Kuressaare linnas Merikotka tn 8 II detailplaneeringu korduvaks kooskõlastamiseks esitamine

GSPublisherVersion 0.16.100.72

AS-1

M 1:5000 20. juuni 2025MERIKOTKA TN 8 II DETAILPLANEERING

Saaremaa vald, Kuressaare linn töö nr: 2318

OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:

SITUATSIOONISKEEMSaaremaa VallavalitsusKoostamise korraldaja: Huvitatud isik: OÜ LSV Holding

OÜ LinnakKoostaja:

GSPublisherVersion 0.16.100.72

AS-2

M 1:500 20. juuni 2025MERIKOTKA TN 8 II DETAILPLANEERING

Saaremaa vald, Kuressaare linn töö nr: 2318

OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:

TUGIJOONISSaaremaa VallavalitsusKoostamise korraldaja: Huvitatud isik: OÜ LSV Holding

OÜ LinnakKoostaja:

2 .8 4

2 .9 1

2 .7 5

2 .8 5

2 .9 3

2.95

2 .9 8

2 .9 4

3 .0 3

3 .0 2

2 .9 8

2 .8 0

2 .8 5

2 .9 8

3 .0 1

2.84

2.78

2.77 2 .8 8

2 .8 7

2 .8 6

2 .7 4

2 .6 6

2 .7 5

2 .7 0

2 .5 5

2 .5 9

2.59 2.81

2 .6 8

2 .5 8

2 .5 6

2.69

2.73

2.68 2 .5 6

2 .6 1 3.07

2 .4 6

2 .4 0

2 .1 7

2 .3 1

2 .3 4 2 .3 0

2 .4 6

2 .3 9

2 .3 9

2 .3 3

2 .3 7

2 .4 1

2.58

2.60 3.03

2.98 2 .6 4

2 .6 3

2.94

2.97

2 .9 4

2.93

2 .8 3

2 .8 3

2 .2 1

2 .1 8

2 .1 0

2 .0 8

2 .1 6

2 .1 5

2 .0 1

2 .1 2

2 .1 6

2.52

2.68

2.55

1.90

1. 9 7

2 .0 0

2 .2 2

2 .5 2

2 .9 0

3 .0 0

3 .0 8

3 .1 6

2 .2 8

2 .6 3

2 .8 6

2.72

2.61

2.95

2.53 2.64

2.60

2.57

2.45

2.47 2.40

2.41 2.47

2 .4 1

2.44

2.50

2 .1 9

2 .2 0

2 .4 2

2.54

2 .4 7

2.19 2.34

2.21

2.17 2.11

2.64

2. 56

2 .4 0

2 .2 4

2.44

2.46

2.60

2.67

2.72

2.62

2.63 2.24

2.33 1.75 2.11

2.94

1.35

1.63

1.31

0.74

0.75

1.23

1.03

0.60

0.57

1.00

1.51

2.14

2.06

2.07

2.03

2.27

1.20

1.45

1.26

0.58 0.63

0.98

1.16

0.50

0.53

1.07

1.49 1.32

0.41

0.85

0.42

0.85

0.34

0.73

0.32

0.59 0.59

-0.06 -0.14

0.60 0.27

-0.08

0.83

0.57

1.07

1.14

1.63

1.11

1.37

1.19

2.32

2.35

1.87

2.32

2.38

2.42

2.49

2.54

2.05

2.23

2.30 2.19

2 .2 2

3.51 3.85

2.3 3

2.42

2.56

2.43

2.21

2.40

2 .2 8

2 .22

2.21

3 .8 0

4 .0 8

4 .1 2

1 .8 5

1. 16

1 .1 3

2 .3 0

1.80

2.15

2.20

2.49

2.33

2.37

2.68 3 .4 3 2.30

2.41 2 .4 6 3 .9 0

2.37 2 .3 9

2.57

2.35 1.97

2.25

2.12

1.43

2.08

2.02

1.16

1.10

1.03 1.81

1.95

1.83

1.06

1.01

2.12

2.37

2 .1 0

2.28

3 .7 8

4 .7 6

1 .8 2

1.75 1. 9 0

1.10

1.19

0.79

0.86

0.68

0.54

0.55 0.56

0.41

0.51

0.38 0.59

0.35

0.93

0.85

1.10 1.18

1.41 1.35

1.61

A

A

Kr

Pi nn as te e

Kraav

A

34901:010:0353 Merikotka tn 10a

34901:010:0429 Merikotka tänav L1

34901:010:0453 Merikotka tn 9

34901:010:0460

Merikotka tn 7

34901:010:0554

Merikotka tn 8

71401:001:1120 Merikotka tn 9a

3.07 3 H E

9

12

3 1

2 3

K r

EH2000

2.80

2.78

2.77

2 .3 5

2.64

2.66

istikud

1.88

2 .2 4

2.27

2.09

2.15

2.28

2.09

2 .2 1

3 .0 2

2 .7 7

1. 8 0

1.79

1. 8 1

2 .8 4

2 .9 2

3.11 2.70

2.96

2.15

2 .7 8 3 .0 1

2.24

2.09

2.12

2.28 2.26

2.00

2.02

4.63

4.74

5.04

4.01

3.95

3.64 4.39

5.32

4.34

3.72

4.23

3.61

4.19

3.26

4.64

3.44

3.66

1.56

1.49

1.8 5

1.8 3

1 .7 8

1 .7 5

1. 8 0

1. 7 8

1.65

1.34

1.53

1.20

1.43

1.30

1.51

1.44

1.44

1.47

1.49 2 .0 0

1.3

6

1.4

0

2 .0 2

2 .12

1.6

8

1. 8 9

1 .6 7

1. 3 7

1.71

1.57

1.50

1.18

1.20

1.01

1.05

1.15

1.16

1.21

1.13

1.20

1.00

1.28

1.42

1.27

1.49

1.49

1.38

1.33

1.30

1.28

1.06

1.01

0.88

0.89

0.86

0.91

0.72

0.46

0.76

0.74

0.83

0.81

0.79

0.64

0.34

0.35

0.48

1.23

1.94

2.76

3.58

3.56

3.50 2.22

2 .9 4

3 .0 7

+1.5 kivi

o rie n t

K2559

3 22

S590

H pu m pl a

K2558 2

1

+0.3 kivi

+0.7 kivi

+0.3

+0.3

pinnas

+0.3

0 .7 5

+0.3

2.74

2 .6 6

2 .6 4

2 .7 5

2 .7 4

2 .9 7

2 .9 9

2 .9 9

2 .9 8

3 .0 6

3 .1 0

3 .1 3

3 .1 1

3 .0 6

3 .1 0

3 .1 4

3 .1 2

3 .0 5

3 .1 0

3 .1 3

3 .1 2

3 .0 8

3 .1 0

3 .0 5

3 .0 2

2 .9 6

3 .0 0

3 .0 3

3 .0 2

3

3 .0 2

2 .9 9

2 .9 7

2 .9 3

2 .9 8

3 .0 0

3 .0 2

3 .0 1

3 .0 1

2 .9 9

2 .9 9

3.02

2 .9 4

2 .9 5

2 .9 5

2 .9 5

2 .9 6

2 .8 8

2 .9 0

2 .9 1

2 .9 3

3 .0 9

3 .1 0

3 .0 3

3 .0 0

3 .0 3

3.10

B e tk iv i

3.34 3.141

Kotkapoja tänav

A

A

A

A

M e ri ko tk a tä n a v

or i en

t

9

Betkivi

A

M e ri ko tk a tä n a v

A

2.90 2.94

2.93

Betkivi

A

2.05 Ø315 PP

0.60 Ø315 PP

2

2

2

1

2

2

2

1

1

SK4241

SK4242

SK4243

SK4239 SK4240

SK4238

SK1426 K2364

K4470 K4469

K4468

K4467

2.75Ø200 PP

1

K2365

K2366

K645

12

3

11

3 22

3

1

2 1

3

2

1

2 1

2

1 2

3

1 2

1

2

2

3

1

1

2

1

2 3

1

23

4

1

K2562

1

K644

K643

K2557

1

2

K78 1

2

K670 1

2

V508 1

2 3

1

S88 1

3

S23

1

2

S22 2

1

D681

12

D680 1

2

1

2 3

4

SK1427

12

3 4

SK1428

SK1429

SK1430

1

2

1

2

1

2

SK1861

1

2

2

SK5240 1

2

1

2

SK1860

X= 6457350

Y = 4 09 6 5 0

Kr

OLEMASOLEV HÜDRANT

Ohtliku e evõ e (C-kategooria) ohuala - Alexela AS Kuressaare automaa ankla I tsoon (eri ohtlik ala): 136 m

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50m VEEPIIRIST

(Vähendatud Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga)

ÜLEUJUTUSALA PIIR

Ohtliku e evõ e (C-kategooria) ohuala - Alexela AS Kuressaare automaa ankla II tsoon (väga ohtlik ala): 219 m

Ohtliku e evõ e (C-kategooria) ohuala - Alexela AS Kuressaare automaa ankla III tsoon (ohtlik ala): 246 m

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖND

200m VEEPIIRIST

RA NNA JA

KA LD

A PI IR

ANGUVÖÖND

10 0m

V EE

PI IR

IST

KU RE

SS AA

RE LI

NN A

JA K

AA RM

A VA

LL A

KO NT

AK TV

ÖÖ ND

I

ÜH IS

PL AN

EE RI

NG U

AJ UV

EE AL

A PI

IR

OÜ HADWEST maamõõdubüroo

Tallinna tn.58 Kuressaare 93818

NIMI

45 56 470TEL.:

Teostaja

AMET

EG10500844-0001

TÖÖ NIMI:

LEHTI

[email protected]

JOONIS:

KP.ALLKIRI

AADRESS: LEHT MÕÕT

TÖÖ NR.

