Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Justiitsministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun

anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid

isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X

Uuringu nimi Kolme sihtrühma korruptsiooniuuring

A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult

vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:

Kolme sihtrühma korruptsiooniuuringus küsitletakse Eesti elanike, ettevõtjate ja avaliku sektori

töötajate hoiakuid. Sihtrühmadelt küsitakse sarnaseid küsimusi, et rühmade hoiakuid saaks võrrelda.

Uuring näitab vastajate eetilisi hoiakuid, korruptsiooni leviku tajumist ja vahetut kokkupuudet nn

tänavakorruptsiooniga (vastandina kõrgkorruptsioonile). Uuringus mõõdetakse korruptsiooni

tajumist, mis annab isikliku korruptsiooniga kokkupuute esinemise kohta väärtuslikku lisainfot.

Uuritakse ka seda, kuidas oleksid vastajad väljamõeldud olukorras valmis käituma. Lisaks

korruptsiooni äratundmisele uuritakse ka seda, kuidas korruptsiooni aktsepteeritakse. Valdavalt on

uuringus valikvastustega küsimused või vastaja hinnangut eeldavad küsimused (kas nõustutakse

olukorraga, aktsepteeritakse seda, vms). Uuringuga soovitakse näha sihtrühmades toimunud

muutusi, võrreldakse muutusi varasemate uuringutega ning mõõdetakse korruptsiooni

ennetustegevuste mõju. Oleme selles taotluses esitanud uuringu tervikliku ülevaate ehk siis kõigi

kolme sihtrühma kohta, kuid rõhutame siinkohal, et Andmekaitse Inspektsiooni luba taotleme vaid

elanikkonna sihtrühma isikuandmete töötlemiseks ja andmekogumiseks.

Uuringu läbiviimiseks on vaja läbi viia sotsioloogilised küsitlustööd. Selleks koostatakse igas

sihtrühmas valimid:

1. Elanikud: representatiivne Eesti elanike suhtes (valim koostatakse elukoha (piirkond ja asula

tüüp), vanuse ja soo lõikes). Elanike küsitlemisel kasutatakse peamiselt veebiküsitlust, aga

mõningatel juhtudel tehakse vajadusel lisaks ka telefoniintervjuusid (vt palun allpool).

2. Ettevõtjad: vähemalt 1 töötajaga ettevõtted (valim koostatakse tegevusala, ettevõtte

piirkonna ja suuruse lõikes). Ettevõtete küsitlemisel kasutatakse kombineeritud meetodit:

veebiküsitlus + telefoniintervjuud.

3. Avaliku sektori töötajad: valitsusasutused, ametid, inspektsioonid, avalik-õiguslikud,

omavalitsuste töötajad, Riigikogu ja omavalitsuste volikogude liikmed jne (valimi

moodustamisel lähtutakse mitte-proportsionaalse valiku põhimõttest, eesmärgiga tagada

piisavalt suured alamrühmad). Avaliku sektori töötajate küsitlemisel kasutatakse

veebiküsitlust.

Elanikkonna korruptsioonitaju uurimisel on valimi koostamiseks ja küsitlustöö läbiviimiseks vaja

täisealise elanikkonna ehk alates 18-eluaastast elanike kontaktandmed (e-posti aadress ja

telefoninumber) pärida Rahvastikuregistrist. Selle jaoks vajamegi Andmekaitse Inspektsiooni luba.

Ettevõtete ja nende esindajate andmed on Äriregistrist vabalt kättesaadavad ja ka avaliku sektori

töötajate kontaktandmed on avalikud. Nende sihtrühmade esindajate kontakteerimisel ja

andmekogumisel ei ole vaja eraldi andmepäringut teostada, mistõttu nende sihtrühmade

isikuandmete töötlemine ei kuulu Andmekaitse Inspektsiooni loa piiridesse.

Vajaliku arvu küsitletavate leidmiseks elanikkonna hulgas peame pärima vähemalt 3 500 inimese

andmed. Valimi suurus kokku on vähemalt 500 inimest. Suurema arvu inimeste andmete pärimine

ehk valimi koostamine ülekattega on tingitud asjaolust, et kõik inimesed ei ole nõus uuringus

osalema, küsitlus jäetakse pooleli, ühtlasi on vaja tagada valimi esinduslikkus erinevates

valimikihtides, et oleks piisavalt suur hulk vastuseid, mille põhjal järeldusi tegema hakata. Kuna

vanuse lõikes koostatud valimi puhul on vanemate vanuserühmade (65-74-aastased ja vanemad kui

