Vilja, Väike-Vilja, Viljanurga, Viljapõllu ja Viljavälja kinnistute detailplaneeringu seisukohad

LÄHTESEISUKOHAD

Eametsa külas Vilja, Väike-Vilja, Viljanurga, Viljapõllu ja Viljavälja kinnistute detailplaneeringu

koostamiseks.

ÜLDOSA

Detailplaneeringu eesmärgiks on Pärnu maakonnas, Tori vallas, Eametsa külas Väike-Vilja,

Viljapõllu, Viljavälja ja Viljanurga kinnistutele elamukruntide moodustamine. Samuti antakse

lahendus liikluse korraldamiseks ja tehnovõrkude rajamiseks. Kinnistutele juurdepääsuks on

planeeritud rajada Vilja kinnistule juurdepääsutee. Vilja kinnistu ala lõunaosas jääb loodusliku

maa ning puhke- ja spordirajatiste maa sihtotstarbega. Planeeringuala kogupindalaks on ligikaudu

14,28 hektarit, millest 5,5 ha jagatakse 22 elamukrundiks, rajatakse ligipääsutee ja ülejäänud maa

(Vilja kinnistul) jääb maatulundusmaaks. Kavandatavate elamukruntide suuruseks on 2000-7000

m2.

OLEMASOLEV OLUKORD

ASUKOHT

Kinnistud, mida detailplaneeringuga hõlmatakse on järgnevad:

• Väike-Vilja (80901:001:0140), kinnistu pindala on 11 618 m2, sihtotstarbeks on 100%

elamumaa;

• Viljapõllu (80901:001:0635), pindala 12 863 m2, sihtotstarbeks on 100% elamumaa

• Viljavälja (80901:001:0636), pindala 2,29 ha, sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa

• Viljanurga (80901:001:0637), pindala 9017 m2, sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa

• Vilja (80901:001:0139), pindala 8,93 ha, sihtotstarbeks maatulundusmaa 100%. Kinnistule

planeeritakse juurdepääsutee, kinnistu lõunaosa jääb looduslikuks maaks ning puhke- ja

spordimaaks.

Väike-Vilja ja Viljapõllu kinnistud piirnevad põhjast Niidovälja kinnistuga (73001:001:1379,

maatulundusmaa 100%). Viljavälja ning Vilja kinnistud piirnevad põhjast Niido (73001:001:0962,

maatulundusmaa 100%) ja läänest Sepa (73001:001:0230, maatulundusmaa 100%) kinnistutega.

Alast kagusse jääb Selja-Põnga kinnistu (73001:003:0018, maatulundusmaa 100%) ja kirdenurka

Allika tee 4 (73001:001:1299, elamumaa 100%). Juurdepääs on Allika teelt, mis ühendab

planeeringuala Sauga alevikuga. Planeeringuala asub osaliselt (Vilja kinnistu täielikult ning

Viljapõllu ja Väike-Vilja kinnistud osaliselt) Pärnu lennuvälja kaitsevööndis. Planeeringu

koostamisel tuleb arvestada lennundusseaduse § 352 sätestatud piirangutega ning lennuliiklusest

põhjustatud müraga.

Planeeringualast loodes ja põhjas asuvad hoonestatud elamukrundid (Kuremarja ja Nigula tee

servas). Planeeringualast kirdes on hoonestamata tootmismaad. Sauga alevik asub

planeeringualast ca 600 m kaugusel kagus, Pärnu linn ca 4 km kaugusel lõunas.

Sauga alevikus asub lasteaed, pood, tankla, mööblitööstus, raamatukogu ja kultuurikeskus.

Alevikust põhjapoole jäävad põllumaad, mis on tulevikus planeeritud elamu- ja ärimaaks. Sauga

alevikust lõuna poole jääb individuaalelamute (Vingiküla) piirkond, kus paiknevad valdavalt

ühepereelamud. Maanteest ida poole jäävas Sauga aleviku osas asub vallavalitsuse Sauga

teenuskeskus, Hirvela elamuarenduspiirkond, mõned madalad korruselamud, katlamaja ning

tootmishooned. Sauga teenuskeskusest lõunas asuv Hirvela elamuarenduspiirkond on veel

täielikult välja ehitamata, sinna on planeeritud rajada 32 kortermaja, milles on kokku 600 korterit.

