Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotluvooru avamine

Versioon 1

Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotluste hindamise metoodika

1. Taotluste hindamise kord

1.1. Määruse „Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus” (edaspidi määrus) raames

esitatud ja vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse määruses toodud ning käesolevas

hindamismetoodikas kirjeldatud hindamiskriteeriumite alusel.

1.2. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustele annavad hindamiskomisjonile materjalide

ettevalmistamiseks konsensusliku eelhinnangu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

(edaspidi EIS) ekspordiosakonna ja toetuste osakonna töötaja käesoleva

hindamismetoodika ja punktis 2 toodud alakriteeriumide lõikes hindeskaalade alusel.

1.3. Taotluse eelhindamise käigus võib toetuste osakonna töötaja kaudu taotlejalt küsida

taotluses esitatud andmete osas täpsustusi ja taotluse hindamiseks täiendavalt vajalikku

informatsiooni.

1.4. Spetsiifiliste valdkondade eelhindamiseks võib vajadusel kaasata täiendava valdkondliku

eksperdi, kes hindab taotlust oma valdkonnas.

1.5. Hindamise tulemusena koostavad EISi ekspordiosakonna töötaja ja toetuste osakonna

töötaja taotluse hindamisaruande, milles sisalduvad kõikide kriteeriumite ja alakriteeriumite

hinded, taotluse koondhinne ning põhjendused.

1.6. Taotluste lõplik hindamine toimub hindamiskomisjonis.

1.7. Hindamiskomisjon lähtub töös EIS hindamiskomisjoni töökorrast ja käesolevast hindamise

juhisest.

1.8. Taotluse hindamisel võetakse arvesse taotlus koos lisadega ja muud andmed, mis on

kättesaadavad avalikest andmekogudest.

1.9. Taotlust hinnatakse täisarvudes skaalal 0 kuni 4. Käesolevas hindamismetoodikas on

kirjeldatud hinded: 0 = mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 = suurepärane. Hinne 1 on hinnete

0 ja 2 vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne hinnang. Kriteeriumit 5 hinnatakse

üksnes hinnetega 0, 2 või 4.

1.10. Hindamiskomisjoni poolt taotluse hindamisel kujuneb iga hindamiskriteeriumi hinne

hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete aritmeetilise keskmisena.

1.11. Taotluse koondhinne on viie hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse

koondhinne ja hindamiskriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma.

1.12. Koondhinnete alusel moodustatakse vastavalt määruse § 15 lõikele 7 pingerida.

1.13. Võrdse koondhinde korral saab pingereas kõrgema koha määruse § 15 lõikes 3 toodud

loetelus väiksema järjekorranumbriga hindamiskriteeriumi eest kõrgemad punktid saanud

taotlus.

1.14. Taotlused rahuldatakse kriteeriumite hindamistulemuste alusel moodustatud projektide

pingerea alusel kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve ammendumiseni.

2. Hindamiskriteeriumid

Vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite lõikes:

1) projekti kooskõla Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukavaga aastateks 2021–2035 mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele – 35 protsenti koondhindest;

2) projekti põhjendatus – 20 protsenti koondhindest;

3) projekti kuluefektiivsus – 20 protsenti koondhindest;

4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 15 protsenti koondhindest;

5) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 10 protsenti koondhindest.

1. projekti kooskõla Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukavaga aastateks 2021–2035 (edaspidi TAIE) ning mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele - 35%

koondhindest

Hinnatakse:

• Kas projekt on kooskõlas TAIE ja seda täiendava ekspordi tegevuste tegevuskavaga?

• Kas projekt panustab kasvuambitsiooniga ja uuendusmeelsete Eesti ettevõtjate rahvusvahelisse

konkurentsivõimesse?

• Kas ettevõtjate teadlikkus sektorile olulise kasvupotentsiaaliga sihtturgudest kasvab?

• Kas sihtturgude teadlikkus Eesti ettevõtjate uuenduslikest toodetest, teenustest ja

tehnoloogiatest kasvab?

• Kas projektil on potentsiaal soodustada ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning

äriarendusliku fookusega partnerlussuhete loomist ja arendamist, keskendudes sektorile olulistele

väärtusahelatele?

• Kas projekti kasusaajate ekspordi müügitulud kasvavad?

Hinne Selgitus

4 Projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele on väga hea, sest:

• Projekt on väga hästi kooskõlas TAIE-ga ja panustab selgelt seda

täiendava ekspordi tegevuste tegevuskava eesmärkidesse

mitmekesistada Eesti eksportturge, kasvatada kasusaajate

ekspordivõimekust ja kõrgemat lisandväärtust loovate toodete ning

teenuste ekspordimahtu.

• Projekt toetab märkimisväärselt kasvuambitsiooniga ja

uuendusmeelsete ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime

kasvu. • Kasusaajate teadlikkus sektorile olulise kasvupotentsiaaliga

sihtturgudest kasvab projekti tulemusel olulisel määral. • Projekti tegevuskava elluviimine loob märkimisväärsed eeldused

selleks, et sihtturgude teadlikkus kasusaajate uuenduslikest

toodetest, teenustest ja tehnoloogiatest kasvab.

• Projektil on väga hea potentsiaal soodustada kasusaajate teadus-

ja arendustegevuse ning äriarendusliku fookusega

partnerlussuhete loomist ja arendamist, sest projekti tegevused

keskenduvad sektorile olulistele väärtusahelatele.

