| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-1/26/22719-8 |
| Registreeritud | 10.04.2026 |
| Sünkroonitud | 13.04.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-1 Kõiki taristuid hõlmavate detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
TÖÖ NR 2023-220
Tellija: Tartu Linnavalitsus
Juhatuse liige: Erki Kõnd
KSH juhtekspert: Urmas Uri
Keskkonnaekspert, juhteksperdi abi: Noeela Kulm
Keskkonnaekspert, juhteksperdi abi:
Planeerija, maastikuarhitekt:
Margit Lillema
Teele Nigola
Kontrollija: Ene Kõnd
Objekti asukoht: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
X= 6475804,49, Y= 648727,91
ILMATSALU PIIRKONNA ÜLDPLANEERINGU
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE
ARUANNE
EELNÕU SEISUGA 27.02.2026
Veebruar 2026
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 2 / 247
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne
OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla Angervaksa (katastritunnus
83101:002:0206), Raudla (katastritunnus 83101:002:0147), Katsetiikide
(katastritunnus 83101:002:0121), Kalatiikide (katastritunnus
83101:002:0004), Spordimäe (katastritunnus 83101:001:0516), Tellise tee
(katastritunnus 83101:001:0402), Tellise tee 1 (katastritunnus
83101:002:0041), Tellise tee 2 (katastritunnus 83101:001:0401), Tellise tee 3
(katastritunnus 83101:002:0079), Tellise tee 4 (katastritunnus
83101:002:0007), Tellise tee 5 (katastritunnus 83101:002:0081), Tellise tee 6
(katastritunnus 83101:002:0066), Tellise tee 7 (katastritunnus
83101:002:0197), Tellise tee 8 (katastritunnus 79301:001:1250) ja Golfi
(79301:001:1251) katastriüksused.
TÖÖ EESMÄRK: Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga kavandatava elluviimisega kaasneva
eeldatava olulise keskkonnamõju hindamine ning keskkonnakaalutluste
arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel,
kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ja säästva arengu edendamine.
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine
TÖÖ TELLIJA: Tartu Linnavalitsus
Raekoja plats 1a
50089 Tartu
Indrek Ranniku
Tel 736 1262
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 5665 1909
http://www.kobras.ee
Ekspertgrupp: Urmas Uri – KSH juhtekspert, geoloog/keskkonnaekspert (omab ka KMH
litsentsi KMH0046)
Tel 565 9425
Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0159)
Tel 5693 9300
Margit Lillema – keskkonnaekspert
Marite Paat – keskkonnaekspert
Kadri Hänni – keskkonnaekspert
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 3 / 247
Teele Nigola – planeerija, maastikuarhitekt
Konsultandid: Erki Kõnd – hüdrotehnikainsener
Priit Paalo – planeerija
Urmas Sellis – ornitoloog, Kotkaklubi liige
Jaanus Elts – ornitoloog
Tehniline kontroll: Ene Kõnd
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 4 / 247
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;
• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;
• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;
• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;
• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;
• Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;
• Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 5 / 247
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................................................... 8
2. ÜLDPLANEERINGU ÜLEVAADE .................................................................................................................................................... 8
2.1. ÜLDPLANEERINGU ROLL RUUMILISES PLANEERIMISES ....................................................................................................................... 8
2.2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................................................................................ 9
2.3. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE JA ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................... 13
2.4. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUS ........................................................................................................................................................... 15
2.5. TÄPSUSTATUD ESKIISJOONISE KIRJELDUS .......................................................................................................................................... 18
3. SEOSED KESKKONNAEESMÄRKIDEGA JA STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................ 26
3.1. SEOSED KESKKONNAEESMÄRKIDEGA ................................................................................................................................................ 26
3.2. SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ....................................................................................... 30
3.2.1. TARTU MAAKONNAPLANEERING 2030+ ...................................................................................................................................... 30
3.2.2. TARTU LINNA ÜLDPLANEERING 2040+ ........................................................................................................................................ 35
3.2.3. TARTU LINNA ARENGUKAVA 2025-2035 .................................................................................................................................... 45
3.2.4. DETAILPLANEERINGUD .................................................................................................................................................................... 46
3.2.4.1. KALATIIKIDE KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING ........................................................................................................ 47
3.2.4.2. RABA TEE 7 JA LAO MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING ..................................................................................... 47
3.2.4.3. JÄRVE TEE 15 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING ...................................................................................................... 48
4. PLANEERITAVA ALA JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING MÕJUALA
ULATUS ............................................................................................................................................................................................... 48
4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS ................................................................................................................................................................. 50
4.2. MAASTIK .............................................................................................................................................................................................. 57
4.3. MULLASTIK ........................................................................................................................................................................................... 59
4.4. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED .............................................................................................................. 60
4.4.1. ALUSPÕHI JA PINNAKATE ................................................................................................................................................................ 60
4.4.2. MAAVARAD ...................................................................................................................................................................................... 63
4.4.3. PÕHJAVESI ........................................................................................................................................................................................ 64
4.4.4. RADOONIRISK .................................................................................................................................................................................. 66
4.5. PINNAVESI ............................................................................................................................................................................................ 68
4.5.1. ILMATSALU JÕGI ............................................................................................................................................................................... 68
4.5.2. TEISED PLANEERINGUALAL JA SELLE LÄHIALAL PAIKNEVAD VEEKOGUD ...................................................................................... 72
4.5.3. ÜLEUJUTUSOHUGA ALA ................................................................................................................................................................... 74
4.6. PLANEERINGUALAL JA SELLE LÄHIALAL PAIKNEVAD MAAPARANDUSEHITISED .............................................................................. 76
4.7. VÄLISÕHU KVALITEET .......................................................................................................................................................................... 77
5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKKU KUULUVAD ALAD ................................... 78
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 6 / 247
5.1. KÄREVERE LOODUSKAITSEALA, KÄREVERE LOODUS- JA LINNUALA ................................................................................................ 79
5.2. ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA, ALAM-PEDJA LOODUS- JA LINNUALA .................................................................................... 82
5.3. PÜSIELUPAIGAD ................................................................................................................................................................................... 84
5.4. KAVANDATAVAD (PROJEKTEERITAVAD) LOODUSKAITSEALAD ......................................................................................................... 85
5.5. LIIGIKAITSE ........................................................................................................................................................................................... 87
5.6. MUINSUSKAITSE- JA PÄRANDKULTUURIOBJEKTID ............................................................................................................................ 89
5.7. REKREATSIOON .................................................................................................................................................................................... 90
6. EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD ......................................................................................................................................... 92
6.1. MÕJU PROGNOOSIMISE MEETODID .................................................................................................................................................. 92
6.2. KOOSTATAVA ÜLDPLANEERINGU JA SELLE ALTERNATIIVSETE LAHENDUSTE KIRJELDUS ................................................................ 93
6.3. MÕJU MAAKASUTUSELE ..................................................................................................................................................................... 94
6.4. MÕJU MAASTIKULE ............................................................................................................................................................................. 97
6.5. MÕJU LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMISELE ................................................................................................................................. 100
6.6. MÕJU PINNAVEELE ........................................................................................................................................................................... 106
6.6.1. ELAMUALA JA SADAMA RAJAMISE NING ILMATSALU JÕE PUHASTAMISE MÕJU ILMATSALU JÕE, SULAOJA JA EMAJÕE
VEEKVALITEEDILE JA -REŽIIMILE .................................................................................................................................................. 106
6.6.2. GOLFIALA RAJAMISE MÕJU ILMATSALU JÕE, SULAOJA JA EMAJÕE VEEREŽIIMILE JA -KVALITEEDILE .................................... 117
6.6.3. MÕJU EMAJÕELE .......................................................................................................................................................................... 124
6.6.4. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEKUD ................................................................................................................ 125
6.6.5. EHITISED, MILLE RAJAMISEKS EI OLE EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE VAJALIK ............................................................. 138
6.7. MÕJU PÕHJAVEELE ........................................................................................................................................................................... 146
6.8. MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE ............................................................................................................................................................ 150
6.9. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ................................................................................................................................. 155
6.9.1. MÕJU LINNUSTIKULE .................................................................................................................................................................... 162
6.9.2. MÕJU KÄREVERE LOODUSKAITSEALALE ...................................................................................................................................... 170
6.9.3. MÕJU KALAKOTKA ELUPAIGALE, SH TÜKI KALAKOTKA PÜSIELUPAIGALE ................................................................................. 172
6.9.4. MÕJU KÄREVERE LINNU- JA LOODUSALALE............................................................................................................................... 174
6.9.5. MÕJU ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALALE ................................................................................................................................ 180
6.9.6. MÕJU ALAM-PEDJA LINNU- JA LOODUSALALE ......................................................................................................................... 180
6.9.7. MÕJU TEISTELE KAITSEALUSTELE LIIKIDELE ................................................................................................................................. 183
6.10. VÕÕRLIIKIDE KASVATAMISEGA SEOTUD AVARIIRISKID ............................................................................................................... 188
6.11. MÕJU INIMESTE HEAOLULE JA ELUKVALITEEDILE ........................................................................................................................ 193
6.12. RADOONIRISKI ENNETAMINE ........................................................................................................................................................ 202
6.13. JÄÄTMETEKKEST JA -KÄITLUSEST TINGITUD MÕJUD ................................................................................................................... 203
6.14. VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE........................................................................................................................................ 204
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 7 / 247
6.15. KOOSMÕJU JA KUMULATIIVNE MÕJU TEISTE PIIRKONNAS OLEMASOLEVATE JA KAVANDATAVATE TEGEVUSTEGA .............. 211
6.16. TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI STRATEEGILIST PLANEERIMISDOKUMENTI ELLU EI VIIDA ..................................................... 216
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU NEGATIIVSE MÕJU ENNETAMISE JA
VÄHENDAMISE MEETMED ....................................................................................................................................................... 217
8. ÜLEVAADE KSH ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSTEST ................................................................... 230
9. KESKKONNASEIRE MEETMED ................................................................................................................................................. 230
10. LÜHIKOKKUVÕTE ......................................................................................................................................................................... 231
11. KASUTATUD MATERJALID ........................................................................................................................................................ 238
LISAD
Lisa 1. Tartu linnas ilmatsalu ja tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
ja avalikustamise käigus esitatud ettepanekud
Lisa 2. Tähtvere jahiselts mtü arvamus 07.01.2024
Lisa 3. Täpsustatud eskiisjoonis (seisuga 03.02.2026)
Lisa 4. Ilmatsalu jõe hüdroloogilised andmed (keskkonnaagentuur, 14.10.2024)
Lisa 5. Ilmatsalu jõe settepaksuse ja veesügavuse mõõdistused (2022, 2024)
Lisa 6. Maa-ameti seisukoht (13.05.2022 kiri nr 7-1/22/8277-2)
Lisa 7. Ilmatsalu kalatiikide põhjasetete geoloogiline uuring (kobras as, 2016)
Lisa 8. Jaanus eltsi ekspertarvamus (25.04.2022)
Lisa 9. Urmas sellise ekspertarvamus (18.05.2022)
Lisa 10. Tartu linnas ilmatsalu ja tüki küla osa üldplaneeringu liiklusuuringud (liikluslahendus oü, 2024)
Lisa 11. Põllumajandus- ja toiduameti seisukoht (30.06.2022 kiri nr 6.2-2/30017)
Lisa 12. Üp ja ksh aruande eelnõude avaliku arutelu protokoll, ettepanekud ja seisukohad
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 8 / 247
1. SISSEJUHATUS
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Ilmatsalu piirkonna üldplaneering
(edaspidi ka ÜP). Üldplaneeringu eesmärk on Tartu linna alla kuuluva Ilmatsalu piirkonna ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringuga suunatakse linna ruumilist arengut, arvestades
linna arengueesmärke, -vajadusi ning olemasolevat olukorda (ruumilisi väärtusi, linna identiteeti, elanike iivet
jne).
Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 74 lõikele 4 on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik läbi
viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH eesmärk vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 311 on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste
planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline
keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Neid eesmärke on võimalik ellu viia, kuna KSH viiakse läbi
samaaegselt planeeringulahenduse väljatöötamisega. KSH on planeerimisprotsessis otsustuste tegemise
abivahendiks, mis annab võimaluse arvestada keskkonnaaspekte ja keskkonnaväärtusi planeeringu lahenduse
kujundamise käigus, mitte tagantjärele. Eeltoodut arvesse võttes on planeeringulahenduse koostamine ja
sellega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine viidud läbi samaaegselt ehk planeeringulahendus on
kujunenud läbi mõju hindamise protsessi.
Planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatavad menetlusnõuded tulenevad
planeerimisseadusest (PlanS § 77–89). Nõuded KSH aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Üldplaneeringu ja KSH algatab kohaliku
omavalitsuse volikogu otsusega (PlanS § 77 lg 1). Ilmatsalu piirkonna üldplaneering (varasema nimetusega
„Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneering“1) ja KSH on algatatud Tartu Linnavolikogu 29.06.2023
otsusega nr 139.
Käesoleva KSH raames on välja selgitatud üldplaneeringu alale kavandatud arendustegevuse võimalik mõju
looduskeskkonnale, inimeste tervisele ja heaolule ning tehtud ettepanekud võimalike negatiivsete mõjude
välistamiseks, leevendamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks.
Planeerimisseaduse § 3 lõike 4 kohaselt on KSH aruanne üldplaneeringu juurde kuuluv lisa.
2. ÜLDPLANEERINGU ÜLEVAADE
2.1. ÜLDPLANEERINGU ROLL RUUMILISES PLANEERIMISES
Üldplaneering on kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamise peamine alusdokument, mille eesmärgiks
on valla või linna territooriumi ruumilise arengu pikaajaline suunamine. See on igapäevase töövahendina
aluseks kohaliku omavalitsuse ehitustegevusele ja maakorraldusele, detailplaneeringute koostamisele ja
projekteerimistingimuste andmisele, üldplaneeringu elluviimiseks vajalike tegevuste rahastamisele ning
arengu- ja tegevuskavade koostamisele. Üldplaneeringu ülesandeks on asustust suunavate tingimuste
täpsustamine ja ruumilise arengu põhimõtetes kokkuleppimine, maakasutuse, sotsiaalse ja tehnilise taristu ning
1 Tartu Linnavalitsus otsustas 26.02.2024 protokollilise otsusega nr LV-IP-0034 nimetada planeeringu ümber Ilmatsalu
piirkonna üldplaneeringuks.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 9 / 247
rohelise võrgustiku kavandamine, kliimamuutuste ja kultuuripärandiga arvestamine ning avalikule ruumile
nõuete kehtestamine. Üldplaneeringu koostamise ja elluviimise eest vastutab kohalik omavalitsus.
Üldplaneeringuga seatakse ja täpsustatakse:
kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtted ja arengusuunad;
maakasutuse juhtotstarbed, kus konkreetsel maa-alal näidatakse üldplaneeringuga perspektiivne
kasutusfunktsioon;
ehitus- ja maakasutustingimused.
Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline (joonis 1), mis tähendab, et madalama tasandi planeeringute
koostamisel peab lähtuma kõrgema tasandi planeeringutest. Üldplaneeringu koostamisel peab arvestama
maakonnaplaneeringus seatud suundumusi. Üldplaneering kujundab ruumiotsuseid maakonnaplaneeringus
seatud suundumuste abil, tingimuste ning planeerimise põhimõtete täpsustamise, planeerimisseaduse seatud
§ 75 lõikes 1 seatud ülesannete lahendamise ning selleks maakasutusele ja ehitamisele tingimuste seadmise
kaudu. Üldplaneering on omakorda aluseks detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste
andmisele.
Joonis 1. Strateegiliste planeerimisdokumentide hierarhia (allikas: Rahandusministeerium, 2018)
2.2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Üldplaneeringu algatamise taotlus
Ilmatsalu Kala OÜ esitas 31.05.2023 taotluse algatada Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu
koostamine, mis haaraks Ilmatsalu külas neile kuuluvad Angervaksa, Katsetiikide ja endist Suurtiikide (praegune
Tellise tee 8 ja Golfi) kinnistut. Algatamisega taotleti üldplaneeringu koostamist, mille eesmärgiks on
täismõõtmelise golfiväljakute kompleksi rajamine, endiste kalatiikide alal tehisveekogu rajamine ning valdavalt
selle kallastele tiheasustusprintsiibil elamupiirkonna kavandamine.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 10 / 247
Üldplaneeringu algatamine
Tartu Linnavolikogu algatas 29.06.2023 otsusega nr 139 (KSH aruande lisa 1 koosseisus olev lisa 1) Tartu linnas
Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu koostamise ja KSH eesmärgiga määratleda põhimõtted Tartu linnas
Ilmatsalu ja Tüki külas asuvale endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamiseks ja maastikuliselt sobiva
lahendusega väikeelamute piirkonna kavandamiseks ning täpsustamaks Ilmatsalu jõe-äärse avalikult
kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimusi. Sellega seoses muudetakse Tartu linna üldplaneeringus
2040+ tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu alevikku kui kompaktse asustusega ala.
Üldplaneeringu algatamisotsusega kinnitati planeeringu esialgsed lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.
Vastavalt planeeringu algatamise otsusele hõlmab planeeringuala Tartu linnas Ilmatsalu külas Angervaksa,
Kalatiikide, Suurtiikide, Katsetiikide, Spordimäe, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4,
Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7 kinnistuid. Suurtiikide kinnistu jagamise teel moodustati 18.09.2023
Tellise tee 8 ja Golfi kinnistud. KSH aruandes käsitletakse edaspidi kehtivaid registreeritud katastriüksuseid, st
Suurtiikide kinnistust moodustatud Tellise tee 8 ja Golfi kinnistuid. Üldplaneeringu ja KSH algatamise otsuses
ei olnud planeeringuala hulgas nimetatud Golfi ja Angervaksa kinnistuga piirnevat Raudla kinnistut, ehkki
planeeringu algatamisotsuse (KSH aruande lisa 1 koosseisus olev lisa 1) lisa 1 kohaselt hõlmab planeeringuala
ka nimetatud kinnistut. Samuti on planeeringu algatamise otsuses märgitud, et planeeringuala hõlmab ka Tüki
küla. Planeeringuala suurus on ligi 200 ha. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel piirneb planeeringuala küll
Tüki külaga, kuid jääb kogu ulatuses Ilmatsalu küla piiridesse. Kuna osaliselt asub planeeringuala kehtiva Tartu
linna üldplaneeringuga 2040+ määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arengualal, siis selle baasilt on
üldplaneeringu algatamisotsusesse lisatud Tüki küla.
Planeeringuala ulatus vastavalt üldplaneeringu algatamise otsusele on näidatud joonisel 2.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 11 / 247
Joonis 2. Planeeringuala piirid vastavalt Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 otsusele nr 139
Taust, üldplaneeringu koostamise vajadus
Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ tehti
ettepanek Tartu maakonnaplaneeringu muutmiseks. Tartu maakonnaplaneeringuga oli Ilmatsalu aleviku
tiheasumi laienemisalaks määratud osa endistest Suurtiikide kinnistust (praegune Tellise tee 8 kinnistu),
üldplaneeringuga jäeti eelnimetatud maa-ala kompaktse asustuse arengualaks määramata ja selle alusel tehti
vastavasisuline muudatus ka maakonnaplaneeringus.
Praeguseks on maaomanik muutunud (juriidiline isik on sama, kuid ettevõtte omanikud on muutunud) ja ei
soovi alale päikeseparki rajada. Soov on planeeringualale laiendada Ilmatsalu aleviku tiheasustusala
(rekonstrueeritavate kalatiikide ümber), rajada Ilmatsalu jõe äärde väikesadam koos sadama- ja klubihoonega,
Golfi kinnistule 18 rajaga golfiväljak ning aastaringse kasutusega puhke- ja rekreatsiooniala. Seda eesmärki
järgides on maaomanik koostanud paar viimast aastat ka Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala
detailplaneeringut (algatatud haldusreformi eelselt endise Tähtvere Vallavolikogu 09.06.2017 otsusega nr 1-
2/23), mille koostamist ei ole tänaseks lõpetatud.
Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kujunenud olukord, kus Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala
detailplaneeringu tiheasustusala põhimõtteid järgiv lahendus oleks vastuolus Tartu linna üldplaneeringuga
2040+ ja Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+. Strateegilise dokumendiga ei saa muuta temast hierarhias
kaks astet kõrgemal seisvat strateegilist planeerimisdokumenti (ehk detailplaneeringuga ei saa muuta
maakonnaplaneeringut). Rahandusministeerium väljendas oma 09.06.2023 Tartu Linnavalitsusele saadetud
kirjas nr 15-3/3370-2 seisukohta, et kuna Tartumaa maakonnaplaneering ei näe Tellise tee 8 (toonasel
Suurtiikide kinnistul) ja Katsetiikide kinnistul ette asustuse arenguala ning enamik alast paikneb Tartu linna
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 12 / 247
üldplaneeringu kohaselt 1% tõenäosusega üleujutataval alal, kus uute hoonete ehitamisel ei ole lubatud
maapinda tõsta (maakonnaplaneeringust tulenev suunis üldplaneeringus tingimuste seadmiseks ülemääraste
riskiohtude vältimiseks), siis pole elamu- ja puhkepiirkonna rajamine maakonnaplaneeringuga kooskõlas.
Koostatava üldplaneeringuga kaalutakse võimalusi lähteseisukohtadega seatud eesmärkide ruumiliseks
lahendamiseks planeeringualal, määrates planeeringuala ruumilise arengu üldpõhimõtted ja
keskkonnatingimused. Üldplaneeringu elluviimine ja planeeringuala detailse terviklahenduse loomine toimub
läbi järgneva detailplaneeringu menetluse. Selleks esitatakse taotlus Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja
lähiala detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks ning uue, Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga vastavuses
oleva detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise aluseks on üldplaneering.
Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
Peale üldplaneeringu ja KSH algatamist koostati KSH programmi eelnõu. Pärast KSH programmi eelnõu
valmimist küsis Tartu Linnavalitsus sellele 30.10.2023 kirjaga nr 9-3.2/UP-23-001 ettepanekuid Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Transpordiametilt, Terviseametilt, Maa-ametilt, Politsei- ja
Piirivalveametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Päästeametilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt,
Kliimaministeeriumilt, Elva Vallavalitsuselt, võrguettevõtetelt ja huvitatud isikutelt, 31.10.2023 ja 03.11.2023
kirjaga nr 9-3.1/UP-23-001 maaomanikelt ning 09.11.2023 kirjaga nr 9 3.1/UP-23-001 Greenway Holding OÜ-lt.
Omapoolsed arvamused või ettepanekud KSH programmi kohta edastas Maa-amet 22.11.2023 (kiri nr 6-
3/23/15628-2), Elering AS 23.11.2023 (kiri nr 11-4/2023/900-1), Keskkonnaamet 24.11.2023 (kiri nr 6-
5/23/15283-3), Terviseamet 24.11.2023 (kiri nr 9.3-4/23/4879-3), Põllumajandus- ja Toiduamet 30.11.2023 (kiri
nr 6.2-6/9541-1), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 01.12.2023 (kiri nr 14-3/3134 1), Politsei- ja
Piirivalveamet 01.12.2023 (kiri nr 2.1-3/41222-2) ning Kliimaministeerium 11.12.2023 (kiri nr 7-15/23/3413-3).
Transpordiamet teavitas 23.11.2023 (kiri nr 7.2-1/23/22719-2), et neil puuduvad hetkel ettepanekud
planeeringu ja KSH koostamisele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loobus 27.11.2023 (kiri nr 16 6/23
10415 003) pädevuse puudumise tõttu üldplaneeringu ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamise kooskõlastamisest. Asjaomastelt asutustelt ja huvitatud isikutelt saabunud
seisukohad KSH programmi kohta ja nendega arvestamine on esitatud KSH aruande lisa 1 (KSH programm)
koosseisus olevas lisas 4.
Tähtvere Jahiselts MTÜ-lt tähtajaks arvamusi ega ettepanekuid ei laekunud. Kuna planeeringuala hõlmab
rohevõrgustiku tugialale jäävat Angervaksa kinnistut, palus Kobras OÜ 27.12.2023 e-kirja teel jahiseltsilt
täiendavalt arvamust. Tähtvere Jahiselts MTÜ teatas 07.01.2024 vastuskirjas, et nad ei ole Angervaksa kinnistule
rajatava golfiväljaku vastu, kuid paluvad võimalike ulukikahjude vältimiseks kaasata end rajatava golfiväljaku
planeerimise protsessi (lisa 2).
Arvestades esitatud ettepanekuid, toimunud maakorraldustoiminguid ja täiendavaid konsultatsioone
linnavalitsuste eri osakondadega, parandati ja täiendati planeeringu koostamise lähteseisukohti.
Üldplaneeringu lähteseisukohtade muutmiseks tehti 26.02.2024 protokolliline otsus nr LV-IP-0034. Samuti
täiendati edastatud seisukohtade alusel asjakohases ulatuses KSH programmi eelnõud. Tartu Linnavalitsus
informeeris 04.04.2024 kirjaga nr 9-3.2/UP-23-001 asjaomaseid asutusi ja huvitatud isikuid planeeringule
saabunud ettepanekutega arvestamisest ning edastas neile täiendatud planeeringu lähteseisukohad ja KSH
programmi koos asjakohaste selgitustega.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 13 / 247
Tartu Linnavalitsus otsustas 26.02.2024 protokollilise otsusega nr LV-IP-0034 jätta Tüki küla nimetus
planeeringu pealkirjast välja ning arusaadavuse eesmärgil nimetada planeering ümber Ilmatsalu piirkonna
üldplaneeringuks. Planeering otsustati ümber nimetada üldplaneeringu eelnõu esitamisel avalikustamisele.
Avalik väljapanek ja arutelu
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu oli
avalikul väljapanekul 19.05.2025–30.06.2025. Avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekute ja linna
seisukohtade tutvustamiseks toimus avalik arutelu 11.08.2025 kell 18 Ilmatsalu põhikooli saalis. Ettepanekuid
esitasid Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Eesti Geoloogiateenistus ja kaheksa eraisikut. Terviseametil,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil, Politsei- ja Piirivalveametil ning Päästeametil täiendavad
ettepanekud puudusid. Esitatud ettepanekute ja seisukohtadega saab tutvuda KSH aruande lisas 12.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt on koostatud üldplaneeringu lahendusele vastavat
detailplaneeringut. Seda küll n-ö mitteametlikult, kuna 2017. aastal algatatud detailplaneeringu menetlusega
ei ole võimalik pärast üldplaneeringu kehtestamist jätkata, vaid tuleb algatada üldplaneeringuga kooskõlas
olev detailplaneering. Üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu täpsusastmele vastava planeeringu
koostamine on olnud arendaja enda huvi ja initsiatiiv. KSH lisana (lisa 3) on esitatud üldplaneeringu algatamise
juurde esitatud planeeringu eskiisjoonise baasil edasiarendatud eskiislahendus, mida on täiendatud lähtuvalt
üldplaneeringu koostamisel kujunenud lahendusest (edaspidi täpsustatud eskiisjoonis või täpsustatud
eskiislahendus). Täpsustatud eskiisjoonis illustreerib arendaja nägemust ala edasisel ja täpsemal planeerimisel.
KSH koostamise raames on välja selgitatud kavandatud arendustegevuse võimalik mõju looduskeskkonnale,
inimeste tervisele ja heaolule ning tehtud ettepanekuid võimalike negatiivsete mõjude välistamiseks,
leevendamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks. Kuna Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu koostamisega
paralleelselt koostatakse Ilmatsalu Kala OÜ initsiatiivil planeeringulahendust detailplaneeringu täpsusastmes,
siis on üldplaneeringuga kavandatut ning sellega kaasnevaid mõjusid olnud võimalik käsitleda
detailplaneeringu täpsusastmes.
2.3. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE JA ISELOOMUSTUS
Planeeringuala hõlmab järgmiseid Tartu linnas Ilmatsalu külas asuvaid katastriüksuseid: Angervaksa
(katastritunnus 83101:002:0206), Raudla (katastritunnus 83101:002:0147), Katsetiikide (katastritunnus
83101:002:0121), Kalatiikide (katastritunnus 83101:002:0004), Spordimäe (katastritunnus 83101:001:0516),
Tellise tee (katastritunnus 83101:001:0402), Tellise tee 1 (katastritunnus 83101:002:0041), Tellise tee 2
(katastritunnus 83101:001:0401), Tellise tee 3 (katastritunnus 83101:002:0079), Tellise tee 4 (katastritunnus
83101:002:0007), Tellise tee 5 (katastritunnus 83101:002:0081), Tellise tee 6 (katastritunnus 83101:002:0066),
Tellise tee 7 (katastritunnus 83101:002:0197), Tellise tee 8 (katastritunnus 79301:001:1250) ja Golfi
(katastritunnus 79301:001:1251). Planeeringuala suurus on ca 200 ha ning jääb Tartu linna keskmest
linnulennult ca 10 km kaugusele (joonis 3).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 14 / 247
Joonis 3. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa-amet, 17.09.2024)
Planeeringuala läbib Linnu tee, mis saab alguse Ilmatsalu paisjärve ääres paiknevalt Järve teelt, kulgedes kagu-
edela suunaliselt läbi Golfi ja Laeva metskond 64 kinnistu, ning samuti Järve teelt alguse saav Tenno tee, mis
kulgeb valdavalt põhjasuunas kuni Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teeni välja. Linnu tee on kasutusel Linnutee
matkarajana (vt täpsemalt ptk 5.7). Planeeringuala idapiiril paikneb Järve tee. Planeeringuala lõunaosas piirneb
Golfi kinnistu osaliselt Raba teega, mis ühineb planeeringualast idas Järve teega.
Ala läbivad Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja (vt täpsemalt ptk 4.5.1 ja 4.5.2).
Planeeringualast põhja suunda jääb Kärevere looduskaitseala ja läände Ilmatsalu turbaraba (vt täpsemalt ptk
5.1 ja 4.4.2).
Planeeringualal asuvad kalakasvatustiigid on juba pikema aja vältel olnud kasutusest väljas. Tiigid on osaliselt
kinni kasvanud ning visuaalselt domineerib amortiseerunud tehismaastik. Tänaseks on Tellise tee 8
katastriüksusel asuvate suuremate tiikide settest puhastamisega juba alustatud (joonis 4). Kalatiikide
puhastamine toimub vastavuses Ilmatsalu Kala OÜ-le väljastatud keskkonnaloas nr L.VV/330941 toodud
tingimustele. Planeeringu elluviimisel likvideeritakse kasutusest väljas olev tehismaastik ning rajatakse elamu-
ja puhkepiirkond, mis moodustab ümbritsevate Ilmatsalu küla ja Ilmatsalu aleviku ning Tüki külaga terviku.
Planeeringu rakendumisel antakse maakasutusele uus funktsioon, mis vähendab kasutuseta ja rikutud maastike
osakaalu Eestis ning tagab Tartu linna ääreala kasutuselevõtu elu- ja puhkepiirkonnana ning piirkonna
elujõulisena hoidmise. Amortiseerunud kalakasvatustiikide asemele tehisjärve rajamine tõstab ala maastikulist
väärtust ja seob selle ümbritseva looduskeskkonnaga, võimaldades samal ajal väiksemas mahus kala
kasvatamisega jätkata. Planeeringu rakendumisel luuakse esteetilisem keskkond piirkonna elanikele ning
mitmekesistatakse puhke- ja spordivõimalusi Tartu linnas.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 15 / 247
Joonis 4. Vaade planeeringualale kirde poolt (Foto: Maa-amet, pildistuse aeg 10.05.2023)
2.4. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUS
Üldplaneeringu eelnõuga kavandatakse kompaktse asustuse arenguala ja asustusüksuse Ilmatsalu aleviku
tiheasustusala laiendamist planeeringuala poolitavast Ilmatsalu jõest põhja poole kavandatava golfiala ja
elamupiirkonna ulatuses. Ilmatsalu aleviku laiendamine on põhjendatud maastikuliselt sobiva lahendusega
väikeelamute piirkonna arendamiseks ja endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamiseks.
Üldplaneeringu alale määratakse järgmised maakasutuse juhtotstarbed: väikeelamu maa-ala, puhke-, spordi-
ja kultuurirajatise maa-ala, sadama maa-ala, veekogu maa-ala, roheala, tee ja tänava maa-ala, supelranna maa-
ala, parkimisehitise maa-ala ning tootmismaa-ala.
Planeeringuala põhjaosas nähakse ette veekogu maa-ala, kuhu täpsustatud eskiisjoonise alusel planeeritakse
rajada tehisjärv koos väikese saarega. Planeeringuala idaossa on kavandatud väiksem tehisjärv ja kraav, millele
jääb sissevoolu laiendina väike sopistus. Tehisjärved on plaanis kraaviga omavahel ühendada, tagades seeläbi
veevahetuse tehisjärvede vahel. Tehisjärvedesse juhitakse vesi Ilmatsalu jõe osaks olevast Ilmatsalu paisjärvest.
Veekogude ümber kavandatakse grupiti väikeelamumaad, mille osas on moodustatud kaks iseseisvat
arhitektuuriüksust: ILM11 ja ILM13.
Suurema tehisjärve ümber asuvad väikeelamumaad ning Katsetiikide kinnistule kavandatavad elamumaad on
liigitatud arhitektuuriüksusesse ILM11, kus planeeringu ehitustingimuste kohaselt on lubatud nii üksikelamute
kui paariselamute ehitamine. Krundile on lubatud rajada üks elamu ja lisaks kuni kaks abihoonet. Keelatud on
pikad juurdepääsuteed kruntidele ning kohustus on järgida ehitusjoont.
Arhitektuuriüksus ILM13 on moodustatud väiksemat tehisjärve ja Tellise teed ümbritsevale alale. Viimati
mainitud arhitektuuriüksusel on lubatud nii ridaelamute, üksikelamute kui paariselamute ehitamine. Kruntidele
Ligikaudne üldplaneeringu ala
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 16 / 247
Tellise tee 4 ja Tellise tee 6 on lubatud kuni 6 korteriga korterelamute ehitamine. Hoonete korruselisus tuleb
määrata ühtsena elamugruppide kaupa. Ridaelamute bokside suurim lubatud arv ühes lahushoones on kuni 8,
Tellise tee 1 krundil kuni 6. Nende arv täpsustatakse lõpliku ruumilise lahendusega detailplaneeringu käigus,
kus see võib olla sõltuvalt krundi asukohast, suurusest ja kujust ka väiksem. Arhitektuuriüksuse ILM13 puhul
ehitusjoone järgimise nõuet ei seata. Arhitektuuriüksus ILM13 on moodustatud ka Tellise tee 7 kinnistule, kuhu
üldplaneeringu eelnõuga kavandatakse tootmismaa juhtotstarbega ala. Arhitektuuriüksuse ehitustingimuste
kohaselt tuleb Tellise tee 7 kinnistul säilitada ja restaureerida tellisetehase korsten, kõrvalasuvate hoonete
ümberehitamisel ja laiendamisel tuleb tagada korstna ja selle ümber oleva vaba ruumi säilitamine ning
algupärane ruumiline kontekst. Nimetatud tingimused seatakse eesmärgiga säilitada väärtuslik ehituspärandi
objekt.
Mõlemal arhitektuuriüksusel tuleb maa-alade planeerimisel ja projekteerimisel kujundada tänavalõikude kaupa
ühtne ruumiline arhitektuurne keskkond. Üksik- ja kaksikelamu krundi minimaalne lubatud suurus on 1500 m2,
tehisjärve äärsetel kruntidel 3000 m2 ning lubatud korruselisus 2, abihoonetel 1. Krundi suurim lubatud
täisehitus kuni 3300 m² krundil on kuni 15%, üle 3300 m² krundi puhul kuni 10%, olenevalt krundi kujust,
lähipiirkonna krundistruktuurist ning ruumilise sobivuse korral võib see ühekorruseliste hoonete puhul ja/või
abihoone puhul olla kuni 15%. Ridaelamuboksil (arhitektuuriüksus ILM13) krundina või ehitusüksusena on
krundi minimaalne lubatud suurus arvestuslikult 500 m².
Mõlemal arhitektuuriüksusel on tänaval nõutav ühepoolse kõnnitee kavandamine. Eelistatud on
taastuvenergialahenduste ja passiivse kütte- ja jahutuspõhimõtete kasutamine. Tehisjärvede kaldale on lubatud
rajada paadi- ja/või ujumissillad tingimusel, et nende vahekaugus on vähemalt 200 m ja rajamine ei ole
vastuolus looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) paragrahvis 34 sätestatud kalda kaitse eesmärkidega.
Suurema tehisjärve edelaossa on üldplaneeringu eskiisjoonise kohaselt kavandatud supelranna maa-ala, kuhu
on lubatud püstitada puhkamiseks ja suplemiseks vajalikke rajatisi, nagu spordi- ja mänguvahendid ning -
platsid, pingid, vetelpääste vaatlustornid, hüppetornid, teisaldatavate tualettide alused, talisuplejate soojakud,
liumäed, piknikupaviljonid, terrassid, riiete vahetuskabiinid, välisvalgustus jms, teenindavad parklad ja
juurdepääsuteed veekogule. Samuti määratakse üldplaneeringu eelnõuga teisaldatavate saunade aastaringse
paigaldamise võimalus.
Tehisjärve ümber planeeritud väikeelamu gruppide vahele on kavandatud avalikult kasutatavad rohealad, mis
võimaldavad vaba juurdepääsu tehisjärvele. Rohealad on planeeritud ka Ilmatsalu jõe kallastele ning Järve tee
äärde väiksema tehisjärve juurde (ca 300 m x 50 m suurune ala). Ilmatsalu jõe lõunakaldale ette nähtud roheala
tagab Linnutee matkaraja vaba kasutamise.
Üldplaneeringu eelnõuga on elamupiirkonda ümbritsevana ja kohati läbivana planeeritud tee- ja tänava maa-
ala, samuti on tee- ja tänava maa-ala kavandatud planeeringuala lõunaossa, paralleelselt Ilmatsalu jõega.
Planeeringuala idaossa, Linnutee matkaraja algusesse, kavandatakse parkimisehitise maa-ala, kuhu nähakse
ette parkla matkaraja külastajatele ja liikuvuskeskus. Planeeringualaga piirneva Järve tee (tee nr 7930276)
äärde on kavandatud mõlemal pool sõiduteed paiknev jalg- ja jalgrattatee.
Ilmatsalu jõe äärde, Sulaoja suudmega piirnevale alale, kavandatakse sadama maa-ala väikesadama
(paadisadama) rajamiseks ning jõe vasakkaldale tee- ja tänava maa-ala sadamani viiva tee tarbeks.
Sadamakrundi osas on moodustatud arhitektuuriüksus IMT3, kuhu üldplaneeringu kohaselt on lubatud rajada
kuni kahekorruseline sadamahoone koos selle teenindamiseks vajalike ehitistega. Sadamas on lubatud pakkuda
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 17 / 247
toitlustus- ja kaubandusteenust ning majutusteenust, kuid nimetatud otstarbega ruumide osakaal hoones peab
olema alla 50%. Hoone mahus on lubatav ka linnuvaatluskoha rajamine. Muus osas tuleb hoones kavandada
ruumid sadamateenuste tagamiseks.
Krundi ehitusõigus määratakse detailplaneeringuga põhimõttel, kus oleks tagatud kõrghaljastus, parkimine ja
avatud piisava laiusega jalakäigukoridor jõe kaldalt Linnutee matkarajale. Krundile tuleb kavandada vähemalt
10% osas kõrghaljastust. Sadama krundil on piirete rajamine lubatud, kuid Linnutee matkaraja koridor peab
olema varustatud jalgväravatega ning ööpäevaringselt avatud. Krundistruktuuri osas määratakse tingimus,
mille kohaselt peab sadama teenindamiseks vajalike ehitiste maa koos akvatooriumiga jääma ühele krundile.
Üldplaneeringu eelnõuga on määratud võimalik sadama ala.
Planeeringuala kesk- ja lõunaossa on kavandatud puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste maa-ala, millest
idapoolseim ala jääb arhitektuuriüksusele ILM13 ning lääne- ja lõunapoolse ala osas on moodustatud
arhitektuuriüksused ILM2 ja IMT2. Kõikidel nimetatud arhitektuuriüksustel tuleb järgida vastavale
juhtotstarbele üldplaneeringuga määratud üldtingimusi ning arhitektuuriüksuse osas kehtestatavaid
ehitustingimusi.
Üldplaneeringu kohaselt on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-alale võimalik püstitada rajatisi, nagu
seikluspark, laste mänguväljak, laululava, botaanikaaed, terviserajad, velodroom, väliujula, vabaõhu
tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, staadion, spordi otstarbeline sildumisala, kogunemiskoht (iseseisev
jaanikuplats, kiigeplats, hiiekoht jne). Toetava otstarbena on lubatud kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga
teenindus- ja toitlustushoonete maa-ala juhul, kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Detailplaneeringut
koostamata on lubatud toetav otstarve krundi hoonestuse brutopinnast kuni 10% ulatuses.
Tellise tee 2 katastriüksuse põhjapoolsele osale on määratud puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala ning
lasteaia vms ühiskondliku hoone maa-ala juhtotstarve, lõunapoolsele osale vaid puhke-, spordi- ja
kultuurirajatise maa-ala juhtotstarve. Arhitektuuriüksuse ILM13 ehitustingimuste kohaselt on Tellise tee 2
krundile võimalik ehitada lasteaed. Lasteaia kavandamisel on võimalik selle ehitamiseks vajaliku moodustatava
krundi osas muuta maa-ala juhtotstarvet ühiskondliku hoone maaks.
Arhitektuuriüksuse ILM2 eesmärgiks on täismõõtmelise golfiväljaku ehitamine ning Ilmatsalu jõe rohekoridori
maa reserveerimine ja kujundamine. Golfiala kavandamisel tuleb arvestada Ilmatsalu jõe kaldakaitseliste
piirangutega, piki jõge kulgeva rohelise võrgustiku koridoriga ja avalikult kasutatava puhkekoridoriga.
Jõepoolsel küljel ei ole piirete rajamine golfiväljaku piiramiseks lubatud, haljastus ja heakord tuleb kavandada
vastavalt golfiala spetsiifikale.
Arhitektuuriüksuse IMT2 eesmärgiks on täismõõtmelise golfiväljaku ja teenindushoone ehitamine ning
Linnutee matkaraja ja Ilmatsalu jõe rohekoridori maa reserveerimine ja nende kujundamine. Erandina on
golfiväljaku kavandamisel lubatav ette näha seda teenindava hoonestu (sh toitlustus) ja parkla kavandamine.
