Puuduste kõrvaldamine

Annex 1 –Data Flows and Data Security
1 Introduction
This Annex 1 (Data Flows and Data Security) sets out the data flows entailed by the Data Processor’s provision of the Services and the minimum security requirements applicable to the Data Processor and its subcontractors' provision of the Services.’



2 Overview

Data Controller transfer Personal Data to Data Processor’s Data Center facilities in Larvik, Norway. Norstat provide FTPS services for secure encrypted transfers. Data Processor and Sub Contractors can access data over encrypted VPN connections.

3 Sub contractors

Sub-contractor (Company name, registration no., address, contact details, including contact details of the data protection officer (if any) etc.)
Scope and purpose of processing
Categories of Personal Data
Processing (and storage) locations (eg country/state)
Transfer of or access to Personal Data by third parties
Legal basis for transfer of Personal Data (if applicable) (e.g. standard contractual clauses, safe harbour ect.)
Norstat Norge AS
NO982836018
MD Per Olav Ramstad
Market research data collection
Contact information, background variables
Processing:
Oslo, Larvik Storage: Larvik

Data processing agreement
Norstat Sverige AB
SE556604-6297
MD Henrik Åquist
Market research data collection
Contact information, background variables
Processing: Linkoping

Data processing agreement
Norstat Finland OY
FI15973876
MD Antti Suomela
Market research data collection
Contact information, background variables
Processing: Pori

Data processing agreement
Norstat Eesti AS
EE101186991
MD Evelin Pae
Market research data collection
Contact information, background variables
Processing:
Tallinn

Data processing agreement
Norstat Deutschland GmbH
DE245886432
MD Sebastian Sorger
Market research data collection
Contact information, background variables
Processing: Munich

Data processing agreement
Confirmit AS
NO976886240
COO Arnt Feruglio

Hosting and support for SaaS survey software.
Contact information, background variables
Storage:
Rackspace Ltd. (UK)

Data processing agreement
J&T Services, BG201007341
MD Todor Petev
Market research data collection
Contact information, background variables
Processing:
Sofia, BG

Data processing agreement


4 Minimum security requirements

The Data Processor shall by itself, and shall ensure that all of its subcontractors involved in the Processing of Personal Data (if any) under the Agreement at all times complies with the following minimum security requirements

4.1 Availability

Implemented measures securing availability on critical systems:
• Hardware monitoring - enabling rapid repair.
• Performance monitoring - ensuring system efficiency and avoiding bottlenecks.
• Hardware redundancy and failover systems - reducing system downtime.
• Business Continuity Plans and systems - reducing impact of serious incidents and enabling rapid recovery.
• Firewalls or Intrusion Prevention Systems - guarding against downtime due to malicious actions such as denial-of-service (DoS) attacks and network intrusions.

4.2 Integrity

All data is classified and handled according to Norstat’s Internal Control System. In the case of non-sensitive personal data, the following rules apply:
• Documents must only be copied for people who are authorized for that category.
• Any loss or compromise of protected documents must be reported to the security officer and the immediate line manager.
• Stored in a secure area on the file system that is only accessible to those who should have the information
• Prevent access to information from outsiders.
• Printouts must be collected from the printer immediately such that confidentiality (“need to know”) in processing the case is maintained.
• Documents/electronic media must be kept under supervision or locked away.
• Physical documents (paper) should be sent through the post in a sealed envelope
• Sent over an encrypted FTPS connection, or as an encrypted file/encrypted attachment to an email.
• The information must not be communicated in locations where conversations could be overheard by outsiders.
• Paper to be destroyed or placed in company shredders.
• Disks and equipment containing hard disks or other storage material (such as memory chips, backup tapes etc.) must be sent to the IT department to be destroyed securely.
• Data equipment should be sent to the IT department or repaired by external partners with the approval of the IT department.

4.3 Confidentiality

Implemented measures securing confidentiality of Personal Data:
• Authentication – All users accessing Personal Data are authenticated persons.
• Access control – Physical access to data storage facilities is limited to approved personell and is logged.
• Encryption – transfer of Personal Data, and access to Personal Data is encrypted using VPN technology, FTPS services or file encryption.

4.4 Transparency

Under the category of Personal Data, Norstat will receive and handle static exports of contact lists including data necessary for performing surveys. There is no real time information available for processing such lists.

4.5 Isolation (purpose limitation)

Norstat is processing data for the purpose of Market Research, and will not re-use data for other purposes, or other partners. Personal Data (contact lists) for specific projects will not be re-used for other projects unless this is explicitly requested form Data Controller.

4.6 Intervenability

Norstat will hold copies of Personal Data from Data Controller in form of respondent lists. All intervention on data must be performed in Data Controllers systems. If data is to be replaced or updated, this must be initiated from Data Controller. Updating, replacing or deleting data can only be performed manually by Norstat upon request from Data Controller.

4.7 Portability

If an export of Personal Data is requested, Norstat will be able to export data from contact lists by a manual process performed by a Norstat employee with sufficient access.
Survey data is by default anonymized, and is thereby not retrievable for portability purposes.

4.8 Accountability

Norstat has implemented an Internal Control system for handling Information Security and Personal Data to ensure compliance with current legislation.

4.9 Data retention and deletion

Routines for data retention and deletion of Personal Data is established and described in the Internal Control system.

4.10 Physical security

Physical security for all data processing and data storage facilities are controlled through the Internal Control system.

Lugupeetud vastaja! 

Te olete juhuvaliku teel sattunud Eesti elanikele suunatud uuringu valimisse. Saime Teie kontaktandmed (e-posti aadress) Rahvastikuregistri päringuga, mille jaoks taotlesime Andmekaitse Inspektsiooni loa.

Uuringu eesmärk on saada teada elanike arvamust avalike teenuste ja nende osutamise kohta. Uuringu on tellinud Justiitsministeerium. Tegemist on järjekorras viienda seda teemat käsitleva uuringuga. 

Küsimustiku täitmine võtab aega umbes 15 minutit ja on mõeldud Teile isiklikuks vastamiseks. Uuringus osalemine ja küsimustiku täitmine/telefoniintervjuus osalemine on vabatahtlik ning teil on võimalus igal ajahetkel uuringus osalemise nõusolek tagasi võtta ja küsimustiku täitmisest loobuda ja/või täitmine pooleli jätta/telefoniintervjuus osalemisest loobuda ja/või intervjuu pooleli jätta.

Küsimustik on anonüümne. Käesolev küsitlus on personaalsete tunnuskoodidega, mida kasutame vaid selleks, et saata meeldetuletusi neile, kes pole veel küsimustikku täitnud. Teie nime ega kontaktandmeid ei seostata ühegi vastusega ja andmeid hoitakse turvaliselt küsitlusserveris. 

Kinnitame, et kasutame soovitud andmeid vaid uuringu ja teadustöö eesmärkidel ning meie analüüsis ei kasutata isikustatud andmeid. Uuringu tulemused esitame anonüümse üldistatud kokkuvõttena. Oleme uuringuküsimustiku koostamisel ja uuringu läbiviimiseks taotlenud Andmekaitse Inspektsiooni luba (loa number …), tagamaks uuringus osalejate isikuandmete kaitse ja lähtume kehtivatest teaduseetika põhimõtetest.  

Teie panus on väärtuslik ning loodame Teie osalemisele! 

Küsimuste korral pöörduge palun uuringu juhi Doris Pavlovi poole e-postiaadressil [email protected] 



0. Palun valige keel, milles soovite küsimustikku täita:
Eesti 1
Vene 2
Inglise 3

1. Kuidas Te hindate oma praegust majanduslikku heaolu võrreldes viie aasta tagusega?
Palju parem 1
Mõnevõrra parem 2
Samasugune 3
Mõnevõrra halvem 4
Palju halvem 5
EOÖ/keeldumine 6

2. Palun hinnake, kui tõsine on Teie arvates iga alljärgnev probleem Eestis praegu:
Väga tõsine 1
Üsna tõsine 2
Mitte eriti tõsine 3
Ei ole üldse tõsine 4
EOÖ/keeldumine 5

Narkootikumid
Kuritegevus
Korruptsioon
Tööpuudus
Arstiabi vilets kättesaadavus
Sisseränne
Kliima ja keskkonna küsimused
Avalike teenuste madal kvaliteet
Eesti julgeolek
Euroopa julgeolek
Hinnatõus

3. Palun öelge, …

3.1. …kuivõrd Te iga järgnevat olukorda aktsepteerite?