05.08

05.08

2022T-22-249

1:5001 Saare maakond Saaremaa vald Kuressaare linn

Asendiplaan

Merikotka tn 8 ja 10 kü topo-geodeetiline uuring

2

Mõõdistaja M. Ers

M. Ers

leppemärgid

tehnovõrgu kaitsevöönd

planeeritava ala piir

olemasolev keskpingekaabel olemasolev veetrass olemasolev kanalisatsioonitrass

olemasolev kaugküttetrass

olemasolev madalpingekaabel

olemasolev sademeveekanalisatsiooni trass

olemasolev sidetrass

GSPublisherVersion 0.16.100.72

AS-3

M 1:500 20. juuni 2025MERIKOTKA TN 8 II DETAILPLANEERING

Saaremaa vald, Kuressaare linn töö nr: 2318

OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGASaaremaa VallavalitsusKoostamise korraldaja: Huvitatud isik: OÜ LSV Holding

OÜ LinnakKoostaja:

2 .8 4

2 .9 1

2 .7 5

2 .8 5

2 .9 3

2.95

2 .9 8

2 .9 4

3 .0 3

3 .0 2

2 .9 8

2 .8 0

2 .8 5

2 .9 8

3 .0 1

2.84

2.78

2.77 2 .8 8

2 .8 7

2 .8 6

2 .7 4

2 .6 6

2 .7 5

2 .7 0

2 .5 5

2 .5 9

2.59 2.81

2 .6 8

2 .5 8

2 .5 6

2.69

2.73

2.68 2 .5 6

2 .6 1 3.07

2 .4 6

2 .4 0

2 .1 7

2 .3 1

2 .3 4 2 .3 0

2 .4 6

2 .3 9

2 .3 9

2 .3 3

2 .3 7

2 .4 1

2.58

2.60 3.03

2.98 2 .6 4

2 .6 3

2.94

2.97

2 .9 4

2.93

2 .8 3

2 .8 3

2 .2 1

2 .1 8

2 .1 0

2 .0 8

2 .1 6

2 .1 5

2 .0 1

2 .1 2

2 .1 6

2.68

2.55

1. 9 7

2 .0 0

2 .2 2

2 .5 2

2 .9 0

3 .0 0

3 .0 8

3 .1 6

2 .2 8

2 .6 3

2 .8 6

2.72

2.61

2.95

2.53 2.64

2.60

2.57

2.45

2.47 2.40

2.41 2.47

2 .4 1

2.44

2.50

2 .1 9

2 .2 0

2 .4 2

2.54

2 .4 7

2.19 2.34

2.21

2.17 2.11

2.64

2. 56

2 .4 0

2 .2 4

2.44

2.46

2.60

2.67

2.72

2.62

2.63 2.24

2.33 1.75 2.11

2.94

1.35

1.63

1.31

0.74

0.75

1.23

1.03

0.60

0.57

1.00

1.51

2.14

2.06

2.07

2.03

2.27

1.20

1.45

1.26

0.58 0.63

0.98

1.16

0.50

0.53

1.07

1.49 1.32

0.41

0.85

0.42

0.85

0.34

0.73

0.32

0.59 0.59

-0.06 -0.14

0.60 0.27

-0.08

0.83

0.57

1.07

1.14

1.63

1.11

1.37

1.19

2.32

2.35

1.87

2.32

2.38

2.42

2.49

2.54

2.05

2.23

2.30 2.19

2 .2 2

3.51 3.85

2.3 3

2.42

2.56

2.43

2.21

2.40

2 .2 8

2 .22

2.21

3 .8 0

4 .0 8

4 .1 2

1 .8 5

1. 16

1 .1 3

2 .3 0

1.80

2.15

2.20

2.49

2.33

2.37

2.68 3 .4 3 2.30

2.41 2 .4 6 3 .9 0

2.37 2 .3 9

2.57

2.35 1.97

2.25

2.12

1.43

2.08

2.02

1.16

1.10

1.03 1.81

1.95

1.83

1.06

1.01

2.12

2.37

2 .1 0

2.28

3 .7 8

4 .7 6

1 .8 2

1.75 1. 9 0

1.10

1.19

0.79

0.86

0.68

0.54

0.55 0.56

0.41

0.51

0.38 0.59

0.35

0.93

0.85

1.10 1.18

1.41 1.35

1.61

A

A

Kr

Pi nn as te e

Kraav

A

34901:010:0353 Merikotka tn 10a

34901:010:0429 Merikotka tänav L1

34901:010:0460

Merikotka tn 7

34901:010:0554

Merikotka tn 8

71401:001:1120

3.07

3 H E

9

12

3 1

2 3

K r

EH2000

2.80

2.78

2.77

2 .3 5

2.64

2.66

istikud

1.88

2 .2 4

2.27

2.09

2.15

2.28

2.09

2 .2 1

3 .0 2

2 .7 7

1. 8 0

2 .8 4

2 .9 2

3.11 2.70

2.96

2.15

2 .7 8 3 .0 1

2.24

2.09

2.12

2.28 2.26

2.00

2.02

4.63

4.74

5.04

4.01

3.95

3.64 4.39

5.32

4.34

3.72

4.23

3.61

4.19

3.26

4.64

3.44

3.66

1.56 1.8 5

1.8 3

1 .7 8

1 .7 5

1. 8 0

1. 7 8

1.65

1.34

1.53

1.20

1.43

1.30

1.51

1.44

1.44

1.47

1.49 2 .0 0

1.3

6

1.4

0

2 .0 2

2 .12

1.6

8

1. 8 9

1 .6 7

1. 3 7

1.71

1.57

1.50

1.18

1.20

1.05

1.15

1.16

1.21

1.13

1.20

1.00

1.28

1.42

1.27

1.49

1.49

1.38

1.33

1.30

1.28

1.06

1.01

0.88

0.89

0.86

0.91

0.72

0.46

0.76

0.74

0.83

0.81

0.79

0.64

0.34

0.35

0.48

1.23

1.94

2.76

3.58

3.56

2 .9 4

3 .0 7

+1.5 kivi

o rie n t

K2559

3 22

S590

H pu m pl a

K2558 2

1

+0.3 kivi

+0.7 kivi

+0.3

+0.3

pinnas

+0.3

0 .7 5

+0.3

2.74

2 .6 6

2 .6 4

2 .7 5

2 .7 4

2 .9 7

2 .9 9

2 .9 9

2 .9 8

3 .0 6

3 .1 0

3 .1 3

3 .1 1

3 .0 6

3 .1 0

3 .1 4

3 .1 2

3 .0 5

3 .1 0

3 .1 3

3 .1 2

3 .0 8

3 .1 0

3 .0 5

3 .0 2

2 .9 6

3 .0 0

3 .0 3

3 .0 2

3

3 .0 2

2 .9 9

2 .9 7

2 .9 3

2 .9 8

3 .0 0

3 .0 2

3 .0 1

3 .0 1

2 .9 9

2 .9 9

3.02

2 .9 4

2 .9 5

2 .9 5

2 .9 5

2 .9 6

2 .8 8

2 .9 0

2 .9 1

2 .9 3

3 .0 9

3 .1 0

3 .0 3

3 .0 0

3 .0 3

3.10

B e tk iv i

Kotkapoja tänav

A

A

A

A

M e ri ko tk a tä n a v

or i en

t

9

Betkivi

A

M e ri ko tk a tä n a v

A

2.90 2.94

2.93

Betkivi

A

2.05 Ø315 PP

0.60 Ø315 PP

2

2

2

1

2

2

2

1

1

SK4241

SK4242

SK4243

SK4239 SK4240

SK4238

SK1426 K2364

K4470 K4469

K4468

K4467

2.75Ø200 PP

1

K2365

K2366

K645

12

3

11

3 22

3

1

2 1

3

2

1

2 1

2

1 2

3

1 2

1

2

2

3

1

1

2

1

2 3

1

23

4

1

K2562

1

K644

K643

K2557

1

2

K78 1

2

K670 2

V508 1

2 3

1

S88 1

3

S23

1

2

S22 2

1

D681

12

D680 1

2

1

2 3

4

SK1427

12

3 4

SK1428

SK1429

SK1430

1

2

1

2

1

2

SK1861

1

2

2

SK5240 1

2

1

2

SK1860

X= 6457350

Y = 4 09 6 5 0

Kr

Hoonestusalade pindala Hoonestusala Pos 01 Pos 02 Pos 03 Pos 03

Pindala m² 856 2 110 2 643 75

MV

MV

Rp 1 1

H üdrandi teenindusraadius R

100

80 ,0

11,4

80 ,0

4,0

4,0

13 ,5

2,0

1, 6

Rp

Rp

PK

PK

PK

7,0

4, 4

OLEMASOLEV HÜDRANT

Ohtliku e evõ e (C-kategooria) ohuala - Alexela AS Kuressaare automaa ankla I tsoon (eri ohtlik ala): 136 m

Nähtavuskolmnurk

Reoveepumpla kaitsevöönd 20 m

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50m VEEPIIRIST

(Vähendatud Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga)

olemasolev alajaam AJ9168

planeeritav kaugkü etorus ku sulgeseade

planeeritav kaugkü etorus ku sulgeseade

3.01 2 1.59

2.59 1 0.17 2 0.57 3 1.00 4 0,18

0.05

-0.29

0.00

0.100.82

Juurdepääs Merikotka tn 10a kinnistule

0.55

ümber tõstetavad madal- ja keskpingekaablid (täpne asukoht antakse projek ga)

ÜLEUJUTUSALA PIIR

Olemasolev kallasrada

Ohtliku e evõ e (C-kategooria) ohuala - Alexela AS Kuressaare automaa ankla II tsoon (väga ohtlik ala): 219 m

Ohtliku e evõ e (C-kategooria) ohuala - Alexela AS Kuressaare automaa ankla III tsoon (ohtlik ala): 246 m

Elamumaa

12,5 500 1 / 0

Elamumaa

12,5 1300 2 / 0

Elamumaa

12,5 1300 2 / 0

01

02

03

Tee ja tänava maa

0 0 0

04

Ol-ol. KÜ sihtotstarve

0 0 0

06

Ol-ol. KÜ sihtotstarve

0 0 0

05

06

04

05

2 2

0, 6

2.27 1 -0.24 2 -0.24 3 0.42

2.43 1 1.17

2 -0.35

-0.1

PLANEERITAV HÜDRANT

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖND

200m VEEPIIRIST

RA NNA JA

KA LD

A PI IR

ANGUVÖÖND

10 0m

V EE

PI IR

IST

M er

ik ot

ka tä

na v

KU RE

SS AA

RE LI

NN A

JA K

AA RM

A VA

LL A

KO NT

AK TV

ÖÖ ND

I

ÜH IS

PL AN

EE RI

NG U

AJ UV

EE AL

A PI

IR

P42

P20

P41

MAJA 01 2,90 abs.

MAJA 02-1 2,90 abs.

MAJA 02-2 2,50 abs.

MAJA 03-2 2,50 abs.

MAJA 03-1 2,50 abs.

P

P

P

02

03

01

planeeritav maaüksuse katastriüksuse sihtotstarve

Hoone suurim lubatud kõrgus (m)

Hoonete arv krundil (põhi-/abihoone)

hoonete suurim lubatud maapealne ehitisealune pind(m²)

pos nr.

2,85 2,85 1,90

TOLMUVABA KÕVAKATE (asfalt)

KINNISTU PIIR

RENTSEL

PUU

TÄNAVAVALGUSTUSE POST TOLMUVABA KÕVAKATE (asfalt või sillutis)

HALJASTUS (muru)

2,5% 2,5%

KergliiklusSõidukidKergliiklus

5,0 7,0 5,0

PARKIMISKOHT: VETT LÄBI LASKEV KATEND (murukivi, sillutis)

MANÖÖVERALA: KATEND (asfalt, murukivi, sillutis)

HEKK

~1% ~1%

08 TEE LÕIGE 1 - 1 1:100

08 PARKLA LÕIGE 2 - 2 1:100 Märkused (vt ka seletuskiri) 1. Täpne hoonete, juurdepääsude ja parkimiskohtade arv ning paigutus, haljastuse lahendus, tehnovõrkude asukohad ja

parameetrid antakse hoonete projektidega. 2. Planeeritud hoonestuse kontuur illustreerib hoonestuse võimalikku paigutumist hoonestusalal. Hoonete tegelik asukoht ja

paigutus lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt ehitusõigusele ja arhitektuursetele tingimustele. 3. Ohualaga seotud riskide hindamine - vt seletuskiri p 10.2.

* Pos 05 ja 06 jaoks moodustatakse ajutine krunt, eraldi katastriüksust ei moodustata.

