Tartus Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringule ja KSH programmile edastatud arvamuse arvestamise kohta informatsioon

1

Lisa 1

Tabel 1. Laekunud ettepanekud ja seisukohad Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmile ning nendega arvestamine

Esitaja, kuupäev ja kirja nr Ettepanek, seisukoht Seisukohaga ja ettepanekuga

arvestamine/

selgitus

Lähteseisukohtade ja KSH programmi

korrigeerimise/ täiendamise vajadus

Maa-amet,

22.11.2023

(kiri nr 6-3/23/15628-2)

1. Maa-amet on varasemalt 13.05.2022 kirjaga nr 7-

1/22/8277-2 kooskõlastanud koostatava Suurtiikide ja

Angervaksa kinnistute lähiala detailplaneeringu

põhijoonisel kujutatud lahenduse tingimusel, et

Angervaksa katastriüksusele veekogusid ei planeerita.

Tutvunud detailplaneeringu eskiisjoonisega (seisuga

19.05.2023) märgime, et joonisel on arvestatud 13.05.2022

kirjas nr 7-1/22/8277-2 toodud tingimusega.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

2. Arvestades, et planeeringuala külgneb vahetult

taotletava Ulila III turbatootmisala (taotleja AS Tootsi

Turvas) mäeeraldisega ja selle teenindusmaaga, siis

palume teha koostööd AS-iga Tootsi Turvas.

Seisukohaga arvestatud.

LS ja KSH programmi eelnõu

saadeti AS-le Tootsi Turvas

ettepanekute tegemiseks

(ettepanekuid ei laekunud). AS-i Tootsi Turvas teavitatakse planeeringu menetlemisest edaspidi kui PlanS § 76 lg 1 mõistes isikut, kellel võib olla põhjendatud huvi planeeringu ja KSH vastu.

Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

3. Maa-ameti hinnangul ei ole põhjust eeldada, et

planeeringulahendus halvendaks maavara

kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

osas olemasolevat olukorda.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

4. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise

menetlemisega ning edastada üldplaneering enne selle

vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

2

5. Reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille volitatud

asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule

seisukoha Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Elering AS,

23.11.2023

(kiri nr 11-4/2023/900-1)

Ettevõte teatab, et planeeringualale ei jää Elering AS-i

olemasolevaid või planeeritavaid elektri- ja gaasitaristu

objekte.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Transpordiamet,

23.11.2023

(kiri nr 7.2-1/23/22719-2)

1. Transpordiamet on tutvunud edastatud materjalidega

ning tulenevalt sellest, et planeeringuala ei piirne

riigiteedega, planeeringualal ei ole avalikus kasutuses

olevaid lennuvälju ega kopteriväljakuid ning

planeeringualale ei ulatu olemasolevate lennuväljade

lähiümbruse piirangupindade territooriumid ja

planeeringuala ei ole seotud üldkasutatavate veeteedega

ega sisevetega, puuduvad hetkel ettepanekud planeeringu

ja KSH koostamisele.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

2. Palume meid hoida planeeringu menetlusega kursis

edastades vajalikud teated ja kaasamise kutsed

[email protected].

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Keskkonnaamet,

24.11.2023

(kiri nr 6-5/23/15283-3)

1. KSH käigus hinnatakse, millises lõigus ja kui suures

ulatuses vajab Ilmatsalu jõgi setetest puhastamist, kuid

programmist lähtudes on selgusetu, milliste andmete

alusel see hinnang antakse. Kas viiakse läbi ka

settepaksuste-veesügavuste mõõtmised?

Arvestatud.

KSH käigus viiakse läbi

settepaksuse ja veesügavuste

mõõtmised.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 (mõju pinnaveele,

veerežiimile ja -kvaliteedile) täiendatakse

järgmiselt:

Samuti hinnatakse sette eemaldamise mõju

pinnaveekogudele, seejuures viiakse läbi

settepaksuse ja veesügavuse mõõtmised ning

hinnatakse, millises lõigus ja kui suures

ulatuses vajab Ilmatsalu jõgi setetest

puhastamist või süvendamist.

3

2. Märgitud on setetest puhastamise ja veeliikluse

võimaliku mõju hindamine pinnaveele, kuid tuleks

prognoosida ka nende tegevuste võimalikku mõju

Ilmatsalu jõe alamjooksu kalastikule (sh Alam-Pedja LKA

kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele). Vajadusel tuleb

kaasata vastav vee-elustiku ekspert.

Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 (mõju kaitstavatele

loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele)

täiendatakse järgnevalt:

Eelnevast tulenevalt hinnatakse KSH-s mõju

kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura

2000 võrgustikku kuuluvale Kärevere loodus-

ja linnuala kaitse-eesmärkidele ja Alam-Pedja

loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele ning

alade terviklikkusele ja nähakse ette

leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või

vähendamiseks. Kalastikule avalduva mõju

hindamisel kaasatakse vajadusel vee-elustiku

ekspert.

3. Keskkonnaamet esitas Kobras OÜ-le 17.10.2023 kirja nr

7-16/23/18925-3, millega andsime teada, et Eesti looduse

infosüsteemist on kustutatud (arhiveeritud) järgmiste

liikide elupaigad: rooruik (EELIS kood KLO9123677),

väiketüll (KLO9123678), jõgitiir (KLO9123679), väikehuik

(KLO9123681), väikepütt (KLO9123682), hallpõsk pütt

(KLO9123673 ja KLO9123674), roo-loorkull (KLO9123676

ja KLO9123675), laululuik (KLO9123670), hüüp

(KLO9123669) ja mustviires (KLO9120889). KSH

koostamisel palume kontrollida EELIS andmebaasis

ajakohast infot, kuna seal võib pidevalt toimuda muutuseid

(arhiveerimine, uued leiud).

Seisukohaga arvestatud.

Ajakohastatud andmeid KSH

programmis ja seisukohaga

arvestatakse KSH aruande

koostamisel.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk-s 4.7.5 on ajakohastatud

kaitstavate liikide loetelu, kelle jaoks

planeeringu ala ja selle lähiümbrus on sobiv

elu- ja toitumispaik.

4. KSH käigus tuleb hinnata koosmõju ja kumulatiivne

mõju teiste piirkonnas elluviidavate tegevustega (nt Ulila III

turbatootmisalal maavara kaevandamisloa taotlus).

Programmis on küll märgitud, et Tartu Linnavalitsus on

seisukohal, et seda luba ei tohiks väljastada, kuid võimalik

mõju selgitatakse koostatava KMH käigus, kuid hetkel selle

loa väljastamist välistada ei saa ainult linnavalitsuse

arvamuse alusel (linnavalitsus on KMH-sse kaasatud

asjaomase asutusena).

Seisukohaga arvestatud.

KSH käigus hinnatakse koosmõju ja

kumulatiivset mõju teiste

piirkonnas elluviidavate

tegevustega. Kuna Ulila III

turbatootmisala kaevandamisloa

KMH koostamine on alles

algusjärgus ning KMH programmi

eelnõus esitatud ajakava kohaselt

valmib KMH aruanne hiljem, kui

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 on lisatud teema

"Koosmõju ja kumulatiivne mõju teiste

piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate

tegevustega" ning selle alla järgnev kirjeldus:

KSH aruandes hinnatakse, kas võib esineda

kavandatu koosmõju ja kumulatiivset mõju

teiste piirkonnas olemasolevate ja

kavandatavate tegevustega, antakse

4

osa üldplaneeringu KSH aruanne,

siis ei ole üldplaneeringu KSH

raames võimalik Ulila III

turbatoomisalal kavandatava

tegevusega koosmõju ja

kumulatiivset mõju hinnata (kuna

puuduvad turbatootmisala mõju

hinnangud, mida saaks kasutada

üldplaneeringu KSH läbiviimisel

koosmõju ja kumulatiivse mõju

hindamisel). Kavandatu koosmõju

ja kumulatiivset mõju tuleb (saab)

hinnata kaevandamisloa KMH

raames.

asjakohased hinnangud ning vajadusel

nähakse ette meetmed mõju ennetamiseks

või vähendamiseks.

5. KSH käigus peaks välja toodama keskkonnamõju

vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel ka seireks

kavandatud meetmed.

Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk-s 7 on märgitud, et KSH

raames selgitatakse välja üldplaneeringuga

kavandatud arendustegevuse võimalik mõju

looduskeskkonnale, inimeste tervisele ja

heaolule ning tehakse ettepanekuid võimalike

negatiivsete mõjude välistamiseks,

leevendamiseks ja leevendusmeetmete

rakendamiseks. Seega tuuakse KSH aruandes

välja meetmed (sh seire) kõikide hinnatavate

mõjuvaldkondade lõikes, kus meetmete

rakendamine on asjakohane. Selguse huvides

täpsustati KSH programmi ptk-s 6 (Mõju

hindamise ulatus ja eeldatavalt kaasnevad

olulised keskkonnamõjud) teemade kaupa, et

vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed

mõju ennetamiseks või vähendamiseks.

6. Vee kvaliteedi hindamisel palume arvestada ka golfialal

võimalike kemikaalide (nt väetiste, herbitsiidide vm)

kasutamisega.

Seiskohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

5

KSH programmi ptk-s 6 tehti järgmised

täpsustused:

• mõju pinnaveele, veerežiimile ja -

kvaliteedile:

Kuna arendustegevusega on oht

veekogude seisundi, veerežiimi ja -

kvaliteedi mõjutamiseks (vee võtmine

tehisjärve ja golfiala veesilmade toiteks,

golfiala kastmiseks, väetiste ja

taimekaitsevahendite kasutamine golfiala

hooldamiseks, Ilmatsalu jõe puhastamine ja

kaldajoone muutmine sadama piirkonnas,

veeliiklus jõe peal), siis on antud juhul

oluline hinnata arendustegevuse mõju

veekogudele nii ehitus- kui kasutusfaasis.

• mõju põhjaveerežiimile ja kvaliteedile:

KSH käigus hinnatakse mõju põhjavee

kvaliteedile nii ehitustööde perioodil

(ehitusmasinate kasutamine pinnasetööde

ja muude ehitustööde läbiviimisel) kui ka

kasutusperioodil (golfialal väetiste ja

taimekaitsevahendite kasutamine, veeliiklus

Ilmatsalu jõel).

7. Tuua programmis välja rajatava tehisjärve

ehituskeeluvööndi (EKV) ulatus.

Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 2.3 täiendati järgnevalt:

Tulenevalt looduskaitseseadusest (edaspidi ka

LKS) kohaldub tehisjärvele pärast Eesti

looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS)

kandmist 100 m laiune kalda piiranguvöönd

(LKS § 37 lg 1 p 2) ja 50 m laiune kalda

ehituskeeluvöönd (LKS § 38 lg 1 p 4). Lisaks

kohaldub tehisjärvele veeseaduses (edaspidi

ka VeeS) sätestatud veekaitsevöönd ulatusega

10 m (VeeS § 118 lg 2 p 2).

6

8. Kuna tegemist on selgelt rannaala planeerimisega

palume edasises menetluses läbivalt kasutada supelranna

mõistet supluskoha asemel, mis tagab

looduskaitseseaduses (LKS) sätestatust tulenevalt selguse

ja üheselt mõistetava õiguse supelranna teenindamiseks

vajalike rajatiste püstitamiseks.

Seisukohaga arvestatakse. Lähteseisukohti ja KSH programmi parandatakse ja asendatakse mõiste "supluskoht" mõistega "supelrand".

9. Mõjude hindamisel rohevõrgustikule palume lähtuda ka

Riigikohtu värskest lahendist (28.09.2023) kohtuasjas nr 3-

21-979 – rohevõrgustikku võib ebasoodsalt mõjutada vaid

ülekaaluka huvi korral, kuid omandipõhiõigus või

ettevõtlusvabadus ei saa olla igal juhul olulisem

rohevõrgustiku eesmärkidest.

Võetud teadmiseks. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

10. Keskkonnaamet on seisukohal, et kõik ehitised

(hooned, rajatised sh poldersüsteem ja golfiväljak) tuleb

maksimaalselt kavandada väljapoole ehituskeeluvööndit,

sh kalda piiranguvööndis asuvat metsamaad. Juhime

tähelepanu, et ehituskeeluvööndi vähendamine, sh

looduskoosluste ulatuses, ei järgi keskkonnaeesmärke

nagu kliimamuutuste leevendamine ja nendega

kohanemine, veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse,

saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide

kaitse ja taastamine. Esitatud planeeringuala on suur ning

ehitamine väljapool EKV-d ei ole takistatud.

Arvestatakse ÜP ja KSH aruande

koostamisel ning kohtades, kus on

vajalik ehitisi ehituskeeluvööndisse

kavandada, hinnatakse EKV

vähendamise mõju kalda kaitse

eesmärkidele vastavalt

looduskaitseseaduses toodud

põhimõtetele ning tegevuse

vastavust keskkonnaeesmärkidele.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 lisatud teema „Vastavus

keskkonnaeesmärkidele“.

11. Märgime, et detailplaneeringu (DP) eskiislahendusse

kantud avalikud teed peavad olema kindlasti väljapoole

veekaitsevööndit planeeritud. Planeeringuga planeeritud

avalikult kasutatavad teed lähevad valdavalt LKS § 38 lg 5

p 10 erandi alla, kuid märgime, et tehisveekogu ümber

EKV-sse kantud tee kannab valdavalt erahuve (eriti

kinnistutele sissesõiduteed). Teede planeerimine

üleujutusalal vajab samuti ulatuslikke pinnasetöid, mistõttu

võib tekkida vastuolu kalda kaitse eesmärkidega. Eelnevast

tulenevalt palume kajastada ka EKV-sse planeeritud avalike

teede mõju kalda kaitse eesmärkidele või planeerida teed

EKV-st väljapoole.

Selgitus.

Avalikult kasutatav tee

kavandatakse väljapoole

veekaitsevööndit.

Planeeringu koostamisel

analüüsitakse paiklikult võimalusi

avalik ringtee kavandada

olemasoleva tee koridori.

Kohtades, kus see pole võimalik või

maastikukujunduse aspektist

otstarbekas, tuuakse tee lähemale

elamukruntide poole. Kruntidele

mahasõitude rajamise küsimust

kaalutakse edasisel planeerimisel.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk-s 6 (Ilmatsalu jõe ja

Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepanek) lisatud järgmine lause: „Kruntidele

mahasõitude rajamise küsimust kaalutakse

edasisel planeerimisel ning vajadusel tehakse

ettepanek Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi

vähendamiseks“.

7

12. DP eskiislahenduse alusel on koostatava ÜP-ga tehtud

ettepanek vähendada EKV-d ka teenindussildade

rajamiseks üle Sulaoja ning truupide rajamiseks, mille abil

tagatakse veevahetus golfiala tiiktakistuste ja Sulaoja oja

vahel. Märgime, et planeeringuga kavandatud sillad ja

truubid lähevad LKS § 38 lg 5 p 9 alla, millele ei ole vaja

EKV-d vähendada.

Seisukohaga arvestatud.

Sildade ja truupide võimalikud

asukohad kajastatakse

üldplaneeringus.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi peatükkidest 3.2.2 ja 6

(Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepanek) eemaldati

ehituskeeluvööndi vähendamist vajavate

rajatiste loetelu ning märgiti, et Ilmatsalu jõe

ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise

vajadus selgub edasisel planeerimisel.

13. Märgime, et Keskkonnaamet vähendas viimati Tartu

linna ÜP menetluse raames Ilmatsalu jõe kaldal

linnuvaatlustorni juures osaliselt Ilmatsalu jõe

ehituskeeluvööndit veekaitsevööndini rajatiste rajamiseks.

Palume see selguse huvides ka DP põhijoonisele

(olemasolev EKV ulatus).

Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 4.5.1 täiendatud

järgmiselt:

Vaatetorni puhkekohas Tellise tee 8

katastriüksusel on Keskkonnaameti

07.10.2021 otsusega nr 6-5/21/2035-14

ehituskeeluvööndit vähendatud

üldplaneeringu kaardil piiritletud puhkekoha

ulatuses 10 meetrini jõe kaldajoonest.

Vaatetorni puhkekoht on avalikkusele

suunatud ehitiste kompleks, mis teenindab

Linnutee matkaraja külastajaid. Puhkekohta

on lubatud ehitada vaatetorn ja matkarada

teenindavad väiksemad rajatised nagu lauad-

pingid, käimla, infostend jmt.

14. Märgime, et juhul kui vana jõesoot jääb Ilmatsalu jõega

ühendusse, on ta olemasoleva jõe osa ning veekaitseliste

kitsenduste ulatused tekivad ka selle ümber. Va juhul, kui

ala tervikuna määratakse sadama alaks, mis läheb LKS

erandi alla.

Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

15. Kuni 10 km² suuruse valgala maaparandussüsteemi

eesvooludel puudub ehituskeeluvöönd, kuid nende

kaitseks on moodustatud maaparandusseaduse alusel

eesvoolu kaitsevöönd, DP eskiislahenduse põhijoonisel on

eesvooludele märgitud ehituskeeluvööndid, palume

edaspidi korrigeerida.

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

8

16. Eeldatavalt KSH käigus tehakse ettepanekud võimalike

mõjude leevendamiseks, näit. Ilmatsalu jõge puudutavad

tööd planeerida suvisele, sügisesele, talvisele madalvee

perioodile. Jõe veesiseseid töid mitte planeerida

vahemikku 01. märts kuni 31. juuni, kuna siis toimub kalade

kudemine ning vastsete areng.

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

17. Kalade rände ning kalarikkuse tagamiseks kaaluda KSH

käigus paiskärestik-tüüpi kalapääsu rajamise vajadust

Ilmatsalu jõe ning paisjärve vahele. Kui kavandatakse vaid

truup, kuna soovitakse paisjärves isoleeritult asustatavaid

kalasid kasvatada, siis hinnata avariiriske.

Seisukohaga arvestatakse.

Selgitus.

Ilmatsalu Kala OÜ on paiskärestik-

tüüpi kalapääsu rajamise võimalust

kaalunud, kuid jõudis järeldusele,

et selle rajamine ei ole antud juhul

võimalik järgmistel põhjustel:

1) Seda tüüpi kalapääsu jaoks on

vooluhulk liiga väike. Väikese

vooluhulga tõttu on suur osa

aastast kärestik kuiv ning kalad

ei suuda seda ületada.

2) Tehisjärves soovitakse väikeses

mahus kalakasvatusega

jätkata, hoides seejuures

kalade populatsiooni

suuremana kui jões. Jõega

ühenduse olemasolul kalade

kasvatamine võimalik ei oleks.

Kalad kas langeksid juba

maimudena röövkaladele

söögiks või ujuksid toimiva

ühenduse korral minema.

3) Tehisjärve puhastamise

eesmärgil soovitakse sinna viia

kalamaime, valides selleks

taimestikust toituva liigi.

Kalamaimude sissetoomine on

odavam kui tehnika

kasutamine, samuti ei kaasne

sellega häiringuid (nt müra ja

lõhn) kohalikele elanikele ega

piirkonna linnu- ja

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 on lisatud teema „Võõrliikide kasvatamisega seotud

avariiriskid“ ning selle alla järgmine kirjeldus:

Planeeritavas tehisjärves soovitakse väikeses

mahus kalakasvatusega jätkata, hoides

seejuures kalade populatsiooni suuremana kui

jões. Tehisjärve puhastamise eesmärgil

soovitakse sinna viia kalamaime, valides

selleks taimestikust toituva liigi, seejuures

kaalutakse võõrliikide asustamist tehisjärve.

Arvestades, et võõrliikide loodusesse laskmine

on vastavalt looduskaitseseaduse § 57 lõikele

1 keelatud, tuleb tagada, et kaladel puuduks

ligipääs Ilmatsalu jõkke. KSH-s hinnatakse

võõrliikide kasvatamisega seotud riske ning

antakse soovitusi riskide minimeerimiseks.

9

loomaliikidele. Kalamaimude

sissetoomine ei ole aga

majanduslikult otstarbekas, kui

neile luuakse võimalused

Ilmatsalu jõkke pääsemiseks.

4) Tehisjärve kaalutakse asustada

võõrliike. Vastavalt LKS § 57

lg 1 on võõrliikide elusate

isendite loodusesse laskmine

keelatud. Seega ei saa

võõrliikide tehisjärve

asustamise korral võimaldada

kaladele ligipääsu Ilmatsalu

jõkke. 18. KSH koostamisel palume kontrollida EELIS

andmebaasis ajakohast infot, kuna seal võib pidevalt

toimuda muutuseid (arhiveerimine, uued leiud).

Programmis esitatu praegusel hetkel EELIS-e hetkeseisust

juba erineb.

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

19. Programmi jooniste parema loetavuse huvides teeme

ettepaneku programmi kõikidel joonistel näidata ära ka

üldplaneeringu piir.

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi täiendatakse ning joonistel

näidatakse ära üldplaneeringu ala piir.

20. Programmi lehel 2-3 on ekspertgrupi liikmeks märgitud

Ene Kõnd (hüdrotehnikainsener, tehniline kontroll). Ptk 8-s

aga teda märgitud ei ole. Palume korrigeerida ekspertgrupi

nimekirju, et oleks üheselt selge, kes hindamises osalevad.

Seisukohaga arvestatakse.

Ene Kõnd on tehniline kontrollija ja

teda sisulise ekspertgrupi liikmete

nimekirja ei lisata.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 8 täiendatud ning

ekspertgrupi liikmete nimekirja lisatud

hüdrotehnikainsener Erki Kõnd.

10

Terviseamet,

24.11.2023

(kiri nr 9.3-4/23/4879-3)

1. Planeeritav elamuala jääb kõrge radoonisisaldusega

piirkonda ning elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

võib radoon põhjustada olulist riski tervisele. Tähelepanu

tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases

ühtlaselt jaotunud. Seega võib ka madala radooniriskiga

piirkonnas esineda kõrge radoonitasemega alasid.

Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist planeeritaval maa-

alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb

ehitamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“). Sellega välditakse

majade siseõhu rikastumist radooniga üle lubatud piiri

(200 Bq/m3).

Teadmiseks võetud.

KSH programmi ptk-s 6 (mõju

inimeste heaolule ja

elukvaliteedile) on märgitud, et

KSH-s hinnatakse, kas ja kuidas on

võimalik arvestada

planeeringulahenduse koostamisel

kõrgendatud radooniohuga.

Radooniuuringuid (pinnaseõhus

radoonitaseme mõõtmisi) ei ole

KSH koostamisel kavas läbi viia.

Uuringust loobumise põhjendused

esitatakse KSH aruandes.

Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

2. Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi

müratasemed ületada sotsiaalministri 04.03.2002

määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.

Vastavalt vajadusele tuleb kasutada müravastaseid

meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Selgitus.

Arvestades kavandatava tegevuse

iseloomu, puudub antud juhul

nimetatud teemadega

kokkupuude, kuna ei kavandata

müraallikaid, mis võiksid

põhjustada müratasemete

ületamist elamutes ja

ühiskasutatavates hoonetes.

Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

3. Arvestades, et kavandatava tegevuse raames soovitakse

rajada rekreatiivse kasutusega alal veekogu äärde

supluskoht on soovituslik jälgida Vabariigi Valitsuse

03.10.2019 määrus nr 63 „Nõuded suplusveele ja

supelrannale” kehtestatud nõudeid.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

4. Uute tänavate või kergliiklusteede kavandamisel

arvestada võimaliku valgusreostusega ning vajadusel

kavandada leevendavaid meetmeid.

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 (mõju inimeste heaolule

ja elukvaliteedile) täiendatakse järgnevalt:

Uute tänavate või kergliiklusteede

kavandamisega seoses tuleb arvestada

võimaliku valgusreostusega, vajadusel

antakse leevendusmeetmed võimaliku

valgusreostuse avaldumiseks.

11

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet,

27.11.2023

(kiri nr 16-6/23-10415-003)

TTJA loobub pädevuse puudumise tõttu üldplaneeringu ja

planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise kooskõlastamisest.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Põllumajandus- ja

Toiduamet,

30.11.2023

(kiri nr 6.2-6/9541-1)

1. PTA on tutvunud esitatud lähtekohtadega ja KSH

programmiga ning nõustub esitatud üldplaneeringu

lähtekohtadega ja leiab, et KSH programm on asjakohane

ning piisav.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

2. Kuna planeeringuala läbiv Ilmatsalu jõgi ja lääneosa piiril

asuv ning osaliselt planeeringuala läbiv Sulaoja on

mõlemad riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud

(maaparandussüsteemi/ehitise koodid vastavalt

2103900020000/001 ja 2103900820000/001), rõhutab PTA

erilist vajadust tagada planeeringuga mõjutatavate

maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine ning

planeeringualasse jäävate ühiseesvoolude hoiutööde

võimaldamine ja teostamine.

Teadmiseks võetud.

Käsitletakse üldplaneeringus.

Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

3. PTA juhib ühtlasi tähelepanu maaparandusseaduse § 49-

le mille lg 1 p 1 kohaselt on maaparandushoiu kohustus

maaparandussüsteemi omanikul.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

4. Planeeringu koostamisega seotud teated saata palun

aadressil [email protected].

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Regionaal- ja Põllumajandus-

ministeerium,

01.12.2023

(kiri nr 14-3/3134-1)

1. PlanS § 75 lg 18 sätestab, et üldplaneeringu ülesanneteks

on planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste,

sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks

olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe,

maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja

haljastusnõuete määramine. Lähteseisukohtades ja KSH

programmis pole määratud hoonestuse kõrguspiiranguid.

Palume lisada tingimuse üldplaneeringu

lähteseisukohtadesse ja KSH programmi.

Selgitus.

Kuna Tartu linna üldplaneeringus

on hoonete kõrgus määratletud

läbi korruselisuse, siis linn

määratleb selle samal põhimõttel

menetluses olevas planeeringus.

Lähteseisukohtade p 4.5.1. sõnastatud

järgmiselt:

Väikeelamu maa-alal on lubatud üksik- ja

kaksikelamute ja ridaelamute kavandamine,

hoonete korruselisus on kuni 2, korruselisus

tuleb määrata ühtsena elamugruppide kaupa.

Korruse arvestuslikuks kõrguseks lugeda Tartu

linna üldplaneeringus vastavalt sätestatud

kõrgust. Ridaelamute bokside suurim lubatud

arv ühes lahushoones on kuni 8

KSH programmi täiendati vastavalt

täpsustatud lähteseisukohtadele.

12

2. PlanS § 74 lg 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu

valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine. KSH

programmi peatükis 2.3 „Detailplaneeringu

eskiislahenduse kirjeldus“ on öeldud, et üldplaneeringu

koostamise vajadus ja eesmärk on otseselt seotud

menetluses oleva ja siiani aktiivselt koostatava

detailplaneeringuga. Juhime tähelepanu PlanS § 55 lõikele

2, mille kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu

koostamise alus. PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib

üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu

muutmiseks. Seetõttu ei saa eskiisi etapis olev

detailplaneering olla üldplaneeringu koostamise

põhjuseks. Palume KSH programmi korrigeerida.

Seisukohaga arvestatakse.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi korrigeeritakse läbivalt üldplaneeringu eesmärgi osas ja viiakse see vastavusse lähteseisukohtades tooduga.

3. KSH programmi peatükis 3.2.5 „Raba tee 7 ja Lao

maaüksuste ja lähiala detailplaneering“ joonis 13 all on

öeldud, et üldplaneeringu alal ei ole aktiivselt koostatav

Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala

detailplaneering. Käesoleva KSH objektiks olev

üldplaneering saab olema aluseks alal uue

detailplaneeringu koostamiseks. Peatükk 2.3

„Detailplaneeringu eskiisahenduse kirjeldus“ on öeldud, et

peatükis 2.1 kirjeldatud üldplaneeringu koostamise

vajadus ja eesmärk on otseselt seotud menetluses oleva ja

siiani aktiivselt koostatava detailplaneeringuga. Selguse

huvides palume nimeliselt eristada planeeringualal olevaid

detailplaneeringud kui neid mainitakse KSH programmi

erinevates peatükkides ning ühtlustada, kas Suurtiikide ja

Angervaksa kinnistute ja lähiala detailplaneeringu puhul

on tegemist koostatava detailplaneeringuga või mitte.

Vastasel juhul jääb selgusetuks, millise detailplaneeringuga

on tegemist ja kas see on koostamisel või mitte. Lisaks

juhime tähelepanu, et detailplaneeringud on kehtivad,

kehtetud või koostamisel, mitte aktiivselt koostamisel.

Palume eemaldada antud sõna detailplaneeringute

menetluse kirjeldamisel.

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi täiendatakse läbivalt ning

erinevates peatükkides tuuakse planeeringute

nimetused välja. KSH programmis eemaldatud

sõna „aktiivselt“ detailplaneeringu menetluse

kirjeldusest.

13

4. KSH programmi peatükis 2.2 „Üldplaneeringu

lähteseisukohad“ on öeldud et Tartu Linnavolikogu

29.06.2023 otsusega nr 139 „Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki

küla osa üldplaneeringu koostamise ja planeeringu

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“ kinnitatud üldplaneeringu

lähteseisukohtade määramisel on lähtutud arendaja

soovist planeeringuala arendamisel. PlanS § 10 kohaselt

peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama

erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,

kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja

planeeringu eesmärkidele ning lõimima need

planeeringulahendusse. Planeerimisalase tegevuse

korraldaja on kohalik omavalitsus, kes peab kaalutlema

erinevaid avalikke huve ja väärtusi, mistõttu võib arendaja

taotlus olla küll aluseks planeeringu algatamisel, kuid

lähteseisukohtade koostamisel ei saa lähtuda ainult

arendaja soovist. Korrigeerida KSH programmi.

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk-st 2.2 on kõnealune lause

eemaldatud.

14

5. KSH programmi peatükis 6 „Mõjude hindamise ulatus ja

eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud“ on välja

toodud, et soovitakse tõenäoliselt üldplaneeringuga teha

ettepanek Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi

vähendamiseks. Juhime tähelepanu, et Tartu

maakonnaplaneeringus 2030+ on välja toodud peatükis 16

„Rohevõrgustiku toimimist tagavate ja sidusust

tugevdavate meetmetes“, et rohevõrgustiku koridoride alal

ei planeerita ehituskeeluvööndi vähendamist. KSH

programmi peatükis „Lisad“ lisa 2 eskiisjoonisel kattub

ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tugialaga, mistõttu

ei saa ehituskeeluvööndit antud alal vähendada. Palume

antud tingimusega üldplaneeringu koostamisel arvestada.

Seisukohaga arvestatud.

Juhul, kui planeeringuga tehakse

ettepanekuid kalda

ehituskeeluvööndi muutmiseks või

rohevõrgustiku piiride

täpsustamiseks, siis KSH-s

hinnatakse selle mõju

keskkonnaeesmärkidele ja

rohevõrgustiku toimimisele.

Lähteseisukohtade p 4.15 muudetakse, andes

võimaluse Angervaksa ja Raudla kinnistu

rohevõrgustiku maakondliku tasandi tugiala

ning Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldal kohaliku

tasandi rohevõrgustiku koridori maa-ala

muutmiseks ja kasutustingimuste

täpsustamiseks tingimusel, et on tagatud

rohevõrgustiku toimimine.

KSH programmi ptk-s 6 (Ilmatsalu jõe ja

Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepanek) lisatud selgitus, mille kohaselt selgub Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja

ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus

edasisel planeerimisel. Juhul, kui

planeeringuga tehakse ettepanekuid kalda

ehituskeeluvööndi muutmiseks, käsitletakse

KSH aruandes ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepanekut ning

ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud

võimalikke mõjusid keskkonnaeesmärkidele ja

kalda kaitse eesmärkidele. Vajadusel nähakse

ette meetmed mõju ennetamiseks või

leevendamiseks.

KSH programmi täiendatud vastavalt

täpsustatud lähteseisukohtadele. KSH

programmi ptk 6 (mõju rohevõrgustikule)

lisatud järgmine lause:

KSH-s hinnatakse kavandatu mõju

edaspidisele rohevõrgustiku toimimisele ning

vajadust rohevõrgustiku piiride muutmiseks ja

kasutustingimuste täpsustamiseks viisil, mis

tagab rohevõrgustiku toimimise.

15

6. KSH programmi peatükis 6 „Mõjude hindamise ulatus ja

eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud“ on välja

toodud, et ehitustegevusega kaasneb metsa raadamine

Angervaksa kinnistul golfiväljakute rajamiseks, samuti

ehitusmaavarade vajadus elamuehituse aluse pinna

ettevalmistamiseks (väljakaevetööd ja maapinna

täitmistööd). Juhime tähelepanu, et koostatava

üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 15 on välja

toodud, et planeeringualal säilitada kehtiva üldplaneeringu

kohane rohevõrgustik (Ilmatsalu jõe ümbruse rohekoridor,

Angervaksa kinnistu rohevõrgustiku maakondliku tasandi

tugiala ning Sulaoja kaldal kohaliku tasandi rohekoridor).

Planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab

rohevõrgustiku toimimise. Metsaseaduse § 32 mõistes on

raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa

kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

Antud hetkel jääb selgusetuks kui suurel katastriüksuse alal

raadamist kavatsetakse teha ja kuidas tagatakse

rohevõrgustiku säilimine. Palume antud tingimusega

üldplaneeringu koostamisel arvestada.

Seisukohaga arvestatud.

Metsa raadamise vajadust ja

ulatust ning üldplaneeringu mõju

rohevõrgustiku toimimisele

käsitletakse KSH aruandes (KSH

programmi ptk 6, mõju

rohevõrgustikule).

Lähteseisukohtade p 4.15 sõnastatakse

järgmiselt:

planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab

rohevõrgustiku toimimise. Golfiküla

kavandamise eesmärgil on lubatav kaaluda

Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku

maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu

jõe ja Sulaoja kaldal kohaliku tasandi

rohevõrgustiku koridori maa-ala Ilmatsalu

jõe-äärse avalikult kasutatava rohekoridori

maa-ala muutmist ja täpsustada

kasutustingimusi.

KSH programmi ptk 6 (mõju rohevõrgustikule)

lisatud, et KSH-s hinnatakse kavandatu mõju

edaspidisele rohevõrgustiku toimimisele ning

vajadust rohevõrgustiku piiride muutmiseks ja

kasutustingimuste täpsustamiseks viisil, mis

tagab rohevõrgustiku toimimise.

7. PlanS § 75 lg 231 sätestab, et üldplaneeringuga

lahendatakse kuritegevuse riske vähendavad tingimused.

KSH programmis pole antud teemat puudutatud.

Tingimuste seadmisel saab tugineda CPTED käsiraamatule.

https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/

elfinder/dokumendid/cpted_ee_1_0.pdf). Palume sellega

üldplaneeringu ja KSH programmi koostamisel arvestada.

Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 (mõju inimeste heaolule

ja elukvaliteedile) täiendatud järgnevalt:

KSH-s hinnatakse kuritegevuse riske ning

vajadusel nähakse ette meetmed kuritegevuse

ennetamiseks.

16

8. Vormistamise määruse § 2 lg 2 kohaselt peab planeering

olema selge ja üheselt mõistetav. KSH programmi peatükis

2.3 „Detailplaneeringu eskiislahenduse kirjeldus“ öeldud,

et Angervaksa kinnistu lääneosale kavandatavate

golfiradade alla jääva maapinna tõstmist üldjuhul ette ei

nähta, välja arvatud griini (ala, kus paikneb auk) ala, mis

tuleb kõrgemale tõsta. Seega jääb see ala valdavalt

üleujutatavaks. Antud juhul jääb selgusetuks, kuidas on

võimalik üleujutatud golfiväljakut kasutada. Täpsustada

golfiväljakute kasutust KSH programmis.

Seisukohaga arvestatakse.

Kuna kavandatav tegevus ei pruugi

siiski vastata rohevõrgustiku

tugiala kohta kehtivatele

tingimustele, võib osutuda

vajalikuks tugiala piiride

muutmiseks, arvestades KSH

hindamise tulemusi.

Lähteseisukohtade p 4.15 muudetakse, andes

võimaluse Angervaksa ja Raudla kinnistu

rohevõrgustiku maakondliku tasandi tugiala

ning Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldal kohaliku

tasandi rohevõrgustiku koridori maa-ala

muutmiseks ja kasutustingimuste

täpsustamiseks tingimusel, et on tagatud

rohevõrgustiku toimimine.

KSH programmi ptk 2.3 täpsustatakse

järgnevalt:

Golfi ja Raudla kinnistule ning Angervaksa

kinnistu idaosale (Sulaoja oja idakaldale)

kaalutakse poldersüsteemi (tamm, pumpla

jms) rajamist, eesmärgiga kaitsta golfiala

Emajõest põhjustatud üleujutuste eest. Kuna

golfiväljakut kasutatakse vaid sobivate

ilmastikuolude korral, see tähendab

kuivematel perioodidel, mil üleujutusi ei esine,

ei nähta Angervaksa kinnistu lääneosale

kavandatavate golfiradade alla jääva

maapinna tõstmist üldjuhul ette. Siiski on

teada, et golfiradade edenemisaladel tuleb

maapinda ümber kujundada, paigutades

sinna killustikku ja liiva. Samas puudub

vajadus maapinna üleujutuspiirist kõrgemale

tõstmiseks. Seega jääb Angervaksa kinnistu

lääneosale kavandatav golfiala valdavalt

üleujutatavaks.

9. KSH programmi peatükis 2.2 „Üldplaneeringu

lähteseisukohad“ on öeldud, et Planeeringualale

kavandatav rohealade maa-ala ei tohi olla väiksem kui 12%

planeeringualast. Selguse huvides palume KSH

programmis välja tuua, kuidas antud protsent tuletati.

Selgitus.

12% nõue määrati kehtivas

üldplaneeringus planeeringualale

jääva roheala (H) juhtotstarbega

maa-ala suuruse järgi.

Planeeringulaheduse edasisel

analüüsil on aga selgunud, et kuna

golfiala territoorium on peaaegu

pool kogu planeeringuala

pindalast, siis algselt taotletud

Lähteseisukohtade p 4.3 sõnastatakse

järgmiselt:

näha ette Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse

arenguala laiendamine kavandatava

elamumaa, sellega piirnevate tehisveekogude

ja lähialale jäävate rohealade ulatuses, sellega

seoses teha vajadusel ettepanekud

maakonnaplaneeringu muutmiseks.

17

roheala ei ole võimalik kavandada.

Seetõttu keskendutakse haljastus-

lahendusele Ilmatsalu jõe kallastel.

Lähteseisukohtade p 3.2 sõnastatakse

järgmiselt:

näha ette Ilmatsalu jõe mõlemale kaldale

puhkekoridor avalikult kasutatava loodusliku

haljasmaaga, mis tagab Linnutee matkaraja

vaba kasutamise. Planeeringuga tagada

Ilmatsalu jõe rohekoridor põhimõttel, kus jõe

lõunakaldal ulatuks rohekoridor kuni

sadamani viiva teeni, põhjapoolsel küljel 10-

20 m laiusena arvates jõe kaldast. Sadama

kavandamisel tuleb leida lahendused

rohekoridori katkematuse tagamiseks.

Lähteseisukohtade p 4.6 sõnastatakse

järgmiselt:

planeeringuga kavandatava tehisveekogu

äärde tuleb ette näha piisava ulatusega

avalike juurdepääsude ja supelranna

kavandamine.

KSH programmi ptk-s 2.2 toodut muudetakse

vastavalt täpsustatud lähteseisukohtadele.

10. Vastavalt PlanS § 85 lõikele 1 esitab planeeringu

koostamise korraldaja planeeringu eelnõu

kooskõlastamiseks koostöö tegijatele ja arvamuse

andmiseks kaasatavatele isikutele enne PlanS § 86 kohast

vastuvõtmist. Palume esitada üldplaneeringu eelnõu enne

vastuvõtmist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

arvamuse andmiseks ning täiendavate koostöötegijate ja

kaasatavate määramiseks. Üldplaneeringu esitamisel

arvamuse andmiseks ja täiendavate koostöötegijate ja

kaasatavate määramiseks palume esitada ka planeeringu

koostamisel menetlusega seonduv materjal, mis aitab

kaasa tervikliku ülevaate saamiseks planeerimisprotsessi

kohta (teated planeeringu erinevate etappide kaasamise ja

koostöö kohta).

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

11. Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et

üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud,

kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

18

avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu

koostamisse. Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87

lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos üldplaneeringuga

ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud

kooskõlastused ja arvamused.

12. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 lõikest 1

kuuluvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalasse mitmed valdkonnad, sh

maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise korraldamine,

jm. Selgitame, et käesolev seisukoht on esitatud ruumilise

planeerimise valdkonnast lähtuvalt. Juhul, kui ministeerium

omab märkuseid, mis puudutavad maakasutuspoliitikat,

esitab ministeerium need eraldi kirjaga. Palume hoida

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise

planeerimise osakonda kursis üldplaneeringu menetlusega

sh teavitades kõikidest toimuvatest avalikest aruteludest.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Politsei- ja Piirivalveamet

01.12.2023/ registreeritud

14.01.2024

(kiri nr 2.1-3/41222-2)

1. Politsei- ja Piirivalveameti ettepanekud Tartu linnas

Ilmatsalu ja Tüki küla üldplaneeringu ja planeeringu

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise (KSH)

hindamisele on järgmised:

Üldplaneeringu ruumilise lahenduse koostamisel lähtuda

CPTED põhimõtetest (turvalise ruumiloome põhimõtetest),

mis oleks kooskõlas Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

eesmärgiga turvalise ruumi loomise temaatikas:

„Süütegusid ja õnnetusi ennetava turvalise ruumiloome

põhimõtted on juurutatud kõigi kohalike omavalitsuste

planeerimistegevustes.“

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 (mõju inimeste heaolule

ja elukvaliteedile) täiendatud järgmiselt:

„KSH-s hinnatakse kuritegevuse riske ning

vajadusel nähakse ette meetmed kuritegevuse

ennetamiseks“.

2. Pöörata tähelepanu liiklustiheduse suurenemisele ja

kohalike elanike liiklusturvalisuse tagamisele.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Kliimaministeerium,

11.12.2023

(kiri nr 7-15/23/3413-3)

1. Kuna KliM-ile teadaoleva informatsiooni kohaselt

(välivaatlus 31.10.2023) käib planeeringualal juba aktiivne

tegevus, siis palume Tartu Linnavalitsusel esitada

selgitused, kuidas selline olukord sai tekkida enne, kui

vajalikud planeeringud (üldplaneering ja detailplaneering)

on kehtestatud. Hetkel ei saa ka tagasiulatuvalt hinnata

mõju kaitsealustele liikidele, sest kahju on juba tehtud.

Teadmiseks võetud.

Selgitame, et kalakasvatustiigid on

tühjendatud ja neid puhastatakse

(sh eemaldatakse setteid ja toimub

setete äravedu ning ladustamine

kalakasvatustiikide lähialale). Tartu

Linnavalitsus on alal toimuvast

Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

19

Kuidas näeb Tartu Linnavalitsus edasist protsessi ja mis

ülesannet täidab selles olukorras KSH?

tegevustest teadlik, aga EhS-i

kohaselt ei ole tegemist ehitusloa

ega ehitusteatise kohustusega

tegevustega. Osaühingule

Ilmatsalu Kala on Keskkonnaamet

väljastanud keskkonnaloa nr

L.VV/330941, tiikide puhastamine

toimub vastavalt loas sätestatud

tingimustele ja ametit on

käimasolevatest tegevustest

teavitatud.

KSH koostamisel hinnatakse

mõjusid olemasoleva olukorra

suhtes, varasemalt toimunud

muudatuste mõju tagasiulatuvalt ei

hinnata.

Üldplaneeringu ja KSH koostamine

toimub vastavalt ja kooskõlas

kehtivale seadusandlusele.

2. KliM-il on järgmised tähelepanekud ja ettepanekud:

KSH programmi peatükis 6 „Mõju hindamise ulatus ja

eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud“

esitatakse planeeringu mõjust linnustikule järgmine

seisukoht: "Planeeringu elluviimisel ei taastata enam

paljude linnuliikide jaoks vahetult intensiivkalakasvatuse

järgselt sobivaks osutunud elukeskkonda, kus puudus

aktiivne inimtegevus, kuid ka planeeringulahenduse

järgselt on lindudel võimalik ala jätkuvalt kasutada.

Ehitustegevuse lõppemisel ja maastiku taastumisel on

suurt tehisjärve, selle keskel asuvat saart ja selle kaldaala,

samuti golfiväljakute tiiktakistusi ning looduslikule

arengule jäetavat maastikku linnustikul võimalik pesitsus-

ja toitumisalana kasutada."

Leiame, et selliselt ei saa praegust planeeritavat olukorda

kokku võtta. Milliseks kujuneb planeeringuala mõju

lindudele ja kas ligipääs ning sobivus pesitsemiseks säilib,

tuleb alles hinnata. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu

Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 (Mõju linnustikule)

muudetud järgmiselt:

Planeeringu elluviimisel ei taastata enam

paljude linnuliikide jaoks vahetult

intensiivkalakasvatuse järgselt sobivaks

osutunud elukeskkonda, kus puudus aktiivne

inimtegevus, kuid planeeringulahenduse

järgselt luuakse lindudele eeldused ala

kasutamiseks (tehisjärv, selle keskel asuv saar,

golfiväljakute tiiktakistused). KSH koostamisel

nähakse ette leevendusmeetmed mõju

ennetamiseks või vähendamiseks. Samas on

oluline märkida, et enne kalakasvatustiikide

puhastamist oli enamikest Golfi ja Tellise tee 8

tiikidest vesi välja lastud, ala võssa kasvanud

20

järel kaotavad oma elupaiga, toitumis-, varje- ja pesitsusala

paljud looduskaitseseaduse alusel kaitstavad linnuliigid.

Praegu esitatud üldplaneeringu eelnõu alusel ei saa ka

sedastada, et linnustikul on ala võimalik pesitsus- ja

toitumisalana kasutada, kindlasti mitte endises mahus.

Hoonete ja õuealade tihe paigutus endiste kalatiikide alal

ei võimalda meie hinnangul sellist eeldust, nagu KSH

programmis praegu tehakse, püstitada. Kaldaalade sobivus

pesitsemiseks - palume alles võimalikke mõjusid KSH

hindamise raames hinnata. Näiteks kui eeldada, et kõik

rohelised õuealad niidetakse madalmuruks, ei ole need

kindlasti sobivad lindudele pesitsemiseks.

või võsastunud, mis linnustikule enam

sobivaid elupaiku niikuinii ei pakkunud. On

teada, et kui taotletavat planeeringulahendust

ellu ei viida, siis maaomanikul ei ole huvi

kalakasvatustiikides veetaset taastada.

Mõjude hindamisel arvestatakse selle

asjaoluga.

3. Palume ette näha ka leevendusmeetmed. Eeskätt vajab

seda tihehoonestusega piirkond. Näiteks on võimalik

kaaluda rohepiirkondade säilitamist mõnedel praegustel

hoonestuseks plaanitud aladel, vähendada hoonestust.

Palume kaaluda hoonestuse vähendamist Ilmatsalu jõega

piirnevas piirkonnas, et tagada loomade läbipääs, samuti

kompenseerimaks hävivaid toitumis-, varje- ja

pesitsuskohti.

Selgitus.

Kehtiva üldplaneeringuga on

kavandatud (märgitud)

rohevõrgustiku koridor ning ühtlasi

roheala (H) juhtotstarve (piirid

kattuvad) Ilmatsalu jõele ja jõe

lõunakaldale (laius ca 50-60 m jõe-

äärsest tervise- ja matkarajast).

Planeeringu koostamisel on sellega

arvestatud ja sellest tulenevalt ei

ole elamuid Ilmatsalu jõe

lõunakaldale kavandatud.

Planeeringuga tagatakse, et

matkarada on ka planeeringu

elluviimise järgselt läbitav ja

kasutatav.

Planeeringuga toimub

olemasoleva tiheasustusala

laiendamine, planeeringu

koostamisel järgitakse tiheasumi

printsiipe ning maa-ala

optimeerimist tihedama

hoonestuse kavandamise kaudu

toetab ka Tartu linna

keskkonnakomisjon.

Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

21

Arvestades esitatud soovitust nähakse täiendavalt ette hoonete vaheliste avalike juurdepääsude kavandamine tehisveekogule ning roheala laiendamise Ilmatsalu jõe põhjakaldale kuni 10 m laiuse alana. Planeeringulahendus koostatakse

linnustikku arvestavalt, kuid

maaomanikule ei saa panna

kohustust taastada endisaegset

(vahetult intensiivkalakasvatuse

lõpetamise järgset) olukorda (mil

aktiivse inimtegevuse puudumine

tekitas soodsad toitumis- ja

pesitsustingimused linnustikule). 4. Ilmatsalu jõega paralleelselt kulgeb matkarada, mis läbib

ka Kärevere looduskaitseala. Üle jõe läheb jalakäijate sild,

kust paadid alt läbi ei pääse. Ilmatsalu jõe paadiliikluseks

avamisel tuleb leida selline lahendus, et jõge saab jätkuvalt

ületada ja matkarada tänasel kujul kasutada.

Seisukohaga arvestatakse.

Jõe avamisel paadiliikluseks tagatakse jõe ületamise võimalus praeguses jalakäijate silla asukohas ning vastavad tingimused sätestatakse planeeringus.

Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

5. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 hindab

Ilmatsalu jõe seisundit kesiseks. Kalatiikide põhjas olevad

setted sisaldavad keskkonnale liialt koormavaid aineid.

Üldplaneeringu programmist ei selgu, kas hinnatakse ka

mõjusid, kuidas toimub setete eemaldamine ja milliseid

meetodeid kasutatakse, et vältida setete kandumist

Ilmatsalu jõkke. Palun täiendada.

Selgitus.

Kalatiikide puhastamine toimub

juba praegu, vastavuses

keskkonnaloas toodud

tingimustega. Puhastamise

perioodil ühendus Ilmatsalu jõega

puudub. Setteid ei ole ladustatud

vahetult Ilmatsalu jõe kaldale

(veepiiri lähistele). Setete

ladustamise ala ja Ilmatsalu jõge

eraldab savist moodustatud

tõke/vall, mis takistab ka

intensiivsete sademete korral

muda valgumist jõkke.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 2.1 lisatakse täiendavalt

järgmine informatsioon:

Tänaseks on Tellise tee 8 katastriüksusel

asuvate suuremate tiikide settest

puhastamisega juba alustatud (joonis 3).

Kalatiikide puhastamine toimub vastavuses

Ilmatsalu Kala OÜ-le väljastatud

keskkonnaloas nr L.VV/330941 toodud

tingimustele.

22

Kuna tiike juba puhastatakse ja see

on lubatud tegevus, siis ei ole

vajalik kalatiikide puhastamise

mõju KSH-s hinnata.

Tähtvere Jahiselts MTÜ

07.01.2024

1. Vastuseks Teie kirjale teatame, et Tähtvere Jahiselts ei

ole Angervaksa kinnistule rajatava golfiväljaku vastu.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

2. Soovime, et meid kaasatakse rajatava golfiväljaku

planeerimise protsessi seoses võimalike ulukikahjude

vältimiseks.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohad

2. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamine ja maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna kavandamine ning Ilmatsalu jõe- äärse avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimuste täpsustamine. Sellega seoses muudetakse üldplaneeringus tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu aleviku kui kompaktse asustusega ala.

3. Planeeringuala asub Tartu linnas Ilmatsalu asustusu ksuse piires, ho lmates Angervaksa,

Raudla, Katsetiikide, Kalatiikide, Spordima e, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3,

Tellise tee 4, Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7, Tellise tee 8 ja Golfi kinnistuid.

Planeeringuala suurus on ligi 200 hektarit. Planeeringuala on toodud Skeemil 1.

Vana tekst: Planeeringuala asub Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla asustusüksuste piires, hõlmates Angervaksa, Kalatiikide, Katsetiikide, Spordimäe, Suurtiikide, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4, Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7 kinnistuid. Planeeringuala suurus on ligi 200 hektarit. Planeeringuala on toodud Lisas 1.

4. Kinnitada planeeringu la hteseisukohad planeeringu koostamiseks ja rgnevalt: 4.1. lubatavad maakasutuse juhtotstarbed on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala, elamu

maa-ala, roheala, a rihoone maa-ala, tee ja ta nava maa-ala, sadama maa-ala, veekogu maa-ala,

tehnoehitise maa-ala, supelranna maa-ala, u hiskondliku hoone maa-ala, parkimisehitise maa-ala

Vana tekst: lubatavad maakasutuse juhtotstarbed on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala,

väikeelamu maa-ala, roheala, ärihoone maa-ala, tee ja tänava maa-ala, kaitseotstarbeline mets,

sadama maa-ala, tehnoehitise maa-ala;

4.2. na ha ette Ilmatsalu jo e mo lemale kaldale puhkekoridor avalikult kasutatava loodusliku

haljasmaaga, mis tagab Linnutee matkaraja vaba kasutamise. Planeeringuga tagada Ilmatsalu jo e

rohekoridor po himo ttel, kus jo e lo unakaldal ulatuks rohekoridor kuni sadamani viiva teeni,

po hjapoolsel ku ljel 10-20 m laiusena arvates jo e kaldast. Sadama kavandamisel tuleb leida

lahendused rohekoridori katkematuse tagamiseks

Vana tekst: na ha ette Ilmatsalu jo e mo lema kaldal avalikult kasutatav haljasmaa, ja ttes selle piiresse senise jo e-a a rse tervise- ja matkaraja;

4.3. na ha ette Ilmatsalu-Tu ki kompaktse asustuse arenguala laiendamine kavandatava

elamumaa, sellega piirnevate tehisveekogude ja la hialale ja a vate rohealade ulatuses, sellega

seoses teha vajadusel ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks

Vana tekst: na ha ette Ilmatsalu-Tu ki kompaktse asustuse arenguala muutmine kavandatava va ikeelamumaa, sellega piirnevate tehiveekogude ja la hialale ja a vate rohealade ulatuses. Planeeringualale kavandatav rohealade maa-ala ei tohi olla va iksem kui 12% planeeringualast

4.4. juhul, kui u ldplaneeringuga kavandatakse Ilmatsalu jo e a a rde va ikesadamat vo i paadisilda,

peab sildumisrajatiste ja teenindushoonete vaheline ala olema avalikult kasutatav ning sealt

tuleb kavandada la bivana Linnutee matkarada

4.5. hoonestusalade ulatuses moodustada iseseisev arhitektuuriu ksus vo i vajadusel u ksused, kus

u ldiste ehitustingimuste ma a ramisel arvestada, et:

4.5.1. va ikeelamu maa-alal on lubatud u ksik- ja kaksikelamute ja ridaelamute kavandamine,

hoonete korruselisus on kuni 2, korruselisus tuleb ma a rata u htsena elamugruppide kaupa.