74-aastased) esindajate poolt veebiküsitluse täitmise tõenäosus madalam, plaanitakse nendes

valimikihtides vajaliku hulga vastuste saamiseks kasutada lisaks telefoniintervjuusid, mille

küsimustik on samasugune nagu veebiküsitlusel. Telefoniintervjuude arv sõltub veebiküsitluse

käigus laekunud vastuste hulgast. Telefoniintervjuud viivad läbi professionaalse küsitlusfirma (teine

volitatud töötleja) töötajad, kellele antakse veebiküsitluse läbiviimisega sarnased juhised, kuidas

informeerida inimesi nende isikuandmete kogumisest, vastuste töötlemisest, andmete turvalisest

säilitamisest, uuringus osalemise vabatahtlikkusest, jms. Küsitlusfirma annab pärast

telefoniintervjuude läbiviimist Tartu Ülikoolile ehk volitatud töötlejale kõik vastused üle

isikustamata kujul. Küsitlusfirmale edastatakse Rahvastikuregistri päringust vaid telefoninumbrid ja

lepitakse kokku turvalised isikuandmete säilitamise tingimused. Telefoniintervjuude läbiviimiseks

vajamegi inimeste telefoninumbreid. Kuna uuringus pole vajalik inimese nimi (eesnimi, perenimi),

siis seda Rahvastikuregistri päringuga ei küsita. Samuti ei küsi inimese nime küsitlusfirma töötajad

telefoniintervjuu läbiviimisel. Inimest ehk andmesubjekti teavitatakse telefoni teel, et tema

telefoninumber ja e-posti aadress on saadud juhuvaliku alusel Rahvastikuregistrist. Kuna Eestis pole

ühtegi teist registrit peale Rahvastikuregistri, kust sellisel hulgal inimeste andmeid saaks pärida ja

teostada ühtlasi andmete pärimise protsessil ka automaatselt juhuvaliku väljavõtt, mis tagab igale

inimesele võrdse tõenäosuse valimisse sattumiseks, siis ongi Rahvastikuregistri andmepäring meie

uuringu seisukohast vajalik. Seega, juhuvaliku meie uuringu jaoks vajalike küsitletavate hulgast teeb

Rahvastikuregister. Rõhutame siinkohal, et kasutame valimi kihistamist ehk siis jaotame valimit

erinevate taustatunnuste lõikes nagu sugu, vanus, jne, et küsitlustulemuste põhjal oleks võimalik

järeldusi teha, kuid muul moel elanikkonda ja Rahvastikuregistrist päritud andmeid piiritlema ei

hakka.

Kõikide sihtrühmade puhul on varasemates korruptsiooniuuringutes üldkogum jaotatud

valimikihtideks erinevate taustatunnuste lõikes nagu vanus, sugu ja elukoht (piirkond, asulatüüp)

(elanikkond), tegevusala, piirkond, suurus (ettevõtted) ja asutuste tüübid (avalik sektor). Ka

käesoleva korruptsiooniuuringu läbiviimisel on oluline rakendada eelnevate uuringutega sarnast

metoodilist lähenemist. Selleks, et laiendada valimi põhjal tehtud järeldusi üldkogumile ja tagada

järelduste tegemiseks piisavalt suur arv vastuseid igas valimikihis, on vajalik küsimustikku rohkem

suunata alaesindatud valimikihtide esindajatele ehk saata meeldetuletusi kindlate valimikihtide

esindajatele. Sellest tulenevalt mõtleme kasutada kõikide sihtrühmade (sh) elanikkonna küsitlemisel

personaalseid küsitluslinke, mis tähendab, et igale inimesele saadetakse e-posti aadressile unikaalne

link küsimustikule vastamiseks. See võimaldab vastajal näiteks küsimustiku täitmine pooleli jätta ja

endale sobival ajal jätkata. Siinkohal ja ka uuringu kaaskirjas on väga oluline rõhutada, et tegemist

on siiski anonüümse küsitlusega ja inimese e-posti aadressi ei seostata tema vastustega ühelgi moel Meie poolt kasutatavas peamises küsitlussüsteemis (LimeSurvey) on võimalik tunnuskoodidega

küsitluste puhul küsimustiku seadete alt määratleda, et tegemist on anonüümse küsitlusega.