Täiesti aktsepteerin 1
Pigem aktsepteerin 2
Pigem ei aktsepteeri 3
Üldse ei aktsepteeri 4
Ei oska öelda 5


3.2. …kuivõrd Te nõustute, et tegemist on korruptsiooniga?

Täiesti nõustun 1
Pigem nõustun 2
Pigem ei nõustu 3
Üldse ei nõustu 4
Ei oska öelda 5


3.3. …kui levinud Teie hinnangul sellised olukorrad Eestis on?

Väga levinud 1
Pigem levinud 2
Pigem ei ole levinud 3
Laialt levinud 4
Ei oska öelda 5

1.
Ettevõtja pakub eliitkooli direktorile reisi soojale maale, et viimane aitaks tema pojal oma kooli pääseda.
2.
Lapsevanemad maksavad munitsipaalkooli sihtasutusele koolijuhi üleskutsel nn vabatahtlikku tasu, et korraldada selle eest koolis keeleõppe lisatunde.
3.
Riigiameti juht määrab kõigile asutuse töötajatele (sh tema ise) eduka tööaasta puhul preemia 300 eurot.
4.
Riigiametnik kasutab ametiautot nädalavahetustel oma isiklikeks asjaajamisteks.
5.
Ettevõtja helistab tuttavale ametnikule, kiirendamaks vahepeal takerdunud ettevõtte dokumentide menetlemist.
6.
Haige pääseb operatsioonile eelisjärjekorras, kuna arst on tema venna kursusekaaslane.
7.
Ametnik lubab ettevõtjale, et mõjutab vastutasu eest ministeeriumiametnikku otsustama ettevõtjaga seotud projekti kasuks.
8.
Koostööpartner pakub ehituspoe töötajale lisatasu, et ta tõstaks nende kaubad konkurentide omast rohkem esile.
9.
Kiiruseületaja annab tänutundest ja meeldiva suhtluse eest ta peatanud ja talle hoiatuse teinud politseinikule kommikarbi.
10.
Ettevõtja teeb erakonnale annetuse ja saab oma ettevõttele vastutasuks soodsa otsuse.
11.
Hangetega tegelev ametnik tellib asutusele arvuteid firmast, mille osanik on tema poeg (või muu lähikondlane).
12.
Ajakirjanik võtab ettevõtjalt vastu soodustuse, kingituse, vms tänutäheks tema ettevõttele soodsa või konkurendile ebasoodsa kajastuse tegemiseks meediaväljaandes.
13.
Eakas lähedane saab hooldekodu koha vastuteene eest hooldekodu juhile.



4. Palun öelge, kuivõrd Te nõustute iga järgneva väitega.
Täiesti nõustun 1
Pigem nõustun 2
Pigem ei nõustu 3
Üldse ei nõustu 4
Ei oska öelda 5


1.
Eesti ametnikud on inimestega suheldes viisakad ja abivalmid.
2.
Erasektori firmades on parem teenindus kui riigiasutustes.
3.
Eesti ametnikud on üldiselt asjatundlikud ja teevad oma tööd hästi.
4.
Ebaeetiliselt käituv avaliku sektori töötaja on kahjulikum/ohtlikum kui ebaeetiliselt käituv erasektori töötaja.
5.
Avalikus sektoris on töötajatele rangemad reeglid kui eraettevõtetes (nt teenuste tellimisel, partnerite valikul, huvide konflikti vältimisel vms).



5. Palun öelge iga järgneva situatsiooni puhul, kas olete viimase aasta jooksul selles isiklikult osalenud või selle tunnistajaks olnud (ehk teate kedagi teist, kes on osalenud või kokku puutunud)?



Olen ise osalenud
Ei ole ise osalenud, aga olen olnud tunnistajaks
EI OLE KOKKU PUUTUNUD
1.
Poliitiline erakond lubab teha ettevõtjale soodsa otsuse, kui viimane teeb erakonnale suure annetuse.
1
2
3
2.
Tänu tutvusele ametnikuga saadakse avalikust sektorist infot, teenust või kiireneb asjaajamine.
1
2
3
3.
Ametnik/inspektor jätab peale soodustuse või raha saamist trahvi tegemata.
1
2
3
4.
Ametnik tellib asutuse/riigi rahade eest toote või teenuse firmalt, milles ta sugulane on osanik
1
2
3
5.
Ametnik osutab teenust siis, kui talle osutatakse vastuteene, nn „käsi peseb kätt”
1
2
3
6.
Ametnikule viiakse tänutäheks kingitus.
1
2
3
7.
Ametnik kasutab talle tänu ametikohale teadaolevat infot isiklikes huvides.
1
2
3
8.
Mõni muu korruptiivne olukord, palun öelge________________
1
2
3


6. Kas Te olete ise viimase aasta jooksul ametnikule peale maksnud, osutanud vastuteene või toonud kingituse või teate mõnda oma lähedast või tuttavat, kes seda on teinud, et mõjutada teenuse osutamist? (MITU VASTUST)
Olen toonud kingituse 1
Olen „peale maksnud” 2
Olen osutanud vastuteene 3 Tean inimest(i), kes on „peale maksnud” või toonud kingituse 4
Ei ole ise ega tea ka teisi 5
EOÖ/keeldumine 6

Nr 7 küsida, kui 6=1-3
7. Kui pidite peale maksma, kingituse või vastuteene tegema, siis kas harilikult...? (1 VASTUS)

Avaliku sektori töötaja küsis või vihjas selle vajalikkusele 1
tegite seda omal algatusel 2
EOÖ/keeldumine 3

8. Kuivõrd Teie arvates mõjutab peale maksmine või kingituste toomine teenuse osutamist?

Mõjutab väga palju 1
Mõjutab üsna palju 2
Eriti ei mõjuta 3
Üldse ei mõjuta 4
EOÖ/keeldumine 5

9. Kujutlege, et Teil on võimalus pakkuda ametnikule raha või vastuteenet, et pääseda karistusest (nt liikluseeskirjade rikkumine) või kiirendada ametlikku asjaajamist. Kuivõrd Te nõustute järgmise väitega arvestades tänase Eesti konteksti?

Nõustun täiesti 1
Pigem nõustun 2
Pigem ei nõustu 3
Üldse ei nõustu 4
EI OSKA ÖELDA 5

1.
Pakuksin raha või vastuteenet, kuna see on küllalt levinud praktika.
2.
Pakuksin raha või vastuteenet, kuna vahelejäämisrisk oleks väike.
3.
Pakuksin raha või vastuteenet, kuna vastasel juhul peaksin kandma liiga suuri kahjusid (suur trahv, viivitused asjaajamises jne).
4.
Pakuksin raha või vastuteenet, kuna selline tegu oleks kahjutu.
5.
Pakuksin raha või vastuteenet, kuna ametnike palk on väike.


10. Kui mitu korda on Eesti ametnikud Teile viimase aasta jooksul andnud erinevaid avalikke teenuseid kasutades märku soovist saada altkäemaksu?
Üks kord
Mitu korda
Mitte ühtegi korda
Ei oska öelda

Nr 11 küsida, kui 10=1

11. Palun märkige milliste järgmiste avalike teenuste kasutamisel on Eesti ametnikud andnud Teile viimase aasta jooksul märku soovist saada altkäemaksu:
12. Palun märkige kui sagedasti on Eesti ametnikud Teile viimase aasta jooksul andnud järgmiste avalike teenuste kasutamisel märku soovist saada altkäemaksu? Kas altkäemaksu on soovitud...?