Ehitusõiguse kasti info:

Märkused, lisatingimused . Ehitusõiguse märkused

1. Hoonete parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb läbi viia arhitektuurivõistlus. 2. Hoonete eskiisid kooskõlastada Saaremaa vallavalitsuse arhitektiga. 3. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale iseloomulikud ja sobivad materjalid (laudis, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale. 4. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada ligikaudsest keskmisest planeeritavast maapinnast. Detailplaneeringu joonisel (vt joonis AS-3) on toodud välja kõrgusmärgid planeeritava hoonestuse võimalikus asukohas, millest antud asukohas hoone kõrgust arvestada. Täpne maapinna kõrgus määratakse projekteeritud maapinnas hoone tegelikus asukohas arvestades planeeritava maapinna kõrgust vältides järske ja ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse. 5. Krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega tuleb arvestada hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse. Hooned peavad paiknema määratud hoonestusala piirides, kuid hoonestusalast võivad väljapoole ulatuda tänava poolsed räästad ja varikatused, mida ei arvutata ehitisealuse pinna sisse. Hoonestusalast väljapool võivad paikneda kuni 20 m² suurused teenindavad hooned (nt rattamaja, prügimaja). 6. Jäätmealadele kavandada võimalikult esteetiline lahendus (nt maasse süvistatavad konteinerid või suletav jäätmemaja). 7. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projektiga.

Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel

Olemasoleva katastriüksuse

aadress

Merikotka tn 8 Merikotka tn 8 Merikotka tn 8 Merikotka tn 8

Merikotka tn 2*

Merikotka tänav L1*

Pos. nr.

01 02 03 04

05

06

Krundi pindala m²

2 544 5 054 10 047 1 507

185

2 176

21 513 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve

EK EK EK LT ol-ol. KÜ sihtotstarve - ärimaa 80%, elamumaa 20% ol-ol. KÜ sihtotstarve - transpordimaa 100%

Põhihoonete suurim

lubatud arv krundil

1 2 2 0

0

0

Suurim lubatud korruselisus

3 3 3 0

0

0

Suurim maa- pealne

ehitisealune pind m²

500 1300 1300 0

0

0

3100

Suurim maa- alune

ehitisealune pind m²

0 0 0 0

0

0

Maksimaalne brutopind m²

1500 3900 3900 0

0

0

Hoonete suurim lubatud

kõrgus m

12,5 12,5 12,5 0,0

0,0

0,0

Krundi täisehituse

%

20 26 13 0

0

0

Katuse tüüp ja kalle

lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15°

Detailplaneeringu sihtotstarvete vastavus ühisplaneeringu juhtfunktsioonile

Dp sihtotstarve EK - korterelamu maa

Üp juhtfunktsioon Kuressaare mereäärne segahoonestusala (M)

MV

Rp

PK

planeeritavad krundipiirid ja pos nr

leppemärgid planeeritava ala piir

hoonestusala

juurdepääs krundile

säilitatav/planeeritav haljastus

mänguväljak/ rekreatsiooniala

servituudi seadmise vajadus

likvideeritavad objektid

planeeritav jalakäijate liikumistee ja ühendus kallasrajaga

prügikäitlusala võimalik asukoht

rattaparkla (-maja) võimalik asukoht

hoone tähis ja planeeritav maapinna kõrgusmärk (vt seletuskiri)

planeeritava hoonestuse võimalik kontuur

01

MAJA 02-1 2,90 abs.

PK

0.10

parkimiskohtade arv ja paigutus

planeeritav kraav ja voolusuund

planeeritav truup

servituudi seadmise vajadus

planeeritav madalpingekaabel

planeeritav veetrass

planeeritav sademeveekanalisatsiooni planeeritav kanalisatsioonitrass

hüdrant

planeeritav sidekanalisatsioon planeeritav kaugküttetrass

planeeritav elektrivõrgu liitumiskilp

plan. kanalisatsioonitrassi maapinna ja torustiku võimalik kõrgus

planeeritav kraavi põhja kõrgus

planeeritav tänavavalgustuse kaabel

võimalik parkla puhastusseade (õli-, liiva-, mudapüüdur)

11 parkla ja tee lõike asukoha tähis

2.43 1 1.17

P40

P

GSPublisherVersion 0.16.100.72

AS-4

M 20. juuni 2025MERIKOTKA TN 8 II DETAILPLANEERING

Saaremaa vald, Kuressaare linn Saaremaa Vallavalitsus

töö nr: 2318

OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:

ILLUSTREERIV JOONIS OÜ Linnak

Koostamise korraldaja:

Koostaja: Huvitatud isik: OÜ LSV Holding

Märkus: Tegemist on illustreeriva mahuga, mis ei kajasta hoone lõplikku välimust ja kuju. Hoone arhitektuurne lahendus antakse arhitektuurse projektiga.

Merikotka tn 8 II detailplaneering

OÜ LINNAK Reg nr 12913059 MTR EEP003484 Tel +372 52 75 815 [email protected]

Merikotka tn 8 II detailplaneering Saaremaa vald, Kuressaare linn Töö nr 2318 Koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Huvitatud isik: OÜ LSV Holding Esindaja: Kaspar Kokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Koostaja: OÜ Linnak

Arhitekt: Karri Tiigisoon

/allkirjastatud digitaalselt/ kutsetunnistus nr 177616 volitatud arhitekt, tase 7

20. juuni 2025

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 2 / 33

SISUKORD

1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja ................................................................ 3 1.1. Planeeringu koostamise alused ................................................................................. 3

2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed .............................................................................. 3 3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ............................................................................. 5 4. Planeeringuala ja mõjuala analüüs ..................................................................................... 5 5. Ruumilise arengu eesmärgid, kooskõla planeeringutega ................................................... 7

5.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks ......... 9 6. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused ......................................... 10 7. Liiklus, parkimine .............................................................................................................. 13 8. Haljastus, maastik, piirded ............................................................................................... 14 9. Tehnovõrgud, tehnoseadmed........................................................................................... 15

9.1. Veevarustus ............................................................................................................. 15 9.2. Reoveekanalisatsioon .............................................................................................. 15 9.3. Sademevee ja lume käitlus, vertikaalplaneerimine ja üleujutusoht ......................... 16 9.4. Elektrivarustus ......................................................................................................... 17 9.5. Tänavavalgustus ....................................................................................................... 18 9.6. Sidevarustus ............................................................................................................. 18 9.7. Soojavarustus ........................................................................................................... 19

10. Tuleohutuse tagamine .................................................................................................. 19 10.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine ........................................................... 20 10.2. Ohualaga seotud riskide hindamine ......................................................................... 20

11. Keskkond ...................................................................................................................... 22 11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hinnang ........................................... 22 11.2. Müra ......................................................................................................................... 24 11.3. Meetmed keskkonnamõju vähendamiseks .............................................................. 25 11.4. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid .................................................................... 25

12. Detailplaneeringu rakendamise nõuded ...................................................................... 25 13. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus ................................................. 26 14. Kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne disain ........................................... 26 15. Kruntide ehitusõigus ..................................................................................................... 28 GRAAFILINE OSA AS-1 SITUATSIOONISKEEM AS-2 TUGIJOONIS AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA AS-4 ILLUSTREERIV JOONIS

SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 3 / 33

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja Tabel 1.

Koostaja Koostamise korraldaja Huvitatud isik OÜ LINNAK (12913059) Saaremaa Vallavalitsus (77000306) OÜ LSV Holding Tel +372 52 75 815 [email protected] Tallinna tn 10, 93819 Kuressaare +372 452 5000 [email protected]

1.1. Planeeringu koostamise alused - Saaremaa Vallavalitsuse 17.10.2023 korraldus nr 2-3/1250 Kuressaare linnas

Merikotka tn 8 II detailplaneeringu algatamise kohta; - Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); - Merikotka tn 8 ja 10 topo-geodeetiline uuring. OÜ Hadwest maamõõdubüroo, töö nr T-

22-249, 05.08.2022; - Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise

nõuded (Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14). Olulisemad planeeringu koostamise lähtedokumendid:

- Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari 2012. a otsus nr 1);

- Saare maakonnaplaneering 2030+ (Rahandusministeeriumi 27.04.2018 käskkiri nr 1.1-4/94).

2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed Planeeringuala hõlmab Merikotka tn 8 kinnistut, Merikotka tänav L1 kinnistut ja Põduste jõe äärset ala Merikotka tn 2 kinnistul. Planeeritav ala asub Kuressaare linnas, Saaremaa vallas.

Joonis 1 Merikotka tn 8 kinnistu asukoht.

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 4 / 33

Merikotka tn 8 asub Merikotka tänava ääres Kuressaare linna lääneosas. Lähipiirkonnas on olemasolev korterelamu piirkond, lasteaed, WOW elamuskeskus, tankla, golfiväljakud ja ühepereelamud. Ala asub merest ca 450 m kaugusel. Planeeritav ala piirneb Merikotka tn 10, Merikotka tn 10a, Merikotka tn 2, Sõrve tee 6, Ranna tn 2, Merikotka tn 7, Kotkapoja tänav, Merikotka tn 9 ja Merikotka tn 9a katastriüksustega. Planeeritav ala hõlmab järgmisi katastriüksuseid: Tabel 2.

Merikotka tn 8 Kinnistu on hoonestamata katastritunnus: 34901:010:0554

pindala: 19151,0 m² sihtotstarve: elamumaa 100%

Looduslik rohumaa: 3986,0 m² Metsamaa: 3037,0 m²

Muu maa: 12129,0 m² Merikotka tn 2 Kinnistu on hoonestamata (jääb planeeringualasse osaliselt)

katastritunnus: 34901:010:0555 pindala: 27387,0 m²

sihtotstarve: ärimaa 100% Looduslik rohumaa: 7749,0 m²

Metsamaa: 1783,0 m² Muu maa: 17855,0 m²

Merikotka tänav L1 Jääb planeeringualasse osaliselt katastritunnus: 34901:010:0429

pindala: 4019,0 m² sihtotstarve: transpordimaa 100%

Looduslik rohumaa: 374,0 m² Muu maa: 3645,0 m²

• Vertikaalplaneerimise põhimõtteid – Merikotka tn 8 kinnistu pind on suhteliselt madal.

Maapinna kõrgused on 1.0 ... 3.9 m abs. Maapind on kõrgem kinnistu loode osas ja langeb olemasoleva sademevee kraavi ja Põduste jõe suunas.

• Haljastus – planeeritav ala on suhteliselt lage ja kaetud peamiselt rohttaimedega. Krundi lõuna- ja läänepoolne osa on kaetud põõsaste ja kõrghaljastusega.

• Tänavaruumi olemus ja tehnovõrkudega varustatus – planeeritava alaga on puutumuses Merikotka tänav. Tänavaruum on lääne küljest ääristatud olemasolevate kolme- kuni neljakorruseliste korterelamutega, mis paiknevad tänavaruumist erinevatel kaugustel. On nii lame- kui ka viilkatusega hooneid, kuid peamiseks tänavaruumi kujundajaks on kolme põhikorrusega hoonemahud. Merikotka tänava ja Sõrve tee nurgal paikneb ruumilise ja arhitektuurse aktsendina WOW keskuse maht. Piirkond on varustatud kõigi vajalike tehnovõrkudega. Olemas on kaugküte, side, elekter, vesi, kanalisatsioon ja sademevee kanalisatsioon. Suur osa tehnovõrkudest kulgeb üle Merikotka tn 8 kinnistu loodenurga ja mööda Merikotka tänavat varustades Merikotka tänavast lääne poole jäävaid korterelamuid ja põhja poole jäävaid üksikelamu krunte.

• Liikluskorraldus ja parkimise korraldus – planeeritav ala on ühendatud Kuressaare linna keskusega Merikotka tänava ja Sõrve tee kaudu. Juurdepääs Merikotka tn 8 kinnistule on

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 5 / 33

Merikotka tänavalt. Kuna kinnistu on hoonestamata, siis ei ole seal ka olemasolevat parkimiskorraldust. Olemasolevas Merikotka tänavast läände jäävas elamupiirkonnas on parkimine lahendatud valdavalt juurdepääsu- ja hooviteede ääres, kuid on ka üksikuid eraldi parkimisalasid.

