Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 5.2-2/1747-1 |
Registreeritud | 30.06.2025 |
Sünkroonitud | 01.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
Sari | 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 5.2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tartu Ülikool |
Saabumis/saatmisviis | Tartu Ülikool |
Vastutaja | Nele Labi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Saatja: Sulev Reisberg <[email protected]>
Saadetud: neljapäev, 12. juuni 2025 13:42
Adressaat: Karmen Joller - SOM <[email protected]>
Teema: Ettepanek EBIN põhimääruse muutmiseks
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lp Karmen Joller
Lugesin Teie intervjuud Eesti Arstis. Mulle see väga meeldis ja kuna lubasite seal lahkelt endale ettepanekute osas kirjutada, haaran härjal sarvist ja kasutan võimalust. Äkki ongi võimalik, et üks lihtne asi saab lõpuks ära lahendatud?
Enda taustast - olen terviseandmete analüütik/teadlane, töötan Tartu Ülikooli terviseinformaatika uurimisrühmas, kus oleme Eesti terviseandmeid viimased 10-15 aastat väga suures mahus uurinud ja sellega seoses üht-teist sellest teame. Ühtlasi olen Angela Kannukese
mitteametlik juhendaja, keda vist tunnete ja usun, et meil ühiseid kontakte on küllaltki palju ning ilmselt ka ühiselt huvipakkuvaid teemasid.
Aga käesoleva kirja eesmärk on rääkida ühest konkreetsest asjast, mida ma rääkisin ka dr Alar Irsile, aga ta soovitas otse Teile kirjutada. Nimelt:
Praegu on sotsiaalministri poolt kehtestatud Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu (EBIN) põhimäärus selline, et EBIN pädevus on piiratud üksnes Tervise Infosüsteemist ja Geenivaramust andmete väljastamisega. See toob kaasa hulgaliselt probleeme, sest kui
uuringus on vaja ka nt Tervisekassa või TAI registrite andmeid (tavaliselt on), siis tuleb LISAKS pöörduda mõnda teise eetikakomiteesse, mis töötavad täiesti teiste ajagraafikute, vormide ja nõuete alusel, ning lõpuks on see kohutav ressursside raiskamine
nii uurimisrühma kui ka eetikakomiteede liikmete vaatevinklist. Sest liikmete pädevused on ju tegelikult mõlemas komitees samad - miks me ometi raiskame tarkade Eesti inimeste aega topeltmenetlustega? Seega tuleks teha SOM poolt EBIN põhimääruses lihtne parandus,
et EBIN pädevus ei ole piiratud üksnes kahe andmekoguga, vaid EBIN hindab uuringu üldist eetilisust (vajalikkust ja põhjendatust, andmekaitset, vastavust õigusruumile) ja EBIN otsusest saavad lähtuda KÕIK andmekogud - et EI OLE VAJA minna teistesse eetikakomiteedesse,
kui EBIN luba on juba olemas.
Minu arust peaks määruses olema selgelt kirjas veel ka see, et neid uuringu aspekte, mida EBIN on juba hinnanud (needsamad: vajalikkus ja põhjendatus, andmekaitse, vastavust õigusruumil - miks mitte need ka konkreetselt määruses sõnastada), ei hakka Sotsiaalministeeriumi
andmekogude vastutavad töötlejad (s.h SOM ise) andmete väljastamisel uuesti üle hindama (esiteks on SOM esindaja juba EBIN koosseisus olemas, teiseks puudub andmeväljastamist “lubaval” või “mitte lubaval” ametnikul, kes ise EBINisse ei kuulu, kõigi nende küsimuste
hindamiseks enamasti pädevus). Praegu me SOM puhul tihti takerdume sinna ja oleme saanud lausa eitava vastuse SOM ametniku poolt, isegi kui EBIN luba on olemas. See on absurd ja jällegi kokkuvõttes kõigi aja ja ressursi raiskamine.
Kolmandaks väiksemaks täienduseks, mis jällegi oluliselt ressurssi kokku hoiaks, on see, kui oleks EBIN põhimääruses kirjas, et uurimistöö väiksemat sorti muudatused (nt uurimismeeskonna liikmete lisandumine/täiendamine) EI VAJA eetikakomitee otsust ja piisab
sellest, kui eetikakomiteed nendest teavitada. Kohati on justkui mulje jäänud eetikakomiteedest, et see peakski nii olema, aga seda ei ole üheski määruses selgelt sõnastatud. Ja näiteks Est-Health-30, aga ka teiste uuringute puhul nõuab SOM (viimati oli põhjendus,
et “meil on andmekaitse kukil”), et kui uurimismeeskonna liikmed muutuvad, siis me mitte üksnes ei pea EBIN uut luba taotlema, vaid LISAKS taotlema pärast seda veel ka SOM enda luba. Seega - kui tuleb tudeng, kes soovib uurimistöö raames oma lõputööd teha,
siis see protsess selleni, et ta üldse andmetele ligi saaks, kestab MINIMAALSELT 3 kuud (eetikakomiteele taotlus vähemalt 1 kuu enne koosolekut, eetikakomitee otsus tuleb tavaliselt 1 kuu pärast koosolekut, seejärel pöördumine SOM poole, kes menetleb 30 päeva
- ja inimeste hulk, kes seda pisimuudatust on taotlenud ja menetlenud, on julgelt üle kümne - meeletu raiskamine). Ja nagu öeldud, kuna neis uuringutes ei piisa enamasti vaid ühe eetikakomitee loast, siis tuleb seda kõike veel teha ka teises komitees.
Kokkuvõttes kõik need asjad on minu arust sotsiaalministri pädevuses lihtsalt EBIN määruses muuta ja minu arust annaks juba OLULISE võidu uuringute efektiivsemaks teostamiseks. Ma tean, et riigikogus on menetluses ka TAIKS ja IKS ja varsti ka IGUS muudatused,
mis kõik eetikakomiteesid siia-sinna liigutavad, aga niikaua, kuni neid pole vastu võetud (ja kas üldse vastu võetakse - kuuldavasti TAIKS on takerdunud?), saaks väga kiirelt ära teha EBIN muudatuse ja kõigi elu muutuks kohe paremaks.
Selline ettepanek.
Soovin jõudu!
Lugupidamisega
Sulev Reiserg
Tartu Ülikool
terviseinformaatika teadur
tel 5248123
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vastus pöördumisele | 30.06.2025 | 1 | 5.2-2/1747-2 | Väljaminev kiri | som | Tartu Ülikool |