Iga kord* 1
Sageli 2
Harva 3
Ei ole selle teenusega kokku puutunud 4
EOÖ/keeldumine 5

1.
Juhiloa saamisel/sõiduki registreerimisel
2.
Tehnoülevaatusel
3.
Maksudega seoses
4.
Passi või ID kaardi väljastamisel
5.
Kohtuga suheldes
6.
Arstidega suheldes
7.
Politseiga suheldes
8.
Lasteaiaga suheldes
9.
Hooldekodu kohaga seoses
10.
Kooli või ülikooliga suheldes
11.
Sotsiaal- ja toimetulekutoetustega seoses
12.
Piiri ületades
13.
Linna- või vallavalitsusega suheldes
14.
Mõne muu avaliku teenuse puhul, palun täpsustage millise______________________


13. Kas olete pidanud viimase aasta jooksul välisriigis olles maksma sealsele ametiisikule altkäemaksu või tegema vastuteene?

Jah, 1
Ei ole 2

Küsida 14 vaid, kui 13=1

14. Millisel juhul olete pidanud välisriigis maksma sealsele ametiisikule altkäemaksu või tegema vastuteene?
1.
Ettevõtte vms asutamisel
2.
Litsentside, lubade taotlemisel
3.
Riigihankega seoses
4.
Soodsa kohtuotsusega seoses
5.
Kaupade/teenuste piiriületusega või tolliga seoses
6.
Trahvidega, riikliku järelevalvega või inspekteerimisega seoses
7.
Kaupade/teenuste maksustamisega seoses
8.
Mõne muu avaliku teenuse kasutamise puhul, täpsustage, millise

Küsida 15 vaid, kui 5=1; 6=1-3; 10= 1, 12=1-3; 13=1

15. Kas te rääkisite või teatasite sellest (korruptsiooni)juhtumist kellelegi?
Jah, rääkisin lähedastele või sõpradele või kolleegidele 1
Jah, teatasin õiguskaitseorganitele (politsei, prokuratuur jms) 2
Jah, rääkisin nii sõpradele kui teatasin õiguskaitseorganitele 3
Rääkisin kellelegi teisele, palun täpsustage 4
Teatasin kellelegi teisele, palun täpsustage 5
Ei rääkinud kellelegi 6
Ei teatanud kellelegi 7
EI OSKA ÖELDA 8

Küsimus 16, kui 15=4-7

16. Miks Te ei teatanud korruptsioonijuhtumist õiguskaitseorganitele? Palun valige järgmiste hulgast kuni kolm Teie jaoks kõige olulisemat põhjust!

Ei tea, kuhu teatada
1
Keegi ei teata nagunii
2
Juhtum oli nii tühine ja tähtsusetu, seega pole mõtet teatada
3
Teatamisel pole mõtet, sest asjaosaliste üle ei mõistetaks kohut
4
Ei taha lisaprobleeme tekitada endale ega teistele
5
Ilmselt ei olnud tegemist juriidilises mõttes õigusrikkumisega
6
Raske tõestada, et tegu oli korruptsiooniga
7
Muu põhjus, märkige
8
EOÖ
9

Küsida kõigilt

17. Kas Te olete kursis korruptsioonialase veebilehega www.korruptsioon.ee?

Jah, tean selle lehe olemasolust, ent ise ei ole selle sisuga tutvunud 1
Jah, tean selle lehe olemasolust ja olen ka ise selle sisuga tutvunud 2
Ei ole kursis 3

18. Mida peaks Eesti riik Teie hinnangul tegema, et ennetada korruptsiooni? (valida saab kuni 3 olulisemat)

Tõstma ametnike teadlikkust korruptsioonist 1
Tõstma ettevõtjate teadlikkust korruptsioonist 2
Tõstma poliitikute teadlikkust korruptsioonist 3
Tõstma elanike teadlikkust korruptsioonist 4
Tegelema ennekõike noorte teadlikkuse tõstmisega 5
Karmistama korruptsiooni eest määratavaid karistusi 6
Tõhustama politsei ja prokuratuuri tööd korruptsioonikuritegude uurimisel 7
Täpsustama korruptsioonivastaseid seadusi 8
Reguleerima lobitegevust 9
Muutma erakondade rahastamist läbipaistvamaks 10
Kaitsma neid, kes teavitavad korruptsioonist 11
Midagi muud, täpsusta… 12


SOTSIAALDEMOGRAAFIA


Lõpetuseks mõned üldised küsimused Teie enda kohta

19. Vastaja sugu
mees 1
naine 2

20. Kui vana Te olete?
15-24-aastane,
25-34-aastane,
35-49-aastane,
50-64-aastane,
65-74-aastane,
75+

21. Milline on Teie kõige kõrgem omandatud haridustase? (1 VASTUS)
Algharidus
1
Põhiharidus
2
Keskharidus
3
Keskeri- või kutseharidus (kutsekool, tehnikum)
4
Kõrgharidus
5

22. Milline järgnevatest seisunditest Teid põhiliselt iseloomustab? (1 VASTUS)

Iseendale tööandja (ettevõtja)
1
Avaliku sektori palgatöötaja
2
Erasektori palgatöötaja (ka palgata töötaja pereettevõttes/talus)
3
Pensionär
5
Töötu
7
Õpilane või üliõpilane
6
Kodune
8
Lapsehoolduspuhkusel
9
MUU, TÄPSUSTAGE
10


23. Palun märkige, kui suur oli möödunud kuul Teie pere sissetulek ühe inimese kohta?

kuni 500 eurot,
501-600 eurot,
601-700 eurot,
701-800 eurot,
801-900 eurot,
901-1000 eurot,
1001-1500 eurot,
1501-2000 eurot,
üle 2 000 euro
ei tea



24. Palun märkige oma elukoha piirkond:
Tallinn
Tartu, Pärnu
Narva, Kohtla-Järve
Põhja-Eesti (Harju-, Järva-, Raplamaa)
Lääne-Eesti (Hiiu-, Saare-, Lääne-, Pärnumaa)
Lõuna-Eesti (Võru-, Valga-, Põlva-, Jõgeva- ja Viljandimaa)
Virumaa (Ida- ja Lääne-Virumaa)


25. Palun märkige, mis tüüpi asulas Te elate:
Suur linn (nt Tallinn, Tartu, Pärnu, vms)
Muu linn
Alev, alevik, küla


SUUR TÄNU VASTUSTE EEST!