Teenindushoonete ehitisealune pind, hoonestusala asukoht, ehitiste kõrgus ja põhilised arhitektuursed näitajad
määratakse detailplaneeringuga arvestades ümbritsevat keskkonda (sh paiknemist üleujutusalal). Piirdeid ei ole
golfiväljaku piiramiseks lubatud rajada, samuti ei ole piirete püstitamine lubatud matkarajale ja sildadele
suunduvatele jalgradadele. Arvestada tuleb Ilmatsalu jõe kaldakaitseliste piirangutega, piki jõge kulgeva
rohelise võrgustiku koridoriga ja avalikult kasutatava puhkekoridoriga. Haljastus ja heakord tuleb kavandada
vastavalt golfiala spetsiifikale, rohevõrgustiku koridoriga kattuvale golfialale ei ole lubatud ehitada liikumist
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 18 / 247
takistavaid rajatisi. Samuti määratakse, et juhul, kui golfiväljakuid ei rajata, ei ole raadamine Angervaksa ja
Raudla kinnistutel lubatud.
Arhitektuuriüksuste ILM2 ja IMT2 ehitustingimuste kohaselt määratakse golfiväljaku rajatiste asukoht,
tehnilised näitajad jms detailplaneeringu alusel koostatava ehitusprojektiga. Mõlema arhitektuuriüksuse puhul
lisatakse tingimus, mille kohaselt ei kuulu Golfi kinnistust üldplaneeringuga määratud juhtotstarbekohased
moodustatavad golfiväljaku krundid täiendavale jagamisele ning sadamani viiva tee ja jõe vahele tuleb
Ilmatsalu jõega külgnevast ja ümber sadamaala kulgevast teest, matkarajast ja looduslikust haljasmaast
moodustada iseseisev krunt/kinnistu. Samuti märgitakse, et asjaolude muutumisel võib puhke-, spordi- ja
kultuurirajatise maa-ala arendamise eesmärk muutuda ja olla mõne muu alale kehtestatud juhtotstarbekohase
tegevuse kavandamine.
Üldplaneeringu eelnõu kohaselt täpsustatakse Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldal kohaliku tasandi rohevõrgustiku
koridori maa-ala piire ning määratakse elamupiirkonda rajatavad veekogud rohevõrgustiku koridori koosseisu.
Planeeringuga täpsustatakse rohevõrgustiku maakasutus- ja ehitustingimusi. Lisaks arvatakse planeeringuala
kohaliku tasandi Rahinge-Ilmatsalu väärtusliku maastiku koosseisust välja.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõus nähakse ette Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala
muutmine ning Ilmatsalu aleviku laiendamine kavandatava väikeelamu maa-ala, sellega piirnevate
tehisveekogude, lähialale jäävate rohealade ning Ilmatsalu jõest põhja poole jääva puhke- spordi ja
kultuurirajatiste maa-ala ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tehakse ettepanekud maakonnaplaneeringu
muutmiseks.
Planeeringulahenduses on oluliseks peetud grupeeritud elamupiirkondade maastikulist sidusust ümbritsevaga,
mis väärtustab piirkonda kui tervikut. Planeeringulahenduse elluviimisel mitmekesistuvad võimalused puhkuse
ja vaba aja veetmiseks Ilmatsalu piirkonnas ja Tartu linnas tervikuna.
2.5. TÄPSUSTATUD ESKIISJOONISE KIRJELDUS
Täpsustatud eskiisjoonise (lisa 3) kohaselt plaanitakse Tellise tee 8, Katsetiikide, Kalatiikide, Golfi, Angervaksa
ja Raudla kinnistutele jääv maa-ala võtta kasutusele elamu- ja puhkepiirkonnana, mis vähendab kasutuseta ja
rikutud maastike osakaalu Eestis. Kontseptsiooni keskmes on rohelusega ümbritsetud kobarküla, mis on
moodustatud kavandatavate tehisjärvede kallastele. Planeeringuala läbiva Ilmatsalu jõe kaldale kavandatakse
väikesadam ning lõunapoolsele alale veesilmadega golfiväljak.
Eelnevast tulenevalt on planeeringuala jagatud selle kasutust silmas pidades kolmeks:
• Täpsustatud eskiisjoonise (lisa 3) kohaselt plaanitakse Tellise tee 8, Katsetiikide, Kalatiikide,
Golfi, Angervaksa ja Raudla kinnistutele jääv maa-ala võtta kasutusele elamu- ja
puhkepiirkonnana, mis vähendab kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu Eestis.
Kontseptsiooni keskmes on rohelusega ümbritsetud kobarküla, mis on moodustatud
kavandatavate tehisjärvede kallastele. Planeeringuala läbiva Ilmatsalu jõe kaldale kavandatakse
väikesadam ning lõunapoolsele alale veesilmadega golfiväljak. Eelnevast tulenevalt on
planeeringuala jagatud selle kasutust silmas pidades kolmeks: elamupiirkonnad paiknevad
planeeringuala põhjaosas,
• Ilmatsalu jõe väikesadam jääb planeeringuala keskossa,
• golfikompleks jääb planeeringuala lõunaossa.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 19 / 247
Tellise tee 8 katastriüksusele plaanitakse kolme kalakasvatustiigi asemele rajada tehisjärv veepeegli pindalaga
ca 38,7 ha, keskmise sügavusega 3 m (2,5-3,5 m). Oma ilmelt ja funktsionaalsuselt on tegemist eelkõige
puhkeotstarbelise tehisjärvega.
Tulenevalt looduskaitseseadusest kohaldub tehisjärvele pärast Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS)
kandmist 100 m laiune piiranguvöönd (LKS § 37 lg 1 p 2) ja 50 m laiune ehituskeeluvöönd (LKS § 38 lg 1 p 4).
Lisaks kohaldub tehisjärvele veeseaduses (edaspidi ka VeeS) sätestatud veekaitsevöönd ulatusega 10 m (VeeS
§ 118 lg 2 p 2).
Pärast kavandatava arenduse elluviimist määratakse Ilmatsalu jõgi planeeringuala ulatuses avalikult
kasutatavaks veekoguks. Kavandatavaid tehisveekogusid ei määrata avalikeks ega avalikult kasutavateks
veekogudeks, kuid suure tehisjärve ääres jäävad avalikult kasutatavaks supelranna ala ja haljasalad.
Täpsustatud eskiislahenduse koostamise käigus telliti Keskkonnaagentuurilt Ilmatsalu jõe hüdroloogilised
andmed planeeringualale suubuvas punktis, Ilmatsalu jõe ja Järve tee ristumiskohas (koordinaatidel X=
6475364.66, Y= 649399.17). Keskkonnaagentuur esitas jõe hüdroloogilised andmed 14.10.2024 (lisa 4).
Arvutuste teostamisel ei arvestatud majanduslikku tegevust selles piirkonnas ja arvesse võeti tegelikud
mõõtmisandmed.
Ilmatsalu jõe hüdroloogilised andmed on järgmised, F=91,11 km²:
1. 95%-line aasta kolmekümne päevane miinimum: Q95% suvi = 0,11 m³/sek, Q95% talv = 0,17 m³/sek;
2. 1% aasta maksimaalne vooluhulk: Q1% = 10,4 m³/sek;
3. 5% aasta maksimaalne vooluhulk: Q5% = 7,86 m³/sek;
4. 50% aasta keskmine vooluhulk: Q50% kesk = 0,64 m³/sek;
5. 50% aasta suvine keskmine vooluhulk: Q50% (VI-VIII) = 0,33 m³/sek;
6. ökoloogiline miinimumvooluhulk: Q95%ökol = 0,11 m³/sek.
Järgnev analüüs on tehtud eeldusel, et uue järvesüsteemi pindalaks kujuneb 41 ha (suurema tehisjärve
veepeegli pindala ca 38,7 ha, väiksema tehisjärve pindala koos kraavi ja sissevoolu laiendiga ca 2,6 ha),
keskmine sügavus on 3 m ja veemaht 1 230 000 m3.
Tingimused, mida peab tagama regulaatorite projekteerimisel konstruktsiooni valikuga:
1. Tagatud peab olema Ilmatsalu jõe ökoloogiline miinimumvooluhulk (Q95%ökol= 0,11 m3/s);
2. Ilmatsalu jõe põhisängis peab voolama igas olukorras vähemalt 51% vooluhulgast;
3. Ilmatsalu jõe põhisängist ümbersuunatav vooluhulk peab jagunema järgmiselt: 30% golfiala rajatised, 70%
paisjärv.
Erinevate olukordade analüüs:
1. Lähtudes Tiirikoja posti andmetest (Чудско-Псковское озеро, Ленинград, 1983) on järve pinnalt aastane
äravool (sademed miinus aurumine) 88 150 m3. Maksimaalne negatiivne äravool on juulikuus: -34 mm ehk
13 940 m3/kuus.
2. Ilmatsalu jõe 50% aasta suvine keskmine vooluhulk Q50% (VI-VIII) on 0,33 m3/s.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 20 / 247
Arvestades, et Ilmatsalu jõe põhisängist võib maksimaalselt ümber suunata 49% vooluhulgast ning
kavandatavasse suurde tehisjärve juhitakse sellest 70%, moodustab tehisjärve juhitava vee vooluhulk 34,3%
Ilmatsalu jõe kogu vooluhulgast. Lähtuvalt eeltoodust on järve toiteks võimalik saada 898 214 m3, samas kui
äravoolu vajak samal perioodil on -6150 m3 (vee defitsiit, st aurub 6150 m3 rohkem kui sademeid peale tuleb).
Seega on tagatud veetaseme ja läbivoolu säilimine miinimumperioodil.
3. Ilmatsalu jõe aasta keskmine 50% vooluhulk on 0,64 m3/s, arvestades uue järve toiteks 34,3% Ilmatsalu jõe
vastavast vooluhulgast, lisades äravoolu ülejäägi ja arvestades kavandatava järve alal põhjavee juurdevooluks
0,1 l/s ha kohta, saame järve saabuvaks vooluhulgaks 7 140 861 m3/a. Lähtudes eelpool toodud andmetest,
toimuks veevahetus järves 5,8 korda aastas, ehk veevahetuse aeg oleks 2 kuud.
4. Lähtudes pinnavee võtmisel keskkonnaloas nr L.VV/330941 toodud mahust, st 600 000 m3/a (veehaare
Ilmatsalu kalakasvatus 2, kood PIH0000080), siis arvestades aastast äravoolu ja põhjavee juurdevoolu saab
aastaseks vooluhulgaks 817 448 m3/a, mis tagab rajatavas tehisjärves veevahetuse 1,5 aasta jooksul.
Arvutuste tulemustel on vooluhulgad piisavad selleks, et tagada läbivool tehisveekogudes. Veetase võib kuival
perioodi suures tehisjärves langeda kuni 34 mm kuus. Arvestades igal ajahetkel Ilmatsalu jõest võetava vee
vooluhulgaks 49%, millest omakorda 70% suunatakse suurde tehisjärve ning 30% golfiala tiiktakistustesse, on
arvutuste kohaselt veevahetus elamualale jäävates tehisveekogudes tagatud ka miinimumvooluhulga korral.
Kõige kuivemal perioodil (juuni–august) võib veetase suures tehisjärves kõikuda ca 10 cm võrra. Eelnevast
tulenevalt ei ole ohtu elamualale jäävate tehisveekogude kuivale jäämiseks.
Ilmatsalu paisjärvest vee võtmise (mitte paisutamise) regulaatorid rekonstrueeritakse ning seejuures
arvestatakse nõudega tagada Tartu Linnavalitsusele väljastatud keskkonnaloaga sätestatud
normaalpaisutustase Ilmatsalu paisjärves.
Täpsemad arvutused tuleb teha projekti koostamisel. Projekteerimisel tuleb tagada, et Ilmatsalu jõe põhisängist
ümber juhitava vee vooluhulk ei tohi ühelgi ajahetkel olla võrdne või ületada jõe põhisängis voolava vee
vooluhulka. Tehisveekogusid kavandatakse täita vaid suurvee ajal, vooluhulka ega veetaset ülesvoolu jäävas
Ilmatsalu paisjärves ega teistes veekogudes ei muudeta.
Tellise tee 8 kinnistule rajatav tehisjärv on planeeritud sopilise kaldajoonega, mille eesmärgiks on lisaks
esteetilisusele seda ala varasema kalakasvanduse toimimise ajal kasutanud linnuliikidele võimaliku elupaiga
pakkumine. Tehisjärves on arendajal plaan jätkata väiksemas mahus kala kasvatamisega, järgides
keskkonnaloas L.VV/330941 sätestatuid tingimusi ja nõudeid. Ornitoloogide soovitusel on tehisjärve keskossa
planeeritud rajada sopistunud ja roostunud kallastega nn linnusaar, mis võiks pakkuda elu- ja pesitsuspaika
vastava elupaiganõudlusega linnuliikidele. Tehisjärve plaanitakse asustada kalad, mille üheks ajendiks on soov
tekitada linnustikule võimalikku toitumisala ning vähendada järve kinnikasvamise ohtu.
Tehisjärve kaldale kavandatakse grupiti paigutatuna üksikelamud, hoonegruppe eraldavad üksteisest kõrg- ja
madalhaljastatud puhveralad, mis võimaldavad inimestele avalikku juurdepääsu järvele. Lisaks on järve kaldale
kavandatud slipp ja supelrand. Kavandatavat elamuala ümbritsevana on planeeritud avalikult kasutatav
sõidutee koos jalg- ja jalgrattateega. Tellise tee 8 kinnistule on planeeritud kokku 75 üksikelamu krunti. Kinnistu
kaguserva kavandatakse suuremasse tehisjärve suubuv kraav koos sissevoolu laiendiga, mis ühendab Tellise
tee 8 ja Kalatiikide kinnistule kavandatavaid tehisjärvi, ning selle ümber seitse ridaelamu krunti. Krundid on
tiheasustusala mõistes suured, mis tagab roheluse elamualal. Täpsustatud eskiislahenduse elluviimisel tekib
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 21 / 247
roheluseküllane tiheasum, mille ühendavaks elemendiks on asumi keskmes asuv tehisjärv ning mida kahest
küljest ümbritsevad metsad.
Katsetiikide katastriüksusele on kavandatud olemasoleva tiigi ümberehitamine/laiendamine ning selle
ühendamine Ilmatsalu jõega. Tegemist on kindlal eesmärgil (puhkefunktsioon, elamu- ja golfiala liigendamine)
rajatud püsivalt veega täidetud ehitisega, mida veeseaduse § 3 lg 4 punkti 8 alusel ei loeta veekoguks. Sellest
tulenevalt ei rakendu laiendatavale/ümberehitatavale tiigile kalda kaitse kitsendused. Tiigi äärde kavandatakse
24 üksikelamu krunti. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on uute hoonete ja rajatiste ehitamine kalda
ehituskeeluvööndis keelatud. Kuivõrd tegemist on olemasoleva tiigi laiendamisega, siis eelnimetatud piirang
antud juhul ei kehti. Üle tiigi kavandatakse jalakäijate tarbeks sild, millega tagatakse võimalus Ilmatsalu jõe
kallasraja läbimiseks.
Kalatiikide katastriüksusel kehtib praegusel hetkel endise Tähtvere Vallavolikogu 29.01.2016 otsusega nr 1-2/5
kehtestanud detailplaneering „Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering“ (Kobras AS, 2015). Ilmatsalu
piirkonna üldplaneeringu eelnõu kohaselt kavandatakse Kalatiikide kinnistule ca 1,36 ha suurune tehisjärv ning
seda ümbritsevana elamuala. Täpsustatud eskiislahendusega on võrreldes kehtiva detailplaneeringuga
tehisveekogu ümbritsevale alale kavandatud seitsme üksikelamu krundi asemel kaks üksikelamu krunti ja
kaheksa ridaelamu krunti. Seega on hoonestust paigutatud oluliselt tihedamini. Ridaelamu kruntide pindala on
üle 4000 m2 (valdavalt üle 5000 m2) ning üksikelamu kruntide pindala alla 3000 m2.
Täpsustatud eskiislahendusega on planeeringualale kavandatud terviklik, omavahel ühenduses olevate
tehisveekogude rajamine, kujundades need maastikku võimalikult hästi sobituvaks. Kalatiikide kinnistule
rajatava tehisjärve (veepeegli pindala ca 1,36 ha) ja kraavi kaudu juhitakse vett Ilmatsalu paisjärvest Tellise tee 8
kinnistule rajatavasse tehisjärve (veepeegli pindala ca 38,7 ha). Väiksema järve, kraavi ja sissevoolulaiendi
veepeegli pindala on kokku ca 2,6 ha). Suurema tehisjärve EELISesse kandmise järel rakendub järvele kalda
piiranguvöönd 100 m, ehituskeeluvöönd 50 ja veekaitsevöönd 10 m ETAK põhikaardile kantud veekogu
veepiirist (LKS § 37 lg 1 p 2, § 38 lg 1 p 4, § 35 lg 2 ja VeeS § 118 lg 2 p 2 ja lg 3). Väiksemale tehisjärvele (ca
1,36 ha) rakendub selle EELISesse kandmise järel kalda piiranguvöönd 50 m, ehituskeeluvöönd 25 m ja
veekaitsevöönd 10 m ETAK põhikaardile kantud veekogu veepiirist (LKS § 37 lg 1 p 3, § 38 lg 1 p 5, § 35 lg 2 ja
VeeS § 118 lg 2 p 2 ja lg 3). Kahe tehisjärve vahele jääva kraavi (sh sissevoolulaiendi) puhul ei ole veeseaduse
mõistes tegemist veekoguga, mistõttu kalda kaitse kitsendused sellele ei rakendu (VeeS § 3 lg 4 p 8).
Käesoleval juhul planeeritakse Kalatiikide kinnistule täiendavalt elamuid, seejuures üksikelamute asemel
ridaelamuid (ja seda ka osaliselt rohealale), seega muudab uus planeeringulahendus Kalatiikide kinnistul
kehtivat detailplaneeringut.
Tellise tee 8, Katsetiikide ja Kalatiikide katastriüksustele kavandatavad elamukrundid moodustavad vaid 20,3 %
üldplaneeringu alast. Elamukrundid on tiheasustusala mõistes suured, mis tagab roheluse elamupiirkonnas.
Planeeringuala keskosa läbib Ilmatsalu jõgi (registrikood VEE1039000), mis on tugevasti muudetud veekogum
(registrikood 1039000_1). Ilmatsalu jõele ja selle vasakkaldale kavandatakse väikesadam, sh teenindav hoone
(sadamahoone), paatide hoiukoht, sadamakai, paatide tankla, parkla ja sadamakompleksi teenindavad
juurdepääsud. Paatide hoiustamise alal on planeeritud kohad erineva suurusega alustele. Veesõidukite
veeskamiseks on sadama maa-alale planeeritud kaks slippi. Selleks, et paate oleks võimalik kasutada ka
rajataval tehisjärvel, on slipid planeeritud ka Ilmatsalu jõe teisele kaldale ja rajatava tehisjärve kaldale. Seega
parandatakse oluliselt puhkamisvõimalusi nii Ilmatsalu piirkonnas kui ka Emajõel. Sadam projekteeritakse
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 22 / 247
veesõidukitele süvisega 1,1 m. Sadama rajamiseks ja kasutamiseks puhastatakse Ilmatsalu jõgi sinna aja jooksul
settinud mudast. Kuna sadamat hakkavad kasutama veesõidukid süvisega kuni 1,1 m, siis settepaksuse
mõõdistamise andmetel (lisa 5) süvendustöid jões teha ei ole vajalik, piisab aja jooksul settinud muda
eemaldamisest. Paatide hoiustamiseks vees kavandatakse kaldaga paralleelne paadisild ka jõe paremkaldale.
Sadamarajatiste äramahutamiseks on tarvis Ilmatsalu jõge laiendada ca 6 meetrit jõe paremkaldal ja üle 20
meetri vasakkaldal. Sadama toimimiseks suletakse Ilmatsalu jõe osaliselt tehislik looge ning jõgi juhitakse
osaliselt kunagise kalakasvanduse tarbeks rajatud kraavi (ETAK ID 2744921) (joonis 5). Seega muudetakse selles
lõigus Ilmatsalu jõe, mille sängi on juba praeguseks tugevasti muudetud, kaldajoont.
Ilmatsalu paadisadama asukoha määramisel on tuginetud tööle „Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe ning
seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamise uuring“ (AS Artes Terrae, 2020). Puhkeotstarbelise paadisadama
rajamine pakub piirkonna elanikele täiendavaid vabaaja veetmise võimalusi (kalastamine, veesport, loodusõpe,
lasteekskursioonid jms). Sadamas pakutav võimalik toitlustusasutus toob piirkonda täiendavaid teenuseid,
ühendus Emajõega annab alternatiivse liikumisvõimaluse Tartu linna ja Peipsi ning Võrtsjärve vesikonna
veekogudel. Kavandatava arendustegevuse elluviimisel tekitatakse veesõidukitele ühendus Emajõega, andes
seeläbi alale lisandväärtuse, mis suurendab piirkonna atraktiivsust ja külastatavust veeteid mööda. Sadamasse
on planeeritud veesõidukite hoiustamiseks ja tankimiseks vajalik infrastruktuur, mis loob võimalused ka
kaugemalt pärit külastajate kohale meelitamiseks.
Joonis 5. Ilmatsalu jõe kaldajoone muutmise asukoht (alus: Maa-ameti ortofoto, 14.11.2024). Üleval paremal
on näidatud sama asukoht täpsustatud eskiisjoonisel
Sadama maa-alale jääv olemasolev Linnutee matkaraja vaatetorn (ehitisregistris rajatis nr 221343044)
lammutatakse ning vaatealana kaalutakse kasutusele võtta rajatava sadamahoone katuseala.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 23 / 247
Ilmatsalu-Kärevere-Linnutee matkarada (ehitisregistris rajatis nr 221273859) asub Ilmatsalu jõe vasakkaldal,
suundudes Alam-Pedja ning Kärevere looduskaitsealale. Praegusel ajal kulgeb matkarada planeeringuala piires
mööda Ilmatsalu jõe vasakkaldal asuvat sõiduteed. Detailplaneeringu eskiisjoonise kohaselt plaanitakse
matkarada jätta küll Ilmatsalu jõe vasakkaldale, kuid rajada rekonstrueeritava sõidutee kõrvale, suurendades
seeläbi matkajate ohutust. Matkarajast jõeni kavandatakse roheala, mis koostoimes golfialaga parandab raja
looduslikku ilmet.
Planeeringu elluviimisel suurendatakse matkaraja kasutajate ohutust ning luuakse atraktiivsed
puhkevõimalused nii Ilmatsalu asustusüksuste kui Tartu linna elanikele ja külastajatele üldiselt. Matkarada jääb
planeeringu elluviimisel kõikidele külastajatele avatuks ja kasutatavaks.
Planeeringuala kesk- ja lõunaosale Golfi, Angervaksa ja Raudla kinnistutele, ligikaudu 78,6 ha suurusele alale
kavandatakse golfiala, mille osaks on golfikeskuse hoone ja vajalik taristu koos parkla ja juurdepääsuteedega,
täismõõtmetes golfiväljak ning harjutusala.
Suurem osa golfirajast on kaetud muruga, millel on erinevad niitmiskõrgused. Tii-ala ja griini vahel paiknev
madalaks niidetud (ca 12 mm) ala nimetatakse fairway-ks. Radade kõrval paikneb oluliselt kõrgemalt niidetud
ala (kuni 10 cm), mida nimetatakse raffiks (rough) (Niitvälja Golf, 26.02.2020).
Golfikeskuse hoone, harjutusväljak ja valdav osa golfiala radadest ning väljakutest jäävad Golfi kinnistule, kuid
osa golfiradasid kavandatakse ka Angervaksa kinnistule. Angervaksa kinnistu läänepoolsele osale pääsemiseks
on planeeritud üle Sulaoja sild. Golfiala rajatakse eraldiseisva ehitusprojekti alusel, millega määratakse
golfikeskuse hoone täpne paiknemine, golfiradade arv ja paigutus, sildade arv ja asukoht üle Sulaoja ja
Ilmatsalu jõe, golfiväljaku tiiktakistuste asukoht jm. Eeldatavalt on golfialal vaja valgustada vaid alguspunkt ja
harjutusväljak, ülejäänud osa jääb valgustamata.
Golfi kinnistule on planeeritud võimalus rajada maastikku ilmestav ning erinevatele liikidele eeldavalt elupaika
pakkuv tiiktakistuste süsteem. Golfiväljakute alale kavandatud veetakistuse eesmärki täitvate veekogude
veevahetuse tagamiseks on vajalik planeerida terviklikult läbimõeldud vee juhtimine. Golfiala koos
tiiktakistustega rajatakse ehitusprojekti alusel, mille käigus lahendatakse ka rajatavate veetakistuste (tiikide)
veevahetuse võimalused. Tellise tee 8 ja Kalatiikide kinnistutele planeeritavate uute veekogude ning golfiala
veealade veetoide hakkab baseeruma (analoogselt nagu varasemalt kalakasvanduseski) Ilmatsalu jõel,
võimalusel ja vastavalt vajadusele kasutatakse endiste kalakasvatustiikide veevoolu juhtimise lahendusi (joonis
6). Läbivoolne süsteem tagab pideva hapnikurikka vee juurdevoolu ja stabiilse aineringe, mis vähendab ka
tiikide kinnikasvamise ohtu või vähemalt oluliselt aeglustab seda.
Golfiala jääb valdavalt üleujutatavaks. Kuna golfiväljakut kasutatakse vaid sobivate ilmastikuolude korral, see
tähendab kuivematel perioodidel, mil üleujutusi ei esine ja maapind ei ole liigniiske, ei nähta golfiväljaku alla
jääva maapinna tõstmist üldjuhul ette, samuti ei nähta ette poldersüsteemi rajamist. Siiski tuleb golfiväljakutel
maapinda ümber kujundada ja profileerida, paigutades sinna killustikku ja liiva.
Golfikeskus tervikuna on planeeritud alale, kus on tegevuse harrastamiseks sobiv vahelduv maastik või on
võimalik seda vajadusel sobivaks kujundada. Lähim olemasolev ja toimiv golfiala on Otepää golfikeskus, mis
jääb planeeringualast ligikaudu 55 km kaugusele, Valga maakonda. Ilmatsalu golfikeskuse rajamine laiendab
tervislike eluviiside harrastamise ja vaba aja veetmise võimalusi Tartu linnas ning pakub uue reisisihtkoha nii
Eesti kui välisriikide golfituristidele.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 24 / 247
Joonis 6. Kavandatava elamu- ja golfiala esialgne veeskeem (golfiala veesüsteemid lahendatakse
projekteerimise käigus)
Planeeringuala liikluskorraldus
Kõik juurdepääsud planeeringualale lähtuvad kohalikelt teedelt. Juurdepääsud on kavandatud Järve teelt, sellelt
lähtuvalt Tenno teelt (Tellise tee) ja Raba teelt. Tiigikalda, Koopa, Biopuhasti ja Kapsamaa kinnistutele rajatakse
uus juurdepääs, mille kasutusõigus tagatakse maaomanikele servituudiga. Planeeritavale elamupiirkonnale ja
selle kruntidele juurdepääsuks on kavandatud avalikult kasutatav tee ümber rajatava tehisjärve, millelt kulgevad
juurdepääsuteed elamuteni. Parkimine elamupiirkonnas lahendatakse krundisiseselt, sadama, golfikeskuse,
matkaraja ja supelranna kasutamiseks on kavandatud ühiskasutusega parklad.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 25 / 247
Golfiradade ühendamiseks on vajalik rajada kaks silda üle Ilmatsalu jõe ja üks sild üle Sulaoja. Täiendavalt on
kavas rajada kergliikluseks kasutatav sild üle Ilmatsalu jõkke suubuva tiigi ning tehisjärvede vahele jääva kraavi
(Tellise tee 8 kinnistu kagupoolses osas). Kärevere looduskaitseala ja elamupiirkonda eraldavale kraavile silda
ei planeerita.
Golfialal paiknevad sillad üle Ilmatsalu jõe ja Sulaoja peavad võimaldama ühesuunalist golfiautode ja jalakäijate
liikumist. Sillad tuleb projekteerida selliselt, et need võimaldaksid Ilmatsalu jõe veetee kasutamist. Sildade täpne
paiknemine ja kõrgus lahendatakse eraldiseisva projektiga.
Vertikaalplaneerimine
Planeeringuala jääb suures osas üleujutusohuga alale, millest tulenevalt on täpsustatud eskiislahenduse
koostamisel arvestatud Emajõe 1% ületustõenäosusele vastava veetasemega (34,7 m abs) ja sellele juurde
liidetud 0,8 m. Hoonete, teede ja sadama rajamiseks täidetakse osaliselt amortiseerunud kalatiigid jt ehitusalad
täiteks sobiva pinnasega abs kõrguseni vähemalt 35,2 meetrit, välistamaks liigniiskust ehitusalal.
Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada pinnavee ja sademevee äravool. Tellise tee 8 kinnistule kavandatakse
tehisjärv veepeegli pindalaga ca 38,7 ha ja sügavusega 2,5–3,5 meetrit, mis täpsustub veekogu projekteerimise
käigus. Tehisjärvele rajatakse saar, mis kohandatakse lindudele sobivaks elupaigaks (vt ptk 6.9.1). Saare ümber
sette kuhjumise vältimiseks suunatakse vee liikumist, mis lahendatakse projekteerimise käigus. Tehisveekogu
kaldajoone ja rajatava saare (linnusaare) asukoht kujundatakse veekogu projekteerimise käigus, millega
lahendatakse ka vajalikud pinnasemahud.
Planeeringuala veesilmad on kavandatud läbivoolsena: vesi liigub Ilmatsalu paisjärvest üle paisregulaatori
Kalatiikide kinnistul asuvasse laiendatavasse tehisjärve (Savila tiiki) ja sealt Tellise tee 8 kinnistule rajatavasse
tehisjärve. Veekogud plaanitakse omavahel ühendada kraaviga, mis võimaldab liikuda paatidega ühelt
tehisveekogult teisele. Tehisveekogude ja kraavi veetase on kavandatud absoluutkõrgusele 34,0 meetrit. Tellise
tee 8 kinnistule planeeritavast tehisjärvest on kavandatud läbi kahe truupregulaatori väljavool Ilmatsalu jõkke.
Ilmatsalu paisjärvest on võimalik juhtida vett ka golfialale kavandatavatesse veetakistustesse (tiikidesse) ja sealt
edasi torude ja truupide kaudu Sulaojja. Tiiktakistuste täpsed asukohad ja suurused ning terviklik toimiv
veesüsteem projekteeritakse golfikeskuse, sh väljakute terviklahenduse käigus. Golfiala rajatakse vastava
ehitusprojekti alusel, kus tuuakse välja ka täiteks vajalikud pinnasemahud ja maastikukujundustööd.
Vertikaalplaneerimisel arvestatakse pinnase olemasolevaid ja detailplaneeringuga seatavaid vajalikke kõrgusi.
Veevarustus, sademe- ja reoveekanalisatsioon ning tuletõrje veevarustus
Planeeringualal puudub veevarustus, sademevee- ja reoveekanalisatsioon. Veevarustuse tagamiseks on
elamuala, sadama-ala ja golfiala kavas liita Ilmatsalu aleviku ühisveevärgiga, lokaalseid puurkaeve täpsustatud
eskiislahendus ette ei näe.
Reoveekogumisala määramine või laiendamine peab olema kooskõlas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kavaga või üldplaneeringuga. Käesoleval juhul ei ole planeeringuala Tartu linna üldplaneeringus
2040+ reoveekogumisalana määratud. Nimetatud planeeringu punkti 16 alusel on reoveekogumisalade piiride
muutmise ettepanekute tegemine lubatud jooksvalt sõltuvalt asustuse tekkimisest. Ühisveevärk
ja -kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) rajatakse reeglina kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ÜVK arendamise
kava alusel. Liitumisleping sõlmitakse Tartu linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise eeskirja (Tartu
Linnavolikogu 14.09.2006 määruse nr 37 lisa 1) alusel. Kuna täpsustatud eskiislahendusega ei nähta eelkõige
keskkonnakaitselisest aspektist lähtuvalt ette lokaalsete reoveekogumismahutite ega muude lokaalsete
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 26 / 247
lahenduste kasutamist, siis on vajalik arendatava piirkonna reoveekanalisatsiooni ühendamine Ilmatsalu aleviku
reoveekanalisatsiooni võrku.
Täpsustatud eskiislahenduse koostamise käigus küsiti tehnilised tingimused AS-lt Tartu Veevärk. AS Tartu
Veevärk väljastas liitumistingimused ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumiseks 06.02.2024 kirjaga nr 24ARE-
2-LT-17 (edaspidi liitumistingimused), millele tuginedes kavandatakse planeeringuala vee- ja
kanalisatsioonitrassid ning liitumispunktid.
Liitumistingimuste kohaselt tuleb planeeringuala reovesi juhtida Kapsamaa kinnistul asuvasse Ilmatsalu
reoveepumplasse. Ühenduskohaks olemasoleva kanalisatsioonivõrguga on pumplasse suubuv isevoolne
reoveetorustik Järve tee 8 kinnistul. Sademevesi tuleb juhtida Ilmatsalu jõkke, reoveekanalisatsiooni ei ole
sademe- ja drenaaživee juhtimine lubatud. Tuletõrje veevarustus tuleb lahendada planeeringuala tiikide baasil,
projekteerida tuleb hüdrandid, neid varustav torustik ning juurdepääsuteed veevõtukohtadeni.
3. SEOSED KESKKONNAEESMÄRKIDEGA JA STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
3.1. SEOSED KESKKONNAEESMÄRKIDEGA
Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Liidu pikaajaline poliitiline strateegia, mille siht on muuta Euroopa
esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks (Euroopa Komisjon, 06.12.2024).
Euroopa rohelises kokkuleppes on muu hulgas seatud eesmärgiks järgmiste näitajate saavutamine:
1) esimene kliimaneutraalne maailmajagu aastaks 2050;
2) vähemalt 55% vähem kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030, võrreldes aastaga 1990;
3) 3 miljardit puud istutatakse täiendavalt Euroopa liidus 2030. aastaks.
Euroopa rohelise kokkuleppe prioriteedid, millega on arvestatud ka üldplaneeringu lähteülesande püstitamisel,
on muu hulgas järgmised:
I. kliimamuutuste leevendamine;
2) kliimamuutustega kohanemine;
3) veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse;
4) üleminek ringmajandusele;
5) õhu-, vee- ja pinnasesaaste vähendamine;
6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmine.
KSH-s on vastavust keskkonnaeesmärkidele hinnatud lähtudes üldplaneeringu eelnõus kavandatud tegevuse
vastavusest eelnimetatud prioriteetidele (ptk 6.13). Allpool loetletud dokumentides püstitatud
keskkonnaeesmärgid ja tegevussuunad üldjoontes kattuvad Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärkide
ja prioriteetidega.
Üldplaneeringu elluviimine on vastavuses Euroopa rohelises kokkuleppes seatud keskkonnaeesmärkidega.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 27 / 247
Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava üldeesmärgiks on suurendada Eesti riigi regionaalse ja
kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Oluliseks on kliimariskide
maandamise võimekuse tagamine ja strateegilise ning operatiivse valmiduse suurendamine, samuti pikaajaliste
muutuste teadvustamine ja ennetav tegutsemine pikas perspektiivis. Maakasutusel ja planeerimisel tuleb
maandada tormi-, üleujutus- ja erosiooniriskid, leevendada soojussaare efekti ning suurendada asustuse
kliimakindlust, valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. Eesmärgipärased
meetmed keskenduvad kuumalainetest ja soojussaartest, üleujutustest ja tormidest tingitud võimalike kahjude
ennetamisele ning riskide maandamisele maakasutuslike võtetega, üleujutuste ja kuumalainetega seonduvate
riskide maandamiseks rohealade rajamisele ja hooldamisele, vee jahutava mõju kasutamisele ning
ehitustehnilistele lahendustele, nagu sademevee süsteemide rekonstrueerimine ja rajamine, pindade soojust
peegeldavate, absorbeerivate ja pidavate omaduste ning õhuringluse arvestamine hoonestuse projekteerimisel
ja ehitamisel.
Kliimamuutustega kohanemise arengukavas on sätestatud, et muutuvas kliimas tuleb tagada liikide, elupaikade
ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-
majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga. Selleks tuleb
säilitada elurikkust muutuvates ilmastikuoludes, tõrjuda invasiivseid võõrliike, tagada koosluste soodne seisund
ja maastike mitmekesisus, korraldada looduskaitset muutuvas kliimas, tagada maismaaökosüsteemide ja -
elupaikade stabiilsus, soodne seisund, funktsioonid jne.
Tehniliste tugisüsteemide valdkonnas on kavas suurendada tehniliste tugisüsteemide valmisolekut mistahes
ilmastikuolude korral, mis on suunatud transporditaristu (sh maanteede, raudtee ja sildade) kasutuskindluse ja
äärmuslikes ilmastikuoludes läbitavuse tagamisele.
Planeeringuala asub suures osas Emajõest tingitud üleujutusohuga alal. Kavandatud arendustegevuse
vastavust kliimamuutustega kohanemiseks, eelkirjeldatud eesmärkide täitmise toetamist ja kooskõlalisust
sätestatud meetmetega on hinnatud KSH peatükis 6.13. Kavandatav tegevus on vajalike meetmete (vt ptk 6.13)
rakendamise korral vastavuses arengukavas sätestatud keskkonnaeesmärkidega.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes seejuures keskkonna valdkonna seostest majandus- ja
sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegias
tuuakse välja, et väliskeskkonna seisundil on oluline mõju inimese tervise kõigile aspektidele. Eesmärkideks
seatakse näiteks pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisundi saavutamine ning veekogude, mille seisund
on juba hea või väga hea, hoidmine; loodus- ja kultuurimaastike mitmekesisuse säilitamine, suurendamine ja
säästlik kasutamine; tootmise ja kasutamisega rikutud maastike korrastamine ning neile mitmekesiste
(elurikkuse ja esteetilisuse) funktsioonide andmine; elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilitamiseks
vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine ning tervist säästva ja toetava välikeskkonna loomine
maakasutuse suunamise ja inimkasutuses oleva või kasutusse võetava keskkonna ruumiplaneerimise teel.
Planeeringu rakendumisel antakse maakasutusele uus funktsioon, mis vähendab kasutuseta ja rikutud maastike
osakaalu Eestis ning tagab Tartu linna ääreala kasutuselevõtu elu- ja puhkepiirkonnana ning piirkonna
elujõulisena hoidmise. Planeeringu koostamisel on tähtsustatud haljasalade rajamist ning puhke- ja
spordivõimaluste loomist, toetades seeläbi piirkonna elanike ja turistide tervislikku eluviisi. Rakendades
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 28 / 247
leevendusmeetmeid (vt ptk 6), ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele,
loodus-ja kultuurmaastike mitmekesisusele ega elustikule. Eelnevast tulenevalt on vajalike meetmete
rakendamise korral kavandatav tegevus vastavuses keskkonnastrateegia eesmärkidega.
Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030"
Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030" keskendub kliimamõjude leevendamisele ning toob
välja vajaduse ja tegevused kliimakohanemiseks. Kava strateegilisteks eesmärkideks on muuhulgas
süsihappegaasi heitkoguse vähendamine 2030. aastaks 40% võrra2 võrreldes 2010. aastaga, jõuda uuele
tasemele taastuvenergia tootmises ja tarbimises ning kohaneda kliimamuutustega. „Tartu energia 2030“
eesmärkide saavutamine põhineb sellest lähtuvalt kolmel peamisel tegevussuunal: energiatõhusus,
taastuvenergia laialdasem kasutamine ning kliimakohanemine. Kohanemiskavas on püstitatud neli
kohanemissuunda.
- Roheline. Rohevõrgustiku ja haljastuse parendamine kliimariskide maandamiseks.
- Sinine. Üleujutusriski, sh valingvihmade tulvariski maandamine.
- Taristu. Tormiriski ja teiste erakordsete ilmariskide maandamine.
- Teadlikkus. Tartlaste (ja külastajate) ohutuse tõstmine riskiennetusega.
Planeeringus on oluliseks peetud haljasalade ja tehisveekogude rajamist, seejuures on kavandatavad
tehisjärved elamualade keskseks elemendiks. Üldplaneeringu eelnõuga kavandatakse kohaliku tasandi rohelise
koridori piire täpsustada, vähendades olemasoleva kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridori pindala ning
määrata roheline koridor ka rajatavatele tehisjärvedele, kus varasemalt rohevõrgustikku ei ole asunud.
Planeeringus on arvestatud nii üleujutusohuga kui ilmariskide maandamisega. Ilmatsalu piirkonna
üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahendus on vastavuses Tartu linna energia- ja kliimakavas "Tartu
energia 2030" toodud tegevussuundadega.
Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu veepoliitika raamdirektiiviga (VRD) (2000/60/EÜ)3 on kehtestatud Euroopa
Liidu veepoliitika alane tegevusraamistik, milles sätestatakse eeskirjad, et hoida ära Euroopa Liidu veekogude
seisundi halvenemine. Raamdirektiivi põhieesmärgiks on kõikide vete (põhjavee ja pinnavee, sh rannikuvee)
hea seisundi saavutamine. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb kõikidel liikmesriikidel rakendada
valgalapõhise veemajanduse põhimõtteid, moodustada veemajanduse korraldamiseks vesikonnad ning
koostada igale vesikonnale veemajanduskavad.
2 Kliimamuutustega võitlemiseks võttis Euroopa Parlament vastu Euroopa nn kliimamääruse (Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning
muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999), millega suurendatakse ELi kasvuhoonegaaside netoheite
vähendamise eesmärki 2030. aastaks 40%-lt vähemalt 55%-le ja muudetakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse nõue
õiguslikult siduvaks.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika
alane tegevusraamistik.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 29 / 247
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti
vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel on lähtutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu veepoliitika
raamdirektiivis (VRD) (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest, Euroopa Komisjoni
VRD rakendamiseks välja töötatud juhistest ning Euroopa Komisjoni teise perioodi veemajanduskavadele antud
tagasisidest.
