtivad otsekohalduvana tulenevalt

MIFIR-ist. Kõnealused sätted puudutavad:

 äritegevuses kasutatavate kellade sünkroniseerimise kohustust, mis kehtib MIFIR-ist

tulenevalt laiendatud isikute ringile;

 korralduse edastamise eest tasu või hüve saamise keeldu, mis on MIFIR-is sätestatud

investeerimisteenuste osutajatele üldise keeluna (st keeld ei sõltu enam vastuolust teatud

nõuetega); ja

 nõuet, et muud mitmepoolset süsteemi võib korraldada üksnes vastavalt reguleeritud turu

(börsi), mitmepoolse kauplemissüsteemi (nn alternatiivturg) või organiseeritud

kauplemissüsteemi korraldamise kohta sätestatule (kehtib MIFIR-is samasugusel kujul).

12 Finantsinspektsioon aktsepteerib prospekti kinnitamise taotlemisel dokumente eesti või inglise keeles

(https://fi.ee/et/investeerimine/investeerimisvaldkonna-tegevuslubade-taotlemine/prospektimenetlus-

finantsinspektsioonis).

5

Direktiivist tulenevalt lihtsustatakse eelnõuga kliendi korralduste süsteemse täitja

regulatsiooni, mis vähendab investeerimisteenuste osutajate koormust. Samuti vähendab nii

investeerimisteenuste osutajate kui ka börsi või muu kauplemiskoha korraldaja koormust

aruandluskohustuse kaotamine seoses kliendi korralduse parima täitmisega. Eelnõuga on

muudetud ka kaubatuletisinstrumentide või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidega kaupleja

ning kauplemiskoha korraldaja aruandluskohustust, mis investeerimisteenuste osutajate

aruandlust lihtsustab, kuid kauplemiskoha korraldaja jaoks muutub spetsiifilisemaks.

Kauplemiskoha korraldajale lisandub kohustusi ka tulenevalt ajutiste kauplemispiirangute

nõuete täiendamisest ning positsioonide haldamise kontrollide laiendamisest heitkoguse

ühikute tuletisinstrumentidele. Samuti lisandub kauplemiskoha korraldajale kohustus

kehtestada ja rakendada meetmeid, et tagada kauplemiskoondteabe esitajale edastatavate

andmete kvaliteedinõuete täitmine. Lisaks eeltoodule on eelnõuga muudetud ja täiendatud ka

vastutust reguleerivaid sätteid jm. Täpsemalt on kõiki MIFID2 muudatusi käsitletud seletuskirja

osas 3.

2.3. Turukuritarvituse määruse muudatused

2.3.1. Avalikustamisnõuete rikkumise eest kohaldatavate rahatrahvide juriidilise isiku

suurusega proportsionaalseks muutmine

Turukuritarvituse määrusest tulenevate avalikustamisnõuete rikkumise korral on hetkel ette

nähtud üsna märkimisväärsed rahatrahvid (kuni 2,5 mln eurot). Võib juhtuda, et neid nõudeid

rikutakse ka teadmatusest ja tahtmatult (mis samas ei vabasta vastutusest) ja on leitud, et see on

üks põhjus, mis paneb äriühinguid, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid (edaspidi

VKE) loobuma börsile minemise ideest. Sellega seoses on turukuritarvituse määruses juriidiliste

isikute poolt toime pandud avalikustamisnõuete rikkumiste eest määratavad rahatrahvid

muudetud proportsionaalseks äriühingu suurusega (täpsemalt käibega). Turukuritarvituse

määruse artikli 30 lõike 2 punkti j alapunktides iii ja iv on kehtestatud minimaalsed

maksimumkaristused, mida liikmesriigi pädev asutus võib määrata avalikustamiskohustusega

seotud rikkumise (täpsemalt turukuritarvituse määruse artiklite 17–19 rikkumise) eest.

Proportsionaalsuse tagamiseks on järelevalveasutusel võimalus määrata karistus äriühingu

aastase kogukäibe põhjal. Kui see turukuritarvituse määruse artiklis 31 sätestatud asjaolusid

arvestades kujuneb siiski ebaproportsionaalselt väikeseks, on võimalik karistuse lõplikku

summat suurendada, võttes arvesse absoluutsummades väljendatud maksimumi.13

Turukuritarvituse määruses tehtud muudatused lähevad veelgi kaugemale ja annavad

liikmesriikidele valikuvõimaluse, mille kohaselt võib riigisiseses õiguses ette näha, et VKE-sid

saab karistada madalamate maksimummäärade järgi – 2,5 mln eurose maksimummäära asemel

1 mln eurose maksimummäära järgi artikli 17 rikkumise korral ning 1 mln eurose

maksimummäära asemel 400 000 eurose maksimummäära järgi artiklite 18 ja 19 rikkumise

korral. Käesoleva eelnõuga ei ole kõnealust valikuõigust kasutatud ja seda lähtuvalt Eestis

kehtivatest üldistest karistusõiguse normidest, kus niimoodi äriühinguid karistamise

maksimummäärade mõttes suurusest lähtuvalt ei eristata. Sellest hoolimata võimaldavad

kehtivad absoluutsummades väljendatud maksimumid (2,5 mln eurot artikli 17 rikkumise korral

ning 1 mln eurot artiklite 18 ja 19 rikkumise korral) Finantsinspektsioonile ka nendest

madalama karistuse määramist, mis asjaolusid arvestades oleks juriidilise isiku (sh VKE) suhtes

proportsionaalne.

Kehtiva seaduse kohaselt on siseteabe avalikustamise nõuete (turukuritarvituse määruse

artikkel 17) rikkumise korral juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahv kuni 2,5 mln eurot või

kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas

või kuni 2% käibest. Insaiderite nimekirja ja juhtide tehingutega seotud nõuete (artiklid 18 ja

13 Määruse (EL) 2024/2809 põhjenduspunkt 80

6

19) rikkumise korral on rahatrahv kuni 1 mln eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. Muudatuste kohaselt lisandub artiklite

18 ja 19 rikkumise korral võimalus määrata rahatrahvi protsendina (kuni 0,8%) käibest ning

kõigi eelnimetatud artiklite (artiklid 17–19) rikkumise korral kehtib edaspidi erisus, et

absoluutsummade alusel (kuni 2,5 mln eurot siseteabe avalikustamise nõuete ning kuni 1 mln

eurot insaiderite nimekirja ja juhtide tehinguga seotud nõuete rikkumise korral) on võimalik

määrata rahatrahvi juhul, kui käibel põhineva maksimummäära kohaldamisel oleks määratud

karistuse summa turukuritarvituse määruse artiklis 31 sätestatud asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalselt väike.

Lisaks eeltoodud muudatustele lisandub investeerimissoovituste ja statistikaga seotud nõuete

(artikkel 20) rikkumise korral samuti võimalus määrata rahatrahvi protsendina (kuni 0,8%)

käibest.

Kokkuvõttes annavad eelnimetatud muudatused Finantsinspektsioonile kui väärteomenetluse

läbiviijale rohkem paindlikkust ja kaalutlusruumi karistuste määramisel.

2.3.2. Turukuritarvituse määruse artikli 25a lõike 5 valikukoht

Määruse (EL) 2024/2809 artikli 2 punktiga 11 lisati turukuritarvituse määrusesse artikkel 25a,

mis käsitleb korraldusandmete vahetamise mehhanismi (mechanism to exchange order data).

Selle artikli lõikes 5 on liikmesriigile jäetud valikukoht, kas selle liikmesriigi pädev asutus

peaks ühinema vastava mehhanismiga ka juhul, kui ükski sellise pädeva asutuse järelevalve all

olev kauplemiskoht ei ole olulise piiriülese mõõtmega. Kuna Finantsinspektsiooniga

kooskõlastatult puudub hetkel vajadus mehhanismiga ühineda, ei ole käesoleva eelnõuga

turukuritarvituse määruse artikli 25a lõikes 5 sätestatud valikuõigust kasutatud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse väärtpaberituru seadust ja §-ga

2 nähakse ette seaduse jõustumine.

3.1. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Paragrahvi 3 lõike 5 kehtetuks tunnistamine. VPTS § 3 näeb ette kauplemiskoha mõiste.

Üldjuhul on kauplemiskohti kolme liiki – reguleeritud väärtpaberiturg (sisuliselt

väärtpaberibörs), mitmepoolne kauplemissüsteem (alternatiivbörs) ja organiseeritud

kauplemissüsteem (spetsiifilisem alternatiivbörs, kus kaubeldakse võlainstrumentidega,

tuletisinstrumentidega või heitkoguse ühikutega). Kõigi nende kolme kauplemiskoha

ühisnimetaja on mitmepoolne süsteem. VPTS § 3 lõike 5 kohaselt võib lisaks eeltoodule

korraldada ka mõnda muud mitmepoolset süsteemi ja seda üksnes vastavalt reguleeritud turu,

mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise kohta

sätestatule. Kuna direktiivi artikli 1 punktiga 1 jäeti MIFID2 artikli 1 lõige 7 välja ning selle

sisu viidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/79114 (edaspidi määrus (EL)

2024/791) artikli 1 punkti 1 alapunktiga b üle MIFIR artikli 1 lõikesse 5b, siis tuleb ka VPTS §

3 lõige 5 kehtetuks tunnistada.

Seega kehtib varasemalt MIFID2 artikli 1 lõikest 7 VPTS § 3 lõikesse 5 üle võetud nõue

otsekohalduvana tulenevalt MIFIR-ist. Kuna nõude sisu on MIFIR-is sama, siis VPTS-is

vastava sätte kehtetuks tunnistamisega sisuliselt midagi ei muutu, st muud mitmepoolsed

süsteemid (mis ei ole reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid või organiseeritud

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/791, 28. veebruar 2024, millega muudetakse määrust (EL)

nr 600/2014 seoses turuandmete läbipaistvuse suurendamise, kauplemiskoondteabe süsteemide loomisega seotud

takistuste kõrvaldamise, kohustusliku kauplemiskoha nõuete optimeerimise ja korralduste voo eest tasu võtmise

keelustamisega (ELT L, 2024/791, 8.3.2024). Määruse tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/791/oj

7

kauplemissüsteemid) peavad jätkuvalt olema korraldatud vastavalt reguleeritud turu,

mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise kohta

sätestatule.

Direktiivi põhjenduspunktis 4 on selgitatud, et MIFID2 artikli 1 lõike 7 kohaselt peavad

mitmepoolsed süsteemid tegutsema vastavalt reguleeritud turgude, mitmepoolsete

kauplemissüsteemide (edaspidi ka MTF) või organiseeritud kauplemissüsteemide (edaspidi ka

OTF) kohta sätestatule. Turupraktika on aga näidanud, et põhimõttest, mille kohaselt peab

mitmepoolseks kauplemiseks olema tegevusluba, ei ole EL-is kinni peetud, mis on toonud

kaasa ebavõrdsed tingimused reguleeritud turu, MTF või OTF tegevusloa saanud

mitmepoolsete süsteemide ja tegevusloata mitmepoolsete süsteemide vahel. Lisaks on see

olukord tekitanud teatud turuosalistele õiguskindlusetuse selle suhtes, millised on regulatiivsed

ootused sellistele mitmepoolsetele süsteemidele. Et luua turuosalistele selgus, kindlustada

võrdsed tingimused, parandada siseturu toimimist ja tagada, et nõuet, mille kohaselt võib

mitmepoolse kauplemisega tegeleda ainult reguleeritud turu, MTF või OTF tegevusloa alusel,

kohaldataks ühetaoliselt, tuleks MIFID2 artikli 1 lõike 7 sisu viia MIFID2-st üle MIFIR-i. Kuna

mitmepoolsed süsteemid jäetakse MIFID2 artikli 1 lõike 7 kohaldamisalast välja ja viiakse üle

MIFIR-i kohaldamisalasse, tuleb nimetatud määrusesse üle viia ka mitmepoolse süsteemi

määratlus.

MIFID2 artikli 4 lõike 1 punktis 19 toodud mitmepoolse süsteemi määratlus viidi määruse (EL)

2024/791 artikli 1 punkti 2 alapunktiga b üle MIFIR artikli 2 lõike 1 punkti 11. Sellega seoses

kohaldub VPTS § 101, mis sätestab, et VPTS-is määratlemata termineid kasutatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 tähenduses.

Paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 6 asendatakse 8 000 000-eurone künnis 12 000 000-eurose

künnisega. Muudatus tuleneb määruse (EL) 2024/2809 artikli 1 punktiga 3 muudetud

prospektimääruse artikli 3 lõikest 2.

Kehtiva VPTS § 15 lõike 1 kohaselt tuleb prospektimääruse kohane prospekt koostada ja

avalikustada juhul, kui väärtpaberite avaliku pakkumise koguväärtus on suurem kui 8 mln

eurot. Kui pakkumise koguväärtus on 1–8 mln eurot, peab emitent pakkumise korraldamiseks

koostama teabedokumendi (VPTS § 15 lõige 6). Prospektimääruse artikli 3 lõike 2 kohaselt

tõstetakse eelnimetatud 8 mln euro suurune künnis 12 mln euro peale ehk emitent ei pea

prospektimääruse kohast prospekti koostama, kui väärtpaberite avalik pakkumine jääb alla 12

mln euro. Prospektimääruse artikli 3 lõike 2a kohaselt võib liikmesriik kehtestada 12 mln

suuruse künnise asemel 5 mln euro suuruse künnise. Nagu määruse (EL) 2024/2809

põhjenduspunktis 7 selgitatud, võivad väärtpaberite väikesemahuliste avalike pakkumiste

korral prospekti koostamise kulud olla pakkumise koguväärtusega võrreldes

ebaproportsionaalsed. Et vähendada väikesemahuliste avalike pakkumiste korral emitentide

kulusid ja halduskoormust, näeb Eesti ette kõrgema ehk 12 mln euro suuruse künnise.

Kõnealune muudatus jõustub 5. juunil 2026. a. (tulenevalt määruse (EL) 2024/2809 artikli 4

lõikest 3).

Prospektimääruse artikli 3 lõike 2d kohaselt võib liikmesriik alla prospekti koostamise

kohustuse künnise toimuvate pakkumiste suhtes nõuda, et emitent avalikustaks kas

prospektimääruse artikli 7 lõigetes 3–10 ja 12 nimetatud teavet sisaldava dokumendi või

riiklikul tasandil teabele esitatavaid nõudeid sisaldava dokumendi, tingimusel, et sellise teabe

ulatus on samaväärne või väiksem ja tase samaväärne või madalam kui prospektimääruse artikli

7 lõigetes 4–10 ja 12 sätestatud teabe puhul. Hetkel 1–8 mln euro suuruse koguväärtusega

pakkumiste suhtes kehtivad teabedokumendi nõuded on Eestis, Lätis ja Leedus ühtlustatud, et

võimaldada Balti riikides ettevõtjatel piiriüleselt lihtsamalt kapitali kaasata (ehk pakkuda

8

väärtpabereid kõigis Balti riikides ühe teabedokumendiga). Kuna prospektimääruse artikli 3

lõige 2d ei välista võimalust määrata kõnealuses sättes nimetatud dokumendi koostamise

kohustuse künnist (alla mille dokumendi koostamise nõuet ei ole) ning arvestades asjaoluga, et

hetkel kehtiv 1 mln euro suurune künnis on Balti riikide vahel ühtlustatud, ei ole käesoleva

eelnõuga selles osas muudatusi kavandatud. Seega ei tule ka edaspidi alla 1 mln euro suuruste

avalike pakkumiste korral teabedokumenti koostada. Balti riikide vahel ühtlustatud nõuded

teabedokumendile vaadatakse üle ja viiakse vastavusse prospektimääruse artikli 3 lõike 2d

tingimustega koostöös teiste Balti riikidega, võttes arvesse prospektimääruse artikli 3 lõike 2d

jõustumise kuupäeva (5. juuni 2026. a).

Paragrahvi 15 lõigete 3 ja 4 muutmine. VPTS § 15 lõiked 3 ja 4 viitavad prospektimääruse

artiklites 14 ja 15 sätestatud lihtsustatud prospekti ja EL kasvuprospekti koostamise õigusele.

Kõnealuseid lõikeid muudetakse tulenevalt määruse (EL) 2024/2809 artikli 1 punktidest 11 ja

13, millega kustutati prospektimääruse artiklid 14 ja 15, ning määruse (EL) 2024/2809 artikli 1

punktidest 12 ja 14, millega asendati prospektimääruse artikkel 14a ja lisati

prospektimäärusesse artikkel 15a.

Prospektimääruse artiklis 14 sätestatud lihtsustatud prospekti (ja artiklis 14a sätestatud EL

taasteprospekti, EU Recovery prospectus) asemele tuleb EL jätkuprospekt (EU Follow-on

prospectus)15, mis on sätestatud prospektimääruse artiklis 14a (jõustub 5. märtsil 2026).

Prospektimääruse artiklis 15 sätestatud EL kasvuprospekti asemele tuleb EL

kasvuemissiooniprospekt (EU Growth issuance prospectus)16, mis on sätestatud

prospektimääruse artiklis 15a (jõustub samuti 5. märtsil 2026).

Paragrahvi 32 kehtetuks tunnistamine. Paragrahv 32 käsitleb väärtpaberite pakkumise

prospekti keelenõudeid. Kuna vastavad keelenõuded tulenevad otsekohalduva

prospektimääruse artiklist 27 (nagu on viidatud ka kehtiva VPTS § 32 lõikes 1), tunnistatakse

VPTS § 32 kehtetuks.

Selleks, et oluliselt vähendada prospekti tõlkimisega seonduvat ebavajalikku koormust, on

määruse (EL) 2024/2809 artikli 1 punktiga 21 muudetud prospektimääruse artikli 27 kohaselt

äriühingutel lubatud koostada prospekt rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles ning

piiratud prospekti tõlkenõuet prospekti kokkuvõttega olenemata sellest, kas pakkumine toimub

riigisiseselt või piiriüleselt.17

VPTS § 32 lõike 2 esimese lause kohaselt koostatakse Finantsinspektsioonis registreeritav

prospekt eesti või inglise keeles või Finantsinspektsiooni loal mõnes muus keeles tingimusel,

et sellega ei kahjustata investorite huve. Prospektimääruse artikli 27 lõike 1 esimese lõigu ja

lõike 2 esimese lõigu kohaselt on äriühingutel valikuvõimalus koostada prospekt kas

rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles või Finantsinspektsiooni tunnustatavas

keeles. VPTS § 32 lõike 2 teise lause kohaselt tuleb koostada ühtlasi prospekti eestikeelne tõlge,

kui prospekti eesti keeles ei koostata, kuid väärtpabereid pakutakse Eestis. Prospektimääruse

artikli 27 kohaselt piirdub prospekti tõlkimise nõue prospekti kokkuvõttega (olenemata sellest,

kas pakkumine toimub riigisiseselt või piiriüleselt). Prospektimääruse artikli 27 lõike 1

muudatused jõustuvad 05.06.2026. a. Kuni 5. juunini 2026. a. kehtiva prospektimääruse artikli

27 lõike 1 kohaselt koostatakse üksnes riigisiseste pakkumiste korral prospekt liikmesriigi

15 Määruse (EL) 2024/2809 põhjenduspunktid 27 ja 29 16 Määruse (EL) 2024/2809 põhjenduspunkt 33 17 Määruse (EL) 2024/2809 põhjenduspunkt 55

9

pädeva asutuse ehk Eestis Finantsinspektsiooni tunnustatavas keeles18 (ilma prospekti

kokkuvõtte tõlkimise kohustuseta).