Tunnuskoodidega juurdepääsetavate ehk unikaalsete küsitluslinkidega küsimustike puhul ei hoita

kontaktandmeid koos vastustega, vaid need on eraldi andmebaasis. See tähendab, et kohe algusest

peale puudub küsitlussüsteemis seos vastuste ja vastajate kontaktandmete vahel. Norstat Eesti AS

poolt kasutatavas küsitlussüsteemis Decipher (Forsta) on samuti kohe alguses salvestatud vastaja

kohta vaid unikaalne vastaja ID, mille süsteem genereerib automaatselt ja vastajate isikuandmeid

säilitatakse eraldi Norstati andmete hoiustamise keskses süsteemis, seega ka selles süsteemis on

telefoniintervjuude läbiviimisel vastajate isikuandmed ja vastused kohe alguses eraldatud.

Personaliseeritud küsitluslinkide kasutamiseks vajamegi elanikkonna küsitlemisel

Rahvastikuregistrist inimeste e-posti aadresse. Teine võimalus elanikkonna veebi teel küsitlemiseks

oleks kasutada kõikide inimeste puhul ühtset üldist küsitluslinki, mis aga tähendab, et vastuste

laekumine saab olema juhuslik, meil puudub võimalus valimi esinduslikkuse tagamiseks erinevate

taustatunnuste lõikes/erinevates valimikihtides ja järelduste tegemiseks ei ole võimalik tagada

piisavat hulka vajalikke vastuseid. Kuna tegemist on ühiskonna seisukohalt olulise teemaga, siis on

oluline tagada usaldusväärsete järelduste tegemiseks vajalik hulk infot. Eelnevates

korruptsiooniuuringutes on elanikkonna andmeid kogutud silmast-silma intervjuudena, millega oli

võimalik valimi esinduslikkust paremini tagada. Selle uuringu puhul otsustasime aga meetodit

muuta ja minna üle veebiküsitlusele, mis on ressursside kasutamise seisukohast säästlikum variant

ja viimaste aastate koroonaviiruse leviku tõttu ka turvalisem.

Küsimustiku kaaskirjas, aga ka enne telefoniintervjuu algust selgitatakse uuringu läbiviimise viisi,

eesmärke, isikuandmete kogumise allikat ehk Rahvastikuregistri päringut (elanikkonna küsimustiku

puhul) ja teiste sihtrühmade puhul teisi allikaid, andmete/vastuste käitlemist (kogumine, töötlemine,

säilitamine/kustutamine). Kaaskirjas on oluline rõhutada uuringu anonüümsust ja vabatahtlikkust

osalemises, aga ka andmete kasutamist vaid teadustöö eesmärgil. Kaaskirja lisame ka vajalikke

lubasid käsitleva info. Telefoniintervjuu alguses võetakse intervjueeritavalt lähtudes isikuandmete

kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunktist 32 vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline

aktiivses vormis nõusolek isikuandmete (antud olukorras telefoninumber) töötlemiseks ja intervjuu

läbiviimiseks. Ühtlasi teavitatakse intervjueeritavat intervjuu alguses võimalusest see nõusolek iga

hetk tagasi võtta.

Korruptsiooniuuringu andmeanalüüsi andmeallikateks ongi küsitlustulemused. Nende andmete

põhjal koostatakse ülevaade, kus kirjeldatakse kolme sihtrühma eetilisi hoiakuid korruptsiooni osas,

vastuvõtlikkust korruptsioonile ja korruptsiooni leviku tajumist ning teostatakse ka võrdlused

eelnevate korruptsiooniuuringute tulemustega, vähemalt 2016. a uuringu tulemused, aga mõne

uuritava tunnuse puhul ka 2010. a ja 2006. a uuringutega.

B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite

kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende

vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja

vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):

Kolme sihtrühma korruptsiooniuuringut on korraldatud sarnase metoodikaga juba 2004. aastast

neljal korral – 2004, 2006, 2010 ja viimane uuring viidi läbi 2016. aastal.

Uuringu tegevused toimuvad Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse

ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ projekti

„Raske peitkuritegevuse ennetamine“ raames.

Korruptsioonivastase tegevuskava 2021-2025 põhjal on eesmärkideks edendada teadlikkust

korruptsioonist, suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning arendada uurimisasutuste

uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni1. Lisaks on korruptsioonivastase

1 https://www.korruptsioon.ee/sites/default/files/2023-07/korruptsioonivastane_tegevuskava_16.02%20%281%29.pdf

poliitika edukamaks juhtimiseks igas ministeeriumis korruptsiooni ennetamist koordineeriv isik, kes

on strateegia tegevuste elluviimise tagaja oma valdkonnas2. Tegevuskava mõju, st elanikkonna,

ettevõtjate aga ka avaliku sektori teadlikkust ja korruptsioonivastase poliitika mõju ongi võimalik

uurida valdkondliku uuringuga, mis keskendub Eesti inimeste kogemustele ja hinnangutele.