Veemajanduskava põhieesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev
kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Pinnavee kaitse peamiseks eesmärgiks on veekogumi hea
seisundi saavutamine ja säilitamine. Pinna- ja põhjavee hea seisund on nii hea ökoloogilise seisundi kui ka hea
keemilise seisundi saavutamine.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 lisa 2 „Ida-Eesti vesikonna pinnaveekogumite nimekiri ning
seisundihinnangud“ tabeli 2 alusel on Emajõe ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb ja seega
koondseisund halb. Ilmatsalu jõgi on tugevalt muudetud vooluveekogum (TMV), mille keemiline seisund on
hea, kuid ökoloogiline seisund (ökoloogilise seisundi potentsiaal) on paisude ja paisjärvede tõttu kesine ning
seetõttu on ka koondseisund kesine (vt ptk 4.5.1). Vooluveekogude ökoloogilise seisundiklassi määramisel
arvestatakse üldjuhul ka paisude mõju veerežiimile ja nende arvu veekogul, samuti kattuvust
maaparandusehitise eesvooluga. Planeeringualale jäävad Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja on ühtlasi
maaparandusehituse avatud eesvoolud. Sulaoja kohta seisundihinnanguid ei ole antud. Veemajanduskava lisas
2 on andmed esitatud 2019. aasta seisuga. Pinnaveekogumite 2023. aasta vahehinnangu alusel on Emajõe
ökoloogiline seisund hea, kuid koondseisund keemilise halva seisundi tõttu halb (näitaja: Hg ja Cd kalas,
varasemast (2021. a) heptakloor ja heptakloorepoksiid vees). 2023. aasta vahehinnangu alusel oli Ilmatsalu jõe
koondseisund kesine, seejuures keemilist seiret ei ole teostatud ning ökoloogine seisund oli kesine.
Ökoloogilise seisundi mitteheaks näitajaks olid paisud ning põhjuseks maaparandussüsteemid, veevõtt,
paisjärved, 8 kivipuistepaisu, varasemast 4 paisu (Ilmatsalu, Tüki, Ropka, Rahinge) ja kraavitamine
(Keskkonnaagentuur, 2024).
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt tuleb kõikide põhjaveekogumite hea seisund saavutada aastaks
2027, mis tuleneb veepoliitika raamdirektiivist. On ette näha, et erinevatel põhjustel suuremal osal
põhjaveekogumitest, sh ka Kesk-Devoni põhjaveekogumi (Ida-Eesti vesikonnas) puhul ei ole võimalik seda
tähtaega täita4. Veemajanduskava meetmeprogrammis on märgitud, et hea seisundi saavutamise tähtaega
pikendatakse (pärast 2027) tehniliste põhjuste ja ebaproportsionaalse kulukuse tõttu. Kesk-Devoni
põhjaveekogumi olulise koormusena on välja toodud ebaselge inimkoormus ning veevõtt ühisveevärgi tarbeks.
Perioodil 2022 kuni 2027 on kavandatud mitmete uuringute läbiviimine koormusallikate täpsemaks
selgitamiseks ja täpsemate meetmete kavandamiseks.
Planeeringualale ja selle lähialale jäävaid pinnaveekogusid ja nende seisundit on kirjeldatud peatükis 4.5.1 ja
4.5.2, põhjavett on käsitletud peatükis 4.4.3 ning planeeringuga kavandatud tegevuse mõju pinna- ja
põhjaveele peatükkides 6.6 ja 6.7.
4 Teadlikult on jäetud märkimata täpsem aasta, sest antud juhul käsitletakse perioodi 2022-2027 ja ei prognoosita ette
sellele järgnevaid perioode.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 30 / 247
Üldplaneeringu elluviimine ei mõjuta eeldatavalt oluliselt Ilmatsalu jõe, Sulaoja ega Emajõe praegust seisundit,
kuid ei loo ka võimalust nende parema seisundi saavutamiseks. Nii ehitustööde läbiviimisel kui hilisemal ala
kasutusperioodil tuleb kasutusele võtta kõikvõimalikud meetmed leevendamaks kahjulikku mõju veekogumite
seisundile. Sellisel juhul on võimalik maksimaalses ulatuses arvestada veepoliitika raamdirektiivist lähtuvate ja
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 toodud tingimusega. Kavandatava arenduse realiseerumisel
ei mõjutata veekogude seisundiga seonduvaid riiklike eesmärkide täitmist ega nende elluviimist
veemajanduskava kehtivusperioodil aastatel 2022-2027.
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050
Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi
majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja
kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Planeeringuala läheduses
ning osaliselt planeeringualal asub üleriigilise tähtsusega Sangla turbamaardla ning planeeringualale jääb
Ilmatsalu kohaliku tähtsusega savimaardla. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud maapõueseaduse
(edaspidi MaaPS) sätetega ja volitatud asutuse Maa-ameti5 seisukohaga (lisa 6). Maavara kaevandamist ega
uue maardla rajamist planeeringuga ei kavandata.
Planeeringu elluviimine arvestab maapõuepoliitika põhialustega aastani 2050.
3.2. SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
3.2.1. Tartu maakonnaplaneering 2030+
Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29.
Maakonnaplaneering näeb ette asustuse arengu suunamist nii, et inimeste elu-, töö- ja teenuskohad paigutuks
elu- ja keskkonnakvaliteeti tõstvalt ning kujuneks otstarbekas ja mugav igapäevane liikumispiirkond/ala.
Maakonnaplaneeringu alusel nähakse arendusaladena ette olemasolevad tiheasumid koos nende võimaliku
laienemisalaga. Sisuliselt tähendab tiheasum eelkõige hoonete püstitamiseks ja rekonstrueerimiseks mõistliku
ulatusega maa-ala koos tänavavõrgul ja kruntidel ning üldkasutatavatel tehnovõrkudel põhineva
ruumikorraldusega.
Ilmatsalu alevik on maakonnaplaneeringus määratletud tiheasumi laienemisalana ja Tartu maakonna
lähikeskusena, mis kuulub ühtlasi Tartu linnaümbruse vööndisse. Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr
373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringus 2040+ tehtud ettepaneku alusel muudeti Tartu
maakonnaplaneeringut tiheasumite osas. Kui enne Tartu linna 2040+ üldplaneeringu kehtestamist ulatus
maakonnaplaneeringus tiheasumi laienemisala ka Tellise tee 8 kinnistule, siis üldplaneeringuga tehtud
ettepaneku alusel muudeti maakonnaplaneeringut selliselt, et tiheasumi laienemisala Tellise tee 8 kinnistule
enam ei ulatu. Endiselt ulatub tiheasumi laienemisala Kalatiikide kinnistule (Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse
arenguala) (joonis 7).
5 Alates 14.12.2024 on volitatud asutuseks Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT). Kliimaministri 14.12.2024
käskkirjaga nr 12/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks
loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ on EGT-le antud volitus kooskõlastada planeeringuid, kui planeeritav
maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 31 / 247
Maakonnaplaneeringu kohaselt ei tähenda asustuse arengu eelistamine tiheasumite alal ehituskeeldu mujal,
küll aga taunib asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest
ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise taristu rajamine ning
pidamine on kulukas. Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu alusel põllu- ja metsamaade kruntimist ei
kavandata, samuti ei moodustata ruumiliselt isoleeritud pisiasumeid. Planeeringu rakendumisel võetakse
kasutusele tehismaastik ning antakse sellele uus funktsionaalsus.
Tellise tee 8 kinnistule, alale, mis piirneb ja osaliselt ulatub Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustusega arengualale,
on planeeritud rajada looduslähedase kaldajoonega tehisjärv, samuti on planeeritud looduslähedase
kaldajoonega tehisjärv Kalatiikide kinnistule. Tehisveekogude ümber on kavandatud elamupiirkonnad
(väikeelamud ja ridaelamud) ning puhkealadena Ilmatsalu jõe kaldale väikesadam ning golfikeskus. Sotsiaalne
ja tehniline taristu jääb planeeringualaga vahetult piirnevale alale. Planeeringuala asukoht ja kavandatavad
ehitised on kirjeldatud ptk-s 2.3 ning nende paigutus on näidatud täpsustatud eskiisjoonisel (lisa 3).
Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt maareformi seaduse tähenduses maakonnaplaneeringus
tiheasustusalade määramise vajadus puudub ning tiheasustusalad on määratud valla üldplaneeringutes.
Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on Ilmatsalu piirkond ühtlasi Tartu linna lähipuhkeala. Tartumaa
puhkealad väljaspool Tartu linna on üldiselt regionaalse või kohaliku tähtsusega, kuigi nende taristuline
väljaarendamine ja kasutus võib olla üsna erinev. Maakonnaplaneeringuga seatakse eesmärgiks arendada
lähipuhkealade võrgustikku, mida saab Tartust külastada jalgsi või jalgrattaga. Puhkekohtadele tuleb tagada
avalik juurdepääs. Maakonnaplaneeringu põhikaardi järgi kuulub valdav osa Golfi kinnistust ning väike osa
Angervaksa ja Tellise tee 8 kinnistust puhke-eeldustega piirkonna hulka (joonis 7), samas interaktiivse
veebikaardi andmeil need alad puhke-eeldustega piirkonna hulka siiski ei kuulu (joonis 8).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 32 / 247
Joonis 7. Puhke-eeldustega piirkond, ala rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ning väärtusliku maastiku
paiknemine üldplaneeringualal ja lähialal Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonise kohaselt
Ligikaudne üldplaneeringu ala
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 33 / 247
Joonis 8. Väärtused, piirangud ja asustuse areng üldplaneeringualal ja selle ümbruses (väljavõte Tartumaa
maakonnaplaneeringu 2030+ interaktiivsest veebikaardist)
Lähtudes Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ Tellise tee 8 ja Golfi kinnistule kavandatud maakasutuse
juhtotstarbest (tootmismaa) ja selle alusel 2021. aasta novembris maakonnaplaneeringus tehtud muudatusest,
saab suure tõenäosusega õigeks pidada veebikaardi rakendust (joonis 8). Tartu linna üldplaneeringuga 2040+
on puhkealade paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatud (vt ptk 3.2.2). Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu
eelnõu kohaselt on Ilmatsalu jõe äärsele alale kavandatud roheala juhtotstarve ning Golfi, Angervaksa ja Raudla
kinnistutele puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala juhtotstarve (kohaldub kavandatavale golfiväljakute
maale).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu ala paikneb maakonnaplaneeringu alusel kogu ulatuses (v.a Sulaojast
läände jääv Angervaksa kinnistu osa) Rahinge-Ilmatsalu kohaliku tasandi väärtusliku maastiku alal.
Maakonnaplaneeringus käsitletakse väärtuslikke maastikke olulise ressursina, mis pakub puhverdavaid ja muid
ökosüsteemi teenuseid, sh puhkeväärtusi. Väärtuslikud maastikud on valdavalt hästi hooldatud või säilinud
alad.
Maastikuliste väärtuste säilimine tagatakse muuhulgas:
• maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmisega ning harmoneeruvate heakorrastuse ja
haljastuse põhimõtete määramisega detailplaneeringutes;
• lagunenud ja kasutuskõlbmatute hoonete ja rajatiste lammutamisega ehk selleks omanikele ja
avalikkusele vastuvõetava toetussüsteemi loomisega.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 34 / 247
Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kehtestamise järgselt ei ole Tellise tee 8 ja Golfi kinnistule määratud
maakasutuse juhtotstarbest (tootmismaa) lähtuvalt muudatust väärtusliku maastiku paiknemise osas
maakonnaplaneeringus tehtud/sisse viidud (vt joonis 7 ja 8). Kuna üldplaneeringu ülesanne on väärtusliku
maastiku paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamine, siis on väärtuslikku maastikku puudutavas osas
asjakohane lähtuda üldplaneeringust (vt ptk 3.2.2). Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu koostamise üks
eesmärkidest on maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna kavandamine. Üldplaneeringuga
saab vajadusel täpsustada kehtivas üldplaneeringus olevaid tingimusi väärtusliku maastiku väärtuste kaitseks,
samuti vajadusel teha piirimuudatuse ettepanekuid. Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu kohaselt
arvatakse planeeringuala kohaliku tasandi Rahinge-Ilmatsalu väärtusliku maastiku koosseisust välja.
Maakonnaplaneeringus on näidatud rohelise võrgustiku alade paiknemine (joonis 7 ja 8). Maakonnaplaneering
käsitleb rohelist võrgustikku ja väärtuslikke maastikke olulise ressursina, mis pakub puhverdavaid ja muid
ökosüsteemi teenuseid, sh puhkeväärtusi. Rohevõrgustiku üldiseks eesmärgiks on rohealade sidususe
tagamine liikide ja populatsioonide elupaikade säilimiseks ning vaba liikumistee võimaldamiseks, samuti
välditakse liikidele soodsate elupaikade killustatust. Rohevõrgustiku funktsioonid on seotud loodushoiuga (nt
elurikkuse säilitamine või kliimamuutustega kohanemine), keskkonnakasutusega, sotsiaalsete hüvede (nt
puhkevõimaluste ja suhtluskeskkonna) pakkumisega, samas on rohevõrgustikul ka majanduslik otstarve nagu
töökohtade loomine, loodusturism jms (alus: Rohevõrgustiku planeerimisjuhend, versioon 20.04.2018, OÜ
Hendrikson&Co).
Rohelise võrgustiku toimimine tugineb suurte looduslike alade (kaitsealad, metsamassiivid, rabad, sood)
omavahelisele ühendatusele looduslike ja poollooduslike koridoride abil. Rohelise võrgustiku toimimise
tagamiseks tuleb säilitada rohelist võrgustikku moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendatus.
Võrgustiku aladele jäävate metsade majandamisel tuleb vältida lageraieid. Veekogu kalda piiranguvööndis
olevale rohevõrgustiku alale rajatavad ehitised ei tohi ala läbi lõigata. Rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks
tuleb säilitada võrgustiku maakatte tüüp.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu alal asuvad Raudla ja Angervaksa kinnistu ning Angervaksa kinnistut läbiv
Sulaoja jäävad maakondliku tasandi rohevõrgustiku Rahinge tugialale (joonis 7 ja 8). Mujale üldplaneeringuga
hõlmatud alale maakondliku tasandi rohevõrgustik ei ulatu. Maakonnaplaneering käsitleb rohelist võrgustikku
ja väärtuslikke maastikke olulise ressursina, mis pakub puhverdavaid ja muid ökosüsteemi teenuseid, sh
puhkeväärtusi. Üldplaneeringu eelnõus rohevõrgustiku tugiala piiride muutmist ette ei nähta, kuid Angervaksa
ja Raudla kinnistule nähakse ette golfiala rajamine. Üldplaneeringu rakendumisega kaasnevat mõju
väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule on hinnatud KSH aruande peatükkides 6.4 ja 6.8.
Maakonnaplaneeringus on käsitletud üleujutusohuga alade temaatikat suuniste andmisega üldplaneeringute
koostamiseks. Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et üldplaneeringute koostamisel tuleb lisaks üleujutusala
piiri määramisele vältida ülemäärast riskiohtu teatud aladele hoonete ehitamise välistamisega ja
üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas ettenähtu arvestamisega. Üleujutusriskiga tiheasumites peab
vältima maapinna üleujutamist sademeveekanalisatsiooni kaudu ning tagama üleujutusvee äravoolu üleujutuse
taandumisel. Maakonnaplaneering on andnud üldplaneeringute koostamiseks suunise üleujutusala piiri
määramiseks (mis on Tartu linna üldplaneeringus 2040+ tehtud) ja ehitustingimuste seadmiseks sellisel alal
(mis on samuti üldplaneeringus tehtud), kuid maakonnaplaneeringuga ei ole määratud neid alasid („teatud
alad“), kus tuleks/tuleb välistada ehitustegevust ning maakonnaplaneeringust endast ei tulene ka tingimusi
sellistel aladel ehitamisele. On asjakohane välja tuua, et maakonnaplaneeringus on ehitustegevuse
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 35 / 247
reguleerimist üleujutusohuga aladel seostatud üleujutusohuga riskipiirkondadega. Üleujutusohuga seotud
riskide maandamiskava kehtib üleujutusohuga riskipiirkondade kohta, millesse Ilmatsalu alevik ja Ilmatsalu küla
(sh planeeringuala) ei kuulu. Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõus on määratud üleujutusohuga ala piir
ning üleujutusohust tulenevad kitsendused maakasutusele ja ehitamisele.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõus tehakse ettepanek Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala
muutmiseks kavandatava väikeelamu maa-ala, sellega piirnevate tehisveekogude ja lähialale jäävate rohealade
ulatuses. Samuti tehakse ettepanek Ilmatsalu aleviku laiendamiseks Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse
arenguala ulatuses.
3.2.2. Tartu linna üldplaneering 2040+
Tartu linna üldplaneering 2040+ on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373. Ilmatsalu
piirkonna üldplaneeringu alale lähim kompaktse asustuse arenguala (Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse
arenguala) asub kagus, kuhu jääb Ilmatsalu alevik, ja Ilmatsalu paisjärvest idas, kuhu jääb Tüki küla keskus.
Planeeringualasse kuuluvad ka Kalatiikide, Spordimäe, Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 kinnistud, mis on
üldplaneeringuga määratud samuti Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala koosseisu. Tartu linna
üldplaneeringuga 2040+ on kompaktse asustuse arenguala defineeritud kui kompaktse ruumilahendusega,
turvaline, kogukondlikke väärtusi kandev valdavalt hoonestatud elukeskkonna loomiseks piiritletud ala, mille
planeeringut iseloomustavad tihe korrapärane hoonestusstruktuur, ühtne tänavavõrk, integreeritud
tehnovarustus, kohaliku tähtsusega teenindusasutuste ning avalike haljasalade ja rajatiste (näiteks sorteeritud
jäätmete kogumispunktid, mänguväljakud) olemasolu.
Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ on tehtud ettepanek Kalatiikide kinnistu ja sellega piirnevad Tellise tee
äärsed hoonestatud kinnistud liita Ilmatsalu aleviku tiheasustusala koosseisu. Käesoleval ajal jäävad need
kinnistud Ilmatsalu küla territooriumile.
Tartu linna üldplaneering 2040+ määratleb selgelt kompaktse asustuse arengualad, mille alla Tellise tee 8,
Katsetiikide ja Golfi kinnistu ei kuulu. Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõuga kavandatakse Ilmatsalu-Tüki
kompaktse asustuse arenguala laiendada kavandatava väikeelamumaa, sellega piirnevate tehisveekogude ja
lähialale jäävate rohealade ulatuses (hõlmates Tellise tee 8 ja Katsetiikide kinnistuid ning Ilmatsalu jõest põhja
suunas jääva Golfi kinnistu osa).
Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel on Tellise tee 8, Golfi, Katsetiikide ja Tellise tee 7 kinnistu maakasutuse
juhtotstarve tootmismaa-ala (T), kirjelduse alusel tööstushoone ja taastuvenergeetika rajatiste maa-ala.
Kalatiikide kinnistu maakasutuse juhtotstarve on väike-elamu maa-ala (EV) ja roheala (H) ning see on kooskõlas
alal 2016. aastal kehtestatud detailplaneeringuga. Ilmatsalu jõele ja selle lõunapoolsele kaldapiirkonnale
(peamiselt ca 100 m ulatuses veepiirist) ning Spordimäe kinnistule on samuti määratletud roheala juhtotsarve
(H). Ülejäänud planeeringualal on Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja koos kaldaaladega, samuti Angervaksa ja Raudla
kinnistu juhtotstarbeks metsa maa-ala (MM). Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 katastriüksuse juhtotstarbeks on
väikeelamu maa-ala (EV) (joonis 9).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 36 / 247
Joonis 9. Maakasutuse juhtotstarbed ja asustusüksuste piir (väljavõte Tartu linna
üldplaneeringust 2040+)
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu kohaselt plaanitakse muuta enamike planeeringualale jäävate
katastriüksuste juhtotstarbeid. Kavandatavad maakasutuse juhtotstarbed on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise
maa-ala, väikeelamu maa-ala, roheala, tee ja tänava maa-ala, parkimisehitise maa-ala, sadama maa-ala,
supelranna maa-ala ja veekogu maa-ala.
Kalatiikide kinnistu, samuti Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 katastriüksused asuvad Tartu linna üldplaneeringuga
2040+ määratud arhitektuuriüksusel ILM11 (Ilmatsalu), kus krundi minimaalne suurus peab olema 4000 m2,
Kalatiikide kinnistul kohati 3000 m2. Alal kehtivad väikeelamumaa kohta üldplaneeringus määratud
üldtingimused. Väikeelamu maa-ala on üksikelamu, kahe korteriga elamu, ridaelamu maa ja muu elamuid
teenindava maakasutuse juhtotstarbega (nt mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid, kodusarnased
hoolekandeasutused kuni 10-le isikule, garaažid jne) maa-ala. Väikeelamu maa-alal ei ole uute ridaelamute või
korterelamute püstitamine üldjuhul lubatud, erandina on lubatud kolme ja enama korteriga elamu ehitamine
juhul, kui hoone sobitub piirkonna hoonestuslaadiga ning täidetud on üldplaneeringuga määratud nõuded
parkimise ja haljastuse kohta. Uute kruntide moodustamisel tagada, et iga krunt külgneks tänavaga.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu kohaselt on väikeelamumaal lubatud üksik- ja kaksikelamute ning
ridaelamute kavandamine, üksik- ja kaksikelamu krundi minimaalne suurus peab olema 1500 m2, tehisjärve
äärsetel kruntidel 3000 m2 ja ridaelamuboksil krundina või ehitusüksusena arvestuslikult 500 m2. Arvestades
Ligikaudne planeeringuala
Asustusüksuse piir
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 37 / 247
eelnevat, muudetakse koostatavas üldplaneeringus väikeelamumaa hoonestamise tingimusi ja hoonestatavate
alade ulatuses moodustatakse uus iseseisev arhitektuuriüksus.
Piirkonda jäävate, kuid seda teenindavate teede, tänavate, liiklusrajatiste ja tehnorajatiste/-hoonete maa-ala
sihtotstarve on juhtotstarvet toetav otstarve ning selle määramine või säilitamine ei ole maakasutuse
juhtotstarbe muutmine (alus: Tartu linna üldplaneering 2040+ p 1.1.8).
Krundi jaotamisel, piiride muutmisel või kruntide liitmisel lähtutakse olemasolevast ümbritsevast
krundistruktuurist ja hoonestuslaadist ning üldplaneeringus sätestatud tingimustest (nõuetekohase haljastuse,
juurdepääsu ja parkimise tagamine jm). Seni hoonestamata, uushoonestuse alade, kruntideks jaotamise
põhimõtted määratakse detailplaneeringuga (alus: Tartu linna üldplaneering 2040+ p 1.1.9).
Võrreldes 2016. aastal Kalatiikide kinnistul kehtestatud detailplaneeringuga kavandatakse laiendatava
tehisveekogu ümber 8 ridaelamu krunti ja 2 üksikelamu krunti, sealjuures on 3 ridaelamut kavandatud alale,
kus Tartu linna üldplaneeringu 2040+ maakasutuse juhtotstarbe järgi on roheala juhtfunktsioon. Ridaelamute
krundid on valdavalt üle 5000 m2 ning üksikelamute krundid alla 3000 m2. Järve teega piirnevale alale
kavandatakse väikeelamumaa asemel määrata ca 35 m laiusena roheala juhtotstarve.
Koostatava üldplaneeringuga on hõlmatud ka Angervaksa kinnistu, mille juhtotstarve on kehtiva Tartu linna
üldplaneering 2040+ alusel metsa maa-ala (MM). Metsa maa-ala on väljaspool puhke- ja kaitsemetsa valdavalt
metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud maa-ala, mille otstarve kuulub üldplaneeringus sätestatud
tingimuste kohaselt säilitamisele.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõuga on Spordimäe katastriüksusele senise roheala asemel kavandatud
puhke-, spordi-, ja kultuurirajatise maa-ala. Tellise tee 2 katastriüksuse põhjapoolsele alale on kavandatud
puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala ning lasteaia vms ühiskondliku hoone maa-ala ning lõunapoolsele
alale puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala. Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kohaselt oli Tellise tee 2
maakasutuse juhtotstarbeks väikeelamumaa-ala. Tellise tee katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsioon jääb
endiselt tee- ja tänava maa-alaks, Tellise tee 1, 3, 4, 5 ja 6 katastriüksuste maakasutus väikeelamu maa-alaks
ning Tellise tee 7 katastriüksuse maakasutus tootmismaa-alaks. Täpsustatud eskiislahendus Spordimäe, Tellise
tee 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 katastriüksuseid ei hõlma.
Üldplaneeringu eelnõu sisaldab ettepanekut maakasutuse juhtotstarvete ja ehitustingimuste osas Tartu linna
üldplaneeringu 2040+ muutmiseks Spordimäe, Tellise tee 2, Tellise tee 8, Golfi, Katsetiikide, Kalatiikide,
Angervaksa ja Raudla katastriüksustel (vt üldplaneeringu skeem „Üldplaneeringu muutmise ettepanek“)
järgmises osas:
Määrata Tellise tee 8 katastriüksusele rajatava tehisjärve ümbritsevale alale väikeelamu maa-ala
(üksikelamu, kahe korteriga elamu, ridaelamu maa ja muu elamuid teenindava maakasutuse
juhtotstarbega (nt mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid, kodusarnased hoolekandeasutused
kuni 10-le isikule, garaažid jne) maa-ala), roheala, supelranna maa-ala, tee ja tänava maa-ala ning
tehisjärve ulatuses veekogu maa-ala juhtotstarve, Ilmatsalu jõe lõunakaldale täpsustatud eskiisjoonisel
näidatud sadamaalale sadama maa-ala otstarve ning perspektiivsele golfialale puhke- ja spordi- ja
kultuurirajatise maa-ala otstarve.
Määrata Katsetiikide katastriüksusele väikeelamu maa-ala juhtotstarve.
Määrata Kalatiikide katastriüksusele väikeelamu maa-ala, roheala ja tehisveekogu ulatuses veekogu
maa-ala juhtotstarve (maakatastriseadus § 181 lg 1, lg 2 p 4, 6, 8 ja 10, lg 4).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 38 / 247
Määrata Spordimäe, Angervaksa ja Raudla katastriüksusele puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala
juhtotstarve.
Määrata Tellise tee 2 katastriüksusele puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala ning puhke-, spordi-
ja kultuurirajatise maa-ala ning lasteaia vms ühiskondliku hoone maa-ala juhtotstarve.
Kalatiikide kinnistule osaliselt alla 3000 m2 suuruste kruntide ning ridaelamute kavandamine.
Planeeringuala läbiv Ilmatsalu jõgi ja selle lähiümbrus on kehtiva üldplaneeringu alusel roheala (H)
juhtotstarbega. Roheala on peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud avalikult kasutatav loodusliku maa,
pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väiksemahuliste
puhkeotstarbeliste ehitiste, sh kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ajutise iseloomuga puhkeala teenindavate
hoonete püstitamine juhul, kui üldplaneeringus pole sätestatud teisiti. Rohealadel asuvad metsad tuleb
säilitada, alasid ei piirata, tagada tuleb juurdepääs hooldustehnikale. Roheala juhtotstarvet toetav otstarve on
linnaaianduse maa-ala, mille suurim osakaal on määramata.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu kohaselt muudetakse Ilmatsalu jõeäärse roheala piire. Jõe
paremkaldale kavandatakse roheala 15 m laiusena. Jõe lõunakaldal kavandatakse roheala ca 20 m laiusena kuni
tee- ja tänava maa-alani, kus on ette nähtud olemasoleva sõidutee rekonstrueerimine ja uue matkaraja
rajamine. Roheala on kitsam Järve tee äärde Golfi katastriüksusele planeeritava tee ja tänava maa-ala
(kavandatav parkla ja liikuvuskeskus) ning Ilmatsalu jõe vahelisel alal, samuti kavandatava sadama akvatooriumi
ning tee- ja tänava maa-ala vahel.
Raudla ja Angervaksa kinnistu ning viimast läbiv Sulaoja jäävad maakondliku tasandi rohevõrgustiku tugialale.
Ilmatsalu jõgi ning selle kaldapiirkond roheala juhtotstarbega määratud ulatuses, samuti osa Sulaoja
idapoolsest kaldast jääb kohaliku tasandi rohelise võrgustiku koridori alale (joonis 10).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 39 / 247
Joonis 10. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratletud rohevõrgustiku paiknemine üldplaneeringualal ja
lähiümbruses (allikas: Tartu linna üldplaneering 2040+)
Rohevõrgustiku säilitamise ja planeerimise eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste
leevendamine ja kohanemine ning inimestele kvaliteetse elukeskkonna ning vabas õhus puhkamise ja
liikumisvõimaluste tagamine. Rohevõrgustiku hulka loetakse ka veekogud, mis mitmekesistavad funktsioone
ning loovad parema sidususe erinevate alade vahel. Üldtingimusena ei tohi veekogu kalda piiranguvööndis
olevale rohelise võrgustiku alale rajatavad ehitised rohelist võrgustikku katkestada. Sadamate kattumisel
rohelise võrgustikuga tuleb edasisel planeerimisel/projekteerimisel tagada rohelise võrgustiku toimimine.
Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on märgitud, et rohevõrgustiku alale ehitamisel ja metsa raadamisel tuleb
arvestada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalike tingimustega. Rohelise võrgustiku tugialal on lubatud
ehitada üksik- või kaksikelamut rohelise võrgustiku servaaladele tingimusel, et elustiku liikumiseks oleks
tagatud 100 m laiune katkematu ehitistevaba koridor (vahekaugus hoonegruppide, tarastatud õuealade jms
vahel). Kuigi kehtivas üldplaneeringus ei ole teiste arendustegevuste kavandamisele tugialas katkematu
koridori laiuse tingimust määratletud, siis üldpõhimõttena saab seda tingimust tõenäoliselt üle kanda ka
muudele sarnase iseloomuga ehitistele/tegevustele. Raadamine on lubatud hoonete ja taristuobjektide
ehitamiseks ja hooldamiseks vajalikus mahus, metsastunud põllumaa kasutuselevõtuks ja väärtuslikele
loodusobjektidele vaadete avamiseks, samuti maavara kaevandamiseks (alus: Tartu linna üldplaneering 2040+
ptk 11.1).
Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ on Ilmatsalu jõe mõlemale kaldale on planeeringuala läbivas osas
määratud kohaliku tasandi rohelise võrgustiku koridor. Üldtingimusena ei tohi veekogu kalda piiranguvööndis
olevale rohelise võrgustiku alale rajatavad ehitised rohelist võrgustikku katkestada. Sadamate kattumisel
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 40 / 247
rohelise võrgustikuga tuleb edasisel planeerimisel/projekteerimisel tagada rohelise võrgustiku toimimine.
Rohelises koridoris ei ole lubatud ehitada väljapoole õueala ja õueala laiendada ehitades uusi piirdeid
olemasolevatest piiretest väljapoole. Raadamine on lubatud ehitiste (sh taristuobjektid, elektritrassid jms)
hooldamiseks ja rekonstrueerimiseks, metsastunud põllumaa kasutuselevõtuks ja olemasoleva hoonestusega
seotud ehitustöödeks õuealal, tee ja tehnorajatiste maal, samuti maavara kaevandamiseks.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu koostamise üks eesmärkidest on Ilmatsalu jõeäärse avalikult kasutatava
rohekoridori maa-ala ja kasutustingimuste täpsustamine ning rohevõrgustiku toimimiseks sobiva lahenduse
leidmine. Planeeringuga täpsustatakse kohaliku tasandi rohelise koridori asukohta. Seni Ilmatsalu jõel ja selle
mõlemal kaldal asunud roheline koridor määratakse vaid Ilmatsalu jõele ja selle vasakkaldale, seejuures
jäetakse rohekoridoriga hõlmamata kavandatav sadamaala ning Järve tee äärde kavandatav tee- ja tänava
maa-ala. Rohelise koridoriga jääb hõlmatuks Sulaoja, kuid selle paremkaldal, Raudla kinnistust lõunasse jäävas
lõigus määratakse rohekoridor ainult ehituskeeluvööndi ulatuses (25 m). Lisaks hõlmatakse rohelise koridoriga
elamualale kavandatavad tehisveekogud (sh kraav). Kavandatud tegevustega kaasnevat mõju rohelise
võrgustiku toimimisele on hinnatud peatükis 6.8.
Ilmatsalu jõe kaldaala, Järve tee ja Tellise tee on Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratud puhkekoridoriks
ning linnuvaatlustorni asukoht puhkealaks (Vaatetorni puhkeala) (joonis 11).
Joonis 11. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratletud puhkekoridoride, -metsade ja -alade paiknemine
planeeringualal ja ümbruses (väljavõte Tartu linna üldplaneeringust 2040+)
Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ seatud tingimused puhke- ja virgestusalade toimimiseks:
• veekogude äärne koridor kulgeb vabaõhupuhkuseks sobivates kaunites looduslikes ja poollooduslikes
paikades;
• puhke- ja virgestuskoridorid peavad võimaldama inimeste liikumist jalgsi, jalgrattaga ja muul sarnasel
viisil;
• lubatud on tee ja seotud rajatiste ehitamine;
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 41 / 247
• puhkekoridori alal metsa majandamisel tuleb kasutada raieviisi, mis tagab esteetika rajal liikujale;
• veekogu äärde radade projekteerimiseks ja väljaehitamisel tuleb leida looduslikele radadele sobivaim,
keskkonda säästvaim tehniline lahendus;
• juhul, kui uue tehnotaristu asukoht kattub puhke- ja virgestusala või puhkekoridori alaga, tuleb
planeerides ja/või projekteerimisel tagada, et uus taristu ei lõikaks puhkekoridoride võrgustikku läbi,
vaid see toimiks samaväärsena edasi;
• puhkekoridori avalikuks kasutamiseks lepib linn maaomanikega kokku maa kasutamise ja hooldamise
tingimustes, sh kavandatud puhkerajatiste väljaehitamise, kasutamise ja korrashoiu osas.
Olemasoleva vaatetorni ala on Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratud Vaatetorni puhkealaks. Tegemist
on olemasoleva puhkealaga Ilmatsalu jõe äärses puhkekoridoris liikujatele, matkajatele ja puhkajatele.
Puhkekoht on ette nähtud avalikuks kasutamiseks ja viidatud on koostöö vajadusele maaomaniku ja kohaliku
omavalitsuse vahel, et leida puhkekoha eesmärke arvestav, asukohta sobivaim ja keskkonda säästvaim tehniline
lahendus. Ilmatsalu jõe ääres, Emajõe poolses otsas asub Linnutee puhkekoht, mis on rekonstrueeritav
puhkeala Ilmatsalu jõe äärses puhkekoridoris liikujatele, matkajatele ja puhkajatele. Koostamisel oleva
üldplaneeringuga nähakse ette Ilmatsalu jõe mõlemale kaldale avalikult kasutatav haljasmaa, jättes selle
piiresse senise jõe-äärse tervise- ja matkaraja. Arendamise tingimused kattuvad Vaatetorni puhkeala
arendustingimustega.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu kohaselt säilitatakse avalikult kasutatav Linnutee matkarada, seega
puhkekoridori funktsioon säilib.
Roheline koridor Ilmatsalu jõel ja selle kaldal on Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratud Rahinge-
Ilmatsalu väärtusliku maastiku koosseisu (joonis 12). Ülejäänud planeeringuala väärtusliku maastiku koosseisu
ei kuulu. Väärtuslikuks maastikuks on ka Golfi kinnistu idaosaga piirnev Ilmatsalu küla põllumajandusmaastik
koos majapidamistega ning Tellise tee 8 idaosaga piirnev põllumajandusmaastik Tellise tee ümbruses.
Nimetatud alade põllud on ühtlasi määratud väärtuslikeks põllumajandusmaadeks.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 42 / 247
Joonis 12. Kohaliku tähtsusega Rahinge-Ilmatsalu väärtuslik maastik (väljavõte Tartu linna üldplaneeringust
2040+)
Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ on seatud tingimuseks, et väärtuslikul maastikul tuleb säilitada olemasolev
teedevõrk ja hoonete paiknemine (asustusstruktuur), kultuuriloolised paigad ja ehitised ning kõlvikute jaotus.
Kõlvikute muutmine on lubatud loodusobjektidele ja ehitistele vaadete avamiseks ja väärtuslikule maastikule
seatud ehitus- ja arhitektuuritingimustele vastavate ehitiste ehitamiseks.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Rahinge-Ilmatsalu väärtuslikul maastikul põhiliseks säilimist vajavaks
tingimuseks suurpõllundusliku maastikukujunduse jätkamine. Kuivõrd seda eesmärki planeeringualal juba
praegu ei täideta, eemaldatakse Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu kohaselt planeeringuala väärtusliku
maastiku koosseisust. Mõju väärtuslikule maastikule on käsitletud KSH aruande peatükis 6.4.
Planeeringuala jääb Tartu linna maalisse piirkonda, Emajõe kalda üleujutusohuga alale. Vähendamaks Emajõe
üleujutustest põhjustatud võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja
majandustegevusele, on uusi hooneid lubatud püstitada vaid üldplaneeringuga Emajõe 1% tõenäosusega
üleujutusohuga ala piirile vastavast maapinna looduslikust absoluutkõrgusest kõrgemale, maismaa suunas.
Eelnev tähendab, et uute hoonete ehitamisel ei ole lubatud maapinda tõsta, vaid ehitamiseks sobiliku ala
määramisel tuginetakse kaldaala maapinna looduslikele, inimtegevusest mõjutamata kõrgusandmetele (Tartu
linna üldplaneering 2040+ p 14.3.12). Üleujutusohuga ala hõlmab Tellise tee 8, Golfi, Angervaksa, Raudla ja
Katsetiikide kinnistuid. Osaliselt jäävad üleujutusohuga alale ka Tellise tee 2, 4 ja 6 kinnistud (joonis 13).
Ligikaudne planeeringuala
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 43 / 247
Joonis 13. Üleujutusohuga ala ja ehitusjoon Ilmatsalu piirkonnas (Tartu linna üldplaneering 2040+)
1% ületustõenäosusele vastav veetase Euroopa kõrgussüsteemis (EH2000) Tartu linna piirkonnas jääb
vahemikku 34,7 m (Kärevere silla piirkond) kuni 33,9 m (planeeritava Tiksoja sillale viiva maanteekoridori maa-
ala). Planeeringualal on 1% ületustõenäosuse korral üleujutuse veetase 34,7 m abs (vt täpsemalt ptk 4.5.3).
Emajõe 1% üleujutusohuga ala piirist tulenev ehituskeeld ei laiene planeeringuga puhke- ja rekreatsiooni
eesmärgil kavandatavatele avalikkusele suunatud veekogude äärsetele ehitistele, muuhulgas Emajõe ja
Linnutee matkarajale ja nende puhkekohtade ehitistele, looduslähedase kattega kergliiklusteedele, loodusliku
katendiga spordi- ja loodusradadele, avalikke puhkekohti teenindavatele vett läbilaskva katendiga
sõiduteedele ja parklatele, seega golfiväljakuga kavandatavas osas on Ilmatsalu piirkonna üldplaneering Tartu
linna üldplaneeringuga 2040+ vastavuses.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga on kavandatud hoonestada üleujutusohuga Tellise tee 4, 6, 8 ja
Katsetiikide kinnistud, millest tulenevalt oleks see vastuolus kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga 2040+
määratud tingimustega sellise ala hoonestamiseks. Koostatava üldplaneeringuga muudetakse ehitustingimusi
üleujutusohuga seotud aladel, võimaldamaks selliste alade hoonestamist ning kirjeldatakse meetmeid, mida
tuleb rakendada, et vältida Emajõe üleujutustest põhjustatud võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele,
heaolule ja keskkonnale.
Täpsustatud eskiislahenduse elluviimiseks on vajalik Ilmatsalu paisjärve, Ilmatsalu jõe ja Sulaoja
ehituskeeluvööndi vähendamine koostatavas üldplaneeringu menetluses.
Ligikaudne planeeringuala
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 44 / 247
Lähtuvalt täpsustatud eskiislahendusest, tehakse koostatava üldplaneeringuga ettepanekud vähendada
veekogude ehituskeeluvööndit järgmisteks tegevusteks:
Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndit seoses elamuarendusega:
juurdepääsuteede rajamine elamute hoonestusalani;
pinnase ümberpaigutamine.
Ilmatsalu jõe ja Sulaoja ehituskeeluvööndit golfiala rajamiseks, täpsemalt:
golfiala (väljakud ja rajad) rajamiseks vajalike pinnasetööde tegemiseks;
golfiradade ühendamiseks vajalike teede rajamiseks;
golfiväljaku parkla juurdepääsutee rajamiseks.
Ettepanek Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndi vähendamiseks:
juurdepääsutee rajamine Tiigikalda, Koopa, Biopuhasti ja Kapsamaa kinnistutele;
golfiväljaku rajamiseks vajalike pinnasetööde tegemiseks.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut ja eeldatavalt kaasnevaid mõjusid on käsitletud käesoleva
aruande peatükis 6.6.4.
Kokkuvõttes:
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõuga kavandatavad muudatused võrreldes kehtiva Tartu linna
üldplaneeringuga 2040+:
• Tellise tee 2, Tellise tee 8, Spordimäe, Katsetiikide, Kalatiikide, Golfi, Angervaksa ja Raudla kinnistule
soovitakse teistsugust maakasutuse juhtotstarvet:
- Tellise tee 2 kinnistule väikeelamu maa-ala asemel puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala
ning puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala ning lasteaia vms ühiskondliku hoone maa-
ala;
- Tellise tee 8 kinnistule tootmismaa-ala asemel väikeelamu maa-ala, puhke-, spordi- ja
kultuurirajatise maa-ala, veekogu maa-ala, roheala, supelranna maa-ala, sadama maa-ala ning
tee ja tänava maa-ala ning Ilmatsalu jõe ääres roheala asemel osaliselt puhke-, spordi- ja
kultuurirajatise maa-ala;
- Spordimäe kinnistul roheala asemel puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala;
- Katsetiikide kinnistule tootmismaa-ala asemel väikeelamu maa-ala;
- Kalatiikide kinnistule roheala asemel väikeelamu maa-ala ja veekogu maa-ala ning osaliselt
olemasoleva väikeelamu maa-ala asemel roheala;
- Golfi kinnistule tootmismaa-ala asemel puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala;
- Angervaksa ja Raudla kinnistutele metsamaa asemel puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-
ala.
• Kalatiikide kinnistul soovitakse rajada valdavalt ridaelamuid ja kaks üksikelamut, sealjuures elamuala
osakaalu suurendada roheala juhtfunktsiooniga maa-ala arvelt (üldplaneeringuga määratud
väikeelamu maakasutuse juhtfunktsioon ja seejuures Ilmatsalu asumi (ILM11) ehitustingimused
tuginevad alal kehtivale detailplaneeringule, mille järgi on alale lubatud üksnes üksikelamud,
ridaelamuid ei ole lubatud rajada ning võrreldes hetkel kehtiva detailplaneeringuga soovitakse
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 45 / 247
tihendada elamuarendust (senise kehtiva detailplaneeringuga kavandatud 7 väike-elamu asemel 8
ridaelamut ja 2 üksikelamut).