SELGITUSED ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÄRINGULE
1. Taotluse punktis A on öeldud: /…/ representatiivne Eesti 15+ aastaste elanike suhtes /…/. 15 – 17aastaste puhul on tegemist alaealistega, nende eest saab isikuandmete töötlemiseks uuringus nõusoleku anda tema seaduslik esindaja. Palun selgitada, kuidas on planeeritud alaealiste puhul nõusoleku võtmine ning kas alaealiste puhul päritakse rahvastikuregistrist ka nende seaduslike esindajate isikuandmed.
15-17-aastaste puhul toimub andmekogumine veebi teel Norstat Eesti AS poolt (valimi suurus ~ 30 inimest). Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 8 sätestab infoühiskonna teenuste pakkumise vanusepiiriks üldreeglina 16 aastat, mida liikmesriikidel on võimalik langetada. Andmekaitse Inspektsiooni Isikuandmete töötleja üldjuhendi peatükk 9 (“Nõusoleku küsimine”) käsitleb alaealise isikuandmete töötlemist infoühiskonna teenuste osutamisel, mis sätestab, et alaealise andmete töötlemine on seaduslik vaid juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane. Seega alates sellest vanusest on alaealisel endal otsustusõigus ehk nõusoleku andmise õigus infoühiskonna teenuse saamiseks.1 Norstat Eesti AS puhul on tegemist infoühiskonna teenuste osutajaga, kellel on 15-17-aastaste puhul olemas eelnevalt uuringutes osalemiseks antud nõusolekud. Seetõttu planeerime kasutada Norstat Eesti AS kontaktandmete kaudu kogutud 15-17-aastaste Eesti elanike vastuseid ja nende töötlemiseks taotleme Andmekaitse Inspektsiooni luba. See tähendab, et esitame Rahvastikuregistrisse päringu vaid täisealise ehk 18-aastaste Eesti elanike kontaktandmete saamiseks. Viisime vastavad muudatused taotlusvormil (taotluse punktid A, D, 5, 5.1) sisse (märgistatud rohelise värviga).
2. Taotluse punktis A on öeldud, et telefoniintervjuu puhul öeldakse andmesubjektile, et tema telefoninumber on saadud juhuvaliku alusel rahvastikuregistrist. Kas vanusegrupi 65 – 74 puhul päritakse rahvastikuregistrist vaid telefoninumber? Kui jah, siis palun see taotluses välja tuua. Kui ei, siis tuleb inimesele siiski anda kogu teave.
Vanusegrupis 65-74- aastased ja vanemad kui 74-aastased pärime Rahvastikuregistrist telefoninumbri ja e-posti aadressi. Telefoninumbri pärime eesmärgil, et kui eelnevalt nimetatud vanusegruppides jääb vastamismäär veebi teel madalaks, et saaks kogutud info põhjal teha usaldusväärseid järeldusi, siis viiakse Norstat Eesti AS poolt lisaks läbi telefoniintervjuud. Telefoniintervjuude alguses teavitatakse andmesubjekti, et tema telefoninumber ja e-posti aadress on saadud juhuvaliku alusel Rahvastikuregistrist. Vastavad täiendused on tehtud taotlusvormil punktis A (märgitud rohelise värviga).
3. Kas ma saan õigesti aru, et kui viiakse läbi telefoniintervjuu, siis kantakse vastused süsteemi ilma, et vastused seostataks tema telefoninumbriga?
Jah, telefoniintervjuu vastused salvestatakse süsteemi selliselt, et neid ei oleks võimalik vastaja kontaktandmetega, antud juhul telefoninumbriga, seostada (vt palun ka selgitus küsimusele nr 4).
4. Taotluse kohaselt viib telefoniintervjuud läbi Norstat Eesti AS. Millist süsteemi telefoniintervjuude käigus kogutud vastused kogutakse? Kas samas süsteemis töötleb Norstat Eesti AS ka andmesubjektide kontaktandmeid?
Norstat Eesti AS-i poolt läbiviidud telefoniintervjuude vastused kogutakse sellisesse süsteemi nagu Decipher (Forsta). Selles programmis on kõigil Norstati töötajatel kasutaja, mille kaudu on võimalik eksportida toorandmefaile, kusjuures kõikidest andmete eksportimistest jääb ka jälg. Telefoniuuringute toorandmefailides puudub vastajate telefoninumber, olemas on vaid vastaja järjekorranumber.
5. Taotluse punktis A on öeldud, et veebiküsitluse saatmiseks kasutatakse unikaalset küsitluslinki, kuid samas rõhutatakse, et tegemist on anonüümse küsitlusega. Taotluse punktis C on öeldud, et veebiküsitluse läbiviimisel ei seostata ühtegi e-posti aadressi vastustega. Kuivõrd kasutusel on unikaalne küsitluslink, siis eelduslikult on see link seotud konkreetse andmesubjekti kontaktandmetega, mille kaudu on inimene vähemalt kaudselt tuvastatav. Seega selles uuringu etapis ei saa öelda, et tegemist on anonüümse küsitlusega.
a. Palun selgitada, mis hetkest eemaldatakse küsitlussüsteemis seos vastuste ja kontaktandmete vahel.
Meie poolt kasutatavas peamises küsitlussüsteemis (LimeSurveys) on võimalik tunnuskoodidega küsitluste puhul küsimustiku seadete alt määratleda, et tegemist on anonüümse küsitlusega. Tunnuskoodidega juurdepääsetavate ehk unikaalsete küsitluslinkidega küsimustike puhul ei hoita kontaktandmeid koos vastustega, vaid need on eraldi andmebaasis. See tähendab, et kohe algusest peale puudub küsitlussüsteemis seos vastuste ja vastajate kontaktandmete vahel. Isegi küsitlussüsteemi administraatoril puudub võimalus viia kokku vastajate kontaktandmeid ja vastuseid.2 Norstat Eesti AS poolt kasutatavas küsitlussüsteemis Decipher (Forsta) on samuti kohe alguses salvestatud vastaja kohta vaid unikaalne vastaja ID, mille süsteem genereerib automaatselt ja vastajate isikuandmeid, mida nad on ise olnud nõus jagama, säilitatakse eraldi Norstati andmete hoiustamise keskses süsteemis, seega ka selles süsteemis on vastajate isikuandmed ja vastused kohe alguses eraldatud. Täiendasime selles osas taotlusvormi punktides A ja C (märgistatud rohelise värviga).
b. Palun selgitada, milliseid andmeid küsitlussüsteemi unikaalse lingiga veel kogutakse (nt IP-aadress, küpsised, võrguidentifikaatorid jms)?1
LimeSurveys on võimalik küsimustiku seadete alt sätestada uuringu läbiviimiseks vajalikud tingimused. Oleme oma küsimustikes määratlenud, et ka tunnuskoodidega küsitluste puhul ei salvestata IP-aadresse, ajatempleid, viitavaid URL-e ega muud sellist. Kuna tunnuskoodidega küsitluste puhul on võimalik seadete alt sätestada, et vastajal on võimalik vaid üks kord vastata ja küpsisega mitmekordset vastamist ei ole võimalik teha, siis ka küpsiseid meie küsitlusega ei koguta. Enne kui algavad küsimustele antud vastused salvestatakse kas Exceli või muud tüüpi vastuste andmefaili küsitlussüsteemi poolt järgmised andmed:
• vastuse ID ehk igale vastajale antakse oma järjekorranumber (nr 1,2,3… jne);
• kinnitamise kuupäev, mis anonüümse küsitluse puhul märgitakse küsitlussüsteemi poolt automaatselt kõikide vastajate puhul 1980-01-01 00:00;
• viimane lehekülg ehk lehekülje number, kuhu vastaja jõudis ehk siis kas vastaja lõpetas küsimustiku või jäi mingile kindlale lehele pooleli;
• alustamise keel, kui tegemist on mitmes keeles küsimustikuga;
• ja seed, mis on küsitlussüsteemi poolt juhuslikult genereeritud numbrikombinatsioon, mis tehniliselt tagab, et küsitlussüsteemis on vastajaga ühendatud tema enda vastused, mitte ei seota kogemata kellegi teise vastuseid ja vastuste allalaadimisel säilitatakse vastused selliselt, et iga individuaalse vastaja andmed on kokku koondatud, võimaldamaks vaadata, mida iga individuaalne vastaja terviklikult kõikidele küsimustele vastas.
Decipher (Forsta) ei salvesta vaikimisi vastajate IP-aadresse.3 Küpsiste osas on Norstat Eesti AS vastajatelt enne paneeliga liitumist küsinud, kas nad nõustuvad küpsiste jälgimisega. Decipher (Forsta) salvestab vaikimisi ajatempli mõttes vastamise alguse- ja lõpuaja, mis peegeldab kui kaua vastajatel teatud tüüpi küsimuste täitmine aega võtab. Kuna meie uuringus ei ole küsimustiku täitmise aeg oluline, siis palume Norstat Eesti AS-l enne vastuste saatmist need ajad välja võtta.
6. Kus hoiab Norstat Eesti AS isikuandmeid või/ja millist pilveteenust kasutab isikuandmete töötlemisel?
Norstati andmete hoiustamise keskne süsteem on Norras asuvas serveris. Norstat Eesti AS saab andmetele ligipääsu krüpteeritud VPN ühenduse kaudu. Andmete hoiustamise loogikat kirjeldav skeem on esitatud inglisekeelses Wordi dokumendis Data flow chart.
7. Palun esitage nõusoleku võtmise vorm või selle kavand.
Tartu Ülikool ja Norstat Eesti AS viivad Justiitsministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk on saada teada Eesti elanike arvamust avalike teenuste ja nende osutamise kohta. Uuringu tulemused esitatakse anonüümse üldistatud kokkuvõttena. Uuringus osalemise nõusoleku võite igal ajal tagasi võtta.
Soovin osaleda Kolme sihtrühma korruptsiooniuuringus, olen teadlik, et minu vastuseid kasutatakse uuringu läbiviimisel üldistaval viisil ja annan nõusoleku oma andmete töötlemiseks.
Nõusoleku andmiseks peab vastaja märkima kasti linnukese.
8. Palun esitage küsimustik või selle kavand.
Küsimustiku kavand koos kaaskirjaga on lisatud eraldiseisva Wordi failina pealkirjaga Elanikud_küsimustikud. Küsimustik on suures osas valmis. Võimalik, et lihvime mõne küsimuse/väite sõnastust, et vastajal oleks lihtsam aru saada. Kaaskiri on küsimustiku ees samas Wordi failis.
9. Taotluse punktis 8 olete öelnud, et teavitate andmesubjekte veebiküsitlust saates või telefoniintervjuu alguses, kust andmesubjekti kontaktid on saadud. Palun Teil lisaks hinnata, miks ei ole võimalik andmetöötlusest teavitada varem, enne päringute tegemist. Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte, mille tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada. Teavitamine on ette nähtud IKÜM art 12 – 14. Antud juhul on võimalik teha teavitus ka enne andmetöötluse algust, näiteks avaldada vastav teavitus (koos uuringus toimuva andmetöötluse muude tingimustega) ministeeriumi kodulehel.
Taotluse punktis 8 oleme viimases lõigus kirja pannud, et üldine uuringust teavitamine toimub Justiitsministeeriumi ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi veebilehel/sotsiaalmeedias, millele samuti uuringus osalejate tähelepanu juhitakse. Sellega planeerimegi teavitada andmesubjekte enne andmetöötluse algust. Andmesubjektide teavitamine veebiküsitlust saates või telefoniintervjuu alguses on veel lisaks, kinnistamaks, et andmesubjekt mõistab täielikult, kust oleme tema andmed saanud ja mis eesmärgil me neid kasutame. Tegime taotluse punktis 8 viimases lõigus ka täienduse, mis on märgistatud rohelise värviga.

Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Justiitsministeerium
(taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS


Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun

anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta
X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid

isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti
X

Uuringu nimi
Kolme sihtrühma korruptsiooniuuring


A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:

Kolme sihtrühma korruptsiooniuuringus küsitletakse Eesti elanike, ettevõtjate ja avaliku sektori töötajate hoiakuid. Sihtrühmadelt küsitakse sarnaseid küsimusi, et rühmade hoiakuid saaks võrrelda. Uuring näitab vastajate eetilisi hoiakuid, korruptsiooni leviku tajumist ja vahetut kokkupuudet nn tänavakorruptsiooniga (vastandina kõrgkorruptsioonile). Uuringus mõõdetakse korruptsiooni tajumist, mis annab isikliku korruptsiooniga kokkupuute esinemise kohta väärtuslikku lisainfot. Uuritakse ka seda, kuidas oleksid vastajad väljamõeldud olukorras valmis käituma. Lisaks korruptsiooni äratundmisele uuritakse ka seda, kuidas korruptsiooni aktsepteeritakse. Valdavalt on uuringus valikvastustega küsimused või vastaja hinnangut eeldavad küsimused (kas nõustutakse olukorraga, aktsepteeritakse seda, vms). Uuringuga soovitakse näha sihtrühmades toimunud muutusi, võrreldakse muutusi varasemate uuringutega ning mõõdetakse korruptsiooni ennetustegevuste mõju. Oleme selles taotluses esitanud uuringu tervikliku ülevaate ehk siis kõigi kolme sihtrühma kohta, kuid rõhutame siinkohal, et Andmekaitse Inspektsiooni luba taotleme vaid elanikkonna sihtrühma isikuandmete töötlemiseks ja andmekogumiseks.