• Projektiga luuakse märkimisväärsed eeldused edasiseks ekspordi

kasvuks kasusaajate hulgas ja seatud on ambitsioonikas ja selgelt

argumenteeritud eesmärk aasta peale projekti lõppu.

2 Projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele on keskpärane, sest:

• Projekt on kooskõlas TAIE-ga ja panustab osaliselt täiendava

ekspordi tegevuste tegevuskava eesmärkidesse mitmekesistada

Eesti eksportturge, kasvatada kasusaajate ekspordivõimekust ja

kõrgemat lisandväärtust loovate toodete ning teenuste

ekspordimahtu.

• Projekt toetab kasvuambitsiooniga ja uuendusmeelsete ettevõtjate

rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu.

• Kasusaajate teadlikkus sektorile olulise kasvupotentsiaaliga

sihtturgudest kasvab projekti tulemusel mõnevõrra.

• Projekti tegevuskava elluviimine loob keskpärased eeldused

selleks, et sihtturgude teadlikkus Eesti ettevõtjate uuenduslikest

toodetest, teenustest ja tehnoloogiatest kasvab.

• Projektil on keskpärane potentsiaal soodustada ettevõtjate teadus-

ja arendustegevuse ning äriarendusliku fookusega

partnerlussuhete loomist ja arendamist, sest projekti tegevused

keskenduvad sektorile olulistele väärtusahelatele.

• Kasusaajate ekspordi müügitulud kasvavad mõningal määral

projekti tulemusel, seatud eesmärk aasta peale projekti lõppu on

saavutatav, kuid ei ole ambitsioonikas või argumenteeritud.

0 Projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele on puudulik, sest:

• Projekt ei ole kooskõlas TAIE-ga ja ei panusta täiendava ekspordi

tegevuste tegevuskava eesmärkidesse mitmekesistada Eesti

eksportturge, kasvatada kasusaajate ekspordivõimekust ja

kõrgemat lisandväärtust loovate toodete ning teenuste

ekspordimahtu.

• Projekti kasusaajad ei ole kasvuambitsiooniga ja uuendusmeelsed

Eesti ettevõtjad või kelle rahvusvaheline konkurentsivõime projekti

tulemusel ei kasva.

• Kasusaajate teadlikkus sektorile olulise kasvupotentsiaaliga

sihtturgudest projekti tulemusel ei kasva.

• Projekti tegevuskava elluviimine ei loo eelduseid selleks, et

sihtturgude teadlikkus Eesti ettevõtjate uuenduslikest toodetest,

teenustest ja tehnoloogiatest kasvaks.

• Projektil puudub potentsiaal soodustada ettevõtjate teadus- ja

arendustegevuse ning äriarendusliku fookusega partnerlussuhete

loomist ja arendamist, sest projekti tegevused ei keskendu

sektorile olulistele väärtusahelatele.

• Kasusaajate ekspordi müügitulud ei kasva projekti tulemusel või on

prognoositud kasv ebarealistlik, seatud eesmärk aasta peale

projektilõppu ei ole saavutatav või ole arusaadav.

2. projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti

Hinnatakse:

• Kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus) ning panustab strateegiasse?

• Kas esitatud strateegia annab selge ja põhjendatud arusaama sellest, millised on sektori

väljakutsed, prioriteedid, tegevused ja eesmärgid rahvusvahelise konkurentsivõime

kasvatamisel?

• Kas projekti tegevuskava on arusaadav, sidus projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega

(olemasolevate turgude puhul) ja tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärke ning

planeeritud väljundeid ja tulemusi? • Kas sihtturu või -turgude valik ja hulk on asjakohane ning selgelt põhjendatud?

• Kas projekti ajakava on realistlik ja asjakohane?

Hinne Selgitus

4

Projekti põhjendatus on väga hea, sest: • Projekti eesmärgipüstitus on väga hästi põhjendatud (on olemas

selge ja läbi analüüsitud probleem, kitsaskoht ja/või kasutamata arenguvõimalus) ning see on väga hästi seotud sektori strateegiaga.

• Sektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu panustavas strateegias on sektori väljakutsed, prioriteedid, tegevused ja

eesmärgid rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamisel läbimõeldud ja arusaadavad.

• Projekti tegevuskava on arusaadav, see on sidus projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega.

• Projekti tegevuskava on väga mõjus, projektis ettenähtud

tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärke ja planeeritud väljundeid ning tulemusi parimal võimalikul moel;

• Projekti sihtturu või -turgude valik on selgelt põhjendatud ja asjakohane arvestades kavandatud tegevuskava, eelarvet ning

seatud eesmärke. • Projekti ajakava on väga realistlik ja asjakohane.

2 Projekti põhjendatus on keskpärane, sest: • Projekti eesmärgipüstitus on osaliselt põhjendatud (on olemas

probleem, kitsaskoht ja/või kasutamata arenguvõimalus) või see on osaliselt seotud sektori strateegiaga.

• Sektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu panustav strateegia on olemas, kuid tegevussuundade ja eesmärkide kvaliteet on keskpärane või osaliselt küsitav.

• Projekti tegevuskava on üldiselt arusaadav, kuid see on osaliselt sidus projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega.

• Projekti tegevuskava on mõjus, projektis ettenähtud tegevused võimaldavad projekti eesmärke ja planeeritud väljundeid ning

tulemusi saavutada osaliselt. • Projekti sihtturu või -turgude valik ja hulk on asjakohane ning

üldiselt põhjendatud arvestades kavandatud tegevuskava, eelarvet

ning seatud eesmärke. • Projekti ajakava on üldiselt realistlik, kuid esinevad mõningased

küsitavused.

