Lp Kristi Madismäe Teie 12.02.2024
Osakonnajuhataja
Meie 29.02.2024 nr 2.1-5/24/407-2
Riigi Tugiteenuste Keskus
E-post: kristi.madismae@rtk.ee
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, kuidas käituda
olukorras, kui asutuse poolt saadetud kirja saatja aadressiks on
eesnimi.perekonnanimi@gmail.com, kuid inforegistrites on sama aadress märgitud ka asutuse
aadressiks, siis kas selle võib võtta aluseks, et tegemist on avaliku aadressiga ja seega pole vaja
AK piirangut määrata.
Eeldus on see, et tööalased kirjad saadetakse tööalastelt e-posti aadressidelt ja isiklikud kirjad
isiklikelt kontaktidelt. Paraku tihti on nii korteriühistute kui ka MTÜ e-posti aadressiks, kellegi
füüsilise isiku nimeline e-posti aadress. Kui sama aadress on Äriregistrisse antud ka asutuse
aadressiks ning kirja sisust on arusaadav, et tegemist on juriidilise isiku pöördumisega, siis
tuleks sellist aadressi käsitleda juriidilise isiku aadressina ja siis see piirangut ei vaja. Samuti
võib juriidilise isiku aadressina käsitleda sellist aadressi kui kirja saatjaks on näiteks märgitud
Mari Maasikas juhatuse liige. Sellisel juhul saab eeldada, et tegemist asutuse kirjaga, mis on
saadetud asutuse aadressilt.
Kui isiku nime all tööalast ametinimetust ei ole, kuid sama aadress on avalik mõnes muus
inforegistris, siis peaks teadma, kust sellise inforegistri andmed pärinevad ja kui usaldusväärsed
need on. Kui andmed pärinevad Äriregistrist, siis on tegemist asutuse kontaktidega.
Siinkohal pean siiski vajalikuks ka märkida, et kui asutuse aadressiks on füüsilise isiku aadress,
siis peab alati hindama ka põhjalikult kirja sisu, kuna ilmselt samalt aadressilt saadab isik ka
oma isiklikke kirju. Kui kirja sisusust ei saa järeldada, et tegemist on asutuse pöördumisega
ning kiri ei sisalda ta ametikoha, siis tuleks lugeda sama aadressi füüsilise isiku aadressiks.
Samuti võib ka isik oma eraelu puudutava kirja saata näiteks oma tööalaselt meiliaadressilt.
Ehk siis alati tuleb nii kontakte kui kirja sisu hinnata koosmõjus.
Kui aga pole üheselt arusaadav, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isiku aadressiga ja seda
ei nähtu ka allkirjastaja andmetest (puudub ametinimetus), siis tuleks siin tugevamini kaitsta
eraelu puutumatust ja kehtestada dokumendile piirang.
Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla. Täiendavate küsimuste tekkimisel olen
meeleldi nõus neile vastama.
Lugupidamisega
Elve Adamson
Andmekaitse Inspektsiooni
Jurist
Peadirektori volitusel