Korruse arvestuslikuks ko rguseks lugeda Tartu linna u ldplaneeringus vastavalt sa testatud

ko rgust. Ridaelamute bokside suurim lubatud arv u hes lahushoones on kuni 8

Vana tekst: va ikeelamumaal on lubatud u ksik- ja kaksikelamute ja ridaelamute kavandamine, hoonete korruselisus on kuni 2, korruselisus tuleb ma a rata u htsena elamugruppide kaupa. Ridaelamute bokside suurim lubatud arv u hes lahushoones on kuni 8;

4.5.2. u ksik- ja kaksikelamu krundi minimaalne suurus on 1500 m², tehisja rve a a rsetel kruntidel

3000 m² ja ridaelamuboksil krundina vo i ehitusu ksusena arvestuslikult 500 m². Ü ksik- ja

kaksikelamute krundi suurim lubatud ta isehitus on kuni 3300 m² krundil kuni 15%, u le 3300 m²

krundi puhul kuni 10%, olenevalt krundi kujust, la hipiirkonna krundistruktuurist ruumilise

sobivuse korral vo ib see u hekorruselise hoonete puhul ja/vo i abihoone puhul olla kuni 15%

Vana tekst: Ü ksik- ja kaksikelamute krundi ta isehitus on kuni 2000 m² kruntidel 15%, 2000

m² - 3000 m² olenevalt krundi kujust ja la hipiirkonna krundistruktuurist 10-15% ning u le 3000

m² kruntidel 10%. Erandina vo ib ruumilise sobivuse korral ehitusala suurendada abihoone

ehitamiseks;

4.6. planeeringuga kavandatava tehisveekogu a a rde tuleb ette na ha piisava ulatusega avalike

juurdepa a sude ja supelranna kavandamine

Vana tekst: planeeringuga kavandatava veekogu a a rde tuleb ette na ha piisava ulatusega avalike juurdepa a sude ja supluskoha kavandamine;

4.7. planeeringulahendusest peab u heselt ilmnema, et selle elluviimine tulevikus on vo imalik ja

et sellega ei kaasne olulist negatiivset mo ju kogukonnale, looduskeskkonnale ja sotsiaal-

majanduslikule keskkonnale. Kavandatud tegevused peavad olema koosko las

keskkonnaeesma rkidega, sealhulgas kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine,

veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse, saastuse va ltimine ja to rje, elurikkuse ja

o kosu steemide kaitse ja taastamine

4.8. tehnovo rgud lahendada vastavuses kompaktse asustuse arenguala u ldtingimustele,

kajastada tehnovo rkudele seatud tingimusi, mis on linna kehtivas u ldplaneeringus, sealhulgas:

4.8.1. planeerida vee- ja kanalisatsioonivarustus ning sademevee ka itlemise ja tuleto rje

veevarustuse po himo tted

4.8.2. planeerida soojusvarustus, sealhulgas tuua va lja taastuvate energiaallikate kasutamise

po himo tted

4.8.3. planeerida elektri- ja sidevarustuse po hiline liinivo rk

4.9. teha ettepanek Ilmatsalu aleviku laiendamiseks ma a ratava kompaktse asustuse arenguala

ulatuses, sellega seoses teha vajadusel ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks

4.10. arvestada, et kliimakavas on muuhulgas olulisena va lja toodud po himo te ma a rata

u ldplaneeringus u leujutusohuga aladel kitsendused maakasutusele ja ehitamisele, arvestada

u leujutusriskiga planeeringutes ja rakendada meetmeid u leujutusriskiga aladel kui sinna

kavandatakse rajatisi

4.11. u ldplaneeringuga kavandatu ei tohi kaasa tuua olulist negatiivset mo ju Ilmatsalu jo ele ning

Sulaojale tervikuna ega planeeringualal asuvas lo igus. Planeeringus ja rgida po himo tet, et jo e

o gvendamine on lubatav vaid linna ettepanekul ja pa deva asutuse no usolekul KSH tulemusi

arvestades. Ilmatsalu jo gi planeeringualal asuvas lo igus na ha ette avaliku veekoguna

4.12. planeerida ala ta navate vo rgustik. Kavandada ta navate klassid (ko rvalta nav, kvartalisisene

ta nav vo i juurdepa a s, jalgta nav) ja sellest tulenevad no uded projekteerimiseks. Na ha tehisja rve

u mber kulgeva tee ristlo ikes ette kaherealine alleestruktuur, ko nnitee ja ma rge, et avalik tee

peab paiknema elamukruntide juures (keelatud on pikad juurdepa a suteed krundile)

Vana tekst: planeerida ala ta navate vo rgustik. Kavandada ta navate klassid (ko rvalta nav, kvartalisisene ta nav vo i juurdepa a s, jalgta nav) ja sellest tulenevad no uded projekteerimiseks

4.13. planeerida piirkonna sidumine u histranspordivo rguga (ma a rata u histranspordiliinile

sobivate ta navate vajadus)

4.14. veekogu ehituskeeluvo o ndis kajastada vajalikud tehnovo rkude rajatised, sealhulgas

eesvoolud ja va ljalasud, sillad jms.

Vana tekst: 4.14. veekogu ehituskeeluvo o ndis kajastada vajalikud tehnovo rkude rajatised, sealhulgas eesvoolud ja va ljalasud;

4.15. planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab rohevo rgustiku toimimise. Golfiku la

kavandamise eesma rgil on lubatav kaaluda Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevo rgustiku

maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu jo e ja Sulaoja kaldal kohaliku tasandi rohevo rgustiku

koridori maa-ala Ilmatsalu jo e-a a rse avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala muutmist ja

ta psustada kasutustingimusi.

Vana tekst: planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab rohevo rgustiku toimimise. Na ha tehisja rve u mber kulgeva tee ristlo ikes ette kaherealine alleestruktuur, ko nnitee ja ma rge, et avalik tee peab paiknema elamukruntide juures (keelatud on pikad juurdepa a suteed krundile).

Lisa 3

TÖÖ NR 2023-220

Juhatuse liige: Erki Kõnd

KSH juhtekspert: Urmas Uri

Keskkonnaekspert, juhteksperdi abi : Noeela Kulm

Keskkonnaekspert, juhteksperdi abi:

Keskkonnaekspert, juhteksperdi abi:

Keskkonnaekspert, juhteksperdi abi:

Planeerija, maastikuarhitekt:

Margit Lillema

Marite Paat

Kadri Hänni

Teele Nigola

Kontrollija: Ene Kõnd

Objekti asukoht: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

X= 6475804.49, Y= 648727.91

TARTU LINNAS ILMATSALU JA TÜKI KÜLA OSA

ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILINE HINDAMINE

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

PROGRAMM

märts 2024

Tellija: Tartu Linnavalitsus

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Huvitatud isik: Ilmatsalu Kala OÜ

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

2 / 80

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise programm

OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla Angervaksa (katastritunnus

83101:002:0206), Raudla (katastritunnus 83101:002:0147), Katsetiikide

(katastritunnus 83101:002:0121), Kalatiikide (katastritunnus

83101:002:0004), Spordimäe (katastritunnus 83101:001:0516), Tellise tee

(katastritunnus 83101:001:0402), Tellise tee 1 (katastritunnus

83101:002:0041), Tellise tee 2 (katastritunnus 83101:001:0401), Tellise tee 3

(katastritunnus 83101:002:0079), Tellise tee 4 (katastritunnus

83101:002:0007), Tellise tee 5 (katastritunnus 83101:002:0081), Tellise tee 6

(katastritunnus 83101:002:0066), Tellise tee 7 (katastritunnus

83101:002:0197), Tellise tee 8 (katastritunnus 79301:001:1250) ja Golfi

(79301:001:1251) katastriüksused.

TÖÖ EESMÄRK: Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga kavandatava

elluviimisega kaasneva eeldatava olulise keskkonnamõju hindamine ning

keskkonnakaalutluste arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning

kehtestamisel, kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ja säästva

arengu edendamine.

TÖÖ LIIK: Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

TÖÖ TELLIJA: Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1a

50089 Tartu

Kontaktisik:

Tiiu Tuuga

Tel 736 1259

[email protected]

HUVITATUD ISIK: Ilmatsalu Kala OÜ

Registrikood 10008267

Kontaktisik: Maikol Kriiva

Tel 5568 8888

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Ekspertgrupp: Urmas Uri – KSH juhtekspert, geoloog/keskkonnaekspert (omab ka KMH

litsentsi KMH0046)

Tel 5659 425

[email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0159)

Tel 730 0310, 5693 9300

[email protected]

Margit Lillema – keskkonnaekspert

[email protected]

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

3 / 80

Marite Paat – keskkonnaekspert

[email protected]

Kadri Hänni – keskkonnaekspert

[email protected]

Teele Nigola – planeerija, maastikuarhitekt

[email protected]

Konsultandid: Erki Kõnd – hüdrotehnikainsener

Urmas Sellis – ornitoloog, Kotkaklubi liige

Jaanus Elts – ornitoloog

Tehniline kontroll: Ene Kõnd

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

4 / 80

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.

Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

5 / 80

SISUKORD

1. Sissejuhatus ............................................................................................................................................................................................ 7

2. Üldplaneeringu ülevaade ................................................................................................................................................................ 10

2.1. Planeeringuala paiknemine ja planeeringu koostamise eesmärk ................................................................................. 10

2.2. Üldplaneeringu lähteseisukohad................................................................................................................................................ 13

2.3. Planeeringu eskiisjoonise kirjeldus ............................................................................................................................................ 14

3. Seosed keskkonnaeesmärkidega ja asjakohaste strateegilise planeerimisdokumentidega ................................ 17

3.1. Seosed keskkonnaeesmärkidega ............................................................................................................................................... 17

3.2. Seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ..................................................................................... 21

3.2.1. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+................................................................................................................................ 21

3.2.2. Tartu linna üldplaneering 2040+ ............................................................................................................................................ 24

3.2.3. Tartu linna arengukava 2018-2025 ........................................................................................................................................ 30

3.2.4. Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering .................................................................................................................. 30

3.2.5. Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering ............................................................................................ 30

3.2.6. Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering ............................................................................................................... 32

4. Planeeritava ala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ..................................................................................... 32

4.1. Asustus ja maakasutus ................................................................................................................................................................... 32

4.2. Maastik ................................................................................................................................................................................................. 38

4.3. Mullastik ............................................................................................................................................................................................... 40

4.4. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................................... 40

4.4.1. Aluspõhi ja pinnakate .................................................................................................................................................................. 40

4.4.2. Maavarad ......................................................................................................................................................................................... 41

4.5. Põhjavesi .............................................................................................................................................................................................. 42

4.6. Radoonirisk ......................................................................................................................................................................................... 44

4.7. Pinnavesi .............................................................................................................................................................................................. 45

4.7.1. Ilmatsalu jõgi .................................................................................................................................................................................. 45

4.7.2. Teised planeeringualal ja selle lähialal paiknevad veekogud ...................................................................................... 48

4.7.3. Üleujutusohuga ala ...................................................................................................................................................................... 49

4.7.4. Planeeringualal ja selle lähialal paiknevad maaparandusehitised ............................................................................. 50

4.8. Välisõhu kvaliteet ............................................................................................................................................................................. 50

4.9. Kaitstavad loodusobjektid sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad ..................................................................... 50

4.9.1. Kärevere looduskaitseala, Kärevere loodus- ja linnuala ................................................................................................ 51

4.9.2. Alam-Pedja looduskaitseala, Alam-Pedja loodus- ja linnuala ..................................................................................... 54

4.9.3. Püsielupaigad ................................................................................................................................................................................. 55

4.9.4. Kavandatavad (projekteeritavad) looduskaitsealad ........................................................................................................ 56

4.9.5. Liigikaitse.......................................................................................................................................................................................... 58

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

6 / 80

4.10. Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektid ........................................................................................................................... 60

4.11. Rekreatsioon .................................................................................................................................................................................... 60

5. Koostatava üldplaneeringu ja selle alternatiivsete lahenduste kirjeldus ..................................................................... 62

6. Mõju hindamise ulatus ja eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud ............................................................ 63

7. Kasutatav hindamismetoodika ..................................................................................................................................................... 69

8. Osapooled ja ekspertrühm ............................................................................................................................................................. 69

9. KSH ajakava .......................................................................................................................................................................................... 72

10. Kasutatud materjalid ......................................................................................................................................................................... 73

LISAD ............................................................................................................................................................................................................. 76

Lisa 1. Tartu linnas Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu algatamine .................................................................................... 77

Lisa 2. Planeeringu eskiisjoonis ........................................................................................................................................................... 78

Lisa 3. KSH juhteksperdi KeHJS § 34 lõike 4 punkti 6 kohane allkirjastatud kinnitus .................................................... 79

Lisa 4. Asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad KSH programmi kohta ning nendega arvestamine ......... 80

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

7 / 80

1. SISSEJUHATUS

Üldplaneeringu algatamise taotlus

Ilmatsalu Kala OÜ esitas 31.05.2023 taotluse algatada Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu

koostamine, mis haaraks Ilmatsalu külas neile kuuluvad Angervaksa, Katsetiikide ja endist Suurtiikide (praegune

Tellise tee 8 ja Golfi) kinnistud. Algatamisega taotleti üldplaneeringu koostamist, mille eesmärgiks on

täismõõtmelise golfiväljakute kompleksi rajamine, endiste kalatiikide alal tehisveekogu rajamine ning valdavalt

selle kallastele tiheasustusprintsiibil elamupiirkonna kavandamine.

Üldplaneeringu algatamine

Tartu Linnavolikogu algatas 29.06.2023 otsusega nr 139 (lisa 1) Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa

üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiga määratleda

põhimõtted Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki külas asuvale endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamiseks ja

maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna kavandamiseks ning täpsustada Ilmatsalu jõe-äärse

avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimusi. Sellega seoses muudetakse Tartu linna

üldplaneeringus 2040+ tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu alevikku kui kompaktse asustusega

ala.

Vastavalt planeeringu algatamise otsusele hõlmab planeeringuala Tartu linnas Ilmatsalu külas Angervaksa,

Kalatiikide, Suurtiikide, Katsetiikide, Spordimäe, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4,

Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7 kinnistuid. Suurtiikide kinnistu jagamise teel moodustati 18.09.2023

Tellise tee 8 ja Golfi kinnistud. KSH programmis käsitletakse edaspidi kehtivaid registreeritud maaüksuseid, st

Suurtiikide kinnistust moodustatud Tellise tee 8 ja Golfi kinnistuid. Üldplaneeringu ja KSH algatamise otsuses

ei olnud planeeringuala hulgas nimetatud Golfi ja Angervaksa kinnistuga piirnevat Raudla kinnistut, kuid

vastavalt planeeringu algatamise lisale 1 hõlmab planeeringuala ka nimetatud kinnistut. Planeeringuala suurus

on ligi 200 ha. Planeeringuala ulatus vastavalt üldplaneeringu algatamise otsusele on näidatud joonisel 1.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

8 / 80

Joonis 1. Planeeringuala piirid vastavalt Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 otsusele nr 139.

Taust, üldplaneeringu koostamise vajadus

Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ tehti

ettepanek Tartu maakonnaplaneeringu muutmiseks. Tartu maakonnaplaneeringuga oli Ilmatsalu aleviku

tiheasumi laienemisalaks määratud osa endistest Suurtiikide kinnistust (praegune Tellise tee 8 kinnistu),

üldplaneeringuga jäeti eelnimetatud maa-ala kompaktse asustuse arengualaks määramata ja selle alusel tehti

vastavasisuline muudatus ka maakonnaplaneeringus.

Praegu kehtiva Tartu linna üldplaneeringu 2040+ lahendus (maakasutuse juhtotstarbed praegusel Tellise tee 8

ja Golfi kinnistutel) põhines toonasel maaomaniku soovil jätta Tellise tee 8 ja Golfi kinnistutele

päikeseelektrijaama rajamise võimalus, mille rajamiseks ta toona (06.04.2021) esitas Tartu Linnavalitsusele ka

projekteerimistingimuste taotluse ning 27.04.2021 korraldusega nr 474 väljastaski Tartu Linnavalitsus soovitud

tingimused. Kuigi toonase maaomaniku soov oli üldplaneeringu lahendusse jätta nii elamuala ja golfiala

rajamise kui ka päikeseelektrijaama rajamise võimalus, siis Tartu linna üldplaneeringu 2040+ koostamisel nähti

alale ette üksnes päikeseelektrijaama rajamise võimalus ning Suurtiikide (praeguse Tellise tee 8 ja Golfi)

maaüksuse juhtfunktsiooniks määrati sellest lähtuvalt tootmismaa (tööstushoone ja taastuvenergeetika

rajatiste maa-ala). Praeguseks on maaomanik muutunud (juriidiline isik on sama, ettevõtte omanikud on

muutunud) ja ei soovi alale päikeseparki rajada. Soov on planeeringualale laiendada Ilmatsalu aleviku

tiheasustusala (rekonstrueeritavate kalatiikide ümber), rajada Ilmatsalu jõe äärde väikesadam koos sadama- ja

kubihoonega, Golfi kinnistule 18 rajaga golfiväljak ning aastaringse kasutusega puhke- ja rekreatsiooniala. Seda

eesmärki järgides on maaomanik koostanud paar viimast aastat ka Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja

lähiala detailplaneeringut, mille koostamist ei ole tänaseks lõpetatud. Planeeringu eskiisjoonis (Lisa 2) on

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

9 / 80

esitatud üldplaneeringu algatamise taotluse juurde väljendamaks Ilmatsalu Kala OÜ soovi planeeringuala

arendamiseks.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kujunenud olukord, kus Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu praegune tiheasustusala põhimõtteid järgiv lahendus oleks vastuolus Tartu linna

üldplaneeringuga 2040+ ja Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+. Strateegilise dokumendiga ei saa muuta

temast hirerahiras kaks astet kõrgemal seisvat strateegilist planeerimisdokumenti (ehk detailplaneeringuga ei

saa muuta maakonnaplaneeringut). Rahandusministeerium väljendas oma 09.06.2023 Tartu Linnavalitsusele

saadetud kirjas nr 15-3/3370-2 seisukohta, et kuna Tartumaa maakonnaplaneering ei näe Tellise tee 8 (toonasel

Suurtiikide kinnistul) ja Katsetiikide kinnistul ette asustuse arenguala ning enamik alast Tartu paikneb linna

üldplaneeringu kohaselt 1% tõenäosusega üleujutataval alal, kus uute hoonete ehitamisel ei ole lubatud

maapinda tõsta (maakonnaplaneeringust tulenev suunis üldplaneeringus tingimuste seadmiseks ülemääraste

riskiohtude vältimiseks), siis pole elamu- ja puhkepiirkonna rajamine maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Kuna

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) alusel ei saa detailplaneeringuga maakonnaplaneeringut muuta, siis on

vajalik eelnevalt läbi viia üldplaneeringu menetlus, millega määratletakse planeeringuala arengu põhimõtted

ja suundumused. Üldplaneeringu elluviimine ja planeeringuala ruumilise terviklahenduse loomine toimub läbi

järgneva detailplaneeringu menetluse.

PlanS § 74 lõike 4 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH). KSH eesmärk vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 311 on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel

ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Neid eesmärke on

võimalik ellu viia, kuna KSH viiakse läbi samaaegselt planeeringulahenduse väljatöötamisega. KSH on

planeerimisprotsessis otsustuste tegemise abivahendiks, mis annab võimaluse arvestada keskkonnaaspekte ja

keskkonnaväärtusi planeeringu lahenduse kujundamise käigus, mitte tagantjärele. Eeltoodut arvesse võttes

viiakse planeeringulahenduse koostamine ja sellega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi

samaaegselt ehk planeeringulahendus kujuneb läbi mõju hindamise protsessi.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on endiste kalakasvatustiikide

alale golfiküla rajamine ja maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna kavandamine ning

Ilmatsalu jõe-äärse avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimuste täpsustamine. Sellega

seoses muudetakse üldplaneeringus tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu-Tüki kompaktse

asustuse arenguala. Kuna olemas on planeeringu eskiisjoonis, st esialgne nägemus ala planeerimiseks, siis on

antud juhul võimalik üldplaneeringuga kaasnevaid mõjusid käsitleda detailplaneeringu täpsusastmes.

KSH raames selgitatakse välja üldplaneeringuga kavandatud arendustegevuse võimalik mõju

looduskeskkonnale, inimeste tervisele ja heaolule ning tehakse ettepanekuid võimalike negatiivsete mõjude

välistamiseks, leevendamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks. Üldplaneeringuga kaasnevaid mõjusid

käsitletakse detailplaneeringu täpsusastmes.

KSH programmi menetlus

Pärast KSH programmi eelnõu valmimist küsis Tartu Linnavalitsus sellele 30.10.2023 kirjaga nr 9-3.2/UP-23-001

ettepanekuid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Transpordiametilt, Terviseametilt,

Maa-ametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Päästeametilt, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametilt, Kliimaministeeriumilt, Elva Vallavalitsuselt, võrguettevõtetelt ja huvitatud isikutelt,

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

10 / 80

31.10.2023 ja 03.11.2023 kirjaga nr 9-3.1/UP-23-001 maaomanikelt ning 09.11.2023 kirjaga nr 9-3.1/UP-23-001

Greenway Holding OÜ-lt1. Omapoolsed arvamused või ettepanekud KSH programmi kohta edastas Maa-amet

22.11.2023 (kiri nr 6-3/23/15628-2), Elering AS 23.11.2023 (kiri nr 11-4/2023/900-1), Keskkonnaamet

24.11.2023 (kiri nr 6-5/23/15283-3), Terviseamet 24.11.2023 (kiri nr 9.3-4/23/4879-3), Põllumajandus- ja

Toiduamet 30.11.2023 (kiri nr 6.2-6/9541-1), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 01.12.2023 (kiri nr 14-

3/3134-1), Politsei- ja Piirivalveamet 01.12.2023 (kiri nr 2.1-3/41222-2) ning Kliimaministeerium 11.12.2023 (kiri

nr 7-15/23/3413-3). Transpordiamet teavitas 23.11.2023 (kiri nr 7.2-1/23/22719-2), et neil puuduvad hetkel

ettepanekud planeeringu ja KSH koostamisele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loobus 27.11.2023

(kiri nr 16-6/23-10415-003) üldplaneeringu ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise kooskõlastamisest.

Kuna Tähtvere Jahiselts MTÜ-lt tähtajaks arvamusi ega ettepanekuid ei laekunud, kuid planeeringuala hõlmab

rohevõrgustiku tugialale jäävat Angervaksa kinnistut, palus Kobras OÜ 27.12.2023 e-kirja teel nimetatud

jahiseltsilt täiendavalt arvamust. Tähtvere Jahiselts MTÜ teatas 07.01.2024 vastuskirjas, et nad ei ole Angervaksa

kinnistule rajatava golfiväljaku vastu, kuid paluvad võimalike ulukikahjude vältimiseks kaasata end rajatava

golfiväljaku planeerimise protsessi. Asjaomaste asutuste esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine on

esitatud käeosoleva programmi lisas 4. Edastatud seisukohtade alusel täiendati asjakohases ulatuses KSH

programmi eelnõud ning edastati see avalikustamiseks Tartu Linnavalitsuse veebilehel. Ühtlasi täiendati

asjaomaste asutuste ettepanekute alusel ja Tartu Linnavalitsuse poolse ülevaatamise tulemusena planeeringu

koostamise lähteseisukohti.

2. ÜLDPLANEERINGU ÜLEVAADE

2.1. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE JA PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu koostamine on algatatud Tartu linnas Ilmatsalu külas

Angervaksa (katastritunnus 83101:002:0206), Katsetiikide (katastritunnus 83101:002:0121), Kalatiikide

(katastritunnus 83101:002:0004), Spordimäe (katastritunnus 83101:001:0516), Tellise tee (katastritunnus

83101:001:0402), Tellise tee 1 (katastritunnus 83101:002:0041), Tellise tee 2 (katastritunnus 83101:001:0401),

Tellise tee 3 (katastritunnus 83101:002:0079), Tellise tee 4 (katastritunnus 83101:002:0007), Tellise tee 5

(katastritunnus 83101:002:0081), Tellise tee 6 (katastritunnus 83101:002:0066), Tellise tee 7 (katastritunnus

83101:002:0197), Tellise tee 8 (katastritunnus 79301:001:1250) ja Golfi (katastritunnus 79301:001:1251)

katastriüksusel eesmärgiga rajada kalakasvatustiikide alale golfiküla, kavandada maastikuliselt sobiva

lahendusega väikeelamute piirkond ning selle keskmesse tehisjärv ning täpsustada Ilmatsalu jõe-äärse avalikult

kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimusi. Sellega seoses muudetakse Tartu linna üldplaneeringuga

2040+ määratud tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala.

Planeeringuala suurus on ca 200 ha ning Tartu linna keskmest otsemõõdetuna ca 8 km kaugusele (joonis 1 ja

2).

Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 üldplaneeringu algatamise otsuses nr 139 on märgitud, et planeeringuala

hõlmab ka Tüki küla. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel piirneb planeeringuala küll Tüki külaga, kuid jääb

kogu ulatuses Ilmatsalu küla piiridesse. Kuna osaliselt asub planeeringuala kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga

1 Äriregistri andmetel on Greenway Holding OÜ (16423748) registrist kustutatud 23.11.2023.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

11 / 80

2040+ määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arengualal, siis selle baasilt on üldplaneeringu

algatamisotsusesse lisatud Tüki küla.

Üldplaneeringu algatamise otsuses on jäänud planeeringuga hõlmatud kinnistute loetelust välja Raudla

(katastritunnus 83101:002:0147) kinnistu, mis algatamise otsuse juurde kuuluva Lisa 1 (planeeringuala) kohaselt

siiski planeeringualasse kuulub. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja

KSH eelnõule esitatud ettepanekute kaalumise järgselt täpsustati lähteseisukohti ning toodi välja, et

planeeringuala asub Tartu linnas Ilmatsalu asustusüksuste piires, hõlmates Angervaksa, Raudla, Katsetiikide,

Kalatiikide, Spordimäe, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4, Tellise tee 5, Tellise tee

6, Tellise tee 7, Tellise tee 8 ja Golfi kinnistuid.

Üldplaneeringu algatamise otsuse nr 139 kohaselt on üldplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks endiste

kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamine ja maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna

kavandamine. Ilmatsalu Kala OÜ soovib Tellise tee 8 kinnistule rajatavas ca 45 ha suuruses järves väiksemas

mahus kala kasvatamisega, järgides Ilmatsalu Kala OÜ kehtivas keskkonnaloas L.VV/330941 sätestatud

tingimusi ja nõudeid (vt ka ptk 2.3).

Planeeringuala läbib kruuskattega Linnu tee (Laeva metskond 64 katastriüksuselt kuni Golfi katastriüksusest

idas paikneva Järve teeni), Tellise tee (Tüki küla piirist kuni Järve teeni), planeeringuala idaosa piirneb Järve

teega. Planeeringuala edelaosas piirneb Golfi kinnistu osaliselt Raba teega, mis ühineb planeeringualast idas

Järve teega. Planeeringuala läbivad Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja oja.

Planeeringualal asuvad kalakasvatustiigid on kasutusest väljas. Tiigid on osaliselt kinni kasvanud ning

visuaalselt domineerib tehismaastik. Tänaseks on Tellise tee 8 katastriüksusel asuvate suuremate tiikide settest

puhastamisega juba alustatud (joonis 3). Kalatiikide puhastamine toimub vastavuses Ilmatsalu Kala OÜ-le

väljastatud keskkonnaloas nr L.VV/330941 toodud tingimustele. Planeeringu elluviimisel likvideeritakse

kasutusest väljas olev tehismaastik ning rajatakse elamu- ja puhkepiirkond, mis moodustab ümbritsevate

Ilmatsalu küla ja Ilmatsalu aleviku ning Tüki külaga terviku. Planeeringu rakendumisel antakse maakasutusele

uus funktsioon, mis vähendab kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu Eestis ning tagab Tartu linna ääreala

kasutuselevõtu elu- ja puhkepiirkonnana ning piirkonna elujõulisena hoidmise. Amortiseerunud

kalakasvatustiikide asemele tehisjärve rajamine tõstab ala maastikulist väärtust ja seob selle ümbritseva

looduskeskkonnaga. Planeeringu rakendumisel luuakse esteetilisem keskkond piirkonna elanikele.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

12 / 80

Joonis 2. Planeeringuala asukoht (Maa-amet, 22.09.2023).

Joonis 3. Vaade planeeringualale kirde poolt (Foto: Maa-amet, pildistuse aeg 10.05.2023).

Ligikaudne üldplaneeringu ala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

13 / 80

Planeeringualale jääb Linnutee matkarada. Planeeringualast põhja suunda jääb Kärevere looduskaitseala ja

läände Ilmatsalu turbaraba.

2.2. ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Lähteseisukohtade kohaselt on üldplaneeringu koostamise eesmärgiks endiste kalakasvatustiikide alale

golfiküla rajamine ja maastikuliselt sobiva lahendusega elamupiirkonna kavandamine. Sellega seoses

muudetakse varasemalt päikesepargiks kavandatud tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu

alevikku kui kompaktse asustusega ala.

Lubatavad maakasutuse juhtotstarbed on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala, elamu maa-ala, roheala,

ärihoone maa-ala, tee ja tänava maa-ala, sadama maa-ala, veekogu maa-ala, tehnoehitise maa-ala, supelranna

maa-ala, ühiskondliku hoone maa-ala, parkimisehitise maa-ala. Planeeringuga tuleb ette näha Ilmatsalu jõe

mõlemale kaldale puhkekoridor avalikult kasutatava loodusliku haljasmaaga, mis tagab Linnutee matkaraja

vaba kasutamise. Samuti tuleb tagada Ilmatsalu jõe rohekoridor põhimõttel, kus jõe lõunakaldal ulatuks

rohekoridor kuni sadamani viiva teeni, põhjapoolsel küljel 10-20 m laiusena arvates jõe kaldast. Sadama

kavandamisel tuleb leida lahendused rohekoridori katkematuse tagamiseks.

Ilmatsalu jõe äärde väikesadama või paadisilla kavandamisel peab sildumisrajatiste ja teenindushoonete

vaheline ala olema avalikult kasutatav ning sealt tuleb kavandada läbivana Linnutee matkarada. Planeeringuga

tuleb ette näha Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala laiendamine kavandatava elamumaa, sellega

piirnevate tehisveekogude ja lähialale jäävate rohealade ulatuses ning sellega seoses teha vajadusel

ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks. Samuti tuleb teha ettepanek Ilmatsalu aleviku laiendamiseks

määratava kompaktse asustuse arenguala ulatuses ning sellega seoses vajadusel teha ettepanekud

maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Hoonestusalade ulatuses tuleb moodustada iseseisev arhitektuuriüksus või vajadusel üksused, kus üldiste

ehitustingimuste määramisel tuleb arvestada, et väikeelamu maa-alal on lubatud üksik- ja kaksikelamute ning

ridaelamute kavandamine, hoonete korruselisus on kuni 2, korruselisus tuleb määrata ühtsena elamugruppide

kaupa. Korruse arvestuslikuks kõrguseks lugeda Tartu linna üldplaneeringus vastavalt sätestatud kõrgust.

Ridaelamute bokside suurim lubatud arv ühes lahushoones on kuni 8. Üksik- ja kaksikelamu krundi minimaalne

suurus on 1500 m², tehisjärve äärsetel kruntidel 3000 m² ja ridaelamuboksil krundina või ehitusüksusena

arvestuslikult 500 m². Üksik- ja kaksikelamute krundi suurim lubatud täisehitus on kuni 3300 m² krundil kuni

15%, üle 3300 m² krundi puhul kuni 10%, olenevalt krundi kujust, lähipiirkonna krundistruktuurist ruumilise

sobivuse korral võib see ühekorruseliste hoonete puhul ja/või abihoone puhul olla kuni 15%.

Planeeringuga kavandatava tehisveekogu äärde tuleb ette näha piisava ulatusega avalike juurdepääsude ja

supelranna kavandamine. Tehnovõrgud tuleb lahendada vastavuses kompaktse asustuse arenguala

üldtingimustele ning kajastada tehnovõrkudele seatud tingimusi, mis on linna kehtivas üldplaneeringus.

Sealhulgas tuleb planeerida vee- ja kanalisatsioonivarustus ning sademevee käitlemise ja tuletõrje veevarustuse

põhimõtted, soojusvarustus, sealhulgas tuua välja taastuvate energiaallikate kasutamise põhimõtted, ning

elektri- ja sidevarustuse põhiline liinivõrk. Veekogu kalda ehituskeeluvööndis tuleb kajastada vajalikud

tehnovõrkude rajatised, sealhulgas eesvoolud ja väljalasud, sillad jms.

Planeeringuga tuleb kavandada ala tänavate võrgustik ning kavandada tänavate klassid (kõrvaltänav,

kvartalisisene tänav või juurdepääs, jalgtänav) ja sellest tulenevad nõuded projekteerimiseks. Tehisjärve ümber

kulgeva tee ristlõikes tuleb ette näha kaherealine alleestruktuur, kõnnitee ja märge, et avalik tee peab paiknema

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

14 / 80

elamukruntide juures (keelatud on pikad juurdepääsuteed krundile). Samuti tuleb planeerida piirkonna

sidumine ühistranspordivõrguga, määrates ühistranspordiliinile sobivate tänavate vajaduse.

Planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab rohevõrgustiku toimimise. Golfiküla kavandamise eesmärgil on

lubatav kaaluda Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu jõe

ja Sulaoja kaldal kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridori maa-ala muutmist ja täpsustada kasutustingimusi.

Planeeringulahendusest peab üheselt ilmnema, et selle elluviimine tulevikus on võimalik ja et sellega ei kaasne

olulist negatiivset mõju kogukonnale, looduskeskkonnale ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Kavandatud

tegevused peavad olema kooskõlas keskkonnaeesmärkidega, sealhulgas kliimamuutuste leevendamine ja

nendega kohanemine, veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja

ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada, et kliimakavas on muuhulgas olulisena välja toodud põhimõte

määrata üldplaneeringus üleujutusohuga aladel kitsendused maakasutusele ja ehitamisele, arvestada

üleujutusriskiga planeeringutes ja rakendada meetmeid üleujutusriskiga aladel, kui sinna kavandatakse rajatisi.

Üldplaneeringuga kavandatu ei tohi kaasa tuua olulist negatiivset mõju Ilmatsalu jõele ning Sulaojale tervikuna

ega planeeringualal asuvas lõigus. Planeeringus tuleb järgida põhimõtet, et jõe õgvendamine on lubatav vaid

linna ettepanekul ja pädeva asutuse nõusolekul KSH tulemusi arvestades. Ilmatsalu jõgi tuleb planeeringualal

asuvas lõigus ette näha avaliku veekoguna.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga nähakse ette Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse

arenguala muutmine kavandatava väikeelamumaa, sellega piirnevate tehisveekogude ja lähialale jäävate

rohealade ulatuses. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Ilmatsalu aleviku laiendamiseks määratava

kompaktse asustuse arenguala ulatuses ning sellega seoses tehakse ettepanek Tartumaa

maakonnaplaneeringu muutmiseks.

2.3. PLANEERINGU ESKIISJOONISE KIRJELDUS

Planeeringu kontseptsiooni keskmes on rohelusega ümbritsetud kobarküla, mis on moodustatud tehisjärve

kallastele. Lõunapoolsele alale on planeeritud veesilmadega golfiväljak.

Planeeringuala on jagatud selle kasutust silmas pidades kolmeks:

• elamupiirkonnad paiknevad planeeringuala põhjaosas,

• Ilmatsalu jõe väikesadam jääb planeeringuala keskossa,

• golfikeskus jääb planeeringuala lõunaossa.

Planeeringu eskiisjoonise alusel kavandatakse Tellise tee 8 kinnistule kolme kalakasvatustiigi asemele rajada

ligikaudu 45 ha suurune tehisjärv, milles on arendajal plaan jätkata väiksemas mahus kala kasvatamisega,

järgides Ilmatsalu Kala OÜ kehtivas keskkonnaloas L.VV/330941 sätestatuid tingimusi ja nõudeid. Oma ilmelt

ja funktsionaalsuselt on tegu eelkõige puhkeotstarbelise tehisjärvega.

Tulenevalt looduskaitseseadusest (edaspidi ka LKS) kohaldub tehisjärvele pärast Eesti looduse infosüsteemi

(edaspidi EELIS) kandmist 100 m laiune piiranguvöönd (LKS § 37 lg 1 p 2) ja 50 m laiune ehituskeeluvöönd (LKS

§ 38 lg 1 p 4). Lisaks kohaldub tehisjärvele veeseaduses (edaspidi ka VeeS) sätestatud veekaitsevöönd ulatusega

10 m (VeeS § 118 lg 2 p 2).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

15 / 80

Tehisjärve kaldale kavandatakse grupiti paigutatuna hoonestus, tehnovõrgud ja -rajatised, supelrand ning alale

ligipääsuks vajalik teedevõrgustik.

Kalatiikide ja Katsetiikide kinnistule on samuti planeeritud elamud olemasolevate väiksemate

kalakasvatustiikide ja kanali baasil rajatava veekogu kallastele.

Seega Tellise tee 8, Katsetiikide ja Kalatiikide kinnistul on kavandatud terviklik, omavahel ühenduses olevate

tehisveekogude rajamine, kujundades need maastikku võimalikult hästi sobituvaks. Kalatiikide kinnistule

rajatava tehisjärve kaudu plaanitakse vett juhtida Ilmatsalu paisjärvest Tellise tee 8 kinnistule rajatavasse

tehisjärve.

Ilmatsalu jõele (registrikood VEE1039000) ja selle kaldale kavandatakse väikesadam, sh teenindav hoone

(sadamahoone), paatide hoiukoht, sadamakai, paatide tankla või tankimise võimalus parkla ja

sadamakompleksi teenindavad juurdepääsud. Paatide hoiualal on planeeritud kohad erineva suurusega

alustele. Veesõidukite veeskamiseks on sadama-alale planeeritud kaks slippi. Selleks, et paate oleks võimalik

kasutada ka rajataval tehisjärvel, on slipp planeeritud ka Ilmatsalu jõge ja järve eraldavale teemaale. Sadama

rajamiseks ja kasutamiseks puhastatakse Ilmatsalu jõgi sadamaalal ja allavoolu kuni planeeringuala lõpuni

mudast. Kuna sadamat hakkavad kasutama veesõidukid süvisega kuni ca 1 m, siis esialgsel hinnangul

süvendustöid jões teha ei ole vajalik, piisab aja jooksul settinud muda eemaldamisest. Kui jõe laius võimaldab,

siis kavandatakse kaldaga paralleelne paadisild ka jõe paremkaldale ning seal paatide hoiustamine vees.

Sadama toimimiseks on plaanis sulgeda Ilmatsalu jõe osaliselt tehislik looge ning jõgi juhitakse osaliselt

kunagise kalakasvanduse tarbeks rajatud kraavi (joonis 4). Looge jääb edaspidi sadama koosseisu kuuluvaks

veealaks. Seega kavandatakse selles kohas muuta Ilmatsalu jõe kaldajoont.

Joonis 4. Ilmatsalu jõe kaldajoone muutmise asukoht (Foto: Maa-amet, pildistuse aeg 13.04.2022). All paremal

näidatud sama asukoht planeeringu eskiisjoonisel.

Sadama maa-alale jääv olemasolev Linnutee matkaraja vaatetorn uuendatakse või kaalutakse varianti võtta

vaatealana kasutusele rajatava sadamahoone katuseala. Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkarada kulgeb

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

16 / 80

Ilmatsalu jõe kaldal, suundudes Alam-Pedja ning Kärevere looduskaitsealale. Matkarada jääb planeeringu

elluviimisel kõikidele külastajatele avatuks ja kasutatavaks.

Planeeringuala lõunaossa, Golfi, Angervaksa ja Raudla kinnistutele kavandatakse ligikaudu 83,0 ha suurusele

alale golfiala, mille osaks on golfikeskuse hoone ja vajalik taristu koos parkla ja juurdepääsuteedega,

täismõõtmetes golfiala ja harjutusala. Golfikeskuse hoone, harjutusväljak ja valdav osa golfiala radadest ja

väljakutest kavandatakse Golfi kinnistule, kuid kaalutakse võimalust rajada golfiradasid ka Angervaksa ja Raudla

kinnistutele. Sellele alale pääsemiseks on planeeritud üle Sulaoja oja sillad.

Golfi kinnistule jäävasse golfipiirkonda on planeeritud võimalus rajada ka maastikku ilmestav ning erinevatele

liikidele eeldavalt elupaika pakkuv tiiktakistuste süsteem. Tellise tee 8 ja Kalatiikide kinnistutel uute veekogude

ja golfiala veealade veetoide hakkab baseeruma (analoogselt nagu varasemalt kalakasvanduski) Ilmatsalu jõel,

võimalusel ja vastavalt vajadusele kasutatakse endiste kalakasvatustiikide veevoolu juhtimise lahendusi.

Golfi ja Raudla kinnistule ning Angervaksa kinnistu idaosale (Sulaoja oja idakaldale) kaalutakse poldersüsteemi

(tamm, pumpla jms) rajamist, eesmärgiga kaitsta golfiala Emajõest põhjustatud üleujutuste eest. Kuna

golfiväljakut kasutatakse vaid sobivate ilmastikuolude korral, see tähendab kuivematel perioodidel, mil

üleujutusi ei esine, ei nähta Angervaksa kinnistu lääneosale kavandatavate golfiradade alla jääva maapinna

tõstmist üldjuhul ette. Siiski on teada, et golfiradade edenemisaladel tuleb maapinda ümber kujundada,

paigutades sinna killustikku ja liiva. Samas puudub vajadus maapinna üleujutuspiirist kõrgemale tõstmiseks.

Seega jääb Angervaksa kinnistu lääneosale kavandatav golfiala valdavalt üleujutatavaks. Planeeritud

tegevusega metsa veerežiimi ei muudeta.

Planeeringualale on juurdepääs kavandatud Tellise teelt, Järve teelt ja Raba teelt. Kõik juurdepääsud lähtuvad

kohalikelt teedelt. Planeeritavale elamupiirkonnale ja selle kruntidele juurdepääsuks on kavandatud tee ümber

rajatava tehisjärve. Uus tee jääb avalikku kasutusse. Parkimine elamupiirkonnas lahendatakse krundisiseselt,

sadama ja golfikeskuse kasutamiseks on kavandatud ühiskasutusega parklad.

Alade omavaheliseks ühendamiseks on vajalik rajada sild üle Ilmatsalu jõe. Ilmatsalu jõele sadama piirkonda

kavandatud sild võimaldab jalakäijate liikumist, silla kõrgus peab tagama veetee kasutamise võimaluse.

Täiendavalt on vaja rajada kergliikluseks kasutatav sild üle loodava tehisveekogu kanali (Tellise tee 8 kinnistu

kagupoolses osas). Kärevere looduskaitseala ja elamupiirkonda eraldavale kraavile silda ei planeerita.

Veevarustuse tagamiseks on elamuala kavandatud liita Ilmatsalu aleviku ühisveevärgiga. Arendatava piirkonna

reoveekanalisatsioon plaanitakse ühendada Ilmatsalu aleviku reoveekanalisatsiooni võrku. Detailplaneeringu

koostamisel taotletakse AS-lt Tartu Veevärk2 tehnilised tingimused.

Sademeveest vabanemiseks kasutatakse looduslähedasi lahendusi (rohealad, tehisjärv, kraavid), mis

võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.

Detailplaneeringu koostamisel peab lähtuma üldplaneeringust ja sellest tulenevatest tingimustest ning järgima

KSH-s toodud keskkonnanõudeid.

2 Vastavalt Tartu Linnavolikogu 17.04.2019 otsusele nr 153 määrati endise Tähtvere valla piirkonnas vee-ettevõtjaks AS Tartu Veevärk.

01.06.2019 alustas AS Tartu Veevärk veeteenuste osutamist endise Tähtvere valla territooriumil, kus varasemalt oli vee-ettevõtjaks AS

Emajõe Veevärk.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

17 / 80

3. SEOSED KESKKONNAEESMÄRKIDEGA JA ASJAKOHASTE STRATEEGILISE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

3.1. SEOSED KESKKONNAEESMÄRKIDEGA

Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Komisjoni algatatud poliitiline strateegia, mille eesmärgiks on

saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Tegemist on Euroopa Liidu pikaajalise strateegiaga, mille siht on

muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks (Euroopa Komisjon, 09.10.2023).

Euroopa rohelises kokkuleppes on muuhulgas prioriteetidena nimetatud allpool loetletud

keskkonnaeesmärgid, millega on arvestatud ka Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu

lähteülesande püstitamisel:

1) kliimamuutuste leevendamine;

2) kliimamuutustega kohanemine;

3) veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

4) üleminek ringmajandusele;

5) saastuse vältimine ja tõrje;

6) elurikkuse ja ökosüsteemide taastamine ja kaitse.

Planeeringu eskiisjoonise alusel kavandatakse laiendada Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala, millega

kaasneb saasteainete heide õhku ning suureneb põhjavee kasutus. Suur osa planeeringualast asub

üleujutusohuga alal. Tehisjärve rajamisel jätkub pinnaveevõtt Ilmatsalu paisjärvest, mille veevarustus põhineb

Ilmatsalu jõel. Samuti kavandatakse pinnavett kasutada golfiväljakute kastmiseks. Väikesadama juurde rajatava

paatide tankla või tankimise võimaluse rajamisel võib kaasneda oht pinnase või pinnavee saastumiseks.

Lisaks võib planeeringu eskiisjoonisel kavandatu elluviimisel kaasneda mõju planeeringualaga piirnevale

Kärevere looduskaitsealale, mis kuulub ühtlasi Kärevere linnu- ja loodusalana Natura 2000 kaitsealade

võrgustikku ning planeeringualast ca 1,5 km kaugusele jäävale Alam-Pedja looduskaitsealale, mis kuulub

samuti Natura 2000 võrgustikku kui Alam-Pedja linnu- ja loodusala.

KSH-s hinnatakse kavandatu vastavust keskkonnaeesmärkidele, millele võib planeeringute elluviimisel oluline

mõju kaasneda, sh kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, veeressursside kestlik kasutamine

ja kaitse, saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava üldeesmärgiks on suurendada Eesti riigi regionaalse ja

kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Oluliseks on kliimariskide

maandamise võimekuse tagamine ja strateegilise ning operatiivse valmiduse suurendamine, samuti pikaajaliste

muutuste teadvustamine ja ennetav tegutsemine pikas perspektiivis. Maakasutusel ja planeerimisel tuleb

maandada tormi-, üleujutus- ja erosiooniriskid, leevendada soojussaare efekti ning suurendada asustuse

kliimakindlust, valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. Eesmärgipärased

meetmed keskenduvad kuumalainetest ja soojussaartest, üleujutustest ja tormidest tingitud võimalike kahjude

ennetamisele ning riskide maandamisele maakasutuslike võtetega, üleujutuste ja kuumalainetega seonduvate

riskide maandamiseks rohealade rajamisele ja hooldamisele, vee jahutava mõju kasutamisele ning

ehitustehnilistele lahendustele, nagu sademevee süsteemide rekonstrueerimine ja rajamine, pindade soojust

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

18 / 80

peegeldavate, absorbeerivate ja pidavate omaduste ning õhuringluse arvestamine hoonestuse projekteerimisel

ja ehitamisel.

Kliimamuutustega kohanemise arengukavas on sätestatud, et muutuvas kliimas tuleb tagada liikide, elupaikade

ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-

majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga. Selleks tuleb

säilitada elurikkust muutuvates ilmastikuoludes, tõrjuda invasiivseid võõrliike, tagada koosluste soodne seisund

ja maastike mitmekesisus, korraldada looduskaitset muutuvas kliimas, tagada maismaaökosüsteemide

ja -elupaikade stabiilsus, soodne seisund, funktsioonid jne.

Tehniliste tugisüsteemide valdkonnas on kavas suurendada tehniliste tugisüsteemide valmisolekut mistahes

ilmastikuolude korral, mis on suunatud transporditaristu (sh maanteede, raudtee ja sildade) kasutuskindluse ja

äärmuslikes ilmastikuoludes läbitavuse tagamisele.

Planeeringuala asub suures osas Emajõest tingitud üleujutusohuga alal. KSH koostamisel hinnatakse

planeeringu vastavust kliimamuutustega kohanemisele, eelkirjeldatud eesmärkide täitmise toetamist ja

kooskõlalisust sätestatud meetmetega (ulatuses, mis on planeeringu koostamisel asjakohased). Sellest lähtudes

tehakse ettepanek vajalike meetmete rakendamiseks, mis on asjakohased maakasutuse planeerimisel ja

hilisemal planeeringuala ekspluateerimisel.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes seejuures keskkonna valdkonna seostest majandus- ja

sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegias

tuuakse välja, et väliskeskkonna seisundil on oluline mõju inimese tervise kõigile aspektidele. Eesmärkideks

seatakse näiteks pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisundi saavutamine ning veekogude, mille seisund

on juba hea või väga hea, hoidmine; loodus- ja kultuurimaastike mitmekesisuse säilitamine, suurendamine ja

säästlik kasutamine; tootmise ja kasutamisega rikutud maastike korrastamine ning neile mitmekesiste

(elurikkuse ja esteetilisuse) funktsioonide andmine; elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilitamiseks

vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine ning tervist säästva ja toetava välikeskkonna loomine

maakasutuse suunamise ja inimkasutuses oleva või kasutusse võetava keskkonna ruumiplaneerimine teel.

KSH keskseks eesmärgiks on kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ja säästva arengu edendamine, Eesti

keskkonnastrateegias aastani 2030 kirjeldatud aspektid ja põhimõtted on igal juhul aluseks mõju hindamise

läbiviimisel.

Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030"

Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030" keskendub kliimamõjude leevendamisele ning toob

välja vajaduse ja tegevused kliimakohanemiseks. Kava strateegilisteks eesmärkides on muuhulgas

süsihappegaasi heitkoguse vähendamine 2030. aastaks 40% võrra 3 võrreldes 2010. aastaga, jõuda uuele

3 Kliimamuutustega võitlemiseks võttis Euroopa Parlament vastu Euroopa nn kliimamääruse (uroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009

ja (EL) 2018/1999), millega suurendatakse ELi kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärki 2030. aastaks 40%-lt vähemalt 55%-le

ja muudetakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse nõue õiguslikult siduvaks.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

19 / 80

tasemele taastuvenergia tootmises ja tarbimises ning kohaneda kliimamuutustega. „Tartu energia 2030“

eesmärkide saavutamine põhineb sellest lähtuvalt kolmel peamisel tegevussuunal: energiatõhusus,

taastuvenergia laialdasem kasutamine ning kliimakohanemine. Kohanemiskavas on püstitatud neli

kohanemissuunda.

- Roheline. Rohevõrgustiku ja haljastuse parendamine kliimariskide maandamiseks.

- Sinine. Üleujutusriski, sh valingvihmade tulvariski maandamine.

- Taristu. Tormiriski ja teiste erakordsete ilmariskide maandamine

- Teadlikkus. Tartlaste (ja külastajate) ohutuse tõstmine riskiennetusega.

Tartu linna energia- ja kliimakavaga "Tartu energia 2030" arvestamine on KSH läbiviimisel vajalik,

kohanemiskavas püstitatud kohanemissuundi käsitletakse keskkonnaeesmärkidele vastavuse ning inimeste

tervisele, heaolule ja varale avalduva võimaliku mõju hindamisel.

Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu veepoliitika raamdirektiiviga (VRD) (2000/60/EÜ)4 on kehtestatud Euroopa

Liidu veepoliitika alane tegevusraamistik, milles sätestatakse eeskirjad, et hoida ära Euroopa Liidu veekogude

seisundi halvenemine. Raamdirektiivi põhieesmärgiks on kõikide vete (põhjavee ja pinnavee, sh rannikuvee)

hea seisundi saavutamine. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb kõikidel liikmesriikidel rakendada

valgalapõhise veemajanduse põhimõtteid, moodustada veemajanduse korraldamiseks vesikonnad ning

koostada igale vesikonnale veemajanduskavad.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti

vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel on lähtutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu veepoliitika

raamdirektiivis (VRD) (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest, Euroopa Komisjoni

VRD rakendamiseks välja töötatud juhistest ning Euroopa Komisjoni teise perioodi veemajanduskavadele antud

tagasisidest.

Veemajanduskava põhieesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev

kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Pinnavee kaitse peamiseks eesmärgiks on veekogumi hea

seisundi saavutamine ja säilitamine. Pinna- ja põhjavee hea seisund on nii hea ökoloogilise seisundi kui ka hea

keemilise seisundi saavutamine.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 lisa 2 „Ida-Eesti vesikonna pinnaveekogumite nimekiri ning

seisundihinnangud“ tabeli 2 alusel on Emajõe ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb ja seega

koondseisund halb. Ilmatsalu jõgi on tugevalt muudetud vooluveekogum (TMV), mille keemiline seisund on

hea, kuid ökoloogiline seisund (ökoloogilise seisundi potentsiaal) on paisude ja paisjärvede tõttu kesine ning

seetõttu on ka koondseisund kesine (vt ptk 4.5.2). Vooluveekogude ökoloogilise seisundiklassi määramisel

arvestatakse üldjuhul ka paisude mõju veerežiimile ja nende arvu veekogul, samuti kattuvust

maaparandusehitise eesvooluga. Planeeringualale jäävad Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja oja on ühtlasi

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane

tegevusraamistik.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

20 / 80

maaparandusehituse avatud eesvoolud. Sulaoja oja kohta seisundihinnanguid ei ole antud. Veemajanduskava

lisas 2 on andmed esitatud 2019. aasta seisuga. Pinnaveekogumite 2022. a vahehinnangu alusel on Emajõe

ökoloogiline seisund hea, kuid koondseisund ikkagi keemilise halva seisundi tõttu halb (näitaja: Kvissental: Hg

ja Cd kalas, heptakloor ja heptakloorepoksiid vees; varasemast (2019) Kavastu: Hg, PBDE, Cd kalas, fluoranteen

vees). 2022. a vahehinnangu alusel on Ilmatsalu jõe mitteheaks näitajaks paisud ja põhjuseks

maaparandussüsteemid, veevõtt, paisjärved, 8 kivipuistepaisu, varasemast 4 paisu (Ilmatsalu, Tüki, Ropka,

Rahinge), kraavitamine.