• Kalatiikide kinnistul soovitakse arendada osaliselt väikeelamumaad (2 üksikelamut), kus krundi suurus
jääb alla 3000 m2 (kehtiva üldplaneeringu kohaselt peab Kalatiikide kinnistul elamukrundi suurus olema
vähemalt 3000 m2).
• Täpsustatakse maakondliku tasandi Rahinge rohevõrgustiku tugiala maakasutus- ja ehitustingimusi
Angervaksa ja Raudla kinnistute osas (kehtiva üldplaneeringu kohaselt on raadamine on lubatud
hoonete ja taristuobjektide ehitamiseks ja hooldamiseks vajalikus mahus, metsastunud põllumaa
kasutuselevõtuks ja väärtuslikele loodusobjektidele vaadete avamiseks, samuti maavara
kaevandamiseks).
• Täpsustatakse kohaliku tasandi rohelise koridori asukohta (kehtiva üldplaneeringu kohaselt sadamate
kattumisel rohelise võrgustikuga tuleb edasisel planeerimisel/projekteerimisel tagada rohelise
võrgustiku toimimine. Rohelises koridoris ei ole lubatud ehitada väljapoole õueala ja õueala laiendada
ehitades uusi piirdeid olemasolevatest piiretest väljapoole. Raadamine on lubatud ehitiste (sh
taristuobjektid, elektritrassid jms) hooldamiseks ja rekonstrueerimiseks, metsastunud põllumaa
kasutuselevõtuks ja olemasoleva hoonestusega seotud ehitustöödeks õuealal, tee ja tehnorajatiste
maal, samuti maavara kaevandamiseks).
• Planeeringualalt eemaldatakse kohaliku tähtsusega Rahinge-Ilmatsalu väärtuslik maastik. Ilmatsalu jõe
äärde kavandatakse sadam, millega muudetakse maa kõlvikut (kehtiva üldplaneeringu järgi tuleb
Rahinge-Ilmatsalu väärtuslikul maastikul säilitada senine kõlvikuline jaotus. Kõlvikute muutmine on
lubatud üksnes loodusobjektidele ja ehitistele vaadete avamiseks ja väärtuslikule maastikule seatud
ehitus- ja arhitektuuritingimustele vastavate ehitiste ehitamiseks).
• Tellise tee 8, Golfi, Angervaksa, Raudla ja Katsetiikide kinnistu asub üleujutusohuga alal, kuhu ei ole
lubatud 1% üleujutustõenäosusega veetasemest lähtudes ehitada uusi hooneid (kehtiva
üldplaneeringuga ei ole maalises piirkonnas lubatud üleujutusohuga alale ehitada ja sellel eesmärgil
eelnevalt maapinda tõsta).
3.2.3. Tartu linna arengukava 2025-2035
Koostatava üldplaneeringuga kattuvad sellised väärtused nagu tervisliku elukeskkonna ja avaliku ruumi
kujundamine selliseks, et need aitaksid ennetada terviseprobleeme ja toetaksid tervislikku eluviisi. Kompaktne
linnaruum tagab kõigile tartlastele linnakeskkonna, mis on mugav, ligipääsetav ja nautima kutsuv.
Inimsõbralikus ja elurikkas linnas on harmooniliselt põimunud loodus- ja tehiskeskkond. Linnaruumi arengus
arvestatakse tulevikutrendidega, sealhulgas rahvastiku- ja kliimaprognoosidega.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu kohaselt kavandatakse olemasoleva tehismaastiku asemele rajada
Ilmatsalu piirkonnaga maastikuliselt haakuv väärtuslik elu- ja puhkepiirkond koos tervisesõbraliku
elukeskkonna ja sportlike eluviiside võimaldamisega (golf, sõudmine, matkamine jms). Oluline maastikuline ja
rekreatiivne tähtsus on ka Kärevere looduskaitseala ja Alam-Pedja looduskaitseala lähedusel.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõus toodud lahendus on kooskõlas Tartu linna arengukava 2025-2035
põhimõtetega.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 46 / 247
3.2.4. Detailplaneeringud
Planeeringuala lähialal koostamisel ja kehtestatud detailplaneeringud on näidatud joonisel 14. Ilmatsalu
maaüksuse detailplaneering (osaliselt kehtiv), mille eesmärgiks oli tiheasustusalal paiknevale krundile
ehitusõiguse määramine kaasaegse lägahoidla rajamiseks ning lahenduste andmine vajalike
kommunikatsioonivõrkudega varustamiseks, ning Ilmatsalu biogaasijaama maa-ala detailplaneering
(kehtestatud), mille eesmärgiks oli määrata kavandatava biogaasijaama funktsioneerimiseks vajalike ehitiste
ehitusõigus, kruntide piirid ja kruntide kasutamise sihtotstarbed, samuti määrata planeeringuala liikluslahendus
ja kavandatavate ehitiste paiknemine, on tänaseks ellu viidud ning üldplaneeringu rakendumine nimetatud
detailplaneeringutele mõju ei avalda. Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahendusega kavandatu
võimalikku koosmõju eelnimetatud detailplaneeringute alusel rajatud biogaasijaama ja sigalaga on hinnatud
KSH aruande peatükis 6.15.
Joonis 14. Üldplaneeringu alal ja selle lähistel koostamisel olevad ja
kehtestatud detailplaneeringud (allikas: Tartu linna detailplaneeringute
kaardirakendus, 15.11.2024)
Joonisel tähistavad numbrid järgmiseid planeeringuid: 1 – Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering
(kehtestatud), 2 – Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering (osaliselt kehtiv), 3 – Ilmatsalu alevik,
Raba tee 5 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (koostamisel) ning Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala
detailplaneering (osaliselt kehtiv), 4 – Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud), 5 – Ilmatsalu
maaüksuse detailplaneering (osaliselt kehtiv), 6 – Ilmatsalu biogaasijaama maa-ala detailplaneering
(kehtestatud).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 47 / 247
3.2.4.1. Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering
Kalatiikide katastriüksusel kehtib praegusel hetkel endise Tähtvere Vallavolikogu 29.01.2016 otsusega nr 1-2/5
kehtestatud detailplaneering „Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering“ (Kobras AS, 2015) (joonis 14), mis
nägi ette elamupiirkonna rajamise olemasoleva kanali laiendusel rajatava tehisveekogu äärde. Kehtiva
detailplaneeringu järgi on kinnistule kavandatud 7 üksikelamu krunti (ridaelamuid ei ole kavandatud).
Koostamisel oleva üldplaneeringu lahenduse kohaselt on väikeelamumaal lubatud üksik- ja kaksikelamute ning
ridaelamute kavandamine, ridaelamute bokside suurim lubatud arv ühes lahushoones on kuni 8.
Koostatavas üldplaneeringus väikeelamumaa hoonestamise tingimuste muutmisel muutuvad hoonestamise
tingimused ka Kalatiikide kinnistul. Selle tulemusel tekib läbi uue, üldplaneeringu alusel algatatava
detailplaneerimise protsessi võimalus Kalatiikide kinnistule rajada võrreldes täna kehtiva detailplaneeringuga
kavandatust oluliselt tihedama asustusega elamupiirkond.
3.2.4.2. Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering
Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering on kehtestatud Tähtvere Vallavalitsuse 09.06.2011
korraldusega nr 2-1/92 ja muudetud 18.02.2021 Tartu Linnavolikogu otsusega nr 317. Detailplaneering
tunnistati 18.02.2021 otsusega osaliselt kehtetuks Kapsamaa kinnistu osas, sest Raba tee 5 ja Raba tee 7
kinnistute omanik avaldas soovi laiendada oma tootmistegevust piirneval Kapsamaa kinnistul.
Detailplaneeringuala asub Ilmatsalu alevikus Raba tee 56 kinnistul ja sellega piirnevatel kinnistutel, kattudes
osaliselt ka Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu alaga (joonis 14).
Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva tootmistegevuse
laiendamine toonasel Raba tee 7 krundil ja määrata Lao krundile ehitusõigus ning juurdepääsu võimalus
osaliselt olemasoleva tee rekonstrueerimisel. Detailplaneeringuga nähti ette olemasolevate juurdepääsude
säilitamine Koopa (katastritunnus 83101:002:0055), Biopuhasti (katastritunnus 83101:002:0189) ja Kapsamaa
kinnistutele (katastritunnus 83101:001:0427) läbi endise Suurtiikide ja Tiigikalda (katastritunnus
83101:001:0444) kruntide. Sellest tulenevalt nähti Tiigikalda ja endisele Suurtiikide kinnistule ette
juurdepääsuservituut tingimusel, et Koopa ja Biopuhasti kinnistute sisuline maakasutus ei muutu ja kinnistuid
teenindava transpordi maht oluliselt ei suurene. Detailplaneeringusse lisati klausel, et juhul, kui nimetatud
maatükkide maakasutust või ehitusõigust soovitakse muuta ja muutmisega võib kaasneda liikluse
intensiivistumine olemasoleval juurdepääsuteel, on pooltel kohustus leping üle vaadata, vajadusel seda muutes
või lõpetades (Kobras AS, 2011).
Raba tee 5 ja Kapsamaa maaüksusel on algatatud 13.12.2022 uus detailplaneering kaalumaks võimalusi
üldplaneeringukohase ehitusõiguse elluviimiseks. Ehitada soovitakse ühekorruseline laienemisvõimalusega
hoone kõrgusega 5,7 m. Raba tee 5 hooned plaanitakse säilitada ning endise Raba tee 7 kinnistu osas hoone
lammutada.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahendus arvestab juurdepääsu tagamise
vajadusega Tiigikalda, Koopa, Biopuhasti ja Kapsamaa kinnistutele, seega ei too nimetatud planeeringu
koostamine kaasa vajadust muuta Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu lahendust.
Täpsustatud eskiisjoonise alusel on ette nähtud rajada alternatiivne juurdepääsutee Golfi kinnistule, mis
6 Katastriüksus Raba tee 5 on maakatastris registreeritud Raba tee 5 ja Raba tee 7 liitmise tulemusena 09.01.2023.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 48 / 247
võimaldab juurdepääsu Järve teelt Järve tee 8 kinnistule ja seada teele servituut, mis võimaldab realiseerida
Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu kehtestatud kujul.
3.2.4.3. Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering on kehtestatud Tähtvere Vallavolikogu 09.06.2017 otsusega nr
1-2/22. Detailplaneeringu eesmärgiks on kavandada kinnistule kolmekorruseline majutus-toitlushoone,
laiendada olemasolevat parklat ning laiendada kinnistul asuvat kõrvalhoonet kuni ühe kolmandiku kubatuuri
mahus (Vedic OÜ, 2016). Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu ala ei hõlma nimetatud detailplaneeringu ala.
Koostatav üldplaneering ei mõjuta Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahendust, sest juurdepääs
mööda Järve teed säilib praegusel kujul ning lisanduv liiklusvoog ei takista Järve tee 15 planeeringuala
kasutamist.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõus kavandatu ei takista Järve tee 15 kinnistu detailplaneeringu
elluviimist.
4. PLANEERITAVA ALA JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA
KIRJELDUS NING MÕJUALA ULATUS
Mõjuala on ala, kuhu ulatuvad või võivad ulatuda kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad tagajärjed
ning selle lähiala. Mõjutatava keskkonna moodustab ruumilise mõjuala ulatus, milles muutus esineb (milleni
muutus ulatub). Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast, sõltudes
kaasnevate tagajärgede tekkimise ja esinemise ulatusest ning vastuvõtjast. Keskkonnamõju strateegiline
hindamine viiakse läbi üldplaneeringu alal ning selle ümbruses, lähtuvalt kaasnevate tagajärgede levimise
ulatusest.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt on edasi arendatud üldplaneeringu algatamise juurde esitatud
planeeringu eskiisjoonist, mida on täiendatud lähtuvalt üldplaneeringu koostamisel kujunenud lahendusest.
Täpsustatud eskiisjoonis illustreerib arendaja nägemust ala edasisel ja täpsemal planeerimisel. Kuna Ilmatsalu
piirkonna üldplaneeringu koostamisega paralleelselt koostatakse Ilmatsalu Kala OÜ initsiatiivil
planeeringulahendust detailplaneeringu täpsusastmes, on üldplaneeringuga kavandatut ning sellega
kaasnevaid mõjusid olnud võimalik käsitleda detailplaneeringu täpsusastmes.
Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamine ja maastikuliselt
sobiva lahendusega elamupiirkonna kavandamine. Sellega seoses kavandatakse muuta tootmismaa-ala
juhtotstarvet väikeelamu maa-alaks, puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste maa-alaks, rohealaks, veekogu maa-
alaks, sadama maa-alaks ning tee- ja tänava maa-alaks, väikeelamu maa-ala osaliselt rohealaks ja vastupidi,
roheala ja metsa maa-ala puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste maa-alaks ning laiendada Ilmatsalu aleviku
kompaktse asustusega ala. Tulenevalt planeeringu eesmärgist ja ulatusest mõjutab selle elluviimine Ilmatsalu
piirkonda laiemalt. Planeeringu elluviimine avaldab mõju kogu Ilmatsalu alevikule, kuna planeeringu elluviimise
tulemusena laieneb alevik uue elamupiirkonna arvelt.
Mürahäiringut tekitab nii planeeringualal kui ka selle lähialal maapinna planeerimisega (tõstmisega) kaasnevate
tööde, elamute ja sellega seonduvate kommunikatsioonide (teed, side, elekter, ühisveevärgi- ja
kanalisatsioonitrassid) ehitamise, tehisjärve rajamisega ning golfikeskuse- ja väljakute rajamisega seonduv
tehnika kasutamine. Müra tekib ka väikesadama ja sadamaehitiste rajamisel ning Ilmatsalu jõe puhastamisel
mudast ja settest. Intensiivsem müra esineb vahetult tööde läbiviimise alal ja vahetus läheduses, paarisaja
meetri kaugusel on müratase juba märksa madalam.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 49 / 247
Tehisjärve kujundamisel olemasolevad kalakasvatustiigid süvendatakse ja ühendatakse omavahel.
Kalakasvatustiikidest väljavõetavat setet kasutatakse rajatise välispiiri kujundamisel, osa setet viiakse väljapoole
planeeringuala haljastuslikel eesmärkidel kasutamiseks ja osa võidakse kasutada ka golfiala kujundamisel. KSH
koostamisel ajal tiike juba puhastatakse.
Golfiväljakute ala on planeeritud Golfi, Angervaksa ja Raudla kinnistule. Angervaksa kinnistu juhtotstarve on
kehtiva Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel metsa maa-ala (MM). Metsa maa-ala on väljaspool puhke- ja
kaitsemetsa valdavalt metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud maa-ala, mille otstarve kuulub
üldplaneeringu alusel säilitamisele. Angervaksa ja Raudla kinnistu jäävad rohevõrgustiku alale (tugiala,
maakondlik tasand), kus ehitamisel ja metsa raadamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku toimimist tagavate
tingimustega (Tartu linna üldplaneering 2040+ ptk 11.1).
Planeeringulahendusega säilitatakse Angervaksa ja Raudla kinnistul rohelise võrgustiku põhieesmärki järgides
ala sidusus ja loomade takistusteta liikumine. Negatiivse ilminguna muutub golfiradade projekteerimise
järgselt Angervaksa kinnistu metsa osakaal. Golfiala hõlmab nii Golfi, Raudla, kui ka Angervaksa kinnistuid ning
see lahendatakse tervikuna vastava ehitusprojekti raames. Golfiväljakutele kasutusaegne mõju veekvaliteedile
(Ilmatsalu jõgi, Sulaoja, Emajõgi) sõltub ala kasutuskoormusest. Golfiväljakute rajamine on võimalikuks
reostusallikaks veekogudele golfialade/väljakute rajamisel/hooldamisel kasutatavate kemikaalide tõttu,
mistõttu kavandatakse KSH käigus leida veekogude reostamist vähendavad/välistavad abinõud. Golfikeskuse
teenindushoone ja parkla on planeeritud Golfi kinnistule, kuhu rajatakse golfiala tarbeks ka
veetakistused/tiikide süsteem, mis võimaldab ala kasutada ka vee-elupaiganõudlusega liikidel (kahepaiksed,
tiigi põhjaloomastik, linnud jms).
Planeeringualast kaugemale ulatuvad mõjud lähtuvad üldplaneeringu alal kavandatava elamupiirkonna ja seda
teenindava taristu, samuti golfiala ja sadama-ala väljaarendamisel maapinna tõstmisest (üleujutusriskide
maandamiseks), ühtlasi piirkonna liikluskoormuse kasvust, mis ulatub avalikele teedele (mõju inimese tervisele
ja heaolule tekitatava müra ja õhusaaste näol), Ilmatsalu jõe puhastamisest (mõju pinnavee kvaliteedile ja
allavoolu Alam-Pedja loodusalale) ning vee võtmisest Ilmatsalu jõest (paisjärvest) kavandatavate tehisjärvede
toiteks (läbivoolu tagamiseks).
KSH-s hinnatakse tegevuse mõju planeeringualaga piirnevatele või selle lähedusse jäävate kaitstavatele
loodusobjektidele Vabariigi Valitsuse määrustega (kaitse-eeskirjad) kehtestatud kaitse-eesmärke silmas
pidades, samuti hinnatakse tegevuse võimalikku mõju planeeringualal või selle läheduses paiknevatele
teadaolevatele ja Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) kantud kaitstavate liikide leiukohtadele või
elupaikadele. KSH-s hinnatakse ehitiste mõju maastikule tervikuna arvestades planeeritava sobivust
lähiümbrusesse, samuti alale jääva RMK matkaraja ja linnutorni edaspidiseid kasutusvõimalusi. Käsitletakse ka
ehitiste ja golfiala võimalikku rajamist Ilmatsalu savimaardla servaalale.
Mõju suurus oleneb pigem ümbritsevatest väärtustest. Mõjuala ulatus oleneb tegevusega kaasnevate
tagajärgede iseloomust ja suurusest. KSH raames hinnatakse tegevuse võimalikku mõju ulatust planeeringuala
ümbritsevat keskkonda ja loodusväärtusi arvestades. KSH ala asub valdavalt Tartu linna haldusterritooriumil,
kuid lähialana võib arvestada selle ulatust Ilmatsalu jõest kuni Emajõeni, seega jääb ka Tartu valla
territooriumile.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 50 / 247
4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS
Üldplaneeringu ala asub Ilmatsalu külas, kus seisuga 01.01.2024 elas Tartu Linnavalitsuse andmetel 60 elanikku,
planeeringualaga piirnevas Ilmatsalu alevikus elas 347 ja Tüki külas 290 elanikku. Planeeringualale jäävad
maaüksused on valdavalt eraomandis, v.a Tellise tee 2 ja Spordimäe kinnistu, mis on munitsipaalomandis.
Planeeringuala ümbruses paiknevad valdavalt riigiomandis olevad maatulundusmaad, (planeeringuala
ümbritsev mets, põllumaad, Ilmatsalu paisjärv), aga ka eraomandis elamumaad ja tootmismaad (joonis 15,
joonis 16).
Joonis 15. Katastriüksuste omandivorm planeeringualal ja lähiümbruses (aluskaart ja andmed: Maa-amet,
25.09.2024)
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 51 / 247
Joonis 16. Katastriüksuste põhiline sihtotstarve (sihtotstarve 1) planeeringualal ja lähiümbruses (aluskaart ja
andmed: Maa-amet, 16.11.2024)
Tellise tee 8 (kü tunnus 79301:001:1250) kinnistu sihtotstarve on veekogude maa 100%7, pindala 90,16 ha,
millest looduslik rohumaa moodustab 3,46 ha, metsamaa 1,36 ha, õuemaa 0,25 ha ja muu maa (põõsastik,
tiigid, muu lage) 85,08 ha (Maa-amet, 16.11.2024). Kinnistu on valdavalt tehismaastik, kus varasemalt paiknes
Ilmatsalu kalakasvandus ja selleks rajatud kalatiigid ning neid ühendavad kanalid.
Kinnistule jääb osaliselt Ilmatsalu jõgi, mis on ühtlasi maaparandussüsteemi avatud eesvool ning väike osa
endise tellisetehase juurde kuuluvast Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne reservvaru, 1 plokk, keraamiline savi,
registrikaardi nr 759) (Maa-amet, 16.11.2024). Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on Tellise tee 8 kinnistu
juhtotstarve valdavalt tootmismaa-ala (tööstushoone ja taastuvenergeetika rajatiste maa-ala).
Ehitisregistri andmetel asub seisuga 16.11.2024 Tellise tee 8 katastriüksusel garaaž-töökoda (ehr kood
121278575). Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel paiknevad kinnistu ida-kagu servas ka
elektrimaakaabelliin ja elektriõhuliin (Maa-amet, 16.11.2024).
Golfi (kü tunnus 79301:001:1251) kinnistu sihtotstarbeks on veekogude maa 100%6. Kinnistu pindala on 67,72
ha, millest looduslik rohumaa on 13,05 ha, metsamaa 1,26 ha, õuemaa 0,01 ha ja muu maa 53,41 ha (Maa-
amet, 16.11.2024). Ehitisregistri andmetel seisuga 16.11.2024 kinnistul ehitisi ega rajatisi ei paikne. Kinnistul
7 Maa-ameti maakatastri andmed. Tegelikkuses on nii Tellise tee kui Golfi katastriüksus sihtotstarbeta maad.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 52 / 247
asusid varasemalt kalakasvatustiigid, mille tühjendamist alustati 2018. aastal. Tänaseks on alal aktiivsest
kasutusest väljas ning maaüksusel kasvab võsa ja rohttaimestik.
Kinnistule jääb Ilmatsalu jõgi (mis on ühtlasi maaparandussüsteemi avatud eesvool) ning osa endise
tellisetehase juurde kuuluvast Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne reservvaru, 1 plokk, keraamiline savi,
registrikaardi nr 759) (Maa-amet, 16.11.2024). Savi kasutati ajalooliselt telliste valmistamiseks, kohati on
tuvastatavad savivõtmise augud. Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on Golfi kinnistu juhtotstarve valdavalt
tootmismaa-ala (tööstushoone ja taastuvenergeetika rajatiste maa-ala).
Lisaks paiknevad ehitisregistri andmetel 16.11.2024 endisel Suurtiikide kinnistul (Tellise tee 8 ja Golfi kinnistu)
veel kalakasvatustiigid (ehr kood 220641991), Ilmatsalu-Kärevere-Linnutee matkarada (rajatis, ehr kood
221273859), linnuvaatlustorn (rajatis, ehr kood 221343044). Suurtiikide kinnistu jagamisega 18.09.2023 seotud
muudatused on ehitisregistris veel sisse viimata (ehitisregister, 16.11.2024).
Angervaksa (kü tunnus 83101:002:0206) kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 14,46 ha,
millest looduslik rohumaa moodustab 0,85 ha, muu maa (veealune maa) 0,61 ha ja metsamaa 13,00 ha (Maa-
amet, 16.11.2024). Angervaksa kinnistut majanduslikul otstarbel eelnevalt kasutatud ei ole. Kinnistu asub Sangla
turbamaardlal (20 plokk, registrikaart nr 195, maardla kood MRD0000165) (Maa-amet, 16.11.2024).
Keskkonnaamet teavitas Tartu Linnavalitsust 27.10.2022 kirjaga nr DM-121677-4, et on menetlusse võtnud
aktsiaseltsi Tootsi Turvas esitatud Ulila III turbatootmisala keskkonnaloa taotluse. Keskkonnaluba taotletakse
maavara kaevandamiseks ja vee ärajuhtimiseks kehtivusajaga 30 aastat. Taotletava mäeeraldise pindala on
299,58 ha. Keskkonnaamet on keskkonnaloa taotluse osas algatanud keskkonnamõjude hindamise, seega
maavara kaevandamisega seotud keskkonnamõjusid hinnatakse vastava loa menetluse käigus. Taotletav
mäeeraldis piirneb vahetult Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu alaga.
Maaparandussüsteemide registri alusel (seisuga 16.11.2024) on Angervaksa kinnistu Sulaojast läänes osa
maaparandusehitise Ilmatsalu turbaraba (PP-274) kuivendusvõrgust. Kinnistut läbiv Sulaoja on ühtlasi
maaparandussüsteemi (kood 2103900820000) avatud eesvool (Põllumajandus- ja Toiduamet, 16.11.2024).
Hooneid ega rajatisi ehitisregistri andmetel Angervaksa kinnistul ei paikne. Tartu linna üldplaneeringus 2040+
on Angervaksa kinnistu juhtotstarbeks metsa maa-ala.
Raudla (kü tunnus 83101:002:0147) kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 0,89 ha, millest
looduslik rohumaa moodustab 0,1 ha, metsamaa 0,69 ha ja muu maa 0,1 ha. Kinnistu asub kogu ulatuses Sangla
turbamaardlal (20 plokk, registrikaart nr 195, maardla kood MRD0000165), kuid sellel ei asu mäeeraldist, st
kaevandusluba ei ole väljastatud (Maa-amet, 16.11.2024). Ehitisregistri andmetel hooneid ega rajatisi Raudla
kinnistul ei paikne. Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on Raudla kinnistu juhtotstarbeks metsa maa-ala.
Katsetiikide (kü tunnus 83101:002:0121) kinnistu sihtotstarve on veekogude maa 100%, pindala on 3,72 ha,
millest looduslik rohumaa moodustab 1,82 ha ja muu maa 1,90 ha (Maa-amet, 16.11.2024). Katsetiikide
kinnistul asuvad valdavalt kinnikasvanud ja võsastunud endised kalakasvanduse tiigikesed ja kasvanduse
toimimiseks rajatud kanalid. Kinnistu on hoonestamata (ehitisregister, 16.11.2024). Maa-ameti maardlate
kaardirakenduse alusel jääb kinnistule osa endise tellisetehase juurde kuuluvast Ilmatsalu savimaardlast
(aktiivne reservvaru, 1 plokk, keraamiline savi, registrikaardi nr 759). Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on
Katsetiikide kinnistu juhtotstarbeks tootmismaa-ala.
Kalatiikide (kü tunnus 83101:002:0004) kinnistu sihtotstarve on veekogude maa 100%, pindala on 9,49 ha,
millest haritav maa moodustab 0,09 ha, looduslik rohumaa 6,07 ha, metsamaa 0,14 ha, õuemaa 0,31 ha ja muu
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 53 / 247
maa (kanalid, kalatiigid, põõsastik) 2,88 ha. Kinnistu on hoonestamata (varasemalt asus kinnistul kaks kõrval-
või tootmishoonet, seepärast on kinnistul õuemaa kõlvik), kavandatava rajatisena on ehitisregistrisse kantud
pinnaveehaare (ehr kood 220779023) (ehitisregister, 16.11.2024). Maa-ameti maardlate kaardirakenduse
andmetel jääb kinnistule väike osa endise tellisetehase juurde kuuluvast Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne
reservvaru, 1 plokk, keraamiline savi, registrikaart 759). Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel on Kalatiikide
kinnistu juhtotstarbeks roheala ja väikeelamu maa-ala.
Kalatiikide kinnistule on varasemalt koostatud Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering (Kobras AS, 2015),
mis on kehtestatud endise Tähtvere Vallavolikogu 29.01.2016 otsusega nr 1-2/5. Detailplaneeringu eesmärk on
rajada alale elamupiirkond ja tehisveekogu, muutes Kalatiikide ja lähiala kalakasvanduse toimimiseks rajatud
kanali kaldajoont. Kehtiva detailplaneeringuga on alale ette nähtud loodusliku kaldajoonega tehisveekogu
(kanal) ja seitse üksikelamu krunti (joonis 17).
Kalatiikide kinnistule kavandatav tehisveekogu on kehtiva detailplaneeringu järgi kavandatud rajada
olemasoleva endise kalakasvanduse kanali baasil. Eemaldatava muda maht tehisveekogu rajamiseks on
ligikaudu 2100 m3, teisaldatava pinnase kogumaht on ligikaudu 30 000 m3, kaevesügavused jäävad vahemikku
0 – 4,55 m. Tiiki on ette nähtud süvendada põhjapoolses osas põhjakõrguseni 32,00 m abs ja lõunapoolses
osas 31,50 m abs. Peamiselt teisaldatakse pinnast kanali süvendamise ja kaldajoone muutmise käigus.
(„Kalatiikide kinnistu tehisjärve rajamise vee erikasutusloa taotlus“ Kobras AS, töö nr 2015-192).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 54 / 247
Joonis 17. Kalatiikide kinnistul kehtiva detailplaneeringu põhijoonis (Kobras AS, 2015)
Spordimäe (kü tunnus 83101:002:0516) kinnistu sihtotstarve on üldkasutatav maa 100%, pindala 1,9 ha, millest
1,64 ha on looduslik rohumaa ja 0,26 ha muu maa, kinnistu on hoonestamata (Maa-amet, 16.11.2024). Tartu
linna üldplaneeringus 2040+ on Spordimäe kinnistu juhtotstarbeks roheala.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 55 / 247
Tellise tee (kü tunnus 83101:001:0402) kinnistu sihtotstarbeks on 100 % transpordimaa, pindala 0,8 ha, millest
looduslik rohumaa on 0,21 ha, metsamaa 0,02 ha, õuemaa 0,07 ha ja muu maa 0,5 ha. Tellise tee kinnistu läbib
Ilmatsalu savimaardlat (registrikaardi nr 759) (Maa-amet, 16.11.2024). Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on
Tellise tee kinnistu juhtotstarbeks tee ja tänava maa-ala.
Tellise tee 1 (kü tunnus 83101:002:0041) kinnistu sihtotstarbeks on 100% elamumaa, pindala 0,91 ha, millest
looduslik rohumaa moodustab 0,6 ha, metsamaa 0,25 ha ja muu maa 0,06 ha. Kinnistu on hoonestamata, valdav
osa maaüksusest jääb Ilmatsalu savimaardla territooriumile (registrikaardi nr 759) (Maa-amet, 16.11.2024).
Tellise tee 2 (kü tunnus 83101:001:0401) kinnistu sihtotstarbeks on 100% elamumaa, pindala 2,5 ha, millest
looduslik rohumaa moodustab 2,23 ha, õuemaa 0,003 ha ning muu maa 0,26 ha. Kinnistul asub abihoone.
Maaüksus jääb osaliselt Ilmatsalu savimaardla territooriumile (registrikaardi nr 759) (Maa-amet, 16.11.2024).
Tellise tee 3 (kü tunnus 83101:002:0079) kinnistu sihtotstarbeks on 100% elamumaa, pindala 0,31 ha ning
kõlvikuliselt on kogu ulatuses õuemaa. Kinnistul asub elamu. Maaüksus jääb tervikuna Ilmatsalu savimaardla
territooriumile (registrikaardi nr 759) (Maa-amet, 16.11.20204).
Tellise tee 4 (kü tunnus 83101:002:0007) kinnistu sihtotstarbeks on 100% elamumaa, pindala 1,34 ha, millest
haritav maa on 0,17 ha, looduslik rohumaa 0,15 ha, metsamaa 0,025 ha, õuemaa 0,99 ha ja muu maa 0,01 ha.
Ehitisregistri kohaselt asub kinnistul korterelamu, puurkaev ja reoveepuhasti (ehitisregister, 16.11.2024).
Maaüksus jääb tervikuna Ilmatsalu savimaardla territooriumile (registrikaardi nr 759) (Maa-amet, 16.11.2024).
Tellise tee 5 (kü tunnus 83101:002:0081) kinnistu on 100% elamumaa, pindala 0,41 ha, millest looduslik
rohumaa 0,19 ha, metsamaa 0,04 ha, õuemaa 0,15 ha ja muu maa 0,03 ha. Kinnistul asub hoone, maaüksus
jääb tervikuna Ilmatsalu savimaardla territooriumile (registrikaardi nr 759) (Maa-amet, 16.11.20204).
Tellise tee 6 (kü tunnus 83101:002:0066) kinnistu sihtotstarbeks on 100% elamumaa, pindala 1,42 ha, millest
haritav maa on 0,07 ha, looduslik rohumaa 0,54 ha, metsamaa 0,09 ha, õuemaa 0,27 ha jaa muu maa 0,5 ha.
Tellise tee 6 kinnistu jääb tervikuna Ilmatsalu savimaardla territooriumile (registrikaardi nr 759), kinnistul asub
lagunenud korteriomand (Maa-amet, 16.11.20204).
Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kinnistute juhtotstarbeks väikeelamu maa-ala.
Tellise tee 7 (kü tunnus 83101:002:0197) kinnistu puhul on tegemist 100 % tootmismaaga, pindala 0,95 ha,
millest looduslik rohumaa moodustab 0,44 ha, õuemaa 0,41 ha ja muu maa 0,1 ha. Kinnistul asuvad
tootmishooned. Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on Tellise tee 7 kinnistu juhtotstarbeks tootmismaa-ala.
Tellise tee, Tellise tee 2 ja Spordimäe kinnistu on munitsipaalomandis, Tellise tee 1, 3, 4, 5 ja 7 on eraomandis
ja Tellise tee 6 on segaomandis.
Planeeringuala maakasutus (tootmismaa) on tänaseks juba muutunud. Tellise tee 8, Golfi ja Katsetiikide
kinnistud on praeguseks aktiivsest kasutusest väljas ning kalatootmine ligikaudu 10 aastat tagasi lõpetatud,
loobutud on ka päikesepargi rajamise kavatsusest. Endised kalakasvatustiigid on suuremalt jaolt kuivaks lastud,
Linnutee matkaraja kõrval asuvad madala veega väiksemad tiigid on 2024. aasta juunikuu seisuga veel
tühjendamata.
Planeeringuala piirneb vahetult Ilmatsalu aleviku ja Tüki külaga. Põhjaosas piirneb planeeringuala Kärevere
looduskaitsealaga, lähedusse (ligikaudu 2 km kaugusele) jääb ka Alam-Pedja looduskaitseala.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 56 / 247
Kinnistute ajalooline kasutus
Ilmatsalu kalakasvatustiigid rajati juba endise Nõukogude Liidu ajal ning olid tuntud kui Tartu Näidissovhoosi
Ilmatsalu tiigimajand. Erastamise järel kuuluvad tiigid ettevõttele Ilmatsalu Kala OÜ (registris 1996. aastast).
Suurtootmise ajal toodeti kasvanduses kaubakala ja asustusmaterjali. Sel ajal Eesti suurimas kalakasvanduses
kasvatati karpkala ligikaudu 127 ha suurusel tiigipinnal (joonis 18). Omanike vahetusel 2013. aastal tegevus
rauges, sest see ei olnud enam kasumlik. Sellest ajast alates ei ole kalakasvatustiigid enam aktiivses kasutuses.
Keskkonnaamet on väljastanud keskkonnaloa nr L.VV/330941 kehtivusega kuni 30.06.2028 pinnaveevõtuks
kalakasvanduse jaoks Ilmatsalu jõest üle 30 m3 ööpäevas. Keskkonnaluba võimaldab kasvatada
kalakasvatustiikides karpkala, linaskit ja haugi, kuid lubatud on vaid olemasolevate sugukalade kogumi
säilitamine. Loas on nõue, et juhul, kui kalu kasvatatakse aastase juurdekasvuga rohkem kui 1 tonn või
kasutatakse lisasöötmist, tuleb taotleda keskkonnaloa muutmist.
Joonis 18. Tellise tee 8, Golfi ja Kalatiikide kinnistu ajalooline kasutus, kalatiigid
(allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus, 1997-2000)
Hetkeolukord üldplaneeringu alal
Suuremahulise kalakasvanduse jätkamine selle taastamise läbi ei ole maaomaniku jaoks enam perspektiivne
(kuigi teoreetiliselt on võimalus selleks olemas). 2021. aasta sügise hakul alustati Tellise tee 8 kinnistule jäävates
kalatiikides veetaseme alandamist ja 2022. aasta kevadel keskmisest tiigist võsa eemaldamist. 2022. aasta suvel
alustati sette eemaldamisega endisest kolmest suurest kalakasvatustiigist. Eelnevalt, 18.02.2022, esitas
Ilmatsalu Kala OÜ ka keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (edaspidi KOTKAS) kaudu sellekohase teavituse,
milles andis ühtlasi teada, et alates 01.03.2022 kuni 01.03.2024 ei toimu veehaardega PIH0000080 veevõttu ja
tiikide väljavoolud suletakse, et tiikide puhastustööde ajal heljum ei sattuks Ilmatsalu jõkke. Kirjas märgitakse,
et aeg võib muutuda sõltuvalt ilmastikuoludest. Kalakasvatustiikide puhastustööd toimuvad tänaseni, veevõttu
Ilmatsalu jõest ei toimu ning suletud on väljavoolud Ilmatsalu jõkke.
Ligikaudne üldplaneeringu ala
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 57 / 247
Golfi kinnistul, kuhu on üldplaneeringuga planeeritud puhke-, spordi ja kultuurirajatise maa-ala ning
detailplaneeringu eskiisjoonise alusel golfiala, alandati veetase juba 2018. aastal, mille järel hakkas alal kasvama
roht- ja puittaimestik (võsa). Praeguseks Golfi kinnistul vabapinnalist veeala taastatud ei ole (joonis 19).
Joonis 19. Vaade kavandatavale golfialale (Golfi, Raudla ja Angervaksa kinnistutele) 2024. aasta kevadel (Maa-
amet, pildistuse aeg 27.04.2024)
4.2. MAASTIK
Planeeringuala maastik on valdavalt tehnogeenne. Tellise tee 8, Golfi, Kalatiikide ja Katsetiikide kinnistutel asus
varasemalt suur kalamajand, mille mõjutused maastikule on tänaseni visuaalselt domineerivad. Kalamajand
lõpetas oma tegevuse ca 10 aastat tagasi, suurem osa tiike on veest tühjendatud ning võsastunud või
võsastumas.
Planeeringuala paikneb Ugandi lavamaa moreentasandiku läänepiiril vastu Võrtsjärve madalikku. Lavamaa
maastiku eripära tuleneb eeskätt peaaegu rõhtpindsest liivakivisest ja aleuroliitsest aluspõhjalisest platoost.
Ugandi lavamaa aluspõhja kivimid (liivakivid ja aleuroliidid) vahelduvad vertikaalläbilõigetes rütmiliselt ning
horisontaalsuunas on nad väga muutlikud (Arold, I., 2005).
KSH alal on maapind tasane, paiguti ka lainjas. Maapinna absoluutkõrgused lähipiirkonnas on valdavalt
32-42 m, mis planeeringualal jäävad vahemikku 32-35,5 m. Pinnavormideks on rähksed ja kivised saviliiva ja
liivsavitasandikud, madal- ja siirdesootasandikud ning veesettelised liivsavi- ja savitasandikud.
Planeeringualast läänes ja põhjas asuvad Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallatavad riigimetsad.
Planeeringualast läänes asub Sangla soostiku hulka kuuluv Laugesoo ning Ilmatsalu turbaraba, mis on
nüüdseks kujunenud jäätmaaks. Laugesoo on Ilmatsalu jõe jaoks ökoloogiliselt oluline, moodustades jõe
valgalast 13%. Laugesoo seisund Ilmatsalu jõe poolsel alal on nii raba kui madalsoo osas hinnatud halvaks. Soo
Planeeringuala ligikaudne piir
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 58 / 247
seisundit on mõjutanud metsakuivendus ning turbakarjäärid, kus kaevandamise lõppemisel toimuvad
taastumisprotsessid (Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, 2012).
Angervaksa kinnistu on valdavalt kaetud metsaga. Kasvukohatüüpidest on alal esindatud jänesekapsa-
kõdusoo, siirdesoo, raba ja karusambla-mustika kasvukohatüüp, kus valdavaks puuliigiks on kased ja männid.
Metsaeraldised 1-3 ja 5-7 on kuivendatud. Metsabüroo OÜ poolt on 23.01.2009 Angervaksa kinnistul teostatud
inventeerimine (registrikande kuupäev 03.04.3009), mille alusel on kasvukohatüüpide jaotus, keskmine või
jooksev puude vanus ja liik metsaeraldistel (joonis 20) järgmine (Metsaportaal, 17.11.2024):
• eraldis 1 pindala 1,8 ha, siirdesoo kasvukohatüüp, mänd 100%, keskmine vanus 70 a;
• eraldis 2 pindala 1,5 ha, jänesekapsa kõdusoo, kask 70%, mänd 25%, kuusk 5%, keskmine vanus 65 a;
• eraldis 3 pindala 3,7 ha, jänesekapsa-kõdusoo, kask 100% (puurinne), paju 100% (põõsarinne), jooksev
vanus 20 a;
• eraldis 4 pindala 3 ha, raba kasvukohatüüp, mänd 100%, keskmine vanus 80 a;
• eraldis 5 pindala 1,3 ha, siirdesoo kasvukohatüüp, mänd 100%, keskmine vanus 70 a;
• eraldis 6 pindala 0,3 ha, karusambla-mustika kasvukohatüüp, kask 70%, mänd 30%, jooksev vanus 30 a;
• eraldis 7 pindala 0,4 ha, siirdesoo kasvukohatüüp, mänd 85 %, jooksev vanus 95 a, kask 15 %, jooksev
vanus 65 a.
Joonis 20. Angervaksa katastriüksusel inventeeritud metsaeraldised (aluskaart: Maa-amet, 26.09.2024; andmed:
Maa-amet, EELIS, 26.09.2024)
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 59 / 247
Angervaksa kinnistul kasvav mets ei vasta loodus- ega põlismetsa tunnustele, tegemist on kuivendatud alaga
ja turbamaardlaga. Põlismetsaks loetakse metsa, mis on pikka aega säilinud inimmõjust puutumatuna ning kus
on välja kujunenud stabiilne ökosüsteem ning mille puistu koosneb erivanuselistest (sh eakatest) puudest ning
kus leidub ka erinevas kõdunemisastmes lamatüvesid. Loodusmetsa mõistele vastab mets, mis on mingil
määral inimtegevusest mõjutatud, näiteks mõned puud valikraiega likvideeritud või kaevatud metsa
ökosüsteemile olulist mõju välistav kraavike (nõva). Planeeringualast idas ja lõunas, Ilmatsalu aleviku ja Tüki
küla keskust ümbritsevas piirkonnas, paiknevad ulatuslikud põllumassiivid ning nende vaheline hajaasustus,
mis on sealse maastiku üks tunnuselemente (joonis 21). Põllumaa ja metsamaa on planeeringuala ümbruses
kuivendatud.