Uuringu läbiviimiseks on vaja läbi viia sotsioloogilised küsitlustööd. Selleks koostatakse igas sihtrühmas valimid:
1. Elanikud: representatiivne Eesti 15+ aastaste elanike suhtes (valim koostatakse elukoha (piirkond ja asula tüüp), vanuse ja soo lõikes). Elanike küsitlemisel kasutatakse peamiselt veebiküsitlust, aga mõningatel juhtudel tehakse vajadusel lisaks ka telefoniintervjuusid (vt palun allpool).
2. Ettevõtjad: vähemalt 1 töötajaga ettevõtted (valim koostatakse tegevusala, ettevõtte piirkonna ja suuruse lõikes). Ettevõtete küsitlemisel kasutatakse kombineeritud meetodit: veebiküsitlus + telefoniintervjuud.
3. Avaliku sektori töötajad: valitsusasutused, ametid, inspektsioonid, avalik-õiguslikud, omavalitsuste töötajad, riigikogu ja omavalitsuste volikogude liikmed jne (valimi moodustamisel lähtutakse mitte-proportsionaalse valiku põhimõttest, eesmärgiga tagada piisavalt suured alamrühmad). Avaliku sektori töötajate küsitlemisel kasutatakse veebiküsitlust.
Elanikkonna korruptsioonitaju uurimisel on vaja valimi koostamiseks ja küsitlustöö läbiviimiseks vajalikud täisealise elanikkonna ehk alates 18-eluaastast elanike kontaktandmed (e-posti aadress ja telefoninumber) pärida Rahvastikuregistrist. Selle jaoks vajamegi Andmekaitse Inspektsiooni luba. Ettevõtete ja nende esindajate andmed on Äriregistrist vabalt kättesaadavad ja ka avaliku sektori töötajate kontaktandmed on avalikud. Nende sihtrühmade esindajate kontakteerimisel ja andmekogumisel ei ole vaja eraldi andmepäringut teostada, mistõttu nende sihtrühmade isikuandmete töötlemine ei kuulu Andmekaitse Inspektsiooni loa piiridesse.
Vajaliku arvu küsitletavate leidmiseks elanikkonna hulgas peame pärima vähemalt 3 500 inimese andmed. Valimi suurus kokku on vähemalt 500 inimest. Suurema arvu inimeste andmete pärimine ehk valimi koostamine ülekattega on tingitud asjaolust, et kõik inimesed ei ole nõus uuringus osalema, küsitlus jäetakse pooleli, ühtlasi on vaja tagada valimi esinduslikkus erinevates valimikihtides, et oleks piisavalt suur hulk vastuseid, mille põhjal järeldusi tegema hakata. Kuna vanuse lõikes koostatud valimi puhul on vanemate vanuserühmade (65-74-aastased ja vanemad kui 74-aastased) esindajate poolt veebiküsitluse täitmise tõenäosus madalam, plaanitakse nendes valimikihtides vajaliku hulga vastuste saamiseks kasutada lisaks telefoniintervjuusid, mille küsimustik on samasugune nagu veebiküsitlusel. Telefoniintervjuude arv sõltub veebiküsitluse käigus laekunud vastuste hulgast. Telefoniintervjuud viivad läbi professionaalse küsitlusfirma (teine volitatud töötleja) töötajad, kellele antakse veebiküsitluse läbiviimisega sarnased juhised, kuidas informeerida inimesi nende isikuandmete kogumisest, vastuste töötlemisest, andmete turvalisest säilitamisest, uuringus osalemise vabatahtlikkusest, jms. Küsitlusfirma annab pärast telefoniintervjuude läbiviimist Tartu Ülikoolile ehk volitatud töötlejale kõik vastused üle isikustamata kujul. Küsitlusfirmale edastatakse Rahvastikuregistri päringust vaid telefoninumbrid ja lepitakse kokku turvalised isikuandmete säilitamise tingimused. Telefoniintervjuude läbiviimiseks vajamegi inimeste telefoninumbreid. Kuna uuringus pole vajalik inimese nimi (eesnimi, perenimi), siis seda Rahvastikuregistri päringuga ei küsita. Samuti ei küsi inimese nime küsitlusfirma töötajad telefoniintervjuu läbiviimisel. Inimest ehk andmesubjekti teavitatakse telefoni teel, et tema telefoninumber ja e-posti aadress on saadud juhuvaliku alusel Rahvastikuregistrist. Kuna Eestis pole ühtegi teist registrit peale Rahvastikuregistri, kust sellisel hulgal inimeste andmeid saaks pärida ja teostada ühtlasi andmete pärimise protsessil ka automaatselt juhuvaliku väljavõtt, mis tagab igale inimesele võrdse tõenäosuse valimisse sattumiseks, siis ongi Rahvastikuregistri andmepäring meie uuringu seisukohast vajalik. Seega, juhuvaliku meie uuringu jaoks vajalike küsitletavate hulgast teeb Rahvastikuregister. Rõhutame siinkohal, et kasutame valimi kihistamist ehk siis jaotame valimit erinevate taustatunnuste lõikes nagu sugu, vanus, jne, et küsitlustulemuste põhjal oleks võimalik järeldusi teha, kuid muul moel elanikkonda ja Rahvastikuregistrist päritud andmeid piiritlema ei hakka. Kuna uuring hõlmab ka 15-17-aastaseid Eesti elanikke, kes on seaduse järgi alaealised, siis nende küsitlemine toimub veebi teel Norstat Eesti AS poolt (valimi suurus ~ 30 inimest). Andmekaitse Inspektsiooni Isikuandmete töötleja üldjuhendi peatükk 9 (“Nõusoleku küsimine”) käsitleb alaealise isikuandmete töötlemist infoühiskonna teenuste osutamisel, mis sätestab, et alaealise andmete töötlemine on seaduslik vaid juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane. Seega alates sellest vanusest on alaealisel endal otsustusõigus ehk nõusoleku andmise õigus infoühiskonna teenuse saamiseks.1 Norstat Eesti AS puhul on tegemist infoühiskonna teenuste osutajaga, kellel on 15-17-aastaste puhul olemas eelnevalt uuringutes osalemiseks antud nõusolekud. Seetõttu planeerime kasutada Norstat Eesti AS kontaktandmete kaudu kogutud 15-17-aastaste Eesti elanike vastuseid ja muuhulgas nende vastuste töötlemiseks taotleme Andmekaitse Inspektsiooni luba.
Kõikide sihtrühmade puhul on varasemates korruptsiooniuuringutes üldkogum jaotatud valimikihtideks erinevate taustatunnuste lõikes nagu vanus, sugu ja elukoht (piirkond, asulatüüp) (elanikkond), tegevusala, piirkond, suurus (ettevõtted) ja asutuste tüübid (avalik sektor). Ka käesoleva korruptsiooniuuringu läbiviimisel on oluline rakendada eelnevate uuringutega sarnast metoodilist lähenemist. Selleks, et laiendada valimi põhjal tehtud järeldusi üldkogumile ja tagada järelduste tegemiseks piisavalt suur arv vastuseid igas valimikihis, on vajalik küsimustikku rohkem suunata alaesindatud valimikihtide esindajatele ehk saata meeldetuletusi kindlate valimikihtide esindajatele. Sellest tulenevalt mõtleme kasutada kõikide sihtrühmade (sh) elanikkonna küsitlemisel personaalseid küsitluslinke, mis tähendab, et igale inimesele saadetakse e-posti aadressile unikaalne link küsimustikule vastamiseks. See võimaldab vastajal näiteks küsimustiku täitmine pooleli jätta ja endale sobival ajal jätkata. Siinkohal ja ka uuringu kaaskirjas on väga oluline rõhutada, et tegemist on siiski anonüümse küsitlusega ja inimese e-posti aadressi ei seostata tema vastustega ühelgi moel Meie poolt kasutatavas peamises küsitlussüsteemis (LimeSurvey) on võimalik tunnuskoodidega küsitluste puhul küsimustiku seadete alt määratleda, et tegemist on anonüümse küsitlusega. Tunnuskoodidega juurdepääsetavate ehk unikaalsete küsitluslinkidega küsimustike puhul ei hoita kontaktandmeid koos vastustega, vaid need on eraldi andmebaasis. See tähendab, et kohe algusest peale puudub küsitlussüsteemis seos vastuste ja vastajate kontaktandmete vahel. Norstat Eesti AS poolt kasutatavas küsitlussüsteemis Decipher (Forsta) on samuti kohe alguses salvestatud vastaja kohta vaid unikaalne vastaja ID, mille süsteem genereerib automaatselt ja vastajate isikuandmeid, mida nad on ise olnud nõus jagama, säilitatakse eraldi Norstati andmete hoiustamise keskses süsteemis, seega ka selles süsteemis on vastajate isikuandmed ja vastused kohe alguses eraldatud. Personaliseeritud küsitluslinkide kasutamiseks vajamegi elanikkonna küsitlemisel Rahvastikuregistrist inimeste e-posti aadresse. Teine võimalus elanikkonna veebi teel küsitlemiseks oleks kasutada kõikide inimeste puhul ühtset üldist küsitluslinki, mis aga tähendab, et vastuste laekumine saab olema juhuslik, meil puudub võimalus valimi esinduslikkuse tagamiseks erinevate taustatunnuste lõikes/erinevates valimikihtides ja järelduste tegemiseks ei ole võimalik tagada piisavat hulka vajalikke vastuseid. Kuna tegemist on ühiskonna seisukohalt olulise teemaga, siis on oluline tagada usaldusväärsete järelduste tegemiseks vajalik hulk infot. Eelnevates korruptsiooniuuringutes on elanikkonna andmeid kogutud silmast-silma intervjuudena, millega oli võimalik valimi esinduslikkust paremini tagada. Selle uuringu puhul otsustasime aga meetodit muuta ja minna üle veebiküsitlusele, mis on ressursside kasutamise seisukohast säästlikum variant ja viimaste aastate koroonaviiruse leviku tõttu ka turvalisem.
Küsimustiku kaaskirjas, aga ka enne telefoniintervjuu algust selgitatakse uuringu läbiviimise viisi, eesmärke, isikuandmete kogumise allikat ehk Rahvastikuregistri päringut (elanikkonna küsimustiku puhul) ja teiste sihtrühmade puhul teisi allikaid, andmete/vastuste käitlemist (kogumine, töötlemine, säilitamine/kustutamine). Kaaskirjas on oluline rõhutada uuringu anonüümsust ja vabatahtlikkust osalemises, aga ka andmete kasutamist vaid teadustöö eesmärgil. Kaaskirja lisame ka vajalikke lubasid käsitleva info. Telefoniintervjuu alguses võetakse intervjueeritavalt lähtudes isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunktist 32 vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline aktiivses vormis nõusolek isikuandmete (antud olukorras telefoninumber) töötlemiseks ja intervjuu läbiviimiseks. Ühtlasi teavitatakse intervjueeritavat intervjuu alguses võimalusest see nõusolek iga hetk tagasi võtta.

Korruptsiooniuuringu andmeanalüüsi andmeallikateks ongi küsitlustulemused. Nende andmete põhjal koostatakse ülevaade, kus kirjeldatakse kolme sihtrühma eetilisi hoiakuid korruptsiooni osas, vastuvõtlikkust korruptsioonile ja korruptsiooni leviku tajumist ning teostatakse ka võrdlused eelnevate korruptsiooniuuringute tulemustega, vähemalt 2016. a uuringu tulemused, aga mõne uuritava tunnuse puhul ka 2010. a ja 2006. a uuringutega.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):

Kolme sihtrühma korruptsiooniuuringut on korraldatud sarnase metoodikaga juba 2004. aastast neljal korral – 2004, 2006, 2010 ja viimane uuring viidi läbi 2016. aastal.

Uuringu tegevused toimuvad Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ projekti „Raske peitkuritegevuse ennetamine“ raames.

Korruptsioonivastase tegevuskava 2021-2025 põhjal on eesmärkideks edendada teadlikkust korruptsioonist, suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning arendada uurimisasutuste uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni1. Lisaks on korruptsioonivastase poliitika edukamaks juhtimiseks igas ministeeriumis korruptsiooni ennetamist koordineeriv isik, kes on strateegia tegevuste elluviimise tagaja oma valdkonnas2. Tegevuskava mõju, st elanikkonna, ettevõtjate aga ka avaliku sektori teadlikkust ja korruptsioonivastase poliitika mõju ongi võimalik uurida valdkondliku uuringuga, mis keskendub Eesti inimeste kogemustele ja hinnangutele.