Eametsa külast loodes teisel pool Sauga jõge Nurme külas asub Sauga põhikool.

HOONESTUS JA HALJASTUS

Ala on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud põõsastikuga. Väike-Vilja, Viljapõllu ja

Viljavälja kinnistutele on välja antud projekteerimistingimused ja ehitusload elamute ehitamiseks.

Viljapõllu ja Väike-Vilja kinnistutel on ehitustegevust alustatud.

LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt ei ole alale kavandatud elamumaa sihtotstarbega

krunte. Alal säilib olemasolev maakasutus. Planeeringuala ei jää rohelise võrgustiku koridori, ega

väärtuslikule maastikule.

Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on Sauga alevik määratud linnalise asustusega alaks.

Planeeritav ala asub Sauga aleviku vahetus läheduses. Tegemist on linnalise asustuse arenguks

sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus

(määratletud tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad,

äripiirkonnad, ühiskondlikud ehitised, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed

teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu.

Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on

elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise

tingimustes. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja

toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude

ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, veeäärsed alad tuleb siduda

avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi, eelisarendada

keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -lähedane

kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga.

Detailplaneeringuga kavandatav on Sauga valla üldplaneeringut (2016) muutev. Samas nähtub

eelnevast, et paikkonna tänaseid arengueelduseid oli toona võimatu sellisel kujul ette näha ning

selles mängivad rolli nii haldusreformi järelmid, kui ka piirkonna infrastruktuuriga seonduv.

Allika tee äärde kavandatakse kergliiklustee rajamist, samuti ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonitrasside rajamist, et tagada piirkonna veevärgi varustuskindlus ning vee kvaliteet ja

asendada piirkonna lokaalsed reoveepuhastid reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise võimalusega.

Lisaks tagatakse veetrassi baasil piirkonna tuletõrjevee varustus.

Eelisarendatakse olemasoleva asustuse, transporditaristu, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude

vahetus läheduses paiknevaid alasid (keskendudes siinkohal elamutele), mida toetab ka

maakonnaplaneering (2018). Arendustegevust toetab ka piirkonna varustatus infrastruktuuriga, sh

sellega seonduvate perspektiivsete ühisvõrkude pidev areng. Planeeritav elamuala asub linnalise

elukeskkonna läheduses, võimaldades mitmekülgsete funktsioonide arengueeldusi. Tagatud on

optimaalne teenindusfunktsioonide kättesaadavus (ühistranspordipeatused, lasteaed, Coop

kauplus, noortekeskus/kogukonnakeskus). Eeltoodu alusel saab väita, et planeeringuga kavandatu

on kõnesolevasse asupaika sobiv.

ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED

• Geodeetiline alusplaan 1:500

• Lennuvälja kaitsevööndis ja selle lähiümbruses tuleb arvestada lennundusseaduse § 352

sätestatud piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud müraga.

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3

sätestatud juhul.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:

pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja

vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, (reg

nr 10705517).

EELHINNANGU KOKKUVÕTE

Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid.

SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS

• Määrata Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja ja Viljanurga katastriüksuste jagamisel

tekkinud kruntidele ehitusõigus elamute ja abihoonetee ehitamiseks.

• Planeerida avalik ala kavandatud elamu kinnistutest vabale alale.

• Planeerimisel arvestada Allika tee äärde kavandatava kergliiklusteega.

• Hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada juba väljaehitatud elamute ehitusmahtude ja

ehituslaadiga.

• Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada perspektiivselt laieneva ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni baasil. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide planeerimiseks võtta aluseks

Sindi Vesi OÜ tehnilised tingimused.

• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.

• Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused.

• Juurdepääs lahendada Allika tee kaudu, mitte planeerida tupiktänavat. Planeerida täiendav

tänavakoridor Niidovälja kinnistu suunas.

• Teemaa laius vastavalt üldplaneeringule (12m).

• Parkimine lahendada oma kinnistul. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843

Linnatänavad.

• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu.

• Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus.

• Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed ja trassid tuleb rajada enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

• Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele. Alates

01.03.2021 kehtib välise kustutusvee tagamise lahenduse väljatöötamise alusena

Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

KOOSTAMISE PROTSESS

• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus

• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu

• Detailplaneering komplekteerida kahes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar CD-l.

• Haldusleping enne kehtestamist.

• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

KOOSTÖÖ

• Päästeamet

• Transpordiamet

• Põllumajandus- ja Toiduamet

KAASAMINE

• Piirinaabrid ja puudutatud isikud

• Elektrilevi OÜ

• Sindi Vesi OÜ

• Telia Eesti AS

• Rahandusministeerium

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori

Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada

detailplaneeringu menetlemisel.

Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

AJAKAVA

• KSH eelhinnangu koostamine ja KSH vajalikkuse kohta asjaomastelt asutustelt

seisukohtade küsimine, vajadusel täiendamine: üks kuni kaks kuud.

• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu.

• Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine ja seisukohtade küsimine: kaks kuud

• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine

(eskiislahendus): kolm kuud.

• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.

• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.

• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud.

• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest

teatamine: kaks kuud.

• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab

vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

Koostas:

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tori Vallavalitsus

[email protected]

Teie 17.12.2021 nr 6-2.1/4040

Meie 05.01.2022 nr 7.1-2/21/14549-5

Seisukohad Vilja, Väike-Vilja, Viljanurga,

Viljapõllu ja Viljavälja kinnistute

detailplaneeringu koostamiseks

Olete esitanud Transpordiametile ettepanekute saamiseks Tori vallas Eametsa külas Vilja, Väike-

Vilja, Viljanurga, Viljapõllu ja Viljavälja detailplaneeringu (edaspidi planeering) lähteseisukohad.

Planeeringut ei ole algatatud. Transpordiamet on andnud seisukohad planeeringu KSH algatamata

jätmise otsuse eelnõu osas 03.11.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/14549-3.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on kinnistute jagamisel elamukruntide moodustamine.

Planeeringuala kogupindala on ligikaudu 14,28 ha, millest 5,5 ha jagatakse 22 elamukrundiks,

rajatakse ligipääsutee (Vilja kinnistul), teenindavad tehnovõrgud ning ülejäänud maa (Vilja

kinnistul) jääb maatulundusmaaks. Kavandatavate elamukruntide suuruseks on 2000-7000 m2.

Vilja kinnistu ala lõunaosas jääb loodusliku maa ning puhke- ja spordirajatiste maa sihtotstarbega.

Kinnistute lähedusse jääb Pärnu lennujaam. Vilja kinnistu täielikult ning Viljapõllu ja Väike-Vilja

kinnistud osaliselt jäävad lennuvälja kaitsevööndisse. Kaitsevööndis kehtivad lennundusseaduse

§ 352 sätestatud piirangud.

Võttes aluseks lennundusseaduse ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Planeeringuala jääb osaliselt Pärnu lennuvälja kaitsevööndisse. Kaitsevööndis kehtivad

lennundusseaduse § 352 sätestatud piirangud. Kaitsevööndisse uute elurajoonide ja

ühiskasutusega hoonete (näiteks koolid, lasteaiad, haiglad ja ärihooned) planeerimine on

lennundusseaduse § 352 lg 3 p 13 kohaselt keelatud, põhjuseks müra ja keskmisest suurem

lennuõnnetuse toimumise tõenäosus. Kaitsevööndi ulatus on toodud alloleval joonisel. Palume

kaitsevööndiga arvestada planeeringuala kruntimisel ja hoonestusalade määramisel,

hoonestusalasid uute elamute ehitamiseks lennuvälja kaitsevööndisse mitte kavandada.

2 (3)

2. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja lennuvälja kaitsevöönd.

3. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute lahendustega.

4. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

5. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala asub osaliselt lennuvälja kaitsevööndis, tuleb

planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest lennuliiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb

planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute

mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud

müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata

joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

6. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi lennuvälja kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisa: 1. Lähteseisukohad

Kadi Kartau

55941304, [email protected]

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]