5. juunil 2026. a. jõustuva prospektimääruse artikli 27 lõike 1 teise lõigu kohaselt võib

liikmesriik nõuda, et üksnes riigisisese pakkumise korral oleks prospekt koostatud liikmesriigi

pädeva asutuse tunnustatavas keeles (ehk sel juhul ei saa emitent ise valida). Kuna muudatuste

eesmärgiga oleks rohkem kooskõlas jätta äriühingutele võimalus koostada prospekt

rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles (kohustusega tõlkida kokkuvõte), ei ole

käesolevas eelnõus kõnealust valikuõigust kasutatud. Laiemas plaanis on keelenõuete

paindlikumaks muutmise, sh tõlkenõude leevendamise eesmärgiks lihtsustada ja edendada

kapitali kaasamist väärtpaberiturul. Võimalus koostada prospekt inglise keeles (kohustusega

tõlkida kokkuvõte) lihtsustab turul osalemist äriühingutele, kelle jaoks emissiooni sihtgrupist

lähtuvalt inglise keeles koostatud prospekti täismahus tõlkimise (ehk sisuliselt täiendavalt eesti

keeles koostamise) nõue on lisakoormus. Praktikas on paljud pakkumised piiriülesed (nt kõigis

Balti riikides) ning kogu materjali tõlkimine on prospekti kokkuvõtte tõlkimisega võrreldes

kulukam ning samuti ajamahukam.

Paragrahvi 36 lõike 1 punktis 3 ja paragrahvi 142 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna

„registreerimine“ sõnaga „kinnitamine“ vastavas käändes, kuna prospektide registreerimise

asemel on prospektide kinnitamine vastavalt prospektimäärusele. VPTS-is on prospekti

registreerimine (§ 20) kehtetuks tunnistatud 14. detsembril 2019. a. jõustunud väärtpaberituru

seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega.

Paragrahvi 461 lõike 1 esimese lausest jäetakse välja viide §-le 857, kuna kõnealune

paragrahv tunnistatakse kehtetuks (vt § 857 kehtetuks tunnistamise juures toodud selgitusi).

Paragrahvi 47 lõike 11 punkti 2 täiendamine ja punkti 3 kehtetuks tunnistamine. VPTS §

47 lõikes 1 on loetletud erandjuhud, mil VPTS 3. osa ehk investeerimisühingu regulatsiooni (sh

investeerimisühingule esitatavaid nõudeid) ei kohaldata. Lõike 1 punkti 4 kohaselt ei kohaldata

VPTS 3. osa isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel muude väärtpaberitega kui

kaubatuletisinstrumendid, heitkoguse ühikud või nende tuletisinstrumendid ega osuta nende

muude väärtpaberitega seoses muud investeerimisteenust.

VPTS § 47 lõike 11 punktist 2 tulenevalt kohaldatakse eelnimetatud erandit ka nn

finantssektorivälise reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liikme või selles

osaleja suhtes, kes teeb kauplemiskohas tehinguid, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval

viisil tema enda või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku äritegevusega või

äritegevuse rahastamisega otseselt seotud riske. VPTS § 47 lõike 11 punkti 2 täiendusega

laiendatakse erandi kohaldamisala ka tehingutele, mida kõnealune finantssektoriväline isik teeb

seoses likviidsuse juhtimisega. Seega VPTS § 47 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele

vastavad nn finantssektorivälised reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi

liikmed või selles osalejad, kes teevad kauplemiskohas tehinguid seoses likviidsuse juhtimisega

on edaspidi samuti vabastatud investeerimisühingule kohalduvate nõuete, sh

investeerimisühingu tegevusloa nõude alt.

Muudatus tuleneb direktiivi artikli 1 punktist 2, millega laiendati MIFID2 artikli 2 lõike 1

punkti d alapunkti ii kohaldamisala tehingutele, mis on osa likviidsuse juhtimisest. Direktiivi

põhjenduspunktis 5 on toodud, et finantssektorivälistel isikutel, kes on reguleeritud turu või

18 Finantsinspektsioon aktsepteerib prospekti kinnitamise taotlemisel dokumente eesti või inglise keeles

(https://fi.ee/et/investeerimine/investeerimisvaldkonna-tegevuslubade-taotlemine/prospektimenetlus-

finantsinspektsioonis).

10

mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmed või selles osalejad eesmärgiga teha tehinguid seoses

likviidsuse juhtimisega või eesmärgiga vähendada äritegevusega või äritegevuse rahastamisega

otseselt seotud riske, ei peaks olema investeerimisühingu tegevusloa nõuet, kuna selline nõue

oleks ebaproportsionaalne.

VPTS § 47 lõike 11 punkti 3 kohaselt ei kohaldata VPTS § 47 lõike 1 punktis 4 sätestatud

erandit isiku suhtes, kes omab otsest elektroonilist juurdepääsu kauplemiskohale, v.a. juhul kui

tegemist on nn finantssektorivälise juurdepääsu omava isikuga, kes teeb kauplemiskohas

tehinguid, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil tema enda või temaga samasse

konsolideerimisgruppi kuuluva isiku äritegevusega või äritegevuse rahastamisega otseselt

seotud riske. Paragrahvi 47 lõike 11 punkti 3 kehtetuks tunnistamisest tulenevalt on VPTS § 47

lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele vastavad isikud, kes omavad otsest elektroonilist

juurdepääsu kauplemiskohale, edaspidi vabastatud investeerimisühingule kohalduvate nõuete,

sh investeerimisühingu tegevusloa nõude alt. St vastav vabastus ei kohaldu edaspidi üksnes

eelnimetatud finantssektoriväliste juurdepääsu omavate isikute suhtes, vaid kõigi

kauplemiskohale otsest elektroonilist juurdepääsu omavate isikute suhtes (kes vastavad VPTS

§ 47 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele).

Paragrahvi 47 lõike 11 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt direktiivi artikli 1 punktist 2,

millega jäeti MIFID2 artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkti ii kohaldamisalast välja isikud, kellel

on kauplemiskohale otsene elektrooniline juurdepääs. Direktiivi põhjenduspunktis 5 on

selgitatud, et MIFID2 artikli 17 lõike 5 ja artikli 48 lõike 7 kohaselt võib otsest elektroonilist

juurdepääsu pakkuda ainult siis, kui on olemas investeerimisühingu või krediidiasutuse

tegevusluba. Investeerimisühingud või krediidiasutused, kes otsest elektroonilist juurdepääsu

pakuvad, vastutavad selle eest, et nende kliendid MIFID2 artikli 17 lõikes 5 ja artikli 48 lõikes

7 sätestatud nõudeid19 täidaksid. Selline pääsuvalitseja-funktsioon on tõhus ja seetõttu on

MIFID2-te otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja klientide, sh oma arvel kauplevate isikute

suhtes tarbetu kohaldada. Selle nõude kaotamine aitaks ühtlasi luua võrdsemaid tingimusi ühelt

poolt EL-is asutatud isikutele ja teiselt poolt kolmandas riigis asutatud isikutele, kes pääsevad

EL kauplemiskohtadele ligi otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu, mille jaoks MIFID2

kohaselt tegevusluba vaja ei ole.

Paragrahvi 857 kehtetuks tunnistamine. VPTS § 857 käsitleb väärtpaberikorralduse

edastamise eest tasu või hüve saamise keeldu, sätestades, et investeerimisühingul on keelatud

saada väärtpaberiga seotud korralduse kauplemis- või täitmiskohta edastamise eest mis tahes

tasu, hüve või soodustust, kui see on vastuolus kõnealuses paragrahvis loetletud sätetega. VPTS

§ 857 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt direktiivi artikli 1 punkti 4 alapunktist a, millega jäeti

välja MIFID2 artikli 27 lõige 2, mille sisu viidi määruse (EL) 2024/791 artikli 1 punktiga 44

üle MIFIR artiklisse 39a. Seega kehtib korralduse edastamise eest tasu või hüve saamise keeld

otsekohalduvana tulenevalt MIFIR-ist.

MIFIR-is on kõnealune keeld sätestatud üldisena, st see ei sõltu enam vastuolust teatud

nõuetega.20 MIFIR artikli 39a lõige 1 sätestab MIFID2 artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud

jaeklientide või MIFID2 II lisa II jaos osutatud kutseliste klientide nimel tegutsevatele

investeerimisühingutele keelu saada kolmandatelt isikutelt tasu, vahendustasu või mitterahalist

hüve nende klientide korralduste täitmise eest konkreetses täitmiskohas või nende edastamise

eest mis tahes kolmandale isikule nende täitmiseks konkreetses täitmiskohas. Sama sätte

19 MIFID2 artikli 17 lõikes 5 ja artikli 48 lõikes 7 sätestatud nõuded on üle võetud VPTS §-s 8216 ja § 1252 lõigetes

4 ja 5. 20 MIFID2 artikli 27 lõike 2 kohaselt oli investeerimisühingul keelatud saada korralduse edastamise eest tasu või

hüve, millega rikutaks artikli 27 lõikes 1, artikli 16 lõikes 3 ning artiklites 23 ja 24 sätestatud huvide konflikte või

hüvesid käsitlevaid nõudeid.

11

kohaselt ei kohaldata eeltoodut täitmiskohtade tehingutasudega seotud hinnavähendite (rebate)

või allahindluste suhtes, kui need on lubatud EL-is tegutseva kauplemiskoha või kolmanda riigi

kauplemiskoha heakskiidetud ja avaliku tariifistruktuuriga ning kui need toovad kasu üksnes

kliendile. Sellised allahindlused või hinnavähendid ei tohi tuua rahalist hüve

investeerimisühingule.

Paragrahvi 873 lõigete 11 ja 12 kehtetuks tunnistamine. VPTS § 873 reguleerib kliendi

korralduse parimat täitmist. Eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevalt puudub

kauplemiskoha korraldajal seoses MIFIR artiklites 23 ja 28 sätestatud kauplemiskohustusele

allutatud väärtpaberitega ning igal korralduste täitjal seoses muude väärtpaberitega (eelkõige

aktsiad, hoidmistunnistused, ETF-d ja tuletisinstrumendid) edaspidi kohustus avalikustada

vähemalt kord aastas tasuta andmeid korralduste täitmise kvaliteedi kohta. Samuti puudub

investeerimisühingul edaspidi kohustus avalikustada kord aastas kokkuvõtet viiest peamisest

täitmiskohast, kus investeerimisühing eelmise aasta jooksul kliendi korraldusi täitis,

kauplemismahu põhjal iga väärtpaberi liigi kohta ja nendes täitmiskohtades tehingute täitmise

kvaliteedi kohta.

VPTS § 873 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt direktiivi artikli 1 punkti 4 alapunktist

b, millega muudeti MIFID2 artikli 27 lõiget 3. VPTS § 873 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks

tulenevalt direktiivi artikli 1 punkti 4 alapunktist c, millega jäeti välja MIFID2 artikli 27 lõige

6. Direktiivi põhjenduspunktis 8 on selgitatud, et MIFID2 artikli 27 lõigete 3 ja 6 kohaselt

avaldatud aruandeid loetakse harva ning nendes esitatud teabe põhjal ei ole investoritel ega

teistel aruannete kasutajatel võimalik tähendusrikkaid võrdlusi teha. Parima täitmise nõudest

kinnipidamise tõendamiseks saab kasutada kauplemiskoondteabe süsteemist (consolidated

tape) saadavat teavet. Kauplemiskoondteabe süsteem koondab EL-is kaubeldavate

väärtpaberite kauplemisinfot.

Paragrahvi 874 lõike 6 teise lause muutmine. Paragrahvi 873 lõigete 11 ja 12 kehtetuks

tunnistamisega seoses puudub investeerimisühingul edaspidi kohustus enda poolt

kehtestatavate kliendi korralduste parima täitmise reeglite ja klientide korralduste täitmise

meetmete muutmise vajaduse kindlakstegemisel võtta arvesse kõnealuste lõigete kohaselt

avalikustatud teavet. Muudatus tuleneb direktiivi artikli 1 punkti 4 alapunktist d, millega

muudeti MIFID2 artikli 27 lõiget 7.

Paragrahvi 886 lõike 3 muutmine ja lõigete 5–7 kehtetuks tunnistamine. VPTS § 886

käsitleb kliendi korralduste süsteemse täitja kohustuste rakendumist. Paragrahvi 886 lõike 3

kohaselt on kliendi korralduste süsteemne täitja investeerimisühing, kes täidab organiseeritult,

sagedasti, korrapäraselt ja ulatuslikult kliendi korraldusi oma arvel väljaspool kauplemiskohta

ning korraldamata mitmepoolset süsteemi. Lõigetes 5–7 on toodud kvantitatiivsed kriteeriumid,

mille alusel kliendi korralduste oma arvel täitmise sagedust, korrapärasust ja ulatuslikkust ning

investeerimisühingu süsteemse täitjana käsitamist hinnatakse.

Paragrahvi 886 lõike 3 muudatuse kohaselt on kliendi korralduste süsteemne täitja

investeerimisühing, kes täidab organiseeritult, sagedasti ja korrapäraselt kliendi korraldusi

seoses omakapitaliväärtpaberitega oma arvel väljaspool kauplemiskohta ning korraldamata

mitmepoolset süsteemi või kes otsustab võtta endale süsteemse täitja staatuse. Paragrahvi 886

lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks. Muudatused tulenevad direktiivi artikli 1 punkti 3

alapunktist b, millega muudeti MIFID2 artikli 4 lõike 1 punktis 20 toodud kliendi korralduste

süsteemse täitja määratlust.

Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt peab investeerimisühing kliendi korralduste oma arvel

täitmise sagedust, korrapärasust ja ulatuslikkust (frequent systematic and substantial basis)

12

hindama kvantitatiivsete kriteeriumide alusel, mille tagajärjel on investeerimisühingutel

tekkinud liigne halduskoormus, siis muudatuste kohaselt asendub kvantitatiivne hindamine

kvalitatiivse hindamisega.21 Seega edaspidi ei ole investeerimisühingutel kohustust oma

tegevuse hindamisel lähtuda VPTS § 886 lõigetes 5–7 sätestatud kvantitatiivsetest

kriteeriumidest (mis käesoleva eelnõuga kehtetuks tunnistatakse). Vastavalt MIFID2 artikli 4

lõike 1 punkti 20 uuele sõnastusele on süsteemse täitja mõistest ühtlasi välja jäetud sõna

„ulatuslikult“ (substantial basis), millest tulenevalt on vastav muudatus tehtud ka VPTS § 886

lõikes 3. Täiendava muudatusena kohaldub kvalitatiivse hindamise nõue üksnes

omakapitaliväärtpaberite (nt aktsiad) suhtes, kuigi investeerimisühingutel on võimalik

otsustada süsteemseks täitjaks saada ka mitteomakapitaliväärtpaberite (nt võlakirjad,

heitkoguse ühikud, tuletislepingud) suhtes.22

Direktiivi põhjenduspunkti 7 kohaselt on kvantitatiivse hindamise tagajärjel tekkinud liigne

halduskoormus ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (edaspidi ESMA), kes peab hindamise

eesmärgil andmeid avaldama. Arvestades vastavate kalkulatsioonide läbiviimiseks

vajaminevaid ressursse ja süsteemse täitja režiimi peatset muutumist, on ESMA otsustanud

lõpetada kvalitatiivse hindamise tarbeks andmete avaldamise juba alates käesoleva aasta

veebruarist, lisades, et seetõttu ei pea investeerimisühingud alates 1. veebruarist 2025. a

kvalitatiivset hindamist enam läbi viima, kuigi nad võivad jätkuvalt otsustada tegutseda

süsteemse täitja režiimi alusel (nn opt-in).23

Kehtiva VPTS § 886 lõike 7 kohasel käsitatakse investeerimisühingut süsteemse täitjana, kui

investeerimisühingu tegevus ületab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites

12–16 sätestatud limiite või kui investeerimisühing täidab süsteemsele täitjale kohaldatavaid

nõudeid omal algatusel. Kuna ESMA ei avalda enam andmeid, mis on vajalikud eelnimetatud

limiitide ületamise tuvastamiseks, ei ole investeerimisühingul juba praegu sisuliselt võimalik

kvantitatiivset hindamist läbi viia, et selle alusel süsteemse täitja staatust tuvastada.

Arvestades, et investeerimisühingul ei ole enam sisuliselt võimalik VPTS § 886 lõigetes 5–7

sätestatud kvantitatiivse hindamise alusel süsteemse täitja staatust tuvastada, on kõnealuste

süsteemse täitja režiimi puudutavate muudatuste jõustumine ette nähtud üldises korras ehk

esimesel võimalusel. Kuni muudatuste jõustumiseni on investeerimisühingul siiski jätkuvalt

võimalik täita süsteemsele täitjale kohaldatavaid nõudeid omal algatusel, mille korral

käsitatakse investeerimisühingut süsteemse täitjana vastavalt VPTS § 886 lõikele 7 ning

kohaldub VPTS § 886 lõikes 8 sätestatud teavitamiskohustus.

Paragrahvi 886 lõike 9 kehtetuks tunnistamine. VPTS § 886 lõike 9 kohaselt kohaldatakse

süsteemsele täitjale VPTS § 873 lõike 11 esimeses lauses kauplemiskoha kohta sätestatut. VPTS

§ 886 lõike 9 kehtetuks tunnistamine seondub selles viidatud VPTS § 873 lõike 11 kehtetuks

tunnistamisega ning tuleneb direktiivi artikli 1 punkti 4 alapunktist b, millega muudeti MIFID2

artikli 27 lõiget 3. Muudatusest tulenevalt puudub süsteemsel täitjal sarnaselt kauplemiskoha

korraldajaga edaspidi kohustus avalikustada vähemalt kord aastas tasuta andmeid MIFIR

artiklites 23 ja 28 sätestatud kauplemiskohustusele allutatud väärtpaberitega seotud korralduste

täitmise kvaliteedi kohta.

Paragrahvi 94 lõikes 7 jäetakse tekstiosast „lubatud heitkoguse ühikute“ välja sõna „lubatud“.

Mõiste „heitkoguse ühik“ vastab VPTS § 2 lõike 1 punktile 8. Muudatusega ühtlustatakse

väärtpaberituru seaduses kasutatavat terminoloogiat seoses heitkoguse ühikutega.

21 Direktiivi põhjenduspunkt 7 22 Samas 23 https://www.esma.europa.eu/press-news/esma-news/start-dpe-regime-3-february-and-end-publication-

systematic-internalisers-data; https://www.esma.europa.eu/data-systematic-internaliser-calculations

13

VPTS §-i 94 täiendati lõikega 7 30. märtsil 2022. a. jõustunud väärtpaberituru seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (505 SE), mille eelnõu

seletuskirja kohaselt põhineb kõnealune säte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2019/203424 (edaspidi IFD) artikli 5 lõikel 2. IFD artikli 5 lõikes 2 on kasutatud ingliskeelset

mõistet „commodity and emission allowance dealers“, mis IFD artikli 3 lõike 1 punkti 6

kohaselt tähendab „a commodity and emission allowance dealer as defined in point (150) of

Article 4(1) of Regulation (EU) No 575/2013“. IFD artikli 3 lõike 1 punktis 6 viidatud määruse

sättes viidatakse omakorda MIFID2 I lisa C jaole ning seoses „emissons allowances“-iga

täpsemalt MIFID2 I lisa C jao punktile 11.