Kavandatav uuring on oluliseks sisendiks Justiitsministeeriumile, et kavandada ja viia ellu riigi õigus- ja kriminaalpoliitikat, mis aitaksid tagada avatud ja turvalist ühiskonda, kus inimesed teavad oma õigusi ja võivad nende kaitses kindlad olla3.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Küsimustiku kaaskirjas selgitame uuringu läbiviimise viisi, eesmärke, isikuandmete kogumise allikat ehk Rahvastikuregistri päringut (elanikkonna küsimustiku puhul) ja teiste sihtrühmade puhul teisi andmeallikaid ning andmete/vastuste käitlemist (kogumine, töötlemine, säilitamine/kustutamine). Kaaskirjas on oluline rõhutada ka uuringu anonüümsust ehk siis, et kasutatavad e-posti aadressid ei seostu vastustega ja vabatahtlikkust osalemises, aga ka andmete kasutamist vaid teadustöö eesmärgil. Kaaskirja lisame ka info vajalike lubade kohta. Kõik laekunud vastused anonümiseeritakse ehk siis töödeldakse kujule, et puuduks igasugune võimalus vastajat vastuste põhjal tuvastada. Anonüümsuse tagamiseks ei salvesta süsteemid, mida veebiküsitluses kasutame vastajate IP-aadresse. Sarnased põhimõtted nagu veebiküsitluse ja selle kaaskirja puhul rakenduvad ka telefoniintervjuude läbiviimisel. Intervjuu alguses selgitatakse vastajale uuringu läbiviimise eesmärke, isikuandmete kogumise allikat (elanikkonna puhul), andmete/vastuste käitlemist (kogumine, töötlemine, säilitamine/kustutamine), uuringu eetilisi aspekte, sh uuritava anonüümsus, uuringus osalemise vabatahtlikkust (võimalus küsimustele mitte vastata, intervjuu pooleli jätta, jne). Telefoniintervjuude vastused salvestatakse küsitleja poolt otse süsteemi ja intervjuusid ei lindistata. Telefoniintervjuu vastuseid ei seostata intervjueeritavate telefoninumbritega. Telefoniintervjuu alguses võetakse intervjueeritavalt lähtudes isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunktist 32 vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline aktiivses vormis nõusolek isikuandmete (antud olukorras telefoninumber) töötlemiseks ja intervjuu läbiviimiseks. Ühtlasi teavitatakse intervjueeritavat intervjuu alguses võimalusest see nõusolek iga hetk tagasi võtta.
Süsteem, mida veebiküsitluse läbiviimisel kasutame (LimeSurvey) asub elektroonselt parooliga turvatud andmete volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli serveris ja ei seo ühtegi e-posti aadressi vastustega ehk e-posti aadressid vastustes ei kajastu. Meie poolt kasutatavas peamises küsitlussüsteemis (LimeSurveys) on võimalik tunnuskoodidega küsitluste puhul küsimustiku seadete alt määratleda, et tegemist on anonüümse küsitlusega. Tunnuskoodidega juurdepääsetavate ehk unikaalsete küsitluslinkidega küsimustike puhul ei hoita kontaktandmeid koos vastustega, vaid need on eraldi andmebaasis. See tähendab, et kohe algusest peale puudub küsitlussüsteemis seos vastuste ja vastajate kontaktandmete vahel. Norstat Eesti AS poolt kasutatavas küsitlussüsteemis Decipher (Forsta) on samuti kohe alguses salvestatud vastaja kohta vaid unikaalne vastaja ID, mille süsteem genereerib automaatselt ja vastajate isikuandmeid, mida nad on ise olnud nõus jagama, säilitatakse eraldi Norstati andmete hoiustamise keskses süsteemis, seega ka selles süsteemis on vastajate isikuandmed ja vastused kohe alguses eraldatud. Andmeid hoiustame samuti elektroonselt parooliga turvatud Tartu Ülikooli serveris. Juurdepääs toorandmetele on ainult uuringu meeskonnal (kuni 3 inimest) ja andmete kaitse eest vastutab projektijuht. Telefoniintervjuude ja 15-17-aastaste veebiküsitluste andmeid hoitakse intervjuude/küsitluse läbiviimise hetkel küsitlusfirma ehk teise volitatud andmete töötleja turvatud süsteemis ja pärast intervjuude toimumist/küsitluse lõppemist antakse kõik andmed Tartu Ülikoolile üle. Küsitlusfirmaga lepitakse kirjalikult kokku isikuandmete säilitamise, hävitamise/kustutamise kord ja muud põhimõtted. Küsitlusfirma tegevuse (sh konfidentsiaalsusnõude hoidmise tagamine) eest vastutab volitatud töötleja (Tartu Ülikool) nagu on sätestatud vastutava töötleja ja volitatud töötleja vahel töövõtulepingu lisana sõlmitud andmetöötluse lepingus. Uuringu kavandamisel ja läbiviimisel lähtume kehtivatest teaduseetika põhimõtetest. Kuna käesoleva uuringu käigus ei koguta eriliiki isikuandmeid, siis pole vaja selle uuringu läbiviimiseks eetikakomitee luba. Et saada selles osas kinnitust, konsulteeriti ka Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialistiga. Kontrollisime küsimustikud selles osas üle ja eemaldasime kõik küsimused, mis kogusid eriliiki isikuandmeid (nt rahvus). Andmete analüüsimisel tagab volitatud töötleja, et vastused ei oleks ühegi isikuga seotud, vastuseid töödeldakse vaid isikustamata kujul ja esitatakse analüüsis statistiliste üldiste (koond)ülevaadetena. Justiitsministeeriumile annab Tartu Ülikool lepingu lõppemisel üle uuringu tulemi ehk uuringuaruande ja anonümiseeritud küsitlustulemused. Uuringuga seotud isikuandmed ehk Rahvastikuregistrist saadud andmed hävitatakse volitatud töötleja ja teise volitatud töötleja poolt ettenähtud aja jooksul ehk hiljemalt kaks kuud pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

Personaliseeritud küsitluslinkide kasutamine tagab selle, et meeldetuletusi ei saadeta juba küsimustikule vastanud inimestele. See tähendab, et inimesed ei pea sama küsimustiku ja teemaga mitu korda tegelema.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.

Uuringu läbiviija ja andmete volitatud töötleja (Tartu Ülikool) esitab koostöös vastutava töötlejaga (Justiitsministeerium) andmepäringu Rahvastikuregistrile. Palume väljavõtet vähemalt 3 500 inimese andmetest. Rahvastikuregister lisab e-postiaadressid ja telefoninumbrid ja võtab Eesti alates 18. aastaste elanike hulgast juhuvalikuga välja vastavad kontaktandmed ning edastab need krüpteerituna uuringu läbiviijale ja andmete volitatud töötlejale (Tartu Ülikool). Esitatud väljavõte inimeste kohta muid andmeid ei sisalda. Palume rahvastikuregistril teha võimalusel kaks erinevat väljavõtet, üks e-posti aadresside ja teine telefoninumbrite kohta, tagamaks, et küsitlusfirmale ehk teisele andmete volitatud töötlejale ei ole ligipääs rohkematele isikuandmetele (vaid telefoninumbrid) kui vajalik.
Pärast küsitluste läbiviimist kustutavad Tartu Ülikooli ja küsitlusfirma andmetöötlejad andmebaasist küsitletavate isikuandmed (Rahvastikuregistrist saadud e-posti aadressid ja telefoninumbrid) ettenähtud aja jooksul ehk hiljemalt kaks kuud pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.
Telefoniintervjuud viib läbi professionaalne küsitlusfirma, sest Tartu Ülikoolil puudub võimekus uuringu jaoks piisavalt suure hulga (kahe sihtrühma lõikes (elanikud ja ettevõtjad) kuni 500 intervjuud) telefoniintervjuude läbiviimiseks. Lisaks isikuandmetele hävitab volitatud töötleja eelnevalt välja toodud tähtaja jooksul kõik muud töö käigus kogutud andmekogud nagu on sätestatud Justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud töövõtulepingus. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

Kvantitatiivse andmeanalüüsi andmeallikateks on Rahvastikuregister (kontaktandmed küsitluse saatmiseks vastavalt valimile), Äriregister ja avaliku sektori asutuste kodulehed ning küsitlustulemused (nii veebis kui ka telefoni teel).