Kavandatav uuring on oluliseks sisendiks Justiitsministeeriumile, et kavandada ja viia ellu riigi

õigus- ja kriminaalpoliitikat, mis aitaksid tagada avatud ja turvalist ühiskonda, kus inimesed teavad

oma õigusi ja võivad nende kaitses kindlad olla3.

C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Küsimustiku kaaskirjas selgitame uuringu läbiviimise viisi, eesmärke, isikuandmete kogumise

allikat ehk Rahvastikuregistri päringut (elanikkonna küsimustiku puhul) ja teiste sihtrühmade puhul

teisi andmeallikaid ning andmete/vastuste käitlemist (kogumine, töötlemine,

säilitamine/kustutamine). Kaaskirjas on oluline rõhutada ka uuringu anonüümsust ehk siis, et

kasutatavad e-posti aadressid ei seostu vastustega ja vabatahtlikkust osalemises, aga ka andmete

kasutamist vaid teadustöö eesmärgil. Kaaskirja lisame ka info vajalike lubade kohta. Kõik laekunud

vastused anonümiseeritakse ehk siis töödeldakse kujule, et puuduks igasugune võimalus vastajat

vastuste põhjal tuvastada. Anonüümsuse tagamiseks ei salvesta süsteem, mida veebiküsitluses

kasutame vastajate IP-aadresse. Sarnased põhimõtted nagu veebiküsitluse ja selle kaaskirja puhul

rakenduvad ka telefoniintervjuude läbiviimisel. Intervjuu alguses selgitatakse vastajale uuringu

läbiviimise eesmärke, isikuandmete kogumise allikat (elanikkonna puhul), andmete/vastuste

käitlemist (kogumine, töötlemine, säilitamine/kustutamine), uuringu eetilisi aspekte, sh uuritava

anonüümsus, uuringus osalemise vabatahtlikkust (võimalus küsimustele mitte vastata, intervjuu

pooleli jätta, jne). Telefoniintervjuude vastused salvestatakse küsitleja poolt otse süsteemi ja

intervjuusid ei lindistata. Telefoniintervjuu vastuseid ei seostata intervjueeritavate

telefoninumbritega. Telefoniintervjuu alguses võetakse intervjueeritavalt lähtudes isikuandmete

kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunktist 32 vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline

aktiivses vormis nõusolek isikuandmete (antud olukorras telefoninumber) töötlemiseks ja intervjuu

läbiviimiseks. Ühtlasi teavitatakse intervjueeritavat intervjuu alguses võimalusest see nõusolek iga

hetk tagasi võtta.

Süsteem, mida veebiküsitluse läbiviimisel kasutame (LimeSurvey) asub elektroonselt parooliga

turvatud andmete volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli serveris ja ei seo ühtegi e-posti aadressi

vastustega ehk e-posti aadressid vastustes ei kajastu. Meie poolt kasutatavas peamises

küsitlussüsteemis (LimeSurveys) on võimalik tunnuskoodidega küsitluste puhul küsimustiku

seadete alt määratleda, et tegemist on anonüümse küsitlusega. Tunnuskoodidega juurdepääsetavate

ehk unikaalsete küsitluslinkidega küsimustike puhul ei hoita kontaktandmeid koos vastustega, vaid

need on eraldi andmebaasis. See tähendab, et kohe algusest peale puudub küsitlussüsteemis seos

vastuste ja vastajate kontaktandmete vahel. Norstat Eesti AS poolt kasutatavas küsitlussüsteemis

Decipher (Forsta) on samuti kohe alguses salvestatud vastaja kohta vaid unikaalne vastaja ID, mille

süsteem genereerib automaatselt ja vastajate isikuandmeid säilitatakse eraldi Norstati andmete

hoiustamise keskses süsteemis, seega ka selles süsteemis on telefoniintervjuude läbiviimisel

vastajate isikuandmed ja vastused kohe alguses eraldatud. Andmeid hoiustame samuti elektroonselt

parooliga turvatud Tartu Ülikooli serveris. Juurdepääs toorandmetele on ainult uuringu meeskonnal

(kuni 3 inimest) ja andmete kaitse eest vastutab projektijuht. Telefoniintervjuude andmeid hoitakse

intervjuude läbiviimise hetkel küsitlusfirma ehk teise volitatud andmete töötleja turvatud süsteemis

ja pärast intervjuude toimumist antakse kõik andmed Tartu Ülikoolile üle. Küsitlusfirmaga lepitakse

kirjalikult kokku isikuandmete säilitamise, hävitamise/kustutamise kord ja muud põhimõtted.