MIFID2 I lisa C jao punkt 11 on väärtpaberituru seaduses üle võetud § 2 lõike 1 punktis 8.

VPTS § 2 lõiget 1 täiendati punktiga 8 3. jaanuaril 2018. a. jõustunud väärtpaberituru seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (507 SE), mille eelnõu

seletuskirjas on MIFID2 I lisa C jao punktis 11 nimetatud „emisson allowances“ eestikeelseks

vasteks kasutatud terminit „heitkoguse ühik“.

Paragrahvi 1197 lõigete 3–5 muutmine. VPTS § 1197 lõigetes 3–5 on toodud kauplemisteabe

aruannete avalikustaja, kauplemiskoondteabe esitaja ja aruandlussüsteemi korraldaja

määratlused. Kõnealuste aruandlusteenuse osutajate definitsioonid on sätestatud MIFIR artikli

2 lõike 1 punktides 34–36, mistõttu muudetakse VPTS § 1197 lõigetes 3–5 toodud määratlusi,

lisades viite vastavatele MIFIR sätetele.

MIFIR artikli 2 lõike 1 punkti 34 kohaselt on kauplemisteabe aruannete avalikustaja (APA ehk

approved publication arrangement) isik, kellel on MIFIR-i kohane tegevusluba, et osutada

investeerimisühingute nimel kauplemisteabe aruannete avalikustamise teenust vastavalt MIFIR

artiklitele 20 ja 21.

MIFIR artikli 2 lõike 1 punkti 35 kohaselt on kauplemiskoondteabe esitaja (CTP ehk

consolidated tape provider) isik, kellel on MIFIR IVa jaotise 1. peatüki kohane tegevusluba, et

osutada kauplemiskohtadelt ja kauplemisteabe aruannete avalikustajatelt andmete kogumise ja

nende andmete pidevaks elektrooniliseks, reaalajas jälgitavaks andmevooks koondamise

teenust, pakkudes keskseid turuandmeid ja regulatiivseid andmeid (core market data and

regulatory data).

MIFIR artikli 2 lõike 1 punkti 36 kohaselt on aruandlussüsteemi korraldaja (ARM ehk approved

reporting mechanism) isik, kellel on MIFIR-i kohane tegevusluba, et osutada

investeerimisühingute nimel pädevatele asutustele või ESMA-le tehingute üksikasjadest

teatamise teenust.

Paragrahvi 1246 täiendamine lõigetega 81 ja 82. VPTS § 1246 sätestab organisatsioonilised

nõuded reguleeritud turu korraldajale. Paragrahvi on täiendatud lõigetega 81 ja 82, mis vastavad

direktiivi artikli 1 punktiga 6 MIFID2 artikli 47 lõikesse 1 lisatud punktidele g ja h.

VPTS § 1246 lõike 81 kohaselt kehtestab korraldaja meetmed ja rakendab neid, et tagada

kauplemiskoondteabe esitajale edastatavate andmete kvaliteedinõuete täitmine. Samasisuline

kohustus sätestatakse VPTS § 1634 lõikes 11 ka mitmepoolse kauplemissüsteemi ja

organiseeritud kauplemissüsteemi korraldajale.

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb

investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ,

2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314 5.12.2019, lk 64–114)

14

Direktiivi põhjenduspunktis 10 on selgitatud, et kauplemiskoondteabe süsteemi nõuetekohane

toimimine sõltub sellest, millise kvaliteediga on andmed, mida kauplemiskoondteabe esitaja

(consolidated tape provider) saab. MIFIR-is on sätestatud andmete kvaliteedinõuded, mida

kauplemiskoondteabe jaoks andmete esitajad peaksid järgima. Tagamaks, et mitmepoolset või

organiseeritud kauplemissüsteemi korraldavad investeerimisühingud ja turu korraldajad ning

reguleeritud turud neid nõudeid korrektselt täidavad, peaksid liikmesriigid sellistelt

investeerimisühingutelt, turu korraldajatelt ja reguleeritud turgudelt nõudma, et nad

kehtestaksid selleks vajalikud meetmed.

VPTS § 1246 lõike 82 kohaselt peab reguleeritud turul olema vähemalt kolm olulisel määral

aktiivset osalejat, kellel on võimalik hinna kujundamiseks kõigi teiste osalejatega vahetada

teavet. Samasisuline nõue on VPTS § 1631 lõike 13 kohaselt ka mitmepoolsel

kauplemissüsteemil ja organiseeritud kauplemissüsteemil. Direktiivi põhjenduspunkti 6

kohaselt peaks vastav nõue kehtima kõigi mitmepoolsete süsteemide suhtes, mistõttu on seda

nõuet laiendatud ka reguleeritud turgudele.

Paragrahvi 1361 lõigete 1 ja 2 täiendamine ning paragrahvi 1361 täiendamine lõigetega 5

ja 6. VPTS § 1361 sätestab ajutised kauplemispiirangud. VPTS § 1361 lõike 1 muudatuse

kohaselt on kauplemiskoha korraldajal õigus väärtpaberiga kauplemine ajutiselt peatada või

piirata seda ka väärtpaberiturul valitsevate äärmuslike olude korral. VPTS § 1361 lõiget 2

muudetakse, lisamaks, et säte käsitleb ka kauplemise ajutise piiramise parameetrite määramist

(kehtiv säte käsitleb üksnes kauplemise ajutise peatamise parameetrite määramist).

Eelnimetatud muudatused tulenevad direktiivi artikli 1 punkti 7 alapunktist a, millega muudeti

MIFID2 artikli 48 lõiget 5. VPTS § 1361 lõike 1 muudatuses on kasutatud „emergency

situations“ kohta sõnastust „väärtpaberiturul valitsevad äärmuslikud olud“, kuna see vastab

paremini direktiivi põhjenduspunktis 13 kirjeldatule. Direktiivi põhjenduspunktis 13 viidatakse

2022. aasta energiakriisi ajal turgudel valitsenud äärmuslikele oludele.

VPTS §-i 1361 täiendatakse lõigetega 5 ja 6, mis vastavad MIFID2 artikli 48 lõike 5 kolmandale

ja neljandale lõigule.

VPTS § 1361 lõike 5 kohaselt on korraldajal kohustus avalikustada oma veebilehel teave

asjaolude kohta, mille korral tuleb kauplemine peatada või seda piirata, ja põhimõtete kohta,

mille alusel määratakse kindlaks selleks kasutatavad peamised tehnilised parameetrid.

Direktiivi põhjenduspunktis 13 on selgitatud, et turuosalistele oleks kasulik, kui asjaolude

kohta, mille korral kauplemine peatatakse või seda piiratakse, ja põhimõtete kohta, mida

reguleeritud turud peavad kauplemise peatamist või piiramist puudutavate peamiste tehniliste

parameetrite kehtestamisel arvesse võtma, oleks rohkem teavet ja läbipaistvust. Põhimõtted,

mida reguleeritud turud peavad kauplemise peatamist või piiramist puudutavate peamiste

tehniliste parameetrite kehtestamisel arvesse võtma, peaks regulatiivsete tehniliste standardite

eelnõuga kehtestama ESMA. Kauplemise nõuetekohasuse olulisuse tõttu peaks reguleeritud

turgudele jääma ulatuslik kaalutlusõigus küsimuses, milliseid mehhanisme kasutada ja milliseid

parameetreid nende mehhanismide jaoks kehtestada. Ühtlasi peaksid riiklikud pädevad

asutused hoolikalt jälgima, kuidas neid mehhanisme kauplemiskohtades kasutatakse, ja

rakendama asjakohasel juhul oma järelevalvevolitusi.

VPTS § 1361 lõige 6 sätestab, et kui korraldaja ei peata ega piira kauplemist vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatule, hoolimata väärtpaberi või selle väärtpaberiga seotud

väärtpaberite olulise hinnamuutusega kaasnenud korratutest kauplemistingimustest (disorderly

15

trading conditions) ühel või mitmel turul, on Finantsinspektsioonil õigus võtta turgude korra-

või õiguspärase toimimise taastamiseks asjakohaseid meetmeid, sealhulgas nõuda

väärtpaberiga kauplemise peatamist või lõpetamist (VPTS § 235 punkt 71), nõuda mis tahes

isikult positsiooni või riskipositsiooni suuruse vähendamist (VPTS § 235 punkt 79) ja piirata

mis tahes isiku õigust kaubatuletisinstrumentidesse investeerimiseks, sealhulgas

kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangute kehtestamisega (VPTS § 235 punkt 710).

VPTS § 1361 lõikes 6 on kasutatud „normal functioning of the markets“ kohta sõnastust

„turgude korra- või õiguspärane toimimine“, kuna see vastab paremini kehtivas VPTS-is

kasutatud sõnastusele.25 VPTS § 1361 lõike 6 lõpus viidatud meetmed vastavad MIFID2 artikli

48 lõike 5 neljandas lõigus viidatud MIFID2 artikli 69 lõike 2 punktidele m–p.

Paragrahvi 1371 täiendamine lõikega 21. Paragrahv 1371 käsitleb hinnasammu. Kõnealust

paragrahvi täiendatakse lõikega 21, mis sätestab, et väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda

(edaspidi EMP) väljastatud ISIN-koodiga aktsiate suhtes või EMP ISIN-koodiga ja kolmanda

riigi kauplemiskohas kohalikus vääringus või EMP-välises vääringus kaubeldavate aktsiate

suhtes, mille likviidsuse seisukohast kõige kohasemaks turuks olev kauplemiskoht asub

kolmandas riigis, võib korraldaja kohaldada sama hinnasammu, mida kohaldatakse selles

kolmanda riigi kauplemiskohas. Säte tuleneb direktiivi artikli 1 punktist 8, millega täiendati

MIFID2 artikli 49 lõiget 2.

Paragrahvi 1471 kehtetuks tunnistamine. VPTS § 1471 sätestab kellade sünkroniseerimise

kohustuse. Kõnealune paragrahv tunnistatakse kehtetuks tulenevalt direktiivi artikli 1 punktist

9, millega jäeti välja MIFID2 artikkel 50. MIFID2 artikli 50 sisu viidi määruse (EL) 2024/791

artikli 1 punktiga 22 MIFIR artiklisse 22c. Seega kehtib varasemalt MIFID2 artiklist 50 VPTS

§-i 1471 üle võetud äritegevuses kasutatavate kellade sünkroniseerimise kohustus

otsekohalduvana tulenevalt MIFIR-ist.

MIFIR artiklis 22c on laiendatud isikute ringi, kellele vastav kohustus kohaldub. Direktiivi

põhjenduspunkti 11 kohaselt on kvaliteetsete andmete saamine kauplemiskoondteabe süsteemi

ja siseturu toimimiseks väga oluline ning selleks on vaja, et kõik andmete esitajad ja

kauplemiskoondteabe esitaja (all data contributors and the consolidated tape provider)

paneksid oma andmetele ajatempli sünkroonselt ja seega sünkroniseeriksid äritegevuses

kasutatavad kellad. Seetõttu laiendatakse MIFIR-is MIFID2-ga võrreldes vastavat nõuet ka

kliendi korralduste süsteemsete täitjate, määratud avalikustamisüksuste (designated publishing

entities)26, kauplemisteabe aruannete avalikustajate (APAs) ja kauplemiskoondteabe esitajate

(CTPs) suhtes. Kokkuvõttes kohaldatakse äritegevuses kasutatavate kellade sünkroniseerimise

kohustust vastavalt MIFIR artiklile 22c kauplemiskohtade ja nende liikmete, osaliste või

kasutajate, kliendi korralduste süsteemsete täitjate, määratud avalikustamisüksuste,

kauplemisteabe aruannete avalikustajate ja kauplemiskoondteabe esitajate suhtes.

Muudatusega on seotud ka VPTS § 23768 lõike 1 muutmine, milles asendatakse tekstiosa

„kellade sünkroniseerimise kohustuse“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 600/2014 artikli 22c lõikes 1 sätestatud kohustuse“.

25 Vt VPTS § 1361 lõige 2: „Korraldaja määrab kauplemise ajutise peatamise parameetrid erinevate varaklasside

ja alamklasside likviidsust, turu mudelit ning väärtpaberituru osaliste olemust arvesse võttes ja tagab, et sellised

tingimused on piisavad, et vältida ohtu väärtpaberituru korra- või õiguspärasele toimimisele.“ 26 MIFIR artikli 2 lõike 1 punkti 16a kohaselt on määratud avalikustamisüksus (designated publishing entity)

MIFID2 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing, mis vastutab tehingute avalikustamise eest

kauplemisteabe aruannete avalikustaja (APA) kaudu vastavalt MIFID2 artikli 20 lõikele 1 ja artikli 21 lõikele 1.

16

Paragrahvi 1631 lõike 7 esimesest lausest jäetakse välja viide §-le 1471, kuna kõnealune

paragrahv tunnistatakse kehtetuks (vt § 1471 kehtetuks tunnistamise juures toodud selgitusi).

Paragrahvi 1631 lõike 7 teisest lausest jäetakse välja viide § 1246 lõikele 1. VPTS § 1631

lõike 7 esimeses lauses on sätestatud, et mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud

kauplemissüsteemi korraldajale kohaldatakse muu hulgas VPTS § 1246 lõikes 1 turu korraldaja

kohta sätestatut. Sama lõike teise lause kohaselt kohaldatakse mitmepoolse kauplemissüsteemi

korraldajale lisaks muu hulgas VPTS § 1246 lõikes 1 sätestatut. Kuna § 1631 lõike 7 esimeses

lauses on juba § 1246 lõikele 1 viidatud, jäetakse sama lõike teisest lausest vastav viide välja.

Paragrahvi 1631 lõikes 13 asendatakse sõna „tegelikult“ sõnadega „olulisel määral“ ja sõna

„lävida“ sõnadega „vahetada teavet“. Sõnastuse „olulisel määral“ vasteks MIFID2 artikli 18

lõikes 7 on „materially“ („/…/at least three materially active members or users, /…/“), mis

viitab pigem „olulisusele“. Ühtlasi, § 1631 lõikes 13 mitmepoolsele kauplemissüsteemile ja

organiseeritud kauplemissüsteemile seatud nõue vastab sisuliselt § 1246 lõikes 82 reguleeritud

turule seatud nõudele. Seega, õigusselguse huvides ühtlustatakse § 1631 lõikes 13 sätestatud

nõude sõnastus § 1246 lõikes 82 sätestatud nõude sõnastusega ka ülejäänud sõnastuse osas.

Paragrahvi 1634 täiendamine lõikega 11. VPTS § 1634 käsitleb järelevalvet mitmepoolses

kauplemissüsteemis ja organiseeritud kauplemissüsteemis toimuva üle. Paragrahvi on

täiendatud lõikega 11, mis vastab direktiivi artikli 1 punktiga 5 MIFID2 artikli 31 lõikesse 1

lisatud lõigule.

VPTS § 1634 lõike 11 kohaselt kehtestab mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud

kauplemissüsteemi korraldaja meetmed ja rakendab neid, et tagada kauplemiskoondteabe

esitajale edastatavate andmete kvaliteedinõuete täitmine. Samasisuline kohustus sätestatakse

VPTS § 1246 lõikes 81 ka reguleeritud turu korraldajale (vt VPTS § 1246 lõike 81 juures toodud

selgitusi).

Paragrahvi 1636 lõike 1 punktis 4 asendatakse mõiste „lubatud heitkoguse väärtpaber“

mõistega „heitkoguse ühik“, mis vastab VPTS § 2 lõike 1 punktile 8. Ühtlasi on kõnealust

punkti täiendatud heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidega, kuna MIFID2 artikli 57 lõike 1

teise lõigu punktis c viidatud MIFID2 artikli 2 lõike 4 neljanda lõigu punktis c on nimetatud ka

heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidega sooritatud tehingud (transactions in commodity

derivatives or emission allowances or derivatives thereof). Seega välistatakse muudatusega

positsioonipiirangute kohaldamine ka positsioonide suhtes, mis tulenevad objektiivselt

mõõdetavatest heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidega sooritatud tehingutest, mille eesmärk

on täita kauplemiskohas likviidsuse tagamise nõudeid, kui sellised nõuded on kehtestatud

kooskõlas väärtpaberituru seadusega.

Paragrahvi 16310 pealkirja ja lõike 1 muutmine. VPTS § 16310 käsitleb

kaubatuletisinstrumentide positsioonide haldamise kontrolle. VPTS § 16310 pealkirja, lõike 1

esimest lauset ja punkti 2 täiendatakse seoses heitkoguse ühikute tuletisinstrumentide

lisandumisega. Sätted tulenevad direktiivi artikli 1 punkti 10 alapunktidest a ja b, millega

muudeti MIFID2 artikli 57 pealkirja ja lõike 8 esimest lõiku. Muudatuse kohaselt rakendab

kauplemiskoha korraldaja positsioonide haldamise kontrolle ka heitkoguse ühikute

tuletisinstrumentide suhtes ning tal on õigus saada selleks juurdepääs asjakohastele

dokumentidele ja teabele. Direktiivi põhjenduspunkti 14 kohaselt seondub positsioonide

haldamise kontrollide laiendamine heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidele turgude üldise

raamistiku asjakohasuse põhjaliku hindamisega.

17

Paragrahvi 16311 lõike 1 muutmine. VPTS § 16311 käsitleb kauplemiskoha korraldaja

aruandluskohustust. VPTS § 16311 lõige 1 sätestab, et kui kauplemiskohas kaubeldakse

kaubatuletisinstrumentide, heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega, on

kauplemiskoha korraldaja kohustatud: 1) avalikustama kord nädalas aruande kauplemiskohas

kauplemisele võetud erinevates kaubatuletisinstrumentides, heitkoguse ühikutes või nende

tuletisinstrumentides hoitavate koondpositsioonide kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud isikute kategooriate kaupa ning esitama aruande Finantsinspektsioonile ja ESMA-le;

2) esitama vähemalt kord päevas Finantsinspektsioonile täieliku aruande kõigi kauplemiskohas

tehinguid tegevate isikute, sealhulgas kauplemiskoha osaliste ja nende klientide

kaubatuletisinstrumentides hoitavatest positsioonidest.

VPTS § 16311 lõiget 1 muudetakse tulenevalt direktiivi artikli 1 punkti 11 alapunktist a, millega

muudeti MIFID2 artikli 58 lõiget 1. Selle käigus muudetakse ka lõike 1 punktide järjestust:

punkti 1 sisu viiakse osaliselt (aruande esitamine Finantsinspektsioonile ja ESMA-le) uude

punkti 4 ja punkti 2 sisu viiakse täiendatud kujul uude punkti 3. Punktis 1 sätestatud aruande

avalikustamise kohustus on muudetud kujul sätestatud punktides 1 ja 2.

Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt on kauplemiskoha korraldajal kohustus avalikustada üks

iganädalane aruanne, siis muudatustest tulenevalt muutub kauplemiskoha korraldaja

aruandluskohustus spetsiifilisemaks. Eelnõu kohaselt on korraldajal kohustus avalikustada

aruandeid järgmiselt: 1) kauplemiskohtade kohta, kus kaubeldakse optsioonidega, kord nädalas

kaks aruannet, millest üks ei hõlma optsioone; ja 2) kauplemiskohtade kohta, kus optsioonidega

ei kaubelda, kord nädalas üks aruanne. Eeltoodud aruandluskohustuse alt on välja jäetud

heitkoguse ühikutes hoitavad koondpositsioonid. Ühtlasi, kui kehtiva regulatsiooni kohaselt on

korraldaja kohustatud esitama vähemalt kord päevas Finantsinspektsioonile täieliku aruande

kõigi kauplemiskohas tehinguid tegevate isikute kaubatuletisinstrumentides hoitavatest

positsioonidest, siis eelnõu kohaselt lisandub korraldajale vastav kohustus ka seoses heitkoguse

ühikute tuletisinstrumentides hoitavate positsioonidega.