0 Projekti põhjendatus on puudulik, sest:

• Projekti eesmärgipüstitus ei ole põhjendatud (puudub selge probleem, kitsaskoht ja/või kasutamata arenguvõimalus) ja/või see ei ole seotud sektori strateegiaga.

• Sektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu panustav

strateegia ei ole selge ning tegevussuundade ja eesmärkide kvaliteet ei ole tagatud.

• Projekti tegevuskava ei ole arusaadav, see ei ole sidus

projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega. • Projekti tegevuskava ei ole mõjus, projektis ettenähtud tegevused

ei võimalda saavutada projekti eesmärke ja planeeritud väljundeid. • Projekti sihtturu või -turgude valik ja hulk on ebaselge ning

põhjendamata. • Projekti ajakava ei ole realistlik ega asjakohane.

3. projekti kuluefektiivsus – koondhindest 20 protsenti

Hinnatakse:

• Kas projektis kavandatud tegevused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste

saavutamiseks?

• Kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, st on selge, milliste arvutuste ja hinnangute

alusel on eelarve kokku pandud?

4 Projekti kuluefektiivsus on väga hea, sest:

• Kõik projektis kavandatud tegevused on kuluefektiivsed, et

saavutada planeeritud tulemused ning kulud on projekti elluviimise

seisukohast põhjendatud.

• Projekti eelarve on realistlik ja mõistlik, eelarve kujunemise alused

on läbipaistavad ja arusaadavad.

2 Projekti kuluefektiivsus on keskpärane, sest:

• Suurem osa projektis kavandatud tegevusi on kuluefektiivsed, et

saavutada planeeritud tulemused ning kulud on valdavalt projekti

elluviimise seisukohast põhjendatud. Mõnede kulude osas esineb

küsitavusi, kuid küsitavused võimaldavad siiski projekti elluviimist.

• Planeeritud eelarve on suuremas osas realistlik ja mõistlik, eelarve

kujunemise alused on üldiselt arusaadavad, kuid osade kulude

puhul jääb nende kujunemise loogika ebatäpseks.

0 Projekti kuluefektiivsus on puudulik, sest:

• Projektis kavandatud tegevused ei ole kuluefektiivsed, et

saavutada planeeritud tulemused ning kulud ei ole projekti

elluviimise seisukohast põhjendatud. Kõik kulud on küsitavad ning

projekti elluviimine kavandatud eelarvega on ebarealistlik.

• Planeeritud eelarve on ei ole realistlik ega mõistlik, eelarve

kujunemise alused ei ole arusaadavad ja nende kujunemise loogika

jääb ebaselgeks.

4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 15 protsenti

Hinnatakse:

• Kas projekti meeskond on komplekteeritud, optimaalse suurusega ja võimeline projekti ellu

viima?

• Kas projekti taotleja ja kasusaajad on motiveeritud ja võimelised projekti omafinantseeringut

katma?

• Kas taotleja ja kasusaajad on võimelised vajaduse korral katma abikõlbmatuid kulusid?

• Kas projekti elluviimisega seotud riskid on läbi mõeldud ja maandatud?

Hinne Selgitus

4 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia on väga hea, sest: • Projekti meeskond on väga hästi komplekteeritud, optimaalse

suurusega ja vajalike kompetentsidega projekti elluviimiseks. • Projekti omafinantseeringuga seotud kulude katmine on tagatud ja

on selge, millisest allikatest omafinantseering kaetakse. Vajadusel

korral kaastakse projekti omafinantseeringu katmisesse projekti

(potentsiaalsed) kasusaajad, kes on selleks võimelised ja

motiveeritud. • Taotleja ja (potentsiaalsed) kasusaajad on võimelised vajaduse

korral katma projektiga seotud abikõlbmatuid kulusid.

• Kõik projektiga seonduvad riskid on määratletud ning riskide maandamiseks on planeeritud asjakohased tegevused, mis

tagavad projekti eduka toimimise.

2 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia on keskpärane, sest:

• Projekti meeskond on komplekteeritud, kuid meeskonna rollijaotuses või kompetentsides esineb osalisi küsitavusi.

• Projekti omafinantseeringuga seotud kulude katmine on osaliselt tagatud ja on selge, millisest allikatest omafinantseering kaetakse.

Vajadusel korral kaastakse projekti omafinantseeringu katmisesse projekti kasusaajad, kes on selleks tõenäoliselt võimelised ja motiveeritud.

• Taotleja ja kasusaajad on tõenäoliselt võimelised vajaduse korral katma projektiga seotud abikõlbmatuid kulusid.

• Projektiga seonduvad riskid on osaliselt määratletud ning need on

asjakohased. Riskide ilmnemisel on taotlejal olemas alternatiivsed

tegevused, kuid kõik riskide maandamise meetmed ei ole piisavad.

Projekti elluviimine on siiski tõenäoline.

•

0 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia on puudulik, sest: • Projekti meeskond ei ole komplekteeritud, meeskonna rollijaotuses

või kompetentsides esineb väga palju küsitavusi.

• Projekti omafinantseeringuga seotud kulude katmine ei ole tagatud ja on ebaselge, millisest allikatest omafinantseering kaetakse.

Projekti kasusaajad, ei ole võimelised ja/või neil puudub motivatsioon projekti omafinantseeringusse panustada.