Küsitlusfirma tegevuse (sh konfidentsiaalsusnõude hoidmise tagamine) eest vastutab volitatud

2 https://www.korruptsioon.ee/et/korruptsiooni-ennetus/korruptsiooni-ennetuse-kontaktid-ministeeriumides 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/12898206?leiaKehtiv

töötleja (Tartu Ülikool) nagu on sätestatud vastutava töötleja ja volitatud töötleja vahel

töövõtulepingu lisana sõlmitud andmetöötluse lepingus. Uuringu kavandamisel ja läbiviimisel

lähtume kehtivatest teaduseetika põhimõtetest. Kuna käesoleva uuringu käigus ei koguta eriliiki

isikuandmeid, siis pole vaja selle uuringu läbiviimiseks eetikakomitee luba. Et saada selles osas

kinnitust, konsulteeriti ka Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialistiga. Kontrollisime küsimustikud

selles osas üle ja eemaldasime kõik küsimused, mis kogusid eriliiki isikuandmeid (nt rahvus).

Andmete analüüsimisel tagab volitatud töötleja, et vastused ei oleks ühegi isikuga seotud, vastuseid

töödeldakse vaid isikustamata kujul ja esitatakse analüüsis statistiliste üldiste (koond)ülevaadetena.

Justiitsministeeriumile annab Tartu Ülikool lepingu lõppemisel üle uuringu tulemi ehk

uuringuaruande ja anonümiseeritud küsitlustulemused. Uuringuga seotud isikuandmed ehk

Rahvastikuregistrist saadud andmed hävitatakse volitatud töötleja ja teise volitatud töötleja poolt

ettenähtud aja jooksul ehk hiljemalt kaks kuud pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise

kohta.

Personaliseeritud küsitluslinkide kasutamine tagab selle, et meeldetuletusi ei saadeta juba

küsimustikule vastanud inimestele. See tähendab, et inimesed ei pea sama küsimustiku ja teemaga

mitu korda tegelema.

D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.

Uuringu läbiviija ja andmete volitatud töötleja (Tartu Ülikool) esitab koostöös vastutava töötlejaga

(Justiitsministeerium) andmepäringu Rahvastikuregistrile. Palume väljavõtet vähemalt 3 500

inimese andmetest. Rahvastikuregister lisab e-postiaadressid ja telefoninumbrid ja võtab Eesti alates

18. aastaste elanike hulgast juhuvalikuga välja vastavad kontaktandmed ning edastab need

krüpteerituna uuringu läbiviijale ja andmete volitatud töötlejale (Tartu Ülikool). Esitatud väljavõte

inimeste kohta muid andmeid ei sisalda. Palume rahvastikuregistril teha võimalusel kaks erinevat

väljavõtet, üks e-posti aadresside ja teine telefoninumbrite kohta, tagamaks, et küsitlusfirmale ehk

teisele andmete volitatud töötlejale ei ole ligipääs rohkematele isikuandmetele (vaid

telefoninumbrid) kui vajalik.

Pärast küsitluste läbiviimist kustutavad Tartu Ülikooli ja küsitlusfirma andmetöötlejad andmebaasist

küsitletavate isikuandmed (Rahvastikuregistrist saadud e-posti aadressid ja telefoninumbrid)

ettenähtud aja jooksul ehk hiljemalt kaks kuud pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise

kohta.

Telefoniintervjuud viib läbi professionaalne küsitlusfirma, sest Tartu Ülikoolil puudub võimekus

uuringu jaoks piisavalt suure hulga (kahe sihtrühma lõikes (elanikud ja ettevõtjad) kuni 500

intervjuud) telefoniintervjuude läbiviimiseks. Lisaks isikuandmetele hävitab volitatud töötleja

eelnevalt välja toodud tähtaja jooksul kõik muud töö käigus kogutud andmekogud nagu on sätestatud

Justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud töövõtulepingus. Seda kinnitatakse eraldi aktil

andmekogude hävitamise kohta.

Kvantitatiivse andmeanalüüsi andmeallikateks on Rahvastikuregister (kontaktandmed küsitluse

saatmiseks vastavalt valimile), Äriregister ja avaliku sektori asutuste kodulehed ning

küsitlustulemused (nii veebis kui ka telefoni teel).