Paragrahvi 16311 lõike 2 muutmine. Paragrahvi 16311 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja punkti

4 muudetakse seoses heitkoguse ühikute väljajätmisega. Sätted tulenevad direktiivi artikli 1

punkti 11 alapunktist c, millega muudeti MIFID2 artikli 58 lõike 4 esimest lõiku.

Paragrahvi 16311 lõigetes 3–6 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktis 1“ tekstiosaga „lõike 1

punktides 1 ja 2“. Muudatus seondub VPTS § 16311 lõike 1 muudatustega, mille kohaselt on

lõike 1 punktis 1 sätestatud aruande avalikustamise kohustus muudetud kujul sätestatud

punktides 1 ja 2.

Paragrahvi 16312 pealkirja ning lõigete 1 ja 2 muutmine. VPTS § 16312 pealkirja

muudetakse, kuna kõnealune paragrahv ei käsitle üksnes kaubatuletisinstrumentidega kaupleja

aruandluskohustust. Paragrahvi 16312 lõiget 1 muudetakse tulenevalt direktiivi artikli 1 punkti

11 alapunktist b, millega muudeti MIFID2 artikli 58 lõiget 2.

Muudatuse kohaselt kohaldub kaupleja aruandluskohustus investeerimisühingu suhtes, kes

kaupleb kauplemiskohas kauplemisele võetud kaubatuletisinstrumentide või heitkoguse

ühikute tuletisinstrumentidega väljaspool kauplemiskohta (heitkoguse ühikud ise on välja

jäetud). Samuti, kui kehtiva regulatsiooni kohaselt on investeerimisühing kohustatud esitama

Finantsinspektsioonile vähemalt kord päevas aruande nii kaubatuletisinstrumentides,

heitkoguse ühikutes või nende tuletisinstrumentides võetud positsioonide ja väljaspool

kauplemiskohta tehtud majanduslikult samaväärsete tehingute kohta, siis eelnõu kohaselt on

investeerimisühing kohustatud esitama kõnealuse aruande üksnes väljaspool kauplemiskohta

tehtud majanduslikult samaväärsetes tehingutes võetud positsioonide kohta. (Kauplemiskohas

18

tehinguid tegevate isikute, sealhulgas kauplemiskoha osaliste ja nende klientide

kaubatuletisinstrumentides või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentides hoitavate positsioonide

kohta Finantsinspektsioonile aruande esitamise kohustus on VPTS § 16311 lõike 1 punkti 3

kohaselt kauplemiskoha korraldajal.) Muus osas jääb kaupleja aruandluskohustuse sisu samaks.

Paragrahvi 16312 lõiget 2 muudetakse seoses heitkoguse ühikute väljajätmisega kõnealuse

paragrahvi lõikest 1.

Paragrahvi 16312 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kaubatuletisinstrumentides“ sõnadega

„või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentides“. Muudatus seondub VPTS § 16311 lõike 1

punktis 3 sätestatud kauplemiskoha korraldaja kohustusega. Muudatuse kohaselt teatavad

kauplemiskohas osalejad ja organiseeritud kauplemissüsteemi kliendid kauplemiskoha

korraldajale vähemalt kord päevas üksikasjad oma selles kauplemiskohas kauplemisele võetud

kaubatuletisinstrumentides või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentides hoitavate positsioonide

kohta, samuti kuni lõppkliendini oma klientide ja nende klientide positsioonide kohta.

Paragrahvi 235 punkt 11 muutmine. Paragrahvi 235 punkt 11 lisati väärtpaberituru seadusesse

väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seadusega (RT I,

07.04.2017, 2). Vastava eelnõu (359 SE) seletuskirja kohaselt „/…/ on eelnõuga seadust

täiendatud, et anda Inspektsioonile õigus keelata ajutiselt oma arvel väärtpaberitehingute

tegemine investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitva isiku ehk VPTS § 811 lõike 8

tähenduses tegevisiku või muu rikkumise eest vastutava füüsilise isiku poolt. /…/ Muudatuse

aluseks on turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktiga g ette nähtud meede

investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitvate isikute või muude füüsiliste isikute suhtes, kes

on määrusega sätestatud nõudeid rikkunud.“

Käesoleva eelnõuga muudetakse kõnealust väärtpaberituru seaduse sätet tulenevalt määruse

(EL) 2024/2809 artikli 2 punktiga 14 (a) (i) muudetud turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike

2 punktist g. Kuna 359 SE eelnõu seletuskirjas viidatud VPTS § 811 lõige 8 on väärtpaberituru

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 30.12.2017,

3) kehtetuks tunnistatud ning kehtiv väärtpaberituru seadus tegevisiku mõistet ei defineeri,

asendatakse VPTS § 235 punktis 11 mõiste „tegevisik“ turukuritarvituste määruse artikli 30

lõike 2 punktis g kasutatud mõistega „juhtimiskohustusi täitev isik“. Muudatuse kohaselt on

Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega keelata ka võrdlusaluse halduris (benchmark

administrator) või järelevalvealuses sisendandmete esitajas (supervised contributor)

juhtimiskohustusi täitval isikul ajutiselt oma arvel väärtpaberitehingute tegemine.

Turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 kohaselt kohaldatakse kõnealuses sättes loetletud

(sh punktis g nimetatud) karistusi ja meetmeid turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 1

esimese alalõigu punktis a viidatud rikkumise korral. Sellest tulenevalt on vastav täpsustus

tehtud ka VPTS § 235 punktis 11.

Paragrahvi 235 täiendamine punktidega 79 ja 710. VPTS § 235 punktid 79 ja 710 vastavad

MIFID2 artikli 48 lõike 5 neljandas lõigus viidatud MIFID2 artikli 69 lõike 2 punktidele o ja p.

Muudatusega täiendatakse Finantsinspektsiooni õigusi ettekirjutuse tegemisel. VPTS § 235

täiendamine punktidega 79 ja 710 seondub VPTS § 1361 täiendamisega lõikega 6, milles on

kõnealustele punktidele viidatud.

Paragrahvi 235 täiendatakse punktidega 711 ja 712, mis käsitlevad juhtimiskohustuste

täitmise keeldu investeerimisühingutes, võrdlusaluste haldurites või järelevalvealustes

sisendandmete esitajates. Kõnealused sätted põhinevad määruse (EL) 2024/2809 artikli 2

punktiga 14 (a) (i) muudetud turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktidel e ja f. Punkt

19

e (VPTS § 235 punkt 711) käsitleb ajutise keelu kehtestamist investeerimisühingus

juhtimiskohustusi täitva isiku või muu rikkumise eest vastutava füüsilise isiku suhtes ja punkt

f (VPTS § 235 punkt 712) käsitleb vähemalt 10-aastase keelu kehtestamist

investeerimisühingus, võrdlusaluste halduris või järelevalvealuses sisendandmete esitajas

juhtimiskohustusi täitva isiku või muu rikkumise eest vastutava füüsilise isiku suhtes.

VPTS § 235 punktidega 22, 6 ja 7 võrreldes võimaldavad punktid 711 ja 712 rakendada

juhtimiskohustuste täitmise keeldu peale investeerimisühingu (VPTS § 7 lõike 1 punkti 1

kohaselt väärtpaberituru kutseline osaline) juhi, juhatuse liikme ja nõukogu liikme ka muu

investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitva isiku ning muu rikkumise eest vastutava füüsilise

isiku suhtes, samuti võrdlusaluste halduris või järelevalvealuses sisendandmete esitajas

juhtimiskohustusi täitva isiku suhtes. Ühtlasi võimaldavad VPTS § 235 punktid 711 ja 712

keelustada juhtimiskohustuste täitmine nii investeerimisühingutes kui ka võrdlusaluste

haldurites või järelevalvealustes sisendandmete esitajates. Õigusselguse huvides on

turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktides e ja f esitatud keelud sätestatud terviklikul

kujul VPTS § 235 punktides 711 ja 712.

Paragrahvi 2371 lõike 1 muutmine. VPTS § 2371 sätestab vastutuse prospekti nõude

rikkumise eest. Kõnealuses paragrahvis toodud prospektimääruse sätete loetelu muudetakse

tulenevalt määruse (EL) 2024/2809 artikli 1 punktist 24, millega asendati prospektimääruse

artikli 38 lõike 1 esimese lõigu punkt a.

Muudatustest tulenevalt lisandusid sätete loetellu prospektimääruse artikli 7 lõige 12a, artikli

14a lõige 1, artikli 15a lõige 1 ja artikli 23 lõige 4a. Artikli 7 lõige 12a reguleerib EL

taasteprospekti (alates 05.03.2026. a. EL jätkuprospekti ja EL kasvuemissiooniprospekti)

kokkuvõtte nõudeid. Artikli 14a lõige 1 reguleerib EL taasteprospekti (alates 05.03.2026. a. EL

jätkuprospekti) koostamise õigust. Artikli 15a lõige 1 reguleerib alates 05.03.2026. a. EL

kasvuemissiooniprospekti koostamise õigust. Artikli 23 lõige 4a reguleerib põhiprospekti lisa

nõudeid.

Sätete loetelust jäeti välja prospektimääruse artikli 14 lõiked 1 ja 2 ning artikli 15 lõige 1. Artikli

14 lõiked 1 ja 2 ja artikli 15 lõige 1 reguleerivad vastavalt lihtsustatud prospekti ja EL

kasvuprospekti nõudeid.

VPTS §-s 2371 sätestatud karistuse määrad tulenevad prospektimääruse artikli 38 lõike 2

punktidest c–e.

Paragrahvi 23719 lõike 1 muutmine. VPTS § 23719 sätestab vastutuse kauplemiseelsete ja -

järgsete läbipaistvusnõuete ning süsteemse täitja hinnanoteeringute kohta sätestatud nõuete

rikkumise eest.

Kõnealuses paragrahvis toodud MIFIR-i sätete loetelu muudetakse tulenevalt direktiivi artikli

1 punkti 12 alapunkti b alljärgnevatest alapunktidest:

1) i, millega lisati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt iia;

2) ii, millega asendati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt v alapunktidega v, va ja vb;

3) iii, millega asendati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt vii alapunktidega vii ja

viia;

4) iv, millega asendati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt ix;

5) v, millega kustutati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt xiii;

6) vi, millega asendati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt xiv.

20

Muudatustest tulenevalt lisanduvad sätete loetellu MIFIR artikkel 5, artikli 8a lõiked 1 ja 2,

artikkel 8b, artikli 11 lõiked 1a ja 1b, artikli 11a lõige 1, artikli 13 lõige 2, artikli 20 lõige 1a.

MIFIR artikkel 5 reguleerib mahu ülempiiri. Artikli 8a lõiked 1 ja 2 ja artikkel 8b reguleerivad

kauplemiskohtade suhtes kohalduvaid kauplemiseelseid läbipaistvusnõudeid

tuletisinstrumentide ja pakettkorralduste osas. Artikli 11 lõiked 1a ja 1b reguleerivad

avalikustamisega viivitamise korda võlakirjade, struktureeritud finantstoodete või heitkoguse

ühikute puhul. Artikli 11a lõige 1 reguleerib avalikustamisega viivitamist tuletisinstrumentide

puhul. Artikli 13 lõige 2 reguleerib kauplemiseelsete ja -järgsete andmete kättesaadavaks

tegemist. Artikli 20 lõige 1a reguleerib aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate

fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentidega seonduva kauplemisjärgse

teabe avalikustamist investeerimisühingute, sh kliendi korralduste süsteemsete täitjate poolt.

Sätete loetelust jäetakse välja MIFIR artikli 8 lõiked 3 ja 4 ning artikli 18 lõiked 1, 2, 4, 5, 6, 8

ja 9. MIFIR artikli 8 lõiked 3 ja 4 ning artikkel 18 tunnistati kehtetuks määrusega (EL)

2024/791. Artikli 8 lõige 3 sätestas kauplemiskoha korraldaja kohustuse anda

investeerimisühingutele, kes on vastavalt artiklile 18 kohustatud avalikustama oma võlakirjade,

struktureeritud finantstoodete, heitkoguste ühikute ning tuletisinstrumentide hinnapakkumised,

juurdepääs oma süsteemidele, mida nad kasutavad artikli 8 lõikes 1 nimetatud teabe

avalikustamiseks. Artikli 8 lõige 4 sätestas kauplemiskoha korraldaja kohustuse avalikustada

juhul, kui antakse artikli 9 lõike 1 punkti b kohane kohustusest vabastamine, vähemalt

indikatiivsed kauplemiseelsed ostu- ja müügipakkumiste hinnad, mis on sarnased nende

süsteemide kaudu teatavaks tehtavate kauplemiskohas kaubeldavate võlakirjade,

struktureeritud finantstoodete, heitkoguste ühikute ja tuletisinstrumentide hindadega, mille

korral on olemas kauplemisvalmidus. Artikkel 18 reguleeris kliendi korralduste süsteemsete

täitjate kohustust avalikustada siduvad hinnapakkumised võlakirjade, struktureeritud

finantstoodete, heitkoguse ühikute ja tuletisinstrumentide kohta.

VPTS §-s 23719 sätestatud karistuse määrad tulenevad MIFID2 artikli 70 lõike 6 punktidest f–

h.

Lähtudes MIFID2 artikli 70 lõikes 1 väljendatud põhimõttest, mille kohaselt peavad

liikmesriigis kehtestatavad karistused olema rikkumiste korral kohaldatavad ka siis, kui neile

ei ole artikli 70 lõigetes 3, 4 ja 5 täpselt viidatud, on kõnealuses paragrahvis toodud MIFIR-i

sätete loetelu muutmisel viidatud vastavatele MIFIR-i sätetele artikli ja lõike tasemel.

Paragrahvi 23730 lõikes 1 on turukuritarvituse määruse artikli 19 lõigete vahemikud „1–3“ ja

„5–7“ asendatud konkreetsete lõigete loeteluga vastavalt turukuritarvituse määruse artikli 30

lõike 1 punktile a. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kõnealustesse lõigete vahemikesse

lisandub tulevikus uusi lõikeid, milles sätestatud nõuete rikkumine ei ole turukuritarvituse

määruse artikli 30 lõike 1 punkti a kohaselt karistatav, kuid mis kuuluks sellest hoolimata

karistamisele VPTS § 23730 alusel. Vahemikku „1–3“ jääb ka artikli 19 lõige 1a, mida

turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 1 punktis a ei ole nimetatud. Artikli 19 lõige 1a

sätestab, milliste tehingute suhtes artikli 19 lõikes 1 nimetatud teavitamise kohustust ei

kohaldata. Kuigi antud juhul artikli 19 lõige 1a käsitleb erandit lõikes 1 sätestatud kohustuse

suhtes, ei saa välistada, et tulevikus võib kõnealustesse lõigete vahemikesse lisanduda ka uusi

nõudeid käsitlevaid lõikeid, mille rikkumine ei ole samas artikli 30 lõike 1 punkti a kohaselt

karistatav. Eeltoodust tulenevalt muudetakse VPTS § 23730 lõikes 1 toodud turukuritarvituse

määruse artikli 19 lõigete loetelu selliseks, nagu see on esitatud turukuritarvituse määruse artikli

30 lõike 1 punktis a.

Paragrahvi 23730 lõike 2 muutmine. Kehtiva seaduse kohaselt on juhtide tehingutega seotud

nõuete (turukuritarvituse määruse artikkel 19) rikkumise korral juriidilisele isikule ette nähtud

21

rahatrahv kuni 1 mln eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära

hoitud kahjule vastavas summas. Muudatuse kohaselt lisandub artikli 19 rikkumise korral

võimalus määrata rahatrahvi protsendina (kuni 0,8%) käibest. Seejuures kehtib edaspidi erisus,

et absoluutsumma alusel (kuni 1 mln eurot) on võimalik määrata rahatrahvi juhul, kui käibel

põhineva maksimummäära kohaldamisel oleks määratud karistuse summa turukuritarvituse

määruse artikli 31 lõike 1 punktides a, b ja d–h nimetatud asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalselt väike. Turukuritarvituse määruse artikli 31 lõike 1 punktides a, b ja d–h

nimetatud asjaolud on: õigusrikkumise raskus ja kestus, õigusrikkumise eest vastutava isiku

vastutuse määr, teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi suurus (kui neid on võimalik kindlaks

määrata) ja varasemad õigusrikkumised, samuti õigusrikkumise eest vastutava isiku koostöö

tase pädeva asutusega ning võetud meetmed õigusrikkumise kordumise vältimiseks.

Turukuritarvituse määruse artikli 31 lõike 1 punktis h on asjaoluna välja toodud ka sama teo

eest kriminaal- ja haldusmenetluste ning karistuste dubleerimisest õigusrikkumise eest

vastutavale isikule tulenev ebasoodne olukord. Samas, VPTS-is sätestatud väärtegude eest

määratakse karistus väärteomenetluse raames ning eelnimetatud olukorra tekkimine on

välistatud tulenevalt väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punktist 4 ja karistusseadustiku

§ 3 lõikest 5. Muudatus tuleneb määruse (EL) 2024/2809 artikli 2 punktiga 14 (a) (ii) muudetud

turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktist (j) (iv).

Määruse (EL) 2024/2809 põhjenduspunktis 80 on selgitatud, et turukuritarvituse määruse

kohaste avalikustamisnõuete tahtmatu rikkumise ja seonduvate karistuste oht on oluline tegur,

mis paneb äriühinguid loobuma kauplemisele võtmise taotlemisest. Selleks, et vältida

äriühingute, eelkõige VKE-de, sealhulgas mikroettevõtjate liigset koormust, peaks juriidiliste

isikute poolt seoses avalikustamisnõuetega toime pandud rikkumiste eest määratavate karistuste

lõplik summa olema proportsionaalne äriühingu suurusega. Turukuritarvituse määruse artikli

30 lõike 2 punkti j alapunktides iii ja iv on kehtestatud minimaalsed maksimumkaristused, mida

liikmesriigi pädev asutus võib määrata avalikustamiskohustusega seotud rikkumise eest.

Proportsionaalsuse tagamiseks tuleks sellised summad üldreeglina kindlaks määrata äriühingu

aastase kogukäibe põhjal. Kui kogukäibel põhineva maksimummäära kohaldamisel oleks

määratud karistuse lõplik summa turukuritarvituse määruse artiklis 31 sätestatud asjaolusid

arvestades ebaproportsionaalselt väike, peab riiklikel pädevatel asutustel olema võimalik

karistuste lõplikku summat suurendada, võttes arvesse riigisiseses õiguses absoluutsummades

väljendatud maksimumi.

Turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktis (j) (iv) on liikmesriigile ühtlasi antud

valikuõigus seoses VKE-de suhtes madalama absoluutsummas väljendatud maksimumi

kehtestamisega (1 000 000 euro asemel 400 000 eurot). Käesoleva eelnõuga ei ole kõnealust

valikuõigust kasutatud, st VKE-de suhtes ei ole eraldi ette nähtud madalamat absoluutsummas

väljendatud maksimumkaristuse taset. Eestis kehtivates üldistes karistusõiguse reeglites

niimoodi äriühinguid karistamise maksimummäärade mõttes suurusest lähtuvalt ei eristata.