KSH läbiviimisel hinnatakse mõju pinnavee kvaliteedile ja režiimile ning vastavust veemajanduskavas seatud

eesmärgi täitmisele tagada kõikide pinnaveekogumite vähemalt hea seisund (hea ökoloogiline potentsiaal).

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt tuleb kõikide põhjaveekogumite hea seisund saavutada aastaks

2027, mis tuleneb veepoliitika raamdirektiivist. On ette on näha, et erinevatel põhjustel suuremal osal

põhjaveekogumitest, sh ka Kesk-Devoni põhjaveekogumi (Ida-Eesti vesikonnas) puhul ei ole võimalik seda

tähtaega täita5 . Veemajanduskava meetmeprogrammis on märgitud, et hea seisundi saavutamise tähtaega

pikendatakse (pärast 2027) tehniliste põhjuste ja ebaproportsionaalse kulukuse tõttu. Kesk-Devoni

põhjaveekogumi olulise koormusena on välja toodud ebaselge inimkoormus ning veevõtt ühisveevärgi tarbeks.

Perioodil 2022 kuni 2027 on kavandatud mitmete uuringute läbiviimine koormusallikate täpsemaks

selgitamiseks ja täpsemate meetmete kavandamiseks.

Kuna planeeringuala esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest suures osas

nõrgalt kaitstud, siis hinnatakse arendustegevuse mõju põhjavee kvaliteedile. Ilmatsalu-Tüki kompaktse

asustuse arenguala laiendamisega kaasneb joogivee tarbeks põhjavee võtmise vajadus.

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi

majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja

kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Planeeringuala läheduses

ning osaliselt planeeringualal asub üleriigilise tähtsusega Sangla turbamaardla. Planeeringualale jääb Ilmatsalu

kohaliku tähtsusega savimaardla.

Keskkonnaamet teavitas Tartu Linnavalitsust 27.10.2022 kirjaga nr DM-121677-4, et on menetlusse võtnud

aktsiaseltsi Tootsi Turvas esitatud Ulila III turbatootmisala keskkonnaloa taotluse maavara kaevandamiseks ja

vee ärajuhtimiseks kehtivusajaga 30 aastat. Taotletav mäeeraldis piirneb vahetult koostamisel oleva

üldplaneeringu alaga. Keskkonnaamet on Ulila III turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele algatanud

keskkonnamõjude hindamise. Üldplaneeringu algatamise otsuse juurde on lisatud õiend, mille kohaselt Tartu

Linnavalitsus leiab, et keskkonnaluba ei tohiks väljastada selle negatiivsete mõjude tõttu lähedalasuvale

Ilmatsalu aleviku piirkonna elanikele ja avaldab arvamuse 21 päeva jooksul alates KMH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamise otsuse kättesaamisest.

5 teadlikult on jäetud märkimata täpsem aasta, sest antud juhul käsitletakse perioodi 2022-2027 ja ei prognoosita ette sellele järgnevaid

perioode.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

21 / 80

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga planeeringualal maavara kaevandamist ega uue

maardla rajamist ette ei nähta. Üldplaneeringu elluviimine arvestab maapõuepoliitika põhialustega aastani

2050.

3.2. SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

3.2.1. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29.

Maakonnaplaneering näeb ette asustuse arengu suunamist nii, et inimeste elu-, töö- ja teenuskohad paigutuks

elu- ja keskkonnakvaliteeti tõstvalt ning kujuneks otstarbekas ja mugav igapäevane liikumispiirkond/ala.

Maakonnaplaneeringu alusel nähakse arendusaladena ette olemasolevad tiheasumid koos nende võimaliku

laienemisalaga. Sisuliselt tähendab tiheasum eelkõige hoonete püstitamiseks ja rekonstrueerimiseks mõistliku

ulatusega maa-ala koos tänavavõrgul ja kruntidel ning üldkasutatavatel tehnovõrkudel põhineva

ruumikorraldusega.

Ilmatsalu alevik on maakonnaplaneeringus määratletud tiheasumi laienemisalana ja Tartu maakonna

lähikeskusena, mis kuulub ühtlasi Tartu linnaümbruse vööndisse. Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr

373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringus 2040+ tehtud ettepaneku alusel muudeti Tartumaa

maakonnaplaneeringut tiheasumite osas. Kui enne Tartu linna 2040+ üldplaneeringu kehtestamist ulatus

maakonnaplaneeringus tiheasumi laienemisala ka Tellise tee 8 kinnistule, siis üldplaneeringuga tehtud

ettepaneku alusel muudeti maakonnaplaneeringut selliselt, et tiheasumi laienemisala Tellise tee 8 kinnistule

enam ei ulatu. Endiselt ulatub tiheasumi laienemisala Kalatiikide, Spordimäe ning Tellise tee 1-7 kinnistutele

(Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala) (joonis 5 ja 6).

Maakonnaplaneeringu kohaselt ei tähenda asustuse arengu eelistamine tiheasumite alal ehituskeeldu mujal,

küll aga taunib asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest

ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise taristu rajamine ning

pidamine on kulukas. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga põllu- ja metsamaade kruntimist

ei kavandata, samuti ei moodustata ruumiliselt isoleeritud pisiasumeid. Planeeringu rakendumisel võetakse

kasutusele tehismaastik ning antakse sellele uus funktsionaalsus.

Koostatava üldplaneeringuga tehakse ettepanek Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala laiendamiseks

kavandatava väikeelamumaa, sellega piirnevate tehisveekogude ja lähialale jäävate rohealade ulatuses ning

Ilmatsalu aleviku laiendamiseks määratava kompaktse asustuse arenguala ulatuses. Eeltooduga seoses tehakse

ettepanekud Tartumaa maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on Ilmatsalu piirkond ühtlasi Tartu linna lähipuhkeala.

Maakonnaplaneeringuga seatakse eesmärgiks arendada lähipuhkealade võrgustikku, mida saab Tartust

külastada jalgsi või jalgrattaga. Puhkekohtadele tuleb tagada avalik juurdepääs. Maakonnaplaneeringu

põhikaardi järgi kuulub Golfi kinnistu ja väike osa Angervaksa ja Tellise tee 8 kinnistust puhke-eeldustega

piirkonna hulka (joonis 5), samas interaktiivse veebikaardi andmeil need alad puhke-eeldustega piirkonna hulka

siiski ei kuulu (joonis 6).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

22 / 80

Joonis 5. Puhke-eeldustega piirkond, ala rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ning väärtusliku maastiku

paiknemine üldplaneeringualal ja lähialal Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonise kohaselt.

Ligikaudne üldplaneeringu ala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

23 / 80

Joonis 6. Väärtused, piirangud ja asustuse areng üldplaneeringualal ja selle ümbruses (väljavõte Tartumaa

maakonnaplaneeringu 2030+ interaktiivsest veebikaardist).

Lähtudes Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ Tellise tee 8 ja Golfi kinnistule kavandatud maakasutuse

juhtotstarbest (tootmismaa) ja selle alusel 2021. aasta novembris maakonnaplaneeringus tehtud muudatusest,

saab suure tõenäosusega õigeks pidada interaktiivse veebikaardi rakendust (joonis 6). Tartu linna

üldplaneeringuga 2040+ on puhkealade paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatud (vt ptk 3.2.2). Tartu linnas

Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga on lubatavate sihtotstarvete hulgas ka puhke-, spordi- ja

kultuurirajatise maa-ala.

Koostamisel oleva üldplaneeringu ala paikneb maakonnaplaneeringu alusel kogu ulatuses (v.a Sulaojast läände

jääv Angervaksa kinnistu osa) Rahinge-Ilmatsalu kohaliku tasandi väärtusliku maastiku alal.

Maakonnaplaneeringus käsitletakse väärtuslikke maastikke olulise ressursina, mis pakub puhverdavaid ja muid

ökosüsteemi teenuseid, sh puhkeväärtusi. Väärtuslikud maastikud on valdavalt hästi hooldatud või säilinud

alad.

Maastikuliste väärtuste säilimine tagatakse muuhulgas:

• maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmisega ning harmoneeruvate heakorrastuse ja

haljastuse põhimõtete määramisega detailplaneeringutes;

• lagunenud ja kasutuskõlbmatute hoonete ja rajatiste lammutamisega ehk selleks omanikele ja

avalikkusele vastuvõetava toetussüsteemi loomisega.

Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kehtestamise järgselt ei ole Tellise tee 8 ja Golfi kinnistule määratud

maakasutuse juhtotstarbest (tootmismaa) lähtuvalt muudatust väärtusliku maastiku paiknemise osas

Ligikaudne üldplaneeringu ala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

24 / 80

maakonnaplaneeringus tehtud/sisse viidud (joonis 5 ja 6). Kuna PlanS kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks

väärtusliku maastiku paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamine, siis on väärtuslikku maastikku puudutavas

osas asjakohane lähtuda üldplaneeringust (vt ptk 3.2.2). Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu

koostamise üks eesmärkidest on endiste kalakasvatustiikide alale maastikuliselt sobiva lahendusega

elamupiirkonna kavandamine. Üldplaneeringuga saab vajadusel täpsustada kehtivas üldplaneeringus olevaid

tingimusi väärtusliku maastiku väärtuste kaitseks, samuti vajadusel teha piirimuudatuse ettepanekuid.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu alale jäävad Raudla ja Angervaksa kinnistu ning

Angervaksa kinnistut läbiv Sulaoja oja jäävad maakondliku tasandi rohevõrgustiku Rahinge tugialale (joonis 5

ja 6). Mujale üldplaneeringuga hõlmatud alale maakondliku tasandi rohevõrgustik ei ulatu.

Maakonnaplaneering käsitleb rohelist võrgustikku ja väärtuslikke maastikke olulise ressursina, mis pakub

puhverdavaid ja muid ökosüsteemi teenuseid, sh puhkeväärtusi. Koostatava üldplaneeringu lähteseisukohtade

alusel on golfiküla kavandamise eesmärgil lubatav kaaluda Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku

maakondliku tasandi tugiala maa-ala muutmist ja täpsustada kasutustingimusi. Koostatava üldplaneeringuga

tuleb anda lahendus, mis tagab rohevõrgustiku toimimise.

Maakonnaplaneeringus on käsitletud üleujutusohuga alade temaatikat suuniste andmisega üldplaneeringute

koostamiseks. Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et üldplaneeringute koostamisel tuleb lisaks üleujutusala

piiri määramisele vältida ülemäärast riskiohtu teatud aladele hoonete ehitamise välistamisega ja

üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas ettenähtu arvestamisega. Üleujutusriskiga tiheasumites peab

vältima maapinna üleujutamist sademeveekanalisatsiooni kaudu ning tagama üleujutusvee äravoolu üleujutuse

taandumisel. Maakonnaplaneering on andnud üldplaneeringute koostamiseks suunise üleujutusala piiri

määramiseks ja ehitustingimuste seadmiseks sellisel alal (tehtud Tartu linna üldplaneeringus 2040+), kuid

maakonnaplaneeringuga ei ole määratud neid alasid („teatud alad“), kus tuleks/tuleb välistada ehitustegevust

ning maakonnaplaneeringust endast ei tulene ka tingimusi sellistel aladel ehitamisele. On asjakohane välja

tuua, et maakonnaplaneeringus on ehitustegevuse reguleerimist üleujutusohuga aladel seostatud

üleujutusohuga riskipiirkondadega. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava kehtib üleujutusohuga

riskipiirkondade kohta, millesse Ilmatsalu alevik ja Ilmatsalu küla (sh planeeringuala) ei kuulu.

Koostatava uue üldplaneeringu üks lähteseisukohtadest on arvestada, et kliimakavas on muuhulgas olulisena

välja toodud määrata üldplaneeringus üleujutusohuga aladel kitsendused maakasutusele ja ehitamisele,

arvestada üleujutusriskiga planeeringutes ja rakendada meetmeid üleujutusriskiga aladel kui sinna

kavandatakse rajatisi.

3.2.2. Tartu linna üldplaneering 2040+

Tartu linna üldplaneering 2040+ on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373. Koostamisel

olevale üldplaneeringu alale lähimad tiheasustusalad asuvad kagus, kuhu jääb Ilmatsalu alevik ja Ilmatsalu

paisjärvest idas, kuhu jääb Tüki küla keskus. Planeeringualasse kuulub ka Kalatiikide kinnistu, mis on

üldplaneeringuga määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala koosseisu. Tartu linna

üldplaneeringuga 2040+ on kompaktse asustuse arenguala defineeritud kui kompaktse ruumilahendusega,

turvaline, kogukondlikke väärtusi kandev valdavalt hoonestatud elukeskkonna loomiseks piiritletud ala, mille

planeeringut iseloomustavad tihe korrapärane hoonestusstruktuur, ühtne tänavavõrk, integreeritud

tehnovarustus, kohaliku tähtsusega teenindusasutuste ning avalike haljasalade ja rajatiste (näiteks sorteeritud

jäätmete kogumispunktid, mänguväljakud) olemasolu.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

25 / 80

Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ on Kalatiikide kinnistu ja sellega piirnevad Tellise tee äärsed hoonestatud

kinnistud, samuti Spordimäe kinnistu määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala koosseisu.

Nimetatud üldplaneeringuga tehti ettepanek muuta Ilmatsalu aleviku, Ilmatsalu küla ja Tüki küla piiri, liites

arenguala Ilmatsalu aleviku koosseisu. Käesoleval ajal jäävad Kalatiikide ja Spordimäe kinnistud ning Tellise tee

äärsed hoonestatud kinnistud endiselt Ilmatsalu küla territooriumile.

Tartu linna üldplaneering 2040+ määratleb selgelt kompaktse asustuse arengualad, mille alla valdav osa

kavandatavast väikeelamumaast ei kuulu. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga

kavandatakse Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala laiendada kavandatava väikeelamumaa, sellega

piirnevate tehisveekogude ja lähialale jäävate rohealade ulatuses (hõlmates Tellise tee 8 ja Katsetiikide

kinnistud) ning sellega seoses laiendada Ilmatsalu alevikku kui kompaktse asustusega ala.

Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel on Tellise tee 8, Golfi, Katsetiikide ja Tellise tee 7 kinnistu maakasutuse

juhtotstarve tootmismaa-ala (T), kirjelduse alusel tööstushoone ja taastuvenergeetika rajatiste maa-ala.

Kalatiikide kinnistu maakasutuse juhtotstarve on väike-elamu maa-ala (EV) ja roheala (H) ning see on kooskõlas

alal 2016. aastal kehtestatud detailplaneeringuga. Ilmatsalu jõele ja selle lõunapoolsele kaldapiirkonnale

(peamiselt ca 100 m ulatuses veepiirist) ning Spordimäe kinnistule on samuti määratletud roheala juhtotsarve

(H). Ülejäänud planeeringualal on Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja koos kalda-aladega, samuti Angervaksa ja Raudla

kinnistu juhtotstarbeks metsa maa-ala (MM). Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 katastriüksuse juhtotstarbeks on

väikeelamu maa-ala (EV) (joonis 7).

Joonis 7. Maakasutuse juhtotstarbed ja asumid (Väljavõte Tartu linna üldplaneeringust 2040+).

Ligikaudne planeeringuala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

26 / 80

Lähtudes koostava üldplaneeringu lähteseisukohtadest, plaanitakse Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa

üldplaneeringuga muuta planeeringualale jäävate kinnistute juhtotstarbeid. Lubatavad maakasutuse

juhtotstarbed on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala, elamu maa-ala, roheala, ärihoone maa-ala, tee ja

tänava maa-ala, sadama maa-ala, veekogu maa-ala, tehnoehitise maa-ala, supelranna maa-ala, ühiskondliku

hoone maa-ala, parkimisehitise maa-ala.

Kalatiikide kinnistu, samuti Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 katastriüksused asuvad Tartu linna üldplaneeringuga

2040+ määratud arhitektuuriüksusel ILM11 (Ilmatsalu), kus krundi minimaalne suurus peab olema 4000 m2,

Kalatiikide kinnistul kohati 3000 m2. Alal kehtivad väikeelamumaa kohta üldplaneeringus määratud

üldtingimused, uute ridaelamute või korterelamute püstitamine ei ole lubatud.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt on väikeelamumaal lubatud

üksik- ja kaksikelamute ja ridaelamute kavandamine. Üksik- ja kaksikelamu krundi minimaalne suurus on 1500

m², tehisjärve äärsetel kruntidel 3000 m² ja ridaelamuboksil krundina või ehitusüksusena arvestuslikult 500 m².

Arvestades eelnevat, muudetakse Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga väikeelamumaa

hoonestamise tingimusi ja hoonestatavate alade ulatuses moodustatakse uus iseseisev arhitektuuriüksus.

Angervaksa kinnistu ning seda läbiv Sulaoja oja, samuti Raudla kinnistu jäävad maakondliku tasandi

rohevõrgustiku tugialale. Ilmatsalu jõgi ning selle kaldapiirkond roheala juhtotstarbega määratud ulatuses,

samuti osa Sulaoja oja idapoolsest kaldast jääb kohaliku tasandi rohelise võrgustiku koridori alale (joonis 8).

Joonis 8. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratletud rohevõrgustiku paiknemine üldplaneeringualal ja

lähiümbruses (väljavõte Tartu linna üldplaneeringust 2040+).

Ligikaudne planeeringuala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

27 / 80

Rohevõrgustiku säilitamise ja planeerimise eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste

leevendamine ja kohanemine ning inimestele kvaliteetse elukeskkonna ning vabas õhus puhkamise ja

liikumisvõimaluste tagamine. Rohevõrgustiku hulka loetakse ka veekogud, mis mitmekesistavad funktsioone

ning loovad parema sidususe erinevate alade vahel. Üldtingimusena ei tohi veekogu kalda piiranguvööndis

olevale rohelise võrgustiku alale rajatavad ehitised rohelist võrgustikku katkestada. Sadamate kattumisel

rohelise võrgustikuga tuleb edasisel planeerimisel/projekteerimisel tagada rohelise võrgustiku toimimine.

Tartu linna Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohade kohaselt tuleb planeeringuga anda

lahendus, mis tagab rohevõrgustiku toimimise. Golfiküla kavandamise eesmärgil on lubatav kaaluda

Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldal

kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridori maa-ala muutmist ja täpsustada kasutustingimusi. Planeeringuga

tuleb tagada Ilmatsalu jõe rohekoridor põhimõttel, kus jõe lõunakaldal ulatuks rohekoridor kuni sadamani viiva

teeni, põhjapoolsel küljel 10-20 m laiusena arvates jõe kaldast. Sadama kavandamisel tuleb leida lahendused

rohekoridori katkematuse tagamiseks.

Ilmatsalu jõe kalda-ala, Järve tee ja Tellise tee on Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratud

puhkekoridoriks ning olemasoleva vaatetorni ala on määratud Vaatetorni puhkealaks (joonis 9). Tegemist on

olemasoleva puhkealaga Ilmatsalu jõe äärses puhkekoridoris liikujatele, matkajatele ja puhkajatele. Puhkekoht

on ette nähtud avalikuks kasutamiseks ja viidatud on koostöö vajadusele maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse

vahel, et leida puhkekoha eesmärke arvestav, asukohta sobivaim ja keskkonda säästvaim tehniline lahendus.

Ilmatsalu jõe ääres, Emajõe poolses otsas asub Linnutee puhkekoht (joonis 9). Lähteseisukohtade kohaselt tuleb

Ilmatsalu jõe mõlemal kaldal ette näha avalikult kasutatava loodusliku haljasmaaga puhkekoridor, mis tagab

Linnutee matkaraja vaba kasutamise. Juhul, kui planeeringuga kavandatakse Ilmatsalu jõe äärde väikesadamat

või paadisilda, peab sildumisrajatiste ja teenindushoonete vaheline ala olema avalikult kasutatav ning sealt

tuleb kavandada läbivana Linnutee matkarada.

Joonis 9. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratletud puhkekoridoride, -metsade ja -alade paiknemine

planeeringualal ja ümbruses (väljavõte Tartu linna üldplaneeringust 2040+).

Ligikaudne planeeringuala

Linnutee puhkekoht

Vaatetorni puhkeala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

28 / 80

Roheline koridor Ilmatsalu jõel ja selle kaldal on Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ ühtlasi määratud Rahinge-

Ilmatsalu väärtusliku maastiku koosseisu (joonis 10). Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu

koostamise üks eesmärkidest on maastikuliselt sobiva lahendusega elamupiirkonna kavandamine. Ülejäänud

planeeringuala väärtusliku maastiku koosseisu ei kuulu. Väärtuslikuks maastikuks on ka Golfi kinnistu idaosaga

piirnev Ilmatsalu küla põllumajandusmaastik koos majapidamistega ning Tellise tee 8 idaosaga piirnev

põllumajandusmaastik Tellise tee ümbruses (joonis 10). Nimetatud alade põllud on ühtlasi määratud

väärtuslikeks põllumajandusmaadeks.

Joonis 10. Kohaliku tähtsusega Rahinge-Ilmatsalu väärtuslik maastik (väljavõte Tartu linna üldplaneeringust

2040+).

Planeeringuala jääb Tartu linna maalisse piirkonda, Emajõe kalda üleujutusohuga alale (joonis 11).

Vähendamaks Emajõe üleujutustest põhjustatud võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele,

keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele, on uusi hooneid lubatud püstitada vaid

üldplaneeringuga Emajõe 1% tõenäosusega üleujutusohuga ala piirile, vastavast maapinna looduslikust

absoluutkõrgusest kõrgemale, maismaa suunas. Eelnev tähendab, et uute hoonete ehitamisel ei ole lubatud

maapinda tõsta, vaid ehitamiseks sobiliku ala määramisel tuginetakse kaldaala maapinna looduslikele,

inimtegevusest mõjutamata kõrgusandmetele (Tartu linna üldplaneering p 14.3.12). Üleujutusohuga ala

hõlmab Tellise tee 8, Golfi, Angervaksa, Raudla ja Katsetiikide kinnistuid. Osaliselt jäävad üleujutusohuga alale

ka Tellise tee 2, 4 ja 6 kinnistud (joonis 11).

Ligikaudne planeeringuala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

29 / 80

Joonis 11. Üleujutusohuga ala ja ehitusjoon Ilmatsalu piirkonnas (Tartu linna üldplaneering 2040+).

1% ületustõenäosusele vastav veetase Euroopa kõrgussüsteemis (EH2000) Tartu linna piirkonnas jääb

vahemikku 34,7 m (Kärevere silla piirkond) kuni 33,9 m (planeeritava Tiksoja sillale viiva maanteekoridori maa-

ala). Planeeringualal on 1% ületustõenäosuse korral üleujutuse veetase 34,7 m abs (vt täpsemalt ptk 4.5.3).

Emajõe 1% üleujutusohuga ala piirist tulenev ehituskeeld ei laiene planeeringuga puhke- ja rekreatsiooni

eesmärgil kavandatavatele avalikkusele suunatud veekogude äärsetele ehitistele, muuhulgas Emajõe ja

Linnutee matkarajale ja nende puhkekohtade ehitistele, looduslähedase kattega kergliiklusteedele, loodusliku

katendiga spordi- ja loodusradadele, avalikke puhkekohti teenindavatele vett läbilaskva katendiga

sõiduteedele ja parklatele, seega golfiväljakuga kavandatavas osas on koostatav planeering Tartu linna

üldplaneeringuga 2040+ vastavuses.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga plaanitakse anda üleujutusohuga alale (Tellise tee 8 ja

Katsetiikide kinnistud) hoonestusõigus, millest tulenevalt ei ole koostatava üldplaneeringuga kavandatu

kooskõlas Tartu linna üldplaneeringus 2040+ määratud tingimustega sellise ala hoonestamiseks. Koostatava

üldplaneeringuga muudetakse ehitustingimusi üleujutusohuga seotud aladel, võimaldamaks selliste alade

hoonestamist ning kirjeldatakse meetmeid, mida tuleb rakendada, et vältida Emajõe üleujutustest põhjustatud

võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, heaolule ja keskkonnale.

Võttes aluseks planeeringu eskiisjoonise, selgitatakse Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu

koostamise käigus Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkust teede, golfiala

(golfirajad, tiiktakistused) ja poldersüsteemi rajamiseks. Vajadusel käsitletakse KSH aruandes

Ligikaudne planeeringuala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

30 / 80

ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut, ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevaid võimalikke

mõjusid ning leevendusmeetmeid.

3.2.3. Tartu linna arengukava 2018–2025

Tartu linna arengukavas (kinnitatud Tartu Linnavolikogu 07.10 2021 määrusega nr 154) on tähelepanu pööratud

üldistele keskkonnatrendidele, millega linna arengu kavandamisel tuleb arvestada. Koostatava

üldplaneeringuga kattuvad sellised trendid nagu elustiilide mitmekesisuse kasv ja suurem tähelepanu

elukeskkonnale ning tervisele ökoloogilise tasakaalu hoidmine linnaarenduses (arengukava ptk 1.2).

Arengukava alusel on mõnusa elukeskkonna loomiseks oluline sidusa puhkealade ja rohevõrgustiku

edasiarendamine ja väärtuslike maastike säilimise tagamine. Oluliseks peetakse liikumiskultuuri ja tervislikku

käitumist soodustavaid tegevusi ning terviseradade ja -paikade võrgustiku arendamist.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga kavandatakse olemasoleva tehismaastiku asemele

Ilmatsalu piirkonnaga maastikuliselt haakuvat väärtuslikku elu- ja puhkepiirkonda koos tervisesõbraliku

elukeskkonna ja sportlike eluviiside võimaldamisega (golf, sõudmine, matkamine jms). Oluline maastikuline ja

rekreatiivne tähtsus on ka Kärevere looduskaitseala ja Alam-Pedja looduskaitseala lähedusel.

3.2.4. Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering

Kalatiikide katastriüksusel kehtib praegusel hetkel endise Tähtvere Vallavolikogu 29.01.2016 otsusega nr 1-2/5

kehtestanud detailplaneering „Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering“ (Kobras AS, 2015), mis nägi ette

elamupiirkonna rajamise olemasoleva kanali laiendusel rajatava tehisveekogu äärde. Kalatiikide kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu järgi on kinnistule kavandatud seitse üksikelamu krunti (ridaelamuid ei ole

kavandatud). Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt on väikeelamu

maa-alal lubatud üksik- ja kaksikelamute ning ridaelamute kavandamine, seejuures ridaelamute bokside suurim

lubatud arv ühes lahushoones on kuni 8.

Koostatavas üldplaneeringus väikeelamu maa-ala hoonestamise tingimuste muutmisel muutuvad

hoonestamise tingimused ka Kalatiikide kinnistul. Selle tulemusel tekib läbi uue, üldplaneeringu alusel

algatatava detailplaneerimise protsessi võimalus Kalatiikide kinnistule rajada Kalatiikide ja lähiala

detailplaneeringuga kavandatust oluliselt tihedama asustusega elamupiirkond.

3.2.5. Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering

Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering on kehtestatud Tähtvere Vallavalitsuse 09.06.2011

korraldusega nr 2-1/92 ja muudetud 18.02.2021 Tartu Linnavolikogu otsusega nr 317. Detailplaneering

tunnistati 18.02.2021 otsusega osaliselt kehtetuks Kapsamaa kinnistu osas, sest Raba tee 5 ja Raba tee 7

kinnistute omanik avaldas soovi laiendada oma tootmistegevust piirneval Kapsamaa kinnistul.

Detailplaneeringuala asub Ilmatsalu alevikus Raba tee 56 kinnistul ja sellega piirnevatel kinnistutel, kattudes

osaliselt ka Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu alaga (joonis 12).

6 Katastriüksus Raba tee 5 on maakatastris registreeritud Raba tee 5 ja Raba tee 7 liitmise tulemusena 09.01.2023.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

31 / 80

Joonis 12. Üldplaneeringu alal ja selle lähistel koostamisel olevad ja kehtestatud detailplaneeringud (Tartu Linna

detailplaneeringute kaardirakendus, 15.09.2023).

Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva tootmistegevuse

laiendamine toonasel Raba tee 7 krundil ja määrata Lao krundile ehitusõigus ning juurdepääsu võimalus

osaliselt olemasoleva tee rekonstrueerimisel. Nimetatud detailplaneeringuga nähti ette olemasolevate

juurdepääsude säilitamine Koopa (katastritunnus 83101:002:0055), Biopuhasti (katastritunnus 83101:002:0189)

ja Kapsamaa kinnistutele (katastritunnus 83101:001:0427) läbi endise Suurtiikide ja Tiigikalda (katastritunnus

83101:001:0444) kruntide. Sellest tulenevalt nähti Tiigikalda ja endisele Suurtiikide kinnistule ette

juurdepääsuservituut tingimusel, et Koopa ja Biopuhasti kinnistute sisuline maakasutus ei muutu ja kinnistuid

teenindava transpordi maht oluliselt ei suurene. Detailplaneeringusse lisati klausel, et juhul, kui nimetatud

maatükkide maakasutust või ehitusõigust soovitakse muuta ja muutmisega võib kaasneda liikluse

Järve tee 15 kinnistu ja

lähiala DP

Koostamisel

Kehtestatud

Osaliselt kehtiv

Ligikaudne

üldplaneeringu

ala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

32 / 80

intensiivistumine olemasoleval juurdepääsuteel, on pooltel kohustus leping üle vaadata, vajadusel seda muutes

või lõpetades (Kobras AS, 2011).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringus tuleb arvestada juurdepääsu tagamise vajadusega

Koopa, Biopuhasti ja Kapsamaa kinnistutele.

Raba tee 5 ja Kapsamaa maaüksusel on Tartu Linnavalitsuse 13.12.2022 korraldusega nr 1353 algatatud

Ilmatsalu alevik, Raba tee 5 maaüksuse ja lähiala detailplaneering kaalumaks võimalusi üldplaneeringukohase

ehitusõiguse elluviimiseks. Nimetatud detailplaneeringuga soovitakse ehitada ühekorruseline

laienemisvõimalusega hoone kõrgusega 5,7 m. Raba tee 5 hooned plaanitakse säilitada ning endisel Raba tee

7 kinnistul asuv hoone lammutada.

3.2.6. Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering on kehtestatud Tähtvere Vallavolikogu 09.06.2017 otsusega nr

1-2/22. Nimetatud detailplaneeringu eesmärgiks on kavandada kinnistule kolmekorruseline majutus-

toitlushoone, laiendada olemasolevat parklat ning laiendada kinnistul asuvat kõrvalhoonet kuni ühe

kolmandiku kubatuuri mahus (Vedic OÜ, 2016). Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu ala ei

hõlma Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ala.

4. PLANEERITAVA ALA JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA

KIRJELDUS

4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS

Tellise tee 8 sihtotstarve on veekogude maa 100%7, pindala 90,16 ha, millest looduslik rohumaa moodustab

6,62 ha, metsamaa 1,36 ha, õuemaa 0,25 ha ja muu maa (põõsastik, tiigid, muu lage) 81,93 ha (Maa-amet,

20.09.2023). Kinnistu on valdavalt tehismaastik, kus varasemalt paiknes Ilmatsalu kalakasvandus ja selleks

rajatud kalatiigid ning neid ühendavad kanalid.

Kinnistule jääb osaliselt Ilmatsalu jõgi, mis on ühtlasi maaparandussüsteemi avatud eesvool ning väike osa

endise tellisetehase juurde kuuluvast Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne reservvaru, 1 plokk, keraamiline savi,

registrikaart 759). Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on Tellise tee 8 kinnistu juhtotstarve valdavalt

tootmismaa-ala (tööstushoone ja taastuvenergeetika rajatiste maa-ala).

Ehitisregistrisse on kantud Tellise tee 8 kinnistul paiknev garaaž-töökoda (reg kood 121278575) (ehitisregister,

03.12.2023). Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel paikneb kinnistu lõunaservas elektri alajaam

Kanali:(Puhja) ning kinnistu kaguserva jääb elektrimaakaabelliin ja elektriõhuliin (alla 1 kW) (Maa-amet,

03.12.2023).

Golfi kinnistu sihtotstarbeks on veekogude maa 100%4. Kinnistu pindala on 67,72 ha, millest looduslik rohumaa

13,8 ha, metsamaa 1,26 ha, õuemaa 0,01 ha ja muu maa 53,37 ha (Maa-amet, 20.09.2023). Ehitisregistri kohaselt

seisuga 03.12.2023 kinnistul ehitisi ega rajatisi ei paikne. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt läbib

kinnistu põhjaosa elektriõhuliin 1–20 kV (keskpingeliin).

Kinnistule jääb Ilmatsalu jõgi (mis on ühtlasi maaparandussüsteemi avatud eesvool) ning osa endise

tellisetehase juurde kuuluvast Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne reservvaru, 1 plokk, keraamiline savi,

7 Maa-ameti maakatastri andmed. Tegelikkuses on nii Tellise tee kui Golfi katastriüksus sihtotstarbeta maad.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

33 / 80

registrikaart 759). Savi kasutati ajalooliselt telliste valmistamiseks, kohati on tuvastatavad savivõtmise augud.

Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on Golfi kinnistu juhtotstarve valdavalt tootmismaa-ala (tööstushoone ja

taastuvenergeetika rajatiste maa-ala).

Ehitisregistri andmetel paiknevad seisuga 03.12.2023 endisel Suurtiikide kinnistul (Tellise tee 8 ja Golfi kinnistu)

veel järgmised rajatised: kalakasvatustiigid (reg kood 220641991), Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkarada (reg

kood 221273859), linnuvaatlustorn (reg kood 221343044), elektriõhuliin ja maakaabelliin. Suurtiikide kinnistu

jagamisega 18.09.2023 seotud muudatused on ehitisregistris veel sisse viimata (ehitisregister, 03.12.2023).

Angervaksa kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 14,46 ha, millest looduslik rohumaa

moodustab 0,85 ha, muu maa (veealune maa) 0,61 ha ja metsamaa 13,00 ha (Maa-amet, 20.09.2023).

Angervaksa kinnistut majanduslikul otstarbel eelnevalt kasutatud ei ole. Kinnistu jääb osaliselt Sangla

turbamaardla alale (registrikaart nr 195, maardla kood MRD0000165). Keskkonnaamet teavitas Tartu

Linnavalitsust 27.10.2022 kirjaga nr DM-121677-4, et on menetlusse võtnud aktsiaseltsi Tootsi Turvas esitatud

Ulila III turbatootmisala keskkonnaloa taotluse. Keskkonnaluba taotletakse maavara kaevandamiseks ja vee

ärajuhtimiseks kehtivusajaga 30 aastat. Taotletava mäeeraldise pindala on 299,58 ha. Keskkonnaamet on

keskkonnaloa taotluse osas algatanud keskkonnamõjude hindamise, seega maavara kaevandamisega seotud

keskkonnamõjusid hinnatakse vastava loa menetluse käigus. Taotletav mäeeraldis piirneb vahetult Tartu linnas

Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu alaga.

Maaparandussüsteemide registri alusel on Angervaksa kinnistu Sulaojast läänes osa maaparandusehitise

Ilmatsalu turbaraba (PP-274) kuivendusvõrgust. Kinnistut läbiv Sulaoja oja on ühtlasi maaparandussüsteemi

(kood 2103900820000) avatud eesvool (Põllumajandus- ja Toiduamet, 12.09.2023). Hooneid ega rajatisi

ehitisregistri andmetel Angervaksa kinnistul ei paikne. Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on Angervaksa

kinnistu juhtotstarbeks metsa maa-ala.

Katsetiikide kinnistu (katastritunnus 83101:002:0121) sihtotstarve on veekogude maa 100%, pindala on 3,72 ha,

millest looduslik rohumaa moodustab 1,82 ha ja muu maa 1,90 ha. Katsetiikide kinnistul on valdavalt

kinnikasvanud ja võsastunud endised kalakasvanduse tiigikesed ja kasvanduse toimimiseks rajatud kanalid.

Kinnistu on hoonestamata (ehitisregister, 03.12.2023). Maa-ameti maardlate kaardirakenduse alusel jääb

kinnistule osa endise tellisetehase juurde kuuluvast Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne reservvaru, 1 plokk,

keraamiline savi, registrikaart 759).

Kalatiikide kinnistu (katastritunnus 83101:002:0004) sihtotstarve on veekogude maa 100%, pindala on 94943

m², millest haritav maa moodustab 896 m², looduslik rohumaa 60373 m², metsamaa 1412 m², õuemaa 3148

m² ja muu maa (kanalid, kalatiigid, põõsastik) 29114 m² (Maa-amet, 20.09.2023). Kinnistu on hoonestamata

(varasemalt asus kinnistul kaks kõrval- või tootmishoonet, seepärast on kinnistul õuemaa kõlvik).

Ehitisregistrisse on kantud kavandatav pinnaveehaare (reg kood 220779023) (ehitisregister, 03.12.2023).

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse alusel jääb kinnistule väike osa endise tellisetehase juurde kuuluvast

Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne reservvaru, 1 plokk, keraamiline savi, registrikaart 759). Tartu linna

üldplaneeringu 2040+ alusel on Kalatiikide kinnistu juhtotstarbeks roheala ja väikeelamu maa-ala.

Kalatiikide kinnistule on varasemalt koostatud Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering (Kobras AS, 2015),

mis on kehtestatud endise Tähtvere Vallavolikogu 29.01.2016 otsusega nr 1-2/5. Nimetatud detailplaneeringu

eesmärk on rajada alale elamupiirkond ja tehisveekogu, muutes Kalatiikide ja lähiala kalakasvanduse

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

34 / 80

toimimiseks rajatud kanali kaldajoont. Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on alale ette nähtud

loodusliku kaldajoonega tehisveekogu (kanal) ja seitse üksikelamu krunti (joonis 13).

Kalatiikide kinnistule kavandatav tehisveekogu on Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneeringu järgi

kavandatud rajada olemasoleva endise kalakasvanduse kanali baasil. Eemaldatava muda maht tehisveekogu

rajamiseks on ligikaudu 2100 m3, teisaldatava pinnase kogumaht on ligikaudu 30 000 m3, kaevesügavused

jäävad vahemikku 0 – 4,55 m. Tiiki on ette nähtud süvendada põhjapoolses osas põhjakõrguseni 32,00 m abs

ja lõunapoolses osas 31,50 m abs. Peamiselt teisaldatakse pinnast kanali süvendamise ja kaldajoone muutmise

käigus („Kalatiikide kinnistu tehisjärve rajamise vee erikasutusloa taotlus“ Kobras AS, töö nr 2015-192).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

35 / 80

Joonis 13. Kalatiikide kinnistul kehtiva detailplaneeringu põhijoonis (Kobras AS, 2015).

Raudla kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 8847 m², millest looduslik rohumaa on

958 m2, metsamaa 6931 m² ja muu maa 958 m² (Maa-amet, 20.09.2023). Kinnistu jääb kogu ulatuses Sangla

turbamaardla (registrikaart nr 195, maardla kood MRD0000165) alale, kuid sellel ei asu mäeeraldist, st

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

36 / 80

kaevandusluba ei ole väljastatud. Kinnistu on hoonestamata. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Raudla

kinnistu juhtotstarbeks metsa maa-ala.

Spordimäe kinnistu sihtotstarve on üldkasutatav maa 100%, ehitisregistri andmetel kinnistul hooneid ega

rajatisi ei asu. Nimetatud kinnistu on munitsipaalomandis.

Tellise tee kinnistu sihtotstarbeks on 100 % transpordimaa, kinnistu on munitsipaalomandis.

Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kinnistute sihtotstarbeks on 100 % elamumaa. Tellise tee 1, 3, 4 ja 5 kinnistud on

eraomandis, Tellise tee 2 kinnistu on munitsipaalomandis. Tellise tee 2, 3, 4, 5 ja 6 kinnistutel asuvad

olemasolevad elamud, Tellise tee 1 kinnistul hooneid ega rajatisi ei asu. Tellise tee 6 kinnistul on Maa-ameti

andmeil korteriomand (omandivorm: segaomand), sellel paiknev hoone on lagunenud.

Tellise tee 7 puhul on tegemist 100 % tootmismaaga ning kinnistul asuvad tootmishooned.

Kinnistute ajalooline kasutus

Ilmatsalu kalakasvatustiigid rajati juba endise Nõukogude Liidu ajal ning olid tuntud kui Tartu Näidissovhoosi

Ilmatsalu tiigimajand. Erastamise järel kuuluvad tiigid ettevõttele Ilmatsalu Kala OÜ (registris 1996. aastast).

Suurtootmise ajal toodeti kasvanduses kaubakala ja asustusmaterjali. Sel ajal Eesti suurimas kalakasvanduses

kasvatati karpkala ligikaudu 127 ha suurusel tiigipinnal (joonis 14). Omanike vahetusel 2013. aastal tegevus

rauges, sest see ei olnud enam kasumlik. Sellest ajast alates ei ole kalakasvatustiigid enam aktiivses kasutuses.

Joonis 14. Tellise tee 8, Golfi ja Kalatiikide kinnistu ajalooline kasutus, kalatiigid (Maa-ameti ajalooliste kaartide

kaardirakendus, 1997-2000).

Hetkeolukord üldplaneeringu alal

Suuremahulise kalakasvanduse jätkamine selle taastamise läbi ei ole maaomaniku jaoks enam perspektiivne

(kuigi teoreetiliselt on võimalus selleks olemas). 2021. aasta sügise hakul alustati Tellise tee 8 kinnistule jäävates

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

37 / 80

kalatiikides veetaseme alandamist ja 2022. aasta kevadel keskmisest tiigist võsa eemaldamist. 2022. aasta suvel

alustati sette eemaldamisega endisest kolmest suurest kalakasvatustiigist. Eelnevalt, 18.02.2022, esitas

Ilmatsalu Kala OÜ ka keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu sellekohase teavituse, milles andis ühtlasi

teada, et alates 01.03.2022 kuni 01.03.2024 ei toimu veehaardega PIH0000080 veevõttu ja tiikide väljavoolud

suletakse, et tiikide puhastustööde ajal heljum ei sattuks Ilmatsalu jõkke. 2023. aasta kevadeks ei olnud tiikide

puhastustööd veel lõpuni viidud (joonis 15).

Joonis 15. Vaade Tellise tee 8, Golfi ja Katsetiikide kinnistul asuvatele tiikidele (Maa-amet, pildistuse aeg

23.04.2023).

Golfi kinnistul, kuhu on planeeringu eskiisjoonise alusel kavandatud valdav osa golfialast, alandati veetase juba

2018. aastal, mille järel hakkas alal kasvama roht- ja puittaimestik (võsa). Praeguseks Golfi kinnistul

vabapinnalist veeala taastatud ei ole (joonis 16).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

38 / 80

Joonis 16. Vaade kavandatavale golfialale (Golfi kinnistule) 2023. aasta kevadel (Maa-amet, pildistuse aeg

10.05.2023).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu ala asub Ilmatsalu külas, kus Statistikaameti (rahvaloendus

31.12.2021) andmetel loendati 52 inimest, planeeringualaga piirnevas Ilmatsalu alevikus elas 387 ja Tüki külas

247 inimest (Statistikaamet, 2021). Ilmatsalu aleviku lähimad elamud jäävad planeeringualast ligikaudu 150 m

kaugusele (Maa-amet, 14.09.2023). Alevikus paiknevad Ilmatsalu Motell OÜ, Ilmatsalu sidejaoskond ja Ilmre AS,

tootmisettevõtetest Ilmatsalu Kala OÜ ja Tartu Agro AS. Alevikus asub vanadekodu, põhikool, lasteaed ja

muusikakool (AS Infragate Eesti, 2022).

Suurem osa planeeringuala maakasutusest (tootmismaa) on juba muutunud, sest Tellise tee 8, Golfi ja

Katsetiikide kinnistud on praeguseks aktiivsest kasutusest väljas ning kalatootmine ligikaudu 10 aastat tagasi

lõpetatud. Endised kalakasvatustiigid on madala veega ja suuremas osas kuivaks lastud.

4.2. MAASTIK

Planeeringuala paikneb Ugandi lavamaa moreentasandiku läänepiiril vastu Võrtsjärve madalikku. Lavamaa

maastiku eripära tuleneb eeskätt peaaegu rõhtpindsest liivakivisest ja aleuroliitsest aluspõhjalisest platoost.

Ugandi lavamaa aluspõhja kivimid (liivakivid ja aleuroliidid) vahelduvad vertikaalläbilõigetes rütmiliselt ning

horisontaalsuunas on nad väga muutlikud (Arold, I., 2005).

KSH alal on maapind tasane, paiguti ka lainjas. Maapinna absoluutkõrgused lähipiirkonnas on valdavalt

32–42 m, mis planeeringualal jäävad vahemikku 32–35,5 m. Pinnavormideks on rähksed ja kivised saviliiva ja

liivsavitasandikud, madal- ja siirdesootasandikud ning veesettelised liivsavi- ja savitasandikud.

Planeeringualast läänes ja põhjas asuvad Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallatavad riigimetsad.

Planeeringualast läänes asub Sangla soostiku hulka kuuluv Laugesoo ning Ilmatsalu turbaraba, mis on

Ligikaudne planeeringuala piir

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

39 / 80

nüüdseks kujunenud jäätmaaks. Laugesoo on Ilmatsalu jõe jaoks ökoloogiliselt oluline, moodustades jõe

valgalast 13%. Laugesoo seisund Ilmatsalu jõe poolsel alal on nii raba kui madalsoo osas hinnatud halvaks. Soo

seisundit on mõjutanud metsakuivendus ning turbakarjäärid, kus kaevandamise lõppemisel toimuvad

taastumisprotsessid (Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, 2012).

Angervaksa kinnistu on valdavalt kaetud metsaga. Kasvukohatüüpidest alal jänesekapsa-kõdusoo, siirdesoo,

raba ja karusambla-mustika kasvukohatüüp, kus valdavaks puuliigiks on kased ja männid (Metsaportaal,

17.09.2023). Angervaksa kinnistul kasvav mets ei vasta loodus- ega põlismetsa tunnustele, tegemist on

kuivendatud alaga ja turbamaardlaga. Põlismetsaks loetakse metsa, mis on pikka aega säilinud inimmõjust

puutumatuna ning kus on välja kujunenud stabiilne ökosüsteem ning mille puistu koosneb erivanuselistest (sh

eakatest) puudest ning kus leidub ka erinevas kõdunemisastmes lamatüvesid. Loodusmetsa mõistele vastab

mets, mis on mingil määral inimtegevusest mõjutatud, näiteks mõned puud valikraiega likvideeritud või

kaevatud metsa ökosüsteemile olulist mõju välistav kraavike (nõva).

Planeeringualast idas ja lõunas, Ilmatsalu aleviku ja Tüki küla keskust ümbritsevas piirkonnas, paiknevad

ulatuslikud põllumassiivid ning nende vaheline hajaasustus, mis on sealse maastiku üks tunnuselemente (joonis

17). Põllumaa ja metsamaa on planeeringuala ümbruses kuivendatud.

Joonis 17. Põllumassiivid planeeringuala ümbruses (aluskaart: Maa-amet, 05.12.2023; põllumassiivid:

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), 05.12.2023).

Ilmatsalu jõgi ning selle lõunakallas on Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratud Rahinge-Ilmatsalu

väärtusliku maastiku koosseisu. Ülejäänud planeeringuala väärtusliku maastiku koosseisu ei kuulu (vt ptk 3.2.2

ja joonis 11). Väärtuslikke maastikke käsitletakse olulise ressursina, mis pakub puhverdavaid ja muid

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

40 / 80

ökosüsteemi teenuseid, sh puhkeväärtusi. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ on seatud tingimuseks

olemasolevate kõlvikute säilitamine, olemasoleva teedevõrgu ja hoonete paiknemise säilitamine.

4.3. MULLASTIK

Endise Ilmatsalu kalamajandi kalakasvatustiigid katavad valdava osa planeeringualast. Tegemist on alaga, mis

on varasemalt inimtegevuse käigus muudetud ja seega looduslikku mullastikku alal säilinud ei ole. Angervaksa

kinnistul on säilinud looduslikud tingimused, alal levivad sügavad lammi- ja madalsoomullad (AM```) ja sügavad

rabamullad (R```). Planeeringualast läänes ja põhjas levivad erinevad soomullad (madalsoo- (M), siirdesoo- (S),

raba- (R) ja lammimullad (AM)). Ilmatsalu jõe lammialal kalatiikidest läänes esinevad sügavad lammi- ja

madalsoomullad (AM). Ilmatsalu jõe kallastel on lammi-gleimullad (AG). Kalatiikidest ida pool esineb veel

leostunud ja leetjat gleimulda (GO, GI), gleistunud leetjat mulda (KIg), nõrgalt leetunud mulda (LkI), leostunud

ja leetjat mulda (Ko, KI). Tellise tee äärsetel kinnistutel esineb leostunud ja leetjat mulda (GO ja GI), gleistunud

nõrgalt leetunud mulda (LKI ja LkIg) ning lammi-gleimulda (AG) (joonis 18).

Joonis 18. Mullastik planeeringualal ja lähipiirkonnas (Maa-ameti mullastiku kaardirakendus, 21.09.2023).

4.4. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

4.4.1. Aluspõhi ja pinnakate

Planeeringuala geoloogilise ehituse kirjeldamiseks on kasutatud piirkonnas varem läbi viidud uurimistööde

aruandeid (allikad: Maaparandusbüroo arhiivimaterjalid ja Maa-ameti ehitusgeoloogiliste uuringute

kaardirakendus), kuid otseselt planeeringualale jäävaid uuringupunkte leidub üksikuid. Planeeringualal on

2017. aastal Kobras AS poolt Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

41 / 80

raames teostatud geoloogiline uuring, sh geoloogilised läbilõiked puuraukude alusel, mis iseloomustab

detailselt ala geoloogilist ehitust.

Aluspõhi

Planeeringualale ning lähipiirkonda jäävate uuringupunktide järgi asuvad aluspõhja kivimid piirkonnas

maapinnast 2,5–9 m sügavusel, kusjuures Tellise tee ümbruse alal jääb liivakivi pealispind absoluutkõrgusele

ca 28 m, Raba tee ja kalatiikide vahelisel alal absoluutkõrgusele ca 32–38 m. Üldgeoloogiliste uuringute põhjal

paikneb üldplaneeringu ala ja lähipiirkond Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu aluspõhjakivimite – liivakivi

aleuroliidi ja savi vahekihtidega – avamusalal. Planeeringualast lääne ja loode poole jäävad alad paiknevad

Kesk-Devoni ladestiku Narva lademe (D2nr) avamusalal.

Pinnakate

Tartu linn asub Kesk-Eesti (Ugandi) lavamaal orgudest liigendatud lainjal moreentasandikul. Kvaternaari

vanusega saviliiv-, liivsavi- ja savimoreeniga esindatud glatsiaalsete pinnakattesetete paksus on

moreentasandikul enamasti vahemikus 2–10 m. Mattunud orgudes on moreenikihi paksus 15–100 m. Moreen

on Lõuna-Eesti piirkonnale omaselt punakaspruuni värvusega ning saviliiv- ja liivsavi koostisega. Väiksemal

määral esineb linna piires pinnakattesetetest liiva, kruusa ning madalsooturvast. Nimetatud setted esinevad

peaasjalikult Emajõe ürgoru piires (Kobras AS, 2018). Ka endise Tähtvere valla territooriumil domineerivad

pinnakattes glatsigeensed setted (moreenid), esineb ka jääjärvelisi setteid (liiv, saviliiv, liivsavi),

glatsiofluviaalseid setteid (liiv, kruus), jõesetteid (liiv), soosetteid (turvas) (OÜ Keskkonnaprojekt, 2016).

4.4.2. Maavarad

Angervaksa kinnistu jääb Sangla turbamaardla (kasutatav turbaala, maardla kood MRD0000165, registrikaardi

nr 195) plokkidele nr 19 ja 20. Plokil nr 19 on vähelagunenud turba aktiivne reservvaru paksusega 1,34 m ja

mahuga 926 tuhat tonni, ploki pindala on 781,29 ha. Plokil nr 20 on hästilagunenud turba aktiivne reservvaru

mahuga 23 472 tuhat tonni, turbakihi keskmise paksusega 2,16 m (joonis 18). Selle ploki pindala on Maa-ameti

maardlate kaardirakenduse alusel 5383,04 ha. Plokile nr 20 jääb ka Raudla kinnistu (joonis 19) (Maa-amet,

17.09.2023).

Angervaksa katastriüksus on osa suuremast turbamaardla reservvaru alast, mis on arvatud kaevandamiseks

sobivate turbaalade nimekirja (keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 87). Planeeringu eskiisjoonise kohaselt

on Angervaksa kinnistule on kavandatud golfiala rajad, mis võimaldab vajadusel maavara kasutuse, tiiktakistusi

sellele alale planeeritud ei ole.

Tellise tee 8, Golfi, Kalatiikide, Katsetiikide, Tellise tee 3, 4 ja 5 kinnistule ja osaliselt ka Tellise tee 1, 2, 5,7 ja

Spordimäe jääb ka Ilmatsalu savimaardla 1. plokk (maardla kood MRD000072, registrikaart nr 759, keraamiline

savi), mis on määratud aktiivseks reservvaruks (joonis 18). Maardla pindala on 19,55 ha, savi keskmine paksus

on 2,9 m, varu kogu maardla alal 575 tuhat kuupmeetrit (Maa-amet 17.09.2023).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

42 / 80

Joonis 19. Angervaksa ja Raudla kinnistute paiknemine Sangla turbamaardla idapiiril, andmed pärinevad aastast

1956 (Maa-amet, 17.09.2023).

Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel paiknevad ajalooliselt kujunenud olukorras nii Ilmatsalu savimaardla

Ilmatsalu külas, aga ka Vanaaseme savimaardla 2. plokk Vorbuse külas elamutega hoonestatud aktiivses

kasutuses olevatel maadel, kus võimalike karjääride avamisega või laiendamisega killustatakse olemasolevat

asustust ja halvendatakse elukeskkonda (muutused maastikus, keskkonnahäiringud jms). Ilmatsalu savimaardla

idapoolne kolmandikosa paikneb olemasoleval valdavalt korterelamutega hoonestatud elamumaal ja ühtlasi

maa-alal, mis on üldplaneeringuga määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arengualaks (Tartu linna

üldplaneering 2040+, ptk 13).

4.5. PÕHJAVESI

Endise Tähtvere valla piirkonnas on pinnakattes olev põhjavesi lokaalse levikuga. Kvaternaari veekiht on

esindatud peamiselt pinnaseveena, mis toitub sademetest. Veekiht on laialdaselt kasutusel salvkaevude ja

üksikute madalate puurkaevude kaudu. Probleemiks on veekihi kõrge nitraatioonide sisaldus ja suur

mikrobioloogiline reostus (AS Infragate Eesti, 2022).

Sügavamal paiknev põhjaveekiht on seotud Kesk-Alam-Devoni liivakivide ja aleuroliitidega, enamasti surveline

ning avamusalal, kus põhjavesi on vabapinnaline (oleneb liivakive katvate pinnasekihtide iseloomust) ja toitub

valdavalt sademete veest, on vesi reostuse eest kaitsmata. Devoni kivimitega seotud põhjavesi on looduslikult

kõrge rauaühendite sisaldusega. Vesi on mõõdukalt kare või kare. Piirkonna põhjavesi on suhteliselt madala

mineraalsusega ja põhjavees on looduslikult kõrgenenud üldraua foon (>0,1 mg/l) (AS Infragate Eesti, 2022).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

43 / 80

Põhjavee tarbevarusid pole endise Tähtvere valla piirkonnas määratud, sest veevõtt ühes asumis ei ületa 500 m3

ööpäevas (AS Infragate Eesti, 2022).

Pinnavee ja põhjavee seisundi interaktiivse kaardi alusel jääb põhjaveekogumitest üldplaneeringu alale

Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_IdaT, põhjaveekogum nr 5b),

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (S-O_D-all, Ida-Eesti vesikond,

põhjaveekogum nr 18) ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D2-1_I, põhjaveekogum nr

22). Kõigi eelpool nimetatud põhjaveekogumite keemiline ja koguseline seisund 2020. aasta vahearuande

kohaselt oli hea. Lisaks jääb üldplaneeringu alale Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D2_I,

põhjaveekogum nr 24), mille keemiline seisund oli 2020. aastal halb ning koguseline seisund hea. Eelnevast

tulenevalt hinnati põhjaveekogumi koondseisund 2020. aastal halvaks. Põhjus: ammooniumioonide sisaldusele

kehtestatud piirväärtused (0,5 mg/l) olid ületatud kahes seirekaevus ning pestitsiidide 6 aasta keskmised

sisaldused on olnud üle lubatud piirväärtuse, saasteainete leviku mõjuulatus on üle 20% põhjaveekogumi

pindalast. Kesk-Devoni põhjaveekogum on maapinnalt esimene põhjaveekogum ning levib Kvaternaari ja Kesk-

Devoni põhjaveekihis. Põhjaveekogumite seire 2022. aasta aruande kohaselt jäid 2022. aastal analüüsitud

seirekaevude põhjavees kõikide mõõdetud pestitsiidide ja nende metaboliitide väärtused alla määramispiiri

(Keskkonnaagentuur, 2022).

Suurem osa planeeringualast (Tellise tee 8 kinnistule kavandatav elamuala, sadama ala ja golfiala piirkond) jääb

nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, kus maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on kõrge

reostusohtlikkusega. Angervaksa kinnistut põhja-lõuna suunaliselt läbivast Sulaoja ojast lääne poole jääval alal,

Kalatiikide kinnistul ning Tellise tee äärsetel kinnistutel on aluspõhjas leviv esimene põhjaveekiht maapinnalt

lähtuva reostuse eest keskmiselt kaitstud (joonis 20).

Joonis 20. Esimese aluspõhjalise põhjaveekihi reostuskaitstus (Maa-amet, 05.12.2023).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

44 / 80

4.6. RADOONIRISK

Tartu linna territoorium kuulub keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu

radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud

radooniriskiga töökohtadel“ alusel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu.

Radoon (edaspidi ka Rn) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas. Pinnases on peamiseks

radooniallikaks uraani radioaktiivsel lagunemisel tekkinud ja tekkiv raadium, mille lagunemisprodukt on

radoon. Rn on õhust ligi 7,7 korda raskem. See difundeerub pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse

tulemusel, kuid samuti koos geogaasidega (He-, N- ja C-ühendid) ja vee koostisest. Rn-sisaldus pinnaseõhus

saavutab stabiilsuse ligi 2 m sügavusel maapinnast ja sügavamal (Keskkonnaministeerium, 2019).

Eesti radoonikaardi 2020. aasta andmetel jääb planeeringuala enamjaolt 30–50 kBq/m³ ehk normaalse (Tellise

tee 8, Golfi, Katsetiikide ja Kalatiikide kinnistu) ning väiksemas osas 50–100 kBq/m³ ehk kõrge (Angervaksa

kinnistu lääneosa) radooniohutasemega interpoleeritud alale (joonis 21).

Joonis 21. Radoonirisk Ilmatsalu piirkonnas (Eesti Geoloogiateenistus, andmed 2020. aasta seisuga).

Eesti pinnase radooniriski kaardi täpsusastet arvestades (1:300 000) tuleks radooniriski ettevaatlikkusega

suhtuda ehk ettevaatusprintsiibist lähtudes kogu planeeringualal radooniriski pigem kõrgeks hinnata.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada, et tööde ala jääb kõrge radooniriskiga piirkonda ning võtta

kasutusele meetmed riskide maandamiseks. KSH koostamise raames ei ole kavas planeeringualal radooniga

seotud uuringuid läbi viia.

Radooni sisaldust siseruumides on Eesti õigusloomes käsitletud järgmistes kehtivates määrustes:

• ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja

hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava

efektiivdoosi viitetase“,

Planeeringuala asukoht

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

45 / 80

• keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“,

• Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“,

• Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale,

hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“.

4.7. PINNAVESI

Planeeringualal, selle lähistel või selle eeldatavas mõjualas asuvad pinnaveekogudest:

• Emajõgi (registrikood VEE1023600),

• Ilmatsalu jõgi (registrikood VEE1039000),

• Ilmatsalu paisjärv (registrikood VEE2083130),

• Sulaoja oja (registrikood VEE1039008).

4.7.1. Ilmatsalu jõgi

Ilmatsalu jõe (joonis 22) pikkuseks koos lisaharudega on 26,3 km ja valgala suuruseks 127,7 km². Tüpoloogiliselt

kuulub jõgi heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede (tüübid IB, IIB, IIIB) hulka. Jõgi kuulub

Ida-Eesti vesikonda jäädes Peipsi alamvesikonda (Keskkonnaportaal, 15.09.2023). Vabariigi Valitsuse 01.11.2018

korralduse nr 274 „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“ lisa alusel kuulub Ilmatsalu jõgi lõigus

jõe suudmest kuni Tartu – Valga raudtee sillast 4,17 km vastuvoolu riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude

nimistusse.

Joonis 22. Ilmatsalu jõgi (Foto: Maa-amet, pildistuse aeg 13.04.2022).

Ilmatsalu jõgi

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

46 / 80

Piirkonna peamiseks pinnaveerežiimi mõjutajaks on Emajõgi. Ilmatsalu jõge on planeeringualast allavoolu

õgvendatud ja süvendatud ning praegu voolab see küllaltki sirgjoonelisena Emajõe vanajõkke ja sealtkaudu

Emajõkke. Seega ulatub Ilmatsalu jõe alamjooks Emajõe lammialale, kus jõge iseloomustab madal voolukiirus

ning rohke taimestik.

Veeseaduse § 118 lg 2 punkti 2 järgi on Ilmatsalu jõe veekaitsevööndi ulatus 10 m, laiuse arvestamise lähtejoon

on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir.

Tulenevalt looduskaitseseadusest on Ilmatsalu jõe ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m, vööndite

laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile

kantud veekogu veepiir. Jõe kaldal metsamaal ulatub metsaseaduse § 3 lõike 2 kohaselt ehituskeeluvöönd

ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Vaatetorni puhkekohas Tellise tee 8 katastriüksusel on Keskkonnaameti

07.10.2021 otsusega nr 6-5/21/2035-14 ehituskeeluvööndit vähendatud üldplaneeringu kaardil piiritletud

puhkekoha ulatuses 10 meetrini jõe kaldajoonest. Vaatetorni puhkekoht on avalikkusele suunatud ehitiste

kompleks, mis teenindab Linnutee matkaraja külastajaid. Puhkekohta on lubatud ehitada vaatetorn ja

matkarada teenindavad väiksemad rajatised nagu lauad-pingid, käimla, infostend jmt.

Ilmatsalu jõgi ei ole Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 korralduse nr 426 „Avalikult kasutatavate veekogude

nimekirja kehtestamine“ järgi avalikult kasutatav jõel asuva Ilmatsalu kalatiigi paisust (Ilmatsalu põhjaserval)

allavoolu 2,3 km. Seega planeeringualale jääv jõelõik kuni suubumiseni Emajõkke ei ole avalikult kasutatav.

Keskkonnaameti 04.06.2018 korraldusega nr 1-3/18/1547 anti Ilmatsalu Kala OÜ-le vee erikasutusluba nr

L.VV/330941 (kehtivusega 01.07.2018 – 30.06.2028) kalakasvatuse eesmärgil Ilmatsalu paisjärvest vee

võtmiseks ja kalakasvatusest heitvee juhtimiseks suublasse Ilmatsalu jõgi. Tulenevalt uue VeeS jõustumisest

01.10.2019 viidi Keskkonnaameti 23.12.2021 korraldusega nr DM-118053-2 vee erikasutusluba (uue VeeS

kohaselt vee erikasutuse keskkonnaluba) nr L.VV/330941 muutunud õigusnormidega vastavusse. Viimati

nimetatud korralduse alusel ei peeta vastavalt VeeS § 18 lõikele 2 heitveeks vesiviljeluses kasutatavat vett.

Teostatud seirete tulemuste alusel ei erinenud Ilmatsalu kalakasvanduse võetava vee kvaliteet suublasse

juhitava vee kvaliteedist. Seega ei toimunud kalakasvandusest saasteainete suublasse juhtimist ning

keskkonnaloast eemaldati heitvee juhtimine suublasse. Nimetatud keskkonnaluba võimaldab kasvatada

kalakasvatustiikides karpkala, linaskit ja haugi, kuid lubatud on vaid olemasolevate sugukalade kogumi

säilitamine. Loas on nõue, et juhul, kui kalu kasvatatakse aastase juurdekasvuga rohkem kui 1 tonn või

kasutatakse lisasöötmist, tuleb taotleda keskkonnaloa muutmist.

Tellise tee 8 ja Golfi kinnistul asuvate kalakasvatustiikide veevarustus põhines peamiselt Ilmatsalu jõeveel –

pinnaveevõtt toimus Ilmatsalu jõel paisutatud Ilmatsalu paisjärvest regulaatorite kaudu (veehaarded „Ilmatsalu

kalakasvatus 1 (PIH0000202) ja Ilmatsalu kalakasvatus 2 (PIH0000080)). Vee erikasutuse keskkonnaloa nr

L.VV/330941 kohaselt on lubatud aastane veevõtt Ilmatsalu paisjärvest kahest veehaardest kokku 1 000 000

m3. Väljavool Ilmatsalu jõkke toimus Tellise tee 8 kinnistul asuvatest kanalitest. Intensiivkalakasvatuse

lõppemisel vee võtmine ja tagasijuhtimine jõkke sisuliselt jätkus, tagamaks veega täidetud tiikide veevahetus.

Paar viimast aastat vee võtmist ja tagasijuhtimist jõkke ei ole toimunud seoses planeeritava elurajooni

keskmeks oleva tehisveekogu rajamise ettevalmistustöödega (setete eemaldamisega endistest

kalakasvatustiikidest).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

47 / 80

Jõe seisund

Ökoloogilist seisundit iseloomustavad bioloogilised, hüdromorfoloogilised ja füüsikalis-keemilised

kvaliteedielemendid ning vesikonnaspetsiifilised saasteained. Ilmatsalu jõgi on hüdromorfoloogiliselt tugevasti

muudetud veekogu (TMV) – seda on õgvendatud ja süvendatud ning sellele on rajatud paise ja tekitatud

paisjärvesid. Tugevasti muudetud veekogum on pinnaveekogum, mis on tugevasti muudetud veekogumiks

määratud veeseaduses sätestatud korra kohaselt. „Tugevasti muudetud veekogum“ (TMV) tähendab, et

veekogumi iseloomus on püsiva inimtegevusega seotud füüsilise muutmise tagajärjel toimunud oluline

muutus. Seetõttu ei ole veekogum heas ökoloogilises seisundis (HÖS) ja head ökoloogilist seisundit pole

võimalik inimtegevuse jätkumise tõttu saavutada. Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade

veemajanduskavade 2022–2027 lisa 3 „Tugevasti muudetud veekogumite määramine (C.1)“ kohaselt on

Ilmatsalu veekogumi varasem määratlus (TMV) jäetud kehtima, kuigi koostatud TMV testiga ei olnud võimalik

Ilmatsalu kogumit hinnata, sest seisundihinnangu andmed on vanad ja paisudega seoses ei ole selget plaani.

Kõik jõele rajatud paisud jäävad planeeringualast ülesvoolu ning lähim on planeeringuala piiril olev Ilmatsalu,

mille tulemusena on tekkinud Ilmatsalu paisjärv. Ilmatsalu paisjärve veetaset reguleeritakse Ilmatsalu paisuga

(PAIS011940) (vt ptk 4.5.2). Kõik neli Ilmatsalu jõel asuvat paisu (Ilmatsalu, Rahinge, Ropka ja Tüki) on kaladele

ületamatud või raskesti ületatavad.

Veekogumite koondseisundi 2022. a ajakohastatud vahehinnangu andmetel oli Ilmatsalu jõe ökoloogiline

potentsiaal kesine ning sellest tulenevalt oli ka jõe koondseisund kesine. Keemilist seisundit ei ole veekogumil

seiratud. Kesise ökoloogilise seisundi põhjuseks on toodud maaparandussüsteemid, veevõtt, paisjärved,

kaheksa kivipuistepaisu ning varasemast neli paisu (Ilmatsalu, Tüki, Ropka, Rahinge) ja kraavitamine.

Hüdromorfoloogilise seire tulemusel hinnati Ilmatsalu veekogumi seisund 2022. aastal väga halvaks. Mittehea

seisundi näitajateks toodi tõkestatus, hüdroloogiline režiim (kõigile tüübiomastele kalaliikidele ületamatud

paisud, paisjärved, maaparandussüsteemid, veevõtt), lisaks loodusliku survena koprapaisud

(Keskkonnaagentuur, 2023).

Veekogumi hea seisundi saavutamine eeldaks kaladele rändevõimaluste tagamist (veemajanduskavas on ette

nähtud ekspertuuring kalade läbipääsu vajalikkuse kohta) ning jõe füüsilise kvaliteedi parandamist

(põikmadalik-võrendik vahelduvuse tekitamine, kärestike kujundamine jms). Kõik veekogumi seirepunktid

asuvad planeeringualast ülesvoolu ning jäävad jõelõikudele, mis on paisudega tõkestatud

(Keskkonnaagentuur, 2023). Planeeringuala asub Ilmatsalu jõe alamjooksul, mis planeeringuala läbivas lõigus

ei ole tõkestatud ning jõel on otseühendus Emajõega. Seega võib eeldada, et Ilmatsalu jõgi on planeeringualal

kalastiku osas paremas seisundis võrreldes ülejäänud jõega.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022–2027 on seatud eesmärgiks saavutada aastaks 2027 veekogumi

hea seisund (hea ökoloogiline potentsiaal). Veemajanduskava meetmeprogrammis on välja toodud meetmed

Ilmatsalu veekogumi seisundi parandamiseks. Tehniline meede on seotud Ilmatsalu paisuga. Tartu

Linnavalitsusele antud keskkonnaloa nr L.VV/328549 alusel ei ole kalapääsu vaja rajada, kuid

meetmeprogrammis nähakse ette vesikonnaülese uuringuga kalapääsu vajalikkuse väljaselgitamine ning

vastavalt tulemustele keskkonnaloa tingimuste ülevaatamine. Lisaks on ette nähtud Antsumetsa ja Urva

reoveepuhastite toimimise hinnangute koostamine. Planeeringualale ja planeeringu elluviimisega seonduvalt

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

48 / 80

ei ole meetmeid kavandatud. Planeeringualal asub Ilmatsalu aleviku reoveepuhasti heitvee väljalask (registri

kood HVL0788000) (Keskkonnaportaal, 21.09.2023).

4.7.2. Teised planeeringualal ja selle lähialal paiknevad veekogud

Sulaoja oja pikkus on 6,2 km ja valgala pindala 11.6 km². Oja suubub Ilmatsalu jõkke (Keskkonnaportaal,

18.09.2023). Veekogu ehituskeeluvööndi ulatuseks on 25 ning piiranguvöönd 50 m veekogu piirist. Mõlemad

vööndid ulatuvad planeeringualale. Sulaoja ei ole avalik ega avalikult kasutatav. Sulaoja on osa

maaparandusehitise reguleerivast võrgust ILMATSALU TURBARABA (PP-274), olles maaparandusala riigi poolt

korras hoitavaks ühiseesvooluks (süsteemi kood 2103900820000) (Maa-amet, 18.09.2023). Sulaoja oja ei ole

pinnaveekogumiga hõlmatud.

Ilmatsalu jõe suublaks olev Emajõgi jääb planeeringualast loodesse. Ilmatsalu jõgi on veeteeks Emajõest

planeeringualale juurdepääsuks ja vastupidi. Emajõgi on avalik veekogu. Jõe pikkus on 99,6 km, pikkus

lisaharudega 146,5 km ja valgala pindala 9767,4 km². Tüpoloogiliselt kuulub Emajõgi heledaveeliste ja vähese

orgaanilise aine sisaldusega jõgede (tüübid IB, IIB, IIIB) hulka (Keskkonnaportaal, 18.09.2023). Tulenevalt

looduskaitseseadusest ulatub jõe ehituskeeluvöönd põhikaardile märgitud veepiirist 50 m kaugusele ning

piiranguvöönd 100 m kaugusele.

Emajõel on moodustatud üks pinnaveekogum (Emajõgi, veekogumi kood 1023600_1). Eesti pinnaveekogumite

2022. aasta seisundi aruande kohaselt on Emajõe koondseisund halb, seejuures ökoloogiline seisund oli hea,

kuid keemiline seisund halb. Kavastus 2019. aastal tehtud seire kohaselt oli keemilise seisundi mittehea näitaja

elavhõbe, PBDE (polübroomitud difenüüleetrid), fluoranteen vees ja kaadmium kalas ning 2020. aastal

Kvissentalis tehtud seire kohaselt oli keemilise seisundi mittehea näitaja elavhõbe ja kaadmium kalas,

heptakloor ja heptakloorepoksiid vees. 2022. aasta keemilise seire osas uusi näitajaid välja ei toodud.

Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteet hinnati heaks füüsikalis-keemiliste näitajate ja

vesikonnaspetsiifiliste saasteainete osalise seire põhjal.

Emajõgi on Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu

ning III kaitsekategooriasse kuuluva hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja vingerja (Misgurnus fossilis)

ning II kaitsekategooriasse kuuluva tõugja (Aspius aspius) elupaigaks ning Ilmatsalu jõe suubumiskohast

allavoolu ka III kaitsekategooriasse kuuluva laiujuri (Dytiscus latissimus) elupaigaks.

Vastavalt keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 “Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja

nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord” on Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses suurte

üleujutusaladega siseveekogu, kus kõrgveepiiriks on alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir

veekogu veepiirist arvates. Lammi- ehk alluviaalsed mullad, mille alla kuuluvad gleistunud, glei-, turvastunud,

madalsoomullad, ulatuvad planeeringualale.

Ilmatsalu paisjärv kuulub Ida-Eesti vesikonda ning Peipsi alamvesikonda. Järve veepeegli pindala on 22,5 ha

ning saarte pindala 5,6 ha. Paisjärv kuulub vooluveekogumisse Ilmatsalu (1039000_1). Paisjärve veekaitsevööndi

ulatuseks on 10 m, ehituskeeluvööndi suurus on 50 m ja piiranguvöönd 100 m. Ehituskeelu- ja piiranguvöönd

ulatuvad Tellise tee 8 ja Golfi kinnistule. Ilmatsalu paisjärvest voolab vesi paisregulaatori (PAIS011940) kaudu

Kalatiikide kinnistul olevasse kanalisse. Kanalist voolab vesi regulaatori kaudu edasi planeeringualal

paiknevatesse kalatiikidesse.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

49 / 80

Ilmatsalu paisjärv on Tartu linna üldplaneeringu alusel puhkeotstarbeliselt oluline veekogu. Jõe paisutamiseks

on Tartu Linnavalitsusele väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/328549, mille alusel on paisjärve

normaalpaisutustase 35,18 m abs (+/- 5 cm) (EH2000).

4.7.3. Üleujutusohuga ala

Töö „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate

meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel” (Alkranel OÜ, 2018) alusel jaotati Tartu linn

seitsmesse piirkonda ja iga piirkonna kohta määrati Emajõe jõelangutegur, mida arvestades saab tuletada

vastavasse piirkonda sobivaid üleujutustõenäosustega veetasemete absoluutkõrgusi (joonis 22).

Üleujutusalade suuruse hindamiseks on välja arvutatud erinevad veetasemed esinemistõenäosuste järgi.

Planeeringualal on 1% ületustõenäosuse korral üleujutuse veetase 34,7 m abs kõrgusest ning sellisel juhul on

üle ujutatud praktiliselt kogu planeeringuala, välja arvatud endiste kalakasvatustiikide ala Kalatiikide kinnistul

ning osa planeeringuala sisesest teest. Üleujutatav ala on 1% ja 5% ületustõenäosusega veetaseme korral

enam-vähem samas ulatuses. Kui veetase tõuseb lisaks veel 0,5 m, siis on üle ujutatud kogu planeeringuala

(joonis 23).

Joonis 23. Üleujutusala ulatused erinevate veetasemete korral planeeringualal ja ümbruses (Alkranel, 2018).

Tellise tee 8, Golfi, Angervaksa, Raudla ja Katsetiikide kinnistu jäävad Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel

üleujutusohuga alale. Kalatiikide kinnistule üleujutusohuga piirkond ei ulatu (vt ptk 3.2.2 ja joonis 12). Kuna

planeeringuala jääb maalisse piirkonda, siis üldplaneeringu alusel ei ole Emajõe 1% ületustõenäosusega

üleujutusohuga ala piirist madalamale võimalik uusi hooneid rajada. Koostamisel oleva üldplaneeringuga

plaanitakse lubada üleujutusohuga alale ehitamist ning vältimaks Emajõe üleujutustest põhjustatud võimalikke

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

50 / 80

kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele ja heaolule ning keskkonnale, käsitletakse planeeringus vajalike

ehituslike võtete rakendamist (maapinna tõstmine elamualadel, poldersüsteem golfiala piirkonnas).

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022 – 2027, samuti Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduse

alusel planeeringuala piirkond üleujutusega seotud riskipiirkonnaks arvatud ei ole, sest tegemist ei ole

tiheasustusalaga.

4.7.4. Planeeringualal ja selle lähialal paiknevad maaparandusehitised

Planeeringuala ümber asuvad metsa- ja põllumaad ning sood on liigniiskete olude tõttu ulatuslikult

kuivendatud. Planeeringualast põhjas asub maaparandusehitis Ilmatsalu I (TTP-393, registrikood

2102103900020030), kirdes TENNO (registrikood 21039000200309), lõunas Ilmatsalu II (registrikood

2103900820020). Planeeringualale jääv Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja oja, samuti Tellise tee 8 põhjas piirnev kraav

on riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud. Planeeringuga tuleb tagada mõjutatavate

maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine ning planeeringualasse jäävate ühiseesvoolude hoiutööde

võimaldamine ja teostamine.

4.8. VÄLISÕHU KVALITEET

Välisõhu kvaliteeti võivad mõjutada nii transport, tootmisettevõtete tegevus, põllumajandus kui ka

eramajapidamised (kütmine). Saasteallikad võivad põhjustada õhukvaliteedi halvenemist erinevate

saasteainete sisalduse osas, lõhnataseme osas või tekitada müra.

Planeeringualal ja selle ümbruses on liikluskoormus väike. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa

üldplaneeringuala hõlmab valdavalt eraomandis maaüksuseid. Madala intensiivsusega liiklus toimub eelkõige

Ilmatsalu alevikus ja külas, seega ei põhjusta transport piirkonnas märkimisväärset õhukvaliteedi halvenemist.

Ilmatsalu alevikus asuvad ettevõtted Ilmre AS ja Tartu Biogaas OÜ, kes omavad õhusaasteallikaid. Ettevõtete

keskkonnalubade LHK projektidest ilmneb, et kõikide õhku paisatavate saasteainete heitkogused on sellised,

et ei ületa õhukvaliteedi piir- ega sihtväärtusi tootmisterritooriumite piiril. Lisaks asub alevikus SW Energia OÜ

katlamaja, mis varustab Ilmatsalu alevikku soojusenergiaga.

Ilmre AS on saematerjali tootmisega tegelev ettevõtte ja õhku saastavateks allikateks on puiduküttel katlamaja

ja tsüklon. Saasteaineteks on lämmastikdioksiid, süsinikmonooksiid, plii ja anorgaanilised ühendid,

vääveldioksiid, tahked osakesed ja lenduvad orgaanilised ühendid. Ilmre AS käitis asub planeeringualale kõige

lähemal, ca 130 m kaugusel, endisest Tähtvere vallamajast ca 100 m lõunas.

Tartu Biogaas OÜ on Raba tee 4a Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama käitaja. Biogaasi- ja

koostootmisjaama põhitegevuseks on biomassist elektrienergia tootmine. Õhku paisatakse dilämmastikoksiidi,

lämmastikdioksiidi, ammoniaaki, metaani, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lenduvaid

orgaanilisi ühendeid.

Üldiselt võib planeeringuala iseloomustada pigem hea õhukvaliteediga piirkonnana, kuna ala piirneb põhjast

ja läänest metsamassiividega. Ilmatsalu külas ega alevikus ei ole kaebusi häiriva müra osas esinenud. Seega on

müraolukord piirkonnas eeldatavalt rahuldav.

4.9. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKKU KUULUVAD ALAD

Looduskaitseseadusest tulenevalt on riiklikult kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad,

püsielupaigad, I, II ja III kaitsekategooriasse kuuluvad kaitstavad looma- ja taimeliigid ning kaitstavad looduse

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

51 / 80

üksikobjektid, samuti üldplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kohaliku kaitse alla võetud ja

omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

4.9.1. Kärevere looduskaitseala, Kärevere loodus- ja linnuala

Planeeringuala piirneb põhjast Kärevere looduskaitsealaga (EELISe kood KLO1000600), mis kuulub ühtlasi

kaitsealade võrgustikku Natura 2000 Kärevere linnu- ja loodusalana (EELISe koodid vastavalt RAH0000633 ja

RAH0000626). Ligikaudu 1,5 km kaugusele läände jääb Alam-Pedja looduskaitseala (EELISe kood KLO1000455),

mis kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Alam-Pedja linnu- ja loodusalana (EELISe koodid vastavalt RAH0000123

ja RAH0000577). Planeeringualast ligikaudu 200 m kagus, Ilmatsalu alevikus, asub kaitsealune Ilmatsalu park

(EELISe kood KLO1200227) (joonis 24).

Kalakasvatuseks rajatud kolme suuremat kalatiiki on varasemalt, mil tiikides veel vesi oli, harjunud kasutama

piirkonnas ja ka kaugemal pesitsevad I kaitsekategooriasse kuuluvad kotkaliigid ja must-toonekurg, samuti

teised ala sobiva rände- või toitumisalana hindavad linnuliigid, mida samuti KSH-s käsitletakse.

Kärevere looduskaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 151 „Kärevere

looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“.

Looduskaitseala kaitse-eesmärk on:

1) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide– musträhni

(Dryocopus martius), hallpea-rähni (Picus canus), rukkiräägu (Crex crex), herilaseviu (Pernis apivorus), värbkaku

(Glaucidium passerinum), händkaku (Strix uralensis), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), täpikhuigu (Porzana

porzana) ja teiste nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I või II kategooria

kaitsealused liigid, lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade ning rabahane (Anser fabalis) kaitse;

2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I

lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), rohunditerikaste kuusikute

(9050), vanade loodusmetsade (9010*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse;

3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis),

võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), laiujuri (Dytiscus latissimus), karukolla (Lycopodium clavatum),

direktiivis nimetamata II kategooria kaitsealuste liikide ning kattekolla (Lycopodium annotinum) elupaikade

kaitse.

Ilmatsalu sihtkaitsevööndi (joonis 25) kaitse-eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade ja metsakoosluste

säilimise tagamine. Tähtvere piiranguvööndi (joonis 25) kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja

maastikuilme säilitamine.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

52 / 80

Joonis 24. Planeeringualaga piirnevad ja lähialale jäävad kaitsealad ning Natura 2000 võrgustiku alad (aluskaart:

Maa-amet, 05.12.2023; andmed: EELIS seisuga 05.12.2023).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

53 / 80

Joonis 25. Üldplaneeringualaga põhjas piirnev Kärevere looduskaitseala Ilmatsalu sihtkaitsevöönd ja Tähtvere

piiranguvöönd (aluskaart: Maa-amet, 05.12.2023, andmed: EELIS, 05.12.2023).

Kärevere looduskaitseala sihtkaitsevööndis kehtib liikumispiirang perioodil 15.02 kuni 31.07 15.02 (v.a

kallasrajal ja olemasolevatel teedel).

Kärevere looduskaitseala piirid kattuvad Kärevere loodus- ja linnualaga. Kärevere loodus- ja linnuala on kaitse

alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“.

Kärevere linnuala (registrikood RAH0000633, EE0080371) eesmärgiks on Natura 2000 võrgustiku linnu- ja

loodusalade nimekirja kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide isendite: väike-konnakotka

(Aquila pomarina), rabahane (Anser fabalis), must-toonekure (Ciconia nigra), rohunepi (Gallinago media) ja

merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaikade kaitse.

Kärevere loodusala (registrikood RAH0000626, EE0080371) kaitse-eesmärgiks on Nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I isas nimetatud

kaitstavad elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning lammi-lodumetsad (*91E0), samuti II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), tõugjas

(Aspius aspius), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas

maturna).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

54 / 80

4.9.2. Alam-Pedja looduskaitseala, Alam-Pedja loodus- ja linnuala

Ilmatsalu jõe alamjooks jääb Alam-Pedja looduskaitseala Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvööndisse. Alam-

Pedja looduskaitseala (registri kood KLO1000455) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 17.02.1994

määrusega nr 61 “Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine”. See on moodustatud ulatusliku ökosüsteemide

loodusliku mitmekesisuse kaitseks, eesmärgiga tagada metsa- ja sookoosluste looduslik areng ja

niidukoosluste püsimine ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimine. Alam-Pedja looduskaitseala on Eestis

looduskaitsealadest üks suurimaid. Kaitseala eripäraks on suhteliselt hõre inimasustus, ulatuslikud jõelammid

ja suur vanametsa osakaal. Alam-Pedja jõeluhad on olulised ohustatud linnuliikide (konnakotkad, must-

toonekurg, rohunepp jt) elu- ja toitumispaigad. Kevadel ja sügisel peatuvad siin läbirändavad veelinnud.

Emajõe vanajõed on olulised kalade kudealadena.

Alam-Pedja looduskaitsealal kaitstakse liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta nimetab I lisas. Nendeks liikideks on väikeluik (Cygnus columbianus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), rohunepp (Gallinago media), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus) ning

laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull

(Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-

kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria),

täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix),

mudatilder (Tringa glareola), väikekoskel (Mergus albellus), väikekajakas (Larus minutus) ja mustsaba-vigle

(Limosa limosa), hallõgija (Lanius excubitor), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius

phaeopus), heletilder (Tringa nebularia) ja punajalg-tilder (Tringa totanus).

Looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260),

kuivad nõmmed (4030), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*),

rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad

madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud

(9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ja

laialehised lammimetsad (91F0). Samuti kaitstakse liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab

II lisas. Need on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga

hirculus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõugjas (Aspius aspius), tiigilendlane (Myotis dasycneme), mis

on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid; suur-kuldtiib (Lycaena dispar), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus

gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), saarmas (Lutra lutra), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid.

Planeeringualast ligikaudu 2,5 km kaugusel suubub Ilmatsalu jõgi Emajõkke, mis jääb Alam-Pedja

looduskaitseala Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvööndisse. Vabariigi Valitsuse 08.05.2007 määruse nr 153

„Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) § 16 lõike 2 kohaselt on selle

piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning taastamine.

Planeeringualast ligikaudu 1,5 km kaugusele jäävad Laugesoo sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärgiks on

metsa- ja sookoosluste looduslikkuse taastamine ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse, ning Emajõe luha

sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste taastamine ja säilitamine, kaitstavate

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

55 / 80

liikide elupaikade kaitse, vanajõgede ökosüsteemi kaitse ning metsakoosluste liigilise ja vanuselise struktuuri

hoidmine (kaitse-eeskiri § 11 lg 4 ja 6).

Alam-Pedja linnuala (RAH0000123, EE0080374) kaitse-eesmärk kogu ala ulatuses (Viljandi, Tartu ja Jõgeva

maakonnas) on kaitsta kanakulli (Accipiter gentilis), rästas-roolinnu (Acrocephalus arundinaceus), soopardi e

pahlsaba-pardi (Anas acuta), luitsnokk-pardi (Anas clypeata), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas

platyrhynchos), rägapardi (Anas querquedula), kaljukotka (Aquila chrysaetos), suur-konnakotka (Aquila clanga),

väike-konnakotka (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkase (Bucephala clangula), öösorri

(Caprimulgus europaeus), mustviirese (Chlidonias niger), must-toonekure (Ciconia nigra), roo-loorkulli (Circus

aeruginosus), välja-loorkulli (Circus cyaneus), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex), väikeluige

(Cygnus columbianus bewickii), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), musträhni (Dryocopus martius),

väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), rohunepi (Gallinago media), sookure (Grus grus), merikotka (Haliaeetus

albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajaka (Larus minutus), vöötsaba-

vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), männi-käbilinnu (Loxia pytyopsittacus),

väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotka (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkase

(Philomachus pugnax), laanerähni e kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), hallpea-rähni e hallrähni (Picus

canus), rüüti (Pluvialis apricaria), täpikhuigu (Porzana porzana), händkaku (Strix uralensis), vööt-põõsalinnu

(Sylvia nisoria), tedre (Tetrao tetrix), metsise (Tetrao urogallus), mudatilderi (Tringa glareola), heletilderi (Tringa

nebularia), punajalg-tilderi (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) elupaiku.

Alam-Pedja loodusala (RAH0000577, EE0080374) eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),

siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0)

ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis

dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik

vingerjas (Misgurnus fossilis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus),

vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus),

soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

4.9.3. Püsielupaigad

Tellise tee 8 kinnistust ligikaudu 500 m kirdesse jääv Ilmatsalu käpaliste püsielupaik (EELISe kood KLO3001217)

on kaitse alla võetud keskkonnaministri 03.02.2011 määrusega nr 10 “I ja II kaitsekategooria käpaliste

püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Ilmatsalu käpaliste püsielupaik jääb planeeringualast kirde

suunas ligikaudu 500 meetri kaugusele. Samale alale, tiikidesse, jäävad ka III kaitsekategooriasse kuuluvate

kahepaiksete elupaigad. Püsielupaik on kavandatud perspektiivselt liita laiendatud alana Kärevere

looduskaitsealaga selle ümbertsoneerimise käigus kavandatava Raja-Kärevere looduskaitseala koosseisu.

Püsielupaiga moodustamise eesmärgiks on kaitsta püsielupaiga eesmärgiks olevate liikide kasvukoha soodsat

seisundit. Ilmatsalu käpaliste püsielupaik on moodustatud orhideelise, lehitu pisikäpa (Epipogium aphyllum)

kaitseks. Liik on väga haruldane levides üksikutel leiukohtadel varjukates niisketes kuusikutes ja kuuse-

segametsades. Looduskaitseseaduse alusel kuulub liik I kaitsekategooriasse (eriti ohustatud). Teadaolevad

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

56 / 80

leiukohad on valdavalt Ida-Eestis. Liik on tundlik metsaraie (lageraie) ja kuivenduse suhtes, eElurikkuse

andmebaasi 02.08.2009 vaatluse alusel (Kukk, M., Lõhmus, K.) leiti alalt hinnanguliselt kaks isendit.

Püsielupaigas kehtib looduskaitseseaduses defineeritud sihtkaitsevööndi kaitsekord käpaliste püsielupaikade

kaitse alla võtmise määrusest tulenevate erisustega. Püsielupaigas ei ole lubatud majandustegevus, välja

arvatud tegevus, mis on vajalik liigi kasvutingimuste säilitamiseks. Taimeliigi kasvukohta ei ole lubatud

mõjutada sellisel määral, mis võiks muuta oluliselt liigi kasvutingimusi populatsiooni hävimiseni või kasvuala

vähenemiseni, lubatud ei ole taime hävitamine, väljakaevamine ega muul moel kahjustamine.

Kärevere looduskaitseala Ilmatsalu sihtkaitsevööndisse ja Tähtvere piiranguvööndisse jääb Tüki kalakotka

püsielupaik (registrikood KLO3002255). Püsielupaik on EELISesse kantud 14.01.2021 Keskkonnaministeeriumi

kirja nr 6-5/21/144 alusel. Püsielupaik ei ole määratud ja piiritletud keskkonnaministri vastava määruse alusel,

seega on selle kaitse korraldatud looduskaitseseadusega (LKS § 50 lg 1), mille alusel käsitletakse kalakotka

püsielupaigana kotka pesapuud ja seda ümbritsevat ala 200 meetri raadiuses (LKS § 50 lg 2 p 2). Püsielupaiga

alal kehtib looduskaitseseadusest tulenev sihtkaitsevööndi kaitserežiim, mille alusel on keelatud

majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine ja inimeste viibimine kaitsealuse liigi

elupaigas (LKS § 50 lg 4 ja § 30 lg 2). Liigi elupaiga moodustab valdav osa Tähtvere piiranguvööndist. Väljaspool

kalakotka püsielupaika kehtib liigi elupaigas Kärevere looduskaitseala kaitse-eeskiri, milles toodud lubatud ja

keelatud tegevused tagavad liigi kaitse. Liigi pesitsusaegse rahu säilitamiseks on püsielupaika jääval alal

keelatud inimeste viibimine 15. märtsist kuni 31. augustini (LKS § 50 lg 5).

4.9.4. Kavandatavad (projekteeritavad) looduskaitsealad

Kavandatav (projekteeritav) Raja-Kärevere looduskaitseala (PLO1001335) (joonis 26) on kavandatud

moodustada juba praegu kaitse all olevate Kärevere looduskaitseala, Raja-Kärevere hoiuala, Väänikvere metsise

püsielupaiga, Vahelaane metsise püsielupaiga, Karussaare kanakulli püsielupaiga, Murru must-toonekure

püsielupaiga, Väänikvere väike-konnakotka püsielupaikade (2 tk), Kärevere väike-konnakotka püsielupaiga,

Väänikvere must-toonekure püsielupaikade (2 tk), Kärevere must-toonekure püsielupaiga, Kardla väike-

konnakotka püsielupaiga ja Ilmatsalu käpaliste püsielupaiga põhjal, liites neile juurde alakaitstud metsatüüpide

rangeks kaitseks loodavad alad. Kavandatava kaitseala moodustamise esmane eesmärk on võtta kaitse alla

väärtuslikke salu- ja soovikumetsi ning vähesel määral ka laanemetsi metsavajakute vähendamiseks. Teiseseks

eesmärgiks on liita lähestikku paiknevad ning sarnaste kaitse-eesmärkidega ja sarnast kaitsekorda nõudvad

alad üheks terviklikuks kaitsealaks, et tagada paremini loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide, laane-, salu- ja

soovikumetsade ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Kavandatava

looduskaitseala pindala on 7338 ha ning selle koostamine on algatatud keskkonnaministri 18.06.2020

käskkirjaga nr 1-2/20/273 "Raja-Kärevere looduskaitseala moodustamise algatamine". Üldplaneeringualaga

piirneb Tähtvere piiranguvöönd, Käre sihtkaitsevöönd ja Tükikeste sihtkaitsevöönd.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

57 / 80

Joonis 26. Kavandatava Raja-Kärevere looduskaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndid (Raja-Kärevere

looduskaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsus, 2020).

Kärevere looduskaitseala piires asub kavandatav (projekteeritav) metsaelupaikade looduskaitseala (joonis 27),

mille eesmärgiks on range kaitse alla võtta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiivi) (Natura 2000) metsaelupaigatüübid.

Keskkonnaamet tegi vastavasisulise ettepaneku keskkonnaministrile 07.02.2022 (kiri nr 7-4/22/2442)

looduskaitseseaduse § 8 lõike 1 ning § 13 lõike 1 alusel. Ettepanekuga on Keskkonnaamet teinud ettepaneku

muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide

kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Range

kaitse alla võtmine on põhjendatud asjaoluga, et metsaelupaikade seisund ei ole loodusdirektiivi rakendamise

aruande järgi valdavas osas soodne. Seisund ei ole soodne ebapiisava pindala, elupaikade struktuuri ning

funktsioonide säilimise või tulevikuväljavaadete tõttu. Vanade loodusmetsade (9010*) ning soostuvate ja soo

lehtmetsade (9080*) seisund on hinnatud halvaks struktuuri ja funktsioonide tõttu. Aruandes viidatakse, et

olulisteks ohuteguriteks on metsade majandamisega seonduv, muu hulgas raietööd (nt surnud puude ja

lamapuidu eemaldamine) ja veerežiimi muutused. Ettepaneku eesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku alal

paiknevate metsaelupaikade säilimine vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6, mis näeb ette sobilike ökoloogiliste

nõudlustega arvestamist. Kaitse alla võtmine toetab otseselt Natura 2000 tegevuskava 2021–2027 eesmärke,

tagamaks metsaelupaikade soodne kaitsestaatus. Samuti toetab ettepanek Euroopa Liidu elurikkuse strateegiat

aastani 2030, mille eesmärk on kaitsta kõiki allesolevaid loodus- ja põlismetsi (Keskkonnaameti 07.02.2022

kiri nr 7-4/22/2442).

Tellise tee 8

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

58 / 80

Joonis 27. Projekteeritav metsaelupaikade looduskaitseala ja Raja-Kärevere looduskaitseala (aluskaart: Maa-

amet, 06.12.2023, andmed: EELIS, 06.12.2023).

4.9.5. Liigikaitse

Planeeringualasse kuuluv Tellise tee 8 ja Golfi kinnistu ja selle lähipiirkond, mis linnuliikide paiknemist

arvestades ulatub tiikidest kuni Emajõeni, oli valdavalt kalakasvandusega seonduvate soodsate

toitumistingimuste tõttu paljude linnuliikide (sh kaitsealuste) pesitsus- ja toitumispaigaks (joonis 29). Tiikide

vahelisi roostiku- ja põõsaribasid kasutasid linnud pesitsus- ja varjekohtadena. Ilmatsalu lindude vaatlusalas,

mis hõlmab ka Ilmatsalu endise kalamajandi tiike, Tüki asulat, Laugesoo idaserva ja ümbritsevaid metsi 1- 2 km

raadiuses (põhja suunas kuni Tallinna maanteeni), on alates 1990. aastast kokku loendatud 232 erinevat

linnuliiki (Estbirding, 21.09.2023).

Üldplaneeringu ala ja selle lähiümbrust sh vooluveekogusid kasutasid elu- ja toitumispaigana järgmised

kaitstavad liigid (EELIS, seisuga 15.09.2023):

I kaitsekategooriasse kuuluv kalakotkas (Pandion haliaetus) – elupaigas asub tehispesa männi otsas, mis on

kalakotka sigimispaigaks. Pesa on olnud asustatud 2013., 2016.-2021. aastail. Kalakotka elupaiga viimane

kinnitatud vaatlus toimus 17.07.2021, pesa oli asustatud. Kuna sealset linnupaari jälgitakse ka läbi

veebikaamera, siis on tõendatud, et pesitsus on järjepidev ning pesa on olnud asustatud ka 2022. aastal;

I kaitsekategooriasse kuuluva merikotka pesapaik on registreeritud detailplaneeringualast põhjas, aga viimastel

aastatel on see pesa lagunenud. Merikotka viimane kinnitatud vaatlus on läbi viidud 19.09.2018, kuid linde

pesal ei tuvastatud. Tõenäoliselt asub uus pesa kuskil lähiümbruses, kuid seda pole veel leitud. Merikotka paari

on kohatud selles piirkonnas järjepidevalt ning olenevalt oludest, lisaks ka üksikuid linde. Kärevere

looduskaitseala kaitsekorralduskavas on toodud, et kaitsealal (piirid ühtivad Kärevere linnuala piiridega) pole

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

59 / 80

teada ühtegi asustatud merikotka pesa. Järgmine teadaolev pesa asub ligikaudu 2 km põhja pool, kus tuvastati

pesitsemine viimati 18.06.2021.

II kaitsekategooriasse kuuluvad hüüp (Botaurus stellaris), laululuik (Cygnus cygnus), luha-sinirind (Luscinia

svecica cyanecula), väikehuik (Porzana parva), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), nahkhiirlane

(Vespertilionidae sp), veelendlane (Myotis daubentonii) ja kalaliikidest tõugjas (Aspius aspius);

III kaitsekategooriasse kuuluvad mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), väiketüll

(Charadrius dubius), väikepütt (Tachybaptus ruficollis), rooruik (Rallus aquaticus), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), kuldhänilane (Motacilla citreola), jõgitiir (Sterna hirundo), hänilane (Motacilla flava,), punaselg-

õgija (Lanius collurio) ja hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) ning kalaliikidest hink (Cobitis taenia), vingerjas

(Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio), laiujur (Dytiscus latissimus).

Kõik eelnimetaud kaitstavad kalaliigid esinevad Emajões. Ilmatsalu jões ega Sulaojas neid liike täheldatud ei

ole.

Käsitiivaliste elupaik jääb valdavalt Ilmatsalu küla ja paisjärve piirkonda, kuid toitumisalana kasutatakse ka

suuremat ala, sh planeeringupiirkonda.

Kuna tänaseks on olukord planeeringualal juba muutunud (tiigid tühjaks lastud ja tiikide puhastamisega

alustatud), siis paljudele eelpool loetletud liikidele kalatiikide alal praegu enam sobivat elupaika ei leidu. Sellest

tulenevalt tegi Kobras OÜ 15.09.2023 kirjaga nr 1-2/406 Keskkonnaametile kirjaliku ettepaneku liigikannete

kustutamiseks EELIS andmebaasist. Keskkonnaamet andis 17.10.2023 kirjaga nr 7-16/23/18925-3 teada, et

EELISest on kustutatud (arhiveeritud) järgmiste liikide elupaigad: rooruik (KLO9123677), väiketüll

(KLO9123678), jõgitiir (KLO9123679), väikehuik (KLO9123681), väikepütt (KLO9123682), hallpõsk-pütt

(KLO9123673 ja KLO9123674), roo-loorkull (KLO9123676 ja KLO9123675), laululuik (KLO9123670), hüüp

(KLO9123669) ja mustviires (KLO9120889). Lisaks juhiti tähelepanu, et Golfi katastriüksusel 79301:001:1251

olevate piklike tiikide juures on lindude jaoks sobilikud elupaigad veel säilinud ning sealt pole põhjust

liigikandeid kustutada.

Arvestades eelnevat, on seisuga 06.12.2023 kaitstavad liigid, kelle jaoks planeeringu ala ja selle lähiümbrus on

sobiv elu- ja toitumispaik, järgmised (joonis 28):

I kaitsekategooriasse kuuluvad kalakotkas (Pandion haliaetus) ja merikotkas (Haliaeëtus albicilla).

II kaitsekategooriasse kuuluvad laululuik (Cygnus cygnus), luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), põhja-

nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), nahkhiirlane (Vespertilionidae sp) ja

veelendlane (Myotis daubentonii).

III kaitsekategooriasse kuuluvad valge-toonekurg (Ciconia ciconia), kuldhänilane (Motacilla citreola), hänilane

(Motacilla flava), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

60 / 80

Joonis 28. I, II ja III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elu- ja toitumispaigad KSH alal ja selle lähialal

(aluskaart: Maa-amet, 03.03.2024, andmed: EELIS, 03.03.2024).

4.10. MUINSUSKAITSE- JA PÄRANDKULTUURIOBJEKTID

Planeeringualale ei jää ühtegi muinsuskaitseala ega -objekti. Lähim objekt, ajaloomälestis II maailmasõjas

hukkunute ühishaud (registrikood 4289) asub Ilmatsalu alevikus Ilmatsalu mõisa pargis. Pärandkultuuri

objektidest jääb Tellise tee 8 kinnistule Ilmatsalu kalamajandi töökoda (reg nr 831:PNL:004). Kalatiikide

kinnistule jääb objektina asundustalud Jaan Ambergi maja ja sigala (reg nr 831:AST:002), savivõtukoht (reg nr

831:KAR:002) ning väikekuivati (reg nr 831:PNL:005), mis tänaseks on lagunenud, kuid oli algselt Tartu

Näidissovhoosi ja hiljem Ilmatsalu kalamajandi kasutuses (Maa-amet, 13.09.2023). Tellise tee 8 kinnistuga

piirnevale Tellise tee 2 kinnistule jääb meierei hoone (reg nr 831:MEI:001), mis asub nn Potjomkini külas

Ilmatsalu telliskivitehase tööliste majade (reg nr 831:TOM:001) ja barakkide (reg nr 831:TOM:002) vahel. 1950-

ndatel ehitatitellise tehase juurde kivist kahekordne tööliste maja. Saviaugu kinnistule (83101:002:0210) jääb

Savikoja rehi ja moonakamaja (reg nr 831:MOM:001) (Maa-amet, 21.09.2023).

4.11. REKREATSIOON

KSH ala läbib Ilmatsalu-Kärevere 3,5 km pikkune matkarada (nn Linnutee matkarada) (joonis 29), mis saab

alguse Ilmatsalu paisjärve juurest ja kulgeb mööda Ilmatsalu jõe kallast, metsasihte ja teid kuni Kotka

lõkkekohani, kus on transpordivahendi parkimise võimalus. Planeeringuala loodepoolsest nurgast mööda

Ilmatsalu jõge ca 350 m allavoolu ühendab jõe parem- ja vasakkallast puitsild, mis on osa matkarajast, kuid mis

tänaseks on lagunenud ja ohtlikuks muutunud.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

61 / 80

Joonis 29. Ilmatsalu piirkonna Linnutee matkarada ja rajale jäävad puhke ja lõkkekohad (RMK Tartu-Jõgeva

puhkeala) (Riigimetsa Majandamise Keskus, 21.09.2023).

Planeeringuala läbib ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu kuuluvad

Ilmatsalu-Tüki rattarajad pikkustega 7,5 ja 7,0 km (joonis 30).

Joonis 30. RMK Tüki rattarada (Riigimetsa Majandamise Keskus, 21.09.2023).

Ligikaudne üldplaneeringu ala

RMK Tüki rattarada

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

62 / 80

Matkaraja osaks on Tellise tee 8 paiknev 6 m kõrgune linnuvaatlustorn (foto 1).

Foto 1. Tellise tee 8 kinnistul paiknev vaatlustorn (Foto: Kobras OÜ, pildistatud 05.04.2022).

Vaatetornist on linnuhuvilised jälginud endistel tiikidel toitumas käivaid linde. Tänaseks on valdav osa tiikidest

veest tühjaks lastud ja alustatud kolme suurema tiigi puhastamisega. 2022. aasta kevadel leidus tiikides madalas

vees veel hõlpsasti saadaolevaid kalu, mida linnud meelsasti tarbisid. Ilmatsalu kalamajandi (OÜ Ilmatsalu Kala)

territoorium ja selle lähiümbrus on Tartumaa linnuhuviliste seas üks linnuvaatluskohtadest.

Vaatamisväärsusteks on veel Ilmatsalu mõis ja ajalooline tellisetehase hoonekompleks.

5. KOOSTATAVA ÜLDPLANEERINGU JA SELLE ALTERNATIIVSETE

LAHENDUSTE KIRJELDUS

Lühikirjeldus

Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamine ja maastikuliselt

sobiva lahendusega elamupiirkonna kavandamine. Sellega seoses muudetakse varasemalt päikesepargiks

kavandatud tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu alevikku kui kompaktse asustusega ala.

Planeeringu eskiisjoonise alusel on Tellise tee 8 kinnistule kavandatud amortiseerunud kalakasvatustiikide

asemele ühe suure, ligikaudu 45 ha suuruse loodusliku kaldajoonega ja linnustikule võimalikku elupaika

pakkuva tehisjärve rajamine, mida ümbritsevad kõrg- ja madalhaljastusega eraldatud elamugrupid, Ilmatsalu

jõe kaldale väikesadam sadamahoone ja parklaga ning ala paatide hoidmiseks. Tehisveekogus on kavas jätkata

väiksemas mahus kala kasvatamisega Ilmatsalu Kala OÜ-le väljastatud keskkonnaloaga sätestatud tingimustes

ja korras. Golfi, Raudla ja Angervaksa kinnistule on kavandatud terviklik golfikeskus väljakute, radade,

veetakistuste ja harjutusväljakuga, samuti seda teenindav taristu. Golfikeskuse toimimiseks rajatakse sillad üle

Sulaoja, samuti poldritamm piki Sulaoja oja ning Ilmatsalu jõe kallast. Katsetiikide ja Kalatiikide kinnistutele tiike

ümbritsevale alale on planeeritud väikeelamud ning ridaelamud. Kogu planeeringuala ühendab Ilmatsalu

jõevee toitel baseeruv tiikide süsteem.