Tagatud on analüüsis kasutatavate andmete turvalisus. See kehtib nii registritest kogutavate kui ka

uuringu käigus kogutavate andmete puhul. Andmed asuvad Tartu Ülikooli serveris olevas

keskkonnas parooliga kaitstud kaustas, millele on ligipääs üksnes uuringumeeskonna liikmetel. Ka

teine volitatud töötleja tagab, et tema süsteemis hoitavad andmed on turvaliselt kaitstud. Kõik

uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed ja uuringuaruandes kajastatakse andmeid

nii, et need ei võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist, nt üldistavate statistiliste

kokkuvõtetena.

1. Vastutava töötleja üldandmed4 Täidab taotluse esitaja

1.1 Vastutava töötleja nimi Justiitsministeerium

1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei

1.3 Registrikood või isikukood 70000898

1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade

aadressid

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne

registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

1.6 Kontaktandmed

telefon, e-post

Kätlin-Chris Kruusmaa

Tel 5428 0069

[email protected]

NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.

Täidab taotluse esitaja

2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus

Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud

teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti

avamise otsus, leping vms

Tartu Ülikooli ja Justiitsministeeriumi vahel on

sõlmitud töövõtuleping nr. 4-7/82, mille lisaks on

andmetöötluse leping, kus on määratletud

andmete volitatud töötlejaks Tartu Ülikool.

Samas andmetöötluse lepingus on ka

määratletud, et vastutava töötleja kirjaliku

nõusolekuga võib volitatud töötleja kasutada

isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud

töötlejaid, antud juhul telefoniintervjuude

läbiviimiseks professionaalset küsitlusfirmat.

Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on

lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja

ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks

ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis

tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus

teha päringuid teise vastutava või volitatud

töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid.

Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1

punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi ministeeriumide

4Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja

asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad

ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku

teadus- ja arendustegevuse korraldamine.

Ministeeriumide tegevusvaldkondi piiritleb

vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS). VVS

§ 59 lg 15 kohaselt kuulub Justiitsministeeriumi

valitsemisalasse muuhulgas õigusloome

koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine

ja Riigi Teataja väljaandmine, esimese ja teise

astme kohtute, prokuratuuri, kohtuekspertiisi,

vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse

korraldamine, samuti välisriigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise

otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna

koordineerimine ja andmekaitsealased

küsimused ning õigusloome ministeeriumi

pädevuse kohaselt.

3. Uuringu tellija

Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle

edastatakse vaid uuringu tulem

Rahastaja: uuringut rahastatakse välisvahenditest

(Sisejulgeolekufondi meede 3.3 "Kuritegevuse

ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse

valdkonna suutlikkuse suurendamine“ projekt

2.1. „2.1. Raske peitkuritegevuse ennetamine“).

Tellija: Uuringu tellija on Justiitsministeerium

4. Isikuandmete töötlemise eesmärk

Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud

hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik

isikuandmete töötlemine

Vabariigi Valitsus kiitis 2021. a aastal heaks

korruptsioonivastase tegevuskava, mille

eesmärkideks on korruptsiooni teadlikkuse

edendamine, otsuste ja tegevuste läbipaistvuse

suurendamine ja uurimisvõimekuse arendamine. 6 Tegevuskava mõju, st elanikkonna, ettevõtjate

aga ka avaliku sektori teadlikkust ja

korruptsioonivastase poliitika mõju ongi

võimalik uurida valdkondliku uuringuga, mis

keskendub inimeste kogemustele ja hinnangutele.

Tegemist on järjekorras 5-nda selleteemalise

uuringuga. Uuring on oluline, sest on Eestis

peamine uuring, mis korruptsiooniteemasid

käsitleb. Kavandatav uuring on

Justiitsministeeriumile oluliseks sisendiks riigi

õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamisel ja ellu

viimisel, mis aitab Eestis tagada avatud ja

turvalist ühiskonda, kus inimesed teavad oma

õigusi ja võivad oma õiguste kaitses kindlad olla.

Uuringu ülesanneteks on:

- uuringu kolmelt sihtrühmalt (elanikkond,

ettevõtted, avalik sektor) info kogumine;

- vastajate eetiliste hoiakute, korruptsiooni

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013007 6 Siseministeerium. Käskkiri, 14.02.2023 nr 1-3/27. Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu

siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine" toetuse andmise tingimused.

leviku tajumise ja vahetu kokkupuute nn

tänavakorruptsiooniga uurimine;

- tulemuste võrdlus varasemate

uuringutega;

- sihtrühmade võrdlemine;

- kogutud andmete põhjal järelduste

tegemine.

Kvantitatiivsete meetoditega saab anda statistilisi

hinnanguid, teostada võrdlust varasemate

korruptsiooniuuringute tulemustega ja võrrelda

sihtrühmade hinnanguid.