Sellest hoolimata võimaldab kehtiv 1 000 000-euro suurune maksimum ka sellest madalama

karistuse määramist, mis asjaolusid arvestades oleks juriidilise isiku (sh VKE) suhtes

proportsionaalne.

Jätkuvalt jääb kehtima võimalus määrata juriidilisele isikule rahatrahvi kuni kolmekordses

väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, mis vastab

turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktile h.

Paragrahvi 23738 lõike 2 muutmine. Kehtiva seaduse kohaselt on investeerimissoovituste ja

statistikaga seotud nõuete (turukuritarvituse määruse artikkel 20) rikkumise korral juriidilisele

isikule ette nähtud rahatrahv kuni 1 mln eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. Muudatuse kohaselt lisandub artikli 20

22

rikkumise korral võimalus määrata rahatrahvi protsendina (kuni 0,8%) käibest. Muudatus

tuleneb määruse (EL) 2024/2809 artikli 2 punktiga 14 (a) (ii) muudetud turukuritarvituse

määruse artikli 30 lõike 2 punktist (j) (v).

Paragrahvi 23739 lõike 2 muutmine. Kehtiva seaduse kohaselt on insaiderite nimekirjaga

seotud nõuete (turukuritarvituse määruse artikkel 18) rikkumise korral juriidilisele isikule ette

nähtud rahatrahv kuni 1 mln eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või

ära hoitud kahjule vastavas summas. Muudatuse kohaselt lisandub artikli 18 rikkumise korral

võimalus määrata rahatrahvi protsendina (kuni 0,8%) käibest. Seejuures kehtib edaspidi erisus,

et absoluutsumma alusel (kuni 1 mln eurot) on võimalik määrata rahatrahvi juhul, kui käibel

põhineva maksimummäära kohaldamisel oleks määratud karistuse summa turukuritarvituse

määruse artikli 31 lõike 1 punktides a, b ja d–h nimetatud asjaolusid (loetletud § 23730 lõike 2

muutmise selgitustes) arvestades ebaproportsionaalselt väike. Muudatus tuleneb määruse (EL)

2024/2809 artikli 2 punktiga 14 (a) (ii) muudetud turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2

punktist (j) (iv) (vt § 23730 lõike 2 muutmise juures toodud selgitusi).

Paragrahvi 23740 lõike 2 muutmine. Kehtiva seaduse kohaselt on siseteabe avalikustamise

nõuete (turukuritarvituse määruse artikkel 17) rikkumise korral juriidilisele isikule ette nähtud

rahatrahv kuni 2,5 mln eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära

hoitud kahjule vastavas summas või kuni 2% käibest. Muudatuse kohaselt kehtib edaspidi

erisus, et absoluutsumma alusel (kuni 2,5 mln eurot) on võimalik määrata rahatrahvi juhul, kui

käibel põhineva maksimummäära kohaldamisel oleks määratud karistuse summa

turukuritarvituse määruse artikli 31 lõike 1 punktides a, b ja d–h nimetatud asjaolusid (loetletud

§ 23730 lõike 2 muutmise selgitustes) arvestades ebaproportsionaalselt väike. Muudatus tuleneb

määruse (EL) 2024/2809 artikli 2 punktiga 14 (a) (ii) muudetud turukuritarvituse määruse

artikli 30 lõike 2 punktist (j) (iii) (vt § 23730 lõike 2 muutmise juures toodud määruse (EL)

2024/2809 põhjenduspunkti 80 selgitusi).

Turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktis (j) (iii) on liikmesriigile ühtlasi antud

valikuõigus seoses VKE-de suhtes madalama absoluutsummas väljendatud maksimumi

kehtestamisega (2 500 000 euro asemel 1 000 000 eurot). Käesoleva eelnõuga ei ole kõnealust

valikuõigust kasutatud, st VKE-de suhtes ei ole eraldi ette nähtud madalamat absoluutsummas

väljendatud maksimumkaristuse taset. Eestis kehtivates üldistes karistusõiguse reeglites

niimoodi äriühinguid karistamise maksimummäärade mõttes suurusest lähtuvalt ei eristata.

Sellest hoolimata võimaldab kehtiv 2 500 000-euro suurune maksimum ka sellest madalama

karistuse määramist, mis asjaolusid arvestades oleks juriidilise isiku (sh VKE) suhtes

proportsionaalne.

Paragrahvi 23768 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kellade sünkroniseerimise kohustuse“

tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22c lõikes 1

sätestatud kohustuse“, kuna edaspidi on kellade sünkroniseerimise kohustus sätestatud MIFIR

artikli 22c lõikes 1. Muudatus seondub VPTS § 1471 kehtetuks tunnistamisega (vt § 1471

kehtetuks tunnistamise juures toodud selgitusi). MIFIR artikli 22c lõike 1 kohaselt on

kauplemiskohad ja nende liikmed, osalised või kasutajad, kliendi korralduste süsteemsed

täitjad, määratud avalikustamisüksused, kauplemisteabe aruannete avalikustajad ja

kauplemiskoondteabe esitajad kohustatud sünkroniseerima äritegevuses kasutatavad kellad,

mida nad kasutavad teatamisele kuuluvate sündmuste kuupäeva ja kellaaja registreerimiseks.

Muudatuse aluseks on direktiivi artikli 1 punkti 12 alapunkt a ja alapunkti b alapunkt vii.

Paragrahvi 23774 lõike 1 muutmine. VPTS § 23774 sätestab vastutuse kauplemiskohas

kauplemise kohustuse rikkumise eest. Kõnealuses paragrahvis toodud MIFIR-i sätete loetelu

muudetakse tulenevalt direktiivi artikli 1 punkti 12 alapunkti b alapunktist viii, millega asendati

23

MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt xxi. Muudatusest tulenevalt jäeti sätete loetelust

välja MIFIR artikli 28 lõige 2, mis sätestas kauplemiskohas kauplemise kohustuse teatud

vastaspoolte ja kolmandate riikide üksuste tehingute suhtes. MIFIR artikli 28 lõikes 1 sätestatud

nõude rikkumise eest samas vastutus säilib. MIFIR 28 lõike 1 kohaselt on finantssektori

vastaspooltel ja finantssektorivälistel vastaspooltel, kelle suhtes kohaldatakse määruse

(EL) nr 648/2012 II jaotise kohast kliirimiskohustust, kohustus sõlmida selliste vastaspooltega

tehinguid kauplemiskohas kauplemise kohustusele allutatud tuletisinstrumentidega ainult

kauplemiskohas.

Paragrahvi 23776 pealkirja ja lõike 1 muutmine. VPTS § 23776 sätestab vastutuse

portfellitihendamise andmete säilitamise ja avalikustamise kohustuse rikkumise eest.

Kõnealuses paragrahvis toodud MIFIR-i sätete loetelu muudetakse tulenevalt direktiivi artikli

1 punkti 12 alapunkti b alapunktist ix, millega asendati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b

alapunkt xxiv. Muudatustest tulenevalt jäeti sätete loetelust välja MIFIR artikli 31 lõige 2, mis

sätestas portfellitihendamise andmete avalikustamise kohustuse.

Eelnimetatud MIFID2 säte viitab MIFIR artikli 31 lõikele 3. MIFIR artikli 31 pealkiri on

määrusega (EL) 2024/791 asendatud järgmisega: „Kauplemisjärgsed riskivähendusteenused“.

Ühtlasi, kuna kõnealune paragrahv ei käsitle enam avalikustamise kohustuse rikkumist,

asendatakse §-i 23776 pealkiri järgmisega: „Kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste andmete

säilitamise kohustuse rikkumine“.

Paragrahvi 23793 lisamine. Seadust täiendatakse §-ga 23793, mis sätestab vastutuse

kauplemiskoondteabe esitajale andmete edastamise nõuete ja edastatavate andmete

kvaliteedinõuete rikkumise eest. Säte tuleneb direktiivi artikli 1 punkti 12 alapunkti b

alapunktist vii, millega lisati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunktid xvia ja xvib.

Karistuse määrad tulenevad MIFID2 artikli 70 lõike 6 punktidest f–h.

Täpsemalt sätestab VPTS § 23793 vastutuse MIFIR artikli 22a lõigetes 1 ja 5–8 ning artikli 22b

lõikes 1 sätestatud nõuete rikkumise eest. Kauplemiskohtade ja kauplemisteabe aruannete

avalikustajate (APA) kohustus edastada kauplemiskoondteabe esitajale teatud andmeid tuleneb

MIFIR artikli 22a lõikest 1. Andmete esitajatel on keelatud saada andmete edastamise ja artikli

22a lõikes 5 nimetatud edastusprotokolli eest muud tasu peale artikli 27h lõigete 5, 6 ja 7 alusel

saadud tulu (MIFIR artikli 22a lõige 6). MIFIR artikli 22b lõike 1 kohaselt peavad andmed

vastama lõikes 1 viidatud regulatiivsetele tehnilistele standarditele.

Paragrahvi 23794 lisamine. Seadust täiendatakse §-ga 23794, mis sätestab vastutuse korralduste

voo eest tasu saamise keelu rikkumise eest. Säte tuleneb direktiivi artikli 1 punkti 12 alapunkti

b alapunktist x, millega lisati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt xxviia. Karistuse

määrad tulenevad MIFID2 artikli 70 lõike 6 punktidest f–h.

Täpsemalt sätestab VPTS § 23794 vastutuse MIFIR artikli 39a lõikes 1 sätestatud keelu

rikkumise eest. MIFIR artikli 39a lõige 1 sätestab MIFID2 artikli 4 lõike 1 punktis 11

määratletud jaeklientide või MIFID2 II lisa II jaos osutatud kutseliste klientide nimel

tegutsevatele investeerimisühingutele keelu saada kolmandatelt isikutelt tasu, vahendustasu või

mitterahalist hüve nende klientide korralduste täitmise eest konkreetses täitmiskohas või nende

edastamise eest mis tahes kolmandale isikule nende täitmiseks konkreetses täitmiskohas. Sama

sätte kohaselt ei kohaldata eeltoodut täitmiskohtade tehingutasudega seotud hinnavähendite

(rebate) või allahindluste suhtes, kui need on lubatud EL-is tegutseva kauplemiskoha või

kolmanda riigi kauplemiskoha heakskiidetud ja avaliku tariifistruktuuriga ning kui need toovad

kasu üksnes kliendile. Sellised allahindlused või hinnavähendid ei tohi tuua rahalist hüve

investeerimisühingule.

24

3.2. Seaduse jõustumine

Paragrahvis 2 on sätestatud seaduse sätete jõustumise ajad. Seaduse § 1 punkt 3

(prospektimääruse teatud muudatustest tulenevad muudatused) jõustub 2026. aasta 5. märtsil.

Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva määruse (EL) 2024/2809 artikli 4 lõikest 2.

Seaduse § 1 punktid 2, 4, 36, 38 ja 42–45 (prospektimääruse ja turukuritarvituse määruse teatud

muudatustest tulenevad muudatused) jõustuvad 2026. aasta 5. juunil. Jõustumise aeg tuleneb

eelnõu aluseks oleva määruse (EL) 2024/2809 artikli 4 lõigetest 3 ja 4.

Seaduse § 1 ülejäänud punktid jõustuvad üldkorras, sealhulgas punktid 1, 7–10, 13, 16–22, 24,

25, 27–35, 40 ja 46–50 (MIFID2 muudatustest tulenevad muudatused), kuna õigusloome

protsessi arvestades ei ole MIFID2 muudatustest tulenevate muudatuste jõustumine direktiivi

ülevõtmistähtajal (29. september 2025. a.) võimalik.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatav uus termin: järelevalvealune sisendandmete esitaja (supervised contributor).

Terminit kasutatakse VPTS § 235 punktides 11, 711 ja 712 tulenevalt määruse (EL) 2024/2809

artikli 2 punktiga 14 (a) (i) muudetud turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktidest e–

f. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/101127 artikli 3 lõike 1 punkti 10 kohaselt

on järelevalvealune sisendandmete esitaja järelevalvealune isik, kes esitab EL-is asuvale

haldurile sisendandmeid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) ja järgmiste EL

õigusaktidega:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/790, 28. veebruar 2024, millega

muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L, 2024/790,

8.3.2024);

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2809, 23. oktoober 2024, millega

muudetakse määrusi (EL) 2017/1129, (EL) nr 596/2014 ja (EL) nr 600/2014, et muuta liidu

avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile (ELT L, 2024/2809, 14.11.2024).

Täpsema ülevaate eelnõu vastavusest EL õigusele annavad seletuskirja lisas esitatud

vastavustabelid (Lisa 1).

EL õigusest tulenevad muudatused väärtpaberituru seaduses ei riiva muudatuste subjektideks

olevate isikute põhiõiguseid ja -vabadusi ebaproportsionaalselt. Investeerimisteenuste

osutamisega seotud (nn MIFID2) muudatustest tulenevalt lisanduvad kauplemiskoha

korraldajale teatud kohustused (sh kohustus avalikustada oma veebilehel teave seoses ajutiste

kauplemispiirangutega, samuti kohustus kehtestada ja rakendada meetmeid, et tagada

kauplemiskoondteabe esitajale edastatavate andmete kvaliteedinõuete täitmine). PS §-st 31

tuleneva ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda

vabadust ebasoodsalt28, mistõttu riivatakse eelnõuga ettevõtlusvabadust. Samas ei lähe riive

kaugemale, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. MIFID2 muudatuste

eesmärgiks on suurendada kapitaliturgude läbipaistvust ja EL kapitaliturgude rahvusvahelist

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1011, 8. juuni 2016, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse

võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning

millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171 29.6.2016,

lk 1–65) 28 Vt nt RKPJKo 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 12

25

konkurentsivõimet. Ajutiste kauplemispiirangute nõuete täiendamise osas on direktiivi

põhjenduspunktis 13 selgitatud, et turuosalistele oleks kasulik, kui asjaolude kohta, mille korral

kauplemine peatatakse või seda piiratakse, ja põhimõtete kohta, mida reguleeritud turud peavad

kauplemise peatamist või piiramist puudutavate peamiste tehniliste parameetrite kehtestamisel

arvesse võtma, oleks rohkem teavet ja läbipaistvust. Seoses kohustusega kehtestada ja

rakendada meetmeid tagamaks kauplemiskoondteabe esitajale edastatavate andmete

kvaliteedinõuete täitmine on direktiivi põhjenduspunktis 10 selgitatud, et kauplemiskoondteabe

süsteemi nõuetekohane toimimine sõltub sellest, millise kvaliteediga on andmed, mida

kauplemiskoondteabe esitaja saab. Kauplemiskoondteabe süsteem koondab EL-is kaubeldavate

väärtpaberite kauplemisinfot ning kvaliteetsete andmete saamine on süsteemi toimimiseks

oluline.

Teisest küljest mõjutavad eelnõu meetmed ettevõtlusvabadust soodsalt, sh lihtsustades kapitali

kaasamist väikesemahuliste väärtpaberiemissioonide korral läbi prospekti koostamise

kohustuse künnise tõstmine 12 mln euroni, muutes prospekti keelerežiimi paindlikumaks ja

vähendades investeerimisteenuste pakkujate koormust läbi erinevate nõuete vähendamise.

Eelnõuga on muudetud ja täiendatud ka vastutust reguleerivaid sätteid. Riigikohtu üldkogu

hinnangul ei ole PS § 32 eesmärgiks välistada omandipõhiõigust riivavaid karistusi, kuna

põhiseadus samaaegselt annab seadusandjale volituse taoliste karistuste kehtestamiseks.

Põhiseaduse §-st 113 tuleneb, et üheks karistusliigiks võivad olla trahvid, s.o karistused, mis

seisnevad omandiõiguse riives.29 Trahvi eesmärgiks on sundida isikut lõpetama seadusvastane

käitumine ning hoidma õigusrikkujat ja teisi isikuid uute õigusrikkumiste toimepanemisest

tulevikus (eri- ja üldpreventsioon).30

6. Seaduse mõjud

Eelnõu meetmed ei oma olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele,

elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele.

MIFID2 muudatused mõjutavad eelkõige investeerimisteenuste pakkujaid ehk

investeerimisühinguid, krediidiasutusi ja investeerimisteenust pakkuvaid fondivalitsejaid ning

kauplemiskoha korraldajat, samuti Finantsinspektsiooni. Prospektimääruse ja turukuritarvituse

määruse muudatused mõjutavad eelkõige emitente ja Finantsinspektsiooni. Eelnõu meetmed

omavad mõju ka investoritele.

Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud investeerimisühinguid tegutseb Eestis 7.31

Finantsinspektsioonilt krediidiasutuste tegevusloa saanud krediidiasutusi on hetkel 9, kellest

kolme (AS Inbank, Holm Bank AS ja Luminor Bank AS) tegevusluba ei hõlma õigust osutada

VPTS § 43 lõikes 1 sätestatud investeerimisteenuseid ja VPTS §-s 44 sätestatud

investeerimisteenuse kõrvalteenuseid.32 Eestis on asutatud ka 5 teiste liikmesriikide

krediidiasutuste filiaali. Neist kolmel on õigus osutada ka teatud liiki investeerimisteenuseid.

Finantsinspektsiooni tegevusloa saanud fondivalitsejaid tegutseb Eestis 12.33

Finantsinspektsiooni tegevusloa kohaselt osutab nendest fondivalitsejatest ka väärtpaberituru

seaduses sätestatud väärtpaberiportfelli valitsemise ja/või investeerimisnõustamise teenust 5

29 Riigikohtu üldkogu 12.06.2008 otsus asjas nr 3-1-1-37-07, p 22 30 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne (2020), paragrahvi 113 kommentaarid, p 11:

https://pohiseadus.ee/sisu/3591/paragrahv_113 31 https://fi.ee/et/investeerimine-0/investeerimine/investeerimisuhingud/investeerimisuhingud 32 https://fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0/pangandus-ja-krediit/krediidiasutused/eesti-krediidiasutused 33 https://fi.ee/et/investeerimine-0/investeerimine/fondivalitsejad/fondivalitsejad

26

fondivalitsejat: Aktsiaselts LHV Varahaldus, AS Avaron Asset Management, AS SEB

Varahaldus, Limestone Platform AS, Swedbank Investeerimisfondid AS. AS Trigon Asset

Management tegevusloas on mainitud ka kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmine.

Väärtpaberituru kauplemiskohaks on seni Eestis Nasdaq Tallinna börs (reguleeritud turg) ja

mitmepoolne kauplemissüsteem ehk nn alternatiivturg First North. Organiseeritud

kauplemissüsteemi seni Eestis asutatud ei ole.