Joonis 21. Põllumassiivid planeeringuala ümbruses (aluskaart: Maa-amet, 26.09.2024; andmed: Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), 26.09.2024)
llmatsalu jõgi ning selle lõunakallas on Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratud Rahinge-Ilmatsalu
väärtusliku maastiku koosseisu. Ülejäänud planeeringuala väärtusliku maastiku koosseisu ei kuulu (vt ptk 3.2.2
ja joonis 12). Väärtuslikke maastikke käsitletakse olulise ressursina, mis pakub puhverdavaid ja muid
ökosüsteemi teenuseid, sh puhkeväärtusi. Üldplaneeringuga on väärtuslikul maastikul seatud tingimuseks
olemasolevate kõlvikute säilitamine, olemasoleva teedevõrgu ja hoonete paiknemise säilitamine.
4.3. MULLASTIK
Endise Ilmatsalu kalamajandi kalakasvatustiigid katavad valdava osa planeeringualast. Tegemist on alaga, mis
on varasemalt inimtegevuse käigus muudetud ja seega looduslikku mullastikku alal säilinud ei ole. Angervaksa
kinnistul on säilinud looduslikud tingimused, alal levivad väga sügavad lammi- ja madalsoomullad (AM```) ja
väga sügavad rabamullad (R```). Planeeringualast läänes ja põhjas levivad erinevad soomullad (madalsoo- (M),
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 60 / 247
siirdesoo- (S), raba- (R) ja lammimullad (AM)). Ilmatsalu jõe lammialal kalatiikidest läänes esinevad sügavad
lammi- ja madalsoomullad (AM). Ilmatsalu jõe kallastel on lammi-gleimullad (AG). Kalatiikidest ida pool esineb
veel leostunud ja leetjat gleimulda (GO, GI), gleistunud leetjat mulda (KIg), nõrgalt leetunud mulda (LkI),
leostunud ja leetjat mulda (Ko, KI). Tellise tee äärsetel kinnistutel esineb leostunud ja leetjat mulda (GO ja GI),
gleistunud nõrgalt leetunud mulda (LKI ja LkIg) ning lammi-gleimulda (AG) (joonis 22) (Maa-amet, 26.09.2024).
Joonis 22. Mullastik planeeringualal ja lähipiirkonnas (allikas: Maa-amet, 26.09.2024)
4.4. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED
4.4.1. Aluspõhi ja pinnakate
Planeeringuala geoloogilise ehituse kirjeldamiseks on kasutatud piirkonnas varem läbi viidud uurimistööde
aruandeid (allikad: Maaparandusbüroo arhiivimaterjalid ja Maa-ameti ehitusgeoloogiliste uuringute
kaardirakendus), kuid otseselt planeeringualale jäävaid uuringupunkte leidub üksikuid. Planeeringualal on
2016. aastal Kobras AS poolt Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise
raames teostatud geoloogiline uuring, sh geoloogilised läbilõiked puuraukude alusel, mis iseloomustab
detailselt ala geoloogilist ehitust. Joonised, mis annavad detailse ülevaate läbiviidud uuringust on toodud
käesoleva töö lisas 7 (Ilmatsalu kalakasvatuse uuringupunktide plaan ja geoloogilised läbilõiked).
Aluspõhi
Planeeringualale ning lähipiirkonda jäävate uuringupunktide järgi asuvad aluspõhja kivimid piirkonnas
maapinnast 2,5-9 m sügavusel, kusjuures Tellise tee ümbruse alal jääb liivakivi pealispind absoluutkõrgusele ca
28 m, Raba tee ja kalatiikide vahelisel alal absoluutkõrgusele ca 32-38 m. Üldgeoloogiliste uuringute põhjal
paikneb planeeringuala ja lähipiirkond Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu aluspõhjakivimite - liivakivi
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 61 / 247
aleuroliidi ja savi vahekihtidega - avamusalal. Planeeringualast lääne ja loode poole jäävad alad paiknevad
Kesk-Devoni ladestiku Narva lademe (D2nr) avamusalal.
Pinnakate
Tartu linn asub Kesk-Eesti (Ugandi) lavamaal orgudest liigendatud lainjal moreentasandikul. Kvaternaari
vanusega saviliiv-, liivsavi- ja savimoreeniga esindatud glatsiaalsete pinnakattesetete paksus on
moreentasandikul enamasti vahemikus 2 – 10 m. Mattunud orgudes on moreenikihi paksus 15 – 100 m. Moreen
on Lõuna-Eesti piirkonnale omaselt punakaspruuni värvusega ning saviliiv- ja liivsavi koostisega. Väiksemal
määral esineb linna piires pinnakattesetetest liiva, kruusa ning madalsooturvast. Nimetatud setted esinevad
peaasjalikult Emajõe ürgoru piires (Kobras AS, 2018). Ka endise Tähtvere valla territooriumil domineerivad
pinnakattes glatsigeensed setted (moreenid), esineb ka jääjärvelisi setteid (liiv, saviliiv, liivsavi),
glatsiofluviaalseid setteid (liiv, kruus), jõesetteid (liiv), soosetteid (turvas) (OÜ Keskkonnaprojekt, 2016).
Moreenilasundi all ja sees leidub paiguti tolm- kuni jämeliiva kuni ühe meetri paksusega vahekihte. Moreenil
lasuvate settekihtide seas esinevad laialdasemalt nii liivsavi- kui saviliivalasundid, mis on põimunud või
vahelduvad õhemate tolm- kuni kruusliiva kihtidega. Liivsavilasundi paksus uuringute põhjal ulatub piirkonnas
nelja või enama meetrini. Liivadest on levinumad tolm- ja peenliivad. Pinnakatte ülemise osa moodustavad
piirkonna madalamates kohtades liivsavil lasuvate jõesetete kõrval ka soosetted, turba paksus uuringupunktide
andmete põhjal jääb Sulaoja ja Ilmatsalu jõe ääres 0,4–2,9 (või enam) meetri vahemikku. Turba all võib esineda
ka õhukesi sapropeeli vahekihte, ülemises osas võib turvas paiguti olla segunenud muda, mulla ja
täitepinnasega. Pindmiseks kihiks kõrgematel aladel on mullakiht, mille paksus on enamasti 0,2-0,5 meetrit ja
võib ulatuda ka 0,8 meetrini. Piirkonnas leidub pinnakattes lisaks huumuskihile ka täitepinnast, paiguti võib
selle paksus ulatuda mitme meetrini.
Tiikide sette uuring
Kobras OÜ viis läbi Ilmatsalu kalatiikide põhjasetete geoloogilise uuringu (Kobras AS, 2016; lisa 7), mille raames
määrati Tellise tee 8 ja Golfi kinnistul (endine Suurtiikide kinnistu) kalatiikide põhjas oleva mudakihi paksust
etteantud profiilidel kolmel alal (joonis 23):
• Ala 1 – kolm suurt põhjapoolset tiiki;
• Ala 2 – kolm väiksemat idapoolset tiiki;
• Ala 3 – suur lõunapoolne tiik.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 62 / 247
Joonis 23. Ilmatsalu kalatiikide põhjasetete geoloogilise uuringuala paiknemine
(aluskaart: Maa-amet, 2019)
Uuringu käigus selgus, et alal 1 suureneb tiikide põhjamuda paksus lääne suunas, muda pealispind jääb
keskmiselt absoluutkõrgusele 32,60 m, olles pisut kõrgem idaosas. Korrelatsioonis muda paksuse
suurenemisega langeb mineraalpinnase kihi pealispind lääne suunas, olles idaosas keskmiselt absoluutkõrgusel
32,60 m ning lääneosas keskmiselt absoluutkõrgusel 30,60 m. Mineraalpinnasest jääb alale peamiselt halli värvi
liiv ja saviliiv. Liivasem on tiikide lääneservas ja savisem idaservas leiduv mineraalpinnas.
Käesoleva KSH aruande koostamise hetkeks on alal 1 läbi viidud ulatuslikke pinnasetöid, mille käigus on ümber
paigutatud kalatiikide põhjas olevat muda rajatava tehisjärve kaldapiirkonda.
Alal 2 (savimaardla) oli vee sügavus kohati 0,5 m ja idapoolse ning keskmise tiigi veetase vastavalt 33,45 m ja
33,30 m. Mudakihi paksus oli 0,05-0,20 m ja muda sisaldab enamasti suures koguses taimejäänuseid.
Mineraalpinnase absoluutkõrgus langeb ühtlase gradiendina idast läände, idapoolses osas on mineraalpinnase
absoluutkõrgus 33,25 m ja lääneosas 32,50 m (kraavi põhjas 31,45 m). Ala idaosas paikneb beež peenliiv ja
ülejäänud alal liivsavi.
Ala 3 oli uuringute ajal veega täidetud, veetaseme absoluutkõrgus 34,15 m. Mudakihi pealispind paikneb seal
absoluutkõrgusel 32,95-33,65 m, keskmiselt 33,50 m. Tiigi põhjaosas on mudakihi paksus keskmiselt 1,70 m
(kohati üle 2 meetri), tiigi keskosas keskmiselt 1,20 m ja lõunaosas keskmiselt 0,80 m. Mineraalpinnas on tiigi
põhjaosas keskmiselt absoluutkõrgusel 31,65 m, kus paikneb halli liiva ning kohati savi ning liivsavi. Tiigi kesk-
ja lõunaosas paikneb aga halli ja beeži värvi liivsavi ning kihi pealispinna absoluutkõrgus jääb seal vahemikku
32,40-32,85 m.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 63 / 247
4.4.2. Maavarad
Reservvaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse detailsus võimaldab saada vajalikud andmed
maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks (MaaPS § 23 lg 3).
Maavaravaru on liigitatud aktiivseks, kui selle kaevandamine ja kasutamine ei ole õigusaktide kohaselt keelatud
või on selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Reservvaru määramine
tarbevaruks eeldab üldjuhul edasisi uuringuid selleks, et hinnata selle kasutamise perspektiivi.
Angervaksa kinnistu jääb Sangla turbamaardla (kasutatav turbaala, maardla kood MRD0000165, registrikaardi
nr 195) plokkidele nr 19 ja 20. Plokil nr 19 on vähelagunenud turba aktiivne reservvaru paksusega 1,34 m ja
varuga 832 tuhat tonni, ploki pindala on 700,89 ha. Plokil nr 20 on hästilagunenud turba aktiivne reservvaru
varuga 23 079 tuhat tonni, turbakihi keskmise paksusega 2,16 m, ploki pindala 5293 ha. Plokile nr 20 jääb ka
Raudla kinnistu (joonis 24) (Maa-amet, 17.11.2024).
Joonis 24. Maardlate paiknemine üldplaneeringu alal ja lähialal (Maa-amet, 14.10.2024)
Angervaksa katastriüksus on osa suuremast turbamaardla reservvaru alast, mis on arvatud kaevandamiseks
sobivate turbaalade nimekirja (keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 87). Täpsustatud eskiislahenduse
kohaselt on Angervaksa kinnistule kavandatud golfiala rajad, mis võimaldab vajadusel maavara kasutuse,
tiiktakistusi sellele alale planeeritud ei ole.
Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, Golfi, Kalatiikide, Katsetiikide ja Spordimäe katastriüksused asuvad täielikult või
osaliselt Ilmatsalu savimaardlal (1. plokk, maardla kood MRD000072, registrikaardi nr 759, keraamiline savi),
mis on määratud aktiivseks reservvaruks (joonis 24). Maardla pindala on 19,55 ha, savi keskmine paksus on
2,9 m, varu kogu maardla alal on 575 tuhat kuupmeetrit (Maa-amet 17.11.2024).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 64 / 247
Maavaravarud jaotatakse nende kasutamise võimalikkuse alusel aktiivseteks või passiivseteks ning uurituse
alusel tarbevaruks, reservvaruks või prognoosvaruks. Passiivsed on sellised varud, mida ei ole lubatud
kaevandada keskkonnakaitselistel või mäetehnilistel põhjustel, aktiivsed on sellised varud, mis on arvele võetud
ja mille kaevandamine ei ole välistatud. Maavaravarud jaotatakse ka tarbevaruks ja reservvaruks. Tarbevaru on
geoloogilise uuringuga kindlaks tehtud maavara osa, mida on kaevandamisloa andmiseks piisavalt uuritud ning
reservvaruks maavara, mis on piisavalt uuritud, et hinnata selle perspektiivi ja plaanida edasisi uuringuid.
Erandkorras võib ka reservvaru kaevandada.
Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel paiknevad ajalooliselt kujunenud olukorras nii Ilmatsalu savimaardla
Ilmatsalu külas, aga ka Vanaaseme savimaardla 2. plokk Vorbuse külas elamutega hoonestatud aktiivses
kasutuses olevatel maadel, kus võimalike karjääride avamisega või laiendamisega killustatakse olemasolevat
asustust ja halvendatakse elukeskkonda (muutused maastikus, keskkonnahäiringud jms). Ilmatsalu savimaardla
idapoolne kolmandikosa paikneb olemasoleval valdavalt korterelamutega hoonestatud elamumaal ja ühtlasi
maa-alal, mis on üldplaneeringuga määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arengualaks (Tartu linna
üldplaneering 2040+ ptk 13).
Elamumaade kattumine maardlaga on üldjuhul vastuolus MaaPS põhimõtetega. Suurtiikide ja Angervaksa
kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ja KSH koostamise raames küsis Kobras OÜ Maa-ametilt8 seisukohta
savimaardla aktiivse reservvaru passiivseks varuks arvamise kohta. Maa-amet (13.05.2022 kiri nr 7-1/22/8277-
2, lisa 6) oli seisukohal, et tarbevaru ja reservvaru eristamise aktiivseks ja passiivseks otsustab registri kande
tegija, tuginedes geoloogilise uuringu tulemustele ja muule registrikande tegemise ajal saada olevale teabele.
Kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik Ilmatsalu aleviku kompaktse asustusega alal paikneva Ilmatsalu
savimaardla aktiivse reservvaru passiivseks varuks määramise protseduuri protsessiga alustada, kui puuduvad
MaaPS-s sätestatud passiivseks reservvaruks tunnistamise asjaolud. Maa-ametile kui registrikande tegemise
otsustajale teadaolevalt ei ole kogu Ilmatsalu savimaardla aktiivse reservvaru passiivseks reservvaruks
ümberhindamiseks aga alust (Maa-ameti seisukoht, lisa 6).
4.4.3. Põhjavesi
Endise Tähtvere valla piirkonnas on pinnakattes olev põhjavesi lokaalse levikuga ning joogiveeallikana
kasutatakse Kvaternaari (Q) ja Kesk-Alam-Devoni-Siluri (D2-1-S) veekihte. Kvaternaari veekiht on esindatud
peamiselt pinnaseveena, mis toitub sademetest. Veekiht on laialdaselt kasutusel salvkaevude ja üksikute
madalate puurkaevude kaudu. Probleemiks on veekihi kõrge nitraatioonide sisaldus ja suur mikrobioloogiline
reostus (AS Infragate Eesti, 2022).
Sügavamal paiknev põhjaveekiht on seotud Kesk-Alam-Devoni liivakivide ja aleuroliitidega, enamasti surveline
ning avamusalal, kus põhjavesi on vabapinnaline (oleneb liivakive katvate pinnasekihtide iseloomust) ja toitub
valdavalt sademete veest, on vesi reostuse eest kaitsmata. Devoni kivimitega seotud põhjavesi on looduslikult
kõrge rauaühendite sisaldusega. Vesi on mõõdukalt kare või kare. Piirkonna põhjavesi suhteliselt madala
mineraalsusega ja põhjavees on looduslikult kõrgenenud üldraua foon (>0,1 mg/l) (AS Infragate Eesti, 2022).
8 Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 12/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ kooskõlastab planeeringuid, kui planeeritav
maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal, EGT.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 65 / 247
Põhjavee tarbevarusid pole endise Tähtvere valla piirkonnas määratud, sest veevõtt ühes asumis ei ületa 500 m3
ööpäevas (AS Infragate Eesti, 2022).
Pinnavee ja põhjavee seisundi interaktiivse kaardi alusel jääb põhjaveekogumitest üldplaneeringu alale
Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_IdaT, põhjaveekogum nr 5b),
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (S-O_D-all, Ida-Eesti vesikond,
põhjaveekogum nr 18) ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D2-1_I, põhjaveekogum nr
22). 2020. aastal koostas Eesti Geoloogiateenistus Eesti põhjaveekogumite seisundite hinnangu, mille kohaselt
oli kõigi eelpool nimetatud põhjaveekogumite keemiline ja koguseline seisund 2019. aasta seisuga hea. Lisaks
jääb üldplaneeringualale Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D2_I, põhjaveekogum nr 24), mille
keemiline seisund oli 2019. aastal halb ning koguseline seisund hea. Eelnevast tulenevalt hinnati
põhjaveekogumi koondseisund 2019. aastal halvaks. Halva keemilise seisundi põhjuseks oli ammooniumi
piirväärtuse ületamine kahes seirekaevus, samuti ületasid pestitsiidide kuue aasta keskmised sisaldused lubatud
piirväärtuse (Marandi jt, 2020). Põhjaveekogumite ja nitraaditundliku ala põhjavee seire 2023. aasta aruande
kohaselt kõigi planeeringualale jäävate põhjaveekogumite koguseline seisund oli stabiilne ning keemilise
seisundi näitajate osas olulist kasvusuundumust ei esinenud (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2024).
Seisuga 14.11.2024 jääb planeeringualale kaks puurkaevu: Tellise tee 3 katastriüksusel asuv puurkaev
katastrinumbriga 7449 (registrikood PRK0007449; edaspidi puurkaev 7449) ja Tellise tee 4 katastriüksusel asuv
puurkaev katastrinumbriga 61798 (registrikood PRK0061798; edaspidi puurkaev 61798). Puurkaev 7449 on
rajatud 1956. aastal, sügavusega 66 meetrit. VEKA-s puurkaevu 7449 puhul põhjavee taseme mõõdistuste
kohta andmed puuduvad. Puurkaev 61798 sügavusega 50 meetrit on rajatud 2020. aastal. Puurkaevu 61798
staatiline veetase 2020. aastal 7 meetrise alanemise juures oli 1 meeter. Mõlemad eelnimetatud puurkaevud
avavad Kesk-Devoni põhjaveekogumit Ida-Eesti vesikonnas (põhjaveekogum nr 24).
Planeeringualale lähimad registreeritud puurkaevud on Golfi kinnistust ca 60 meetri kaugusel Raba tee 15
katastriüksusel asuv puurkaev katastrinumbriga 66990 (registrikood PRK0066990), ca 130 meetri kaugusel Raba
tee 17 katastriüksusel asuv puurkaev katastrinumbriga 61283 (registrikood PRK0061283), ca 190 m kaugusel
Raba tee 21 katastriüksusel asuv puurkaev katastrinumbriga 73000 (registrikood PRK0073000) ja ca 155 meetri
kaugusel Raba tee 23 katastriüksusel asuv puurkaev katastrinumbriga 60988 (registrikood PRK0060988).
Suurem osa planeeringualast (Tellise tee 8 kinnistul rekonstrueeritav kalakasvatustiik, elamuala, sadama-ala ja
golfiala piirkond) jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, kus maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht
on kõrge reostusohtlikkusega. Angervaksa kinnistut põhja lõuna suunaliselt läbivast Sulaojast lääne poole
jääval alal ning Kalatiikide kinnistul on aluspõhjas leviv esimene põhjaveekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest
keskmiselt kaitstud (joonis 25).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 66 / 247
Joonis 25. Esimese aluspõhjalise põhjaveekihi reostuskaitstus (Maa-amet, 29.09.2024)
4.4.4. Radoonirisk
Radoon (Rn) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu looduslik radioaktiivne väärisgaas, mis on õhust 7,7 korda raskem.
Radoon tekib raadiumi (Ra) radioaktiivsel lagunemisel. Eestis pärineb radoon peamiselt uraanirikastest
kivimitest graptoliitargilliidist ja oobolusliivakivist. Hoonesse pääseb radoon peamiselt vundamendis olevate
pragude ja torustiku jaoks jäetud avauste kaudu ja kuna kaasaegsed ehitised on hästi tihendatud, ei pääse see
sealt enam lihtsasti välja. Seetõttu võib radooni kontsentratsioon hoones kõrgeneda ning inimestele, kes palju
aega siseruumides veedavad, terviseprobleeme põhjustada. Radoon on ohtlik eelkõige sissehingamisel, kuna
radioaktiivsel lagunemisel eralduv alfaosake hävitab inimese õrna kopsukudet ning radooni radioaktiivsed
tütarelemendid lisavad omakorda kiirgusohtu. Seega on soovitatav aeg-ajalt elu- ja tööruume tuulutada ning
veeta aega õues. Kõrge radooniriskiga aladel värskes õhus viibimine terviseohtu ei kujuta, kuna pinnasest
eralduv radoon ei saa kuskile koguneda ning hajub kiiresti (Eesti Geoloogiateenistus, 2023).
Maailma Terviseorganisatsiooni WHO (World Health Organisation) andmetel on radoon olulisuselt teine
kopsuvähi põhjustaja. Radoonirikkas keskkonnas algab selle tütarelementide ladestumine organismis, kus
nende lagunemine jätkub. Kuigi radooni enda poolestusaeg on ainult 3,82 päeva, on pikima poolestusajaga
tütarisotoobi Pb-210 poolestusaeg ligikaudu 22 aastat. Seega kujuneb sisse hingatud radoonirea elementidest
radioaktiivne kiirgusallikas pikaks ajaks, mis lisanduvate annuste puhul kogu elu jooksul täieneb. Teaduslikud
uuringud viitavad, et 3–14% kopsuvähi juhtumitest on tingitud ruumide siseõhus sisalduvast radoonist (WHO,
2009).
Kokku eristatakse nelja pinnaseõhu radooniohutaset: 1) 0–10 kBq/m³ madal; 2) 10–50 kBq/m³ normaalne; 3)
50–250 kBq/m³ kõrge ja 4) > 250 kBq/m³ ülikõrge. Eesti pinnaseõhus on radoonisisaldus väga varieeruv ning
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 67 / 247
sõltub suuresti piirkonna geoloogilisest ehitusest. Kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga alad on iseloomulikud
Põhja-Eesti klindivööndile Narvast kuni Pakri saarteni, kus radoonisisaldus võib kohati ületada 500 kBq/m³.
Kõrge radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Selleks,
et radoonisisaldus hoonete siseõhus ei ületaks paljudes EL riikides tunnustatud viitetaset 200 Bq/m³, peaks
pinnaseõhu radoonisisaldus olema madalam kui 50 kBq/m³ (Petersell jt, 2017).
Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel (andmed 2023. aasta seisuga) jääb planeeringuala 100-150 kBq/m³
ehk kõrge radooniohutasemega interpoleeritud alale (joonis 26). Planeeringualal Rn taset mõõdetud ei ole,
lähimas mõõtepunktis, ca 4 km kaugusel Pihva külas mõõdeti 2003. aastal Rn-sisalduseks 30-50 kBq/m³
(normaalne) ja ca 7 km kaugusel Lillekülas 50-100 kBq/m³ (kõrge). Ligikaudu 8 km kaugusel Räni alevikus
mõõdeti 2012. aastal Rn-sisalduseks samuti 50-100 kBq/m³ (kõrge) (Eesti Geoloogiateenistus, 2023).
Joonis 26. Väljavõte Eesti pinnase radooniriski kaardist Ilmatsalu piirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 29.09.2024;
andmed: Eesti Geoloogiateenistus, 2023)
Eestis kehtib seisuga 13.01.2026 siseruumide radoonisisalduse kohta kaks õigusakti:
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja
hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava
efektiivdoosi viitetase“ (edaspidi määrus nr 19);
keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu
radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele”
(määrus nr 28).
Tartu linna territoorium kuulub määruse nr 28 alusel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu.
Määruse nr 19 § 2 sätestab, et hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase on 300 Bq/m³, kui valdkonda
reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Määruse järgi on viitetase hoone ruumiõhu
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 68 / 247
radoonisisalduse aasta keskväärtus või hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast
gammakiirgusest aastas saadava efektiivdoosi väärtus, millest kummagi kõrgema näitaja korral tuleb kaaluda
meetmete rakendamist kiirituse vähendamiseks. Sama radoonisisalduse viitetase kehtib keskkonnaministri
30.07.2018 määruse nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord
ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele” alusel tööruumides. Määruse § 4 lg 1
kohaselt korraldab tööandja õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga
maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus
puudub.
Riigikogu võttis 11.12.2024 vastu rahvatervishoiu seaduse (edaspidi ka RTHS), millega tunnistati alates
01.09.2025 kehtetuks Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 “Tervisekaitsenõuded koolieelse
lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” (edaspidi määrus nr 131)
ja Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele” (edaspidi määrus nr 84). Varem
kehtinud määruses nr 131 ja määruses nr 84 sätestati, et koolieelse lasteasutuse ja koolide ruumide siseõhu
aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 Bq/m³. RTHS rakendusaktides ei ole
radooniriskiga seotud nõudeid eraldi käsitletud. Samuti ei ole seisuga 13.01.2026 vastu võetud teisi õigusakte,
mis radoonriskiga seoses koolieelsetele lasteasutustele ja koolidele teiste hoonetega võrreldes erinevad
nõuded kehtestaks. Seega võib järeldada, et koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele kohaldub määruses nr
19 sätestatud hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase 300 bekerelli kuupmeetris.
4.5. PINNAVESI
Planeeringualal, selle lähistel või selle eeldatavas mõjualas asuvad järgmised pinnaveekogud:
• Ilmatsalu jõgi (EELIS kood VEE1039000),
• Sulaoja (EELIS kood VEE1039008),
• Ilmatsalu paisjärv (EELIS kood VEE2083130),
• Emajõgi (EELIS kood VEE1023600).
4.5.1. Ilmatsalu jõgi
Ilmatsalu jõe (joonis 27) pikkuseks koos lisaharudega on 26,3 km ja valgala suuruseks 127,7 km². Tüpoloogiliselt
kuulub jõgi heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede (tüübid IB, IIB, IIIB) hulka. Jõgi kuulub
Ida-Eesti vesikonda jäädes Peipsi alamvesikonda (Keskkonnaportaal, 17.11.2024).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 69 / 247
Joonis 27. Ilmatsalu jõgi (Foto: Maa-amet, pildistuse aeg 13.04.2022)
Piirkonna peamiseks pinnaveerežiimi mõjutajaks on Emajõgi. Ilmatsalu jõge on planeeringualast allavoolu
õgvendatud ja süvendatud ning praegu voolab see küllaltki sirgjoonelisena Emajõe vanajõkke ja sealtkaudu
Emajõkke. Seega ulatub Ilmatsalu jõe alamjooks Emajõe lammialale, kus jõge iseloomustab madal voolukiirus
ning rohke taimestik.
Ilmatsalu jõgi ei ole Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 korralduse nr 426 „Avalikult kasutatavate veekogude
nimekirja kehtestamine“ järgi avalikult kasutatav jõel asuva Ilmatsalu kalatiigi paisust (Ilmatsalu põhjaserval)
allavoolu 2,3 km. Avalikult kasutatavaks veekoguks ei arvata veekogu osa, kus tegeldakse vesiviljelusega (VeeS
§ 24 lg 1ja p 7). Seega ei ole planeeringualale jääv jõelõik kuni suubumiseni Emajõkke avalikult kasutatav. Tartu
linna üldplaneeringuga 2040+ on tehtud ettepanek muuta Ilmatsalu jõgi kogu ulatuses avalikult kasutatavateks
veekoguks. Enne vastavasisulise korralduse muutmist jõgi planeeringualal avalikult kasutatav siiski ei ole.
Keskkonnaameti 04.06.2018 korraldusega nr 1-3/18/1547 anti Ilmatsalu Kala OÜ-le vee erikasutusluba nr
L.VV/330941 (kehtivusega 01.07.2018 – 30.06.2028) kalakasvatuse eesmärgil Ilmatsalu paisjärvest vee
võtmiseks ja kalakasvatusest heitvee juhtimiseks suublasse Ilmatsalu jõgi. Tulenevalt uue VeeS jõustumisest
01.10.2019 viidi Keskkonnaameti 23.12.2021 korraldusega nr DM-118053-2 vee erikasutusluba (uue VeeS
kohaselt vee erikasutuse keskkonnaluba) nr L.VV/330941 muutunud õigusnormidega vastavusse. Viimati
nimetatud korralduse alusel ei peeta vastavalt VeeS § 18 lõikele 2 heitveeks vesiviljeluses kasutatavat vett.
Teostatud seirete tulemuste alusel ei erinenud Ilmatsalu kalakasvanduse võetava vee kvaliteet suublasse
juhitava vee kvaliteedist. Seega ei toimunud kalakasvandusest saasteainete suublasse juhtimist ning
keskkonnaloast eemaldati heitvee juhtimine suublasse. Nimetatud keskkonnaluba võimaldab kasvatada
kalakasvatustiikides karpkala, linaskit ja haugi, kuid lubatud on vaid olemasolevate sugukalade kogumi
säilitamine. Loas on nõue, et juhul, kui kalu kasvatatakse aastase juurdekasvuga rohkem kui 1 tonn või
kasutatakse lisasöötmist, tuleb taotleda keskkonnaloa muutmist.
Tellise tee 8 ja Golfi kinnistul asuvate kalakasvatustiikide veevarustus põhines peamiselt Ilmatsalu jõeveel –
pinnaveevõtt toimus Ilmatsalu jõel paisutatud Ilmatsalu paisjärvest regulaatorite kaudu (veehaarded Ilmatsalu
kalakasvatus 1 (PIH0000202) ja Ilmatsalu kalakasvatus 2 (PIH0000080)). Vee erikasutuse keskkonnaloa nr
Ilmatsalu jõgi
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 70 / 247
L.VV/330941 kohaselt on lubatud aastane veevõtt Ilmatsalu paisjärvest kahest veehaardest kokku 1 000 000 m3.
Väljavool Ilmatsalu jõkke toimus Tellise tee 8 kinnistul asuvatest kanalitest. Intensiivkalakasvatuse lõppemisel
vee võtmine ja tagasijuhtimine jõkke sisuliselt jätkus, tagamaks veega täidetud tiikide veevahetus. Alates
01.03.2022 vee võtmist ja tagasijuhtimist jõkke ei ole toimunud seoses setete eemaldamisega endistest
kalakasvatustiikidest.
Tulenevalt looduskaitseseadusest on Ilmatsalu jõe kaldal ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m,
vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu
(edaspidi ETAK) põhikaardile kantud veekogu veepiir. Jõe kaldal metsamaal ulatub metsaseaduse § 3 lõike 2
kohaselt ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi
pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis
maaparandushoiutööde tegemisel, lisaks on piiranguvööndis keelatud maavara kaevandame (LKS § 37 lg 2 ja
lg 3 p 5).
Maaparandussüsteemide avatud eesvooludel, mille valgala on üle 10 km2, on veekaitsevööndi ulatuseks 10 m
ETAK põhikaardile kantud veekogu veepiirist (VeeS § 118 lg 2 p 2 ja lg 3). Veekaitsevööndi eesmärgiks on
veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimine (VeeS § 118 lg 1). Seetõttu on Keskkonnaameti nõusolekuta
veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie keelatud (välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks),
samuti ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud
kalda kaitse eesmärkidega, ning pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni
või hajuheidet (VeeS § 119 p 2, 5 ja 6).
Veekaitsevööndit ei ole õiguslikul alusel rajatud sadama-alal ja kaldakindlustuse alal ning supelrannal ja
supluskohal (VeeS § 118 lg 5), seega ei kohaldu veekaitsevöönd detailplaneeringu kehtestamise järgselt
rajatavatele sadama- ja supelranna teenindamiseks vajalikele ehitistele.
Ilmatsalu jõgi on ühtlasi Rahinge maaparandusehitise koosseisu kuuluv maaparandussüsteemi avatud eesvool
valgalaga üle 25 km2 (süsteemi kood 2103900020000), eesvoolu pikkus 23,15 km. Vabariigi Valitsuse 01.11.2018
korralduse nr 274 „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“ lisa alusel kuulub Ilmatsalu jõgi lõigus
jõe suudmest kuni Tartu – Valga raudtee sillast 4,17 km vastuvoolu riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude
nimistusse. Maaeluministri 10.12.2018 määruse nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis
tegutsemise kord“ kohaselt ulatub avatud eesvoolu puhul, mille valgala pindala on 10 km2 või rohkem,
kaitsevöönd eesvoolu mõlemal kaldal 15 meetri kaugusele.
Eesvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires
on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning
eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest,
mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või
maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada
juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Eesvoolu kaitsevööndis teostatavad tööd tuleb kooskõlastada Maa-
ja Ruumiametiga (MaaParS § 48).
Jõe seisund
Pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundiklassi määramise kord ja ökoloogiliste seisundiklasside
kvaliteedinäitajate väärtused on määratud keskkonnaministri 16.04.2020 määrusega nr 19 „Pinnaveekogumite
nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 71 / 247
ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude
kvaliteedinäitajate väärtused“. Ökoloogilist seisundit iseloomustavad bioloogilised, hüdromorfoloogilised ja
füüsikalis-keemilised kvaliteedielemendid ning vesikonnaspetsiifilised saasteained. Ökoloogilise seisundi
bioloogilised kvaliteedielemendid näitavad, kuidas inimese tegevus avaldab mõju vee-elustiku eri rühmadele.
Ilmatsalu jõgi on hüdromorfoloogiliselt tugevasti muudetud veekogu (TMV) – seda on õgvendatud ja
süvendatud ning sellele on rajatud paise ja tekitatud paisjärvesid. Tugevasti muudetud veekogum on
pinnaveekogum, mis on tugevasti muudetud veekogumiks määratud veeseaduses sätestatud korra kohaselt.
„Tugevasti muudetud veekogum“ (TMV) tähendab, et veekogumi iseloomus on püsiva inimtegevusega seotud
füüsilise muutmise tagajärjel toimunud oluline muutus. Seetõttu ei ole veekogum heas ökoloogilises seisundis
(HÖS) ja head ökoloogilist seisundit pole võimalik inimtegevuse jätkumise tõttu saavutada. Veeseaduse § 55
lõike 1 kohaselt võib veekogu või selle osa määrata tugevasti muudetud veekogumiks, kui inimese tegevusest
põhjustatud hüdromorfoloogiliste omaduste muutused ei võimalda saavutada veekogumi head ökoloogilist
seisundit ning veekogu hüdromorfoloogiliste omaduste taastamine avaldaks olulist ebasoodsat mõju
keskkonnale laiemalt, takistaks oluliselt navigatsiooni, sealhulgas sadamarajatiste kasutamist, veekogu
puhkeotstarbel kasutamist, vee varumist niisutuseks või joogivee või elektrienergia tootmiseks, veerežiimi
reguleerimist, üleujutuste vastu kindlustamist, maaparandussüsteemi toimimist või säästvat arengut toetavat
muud olulist tegevust; veekogumi muudetud omadustest tulenevat kasu ei ole tehnilistel põhjustel või
ebaproportsionaalselt suurte kulude tõttu võimalik saavutada muul, keskkonda säästvamal viisil. Lääne-Eesti,
Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 lisa 3 „Tugevasti muudetud veekogumite
määramine (C.1)“ kohaselt on Ilmatsalu veekogumi varasem määratlus (TMV) jäetud kehtima, kuigi koostatud
TMV testiga ei olnud võimalik Ilmatsalu kogumit hinnata, sest seisundihinnangu andmed on vanad ja
paisudega seoses ei ole selget plaani.
Kõik jõele rajatud paisud jäävad planeeringualast ülesvoolu ning lähim on planeeringuala piiril olev Ilmatsalu,
mille tulemusena on tekkinud Ilmatsalu paisjärv. Ilmatsalu paisjärve veetaset reguleeritakse Ilmatsalu paisuga
(PAIS011940) (vt täpsemalt ptk 4.5.2). Kõik neli Ilmatsalu jõel asuvat paisu (Ilmatsalu, Rahinge, Ropka ja Tüki)
on kaladele ületamatud või raskesti ületatavad.
Veekogumite koondseisundi 2023. a ajakohastatud vahehinnangu andmetel oli Ilmatsalu jõe (veekogumi kood
1039000_1) ökoloogiline potentsiaal kesine ning sellest tulenevalt oli ka jõe koondseisund kesine. Keemilist
seisundit ei ole veekogumil seiratud. Kesise ökoloogilise seisundi põhjuseks on maaparandussüsteemid,
veevõtt, paisjärved, kaheksa kivipuistepaisu ning varasemast neli paisu (Ilmatsalu, Tüki, Ropka, Rahinge) ja
kraavitamine. Hüdromorfoloogilise seire tulemusel hinnati Ilmatsalu veekogumi seisund 2023. aastal väga
halvaks. Mittehea seisundi näitajateks toodi tõkestatus, hüdroloogiline režiim (kõigile tüübiomastele
kalaliikidele ületamatud paisud, paisjärved, maaparandussüsteemid, veevõtt), lisaks loodusliku survena
koprapaisud (Keskkonnaagentuur, 2024).
Veekogumi hea seisundi saavutamine eeldaks kaladele rändevõimaluste tagamist (veemajanduskavas on ette
nähtud ekspertuuring kalade läbipääsu vajalikkuse kohta) ning jõe füüsilise kvaliteedi parandamist
(põikmadalik-võrendik vahelduvuse tekitamine, kärestike kujundamine jms). Kõik veekogumi seirepunktid
asuvad planeeringualast ülesvoolu ning jäävad jõelõikudele, mis on paisudega tõkestatud. Jõe looklevustegur
on 1,08 (sirge, väga palju mõjutatud), põllumajandusliku maa osakaal veekaitsevööndis on 7,7% (mõõdukalt
mõjutatud) (Keskkonnaagentuur, 2024). Planeeringuala asub Ilmatsalu jõe alamjooksul, mis planeeringuala
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 72 / 247
läbivas lõigus ei ole tõkestatud ning jõel on otseühendus Emajõega. Seega võib eeldada, et Ilmatsalu jõgi on
planeeringualal kalastiku osas paremas seisundis võrreldes ülejäänud jõega.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 on seatud eesmärgiks saavutada aastaks 2027 veekogumi
hea seisund (hea ökoloogiline potentsiaal). Veemajanduskava meetmeprogrammis on välja toodud meetmed
Ilmatsalu veekogumi seisundi parandamiseks. Tehniline meede on seotud Ilmatsalu paisuga. Tartu
Linnavalitsusele antud keskkonnaloa nr L.VV/328549 alusel ei ole kalapääsu vaja rajada, kuid
meetmeprogrammis nähakse ette vesikonnaülese uuringuga kalapääsu vajalikkuse väljaselgitamine ning
vastavalt tulemustele keskkonnaloa tingimuste ülevaatamine. Lisaks on ette nähtud Antsumetsa ja Urva
reoveepuhastite toimimise hinnangute koostamine. Planeeringualale ja planeeringu elluviimisega seonduvalt
ei ole meetmeid kavandatud.
Planeeringualal asub Ilmatsalu aleviku reoveepuhasti heitvee väljalask (registri kood HVL0788000), millega
juhiti Ilmatsalu aleviku heitvesi Ilmatsalu jõkke (Keskkonnaportaal, 17.11.2024). Keskkonnaameti 17.08.2023
korralduse nr DM-125294-4 „Aktsiaselts Tartu Veevärk keskkonnaloa nr L.VV/324171 muutmine“ kohaselt
lõpetas AS Tartu veevärk 30.06.2023 Ilmatsalu aleviku puhasti kasutamise ning alates 1.07.2023 suunatakse
Ilmatsalu aleviku reovesi ühiskanalisatsiooni survetorustikuga Tartu linna reoveepuhastile (Tartu RVP, kood
PUH7950010).
Keskkonnaamet on Ilmatsalu Kala OÜ keskkonnaloa nr L.VV/330941 muutmise korralduses 23.12.2021 nr
DM-118053-2 märkinud, et vesiviljeluskasvandus toodangu juurdekasvuga kuni üks tonn aastas kvalifitseerub
väga väikeseks koormusallikaks. Keskkonnaamet tõi välja, et seniste seiretulemuste alusel ei erine Ilmatsalu
kalakasvanduse võetava vee kvaliteet suublasse juhitava vee kvaliteedist. Seega kalakasvandusest saasteaineid
suublasse ei juhita ning antud juhul ei kohaldu VeeS § 187 punkt 4, mille alusel on vee erikasutuse
keskkonnaluba kohustuslik, kui juhitakse suublasse saasteaineid.
4.5.2. Teised planeeringualal ja selle lähialal paiknevad veekogud
Sulaoja pikkus on 6,2 km ja valgala pindala 11,6 km² (joonis 28). Oja suubub Ilmatsalu jõkke (Keskkonnaportaal,
17.11.2024). Veekogu ehituskeeluvööndi ulatuseks on 25 m ning piiranguvöönd 50 m, veekaitsevööndi ulatus
10 m veepiirist (LKS § 37 lg 1 p 3 ja § 38 lg 1 p 5, VeeS § 118 lg 2 p 2). Kõik vööndid ulatuvad planeeringualale.
Sulaoja ei ole avalik ega avalikult kasutatav. Sulaoja on osa maaparandusehitise reguleerivast võrgust Ilmatsalu
turbaraba (PP-274), olles riigi poolt korras hoitavaks ühiseesvooluks (avatud eesvool valgalaga 10-25 km2,
süsteemi kood 2103900820000) (Maa-amet, 17.11.2024). Maaeluministri 10.12.2018 määruse nr 64 „Eesvoolu
kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ kohaselt ulatub avatud eesvoolu puhul, mille valgala
pindala on 10 km2 või rohkem, kaitsevöönd eesvoolu mõlemal kaldal 15 meetri kaugusele. Sulaoja ei ole
pinnaveekogumiga hõlmatud.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 73 / 247
Joonis 28. Sulaoja (Maa-ameti fotoladu, pildistuse aeg 13.04.2022)
Ilmatsalu jõe suublaks olev Emajõgi jääb planeeringualast loodesse. Ilmatsalu jõgi on veeteeks Emajõest
planeeringualale juurdepääsuks ja vastupidi. Emajõgi on avalik laevatatav veekogu. Jõe pikkus on 100 km,
pikkus lisaharudega 147 km ja valgala pindala 9771 km². Tüpoloogiliselt kuulub Emajõgi heledaveeliste ja
vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede (tüübid IB, IIB, IIIB) hulka (Keskkonnaportaal, 17.11.2024). Jõe
ehituskeeluvöönd ulatub põhikaardile märgitud veepiirist 50 m kaugusele, piiranguvöönd 100 m kaugusele
ning veekaitsevööndi ning kallasraja ulatus on 10 m (LKS § 37 lg 1 p 2 ja § 38 lg 1 p 4, VeeS § 118 lg 2 p 2,
keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38 lg 2). Ilmatsalu jõe suubumiskohas on Emajõgi ca 50 m lai.