5. Isikute kategooriad, kelle andmeid

töödeldakse ning valimi suurus

Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning

kui palju neid on

Eesti elanikud alates 18. eluaastast:

 Valimisuurus: 500 inimest

Kuna andmeid on vaja võtta ülekattega, siis on

Rahvastikuregistrist päritavate andmete hulk

vähemalt 3 500 inimest (alates 18. eluaastast

elanikud).

Ettevõtete valimi suurus on umbes 500 inimest ja

avaliku sektori töötajate valimi suurus on

ligikaudu 1 000 inimest. Ettevõtete ja avaliku

sektori töötajate andmete töötlemine ei piiritle

Andmekaitse Inspektsiooni loa alla, sest andmed

on kättesaadavad avalikest allikatest.

5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis

Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi,

terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)

Rahvastikuregistrist täisealiste Eesti elanike

kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

juhuvaliku alusel.

Lisaks töötleme käesolevas uuringus ka avalikult

kätte saadavaid Äriregistri andmeid (ettevõtete

kontaktisikute telefoninumbrid ja e-posti

aadressid) ja avaliku sektori töötajate e-posti

aadressid.

6. Isikuandmete allikad

Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid,

küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse

Rahvastikuregister (elanikud), Äriregister

(ettevõtjad), Internet ehk asutuste kodulehed, jne

(avaliku sektori töötajad).

7. Uuringu vajadusteks kogutud

isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus

Ei, kõik volitatud töötleja (sh teise volitatud

töötleja käest saadud andmed) käes olevad

isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast

kogumise eesmärgi saavutamist ehk hiljemalt 2

kuud pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris

2024. Seda kinnitatakse eraldi aktil

andmekogude hävitamise kohta.

7.1 Isikuandmete umbisikustamise

(kodeerimise) viib läbi ...

Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH

7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis

säilitatakse

Ei, kõik volitatud töötleja (sh teise volitatud

töötleja käest saadud andmed) käes olevad

isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast

kogumise eesmärgi saavutamist ehk hiljemalt 2

kuud pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris

2024. Seda kinnitatakse eraldi aktil

andmekogude hävitamise kohta.

8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete

töötlemisest

Andmesubjekti teavitamine ei ole

võimalik/põhjendatud:

1. andmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjekti huve, sest väljund on

teaduslik üldistus;

2. loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult

suurte kuludega;

3. nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt

vähendab üldistuste valiidsust.

Küsitlusuuringu isikuandmete töötlemise

eesmärk on nende uuringusse kutsumine.

Hiljemalt 2 kuud pärast uuringu lõppemist (tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist)

ehk veebruaris 2024 toimub isikuandmete

hävitamine/kustutamine. Veebiküsimustiku

kaaskirjas, aga ka telefoniintervjuu alguses

teavitatakse küsitluses osalejat, kust ja millisel

õiguslikul alusel on tema (isiku)andmed saadud,

selgitatakse uuringu läbiviimisega seonduvat ja

tulemuste kasutamist. Elanikkonna

veebiküsitluse kaaskirjas ja enne

telefoniintervjuu algust selgitatakse ka, et

uuringu läbiviimiseks on saadud AKI

teadusuuringu läbiviimise luba ning uuringu

tellijaks on Justiitsministeerium kui valdkonna

poliitikakujundamise eest vastutaja.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud

kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata kauem

kui uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalik

ning vastuste andmeid töödeldakse selliselt, et

andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Andmesubjekti teavitatakse uuringu

läbiviimiseks kontakti võtmisel (telefonis, e-

mailis) tema kontaktandmete päritolust, uuringu

tellijast ja vastamise vabatahtlikkusest.

Selgitatakse ka õiguslikku alust (näiteks, et

uuring on saanud vastava teadusuuringu taotluse

alusel Andmekaitse inspektsiooni loa selleks

vajalike isikuandmete pärimiseks

Rahvastikuregistrist ja töötlemiseks, jms).

Üldine uuringust teavitamine toimub

Justiitsministeeriumi ja Johan Skytte

poliitikauuringute instituudi

veebilehel/sotsiaalmeedias, millele samuti

uuringus osalejate tähelepanu juhitakse. Üldine

teavitamine toimub enne küsitlemise ja

andmetöötluse algust. Sarnaselt

veebiküsimustiku kaaskirjaga ja telefoniintervjuu

algustekstiga, tuuakse üldises uuringust

teavitamise postituses välja, kust ja millisel

õiguslikul alusel andmesubjektide (isiku)andmed

kogutakse, selgitatakse uuringu läbiviimisega

seonduvat ja tulemuste kasutamist.