Finantsinspektsioonis töötas 2024. aasta lõpu seisuga 137 töötajat.34

Nasdaq Balti põhinimekirjas on 18 ja lisanimekirjas 2 Eesti emitenti. Balti võlakirjade

nimekirjas on 11 Eesti ettevõtja võlakirjad. First North aktsianimekirjas on 11 ja võlanimekirjas

5 Eesti emitenti. Balti kaubeldavaid fonde on 2.

Jaeinvestorite investeeringute mahud on viimaste aastate jooksul kasvanud. 2024. aasta lõpus

ulatus jaeinvestorite varade väärtus pensionifondides 6,9 miljardi euroni (2023. aastal 5,6

miljardit eurot). Neile järgnesid alternatiivfondid, mille varade maht oli 3,1 miljardit eurot

(2023. aastal 2,7 miljardit eurot). Jaeinvestorite väärtpaberite väärtus Eesti pankades

(väärtpaberite hoidmise teenus) ulatus 2,3 miljardi euroni (2023. aastal 1,8 miljardit eurot);

sama teenuse maht investeerimisühingutes oli 1,4 miljardit eurot (2023. aastal 0,6 miljardit

eurot). Varade väärtus teistes avalikes fondides oli 485 miljonit eurot ja portfellivalitsemise

teenust kasutades 416 miljonit eurot (2023. aastal vastavalt 480 ja 403 miljonit eurot).35

Järgnevalt on lähemalt analüüsitud peamiste prospektimääruse, MIFID2 ja turukuritarvituse

määruse muudatustest tulenevate eelnõu meetmete mõju majandusele ja muid otseseid või

kaudseid mõjusid.

6.1. Prospektimääruse muudatused

6.1.1. Turuülevaade

Viimasel viiel aastal on Finantsinspektsioonis registreeritud keskmiselt 5 prospekti aastas

(2024. aastal 3 prospekti, 2023. aastal 5 prospekti, 2022. aastal 4 prospekti, 2021. aastal 11

prospekti, 2020. aastal 3 prospekti).

Tabel 1. Finantsinspektsioonis 2020–2024. a. registreeritud prospektid36

2024 2023 2022 2021 2020

1 18.11 EfTEN Real

Estate Fund AS

27.11 AS Inbank 14.11 AS Coop

Pank

13.12 AS

Admirals Group

05.10 Baltic

Horizon Fund

2 28.10 AS LHV

Group

27.11

AKTSIASELTS

INFORTAR

05.09 AS Bigbank 29.11 AS Inbank 07.09 AS LHV

Group

3 06.05 Liven AS 13.11 Bigbank AS 16.05 AS LHV

Group

08.11 Hepsor AS 09.03 AS

PRFoods

4 16.10 Baltic

Horizon Fund /

Northern Horizon

Capital AS

18.04 EfTEN

United Property

Fund

04.10 AS Enefit

Green

5 11.09 AS LHV

Group

13.09 AS LHV

Group

6 06.09 Wise plc

34 Finantsinspektsiooni aastaraamat 2024, lk 10: https://www.fi.ee/sites/default/files/FI_AA_2024_est_www.pdf 35 Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2024. aasta seisuga, lk 19: https://www.fi.ee/sites/default/files/2025-

04/FI_EFT__2025_est_tt.pdf 36 https://fi.ee/et/investeerimine/registrid-nimekirjad-ja-vormid/registreeritud-prospektid/finantsinspektsioonis-

registreeritud-prospektid

27

7 16.08 AS Tallink

Grupp

8 21.06 EfTEN

United Property

Fund

9 10.05 EfTEN Real

Estate Fund III AS

10 15.03 Coop Pank

AS

11 18.01 AS Pro

Kapital Grupp

Võrdluseks on tabelis 2 toodud viimane kättesaadav statistika EMP riikides kinnitatud

prospektide kohta. Nagu tabelist 2 nähtub, kinnitati 2023. aastal EMP riikides kokku 2320

prospekti, sh nt Luksemburgis 454 prospekti, Iirimaal 359 prospekti ja Rootsis 308 prospekti.

Eesti on 2023. aastal kinnitatud prospektide arvult 30-st EMP riigist 26. kohal. Seega jääb Eesti

prospektide koostamine mahtudelt Euroopa arenenumate kapitaliturgudega riikidele oluliselt

alla.

Tabel 2. EMP pädevate asutuste poolt kinnitatud prospektid, millest on ESMA-t teavitatud37

2020 2021 2022 2023

LU 505 458 490 454

IE 455 490 358 359

SE 328 433 349 308

DE 301 241 209 193

FR 259 203 161 176

NO 120 97 104 93

CZ 67 79 90 80

LV 3 7 83 80

AT 57 55 62 72

NL 91 101 75 62

SK 43 47 46 52

IT 34 38 36 48

PL 23 35 40 44

ES 58 49 39 42

BE 29 32 34 33

BG 26 29 19 30

FI 31 58 38 29

DK 28 38 30 27

RO 19 33 20 24

IS 32 22 24 23

LI 38 30 29 22

MT 8 15 24 18

HU 13 14 16 16

GR 11 20 16 11

PT 12 19 11 11

EE 3 11 4 5

LT 2 1 4 4

37 ESMA 10. jaanuari 2025. a. aruanne prospektide kohta, lk 22:

https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2025-01/ESMA50-524821-3161_ESMA_Market_Report_-

_EU_prospectuses_2024.pdf

28

HR 10 8 11 2

SI 4 2 2 2

CY 2 2 2 0

EEA30 2612 2667 2426 2320

Tabelis 3 on esitatud väärtpaberite avalike pakkumiste mahud Finantsinspektsioonis

registreeritud prospektide kohaselt. Esitatud andmetest on näha, et valdavalt on prospektide

alusel tehtud avalikud pakkumised ületanud 10 miljoni eurot ning ajas on pakkumiste mahud

kasvanud. Viimasel kahel aastal (2023–2024) kinnitatud prospektide avalike

väärtpaberipakkumiste mahud ületavalt valdavalt juba 20 miljonit eurot.

Tabel 3. Finantsinspektsioonis registreeritud prospektid 2021–202438

Emitent Väärtpaber Emissiooni maht (mlj eur) Registreeritud

EfTEN Real Estate Fund AS Aktsiad 19-28,5 18.11.2024

AS LHV Group Võlakirjad 20 (programm kokku 200) 28.10.2024

Liven AS Võlakirjad 30 06.05.2024

AKTSIASELTS INFORTAR Aktsiad 34,8 27.11.2023

AS INBANK Võlakirjad 6-12 (programm kokku 35) 27.11.2023

BIGBANK AS Võlakirjad 30 (programmi maht) 13.11.2023

Baltic Horizon Fund Võlakirjad 34,5 16.10.2023

AS LHV Group Võlakirjad 25-35 (programm kokku 200) 11.09.2023

Coop Pank AS Aktsiad 15,2-20,3 14.11.2022

Bigbank AS Võlakirjad 10-20 (programm kokku 35) 05.09.2022

AS LHV Group Aktsiad 25-35 16.05.2022

EfTEN United Property Fund Osakud 5,3 18.04.2022

Admirals Group AS Võlakirjad 5-10 (programm kokku 15) 13.12.2021

AS INBANK Võlakirjad 12-18 (programm kokku 35) 29.11.2021

Hepsor AS Aktsiad 9,1-10 08.11.2021

Enefit Green AS Aktsiad 115-225 04.10.2021

AS LHV Group Aktsiad 25,3 13.09.2021

WISE PLC Aktsiad NA 06.09.2021

Aktsiaselts Tallink Grupp Aktsiad 31,5-34,6 16.08.2021

EfTEN United Property Fund Osakud 100 21.06.2021

EfTEN Real Estate Fund III AS Aktsiad 15,1 10.05.2021

Coop Pank AS Võlakirjad 20 15.03.2021

AS Pro Kapital Grupp Võlakirjad 9,7 18.01.2021

6.1.2. Meetmete mõjuanalüüs

Meede I

Prospekti koostamise kohustuse künnise tõstmine 12 mln euroni

Kehtiva seaduse kohaselt tuleb prospekt koostada juhul, kui väärtpaberite avaliku pakkumise

koguväärtus on suurem kui 8 mln eurot. Prospektimäärusest tulenevalt tõstetakse 8 mln euro

suurune künnis 12 mln euro peale ehk emitent ei pea prospekti koostama, kui väärtpaberite

avalik pakkumine jääb alla 12 mln euro. Seega saavad emitendid juurde paindlikkust seoses

prospekti koostamisega.

38 https://fi.ee/et/investeerimine/registrid-nimekirjad-ja-vormid/registreeritud-prospektid/finantsinspektsioonis-

registreeritud-prospektid#prospektimaarus

29

Sihtrühm Emitendid, kelle väärtpaberite avalik pakkumine jääb alla 12 mln

euro.

Mõju ulatus

Tervikuna väike (konkreetselt Eesti kapitalituru tähenduses

keskmine). Kui kehtiva seaduse kohaselt peab üle 8 mln euro

suuruste emissioonide puhul koostama prospektimääruse kohase

prospekti, siis edaspidi saab alla 12 mln euro suuruse emissiooni

korraldada nii, et ei pea prospekti koostama (ehk emitentide

koormus väheneb). Küll aga tuleb järgida VPTS § 15 lg 6 alusel

kehtestatud määruses sätestatud teabe avaldamise nõudeid (mis on

aga vähem koormavam võrreldes prospektimääruse kohase

prospekti koostamisega).

Mõju avaldumise

sagedus

Harv (vastavalt vajadusele). Eespool tabelis 3 toodud viimase

kolme aasta andmetest lähtuvalt võib künnise tõstmine mõjutada

eelduslikult umbes 1-2 emissiooni aastas, mille korral saaks

prospekti asendada vähemkoormava teabedokumendiga.

Mõju investoritele ja

ebasoovitavate

mõjude kaasnemise

risk

Väike. Antud emissioonide puhul (alla 12 mln euro) on investorite

kaitse tase küll väiksem (erinevalt prospektist Finantsinspektsioon

teabedokumenti nö eelnevalt ei kontrolli ega heaks ei kiida, samuti

on teabedokumendi puhul teabe andmise nõuded lihtsamad), kuid

tervikuna ei tohiks see investoritele kaasa tuua ülemääraseid

negatiivse iseloomuga riske, arvestades ühtlasi seniste

emissioonide suurusi (vt eespool tabelit 3). Oluline on, et

investorid ise oleksid selliste emissioonide puhul piisavalt

hoolikad ning võtaksid investeerimisotsuse tegemisel

eelnimetatud erisusi võrreldes prospektiga arvesse. Teisest küljest

võivad suureneda investorite valikuvõimalused investeerimiseks,

kuna koormuse vähenemine alla 12 mln euro suuruste

emissioonide puhul võib potentsiaalselt juurde tuua uusi emitente.

Mõju

Finantsinspektsioonile

Prospekti koostamise kohustuse künnise tõstmine 12 mln euroni

eelduslikult ei oma Finantsinspektsiooni koormusele negatiivset

mõju. Finantsinspektsioon ei kontrolli alla 12 mln euro suuruse

emissiooni korral koostatavas teabedokumendis sisalduvat teavet.

Mõju olulisus Muudatus soodustab Eesti kapitalituru arengut, st äriühinguid

motiveeritakse lisaks traditsioonilistele rahastamisviisidele

(pangalaenud jm) kaaluma ka muid alternatiive, eelkõige läbi

väärtpaberite emiteerimise. Uute emitentide lisandumisega

suureneksid ka investorite valikuvõimalused investeerimiseks.

Samas, arvestades Eesti kapitalituru suhtelist väiksust, on

muudatuse mõju majandusele tervikuna eelduslikult väheoluline.

Meede II

Prospekti keelerežiimi muutmine paindlikumaks

Kehtiva seaduse kohaselt on emitendil võimalik koostada prospekt eesti või inglise keeles

või Finantsinspektsiooni loal mõnes muus keeles tingimusel, et sellega ei kahjustata

investorite huve. Kui prospekti eesti keeles ei koostata, kuid väärtpabereid pakutakse Eestis,

tuleb prospekt aga igal juhul eesti keelde tõlkida. Et vähendada prospekti täismahus

tõlkimisega kaasnevat koormust ning seeläbi lihtsustada ja edendada kapitali kaasamist

väärtpaberiturul, piirdub prospekti tõlkimise nõue prospektimäärusest tulenevalt edaspidi

prospekti kokkuvõttega.

Sihtrühm Emitendid, kelle väärtpaberite avalik pakkumine on vähemalt 12

mln eurot (mille korral kehtib prospekti koostamise kohustus).

Eespool tabelis 3 toodud viimaste aastate andmetest lähtuvalt

30

mõjutab kõnealune muudatus eelduslikult suuremat osa

emitentidest, kuna alla 12 mln euro suuruseid emissioone on aastas

olnud vaid mõni üksik.

Mõju ulatus

Väike. Emissiooni sihtgrupist lähtuvalt inglise keeles koostatud

prospekti täismahus tõlkimine (ehk sisuliselt täiendavalt eesti

keeles koostamine) on emitentide jaoks seotud lisakuludega.

Paljud pakkumised on piiriülesed (nt kõigis Balti riikides) ning

kogu materjali tõlkimine on prospekti kokkuvõtte tõlkimisega

võrreldes kulukam ning samuti ajamahukam.

Finantsinspektsioonis 2022–2024. a. registreeritud u 70-

leheküljeliste prospektide kokkuvõtete maht on 7 lk ehk 10%

prospekti mahust.39 Seega prospekti täismahus tõlkimisega

võrreldes on prospekti kokkuvõtte tõlkimine emitentide jaoks

üksjagu vähem koormavam.

Mõju avaldumise

sagedus

Harv (vastavalt vajadusele). Eespool tabelis 3 toodud viimaste

aastate andmeid arvestades võib vähemalt 12 mln euro suuruseid

(ehk prospekti koostamise kohustusega) emissioone olla aastas

eelduslikult alla kümne.

Mõju investoritele ja

ebasoovitavate

mõjude kaasnemise

risk

Väike. Kuna tõlkenõue piirdub prospekti kokkuvõttega, on

investorite kaitse tase edaspidi mõnevõrra väiksem, kuna ei

võimalda kohalikule investorile prospekti ülejäänud osade

lihtsamat (st vajadusel ilma tõlkimiseta) lugemist. Samas ei tohiks

see investoritele kaasa tuua ülemääraseid negatiivse iseloomuga

riske, kuna prospekti kokkuvõte võtab kokku kõige olulisema osa

prospektist. Lisaks, kui emitendil on suur huvi kaasata Eestist

avaliku pakkumise raames võimalikult palju jaeinvestoreid, on

emitendil tõenäoliselt niikuinii kõrgendatud motivatsioon ja

valmisolek prospekti koostamiseks eesti keeles, mille vajadus

võiks aga siiski jääda konkreetse pakkumise spetsiifikat arvestades

emitendi (pakkuja) otsustada. Seetõttu on risk, et olulisele osale

investoritest jääks tõlkenõude leevendamisel prospektis toodud

info kättesaamatuks, pigem väike. Teisest küljest võib tõlkenõude

leevendamisega väheneda risk, et tõlkimisega ei suudeta edasi

anda algupärast mõtet või spetsiifilist sõnavara.

Mõju

Finantsinspektsioonile

Prospekti tõlkenõude leevendamine eelduslikult ei oma

Finantsinspektsiooni koormusele negatiivset mõju.

Finantsinspektsioon kinnitab nii kehtiva seaduse alusel kui ka

edaspidi ka ingliskeelseid prospekte.

Mõju olulisus Prospekti tõlkimisega kaasneva koormuse vähenemine lihtsustab

ja edendab kapitali kaasamist väärtpaberiturul. Samas, Eesti

kapitalituru suhtelist väiksust arvestades on muudatuse mõju

majandusele tervikuna eelduslikult väheoluline.

6.2. Investeerimisteenuste osutamisega seotud (nn MIFID2) muudatused

Meede III

MIFID2 muudatustest tulenevad turuosaliste aruandluskohustuste muudatused

Olulisemate MIFID2 muudatustena muutuvad turuosalistele erinevad aruandluskohustused,

mis kokkuvõttes valdavalt pigem leevendavad nende halduskoormust. Kauplemiskoha

korraldajal ja kliendi korralduste süsteemsel täitjal (nn suuremal investeerimisteenuse

39 https://fi.ee/et/investeerimine/registrid-nimekirjad-ja-vormid/registreeritud-prospektid/finantsinspektsioonis-

registreeritud-prospektid#prospektimaarus

31

osutajal) puudub seoses teatud väärtpaberitega edaspidi kohustus avalikustada vähemalt kord

aastas tasuta andmeid korralduste täitmise kvaliteedi kohta. Samuti puudub

investeerimisteenuse osutajal edaspidi kohustus avalikustada kord aastas kokkuvõtet viiest

peamisest täitmiskohast, kus investeerimisteenuse osutaja eelmise aasta jooksul kliendi

korraldusi täitis, kauplemismahu põhjal iga väärtpaberi liigi kohta ja nendes täitmiskohtades

tehingute täitmise kvaliteedi kohta. Sellega seonduvalt puudub investeerimisteenuse osutajal

edaspidi ka kohustus enda poolt kehtestatavate kliendi korralduste parima täitmise reeglite ja

klientide korralduste täitmise meetmete muutmise vajaduse kindlakstegemisel võtta arvesse

eelpoolviidatult avalikustatud teavet. Ühtlasi lihtsustatakse kliendi korralduste süsteemse

täitja regulatsiooni (mh asendades kvantitatiivse hindamise kvalitatiivsega) ning

kaubatuletisinstrumentide või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidega kaupleja

aruandluskohustust.

Sihtrühm Investeerimisteenuse osutajad (pangad, investeerimisühingud ja

fondivalitsejad) ja kauplemiskoha korraldaja (börs)

Mõju ulatus

Tervikuna väike. Ülaltoodud muudatused omavad

investeerimisteenuse osutajatele summaarselt pigem koormust

kahandavat mõju.

Mõju avaldumise

sagedus

Harv.

Mõju kauplemiskoha

korraldajale

Väike. Ülaltoodud muudatustega kaasneb kohati ka

kauplemiskoha korraldajale koormuse kahanemine

(aruandluskohustuse kaotamine seoses kliendi korralduse parima

täitmisega). Samas lisandub kauplemiskoha korraldajale kohustusi

seoses ajutiste kauplemispiirangute regulatsiooni täiendamisega

ning positsioonide haldamise kontrollide laiendamisega

heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidele. Tuletisinstrumentidega

samas Eesti reguleeritud väärtpaberiturul ei kaubelda. Samuti

lisandub kauplemiskoha korraldajale kohustus kehtestada ja

rakendada meetmeid tagamaks kauplemiskoondteabe esitajale

edastatavate andmete kvaliteedinõuete täitmine.

Ebasoovitavate

mõjude kaasnemise

risk

Väike. Antud kohustuste muutmisega eeldatavasti olulist

ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei avaldu. Investorite

kaitse aruandluskohustuse kaotamisest seoses kliendi korralduse

parima täitmisega ei vähene, kuna nagu direktiivi

põhjenduspunktis 8 selgitatud, siis vastavaid aruandeid loetakse

harva ning nendes esitatud teabe põhjal ei ole investoritel ega

teistel aruannete kasutajatel võimalik tähendusrikkaid võrdlusi

teha. Parima täitmise nõudest kinnipidamise tõendamiseks saab

kasutada kauplemiskoondteabe süsteemist saadavat teavet.

Mõju

Finantsinspektsioonile

Finantsinspektsioonile olulist mõju ei kaasne. Kauplemiskoha

korraldajale kehtestatavate kohustustega seoses võib

Finantsinspektsioonile kaasneda vähene töökoormuse

suurenemine tulenevalt sellest, et Finantsinspektsioon peab

tavapärase järelevalve raames jälgima, et neid täidetaks.

Mõju olulisus Eesti kapitalituru suhtelist väiksust arvestades on muudatuste mõju

kokkuvõttes väheoluline.