• Avaliku ruumi objektid – lisaks olemasolevale hoonestusele kujundab avaliku ruumi peamiselt piirkonna looduskeskkond, mis Merikotka tn 8 ja selle lähiümbruses koosneb valdavalt avarast rohualast ja põõsastikega kaetud aladest. Merikotka tn 8 kinnistust põhja suunas on ulatuslik golfiala, millel on oma iseloomulik inimese poolt kujundatud maastikukarakter (ulatuslikud rohualad koos puittaimede gruppide, veesilmade ja muude maastikuelementidega). Merikotka tn 8 kinnistust lõuna suunas jäävad alad on valdavalt lagedad, mis tähendab, et piirkonnast on avatud ka vaade merele.

• Kehtivad kitsendused – Merikotka tn 8 kinnistu peamised kitsendused on olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid ning veekogudega seotud piiranguvööndid. Merikotka tn 8 kinnistul ja Merikotka tänav L1 kinnistul paiknevad järgnevad olemasolevad tehnovõrgud: olemasolev madalpingekaabel, olemasolev keskpingekaabel, olemasolev veetrass, olemasolev kanalisatsioonitrass, olemasolev sademeveekanalisatsiooni trass, olemasolev kaugküttetrass, olemasolev sidetrass. Trasside kaitsevööndid on kantud detailplaneeringu tugijoonisele. Veekogudega seotud piiranguvööndid on järgnevad: mereranna ja kalda piiranguvöönd 200m veepiirist (Kuressaare lahe kaldast), ranna ja kalda piiranguvöönd 100m veepiirist (Põduste jõe kaldast), ajuvee ala piir (määratud Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga).

3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine korterelamute püstitamiseks, tehnovõrkude võimaliku asukoha määramine, liikluskorralduse ja haljastuse põhimõtete määramine.

4. Planeeringuala ja mõjuala analüüs

Joonis 2 Vaade Merikotka tn 8 kinnistule

Merikotka tänavast lääne poole Merikotka tn 8 kinnistuga külgnevas osas jääb olemasolev valdavalt 3 ja 4-korruseliste korterelamutega hoonestatud elamupiirkond, mille peamiseks

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 6 / 33

juurdepääsuteeks ja ülejäänud linnaga ühendajaks on Merikotka tänav. Elamupiirkonnas on kokku ca 20 korterelamut pluss teenindusfunktsioonid (WOW keskus, lasteaed, tankla). Merikotka tn 8 katastriüksus on tasase reljeefiga ranna- ja ojaäärne piirkond, mis on kaetud rohttaimede ja põõsastega. Arvestades et kõrval asuva korterelamupiirkonna näol on tegemist suhteliselt kompaktse asumiga, siis on vahetus läheduses oleva ala loogiliseks funktsiooniks samuti korterelamupiirkond, mida lähedal asuvatest elamualadest eraldavad Põduste ja Tori jõgi ning põhja suunas golfiväljakud ning nendega seotud rohealad. Merikotka tn 8 kinnistu asub Kuressaare linna keskusest ca 2 km kaugusel, mis on veel sobiv distants nii jalgsi, kui ka jalgrattaga läbimiseks. Olemasolev krundistruktuur Merikotka tn 8 kinnistust põhja- ja lõunasuunas asuvad krundid on suured. Tegemist on hoonestamata rohe- ja golfiala kruntidega, kuid lisaks on Merikotka tänava ääres ka üksikelamuid , mis paiknevad Merikotka tänava ääres golfialade vahel. Kotkapoja ja Ranna tänava äärsete olemasolevate korterelamute kruntide pindalad on vahemikus ca 1889 m² (Ranna tn 1) kuni 3699 m² (Kotkapoja tn 12). Põhja suunas jäävate korterelamute krundid on väiksemad jäädes vahemikku 1689 m² (Merikotka tn 9) kuni 2435 m² (Kotkapoja tn 6), kuna ka hoonestus on kompaktsem. Merikotka tn 8 kinnistule planeeritavate elamukruntide suurused on vahemikus 2544 m² kuni 10 047 m², mille määrab ära valdavalt olemasoleva kinnistu küllaltki ebakorrapärane kuju, Põduste jõe äärsed piiranguvööndid ja üleujutatav ala. Erinevalt koostatavast planeeringust on paljude olemasolevate korterelamute parkimine lahendatud otse juurdepääsuteelt. Piirkonna olemasolevate korterelamute täisehituste võrdlus: Tabel 3.

Aadress Kat.-tunnus pindala m² ehitisealune pind m² täisehituse protsent Kotkapoja tn 12 34901:010:0025 3699 1072,0 29% Ranna tn 9 34901:010:0018 1568 410,0 26% Ranna tn 7 34901:010:0019 2308 387,0 17% Kotkapoja tn 10 34901:010:0016 2156 545,0 25% Ranna tn 5 34901:010:0007 2316 523,0 23% Ranna tn 3 34901:010:0017 1746 521,0 30% Kotkapoja tn 5 34901:010:0004 1815 535,0 29% Ranna tn 1 34901:010:0005 1889 543,0 29% Ranna tn 2 34901:010:0011 3081 540,0 18%

Merikotka tn 7 34901:010:0460 1755 396,5 23% Kotkapoja tn 3 34901:010:0457 1963 396,5 20% Kotkapoja tn 1 34901:010:0459 2100 445,6 21% Merikotka tn 9 34901:010:0453 1689 453,0 27% Kotkapoja tn 2 34901:010:0458 2183 445,6 20% Kotkapoja tn 4 34901:010:0456 1551 445,6 29% Kotkapoja tn 6 34901:010:0455 2435 396,5 16%

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 7 / 33

Kotkapoja tn 8 34901:010:0454 1578 396,5 25% Keskmine -> 2107,8 497,2 24%

Järeldused vt p 5.1.

5. Ruumilise arengu eesmärgid, kooskõla planeeringutega Merikotka tn 8 katastriüksusel kehtib „Merikotka tn 8 detailplaneering“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 25.02.2010 otsusega nr 9), mille koostamise eesmärgiks oli Põduste jõe lähiümbruses asuva jätkuvalt riigi omandis oleva maa kruntimine. Detailplaneeringuga on katastriüksusele määratud elamumaa sihtotstarve, kuid kruntidele ehitusõigust ei ole määratud. Vastavalt Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari 2012. a otsusega nr 1 kehtestatud Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule (edaspidi nimetatud ühisplaneering) asub planeeringuala Kuressaare mereäärse segahoonestusala juhtotstarbega (M) alal. Kuressaare mereäärse segahoonestusala juhtotstarve on ühisplaneeringuga antud merega piirnevale osale linnaruumist, kuhu on lubatud kavandada funktsioone, mis rikastavad ala kasutusvõimalusi. Lubatud on Sotsiaalmaa, Ärimaa, Elamumaa sihtotstarvetega hooned. Ühisplaneeringuga on määratud tingimuste alusel kehtib alal üldjuhul arhitektuurikonkursi korraldamise kohustus. Muud tingimused ehitiste püstitamiseks seatakse detailplaneeringuga. Ühisplaneering annab segahoonestusalale järgnevad nõuded • Üldjuhul kehtib arhitektuurikonkursi korraldamise kohustus. • Tingimused ehitiste püstitamiseks ühisplaneeringuga ettenähtud Kuressaare

mereäärsele segahoonestusalale seatakse detailplaneeringuga. • Kavandatava ärifunktsiooni sobivus Kuressaare mereäärse segahoonestusala

põhieesmärkidega otsustatakse kaalutlusõiguse põhimõtetel. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule Käesolev detailplaneering vastab kehtivale Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule.

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 8 / 33

Joonis 3 Väljavõte Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kaardist (punane kontuur - planeeringuala)

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on Saare maakonna keskus Kuressaare. Siinkohal on välja toodud peamised maakonnaplaneeringu põhimõtted.

Lähtudes üleriigilise planeeringu põhimõtetest, tuleks tihedalt asustatud aladel kompaktsust tõsta ning hajaasustuses olemasolevat tihedust hoida. Asustuse areng ei tohi kaasa tuua asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil ning peab soodustama mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist (seletuskiri lk 21). Linnalise asustusega alade määramise aluseks on üleriigilise planeeringu seisukohad, mille kohaselt linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb tähelepanu pöörata nende kompaktsuse säilitamisele, sisestruktuuride tihendamisele ning seni kasutusest kõrvale jäänud alade taaskasutusele võtmisele. Linnalise asustuse aladena ei käsitleta monofunktsionaalse asustusega ala (nt suvilapiirkonnad) vaid äri-, tootmise-, teenuste-, elamis- ja puhke funktsioonidega alasid, kus on tõenäoline kompaktse ja mitmekülgse linnalise elukvaliteedi teke (seletuskiri lk 21, 22) Linnalise asustusega ala sees võib omakorda käsitleda väiksemaid tiheasumeid - ruumiliselt terviklikke üksuseid (seletuskiri lk 22).

Koostatav detailplaneering on ka Saare maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Merikotka tn 8 detailplaneering koostatakse olemasoleva elamupiirkonna vahetusse lähedusse, kus on olemas lisaks toidupoele ka teisi teenuseid. Koos lähiümbruse loodusalade ja

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 9 / 33

elamupiirkondadega moodustab ala tervikuna mitmekesise elamupiirkonna, asudes ca 2 km kaugusel Kuressaare kesklinnast.

5.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks Piirkonnas (Merikotka tänavast lääne pool) on erineva tüpoloogiaga korterelamuid. On nii lame- kui ka viilkatusega hooneid. Põhjasuunas paiknevad uuemad korterelamud, mis on varasemast veidi teistsuguse plaanilahenduse ja vormiga, kuid valdavalt on piirkonna korruselisus 3- 4 korrust (neljas korrus katusekorrusena). Merikotka tn 8 kinnistu asub Merikotka tänavast ida pool, mistõttu see moodustab selles piirkonnas veidi eraldatud elamute grupi, millele võib tulevikus liituda arendustegevus naaberkinnistul (Merikotka tn 10). Merikotka tn 8 kinnistu jagatakse detailplaneeringu kohaselt väiksemateks korterelamumaa kruntideks. Kinnistu teede võrk on kavandatud nii, et sealt on juurdepääsud ka naaberkinnistutele. Hooned (pos 02 ja 03) on paigutatud nõnda, et need pakuksid õuealal kaitset meretuulte eest. Hoonestuse kõrguseks on kavandatud 3 korrust nii, et ülemine korrus on alumistest väiksem, mis võimaldab terrasside ja katusehaljastuse ehitamist. Eelpooltoodud piirkonna olemasolevate korterelamute kruntide täisehituse võrdlusest (vt Tabel 3) tuleneb, et keskmine täisehitus on olemasolevatel korterelamutel 24% krundi pinnast jäädes vahemikku 16 – 30%. Käesoleva detailplaneeringu kruntide keskmine täisehituse protsent on keskmiselt 23% jäädes vahemikku 14 – 31%, mis on sarnases suurusjärgus olemasolevate piirkonna elamutega. Planeeritud krundid on küll mõnevõrra suuremad kui piirkonnas juba olemas on, kuid tulenevalt Merikotka tn 8 kinnistu kujust ja optimaalsest teede struktuurist, on planeeritud lahendus mõistlik ja otstarbekas. Võrreldes olemasolevate elamutega on parkimislahendus erinev ehk parkimine on paigutatud tervikuna kruntidele, mitte tee äärde nagu mitmetel olemasolevatel elamutel, mis eeldab samuti mõnevõrra suuremat krunti. Samuti on suurematel kruntidel paigutatud hooned nõnda, et nende vahele jääks ühine õueala, mis toimiks koos ühe sotsialase ruumina, kus on võimalik leida endale sobiv olemis- ja tegevuspaik erineva ilmaga.