Planeeringuga lahendatakse ala tänavate võrgustik. Kavandatakse tänavate klassid (kõrvaltänav, kvartalisisene

tänav või juurdepääs, jalgtänav) ja antakse sellest tulenevad nõuded projekteerimiseks. Üldplaneeringuga

kavandatut täpsustatakse järgnevas detailplaneeringu menetluses.

Alternatiivse võimalusena otsiti lahendusi, mis tagaksid sama eesmärgi täitmise ning alternatiivse lahenduse

otsimisel lähtuti põhimõttest, et alternatiiv on eesmärgi saavutamise erinev viis ning peab olema seejuures

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

63 / 80

reaalne, kusjuures peab leiduma huvitatud osapool(ed), kes on nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Reaalne

alternatiiv peab olema muuhulgas ka finantsiliselt elluviidav. Neid asjaolusid arvesse võttes ühtegi reaalset

alternatiivi üles ei kerkinud. Põhjendatud vajaduse korral käsitletakse KSH aruandes üldplaneeringuga

kavandatu alamalternatiive, mis võivad seisneda nt arenduskavatsuse mahus või mõne kavandatud tegevuse

väljajätmises. Lähtuvalt KeHJS-st tulenevate KSH läbiviimise eesmärkidest otsustatakse, kas sellise juhul on

vajalik käsitleda tegevusi alamalternatiividena või esitatakse väljapakutavate keskkonnameetmete kaudu

tegevuse elluviimise võimalused.

Tulenevalt KeHJS § 40 lg 4 p 3 peab KSH aruandes käsitlema ka tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist

planeerimisdokumenti ellu ei viida. Sel põhjusel käsitletakse KSH aruandes ka praeguse olukorra jätkumist.

Seda ei käsitleta 0 alternatiivina (kavandatud lahenduse kõrval võrreldava alternatiivse võimalusena), kuna ei

taga planeeringualale seatavate arengusuundade elluviimist.

6. MÕJU HINDAMISE ULATUS JA EELDATAVALT KAASNEVAD OLULISED

KESKKONNAMÕJUD

Mõjuala on ala, kuhu ulatuvad või võivad ulatuda kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad tagajärjed

ning selle lähiala. Mõjutatava keskkonna moodustab ruumilise mõjuala ulatus, milles muutus esineb (milleni

muutus ulatub).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast, sõltudes kaasnevate

tagajärgede tekkimise ja esinemise ulatusest ning vastuvõtjast. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse

läbi üldplaneeringualal ning selle ümbruses, mis KSH koostamise käigus täiendavate asjaolude selgumisel võib

täpsustuda. Tulenevalt planeeringu eesmärgist mõjutab selle elluviimine Ilmatsalu piirkonda laiemalt.

Planeeringualast kaugemale ulatuvad mõjud lähtuvad üldplaneeringualal kavandataval elamualal ja neid

teenindavatel teedel, samuti golfialal ja sadamaalal maapinna tõstmisest üleujutusriskide maandamiseks (mõju

hindamine kliimamuutustega kohanemisele ja kliimamuutuste leevendamisele), ühtlasi piirkonna

liikluskoormuse kasvust, mis ulatub avalikele teedele (mõju inimese tervisele ja heaolule tekitatava müra ja

õhusaaste näol) ning Ilmatsalu jõe puhastamisest/süvendamisest (mõju hindamine pinnavee kvaliteedile ja

allavoolu Alam-Pedja loodusalale).

Antud juhul on võimalik üldplaneeringu kavandatut ning sellega kaasnevaid mõjusid käsitleda

detailplaneeringu täpsusastmes.

Üldplaneeringu realiseerimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju järgmistele keskkonnaelementidele,

mida hinnatakse täpsemalt KSH aruande koostamisel:

 mõju maakasutusele;

Kasutuseta seisev tühermaa võetakse kasutusele. KSH-s hinnatakse maakasutuse sobivust antud asukohas,

kavandatud maakasutuse funktsionaalsust ning ühildumist ja haakuvust ümberkaudse piirkonnaga. Vajadusel

nähakse ette leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või vähendamiseks.

 mõju maastikule;

Mõju maastikule avaldub peamiselt ehitusjärgselt, mil maakasutust ja ala ilmet muudetakse pöördumatult.

Majandustegevuse käigus muudetakse paratamatult maastikku ning selle visuaalset väljanägemist. KSH-s

hinnatakse kavandatud lahenduse mõju planeeringuala maastiku muutustele, nende sobivust ümberkaudse

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

64 / 80

maastikuga, mõju Rahinge-Ilmatsalu väärtusliku maastiku alale ning vajadusel nähakse ette

leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või vähendamiseks.

 mõju rohevõrgustikule;

Raudla ja Angervaksa kinnistud ning Angervaksa kinnistut läbiv Sulaoja oja jäävad maakondliku tasandi

rohevõrgustiku Rahinge tugialale. Ilmatsalu jõgi ning selle kaldapiirkond roheala juhtotstarbega määratud

ulatuses, samuti osa Sulaoja oja idapoolsest kaldast jääb kohaliku tasandi rohelise võrgustiku koridori alale.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt tuleb planeeringuga anda lahendus, mis tagab rohevõrgustiku

toimimise. Golfiküla kavandamise eesmärgil on lubatav kaaluda Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku

maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldal kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridori maa-

ala Ilmatsalu jõe-äärse avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala muutmist ja täpsustada kasutustingimusi.

KSH-s hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevast maakasutuse (iseloomu) muutusest tingitud eeldatavat

mõju rohevõrgustiku toimimisele ning määratakse leevendusmeetmed, millega eeldatavat mõju ennetada või

vähendada. Näiteks golfiväljaku rajamise korral kaasneb Angervaksa kinnistul golfiradade rajamisega puude

raie ning Ilmatsalu jõe lõunakaldale (rohevõrgustiku koridori) kavandatakse sadam. Need puudutavad otseselt

rohevõrgustiku alasid ning KSH-s hinnatakse kavandatu mõju edaspidisele rohevõrgustiku toimimisele ning

vajadust rohevõrgustiku piiride muutmiseks ja kasutustingimuste täpsustamiseks viisil, mis tagab

rohevõrgustiku toimimise.

 mõju inimeste heaolule ja elukvaliteedile;

Inimeste tervist ja heaolu mõjutavad kõige otsesemalt planeeringuala kasutamise võimalused (võimaluste

mitmekülgsus), sh elukeskkonna kvaliteet, avalike ja esmateenuste kättesaadavus, kergliiklusteede ja

ühistranspordi ühenduse olemasolu, piirkonna õhukvaliteet (saasteained ja müra), samuti radoonitase.

KSH ala läbib Ilmatsalu-Kärevere 3,5 km pikkune matkarada, planeeringuala läbib ka RMK Tartu-Jõgeva

puhkeala koosseisu kuuluvad Ilmatsalu-Tüki rattarajad pikkustega 7,5 ja 7,0 km. KSH-s hinnatakse mõju

piirkonna (Ilmatsalu alevik, Ilmatsalu küla, Tüki küla) inimeste heaolule ja elukvaliteedile, sh ala avaliku

kasutamise võimalusi (sh Linnutee matkaraja ning Tüki rattaraja kasutamine, muude täiendavate

puhkefunktsioonide tekkimine) ning nähakse ette leevendusmeetmed mõju ennetamiseks ja vähendamiseks.

Ilmatsalu alevikus on olemas põhikool, lasteaed, spordihoone ja noortekeskus, kuid puudub toidupood. Lähim

bussipeatus asub samuti Ilmatsalu alevikus, Kalatiikide kinnistule kavandatavast elamualast ca 950 m kaugusel

ning Tellise tee 8 kinnistule planeeritavast elamualast ca 1,3 km kaugusel. Kuigi KSH direktiivist lähtuvalt tegeleb

KSH üldjuhul vaid looduskeskkonnale avalduva mõjuga ning sotsiaalmajandusliku mõju hindamine toimub

looduskeskkonnale avalduva mõju kaudu, võib KSH temaatilise ulatuse määramisel hõlmata ka sotsiaalset

mõju. Kokkuleppel omavalitsusega käsitletakse KSH aruandes planeeringu rakendumisega kaasnevaid

sotsiaalseid mõjusid – elukeskkonna kvaliteeti, avalike ja esmateenuste kättesaadavust ja piisavust ning kas

olemasolev kohalike teenuste struktuur katab elamupiirkonda lisanduvate inimeste, sh perede vajadused.

Lisaks hinnatakse kergliikluse (jalgteed, jalgrattateed) ja ühistranspordi ühenduse toimivust Ilmatsalu aleviku ja

Tartu linnaga ning seda, kas uusarenduse elluviimisel on võimalik rakendada 15 minuti linna põhimõtet.

Ehitustööde läbiviimisel kaasneb liikluskoormuse tõus ja sellest tingituna kaasneb ehitusmasinate töötamisest

saasteainete heide välisõhku ning mürataseme lokaalne tõus ehitustööde läbiviimise alal ning juurdepääsuks

kasutatavatel teedel. Ala aktiivsesse kasutusse võtmise järgselt suureneb piirkonnas liikluskoormus seoses

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

65 / 80

Ilmatsalu aleviku laienemisega (elanike arvu suurenemisega, sh olemasolevatel teedel ja tänavatel). Planeeringu

ja KSH koostamise käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimise järgset liikluskoormust, sh lisanduvat

liikluskoormust olemasolevatele teedele ja tänavatele. Selleks tuleb läbi viia liiklusuuring. Uute tänavate või

kergliiklusteede kavandamisega seoses tuleb arvestada võimaliku valgusreostusega, vajadusel antakse

leevendusmeetmed võimaliku valgusreostuse avaldumiseks. Asustuse suurenemisega kaasnevad ka

kuritegevusega seotud riskid. KSH-s hinnatakse kuritegevuse riske ning vajadusel nähakse ette meetmed

kuritegevuse ennetamiseks.

Planeeringuala on Eesti pinnase radooniriski kaardi põhjal kõrge radooniriskiga ala 8 ja Tartu linn on ära

nimetatud keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus.

Riskiteguriks on kõrge radoonisisalduse tekkimine hoonete (elamute, sadamahoone, golfiklubi hoone)

siseõhus. Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse

ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi

viitetase“ kohaselt on hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m³. KSH-s hinnatakse, kas ja kuidas

on võimalik arvestada planeeringulahenduse koostamisel kõrgendatud radooniohuga. Radooniuuringuid

(pinnaseõhus radoonitaseme mõõtmisi) ei ole KSH koostamisel kavas läbi viia.

Kuna planeeringuala asub suuresti Emajõe poolt üleujutataval alal (jääb Tartu linna üldplaneeringu 2040+

alusel üleujutusohuga alale), siis hinnatakse võimalikest üleujutustest tingitud kahjulikke tagajärgi

üldplaneeringu realiseerimisjärgsele olukorrale (varale, infrastruktuurile, heaolule, ohutusele) ning esitatakse

vajalikud meetmed mõju ennetamiseks/minimeerimiseks.

 mõju loodusressursside kasutamisele;

Planeeringualale jääb Ilmatsalu savimaardla ning osaliselt Sangla turbamaardla. KSH käigus hinnatakse mõju

maavaravarudele.

Ehitustegevusega kaasneb loodusressursside kasutamine – jätkatakse pinnaveevõttu tehisjärve ja golfiala

veesilmade toiteks Ilmatsalu paisjärvest, mille veevarustus põhineb Ilmatsalu jõel. Samuti kasutatakse vett

golfiala kastmiseks. Kaasneb metsa raadamine Angervaksa kinnistul golfiväljakute rajamiseks, samuti

ehitusmaavarade vajadus elamuehituse aluse pinna ettevalmistamiseks (väljakaevetööd ja maapinna

täitmistööd). Elamuarendusega kaasneb põhjavee tarbimine.

KSH-s käsitletakse mõju loodusressursside (maavaravarud, pinna- ja põhjavesi, ehitusmaavarad, mets)

kasutamisele ning vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või vähendamiseks.

 mõju pinnaveele, veerežiimile ja -kvaliteedile;

Planeeringualal, selle lähistel või selle eeldatavas mõjualas asuvad pinnaveekogudest Ilmatsalu jõgi, Sulaoja

oja, Ilmatsalu paisjärv ja Emajõgi. Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja oja on ühtlasi ka maaparandussüsteemide eesvoolud.

Kuna arendustegevusega on oht veekogude seisundi, veerežiimi ja -kvaliteedi mõjutamiseks (vee võtmine

tehisjärve ja golfiala veesilmade toiteks, golfiala kastmiseks, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine

golfiala hooldamiseks, Ilmatsalu jõe puhastamine ja kaldajoone muutmine sadama piirkonnas, veeliiklus jõe

8 Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge (50– 250 kBq/m³)

ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

66 / 80

peal), siis on antud juhul oluline hinnata arendustegevuse mõju veekogudele nii ehitus- kui kasutusfaasis. KSH-s

käsitletakse kavandatava arendustegevuse mõju Ilmatsalu jõele, Sulaoja ojale, Ilmatsalu paisjärvele ja Emajõele,

nende veerežiimile ja – kvaliteedile. Samuti hinnatakse sette eemaldamise mõju pinnaveekogudele, seejuures

viiakse läbi settepaksuse ja veesügavuse mõõtmised ning hinnatakse, millises lõigus ja kui suures ulatuses vajab

Ilmatsalu jõgi setetest puhastamist või süvendamist. Vajadusel kavandatakse leevendusmeetmed mõju

ennetamiseks ja vähendamiseks.

 Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek;

Planeeringu eskiisjoonise alusel on Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvöönditesse kavandatud golfiväljaku

ning poldersüsteemi rajamine. Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus golfiala

(golfirajad, tiiktakistused) ja poldersüsteemi rajamiseks selgitatakse välja üldplaneeringu koostamise käigus.

Planeeringu eskiisjoonise kohaselt nähakse Tellise tee 8 katastriüksusel kavandatava tehisjärve ja jõe vahelisel

alal ette osaliselt Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndisse jäävate avalike teede rekonstrueerimine, mille jaoks ei ole

ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik. Kruntidele mahasõitude rajamise küsimust kaalutakse edasisel

planeerimisel ning vajadusel tehakse ettepanek Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Ehituskeeluvööndit vähendab kohalik omavalitsus Keskkonnaameti nõusolekul (LKS § 40 lg 3). Kalda

ehituskeeluvööndit võib vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist,

kõlvikute ja kinnisasjade piiridest), olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (LKS

§ 40 lg 1).

Arvestades LKS §-s 34 sätestatud kalda kaitse eesmärke, käsitletakse KSH-s vajadusel järgmiseid teemasid:

▪ kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine;

▪ inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine;

▪ kalda eripära arvestava asustuse suunamine;

▪ vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Nagu eelnevalt öeldud, selgub Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus edasisel

planeerimisel. Juhul, kui planeeringuga tehakse ettepanekuid kalda ehituskeeluvööndi muutmiseks,

käsitletakse KSH aruandes ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut ning ehituskeeluvööndi

vähendamisega seotud võimalikke mõjusid keskkonnaeesmärkidele ja kalda kaitse eesmärkidele. Vajadusel

nähakse ette meetmed mõju ennetamiseks või leevendamiseks.

 mõju põhjavee režiimile ja kvaliteedile

Planeeringualal on aluspõhjakivimites leviv põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud. KSH

käigus hinnatakse mõju põhjavee kvaliteedile nii ehitustööde perioodil (ehitusmasinate kasutamine

pinnasetööde ja muude ehitustööde läbiviimisel) kui ka kasutusperioodil (golfialal väetiste ja

taimekaitsevahendite kasutamine, veeliiklus Ilmatsalu jõel, sademeveest vabanemine jt).

Elamuala veevarustus ja reoveekäitlus on kavandatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (edaspidi ka ÜVVK)

baasil. Ilmatsalu aleviku ühisveevärk põhineb käesoleval ajal Ilmatsalu Keskuse puurkaevul, mis rajati 1979.

aastal ja rekonstrueeriti 2008–2010. aastal. Keskuse puurkaev pumpab Siluri veekihi vett. Tüki ühisveevärk on

Ilmatsalu ühisveevärgiga ühendatud ning vett saadakse samuti Ilmatsalu puurkaevust. Ilmatsalu küla (Ilmatsalu

reoveepuhasti kinnistu) ühisveevärk baseerub käesoleval ajal samuti Ilmatsalu puurkaevpumplal. ÜVVK-ga

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

67 / 80

kaetavale alale jäävad Ilmatsalu aleviku, Ilmatsalu küla ja Tüki küla osad on perspektiivselt planeeritud

ühendada Tartu linnaga ühtsesse veevarustussüsteemi ning seoses sellega Ilmatsalu puurkaevpumpla

rekonstrueerida ja jätta reservi.

Reoveekäitlus on kavas lahendada ühiskanalisatsiooni baasil vastavalt võrguvaldaja poolt väljastatud

tehnilistele tingimustele. Planeeringuala läheduses on juba olemas või kavandatud vajalikud

kommunikatsioonid.

Sademeveest vabanemiseks eelistatakse kasutada looduslähedasi lahendusi (rohealad, tehisjärv, kraavid), mis

võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.

Sademevee lahkvoolsesse kanalisatsiooni juhtimise korral tuleb järgida võrguvaldaja poolt väljastatud tehnilisi

tingimusi.

KSH käigus hinnatakse kavandatava arenduse (sh maakütte kavandamise korral vertikaalsete

soojuspuuraukude rajamise) mõju põhjavee režiimile ja kvaliteedile, samuti piirkonna kaevude veetasemete

muutustele ning vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või vähendamiseks.

 mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele;

Üldplaneeringuala piirneb põhjaosas Kärevere looduskaitsealaga, mille piirid ühtivad Natura 200 võrgustikku

kuuluva Kärevere loodus- ja linnualaga. Alam-Pedja looduskaitseala ning samanimeline loodus- ja linnuala

jäävad planeeringualast ligikaudu 1,5 km kaugusele Emajõe luhale. Alade kaitse-eesmärgid on toodud

peatükis 6.

Arvestades kaitstavate loodusobjektide lähedust üldplaneeringu alale, võib üldplaneeringu elluviimisel

kaasneda nende kaitse-eesmärkidele kahjulik mõju (maakasutuse iseloomu muutus, elamuarendusega

kaasnevad võimalikud häiringud, Ilmatsalu jõe puhastamisega kaasneva sette levik mööda jõge allavoolu kuni

Emajõeni läbi Alam-Pedja looduskaitseala ja Alam-Pedja loodusala, sadama arendamisest tingituna

intensiivistuv veeliiklus Ilmatsalu jõel). Eelnevast tulenevalt hinnatakse KSH-s mõju kaitstavatele

loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Kärevere loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele ja

Alam-Pedja loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele ning alade terviklikkusele ja nähakse ette

leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või vähendamiseks. Kalastikule avalduva võimaliku mõju hindamisel

kaasatakse vajadusel vee-elustiku ekspert.

 võõrliikide kasvatamisega seotud avariiriskid

Planeeritavas tehisjärves soovitakse väikeses mahus kalakasvatusega jätkata, hoides seejuures kalade

populatsiooni suuremana kui jões. Tehisjärve puhastamise eesmärgil soovitakse sinna viia kalamaime, valides

selleks taimestikust toituva liigi, seejuures kaalutakse võõrliikide asustamist tehisjärve. Arvestades, et võõrliikide

loodusesse laskmine on vastavalt looduskaitseseaduse § 57 lõikele 1 keelatud, tuleb tagada, et kaladel puuduks

ligipääs Ilmatsalu jõkke. KSH-s hinnatakse võõrliikide kasvatamisega seotud riske ning antakse soovitusi riskide

minimeerimiseks.

 mõju linnustikule

Planeeringuala oli varsemalt valdavalt kalakasvandusega seonduvate soodsate toitumistingimuste tõttu

paljude linnuliikide (sh kaitsealuste) pesitsus- ja toitumispaigaks. Tiikide vahelisi roostiku- ja põõsaribasid

kasutasid linnud pesitsus- ja varjekohtadena. Veeala olulise vähenemise ja võsa likvideerimise tagajärjel on

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

68 / 80

elukeskkond Tellise tee 8 ja Golfi kinnistut kasutanud linnustiku jaoks oluliselt muutunud. Kuigi sellest lähtuvalt

on Keskkonnaametile esitatud taotlus EELISesse kantud kaitsealuste linnuliikide elupaikade kannete

kustutamiseks ja Keskkonnaamet on tänaseks planeeringualalt mitmete liikide kanded eemaldanud, on

Keskkonnaameti ja Ilmatsalu Kala OÜ varasema koostöö baasilt planeeringu eskiislahendust koostatud

linnustikku arvestavalt. Planeeringu elluviimisel ei taastata enam paljude linnuliikide jaoks vahetult

intensiivkalakasvatuse järgselt sobivaks osutunud elukeskkonda, kus puudus aktiivne inimtegevus, kuid

planeeringulahenduse järgselt luuakse lindudele eeldused ala kasutamiseks (tehisjärv, selle keskel asuv saar,

golfiväljakute tiiktakistused). KSH koostamisel nähakse ette leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või

vähendamiseks. Samas on oluline märkida, et enne kalakasvatustiikide puhastamist oli enamikest Golfi ja Tellise

tee 8 tiikidest vesi välja lastud, ala võssa kasvanud või võsastunud, mis linnustikule enam sobivaid elupaiku

niikuinii ei pakkunud. On teada, et kui taotletavat planeeringulahendust ellu ei viida, siis maaomanikul ei ole

huvi kalakasvatustiikides veetaset taastada. Mõjude hindamisel arvestatakse selle asjaoluga.

 vastavus keskkonnaeesmärkidele

Üldplaneeringu ala võetakse aktiivselt kasutusele. KSH-s hinnatakse kavandatu (sh ehituskeeluvööndi

vähendamise) vastavust keskkonnaeesmärkidele, millele võib planeeringute elluviimisel oluline mõju kaasneda,

sh kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse, saastuse

vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Mõju kliimamuutustele ja sellega kohanemisele hinnatakse maakasutuse muutustest ja üleujutusohust

tulenevalt. KSH-s hinnatakse, millise kavandatud tegevuse käigus tekivad ja kui suured on hinnanguliselt

planeeritava tegevuse olulisemad otsesed ja kaudsed kasvuhoonegaaside heited. Lisaks hinnatakse

planeeritavate hoonete kütmisega kaasnevat mõju, taastuvate energiaallikate kasutamise võimalusi ning

tuuakse välja võimalikud keskkonnast lähtuvad piirangud ja soovitused taastuvate energiaallikate kasutamiseks

planeeritaval alal. KSH-s hinnatakse kuidas mõjutavad arendust kliimaohud, sh põud ja veenappus, üleujutused,

metsa- või maastikutulekahjud ning hinnatakse üleujutusega kaasnevaid mõjusid nii uusarendusele kui

väljaspool uusarendust paiknevatele maa-aladele (hinnatakse üleujutusala võimalikku muutumist pärast

üldplaneeringu realiseerumist). Vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed kliimamuutustega seotud mõjude

ennetamiseks või vähendamiseks. Hinnangu andmisel arvestatakse mh Tartu linna üldplaneeringuga 2040+

kavandatud maakasutust ja ehitusõigust (st ei lähtuta ainult olemasolevast olukorrast).

Mõju veeressursside kestlikule kasutamisele ja kaitsele hinnatakse elamute, sadamate ja golfiväljaku rajamise

ja kasutamisega seoses. KSH-s hinnatakse milliste kavandatud arendustegevustega võib kaasneda mõju põhja-

ja pinnaveele ning antakse soovitusi saastuse vältimiseks ja tõrjeks. Samuti hinnatakse KSH-s mõju kaitstavatele

liikidele ja ökosüsteemidele, seejuures hinnatakse arendustegevuse ja ehituskeeluvööndi vähendamise

vastavust kalda kaitse eesmärkidele. Vajadusel nähakse ette meetmed mõju ennetamiseks või leevendamiseks.

 piiriülene mõju

Arvestades planeeringuala asukohta ja eesmärki, puudub kavandataval tegevusel piiriülene mõju.

 jäätmetekke ja -käitlusest tingitud mõjud

Planeeritavate tegevuste realiseerimise käigus tekkib erinevaid jäätmeid, sh ehitus- ja lammutusjäätmeid. Mõju

ei saa pidada oluliseks, kuna eeldatakse, et jäätmekäitlusel järgitakse kehtivaid õigusakte ja Tartu linnas kehtivat

jäätmehoolduseeskirja. Tegevuste käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

69 / 80

ettevõttele, kes käitlevad jäätmeid vastavalt ettenähtud nõuetele. Planeeringu realiseerimisel lahendatakse

prügi kogumine vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale. KSH-s hinnatakse jäätmetekke ja -käitlusega

seotud mõjusid ning vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed mõjude ennetamiseks või vähendamiseks.

 koosmõju ja kumulatiivne mõju teiste piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate tegevustega

Kavandatavate tegevuste elluviimise käigus võivad esineda koosmõjud teiste ümbruskonnas läbiviidavate

tegevustega. KSH aruandes hinnatakse, kas võib esineda kavandatu koosmõju ja kumulatiivset mõju teiste

piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate tegevustega, antakse asjakohased hinnangud ning vajadusel

nähakse ette meetmed mõju ennetamiseks või vähendamiseks.

7. KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest,

juhendmaterjalidest, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatust, keskkonnamõju strateegilise

hindamise käsiraamatust ning varasemast praktikast ja heast tavast. Keskkonnamõju hindamine põhineb

põhjus-tagajärg-mõju seoste väljatoomisel ja analüüsimisel, kusjuures lisaks võetakse arvesse mõju tekke

tõenäosust, kindlust hinnangutes ning mõju pööratavust.

Mõju hindamisel lähtutakse planeeringuala asukohast, maastikust ja keskkonnatingimustest (olemasolev

olukord planeeringualal, paiknemine üleujutusohuga alal ja piirnemine Natura 2000 alaga), arvestades sh ala

tundlikkust ja keskkonna vastupanuvõimet. Planeeritud elamupiirkondade rajamisel, tehisveekogude rajamisel,

jõe süvendamisel või puhastamisel ja sadamakompleksi rajamisel ning golfikeskuse väljaehitamise ja

kasutamise mõjude hindamisel arvestatakse analoogsete objektide kohta olemasoleva informatsiooniga,

samas arvestades kohapõhiseid tingimusi. KSH raames selgitatakse välja üldplaneeringuga kavandatud

arendustegevuse võimalik mõju looduskeskkonnale, inimeste tervisele ja heaolule ning tehakse ettepanekuid

võimalike negatiivsete mõjude välistamiseks, leevendamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks.

8. OSAPOOLED JA EKSPERTRÜHM

KSH koostamise osapooled on järgmised:

 KSH algataja ning kehtestaja on Tartu Linnavolikogu ning üldplaneeringu koostaja ja koostamise

korraldaja on Tartu Linnavalitsus. Tartu Linnavalitsuse kontaktisik: Tiiu Tuuga, tel 736 1259, e-mail:

[email protected].

 Üldplaneeringust huvitatud isik on Ilmatsalu Kala OÜ, registrikood 10008267, Tartu maakond, Tartu

linn, Ilmatsalu küla, Suurtiikide, 61401. Kontaktisik: Maikol Kriiva, tel: 5568 8888, e-mail:

[email protected].

 KSH koostaja on Kobras OÜ (registrikood 10171636, Riia 35, 50410 Tartu, e-post: [email protected]).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

70 / 80

Ekspertgrupp:

✓ Urmas Uri – KSH juhtekspert, geoloog/keskkonnaekspert (omab ka KMH litsentsi KMH0046).

Mõjuvaldkonnad: mõju põhja- ja pinnaveele.

✓ Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0159). Mõjuvaldkonnad: mõju rohevõrgustikule,

mõju kaitsealustele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele, mõju inimese tervisele, heaolule ja

elukvaliteedile, kliimamõju hindamine.

✓ Margit Lillema – keskkonnaekspert. Mõjuvaldkonnad: mõju jäätmetekkele, mõju pinnaveele (sh

ehituskeeluvööndi vähendamise mõju), mõju loodusressursside kasutamisele.

✓ Marite Paat – keskkonnaekspert. Mõjuvaldkonnad: mõju maastikule.

✓ Kadri Hänni – keskkonnaekspert. Mõjuvaldkonnad: mõju elusloodusele.

✓ Teele Nigola – planeerija, maastikuarhitekt. Mõjuvaldkonnad: mõju maastikule ja maakasutusele.

✓ Erki Kõnd – hüdrotehnikainsener.

✓ Urmas Sellis – ornitoloog, Kotkaklubi liige. Mõju linnustikule.

✓ Jaanus Elts – ornitoloog. Mõju linnustikule.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

71 / 80

Tabel 1. Kaasatavad osapooled ja koostöö tegijad.

KAASATAVAD ISIKUD JA ASUTUSED

Naaberomavalitsused Tartu Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus

Ministeeriumid Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Ministeeriumite haldusala asutused

Keskkonnaamet

Maa-amet

Põllumajanduse registrite ja Informatsiooni Amet

Terviseamet

Transpordiamet

Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Päästeamet

Võrguvaldajad ja ettevõtted

Riigimetsa Majandamise Keskus

Elektrilevi OÜ

Elering AS

Telia AS

Tele 2 Eesti AS

Elisa Eesti AS

Eesti Lairiba Arenduse SA

Tootsi Turvas AS

AS Tartu Veevärk

SW Energia OÜ

AS Tartu Agro

Seltsid ja MTÜd

Rahinge Maaparandusühistu

Tähtvere Jahiselts MTÜ

SA Puhka Jalga (Ilmatsalu külaselts)

Ilmatsalu Noortekeskus

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Planeeringuala ja mõju hindamise alasse jäävad elanikud, väiksemad ühingud, MTÜ-d jt, planeeringuala

ja mõju hindamise alasse jäävad ettevõtted

PlanS § 81 lg 3 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul õigus määrata

lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele ka isikuid ning asutusi, kellega tuleb

teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

72 / 80

9. KSH AJAKAVA

Tabel 3. Üldplaneeringu ja KSH menetluse eeldatav ajakava.

KSH etapp Toimumise aeg / täitmine

ÜP ja KSH algatamine, ÜP lähteseisukohtade koostamine Tartu Linnavolikogu 29.06.2023

otsus nr 139

KSH programmi koostamine (KeHJS § 36) (Kobras OÜ) 09.2023

ÜP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine

(PlanS § 81 lg 1) (ettepanekute esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui

30 päeva) (Tartu Linnavalitsus)

10.2023

Ettepanekute laekumine ja vajadusel lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamine (PlanS § 81 lg 5) (Tartu Linnavalitsus ja Kobras

OÜ)

11.2023–03.2024

ÜP lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine planeeringu

koostamise korraldaja veebilehel (PlanS § 81 lg 6) (Tartu Linnavalitsus)

03.2024

KSH aruande eelnõu koostamine (Kobras OÜ) 03.–04.2024

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ning eelnev teavitamine

(PlanS § 82) (teavitamine hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku

algust, avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva) (Tartu

Linnavalitsus)

05.–06.2024

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu ning eelnev teavitamine (PlanS

§ 83) (avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45

päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist, teavitamine

hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) (Tartu Linnavalitsus)

07.-08.2024

ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt avaliku väljapaneku ja

arutelu tulemustele (PlanS § 84) (Tartu Linnavalitsus ja Kobras OÜ)

09.2024

ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine, kooskõlastamine ning arvamuse

avaldamine (kooskõlastuse andmine 30 päeva jooksul) (PlanS § 85)

(Tartu Linnavalitsus)

10.–11.2024

ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine (PlanS § 86) (Tartu Linnavalitsus või

Tartu Linnavolikogu)

12.2024

ÜP avalik väljapanek (PlanS § 87) (avalik väljapanek kestab vähemalt 30

päeva, teavitamine hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algus)

(Tartu Linnavalitsus)

01.–02.2025

ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (PlanS § 88) (avalik

arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku

lõppemist, teavitamine hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust)

(Tartu Linnavalitsus)

04.2025

ÜP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine (PlanS

§ 89) (informatsioon avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta 30

päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast) (Tartu Linnavalitsus)

04.2024

ÜP heakskiitmine (PlanS § 90) (60 päeva, põhjendatud juhul võib

tähtaega pikendada kuni 90 päevani) (Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium)

06.2025

Üldplaneeringu kehtestamine (PlanS § 91) (Tartu Linnavalitsus) 06.2025

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

73 / 80

10. KASUTATUD MATERJALID

Seadused:

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005

2. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004

3. Maakatastriseadus, vastu võetud 12.10.1994

4. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016

5. Metsaseadus, vastu võetud 07.06.2006

6. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015

7. Ruumiandmete seadus, vastu võetud 17.02.2011

8. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019

Määrused, strateegilised planeerimisdokumendid jmt:

9. „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, keskkonnaministri

03.02.2011 määrus nr 10

10. „Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri“, Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 153

11. “Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine”, Vabariigi Valitsuse 17.02.1994 määrus nr 61

12. AS Infragate Eesti, töö nr 108-20 (TA63), 2022. Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise

kava aastateks 2022-2040

13. „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestamine“, Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 korraldus

nr 426

14. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, Riigikogu poolt Vastu võetud 14.02.2007

15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000

16. „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019

määrus nr 19

17. „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekiri“, keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 87

18. Keskkonnaamet, Kärevere looduskaitseala kaitsekorralduskava 2013–2022

19. „Keskkonnaloa nr L.VV/330941 muutmise korraldus“, Keskkonnaameti 23.12.2021 korraldus nr DM-

118053-2

20. Keskkonnaministeerium, 2022. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–2027, kinnitatud

keskkonnaministri 7.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357

21. „Kärevere looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus

nr 151

22. Keskkonnaministeerium, Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

23. Kobras AS, 2015. Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 2014-105. Kehtestatud Tähtvere

Vallavolikogu 29.01.2016 otsusega nr 1-2/5

24. Kobras AS, 2011. Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Töö nr V 089, kehtestatud

Tähtvere Vallavalitsuse 09.06.2011 korraldusega nr 2-1/92 ja muudetud 18.02.2021 Tartu Linnavolikogu

otsusega nr 317

25. „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord,

pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga

hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19

26. „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete

ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende

kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete

jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“, keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28

27. Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Kapsamaa

kinnistu osas, Tartu Linnavolikogu 18.02.2021 otsus nr 317

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

74 / 80

28. "Raja-Kärevere looduskaitseala moodustamise algatamine", keskkonnaministri 18.06.2020 käskkiri nr

1-2/20/273.

29. „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 274

30. „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise

kord”, keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58

31. Tartu linna arengukava, kinnitatud Tartu Linnavolikogu 07.10 2021 määrusega nr 154

32. „Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel kalda ehituskeeluvööndi vähendamine“, Keskkonnaameti

07.10.2021 otsus nr 6-5/21/2035-14

33. „Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega

kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“, Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 otsus

nr 139

34. Tartu maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29

35. Tartu linna üldplaneering 2040+, kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373

36. „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale

ja korrashoiule“, Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131

37. „Tervisekaitsenõuded koolidele“, Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84

38. „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja

kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“, keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28

39. „Vee erikasutusloa andmine“, keskkonnaameti 04.06.2018 korraldus nr 1-3/18/1547

Muud allikad:

40. Alkranel OÜ, 2018. „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning

leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel”

41. Arold, I., 2005. „Eesti maastikud“

42. AS Maves, advokaadibüroo FORT töö nr 17077 „Eesti tingimustes veepoliitika raamdirektiivi

2000/60/EÜ artikli 4(7) erandite kehtestamise analüüsi läbiviimine“

43. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) (viimati vaadatud 18.09.2023)

44. eElurikkuse andmebaas, https://elurikkus.ee/, (viimati vaadatud 18.09.2023)

45. Ehitisregister, www.ehr.ee (viimati vaadatud 12.09.2023)

46. Eesti Geoloogiateenistus, Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga):

https://gis.egt.ee (viimati vaadatud 17.09.2023)

47. Estbirding, Ilmatsalu Linnuala, https://www.estbirding.ee/linnualad/ilmatsalu-linnuala (viimati

vaadatud 21.09.2023)

48. Euroopa Komisjoni veebileht, https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-

2024/european-green-deal_et. Viimati vaadatud 09.10.2023

49. Keskkonnaagentuur, Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart, https://keskkonnateadlik-

kaur.hub.arcgis.com/apps/fd27acd277084f2b97eee82891873c41/explore (viimati vaadatud

17.09.2023).

50. Keskkonnaagentuur, 2022. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta ajakohastatud vahehinnang

51. Keskkonnaagentuur, 2020. Põhjaveekogumite seire 2020. aasta aruanne

52. Keskkonnaagentuur, 2022. Põhjaveekogumite seire 2022. aasta aruanne

53. Keskkonnaministeerium, 2018. Üleujutusega seotud riskide hindamine. Ajakohastamine

54. Keskkonnaministeerium, 2019. „Radooni riiklik tegevuskava“

55. Keskkonnaportaal, https://keskkonnaportaal.ee/et. Viimati vaadatud 18.09.2023

56. Keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS, https://kotkas.envir.ee (viimati vaadatud 14.09.2023)

57. Kobras AS, 2015. Kalatiikide kinnistu tehisjärve rajamise vee erikasutusloa taotlus. Töö nr 2015-192.

58. Kobras AS, 2017. Geoloogiline uuring (Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala detailplaneeringu

raames)

59. Kobras AS, 2018. „Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas“

60. Maa-ameti kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/ (viimati vaadatud 21.09.2023)

61. Maa-ameti kaardiserveri ehitusgeoloogia kaardirakendus:

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

75 / 80

• EGF-11933 „Tartu rajoon Ilmatsalu aleviku planeerimis-hoonestuse projekt. Ehitusgeoloogiline

aruanne“. RPI „Eesti Maaehitusprojekt“, töö nr 6016217, 1977

• EGF-1033 „Tartu näidissovhoosi kalamajandi talvitusbasseinide ja laboratooriumi hoone

ehitusplatsi ehitusgeoloogilised uurimised“, RPI „Eesti Maaehitusprojekt“, töö nr E-208/2642, 1964

• EGF-21343 „Ehitusgeoloogia aruanne. Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu põllutöömasinate

varjualune“, REI, töö nr 3124 M, 1985

• EGF-15991 „Tartu Näidissovhoosi kasvuhooned“, REI, töö nr 1255X, 1961

• EGF-8807 „Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu kalatiikide jõusöödapunkrid. Ehitusgeoloogiline

aruanne“, RPI „Eesti Maaehitusprojekt“, töö nr 4016215, 1974

• EGF-30221 „Laohoone Ilmatsalus. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne“, Alus-Geoloogia OÜ töö nr

25079, 2005

• EGF-1147 „Ehitusgeoloogilised uurimistööd Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu keskasula

kanalisatsiooni trassil, RPI „Eesti Projekt“, töö nr MP-205-65, 1965

• EGF-21202 „Tartu Rajooni Tartu Näidissovhoosi teenindushoone. Geoloogilise uurimistöö

aruanne“, ´“EKE Projekt“, töö nr 283019, 1984

62. Maaparandusbüroo arhiivimaterjalid:

• Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu Kalakasvatus. RPUI „Eesti Maaparandusprojekt, 1972

• Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu Kalakasvatus. RPUI „Eesti Maaparandusprojekt, 1974

• Tartu Rajoon Tartu Näidissovhoosi kalakasvatuse IV eh. jrk. Ehitusgeoloogiline aruanne. RPUI „Eesti

Maaparandusprojekt“, töö nr 75194, 1975

• Ilmatsalu kalakasvatuse katsebasseinid. Ehitusgeoloogia aruanne. RPUI „Eesti

Maaparandusprojekt“, töö nr 0026891, 1989 (sisaldab uuringuid A. Vilu juhendamisest, 1987)

63. Metsaportaal, https://register.metsad.ee/#/ (viimati vaadatud 17.09.2023)

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumassiivide kaardirakendus,

https://kls.pria.ee/kaart/ (viimati vaadatud 17.09.2023)

64. Põder, T., 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat

65. Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaparandussüsteemide register, https://portaal.agri.ee/avalik/#/-

maaparandus/msr/systeemi-otsing (viimati vaadatud 21.09.2023)

66. Riigimetsa Majandamise keskus, Tartu-Jõgeva puhkeala, https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/-

puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala (viimati vaadatud 21.09.2023)

67. Statistikaamet, rahvaloenduse andmed seisuga 31.12.2021, https://www.stat.ee/et/ (viimati vaadatud

14.09.2023)

68. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, 2012. „Märgalade seisundi hindamine ja keskkonnaeesmärkide

määramine“. Lõpparuanne

69. Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030", kehtestatud Tartu Linnavolikogu 01.04.2021

määrusega nr 132

70. Tartu Linna detailplaneeringute kaardirakendus, https://gis.tartulv.ee/portal/apps/webappviewer/-

index.html?id=ce2cf6afc50149f5a18d724ae88f9883 (viimati vaadatud 15.09.2023)

71. Vedic OÜ, 2016. Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr DP-38-15. Kehtestatud Tähtvere

Vallavolikogu 09.06.2017 otsusega nr 1-2/22

72. Vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/330941

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

76 / 80

LISAD

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

77 / 80

Lisa 1. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu algatamine

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

78 / 80

Lisa 2. Planeeringu eskiisjoonis

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

79 / 80

Lisa 3. KSH juhteksperdi KeHJS § 34 lõike 4 punkti 6 kohane allkirjastatud kinnitus

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

80 / 80

Lisa 4. Asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad KSH programmi kohta ning

nendega arvestamine

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

Lp planeeringu koostamisel osalejad ja

kaasatud

Informatsioon Tartus Ilmatsalu ja Tüki küla osa

üldplaneeringule ja KSH programmile edastatud

arvamuse arvestamise kohta

Teie 11.12.2023

Meie 04.04.2024 nr 9-3.2/UP-23-001

Olete Tartu Linnavalitsusele edastanud oma ettepanekud Tartus Ilmatsalu ja Tüki küla osa

üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta. Tartu Linnavalitsus on ettepanekuid

arvestanud vastavalt Lisale 1.

Samuti on linnavalitsusele laekunud ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtade muutmiseks ja

täiendamiseks planeeringuala kruntide omanikult Ilmatsalu Kala OÜ.

Linnavalitsus on ettepanekute osas kujundanud seisukoha ja peab põhjendatuks täiendada nii

planeeringu lähteseisukohti kui KSH programmi vastavalt lisades 2 ja 3 toodule.

Linnavalitsus selgitab kujundatud seisukohti järgmiselt.

1. KSH programmi koostamisel on leitud järgmist. Tartu Linnavolikogu 29.06.2023

üldplaneeringu algatamise otsuses nr 139 on märgitud, et planeeringuala hõlmab ka Tüki küla.

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel piirneb planeeringuala küll Tüki külaga, kuid jääb kogu

ulatuses Ilmatsalu küla piiridesse. Kuna osaliselt asub planeeringuala kehtiva Tartu linna

üldplaneeringuga 2040+ määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arengualal, siis selle baasilt

on üldplaneeringu algatamise otsusesse lisatud Tüki küla. Tehakse ettepanek jätta Tüki küla

nimetus planeeringu pealkirjast välja. Linnavalitsus on asunud antud küsimuses seisukohale, et

kuna planeeringu üheks peamiseks eesmärgiks on Ilmatsalu aleviku, seega ka tiheasustusala

laiendamine, siis ei ole mõistlik käsitleda asustusüksuste nimesid eraldi, vaid arusaadavuse

eesmärgil nimetada planeering ümber Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuks. Planeering

nimetatakse ümber üldplaneeringu eelnõu esitamisel avalikustamisele.

2. Ilmatsalu Kala OÜ poolt 01.03.2024 poolt esitatud ettepanekud:

2.1. Angervaksa ja Raudla kinnistuid on vaja täismõõtmelise golfiväljaku rajamiseks.

Täismõõtmeline golfiväljak, kuhu kuulub nii 18-rajaline golfiväljak, akadeemia väljak,

harjutusväljak, harjutusrajatised ja muu infrastruktuur (nagu parkimine, klubihoone,

hooldusrajatised) ei mahu kindlasti ära üksnes Golfi kinnistule. Golfi arendaja pole saanud

ülejäänud planeeringualalt või kõrval kinnistu omanikelt väljaku tarbeks maad juurde osta.

Golfiväljakute arhitekt Lassi Pekka Tilander, kes on palgatud ka Ilmatsalu väljaku planeerimiseks,

on kinnitanud, et täismõõdus väljaku jaoks on vaja 60-100 ha maad. Teiste Eesti väljakute näited

kinnitavad seda, seejuures osad neist asuvad rohevõrgustikuga kitsendatud aladel.

Pärnu lähistel Häädemeeste vallas Reiu külas oleva golfiväljaku (Pärnu Bay Golf) suurus on ca

106 ha; Kuressaare (Saare Golf) golfiväljaku suurus on ca 80 ha; Jõelähtme golfiväljaku suurus on

100 ha; Niitvälja golfiväljaku suurus on 162 ha (sisaldab lisaks põhiväljakule ka algajatele

mõeldud väiksemat väljakut); Rae golfiväljaku suurus on 73 ha.

Ilma Angervaksa kinnistuta ja arvestades ehituskeeluvööndiga (EKV-s ehitamise keeluga) on

.

Ilma Angervaksa kinnistuta ja arvestades ehituskeeluvööndiga (EKV-s ehitamise keeluga) on

golfiala suurus ca 48 ha, mis on ilmselgelt liiga vähe. Golfiradade rajamiseks

ehituskeeluvööndisse soovime, et planeeringu koostamisel kaalutakse ehituskeeluvööndi

vähendamist.

Linnavalitsus on seisukohal, et golfiväljaku kavandamine Tartu regiooni on kohalikul tasandil

selgelt avalik huvi, tuues kaasa elanikele sportimise ja vaba aja veetmise võimaluste avardumise.

Seetõttu on linnavalitsuse poolt välja pakutud lähteseisukohtade sõnastuse muudatus, et võimalus

rohevõrgustiku piiride ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks tekiks. Planeeringu esialgsetes

lähteseisukohtades (p 4.15) määratud põhimõtte kohaselt tuleb säilitada üldplaneeringu kohane

rohevõrgustiku tugiala Angervaksa ja Raudla kinnistutel ning rohevõrgustiku koridor Ilmatsalu

jõe ja Sulaoja kaldal. Planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab rohevõrgustiku toimimise.

Kehtivas linna üldplaneeringus ei näe rohevõrgustikule seatud nõuded ette raadamist

rohevõrgustiku aladel ehk metsamaal ulatuslikku maakasutuse muutmist. Lubatud on elamute

püstitamine rohevõrgustiku tugiala servaaladele, raadamine 0.4 ha õueala, teede ja tehnotaristu

ulatuses. See tähendab, et üldplaneeringu nõudeid arvestades ei saa metsamaale (MM) planeerida

golfiala ega muid puhketegevusi.

Eelnevat arvestades peab linnavalitsusosakond põhjendatuks muuta üldplaneeringuga

rohevõrgustiku tugiala piire ning jätta Angervaksa ja Raudla kinnistud võrgustikust välja. Lisaks

tuleks kaaluda planeeringu koostamisel rohevõrgustiku koridori laiuse vähendamist ulatuses, mis

võimaldaks planeerida puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste maa-ala (PV) ja golfiala rajatisi algselt

kavandatust suuremale alale, sh lähemale veekogudele.

Muutmine ei tohi mõjutada rohevõrgustiku toimimist tugialal, samuti peab jääma toimima jõgede

kallastel katkematuna kulgev maismaaelustiku elupaiku ühendav looduslik liikumiskoridor täites

ühtlasi ka puhkevõrgustikule (Linnutee matkarada) seatud eesmärke.

2.2. Arvestades seda, et golfiala moodustab suure osa üldplaneeringualast ning arvestades

planeeringuala paiknemist (piirnemine kahest küljest metsaga), palume üle vaadata nõutud roheala

osakaal (12% planeeringualast).

Linnavalitsus on seisukohal, et arvestades golfiala võimalikku tulevast pindala, ei ole 12% roheala

nõue maabilanssi vaadates proportsionaalne. Arvestada tuleb ka, et golfiala ei ole oma

kasutusrežiimilt suletud territoorium ja ei ole ka tehiskeskkond. Selle tõttu peab linnavalitsus

põhjendatuks loobuda rohealade osakaalu tagamise nõudest ja keskenduda avalikkusele mõeldud

rohealade kujundamisele Ilmatsalu jõe kallastel, sh matkaraja piirkonnas ning tehisjärvele piisava

ulatusega juurdepääsude kavandamisele.

2.3. Palume muuta üldplaneeringu lähteseisukohti järgnevalt: 4.5.2. üksik- ja kaksikelamu krundi

minimaalne suurus on 1500 m², tehisjärve äärsetel kruntidel 3000 m² ja ridaelamuboksil krundina

või ehitusüksusena arvestuslikult 500 m². Üksik- ja kaksikelamute krundi täisehitus on kuni 2000

m² kruntidel 15%, 2000 m² - 4000 m² olenevalt krundi kujust ja lähipiirkonna krundistruktuurist

10-15% ning üle 4000 m² kruntidel 10%. Ruumilise sobivuse korral võib täisehitus olla suurem

kui 10% ühekorruselise hoonete puhul või abihoone ehitamisel, kuid mitte rohkem kui 15%.

Linnavalitsus on seisukohal, et taotletud tingimuse rakendamisel ei ole võimalik tagada piirkonna

ühtset hoonestuslaadi. Tekib olukord, kus tulenevalt krundi suurusest kavandatakse selgelt erineva

ehitusaluse pindalaga hoonestusüksused (põhihoone ja abihooned). Arvestades nimetatut peab

linnavalitsus põhjendatuks määrata ehitustingimused, kus üksik- ja kaksikelamute krundi suurim

lubatud täisehitus on kuni 3300 m² kruntidel kuni 15%, üle 3300 m² krundi puhul kuni 10%,

olenevalt krundi kujust, lähipiirkonna krundistruktuurist ruumilise sobivuse korral võib

see ühekorruselise hoonete puhul ja/või abihoone puhul olla kuni 15%.

3. Esialgsetes planeeringu lähteseisukohtades on sätestatud põhimõte, kus Kärevere

3. Esialgsetes planeeringu lähteseisukohtades on sätestatud põhimõte, kus Kärevere

looduskaitsealaga piirnevas osas säilitatakse metsamaa kehtivas üldplaneeringus toodud ulatuses,

lubatav on alale olemasoleva tee baasil avalikult kasutatava tee ja kavandamine.

Linnavalitsus peab põhjendatuks loobuda metsamaa juhtfunktsiooni säilitamise nõudest asendades

selle nõudega näha tee ristlõikes ette kaherealine alleestruktuur, kõnnitee ja märge, et avalik tee

peab paiknema elamukruntide juures (keelatud on pikad juurdepääsuteed krundile).

Linnavalitsus rõhutab, et dokumentides toodud muudatused loovad vaid võimalused ja eeldused

linna poolt seatud ruumilise arengumärkide saavutamiseks planeeringualal, kuid

lõplik planeeringulahendus sõltub KSH tulemuste alusel riigiasutuste poolt langetatavatest

otsustest kalda ehituskeeluvööndi osas ja nende muudest seisukohtadest ning planeeringu avalike

väljapanekute ja arutelude tulemustest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Vuks

Juhataja

Indrek Ranniku

736 1262 [email protected]

r SKEEM 1 1 : 9 000

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu ala

0 250 m

1

Lisa 1

Tabel 1. Laekunud ettepanekud ja seisukohad Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmile ning nendega arvestamine

Esitaja, kuupäev ja kirja nr Ettepanek, seisukoht Seisukohaga ja ettepanekuga

arvestamine/

selgitus

Lähteseisukohtade ja KSH programmi

korrigeerimise/ täiendamise vajadus

Maa-amet,

22.11.2023

(kiri nr 6-3/23/15628-2)

1. Maa-amet on varasemalt 13.05.2022 kirjaga nr 7-

1/22/8277-2 kooskõlastanud koostatava Suurtiikide ja

Angervaksa kinnistute lähiala detailplaneeringu

põhijoonisel kujutatud lahenduse tingimusel, et

Angervaksa katastriüksusele veekogusid ei planeerita.

Tutvunud detailplaneeringu eskiisjoonisega (seisuga

19.05.2023) märgime, et joonisel on arvestatud 13.05.2022

kirjas nr 7-1/22/8277-2 toodud tingimusega.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

2. Arvestades, et planeeringuala külgneb vahetult

taotletava Ulila III turbatootmisala (taotleja AS Tootsi

Turvas) mäeeraldisega ja selle teenindusmaaga, siis

palume teha koostööd AS-iga Tootsi Turvas.

Seisukohaga arvestatud.

LS ja KSH programmi eelnõu

saadeti AS-le Tootsi Turvas

ettepanekute tegemiseks

(ettepanekuid ei laekunud). AS-i Tootsi Turvas teavitatakse planeeringu menetlemisest edaspidi kui PlanS § 76 lg 1 mõistes isikut, kellel võib olla põhjendatud huvi planeeringu ja KSH vastu.

Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

3. Maa-ameti hinnangul ei ole põhjust eeldada, et

planeeringulahendus halvendaks maavara

kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

osas olemasolevat olukorda.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

4. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise

menetlemisega ning edastada üldplaneering enne selle

vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

2

5. Reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille volitatud

asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule

seisukoha Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Elering AS,

23.11.2023

(kiri nr 11-4/2023/900-1)

Ettevõte teatab, et planeeringualale ei jää Elering AS-i

olemasolevaid või planeeritavaid elektri- ja gaasitaristu

objekte.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Transpordiamet,

23.11.2023

(kiri nr 7.2-1/23/22719-2)

1. Transpordiamet on tutvunud edastatud materjalidega

ning tulenevalt sellest, et planeeringuala ei piirne

riigiteedega, planeeringualal ei ole avalikus kasutuses

olevaid lennuvälju ega kopteriväljakuid ning

planeeringualale ei ulatu olemasolevate lennuväljade

lähiümbruse piirangupindade territooriumid ja

planeeringuala ei ole seotud üldkasutatavate veeteedega

ega sisevetega, puuduvad hetkel ettepanekud planeeringu

ja KSH koostamisele.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

2. Palume meid hoida planeeringu menetlusega kursis

edastades vajalikud teated ja kaasamise kutsed

[email protected].

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Keskkonnaamet,

24.11.2023

(kiri nr 6-5/23/15283-3)

1. KSH käigus hinnatakse, millises lõigus ja kui suures

ulatuses vajab Ilmatsalu jõgi setetest puhastamist, kuid

programmist lähtudes on selgusetu, milliste andmete

alusel see hinnang antakse. Kas viiakse läbi ka

settepaksuste-veesügavuste mõõtmised?

Arvestatud.

KSH käigus viiakse läbi

settepaksuse ja veesügavuste

mõõtmised.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 (mõju pinnaveele,

veerežiimile ja -kvaliteedile) täiendatakse

järgmiselt:

Samuti hinnatakse sette eemaldamise mõju

pinnaveekogudele, seejuures viiakse läbi

settepaksuse ja veesügavuse mõõtmised ning

hinnatakse, millises lõigus ja kui suures

ulatuses vajab Ilmatsalu jõgi setetest

puhastamist või süvendamist.

3

2. Märgitud on setetest puhastamise ja veeliikluse

võimaliku mõju hindamine pinnaveele, kuid tuleks

prognoosida ka nende tegevuste võimalikku mõju

Ilmatsalu jõe alamjooksu kalastikule (sh Alam-Pedja LKA

kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele). Vajadusel tuleb

kaasata vastav vee-elustiku ekspert.

Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 (mõju kaitstavatele

loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele)

täiendatakse järgnevalt:

Eelnevast tulenevalt hinnatakse KSH-s mõju

kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura

2000 võrgustikku kuuluvale Kärevere loodus-

ja linnuala kaitse-eesmärkidele ja Alam-Pedja

loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele ning

alade terviklikkusele ja nähakse ette

leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või

vähendamiseks. Kalastikule avalduva mõju

hindamisel kaasatakse vajadusel vee-elustiku

ekspert.

3. Keskkonnaamet esitas Kobras OÜ-le 17.10.2023 kirja nr

7-16/23/18925-3, millega andsime teada, et Eesti looduse

infosüsteemist on kustutatud (arhiveeritud) järgmiste

liikide elupaigad: rooruik (EELIS kood KLO9123677),

väiketüll (KLO9123678), jõgitiir (KLO9123679), väikehuik

(KLO9123681), väikepütt (KLO9123682), hallpõsk pütt

(KLO9123673 ja KLO9123674), roo-loorkull (KLO9123676

ja KLO9123675), laululuik (KLO9123670), hüüp

(KLO9123669) ja mustviires (KLO9120889). KSH

koostamisel palume kontrollida EELIS andmebaasis

ajakohast infot, kuna seal võib pidevalt toimuda muutuseid

(arhiveerimine, uued leiud).

Seisukohaga arvestatud.

Ajakohastatud andmeid KSH

programmis ja seisukohaga

arvestatakse KSH aruande

koostamisel.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk-s 4.7.5 on ajakohastatud

kaitstavate liikide loetelu, kelle jaoks

planeeringu ala ja selle lähiümbrus on sobiv

elu- ja toitumispaik.

4. KSH käigus tuleb hinnata koosmõju ja kumulatiivne

mõju teiste piirkonnas elluviidavate tegevustega (nt Ulila III

turbatootmisalal maavara kaevandamisloa taotlus).

Programmis on küll märgitud, et Tartu Linnavalitsus on

seisukohal, et seda luba ei tohiks väljastada, kuid võimalik

mõju selgitatakse koostatava KMH käigus, kuid hetkel selle

loa väljastamist välistada ei saa ainult linnavalitsuse

arvamuse alusel (linnavalitsus on KMH-sse kaasatud

asjaomase asutusena).

Seisukohaga arvestatud.

KSH käigus hinnatakse koosmõju ja

kumulatiivset mõju teiste

piirkonnas elluviidavate

tegevustega. Kuna Ulila III

turbatootmisala kaevandamisloa

KMH koostamine on alles

algusjärgus ning KMH programmi

eelnõus esitatud ajakava kohaselt

valmib KMH aruanne hiljem, kui

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 on lisatud teema

"Koosmõju ja kumulatiivne mõju teiste

piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate

tegevustega" ning selle alla järgnev kirjeldus:

KSH aruandes hinnatakse, kas võib esineda

kavandatu koosmõju ja kumulatiivset mõju

teiste piirkonnas olemasolevate ja

kavandatavate tegevustega, antakse

4

osa üldplaneeringu KSH aruanne,

siis ei ole üldplaneeringu KSH

raames võimalik Ulila III

turbatoomisalal kavandatava

tegevusega koosmõju ja

kumulatiivset mõju hinnata (kuna

puuduvad turbatootmisala mõju

hinnangud, mida saaks kasutada

üldplaneeringu KSH läbiviimisel

koosmõju ja kumulatiivse mõju

hindamisel). Kavandatu koosmõju

ja kumulatiivset mõju tuleb (saab)

hinnata kaevandamisloa KMH

raames.

asjakohased hinnangud ning vajadusel

nähakse ette meetmed mõju ennetamiseks

või vähendamiseks.

5. KSH käigus peaks välja toodama keskkonnamõju

vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel ka seireks

kavandatud meetmed.

Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk-s 7 on märgitud, et KSH

raames selgitatakse välja üldplaneeringuga

kavandatud arendustegevuse võimalik mõju

looduskeskkonnale, inimeste tervisele ja

heaolule ning tehakse ettepanekuid võimalike

negatiivsete mõjude välistamiseks,

leevendamiseks ja leevendusmeetmete

rakendamiseks. Seega tuuakse KSH aruandes

välja meetmed (sh seire) kõikide hinnatavate

mõjuvaldkondade lõikes, kus meetmete

rakendamine on asjakohane. Selguse huvides

täpsustati KSH programmi ptk-s 6 (Mõju

hindamise ulatus ja eeldatavalt kaasnevad

olulised keskkonnamõjud) teemade kaupa, et

vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed

mõju ennetamiseks või vähendamiseks.

6. Vee kvaliteedi hindamisel palume arvestada ka golfialal

võimalike kemikaalide (nt väetiste, herbitsiidide vm)

kasutamisega.

Seiskohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

5

KSH programmi ptk-s 6 tehti järgmised

täpsustused:

• mõju pinnaveele, veerežiimile ja -

kvaliteedile:

Kuna arendustegevusega on oht

veekogude seisundi, veerežiimi ja -

kvaliteedi mõjutamiseks (vee võtmine

tehisjärve ja golfiala veesilmade toiteks,

golfiala kastmiseks, väetiste ja

taimekaitsevahendite kasutamine golfiala

hooldamiseks, Ilmatsalu jõe puhastamine ja

kaldajoone muutmine sadama piirkonnas,

veeliiklus jõe peal), siis on antud juhul

oluline hinnata arendustegevuse mõju

veekogudele nii ehitus- kui kasutusfaasis.

• mõju põhjaveerežiimile ja kvaliteedile:

KSH käigus hinnatakse mõju põhjavee

kvaliteedile nii ehitustööde perioodil

(ehitusmasinate kasutamine pinnasetööde

ja muude ehitustööde läbiviimisel) kui ka

kasutusperioodil (golfialal väetiste ja

taimekaitsevahendite kasutamine, veeliiklus

Ilmatsalu jõel).

7. Tuua programmis välja rajatava tehisjärve

ehituskeeluvööndi (EKV) ulatus.

Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 2.3 täiendati järgnevalt:

Tulenevalt looduskaitseseadusest (edaspidi ka

LKS) kohaldub tehisjärvele pärast Eesti

looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS)

kandmist 100 m laiune kalda piiranguvöönd

(LKS § 37 lg 1 p 2) ja 50 m laiune kalda

ehituskeeluvöönd (LKS § 38 lg 1 p 4). Lisaks

kohaldub tehisjärvele veeseaduses (edaspidi

ka VeeS) sätestatud veekaitsevöönd ulatusega

10 m (VeeS § 118 lg 2 p 2).

6

8. Kuna tegemist on selgelt rannaala planeerimisega

palume edasises menetluses läbivalt kasutada supelranna

mõistet supluskoha asemel, mis tagab

looduskaitseseaduses (LKS) sätestatust tulenevalt selguse

ja üheselt mõistetava õiguse supelranna teenindamiseks

vajalike rajatiste püstitamiseks.

Seisukohaga arvestatakse. Lähteseisukohti ja KSH programmi parandatakse ja asendatakse mõiste "supluskoht" mõistega "supelrand".

9. Mõjude hindamisel rohevõrgustikule palume lähtuda ka

Riigikohtu värskest lahendist (28.09.2023) kohtuasjas nr 3-

21-979 – rohevõrgustikku võib ebasoodsalt mõjutada vaid

ülekaaluka huvi korral, kuid omandipõhiõigus või

ettevõtlusvabadus ei saa olla igal juhul olulisem

rohevõrgustiku eesmärkidest.

Võetud teadmiseks. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

10. Keskkonnaamet on seisukohal, et kõik ehitised

(hooned, rajatised sh poldersüsteem ja golfiväljak) tuleb

maksimaalselt kavandada väljapoole ehituskeeluvööndit,

sh kalda piiranguvööndis asuvat metsamaad. Juhime

tähelepanu, et ehituskeeluvööndi vähendamine, sh

looduskoosluste ulatuses, ei järgi keskkonnaeesmärke

nagu kliimamuutuste leevendamine ja nendega

kohanemine, veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse,

saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide

kaitse ja taastamine. Esitatud planeeringuala on suur ning

ehitamine väljapool EKV-d ei ole takistatud.

Arvestatakse ÜP ja KSH aruande

koostamisel ning kohtades, kus on

vajalik ehitisi ehituskeeluvööndisse

kavandada, hinnatakse EKV

vähendamise mõju kalda kaitse

eesmärkidele vastavalt

looduskaitseseaduses toodud

põhimõtetele ning tegevuse

vastavust keskkonnaeesmärkidele.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 lisatud teema „Vastavus

keskkonnaeesmärkidele“.

11. Märgime, et detailplaneeringu (DP) eskiislahendusse

kantud avalikud teed peavad olema kindlasti väljapoole

veekaitsevööndit planeeritud. Planeeringuga planeeritud

avalikult kasutatavad teed lähevad valdavalt LKS § 38 lg 5

p 10 erandi alla, kuid märgime, et tehisveekogu ümber

EKV-sse kantud tee kannab valdavalt erahuve (eriti

kinnistutele sissesõiduteed). Teede planeerimine

üleujutusalal vajab samuti ulatuslikke pinnasetöid, mistõttu

võib tekkida vastuolu kalda kaitse eesmärkidega. Eelnevast

tulenevalt palume kajastada ka EKV-sse planeeritud avalike

teede mõju kalda kaitse eesmärkidele või planeerida teed

EKV-st väljapoole.

Selgitus.

Avalikult kasutatav tee

kavandatakse väljapoole

veekaitsevööndit.

Planeeringu koostamisel

analüüsitakse paiklikult võimalusi

avalik ringtee kavandada

olemasoleva tee koridori.

Kohtades, kus see pole võimalik või

maastikukujunduse aspektist

otstarbekas, tuuakse tee lähemale

elamukruntide poole. Kruntidele

mahasõitude rajamise küsimust

kaalutakse edasisel planeerimisel.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk-s 6 (Ilmatsalu jõe ja

Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepanek) lisatud järgmine lause: „Kruntidele

mahasõitude rajamise küsimust kaalutakse

edasisel planeerimisel ning vajadusel tehakse

ettepanek Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi

vähendamiseks“.

7

12. DP eskiislahenduse alusel on koostatava ÜP-ga tehtud

ettepanek vähendada EKV-d ka teenindussildade

rajamiseks üle Sulaoja ning truupide rajamiseks, mille abil

tagatakse veevahetus golfiala tiiktakistuste ja Sulaoja oja

vahel. Märgime, et planeeringuga kavandatud sillad ja

truubid lähevad LKS § 38 lg 5 p 9 alla, millele ei ole vaja

EKV-d vähendada.

Seisukohaga arvestatud.

Sildade ja truupide võimalikud

asukohad kajastatakse

üldplaneeringus.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi peatükkidest 3.2.2 ja 6

(Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepanek) eemaldati

ehituskeeluvööndi vähendamist vajavate

rajatiste loetelu ning märgiti, et Ilmatsalu jõe

ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise

vajadus selgub edasisel planeerimisel.

13. Märgime, et Keskkonnaamet vähendas viimati Tartu

linna ÜP menetluse raames Ilmatsalu jõe kaldal

linnuvaatlustorni juures osaliselt Ilmatsalu jõe

ehituskeeluvööndit veekaitsevööndini rajatiste rajamiseks.

Palume see selguse huvides ka DP põhijoonisele

(olemasolev EKV ulatus).

Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 4.5.1 täiendatud

järgmiselt:

Vaatetorni puhkekohas Tellise tee 8

katastriüksusel on Keskkonnaameti

07.10.2021 otsusega nr 6-5/21/2035-14

ehituskeeluvööndit vähendatud

üldplaneeringu kaardil piiritletud puhkekoha

ulatuses 10 meetrini jõe kaldajoonest.

Vaatetorni puhkekoht on avalikkusele

suunatud ehitiste kompleks, mis teenindab

Linnutee matkaraja külastajaid. Puhkekohta

on lubatud ehitada vaatetorn ja matkarada

teenindavad väiksemad rajatised nagu lauad-

pingid, käimla, infostend jmt.

14. Märgime, et juhul kui vana jõesoot jääb Ilmatsalu jõega

ühendusse, on ta olemasoleva jõe osa ning veekaitseliste

kitsenduste ulatused tekivad ka selle ümber. Va juhul, kui

ala tervikuna määratakse sadama alaks, mis läheb LKS

erandi alla.

Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

15. Kuni 10 km² suuruse valgala maaparandussüsteemi

eesvooludel puudub ehituskeeluvöönd, kuid nende

kaitseks on moodustatud maaparandusseaduse alusel

eesvoolu kaitsevöönd, DP eskiislahenduse põhijoonisel on

eesvooludele märgitud ehituskeeluvööndid, palume

edaspidi korrigeerida.

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

8

16. Eeldatavalt KSH käigus tehakse ettepanekud võimalike

mõjude leevendamiseks, näit. Ilmatsalu jõge puudutavad

tööd planeerida suvisele, sügisesele, talvisele madalvee

perioodile. Jõe veesiseseid töid mitte planeerida

vahemikku 01. märts kuni 31. juuni, kuna siis toimub kalade

kudemine ning vastsete areng.

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

17. Kalade rände ning kalarikkuse tagamiseks kaaluda KSH

käigus paiskärestik-tüüpi kalapääsu rajamise vajadust

Ilmatsalu jõe ning paisjärve vahele. Kui kavandatakse vaid

truup, kuna soovitakse paisjärves isoleeritult asustatavaid

kalasid kasvatada, siis hinnata avariiriske.

Seisukohaga arvestatakse.

Selgitus.

Ilmatsalu Kala OÜ on paiskärestik-

tüüpi kalapääsu rajamise võimalust

kaalunud, kuid jõudis järeldusele,

et selle rajamine ei ole antud juhul

võimalik järgmistel põhjustel:

1) Seda tüüpi kalapääsu jaoks on

vooluhulk liiga väike. Väikese

vooluhulga tõttu on suur osa

aastast kärestik kuiv ning kalad

ei suuda seda ületada.

2) Tehisjärves soovitakse väikeses

mahus kalakasvatusega

jätkata, hoides seejuures

kalade populatsiooni

suuremana kui jões. Jõega

ühenduse olemasolul kalade

kasvatamine võimalik ei oleks.

Kalad kas langeksid juba

maimudena röövkaladele

söögiks või ujuksid toimiva

ühenduse korral minema.

3) Tehisjärve puhastamise

eesmärgil soovitakse sinna viia

kalamaime, valides selleks

taimestikust toituva liigi.

Kalamaimude sissetoomine on

odavam kui tehnika

kasutamine, samuti ei kaasne

sellega häiringuid (nt müra ja

lõhn) kohalikele elanikele ega

piirkonna linnu- ja

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 on lisatud teema „Võõrliikide kasvatamisega seotud

avariiriskid“ ning selle alla järgmine kirjeldus:

Planeeritavas tehisjärves soovitakse väikeses

mahus kalakasvatusega jätkata, hoides

seejuures kalade populatsiooni suuremana kui

jões. Tehisjärve puhastamise eesmärgil

soovitakse sinna viia kalamaime, valides

selleks taimestikust toituva liigi, seejuures

kaalutakse võõrliikide asustamist tehisjärve.

Arvestades, et võõrliikide loodusesse laskmine

on vastavalt looduskaitseseaduse § 57 lõikele

1 keelatud, tuleb tagada, et kaladel puuduks

ligipääs Ilmatsalu jõkke. KSH-s hinnatakse

võõrliikide kasvatamisega seotud riske ning

antakse soovitusi riskide minimeerimiseks.

9

loomaliikidele. Kalamaimude

sissetoomine ei ole aga

majanduslikult otstarbekas, kui

neile luuakse võimalused

Ilmatsalu jõkke pääsemiseks.

4) Tehisjärve kaalutakse asustada

võõrliike. Vastavalt LKS § 57

lg 1 on võõrliikide elusate

isendite loodusesse laskmine

keelatud. Seega ei saa

võõrliikide tehisjärve

asustamise korral võimaldada

kaladele ligipääsu Ilmatsalu

jõkke. 18. KSH koostamisel palume kontrollida EELIS

andmebaasis ajakohast infot, kuna seal võib pidevalt

toimuda muutuseid (arhiveerimine, uued leiud).

Programmis esitatu praegusel hetkel EELIS-e hetkeseisust

juba erineb.

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

19. Programmi jooniste parema loetavuse huvides teeme

ettepaneku programmi kõikidel joonistel näidata ära ka

üldplaneeringu piir.

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi täiendatakse ning joonistel

näidatakse ära üldplaneeringu ala piir.

20. Programmi lehel 2-3 on ekspertgrupi liikmeks märgitud

Ene Kõnd (hüdrotehnikainsener, tehniline kontroll). Ptk 8-s

aga teda märgitud ei ole. Palume korrigeerida ekspertgrupi

nimekirju, et oleks üheselt selge, kes hindamises osalevad.

Seisukohaga arvestatakse.

Ene Kõnd on tehniline kontrollija ja

teda sisulise ekspertgrupi liikmete

nimekirja ei lisata.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 8 täiendatud ning

ekspertgrupi liikmete nimekirja lisatud

hüdrotehnikainsener Erki Kõnd.

10

Terviseamet,

24.11.2023

(kiri nr 9.3-4/23/4879-3)

1. Planeeritav elamuala jääb kõrge radoonisisaldusega

piirkonda ning elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

võib radoon põhjustada olulist riski tervisele. Tähelepanu

tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases

ühtlaselt jaotunud. Seega võib ka madala radooniriskiga

piirkonnas esineda kõrge radoonitasemega alasid.

Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist planeeritaval maa-

alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb

ehitamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“). Sellega välditakse

majade siseõhu rikastumist radooniga üle lubatud piiri

(200 Bq/m3).

Teadmiseks võetud.

KSH programmi ptk-s 6 (mõju

inimeste heaolule ja

elukvaliteedile) on märgitud, et

KSH-s hinnatakse, kas ja kuidas on

võimalik arvestada

planeeringulahenduse koostamisel

kõrgendatud radooniohuga.

Radooniuuringuid (pinnaseõhus

radoonitaseme mõõtmisi) ei ole

KSH koostamisel kavas läbi viia.

Uuringust loobumise põhjendused

esitatakse KSH aruandes.

Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

2. Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi

müratasemed ületada sotsiaalministri 04.03.2002

määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.

Vastavalt vajadusele tuleb kasutada müravastaseid

meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Selgitus.

Arvestades kavandatava tegevuse

iseloomu, puudub antud juhul

nimetatud teemadega

kokkupuude, kuna ei kavandata

müraallikaid, mis võiksid

põhjustada müratasemete

ületamist elamutes ja

ühiskasutatavates hoonetes.

Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

3. Arvestades, et kavandatava tegevuse raames soovitakse

rajada rekreatiivse kasutusega alal veekogu äärde

supluskoht on soovituslik jälgida Vabariigi Valitsuse

03.10.2019 määrus nr 63 „Nõuded suplusveele ja

supelrannale” kehtestatud nõudeid.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

4. Uute tänavate või kergliiklusteede kavandamisel

arvestada võimaliku valgusreostusega ning vajadusel

kavandada leevendavaid meetmeid.

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 (mõju inimeste heaolule

ja elukvaliteedile) täiendatakse järgnevalt:

Uute tänavate või kergliiklusteede

kavandamisega seoses tuleb arvestada

võimaliku valgusreostusega, vajadusel

antakse leevendusmeetmed võimaliku

valgusreostuse avaldumiseks.

11

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet,

27.11.2023

(kiri nr 16-6/23-10415-003)

TTJA loobub pädevuse puudumise tõttu üldplaneeringu ja

planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise kooskõlastamisest.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Põllumajandus- ja

Toiduamet,

30.11.2023

(kiri nr 6.2-6/9541-1)

1. PTA on tutvunud esitatud lähtekohtadega ja KSH

programmiga ning nõustub esitatud üldplaneeringu

lähtekohtadega ja leiab, et KSH programm on asjakohane

ning piisav.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

2. Kuna planeeringuala läbiv Ilmatsalu jõgi ja lääneosa piiril

asuv ning osaliselt planeeringuala läbiv Sulaoja on

mõlemad riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud

(maaparandussüsteemi/ehitise koodid vastavalt

2103900020000/001 ja 2103900820000/001), rõhutab PTA

erilist vajadust tagada planeeringuga mõjutatavate

maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine ning

planeeringualasse jäävate ühiseesvoolude hoiutööde

võimaldamine ja teostamine.

Teadmiseks võetud.

Käsitletakse üldplaneeringus.

Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

3. PTA juhib ühtlasi tähelepanu maaparandusseaduse § 49-

le mille lg 1 p 1 kohaselt on maaparandushoiu kohustus

maaparandussüsteemi omanikul.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

4. Planeeringu koostamisega seotud teated saata palun

aadressil [email protected].

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Regionaal- ja Põllumajandus-

ministeerium,

01.12.2023

(kiri nr 14-3/3134-1)

1. PlanS § 75 lg 18 sätestab, et üldplaneeringu ülesanneteks

on planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste,

sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks

olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe,

maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja

haljastusnõuete määramine. Lähteseisukohtades ja KSH

programmis pole määratud hoonestuse kõrguspiiranguid.

Palume lisada tingimuse üldplaneeringu

lähteseisukohtadesse ja KSH programmi.

Selgitus.

Kuna Tartu linna üldplaneeringus

on hoonete kõrgus määratletud

läbi korruselisuse, siis linn

määratleb selle samal põhimõttel

menetluses olevas planeeringus.

Lähteseisukohtade p 4.5.1. sõnastatud

järgmiselt:

Väikeelamu maa-alal on lubatud üksik- ja

kaksikelamute ja ridaelamute kavandamine,

hoonete korruselisus on kuni 2, korruselisus

tuleb määrata ühtsena elamugruppide kaupa.

Korruse arvestuslikuks kõrguseks lugeda Tartu

linna üldplaneeringus vastavalt sätestatud

kõrgust. Ridaelamute bokside suurim lubatud

arv ühes lahushoones on kuni 8

KSH programmi täiendati vastavalt

täpsustatud lähteseisukohtadele.

12

2. PlanS § 74 lg 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu

valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine. KSH

programmi peatükis 2.3 „Detailplaneeringu

eskiislahenduse kirjeldus“ on öeldud, et üldplaneeringu

koostamise vajadus ja eesmärk on otseselt seotud

menetluses oleva ja siiani aktiivselt koostatava

detailplaneeringuga. Juhime tähelepanu PlanS § 55 lõikele

2, mille kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu

koostamise alus. PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib

üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu

muutmiseks. Seetõttu ei saa eskiisi etapis olev

detailplaneering olla üldplaneeringu koostamise

põhjuseks. Palume KSH programmi korrigeerida.

Seisukohaga arvestatakse.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi korrigeeritakse läbivalt üldplaneeringu eesmärgi osas ja viiakse see vastavusse lähteseisukohtades tooduga.

3. KSH programmi peatükis 3.2.5 „Raba tee 7 ja Lao

maaüksuste ja lähiala detailplaneering“ joonis 13 all on

öeldud, et üldplaneeringu alal ei ole aktiivselt koostatav

Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala

detailplaneering. Käesoleva KSH objektiks olev

üldplaneering saab olema aluseks alal uue

detailplaneeringu koostamiseks. Peatükk 2.3

„Detailplaneeringu eskiisahenduse kirjeldus“ on öeldud, et

peatükis 2.1 kirjeldatud üldplaneeringu koostamise

vajadus ja eesmärk on otseselt seotud menetluses oleva ja

siiani aktiivselt koostatava detailplaneeringuga. Selguse

huvides palume nimeliselt eristada planeeringualal olevaid

detailplaneeringud kui neid mainitakse KSH programmi

erinevates peatükkides ning ühtlustada, kas Suurtiikide ja

Angervaksa kinnistute ja lähiala detailplaneeringu puhul

on tegemist koostatava detailplaneeringuga või mitte.

Vastasel juhul jääb selgusetuks, millise detailplaneeringuga

on tegemist ja kas see on koostamisel või mitte. Lisaks

juhime tähelepanu, et detailplaneeringud on kehtivad,

kehtetud või koostamisel, mitte aktiivselt koostamisel.

Palume eemaldada antud sõna detailplaneeringute

menetluse kirjeldamisel.

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi täiendatakse läbivalt ning

erinevates peatükkides tuuakse planeeringute

nimetused välja. KSH programmis eemaldatud

sõna „aktiivselt“ detailplaneeringu menetluse

kirjeldusest.

13

4. KSH programmi peatükis 2.2 „Üldplaneeringu

lähteseisukohad“ on öeldud et Tartu Linnavolikogu

29.06.2023 otsusega nr 139 „Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki

küla osa üldplaneeringu koostamise ja planeeringu

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“ kinnitatud üldplaneeringu

lähteseisukohtade määramisel on lähtutud arendaja

soovist planeeringuala arendamisel. PlanS § 10 kohaselt

peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama

erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,

kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja

planeeringu eesmärkidele ning lõimima need

planeeringulahendusse. Planeerimisalase tegevuse

korraldaja on kohalik omavalitsus, kes peab kaalutlema

erinevaid avalikke huve ja väärtusi, mistõttu võib arendaja

taotlus olla küll aluseks planeeringu algatamisel, kuid

lähteseisukohtade koostamisel ei saa lähtuda ainult

arendaja soovist. Korrigeerida KSH programmi.

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk-st 2.2 on kõnealune lause

eemaldatud.

14

5. KSH programmi peatükis 6 „Mõjude hindamise ulatus ja

eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud“ on välja

toodud, et soovitakse tõenäoliselt üldplaneeringuga teha

ettepanek Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi

vähendamiseks. Juhime tähelepanu, et Tartu

maakonnaplaneeringus 2030+ on välja toodud peatükis 16

„Rohevõrgustiku toimimist tagavate ja sidusust

tugevdavate meetmetes“, et rohevõrgustiku koridoride alal

ei planeerita ehituskeeluvööndi vähendamist. KSH

programmi peatükis „Lisad“ lisa 2 eskiisjoonisel kattub

ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tugialaga, mistõttu

ei saa ehituskeeluvööndit antud alal vähendada. Palume

antud tingimusega üldplaneeringu koostamisel arvestada.

Seisukohaga arvestatud.

Juhul, kui planeeringuga tehakse

ettepanekuid kalda

ehituskeeluvööndi muutmiseks või

rohevõrgustiku piiride

täpsustamiseks, siis KSH-s

hinnatakse selle mõju

keskkonnaeesmärkidele ja

rohevõrgustiku toimimisele.

Lähteseisukohtade p 4.15 muudetakse, andes

võimaluse Angervaksa ja Raudla kinnistu

rohevõrgustiku maakondliku tasandi tugiala

ning Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldal kohaliku

tasandi rohevõrgustiku koridori maa-ala

muutmiseks ja kasutustingimuste

täpsustamiseks tingimusel, et on tagatud

rohevõrgustiku toimimine.

KSH programmi ptk-s 6 (Ilmatsalu jõe ja

Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepanek) lisatud selgitus, mille kohaselt selgub Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja

ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus

edasisel planeerimisel. Juhul, kui

planeeringuga tehakse ettepanekuid kalda

ehituskeeluvööndi muutmiseks, käsitletakse

KSH aruandes ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepanekut ning

ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud

võimalikke mõjusid keskkonnaeesmärkidele ja

kalda kaitse eesmärkidele. Vajadusel nähakse

ette meetmed mõju ennetamiseks või

leevendamiseks.

KSH programmi täiendatud vastavalt

täpsustatud lähteseisukohtadele. KSH

programmi ptk 6 (mõju rohevõrgustikule)

lisatud järgmine lause:

KSH-s hinnatakse kavandatu mõju

edaspidisele rohevõrgustiku toimimisele ning

vajadust rohevõrgustiku piiride muutmiseks ja

kasutustingimuste täpsustamiseks viisil, mis

tagab rohevõrgustiku toimimise.

15

6. KSH programmi peatükis 6 „Mõjude hindamise ulatus ja

eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud“ on välja

toodud, et ehitustegevusega kaasneb metsa raadamine

Angervaksa kinnistul golfiväljakute rajamiseks, samuti

ehitusmaavarade vajadus elamuehituse aluse pinna

ettevalmistamiseks (väljakaevetööd ja maapinna

täitmistööd). Juhime tähelepanu, et koostatava

üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 15 on välja

toodud, et planeeringualal säilitada kehtiva üldplaneeringu

kohane rohevõrgustik (Ilmatsalu jõe ümbruse rohekoridor,

Angervaksa kinnistu rohevõrgustiku maakondliku tasandi

tugiala ning Sulaoja kaldal kohaliku tasandi rohekoridor).

Planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab

rohevõrgustiku toimimise. Metsaseaduse § 32 mõistes on

raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa

kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

Antud hetkel jääb selgusetuks kui suurel katastriüksuse alal

raadamist kavatsetakse teha ja kuidas tagatakse

rohevõrgustiku säilimine. Palume antud tingimusega

üldplaneeringu koostamisel arvestada.

Seisukohaga arvestatud.

Metsa raadamise vajadust ja

ulatust ning üldplaneeringu mõju

rohevõrgustiku toimimisele

käsitletakse KSH aruandes (KSH

programmi ptk 6, mõju

rohevõrgustikule).

Lähteseisukohtade p 4.15 sõnastatakse

järgmiselt:

planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab

rohevõrgustiku toimimise. Golfiküla

kavandamise eesmärgil on lubatav kaaluda

Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku

maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu

jõe ja Sulaoja kaldal kohaliku tasandi

rohevõrgustiku koridori maa-ala Ilmatsalu

jõe-äärse avalikult kasutatava rohekoridori

maa-ala muutmist ja täpsustada

kasutustingimusi.

KSH programmi ptk 6 (mõju rohevõrgustikule)

lisatud, et KSH-s hinnatakse kavandatu mõju

edaspidisele rohevõrgustiku toimimisele ning

vajadust rohevõrgustiku piiride muutmiseks ja

kasutustingimuste täpsustamiseks viisil, mis

tagab rohevõrgustiku toimimise.

7. PlanS § 75 lg 231 sätestab, et üldplaneeringuga

lahendatakse kuritegevuse riske vähendavad tingimused.

KSH programmis pole antud teemat puudutatud.

Tingimuste seadmisel saab tugineda CPTED käsiraamatule.

https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/

elfinder/dokumendid/cpted_ee_1_0.pdf). Palume sellega

üldplaneeringu ja KSH programmi koostamisel arvestada.

Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 (mõju inimeste heaolule

ja elukvaliteedile) täiendatud järgnevalt:

KSH-s hinnatakse kuritegevuse riske ning

vajadusel nähakse ette meetmed kuritegevuse

ennetamiseks.

16

8. Vormistamise määruse § 2 lg 2 kohaselt peab planeering

olema selge ja üheselt mõistetav. KSH programmi peatükis

2.3 „Detailplaneeringu eskiislahenduse kirjeldus“ öeldud,

et Angervaksa kinnistu lääneosale kavandatavate

golfiradade alla jääva maapinna tõstmist üldjuhul ette ei

nähta, välja arvatud griini (ala, kus paikneb auk) ala, mis

tuleb kõrgemale tõsta. Seega jääb see ala valdavalt

üleujutatavaks. Antud juhul jääb selgusetuks, kuidas on

võimalik üleujutatud golfiväljakut kasutada. Täpsustada

golfiväljakute kasutust KSH programmis.

Seisukohaga arvestatakse.

Kuna kavandatav tegevus ei pruugi

siiski vastata rohevõrgustiku

tugiala kohta kehtivatele

tingimustele, võib osutuda

vajalikuks tugiala piiride

muutmiseks, arvestades KSH

hindamise tulemusi.

Lähteseisukohtade p 4.15 muudetakse, andes

võimaluse Angervaksa ja Raudla kinnistu

rohevõrgustiku maakondliku tasandi tugiala

ning Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldal kohaliku

tasandi rohevõrgustiku koridori maa-ala

muutmiseks ja kasutustingimuste

täpsustamiseks tingimusel, et on tagatud

rohevõrgustiku toimimine.

KSH programmi ptk 2.3 täpsustatakse

järgnevalt:

Golfi ja Raudla kinnistule ning Angervaksa

kinnistu idaosale (Sulaoja oja idakaldale)

kaalutakse poldersüsteemi (tamm, pumpla

jms) rajamist, eesmärgiga kaitsta golfiala

Emajõest põhjustatud üleujutuste eest. Kuna

golfiväljakut kasutatakse vaid sobivate

ilmastikuolude korral, see tähendab

kuivematel perioodidel, mil üleujutusi ei esine,

ei nähta Angervaksa kinnistu lääneosale

kavandatavate golfiradade alla jääva

maapinna tõstmist üldjuhul ette. Siiski on

teada, et golfiradade edenemisaladel tuleb

maapinda ümber kujundada, paigutades

sinna killustikku ja liiva. Samas puudub

vajadus maapinna üleujutuspiirist kõrgemale

tõstmiseks. Seega jääb Angervaksa kinnistu

lääneosale kavandatav golfiala valdavalt

üleujutatavaks.

9. KSH programmi peatükis 2.2 „Üldplaneeringu

lähteseisukohad“ on öeldud, et Planeeringualale

kavandatav rohealade maa-ala ei tohi olla väiksem kui 12%

planeeringualast. Selguse huvides palume KSH

programmis välja tuua, kuidas antud protsent tuletati.

Selgitus.

12% nõue määrati kehtivas

üldplaneeringus planeeringualale

jääva roheala (H) juhtotstarbega

maa-ala suuruse järgi.

Planeeringulaheduse edasisel

analüüsil on aga selgunud, et kuna

golfiala territoorium on peaaegu

pool kogu planeeringuala

pindalast, siis algselt taotletud

Lähteseisukohtade p 4.3 sõnastatakse

järgmiselt:

näha ette Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse

arenguala laiendamine kavandatava

elamumaa, sellega piirnevate tehisveekogude

ja lähialale jäävate rohealade ulatuses, sellega

seoses teha vajadusel ettepanekud

maakonnaplaneeringu muutmiseks.

17

roheala ei ole võimalik kavandada.

Seetõttu keskendutakse haljastus-

lahendusele Ilmatsalu jõe kallastel.

Lähteseisukohtade p 3.2 sõnastatakse

järgmiselt:

näha ette Ilmatsalu jõe mõlemale kaldale

puhkekoridor avalikult kasutatava loodusliku

haljasmaaga, mis tagab Linnutee matkaraja

vaba kasutamise. Planeeringuga tagada

Ilmatsalu jõe rohekoridor põhimõttel, kus jõe

lõunakaldal ulatuks rohekoridor kuni

sadamani viiva teeni, põhjapoolsel küljel 10-

20 m laiusena arvates jõe kaldast. Sadama

kavandamisel tuleb leida lahendused

rohekoridori katkematuse tagamiseks.

Lähteseisukohtade p 4.6 sõnastatakse

järgmiselt:

planeeringuga kavandatava tehisveekogu

äärde tuleb ette näha piisava ulatusega

avalike juurdepääsude ja supelranna

kavandamine.

KSH programmi ptk-s 2.2 toodut muudetakse

vastavalt täpsustatud lähteseisukohtadele.

10. Vastavalt PlanS § 85 lõikele 1 esitab planeeringu

koostamise korraldaja planeeringu eelnõu

kooskõlastamiseks koostöö tegijatele ja arvamuse

andmiseks kaasatavatele isikutele enne PlanS § 86 kohast

vastuvõtmist. Palume esitada üldplaneeringu eelnõu enne

vastuvõtmist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

arvamuse andmiseks ning täiendavate koostöötegijate ja

kaasatavate määramiseks. Üldplaneeringu esitamisel

arvamuse andmiseks ja täiendavate koostöötegijate ja

kaasatavate määramiseks palume esitada ka planeeringu

koostamisel menetlusega seonduv materjal, mis aitab

kaasa tervikliku ülevaate saamiseks planeerimisprotsessi

kohta (teated planeeringu erinevate etappide kaasamise ja

koostöö kohta).

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

11. Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et

üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud,

kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

18

avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu

koostamisse. Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87

lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos üldplaneeringuga

ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud

kooskõlastused ja arvamused.

12. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 lõikest 1

kuuluvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalasse mitmed valdkonnad, sh

maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise korraldamine,

jm. Selgitame, et käesolev seisukoht on esitatud ruumilise

planeerimise valdkonnast lähtuvalt. Juhul, kui ministeerium

omab märkuseid, mis puudutavad maakasutuspoliitikat,

esitab ministeerium need eraldi kirjaga. Palume hoida

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise

planeerimise osakonda kursis üldplaneeringu menetlusega

sh teavitades kõikidest toimuvatest avalikest aruteludest.

Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Politsei- ja Piirivalveamet

01.12.2023/ registreeritud

14.01.2024

(kiri nr 2.1-3/41222-2)

1. Politsei- ja Piirivalveameti ettepanekud Tartu linnas

Ilmatsalu ja Tüki küla üldplaneeringu ja planeeringu

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise (KSH)

hindamisele on järgmised:

Üldplaneeringu ruumilise lahenduse koostamisel lähtuda

CPTED põhimõtetest (turvalise ruumiloome põhimõtetest),

mis oleks kooskõlas Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

eesmärgiga turvalise ruumi loomise temaatikas:

„Süütegusid ja õnnetusi ennetava turvalise ruumiloome

põhimõtted on juurutatud kõigi kohalike omavalitsuste

planeerimistegevustes.“

Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 (mõju inimeste heaolule

ja elukvaliteedile) täiendatud järgmiselt:

„KSH-s hinnatakse kuritegevuse riske ning

vajadusel nähakse ette meetmed kuritegevuse

ennetamiseks“.

2. Pöörata tähelepanu liiklustiheduse suurenemisele ja

kohalike elanike liiklusturvalisuse tagamisele.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Kliimaministeerium,

11.12.2023

(kiri nr 7-15/23/3413-3)

1. Kuna KliM-ile teadaoleva informatsiooni kohaselt

(välivaatlus 31.10.2023) käib planeeringualal juba aktiivne

tegevus, siis palume Tartu Linnavalitsusel esitada

selgitused, kuidas selline olukord sai tekkida enne, kui

vajalikud planeeringud (üldplaneering ja detailplaneering)

on kehtestatud. Hetkel ei saa ka tagasiulatuvalt hinnata

mõju kaitsealustele liikidele, sest kahju on juba tehtud.

Teadmiseks võetud.

Selgitame, et kalakasvatustiigid on

tühjendatud ja neid puhastatakse

(sh eemaldatakse setteid ja toimub

setete äravedu ning ladustamine

kalakasvatustiikide lähialale). Tartu

Linnavalitsus on alal toimuvast

Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

19

Kuidas näeb Tartu Linnavalitsus edasist protsessi ja mis

ülesannet täidab selles olukorras KSH?

tegevustest teadlik, aga EhS-i

kohaselt ei ole tegemist ehitusloa

ega ehitusteatise kohustusega

tegevustega. Osaühingule

Ilmatsalu Kala on Keskkonnaamet

väljastanud keskkonnaloa nr

L.VV/330941, tiikide puhastamine

toimub vastavalt loas sätestatud

tingimustele ja ametit on

käimasolevatest tegevustest

teavitatud.

KSH koostamisel hinnatakse

mõjusid olemasoleva olukorra

suhtes, varasemalt toimunud

muudatuste mõju tagasiulatuvalt ei

hinnata.

Üldplaneeringu ja KSH koostamine

toimub vastavalt ja kooskõlas

kehtivale seadusandlusele.

2. KliM-il on järgmised tähelepanekud ja ettepanekud:

KSH programmi peatükis 6 „Mõju hindamise ulatus ja

eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud“

esitatakse planeeringu mõjust linnustikule järgmine

seisukoht: "Planeeringu elluviimisel ei taastata enam

paljude linnuliikide jaoks vahetult intensiivkalakasvatuse

järgselt sobivaks osutunud elukeskkonda, kus puudus

aktiivne inimtegevus, kuid ka planeeringulahenduse

järgselt on lindudel võimalik ala jätkuvalt kasutada.

Ehitustegevuse lõppemisel ja maastiku taastumisel on

suurt tehisjärve, selle keskel asuvat saart ja selle kaldaala,

samuti golfiväljakute tiiktakistusi ning looduslikule

arengule jäetavat maastikku linnustikul võimalik pesitsus-

ja toitumisalana kasutada."

Leiame, et selliselt ei saa praegust planeeritavat olukorda

kokku võtta. Milliseks kujuneb planeeringuala mõju

lindudele ja kas ligipääs ning sobivus pesitsemiseks säilib,

tuleb alles hinnata. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu

Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 6 (Mõju linnustikule)

muudetud järgmiselt:

Planeeringu elluviimisel ei taastata enam

paljude linnuliikide jaoks vahetult

intensiivkalakasvatuse järgselt sobivaks

osutunud elukeskkonda, kus puudus aktiivne

inimtegevus, kuid planeeringulahenduse

järgselt luuakse lindudele eeldused ala

kasutamiseks (tehisjärv, selle keskel asuv saar,

golfiväljakute tiiktakistused). KSH koostamisel

nähakse ette leevendusmeetmed mõju

ennetamiseks või vähendamiseks. Samas on

oluline märkida, et enne kalakasvatustiikide

puhastamist oli enamikest Golfi ja Tellise tee 8

tiikidest vesi välja lastud, ala võssa kasvanud

20

järel kaotavad oma elupaiga, toitumis-, varje- ja pesitsusala

paljud looduskaitseseaduse alusel kaitstavad linnuliigid.

Praegu esitatud üldplaneeringu eelnõu alusel ei saa ka

sedastada, et linnustikul on ala võimalik pesitsus- ja

toitumisalana kasutada, kindlasti mitte endises mahus.

Hoonete ja õuealade tihe paigutus endiste kalatiikide alal

ei võimalda meie hinnangul sellist eeldust, nagu KSH

programmis praegu tehakse, püstitada. Kaldaalade sobivus

pesitsemiseks - palume alles võimalikke mõjusid KSH

hindamise raames hinnata. Näiteks kui eeldada, et kõik

rohelised õuealad niidetakse madalmuruks, ei ole need

kindlasti sobivad lindudele pesitsemiseks.

või võsastunud, mis linnustikule enam

sobivaid elupaiku niikuinii ei pakkunud. On

teada, et kui taotletavat planeeringulahendust

ellu ei viida, siis maaomanikul ei ole huvi

kalakasvatustiikides veetaset taastada.

Mõjude hindamisel arvestatakse selle

asjaoluga.

3. Palume ette näha ka leevendusmeetmed. Eeskätt vajab

seda tihehoonestusega piirkond. Näiteks on võimalik

kaaluda rohepiirkondade säilitamist mõnedel praegustel

hoonestuseks plaanitud aladel, vähendada hoonestust.

Palume kaaluda hoonestuse vähendamist Ilmatsalu jõega

piirnevas piirkonnas, et tagada loomade läbipääs, samuti

kompenseerimaks hävivaid toitumis-, varje- ja

pesitsuskohti.

Selgitus.

Kehtiva üldplaneeringuga on

kavandatud (märgitud)

rohevõrgustiku koridor ning ühtlasi

roheala (H) juhtotstarve (piirid

kattuvad) Ilmatsalu jõele ja jõe

lõunakaldale (laius ca 50-60 m jõe-

äärsest tervise- ja matkarajast).

Planeeringu koostamisel on sellega

arvestatud ja sellest tulenevalt ei

ole elamuid Ilmatsalu jõe

lõunakaldale kavandatud.

Planeeringuga tagatakse, et

matkarada on ka planeeringu

elluviimise järgselt läbitav ja

kasutatav.

Planeeringuga toimub

olemasoleva tiheasustusala

laiendamine, planeeringu

koostamisel järgitakse tiheasumi

printsiipe ning maa-ala

optimeerimist tihedama

hoonestuse kavandamise kaudu

toetab ka Tartu linna

keskkonnakomisjon.

Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

21

Arvestades esitatud soovitust nähakse täiendavalt ette hoonete vaheliste avalike juurdepääsude kavandamine tehisveekogule ning roheala laiendamise Ilmatsalu jõe põhjakaldale kuni 10 m laiuse alana. Planeeringulahendus koostatakse

linnustikku arvestavalt, kuid

maaomanikule ei saa panna

kohustust taastada endisaegset

(vahetult intensiivkalakasvatuse

lõpetamise järgset) olukorda (mil

aktiivse inimtegevuse puudumine

tekitas soodsad toitumis- ja

pesitsustingimused linnustikule). 4. Ilmatsalu jõega paralleelselt kulgeb matkarada, mis läbib

ka Kärevere looduskaitseala. Üle jõe läheb jalakäijate sild,

kust paadid alt läbi ei pääse. Ilmatsalu jõe paadiliikluseks

avamisel tuleb leida selline lahendus, et jõge saab jätkuvalt

ületada ja matkarada tänasel kujul kasutada.

Seisukohaga arvestatakse.

Jõe avamisel paadiliikluseks tagatakse jõe ületamise võimalus praeguses jalakäijate silla asukohas ning vastavad tingimused sätestatakse planeeringus.

Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

5. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 hindab

Ilmatsalu jõe seisundit kesiseks. Kalatiikide põhjas olevad

setted sisaldavad keskkonnale liialt koormavaid aineid.

Üldplaneeringu programmist ei selgu, kas hinnatakse ka

mõjusid, kuidas toimub setete eemaldamine ja milliseid

meetodeid kasutatakse, et vältida setete kandumist

Ilmatsalu jõkke. Palun täiendada.

Selgitus.

Kalatiikide puhastamine toimub

juba praegu, vastavuses

keskkonnaloas toodud

tingimustega. Puhastamise

perioodil ühendus Ilmatsalu jõega

puudub. Setteid ei ole ladustatud

vahetult Ilmatsalu jõe kaldale

(veepiiri lähistele). Setete

ladustamise ala ja Ilmatsalu jõge

eraldab savist moodustatud

tõke/vall, mis takistab ka

intensiivsete sademete korral

muda valgumist jõkke.

Puudub vajadus lähteseisukohtade

täiendamiseks.

KSH programmi ptk 2.1 lisatakse täiendavalt

järgmine informatsioon:

Tänaseks on Tellise tee 8 katastriüksusel

asuvate suuremate tiikide settest

puhastamisega juba alustatud (joonis 3).

Kalatiikide puhastamine toimub vastavuses

Ilmatsalu Kala OÜ-le väljastatud

keskkonnaloas nr L.VV/330941 toodud

tingimustele.

22

Kuna tiike juba puhastatakse ja see

on lubatud tegevus, siis ei ole

vajalik kalatiikide puhastamise

mõju KSH-s hinnata.

Tähtvere Jahiselts MTÜ

07.01.2024

1. Vastuseks Teie kirjale teatame, et Tähtvere Jahiselts ei

ole Angervaksa kinnistule rajatava golfiväljaku vastu.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

2. Soovime, et meid kaasatakse rajatava golfiväljaku

planeerimise protsessi seoses võimalike ulukikahjude

vältimiseks.

Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH

programmi täiendamiseks.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohad

2. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamine ja maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna kavandamine ning Ilmatsalu jõe- äärse avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimuste täpsustamine. Sellega seoses muudetakse üldplaneeringus tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu aleviku kui kompaktse asustusega ala.

3. Planeeringuala asub Tartu linnas Ilmatsalu asustusu ksuse piires, ho lmates Angervaksa,

Raudla, Katsetiikide, Kalatiikide, Spordima e, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3,

Tellise tee 4, Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7, Tellise tee 8 ja Golfi kinnistuid.

Planeeringuala suurus on ligi 200 hektarit. Planeeringuala on toodud Skeemil 1.

Vana tekst: Planeeringuala asub Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla asustusüksuste piires, hõlmates Angervaksa, Kalatiikide, Katsetiikide, Spordimäe, Suurtiikide, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4, Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7 kinnistuid. Planeeringuala suurus on ligi 200 hektarit. Planeeringuala on toodud Lisas 1.

4. Kinnitada planeeringu la hteseisukohad planeeringu koostamiseks ja rgnevalt: 4.1. lubatavad maakasutuse juhtotstarbed on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala, elamu

maa-ala, roheala, a rihoone maa-ala, tee ja ta nava maa-ala, sadama maa-ala, veekogu maa-ala,

tehnoehitise maa-ala, supelranna maa-ala, u hiskondliku hoone maa-ala, parkimisehitise maa-ala

Vana tekst: lubatavad maakasutuse juhtotstarbed on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala,

väikeelamu maa-ala, roheala, ärihoone maa-ala, tee ja tänava maa-ala, kaitseotstarbeline mets,

sadama maa-ala, tehnoehitise maa-ala;

4.2. na ha ette Ilmatsalu jo e mo lemale kaldale puhkekoridor avalikult kasutatava loodusliku

haljasmaaga, mis tagab Linnutee matkaraja vaba kasutamise. Planeeringuga tagada Ilmatsalu jo e

rohekoridor po himo ttel, kus jo e lo unakaldal ulatuks rohekoridor kuni sadamani viiva teeni,

po hjapoolsel ku ljel 10-20 m laiusena arvates jo e kaldast. Sadama kavandamisel tuleb leida

lahendused rohekoridori katkematuse tagamiseks

Vana tekst: na ha ette Ilmatsalu jo e mo lema kaldal avalikult kasutatav haljasmaa, ja ttes selle piiresse senise jo e-a a rse tervise- ja matkaraja;

4.3. na ha ette Ilmatsalu-Tu ki kompaktse asustuse arenguala laiendamine kavandatava

elamumaa, sellega piirnevate tehisveekogude ja la hialale ja a vate rohealade ulatuses, sellega

seoses teha vajadusel ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks

Vana tekst: na ha ette Ilmatsalu-Tu ki kompaktse asustuse arenguala muutmine kavandatava va ikeelamumaa, sellega piirnevate tehiveekogude ja la hialale ja a vate rohealade ulatuses. Planeeringualale kavandatav rohealade maa-ala ei tohi olla va iksem kui 12% planeeringualast

4.4. juhul, kui u ldplaneeringuga kavandatakse Ilmatsalu jo e a a rde va ikesadamat vo i paadisilda,

peab sildumisrajatiste ja teenindushoonete vaheline ala olema avalikult kasutatav ning sealt

tuleb kavandada la bivana Linnutee matkarada

4.5. hoonestusalade ulatuses moodustada iseseisev arhitektuuriu ksus vo i vajadusel u ksused, kus

u ldiste ehitustingimuste ma a ramisel arvestada, et:

4.5.1. va ikeelamu maa-alal on lubatud u ksik- ja kaksikelamute ja ridaelamute kavandamine,

hoonete korruselisus on kuni 2, korruselisus tuleb ma a rata u htsena elamugruppide kaupa.