Tagatud on analüüsis kasutatavate andmete turvalisus. See kehtib nii registritest kogutavate kui ka uuringu käigus kogutavate andmete puhul. Andmed asuvad Tartu Ülikooli serveris olevas keskkonnas parooliga kaitstud kaustas, millele on ligipääs üksnes uuringumeeskonna liikmetel. Ka teine volitatud töötleja tagab, et tema süsteemis hoitavad andmed on turvaliselt kaitstud. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed ja uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist, nt üldistavate statistiliste kokkuvõtetena.
1. Vastutava töötleja üldandmed4
Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava töötleja nimi
Justiitsministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis
Ei
1.3 Registrikood või isikukood
70000898
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
1.6 Kontaktandmed

telefon, e-post
Kätlin-Chris Kruusmaa
Tel 5428 0069
[email protected]


NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.



Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms
Tartu Ülikooli ja Justiitsministeeriumi vahel on sõlmitud töövõtuleping nr. 4-7/82, mille lisaks on andmetöötluse leping, kus on määratletud andmete volitatud töötlejaks Tartu Ülikool. Samas andmetöötluse lepingus on ka määratletud, et vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuga võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid, antud juhul telefoniintervjuude läbiviimiseks ning 15-17-aastaste küsitlemiseks professionaalset küsitlusfirmat.
Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid.
Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse korraldamine.
Ministeeriumide tegevusvaldkondi piiritleb vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS). VVS § 59 lg 15 kohaselt kuulub Justiitsministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, kohtuekspertiisi, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine ja andmekaitsealased küsimused ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt.
3. Uuringu tellija

Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem
Rahastaja: uuringut rahastatakse välisvahenditest (Sisejulgeolekufondi meede 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ projekt 2.1. „2.1. Raske peitkuritegevuse ennetamine“).

Tellija: Uuringu tellija on Justiitsministeerium
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk

Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine
Vabariigi Valitsus kiitis 2021. a aastal heaks korruptsioonivastase tegevuskava, mille eesmärkideks on korruptsiooni teadlikkuse edendamine, otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamine ja uurimisvõimekuse arendamine. 6 Tegevuskava mõju, st elanikkonna, ettevõtjate aga ka avaliku sektori teadlikkust ja korruptsioonivastase poliitika mõju ongi võimalik uurida valdkondliku uuringuga, mis keskendub inimeste kogemustele ja hinnangutele. Tegemist on järjekorras 5-nda selleteemalise uuringuga. Uuring on oluline, sest on Eestis peamine uuring, mis korruptsiooniteemasid käsitleb. Kavandatav uuring on Justiitsministeeriumile oluliseks sisendiks riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamisel ja ellu viimisel, mis aitab Eestis tagada avatud ja turvalist ühiskonda, kus inimesed teavad oma õigusi ja võivad oma õiguste kaitses kindlad olla.

Uuringu ülesanneteks on:
• uuringu kolmelt sihtrühmalt (elanikkond, ettevõtted, avalik sektor) info kogumine;
• vastajate eetiliste hoiakute, korruptsiooni leviku tajumise ja vahetu kokkupuute nn tänavakorruptsiooniga uurimine;
• tulemuste võrdlus varasemate uuringutega;
• sihtrühmade võrdlemine;
• kogutud andmete põhjal järelduste tegemine.

Kvantitatiivsete meetoditega saab anda statistilisi hinnanguid, teostada võrdlust varasemate korruptsiooniuuringute tulemustega ja võrrelda sihtrühmade hinnanguid.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus

Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning kui palju neid on
Eesti elanikud alates 15. eluaastast:
• Valimisuurus: 500 inimest
Kuna andmeid on vaja võtta ülekattega, siis on Rahvastikuregistrist päritavate andmete hulk vähemalt 3 500 inimest (alates 18. eluaastast elanikud).
Ettevõtete valimi suurus on umbes 500 inimest ja avaliku sektori töötajate valimi suurus on ligikaudu 1 000 inimest. Ettevõtete ja avaliku sektori töötajate andmete töötlemine ei piiritle Andmekaitse Inspektsiooni loa alla, sest andmed on kättesaadavad avalikest allikatest.
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis

Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
Rahvastikuregistrist täisealiste Eesti elanike kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) juhuvaliku alusel.

Lisaks töötleme käesolevas uuringus ka avalikult kätte saadavaid Äriregistri andmeid (ettevõtete kontaktisikute telefoninumbrid ja e-posti aadressid) ja avaliku sektori töötajate e-posti aadressid.
6. Isikuandmete allikad

Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
Rahvastikuregister (elanikud), Äriregister (ettevõtjad), Internet ehk asutuste kodulehed, jne (avaliku sektori töötajad).
7. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus


Ei, kõik volitatud töötleja (sh teise volitatud töötleja käest saadud andmed) käes olevad isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist ehk hiljemalt 2 kuud pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise (kodeerimise) viib läbi ...

Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH

7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis säilitatakse
Ei, kõik volitatud töötleja (sh teise volitatud töötleja käest saadud andmed) käes olevad isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist ehk hiljemalt 2 kuud pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest
Andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud:
1. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus;
2. loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega;
3. nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust.
Küsitlusuuringu isikuandmete töötlemise eesmärk on nende uuringusse kutsumine. Hiljemalt 2 kuud pärast uuringu lõppemist (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024 toimub isikuandmete hävitamine/kustutamine. Veebiküsimustiku kaaskirjas, aga ka telefoniintervjuu alguses teavitatakse küsitluses osalejat, kust ja millisel õiguslikul alusel on tema (isiku)andmed saadud, selgitatakse uuringu läbiviimisega seonduvat ja tulemuste kasutamist. Elanikkonna veebiküsitluse kaaskirjas ja enne telefoniintervjuu algust selgitatakse ka, et uuringu läbiviimiseks on saadud AKI teadusuuringu läbiviimise luba ning uuringu tellijaks on Justiitsministeerium kui valdkonna poliitikakujundamise eest vastutaja.
Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata kauem kui uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalik ning vastuste andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Andmesubjekti teavitatakse uuringu läbiviimiseks kontakti võtmisel (telefonis, e-mailis) tema kontaktandmete päritolust, uuringu tellijast ja vastamise vabatahtlikkusest. Selgitatakse ka õiguslikku alust (näiteks, et uuring on saanud vastava teadusuuringu taotluse alusel Andmekaitse inspektsiooni loa selleks vajalike isikuandmete pärimiseks Rahvastikuregistrist ja töötlemiseks, jms).

Üldine uuringust teavitamine toimub Justiitsministeeriumi ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi veebilehel/sotsiaalmeedias, millele samuti uuringus osalejate tähelepanu juhitakse. Üldine teavitamine toimub enne küsitlemise ja andmetöötluse algust. Sarnaselt veebiküsimustiku kaaskirjaga ja telefoniintervjuu algustekstiga, tuuakse üldises uuringust teavitamise postituses välja, kust ja millisel õiguslikul alusel andmesubjektide (isiku)andmed kogutakse, selgitatakse uuringu läbiviimisega seonduvat ja tulemuste kasutamist.
9. Isikuandmete edastamine välisriiki7

Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid

Ei
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse

Loetelu riikidest

9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse

Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms)

10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada

Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)



Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).

Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed
X
Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas)



Kätlin-Chris Kruusmaa
(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)











Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed

NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.

Volitatud töötleja nimi

asutuse/äriühing/FIE nimi
Tartu Ülikool
Registrikood või isikukood
74001073
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Lossi 36-303, 51003, Tartu, +372 7376141
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Ülikooli 18, 50090 Tartu
Kontaktandmed

telefon, e-post
Doris Pavlov, tel 501 0278,
[email protected]

Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)



Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed

NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.

Volitatud töötleja nimi

asutuse/äriühing/FIE nimi
Norstat Eesti AS
Registrikood või isikukood
11444875
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 15, 10122
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 15, 10122
Kontaktandmed

telefon, e-post
Evelin Pae, +372 55575664, [email protected]

Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)