9. Isikuandmete edastamine välisriiki7 Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid

Ei

Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused

9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse

Loetelu riikidest

9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid

edastatakse

Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,

tööleping jms)

10 Teave, mille esitamist peab vastutav

töötleja vajalikuks täiendavalt esitada

Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)

Justiitsministri 19.12.2013 käskkirja nr 121

justiitsministeeriumi asjaajamiskord ja volituste

andmine alusel on igal teenistujal tema

töövaldkonna piires õigus pidada kirjavahetust,

allkirjastada taotlusi, märgukirju, selgitustaotlusi

jms.

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks

(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).

Taotluse lisad:

Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X

Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on

olemas)

Kätlin-Chris Kruusmaa (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)

7Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu

liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid

http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on

Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §

18 lõike 3 ja 5 alusel.

Lisa nr 1

Volitatud töötlejate andmed

NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid

Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.

Volitatud töötleja nimi

asutuse/äriühing/FIE nimi

Tartu Ülikool

Registrikood või isikukood 74001073

Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade

aadressid

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Lossi 36-303, 51003, Tartu, +372 7376141

Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Ülikooli 18, 50090 Tartu

Kontaktandmed

telefon, e-post

Doris Pavlov, tel 501 0278,

[email protected]

Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on

kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)

Lisa nr 1

Volitatud töötlejate andmed

NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid

Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.

Volitatud töötleja nimi

asutuse/äriühing/FIE nimi

Norstat Eesti AS

Registrikood või isikukood 11444875

Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade

aadressid

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,

Endla tn 15, 10122

Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,

Endla tn 15, 10122

Kontaktandmed

telefon, e-post

Evelin Pae, +372 55575664,

[email protected]

Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on

kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/23/20-6

Otsuse tegija

Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans

Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2023 Tallinnas

Taotluse esitaja

Kätlin-Chris Kruusmaa

Justiitsministeerium [email protected] [email protected]

RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel

otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus

„Kolme sihtrühma korruptsiooniuuring“ 05.10.2023 täiendatud taotluses esitatud

tingimustel ja mahus.

2. esitada algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse punktile 7.2 (veebruar 2024).

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes

1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7

lõikes 1 sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:

Esitatud otsuse Lisas „Taotlus__korruptsiooniuuring_05102023“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud

töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon

kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud

tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid

ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

2 (2)

Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks

andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja

välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei

muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide

õigusi.

Juhin tähelepanu asjaolule, et tuleb eristada uuringus osalemise nõusolekut ja isikuandmete

töötlemise nõusolekut. Isikuandmete töötlemise nõusolek peab vastama isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) artikkel 7 ja artikkel 4 p 11 nõuetele.

Lisaks tuleb Teil ka arvestada sellega, et kui saadate inimestele uuringus osalemiseks kutse, siis

tuleb Teil kutses esitada teave, mis on sätestatud IKÜM artiklites 12 – 14, kutses endas peaks

olema selgelt aru saada, kust andmed saadi, kes on vastutav töötleja ning millisel alusel,

eesmärgil ja tingimustel uuring läbi viiakse. Samuti peab andmesubjektile olema täiesti selge,

kelle poole ta võib pöörduda, kui ta kavatseb kasutada üht või mitut oma IKÜM-ist tulenevat

õigust. Kuivõrd see teave on üsna mahukas, siis uuringukutses peab olema vähemalt viide, kus

on võimalik täiendava teabega tutvuda.

Tulenevalt eeltoodust, palun Teil täiendada uuringukutset ning tagada, et selles oleks olemas

kogu isikuandmete töötlemist puudutav teave.

Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus

kehtib tingimustel, mis on 05.10.2023 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses.

Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse

Inspektsiooni teavitada.

Lisaks märgin, et olete loataotluses kirjeldanud ametnikele ja ettevõtjatele suunatud

samasisulise uuringu osa, kuid alustanud sellega enne inspektsioonilt otsuse saamist. Samas

puudutab inspektsiooni kommentaar uuringukutse ja nõusoleku kohta käesolevas otsuses

sisuliselt ka ametnikele ja ettevõtjatele suunatud uuringu osa. Eesti teaduseetika ringkonnas ei

peeta heaks tooniks, kui uuringuga alustatakse enne vajalike kooskõlastuste saamist.

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Virve Lans

jurist

peadirektori volitusel

Lisa: Taotlus__korruptsiooniuuring_05102023