• Taotleja ja kasusaajad ei ole võimelised vajaduse korral katma projektiga seotud abikõlbmatuid kulusid.

• Projekti elluviimine on seotud suurte riskidega, mille ilmnemise tõenäosus on suur. Riskide maandamine ei ole läbimõeldud või ei ole riskide maandamise meetmed asjakohased. Projekti edukas

elluviimine ei ole tõenäoline.

5. projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 10 protsenti

Hinnatakse:

Kas projekt panustab määruse § 4 lõikes 7 nimetatud „Eesti 2035“ näitaja „Väljaspool Harjumaad

loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“ saavutamisse?

4 Projekt on väga hästi kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega:

• Projekti kasusaajate hulgas on vähemalt üks ettevõtte, kelle

tegevuskoht on väljaspool Harjumaad (sh kasusaaja tootmisüksus,

harukontor, ladu vmt üksus asub väljapool Harjumaad) ehk

taotleja loob projekti toel väärtust kogu Eestile.

2 Projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega:

• Taotleja organisatsioon esindab üle-Eesti tegutsevaid ettevõtteid

ehk taotleja liikmete hulgas on vähemalt üks ettevõtte, kelle

tegevuskoht on väljaspool Harjumaad (sh kasusaaja tootmisüksus,

harukontor, ladu vmt üksus asub väljapool Harjumaad) ehk

taotleja loob oma tegevuse toel väärtust kogu Eestile.

0 Projekt ei ole kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega:

• Taotleja organisatsioon esindab ainult Harjumaal tegutsevaid

ettevõtteid (taotleja liikmeskonna hulgas ei ole mitte ühtegi liiget,

kelle tegevuskoht (sh tootmisüksus, harukontor, ladu vmt üksus

asub väljapool Harjumaad) ning taotleja tegevus ei loo väärtust

teistele Eesti piirkondadele.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Estonian Business and Innovation Agency Registrikood / Registry code 90006012 KMKR / VAT EE100698600

Sepise 7 11415 Tallinn ESTONIA

www.eis.ee [email protected] +372 672 9700

Sandra Särav-Tammus

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika tn 1

10122 Tallinn

[email protected] (kuupäev digiallkirjas) nr 11-4/25/46445

Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise

toetuse taotlusvooru avamine

Lugupeetud Sandra Särav-Tammus

Määruse „Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus“ (edaspidi määrus) § 12 lg 3

kohaselt avaldab rakendusüksus (EIS) oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne

taotluste vastuvõtmise alustamist taotlusvooru kestuse ja eelarve, kooskõlastades need enne

rakendusasutusega. Määruse § 15 lg 1 alusel hindab projekte rakendusüksuse moodustatud

hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega ja avaldatakse enne

taotluste vastuvõtmise alustamist rakendusüksuse veebilehel ja määruse 15 lg 4 alusel

kooskõlastab rakendusüksus rakendusasutusega hindamismetoodika enne selle avaldamist oma

veebilehel. Metoodika avaldatakse hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.

EIS palub kooskõlastada erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotlusvooru

avamise tingimused järgmiselt:

1. Taotlusvooru eelarve on 2 000 000 eurot.

2. Taotlusvoor avatakse 09.07.2025 kell 9.00 ning suletakse 22.09.2025 kell 16.00.

Sihtasutus teavitab taotlejaid taotlusvooru avanemisest veebilehel www.eas.ee.

3. Kooskõlastada erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse hindamismetoodika

(lisa 1).

EIS palub kooskõlastada erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotlusvooru

projektide hindamiseks ettevõtluse ja ekspordivaldkonna hindamiskomisjoni, kus soovime teha

muudatuse komisjoni koosseisus ja nimetada täiendavad voorupõhised lisaliikmed.

Ettevõtluse ja ekspordivaldkonna komisjoni põhikoosseis on kinnitatud järgmiselt:

Monica Hankov – komisjoni esimees, EIS;

Sigrid Harjo – komisjoni aseesimees, EIS;

Eero Liivandi – komisjoni liige, EIS;

Kristo Kraanat – komisjoni liige, EIS;

Kaarel Aus – komisjoni liige, EIS;

Sigrid Rajalo – komisjoni liige, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

Erki Varbola – asendusliige, EIS;

Riin Roosalu – asendusliige, EIS;

Jaak Tikko – asendusliige, EIS;

Kaie Nurmik – asendusliige, EIS.

Palume ettevõtluse ja ekspordivaldkonna hindamiskomisjoni põhikooseisu hulgast välja arvata

Sigrid Harjo (komisjoni aseesimees), uut aseesimeest ei määrata.

Palume erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotlusvooru taotluste hindamise

lisaliikmeks nimetada Andres Kikas (ekspordiosakonna valdkonnajuht). Samuti palume

kooskõlastada, et Andres Kikas nimetatakse lisaliikmeks suuremahuliste investeeringute

toetusmeetme taotluste hindamisel samas hindamiskomisjonis.

Lisaks palume soovi korral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil nimetada täiendav

lisaliige hindamaks nii erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse kui suuremahuliste

investeeringute toetuse taotlusi või kinnitada üle, et nimetatud meetmete taotlusi hindavad juba

komisjoni määratud põhi- või asendusliige.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sigrid Harjo

juhatuse liige

Lisad: 1. Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse hindamismetoodika ver 1.pdf

Riin Roosalu

valdkonnajuht

+372 627 9368, [email protected]

Versioon 1

Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotluste hindamise metoodika

1. Taotluste hindamise kord

1.1. Määruse „Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus” (edaspidi määrus) raames

esitatud ja vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse määruses toodud ning käesolevas

hindamismetoodikas kirjeldatud hindamiskriteeriumite alusel.