Korruse arvestuslikuks ko rguseks lugeda Tartu linna u ldplaneeringus vastavalt sa testatud

ko rgust. Ridaelamute bokside suurim lubatud arv u hes lahushoones on kuni 8

Vana tekst: va ikeelamumaal on lubatud u ksik- ja kaksikelamute ja ridaelamute kavandamine, hoonete korruselisus on kuni 2, korruselisus tuleb ma a rata u htsena elamugruppide kaupa. Ridaelamute bokside suurim lubatud arv u hes lahushoones on kuni 8;

4.5.2. u ksik- ja kaksikelamu krundi minimaalne suurus on 1500 m², tehisja rve a a rsetel kruntidel

3000 m² ja ridaelamuboksil krundina vo i ehitusu ksusena arvestuslikult 500 m². Ü ksik- ja

kaksikelamute krundi suurim lubatud ta isehitus on kuni 3300 m² krundil kuni 15%, u le 3300 m²

krundi puhul kuni 10%, olenevalt krundi kujust, la hipiirkonna krundistruktuurist ruumilise

sobivuse korral vo ib see u hekorruselise hoonete puhul ja/vo i abihoone puhul olla kuni 15%

Vana tekst: Ü ksik- ja kaksikelamute krundi ta isehitus on kuni 2000 m² kruntidel 15%, 2000

m² - 3000 m² olenevalt krundi kujust ja la hipiirkonna krundistruktuurist 10-15% ning u le 3000

m² kruntidel 10%. Erandina vo ib ruumilise sobivuse korral ehitusala suurendada abihoone

ehitamiseks;

4.6. planeeringuga kavandatava tehisveekogu a a rde tuleb ette na ha piisava ulatusega avalike

juurdepa a sude ja supelranna kavandamine

Vana tekst: planeeringuga kavandatava veekogu a a rde tuleb ette na ha piisava ulatusega avalike juurdepa a sude ja supluskoha kavandamine;

4.7. planeeringulahendusest peab u heselt ilmnema, et selle elluviimine tulevikus on vo imalik ja

et sellega ei kaasne olulist negatiivset mo ju kogukonnale, looduskeskkonnale ja sotsiaal-

majanduslikule keskkonnale. Kavandatud tegevused peavad olema koosko las

keskkonnaeesma rkidega, sealhulgas kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine,

veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse, saastuse va ltimine ja to rje, elurikkuse ja

o kosu steemide kaitse ja taastamine

4.8. tehnovo rgud lahendada vastavuses kompaktse asustuse arenguala u ldtingimustele,

kajastada tehnovo rkudele seatud tingimusi, mis on linna kehtivas u ldplaneeringus, sealhulgas:

4.8.1. planeerida vee- ja kanalisatsioonivarustus ning sademevee ka itlemise ja tuleto rje

veevarustuse po himo tted

4.8.2. planeerida soojusvarustus, sealhulgas tuua va lja taastuvate energiaallikate kasutamise

po himo tted

4.8.3. planeerida elektri- ja sidevarustuse po hiline liinivo rk

4.9. teha ettepanek Ilmatsalu aleviku laiendamiseks ma a ratava kompaktse asustuse arenguala

ulatuses, sellega seoses teha vajadusel ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks

4.10. arvestada, et kliimakavas on muuhulgas olulisena va lja toodud po himo te ma a rata

u ldplaneeringus u leujutusohuga aladel kitsendused maakasutusele ja ehitamisele, arvestada

u leujutusriskiga planeeringutes ja rakendada meetmeid u leujutusriskiga aladel kui sinna

kavandatakse rajatisi

4.11. u ldplaneeringuga kavandatu ei tohi kaasa tuua olulist negatiivset mo ju Ilmatsalu jo ele ning

Sulaojale tervikuna ega planeeringualal asuvas lo igus. Planeeringus ja rgida po himo tet, et jo e

o gvendamine on lubatav vaid linna ettepanekul ja pa deva asutuse no usolekul KSH tulemusi

arvestades. Ilmatsalu jo gi planeeringualal asuvas lo igus na ha ette avaliku veekoguna

4.12. planeerida ala ta navate vo rgustik. Kavandada ta navate klassid (ko rvalta nav, kvartalisisene

ta nav vo i juurdepa a s, jalgta nav) ja sellest tulenevad no uded projekteerimiseks. Na ha tehisja rve

u mber kulgeva tee ristlo ikes ette kaherealine alleestruktuur, ko nnitee ja ma rge, et avalik tee

peab paiknema elamukruntide juures (keelatud on pikad juurdepa a suteed krundile)

Vana tekst: planeerida ala ta navate vo rgustik. Kavandada ta navate klassid (ko rvalta nav, kvartalisisene ta nav vo i juurdepa a s, jalgta nav) ja sellest tulenevad no uded projekteerimiseks

4.13. planeerida piirkonna sidumine u histranspordivo rguga (ma a rata u histranspordiliinile

sobivate ta navate vajadus)

4.14. veekogu ehituskeeluvo o ndis kajastada vajalikud tehnovo rkude rajatised, sealhulgas

eesvoolud ja va ljalasud, sillad jms.

Vana tekst: 4.14. veekogu ehituskeeluvo o ndis kajastada vajalikud tehnovo rkude rajatised, sealhulgas eesvoolud ja va ljalasud;

4.15. planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab rohevo rgustiku toimimise. Golfiku la

kavandamise eesma rgil on lubatav kaaluda Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevo rgustiku

maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu jo e ja Sulaoja kaldal kohaliku tasandi rohevo rgustiku

koridori maa-ala Ilmatsalu jo e-a a rse avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala muutmist ja

ta psustada kasutustingimusi.

Vana tekst: planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab rohevo rgustiku toimimise. Na ha tehisja rve u mber kulgeva tee ristlo ikes ette kaherealine alleestruktuur, ko nnitee ja ma rge, et avalik tee peab paiknema elamukruntide juures (keelatud on pikad juurdepa a suteed krundile).

Lisa 3

TÖÖ NR 2023-220

Juhatuse liige: Erki Kõnd

KSH juhtekspert: Urmas Uri

Keskkonnaekspert, juhteksperdi abi : Noeela Kulm

Keskkonnaekspert, juhteksperdi abi:

Keskkonnaekspert, juhteksperdi abi:

Keskkonnaekspert, juhteksperdi abi:

Planeerija, maastikuarhitekt:

Margit Lillema

Marite Paat

Kadri Hänni

Teele Nigola

Kontrollija: Ene Kõnd

Objekti asukoht: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

X= 6475804.49, Y= 648727.91

TARTU LINNAS ILMATSALU JA TÜKI KÜLA OSA

ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILINE HINDAMINE

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

PROGRAMM

märts 2024

Tellija: Tartu Linnavalitsus

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Huvitatud isik: Ilmatsalu Kala OÜ

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

2 / 80

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise programm

OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla Angervaksa (katastritunnus

83101:002:0206), Raudla (katastritunnus 83101:002:0147), Katsetiikide

(katastritunnus 83101:002:0121), Kalatiikide (katastritunnus

83101:002:0004), Spordimäe (katastritunnus 83101:001:0516), Tellise tee

(katastritunnus 83101:001:0402), Tellise tee 1 (katastritunnus

83101:002:0041), Tellise tee 2 (katastritunnus 83101:001:0401), Tellise tee 3

(katastritunnus 83101:002:0079), Tellise tee 4 (katastritunnus

83101:002:0007), Tellise tee 5 (katastritunnus 83101:002:0081), Tellise tee 6

(katastritunnus 83101:002:0066), Tellise tee 7 (katastritunnus

83101:002:0197), Tellise tee 8 (katastritunnus 79301:001:1250) ja Golfi

(79301:001:1251) katastriüksused.

TÖÖ EESMÄRK: Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga kavandatava

elluviimisega kaasneva eeldatava olulise keskkonnamõju hindamine ning

keskkonnakaalutluste arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning

kehtestamisel, kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ja säästva

arengu edendamine.

TÖÖ LIIK: Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

TÖÖ TELLIJA: Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1a

50089 Tartu

Kontaktisik:

Tiiu Tuuga

Tel 736 1259

[email protected]

HUVITATUD ISIK: Ilmatsalu Kala OÜ

Registrikood 10008267

Kontaktisik: Maikol Kriiva

Tel 5568 8888

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Ekspertgrupp: Urmas Uri – KSH juhtekspert, geoloog/keskkonnaekspert (omab ka KMH

litsentsi KMH0046)

Tel 5659 425

[email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0159)

Tel 730 0310, 5693 9300

[email protected]

Margit Lillema – keskkonnaekspert

[email protected]

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

3 / 80

Marite Paat – keskkonnaekspert

[email protected]

Kadri Hänni – keskkonnaekspert

[email protected]

Teele Nigola – planeerija, maastikuarhitekt

[email protected]

Konsultandid: Erki Kõnd – hüdrotehnikainsener

Urmas Sellis – ornitoloog, Kotkaklubi liige

Jaanus Elts – ornitoloog

Tehniline kontroll: Ene Kõnd

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

4 / 80

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.

Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

5 / 80

SISUKORD

1. Sissejuhatus ............................................................................................................................................................................................ 7

2. Üldplaneeringu ülevaade ................................................................................................................................................................ 10

2.1. Planeeringuala paiknemine ja planeeringu koostamise eesmärk ................................................................................. 10

2.2. Üldplaneeringu lähteseisukohad................................................................................................................................................ 13

2.3. Planeeringu eskiisjoonise kirjeldus ............................................................................................................................................ 14

3. Seosed keskkonnaeesmärkidega ja asjakohaste strateegilise planeerimisdokumentidega ................................ 17

3.1. Seosed keskkonnaeesmärkidega ............................................................................................................................................... 17

3.2. Seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ..................................................................................... 21

3.2.1. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+................................................................................................................................ 21

3.2.2. Tartu linna üldplaneering 2040+ ............................................................................................................................................ 24

3.2.3. Tartu linna arengukava 2018-2025 ........................................................................................................................................ 30

3.2.4. Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering .................................................................................................................. 30

3.2.5. Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering ............................................................................................ 30

3.2.6. Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering ............................................................................................................... 32

4. Planeeritava ala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ..................................................................................... 32

4.1. Asustus ja maakasutus ................................................................................................................................................................... 32

4.2. Maastik ................................................................................................................................................................................................. 38

4.3. Mullastik ............................................................................................................................................................................................... 40

4.4. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................................... 40

4.4.1. Aluspõhi ja pinnakate .................................................................................................................................................................. 40

4.4.2. Maavarad ......................................................................................................................................................................................... 41

4.5. Põhjavesi .............................................................................................................................................................................................. 42

4.6. Radoonirisk ......................................................................................................................................................................................... 44

4.7. Pinnavesi .............................................................................................................................................................................................. 45

4.7.1. Ilmatsalu jõgi .................................................................................................................................................................................. 45

4.7.2. Teised planeeringualal ja selle lähialal paiknevad veekogud ...................................................................................... 48

4.7.3. Üleujutusohuga ala ...................................................................................................................................................................... 49

4.7.4. Planeeringualal ja selle lähialal paiknevad maaparandusehitised ............................................................................. 50

4.8. Välisõhu kvaliteet ............................................................................................................................................................................. 50

4.9. Kaitstavad loodusobjektid sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad ..................................................................... 50

4.9.1. Kärevere looduskaitseala, Kärevere loodus- ja linnuala ................................................................................................ 51

4.9.2. Alam-Pedja looduskaitseala, Alam-Pedja loodus- ja linnuala ..................................................................................... 54

4.9.3. Püsielupaigad ................................................................................................................................................................................. 55

4.9.4. Kavandatavad (projekteeritavad) looduskaitsealad ........................................................................................................ 56

4.9.5. Liigikaitse.......................................................................................................................................................................................... 58

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

6 / 80

4.10. Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektid ........................................................................................................................... 60

4.11. Rekreatsioon .................................................................................................................................................................................... 60

5. Koostatava üldplaneeringu ja selle alternatiivsete lahenduste kirjeldus ..................................................................... 62

6. Mõju hindamise ulatus ja eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud ............................................................ 63

7. Kasutatav hindamismetoodika ..................................................................................................................................................... 69

8. Osapooled ja ekspertrühm ............................................................................................................................................................. 69

9. KSH ajakava .......................................................................................................................................................................................... 72

10. Kasutatud materjalid ......................................................................................................................................................................... 73

LISAD ............................................................................................................................................................................................................. 76

Lisa 1. Tartu linnas Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu algatamine .................................................................................... 77

Lisa 2. Planeeringu eskiisjoonis ........................................................................................................................................................... 78

Lisa 3. KSH juhteksperdi KeHJS § 34 lõike 4 punkti 6 kohane allkirjastatud kinnitus .................................................... 79

Lisa 4. Asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad KSH programmi kohta ning nendega arvestamine ......... 80

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

7 / 80

1. SISSEJUHATUS

Üldplaneeringu algatamise taotlus

Ilmatsalu Kala OÜ esitas 31.05.2023 taotluse algatada Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu

koostamine, mis haaraks Ilmatsalu külas neile kuuluvad Angervaksa, Katsetiikide ja endist Suurtiikide (praegune

Tellise tee 8 ja Golfi) kinnistud. Algatamisega taotleti üldplaneeringu koostamist, mille eesmärgiks on

täismõõtmelise golfiväljakute kompleksi rajamine, endiste kalatiikide alal tehisveekogu rajamine ning valdavalt

selle kallastele tiheasustusprintsiibil elamupiirkonna kavandamine.

Üldplaneeringu algatamine

Tartu Linnavolikogu algatas 29.06.2023 otsusega nr 139 (lisa 1) Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa

üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiga määratleda

põhimõtted Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki külas asuvale endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamiseks ja

maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna kavandamiseks ning täpsustada Ilmatsalu jõe-äärse

avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimusi. Sellega seoses muudetakse Tartu linna

üldplaneeringus 2040+ tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu alevikku kui kompaktse asustusega

ala.

Vastavalt planeeringu algatamise otsusele hõlmab planeeringuala Tartu linnas Ilmatsalu külas Angervaksa,

Kalatiikide, Suurtiikide, Katsetiikide, Spordimäe, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4,

Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7 kinnistuid. Suurtiikide kinnistu jagamise teel moodustati 18.09.2023

Tellise tee 8 ja Golfi kinnistud. KSH programmis käsitletakse edaspidi kehtivaid registreeritud maaüksuseid, st

Suurtiikide kinnistust moodustatud Tellise tee 8 ja Golfi kinnistuid. Üldplaneeringu ja KSH algatamise otsuses

ei olnud planeeringuala hulgas nimetatud Golfi ja Angervaksa kinnistuga piirnevat Raudla kinnistut, kuid

vastavalt planeeringu algatamise lisale 1 hõlmab planeeringuala ka nimetatud kinnistut. Planeeringuala suurus

on ligi 200 ha. Planeeringuala ulatus vastavalt üldplaneeringu algatamise otsusele on näidatud joonisel 1.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

8 / 80

Joonis 1. Planeeringuala piirid vastavalt Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 otsusele nr 139.

Taust, üldplaneeringu koostamise vajadus

Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ tehti

ettepanek Tartu maakonnaplaneeringu muutmiseks. Tartu maakonnaplaneeringuga oli Ilmatsalu aleviku

tiheasumi laienemisalaks määratud osa endistest Suurtiikide kinnistust (praegune Tellise tee 8 kinnistu),

üldplaneeringuga jäeti eelnimetatud maa-ala kompaktse asustuse arengualaks määramata ja selle alusel tehti

vastavasisuline muudatus ka maakonnaplaneeringus.

Praegu kehtiva Tartu linna üldplaneeringu 2040+ lahendus (maakasutuse juhtotstarbed praegusel Tellise tee 8

ja Golfi kinnistutel) põhines toonasel maaomaniku soovil jätta Tellise tee 8 ja Golfi kinnistutele

päikeseelektrijaama rajamise võimalus, mille rajamiseks ta toona (06.04.2021) esitas Tartu Linnavalitsusele ka

projekteerimistingimuste taotluse ning 27.04.2021 korraldusega nr 474 väljastaski Tartu Linnavalitsus soovitud

tingimused. Kuigi toonase maaomaniku soov oli üldplaneeringu lahendusse jätta nii elamuala ja golfiala

rajamise kui ka päikeseelektrijaama rajamise võimalus, siis Tartu linna üldplaneeringu 2040+ koostamisel nähti

alale ette üksnes päikeseelektrijaama rajamise võimalus ning Suurtiikide (praeguse Tellise tee 8 ja Golfi)

maaüksuse juhtfunktsiooniks määrati sellest lähtuvalt tootmismaa (tööstushoone ja taastuvenergeetika

rajatiste maa-ala). Praeguseks on maaomanik muutunud (juriidiline isik on sama, ettevõtte omanikud on

muutunud) ja ei soovi alale päikeseparki rajada. Soov on planeeringualale laiendada Ilmatsalu aleviku

tiheasustusala (rekonstrueeritavate kalatiikide ümber), rajada Ilmatsalu jõe äärde väikesadam koos sadama- ja

kubihoonega, Golfi kinnistule 18 rajaga golfiväljak ning aastaringse kasutusega puhke- ja rekreatsiooniala. Seda

eesmärki järgides on maaomanik koostanud paar viimast aastat ka Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja

lähiala detailplaneeringut, mille koostamist ei ole tänaseks lõpetatud. Planeeringu eskiisjoonis (Lisa 2) on

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

9 / 80

esitatud üldplaneeringu algatamise taotluse juurde väljendamaks Ilmatsalu Kala OÜ soovi planeeringuala

arendamiseks.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kujunenud olukord, kus Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu praegune tiheasustusala põhimõtteid järgiv lahendus oleks vastuolus Tartu linna

üldplaneeringuga 2040+ ja Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+. Strateegilise dokumendiga ei saa muuta

temast hirerahiras kaks astet kõrgemal seisvat strateegilist planeerimisdokumenti (ehk detailplaneeringuga ei

saa muuta maakonnaplaneeringut). Rahandusministeerium väljendas oma 09.06.2023 Tartu Linnavalitsusele

saadetud kirjas nr 15-3/3370-2 seisukohta, et kuna Tartumaa maakonnaplaneering ei näe Tellise tee 8 (toonasel

Suurtiikide kinnistul) ja Katsetiikide kinnistul ette asustuse arenguala ning enamik alast Tartu paikneb linna

üldplaneeringu kohaselt 1% tõenäosusega üleujutataval alal, kus uute hoonete ehitamisel ei ole lubatud

maapinda tõsta (maakonnaplaneeringust tulenev suunis üldplaneeringus tingimuste seadmiseks ülemääraste

riskiohtude vältimiseks), siis pole elamu- ja puhkepiirkonna rajamine maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Kuna

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) alusel ei saa detailplaneeringuga maakonnaplaneeringut muuta, siis on

vajalik eelnevalt läbi viia üldplaneeringu menetlus, millega määratletakse planeeringuala arengu põhimõtted

ja suundumused. Üldplaneeringu elluviimine ja planeeringuala ruumilise terviklahenduse loomine toimub läbi

järgneva detailplaneeringu menetluse.

PlanS § 74 lõike 4 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH). KSH eesmärk vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 311 on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel

ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Neid eesmärke on

võimalik ellu viia, kuna KSH viiakse läbi samaaegselt planeeringulahenduse väljatöötamisega. KSH on

planeerimisprotsessis otsustuste tegemise abivahendiks, mis annab võimaluse arvestada keskkonnaaspekte ja

keskkonnaväärtusi planeeringu lahenduse kujundamise käigus, mitte tagantjärele. Eeltoodut arvesse võttes

viiakse planeeringulahenduse koostamine ja sellega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi

samaaegselt ehk planeeringulahendus kujuneb läbi mõju hindamise protsessi.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on endiste kalakasvatustiikide

alale golfiküla rajamine ja maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna kavandamine ning

Ilmatsalu jõe-äärse avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimuste täpsustamine. Sellega

seoses muudetakse üldplaneeringus tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu-Tüki kompaktse

asustuse arenguala. Kuna olemas on planeeringu eskiisjoonis, st esialgne nägemus ala planeerimiseks, siis on

antud juhul võimalik üldplaneeringuga kaasnevaid mõjusid käsitleda detailplaneeringu täpsusastmes.

KSH raames selgitatakse välja üldplaneeringuga kavandatud arendustegevuse võimalik mõju

looduskeskkonnale, inimeste tervisele ja heaolule ning tehakse ettepanekuid võimalike negatiivsete mõjude

välistamiseks, leevendamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks. Üldplaneeringuga kaasnevaid mõjusid

käsitletakse detailplaneeringu täpsusastmes.

KSH programmi menetlus

Pärast KSH programmi eelnõu valmimist küsis Tartu Linnavalitsus sellele 30.10.2023 kirjaga nr 9-3.2/UP-23-001

ettepanekuid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Transpordiametilt, Terviseametilt,

Maa-ametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Päästeametilt, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametilt, Kliimaministeeriumilt, Elva Vallavalitsuselt, võrguettevõtetelt ja huvitatud isikutelt,

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

10 / 80

31.10.2023 ja 03.11.2023 kirjaga nr 9-3.1/UP-23-001 maaomanikelt ning 09.11.2023 kirjaga nr 9-3.1/UP-23-001

Greenway Holding OÜ-lt1. Omapoolsed arvamused või ettepanekud KSH programmi kohta edastas Maa-amet

22.11.2023 (kiri nr 6-3/23/15628-2), Elering AS 23.11.2023 (kiri nr 11-4/2023/900-1), Keskkonnaamet

24.11.2023 (kiri nr 6-5/23/15283-3), Terviseamet 24.11.2023 (kiri nr 9.3-4/23/4879-3), Põllumajandus- ja

Toiduamet 30.11.2023 (kiri nr 6.2-6/9541-1), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 01.12.2023 (kiri nr 14-

3/3134-1), Politsei- ja Piirivalveamet 01.12.2023 (kiri nr 2.1-3/41222-2) ning Kliimaministeerium 11.12.2023 (kiri

nr 7-15/23/3413-3). Transpordiamet teavitas 23.11.2023 (kiri nr 7.2-1/23/22719-2), et neil puuduvad hetkel

ettepanekud planeeringu ja KSH koostamisele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loobus 27.11.2023

(kiri nr 16-6/23-10415-003) üldplaneeringu ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise kooskõlastamisest.

Kuna Tähtvere Jahiselts MTÜ-lt tähtajaks arvamusi ega ettepanekuid ei laekunud, kuid planeeringuala hõlmab

rohevõrgustiku tugialale jäävat Angervaksa kinnistut, palus Kobras OÜ 27.12.2023 e-kirja teel nimetatud

jahiseltsilt täiendavalt arvamust. Tähtvere Jahiselts MTÜ teatas 07.01.2024 vastuskirjas, et nad ei ole Angervaksa

kinnistule rajatava golfiväljaku vastu, kuid paluvad võimalike ulukikahjude vältimiseks kaasata end rajatava

golfiväljaku planeerimise protsessi. Asjaomaste asutuste esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine on

esitatud käeosoleva programmi lisas 4. Edastatud seisukohtade alusel täiendati asjakohases ulatuses KSH

programmi eelnõud ning edastati see avalikustamiseks Tartu Linnavalitsuse veebilehel. Ühtlasi täiendati

asjaomaste asutuste ettepanekute alusel ja Tartu Linnavalitsuse poolse ülevaatamise tulemusena planeeringu

koostamise lähteseisukohti.

2. ÜLDPLANEERINGU ÜLEVAADE

2.1. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE JA PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu koostamine on algatatud Tartu linnas Ilmatsalu külas

Angervaksa (katastritunnus 83101:002:0206), Katsetiikide (katastritunnus 83101:002:0121), Kalatiikide

(katastritunnus 83101:002:0004), Spordimäe (katastritunnus 83101:001:0516), Tellise tee (katastritunnus

83101:001:0402), Tellise tee 1 (katastritunnus 83101:002:0041), Tellise tee 2 (katastritunnus 83101:001:0401),

Tellise tee 3 (katastritunnus 83101:002:0079), Tellise tee 4 (katastritunnus 83101:002:0007), Tellise tee 5

(katastritunnus 83101:002:0081), Tellise tee 6 (katastritunnus 83101:002:0066), Tellise tee 7 (katastritunnus

83101:002:0197), Tellise tee 8 (katastritunnus 79301:001:1250) ja Golfi (katastritunnus 79301:001:1251)

katastriüksusel eesmärgiga rajada kalakasvatustiikide alale golfiküla, kavandada maastikuliselt sobiva

lahendusega väikeelamute piirkond ning selle keskmesse tehisjärv ning täpsustada Ilmatsalu jõe-äärse avalikult

kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimusi. Sellega seoses muudetakse Tartu linna üldplaneeringuga

2040+ määratud tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala.

Planeeringuala suurus on ca 200 ha ning Tartu linna keskmest otsemõõdetuna ca 8 km kaugusele (joonis 1 ja

2).

Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 üldplaneeringu algatamise otsuses nr 139 on märgitud, et planeeringuala

hõlmab ka Tüki küla. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel piirneb planeeringuala küll Tüki külaga, kuid jääb

kogu ulatuses Ilmatsalu küla piiridesse. Kuna osaliselt asub planeeringuala kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga

1 Äriregistri andmetel on Greenway Holding OÜ (16423748) registrist kustutatud 23.11.2023.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

11 / 80

2040+ määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arengualal, siis selle baasilt on üldplaneeringu

algatamisotsusesse lisatud Tüki küla.

Üldplaneeringu algatamise otsuses on jäänud planeeringuga hõlmatud kinnistute loetelust välja Raudla

(katastritunnus 83101:002:0147) kinnistu, mis algatamise otsuse juurde kuuluva Lisa 1 (planeeringuala) kohaselt

siiski planeeringualasse kuulub. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja

KSH eelnõule esitatud ettepanekute kaalumise järgselt täpsustati lähteseisukohti ning toodi välja, et

planeeringuala asub Tartu linnas Ilmatsalu asustusüksuste piires, hõlmates Angervaksa, Raudla, Katsetiikide,

Kalatiikide, Spordimäe, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4, Tellise tee 5, Tellise tee

6, Tellise tee 7, Tellise tee 8 ja Golfi kinnistuid.

Üldplaneeringu algatamise otsuse nr 139 kohaselt on üldplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks endiste

kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamine ja maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna

kavandamine. Ilmatsalu Kala OÜ soovib Tellise tee 8 kinnistule rajatavas ca 45 ha suuruses järves väiksemas

mahus kala kasvatamisega, järgides Ilmatsalu Kala OÜ kehtivas keskkonnaloas L.VV/330941 sätestatud

tingimusi ja nõudeid (vt ka ptk 2.3).

Planeeringuala läbib kruuskattega Linnu tee (Laeva metskond 64 katastriüksuselt kuni Golfi katastriüksusest

idas paikneva Järve teeni), Tellise tee (Tüki küla piirist kuni Järve teeni), planeeringuala idaosa piirneb Järve

teega. Planeeringuala edelaosas piirneb Golfi kinnistu osaliselt Raba teega, mis ühineb planeeringualast idas

Järve teega. Planeeringuala läbivad Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja oja.

Planeeringualal asuvad kalakasvatustiigid on kasutusest väljas. Tiigid on osaliselt kinni kasvanud ning

visuaalselt domineerib tehismaastik. Tänaseks on Tellise tee 8 katastriüksusel asuvate suuremate tiikide settest

puhastamisega juba alustatud (joonis 3). Kalatiikide puhastamine toimub vastavuses Ilmatsalu Kala OÜ-le

väljastatud keskkonnaloas nr L.VV/330941 toodud tingimustele. Planeeringu elluviimisel likvideeritakse

kasutusest väljas olev tehismaastik ning rajatakse elamu- ja puhkepiirkond, mis moodustab ümbritsevate

Ilmatsalu küla ja Ilmatsalu aleviku ning Tüki külaga terviku. Planeeringu rakendumisel antakse maakasutusele

uus funktsioon, mis vähendab kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu Eestis ning tagab Tartu linna ääreala

kasutuselevõtu elu- ja puhkepiirkonnana ning piirkonna elujõulisena hoidmise. Amortiseerunud

kalakasvatustiikide asemele tehisjärve rajamine tõstab ala maastikulist väärtust ja seob selle ümbritseva

looduskeskkonnaga. Planeeringu rakendumisel luuakse esteetilisem keskkond piirkonna elanikele.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

12 / 80

Joonis 2. Planeeringuala asukoht (Maa-amet, 22.09.2023).

Joonis 3. Vaade planeeringualale kirde poolt (Foto: Maa-amet, pildistuse aeg 10.05.2023).

Ligikaudne üldplaneeringu ala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

13 / 80

Planeeringualale jääb Linnutee matkarada. Planeeringualast põhja suunda jääb Kärevere looduskaitseala ja

läände Ilmatsalu turbaraba.

2.2. ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Lähteseisukohtade kohaselt on üldplaneeringu koostamise eesmärgiks endiste kalakasvatustiikide alale

golfiküla rajamine ja maastikuliselt sobiva lahendusega elamupiirkonna kavandamine. Sellega seoses

muudetakse varasemalt päikesepargiks kavandatud tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu

alevikku kui kompaktse asustusega ala.

Lubatavad maakasutuse juhtotstarbed on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala, elamu maa-ala, roheala,

ärihoone maa-ala, tee ja tänava maa-ala, sadama maa-ala, veekogu maa-ala, tehnoehitise maa-ala, supelranna

maa-ala, ühiskondliku hoone maa-ala, parkimisehitise maa-ala. Planeeringuga tuleb ette näha Ilmatsalu jõe

mõlemale kaldale puhkekoridor avalikult kasutatava loodusliku haljasmaaga, mis tagab Linnutee matkaraja

vaba kasutamise. Samuti tuleb tagada Ilmatsalu jõe rohekoridor põhimõttel, kus jõe lõunakaldal ulatuks

rohekoridor kuni sadamani viiva teeni, põhjapoolsel küljel 10-20 m laiusena arvates jõe kaldast. Sadama

kavandamisel tuleb leida lahendused rohekoridori katkematuse tagamiseks.

Ilmatsalu jõe äärde väikesadama või paadisilla kavandamisel peab sildumisrajatiste ja teenindushoonete

vaheline ala olema avalikult kasutatav ning sealt tuleb kavandada läbivana Linnutee matkarada. Planeeringuga

tuleb ette näha Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala laiendamine kavandatava elamumaa, sellega

piirnevate tehisveekogude ja lähialale jäävate rohealade ulatuses ning sellega seoses teha vajadusel

ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks. Samuti tuleb teha ettepanek Ilmatsalu aleviku laiendamiseks

määratava kompaktse asustuse arenguala ulatuses ning sellega seoses vajadusel teha ettepanekud

maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Hoonestusalade ulatuses tuleb moodustada iseseisev arhitektuuriüksus või vajadusel üksused, kus üldiste

ehitustingimuste määramisel tuleb arvestada, et väikeelamu maa-alal on lubatud üksik- ja kaksikelamute ning

ridaelamute kavandamine, hoonete korruselisus on kuni 2, korruselisus tuleb määrata ühtsena elamugruppide

kaupa. Korruse arvestuslikuks kõrguseks lugeda Tartu linna üldplaneeringus vastavalt sätestatud kõrgust.

Ridaelamute bokside suurim lubatud arv ühes lahushoones on kuni 8. Üksik- ja kaksikelamu krundi minimaalne

suurus on 1500 m², tehisjärve äärsetel kruntidel 3000 m² ja ridaelamuboksil krundina või ehitusüksusena

arvestuslikult 500 m². Üksik- ja kaksikelamute krundi suurim lubatud täisehitus on kuni 3300 m² krundil kuni

15%, üle 3300 m² krundi puhul kuni 10%, olenevalt krundi kujust, lähipiirkonna krundistruktuurist ruumilise

sobivuse korral võib see ühekorruseliste hoonete puhul ja/või abihoone puhul olla kuni 15%.

Planeeringuga kavandatava tehisveekogu äärde tuleb ette näha piisava ulatusega avalike juurdepääsude ja

supelranna kavandamine. Tehnovõrgud tuleb lahendada vastavuses kompaktse asustuse arenguala

üldtingimustele ning kajastada tehnovõrkudele seatud tingimusi, mis on linna kehtivas üldplaneeringus.

Sealhulgas tuleb planeerida vee- ja kanalisatsioonivarustus ning sademevee käitlemise ja tuletõrje veevarustuse

põhimõtted, soojusvarustus, sealhulgas tuua välja taastuvate energiaallikate kasutamise põhimõtted, ning

elektri- ja sidevarustuse põhiline liinivõrk. Veekogu kalda ehituskeeluvööndis tuleb kajastada vajalikud

tehnovõrkude rajatised, sealhulgas eesvoolud ja väljalasud, sillad jms.

Planeeringuga tuleb kavandada ala tänavate võrgustik ning kavandada tänavate klassid (kõrvaltänav,

kvartalisisene tänav või juurdepääs, jalgtänav) ja sellest tulenevad nõuded projekteerimiseks. Tehisjärve ümber

kulgeva tee ristlõikes tuleb ette näha kaherealine alleestruktuur, kõnnitee ja märge, et avalik tee peab paiknema

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

14 / 80

elamukruntide juures (keelatud on pikad juurdepääsuteed krundile). Samuti tuleb planeerida piirkonna

sidumine ühistranspordivõrguga, määrates ühistranspordiliinile sobivate tänavate vajaduse.

Planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab rohevõrgustiku toimimise. Golfiküla kavandamise eesmärgil on

lubatav kaaluda Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu jõe

ja Sulaoja kaldal kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridori maa-ala muutmist ja täpsustada kasutustingimusi.

Planeeringulahendusest peab üheselt ilmnema, et selle elluviimine tulevikus on võimalik ja et sellega ei kaasne

olulist negatiivset mõju kogukonnale, looduskeskkonnale ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Kavandatud

tegevused peavad olema kooskõlas keskkonnaeesmärkidega, sealhulgas kliimamuutuste leevendamine ja

nendega kohanemine, veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja

ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada, et kliimakavas on muuhulgas olulisena välja toodud põhimõte

määrata üldplaneeringus üleujutusohuga aladel kitsendused maakasutusele ja ehitamisele, arvestada

üleujutusriskiga planeeringutes ja rakendada meetmeid üleujutusriskiga aladel, kui sinna kavandatakse rajatisi.

Üldplaneeringuga kavandatu ei tohi kaasa tuua olulist negatiivset mõju Ilmatsalu jõele ning Sulaojale tervikuna

ega planeeringualal asuvas lõigus. Planeeringus tuleb järgida põhimõtet, et jõe õgvendamine on lubatav vaid

linna ettepanekul ja pädeva asutuse nõusolekul KSH tulemusi arvestades. Ilmatsalu jõgi tuleb planeeringualal

asuvas lõigus ette näha avaliku veekoguna.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga nähakse ette Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse

arenguala muutmine kavandatava väikeelamumaa, sellega piirnevate tehisveekogude ja lähialale jäävate

rohealade ulatuses. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Ilmatsalu aleviku laiendamiseks määratava

kompaktse asustuse arenguala ulatuses ning sellega seoses tehakse ettepanek Tartumaa

maakonnaplaneeringu muutmiseks.

2.3. PLANEERINGU ESKIISJOONISE KIRJELDUS

Planeeringu kontseptsiooni keskmes on rohelusega ümbritsetud kobarküla, mis on moodustatud tehisjärve

kallastele. Lõunapoolsele alale on planeeritud veesilmadega golfiväljak.

Planeeringuala on jagatud selle kasutust silmas pidades kolmeks:

• elamupiirkonnad paiknevad planeeringuala põhjaosas,

• Ilmatsalu jõe väikesadam jääb planeeringuala keskossa,

• golfikeskus jääb planeeringuala lõunaossa.

Planeeringu eskiisjoonise alusel kavandatakse Tellise tee 8 kinnistule kolme kalakasvatustiigi asemele rajada

ligikaudu 45 ha suurune tehisjärv, milles on arendajal plaan jätkata väiksemas mahus kala kasvatamisega,

järgides Ilmatsalu Kala OÜ kehtivas keskkonnaloas L.VV/330941 sätestatuid tingimusi ja nõudeid. Oma ilmelt

ja funktsionaalsuselt on tegu eelkõige puhkeotstarbelise tehisjärvega.

Tulenevalt looduskaitseseadusest (edaspidi ka LKS) kohaldub tehisjärvele pärast Eesti looduse infosüsteemi

(edaspidi EELIS) kandmist 100 m laiune piiranguvöönd (LKS § 37 lg 1 p 2) ja 50 m laiune ehituskeeluvöönd (LKS

§ 38 lg 1 p 4). Lisaks kohaldub tehisjärvele veeseaduses (edaspidi ka VeeS) sätestatud veekaitsevöönd ulatusega

10 m (VeeS § 118 lg 2 p 2).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

15 / 80

Tehisjärve kaldale kavandatakse grupiti paigutatuna hoonestus, tehnovõrgud ja -rajatised, supelrand ning alale

ligipääsuks vajalik teedevõrgustik.

Kalatiikide ja Katsetiikide kinnistule on samuti planeeritud elamud olemasolevate väiksemate

kalakasvatustiikide ja kanali baasil rajatava veekogu kallastele.

Seega Tellise tee 8, Katsetiikide ja Kalatiikide kinnistul on kavandatud terviklik, omavahel ühenduses olevate

tehisveekogude rajamine, kujundades need maastikku võimalikult hästi sobituvaks. Kalatiikide kinnistule

rajatava tehisjärve kaudu plaanitakse vett juhtida Ilmatsalu paisjärvest Tellise tee 8 kinnistule rajatavasse

tehisjärve.

Ilmatsalu jõele (registrikood VEE1039000) ja selle kaldale kavandatakse väikesadam, sh teenindav hoone

(sadamahoone), paatide hoiukoht, sadamakai, paatide tankla või tankimise võimalus parkla ja

sadamakompleksi teenindavad juurdepääsud. Paatide hoiualal on planeeritud kohad erineva suurusega

alustele. Veesõidukite veeskamiseks on sadama-alale planeeritud kaks slippi. Selleks, et paate oleks võimalik

kasutada ka rajataval tehisjärvel, on slipp planeeritud ka Ilmatsalu jõge ja järve eraldavale teemaale. Sadama

rajamiseks ja kasutamiseks puhastatakse Ilmatsalu jõgi sadamaalal ja allavoolu kuni planeeringuala lõpuni

mudast. Kuna sadamat hakkavad kasutama veesõidukid süvisega kuni ca 1 m, siis esialgsel hinnangul

süvendustöid jões teha ei ole vajalik, piisab aja jooksul settinud muda eemaldamisest. Kui jõe laius võimaldab,

siis kavandatakse kaldaga paralleelne paadisild ka jõe paremkaldale ning seal paatide hoiustamine vees.

Sadama toimimiseks on plaanis sulgeda Ilmatsalu jõe osaliselt tehislik looge ning jõgi juhitakse osaliselt

kunagise kalakasvanduse tarbeks rajatud kraavi (joonis 4). Looge jääb edaspidi sadama koosseisu kuuluvaks

veealaks. Seega kavandatakse selles kohas muuta Ilmatsalu jõe kaldajoont.

Joonis 4. Ilmatsalu jõe kaldajoone muutmise asukoht (Foto: Maa-amet, pildistuse aeg 13.04.2022). All paremal

näidatud sama asukoht planeeringu eskiisjoonisel.

Sadama maa-alale jääv olemasolev Linnutee matkaraja vaatetorn uuendatakse või kaalutakse varianti võtta

vaatealana kasutusele rajatava sadamahoone katuseala. Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkarada kulgeb

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

16 / 80

Ilmatsalu jõe kaldal, suundudes Alam-Pedja ning Kärevere looduskaitsealale. Matkarada jääb planeeringu

elluviimisel kõikidele külastajatele avatuks ja kasutatavaks.

Planeeringuala lõunaossa, Golfi, Angervaksa ja Raudla kinnistutele kavandatakse ligikaudu 83,0 ha suurusele

alale golfiala, mille osaks on golfikeskuse hoone ja vajalik taristu koos parkla ja juurdepääsuteedega,

täismõõtmetes golfiala ja harjutusala. Golfikeskuse hoone, harjutusväljak ja valdav osa golfiala radadest ja

väljakutest kavandatakse Golfi kinnistule, kuid kaalutakse võimalust rajada golfiradasid ka Angervaksa ja Raudla

kinnistutele. Sellele alale pääsemiseks on planeeritud üle Sulaoja oja sillad.

Golfi kinnistule jäävasse golfipiirkonda on planeeritud võimalus rajada ka maastikku ilmestav ning erinevatele

liikidele eeldavalt elupaika pakkuv tiiktakistuste süsteem. Tellise tee 8 ja Kalatiikide kinnistutel uute veekogude

ja golfiala veealade veetoide hakkab baseeruma (analoogselt nagu varasemalt kalakasvanduski) Ilmatsalu jõel,

võimalusel ja vastavalt vajadusele kasutatakse endiste kalakasvatustiikide veevoolu juhtimise lahendusi.

Golfi ja Raudla kinnistule ning Angervaksa kinnistu idaosale (Sulaoja oja idakaldale) kaalutakse poldersüsteemi

(tamm, pumpla jms) rajamist, eesmärgiga kaitsta golfiala Emajõest põhjustatud üleujutuste eest. Kuna

golfiväljakut kasutatakse vaid sobivate ilmastikuolude korral, see tähendab kuivematel perioodidel, mil

üleujutusi ei esine, ei nähta Angervaksa kinnistu lääneosale kavandatavate golfiradade alla jääva maapinna

tõstmist üldjuhul ette. Siiski on teada, et golfiradade edenemisaladel tuleb maapinda ümber kujundada,

paigutades sinna killustikku ja liiva. Samas puudub vajadus maapinna üleujutuspiirist kõrgemale tõstmiseks.

Seega jääb Angervaksa kinnistu lääneosale kavandatav golfiala valdavalt üleujutatavaks. Planeeritud

tegevusega metsa veerežiimi ei muudeta.

Planeeringualale on juurdepääs kavandatud Tellise teelt, Järve teelt ja Raba teelt. Kõik juurdepääsud lähtuvad

kohalikelt teedelt. Planeeritavale elamupiirkonnale ja selle kruntidele juurdepääsuks on kavandatud tee ümber

rajatava tehisjärve. Uus tee jääb avalikku kasutusse. Parkimine elamupiirkonnas lahendatakse krundisiseselt,

sadama ja golfikeskuse kasutamiseks on kavandatud ühiskasutusega parklad.

Alade omavaheliseks ühendamiseks on vajalik rajada sild üle Ilmatsalu jõe. Ilmatsalu jõele sadama piirkonda

kavandatud sild võimaldab jalakäijate liikumist, silla kõrgus peab tagama veetee kasutamise võimaluse.

Täiendavalt on vaja rajada kergliikluseks kasutatav sild üle loodava tehisveekogu kanali (Tellise tee 8 kinnistu

kagupoolses osas). Kärevere looduskaitseala ja elamupiirkonda eraldavale kraavile silda ei planeerita.

Veevarustuse tagamiseks on elamuala kavandatud liita Ilmatsalu aleviku ühisveevärgiga. Arendatava piirkonna

reoveekanalisatsioon plaanitakse ühendada Ilmatsalu aleviku reoveekanalisatsiooni võrku. Detailplaneeringu

koostamisel taotletakse AS-lt Tartu Veevärk2 tehnilised tingimused.

Sademeveest vabanemiseks kasutatakse looduslähedasi lahendusi (rohealad, tehisjärv, kraavid), mis

võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.

Detailplaneeringu koostamisel peab lähtuma üldplaneeringust ja sellest tulenevatest tingimustest ning järgima

KSH-s toodud keskkonnanõudeid.

2 Vastavalt Tartu Linnavolikogu 17.04.2019 otsusele nr 153 määrati endise Tähtvere valla piirkonnas vee-ettevõtjaks AS Tartu Veevärk.

01.06.2019 alustas AS Tartu Veevärk veeteenuste osutamist endise Tähtvere valla territooriumil, kus varasemalt oli vee-ettevõtjaks AS

Emajõe Veevärk.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

17 / 80

3. SEOSED KESKKONNAEESMÄRKIDEGA JA ASJAKOHASTE STRATEEGILISE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

3.1. SEOSED KESKKONNAEESMÄRKIDEGA

Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Komisjoni algatatud poliitiline strateegia, mille eesmärgiks on

saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Tegemist on Euroopa Liidu pikaajalise strateegiaga, mille siht on

muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks (Euroopa Komisjon, 09.10.2023).

Euroopa rohelises kokkuleppes on muuhulgas prioriteetidena nimetatud allpool loetletud

keskkonnaeesmärgid, millega on arvestatud ka Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu

lähteülesande püstitamisel:

1) kliimamuutuste leevendamine;

2) kliimamuutustega kohanemine;

3) veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

4) üleminek ringmajandusele;

5) saastuse vältimine ja tõrje;

6) elurikkuse ja ökosüsteemide taastamine ja kaitse.

Planeeringu eskiisjoonise alusel kavandatakse laiendada Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala, millega

kaasneb saasteainete heide õhku ning suureneb põhjavee kasutus. Suur osa planeeringualast asub

üleujutusohuga alal. Tehisjärve rajamisel jätkub pinnaveevõtt Ilmatsalu paisjärvest, mille veevarustus põhineb

Ilmatsalu jõel. Samuti kavandatakse pinnavett kasutada golfiväljakute kastmiseks. Väikesadama juurde rajatava

paatide tankla või tankimise võimaluse rajamisel võib kaasneda oht pinnase või pinnavee saastumiseks.

Lisaks võib planeeringu eskiisjoonisel kavandatu elluviimisel kaasneda mõju planeeringualaga piirnevale

Kärevere looduskaitsealale, mis kuulub ühtlasi Kärevere linnu- ja loodusalana Natura 2000 kaitsealade

võrgustikku ning planeeringualast ca 1,5 km kaugusele jäävale Alam-Pedja looduskaitsealale, mis kuulub

samuti Natura 2000 võrgustikku kui Alam-Pedja linnu- ja loodusala.

KSH-s hinnatakse kavandatu vastavust keskkonnaeesmärkidele, millele võib planeeringute elluviimisel oluline

mõju kaasneda, sh kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, veeressursside kestlik kasutamine

ja kaitse, saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava üldeesmärgiks on suurendada Eesti riigi regionaalse ja

kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Oluliseks on kliimariskide

maandamise võimekuse tagamine ja strateegilise ning operatiivse valmiduse suurendamine, samuti pikaajaliste

muutuste teadvustamine ja ennetav tegutsemine pikas perspektiivis. Maakasutusel ja planeerimisel tuleb

maandada tormi-, üleujutus- ja erosiooniriskid, leevendada soojussaare efekti ning suurendada asustuse

kliimakindlust, valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. Eesmärgipärased

meetmed keskenduvad kuumalainetest ja soojussaartest, üleujutustest ja tormidest tingitud võimalike kahjude

ennetamisele ning riskide maandamisele maakasutuslike võtetega, üleujutuste ja kuumalainetega seonduvate

riskide maandamiseks rohealade rajamisele ja hooldamisele, vee jahutava mõju kasutamisele ning

ehitustehnilistele lahendustele, nagu sademevee süsteemide rekonstrueerimine ja rajamine, pindade soojust

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

18 / 80

peegeldavate, absorbeerivate ja pidavate omaduste ning õhuringluse arvestamine hoonestuse projekteerimisel

ja ehitamisel.

Kliimamuutustega kohanemise arengukavas on sätestatud, et muutuvas kliimas tuleb tagada liikide, elupaikade

ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-

majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga. Selleks tuleb

säilitada elurikkust muutuvates ilmastikuoludes, tõrjuda invasiivseid võõrliike, tagada koosluste soodne seisund

ja maastike mitmekesisus, korraldada looduskaitset muutuvas kliimas, tagada maismaaökosüsteemide

ja -elupaikade stabiilsus, soodne seisund, funktsioonid jne.

Tehniliste tugisüsteemide valdkonnas on kavas suurendada tehniliste tugisüsteemide valmisolekut mistahes

ilmastikuolude korral, mis on suunatud transporditaristu (sh maanteede, raudtee ja sildade) kasutuskindluse ja

äärmuslikes ilmastikuoludes läbitavuse tagamisele.

Planeeringuala asub suures osas Emajõest tingitud üleujutusohuga alal. KSH koostamisel hinnatakse

planeeringu vastavust kliimamuutustega kohanemisele, eelkirjeldatud eesmärkide täitmise toetamist ja

kooskõlalisust sätestatud meetmetega (ulatuses, mis on planeeringu koostamisel asjakohased). Sellest lähtudes

tehakse ettepanek vajalike meetmete rakendamiseks, mis on asjakohased maakasutuse planeerimisel ja

hilisemal planeeringuala ekspluateerimisel.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes seejuures keskkonna valdkonna seostest majandus- ja

sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegias

tuuakse välja, et väliskeskkonna seisundil on oluline mõju inimese tervise kõigile aspektidele. Eesmärkideks

seatakse näiteks pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisundi saavutamine ning veekogude, mille seisund

on juba hea või väga hea, hoidmine; loodus- ja kultuurimaastike mitmekesisuse säilitamine, suurendamine ja

säästlik kasutamine; tootmise ja kasutamisega rikutud maastike korrastamine ning neile mitmekesiste

(elurikkuse ja esteetilisuse) funktsioonide andmine; elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilitamiseks

vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine ning tervist säästva ja toetava välikeskkonna loomine

maakasutuse suunamise ja inimkasutuses oleva või kasutusse võetava keskkonna ruumiplaneerimine teel.

KSH keskseks eesmärgiks on kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ja säästva arengu edendamine, Eesti

keskkonnastrateegias aastani 2030 kirjeldatud aspektid ja põhimõtted on igal juhul aluseks mõju hindamise

läbiviimisel.

Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030"

Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030" keskendub kliimamõjude leevendamisele ning toob

välja vajaduse ja tegevused kliimakohanemiseks. Kava strateegilisteks eesmärkides on muuhulgas

süsihappegaasi heitkoguse vähendamine 2030. aastaks 40% võrra 3 võrreldes 2010. aastaga, jõuda uuele

3 Kliimamuutustega võitlemiseks võttis Euroopa Parlament vastu Euroopa nn kliimamääruse (uroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009

ja (EL) 2018/1999), millega suurendatakse ELi kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärki 2030. aastaks 40%-lt vähemalt 55%-le

ja muudetakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse nõue õiguslikult siduvaks.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

19 / 80

tasemele taastuvenergia tootmises ja tarbimises ning kohaneda kliimamuutustega. „Tartu energia 2030“

eesmärkide saavutamine põhineb sellest lähtuvalt kolmel peamisel tegevussuunal: energiatõhusus,

taastuvenergia laialdasem kasutamine ning kliimakohanemine. Kohanemiskavas on püstitatud neli

kohanemissuunda.

- Roheline. Rohevõrgustiku ja haljastuse parendamine kliimariskide maandamiseks.

- Sinine. Üleujutusriski, sh valingvihmade tulvariski maandamine.

- Taristu. Tormiriski ja teiste erakordsete ilmariskide maandamine

- Teadlikkus. Tartlaste (ja külastajate) ohutuse tõstmine riskiennetusega.

Tartu linna energia- ja kliimakavaga "Tartu energia 2030" arvestamine on KSH läbiviimisel vajalik,

kohanemiskavas püstitatud kohanemissuundi käsitletakse keskkonnaeesmärkidele vastavuse ning inimeste

tervisele, heaolule ja varale avalduva võimaliku mõju hindamisel.

Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu veepoliitika raamdirektiiviga (VRD) (2000/60/EÜ)4 on kehtestatud Euroopa

Liidu veepoliitika alane tegevusraamistik, milles sätestatakse eeskirjad, et hoida ära Euroopa Liidu veekogude

seisundi halvenemine. Raamdirektiivi põhieesmärgiks on kõikide vete (põhjavee ja pinnavee, sh rannikuvee)

hea seisundi saavutamine. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb kõikidel liikmesriikidel rakendada

valgalapõhise veemajanduse põhimõtteid, moodustada veemajanduse korraldamiseks vesikonnad ning

koostada igale vesikonnale veemajanduskavad.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti

vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel on lähtutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu veepoliitika

raamdirektiivis (VRD) (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest, Euroopa Komisjoni

VRD rakendamiseks välja töötatud juhistest ning Euroopa Komisjoni teise perioodi veemajanduskavadele antud

tagasisidest.

Veemajanduskava põhieesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev

kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Pinnavee kaitse peamiseks eesmärgiks on veekogumi hea

seisundi saavutamine ja säilitamine. Pinna- ja põhjavee hea seisund on nii hea ökoloogilise seisundi kui ka hea

keemilise seisundi saavutamine.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 lisa 2 „Ida-Eesti vesikonna pinnaveekogumite nimekiri ning

seisundihinnangud“ tabeli 2 alusel on Emajõe ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb ja seega

koondseisund halb. Ilmatsalu jõgi on tugevalt muudetud vooluveekogum (TMV), mille keemiline seisund on

hea, kuid ökoloogiline seisund (ökoloogilise seisundi potentsiaal) on paisude ja paisjärvede tõttu kesine ning

seetõttu on ka koondseisund kesine (vt ptk 4.5.2). Vooluveekogude ökoloogilise seisundiklassi määramisel

arvestatakse üldjuhul ka paisude mõju veerežiimile ja nende arvu veekogul, samuti kattuvust

maaparandusehitise eesvooluga. Planeeringualale jäävad Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja oja on ühtlasi

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane

tegevusraamistik.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

20 / 80

maaparandusehituse avatud eesvoolud. Sulaoja oja kohta seisundihinnanguid ei ole antud. Veemajanduskava

lisas 2 on andmed esitatud 2019. aasta seisuga. Pinnaveekogumite 2022. a vahehinnangu alusel on Emajõe

ökoloogiline seisund hea, kuid koondseisund ikkagi keemilise halva seisundi tõttu halb (näitaja: Kvissental: Hg

ja Cd kalas, heptakloor ja heptakloorepoksiid vees; varasemast (2019) Kavastu: Hg, PBDE, Cd kalas, fluoranteen

vees). 2022. a vahehinnangu alusel on Ilmatsalu jõe mitteheaks näitajaks paisud ja põhjuseks

maaparandussüsteemid, veevõtt, paisjärved, 8 kivipuistepaisu, varasemast 4 paisu (Ilmatsalu, Tüki, Ropka,

Rahinge), kraavitamine.

KSH läbiviimisel hinnatakse mõju pinnavee kvaliteedile ja režiimile ning vastavust veemajanduskavas seatud

eesmärgi täitmisele tagada kõikide pinnaveekogumite vähemalt hea seisund (hea ökoloogiline potentsiaal).

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt tuleb kõikide põhjaveekogumite hea seisund saavutada aastaks

2027, mis tuleneb veepoliitika raamdirektiivist. On ette on näha, et erinevatel põhjustel suuremal osal

põhjaveekogumitest, sh ka Kesk-Devoni põhjaveekogumi (Ida-Eesti vesikonnas) puhul ei ole võimalik seda

tähtaega täita5 . Veemajanduskava meetmeprogrammis on märgitud, et hea seisundi saavutamise tähtaega

pikendatakse (pärast 2027) tehniliste põhjuste ja ebaproportsionaalse kulukuse tõttu. Kesk-Devoni

põhjaveekogumi olulise koormusena on välja toodud ebaselge inimkoormus ning veevõtt ühisveevärgi tarbeks.

Perioodil 2022 kuni 2027 on kavandatud mitmete uuringute läbiviimine koormusallikate täpsemaks

selgitamiseks ja täpsemate meetmete kavandamiseks.