Emajõel on moodustatud üks pinnaveekogum (Emajõgi, veekogumi kood 1023600_1). Eesti pinnaveekogumite
2023. aasta seisundi aruande kohaselt on Emajõe koondseisund halb, seejuures ökoloogiline seisund hea, kuid
keemiline seisund halb. Kavastus 2019. aastal tehtud seire kohaselt oli keemilise seisundi mittehea näitaja
elavhõbe, PBDE (polübroomitud difenüüleetrid), fluoranteen vees ja kaadmium kalas ning 2020. aastal
Kvissentalis tehtud seire kohaselt oli keemilise seisundi mittehea näitaja elavhõbe ja kaadmium kalas,
heptakloor ja heptakloorepoksiid vees (joonis 29). 2023. aasta mitteheadeks näitajateks olid samuti elavhõbe
ja kaadmium. Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteet hinnati heaks füüsikalis-keemiliste näitajate ja
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete osalise seire põhjal.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 74 / 247
Joonis 29. Ida-Eesti vesikonna ohtlike ainete tõttu halvas seisundiklassis olevad vooluveekogumid (allikas: Ida-
Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 lisa 4 „Ida-Eesti vesikonna pinnaveekogumite kaardid“, andmed:
Keskkonnaagentuur, 2019)
Emajõgi on EELISe andmetel karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu ning III kaitsekategooriasse kuuluva
hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja vingerja (Misgurnus fossilis) ning II kaitsekategooriasse kuuluva
tõugja (Aspius aspius) elupaigaks ning Ilmatsalu jõe suubumiskohast allavoolu ka III kaitsekategooriasse
kuuluva laiujuri (Dytiscus latissimus) elupaigaks.
Vastavalt keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 “Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja
nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord” on Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses suurte
üleujutusaladega siseveekogu, kus kõrgveepiiriks on alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir
veekogu veepiirist arvates. Lammi- ehk alluviaalsed mullad, mille alla kuuluvad gleistunud, glei-, turvastunud,
madalsoomullad, ulatuvad planeeringualale.
Ilmatsalu paisjärv kuulub Ida-Eesti vesikonda ning Peipsi alamvesikonda. Järve veepeegli pindala on 22,5 ha
ning saarte pindala 5,4 ha. Paisjärv kuulub vooluveekogumisse Ilmatsalu (1039000_1). Paisjärve veekaitsevööndi
ulatuseks on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus on 50 m ja piiranguvöönd 100 m (VeeS § 118 lg 2 p 2, LKS § 37 lg
1 p 2 ja § 38 lg 1 p 3 ja 4). Ehituskeelu- ja piiranguvöönd ulatuvad Tellise tee 8 ja Golfi kinnistule. Ilmatsalu
paisjärvest voolab vesi paisregulaatori (PAIS011940) kaudu Kalatiikide kinnistul olevasse kanalisse, kust vesi
voolab regulaatori kaudu planeeringualal paiknevatesse kalatiikidesse.
Ilmatsalu Paisjärv ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, kuid on Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel
puhkeotstarbeliselt oluline veekogu. Jõe paisutamiseks on Tartu Linnavalitsusele väljastatud keskkonnaluba nr
L.VV/328549, mille alusel on paisjärve normaalpaisutustase 35,18 m abs (+/- 5 cm) (EH2000).
4.5.3. Üleujutusohuga ala
Töö „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate
meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel” (Alkranel OÜ, 2018) alusel jaotati Tartu linn
seitsmesse piirkonda ja iga piirkonna kohta määrati Emajõe jõelangutegur, mida arvestades saab tuletada
vastavasse piirkonda sobivaid üleujutustõenäosustega veetasemete absoluutkõrgusi.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 75 / 247
Üleujutusalade suuruse hindamiseks on välja arvutatud erinevad veetasemed esinemistõenäosuste järgi.
Viimaste andmete kohaselt on planeeringualal 1% ületustõenäosuse korral üleujutuse veetase 34,7 m abs
kõrgusest ning 1% ületustõenäosusega veetaseme korral on üle ujutatud praktiliselt kogu planeeringuala, välja
arvatud endiste kalakasvatustiikide ala planeeringuala kaguosas Kalatiikide kinnistul ning osa planeeringuala
sisesest teest. Üleujutatav ala on 1% ja 5% ületustõenäosusega veetaseme korral enam-vähem samas ulatuses.
Kui veetase tõuseb 1% veetasemest veel 0,5 m, siis on üle ujutatud kogu planeeringuala (joonis 30).
Joonis 30. Üleujutusala ulatused erinevate veetasemete korral planeeringualal ja ümbruses (Alkranel OÜ jt,
2018)
Tellise tee 8, Golfi, Angervaksa, Raudla ja Katsetiikide kinnistu jäävad Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel
üleujutusohuga alale. Kalatiikide kinnistule üleujutusohuga piirkond ei ulatu (vt ptk 3.2.2 ja joonis 13). Kuna
planeeringuala jääb maalisse piirkonda, siis üldplaneeringu alusel ei ole Emajõe 1% ületustõenäosusega
üleujutusohuga ala piirist madalamale võimalik uusi hooneid rajada. Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu
kohaselt plaanitakse lubada üleujutusohuga alale ehitamist ning vältimaks Emajõe üleujutustest põhjustatud
võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele ja heaolule ning keskkonnale, käsitletakse planeeringus
vajalike ehituslike võtete rakendamist (maapinna tõstmine elamualadel, sadama ja osaliselt ka golfiala
piirkonnas).
Ilmatsalu alevik määrati 2011. aastal üleujutusohuga seotud oluliste riskipiirkondade hulka, kus üleujutuse
esinemise tõenäosus on suur. Üleujutuste direktiivi artikli 14 lõike 1 ja eelmise veeseaduse § 401 lõike 18
kohaselt vaadati läbi üleujutusega seotud riskide hindamine ja otsused ning ajakohastati need 22. detsembriks
2018. Töö käigus eristati olulised üleujutused ning nende esinemistõenäosused ja ajakohastati üleujutusega
seotud riskide hinnang ja määratud riskipiirkonnad. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna,
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 76 / 247
Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna ja andmehaldusosakonna ning Maa-ameti geoinformaatika
osakonna koostatud ajakohastatud hinnangus määrati olulise üleujutusega seotud riskipiirkondadeks ainult
tiheasutusalad või alad, mis ohustavad piirkonnas kohalike omavalitsuste struktuuride toimimist,
keskkonnakompleksloa kohustusega käitist, avaldavad olulist negatiivset mõju Natura 2000 alale, seavad ohtu
inimese elu või tervise ning takistavad liiklemist põhi- või tugimaanteedel. Üleujutusega seotud riskide
hindamise ajakohastamise tulemusena eemaldati Ilmatsalu alevik riskipiirkondade loetelust põhjusel, et
üleujutused kulgevad sujuvalt ning on põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või lumesula tõttu
üleajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest. Keskkonnaagentuuri 2014. aastal tehtud uuringu
kohaselt oli Ilmatsalu alevikus tekkinud üleujutuse põhjus pigem seotud Ilmatsalu paisjärve
ekspluateerimisnõuete hilinenud järgimisega 2010. a kevadisel suurveeajal ja on edaspidi ära hoitav õigeaegse
reageerimisega (Keskkonnaministeerium, 2018).
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022 – 2027, samuti Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduse
alusel planeeringuala piirkond üleujutusega seotud riskipiirkonnaks arvatud ei ole, sest tegemist ei ole
tiheasustusalaga.
4.6. PLANEERINGUALAL JA SELLE LÄHIALAL PAIKNEVAD MAAPARANDUSEHITISED
Planeeringuala ümber asuvad metsa- ja põllumaad ning sood on liigniiskete olude tõttu ulatuslikult
kuivendatud. Planeeringualast põhjas asub maaparanduse reguleeriv võrk Ilmatsalu I (TTP-393, süsteemi kood
2102103900020030), kirdes TENNO (süsteemi kood 2103900020030, 2103900020060), kagus ja lõunas
Ilmatsalu II (süsteemi kood 2103900820020, 2103900020050), läänes Ilmatsalu turbaraba (PP-274) (süsteemi
kood 2103900820010). Planeeringualale jääv Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja on riigi poolt korras hoitavad
ühiseesvoolud, Tellise tee 8 kinnistu põhjapiiril asuv kraav on maaparandussüsteemi avatud eesvool (joonis 31)
(Maa-amet 17.11.2024).
Joonis 31. Maaparandussüsteemid planeeringualal ja lähipiirkonnas (Maa-amet, 17.11.2024)
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 77 / 247
4.7. VÄLISÕHU KVALITEET
Välisõhu kvaliteeti võivad mõjutada nii transport, tootmisettevõtete tegevus, põllumajandus kui ka
eramajapidamised (kütmine). Saasteallikad võivad põhjustada õhukvaliteedi halvenemist erinevate
saasteainete sisalduse osas, lõhnataseme osas või tekitada müra.
Planeeringualal ja selle ümbruses on liikluskoormus väike. Üldplaneeringu ala on valdavalt eramaa. Madala
intensiivsusega liiklus toimub eelkõige Ilmatsalu alevikus ja külas, seega ei põhjusta transport piirkonnas
märkimisväärset õhukvaliteedi halvenemist.
Ilmatsalu alevikus asuvad ettevõtted Ilmre OÜ, Tartu Agro AS sigala, Tartu Biogaas OÜ ja SW Energia OÜ, kes
omavad õhusaasteallikaid.
Ilmre OÜ-le on antud keskkonnaluba nr L.ÕV.TM-52487 saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku.
Saasteallikateks ettevõtte territooriumil on katlamaja korsten ja puidu mehaanilise töötlemise tootmishoone
tsükloni heitava. Saasteaineteks on lämmastikdioksiid, süsinikmonooksiid, plii ja anorgaanilised ühendid,
vääveldioksiid, tahked osakesed ja lenduvad orgaanilised ühendid. Mõlemale saasteallikale on paigaldatud
püüdeseade ning 2023. aasta kohta esitatud aastaaruande kohaselt jäid tootmisterritooriumil väljutatud
saasteainete heitkogused märgatavalt alla keskkonnaloaga lubatud koguste (KOTKAS 16.10.2024). Ilmre OÜ
käitis asub üldplaneeringu alale kõige lähemal, ca 100 m kaugusel (kavandatavast elamualast ca 400 m
kaugusel), Raba tee 5 katastriüksusel.
Üldplaneeringu alast ca 500 m kaugusele (kavandatavast elamualast ca 800 m kaugusele), Raba tee 4a
katastriüksusele jääb Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaam, mille käitamiseks omab Tartu Biogaas OÜ
keskkonnaluba nr KL-510203. Ilmatsalu biometaanijaamas tegeletakse nii biometaani kui energia tootmisega.
Koostootmisjaam ei tööta samaaegselt katlaga – töötab üks või teine. Toodetud energiat kasutatakse
biometaani tootmise protsessienergiaks (soojus) ning ülejäänud energia (soojus ja elekter) müüakse võrku.
Keskkonnaloa nr KL-510203 andmetel on biogaasi- ja koostootmisjaamas õhusaasteallikateks tahkematerjali
vastuvõtusalved, tahkematerjali doseerimispunkrid, digestaadi hoiustamislaguun, digestaadi hoiustamismahuti
katla korsten, koostootmisjaama korsten ja avariipõleti. Õhku paisatakse dilämmastikoksiidi,
lämmastikdioksiidi, ammoniaaki, metaani, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lenduvaid
orgaanilisi ühendeid. 2023. aasta kohta esitatud välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruande kohaselt jäid
tootmisterritooriumil väljutatud saasteainete heitkogused alla keskkonnaloaga lubatud koguste (KOTKAS
16.10.2024).
Tartu Biogaas OÜ on 05.09.2024 esitanud keskkonnaloa muutmistaotluse (menetlus nr M-126827)
täpsustamaks käideldavate biojäätmete koguseid ja liike ning jäätmekäitlustoimingut. Keskkonnaloa muutmise
taotluses on märgitud järgmist: „Ettevõttes kasutatav toore ning kääritusjääk sisaldavad lõhnavaid ühendeid.
Seega käitise tegevusega (peamiselt toorme ja digestaadi hoiustamine) võib kaasneda lõhnaainete eraldumine
ja hajumine. Lõhna eraldub nii toorme vastuvõtusalvedest, doseerimispunkritest kui ka digestaadi hoidlatest.
Üldiselt levib Ilmatsalu biometaanijaama territooriumidel tootmistegevusele iseloomulik lõhn“.
Müra tekke osas märgitakse keskkonnaloa muutmistaotluses, et „Biometaanijaama käitamisel on mürateke
võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka ettevõtet teenindavast transpordist. Enamasti on
tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest tootmishoonete siseruumides. Seega on
ebatõenäoline mürast põhjustatud häiringu tekkimine väljaspool käitise tootmisterritooriumit“.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 78 / 247
Üldplaneeringu alast ca 300 m (kavandatavast elamualast ca 700 m) kaugusel Raba tee 4 maaüksusel paikneb
Tartu Agro OÜ sigala. Tartu Agro OÜ omab antud asukohas tegutsemiseks keskkonnakompleksluba nr
KKL/300015, mille andmetel on Ilmatsalu sigalas heiteallikateks kaks nuumiklauta, välisõhku väljutatavateks
saasteaineteks on ammoniaak ja metaan. Välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruande kohaselt jäi 2023.
aastal arvutuslikult saadud saasteainete heitkogus keskkonnakompleksloaga lubatust väiksemaks.
Keskkonnaamet teostas 2023. aasta lõpus käitise korrapärase kontrolli, mille aruande kohaselt toimub käitises
lõhna, vibratsiooni ja müra vähendamiseks asjakohaste meetmete järjepidev rakendamine (käitis asub
tundlikest aladest kaugel, hoone uksed on suletud, mürarikaste tegevuste planeerimine, loomi ja
pidamispindasid hoitakse puhtana jne). Kontrolli raames kontrolliti ka Objekti Kontrollimise Andmekogu
Süsteemi (OKAS) kaudu viimase 3 aasta (12.01.2024 – 12.01.2021) keskkonnaalaste kaebuste statistikat käitise
piirkonnas (Ilmatsalu küla ja Ilmatsalu alevik) ning tuvastati, et enamus keskkonnaalaseid kaebuseid (2 tk)
teemadel, mis võivad ka elanike heaolu mõjutada, puudutavad Tartu Biogaas OÜ tegevust ja mitte otseselt
Tartu Agro AS Ilmatsalu seafarmi tegevust, kuigi nimetatud käitistel on omavaheline koosmõju välisõhku
paisatavate saasteainete (st lõhnaainete segu) osas.
Üldplaneeringu alast ca 300 m kaugusel (kavandatavast elamualast ca 550 m kaugusel) Pargi tee 7
katastriüksusel asub Ilmatsalu katlamaja, mille osas on paikse heiteallika käitaja registreering nr PHRR/519146
väljastatud ettevõttele SW Energia OÜ. Katlamajas kasutatav kütus on põlevkiviõli, heiteallikateks katlamaja
korsten, põlevkiviõlimahuti ventilatsioon V1 ja põlevkiviõlimahuti ventilatsioon V2. Õhku paisatakse
lämmastikdioksiidi, süsinikmonooksiidi, arseeni ja anorgaanilisi ühendeid, niklit ja lahustavaid ühendeid,
vääveldioksiidi, süsinikdioksiidi, mittemetaanseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid ning tahkeid osakesi.
Katlamaja töötab ja soojusenergiat toodetakse aastaringselt, tegemist on täisautomaatse katlamajaga.
Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse (vastu võetud 15.06.2016) tähenduses inimtegevusest
põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli. Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest ei kuulu
välisõhus leviva müra hulka (ehk ei normeerita) olme-, meelelahutusürituste- ja töökeskkonna müra ega ka
riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud
keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Ilmatsalu külas ega alevikus ei ole kaebusi häiriva müra osas esinenud. Seega on müraolukord piirkonnas
eeldatavalt rahuldav.
5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKKU
KUULUVAD ALAD
Looduskaitseseadusest tulenevalt on riiklikult kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad,
püsielupaigad, I, II ja III kaitsekategooriasse kuuluvad kaitstavad looma- ja taimeliigid ning kaitstavad looduse
üksikobjektid, samuti üldplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kohaliku kaitse alla võetud ja
omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Planeeringuala piirneb põhjast Kärevere looduskaitsealaga (EELIS kood KLO1000600), mis kuulub ühtlasi
kaitsealade võrgustikku Natura 2000 Kärevere linnu- ja loodusalana (EELIS koodid vastavalt RAH0000633 ja
RAH0000626). Ligikaudu 1,5 km kaugusele läände jääb Alam-Pedja looduskaitseala (EELIS kood KLO1000455),
mis kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Alam-Pedja linnu- ja loodusalana (EELIS koodid vastavalt RAH0000123
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 79 / 247
ja RAH0000577). Planeeringualast ligikaudu 200 m kagus, Ilmatsalu alevikus, asub kaitsealune Ilmatsalu park
(EELIS kood KLO1200227) (joonis 32).
Kalakasvatuseks rajatud kolme suuremat kalakasvatustiiki on varasemalt, mil tiikides veel vesi sees oli, harjunud
kasutama piirkonnas ja ka kaugemal pesitsevad I kaitsekategooriasse kuuluvad kotkaliigid ja must-toonekurg,
samuti teised ala sobiva rände- või toitumisalana hindavad linnuliigid, keda samuti KSH-s käsitletakse.
Joonis 32. Planeeringualaga piirnevad ja lähialale jäävad kaitsealad ning Natura 2000 võrgustiku alad (aluskaart:
Maa-amet, 04.10.2024; andmed: EELIS seisuga 03.10.2024)
5.1. KÄREVERE LOODUSKAITSEALA, KÄREVERE LOODUS- JA LINNUALA
Planeeringuala piirneb põhjas Kärevere looduskaitseala Ilmatsalu sihtkaitsevööndiga ja Tähtvere
piiranguvööndiga (joonis 33). Kärevere looduskaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007
määrusega nr 151 „Kärevere looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Keskkonnaameti 12.04.2023
korraldusega nr 1-3/23/127 on kinnitatud Kärevere looduskaitseala kaitsekorralduskava.
Looduskaitseala kaitse-eesmärk on:
1) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide– musträhni
(Dryocopus martius), hallpea-rähni (Picus canus), rukkiräägu (Crex crex), herilaseviu (Pernis apivorus), värbkaku
(Glaucidium passerinum), händkaku (Strix uralensis), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), täpikhuigu (Porzana
porzana) ja teiste nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I või II kategooria
kaitsealused liigid, lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade ning rabahane (Anser fabalis) kaitse;
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 80 / 247
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I
lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), rohunditerikaste kuusikute
(9050), vanade loodusmetsade (9010*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis),
võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), laiujuri (Dytiscus latissimus), karukolla (Lycopodium clavatum),
direktiivis nimetamata II kategooria kaitsealuste liikide ning kattekolla (Lycopodium annotinum) elupaikade
kaitse.
Ilmatsalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade ja metsakoosluste säilimise
tagamine. Kaitse-eeskirja kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine,
uute ehitiste püstitamine (välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta ehitise püstitamine
kaitseala tarbeks ning olemasolevate teede ja ehitiste hooldustööd) ning inimeste viibimine väljaspool
kallasradu ja olemasolevaid teid 15. veebruarist 31. juulini. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis
lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ning poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalik tegevus, metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, maaparandussüsteemide
hoiutööd ning veerežiimi taastamine. Kogu kaitsealal on lubatud sõidukitega sõitmine üksnes teedel.
Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
poollooduslike koosluste säilitamiseks. Hooldatavates sihtkaitsevööndites on loodusväärtuste säilimiseks sageli
vajalik inimese kaasabi.
Tähtvere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
Piiranguvööndis on kaitse-eeskirja järgi lubatud majandustegevus, väetiste kasutamine, uuendusraie kaitseala
valitseja nõusolekul (lageraie korral ei tohi langi suurus ületada 2 ha ja langi laius 30 m ning turberaie puhul
tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus). Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul
lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine. Keelatud on veekogude veetaseme ja
kaldajoone muutmine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, maavara kaevandamine (v.a
MaaPS § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades), uue maaparandussüsteemi
rajamine, biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine väljaspool õuemaad ning puidu kokku- ja väljavedu
külmumata pinnasel.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 81 / 247
Joonis 33. Üldplaneeringualaga põhjas piirnev Kärevere looduskaitseala Ilmatsalu sihtkaitsevöönd ja Tähtvere
piiranguvöönd (aluskaart: Maa-amet, 03.10.2024, andmed: EELIS, 03.10.2024)
Kärevere looduskaitseala piirid kattuvad Kärevere loodus- ja linnualaga. Kärevere loodus- ja linnuala on kaitse
alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri“.
Kärevere linnuala eesmärgiks on Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade nimekirja kohaselt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide
ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide isendite: väike-konnakotka (Aquila pomarina), rabahane (Anser fabalis),
must-toonekure (Ciconia nigra), rohunepi (Gallinago media) ja merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaikade
kaitse.
Kärevere loodusala kaitse-eesmärgiks on Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid jõed ja ojad (3260),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad
(*9010)9, rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning lammi-lodumetsad
(*91E0), samuti II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, harilik hink (Cobitis taenia), harilik
võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), tõugjas (Aspius aspius), laiujur (Dytiscus latissimus),
suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna).
9 Tärniga tähistatakse esmatähtsaid elupaigatüüpe.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 82 / 247
5.2. ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA, ALAM-PEDJA LOODUS- JA LINNUALA
Ilmatsalu jõe alamjooks jääb Alam-Pedja looduskaitseala Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvööndisse (joonis
34). Alam-Pedja looduskaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 17.02.1994 määrusega nr 61 “Alam-
Pedja looduskaitseala moodustamine”. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja (vastu võetud Vabariigi
Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 153) kohaselt on looduskaitseala moodustatud ulatuslikul alal
ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitseks, eesmärgiga tagada metsa- ja sookoosluste looduslik areng
ja niidukoosluste püsimine ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimine. Alam-Pedja looduskaitseala on Eestis
looduskaitsealadest üks suurimaid. Kaitseala eripäraks on suhteliselt hõre inimasustus, ulatuslikud jõelammid
ja suur vanametsa osakaal. Alam-Pedja jõeluhad on olulised ohustatud linnuliikide (konnakotkad, must-
toonekurg, rohunepp jt) elu- ja toitumispaigad. Kevadel ja sügisel peatuvad siin läbirändavad veelinnud.
Emajõe vanajõed on olulised kalade kudealadena.
Alam-Pedja looduskaitsealal kaitstakse liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta nimetab I lisas. Nendeks liikideks on väikeluik (Cygnus columbianus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos
leucotos), rohunepp (Gallinago media), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus) ning
laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull
(Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-
kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa
lapponica), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria),
täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix),
mudatilder (Tringa glareola), väikekoskel (Mergus albellus), väikekajakas (Larus minutus) ja mustsaba-vigle
(Limosa limosa), hallõgija (Lanius excubitor), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius
phaeopus), heletilder (Tringa nebularia) ja punajalg-tilder (Tringa totanus) (Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-
eeskiri § 1 lg 1 p 2-4).
Looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260),
kuivad nõmmed (4030), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*),
rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad
madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud
(9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ja
laialehised lammimetsad (91F0). Samuti kaitstakse liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab
II lisas. Need on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga
hirculus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõugjas (Aspius aspius), tiigilendlane (Myotis dasycneme), mis
on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid; suur-kuldtiib (Lycaena dispar), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus
gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), saarmas (Lutra lutra), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid
(Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri § 1 lg 1 p 5 ja 6).
Planeeringualast ligikaudu 1,5 km kaugusele jäävad Laugesoo sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärgiks on
metsa- ja sookoosluste looduslikkuse taastamine ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse ning Emajõe luha
sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste taastamine ja säilitamine, kaitstavate
liikide elupaikade kaitse, vanajõgede ökosüsteemi kaitse ning metsakoosluste liigilise ja vanuselise struktuuri
hoidmine (joonis 34). Laugesoo sihtkaitsevööndis on lubatud loodusliku veerežiimi taastamine jt kaitse-
eeskirjas nimetatud tegevused, Emajõe luha sihtkaitsevööndis on muude kaitse-eeskirjas nimetatud tegevuste
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 83 / 247
hulgas lubatud Keskkonnaameti nõusolekul metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja
poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine ning jõgede sootide suudmete puhastamine ja
süvendamine (Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri § 11 lg 4 ja 6).
Planeeringualast ligikaudu 2,5 km kaugusel suubub Ilmatsalu jõgi Emajõkke, mis jääb Alam-Pedja
looduskaitseala Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvööndisse. Selle piiranguvööndi kaitse-eesmärk on
bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning taastamine. Kaitse-eeskirjast tulenevalt on
Ilmatsalu jõel, Alam-Pedja looduskaitseala Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvööndi ulatuses lubatud
mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 10 km/h. Ujuvvahendiga on liiklemine väljaspool
põhikaardile kantud veekogu veepiiri keelatud (st ka suurvee ajal ei ole mootoriga veesõidukiga lubatud
jõesängist väljuda). Samuti on keelatud sõitmine statsionaarmootoriga jugakäituriga ja õhkkäituriga
veesõidukiga. Piiranguvööndis on muuhulgas lubatud majandustegevus ja väetiste kasutamine ning keelatud
veekogu kuju, veetaseme ja kaldajoone muutmine, välja arvatud kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul
olemasolevate tiikide ja kanalite puhastamisel, jõekalda kindlustustöödel ja endiste paisude taastamisel ning
sootide suudmete süvendustöödel (Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri § 4 lg 11, § 5 lg 1, § 16 lg 2, § 17
ja 18 p 7).
Joonis 34. Üldplaneeringu alale lähimad looduskaitsealad ning Alam-Pedja looduskaitseala sihtkaitse- ja
piiranguvööndid (aluskaart: Maa-amet, 03.10.2024, andmed: EELIS, 03.10.2024)
Alam-Pedja linnuala kaitse-eesmärk kogu ala ulatuses (Viljandi, Tartu ja Jõgeva maakonnas) on kaitsta kanakulli
(Accipiter gentilis), rästas-roolinnu (Acrocephalus arundinaceus), soopardi e pahlsaba-pardi (Anas acuta),
luitsnokk-pardi (Anas clypeata), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rägapardi (Anas
querquedula), kaljukotka (Aquila chrysaetos), suur-konnakotka (Aquila clanga), väike-konnakotka (Aquila
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 84 / 247
pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkase (Bucephala clangula), öösorri (Caprimulgus europaeus),
mustviirese (Chlidonias niger), must-toonekure (Ciconia nigra), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), välja-loorkulli
(Circus cyaneus), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex), väikeluige (Cygnus columbianus
bewickii), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), musträhni (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpi
(Ficedula parva), rohunepi (Gallinago media), sookure (Grus grus), merikotka (Haliaeetus albicilla), punaselg-
õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajaka (Larus minutus), vöötsaba-vigle (Limosa
lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), männi-käbilinnu (Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius
phaeopus), kalakotka (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkase (Philomachus pugnax),
laanerähni e kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), hallpea-rähni e hallrähni (Picus canus), rüüti (Pluvialis
apricaria), täpikhuigu (Porzana porzana), händkaku (Strix uralensis), vööt-põõsalinnu (Sylvia nisoria), tedre
(Tetrao tetrix), metsise (Tetrao urogallus), mudatilderi (Tringa glareola), heletilderi (Tringa nebularia), punajalg-
tilderi (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) elupaiku.
Alam-Pedja loodusala eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid huumustoitelised järved ja
järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),
puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),
nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised
metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0) ning II lisas nimetatud
liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik
tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus
fossilis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo
angustior), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), soohiilakas (Liparis loeselii),
kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).
5.3. PÜSIELUPAIGAD
Tüki kalakotka püsielupaik (EELIS kood KLO3002255) asub planeeringualast ca 180 meetri kaugusel ning jääb
Kärevere looduskaitseala Ilmatsalu sihtkaitsevööndisse ja Tähtvere piiranguvööndisse. Püsielupaik on EELISesse
kantud 14.01.2021 Keskkonnaministeeriumi kirja nr 6-5/21/144 alusel.
Püsielupaik ei ole määratud ja piiritletud keskkonnaministri vastava määruse alusel, seega on selle kaitse
korraldatud looduskaitseseadusega (LKS § 50 lg 1), mille alusel käsitletakse kalakotka püsielupaigana kotka
pesapuud ja seda ümbritsevat ala 200 meetri raadiuses (LKS § 50 lg 2 p 2). Püsielupaiga alal kehtib
looduskaitseseadusest tulenev sihtkaitsevööndi kaitserežiim, mille alusel on keelatud majandustegevus,
loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine ja inimeste viibimine kaitsealuse liigi elupaigas (LKS § 50
lg 4 ja § 30 lg 2). Liigi elupaiga moodustab valdav osa Tähtvere piiranguvööndist. Väljaspool kalakotka
püsielupaika kehtib liigi elupaigas Kärevere looduskaitseala kaitse-eeskiri, milles toodud lubatud ja keelatud
tegevused tagavad liigi kaitse. Liigi pesitsusaegse rahu säilitamiseks on püsielupaika jääval alal keelatud
inimeste viibimine 15. märtsist kuni 31. augustini (LKS § 50 lg 5).
Ilmatsalu käpaliste püsielupaik (EELIS kood KLO3001217) jääb planeeringualast ligikaudu 230 meetri kaugusele
kirdesse. Ilmatsalu käpaliste püsielupaik on kaitse alla võetud keskkonnaministri 03.02.2011 määrusega nr 10
“I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Samale alale, tiikidesse,
jäävad ka III kaitsekategooriasse kuuluvate kahepaiksete elupaigad. Püsielupaik on kavandatud perspektiivselt
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 85 / 247
liita laiendatud alana Kärevere looduskaitsealaga selle ümbertsoneerimise käigus kavandatava Raja-Kärevere
looduskaitseala koosseisu. Püsielupaiga moodustamise eesmärgiks on kaitsta püsielupaiga eesmärgiks olevate
liikide kasvukoha soodsat seisundit. Ilmatsalu käpaliste püsielupaik on moodustatud orhideelise, lehitu pisikäpa
(Epipogium aphyllum) kaitseks. Liik on väga haruldane levides üksikutel leiukohtadel varjukates niisketes
kuusikutes ja kuuse-segametsades. Looduskaitseseaduse alusel kuulub liik I kaitsekategooriasse (eriti
ohustatud). Teadaolevad leiukohad on valdavalt Ida-Eestis. Liik on tundlik metsaraie (lageraie) ja kuivenduse
suhtes, eElurikkuse andmebaasi 02.08.2009 vaatluse alusel (Kukk, M., Lõhmus, K.) leiti alalt hinnanguliselt kaks
isendit.
Püsielupaigas kehtib looduskaitseseaduses defineeritud sihtkaitsevööndi kaitsekord käpaliste püsielupaikade
kaitse alla võtmise määrusest tulenevate erisustega. Püsielupaigas ei ole lubatud majandustegevus, välja
arvatud tegevus, mis on vajalik liigi kasvutingimuste säilitamiseks. Taimeliigi kasvukohta ei ole lubatud
mõjutada sellisel määral, mis võiks muuta oluliselt liigi kasvutingimusi populatsiooni hävimiseni või kasvuala
vähenemiseni, lubatud ei ole taime hävitamine, väljakaevamine ega muul moel kahjustamine.
5.4. KAVANDATAVAD (PROJEKTEERITAVAD) LOODUSKAITSEALAD
Kavandatav (projekteeritav) Raja-Kärevere looduskaitseala (PLO1001335) (joonis 35) on kavandatud
moodustada juba praegu kaitse all olevate Kärevere looduskaitseala, Raja-Kärevere hoiuala, Väänikvere metsise
püsielupaiga, Vahelaane metsise püsielupaiga, Karussaare kanakulli püsielupaiga, Murru must-toonekure
püsielupaiga, Väänikvere väike-konnakotka püsielupaikade (2 tk), Kärevere väike-konnakotka püsielupaiga,
Väänikvere must-toonekure püsielupaikade (2 tk), Kärevere must-toonekure püsielupaiga, Kardla väike-
konnakotka püsielupaiga ja Ilmatsalu käpaliste püsielupaiga põhjal, liites neile juurde alakaitstud metsatüüpide
rangeks kaitseks loodavad alad. Kavandatava kaitseala moodustamise esmane eesmärk on võtta kaitse alla
väärtuslikke salu- ja soovikumetsi ning vähesel määral ka laanemetsi metsavajakute vähendamiseks. Teiseseks
eesmärgiks on liita lähestikku paiknevad ning sarnaste kaitse-eesmärkidega ja sarnast kaitsekorda nõudvad
alad üheks terviklikuks kaitsealaks, et tagada paremini loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide, laane-, salu- ja
soovikumetsade ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Kavandatava
looduskaitseala pindala on 7338 ha ning selle koostamine on algatatud keskkonnaministri 18.06.2020
käskkirjaga nr 1-2/20/273 "Raja-Kärevere looduskaitseala moodustamise algatamine". Planeeringualaga
piirneb Tähtvere piiranguvöönd, Käre sihtkaitsevöönd ja Tükikeste sihtkaitsevöönd.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 86 / 247
Joonis 35. Kavandatava Raja-Kärevere looduskaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndid (Raja-Kärevere
looduskaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsus, 2020)
Kärevere looduskaitseala piires asub kavandatav (projekteeritav) metsaelupaikade looduskaitseala (joonis 36),
mille eesmärgiks on range kaitse alla võtta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiivi) (Natura 2000) metsaelupaigatüübid.
Keskkonnaamet tegi vastavasisulise ettepaneku keskkonnaministrile 07.02.2022 (kiri nr 7-4/22/2442)
looduskaitseseaduse § 8 lõike 1 ning § 13 lõike 1 alusel. Nimetatud ettepanekuga on Keskkonnaamet teinud
ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku loodus-ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate
loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt
kaitstud. Range kaitse alla võtmine on põhjendatud asjaoluga, et metsaelupaikade seisund ei ole
loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi valdavas osas soodne. Seisund ei ole soodne ebapiisava pindala,
elupaikade struktuuri ning funktsioonide säilimise või tulevikuväljavaadete tõttu. Vanade loodusmetsade
(9010*) ning soostuvate ja soo lehtmetsade (9080*) seisund on hinnatud halvaks struktuuri ja funktsioonide
tõttu. Aruandes viidatakse, et olulisteks ohuteguriteks on metsade majandamisega seonduv, muu hulgas
raietööd (nt surnud puude ja lamapuidu eemaldamine) ja veerežiimi muutused. Ettepaneku eesmärk on tagada
Natura 2000 võrgustiku alal paiknevate metsaelupaikade säilimine vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6, mis näeb
ette sobilike ökoloogiliste nõudlustega arvestamist. Kaitse alla võtmine toetab otseselt Natura 2000
tegevuskava 2021–2027 eesmärke, tagamaks metsaelupaikade soodne kaitsestaatus. Samuti toetab ettepanek
Euroopa Liidu elurikkuse strateegiat aastani 2030, mille eesmärk on kaitsta kõiki allesolevaid loodus- ja
põlismetsi (Keskkonnaameti 07.02.2022 kiri nr 7-4/22/2442).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 87 / 247
Joonis 36. Projekteeritav metsaelupaikade looduskaitseala ja Raja-Kärevere looduskaitseala (aluskaart: Maa-
amet, 28.10.2024, andmed: EELIS, 28.10.2024)
5.5. LIIGIKAITSE
Tellise tee 8 ja Golfi kinnistu ning nende lähipiirkond, mis linnuliikide paiknemist arvestades ulatub tiikidest
kuni Emajõeni, oli valdavalt kalakasvandusega seonduvate soodsate toitumistingimuste tõttu paljude
linnuliikide (sh kaitsealuste) pesitsus- ja toitumispaigaks. Ilmatsalu lindude vaatlusalas, mis hõlmab ka Ilmatsalu
endise kalamajandi tiike, Tüki asulat, Laugesoo idaserva ja ümbritsevaid metsi 1-2 km raadiuses (põhja suunas
kuni Tallinna maanteeni), on alates 1990. aastast kokku loendatud 232 erinevat linnuliiki (Estbirding,
15.05.2021). Tänaseks on olukord planeeringualal muutunud (tiigid veest tühjaks lastud ja toimub nende
puhastamine) ning planeeringuala elu- ja toitumispaigana kasutavate linnuliikide arv vähenenud.
EELISe andmetel (seisuga 03.02.2026) kasutavad üldplaneeringu ala ja selle lähipiirkonda elu- ja
toitumispaigana järgmised kaitsealused liigid (joonis 37):
I kaitsekategooriasse kuuluv kalakotkas (Pandion haliaetus) – elupaigas asub tehispesa männi otsas, mis on
kalakotka sigimispaigaks. Pesa (ei jää planeeringualale) on olnud asustatud 2013., 2016.-2021. ja 2024. aastail.
Kalakotka elupaiga viimane kinnitatud vaatlus toimus 01.07.2024, pesa oli asustatud (EELIS, 02.02.2026). Kuna
sealset linnupaari on varasemalt ka läbi veebikaamera jälgitud, siis on tõendatud, et pesitsus on järjepidev
(Kotkaklubi veebileht, 02.02.2026);
I kaitsekategooriasse kuuluv merikotkas (Haliaeetus albicilla) – pesapaik on registreeritud planeeringualast
põhjas, aga viimastel aastatel on see pesa lagunenud. Merikotka viimane kinnitatud vaatlus on läbi viidud
19.09.2018, kuid linde pesal ei tuvastatud. Tõenäoliselt asub uus pesa kuskil lähiümbruses, kuid seda pole veel
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 88 / 247
leitud. Merikotka paari on kohatud selles piirkonnas järjepidevalt ning olenevalt oludest, lisaks ka üksikuid linde.
Kärevere looduskitseala kaitsekorralduskavas on toodud, et kaitsealal (piirid ühtivad Kärevere linnuala
piiridega) pole teada ühtegi asustatud merikotka pesa. Järgmine teadaolev pesa asub ligikaudu 2 km põhja
pool, kus tuvastati pesitsemine viimati 18.06.2021.
I kaitsekategooriasse kuuluv must-toonekurg (Ciconia nigra) – pesa piirkond on registreeritud ligikaudu 1,5 km
kaugusel põhjasuunas. Viimane kinnitatud vaatlus toimus 2013. aastal, kuid must-toonekure isendeid seal ei
tuvastatud. Viimati tuvastati antud asukohas üks paar linde aastal 1989, hilisematel vaatlustel kõnealuse liigi
esindajaid tuvastatud ei ole. Pesa on varisenud.
II kaitsekategooriasse kuuluvad laululuik (Cygnus cygnus), luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), põhja-
nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), nahkhiirlane (Vespertilionidae sp) ja
veelendlane (Myotis daubentonii).
III kaitsekategooriasse kuuluvad valge-toonekurg (Ciconia ciconia), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),
kuldhänilane (Motacilla citreola), hänilane (Motacilla flava), punaselg-õgija (Lanius collurio), suur-rabakiil
(Leucorrhinia pectoralis), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis), rohe-tondihobu (Aeshna viridis), harilik
kärnkonn (Bufo bufo) ja rabakonn (Rana arvalis).
Eelnimetatud liikidest jäävad planeeringuale järgmiste liikide leiukohad (liigi nimetuse järel sulgudes on toodud
leiukoha EELIS kood): laululuik (Cygnus cygnus) (KLO9124062, KLO9126663), luha-sinirind (Luscinia svecica
cyanecula) (KLO9123671, KLO9123672), harilik kärnkonn (Bufo bufo) (KLO9134017), rabakonn (Rana arvalis)
(KLO9134097), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) (KLO9201893, KLO9201056), hännak-rabakiil
(Leucorrhinia caudalis) (KLO9201898), rohe-tondihobu (Aeshna viridis) (KLO9201888), kuldhänilane (Motacilla
citreola) (KLO9123683), hänilane (Motacilla flava) (KLO9123680) ja punaselg-õgija (Lanius collurio)
(KLO9123684).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 89 / 247
Joonis 37. KSH alal ja selle lähialal asuvad kaitstavate liikide elu- ja toitumispaigad (aluskaart: Maa- ja
Ruumiamet, 03.02.2026; andmed: EELIS, 03.02.2026)
5.6. MUINSUSKAITSE- JA PÄRANDKULTUURIOBJEKTID
Planeeringualale ei jää ühtegi muinsuskaitseala ega -objekti. Lähim objekt, ajaloomälestis II maailmasõjas
hukkunute ühishaud (registrikood 4289) asub Ilmatsalu alevikus Ilmatsalu mõisa pargis. Pärandkultuuri
objektidest jääb Tellise tee 8 kinnistule Ilmatsalu kalamajandi töökoda (reg nr 831:PNL:004). Kalatiikide
kinnistule jääb savivõtukoht (reg nr 831:KAR:002) ja väikekuivati (reg nr 831:PNL:005), mis tänaseks on
lagunenud, kuid oli algselt Tartu Näidissovhoosi ja hiljem Ilmatsalu kalamajandi kasutuses. Tellise tee 3
kinnistule jäävad asundustalud Jaan Ambergi maja ja sigala (reg nr 831:AST:002), Tellise tee 7 kinnistule
Ilmatsalu tellisetehas (reg nr 831:SAT:001). Tellise tee 2 kinnistule jääb meierei hoone (reg nr 831:MEI:001), mis
asub nn Potjomkini külas Ilmatsalu telliskivitehase tööliste majade (reg nr 831:TOM:001) ja barakkide (reg nr
831:TOM:002) vahel (Maa-amet, 17.11.2024). 1950-ndatel ehitati tellise tehase juurde kivist kahekordne tööliste
maja. Selle taga asus veel üks hoone, mis oli ka tööliste maja ja lähedal barakid ja meiereihoone. Seda kutsuti
Potjomkini külaks. Planeeringualaga piirnevale Saviaugu (kü tunnus 83101:002:0210) kinnistule jäävad Savikoja
rehi ja moonakamaja (reg nr 831:MOM:001) ning Aavikukoja (kü tunnus 83101:002:0221) kinnistule Juhan
Paberiti töökoda (reg nr 831:KIT:001) (Maa-amet, 17.11.2024).