6.3. Turukuritarvituse määruse muudatused

Meede IV

Avalikustamisnõuete rikkumise eest kohaldatavate rahatrahvide juriidilise isiku

suurusega proportsionaalseks muutmine

32

Kehtiva seaduse kohaselt on siseteabe avalikustamise nõuete (turukuritarvituse määruse

artikkel 17) rikkumise korral juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahv kuni 2,5 mln eurot või

kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas

või kuni 2% käibest. Insaiderite nimekirja, juhtide tehingute ning investeerimissoovituste ja

statistikaga seotud nõuete (artiklid 18, 19 ja 20) rikkumise korral on rahatrahv kuni 1 mln

eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule

vastavas summas. Muudatuste kohaselt lisandub artiklite 18, 19 ja 20 rikkumise korral

võimalus määrata rahatrahvi protsendina (kuni 0,8%) käibest. Seejuures artiklite 18 ja 19

ning samuti artikli 17 rikkumise korral kehtib edaspidi erisus, et absoluutsummade alusel

(kuni 2,5 mln eurot siseteabe avalikustamise nõuete ning kuni 1 mln eurot insaiderite

nimekirja ja juhtide tehinguga seotud nõuete rikkumise korral) on võimalik määrata

rahatrahvi juhul, kui käibel põhineva maksimummäära kohaldamisel oleks määratud

karistuse summa turukuritarvituse määruse artiklis 31 sätestatud asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalselt väike.

Sihtrühm Avalikustamisnõuete rikkumisega seotud väärtegude toimepanijad

(juriidilised isikud), kelleks võivad olla mh eelkõige

kauplemiskohas kaubeldavate väärtpaberite emitendid ja nendega

seotud isikud.

Mõju ulatus

Väike. Kuna juriidilisele isikule määratav rahatrahv ei tohiks ka

üldiste karistusõiguse reeglite järgi osutuda ebaproportsionaalseks,

siis turukuritarvituse määruse sätted seoses käibel põhineva

trahvisumma määramisega on pigem suunatud proportsionaalsuse

tagamisele (nagu tuleneb ka määruse (EL) 2024/2809

põhjenduspunktist 80).

Mõju avaldumise

sagedus

Harv (vastavalt väärtegude toimepanemisele).40

Ebasoovitavate

mõjude kaasnemise

risk

Väike. Kuna muudatustega ei ole välistatud võimalust määrata

rahatrahvi ka kehtivate absoluutsummades väljendatud

maksimumide alusel (kui käibepõhisest ülemmäärast lähtudes

oleks trahvisumma ebaproportsionaalselt väike) või kuni

kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud

kahjule vastavas summas, ei tohiks muudatused õigusvastast

käitumist eelduslikult soodustada. Võimaliku ebasoovitava

mõjuna saab välja tuua potentsiaalse tõlgendusküsimuse seoses

selliste väärtegude eest ette nähtud karistuste määramisega, mille

puhul ei ole ette nähtud, millisest ülemmäärast konkreetsel juhul

lähtuma peaks (käibepõhisest või absoluutsummas väljendatud

maksimumist). Ka investeerimissoovituste ja statistikaga seotud

nõuete (artikkel 20) rikkumise eest ette nähtud karistuse puhul ei

ole seda tehtud, vaid käibepõhine ja fikseeritud ülemmäär on

sätestatud üldiselt alternatiivsetena. Kuna turukuritarvituse määrus

jätab siinkohal lahtiseks, millisest ülemmäärast lähtuda, peaks

liikmesriigil olema jätkuvalt võimalik määrata juriidilisele isikule

asjaolusid arvestades proportsionaalne karistus. See oleks

kooskõlas ka tehtud muudatuste eesmärgiga (karistuste

proportsionaalsuse tagamine). Ka määruse (EL) 2024/2809 artikli

2 punktiga 15 muudetud turukuritarvituse määruse artikli 31 lõikes

40 Finantsinspektsiooni viimaste aastate aastaraamatutest (https://www.fi.ee/et/teema/aastaraamatud) nähtuvalt on

turukuritarvitustega seotud väärteomenetlusi läbi viidud harva. Kokkuvõttes jõudis 2024. aastal lõpule 7

Finantsinspektsiooni poolt alustatud väärteomenetlust. 2023. aastal viis Finantsinspektsioon lõpule 8

väärteomenetlust ja 2022. aastal 2 väärteomenetlust. Nendest turukuritarvitustega seotud väärteomenetlusi on

olnud mõned üksikud (keskmiselt 1 aastas).

33

1 on sätestatud, et karistuste määramisel tuleb arvesse võtta kõiki

asjakohaseid asjaolusid selleks, et määrata proportsionaalsed

karistused.

Mõju

Finantsinspektsioonile

Muudatused juriidilistele isikutele avalikustamisnõuete rikkumise

eest määratavates rahatrahvi määrades mõjutavad

Finantsinspektsiooni kaalutlusõigust trahvisumma

kindlakstegemisel ning võivad seega vähesel määral suurendada

Finantsinspektsiooni töökoormust.

Mõju olulisus Kuna muudatustega ei ole välistatud võimalust määrata rahatrahvi

ka kehtiva korra alusel (st kehtivate absoluutsummades

väljendatud maksimumide alusel või kuni kolmekordses väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas

summas), on muudatuste mõju eelduslikult väheoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsuse tegevusega. Kauplemiskoha

korraldajale kehtestatavate kohustustega seoses võib Finantsinspektsioonile kaasneda vähene

töökoormuse suurenemine tulenevalt sellest, et Finantsinspektsioon peab tavapärase järelevalve

raames jälgima, et neid täidetaks. Samuti võivad vähesel määral suurendada

Finantsinspektsiooni töökoormust muudatused juriidilistele isikutele avalikustamisnõuete

rikkumise eest määratavates rahatrahvi määrades. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega

kohaliku omavalitsuse üksustele kulusid ega tulusid. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve

subjektide poolt rahastatav, mistõttu täiendavat kulu riigieelarve tasandil Finantsinspektsiooni

koormuse tõusmisega ei kaasne. Eelduslikult ei kaasne täiendavat kulu ka

Finantsinspektsioonile.

8. Rakendusaktid

Seadusega ei ole ette nähtud uusi volitusnorme ega nende alusel kavandatavaid rakendusakte.

Samuti ei tunnistata kehtetuks olemasolevaid volitusnorme. Seadusega muudetakse VPTS § 15

lõiget 6, mis on volitusnorm. VPTS § 15 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „koguväärtusega 1 000

000–8 000 000 eurot“ tekstiosaga „koguväärtusega vähemalt 1 000 000 eurot, kuid vähem kui

12 000 000 eurot“. Muudatus jõustub 05.06.2026. a. Volitusnormi alusel antud määrust on kavas

muuta eraldiseisvalt (vt VPTS § 15 lõike 6 muutmise juures toodud selgitusi).

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punkt 3 (prospektimääruse teatud muudatustest tulenevad muudatused) jõustub

2026. aasta 5. märtsil. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva määruse (EL) 2024/2809

artikli 4 lõikest 2. Seaduse § 1 punktid 2, 4, 36, 38 ja 42–45 (prospektimääruse ja

turukuritarvituse määruse teatud muudatustest tulenevad muudatused) jõustuvad 2026. aasta 5.

juunil. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva määruse (EL) 2024/2809 artikli 4 lõigetest

3 ja 4.

Seaduse § 1 punktid 1, 7–10, 13, 16–22, 24, 25, 27–35, 40 ja 46–50 (MIFID2 muudatustest

tulenevad muudatused) jõustuvad üldises korras, kuna õigusloome protsessi arvestades ei ole

MIFID2 muudatustest tulenevate muudatuste jõustumine direktiivi ülevõtmistähtajal (29.

september 2025. a.) võimalik.

Seaduse § 1 punktid 5, 6, 11, 12, 14, 15, 23, 26, 37, 39 ja 41 jõustuvad samuti üldises korras.

Vastavad normid ei eelda adressaatide tegevuses ümberkorraldusi. Muudatused puudutavad

mõistete ühtlustamist ja vormilisi parandusi (punktid 14, 23, 26), samuti seaduse kooskõlla

34

viimist juba kehtivate otsekohalduva EL määruse sätetega (punktid 5, 6, 15, 39, 41) ja juba

varasemast kehtivate EL direktiivi sätetega (punktid 26, 37).

Punktiga 5 kehtetuks tunnistatav VPTS § 32 käsitleb väärtpaberite pakkumise keelenõudeid,

mis tulenevad juba praegu otsekohalduva prospektimääruse artiklist 27. Seetõttu, kuigi

prospektimääruse artikli 27 lõike 1 muudatused jõustuvad 05.06.2026. a., jõustub punkt 5

üldises korras. Punkt 6 jõustub üldkorras, kuna prospektide registreerimise asemel on juba

praegu prospektide kinnitamine vastavalt prospektimäärusele. Punktis 15 on uuendatud

mõistete määratlusi vastavalt kehtivale MIFIR-ile ja punktis 39 prospektimääruse sätete loetelu,

milles sätestatud nõuete rikkumise eest on ette nähtud vastutus vastavalt kehtivale

prospektimäärusele. Punktis 41 on turukuritarvituse määruse artikli 19 lõigete loetelu viidud

kooskõlla kehtiva turukuritarvituse määrusega.

Punktides 26 ja 37 tehtud muudatused tulenevad juba varasemast kehtivatest MIFID2 sätetest.

Punktiga 26 täiendatakse positsioonipiirangute kohaldamise välistusi ja punktiga 37

Finantsinspektsiooni õigusi ettekirjutuse tegemisel.

Punkt 11 ja 12 jõustuvad üldises korras, kuna investeerimisühingul ei ole enam sisuliselt

võimalik kvantitatiivse hindamise alusel süsteemse täitja staatust tuvastada (vt täpsemalt VPTS

§ 886 lõike 3 muutmise ja lõigete 5–7 kehtetuks tunnistamise juures toodud selgitusi).

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kliimaministeeriumile. Eelnõu edastati arvamuse

avaldamiseks Finantsinspektsioonile, kõigile Eesti investeerimisühingutele ja

fondivalitsejatele, Eesti Pangale, Eesti Pangaliit MTÜ-le, MTÜ-le FinanceEstonia, Kaubandus-

ja Tööstuskojale, Eesti Advokatuurile, Nasdaq Tallinn AS-ile, Nasdaq Balti põhinimekirjas

olevatele Eesti ettevõtjatele. Arvamust avaldasid Finantsinspektsioon, Eesti Pank, Lightyear

Europe AS. Kommentaarid ja ettepanekud eelnõu osas on koondatud märkuste tabelisse (Lisa

2).

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Väärtpaberituru seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

EL õigusaktide ja Eesti õigusaktide vastavustabelid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/790, 28. veebruar 2024, millega

muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta

Direktiivi säte

(artikkel, punkt)

Ülevõtmise

kohustus (jah, ei,

valikuline)

Eesti õigusakti säte

(pealkiri,

paragrahv, lõige,

punkt)

Kommentaarid

Art 1 p 1 Jah - VPTS § 3 lg 5

tunnistatakse

kehtetuks

Art 1 p 2 Jah VPTS § 47 lg 11 p 2 VPTS § 47 lg 11 p 3

tunnistatakse

kehtetuks

Art 1 p 3 (a) Jah VPTS § 101

Art 1 p 3 (b) Jah VPTS § 886 lg 3 VPTS § 886 lõiked

5–7 tunnistatakse

kehtetuks

Art 1 p 4 (a) Jah - VPTS § 857

tunnistatakse

kehtetuks

Art 1 p 4 (b) Jah VPTS § 873 lg 10 VPTS § 873 lg 11 ja

§ 886 lg 9

tunnistatakse

kehtetuks

Art 1 p 4 (c) Jah - VPTS § 873 lg 12

tunnistatakse

kehtetuks

Art 1 p 4 (d) Jah VPTS § 874 lg 6

Art 1 p 4 (e) Ei - ESMA ja komisjoni

volitused

Art 1 p 5 Jah VPTS § 1634 lg 11

Art 1 p 6 Jah VPTS § 1246 lg 81 ja

82

Art 1 p 7 (a) (i) Jah VPTS § 1361 lg 1 ja

lg 2

Art 1 p 7 (a) (ii) Jah VPTS § 1361 lg 5 ja

lg 6

Art 1 p 7 (b) (i) Ei - ESMA volitused

Art 1 p 7 (b) (ii) Ei - ESMA ja komisjoni

volitused

Art 1 p 7 (c) Ei - ESMA volitused

Art 1 p 8 Jah VPTS § 1371 lg 21

Art 1 p 9 Jah - VPTS § 1471

tunnistatakse

kehtetuks

2

Art 1 p 10 (a) Jah VPTS § 16310

pealkiri

Art 1 p 10 (b) (i) Jah VPTS § 16310 lg 1

esimene lause

Art 1 p 10 (b) (ii) Jah VPTS § 16310 lg 1 p

2

Art 1 p 11 (a) (i) Jah VPTS § 16311 lg 1

sissejuhatav

lauseosa, p 1 ja p 2

Art 1 p 11 (a) (ii) Jah VPTS § 16311 lg 1 p

4

Art 1 p 11 (b) Jah VPTS § 16312 lg 1

Art 1 p 11 (c) (i) Jah VPTS § 16311 lg 2

sissejuhatav lauseosa

Art 1 p 11 (c) (ii) Jah VPTS § 16311 lg 2 p

4

Art 1 p 11 (d) Jah - Ei ole vaja üle võtta,

eelnõu ei välista

atmosfääriõhu kaitse

seaduses (AÕKS)

sätestatud kohustusi

Art 1 p 12 (a) Jah VPTS § 23768

Art 1 p 12 (b) (i) Jah VPTS § 23719

Art 1 p 12 (b) (ii) Jah VPTS § 23719

Art 1 p 12 (b) (iii) Jah VPTS § 23719

Art 1 p 12 (b) (iv) Jah VPTS § 23719

Art 1 p 12 (b) (v) Jah VPTS § 23719

Art 1 p 12 (b) (vi) Jah VPTS § 23719

Art 1 p 12 (b) (vii) Jah VPTS § 23768 ja §

23793

Art 1 p 12 (b) (viii) Jah VPTS § 23774

Art 1 p 12 (b) (ix) Jah VPTS § 23776

Art 1 p 12 (b) (x) Jah VPTS § 23794

Art 1 p 13 Ei - Komisjoni volitused

Art 2 Ei normitehniline

märkus

Ülevõtmine

Art 3 Ei - Jõustumine

Art 4 Ei - Adressaadid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2809, 23. oktoober 2024, millega

muudetakse määrusi (EL) 2017/1129, (EL) nr 596/2014 ja (EL) nr 600/2014, et muuta

liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile

Määruse säte1

(artikkel, punkt)

Eesti õigusakti säte

(pealkiri, paragrahv, lõige,

punkt)

Kommentaarid

Artikkel 1 – määruse (EL) 2017/1129 muutmine

1 Kuna Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad, on vastavustabelis toodud üksnes määruse riigisisese

rakendamisega seotud sätted.

3

Punkt 3 VPTS § 15 lg 1 ja lg 6 Määruse (EL) 2017/1129

artikli 3 lõikes 2a sätestatud

valikuõigust ei ole kasutatud

Punktid 11–14 VPTS § 15 lg 3 ja lg 4

Punkt 18 (a) FIS § 58 lg 1

Punkt 21 - Määruse (EL) 2017/1129

artikli 27 lõikes 1 sätestatud

valikuõigust ei ole kasutatud

Punkt 24 VPTS § 2371 lg 1

Artikkel 2 – määruse (EL) 596/2014 muutmine

Punkt 11 - Määruse (EL) 596/2014

artikli 25a lõikes 5 sätestatud

valikuõigust ei ole kasutatud

Punkt 14 (a) (i) VPTS § 235 p 11, 711 ja 712

Punkt 14 (a) (ii) KarS § 398 lg 3, § 3981 lg 3,

VPTS § 23730 lg 2, § 23738

lg 2, § 23739 lg 2, § 23740 lg

2, § 23742 lg 2

Määruse (EL) 596/2014

artikli 30 lõike 2 esimese

lõigu punkti j alapunktides iii

ja iv sätestatud valikuõigusi

ei ole kasutatud

Punkt 14 (a) (iii) VPTS § 2621 lg 1

Punkt 15 FIS § 5 lg 2, HMS § 4,

VTMS § 29 lg 1, § 74 lg 1,

KarS § 3 lg 5, § 12 lg 3, §

57, § 58

1

Väärtpaberituru seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

MÄRKUSTE TABEL

Nr Ettepaneku sisu Otsus RMi seisukoht

II kooskõlastusring

Justiitsministeerium

1 Eelnõu § 1 punktiga 42 muudetakse VPTS §

23730 lõiget 2 järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud

juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga

kuni 0,8 protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest

või kuni 1 000 000 eurot, kui käibel põhinev

rahatrahvi summa on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 31

lõike 1 punktides a, b ja d–h nimetatud

asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalselt

väike, või kuni kolmekordses väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud

kahjule vastavas summas.“;

Palume seletuskirjas pikemalt lahti kirjutada

ning selgitada, mis on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 31

lõike 1 punktides a, b ja d–h nimetatud

asjaolud ning kuidas praktikas neid asjaolusid

hindama hakatakse.

Teeme sama märkuse ka eelnõuga plaanitavate

VPTS § 23739 ja 23740 selgituste kohta.

Arvestatud Seletuskirja on vastavalt

muudetud.

2 Palume arvestada käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega

tehtud normitehniliste ja keelemärkustega

ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Olulises osas

arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja on

vastavalt muudetud.

Finantsinspektsioon

1 Käesoleva VPTS-i eelnõu § 1 punktis 49

plaanitakse seadust täiendada §-ga 23791

pealkirjaga „Kauplemiskoondteabe esitajale

andmete edastamise nõuete ja edastatavate

andmete kvaliteedinõuete rikkumine“. Juhime

tähelepanu, et Riigikogu rahanduskomisjoni

menetluses on väärtpaberituru seaduse

muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute

regulatsioon) eelnõu 633 SE, milles sisaldub

samuti VPTS § 23791, kuid selle paragrahvi

pealkiri on „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/2631 nõuete rikkumine“.

Eeltoodust tulenevalt peaks käesolevas

eelnõus muutma vastava paragrahvi numbrit.

Mittearvestatud Kuna väärtpaberituru seaduse

muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse

(tuletis- ja repotehingute

regulatsioon) eelnõu 633 SE on

alles menetluses, siis selles oleva

numeratsiooniga käesolevas

eelnõus ei arvestata.

Samas on käesolevas eelnõus

VPTS §-de 23791 ja 23792 asemel

kasutusele võetud §-d 23793 ja

23794 tulenevalt sellest, et

väärtpaberituru seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise

seadusega (eelnõu 588 SE) on

VPTS-i juba täiendatud §-dega

23791 ja 23792.

2 Finantsinspektsioon teeb ettepaneku

tunnistada kehtetuks VPTS § 15 lõige 7.

Mittearvestatud Riigikogu menetluses on

väärtpaberituru seaduse

2

VPTS § 15 lõige 7 sätestab, et juhul kui

pakkumine vastab siseriikliku

teabedokumendi nõuetele, ei kohaldata sellele

Euroopa Liidu prospektimääruse piiriülese

tunnustamise mehhanismi. Praktikas tähendab

see, et sellist dokumenti ei saa automaatselt

kasutada teistes liikmesriikides väärtpaberite

pakkumiseks. Siiski ei keela see lõige sellise

teabedokumendi vabatahtlikku või

informatiivset jagamist olukordades, kus see ei

ole vastuolus sihtriigi õigusega ega käsitleta

prospektina. VPTS § 2371 lõike 1 kohaselt

karistatakse rahatrahviga muuhulgas VPTS §

15 lõikes 7 sätestatud nõuete rikkumise eest.