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 10 / 33

6. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused Tabel 4.

Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel

Olemasoleva katastriüksuse

aadress

Pos. nr.

Krundi pindala

m²

Krundi kasutamise

sihtotstarve*

Põhihoonete suurim

lubatud arv krundil**

Suurim lubatud

korruselisus

Suurim maa-pealne ehitisealune

pind m²

Suurim maa-alune

ehitisealune pind m²

Maks. brutopind

m²

Hoonete suurim lubatud

kõrgus m

Krundi täisehituse

%

Katuse tüüp ja kalle

Merikotka tn 8 01 2544 EK 1 3 500 0 1500

12,5 20 lame või madal viil 0- 15°

Merikotka tn 8 02 5054 EK 2 3

1300 0 3900 12,5

28 lame või madal viil 0- 15°

Merikotka tn 8 03 10 047 EK 2 3

1300 0 3900 12,5

14 lame või madal viil 0- 15°

Merikotka tn 8 04 1507 LT 0 0 0 0 0 0 0

Merikotka tn 2 05*** 185

0l-0l. KÜ sihtotstarve - ärimaa 80%, elamumaa 20%

0 0 0 0 0 0 0

Merikotka tänav L1 06*** 2176

0l-0l. KÜ sihtotstarve - transpordimaa 100%

0 0 0 0 0 0 0

21 513 3100

* EK – korterelamu maa (katastriüksuse sihtotstarve elamumaa (001; E)), LT – tee ja tänava maa (katastriüksuse sihtotstarve elamumaa (007; L)) ** korterelamumaa kruntidel ei ole lubatud abihoonete püstitamine. Prügi ja rattamajad püstitada rajatistena *** Pos 05 ja 06 jaoks moodustatakse ajutine krunt, eraldi katastriüksust ei moodustata.

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 11 / 33

Arhitektuursed tingimused ja märkused: 1. Hoonete parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb läbi viia arhitektuurivõistlus. 2. Hoonete eskiisid kooskõlastada Saaremaa vallavalitsuse arhitektiga. 3. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale iseloomulikud ja sobivad materjalid (puit, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis).

Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale. 4. Korterite arv määrata projektiga lähtuvalt planeeritud parkimiskohtade arvust. Hoonetesse kavandada mõistlikus proportsioonis erineva

suurusega kortereid. 5. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada ligikaudsest keskmisest planeeritavast maapinnast. Detailplaneeringu joonisel (vt joonis AS-3)

on toodud välja kõrgusmärgid planeeritava hoonestuse võimalikus asukohas, millest antud asukohas hoone kõrgust arvestada. Täpne maapinna kõrgus määratakse projekteeritud maapinnas hoone tegelikus asukohas arvestades planeeritava maapinna kõrgust vältides järske ja ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse.

6. Krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega tuleb arvestada hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse. Hooned peavad paiknema määratud hoonestusala piirides, kuid hoonestusalast võivad väljapoole ulatuda tänava poolsed räästad ja varikatused, mida ei arvutata ehitisealuse pinna sisse. Hoonestusalast väljapool võivad paikneda kuni 20 m² suurused teenindavad hooned (nt rattamaja, jäätmemaja).

7. Jäätmealadele kavandada võimalikult esteetiline lahendus (nt suletav jäätmemaja). 8. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projektiga. 9. Üleujutusohuga arvestamise nõuded vt p 9.39.3 Sademevee ja lume käitlus, vertikaalplaneerimine ja üleujutusoht

Servituutide vajadus: Tabel 5.

Servituudi tüüp Teeniv maaüksus (pos nr) Valitseja, valdaja planeeritav juurdepääs (laius ~2,5 m) pos 01 Merikotka tn 10a omanik olemasolev kaugküttetrass (2 m toru teljest) pos 01 trassivaldaja olemasolev sidetrass (1 m kaabli teljest) pos 01 trassivaldaja olemasolev veetrass (1 m toru teljest) pos 01 trassivaldaja olemasolev sademeveekanalisatsiooni trass (1 m toru teljest) pos 01 trassivaldaja olemasolev reoveekanalisatsiooni trass (1 m toru teljest) pos 01 trassivaldaja olemasolev elektrikaabel (1 m kaabli teljest) pos 01 trassivaldaja

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 12 / 33

olemasolev sademeveekanalisatsiooni trass (1 m toru teljest) pos 02 trassivaldaja olemasolev reoveekanalisatsiooni trass (1 m toru teljest) pos 02 trassivaldaja olemasolev elektrikaabel (1 m toru teljest) pos 02 trassivaldaja planeeritav sademevee kraav (kraavi ulatuses ~5 m (täps. projektiga)) pos 02 trassivaldaja olemasolev sademeveekanalisatsiooni trass pos 03 sademeveesüsteemi omanik planeeritav sademevee kraav (kraavi ulatuses ~5 m (täps. projektiga)) pos 03 sademeveesüsteemi omanik planeeritav juurdepääs Põduste jõe äärsele kallasrajale (juurdepääsutee laiuses ~2m) pos 03 Saaremaa Vallavalitsus Avalikult kasutatav tee pos 04 Saaremaa Vallavalitsus

Korterelamumaa kruntide bilanss: Tabel 6.

Pos nr Krundi pindala m² Õueala m² Õueala % Parkla ja

juurdepääs m² Parkla ja juurdepääs %

Ehitisealune pind m²

Ehitisealune pind %

Pos 01 2544 1443 56% 602 24% 500 20% Pos 02 5054 2748 54% 1009 20% 1300 26% Pos 03 10 002 7720 77% 982 10% 1300 13%

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 13 / 33

7. Liiklus, parkimine Avalik juurdepääs planeeritavale alale on planeeritud Merikotka tänavalt, kust on näidatud juurdepääs ka Merikotka tn 10 katastriüksusele. Arvestades, et tee on ka juurdepääsuks Merikotka tn 10 kinnistule, siis ei ole tee lõppu ümberkeeramise kohta ette nähtud. Liikluskorraldus lahendada nõnda, et ümber keeramine on võimalik parklates või parkla sissepääse manööverdamiseks kasutades. Juurdepääsutee tuleb näha ette avalikuks kasutamiseks (vt p 13). Liiklust rahustavate meetmetena on soovitav kasutada suunamuutetakistust või nihutatud ristmikku (vm liikluse rahustamise võtet). Täiendavalt tähistada ala õuealana või piirata sõidukiirus 30 km/h-ni. Kõnniteede jätkuvuse tagamiseks ja liikluse rahustamiseks on soovitav parkla sissepääsudel kõnnitee kohale näha ette künnised. Sõiduautode parkimine on lahendatud krundisiseselt. Tabel 7.

Pos nr. Elamu liik Ehitise asukoht Normatiiv* Maksimaalne parkimiskohtade arv

Korterite arv

1-2 toaline korter ≥ 3-toaline korter

Uus korruselamute ala 1,3 1,5

Pos 01 20 13 – 15 Pos 02 42 28 – 32 Pos 03 41 27 – 32 Kokku 103 67 – 79

*sõiduauto parkimiskohtade arv korteri kohta. Eeldatav korterite arv sõltuvalt projekteeritud korterite suurusest on 67 ja 79 vahel. Täpne korterite arv lahendada projektiga vastavalt korterite suurustele arvestades parkimiskohtade arvu planeeringu põhijoonisel AS-3. Hoonetesse kavandada mõistlikus proportsioonis erineva suurusega kortereid. Parkimiskohtade juurde näha ette laadimiskohad elektriautodele. Kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga, et tagada parkimiskohtadele võimalus paigaldada tulevikus elektriauto laadimispunkt. Jalgrataste parkimine: Krundile näha ette ka parkimiskohad jalgratastele. Väljaspool hoonet asuvad parkimiskohad paigaldada hoone sissepääsule võimalikult lähedale varju alla ja nii, et ratast on võimalik kinnitada raamiga. Näha ette rataste parkimisvõimalused minimaalselt 1 koht korteri kohta, mis on kokku 67 – 79 kohta sõltuvalt projekteeritavate korterite lõpparvust. Teede katendi liigiks on kavandatud siirdekatend kahekordse pindamisega. Parkimiskohad on soovitav sillutada vett läbi laskva katendiga (muru- või tänavakivi). Jalg- ja kõnniteid võib katta sillutiskiviga. Täpne liiklus- ja parkimislahendus krundil antakse projektiga.

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 14 / 33

8. Haljastus, maastik, piirded Planeeritav ala on suhteliselt lage. Krundi lõuna- ja läänepoolne osa on kaetud põõsaste ja kõrghaljastusega. Minimaalne haljastuse osakaal – vt korterelamumaa kruntide bilanss Tabel 6. Elamu ehitusprojektis näha ette minimaalselt 20% maaüksuse pindalast kõrghaljastuse alaks. Murukivi (parkimisalal) ei arvestata haljastuse osakaalu sisse. Haljastuse terviklahenduses kasutada mitmerindelist haljastust ja mitmekesist taimestikku. Istutatavad puud peavad tulevikus omama kõrghaljastuslikku väärtust, mis tähendab, et puu saavutatav kõrgus võiks sõltuvalt liigist olla ligikaudu 7 m. Istiku kõrgus lehtpuul soovitavalt min 3,5 m ja okaspuul min 2,5 m. Kasutada piirkonna miljööga kooskõlas olevaid haljastuslahendusi. Haljastuse ja väikevormide kavandamisel arvestada ala paiknemisega mere ääres ehk et oleks tagatud alad, kuhu on võimalik minna varju nii tuule kui ka päikese eest. Tervikliku ja kvaliteetse maastikulahenduse saavutamiseks on nii arhitektuurivõistluse kui projektmeeskonda soovitav kaasata lisaks arhitektidele ka maastikuarhitektid. Põduste jõe poolne ala (ajuveealast jõe poole jääv osa) säilitada võimalikult looduslikuna. Detailplaneeringuga on piki kinnistu põhjaserva ette nähtud ka avalik juurdepääs Põduste jõe äärsele kallasrajale. juurdepääsu lahendus peab olema seotud olemasolevate ja planeeritavate teedega ning võimaldama Põduste jõele mugavat juurdepääsu. Juurdepääsu täpne lahendus lahendada koos maastikuala projektiga. Igale krundile on planeeritud ka mänguväljaku ala. Mänguväljaku ala lahendada koos maastikukujundusega. Mitte kavandada elamukruntidele vaid ühetüübilisi standardtooteid vaid luua koos õueala lahendusega terviklik mänguline keskkond koos maastiku ja haljastusega. Haljasala maa projekti koostamisel peab jälgima, et inventar koos maastikulahendusega oleks kujundatud kasutamiseks võimalikult erinevatele vanusegruppidele. Pos 02 ja 03 kruntide õue- ja mänguala on soovitav lahendada kahe krundi peale tervikuna. Mänguväljaku eelduseks on minimaalselt kolm erinevat inventaritüüpi. Lisaks luua ka istumisvõimalused (koos prügikastide jm vajalikuga) nii mänguväljaku läheduses kui ka mujal õuealal. Välialade terviklik lahendus antakse haljastus- ja maastikuarhitektuurse projektiga. Planeeritava ala siseselt (tänava äärsetele ja hoonete vahelistele krundi piiridele) on soovitav mitte piirdeid rajada. Vajadusel võib avalike tänavate ääres kasutada hoonete arhitektuurse lahendusega kooskõlas olevat läbipaistvat piirdelahendust (kõrgus kuni 0,8 m) kombineerituna haljastusega või ainult haljaspiirdeid.