1.2. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustele annavad hindamiskomisjonile materjalide

ettevalmistamiseks konsensusliku eelhinnangu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

(edaspidi EIS) ekspordiosakonna ja toetuste osakonna töötaja käesoleva

hindamismetoodika ja punktis 2 toodud alakriteeriumide lõikes hindeskaalade alusel.

1.3. Taotluse eelhindamise käigus võib toetuste osakonna töötaja kaudu taotlejalt küsida

taotluses esitatud andmete osas täpsustusi ja taotluse hindamiseks täiendavalt vajalikku

informatsiooni.

1.4. Spetsiifiliste valdkondade eelhindamiseks võib vajadusel kaasata täiendava valdkondliku

eksperdi, kes hindab taotlust oma valdkonnas.

1.5. Hindamise tulemusena koostavad EISi ekspordiosakonna töötaja ja toetuste osakonna

töötaja taotluse hindamisaruande, milles sisalduvad kõikide kriteeriumite ja alakriteeriumite

hinded, taotluse koondhinne ning põhjendused.

1.6. Taotluste lõplik hindamine toimub hindamiskomisjonis.

1.7. Hindamiskomisjon lähtub töös EIS hindamiskomisjoni töökorrast ja käesolevast hindamise

juhisest.

1.8. Taotluse hindamisel võetakse arvesse taotlus koos lisadega ja muud andmed, mis on

kättesaadavad avalikest andmekogudest.

1.9. Taotlust hinnatakse täisarvudes skaalal 0 kuni 4. Käesolevas hindamismetoodikas on

kirjeldatud hinded: 0 = mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 = suurepärane. Hinne 1 on hinnete

0 ja 2 vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne hinnang. Kriteeriumit 5 hinnatakse

üksnes hinnetega 0, 2 või 4.

1.10. Hindamiskomisjoni poolt taotluse hindamisel kujuneb iga hindamiskriteeriumi hinne

hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete aritmeetilise keskmisena.

1.11. Taotluse koondhinne on viie hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse

koondhinne ja hindamiskriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma.

1.12. Koondhinnete alusel moodustatakse vastavalt määruse § 15 lõikele 7 pingerida.

1.13. Võrdse koondhinde korral saab pingereas kõrgema koha määruse § 15 lõikes 3 toodud

loetelus väiksema järjekorranumbriga hindamiskriteeriumi eest kõrgemad punktid saanud

taotlus.

1.14. Taotlused rahuldatakse kriteeriumite hindamistulemuste alusel moodustatud projektide

pingerea alusel kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve ammendumiseni.

2. Hindamiskriteeriumid

Vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite lõikes:

1) projekti kooskõla Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukavaga aastateks 2021–2035 mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele – 35 protsenti koondhindest;

2) projekti põhjendatus – 20 protsenti koondhindest;

3) projekti kuluefektiivsus – 20 protsenti koondhindest;

4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 15 protsenti koondhindest;

5) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 10 protsenti koondhindest.

1. projekti kooskõla Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukavaga aastateks 2021–2035 (edaspidi TAIE) ning mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele - 35%

koondhindest

Hinnatakse:

• Kas projekt on kooskõlas TAIE ja seda täiendava ekspordi tegevuste tegevuskavaga?

• Kas projekt panustab kasvuambitsiooniga ja uuendusmeelsete Eesti ettevõtjate rahvusvahelisse

konkurentsivõimesse?

• Kas ettevõtjate teadlikkus sektorile olulise kasvupotentsiaaliga sihtturgudest kasvab?

• Kas sihtturgude teadlikkus Eesti ettevõtjate uuenduslikest toodetest, teenustest ja

tehnoloogiatest kasvab?

• Kas projektil on potentsiaal soodustada ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning

äriarendusliku fookusega partnerlussuhete loomist ja arendamist, keskendudes sektorile olulistele

väärtusahelatele?

• Kas projekti kasusaajate ekspordi müügitulud kasvavad?

Hinne Selgitus

4 Projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele on väga hea, sest:

• Projekt on väga hästi kooskõlas TAIE-ga ja panustab selgelt seda

täiendava ekspordi tegevuste tegevuskava eesmärkidesse

mitmekesistada Eesti eksportturge, kasvatada kasusaajate

ekspordivõimekust ja kõrgemat lisandväärtust loovate toodete ning

teenuste ekspordimahtu.

• Projekt toetab märkimisväärselt kasvuambitsiooniga ja

uuendusmeelsete ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime

kasvu. • Kasusaajate teadlikkus sektorile olulise kasvupotentsiaaliga

sihtturgudest kasvab projekti tulemusel olulisel määral. • Projekti tegevuskava elluviimine loob märkimisväärsed eeldused

selleks, et sihtturgude teadlikkus kasusaajate uuenduslikest

toodetest, teenustest ja tehnoloogiatest kasvab.

• Projektil on väga hea potentsiaal soodustada kasusaajate teadus-

ja arendustegevuse ning äriarendusliku fookusega

partnerlussuhete loomist ja arendamist, sest projekti tegevused

keskenduvad sektorile olulistele väärtusahelatele.