Pärandkultuuri all mõistetakse antud andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud
inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt
kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt
maaomanike endi kätes.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 90 / 247
5.7. REKREATSIOON
Planeeringuala läbib Ilmatsalu-Kärevere 3,5 km pikkune matkarada (nn Linnutee matkarada) (joonis 38), mis
saab alguse Ilmatsalu paisjärve juurest ja kulgeb mööda Ilmatsalu jõe kallast, metsasihte ja teid kuni Kotka
lõkkekohani, kus on transpordivahendi parkimise võimalus. Planeeringuala loodepoolsest nurgast mööda
Ilmatsalu jõge ca 350 m allavoolu ühendab jõe parem- ja vasakkallast puitsild, mis on osa matkarajast, kuid mis
tänaseks on lagunenud ja ohtlikuks muutunud. Matkarajal saab liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskadel. Matkarada
on eraomandis, kuid varasemalt haldas seda Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi ka RMK).
Joonis 38. Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkarada ja rajale jäävad puhke ja lõkkekohad. Linnutee matkarada on
tähistatud punase katkendjoonega (Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR, 17.11.2024)
Planeeringuala läbib ka RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu kuuluv Ilmatsalu - Tüki rattarada pikkusega
7,0 km (joonis 39).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 91 / 247
Joonis 39. RMK Tüki rattarada (Riigimetsa Majandamise Keskus, 17.11.2024)
Matkaraja osaks on Tellise tee 8 paiknev 6 m kõrgune linnuvaatlustorn (foto 1).
Foto 1. Tellise tee 8 kinnistul paiknev vaatlustorn (Foto: Kobras OÜ, pildistatud 05.04.2022)
Vaatetornist on linnuhuvilised jälginud endistel tiikidel toitumas käivaid linde. Tänaseks on valdav osa tiikidest
veest tühjaks lastud ja alustatud kolme suurema tiigi puhastamisega. 2022. aasta kevadel leidus tiikides madalas
vees veel hõlpsasti kättesaadavaid kalu, mida linnud meelsasti tarbisid. Ilmatsalu kalamajandi (OÜ Ilmatsalu
Kala) territoorium ja selle lähiümbrus on Tartumaa linnuhuviliste seas üks linnuvaatluskohtadest.
Vaatamisväärsusteks on veel Ilmatsalu mõis, mida on esmakordselt mainitud 1542. aastal, samuti alal paiknev
ajalooline tellisetehase hoonekompleks. Eesti Entsüklopeedia andmetel töötas Ilmatsalu tellisetehas, kui Eesti
vanim tellisetehas, aastatel 1879 – 1961, samas Archives Portal Europe andmebaasis on tellisetehase töötamise
ajaks märgitud 1944 – 1958.
Ligikaudne üldplaneeringu ala
RMK Tüki rattarada
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 92 / 247
6. EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD
Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest,
juhendmaterjalidest, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatust ning varasemast praktikast ja
heast tavast. Keskkonnamõju hindamine põhineb põhjus-tagajärg-mõju seoste väljatoomisel ja analüüsimisel,
kusjuures lisaks võetakse arvesse mõju tekke tõenäosust, kindlust hinnangutes ning mõju pööratavust.
Keskkonnale avalduva võimaliku mõju hindamisel lähtutakse planeeringuala asukohast, maastikust ja
keskkonnatingimustest (nt paiknemine üleujutusalal ja piirnemine Natura 2000 alaga), arvestades sh ala
tundlikkust ja keskkonna vastupanuvõimet.
Planeeringuga kavandatakse pikka aega kasutuseta seisnud tehismaastiku asemele uue funktsiooniga
tehismaastik. Alljärgnevalt hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat mõju:
- maakasutusele;
- maastikule;
- rohevõrgustikule;
- inimeste heaolule ja elukvaliteedile;
- loodusressursside kasutamisele;
- pinnaveele, veerežiimile ja -kvaliteedile;
- ehituskeeluvööndi vähendamise mõju LKS §-s 34 sätestatud kalda kaitse eesmärkidele (kaldal asuvate
looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava
asustuse suunamine, vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine);
- põhjaveele;
- kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele.
Lisaks käsitletakse KSH aruandes järgmiseid teemasid:
- radooniriski ennetamine;
- võõrliikide kasvatamisega seotud avariiriskid;
- jäätmetekkest ja -käitlusest tingitud mõjud;
- koosmõju ja kumulatiivne mõju teiste piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate tegevustega.
6.1. MÕJU PROGNOOSIMISE MEETODID
Mõju hindamisel planeeringualal ja selle ümbruses EELISesse kantud kaitsealustele lindudele arvestati Eesti
Ornitoloogiaühing MTÜ liikme, ornitoloog/ekspert Jaanus Eltsi (lisa 8) ja Kotkaklubi MTÜ liikme ekspert Urmas
Sellise ekspertarvamusi (lisa 9). Ilmatsalu jõe puhastamise mahu arvutamiseks kasutati Ilmatsalu Kala OÜ poolt
2022. aasta juulis ja 2024. aasta augustis läbiviidud settepaksuse ja veesügavuse mõõtmise tulemusi (lisa 5)
ning liikluskoormuse hindamisel arvestati Liikluslahendus OÜ poolt 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses
läbiviidud liiklusuuringutega, töö nr 234703 (lisa 10). Mõjude prognoosimisel on kvalitatiivsete
eksperthinnangute kõrval kasutatud ka kvantitatiivseid hinnanguid, mis tuginevad kättesaadavatele
uuringutele ja seireandmetele. Planeeritud elamupiirkondade rajamise, tehisveekogude rajamise, jõe
puhastamise ja laiendamise (kaldajoone muutmise), sadamakompleksi rajamise ning golfikeskuse
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 93 / 247
väljaehitamise ja kasutamise mõjude hindamisel arvestatakse analoogsete objektide kohta olemasoleva
informatsiooniga, võttes arvesse kohapõhiseid tingimusi.
Enne üldplaneeringu algatamist koostamisel olnud Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala
detailplaneeringu KSH koostamise käigus küsiti kavandatavate tegevuste kohta seisukohti kaitstavate liikide,
kaitsealade jms keskkonnatingimuste osas Keskkonnaametilt, maavarade osas selleks volitatud asutuselt Maa-
ametilt10 ja maaparandussüsteemide (sillad eesvooludele, poldritamm jms) kasutamise osas selleks volitatud
asutuselt Põllumajandus- ja Toiduametilt (lisa 11). Kuna üldplaneeringu ala ja kavandatavad tegevused suures
osas kattuvad eelnimetatud detailplaneeringuga, on asjakohane ja põhjendatud kasutada üldplaneeringu
rakendumisega kaasnevate mõjude hindamisel detailplaneeringu KSH koostamisel kogutud informatsiooni
ning ekspertide ja ametiasutuste seisukohti. Kuna Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu koostamisega
paralleelselt koostatakse Ilmatsalu Kala OÜ initsiatiivil planeeringulahendust detailplaneeringu täpsusastmes,
siis on üldplaneeringuga kavandatut ning sellega kaasnevaid mõjusid võimalik käsitleda detailplaneeringu
täpsusastmes.
6.2. KOOSTATAVA ÜLDPLANEERINGU JA SELLE ALTERNATIIVSETE LAHENDUSTE
KIRJELDUS
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla
rajamine, maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna kavandamine ning Ilmatsalu jõeäärse
avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimuste täpsustamine. Sellega seoses muudetakse
üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala.
Lühikirjeldus
Üldplaneeringuga määratletakse tingimused Ilmatsalu elamu- ja puhkepiirkonna rajamiseks Tartu linnas
Ilmatsalu külas asuvatele Tellise tee 8, Golfi, Raudla, Angervaksa, Katsetiikide, Kalatiikide, Spordimäe ja Tellise
tee 2 katastriüksustele. Teiste planeeringuga hõlmatud kinnistute (Tellise tee, Tellise tee 1, 3, 4, 5, 6, 7)
maakasutuses muudatusi ei ole kavandatud. Planeeringuga täpsustatakse kohaliku tasandi rohevõrgustiku
koridori ja väärtusliku maastiku piire.
Tellise tee 8 kinnistul on kavandatud amortiseerunud kalakasvatustiikide asemele rajada tehisjärv veepeegli
pindalaga ca 38,7 ha, mida ümbritsevad kõrg- ja madalhaljastusega eraldatud elamugrupid. Ornitoloogide
soovitusel kavandatakse tehisjärv loodusliku kaldajoonega ning tehisjärve keskele 1 ha suurune saar,
eesmärgiga pakkuda linnustikule võimalikku elupaika. Rajatava tehisjärve äärde on planeeritud avalikult
kasutatavad rohealad ning supelranna ala. Katsetiikide ja Kalatiikide kinnistutele, tiike ümbritsevale alale on
planeeritud väikeelamud ning ridaelamud. Kogu planeeringuala ühendab Ilmatsalu jõevee ja põhjavee toitel
baseeruv tiikide süsteem. Ilmatsalu jõe kaldale on kavandatud väikesadam ning jõega paralleelselt kulgev,
sõiduteest eraldi asetsev matkarada. Golfi, Raudla ja Angervaksa kinnistule on kavandatud terviklik
golfikompleks ning seda teenindav taristu. Golfikeskuse toimimiseks rajatakse sillad üle Sulaoja ja Ilmatsalu jõe.
10 Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 12/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ kooskõlastab planeeringuid, kui planeeritav
maa ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal, EGT.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 94 / 247
Täpsustatud eskiislahendusega lahendatakse vajalikud juurdepääsud, parkimine, hoonete tehnovõrkudega
varustatus ja ala haljastus (vt ptk 2.5).
Täpsustatud eskiisjoonis seisuga 03.02.2026 on esitatud käesoleva KSH aruande lisas 3 ning lahendust
vajadusel täiendatakse vastavalt üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamise käigus saabunud
märkustele/ettepanekutele.
Arvestades koostatava üldplaneeringu eesmärki, ei kerkinud KSH koostamisel esile reaalseid alternatiive.
Alternatiivse võimalusena otsiti lahendusi, mis tagaksid sama eesmärgi täitmise ning lahenduse otsimisel
lähtuti põhimõttest, et alternatiiv on eesmärgi saavutamise erinev viis ning peab olema seejuures reaalne,
kusjuures arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Reaalne alternatiiv peab olema muuhulgas
ka finantsiliselt elluviidav. Neid asjaolusid arvesse võttes ühtegi reaalset alternatiivi üles ei kerkinud.
Tulenevalt KeHJS § 40 lg 4 punktist 3 peab KSH aruandes käsitlema ka tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist
planeerimisdokumenti ellu ei viida. Sel põhjusel käsitletakse KSH aruandes ka praeguse olukorra jätkumist.
Seda ei käsitleta 0 alternatiivina (kavandatud lahenduse kõrval võrreldava alternatiivse võimalusena), kuna ei
taga arendaja poolset eesmärgi täitmist.
6.3. MÕJU MAAKASUTUSELE
Ehitusaegne mõju
Ehituse ajal muutub maakasutus planeeringualal tulenevalt ehitustegevusest. Seni hooneteta või vähese
hoonestusega maaüksustele rajatakse tiheasustuse põhimõttel elamualad ning võsastunud alade asemel
valdavalt hoolitsetud kõrghaljastuse ja põõsastikuga puhkealad. Mõju maakasutusele on seotud peamiselt
ehitusjärgse olukorraga, mil maakasutust ja selle senist otstarvet muudetakse seeläbi, et varasemalt
tootmismaana (enam kui 10 aastat tagasi) kasutusel olnud ala hoonestatakse, rajatakse tehisveekogud,
puhkealad jms.
Ehitusjärgne mõju
Ehitusjärgselt muutub kogu planeeringuala senine kasutusotstarve olulisel määral. Senine suures osas tehislik
tootmisala, mis viimased kümmekond aastat on olnud aktiivse kasutuseta, võetakse taas kasutusele. Ala
mitmeotstarbeline kasutus on aluseks Ilmatsalu piirkonna kaasaegsele, jätkusuutlikule ning kestlikule arengule.
Tootmismaa-ala asemele kavandatakse üldplaneeringuga väikeelamu maa-ala, puhke-, spordi- ja
kultuurirajatise maa-ala, sadama maa-ala, veekogu maa-ala, roheala, tee ja tänava maa-ala, supelranna maa-
ala ning parkimisehitise maa-ala juhtotstarbed ning tehakse ettepanek Ilmatsalu aleviku kompaktse asustusega
ala laiendamiseks.
Tellise tee 8 katastriüksusele on kavandatud looduslähedase kaldajoonega tehisjärv (veepeegli pindalaga
ca 38,7 ha) koos kanali ja sissevoolulaiendiga, mida ümbritsevad väike- ja ridaelamud. Elamud on kavandatud
grupiti, neid eraldavad üksteisest valdavalt haljasalad. Tehisjärve edelaossa plaanitakse rajada avalikult
kasutatav supelrand. Elamuala ümbritsevana on planeeritud kõvakattega sõidutee, millelt kulgevad
juurdepääsuteed elamuteni. Koos sõiduteega kavandatakse rajada jalg- ja jalgrattatee, mis ühendab uut
elamupiirkonda Ilmatsalu aleviku jalg- ja jalgrattateedega.
Tellise tee 8 katastriüksusel asub ehitisregistri järgi hoonetest vaid garaaž-töökoda (ehitisregistri kood
121278575), ülejäänud maa-alal on suuremalt jaolt endised kalakasvatustiigid, pinnasteed ning Ilmatsalu
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 95 / 247
jõeäärne haljasala. Seniste kalakasvatustiikide asemele tehisjärve rajamisel jääb maakasutus katastriüksuse
keskosas üldjoontes samaks, ehkki maakasutuse juhtfunktsioon muutub.
Ilmatsalu jõe vasakkaldale on üldplaneeringu eelnõu alusel kavandatud sadama maa-ala. Täpsustatud
eskiisjoonise alusel kavandatakse jõe äärde väikesadam, mille akvatooriumi rajamiseks on vajalik Ilmatsalu jõe
kaldajoone muutmine. Sellega seoses planeeritakse Ilmatsalu jõeäärne roheala ümber sadama. Olemasolev
sõidutee rekonstrueeritakse ning sõidutee kõrvale nähakse ette matkarada (varasemalt on matkarada mööda
sõiduteed kulgenud).
Katsetiikide kinnistul praeguse seisuga hoonestus puudub, üldplaneeringu eelnõu näeb sinna ette elamu maa-
ala. Täpsustatud eskiislahenduse alusel kavandatakse kinnistule 24 üksikelamu krunti, mistõttu muutub
katastriüksuse maakasutus täielikult.
Kehtiva Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (kehtestatud 29.01.2016, Kobras AS, töö nr 2014-105)
eesmärgiks oli olemasoleva kalakasvatuse toimimiseks rajatud kanali asemele rajada uus looduslähedase
kaldajoonega tehisveekogu ning jagada kinnistu seitsmeks üksikelamumaa krundiks. Täpsustatud eskiisjoonise
alusel kavandatakse Kalatiikide kinnistule kaks üksikelamu krunti ning kaheksa ridaelamukrunti, seega
soovitakse hoonestust paigutada oluliselt tihedamini. Maakasutuse iseloom – võtta ala kasutusele enamjaolt
elamualana – jääb suures pildis samaks, kuigi oluliselt suurema asustustihedusega, võimaldades alal
maksimaalsemat elamufunktsiooni ärakasutamist. Täpsustatud eskiisjoonise alusel on ridaelamud kavandatud
ka alale, kus Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel on roheala juhtfunktsioon. Seevastu on roheala ette
nähtud Ilmatsalu jõeäärsele alale, kus kehtiva üldplaneeringu alusel on väikeelamumaa.
Angervaksa ja Raudla katastriüksuste juhtotstarbeks määratakse senise metsamaa asemel puhke-, spordi- ja
kultuurirajatise maa-ala. Raudla katastriüksus on Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel metsamaa
juhtfunktsiooniga, kus rohkem kui 5 aastat tagasi on teostatud lageraie. Maa-ameti fotolaos olevate ortofotode
alusel teostati raie 2018. ja 2019. aasta aerolendude vahelisel perioodil. Angervaksa kinnistule on täpsustatud
eskiisjoonise alusel kavandatud golfirajad, mille vahel liikumist võimaldab üle Sulaoja rajatav sild. Golfiradade
rajamisel raadatakse kavandatava raja asukohas kasvav mets, kuid rada ümbritsevad puud jäetakse kasvama.
Golfiväljakule annab rada ümbritsev mets lisandväärtuse, suurendades väljakutseid radade läbimisel. Näitena
võib tuua Otepää golfikeskuse, kus golfiväljakul asuvad lisaks niidetud golfimurule puistud, tiiktakistused,
künkad jne. Alal on ühtaegu hoolitsetud ja looduslik üldilme (Lõuna-Eesti Golf sihtasutus, 10.09.2024). Seega
maakasutuse juhtotstarve Angervaksa ja Raudla katastriüksustel küll muutub, kuid mets siiski osaliselt säilib.
Golfi katastriüksuse juhtfunktsiooniks on alal hetkel kehtiva üldplaneeringu järgi tootmismaa, Ilmatsalu jõega
piirneval alal roheala. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt määratakse alale puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-
ala juhtotstarve. Alal asusid varasemalt kalakasvatustiigid, mille asemele plaanitakse rajada täismõõtmetes
golfiväljak koos vajalike hoonete ja rajatistega (klubihoone, teed, parkla, tiiktakistused jm). Ilmatsalu jõe ääres
säilib roheala, ehkki roheala asukoht ja piirid mõnevõrra muutuvad. Seega muutub kavandatava maakasutuse
funktsioon suuremal osal kinnistust. Arvestades ala hetkelist maakasutust, võib mõju lugeda positiivseks seoses
amortiseerunud maa-ala aktiivsesse kasutusse võtmisega puhke-eesmärgil.
Üldplaneeringuga on Spordimäe katastriüksusele senise roheala asemel kavandatud puhke-, spordi- ja
kultuurirajatise maa-ala. Puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala ning puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-
ala on kavandatud Tellise tee 2 katastriüksusele, seda senise väikeelamu maa-ala asemel. Seega muutub Tellise
tee 2 maakasutus täielikult. Ehitustingimuste kohaselt on Tellise tee 2 krundile võimalik ehitada lasteaed ning
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 96 / 247
muuta maa-ala juhtotstarvet ühiskondliku hoone maaks. Spordimäe kinnistu maakasutus jääb üldjoontes
samaks, sest ka roheala eesmärgiks on inimestele puhkamiseks ja virgestuseks võimaluste pakkumine, samuti
on sinna lubatud väikesemahuliste, kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ajutise iseloomuga puhkeala teenindavate
hoonete püstitamine.
Tellise tee katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsioon jääb endiselt tee- ja tänava maa-alaks, Tellise tee 1, 3, 4,
5 ja 6 katastriüksuste maakasutus väikeelamu maa-alaks ning Tellise tee 7 katastriüksuse maakasutus
tootmismaa-alaks. Täpsustatud eskiislahendus Spordimäe, Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 katastriüksuseid ei
hõlma.
Kavandatavate tegevuste elluviimisel moodustab planeeringuala piirneva asustusega sidusa ala, mis võimaldab
Tartu linna keskuse lähistel, hubases ning roheluseküllases piirkonnas uusi elukohti, laiendab puhkevõimalusi
ning mitmekesistab valikuid sporditegevuseks. Golfikeskuse, supluskoha ja väikesadama rajamine lisab
piirkonnale atraktiivsust ning tõstab oluliselt maakasutuse väärtust nii Ilmatsalu aleviku kui Tartu linna lähiala
kontekstis. Ehkki osaliselt likvideeritakse Angervaksa katastriüksuselt mets, ei avalda kavandatav tegevus mõju
planeeringualaga piirnevale maakasutusele, sh piirnevale metsamaale. Samuti ei ole mõju ette näha piirnevate
põldude ja üksikmajapidamiste maakasutusele. Kavandatu ei killusta piirkonda ega kitsenda naaberkinnistute
maakasutust. Ehitusjärgselt muutub planeeringuala senine maakasutus olulisel määral, kuid selle mõju on
positiivne, võrreldes olukorraga, kui ala jääb kasutuseta tehismaastikuks. Võrreldes kehtiva üldplaneeringu
lahendusega, mis nägi alale ette tootmismaa juhtfunktsiooni, sobitub Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu
eelnõuga kavandatu oluliselt paremini piirkonna maastikupilti – üleminek väikeelamumaalt looduskaitsealale
on sujuvam kui kontrast tootmismaa ja looduskaitseala vahel.
Sulaoja ja Ilmatsalu jõgi on Ilmatsalu turbaraba (PP-274) maaparandusehitise reguleeriva võrgu avatud
eesvoolud. Mõlema eesvoolu kaitsevööndi ulatus vastavalt maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64
„Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lõikele 1 on mõlemal kaldal 15 meetrit
ETAK põhikaardile kantud veepiirist. Eesvoolu kaitsevööndis kehtivad kitsendused on sätestatud
maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) paragrahvis 48, kus kirjeldatakse, et eesvoolu kaitsevöönd on
eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine
kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu
maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib
kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö
tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu
eesvoolule ega selle rajatisele. Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole
maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või
ehitusteatise esitamise käigus Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda
ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Maa- ja Ruumiameti loal.
Üldplaneeringu eelnõu kohaselt muutub maakasutuse juhtfunktsioon Sulaoja kaitsevööndis (metsamaa asemel
puhke- spordi- ja kultuurirajatise maa-ala), samuti Ilmatsalu jõe kaitsevööndis (roheala asemel sadama maa-
ala). Täpsustatud eskiisjoonise alusel kavandatakse Sulaoja kaitsevööndisse golfiala ja sild koos
juurdepääsuteega, Ilmatsalu jõe kaitsevööndisse kavandatakse sadam. Lisaks tuleb kaaluda Ilmatsalu jõe või
Sulaoja kaitsevööndisse suurvee ajal golfialalt vee ärapumpamiseks pumpla rajamist. Eeltoodust tulenevalt
tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 97 / 247
Angervaksa kinnistu jääb Ilmatsalu turbaraba (PP-274) maaparandusehitise reguleeriva võrgu alale. Vastavalt
MaaParS § 51 lõikele 4 loetakse maaparandussüsteemi kasutusotstarve sellel kinnisasjal lõppenuks ning
maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus, kui kinnisasjal
paikneb reguleeriv võrk ja kinnisasja sihtotstarvet muudetakse selliselt, et maa ei ole enam maatulundusmaa.
Kobras OÜ küsis Põllumajandus- ja Toiduametilt seisukohti ja tingimusi Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute
detailplaneeringu koostamise raames (16.06.2022 kiri nr 1-2/246). Põllumajandus- ja Toiduamet andis
30.06.2022 teada (kiri nr 6.2-2/30017), et kuna detailplaneeringuga kavandatakse praegu
maaparandussüsteemil paiknevale Angervaksa kinnistule puhke ja spordirajatiste maa sihtotstarve, siis
maaparandusseaduse § 51 lõike 4 kohaselt loetakse maaparandussüsteemi kasutusotstarve peale sihtotstarbe
muutmist sellel alal (praegune Angervaksa kinnistu) lõppenuks.
Leevendusmeetmed
• Angervaksa kinnistule tuleb golfiradade projekteerimisel arvestada maksimaalses ulatuses senise
maakasutuse (metsamaa) säilitamise võimaldamisega, raadamise ulatus Angervaksa ja Raudla kinnistul
võib olla kuni 50% mõlema kinnistu metsamaa pindalast kokku.
• Projekteerimisel peab tagama, et Sulaojas ja Ilmatsalu jões tagataks ka edaspidi takistusteta vee
voolamine.
• Eesvoolude Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja kaitsevööndisse ei tohi kavandada rajatisi (piirdeaed, haljastus
jms) ning veekogude mõlemal kaldal tuleb tagada mehhanismidega juurdepääs hoiu- või
uuendustöödeks (Põllumajandus- ja Toiduameti 30.06.2022 kirjas nr 6.2-2/30017 toodud tingimus).
Järeldus
Elamu- ja puhkepiirkonna rajamisel muutub planeeringuala maakasutus olulisel määral, ühildudes Ilmatsalu
aleviku ja küla maakasutuse iseloomuga ning luues seejuures lisandväärtust. Üldplaneeringu elluviimine
soodustab Ilmatsalu piirkonna terviklikku arengut läbi kavandatava arendustegevuse. Planeeringu
rakendumisel antakse maakasutusele uus funktsionaalsus, mis vähendab kasutuseta ja rikutud maastike
osakaalu Eestis ning tagab Tartu linna ääreala kasutuselevõtu elu- ja puhkepiirkonnana ning piirkonna
elujõulisena hoidmise.
Planeeringu elluviimine soodustab kogu Ilmatsalu piirkonna arengut, mille väärtust tõstab ka Tartu linna kui
tõmbekeskuse lähedus. Naaberkinnistute maakasutust ei mõjutata, killustata ega muudeta. Mõju
maakasutusele on positiivne, sest soodustab Ilmatsalu küla ja selle lähialade arengut piirkonnale omaste ja
seda toetavade funktsioonide loomise läbi ja jätab maastiku paljude inimeste poolt kasutatavaks kogu alal.
Üldplaneeringu elluviimine tagab võimaluse võtta Tartu linna lähiümbrus kasutusele Ilmatsalu
tiheasustusala jätkava elu- ja puhkepiirkonnana.
6.4. MÕJU MAASTIKULE
Ehitusaegne mõju
Maastikku muudetakse oluliselt läbi planeeritava ehitustegevuse. Mõju maastikule on asjakohane hinnata
pigem ehitusjärgselt, mil maakasutust ja ala ilmet on pöördumatult muudetud. Ehitustööde ajal on maastiku
ilme pidevas ajalises muutumises ning seda mõjutavaks suurimaks teguriks on pinnasetööde läbiviimine ja
seega ala üldilme muutmine – tehisveekogude rajamisega ja jõe puhastamisega kaasnevad kaevetööd, tiikide
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 98 / 247
kaldaala planeerimistööd teede ja hoonete aluse ehitusaluse pinna ettevalmistamiseks, pinnasetööd
golfikeskuse, golfiradade, sadama, teede, parklate ja matkaraja rajamise ettevalmistamiseks. Kõikide ehitiste
rajamiseks koostatakse ehitusprojektid, millega täpsustatakse ka ehitusmahud. Aastatel 2021 ja 2022
likvideeriti endiste kalakasvatustiikide alalt puittaimestik (valdavalt võsa) ja alustati sette eemaldustööde ja
ümberpaigutamisega. Seega on muutused maastikus juba toimunud ja toimumas.
Ehitusjärgne mõju
Elamupiirkond rajatakse Tellise tee 8 ja Katsetiikide kinnistule, kuid suurendatakse ka kehtiva Kalatiikide kinnistu
ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud elamute arvu Kalatiikide kinnistul. Elamupiirkonda ühendava keskse
elemendina on kavandatud looduslähedase kaldajoonega tehisjärv (veepeegli pindalaga ca 38,7 ha) ning selle
keskele liigendatud kaldajoonega saar (ca 1 ha), mille eesmärk on pakkuda varje- ja puhkepaika linnustikule.
Siinkohal on oluline meeles pidada, et tegemist ei ole loodusliku maastiku, vaid juba varasemalt inimtegevuse
tagajärjel ümberkujundatud alaga.
Elamualad on plaanis rajada kolmes etapis: I etapis Tellise tee 8 katastriüksusele kavandatava elamuala
lõunaosa, ligikaudu pool suurest tehisjärvest ning Katsetiikide ja Kalatiikide katastriüksusele kavandatavad
elamualad koos väiksema tehisjärve, kanali ja sissevoolu laiendiga, II etapis Tellise tee 8 katastriüksusele
kavandatava elamuala lääne-loode osa ning III etapis elamuala ida-kirde osa. Väikesadam ja golfiala on plaanis
rajada hiljemalt elamuarenduse III etapi elluviimisel. Etapiviisiliselt rajatud ehitised seovad planeeringuala järk-
järgult ümbritsevaga tervikuks ning ühtlustavad ja liidavad planeeringuala Ilmatsalu piirkonna maastikulisse
struktuuri.
Puhkepiirkondade (golfiala, väikesadam, tehisjärved) rajamisega paiga maastikuline sidusus ümbritsevaga
võimendub, sest tehisjärvede rajamine on jätkuks juba olemasolevale Ilmatsalu paisjärvele, golfiala on aga oma
olemuselt avatud maastik, milles tiigid (veetakistused) vahelduvad hooldatud ja hooldamata aladega. Tellise
tee 8 ja Katsetiikide kinnistutele tehisjärve ümbritsevale elamugruppide vahelisele alale rajatakse kõrghaljastus,
mis tervikuna soodustab hoonestusalade ja teiste ehitiste maastikulist liitumist Ilmatsalu aleviku ja
külapiirkonnaga, kuid ka ümbritseva metsa- ja põllumaastikuga (foto 2).
Foto 2. Ilmatsalu piirkonna maastik (droonifoto: Viljo Allik, 2017).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 99 / 247
Koostatava üldplaneeringu järgne lahendus on piirkonna maastikulise terviku moodustamise aspektist
vaadelduna positiivse mõjuga, sest seob piirkonna nii tiheasustusala kui ka looduskeskkonnaga ühtseks
tervikuks. Alal praegu kehtiva üldplaneeringu lahenduse elluviimisel muudetaks aga suurem osa
planeeringualast maastikuliselt tehislikuks paneelidega kaetud tehnoalaks, mis tekitaks ümbritseva maastikuga
suure kontrasti ega seoks ala piirneva metsamaastiku, põllumaastiku ega tiheasustusalaga ühtseks loogiliseks
tervikuks.
Ilmatsalu jõgi ja selle kaldapiirkond (eelkõige lõunakallas) kuulub puhkekoridori ja rohelise võrgustiku
koridoriga kattuvalt Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel kohaliku tasandi väärtusega Rahinge-Ilmatsalu
väärtusliku maastiku koosseisu. Rahinge-Ilmatsalu väärtuslikku maastikku iseloomustavad paisjärved, avatud
maastikud ja väikesed metsatukad. Kehtivas üldplaneeringus on kirjeldatud ala kultuurilis-ajalooline, esteetiline,
looduslik, identiteedi, rekreatiivne väärtus ning turismipotentsiaal. Kõrgeimaks on hinnatud esteetilist väärtust,
mille tekitavad vaated hooldatud maastikule. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ on seatud tingimuseks, et
väärtuslikul maastikul tuleb säilitada olemasolev teedevõrk ja hoonete paiknemine (asustusstruktuur),
kultuuriloolised paigad ja ehitised ning kõlvikute jaotus. Kõlvikute muutmine on lubatud loodusobjektidele ja
ehitistele vaadete avamiseks ja väärtuslikule maastikule seatud ehitus- ja arhitektuuritingimustele vastavate
ehitiste ehitamiseks. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on kõlvikute muutmine väärtuslikul maastikul vajalik,
et rajada sadam, golfiala, avaliku kasutusega eratee ja matkarada.
Ilmatsalu jõele ja selle kallastele määratud väärtusliku maastiku ala jääb osaliselt endistele kalakasvatustiikidele,
mis tänaseks on suures osas kinni kasvanud. Ilmatsalu jõe ääres kohalikul sõiduteel asuval matkarajal liikudes
käesoleval ajal vaadet hooldatud maastikule ei avane (ühel pool avaneb vaade võsastuvale kalatiigile ja teisel
pool piirab vaateid Ilmatsalu jõe äärne kõrghaljastus). Üldplaneeringu eelnõu kohaselt arvatakse
planeeringuala seetõttu Rahinge-Ilmatsalu väärtusliku maastiku koosseisust välja. Kuivõrd väärtusliku maastiku
funktsiooni ala juba praegu ei täida, puudub kavandataval tegevusel oluline ebasoodne mõju Rahinge-
Ilmatsalu väärtuslikule maastikule. Planeeringualaga piirnev väärtuslik maastik planeeringu elluviimisel säilib.
Planeeritav tegevus sobitub ümbritseva maastikuga, kuna golfiväljaku näol luuakse esteetilise välimusega
mosaiikse struktuuriga ala, kus madal muruala vaheldub niitmata aladega ja puistutega, seejuures annavad
vaatele lisandväärtuse kavandatavad tiigid, mille vahetud kaldaalad saab jätta looduslikule arengule.
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud matkaraja säilitamisega ning golfiala loomisega korrastatakse
matkarajalt vaated hooldatud ja seega esteetiliselt vaadeldavale alale.
Leevendusmeetmed
• Tellise tee 8 ja Kalatiikide kinnistule tuleb kujundada võimalikult liigendatud ja loodusliku ilmega
tehisveekogud. Sama põhimõtet tuleb järgida golfialale veetakistuste kavandamisel. Viimaste
kaldaalad tuleb jätta looduslikule arengule (hooldustöid viia läbi minimaalselt).
• Võimalikult looduslähedase keskkonna tagamiseks tuleb Ilmatsalu jõe ääres olevat puittaimestikku
maksimaalselt säilitada, seda vähemalt veekaitsevööndi ulatuses. See tagab matkaraja ümbruses
looduslähedase maastikuilme ja seeläbi kaldaala meeldiva kasutuse. Matkarada tuleb planeerida
väljapoole veekaitsevööndit.
• Avaparklad tuleb liigendada väiksemateks, maksimaalselt kuni 10-kohalisteks üksusteks, kasutades
haljasribasid, madal- ning kõrghaljastust. Parklasse tuleb projekteerida vähemalt üks puu 10
parkimiskoha kohta. Parkimisalade liigendamisel haljastusega arvestatakse hilisema hoolduse
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 100 / 247
korraldamise ja lumevallitusalaga. Parklast väljasõidul tuleb vältida nähtavust piiravate
konstruktsioonide ja haljastuse kavandamist.
• Matkarada ning üle Sulaoja ja Ilmatsalu jõe kavandatavad sillad peavad võimalikult hästi sulanduma
ümbritsevasse maastikku ja harmoneeruma loodusega, st ei tohi olla silmatorkavad ja ümbritsevasse
keskkonda mittesobituvad.
• Side-, energia- jm maapealsete tehnorajatiste rajamisel tuleb need kujundada ja paigutada maastikku
sobivalt.
Järeldus
Kalakasvatustiikide asemele tehisveekogude rajamine tõstab ala maastikulist väärtust, olles Ilmatsalu
maastikus piirkonda siduvaks elemendiks. Kasutuseta ja võsastunud tehismaastiku asemele elamupiirkonna,
sadama ning golfiala rajamisel kujundatakse senise mahajäetud ilmega ala asemele hooldatud ja atraktiivse
väljanägemisega piirkond. Planeeringulahenduse elluviimisel luuakse maastikku sobiv ja külgneva
tiheasustusala ning külamaastikega seonduv tervik. Planeeringu rakendumisel avatakse vaated
väärtustatud loodus- ja maastikuobjektidele (Ilmatsalu paisjärv, golfialaga idas piirnev väärtuslik maastik).
Samuti luuakse golfiväljaku rajamisel esteetilise välimusega mosaiikse struktuuriga ala, kus madal muruala
vaheldub puistutega, seejuures annavad vaatele lisaväärtuse golfialale kavandatavad tiigid.
Ilmatsalu jõele ja selle kallastele määratud väärtusliku maastiku ala jääb suures osas endistele
kalakasvatustiikidele, mis tänaseks on suures osas kinni kasvanud ning hooldatud maastikule sellelt alalt
vaateid säilinud ei ole. Kuna ala ei täida praegu ega ka planeeringu rakendumise järel väärtusliku maastiku
eesmärki, samuti läheb kavandatav tegevus (kõlvikute muutmine) vastuollu kehtivas üldplaneeringus
sätestatud tingimustega, kavandatakse Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu kohaselt planeeringuala
Rahinge-Ilmatsalu väärtusliku maastiku koosseisust välja arvata. Arvestades, et väärtusliku maastiku
funktsioon alal säilinud ei ole, ei kaasne planeeringu elluviimisel olulist ebasoodsat mõju väärtuslikule
maastikule.
Hoonete, taristu ja neid ümbritseva haljastuse planeerimisel tuleb arvestada kavandatu sobivusega
ümbritsevasse loodus- ja külamaastikku. Valdav enamus planeeritud hoonetest on väikemajad (peremajad),
kuid rajatakse ka ridaelamuid ning administratiivhooned golfikeskuse ja sadama toimimiseks. Ala
hoonestamine on piirnevat tiheasustusala silmas pidades maastikus pigem sobilik ja ühtesulanduv.
Üldplaneeringu elluviimisel antakse kasutusest väljas olevale tehismaastikule arengusuund, mis sobitub
ümbritseva maastikuga ning on sidusaks järjeks olemasolevale kompaktse asustusega alale.
Täpsustatud eskiislahenduse koostamisel on oluliseks peetud lahenduse sobivust piirkonna maastikku, mille
näiteks on kalatiikide ümberkujundamine looduslähedase ilmega tehisveekogudeks või elamugruppide
vahelised kõrg- ja madalhaljastatud alad. Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimisel
mitmekesistuvad ja laienevad puhkevõimalused Tartu linna ja kogu Eesti kontekstis vaadelduna.
6.5. MÕJU LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMISELE
Loodusressurssidele avalduva mõju käsitlemisel on raske eristada ehitusaegset mõju ehitusjärgsest mõjust, sest
need on omavahel tihedalt seotud. Seetõttu on järgnev käsitlus ja analüüs ühine.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 101 / 247
Endise Ilmatsalu kalamajandi kalakasvatustiigid katavad valdava osa planeeringualast. Endise kalamajandi
territooriumi (Tellise tee 8, Golfi, Katsetiikide ja Kalatiikide kinnistu) puhul on tegemist alaga, mis on varasemalt
inimtegevuse käigus muudetud ja looduslikku mullastikku suuremal osal alast säilinud ei ole.
Angervaksa ja Raudla kinnistu juhtotsarve on Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel metsamaa. Angervaksa
kinnistu lääneosas on varasemalt toimunud turba kaevandamine. Maa-ameti ajalooliste kaartide
kaardirakendusest leitavatel kaartidel oli Angervaksa kinnistu lääneosa veel 1986. aastal tähistatud
turbatootmisalana (joonis 40), 1948. aasta ortofotol on nähtavad pätsturba võtmise asukohad (joonis 41).
Raudla kinnistul on aastatel 2018- 2019 teostatud lageraie. Maaparandussüsteemi eesvoolu hooldamise
eesmärgil on planeeringualale jäävas lõigus raiutud puud kogu Sulaoja veekaitsevööndi ulatuses, sh
Angervaksa kinnistul.
Joonis 40. Turbatootmisala asukoht Angervaksa kinnistu lääneosas NSVL
1986. aasta topokaardil (aluskaart: Maa-amet, 1986)
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 102 / 247
Joonis 41. Pätsturba võtmise asukohad Angervaksa kinnistu lääneosas
1948. aastal (aluskaart: Maa-amet, 1948)
Golfiradade rajamisel raadatakse Angervaksa kinnistul kavandatava raja asukohas kasvav mets, kuid rada
ümbritsevad puud jäetakse kasvama. Säilitamaks ala looduslik üldilme ja loomade liikumisteed, tuleb
Angervaksa kinnistul võimalikult palju metsa säilitada (raadamine on lubatud ainult hädavajalikus mahus) (vt
ptk 6.4 ja 6.8). Arvestades Angervaksa kinnistu läänepoolse osa pindalaga (8,2 ha), ei avalda metsa raadamine
olulist ebasoodsat mõju metsale kui loodusressursile. Raiutud puud väärindatakse, st metsamaterjal leiab
edasist kasutust.
Maapõueseaduse § 14 lõike 2 kohaselt võib Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus lubada
maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui:
1) kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu
olemasolevat olukorda;
2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või
3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda,
kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või
ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku
alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat
kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.
Üldplaneeringu eelnõu kohaselt planeeritakse Sangla turbamaardlaga kattuvale alale puhke-, spordi- ja
kultuurirajatise maa-ala, eesmärgiga rajada sinna golfiala. Täpsustatud eskiisjoonise alusel kavandatakse
Angervaksa kinnistule golfirajad koos neid teenindavate teedega, samuti sild üle Sulaoja ning sillale viiv
kõvendatud pinnasega rada. Hoonestust ei ole Sangla turbamaardlale kavandatud.
Sangla turbamaardlale golfiala rajamisel mõjutatakse pinnakatte pealmist kihti, kuid turbavaru kvaliteeti see ei
mõjuta. Golfiradade ehitamisel on vajalik vähemalt osal alast turvast eemaldada ning maapinda tõsta.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 103 / 247
Ühtlasema ja tasasema golfiraja kujundamiseks on vajalik läbi viia maapinna planeerimistöid. Ülejäänud
Angervaksa kinnistu jääb looduslikult siiski sarnasesse seisu, seega aeg-ajalt üleujutatavaks.
Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ja KSH koostamise raames küsis Kobras OÜ
Maa-ametilt11 seisukohta detailplaneeringus kavandatud ehitiste rajamiseks ja seeläbi planeeringu eesmärgi
elluviimiseks Ilmatsalu savimaardlal ja Sangla turbamaardlal. Samuti küsiti seisukohta savimaardla aktiivse
reservvaru passiivseks varuks arvamise kohta. Maa-amet (13.05.2022 kiri nr 7-1/22/8277-2, lisa 6) tõi välja, et
Angervaksa katastriüksus moodustab osa suuremast turbamaardla reservvaru alast, mis on arvatud
kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja (keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 87) ja oli seisukohal,
et esialgu golfiväljaku koosseisus planeeritud tiikide süsteemi rajamine sellele alale halvendab turba
kaevandamisväärsena säilimist ja maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS
paragrahviga 14. Maa-amet tõi välja, et juhul, kui planeeringut muudetakse selliselt, et Angervaksa
katastriüksusele veekogusid ei rajata, siis ei ole alust eeldada, et koostatava detailplaneeringuga planeeritavad
tegevused halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu osas olemasolevat
olukorda. Tuginedes Maa-ameti kirjale, arvestas täpsustatud eskiislahenduse koostaja Kobras OÜ Maa-ameti
seisukohaga ning täpsustatud eskiislahendusega maardlale veekogusid ei kavandata. Seega on Angervaksa
kinnistule golfiväljakute planeerimine võimalik juhul, kui veekogusid maardla alale ei rajata. Sellisel juhul vastab
tegevus MaaPS § 14 lg 2 punktis 2 sätestatud tingimusele, st golfiväljaku rajamine halvendab küll maavarale
juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga.
Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel paikneb Ilmatsalu savimaardla Ilmatsalu külas elamutega hoonestatud
aktiivses kasutuses olevatel maadel, kus võimalike karjääride avamisega või laiendamisega killustatakse
olemasolevat asustust ja halvendatakse elukeskkonda (muutused maastikus, keskkonnahäiringud jms).