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 15 / 33

9. Tehnovõrgud, tehnoseadmed Hoonet teenindavatele tehnoloogilistele seadmetele valida tänavalt mitte vaadeldav, arhitektuurselt sobiv asukoht. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada kehtivatele müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Tehnovõrkude täpsed asukohad määratakse ehitusprojektiga. Enne projekti koostamist pöörduda võrguvaldaja poole täiendavate tingimuste saamiseks.

9.1. Veevarustus Veevarustuse lahendamiseks on AS Kuressaare Veevärk väljastanud tehnilised tingimused nr nr 3105. Planeeritava ala liituminine ühisveevärgiga on planeeritud olemasolevale Merikotka tänavatorule De 200 Pe. Liitumiseks ühisveevärgiga on vaja koostada liitumisprojekt. Liitumisprojekti koostamisel tuleb arvestada standardis EVS 921:2022 toodud nõudeid. Tänavatorustik: De110PE, sulgarmatuur torustikul. Tänavatorustiku peale projekteerida märkelint, eesmärgiga tuvastada lahtikaevamisel torustiku asukoht ja kaitsta seda vigastuste eest. Tulevaste kinnistute liitumisotsad: De50PE, rõhuklass PN10, maakraan DN50 spindlipikenduse ja kapega. Maakraanid projekteerida iga liituva kinnistu piirile või kuni 1 m kaugusele teemaa poole.

9.2. Reoveekanalisatsioon Reoveekanalisatsiooni lahendamiseks on AS Kuressaare Veevärk väljastanud tehnilised tingimused nr nr 3105. Liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga on kinnistut läbiv DN 300(CIPP) torustik. Liitumiskaevu asukoha valik tuleb teha projekteerimistööde käigus. Arvestades olemasoleva torustiku asukohta diagonaalselt Merikotka tn 8 kinnistul, näeb käesolev detailplaneering ette osaliselt olemasoleva torustiku ehitamise teise koridori, mis võimaldab paremini hooneid paigutada ja võimaldab kanalisatsioonil toimida antud vahemikus isevoolsena. Kanalisatsioonitrassi peale hoonestust kavandada ei ole lubatud. Hoonestusala on trassi asukohta jäetud seetõttu, et trassi täpne asukoht selgub projekteerimistööde käigus. Paigaldussügavus:

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 16 / 33

Torustik, mille lagi on rajatud kõrgemale kui 1m allpool maapinda, tuleb soojustada maa sisse paigaldamiseks ette nähtud soojustusmaterjalidega. Täpne soojustamine ja/või koormusjaotusplaadi paiknemine lahendatakse projektis. Kanalisatsioonikaevud: Torustike hoolduseks vajalikud kontrollkaevud paigaldada teleskoopilised, sõidetaval alal malmist luugiga. Isevoolsele torule tuleb paigaldada kontrollkaevud või vaatlustorud iga toru läbimõõdu, kalde, suunamuutuse või kõrvalühenduse korral, kinnistu piirile või kuni 1m kaugusele kinnistu piirist avaliku maa poole. Sademe- ja drenaaživete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud! Merikotka tn 10a kinnistul asuvale pumplale juurdepääsuks on planeeritud juurdepääs läbi pos 01 krundi, millele seatakse vee-ettevõtte kasuks servituut. Kuna juurdepääs kulgeb läbi pos 01 krundi õueala, siis lahendada juurdepääsu katend õuealale sobilikult (nt murukivi v armeeritud muru) ning näha ette mahasõit juurdepääsuteelt ning väravad või läbipääs.

9.3. Sademevee ja lume käitlus, vertikaalplaneerimine ja üleujutusoht Sademevee lahendamiseks on AS Kuressaare Veevärk väljastanud tehnilised tingimused nr 3105. Arenduspiirkonnas paikneb sadeveetorustik De 315 PE, millele on võimalik rajada pos 01, 02 ja 03 kruntide liitumised ühissademeveekanalisatsiooniga. Maastikulahenduse projekteerimisel näha ette sademevee käitlemine maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel immutada, rakendada taaskasutust jms. Kavandada sademevee teele vastavad kujundatud (haljas-)alad, mis vähendavad sademevee voolukiirust ja aitavad sellel pinnasesse imbuda. Sademevee kogumisel ja ära suunamisel tuleb välistada sademevee reostumine. Ala läbib olemasolev sademeveekraav, mis juhib piirkonna sademeveed Põduste jõkke. Tulenevalt olemasoleva kraavi asukohast krundil, näeb detailplaneering ette uue kraavi krundi piirile. Detailplaneering näeb ette sademevee kanalisatsiooni pikendamist uue kraavini. Alternatiivina on võimalik ka uuest kraavist harukraavi rajamine olemasoleva sademeveetrassi suudmeni. Sademevee juhtimine liikluspindadelt on planeeritud etappide kaupa järgnevalt:

- Parklate parkimisalad lahendada vett läbi laskvatena. - Parklad kavandada maapinnast veidi kõrgemana ja külgnevale haljasalale kavandada

parkimisala pinnast veidi madalam haljasala (veepeenar). Haljasala poolne parkla äärekivi rajada vahedega, nii et liigne sademevesi saaks voolata haljasalale.

- Krundi sisene sademeveekanalisatsioon lahendada nõnda, et see rakendub alles peale eelnevate meetmete küllastumist.

Vastavalt parklate suurusele näha parklatesse ette puhastid (õli-, liiva-, mudapüüdurid).

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 17 / 33

NB! Veeluba on kohustuslik kui sademevett juhitakse suublasse ja on olemas saastatuse risk või oht veekogu seisundile.

Teelt juhitakse sademeveed kallete ja rentslite abil sademeveekanalisatsiooni ning planeeritava ala äärsesse kraavi. Vertikaalplaneerimine ja üleujutusoht Olemasolevad maapinna kõrgused on vahemikus 1.0 ... 3.9 abs. Üleujutusohu ja sellega seotud kahjude vähendamiseks on vajalik maapinna taset tõsta. Üle ujutatavatel aladel elamuteni viivad juurdepääsuteed projekteerida kõrgusmärgiga minimaalselt +2.3 m abs teepinna peale. Eluhoone 1. korruse põranda ±0,00 mitte projekteerida madalamana kui 3.2 m abs (soovituslik 3,7 m abs.). Vertikaalplaneerimisega või muude asjakohaste abinõudega välistada sademevee valgumine naaberkinnistutele ning vältida kohti, kust sademevesi ei saa ära voolata. Kruntide ja tee vertikaalplaneerimise lahendus antakse ehitusprojektide asendiplaanilise osaga. ! Planeeritavate kruntide sademeveesüsteemide väljaehitamisega ei tohi halveneda kinnistute olukord, kes juba hetkel juhivad oma sademeveed olemasolevasse torustikku. Vastavalt „Saaremaa valla üleujutusalade uuringu“ (R-Konsult OÜ TÖÖ nr. 2-7.4/2020) kohaselt on Põduste jõe poolne madalam osa Merikotka tn 8 kinnistul üleujutusala. Tegemist on madala ja niiske piirkonnaga, mis on oluline suurvee ajal liigvee mahutamiseks ning mida ei ole seetõttu asjakohane täita ega hoonestada. Üleujutusala piir vt joonis AS-3. Lumi vallitatakse liikluspindade (parklad ja jalgteed) äärde. Lumi tuleb lükata nõnda, et ei oleks takistatud pääste-, prügi- jms sõidukite manööverdamine. Sademeveelahenduse on üle vaadanud ja sobivaks hinnanud insener Mati Juursalu (OÜ Termopilt).

9.4. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 476908. Olemasolevast AJ9168 alajaamast on planeeritud uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Planeeritud kruntide piiridele on ette nähtud 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 18 / 33

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. Päikesepaneele on lubatud vajadusel paigutada hoone katusele ja seintele, kui nende paigaldamine on lahendatud terviklikult koos hoone arhitektuurse lahendusega. Samuti võib (on soovitav) paigaldada päikesepaneelid rattamajade, varjualuste vm rajatiste katustele.

9.5. Tänavavalgustus Tänavavalgustuse planeerimiseks on AS Kuressaare Soojus väljastanud tehnilised tingimused nr NR. 27/ 2024. Tänavavalgustus on planeeritud juurdepääsuteede kõnnitee poolsesse külge. Uued valgustid projekteerida samad või analoogsed mis on kasutuses Kuressaare linnas (LED tüüpi Vizulo Stork Little Brother,või sarnane ), Gridens lambikontrolleriga ja programmeeritava automaatse hämardumise funktsiooniga (astrodim/dynadim/midnight dimming, Osram 4DIM toiteplokk). Automaatse hämardamise kellaajad ja võimsused projekteerida analoogsed praegu Kuressaare linnas kasutusel olevatega. Uued valgustid peavad olema praeguste valgustite kaasaegsed versioonid. Kõrge efektiivsuse ja võimsusteguriga, väikese ülespoole suunatud valguse osatähtsusega. Nimetatud näitajad peavad olema pakutatavate valgustite keskmised või keskmisest kõrgemad. Ühendada uued valgustid olemasoleva Kuressaare tänavavalgustus süsteemiga lähimates olemasolevates valgustites , tagades optimaalse võrgu struktuuri. Vajadusel projekteerida olemasoleva võrguskeemi muutmine. Projekt ( sh. asendiplaan, magistraalskeem ja valgusarvutus) kooskõlastada Kuressaare Soojusega. Enne ehitamist kooskõlastada kaevamisluba ja enne kaevamise alustamist ning enne tagasitäitmise alustamist teavitada Kuressaare Soojust, et Kuressaare Soojus saaks teostada ehitusaegse järelevalve.

9.6. Sidevarustus Sidevarustuse ja elektroonilise side planeerimiseks on Telia Eesti AS väljastanud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39054239. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on planeeritud lähtuvana sidekaevust AIA-1067. Igale krundile on ette nähtud individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti Iiinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 19 / 33

Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

9.7. Soojavarustus Soojavarustuse planeerimiseks on AS Kuressaare Soojus väljastanud tehnilised tingimused nr nr. 29/2024. Planeeritava torustiku ühenduskoht AS Kuressaare Soojuse olemasoleva soojustorustikuga on Merikotka tänava ristumisel Kotkapoja tänavaga. Planeeritav torustik kulgeb piki teed ja ületab esimeses osas Merikotka tänava risti tee teljega. Kuna võimalik ühenduskoht paikneb eelisoleeritud magistraalttorustiku ja betoonkünades sooojustorustiku ühenduskohas siis tuleb ette näha ka olemasoleva eelisoleeritud magistraaltorustiku osalist pikendamist ( ca 8 m). Merikotka 8 kinnistu hoonetele on torustik planeeritud mööda perspektiivset tänavat hoonestuse vahele. Hargnemised hoonetele planeerida magistraaltorustikust lühimat teed mööda iga hoone soojussõlme ruumini. Soojussõlmede ruumid planeerida hoonetesse perspektiivse soojustorustiku poolsesse otsa nii, et välissoojustorustiku pikkus oleks minimaalne. Kõik hargnemised varustada sulgeseadmetega. Torustiku täpne asukoht koos võimalike paisumisnurkadega täpsustada torustiku ehitusprojektis. Tagada AS Kuressaare Soojus soojustorustiku säilimine ja piisav juurdepääs teenindamiseks. Sõlmida asjaõigusleping soojustorustiku koormamiseks kinnistul AS Kuressaare Soojus kasuks. Täpsed koormamise alad selguvad projekteerimise järgmistes etappides. Soojustorustiku kaitsevööndisse kõrghaljastuse planeerimine ei ole lubatud. Välise soojustorustiku, ventilatsiooni, soojussõlme- ja soojussõlme ruumilahenduse projektid kooskõlastada enne seadmete tellimist ja töödega alustamist AS Kuressaare Soojusega. Soojuse avamiseks tuleb AS Kuressaare Soojus’ele esitada soojussõlm (koos sõlme dokumentatsiooniga) tehnilistele tingimustele vastavuse kontrollimiseks. Kontrollimise positiivne tulemus vormistatakse vastava akti allakirjutamisega. Soojuse tarbimine ei ole lubatud kui seadmed ei vasta tehnilistele tingimustele.