• Projektiga luuakse märkimisväärsed eeldused edasiseks ekspordi

kasvuks kasusaajate hulgas ja seatud on ambitsioonikas ja selgelt

argumenteeritud eesmärk aasta peale projekti lõppu.

2 Projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele on keskpärane, sest:

• Projekt on kooskõlas TAIE-ga ja panustab osaliselt täiendava

ekspordi tegevuste tegevuskava eesmärkidesse mitmekesistada

Eesti eksportturge, kasvatada kasusaajate ekspordivõimekust ja

kõrgemat lisandväärtust loovate toodete ning teenuste

ekspordimahtu.

• Projekt toetab kasvuambitsiooniga ja uuendusmeelsete ettevõtjate

rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu.

• Kasusaajate teadlikkus sektorile olulise kasvupotentsiaaliga

sihtturgudest kasvab projekti tulemusel mõnevõrra.

• Projekti tegevuskava elluviimine loob keskpärased eeldused

selleks, et sihtturgude teadlikkus Eesti ettevõtjate uuenduslikest

toodetest, teenustest ja tehnoloogiatest kasvab.

• Projektil on keskpärane potentsiaal soodustada ettevõtjate teadus-

ja arendustegevuse ning äriarendusliku fookusega

partnerlussuhete loomist ja arendamist, sest projekti tegevused

keskenduvad sektorile olulistele väärtusahelatele.

• Kasusaajate ekspordi müügitulud kasvavad mõningal määral

projekti tulemusel, seatud eesmärk aasta peale projekti lõppu on

saavutatav, kuid ei ole ambitsioonikas või argumenteeritud.

0 Projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele on puudulik, sest:

• Projekt ei ole kooskõlas TAIE-ga ja ei panusta täiendava ekspordi

tegevuste tegevuskava eesmärkidesse mitmekesistada Eesti

eksportturge, kasvatada kasusaajate ekspordivõimekust ja

kõrgemat lisandväärtust loovate toodete ning teenuste

ekspordimahtu.

• Projekti kasusaajad ei ole kasvuambitsiooniga ja uuendusmeelsed

Eesti ettevõtjad või kelle rahvusvaheline konkurentsivõime projekti

tulemusel ei kasva.

• Kasusaajate teadlikkus sektorile olulise kasvupotentsiaaliga

sihtturgudest projekti tulemusel ei kasva.

• Projekti tegevuskava elluviimine ei loo eelduseid selleks, et

sihtturgude teadlikkus Eesti ettevõtjate uuenduslikest toodetest,

teenustest ja tehnoloogiatest kasvaks.

• Projektil puudub potentsiaal soodustada ettevõtjate teadus- ja

arendustegevuse ning äriarendusliku fookusega partnerlussuhete

loomist ja arendamist, sest projekti tegevused ei keskendu

sektorile olulistele väärtusahelatele.

• Kasusaajate ekspordi müügitulud ei kasva projekti tulemusel või on

prognoositud kasv ebarealistlik, seatud eesmärk aasta peale

projektilõppu ei ole saavutatav või ole arusaadav.

2. projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti

Hinnatakse:

• Kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus) ning panustab strateegiasse?

• Kas esitatud strateegia annab selge ja põhjendatud arusaama sellest, millised on sektori

väljakutsed, prioriteedid, tegevused ja eesmärgid rahvusvahelise konkurentsivõime

kasvatamisel?

• Kas projekti tegevuskava on arusaadav, sidus projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega

(olemasolevate turgude puhul) ja tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärke ning

planeeritud väljundeid ja tulemusi? • Kas sihtturu või -turgude valik ja hulk on asjakohane ning selgelt põhjendatud?

• Kas projekti ajakava on realistlik ja asjakohane?

Hinne Selgitus

4

Projekti põhjendatus on väga hea, sest: • Projekti eesmärgipüstitus on väga hästi põhjendatud (on olemas

selge ja läbi analüüsitud probleem, kitsaskoht ja/või kasutamata arenguvõimalus) ning see on väga hästi seotud sektori strateegiaga.

• Sektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu panustavas strateegias on sektori väljakutsed, prioriteedid, tegevused ja

eesmärgid rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamisel läbimõeldud ja arusaadavad.

• Projekti tegevuskava on arusaadav, see on sidus projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega.

• Projekti tegevuskava on väga mõjus, projektis ettenähtud

tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärke ja planeeritud väljundeid ning tulemusi parimal võimalikul moel;

• Projekti sihtturu või -turgude valik on selgelt põhjendatud ja asjakohane arvestades kavandatud tegevuskava, eelarvet ning

seatud eesmärke. • Projekti ajakava on väga realistlik ja asjakohane.

2 Projekti põhjendatus on keskpärane, sest: • Projekti eesmärgipüstitus on osaliselt põhjendatud (on olemas

probleem, kitsaskoht ja/või kasutamata arenguvõimalus) või see on osaliselt seotud sektori strateegiaga.

• Sektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu panustav strateegia on olemas, kuid tegevussuundade ja eesmärkide kvaliteet on keskpärane või osaliselt küsitav.

• Projekti tegevuskava on üldiselt arusaadav, kuid see on osaliselt sidus projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega.

• Projekti tegevuskava on mõjus, projektis ettenähtud tegevused võimaldavad projekti eesmärke ja planeeritud väljundeid ning

tulemusi saavutada osaliselt. • Projekti sihtturu või -turgude valik ja hulk on asjakohane ning

üldiselt põhjendatud arvestades kavandatud tegevuskava, eelarvet

ning seatud eesmärke. • Projekti ajakava on üldiselt realistlik, kuid esinevad mõningased

küsitavused.