Kuna planeeringuala esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest suures osas

nõrgalt kaitstud, siis hinnatakse arendustegevuse mõju põhjavee kvaliteedile. Ilmatsalu-Tüki kompaktse

asustuse arenguala laiendamisega kaasneb joogivee tarbeks põhjavee võtmise vajadus.

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi

majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja

kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Planeeringuala läheduses

ning osaliselt planeeringualal asub üleriigilise tähtsusega Sangla turbamaardla. Planeeringualale jääb Ilmatsalu

kohaliku tähtsusega savimaardla.

Keskkonnaamet teavitas Tartu Linnavalitsust 27.10.2022 kirjaga nr DM-121677-4, et on menetlusse võtnud

aktsiaseltsi Tootsi Turvas esitatud Ulila III turbatootmisala keskkonnaloa taotluse maavara kaevandamiseks ja

vee ärajuhtimiseks kehtivusajaga 30 aastat. Taotletav mäeeraldis piirneb vahetult koostamisel oleva

üldplaneeringu alaga. Keskkonnaamet on Ulila III turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele algatanud

keskkonnamõjude hindamise. Üldplaneeringu algatamise otsuse juurde on lisatud õiend, mille kohaselt Tartu

Linnavalitsus leiab, et keskkonnaluba ei tohiks väljastada selle negatiivsete mõjude tõttu lähedalasuvale

Ilmatsalu aleviku piirkonna elanikele ja avaldab arvamuse 21 päeva jooksul alates KMH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamise otsuse kättesaamisest.

5 teadlikult on jäetud märkimata täpsem aasta, sest antud juhul käsitletakse perioodi 2022-2027 ja ei prognoosita ette sellele järgnevaid

perioode.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

21 / 80

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga planeeringualal maavara kaevandamist ega uue

maardla rajamist ette ei nähta. Üldplaneeringu elluviimine arvestab maapõuepoliitika põhialustega aastani

2050.

3.2. SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

3.2.1. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29.

Maakonnaplaneering näeb ette asustuse arengu suunamist nii, et inimeste elu-, töö- ja teenuskohad paigutuks

elu- ja keskkonnakvaliteeti tõstvalt ning kujuneks otstarbekas ja mugav igapäevane liikumispiirkond/ala.

Maakonnaplaneeringu alusel nähakse arendusaladena ette olemasolevad tiheasumid koos nende võimaliku

laienemisalaga. Sisuliselt tähendab tiheasum eelkõige hoonete püstitamiseks ja rekonstrueerimiseks mõistliku

ulatusega maa-ala koos tänavavõrgul ja kruntidel ning üldkasutatavatel tehnovõrkudel põhineva

ruumikorraldusega.

Ilmatsalu alevik on maakonnaplaneeringus määratletud tiheasumi laienemisalana ja Tartu maakonna

lähikeskusena, mis kuulub ühtlasi Tartu linnaümbruse vööndisse. Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr

373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringus 2040+ tehtud ettepaneku alusel muudeti Tartumaa

maakonnaplaneeringut tiheasumite osas. Kui enne Tartu linna 2040+ üldplaneeringu kehtestamist ulatus

maakonnaplaneeringus tiheasumi laienemisala ka Tellise tee 8 kinnistule, siis üldplaneeringuga tehtud

ettepaneku alusel muudeti maakonnaplaneeringut selliselt, et tiheasumi laienemisala Tellise tee 8 kinnistule

enam ei ulatu. Endiselt ulatub tiheasumi laienemisala Kalatiikide, Spordimäe ning Tellise tee 1-7 kinnistutele

(Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala) (joonis 5 ja 6).

Maakonnaplaneeringu kohaselt ei tähenda asustuse arengu eelistamine tiheasumite alal ehituskeeldu mujal,

küll aga taunib asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest

ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise taristu rajamine ning

pidamine on kulukas. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga põllu- ja metsamaade kruntimist

ei kavandata, samuti ei moodustata ruumiliselt isoleeritud pisiasumeid. Planeeringu rakendumisel võetakse

kasutusele tehismaastik ning antakse sellele uus funktsionaalsus.

Koostatava üldplaneeringuga tehakse ettepanek Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala laiendamiseks

kavandatava väikeelamumaa, sellega piirnevate tehisveekogude ja lähialale jäävate rohealade ulatuses ning

Ilmatsalu aleviku laiendamiseks määratava kompaktse asustuse arenguala ulatuses. Eeltooduga seoses tehakse

ettepanekud Tartumaa maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on Ilmatsalu piirkond ühtlasi Tartu linna lähipuhkeala.

Maakonnaplaneeringuga seatakse eesmärgiks arendada lähipuhkealade võrgustikku, mida saab Tartust

külastada jalgsi või jalgrattaga. Puhkekohtadele tuleb tagada avalik juurdepääs. Maakonnaplaneeringu

põhikaardi järgi kuulub Golfi kinnistu ja väike osa Angervaksa ja Tellise tee 8 kinnistust puhke-eeldustega

piirkonna hulka (joonis 5), samas interaktiivse veebikaardi andmeil need alad puhke-eeldustega piirkonna hulka

siiski ei kuulu (joonis 6).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

22 / 80

Joonis 5. Puhke-eeldustega piirkond, ala rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ning väärtusliku maastiku

paiknemine üldplaneeringualal ja lähialal Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonise kohaselt.

Ligikaudne üldplaneeringu ala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

23 / 80

Joonis 6. Väärtused, piirangud ja asustuse areng üldplaneeringualal ja selle ümbruses (väljavõte Tartumaa

maakonnaplaneeringu 2030+ interaktiivsest veebikaardist).

Lähtudes Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ Tellise tee 8 ja Golfi kinnistule kavandatud maakasutuse

juhtotstarbest (tootmismaa) ja selle alusel 2021. aasta novembris maakonnaplaneeringus tehtud muudatusest,

saab suure tõenäosusega õigeks pidada interaktiivse veebikaardi rakendust (joonis 6). Tartu linna

üldplaneeringuga 2040+ on puhkealade paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatud (vt ptk 3.2.2). Tartu linnas

Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga on lubatavate sihtotstarvete hulgas ka puhke-, spordi- ja

kultuurirajatise maa-ala.

Koostamisel oleva üldplaneeringu ala paikneb maakonnaplaneeringu alusel kogu ulatuses (v.a Sulaojast läände

jääv Angervaksa kinnistu osa) Rahinge-Ilmatsalu kohaliku tasandi väärtusliku maastiku alal.

Maakonnaplaneeringus käsitletakse väärtuslikke maastikke olulise ressursina, mis pakub puhverdavaid ja muid

ökosüsteemi teenuseid, sh puhkeväärtusi. Väärtuslikud maastikud on valdavalt hästi hooldatud või säilinud

alad.

Maastikuliste väärtuste säilimine tagatakse muuhulgas:

• maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmisega ning harmoneeruvate heakorrastuse ja

haljastuse põhimõtete määramisega detailplaneeringutes;

• lagunenud ja kasutuskõlbmatute hoonete ja rajatiste lammutamisega ehk selleks omanikele ja

avalikkusele vastuvõetava toetussüsteemi loomisega.

Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kehtestamise järgselt ei ole Tellise tee 8 ja Golfi kinnistule määratud

maakasutuse juhtotstarbest (tootmismaa) lähtuvalt muudatust väärtusliku maastiku paiknemise osas

Ligikaudne üldplaneeringu ala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

24 / 80

maakonnaplaneeringus tehtud/sisse viidud (joonis 5 ja 6). Kuna PlanS kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks

väärtusliku maastiku paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamine, siis on väärtuslikku maastikku puudutavas

osas asjakohane lähtuda üldplaneeringust (vt ptk 3.2.2). Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu

koostamise üks eesmärkidest on endiste kalakasvatustiikide alale maastikuliselt sobiva lahendusega

elamupiirkonna kavandamine. Üldplaneeringuga saab vajadusel täpsustada kehtivas üldplaneeringus olevaid

tingimusi väärtusliku maastiku väärtuste kaitseks, samuti vajadusel teha piirimuudatuse ettepanekuid.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu alale jäävad Raudla ja Angervaksa kinnistu ning

Angervaksa kinnistut läbiv Sulaoja oja jäävad maakondliku tasandi rohevõrgustiku Rahinge tugialale (joonis 5

ja 6). Mujale üldplaneeringuga hõlmatud alale maakondliku tasandi rohevõrgustik ei ulatu.

Maakonnaplaneering käsitleb rohelist võrgustikku ja väärtuslikke maastikke olulise ressursina, mis pakub

puhverdavaid ja muid ökosüsteemi teenuseid, sh puhkeväärtusi. Koostatava üldplaneeringu lähteseisukohtade

alusel on golfiküla kavandamise eesmärgil lubatav kaaluda Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku

maakondliku tasandi tugiala maa-ala muutmist ja täpsustada kasutustingimusi. Koostatava üldplaneeringuga

tuleb anda lahendus, mis tagab rohevõrgustiku toimimise.

Maakonnaplaneeringus on käsitletud üleujutusohuga alade temaatikat suuniste andmisega üldplaneeringute

koostamiseks. Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et üldplaneeringute koostamisel tuleb lisaks üleujutusala

piiri määramisele vältida ülemäärast riskiohtu teatud aladele hoonete ehitamise välistamisega ja

üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas ettenähtu arvestamisega. Üleujutusriskiga tiheasumites peab

vältima maapinna üleujutamist sademeveekanalisatsiooni kaudu ning tagama üleujutusvee äravoolu üleujutuse

taandumisel. Maakonnaplaneering on andnud üldplaneeringute koostamiseks suunise üleujutusala piiri

määramiseks ja ehitustingimuste seadmiseks sellisel alal (tehtud Tartu linna üldplaneeringus 2040+), kuid

maakonnaplaneeringuga ei ole määratud neid alasid („teatud alad“), kus tuleks/tuleb välistada ehitustegevust

ning maakonnaplaneeringust endast ei tulene ka tingimusi sellistel aladel ehitamisele. On asjakohane välja

tuua, et maakonnaplaneeringus on ehitustegevuse reguleerimist üleujutusohuga aladel seostatud

üleujutusohuga riskipiirkondadega. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava kehtib üleujutusohuga

riskipiirkondade kohta, millesse Ilmatsalu alevik ja Ilmatsalu küla (sh planeeringuala) ei kuulu.

Koostatava uue üldplaneeringu üks lähteseisukohtadest on arvestada, et kliimakavas on muuhulgas olulisena

välja toodud määrata üldplaneeringus üleujutusohuga aladel kitsendused maakasutusele ja ehitamisele,

arvestada üleujutusriskiga planeeringutes ja rakendada meetmeid üleujutusriskiga aladel kui sinna

kavandatakse rajatisi.

3.2.2. Tartu linna üldplaneering 2040+

Tartu linna üldplaneering 2040+ on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373. Koostamisel

olevale üldplaneeringu alale lähimad tiheasustusalad asuvad kagus, kuhu jääb Ilmatsalu alevik ja Ilmatsalu

paisjärvest idas, kuhu jääb Tüki küla keskus. Planeeringualasse kuulub ka Kalatiikide kinnistu, mis on

üldplaneeringuga määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala koosseisu. Tartu linna

üldplaneeringuga 2040+ on kompaktse asustuse arenguala defineeritud kui kompaktse ruumilahendusega,

turvaline, kogukondlikke väärtusi kandev valdavalt hoonestatud elukeskkonna loomiseks piiritletud ala, mille

planeeringut iseloomustavad tihe korrapärane hoonestusstruktuur, ühtne tänavavõrk, integreeritud

tehnovarustus, kohaliku tähtsusega teenindusasutuste ning avalike haljasalade ja rajatiste (näiteks sorteeritud

jäätmete kogumispunktid, mänguväljakud) olemasolu.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

25 / 80

Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ on Kalatiikide kinnistu ja sellega piirnevad Tellise tee äärsed hoonestatud

kinnistud, samuti Spordimäe kinnistu määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala koosseisu.

Nimetatud üldplaneeringuga tehti ettepanek muuta Ilmatsalu aleviku, Ilmatsalu küla ja Tüki küla piiri, liites

arenguala Ilmatsalu aleviku koosseisu. Käesoleval ajal jäävad Kalatiikide ja Spordimäe kinnistud ning Tellise tee

äärsed hoonestatud kinnistud endiselt Ilmatsalu küla territooriumile.

Tartu linna üldplaneering 2040+ määratleb selgelt kompaktse asustuse arengualad, mille alla valdav osa

kavandatavast väikeelamumaast ei kuulu. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga

kavandatakse Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala laiendada kavandatava väikeelamumaa, sellega

piirnevate tehisveekogude ja lähialale jäävate rohealade ulatuses (hõlmates Tellise tee 8 ja Katsetiikide

kinnistud) ning sellega seoses laiendada Ilmatsalu alevikku kui kompaktse asustusega ala.

Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel on Tellise tee 8, Golfi, Katsetiikide ja Tellise tee 7 kinnistu maakasutuse

juhtotstarve tootmismaa-ala (T), kirjelduse alusel tööstushoone ja taastuvenergeetika rajatiste maa-ala.

Kalatiikide kinnistu maakasutuse juhtotstarve on väike-elamu maa-ala (EV) ja roheala (H) ning see on kooskõlas

alal 2016. aastal kehtestatud detailplaneeringuga. Ilmatsalu jõele ja selle lõunapoolsele kaldapiirkonnale

(peamiselt ca 100 m ulatuses veepiirist) ning Spordimäe kinnistule on samuti määratletud roheala juhtotsarve

(H). Ülejäänud planeeringualal on Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja koos kalda-aladega, samuti Angervaksa ja Raudla

kinnistu juhtotstarbeks metsa maa-ala (MM). Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 katastriüksuse juhtotstarbeks on

väikeelamu maa-ala (EV) (joonis 7).

Joonis 7. Maakasutuse juhtotstarbed ja asumid (Väljavõte Tartu linna üldplaneeringust 2040+).

Ligikaudne planeeringuala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

26 / 80

Lähtudes koostava üldplaneeringu lähteseisukohtadest, plaanitakse Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa

üldplaneeringuga muuta planeeringualale jäävate kinnistute juhtotstarbeid. Lubatavad maakasutuse

juhtotstarbed on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala, elamu maa-ala, roheala, ärihoone maa-ala, tee ja

tänava maa-ala, sadama maa-ala, veekogu maa-ala, tehnoehitise maa-ala, supelranna maa-ala, ühiskondliku

hoone maa-ala, parkimisehitise maa-ala.

Kalatiikide kinnistu, samuti Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 katastriüksused asuvad Tartu linna üldplaneeringuga

2040+ määratud arhitektuuriüksusel ILM11 (Ilmatsalu), kus krundi minimaalne suurus peab olema 4000 m2,

Kalatiikide kinnistul kohati 3000 m2. Alal kehtivad väikeelamumaa kohta üldplaneeringus määratud

üldtingimused, uute ridaelamute või korterelamute püstitamine ei ole lubatud.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt on väikeelamumaal lubatud

üksik- ja kaksikelamute ja ridaelamute kavandamine. Üksik- ja kaksikelamu krundi minimaalne suurus on 1500

m², tehisjärve äärsetel kruntidel 3000 m² ja ridaelamuboksil krundina või ehitusüksusena arvestuslikult 500 m².

Arvestades eelnevat, muudetakse Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga väikeelamumaa

hoonestamise tingimusi ja hoonestatavate alade ulatuses moodustatakse uus iseseisev arhitektuuriüksus.

Angervaksa kinnistu ning seda läbiv Sulaoja oja, samuti Raudla kinnistu jäävad maakondliku tasandi

rohevõrgustiku tugialale. Ilmatsalu jõgi ning selle kaldapiirkond roheala juhtotstarbega määratud ulatuses,

samuti osa Sulaoja oja idapoolsest kaldast jääb kohaliku tasandi rohelise võrgustiku koridori alale (joonis 8).

Joonis 8. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratletud rohevõrgustiku paiknemine üldplaneeringualal ja

lähiümbruses (väljavõte Tartu linna üldplaneeringust 2040+).

Ligikaudne planeeringuala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

27 / 80

Rohevõrgustiku säilitamise ja planeerimise eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste

leevendamine ja kohanemine ning inimestele kvaliteetse elukeskkonna ning vabas õhus puhkamise ja

liikumisvõimaluste tagamine. Rohevõrgustiku hulka loetakse ka veekogud, mis mitmekesistavad funktsioone

ning loovad parema sidususe erinevate alade vahel. Üldtingimusena ei tohi veekogu kalda piiranguvööndis

olevale rohelise võrgustiku alale rajatavad ehitised rohelist võrgustikku katkestada. Sadamate kattumisel

rohelise võrgustikuga tuleb edasisel planeerimisel/projekteerimisel tagada rohelise võrgustiku toimimine.

Tartu linna Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohade kohaselt tuleb planeeringuga anda

lahendus, mis tagab rohevõrgustiku toimimise. Golfiküla kavandamise eesmärgil on lubatav kaaluda

Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldal

kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridori maa-ala muutmist ja täpsustada kasutustingimusi. Planeeringuga

tuleb tagada Ilmatsalu jõe rohekoridor põhimõttel, kus jõe lõunakaldal ulatuks rohekoridor kuni sadamani viiva

teeni, põhjapoolsel küljel 10-20 m laiusena arvates jõe kaldast. Sadama kavandamisel tuleb leida lahendused

rohekoridori katkematuse tagamiseks.

Ilmatsalu jõe kalda-ala, Järve tee ja Tellise tee on Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratud

puhkekoridoriks ning olemasoleva vaatetorni ala on määratud Vaatetorni puhkealaks (joonis 9). Tegemist on

olemasoleva puhkealaga Ilmatsalu jõe äärses puhkekoridoris liikujatele, matkajatele ja puhkajatele. Puhkekoht

on ette nähtud avalikuks kasutamiseks ja viidatud on koostöö vajadusele maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse

vahel, et leida puhkekoha eesmärke arvestav, asukohta sobivaim ja keskkonda säästvaim tehniline lahendus.

Ilmatsalu jõe ääres, Emajõe poolses otsas asub Linnutee puhkekoht (joonis 9). Lähteseisukohtade kohaselt tuleb

Ilmatsalu jõe mõlemal kaldal ette näha avalikult kasutatava loodusliku haljasmaaga puhkekoridor, mis tagab

Linnutee matkaraja vaba kasutamise. Juhul, kui planeeringuga kavandatakse Ilmatsalu jõe äärde väikesadamat

või paadisilda, peab sildumisrajatiste ja teenindushoonete vaheline ala olema avalikult kasutatav ning sealt

tuleb kavandada läbivana Linnutee matkarada.

Joonis 9. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratletud puhkekoridoride, -metsade ja -alade paiknemine

planeeringualal ja ümbruses (väljavõte Tartu linna üldplaneeringust 2040+).

Ligikaudne planeeringuala

Linnutee puhkekoht

Vaatetorni puhkeala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

28 / 80

Roheline koridor Ilmatsalu jõel ja selle kaldal on Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ ühtlasi määratud Rahinge-

Ilmatsalu väärtusliku maastiku koosseisu (joonis 10). Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu

koostamise üks eesmärkidest on maastikuliselt sobiva lahendusega elamupiirkonna kavandamine. Ülejäänud

planeeringuala väärtusliku maastiku koosseisu ei kuulu. Väärtuslikuks maastikuks on ka Golfi kinnistu idaosaga

piirnev Ilmatsalu küla põllumajandusmaastik koos majapidamistega ning Tellise tee 8 idaosaga piirnev

põllumajandusmaastik Tellise tee ümbruses (joonis 10). Nimetatud alade põllud on ühtlasi määratud

väärtuslikeks põllumajandusmaadeks.

Joonis 10. Kohaliku tähtsusega Rahinge-Ilmatsalu väärtuslik maastik (väljavõte Tartu linna üldplaneeringust

2040+).

Planeeringuala jääb Tartu linna maalisse piirkonda, Emajõe kalda üleujutusohuga alale (joonis 11).

Vähendamaks Emajõe üleujutustest põhjustatud võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele,

keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele, on uusi hooneid lubatud püstitada vaid

üldplaneeringuga Emajõe 1% tõenäosusega üleujutusohuga ala piirile, vastavast maapinna looduslikust

absoluutkõrgusest kõrgemale, maismaa suunas. Eelnev tähendab, et uute hoonete ehitamisel ei ole lubatud

maapinda tõsta, vaid ehitamiseks sobiliku ala määramisel tuginetakse kaldaala maapinna looduslikele,

inimtegevusest mõjutamata kõrgusandmetele (Tartu linna üldplaneering p 14.3.12). Üleujutusohuga ala

hõlmab Tellise tee 8, Golfi, Angervaksa, Raudla ja Katsetiikide kinnistuid. Osaliselt jäävad üleujutusohuga alale

ka Tellise tee 2, 4 ja 6 kinnistud (joonis 11).

Ligikaudne planeeringuala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

29 / 80

Joonis 11. Üleujutusohuga ala ja ehitusjoon Ilmatsalu piirkonnas (Tartu linna üldplaneering 2040+).

1% ületustõenäosusele vastav veetase Euroopa kõrgussüsteemis (EH2000) Tartu linna piirkonnas jääb

vahemikku 34,7 m (Kärevere silla piirkond) kuni 33,9 m (planeeritava Tiksoja sillale viiva maanteekoridori maa-

ala). Planeeringualal on 1% ületustõenäosuse korral üleujutuse veetase 34,7 m abs (vt täpsemalt ptk 4.5.3).

Emajõe 1% üleujutusohuga ala piirist tulenev ehituskeeld ei laiene planeeringuga puhke- ja rekreatsiooni

eesmärgil kavandatavatele avalikkusele suunatud veekogude äärsetele ehitistele, muuhulgas Emajõe ja

Linnutee matkarajale ja nende puhkekohtade ehitistele, looduslähedase kattega kergliiklusteedele, loodusliku

katendiga spordi- ja loodusradadele, avalikke puhkekohti teenindavatele vett läbilaskva katendiga

sõiduteedele ja parklatele, seega golfiväljakuga kavandatavas osas on koostatav planeering Tartu linna

üldplaneeringuga 2040+ vastavuses.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga plaanitakse anda üleujutusohuga alale (Tellise tee 8 ja

Katsetiikide kinnistud) hoonestusõigus, millest tulenevalt ei ole koostatava üldplaneeringuga kavandatu

kooskõlas Tartu linna üldplaneeringus 2040+ määratud tingimustega sellise ala hoonestamiseks. Koostatava

üldplaneeringuga muudetakse ehitustingimusi üleujutusohuga seotud aladel, võimaldamaks selliste alade

hoonestamist ning kirjeldatakse meetmeid, mida tuleb rakendada, et vältida Emajõe üleujutustest põhjustatud

võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, heaolule ja keskkonnale.

Võttes aluseks planeeringu eskiisjoonise, selgitatakse Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu

koostamise käigus Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkust teede, golfiala

(golfirajad, tiiktakistused) ja poldersüsteemi rajamiseks. Vajadusel käsitletakse KSH aruandes

Ligikaudne planeeringuala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

30 / 80

ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut, ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevaid võimalikke

mõjusid ning leevendusmeetmeid.

3.2.3. Tartu linna arengukava 2018–2025

Tartu linna arengukavas (kinnitatud Tartu Linnavolikogu 07.10 2021 määrusega nr 154) on tähelepanu pööratud

üldistele keskkonnatrendidele, millega linna arengu kavandamisel tuleb arvestada. Koostatava

üldplaneeringuga kattuvad sellised trendid nagu elustiilide mitmekesisuse kasv ja suurem tähelepanu

elukeskkonnale ning tervisele ökoloogilise tasakaalu hoidmine linnaarenduses (arengukava ptk 1.2).

Arengukava alusel on mõnusa elukeskkonna loomiseks oluline sidusa puhkealade ja rohevõrgustiku

edasiarendamine ja väärtuslike maastike säilimise tagamine. Oluliseks peetakse liikumiskultuuri ja tervislikku

käitumist soodustavaid tegevusi ning terviseradade ja -paikade võrgustiku arendamist.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga kavandatakse olemasoleva tehismaastiku asemele

Ilmatsalu piirkonnaga maastikuliselt haakuvat väärtuslikku elu- ja puhkepiirkonda koos tervisesõbraliku

elukeskkonna ja sportlike eluviiside võimaldamisega (golf, sõudmine, matkamine jms). Oluline maastikuline ja

rekreatiivne tähtsus on ka Kärevere looduskaitseala ja Alam-Pedja looduskaitseala lähedusel.

3.2.4. Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering

Kalatiikide katastriüksusel kehtib praegusel hetkel endise Tähtvere Vallavolikogu 29.01.2016 otsusega nr 1-2/5

kehtestanud detailplaneering „Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering“ (Kobras AS, 2015), mis nägi ette

elamupiirkonna rajamise olemasoleva kanali laiendusel rajatava tehisveekogu äärde. Kalatiikide kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu järgi on kinnistule kavandatud seitse üksikelamu krunti (ridaelamuid ei ole

kavandatud). Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt on väikeelamu

maa-alal lubatud üksik- ja kaksikelamute ning ridaelamute kavandamine, seejuures ridaelamute bokside suurim

lubatud arv ühes lahushoones on kuni 8.

Koostatavas üldplaneeringus väikeelamu maa-ala hoonestamise tingimuste muutmisel muutuvad

hoonestamise tingimused ka Kalatiikide kinnistul. Selle tulemusel tekib läbi uue, üldplaneeringu alusel

algatatava detailplaneerimise protsessi võimalus Kalatiikide kinnistule rajada Kalatiikide ja lähiala

detailplaneeringuga kavandatust oluliselt tihedama asustusega elamupiirkond.

3.2.5. Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering

Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering on kehtestatud Tähtvere Vallavalitsuse 09.06.2011

korraldusega nr 2-1/92 ja muudetud 18.02.2021 Tartu Linnavolikogu otsusega nr 317. Detailplaneering

tunnistati 18.02.2021 otsusega osaliselt kehtetuks Kapsamaa kinnistu osas, sest Raba tee 5 ja Raba tee 7

kinnistute omanik avaldas soovi laiendada oma tootmistegevust piirneval Kapsamaa kinnistul.

Detailplaneeringuala asub Ilmatsalu alevikus Raba tee 56 kinnistul ja sellega piirnevatel kinnistutel, kattudes

osaliselt ka Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu alaga (joonis 12).

6 Katastriüksus Raba tee 5 on maakatastris registreeritud Raba tee 5 ja Raba tee 7 liitmise tulemusena 09.01.2023.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

31 / 80

Joonis 12. Üldplaneeringu alal ja selle lähistel koostamisel olevad ja kehtestatud detailplaneeringud (Tartu Linna

detailplaneeringute kaardirakendus, 15.09.2023).

Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva tootmistegevuse

laiendamine toonasel Raba tee 7 krundil ja määrata Lao krundile ehitusõigus ning juurdepääsu võimalus

osaliselt olemasoleva tee rekonstrueerimisel. Nimetatud detailplaneeringuga nähti ette olemasolevate

juurdepääsude säilitamine Koopa (katastritunnus 83101:002:0055), Biopuhasti (katastritunnus 83101:002:0189)

ja Kapsamaa kinnistutele (katastritunnus 83101:001:0427) läbi endise Suurtiikide ja Tiigikalda (katastritunnus

83101:001:0444) kruntide. Sellest tulenevalt nähti Tiigikalda ja endisele Suurtiikide kinnistule ette

juurdepääsuservituut tingimusel, et Koopa ja Biopuhasti kinnistute sisuline maakasutus ei muutu ja kinnistuid

teenindava transpordi maht oluliselt ei suurene. Detailplaneeringusse lisati klausel, et juhul, kui nimetatud

maatükkide maakasutust või ehitusõigust soovitakse muuta ja muutmisega võib kaasneda liikluse

Järve tee 15 kinnistu ja

lähiala DP

Koostamisel

Kehtestatud

Osaliselt kehtiv

Ligikaudne

üldplaneeringu

ala

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

32 / 80

intensiivistumine olemasoleval juurdepääsuteel, on pooltel kohustus leping üle vaadata, vajadusel seda muutes

või lõpetades (Kobras AS, 2011).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringus tuleb arvestada juurdepääsu tagamise vajadusega

Koopa, Biopuhasti ja Kapsamaa kinnistutele.

Raba tee 5 ja Kapsamaa maaüksusel on Tartu Linnavalitsuse 13.12.2022 korraldusega nr 1353 algatatud

Ilmatsalu alevik, Raba tee 5 maaüksuse ja lähiala detailplaneering kaalumaks võimalusi üldplaneeringukohase

ehitusõiguse elluviimiseks. Nimetatud detailplaneeringuga soovitakse ehitada ühekorruseline

laienemisvõimalusega hoone kõrgusega 5,7 m. Raba tee 5 hooned plaanitakse säilitada ning endisel Raba tee

7 kinnistul asuv hoone lammutada.

3.2.6. Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering on kehtestatud Tähtvere Vallavolikogu 09.06.2017 otsusega nr

1-2/22. Nimetatud detailplaneeringu eesmärgiks on kavandada kinnistule kolmekorruseline majutus-

toitlushoone, laiendada olemasolevat parklat ning laiendada kinnistul asuvat kõrvalhoonet kuni ühe

kolmandiku kubatuuri mahus (Vedic OÜ, 2016). Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu ala ei

hõlma Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ala.

4. PLANEERITAVA ALA JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA

KIRJELDUS

4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS

Tellise tee 8 sihtotstarve on veekogude maa 100%7, pindala 90,16 ha, millest looduslik rohumaa moodustab

6,62 ha, metsamaa 1,36 ha, õuemaa 0,25 ha ja muu maa (põõsastik, tiigid, muu lage) 81,93 ha (Maa-amet,

20.09.2023). Kinnistu on valdavalt tehismaastik, kus varasemalt paiknes Ilmatsalu kalakasvandus ja selleks

rajatud kalatiigid ning neid ühendavad kanalid.

Kinnistule jääb osaliselt Ilmatsalu jõgi, mis on ühtlasi maaparandussüsteemi avatud eesvool ning väike osa

endise tellisetehase juurde kuuluvast Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne reservvaru, 1 plokk, keraamiline savi,

registrikaart 759). Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on Tellise tee 8 kinnistu juhtotstarve valdavalt

tootmismaa-ala (tööstushoone ja taastuvenergeetika rajatiste maa-ala).

Ehitisregistrisse on kantud Tellise tee 8 kinnistul paiknev garaaž-töökoda (reg kood 121278575) (ehitisregister,

03.12.2023). Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel paikneb kinnistu lõunaservas elektri alajaam

Kanali:(Puhja) ning kinnistu kaguserva jääb elektrimaakaabelliin ja elektriõhuliin (alla 1 kW) (Maa-amet,

03.12.2023).

Golfi kinnistu sihtotstarbeks on veekogude maa 100%4. Kinnistu pindala on 67,72 ha, millest looduslik rohumaa

13,8 ha, metsamaa 1,26 ha, õuemaa 0,01 ha ja muu maa 53,37 ha (Maa-amet, 20.09.2023). Ehitisregistri kohaselt

seisuga 03.12.2023 kinnistul ehitisi ega rajatisi ei paikne. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt läbib

kinnistu põhjaosa elektriõhuliin 1–20 kV (keskpingeliin).

Kinnistule jääb Ilmatsalu jõgi (mis on ühtlasi maaparandussüsteemi avatud eesvool) ning osa endise

tellisetehase juurde kuuluvast Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne reservvaru, 1 plokk, keraamiline savi,

7 Maa-ameti maakatastri andmed. Tegelikkuses on nii Tellise tee kui Golfi katastriüksus sihtotstarbeta maad.

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

33 / 80

registrikaart 759). Savi kasutati ajalooliselt telliste valmistamiseks, kohati on tuvastatavad savivõtmise augud.

Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on Golfi kinnistu juhtotstarve valdavalt tootmismaa-ala (tööstushoone ja

taastuvenergeetika rajatiste maa-ala).

Ehitisregistri andmetel paiknevad seisuga 03.12.2023 endisel Suurtiikide kinnistul (Tellise tee 8 ja Golfi kinnistu)

veel järgmised rajatised: kalakasvatustiigid (reg kood 220641991), Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkarada (reg

kood 221273859), linnuvaatlustorn (reg kood 221343044), elektriõhuliin ja maakaabelliin. Suurtiikide kinnistu

jagamisega 18.09.2023 seotud muudatused on ehitisregistris veel sisse viimata (ehitisregister, 03.12.2023).

Angervaksa kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 14,46 ha, millest looduslik rohumaa

moodustab 0,85 ha, muu maa (veealune maa) 0,61 ha ja metsamaa 13,00 ha (Maa-amet, 20.09.2023).

Angervaksa kinnistut majanduslikul otstarbel eelnevalt kasutatud ei ole. Kinnistu jääb osaliselt Sangla

turbamaardla alale (registrikaart nr 195, maardla kood MRD0000165). Keskkonnaamet teavitas Tartu

Linnavalitsust 27.10.2022 kirjaga nr DM-121677-4, et on menetlusse võtnud aktsiaseltsi Tootsi Turvas esitatud

Ulila III turbatootmisala keskkonnaloa taotluse. Keskkonnaluba taotletakse maavara kaevandamiseks ja vee

ärajuhtimiseks kehtivusajaga 30 aastat. Taotletava mäeeraldise pindala on 299,58 ha. Keskkonnaamet on

keskkonnaloa taotluse osas algatanud keskkonnamõjude hindamise, seega maavara kaevandamisega seotud

keskkonnamõjusid hinnatakse vastava loa menetluse käigus. Taotletav mäeeraldis piirneb vahetult Tartu linnas

Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu alaga.

Maaparandussüsteemide registri alusel on Angervaksa kinnistu Sulaojast läänes osa maaparandusehitise

Ilmatsalu turbaraba (PP-274) kuivendusvõrgust. Kinnistut läbiv Sulaoja oja on ühtlasi maaparandussüsteemi

(kood 2103900820000) avatud eesvool (Põllumajandus- ja Toiduamet, 12.09.2023). Hooneid ega rajatisi

ehitisregistri andmetel Angervaksa kinnistul ei paikne. Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on Angervaksa

kinnistu juhtotstarbeks metsa maa-ala.

Katsetiikide kinnistu (katastritunnus 83101:002:0121) sihtotstarve on veekogude maa 100%, pindala on 3,72 ha,

millest looduslik rohumaa moodustab 1,82 ha ja muu maa 1,90 ha. Katsetiikide kinnistul on valdavalt

kinnikasvanud ja võsastunud endised kalakasvanduse tiigikesed ja kasvanduse toimimiseks rajatud kanalid.

Kinnistu on hoonestamata (ehitisregister, 03.12.2023). Maa-ameti maardlate kaardirakenduse alusel jääb

kinnistule osa endise tellisetehase juurde kuuluvast Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne reservvaru, 1 plokk,

keraamiline savi, registrikaart 759).

Kalatiikide kinnistu (katastritunnus 83101:002:0004) sihtotstarve on veekogude maa 100%, pindala on 94943

m², millest haritav maa moodustab 896 m², looduslik rohumaa 60373 m², metsamaa 1412 m², õuemaa 3148

m² ja muu maa (kanalid, kalatiigid, põõsastik) 29114 m² (Maa-amet, 20.09.2023). Kinnistu on hoonestamata

(varasemalt asus kinnistul kaks kõrval- või tootmishoonet, seepärast on kinnistul õuemaa kõlvik).

Ehitisregistrisse on kantud kavandatav pinnaveehaare (reg kood 220779023) (ehitisregister, 03.12.2023).

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse alusel jääb kinnistule väike osa endise tellisetehase juurde kuuluvast

Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne reservvaru, 1 plokk, keraamiline savi, registrikaart 759). Tartu linna

üldplaneeringu 2040+ alusel on Kalatiikide kinnistu juhtotstarbeks roheala ja väikeelamu maa-ala.

Kalatiikide kinnistule on varasemalt koostatud Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering (Kobras AS, 2015),

mis on kehtestatud endise Tähtvere Vallavolikogu 29.01.2016 otsusega nr 1-2/5. Nimetatud detailplaneeringu

eesmärk on rajada alale elamupiirkond ja tehisveekogu, muutes Kalatiikide ja lähiala kalakasvanduse

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

34 / 80

toimimiseks rajatud kanali kaldajoont. Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on alale ette nähtud

loodusliku kaldajoonega tehisveekogu (kanal) ja seitse üksikelamu krunti (joonis 13).

Kalatiikide kinnistule kavandatav tehisveekogu on Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneeringu järgi

kavandatud rajada olemasoleva endise kalakasvanduse kanali baasil. Eemaldatava muda maht tehisveekogu

rajamiseks on ligikaudu 2100 m3, teisaldatava pinnase kogumaht on ligikaudu 30 000 m3, kaevesügavused

jäävad vahemikku 0 – 4,55 m. Tiiki on ette nähtud süvendada põhjapoolses osas põhjakõrguseni 32,00 m abs

ja lõunapoolses osas 31,50 m abs. Peamiselt teisaldatakse pinnast kanali süvendamise ja kaldajoone muutmise

käigus („Kalatiikide kinnistu tehisjärve rajamise vee erikasutusloa taotlus“ Kobras AS, töö nr 2015-192).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

35 / 80

Joonis 13. Kalatiikide kinnistul kehtiva detailplaneeringu põhijoonis (Kobras AS, 2015).

Raudla kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 8847 m², millest looduslik rohumaa on

958 m2, metsamaa 6931 m² ja muu maa 958 m² (Maa-amet, 20.09.2023). Kinnistu jääb kogu ulatuses Sangla

turbamaardla (registrikaart nr 195, maardla kood MRD0000165) alale, kuid sellel ei asu mäeeraldist, st

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

36 / 80

kaevandusluba ei ole väljastatud. Kinnistu on hoonestamata. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Raudla

kinnistu juhtotstarbeks metsa maa-ala.

Spordimäe kinnistu sihtotstarve on üldkasutatav maa 100%, ehitisregistri andmetel kinnistul hooneid ega

rajatisi ei asu. Nimetatud kinnistu on munitsipaalomandis.

Tellise tee kinnistu sihtotstarbeks on 100 % transpordimaa, kinnistu on munitsipaalomandis.

Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kinnistute sihtotstarbeks on 100 % elamumaa. Tellise tee 1, 3, 4 ja 5 kinnistud on

eraomandis, Tellise tee 2 kinnistu on munitsipaalomandis. Tellise tee 2, 3, 4, 5 ja 6 kinnistutel asuvad

olemasolevad elamud, Tellise tee 1 kinnistul hooneid ega rajatisi ei asu. Tellise tee 6 kinnistul on Maa-ameti

andmeil korteriomand (omandivorm: segaomand), sellel paiknev hoone on lagunenud.

Tellise tee 7 puhul on tegemist 100 % tootmismaaga ning kinnistul asuvad tootmishooned.

Kinnistute ajalooline kasutus

Ilmatsalu kalakasvatustiigid rajati juba endise Nõukogude Liidu ajal ning olid tuntud kui Tartu Näidissovhoosi

Ilmatsalu tiigimajand. Erastamise järel kuuluvad tiigid ettevõttele Ilmatsalu Kala OÜ (registris 1996. aastast).

Suurtootmise ajal toodeti kasvanduses kaubakala ja asustusmaterjali. Sel ajal Eesti suurimas kalakasvanduses

kasvatati karpkala ligikaudu 127 ha suurusel tiigipinnal (joonis 14). Omanike vahetusel 2013. aastal tegevus

rauges, sest see ei olnud enam kasumlik. Sellest ajast alates ei ole kalakasvatustiigid enam aktiivses kasutuses.

Joonis 14. Tellise tee 8, Golfi ja Kalatiikide kinnistu ajalooline kasutus, kalatiigid (Maa-ameti ajalooliste kaartide

kaardirakendus, 1997-2000).

Hetkeolukord üldplaneeringu alal

Suuremahulise kalakasvanduse jätkamine selle taastamise läbi ei ole maaomaniku jaoks enam perspektiivne

(kuigi teoreetiliselt on võimalus selleks olemas). 2021. aasta sügise hakul alustati Tellise tee 8 kinnistule jäävates

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

37 / 80

kalatiikides veetaseme alandamist ja 2022. aasta kevadel keskmisest tiigist võsa eemaldamist. 2022. aasta suvel

alustati sette eemaldamisega endisest kolmest suurest kalakasvatustiigist. Eelnevalt, 18.02.2022, esitas

Ilmatsalu Kala OÜ ka keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu sellekohase teavituse, milles andis ühtlasi

teada, et alates 01.03.2022 kuni 01.03.2024 ei toimu veehaardega PIH0000080 veevõttu ja tiikide väljavoolud

suletakse, et tiikide puhastustööde ajal heljum ei sattuks Ilmatsalu jõkke. 2023. aasta kevadeks ei olnud tiikide

puhastustööd veel lõpuni viidud (joonis 15).

Joonis 15. Vaade Tellise tee 8, Golfi ja Katsetiikide kinnistul asuvatele tiikidele (Maa-amet, pildistuse aeg

23.04.2023).

Golfi kinnistul, kuhu on planeeringu eskiisjoonise alusel kavandatud valdav osa golfialast, alandati veetase juba

2018. aastal, mille järel hakkas alal kasvama roht- ja puittaimestik (võsa). Praeguseks Golfi kinnistul

vabapinnalist veeala taastatud ei ole (joonis 16).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

38 / 80

Joonis 16. Vaade kavandatavale golfialale (Golfi kinnistule) 2023. aasta kevadel (Maa-amet, pildistuse aeg

10.05.2023).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu ala asub Ilmatsalu külas, kus Statistikaameti (rahvaloendus

31.12.2021) andmetel loendati 52 inimest, planeeringualaga piirnevas Ilmatsalu alevikus elas 387 ja Tüki külas

247 inimest (Statistikaamet, 2021). Ilmatsalu aleviku lähimad elamud jäävad planeeringualast ligikaudu 150 m

kaugusele (Maa-amet, 14.09.2023). Alevikus paiknevad Ilmatsalu Motell OÜ, Ilmatsalu sidejaoskond ja Ilmre AS,

tootmisettevõtetest Ilmatsalu Kala OÜ ja Tartu Agro AS. Alevikus asub vanadekodu, põhikool, lasteaed ja

muusikakool (AS Infragate Eesti, 2022).

Suurem osa planeeringuala maakasutusest (tootmismaa) on juba muutunud, sest Tellise tee 8, Golfi ja

Katsetiikide kinnistud on praeguseks aktiivsest kasutusest väljas ning kalatootmine ligikaudu 10 aastat tagasi

lõpetatud. Endised kalakasvatustiigid on madala veega ja suuremas osas kuivaks lastud.

4.2. MAASTIK

Planeeringuala paikneb Ugandi lavamaa moreentasandiku läänepiiril vastu Võrtsjärve madalikku. Lavamaa

maastiku eripära tuleneb eeskätt peaaegu rõhtpindsest liivakivisest ja aleuroliitsest aluspõhjalisest platoost.

Ugandi lavamaa aluspõhja kivimid (liivakivid ja aleuroliidid) vahelduvad vertikaalläbilõigetes rütmiliselt ning

horisontaalsuunas on nad väga muutlikud (Arold, I., 2005).

KSH alal on maapind tasane, paiguti ka lainjas. Maapinna absoluutkõrgused lähipiirkonnas on valdavalt

32–42 m, mis planeeringualal jäävad vahemikku 32–35,5 m. Pinnavormideks on rähksed ja kivised saviliiva ja

liivsavitasandikud, madal- ja siirdesootasandikud ning veesettelised liivsavi- ja savitasandikud.

Planeeringualast läänes ja põhjas asuvad Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallatavad riigimetsad.

Planeeringualast läänes asub Sangla soostiku hulka kuuluv Laugesoo ning Ilmatsalu turbaraba, mis on

Ligikaudne planeeringuala piir

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

39 / 80

nüüdseks kujunenud jäätmaaks. Laugesoo on Ilmatsalu jõe jaoks ökoloogiliselt oluline, moodustades jõe

valgalast 13%. Laugesoo seisund Ilmatsalu jõe poolsel alal on nii raba kui madalsoo osas hinnatud halvaks. Soo

seisundit on mõjutanud metsakuivendus ning turbakarjäärid, kus kaevandamise lõppemisel toimuvad

taastumisprotsessid (Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, 2012).

Angervaksa kinnistu on valdavalt kaetud metsaga. Kasvukohatüüpidest alal jänesekapsa-kõdusoo, siirdesoo,

raba ja karusambla-mustika kasvukohatüüp, kus valdavaks puuliigiks on kased ja männid (Metsaportaal,

17.09.2023). Angervaksa kinnistul kasvav mets ei vasta loodus- ega põlismetsa tunnustele, tegemist on

kuivendatud alaga ja turbamaardlaga. Põlismetsaks loetakse metsa, mis on pikka aega säilinud inimmõjust

puutumatuna ning kus on välja kujunenud stabiilne ökosüsteem ning mille puistu koosneb erivanuselistest (sh

eakatest) puudest ning kus leidub ka erinevas kõdunemisastmes lamatüvesid. Loodusmetsa mõistele vastab

mets, mis on mingil määral inimtegevusest mõjutatud, näiteks mõned puud valikraiega likvideeritud või

kaevatud metsa ökosüsteemile olulist mõju välistav kraavike (nõva).

Planeeringualast idas ja lõunas, Ilmatsalu aleviku ja Tüki küla keskust ümbritsevas piirkonnas, paiknevad

ulatuslikud põllumassiivid ning nende vaheline hajaasustus, mis on sealse maastiku üks tunnuselemente (joonis

17). Põllumaa ja metsamaa on planeeringuala ümbruses kuivendatud.

Joonis 17. Põllumassiivid planeeringuala ümbruses (aluskaart: Maa-amet, 05.12.2023; põllumassiivid:

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), 05.12.2023).

Ilmatsalu jõgi ning selle lõunakallas on Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratud Rahinge-Ilmatsalu

väärtusliku maastiku koosseisu. Ülejäänud planeeringuala väärtusliku maastiku koosseisu ei kuulu (vt ptk 3.2.2

ja joonis 11). Väärtuslikke maastikke käsitletakse olulise ressursina, mis pakub puhverdavaid ja muid

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

40 / 80

ökosüsteemi teenuseid, sh puhkeväärtusi. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ on seatud tingimuseks

olemasolevate kõlvikute säilitamine, olemasoleva teedevõrgu ja hoonete paiknemise säilitamine.

4.3. MULLASTIK

Endise Ilmatsalu kalamajandi kalakasvatustiigid katavad valdava osa planeeringualast. Tegemist on alaga, mis

on varasemalt inimtegevuse käigus muudetud ja seega looduslikku mullastikku alal säilinud ei ole. Angervaksa

kinnistul on säilinud looduslikud tingimused, alal levivad sügavad lammi- ja madalsoomullad (AM```) ja sügavad

rabamullad (R```). Planeeringualast läänes ja põhjas levivad erinevad soomullad (madalsoo- (M), siirdesoo- (S),

raba- (R) ja lammimullad (AM)). Ilmatsalu jõe lammialal kalatiikidest läänes esinevad sügavad lammi- ja

madalsoomullad (AM). Ilmatsalu jõe kallastel on lammi-gleimullad (AG). Kalatiikidest ida pool esineb veel

leostunud ja leetjat gleimulda (GO, GI), gleistunud leetjat mulda (KIg), nõrgalt leetunud mulda (LkI), leostunud

ja leetjat mulda (Ko, KI). Tellise tee äärsetel kinnistutel esineb leostunud ja leetjat mulda (GO ja GI), gleistunud

nõrgalt leetunud mulda (LKI ja LkIg) ning lammi-gleimulda (AG) (joonis 18).

Joonis 18. Mullastik planeeringualal ja lähipiirkonnas (Maa-ameti mullastiku kaardirakendus, 21.09.2023).

4.4. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

4.4.1. Aluspõhi ja pinnakate

Planeeringuala geoloogilise ehituse kirjeldamiseks on kasutatud piirkonnas varem läbi viidud uurimistööde

aruandeid (allikad: Maaparandusbüroo arhiivimaterjalid ja Maa-ameti ehitusgeoloogiliste uuringute

kaardirakendus), kuid otseselt planeeringualale jäävaid uuringupunkte leidub üksikuid. Planeeringualal on

2017. aastal Kobras AS poolt Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

41 / 80

raames teostatud geoloogiline uuring, sh geoloogilised läbilõiked puuraukude alusel, mis iseloomustab

detailselt ala geoloogilist ehitust.

Aluspõhi

Planeeringualale ning lähipiirkonda jäävate uuringupunktide järgi asuvad aluspõhja kivimid piirkonnas

maapinnast 2,5–9 m sügavusel, kusjuures Tellise tee ümbruse alal jääb liivakivi pealispind absoluutkõrgusele

ca 28 m, Raba tee ja kalatiikide vahelisel alal absoluutkõrgusele ca 32–38 m. Üldgeoloogiliste uuringute põhjal

paikneb üldplaneeringu ala ja lähipiirkond Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu aluspõhjakivimite – liivakivi

aleuroliidi ja savi vahekihtidega – avamusalal. Planeeringualast lääne ja loode poole jäävad alad paiknevad

Kesk-Devoni ladestiku Narva lademe (D2nr) avamusalal.

Pinnakate

Tartu linn asub Kesk-Eesti (Ugandi) lavamaal orgudest liigendatud lainjal moreentasandikul. Kvaternaari

vanusega saviliiv-, liivsavi- ja savimoreeniga esindatud glatsiaalsete pinnakattesetete paksus on

moreentasandikul enamasti vahemikus 2–10 m. Mattunud orgudes on moreenikihi paksus 15–100 m. Moreen

on Lõuna-Eesti piirkonnale omaselt punakaspruuni värvusega ning saviliiv- ja liivsavi koostisega. Väiksemal

määral esineb linna piires pinnakattesetetest liiva, kruusa ning madalsooturvast. Nimetatud setted esinevad

peaasjalikult Emajõe ürgoru piires (Kobras AS, 2018). Ka endise Tähtvere valla territooriumil domineerivad

pinnakattes glatsigeensed setted (moreenid), esineb ka jääjärvelisi setteid (liiv, saviliiv, liivsavi),

glatsiofluviaalseid setteid (liiv, kruus), jõesetteid (liiv), soosetteid (turvas) (OÜ Keskkonnaprojekt, 2016).

4.4.2. Maavarad

Angervaksa kinnistu jääb Sangla turbamaardla (kasutatav turbaala, maardla kood MRD0000165, registrikaardi

nr 195) plokkidele nr 19 ja 20. Plokil nr 19 on vähelagunenud turba aktiivne reservvaru paksusega 1,34 m ja

mahuga 926 tuhat tonni, ploki pindala on 781,29 ha. Plokil nr 20 on hästilagunenud turba aktiivne reservvaru

mahuga 23 472 tuhat tonni, turbakihi keskmise paksusega 2,16 m (joonis 18). Selle ploki pindala on Maa-ameti

maardlate kaardirakenduse alusel 5383,04 ha. Plokile nr 20 jääb ka Raudla kinnistu (joonis 19) (Maa-amet,

17.09.2023).

Angervaksa katastriüksus on osa suuremast turbamaardla reservvaru alast, mis on arvatud kaevandamiseks

sobivate turbaalade nimekirja (keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 87). Planeeringu eskiisjoonise kohaselt

on Angervaksa kinnistule on kavandatud golfiala rajad, mis võimaldab vajadusel maavara kasutuse, tiiktakistusi

sellele alale planeeritud ei ole.

Tellise tee 8, Golfi, Kalatiikide, Katsetiikide, Tellise tee 3, 4 ja 5 kinnistule ja osaliselt ka Tellise tee 1, 2, 5,7 ja

Spordimäe jääb ka Ilmatsalu savimaardla 1. plokk (maardla kood MRD000072, registrikaart nr 759, keraamiline

savi), mis on määratud aktiivseks reservvaruks (joonis 18). Maardla pindala on 19,55 ha, savi keskmine paksus

on 2,9 m, varu kogu maardla alal 575 tuhat kuupmeetrit (Maa-amet 17.09.2023).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

42 / 80

Joonis 19. Angervaksa ja Raudla kinnistute paiknemine Sangla turbamaardla idapiiril, andmed pärinevad aastast

1956 (Maa-amet, 17.09.2023).

Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel paiknevad ajalooliselt kujunenud olukorras nii Ilmatsalu savimaardla

Ilmatsalu külas, aga ka Vanaaseme savimaardla 2. plokk Vorbuse külas elamutega hoonestatud aktiivses

kasutuses olevatel maadel, kus võimalike karjääride avamisega või laiendamisega killustatakse olemasolevat

asustust ja halvendatakse elukeskkonda (muutused maastikus, keskkonnahäiringud jms). Ilmatsalu savimaardla

idapoolne kolmandikosa paikneb olemasoleval valdavalt korterelamutega hoonestatud elamumaal ja ühtlasi

maa-alal, mis on üldplaneeringuga määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arengualaks (Tartu linna

üldplaneering 2040+, ptk 13).

4.5. PÕHJAVESI

Endise Tähtvere valla piirkonnas on pinnakattes olev põhjavesi lokaalse levikuga. Kvaternaari veekiht on

esindatud peamiselt pinnaseveena, mis toitub sademetest. Veekiht on laialdaselt kasutusel salvkaevude ja

üksikute madalate puurkaevude kaudu. Probleemiks on veekihi kõrge nitraatioonide sisaldus ja suur

mikrobioloogiline reostus (AS Infragate Eesti, 2022).

Sügavamal paiknev põhjaveekiht on seotud Kesk-Alam-Devoni liivakivide ja aleuroliitidega, enamasti surveline

ning avamusalal, kus põhjavesi on vabapinnaline (oleneb liivakive katvate pinnasekihtide iseloomust) ja toitub

valdavalt sademete veest, on vesi reostuse eest kaitsmata. Devoni kivimitega seotud põhjavesi on looduslikult

kõrge rauaühendite sisaldusega. Vesi on mõõdukalt kare või kare. Piirkonna põhjavesi on suhteliselt madala

mineraalsusega ja põhjavees on looduslikult kõrgenenud üldraua foon (>0,1 mg/l) (AS Infragate Eesti, 2022).

Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Töö nr 2023-220 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla

Koostaja: Kobras OÜ

43 / 80