10. Tuleohutuse tagamine Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda:

• Tuleohutuse seadusest; • Kemikaali seadusest; • siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“; • siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord; • EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; • EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 20 / 33

Kavandatava hoonestuse kasutusviis on I. Planeeringuala hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone projektiga. Välimise tulukustutusvee vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul. Lähim olemasolev hüdrant paikneb Ranna ja Merikotka tänava ristmikul (hüdrandi nr 158). Alale on planeeritud täiendavalt üks hüdrant, mis asub pos 04 tee maa-alal.

10.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Käesoleva detailplaneeringuga on hoonestusalad paigutatud nõnda, et naaberkinnistutel paiknevate hoonetega on tagatud piisavad tuleohutuskujad.

10.2. Ohualaga seotud riskide hindamine Detailplaneeringu ala jääb ohtliku ettevõtte Alexela AS Kuressaare automaattankla ohualasse:

• Alexela AS Kuressaare automaattankla tankla (Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Sõrve tee 2) asub ca 80 m kaugusel planeeringualast.

o Tanklas kasutatavad kemikaalid – Propaan-butaan ehk LPG1; Bensiin; Diiselkütus.

Peamise ohuallikana on tanklas LPG gaasiballoon, mis on paigutatud maapinnale.

LPG gaasiballooniga seoses on võimalikud peamised järgnevad ohuolukorrad: VCE e aurupilve plahvatus, Sähvaktuli, Jugatuli, Lombituli, BLEVE e keeva vedeliku aurupilve plahvatus. Vastavalt tankla omaniku esitatud informatsioonile on LPG mahuti mahutavus alla viie tonni. Planeeritavad korterelamud olemasolevale tanklale vahetut mõju ei avalda.

1 LPG – veeldatud naftagaas ehk vedelgaas

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 21 / 33

Joonis 4 ohuala kaart koos planeeritavate hoonetega (täpsemalt vt joonis AS-3)

Planeeritav hoonestus jääb eriti ohtliku ala (I tsoon) väga ohtliku ala (II tsoon) ja ohtliku ala (III tsoon) sisse (vt Joonis 4).

Detailplaneeringu lahendus on koostatud eesmärgiga, et planeeritav hoonestus kaitseks hooviala valdavate meretuulte eest ning moodustuksid osaliselt kaitstud hoonete vahelised hoovialad. Lähtuvalt sellest ei ole mõistlik lahendust ümber planeerida, sest siis juhul tuleks tõenäoliselt paigutada parkimis- ja hoovialad mere poole, mis vähendaks kahjusid hoonetele, kuid võimalik varaline kahju oleks ikkagi märkimisväärne parklas olevatele autodele ning lisaks võimalikud inimkahjud õues viibivatele inimestele.

Vastavalt Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemise metoodikale kavandatakse detailplaneeringu kohaselt alale kolme või enama korteriga elamud, mis on tundlikkusega 2. Lähtuvalt metoodikast ei ole lubatud ehitada I tsooni tundlikkusega 2 hooneid. Sellega seoses on välja toonud järgnevad rakendusmeetmed. Kõige otstarbekam lahendus õnnetusjuhtumite välistamiseks on rakendada erinevaid meetmeid (sh tehnilisi), mis võivad kõrvaldada või vähendada võimaliku õnnetustsenaariumi tõenäosust või tagajärgi. Kõige otstarbekam võtta kasutusele tehnilised meetmed LPG ballooni juures, mis vähendavad ohualade ulatust arvestades, et ka olemasolevad naaberhooned jäävad ohualadesse. Käesolev detailplaneering näeb peamise võimalusena ette, et LPG ballooni Merikotka tn 8 poolsesse külge tuleb ehitada sein või paigutada LPG balloon osaliselt või täielikult maa-alla selliselt, et vähenenud ohualad ei oleks takistuseks Merikotka tn 8 kinnistu hoonestamisel. Samas on võimalikud ka alternatiivsed lahendused (nt planeeritavate hoonete paigutus vm konstruktiivsed ja tehnilised lahendused), mis lahendatakse projekteerimise käigus.

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 22 / 33

Meetmed peavad olema rakendatud enne ehitatavatele hoonetele kasutusloa väljastamist.

Arvestades olemasolevate ohualade ulatuslikkust, on ohualade vähendamine oluline ka teiste olemasolevate hoonete suhtes, sest mitmed hooned paiknevad praegu tsoonis I ja II (Merikotka tn 1, Kotkapoja tn 5, Ranna tn 1 ja 2).

Käesolev detailplaneering vastab kehtivale Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule ning vastab ka muudest õigusaktidest ja standardist tulenevatele nõuetele.

11. Keskkond

11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hinnang Käesoleva detailplaneeringu raames ei ole koostatud täiendavaid uuringuid. Detailplaneeringu raames on antud ülevaade ja seisukohad võimalike kaasnevate keskkonnamõjudega.

1. Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (pinnasele, veestikule, õhule, kliimale) Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne ülemäärast mõju piirkonna pinnasele, veestikule, õhule, kliimale. Ehitustegevusega kaasnevad piirkonnas ühekordsed pinnasetööd seoses uushoonestuse rajamisega, millel on lühiajaline lokaalne mõju peamiselt müra ja peenosakeste lendumise näol. Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist. Jäätmemajandus korraldada vastavalt kehtivale Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Planeeritav funktsioon ei kätke endas õnnetuse ohtu. Tegemist on elamupiirkonnaga, mistõttu ei too uus hoonestus endaga kaasa täiendavait ülemääraseid häiringuid naabruses paiknevatele elamutele (müra, tolm, vms). Tuleõnnetuse minimeerimine toimub planeerimis ja projekteerimisfaasis asjakohaste tuleohutusmeetmete rakendamise kaudu. Arvestades liiklussageduse teatavat kasvu ja juurdepääsutee avanemist kurvi peale, on võimalik ka liiklusega seotud ohtude suurenemine. Lähtuvalt sellest näeb detailplaneering ette ala tähistamise õuealana või sõidukiiruse piiramise 30 km/h-ni. Vibratsiooni mõju puudub või on vähene. Piirkonnas ei liigu regulaarselt raskeveokeid. Võib ette tulla ajutist vibratsioonitaseme tõusu seoses ehitustegevusega, mis on ajutine ja lühiajaline. Liiklusest tulenevat vibratsioonitõusu ei ole ette näha, sest hoonete läheduses on liikumiskiirused pigem väikesed ja valdavalt sõidavad sõiduautod.

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 23 / 33

Insolatsioonitaseme vähenemist naaberkinnistutel ei ole ette näha, sest Merikotka tn 8 kinnistu paikneb olemasolevast hoonestusest piisavalt kaugel. Samuti on hooned paigutatud nõnda, et kõigile jääks piisavalt päikesevalgust. Täpne päikesevalguse hulk eluruumides sõltub korterite suurusest ja asetusest ilmakaarte suhtes. Üleujutusoht. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu alusel ulatub planeeringualale ajuveeala. Ajuveealal eeldatakse juhuslikku mere veetaseme kõikumist, mis võib põhjustada kahjusid ehitisele. Ajuvesi on tugevate, kestvalt ühesuunaliste tuulte või tormiga mere või suure järve rannikule kanduv tavapärasest suurem veemass ning võib põhjustada üleujutusi ka jõgede suudmealades, pannes vee suudmelõigul lühikeseks ajaks isegi tagurpidi voolama. Ajuveeala üldjoontes ühtib korduva üleujutusega ala mõistega. Vastavalt „Saaremaa valla üleujutusalade uuringu“ (R-Konsult OÜ TÖÖ nr. 2-7.4/2020) kohaselt on Põduste jõe poolne madalam osa Merikotka tn 8 kinnistul üleujutusala, mis on ulatuslikum kui Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu alusel määratud ajuveeala. Lähtuvalt sellest ei ole ka antud alale hoonestust planeeritud.

Joonis 5 väljavõte Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu piirangute kaardist

3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Mõju suurus ja ruumiline ulatus on suhteliselt suur arvestades, et tegemist on kaugvaadetele avaneva mereäärse alaga. Hoonestus on planeeritud ligikaudu sama kõrge ja sarnaste mahtudega nagu piirkonnas juba olemasolevad hooned. Arvestades ala paiknemist ja avatust kaugvaadetele on otstarbekas näha ette parima arhitektuurse lahenduse arhitektuurivõistluse läbi viimine. Mõjutatav elanikkond on peamiselt piirkonnad elavad inimesed. Piirkonna näol üldisemalt on tegemist on juba olemasoleva korterelamupiirkonnaga, mistõttu on piirkonna elanike elukeskkond suhteliselt sarnane, mis omakorda tähendab, et ka ruumi- ja keskkonnakasutus on pigem sarnane.

4. Majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 24 / 33

Peamine mõju seoses arendatava alaga on piirkonda lisanduvad elanikud, mis avaldab eeldatavalt positiivset majanduslikku mõju piirkonna teenustele ja Kuressaare linnale tervikuna eeldusel, et planeeritava elamupiirkonna elanikud on lisanduvad elanikud, mitte linna siseselt ümber paiknevad. Kuna piirkonnas on olemas esmased teenused, siis on peamine soodne mõju lokaalsetele teenustele. Kuna kesklinn on suhteliselt lähedal (ca 2 km), siis kasutavad piirkonna elanikud eeldatavalt ka kesklinna teenuseid. Samuti on piisavalt lähedal ning kättesaadavad erinevad haridusasutused. Lisanduva elanikkonna prognoos: Kui arvestada, et ala asub mere ääres, läheduses on golfiväljakud ja erinevad puhketeenused, siis on arvestatud, et planeeritavatest 79 korterist on ca 20% lühiajaliseks rendiks mõeldud suvitus- või ärikorterid, mistõttu võiks planeeritaval alal elada aastaringselt kokku umbes 149 inimest (keskmine leibkonna suurus Saaremaal 2,32 inimest). Potentsiaalne laste arv selles piirkonnas oleks ligikaudu 59 last (Eestis on lastega peredes keskmiselt 1,7 last. Lastega leibkondade osakaal on umbes 30–40% kõikidest leibkondadest, kuid uutes elamupiirkondades võib see olla kõrgem (nt 50%), kuna kolivad nooremad pered. Alternatiivselt võib kasutada keskmist laste arvu elaniku kohta – Eestis on see 0,4 last elaniku kohta.).

5. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; Tegemist on suhteliselt vähese tundlikkusega maa-alaga. Planeeritav ala asub tiheasusutusalal. Arvestada tuleb Põduste jõe lähedusega jättes jõe äärse ala võimalikult looduslikuks.

6. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele (Natura 2000 võrgustiku alale)

Lähim looduskaitseala on Mullutu-Loode looduskaitseala2, mis asub Merikotka nt 8 kinnistust ca 140 m kaugusel. Merikotka tn 8 kinnistu on looduskaitsealast eraldatud Sõrve tee ja Merikotka tn 2 kinnistuga, mistõttu otsest negatiivset mõju looduskaitsealale arendustegevus kaasa ei too.

7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju. Merikotka tn 8 kinnistule planeeritavast hoonestusest tulenev ruumiline mõju on kestev, pöördumatu ja pikaajaline. Ala paikneb olemasolevate elamualade läheduses ning olemasolevas linnakeskkonnas, mistõttu mõju ulatus piirneb lähiümbruse ja linnakeskkonnaga üldisemalt.

11.2. Müra Tehnilistel seadmetel tuleb tagada kehtivatele müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval alusel või eraldi ruumis, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra.

2 https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/9256975

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 25 / 33

11.3. Meetmed keskkonnamõju vähendamiseks 1. Näha ette arhitektuurivõistluse korraldamine (vt p 6 Planeeringuga määratavad

maakasutus- ja ehitustingimused). 2. Arvestada tuleb Põduste jõe lähedusega (vt p 8 Haljastus, maastik, piirded). 3. Näha ette jalgrataste ja kergliiklusvahendite hoiualad, et autokasutuse vajadust

vähendada (vt 7 Liiklus, parkimine; põhijoonis tehnovõrkudega AS-3). 4. Jäätmealadele kavandada võimalikult esteetiline lahendus (vt p 6 Planeeringuga

määratavad maakasutus- ja ehitustingimused). 5. Üleujutusohu ja sellega seotud kahjude vähendamiseks on vajalik maapinna taset

tõsta (vt p 9.3 Sademevee ja lume käitlus, vertikaalplaneerimine ja üleujutusoht). Planeeritav hoonestus ei too endaga kaasa kõrgendatud müra, emissioonide või muu kahjuliku mõju riski. Üleujutusohuga seotud varalise kahju riske on võimalik maandada.

11.4. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse kehtiva Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga kooskõlas olev elamupiirkond. Elamupiirkond on seotud olemasoleva Merikotka tänava äärse elamualaga ning kasutab osaliselt olemasolevat juba välja ehitatud infrastruktuuri. Edasise projekteerimise ja arendustegevuse käigus kasutada võimalikult palju keskkonnaneutraalseid ja vähese süsinikuheitega lahendusi (kütteseadmed, energiaallikad, ehitusmaterjalid).

12. Detailplaneeringu rakendamise nõuded Detailplaneeringu elluviimise tegevused peale planeeringu kehtestamist:

1. maakorralduslikud toimingud katastriüksuse jagamiseks. Käesoleva detailplaneeringuga nähakse ette vajadused järgnevate servituutide seadmiseks olemasolevatele tehnovõrkudele, kui puudub seadusest tulenev talumiskohustus.

a. pos 01 planeeritav juurdepääs Merikotka tn 10a kinnistule (Merikotka tn 10a omaniku kasuks);

b. pos 01 olemasolev kaugküttetrass (trassivaldaja kasuks); c. pos 01 olemasolev sidetrass (trassivaldaja kasuks); d. pos 01 olemasolev veetrass (trassivaldaja kasuks); e. pos 01 olemasolev sademeveekanalisatsiooni trass (trassivaldaja kasuks); f. pos 01 olemasolev elektrikaabel (trassivaldaja kasuks); g. pos 01 olemasolev reoveekanalisatsiooni trass (trassivaldaja kasuks); h. pos 02 olemasolev sademeveekanalisatsiooni trass (trassivaldaja kasuks); i. pos 02 olemasolev ja planeeritav reoveekanalisatsiooni trass (trassivaldaja

kasuks); j. pos 02 olemasolev elektrikaabel (trassivaldaja kasuks); k. pos 03 olemasolev sademeveekanalisatsiooni trass (trassivaldaja kasuks); l. pos 03 planeeritav juurdepääs Põduste jõe äärsele kallasrajale (kohaliku

omavalitsuse kasuks).

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 26 / 33

NB! Servituudid tuleb seada nii olemasolevatele kui ka planeeritavatele AS Kuressaare Veevärgi (ja teiste võrguvaldajate) torustikele, mis hetkel Merikotka tn 8 kinnistut läbivad ja mis ka osalise ümberpaigutuse tulemusena jäävad erakinnistute piiridesse.

2. krunte teenindava taristu ehitusprojektide koostamine ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus, vajalike kooskõlastuste hankimine projektidele ja ehitusloa taotlemine koos vastavate riigilõivude tasumisega. Elamukrunte teenindavad teed ja tehnovõrgud peavad olema välja ehitatud ning neile peab olema väljastatud kasutusload või loetud teavitatuks kasutusteatised enne hoonetele ehituslubade väljastamist. Planeeritud tee antakse kohalikule omavalitsusele üle peale asjakohaste kokkulepete sõlmimist ja taristu välja ehitamist.

3. planeeritud elamukruntidele uushoonestuse, avaliku ala (sh kallasrajale juurdepääs) ja krundisiseste tehnorajatiste ehitamine väljastatud ehitusloa alusel kinnitatud ehitusprojekti järgi. Lisaks näeb käesolev detailplaneering ette vajadused järgnevatele servituutidele:

a. pos 02 planeeritav sademevee kraav (sademeveesüsteemi omaniku kasuks); b. pos 03 planeeritav sademevee kraav (sademeveesüsteemi omaniku kasuks).

4. püstitatud uushoonestusele kasutusloa taotlemine.

13. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Saaremaa vallavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud teid ja sellega seonduvad rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi. Hooneid teenindavad teed ja tehnorajatised peavad olema valmis ehitatud ja kasutusele võetud enne hoonetele kasutuslubade taotlemist. Juurdepääsutee (pos 04) jätta avalikku kasutusse. Nõuetekohaselt välja ehitatud avalikud teed ja muu asjakohane taristu antakse üle kohalikule omavalitsusele.

14. Kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne disain Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks:

• Hoonestus kavandada nii, et tänavate poole oleks piisavalt aknaid, et tagada tänavaruumi vaadeldavus ja inimsõbralikkus, vältida ruumide ja alade tekitamist, mis ei ole passiivselt jälgitavad.

• Hoone avalikud sissepääsud teha muust fassaadist selgelt eristuvana nii, et ka erivajadustega (nt nägemispuudega inimesel) on võimalik ilma kõrvalise abita orienteeruda.

• Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus valgustada ning varustada orienteerumist hõlbustavate ning hästi nähtavate/ loetavate siltide ja viitadega.

Omavalitsusel on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei täida halduslepingus sätestatud kohustusi.

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 27 / 33

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 28 / 33

15. Kruntide ehitusõigus POS 01

Krundi pindala m² 2544 Krundi kasutamise sihtotstarve EK – korterelamu maa Põhihoonete suurim lubatud arv krundil 1 Suurim lubatud korruselisus 3 Suurim maa-pealne ehitisealune pind m² 500 Suurim maa-alune ehitisealune pind m² 0 Hoonete suurim lubatud kõrgus m 12,5 Krundi täisehituse % 20 Katuse tüüp ja kalle lame või madal viil 0-15°

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 29 / 33

POS 02

Krundi pindala m² 5054 Krundi kasutamise sihtotstarve EK – korterelamu maa Põhihoonete suurim lubatud arv krundil 2 Suurim lubatud korruselisus 3 Suurim maa-pealne ehitisealune pind m² 1300 Suurim maa-alune ehitisealune pind m² 0 Hoonete suurim lubatud kõrgus m 12,5 Krundi täisehituse % 26 Katuse tüüp ja kalle lame või madal viil 0-15°

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 30 / 33

POS 03

Krundi pindala m² 10 047 Krundi kasutamise sihtotstarve EK – korterelamu maa Põhihoonete suurim lubatud arv krundil 2 Suurim lubatud korruselisus 3 Suurim maa-pealne ehitisealune pind m² 1300 Suurim maa-alune ehitisealune pind m² 0 Hoonete suurim lubatud kõrgus m 12,5 Krundi täisehituse % 13 Katuse tüüp ja kalle lame või madal viil 0-15°

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 31 / 33

POS 04

Krundi pindala m² 1507 Krundi kasutamise sihtotstarve LT – tee ja tänava maa Põhihoonete suurim lubatud arv krundil 0 Suurim lubatud korruselisus 0 Suurim maa-pealne ehitisealune pind m² 0 Suurim maa-alune ehitisealune pind m² 0 Hoonete suurim lubatud kõrgus m 0 Krundi täisehituse % 0 Katuse tüüp ja kalle

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 32 / 33

POS 05 (Pos 05 jaoks moodustatakse ajutine krunt, eraldi katastriüksust ei moodustata)

Krundi pindala m² 185 Krundi kasutamise sihtotstarve 0l-0l. KÜ sihtotstarve - ärimaa 80%,

elamumaa 20% Põhihoonete suurim lubatud arv krundil 0 Suurim lubatud korruselisus 0 Suurim maapealne ehitisealune pind m² 0 Suurim maa-alune ehitisealune pind m² 0 Hoonete suurim lubatud kõrgus m 0 Krundi täisehituse % 0 Katuse tüüp ja kalle

Merikotka tn 8 II detailplaneering

Töö nr 2318 Lk 33 / 33

POS 06 (Pos 06 jaoks moodustatakse ajutine krunt, eraldi katastriüksust ei moodustata) Krundi pindala m² 2176 Krundi kasutamise sihtotstarve 0l-0l. KÜ sihtotstarve - transpordimaa

100% Põhihoonete suurim lubatud arv krundil 0 Suurim lubatud korruselisus 0 Suurim maapealne ehitisealune pind m² 0 Suurim maa-alune ehitisealune pind m² 0 Hoonete suurim lubatud kõrgus m 0 Krundi täisehituse % 0 Katuse tüüp ja kalle

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Päästeamet

Raua 2

10124, Tallinn

[email protected]

26.06.2025 nr 5-2/3750-1

Kuressaare linnas Merikotka tn 8 II detailplaneeringu korduvaks kooskõlastamiseks

esitamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitas Saaremaa Vallavalitsus 03.04.2025 kirjaga nr

5-2/2168-1 kooskõlastamiseks Kuressaare linnas Merikotka 8 II detailplaneeringu. Päästeamet

oma 21.04.2025 kirjaga nr 7.2-3.4/1999-1 keeldus kooskõlastuse andmisest. Käesoleva kirjaga

edastame täiendatud detailplaneeringu (vt Lisa) teistkordselt kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisa:

1. 2318 Merikotka 8 DP_AS-1 SITUATSIOONISKEEM_2025-06-20

2. 2318 Merikotka 8 DP_AS-2 TUGIJOONIS_2025-06-20

3. 2318 Merikotka 8 DP_AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA_2025-06-20

4. 2318 Merikotka 8 DP_AS-4 ILLUSTREERIV JOONIS_2025-06-20

5. 2318 Merikotka tn 8 DP SK 2025-06

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]