0 Projekti põhjendatus on puudulik, sest:

• Projekti eesmärgipüstitus ei ole põhjendatud (puudub selge probleem, kitsaskoht ja/või kasutamata arenguvõimalus) ja/või see ei ole seotud sektori strateegiaga.

• Sektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu panustav

strateegia ei ole selge ning tegevussuundade ja eesmärkide kvaliteet ei ole tagatud.

• Projekti tegevuskava ei ole arusaadav, see ei ole sidus

projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega. • Projekti tegevuskava ei ole mõjus, projektis ettenähtud tegevused

ei võimalda saavutada projekti eesmärke ja planeeritud väljundeid. • Projekti sihtturu või -turgude valik ja hulk on ebaselge ning

põhjendamata. • Projekti ajakava ei ole realistlik ega asjakohane.

3. projekti kuluefektiivsus – koondhindest 20 protsenti

Hinnatakse:

• Kas projektis kavandatud tegevused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste

saavutamiseks?

• Kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, st on selge, milliste arvutuste ja hinnangute

alusel on eelarve kokku pandud?

4 Projekti kuluefektiivsus on väga hea, sest:

• Kõik projektis kavandatud tegevused on kuluefektiivsed, et

saavutada planeeritud tulemused ning kulud on projekti elluviimise

seisukohast põhjendatud.

• Projekti eelarve on realistlik ja mõistlik, eelarve kujunemise alused

on läbipaistavad ja arusaadavad.

2 Projekti kuluefektiivsus on keskpärane, sest:

• Suurem osa projektis kavandatud tegevusi on kuluefektiivsed, et

saavutada planeeritud tulemused ning kulud on valdavalt projekti

elluviimise seisukohast põhjendatud. Mõnede kulude osas esineb

küsitavusi, kuid küsitavused võimaldavad siiski projekti elluviimist.

• Planeeritud eelarve on suuremas osas realistlik ja mõistlik, eelarve

kujunemise alused on üldiselt arusaadavad, kuid osade kulude

puhul jääb nende kujunemise loogika ebatäpseks.

0 Projekti kuluefektiivsus on puudulik, sest:

• Projektis kavandatud tegevused ei ole kuluefektiivsed, et

saavutada planeeritud tulemused ning kulud ei ole projekti

elluviimise seisukohast põhjendatud. Kõik kulud on küsitavad ning

projekti elluviimine kavandatud eelarvega on ebarealistlik.

• Planeeritud eelarve on ei ole realistlik ega mõistlik, eelarve

kujunemise alused ei ole arusaadavad ja nende kujunemise loogika

jääb ebaselgeks.

4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 15 protsenti

Hinnatakse:

• Kas projekti meeskond on komplekteeritud, optimaalse suurusega ja võimeline projekti ellu

viima?

• Kas projekti taotleja ja kasusaajad on motiveeritud ja võimelised projekti omafinantseeringut

katma?

• Kas taotleja ja kasusaajad on võimelised vajaduse korral katma abikõlbmatuid kulusid?

• Kas projekti elluviimisega seotud riskid on läbi mõeldud ja maandatud?

Hinne Selgitus

4 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia on väga hea, sest: • Projekti meeskond on väga hästi komplekteeritud, optimaalse

suurusega ja vajalike kompetentsidega projekti elluviimiseks. • Projekti omafinantseeringuga seotud kulude katmine on tagatud ja

on selge, millisest allikatest omafinantseering kaetakse. Vajadusel

korral kaastakse projekti omafinantseeringu katmisesse projekti

(potentsiaalsed) kasusaajad, kes on selleks võimelised ja

motiveeritud. • Taotleja ja (potentsiaalsed) kasusaajad on võimelised vajaduse

korral katma projektiga seotud abikõlbmatuid kulusid.

• Kõik projektiga seonduvad riskid on määratletud ning riskide maandamiseks on planeeritud asjakohased tegevused, mis

tagavad projekti eduka toimimise.

2 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia on keskpärane, sest:

• Projekti meeskond on komplekteeritud, kuid meeskonna rollijaotuses või kompetentsides esineb osalisi küsitavusi.

• Projekti omafinantseeringuga seotud kulude katmine on osaliselt tagatud ja on selge, millisest allikatest omafinantseering kaetakse.

Vajadusel korral kaastakse projekti omafinantseeringu katmisesse projekti kasusaajad, kes on selleks tõenäoliselt võimelised ja motiveeritud.

• Taotleja ja kasusaajad on tõenäoliselt võimelised vajaduse korral katma projektiga seotud abikõlbmatuid kulusid.

• Projektiga seonduvad riskid on osaliselt määratletud ning need on

asjakohased. Riskide ilmnemisel on taotlejal olemas alternatiivsed

tegevused, kuid kõik riskide maandamise meetmed ei ole piisavad.

Projekti elluviimine on siiski tõenäoline.

•

0 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia on puudulik, sest: • Projekti meeskond ei ole komplekteeritud, meeskonna rollijaotuses

või kompetentsides esineb väga palju küsitavusi.

• Projekti omafinantseeringuga seotud kulude katmine ei ole tagatud ja on ebaselge, millisest allikatest omafinantseering kaetakse.

Projekti kasusaajad, ei ole võimelised ja/või neil puudub motivatsioon projekti omafinantseeringusse panustada.