VPTS § 15 lõike 7 puhul on õigusteoreetiliselt

tegemist normiga, mis täpsustab Euroopa

Liidu õiguse ulatust ega sisalda riigisisest

käitumiskohustust. Kuna lõige ei reguleeri

subjekti tegevust, vaid üksnes välistab

automaatse õigusliku tagajärje

(passportimise), puudub deliktiline tuvastatav

rikkumine. Karistusnormi sidumine sellise

välistava deklaratsiooniga rikub süüteo

klassikalist struktuuri: objektiivse koosseisu ja

subjektiivse vastutuse eeldus on puudulik.

Ilma selge kohustuse ja rikkumise

tuvastamiseta ei ole õiguspärane karistada

pelgalt selle eest, et isik ei allu mingile üldisele

õiguse välistusele, mida ta ei pea teadma ega

mille vastu ei saa sisuliselt eksida. Samal ajal

tekitab see õigussubjektides segadust, kuna

norm võib jätta mulje, et tegu on kehtiva

käitumisreegliga, mille eiramine on karistatav.

Käesolev normistruktuur, milles karistus on

seotud mitte konkreetse tegevuse, vaid õiguse

piiritleva deklaratsiooniga, ei vasta

süüteokoosseisu põhinõuetele. Selline

karistusõiguslik kujundus on vastuolus

õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega

(PS § 23), kuna adressaadil puudub võimalus

aru saada, milline käitumine on keelatud või

kohustuslik. Kui puudub selgelt määratletud

käitumine ja adressaadile mõistetav rikkumise

sisu, ei ole võimalik tuvastada ka

süüteokoosseisule vastavat tegu. Sellise aluse

puudumine tähendab, et karistuse määramine

ei ole õiguspäraselt põhjendatav. See ohustab

normi proportsionaalsust ning võib viia

olukorrani, kus isikut karistatakse ilma piisava

aluse ja õigusselguse tagatiseta.

Karistusõiguse legitiimsus eeldab, et iga

sanktsioneeritav norm tuleneks selgelt

sõnastatud käitumiskohustusest, mille

rikkumine on tuvastatav ning mida saab

õiguskaitse abil kontrollida. Põhimõte "pole

tegu, pole karistust" (nullum crimen sine actu)

on karistusõiguse keskne aluspõhimõte.

Seetõttu on põhjendatud § 15 lõige 7 seadusest

välja jätta ning karistusnormide kohaldamine

muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse

(tuletis- ja repotehingute

regulatsioon) eelnõu 633 SE,

millega muudetakse VPTS §

2371 lõiget 1 ja jäetakse sellest

välja viide VPTS § 15 lõikele 7.

Eeltoodust tulenevalt ei ole

VPTS § 15 lõige 7 edaspidi

karistussättega seotud.

3

suunata sellistele normidele, mis sisaldavad

selget kohustust ja mille täitmist on võimalik

järelevalve kaudu tagada.

3 Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks VPTS-i

täies ulatuses üle võtta direktiivi 2019/2034

artikkel 25.

Vastavustabeli1 kohaselt peaks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb

investeerimisühingute usaldatavusnõuete

täitmise järelevalvet ning millega muudetakse

direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ,

2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja

2014/65/EL artikkel 25 olema üle võetud

VPTS §-i 401, kuid selles paragrahvis pole

käsitletud konsolideerimisgrupi tasemel

riskijuhtimist. Viidatud VPTS § 401

seadusesse lisamisega loodi Eesti õigusesse

uus mõiste „väike ja mitteseotud

investeerimisühing“ ning vastava paragrahvi

aluseks on direktiivi 2019/2034 artikkel 25

osas, mis välistab sisejuhtimise, läbipaistvuse,

riskide käsitlemise ja tasustamisega seotud

nõuete kohaldamise juhul, kui

investeerimisühing kvalifitseerub väikeseks ja

mitteseotud investeerimisühinguks.

Arvestades, et VPTS § 401 käsitleb vaid

väikest ja mitteseotud investeerimisühingut

ning direktiivi 2019/2034 artikkel 25 käsitleb

laiemalt, kellele vastavat jagu kohaldatakse, ei

saa nõustuda, et vastav artikkel oleks täielikult

üle võetud VPTS §-i 401. VPTS § 401 võtab

üle vaid väikesele ja mitteseotud

investeerimisühingule kohaldatavad sätted.

Seega on VPTS-s konsolideeritud järelevalve

alt riskijuhtimise ja organisatsioonilised

teemad justkui välistatud.

Direktiivi 2019/2034 artikkel 25 lõige 4

sätestab, et liikmesriigid tagavad käesoleva jao

ja määruse (EL) 2019/2033 artiklis 7 osutatud

usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise

kohaldamisel, et käesolevat jagu kohaldatakse

investeerimisühingute suhtes individuaalselt

ja konsolideeritud alusel. Viidatud

investeerimisühingute direktiivi jagu käsitleb

sisejuhtimist, läbipaistvust, riskide käsitlemist

ja tasustamist.

Eeltoodust tulenevalt teeb Finantsinspektsioon

ettepaneku VPTS-i muutmiseks selliselt, et

võetaks üle direktiivi 2019/2034 artikkel 25

muuhulgas nii, et direktiivi 2019/2034 2.

peatüki 2. jagu (artiklid 25-35) kehtiks

investeerimisühingute suhtes individuaalselt

ja konsolideeritud alusel.

Arvestatud Vastav muudatus on plaanis teha

uues, juba ettevalmistamisel

olevas seaduseelnõus koos

muude Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivist (EL)

2019/2034 tulenevate

muudatustega.

I kooskõlastusring

Justiitsministeerium

1 https://www.riigikogu.ee/download/e139f1e6-ef04-4e49-8a40-4fd4296ae771

4

1 Eelnõuga võetakse üle EL direktiiv 2024/790

ning kehtestatakse meetmed EL määruse

2024/2709 rakendamiseks. Sellest tulenevalt

sisaldub seletuskirja selgitustes väga palju

viiteid kõnealustele EL õigusaktidele,

kusjuures mitmelgi juhul piirdub selgitus

üksnes viidetega EL õigusaktide sätetele.

Selliseid selgitust on äärmiselt keeruline

lugeda. Kui selgitus koosneb ainult

viitenumbrite jadast, millel ei ole loetavat ja

arusaadavat sisu, siis see ei aita mõista

seadusemuudatuse sisu. Märgime, et

muudatuse sisu selgitamine on eriti oluline

karistusnormide puhul, sest isikud peavad

üheselt mõistma, millised teod on keelatud ehk

mille eest neid võidakse karistada. Seetõttu

palume seletuskirjas, eelkõige

karistusnormide selgituste juures detailsemalt

lahti kirjutada eelnõuga kaasnevate

muudatuste sisu. Täpsemad kommentaarid on

esitatud käesoleva kirja lisaks olevas

seletuskirja failis.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

2 Palume arvestada käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega

tehtud normitehniliste ja keelemärkustega

ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Olulises osas

arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja on

vastavalt muudetud.

Finantsinspektsioon

1 Meil on järgnevad tähelepanekud, millega

palume eelnõu menetlemisel arvestada.

Palume läbi vaadata nii rahandusministri

06.05.2024 määruses nr 10 „Nõuded

väärtpaberite pakkumise teabedokumendile“

sätestatud nõuded kui ka VPTS § 15 lõige 6, et

viia need vastavusse prospektimääruse artikli

3 lõike 2d tingimustega.

Prospektimääruse artikli 3 lõike 2d kohaselt

võib liikmesriik alla prospekti koostamise

kohustuse künnise toimuvate pakkumiste

suhtes nõuda, et emitent avalikustaks kas

prospektimääruse nõuetele vastava

dokumendi või riiklikul tasandil teabele

esitatavaid nõudeid sisaldava dokumendi,

tingimusel, et sellise teabe ulatus ja tase ei

ületa prospektimääruse artikli 7 lõigetes 4–10

ja 12 sätestatut. Märgime, et teabedokumendi

nõuded, mis on kehtestatud rahandusministri

ülal viidatud määruses

VPTS § 15 lõike 6 alusel, ületavad mitmes

osas prospektimääruse artikli 7 lõigetes 4–10

ja 12 sätestatud miinimumi. Dokumendi

struktuur on sisuliselt sarnane prospekti

kokkuvõttele, kuid:

• Nõuab oluliselt rohkem teavet, sh

finantsandmete, valitsemistava, riskide,

äriplaani ja turgude

kohta.

• Puudub lehekülgede piirang.

• Puudub konkreetne formaat või vormiline

standard.

• Mõnes kohas dubleerib täispikka prospekti.

Arvestatud VPTS § 15 lõike 6 alusel

kehtestatud rahandusministri

määruses sätestatud teabe

avaldamise nõuded on Balti

riikide vahel ühtlustatud.

Kõnealused nõuded vaadatakse

üle ja viiakse vastavusse

prospektimääruse artikli 3 lõike

2d tingimustega koostöös Läti ja

Leeduga, võttes arvesse

prospektimääruse artikli 3 lõike

2d jõustumise kuupäeva (5. juuni

2026. a).

5

See on aga vastuolus prospektimääruse

artikkel 3 lõike 2d põhimõttega, mille kohaselt

võib liikmesriik küll nõuda sarnast dokumenti,

kuid selle ulatus ja nõuded peavad olema

samaväärsed või väiksemad, mitte

ulatuslikumad. Seega on teabedokumendi

kehtestamine ebaproportsionaalne ning

vastuolus Euroopa Liidu õigusraamistikuga.

Finantsinspektsioon palub käesolevas kirjas

välja toodud tähelepanekuid eelnõu

menetlemisel arvesse võtta.

Lightyear Europe AS

1 Meie kommentaarid puudutavad eelkõige

Eelnõu § 1 punkte 13 ja 14, mis puudutavad

kliendi korralduste süsteemse täitja (inglise

keeles systematic internaliser) regulatsioonis

tehtavaid muudatusi, ja on täpsemalt seotud

sellega, kuidas näevad Eelnõu ettevalmistajad

ette süsteemse täitjana kvalifitseerimise

režiimi kuni Eelnõu § 1 p-des 13 ja 14 toodud

muudatuste jõustumiseni, mis vastavalt

Eelnõu § 2 p-le 1 jõustuvad 2025. aasta 29.

septembril. /…/ Kuigi Eelnõus toodud

viidatud muudatuste jõustumise aeg

29.09.2025 on eeldatavasti seatud kooskõlas

vastava MiFID II muutmise direktiivi 1 artiklis

2 toodud ülevõtmistähtajaga, juhiksime

tähelepanu, et Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi ESMA)

on seoses süsteemsete täitjate režiimi

muudatustega juba alates käimasoleva aasta

veebruarist lõpetanud seniste kvantitatiivsete

kalkulatsioonide tarbeks teabe avaldamise,

märkides, et seniseid kvantitatiivsel alusel

põhinevaid hindamisi investeerimisühingutel

enam alates 01.02.2025 läbi viia ei tule2.

ESMA on märkinud, et investeerimisühingutel

on siiski võimalik otsustada süsteemse täitjana

opereerida (nn opt-in).

Kuigi 2024. aasta kevadel pärast MiFID II

muudatuste vastuvõtmist oli ESMA algne

juhis, et investeerimisühingud peaksid

jätkama nn kvalitatiivset hindamist kuni

vastavad MiFID II muudatused on üle võetud

siseriiklikku õigusesse3, esineb meie

hinnangul - arvestades vahepealseid ESMA

avaldusi käimasoleva aasta veebruaris -

märkimisväärne ebaselgus selles osas, kuidas

siiski peaksid investeerimisühingud praegu

hindama oma süsteemse täitja staatust,, ning

selles osas ei paku rahuldavat selgust ka

Eelnõu ega selle seletuskiri. Seetõttu ei ole

meie hinnangul selge, kuidas näevad Eelnõu

ettevalmistajad süsteemsete täitjate režiimi

Arvestatud Pärast I kooskõlastusringi on

eelnõu § 1 punktide

numeratsiooni muudetud. Eelnõu

§ 1 punktide 13-15 sisu on nüüd

vastavalt punktides 11-13.

Eelnõu jõustumise sätteid on

muudetud selliselt, et § 1 punktid

11 ja 12 (varasemalt 13 ja 14)

jõustuvad üldises korras. Eelnõu

§ 1 punkt 13 (varasemalt 15)

eelnimetatud punktidega ei

seondu, vaid seondub punktiga 9

(VPTS § 873 lõike 11 kehtetuks

tunnistamine), mis jõustub

29.09.2025.

Eelnõu seletuskirja on

täiendatud.

2 https://www.esma.europa.eu/press-news/esma-news/start-dpe-regime-3-february-and-end-publication-

systematic-internalisers-data 3 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2024-03/ESMA74-2134169708-

7163_Public_statement_on_specific_revised_MiFIR_provisions.pdf

6

ette kuni 29.09.2025, ja kas selles osas selguse

saavutamiseks ei oleks põhjendatud (i) Eelnõu

jõustumise sätete muutmine selliselt, et selle §

1 p-des 13 ja 14 toodud (samuti p-s 15)

muudatused jõustuksid üldises korras (s.t ei

oleks seotud MiFID II muudatustes ettenähtud

n-ö tagumise tähtajaga), või (ii) Eelnõu

täiendamine vastava üleminekusätte (-

sätetega) või Eelnõu seletuskirja täiendamine

vastavate selgitustega, mis tagaks

turuosalistele ja seaduse rakendajatele

suurema selguse ja õiguskindluse selles osas,

kuidas tuleks seadust n-ö üleminekurežiimi

vältel tõlgendada.

Hetkel on võimalik Eelnõu ja selle seletuskirja

pinnalt jõuda järeldusele, et kuni 29.09.2025

peaksid investeerimisühingud enese

süsteemse täitjana opereerimise hindamisel

lähtuma senistest kvantitatiivsetest näitajatest

hoolimata sellest, et Euroopa-ülesel tasandil

on ESMA juba sellise hindamise nõudest

loobunud ning ei avalda 2025. aastast enam ka

turuinformatsiooni, mille põhjal sellist

kvantitatiivset hindamist oleks võimalik

(tsentraliseeritud ja objektiivsel alusel) läbi

viia.

Ometigi on Eelnõu ettevalmistamisel seotud

režiimi muutus kuupäevaga 29.09.2025, mis ei

ole meie hinnangul põhjendatud. Mööname, et

sõltuvalt Eelnõu heakskiitmise protsessi

ajakavast ei pruugi eelnimetatud jõustumise

kuupäev praktikas küll olla oluliselt hilisem

kui jõustumiskuupäev, mis rakenduks

muudatuse jõustumise korral üldises korras,

siis ei ole sellise fikseeritud (tagumise)

kuupäeva rakendamine asjaolusid arvestades

siiski põhjendatud ja muudatused peaksid

jõustuma esimesel võimalusel.

Teisest küljest ei kõrvalda aga ka kõnealuste

muudatuste varasem jõustumine ebaselgust

selles osas, kuidas peaksid

investeerimisühingud hindama oma süsteemse

täitja staatust vahemikus 2025. aasta

veebruarist kuni muudatuste jõustumiseni.

Nagu juba viidatud, on ESMA andnud

käimasoleva aasta veebruaris juhise, et

kvantitatiivse hindamise läbiviimine on

lõpetatud 2025. aasta veebruarikuust ja ESMA

ei avalda enam Euroopa-üleseid andmeid

sellise hindamise läbiviimiseks. Seega ei pea

MiFID II muudatuste peatset jõustumist

arvestades investeerimisühingud enam

kvantitatiivsest hindamisest lähtuma. Kuigi

ESMA ei anna absoluutselt selget suunist,

kuidas peaksid investeerimisühingud oma

süsteemse täitja staatust sellises olukorras

hindama, näeb Lightyear siin kaht võimalikku

lahendust:

7

 hindamine peaks juba praegu toimuma

kvalitatiivsel alusel sõltumata sellest, et

vastavad MiFID II muudatused ei pruugi

olla veel siseriiklikusse õigusesse üle

võetud (Eesti puhul ei olegi); või

 investeerimisühing opereerib süsteemse

täitjana (nn opt-in) vastava sisemise

otsuse alusel ilma, et selle aluseks peaksid

olema konkreetsed kvalitatiivsed või

kvantitatiivsed kriteeriumid (olgugi, et

tõenäoliselt selline otsus mingitel sellistel

kriteeriumitel põhineb).

Kuna ESMA viimatistele avaldustele ei ole

Eelnõus ega selle seletuskirjas aga mistahes

tähelepanu osutatud, jääb meie hinnangul

siiski ebaselgeks, kuidas käsitlevad Eelnõu

ettevalmistajad investeerimisühingu

süsteemse täitja staatuse määratlemise režiimi

kuni muudatuste jõustumiseni arvestades,, et

investeerimisühingutel on mh kohustus

teavitada nende süsteemse täitjana

tegutsemisest ka Finantsinspektsiooni, kes

omakorda peaks edastama vastava teabe ka

ESMA-le.

Et tagada turuosalistele antud küsimuses

mõistlik selgus, on meie hinnangul vajalik, et

Eelnõu (või vähemalt selle seletuskiri)

adresseeriks mingilgi määral ESMA viimatisi

avaldusi ning nende mõjusid kehtivate ja uute

süsteemse täitja režiimi puudutavate sätete

rakendamisele ja (võimalikule)

tõlgendamisele.

Eeltoodust tulenevalt paluksime

Rahandusministeeriumil kui Eelnõu

ettevalmistajal ja autoril veenduda, kas Eelnõu

ettevalmistamisel on arvestatud ESMA

käimasoleval aastal välja antud suuniste ja

avaldustega, samuti kaaluda ülaltoodud

ettepanekuid Eelnõu (eelkõige vastavate

jõustumissätete) ja selle seletuskirja

muutmisel.

Eesti Pank

Eesti Pank toetab eelnõu vastuvõtmist

seadusena. Meie hinnangul lihtsustavad

eelnõus sätestatud muudatused kapitali

kaasamist, vähendavad turuosaliste

halduskoormust ja võivad seeläbi muuta Eesti

kapitalituru atraktiivsemaks nii investoritele

kui ettevõtetele. See eesmärk õigustab teatavat

riski, mis regulatsiooni leevendamisega

paratamatult kaasneb, nagu turu läbipaistvuse

vähenemine ja järelevalve keerukus, mis võib

mõjutada investorikaitset. Uuendatud

rahatrahvide süsteemi pakutavad avarad

valikuvõimalused võimaldavad sanktsioonide

täpsemat kalibreerimist, kuid nõuavad ilmselt

Finantsinspektsioonilt palju tähelepanu

trahviotsuste põhjendamisel ja turuosaliste

võrdse kohtlemise tagamisel.

Teadmiseks võetud

8

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Väärtpaberituru seaduse muutmise

seaduse eelnõu

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks väärtpaberituru seaduse muutmise

seaduse eelnõu koos seletuskirja ja lisadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) Eelnõu

2) Seletuskiri

3) Seletuskirja lisa 1 (vastavustabelid)

4) Seletuskirja lisa 2 (märkuste tabel)

Elise Kõiv 5355 1302

[email protected]

Meie 20.06.2025 nr 1.1-10.1/1273-6