• Taotleja ja kasusaajad ei ole võimelised vajaduse korral katma projektiga seotud abikõlbmatuid kulusid.

• Projekti elluviimine on seotud suurte riskidega, mille ilmnemise tõenäosus on suur. Riskide maandamine ei ole läbimõeldud või ei ole riskide maandamise meetmed asjakohased. Projekti edukas

elluviimine ei ole tõenäoline.

5. projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 10 protsenti

Hinnatakse:

Kas projekt panustab määruse § 4 lõikes 7 nimetatud „Eesti 2035“ näitaja „Väljaspool Harjumaad

loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“ saavutamisse?

4 Projekt on väga hästi kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega:

• Projekti kasusaajate hulgas on vähemalt üks ettevõtte, kelle

tegevuskoht on väljaspool Harjumaad (sh kasusaaja tootmisüksus,

harukontor, ladu vmt üksus asub väljapool Harjumaad) ehk

taotleja loob projekti toel väärtust kogu Eestile.

2 Projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega:

• Taotleja organisatsioon esindab üle-Eesti tegutsevaid ettevõtteid

ehk taotleja liikmete hulgas on vähemalt üks ettevõtte, kelle

tegevuskoht on väljaspool Harjumaad (sh kasusaaja tootmisüksus,

harukontor, ladu vmt üksus asub väljapool Harjumaad) ehk

taotleja loob oma tegevuse toel väärtust kogu Eestile.

0 Projekt ei ole kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega:

• Taotleja organisatsioon esindab ainult Harjumaal tegutsevaid

ettevõtteid (taotleja liikmeskonna hulgas ei ole mitte ühtegi liiget,

kelle tegevuskoht (sh tootmisüksus, harukontor, ladu vmt üksus

asub väljapool Harjumaad) ning taotleja tegevus ei loo väärtust

teistele Eesti piirkondadele.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Estonian Business and Innovation Agency Registrikood / Registry code 90006012 KMKR / VAT EE100698600

Sepise 7 11415 Tallinn ESTONIA

www.eis.ee [email protected] +372 672 9700

Sandra Särav-Tammus

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika tn 1

10122 Tallinn

[email protected] (kuupäev digiallkirjas) nr 11-4/25/46445

Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise

toetuse taotlusvooru avamine

Lugupeetud Sandra Särav-Tammus

Määruse „Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus“ (edaspidi määrus) § 12 lg 3

kohaselt avaldab rakendusüksus (EIS) oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne

taotluste vastuvõtmise alustamist taotlusvooru kestuse ja eelarve, kooskõlastades need enne

rakendusasutusega. Määruse § 15 lg 1 alusel hindab projekte rakendusüksuse moodustatud

hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega ja avaldatakse enne

taotluste vastuvõtmise alustamist rakendusüksuse veebilehel ja määruse 15 lg 4 alusel

kooskõlastab rakendusüksus rakendusasutusega hindamismetoodika enne selle avaldamist oma

veebilehel. Metoodika avaldatakse hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.

EIS palub kooskõlastada erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotlusvooru

avamise tingimused järgmiselt:

1. Taotlusvooru eelarve on 2 000 000 eurot.

2. Taotlusvoor avatakse 09.07.2025 kell 9.00 ning suletakse 22.09.2025 kell 16.00.

Sihtasutus teavitab taotlejaid taotlusvooru avanemisest veebilehel www.eas.ee.

3. Kooskõlastada erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse hindamismetoodika

(lisa 1).

EIS palub kooskõlastada erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotlusvooru

projektide hindamiseks ettevõtluse ja ekspordivaldkonna hindamiskomisjoni, kus soovime teha

muudatuse komisjoni koosseisus ja nimetada täiendavad voorupõhised lisaliikmed.

Ettevõtluse ja ekspordivaldkonna komisjoni põhikoosseis on kinnitatud järgmiselt:

Monica Hankov – komisjoni esimees, EIS;

Sigrid Harjo – komisjoni aseesimees, EIS;

Eero Liivandi – komisjoni liige, EIS;

Kristo Kraanat – komisjoni liige, EIS;

Kaarel Aus – komisjoni liige, EIS;

Sigrid Rajalo – komisjoni liige, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

Erki Varbola – asendusliige, EIS;

Riin Roosalu – asendusliige, EIS;

Jaak Tikko – asendusliige, EIS;

Kaie Nurmik – asendusliige, EIS.

Palume ettevõtluse ja ekspordivaldkonna hindamiskomisjoni põhikooseisu hulgast välja arvata

Sigrid Harjo (komisjoni aseesimees), uut aseesimeest ei määrata.

Palume erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotlusvooru taotluste hindamise

lisaliikmeks nimetada Andres Kikas (ekspordiosakonna valdkonnajuht). Samuti palume

kooskõlastada, et Andres Kikas nimetatakse lisaliikmeks suuremahuliste investeeringute

toetusmeetme taotluste hindamisel samas hindamiskomisjonis.

Lisaks palume soovi korral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil nimetada täiendav

lisaliige hindamaks nii erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse kui suuremahuliste

investeeringute toetuse taotlusi või kinnitada üle, et nimetatud meetmete taotlusi hindavad juba

komisjoni määratud põhi- või asendusliige.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sigrid Harjo

juhatuse liige

Lisad: 1. Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse hindamismetoodika ver 1.pdf

Riin Roosalu

valdkonnajuht

+372 627 9368, [email protected]