Ilmatsalu savimaardla idapoolne kolmandik paikneb olemasoleval valdavalt korterelamutega hoonestatud
elamumaal ja ühtlasi maa-alal, mis on kehtiva üldplaneeringuga määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse
arengualaks (Tartu linna üldplaneeringu 2040+ ptk 13 ja KSH ptk 5.4.2). Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu
eelnõuga on Ilmatsalu maardlaga kattuvale alale kavandatud väikeelamu maa-ala ning puhke-, spordi- ja
kultuurirajatise maa-ala, kuhu täpsustatud eskiislahendusega on kavandatud üksikelamute, ridaelamute ning
golfiala rajamine. Savimaardla on tänaseks juba osaliselt hoonestatud ning ehitisi on sellele alale ka ajalooliselt
rajatud (pärandkultuuri objektid). Tellise tee 8 kinnistul, savimaardla põhjaserval asuvate kanalite vahelisel alal
paikneb üks hoone ja kaks hoonet on ehitatud savimaardla idaservale Kalatiikide kinnistule. Savimaardla ida-
kaguosale jäävad samuti hoonestatud kinnistud Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4, Tellise tee 5 ja Tellise
tee 6, mille sihtotstarbeks on 100% elamumaa.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõuga kavandatakse elamumaad Ilmatsalu savimaardla põhja ja kirde
servaaladele, mis vähendab maardla kasutatavat ala. Samas on savimaardla alale juba eelnevalt antud
hoonestusõigusi ning rajatud elamuid, samuti jääb alale mitmeid pärandkultuuri objekte (vt ptk 5.7). Seega ei
võimalda ka praegune hoonestus maardla-ala täismahus kasutamist keraamilise savi karjäärina. Kavandatav
golfiala jääb samuti savimaardla territooriumile, kuid ehitustööde käigus ega hiljem ei halvene maavara
11 Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 12/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ kooskõlastab planeeringuid, kui planeeritav
maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal, EGT.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 104 / 247
kvaliteet ja kättesaadavus, kui alale ei planeerita hoonestust. Kuna Ilmatsalu savimaardla asub osaliselt
olemasoleva hoonestusega alal, siis karjääri avamisel halveneks sealne elukeskkond märgatavalt (müra, tolm,
võimalik mõju pinna- ja põhjaveele, maastikupilt jne), millele on viidatud ka Tartu linna üldplaneeringus 2040+.
Ehituse ajal väljakaevatavat pinnast, kalatiikide likvideerimisel ülejäävat ja ehitustöödeks mittesobivat pinnast,
samuti jõe puhastamisel ja sadama ehitustöödega kaasnevat väljatõstetavat setet on võimalik taaskasutada ala
planeerimiseks. Kohapealse pinnase ümberplaneerimine võimaldab säästa taastumatuid loodusressursse
(väheneb väljaspoolt sissetoodava materjali vajadus). Osa kalatiikidest väljakaevatud muda viiakse pärast
nõrutamist väljapoole planeeringuala haljastuses taaskasutamise eesmärgil.
Seoses üleujutusohuga on ehitiste rajamisel vajalik maapinna tõstmine peaaegu kogu planeeringualal, et
välistada liigniiskusprobleemide esinemist ning Emajõest lähtuva üleujutuse kahjulikke mõjusid.
Üleujutusohuga alale ehitamisel tuleb arvestada Emajõe 1% ületustõenäosusele vastava veetasemega (34,7 m
abs) ja sellele juurde liita 0,8 m: põhihooned (elamud, sadamahoone, golfikeskuse hoone) peavad paiknema
absoluutkõrgusel vähemalt 35,2 meetrit ning hoone nulltasand (+/- ehk põranda kõrgus) peab olema sokliosa
võrra (0,3 m võrra) veel kõrgemal ehk 35,5 m abs. Abihooned ja rajatised võivad paikneda ka madalamal, kuna
ei ole üleujutuste suhtes sedavõrd tundlikud. Seega kaasneb planeeringualal üleujutusohu tõttu tavapärase
ehitustegevusega võrreldes märksa suurem täitepinnase vajadus. Hoonestusaluse maapinna ettevalmistamisel
on selleks sobivat pinnast kohale toodud mujal asuvatelt objektidelt (arvestatav kogus Lõunakeskuse juures
Riia tn liiklussõlme ehitustööde alalt väljakaevatud materjal), seega toimub pinnase taaskasutus, mis võimaldab
vältida karjääridest pärineva materjali vajadust.
Golfiala maapinda ei ole kavas tõsta (v.a hoonete, parkla, sõidutee ning osaliselt golfiradade alune maa), ala
jääb periooditi üleujutatavaks, sõltudes Emajõe ja Ilmatsalu jõe veetasemetest. Veetakistuste rajamisel
maapõuest eemaldatavat pinnast saab kasutada ümbritseva maapinna tasandamiseks ja golfiväljakute
planeerimiseks. Juurde on kindlasti vaja tuua golfiala pealmist kasvupinnast, kuhu külvatakse muruseeme.
Kalakasvatustiikidest väljakaevatav muda kasutatakse maksimaalses ulatuses kohapeal ära, peamiselt rajatava
tehisjärve kaldaala kujundamisel (elamute ja järve vahelisel alal). Sellega on võimalik tagada loodusressursside
võimalikult säästlik ja otstarbekas taaskasutamine, mis on kooskõlas maapõueseaduses sätestatud maapõue
kasutamisega põhimõtetega.
Kinnisasja omanikul või kinnisasja kasutamise õigust omaval isikul on õigus tarbida ja võõrandada, kaasa
arvatud kaubastada, ehitamise käigus tekkivat ja üle jäävat kaevist. Ehitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu
kraavi, vundamendi ja allmaaehitise rajamine, käigus kaevise tekitamist ja kasutamist ei käsitata
kaevandamisena (MaaPS § 96 lg 1 ja 2).
Elamualale kavandatavate tehisjärvede ja golfialale planeeritavate tiiktakistuste veega varustamine
kavandatakse Ilmatsalu jõe baasil. Keskkonnaagentuurilt tellitud hüdroloogiliste andmete põhjal on Ilmatsalu
jõe ökoloogiliseks miinimumvooluhulgaks planeeringuala piiril 0,11 m³/sek (lisa 4). Ilmatsalu jõest elamualale
ja golfialale juhitava vee kogus arvutatakse välja projekti koostamisel. Projekteerimisel tuleb arvestada, et
Ilmatsalu jõe põhisängist ümber juhitava vee vooluhulk ei tohi ühelgi ajahetkel olla võrdne või ületada jõe
põhisängis voolava vee vooluhulka ning tagada tuleb kahekordne miinimumvooluhulk jõe põhisängis (vt ptk
6.6.1). Endiste kalakasvatustiikide veega varustamiseks on keskkonnaloaga nr L.VV/330941 lubatud Ilmatsalu
jõest võtta 1 miljon kuupmeetrit vett aastas. Suurem kogus (ca 70%) võetavast pinnaveest juhitakse läbi
kavandatavate tehisveekogude taas Ilmatsalu jõkke. Golfiala tiikidesse juhitavat vett kasutatakse golfimuru
kastmiseks. Golfialale tuleks rajada drenaaži- ja niisutussüsteem, millega koguda taimestiku poolt tarbimata
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 105 / 247
vesi (sh sademevesi) kokku ning vett taaskasutada, vähendades seeläbi kasutatava pinnavee kogust. Golfiala
niisutussüsteem lahendatakse projekteerimise käigus ning projekteerija ülesanne on tagada efektiivne
veekasutus golfialal. Arvestades eelnevaga, ei avalda endises mahus pinnaveevõtuga jätkamine eeldatavalt
pinnaveele (Ilmatsalu jõele) olulist ebasoodsat mõju. Täpsemalt on mõju pinnaveele käsitletud peatükis 6.6.
Elamuala rajamisega suureneb põhjaveekasutus piirkonnas. Arvestuslikult on täiendav põhjaveevõtt ligikaudu
55 kuupmeetrit ööpäevas (54,702 m3/ööp). Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringu rakendumisel olulist
ebasoodsat mõju põhjavee varudele. Lähemalt on mõju põhjaveele käsitletud KSH aruande peatükis 6.7.
Leevendusmeetmed
• Ehitamisel on vajalik arvestada maavarade registris arvele võetud maavarade (Ilmatsalu savimaardlas
savi ja Sangla turbamaardlas turba) kvaliteedi säilitamisega. Tööde käigus (vältimatult) väljakaevatavat
maavara tuleb kasutada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult (MaaPS § 16 lg 4).
• Maavara kaevandamisväärsena säilimise eesmärgil ei ole Angervaksa ja Raudla kinnistutele
tiiktakistuste rajamine lubatud.
• Võimalusel tuleb kohapeal väljakaevatud maavaravaru taaskasutada samal kinnistul või planeeringuala
piires. Ehitustööde käigus eemaldatud maavara kasutamisel sama kinnisasja piires tuleb lähtuda MaaPS
§ 96 lõigetest 3 ja 4 ning § 97.
• Sangla turbamaardlalt tohib puittaimestikku likvideerida minimaalsel vajalikul määral (raadamine on
lubatud ainult hädavajalikus mahus). Tiiktakistusi ei ole lubatud ala veerežiimi ja maavaravaru kvaliteedi
säilitamiseks rajada.
• Angervaksa kinnistule sildade ja golfiradade ehitamisel tuleb puittaimestik likvideerida talvisel ajal,
soovitatavalt külmunud pinnase ja lumekatte olemasolul, vältides olulisi pinnasekahjustusi. Välistada
tuleb raietööd lindude pesitsusperioodil 01.04-31.07.
• Ehitamisel nii savimaardlale kui ka turbamaardlale tuleb välistada reostusohu tekkimine. Tööde
läbiviimisel tuleb kasutada ainult tehniliselt korras masinaid.
• Ehitamisel (endiste kalakasvatustiikide likvideerimisel, kavandatava tehisjärve alal süvendamisel,
sadama rajamisel, jõe puhastamisel, hoonete ja rajatiste ehitamisel jne) ülejäävat pinnast tuleb
maksimaalses ulatuses taaskasutada planeeringualal täiteks, tehisjärve kaldajoone kujundamisel,
haljastuses jne.
• Projekteerimisel tuleb arvestada, et Ilmatsalu jõe põhisängist ümber juhitava vee vooluhulk ei tohi
ühelgi ajahetkel olla võrdne või ületada jõe põhisängis voolava vee vooluhulka ning tagada tuleb
kahekordne miinimumvooluhulk jõe põhisängis.
• Golfiradade niiskusrežiimi reguleerimiseks rajada integreeritud drenaaži- ja niisutussüsteem, kus üleliigne
vesi kogutakse drenaaži abil kokku vastavatesse reservuaaridesse või veekogudesse (tiikidesse) ja
niisutamise vajaduse tekkimisel korduvkasutatakse. Sellise süsteemi kasutamine võimaldab vähendada
niisutamiseks kasutatava pinnavee koguseid. Lubatud on ka mõne teise samaväärse või efektiivsema
lahenduse kasutamine.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 106 / 247
Järeldus
Planeeringuala puhul on tegemist alaga, mida on varasemalt inimtegevuse käigus muudetud ja looduslikku
mullastikku suuremal osal alast säilinud ei ole (v.a Raudla ja Angervaksa kinnistutel). Säilitamaks ala
looduslik üldilme ja loomade liikumisteed Angervaksa kinnistul, tuleb võimalikult palju metsa säilitada
(raadamine on lubatud ainult hädavajalikus mahus) (vt ptk 6.4 ja 6.8). Arvestades Angervaksa kinnistu
läänepoolse osa pindalaga, ei avalda minimaalselt vajalikus mahus metsa raadamine olulist ebasoodsat
mõju metsale kui loodusressursile. Raiutud puud väärindatakse ning metsamaterjal leiab edasist kasutust.
Golfiala rajamisel ei piirata ligipääsu Sangla turbamaardla varudele ega mõjutata loodusressursi kvaliteeti,
seega ei avalda golfiväljaku rajamine turbamaardla alale negatiivset mõju. Planeeringu rakendumisel tuleb
Angervaksa kinnistul säilitada võimalikult suur metsa osakaal, tiikide rajamine Angervaksa kinnistule ei ole
lubatud.
Ilmatsalu savimaardla ala on juba eelnevalt osaliselt hoonestatud ning planeeringuga kavandatud elamud
enam savimaardla kui terviku olukorda oluliselt ei mõjuta. Ilmatsalu savimaardlale ehitamisel on
väljakaevatavat loodusressurssi võimalik taaskasutada sihipäraselt samal kinnistul golfialade kujundamisel
või madalamate alade täitmisel. Väljaspool hoonete ehitusala Ilmatsalu savimaardla kaevandamisväärsus
säilib.
Ilmatsalu savimaardla alal ei ole võimalik kaevandada loodusressurssi (savi) alal, kuhu rajatakse elamu.
Samas on maardla-alale eelnevalt juba elamuid jt hooneid rajatud ning kogu piiritletud maardla-ala kasutus
ei ole ka praegusel juhul enam võimalik. Golfialalt, mis jääb savimaardla keskossa, on varu vajadusel kiirelt
kättesaadav.
Projekteerimisel tuleb arvestada, et Ilmatsalu jõe põhisängist ümber juhitava vee vooluhulk ei tohi ühelgi
ajahetkel olla võrdne või ületada jõe põhisängis voolava vee vooluhulka ning tagada tuleb kahekordne
miinimumvooluhulk jõe põhisängis. Suurem kogus (ca 70%) võetavast pinnaveest juhitakse läbi
kavandatavate tehisveekogude taas Ilmatsalu jõkke. Golfiala niisutussüsteemi projekteerimisel tuleb tagada
efektiivne veekasutus golfialal. Arvestades eelnevat, ei avalda endises mahus pinnaveevõtuga jätkamine
eeldatavalt pinnaveele olulist ebasoodsat mõju (vt ka ptk 6.8).
Kokkuvõtvalt ei kaasne üldplaneeringu rakendumisel ning täpsustatud eskiisjoonisel kavandatu elluviimisel
eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju loodusressursside kasutamisele, kui rakendatakse KSH aruandes
kirjeldatud leevendusmeetmeid.
6.6. MÕJU PINNAVEELE
6.6.1. Elamuala ja sadama rajamise ning Ilmatsalu jõe puhastamise mõju Ilmatsalu jõe, Sulaoja ja
Emajõe veekvaliteedile ja -režiimile
Ehitusaegne mõju
Jõe veerežiim on jõe vooluhulga ja veetaseme seaduspärane muutumine päeva, hooaja või aasta jooksul, mis
on tingitud jõgikonna loodusgeograafilistest omadustest. Ilmatsalu jõe veerežiimi peamiseks mõjutajaks on
sademete rohkus, samuti Emajõe veerežiim. Ilmatsalu jõgi läbib planeeringuala kagu-loode suunaliselt ca 2 km
pikkuses lõigus, poolitades ühtlasi planeeringuala tinglikult kaheks. Ilmatsalu jõge on planeeringualale jäävas
lõigus, kuid ka allavoolu, juba varasemalt õgvendatud ja süvendatud, kuna tegemist on maaparandussüsteemi
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 107 / 247
eesvooluga. Ilmatsalu jõe alamjooks ulatub Emajõe lammialale, kus jõge iseloomustab madal voolukiirus ning
rohke taimestik.
Ehitamine ei mõjuta Ilmatsalu jõe veerežiimi, kuna tööde läbiviimise ajal jõe veetaset ega vooluhulka ei
mõjutata. Ehitustööde ajal pinnaveevõttu Ilmatsalu paisjärvest Kalatiikide, Tellise tee 8 ja Golfi kinnistule ei
toimu. Otseselt jõge puudutavateks ehitisteks on jõele kavandatud sildade rajamine golfiala ja elamuala ning
golfiala erinevate radade omavaheliseks ühendamiseks, ent nende ehitustööde käigus ei kaasne jõe vooluhulga
ega veetaseme muutmist, kuna vajadus selleks puudub. Sama kehtib jõe puhastamisel ning sadama juures
õgvendamisel ning kaldajoone muutmisel. Kaldajoone muutmistööde ajal on võimalik töid teostada selliselt,
et veerežiim säilitatakse.
Tellise tee 8 ja Golfi kinnistul asuvate endiste kalakasvatustiikide veevarustus on põhinenud Ilmatsalu jõeveel
ning reguleeritud Ilmatsalu paisjärvest. Vee võtmiseks Ilmatsalu jõest on Ilmatsalu Kala OÜ-le väljastatud
keskkonnaluba nr L.VV/330941 kehtivusega 23.12.2021-30.06.2028. Ilmatsalu jõest põhja pool olevad
kalakasvatustiigid on 2024. aasta novembri seisuga veest tühjaks lastud ning läbi viiakse sette eemaldamistöid.
Negatiivset mõju Ilmatsalu jõe veerežiimile ega veekvaliteedile tööde teostamise tõttu ilmnenud ei ole, kuna
kogu ehitusperioodi vältel on töid läbi viidud selliselt, et kokkupuudet Ilmatsalu jõega ei ole – vee läbivoolu
tiikidest ei toimu ning setet pole ladustatud jõe kaldaalal, kus oleks olnud oht sadude tagajärjel sette ja selles
sisalduvate toitainete sattumiseks Ilmatsalu jõkke.
Kogu elamuala ehitusperioodil tuleb vee väljavoolu suurest ja väiksemast tehisjärvest tõkestada, avades
väljavoolu alles pärast seda kui rajatavad tehisveekogud on veega täitunud ja lahtised pinnaseosakesed on
jõudnud vees settida. Viimast tuleb hinnata visuaalselt – avada väljavoolud alles siis, kui tehisjärves olev vesi
on läbipaistev ja mitte enam hägune.
Elamualale kavandatav avalikult kasutatav sõidutee plaanitakse rajada väljapoole Ilmatsalu jõe
veekaitsevööndit, jõe ja tee vahelisele alale kavandatakse haljasala. Tee tuleks kavandada väikese kaldega
Ilmatsalu jõe poole, et sademevesi valguks tee kõrvale haljasalale. Ehkki tänapäeval on sõidukite tehniline
seisukord valdavalt hea, on võimalus õli või teiste ainete lekkeks sõiduteele, kust need vihmaveega Ilmatsalu
jõe poole uhutakse. Haljasala toimib puhvrina, kuhu imbub valdav osa sõiduteelt voolavast vihmaveest ning
sellega kokku puutunud võimalikest saasteainetest (mille kogused eeldatavalt on väga väikesed) pinnasesse
ning kõrghaljastus püüab kinni suurema osa tolmust.
Kavandatavale haljasalale kaalutakse rajada kõrghaljastus (puude istutamine), millega kaasnevad pinnasetööd,
samuti on Ilmatsalu jõe kaldavöönditesse tõenäoliselt vajalik side- ja elektripaigaldiste rajamine, vee- ja
kanalisatsioonitorustiku paigaldamine vms, millega võib kaasneda pinnaseosakeste ja muude saasteainete
sattumine jõkke. Ehitusperioodil tuleb välistada pinnaseosakeste ja võimalike saasteainete sattumine jõkke,
võttes selle vältimiseks kasutusele sobivad meetmed, näiteks tee-ehituse perioodiks madala nõva rajamine tee
äärde vms.
Väikesadama rajamiseks on vaja Ilmatsalu jõge laiendada kuni 6 m jõe paremkaldal ja kuni 20 m vasakkaldal,
mille hulka on arvestatud jõe lookel asuva pinnase eemaldamine (joonis 42). Jõe sängi on aja jooksul kuhjunud
setteid, mille tulemusel on jõgi oluliselt kitsamaks ja madalamaks muutunud. Nimetatud asjaolu on kalda kuju
ja taimestiku järgi tuvastatav ka jooniselt 42. Valdav osa settinud materjalist on eeldatavalt pärit endise
kalakasvanduse toimise ajast, kuna kalakasvatustiikide väljavoolus settete tõkestamiseks meetmeid ei
kasutatud. Osa kalakasvatustiikide setetest sattus jõkke ka tiikide tühjendamise tulemusel. Mõningal määral
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 108 / 247
võivad setted olla ka põllumajanduslikku päritolu ning sattunud jõkke maaparandussüsteemiga hõlmatud
aladelt.
Täpsustatud eskiisjoonise alusel plaanitakse looke asukohas Ilmatsalu jõe vasakkaldal mõne meetri jagu pinnast
eemaldada, mille puhul on tegemist endistest kalakasvatustiikidest ja osaliselt ka maaparandussüsteemi alalt
pärineva varasemalt kuhjunud settematerjali eemaldamisega. Jõe laiendamisega muudetakse veekogu
kaldajoont ning jõe voolutee muutub olemasoleva looke asukohas sirgeks (voolutee kulgeb otse ning pinnase
eemaldamise järel jääb looke asukohta tasku sadama akvatooriumi tarbeks). Maa-ameti ajalooliste kaartide
kaardirakendusest leitavate kaartide järgi kulges Ilmatsalu jõe põhisäng vähemalt 1950. aastani sirgelt (joonis
43), vahemikus 1950-1963 muudeti looke kuju, mille tulemusel kulges jõgi mõlemal pool looget (joonis 44,
joonis 45). Eelnevast tulenevalt on kaldajoone muutmise puhul vähemalt osaliselt tegemist varasema voolutee
taastamisega.
Joonis 42. Kavandatava sadama ja akvatooriumi ala. Punase viirutusega on tähistatud akvatooriumi rajamise
eesmärgil eemaldatav pinnas, kollane ovaal tähistab kavandatava sadamahoone asukohta (allikas: Ilmatsalu
Kala OÜ droonifoto, pildistuse aeg 09.11.2024)
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 109 / 247
Joonis 43. Ilmatsalu jõgi 1950. aasta fotoplaanil. Kollasega on tähistatud looke asukoht
(aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 1950)
Joonis 44. Ilmatsalu jõe säng NSVL 1964. aasta topograafilisel kaardil (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 1963)
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 110 / 247
Joonis 45. Ilmatsalu jõe voolusäng 1963. aasta fotoplaanil (aluskaart: Maa-
ja Ruumiamet, 1963)
Ilmatsalu jõe puhastamise vajaduse hindamiseks viidi 13.07.2022 planeeringuala piires, kavandatava sadama
alal ja sellest allavoolu läbi Ilmatsalu jõe sette uuring. Esimene sette paksuse ja veetaseme mõõdistamise punkt
asus planeeringuala loodenurgas, edasi liiguti ülesvoolu, kokku viidi mõõdistamine läbi neljas punktis. Teine
mõõdistuspunkt asus planeeringuala loodenurgast ca 400 m ülesvoolu, kolmas lookel asuva saarekese vasakus
nurgas ja neljas paremas nurgas (planeeritavas ümbersuunatavas jõelõigus, kavandatava akvatooriumiga
külgneval alal). Uuringu andmete kohaselt ulatub sette paksus jões kuni 1,2 meetrini ja vee sügavus 0,8 kuni 1
meetrini. Planeeritavas ümbersuunatavas jõelõigus (Ilmatsalu jõkke suubuva kanali suudmeosas) oli sette
paksus 0,6 kuni 1,1 meetrit ja vee sügavus madalveeperioodil 0,5 kuni 1 meetrit. 31.07.2024 teostati täiendavalt
mõõdistustööd planeeringuala piirist ca 400 m kauguselt allavoolu kuni suubumiseni Emajõkke. Kokku teostati
sette paksuse ja veetaseme mõõdistamine seitsmes punktis, ca 250-450 m pikkuste lõikude järel.
Planeeringualast allavoolu kuni suubumiseni Emajõkke mõõdeti vee sügavuseks 2,2 kuni 2,85 m, mõõtmise aeg
jäi madalveeperioodile. Ehkki mõõdistuste asukohad täielikult ei kattu, langevad jõe põhja kõrgusandmed
üldjoontes kokku Eesti Maaparandusprojekt poolt 1974. aastal koostatud projektis „Tartu Näidissovhoosi
Ilmatsalu kalakasvatus“ toodud mõõtmistulemustega.
Mõõtmiste tulemusel leiti, et sette eemaldamine on vajalik vaid planeeringualale jäävas jõelõigus.
Planeeringuala loodepiirist kuni suubumiseni Emajõkke sette eemaldamiseks vajadus puudub, kuna ka
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 111 / 247
madalvees on võimalik kuni 1,1 m süvisega veesõidukitega ohutult liigelda. Ilmatsalu jõe kaldajoone muutmine
(laiendamine) on vajalik vaid sadama rajamiseks. Lähtudes ETAK põhikaardile kantud veepiirist, ei ole sadamast
allavoolu veekogu laiendamine vajalik, väikelaevaga liiklemiseks sobiv veesügavus on võimalik saavutada aja
jooksul jõe põhja settinud materjali eemaldamisega. Mõlema mõõtmise aeg langes kokku madalveeperioodiga
ehk toodud veetasemed iseloomustavad madalat veetaset. Normaalveetase on jões kõrgem.
Kavandatavast sadamast ülesvoolu paiknevad jõe kaldal kalakasvatuse toimimise ajast säilinud betoonehitised
– mungad, mis kavandatakse likvideerida. Lammutustöödega võib jõkke täiendavalt setet sattuda, mistõttu
nähakse ette jõe puhastamine Ilmatsalu paisust kuni planeeringuala loodepiirini.
Ilmatsalu jõe puhastamisega mudast ja settest, sadama piirkonnas kaldakindlustuse ja kaide rajamisel, jõe
kaldajoone muutmisel ning sildade rajamisel tekib vees kaevetööde ning tahke aine uputamise käigus heljum,
mis mõjutab allavoolu jõevee kvaliteeti ning võib seeläbi mõjutada jõeelustiku, sh kalastiku elutingimusi.
Võimalik on heljumi sattumine ka Emajõkke, kuigi selle tõenäosus on pigem väike, arvestades Ilmatsalu jõe
aeglast voolukiirust suhteliselt väikese langu tõttu. Samuti takistab jõesängis veepiiri lähedal olev taimestik
sette kandumist kaugele allavoolu. Sellegipoolest tuleb setete edasikandumise vältimiseks ning allavoolu
asuvale põhjaloomastikule ja kalastikule negatiivse mõju (setete kuhjumise kaudu) vähendamiseks kasutada
jõkke paigaldatavat põhjani ulatuvat filterkangast (setteekraani). Filterkangas tuleb paigutada planeeringuala
loodenurka Ilmatsalu jõkke nii, et setted ei pääse kanga ümbert läbi. Jõe puhastamisega ei muudeta Ilmatsalu
jõel moodustatud pinnaveekogumi seisundit. Positiivsena mõjuna saab välja tuua, et sette eemaldamisega
takistatakse Ilmatsalu jõe kinnikasvamist.
Kuna kavandatav tegevus toimub valdavas osas Sulaojast allavoolu ning Sulaoja ja sadama-ala vahele jääb
roheala, siis Sulaojale sadama ehitustööd eeldatavalt mõju ei avalda.
Ehitusjärgne mõju
Endiste kalakasvatustiikide ja golfiväljakute alale kavandatud veetakistuse eesmärki täitvate veekogude
veevahetuse tagamiseks on vajalik planeerida terviklikult läbimõeldud vee kasutamine. Tellise tee 8 ja
Kalatiikide kinnistule rajatavate tehisjärvede veetoide hakkab baseeruma (analoogselt nagu varasemalt
kalakasvanduski) Ilmatsalu jõel, võimalusel ja vastavalt vajadusele kasutatakse endiste kalakasvatustiikide
veevoolu juhtimise lahendusi. Vee võtmine on kavandatud olemasolevate pinnaveehaarete baasil. Ilmatsalu
paisjärvest vee võtmise (mitte paisutamise) regulaatorid rekonstrueeritakse ning seejuures arvestatakse
nõudega tagada Tartu Linnavalitsusele väljastatud keskkonnaloaga sätestatud normaalpaisutustase Ilmatsalu
paisjärves. Väljavool Ilmatsalu jõkke lahendatakse regulaatorite (truupregulaatorite) rajamisega suurema
tehisjärve lääne- ja loodekaldale.
Planeeringulahenduse koostamisel ja veetasemete määramisel isevoolse läbivoolu tagamiseks on lähtutud
Tartu Linnavalitsusele Ilmatsalu jõe paisutamiseks 28.09.2020 väljastatud keskkonnaloas nr LVV/328549
määratud paisjärve normaalpaisutustasemest 35,18 m abs (+/- 5 cm) (EH2000). Läbivoolne süsteem tagab
pideva hapnikurikka vee juurdevoolu ja stabiilse aineringe, mis vähendab tehisjärve ja tiikide kinnikasvamise
ohtu või vähemalt oluliselt aeglustab seda.
Veeseaduse ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 09.10.2019 määruse nr 54 „Veekogu paisutamise,
paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga
määramise metoodika“ (edaspidi määrus nr 54) § 7 kohaselt tuleb paisutamise korral (vesiehitisest allpool
looduslikus voolusängis) tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk või looduslik vooluhulk, kui see on
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 112 / 247
ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem. Ökoloogiline miinimumvooluhulk määratakse jäävaba perioodi
kohta, mis kestab maist oktoobrini, arvutades 95% ületustõenäosusega kuu keskmise miinimumvooluhulga
(määrus nr 54 § 6). Pinnavee võtmise korral (eraldiseisvalt vaadelduna vee erikasutuse keskkonnaloa kohustuslik
tegevus) sellist kohustust veeseadus ei ole sätestanud. Tartu Linnavalitsus omab keskkonnaluba Ilmatsalu jõe
paisutamiseks Ilmatsalu paisjärve lävendis ning vajaliku vooluhulga tagamise kohustus paisust allpool on seega
pandud neile. Vastavalt keskkonnaloas toodud tingimusele tuleb paisutajal tagada vesiehitisest allpool
looduslikus voolusängis ökoloogiline miinimumvooluhulk.
KSH läbiviimisel telliti Keskkonnaagentuurilt Ilmatsalu jõe hüdroloogilised andmed Ilmatsalu paisjärvel
paikneva Ilmatsalu paisu lävendis (koordinaatidel X= 6475364,66; Y= 649399,17). Arvutuste tulemusel saadi
Ilmatsalu jõe ökoloogiliseks miinimumvooluhulgaks 0,11 m³/sek (lisa 4). Projekteerimisel tuleb tagada, et
Ilmatsalu jõe põhisängist ümber juhitava vee vooluhulk ei tohi ühelgi ajahetkel olla võrdne või ületada jõe
põhisängis voolava vee vooluhulka.
Arvestades igal ajahetkel Ilmatsalu jõest võetava vee vooluhulgaks 49%, millest omakorda 70% suunatakse
suurde tehisjärve ning 30% golfiala tiiktakistustesse, on arvutuste kohaselt veevahetus elamualale jäävates
tehisveekogudes tagatud ka miinimumvooluhulga korral (vt ptk 2.5). Kõige kuivemal perioodil, arvestades ka
aurumisega, võib veetase suures tehisjärves kõikuda ca 10 cm võrra.
Ökoloogiline miinimumvooluhulk on äärmiselt väike vooluhulk, mis esineb jões looduslikult väga harva. Kui
sellised väiksed vooluhulgad hakkavad korduma või esinevad pikema aja jooksul, siis mõjub selline olukord jõe
elustikule negatiivselt. Mõju vee elupaikadele aitavad oluliselt paremini hinnata erinevad elupaikade
modelleerimise ehk simulatsiooni meetodid, mida on maailmas kasutusel üle 60. Need on meetodid, mis
hindavad ökoloogilist miinimumvooluhulka detailsete analüüside põhjal. Selline elupaikade modelleerimise
metoodika on keeruline, mõõdukalt paindlik, nõuab palju sisendandmeid ja annab keskmise või kõrgema
tasemega lõpptulemuse. Arvestades, et Ilmatsalu jõe elustik on tugevasti muudetud juba pikema aja vältel, ei
ole see asjakohane ning seega on põhjendatud lähtuda ikkagi õigusaktidega sätestatud ökoloogilise
miinimumvooluhulga tagamise nõudest.
Ökoloogilise miinimumvooluhulga või loodusliku vooluhulga, kui see on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast
väiksem, tagamiseks on vajalik, et veevaesel perioodil pinnaveehaarete kaudu veevõttu ei toimuks. Jõe elustiku
seisukohast ei ole lubatud Ilmatsalu paisjärvest vett võtta, kui tagatud ei ole kahekordne ökoloogiline
miinimumvooluhulk, st 0,22 m3/sek. Kahekordne ökoloogiline miinimumvooluhulk on tagatud, kui Ilmatsalu
paisregulaatori ja Ilmatsalu kalakasvatus 2 veehaarde regulaatori ülevoolu kõrguste vahe on 5 cm.
Põhjakõrguste vahe 5 cm on tagatud ka olemasoleva veehaarde regulaatoriga, mistõttu vooluhulgad ei muutu.
Seega tegelikuks pinnaveehaarete kaudu veevõtmist reguleerivaks asjaoluks on Ilmatsalu jõe looduslik
vooluhulk. Kehtiva keskkonnaloaga lubatud aastane võetav vooluhulk veehaardest Ilmatsalu kalakasvatus 2
(kood PIH0000080) 600 000 m3/a tagab tehisveekogudes piisava veevahetuse (kogu vesi vahetub keskmiselt
1,5 aasta tagant), moodustab Ilmatsalu jõe aastasest keskmisest vooluhulgast tühise osa ning sellise veevõtu
korral on võimalik tagada madalveeperioodil nii määrusega nr 54 nõutud ökoloogiline miinimumvooluhulk, kui
kahekordne ökoloogiline miinimumvooluhulk.
Tehisveekogusid kavandatakse täita vaid suurvee ajal, vooluhulka ega veetaset ülesvoolu jäävas Ilmatsalu
paisjärves ega teistes veekogudes ei muudeta. Arvestades, et kalamajandi tarbeks on Ilmatsalu jõest vett juba
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 113 / 247
aastaid võetud, iseloomustab eelpool kirjeldatu planeeringualale jäävat ca 2 km pikkust Ilmatsalu jõe lõiku
viimase 50 aasta jooksul (kalakasvatuse töötamise perioodil).
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 meetmeprogrammi lisa 1 „meetmetabelid“ kohaselt on
pinnaveekogumi Ilmatsalu puhul kavandatud meetmena uuringu läbiviimine selgitamaks välja Ilmatsalu paisule
(EELIS kood PAIS011940) kaladele läbipääsu rajamise vajalikkus. Juhul, kui osutub vajalikuks rajada Ilmatsalu
paisule kalapääs, tuleb ümberkaudsetele aladele negatiivse mõju vältimiseks kavandada ülevool samale
kõrgusele, mis kehtivas keskkonnaloas nr L.VV/328549 (normaalpaisutustase 35,18 m abs (+/- 5 cm)). Sellest
tulenevalt ei mõjuta kalapääsu rajamine planeeringualale kavandatava veesüsteemi toimimist ega veetaset
rajatavates tehisveekogudes.
Tugevasti muudetud Ilmatsalu jõe lõigule kavandatakse täpsustatud eskiisjoonise kohaselt väikesadam ja selle
teenindamiseks vajalikud sadamaehitised, veeliiklusrajatised, sillad, tehnovõrgud jms. Sadama alal plaanitakse
jõelõik õgvendada. Ehitusjärgselt säilib sadamast allavoolu kuni Emajõeni praeguseks väljakujunenud
loodusliku ilmega jõekallas.
Ilmatsalu jõega ühenduses olevale tehisjärvele rajatava supelranna kasutajateks on eeldatavalt kohalikud
elanikud ja võimalik, et ka väikesadama ja golfikeskuse kasutajad. Supelranna kasutusest tulenev mõju
tehisjärve veekvaliteedile ja sealt edasi Ilmatsalu jõele on marginaalne, arvestades veekogu suurust ning
pidevat läbivoolu.
Ilmatsalu jõe kesine seisund on tingitud mitmete paisude olemasolust, mis takistavad vee-elustiku rännet ja
vooluveekogu normaalset toimimist. Ilmatsalu jõele ei rajata uusi paise ega likvideerita olemasolevaid, seega
ei põhjustata ehitusjärgselt muutust veekogumi praeguses seisundis.
Elamupiirkonna keskmesse rajatavas tehisjärves jätkatakse väiksemas mahus kalade kasvatamisega hetkel
kehtiva keskkonnaloaga L.VV/330941 sätestatud tingimustes ja korras – kalu kasvatatakse lisasöötmiseta
aastase juurdekasvuga vähem kui üks tonn. Kalakasvanduses ei tegeleta aktiivse kalakasvatusega, vaid
säilitatakse olemasolevat sugukalade karja. Seda tüüpi kasvandus ei ole Ilmatsalu jõe veekogumile oluline
koormusallikas, mis on välja toodud ka Keskkonnaloa nr L.VV/330941 muutmise korralduses (Keskkonnaameti
23.12.2021 korraldus nr DM-118053-2) ning mida näitavad ka senised veekvaliteedi seiretulemused, mille
kohaselt ei erine Ilmatsalu kalakasvanduse tarbeks võetud vee kvaliteet suublasse juhitava vee kvaliteedist.
Väikesadama ehituse järgselt suureneb eeldatavalt selle ala kasutus ja inimkoormus. Ida-Eesti vesikonna
veemajanduskavas 2022-2027 on märgitud, et Veeteede Ameti andmeil oli 2019. aastal Ida-Eesti vesikonnas
62 sadamat. Dokumendis on sedastatud, et sadamad avaldavad veekogudele hüdromorfoloogilist survet, kuid
ei ole pinna- ega põhjaveele oluliseks koormuseks. Seega ei ole väikesadama rajamisest tingituna olulist mõju
Ilmatsalu jõe seisundile ette näha. Siinkohal on oluline välja tuua ka asjaolu, et tegemist on puhkesadama tüüpi
sadamaga, mida hakkavad kasutama väiksemad laevad ja paadid, mitte suured laevad ning ühtlasi ei ole
Ilmatsalu jõele oodata suurt kasutuskoormust.
Mootorpaatide kasutamisel suureneb saasteainete heide õhku ja vette. Heitgaaside kogus on tugevasti sõltuv
mootori võimsusest ja sõidu kiirusest. Heite vähendamiseks tuleb sadama opereerijal koostada heakorra eeskiri,
milles seada muuhulgas mootori seiskamise nõue rohkem kui 5 minuti pikkuse peatumise korral. Samuti
kaasneb paatide kasutamisel veealune müra. KSH koostamisel konsulteeriti kaladele avalduva võimaliku mõju
teemal Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja ihtüoloogia peaspetsialist Rein Järveküljega, kelle sõnul tõenäoliselt
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 114 / 247
kalad korraks ehmatavad ja ujuvad kaugemale, kuid peagi harjuvad. Seega müraga kaasnevat olulist mõju
kaladele sadama kasutamisperioodil eeldatavalt ei kaasne.
Tankla rajamisel esineb oht naftasaaduste lekkeks veekogusse, samuti võivad naftasaadused ja muud
saasteained puhastamata sademeveega pinnavette sattuda. Eeltoodu vältimiseks tuleb tankla projekteerida ja
ehitada pädevate isikute poolt, kellel on olemas sellekohane varasem kogemus ning rajada selliselt, et oleks
võimalik takistada avarii korral naftasaaduste levikut ja minimeerida reostusohtu. Tankla tankimisala peab
olema vettpidav ning sellele kogunev sademevesi tuleb enne suublasse juhtimist suunata läbi õli-liivapüüduri.
Kasutada tuleb lekkekindlaid seadmeid. Tankla rajamisel võib keskkonnale hoopis positiivne mõju olla, sest
kütuse kanistrist valamisel on suurem oht naftasaaduste vette sattumiseks kui tänapäevases ja nõuetele
vastavas paaditanklas tankides. Sademevesi tuleb sadama-alalt, sh parklast kokku koguda ning enne suublasse
juhtimist liiva-õli- püüdurisse suunata. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama veeseaduse § 129 lõike 5
alusel kehtestatud nõuetele (sademeveele kehtestatud saasteaine sisalduse piirväärtustele ja veeloaga või
kompleksloaga määratud heitkogustele).
Pinnavett oluliselt mõjutavateks loetakse koormusallikaid, millest tingitud koormus või koormuse mõju seab
või võib seada ohtu pinna- ja põhjaveele seatud keskkonnaeesmärkide saavutamise. Selleks võib lugeda
reovee- ja sademevee kogumist ja puhastamist, põllumajanduslikku haju- ja punktkoormust, olme- ja
tööstusvee võttu jm. Kavandatava elamupiirkonna reoveekanalisatsioon ühendatakse ehitusjärgselt Ilmatsalu
aleviku üldvõrku ning olmevesi lahendatakse ühisveevärgiga. Reovesi puhastatakse vastavalt vee-ettevõtjale
väljastatud keskkonnaloas sätestatud nõuetele, arvestades suubla (Emajõe) seisundiga. Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga liitumisel ja teenuse kasutamisel arvestatakse AS Tartu Veevärk tingimusi, seega sellest
tulenevalt Ilmatsalu jõe ega rajatava tehisjärve veekvaliteeti ega veekogu seisundit ei mõjutata.
Sademeveest vabanemiseks tuleb eelistada looduslähedaste lahenduste (rohealadel immutamine, tehisjärve ja
kraavi juhtimine) kasutamist, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu,
vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu
rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda
eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse
juhtimisena veeseaduse tähenduses (VeeS § 129 lg 3).
Kobras OÜ küsis Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise käigus
Põllumajandus- ja Toiduametilt seisukohta maaparandussüsteemide eesvoolude (Ilmatsalu jõgi, Sulaoja)
kasutamise, samuti Ilmatsalu jõe õgvendamise kohta. Põllumajandus- ja Toiduametil (30.06.2022 kiri nr 6.2-
2/30017) ei olnud vastuväiteid detailplaneeringu eskiislahenduses kavandatud tegevustele, kuid seati tingimus,
et ehitusjärgselt tuleb tagada juurdepääs mõlemalt kaldalt maaparandussüsteemi eesvooludele hooldus- ja
uuendustööde tegemiseks (lisa 11).
Leevendusmeetmed
• Ilmatsalu jõe loodusliku veerežiimi muutus on tingitud peamiselt kevadisest suurveeperioodist, millega
ehitustööde kavandamisel tuleb arvestada. Selleks, et vältida kalda olulist kahjustamist ja võimalikku
erosiooni, tuleb jõe puhastustööd, kaldajoone muutmine, sildade rajamine ja kalda kaitse vööndites
vajalikud ehitustööd (nt juurdepääsuteed, pinnase ümberplaneerimine) läbi viia madala veeseisu ajal.
Vee-elustikule, sh ettevaatusprintsiibina ka Emajõe vee-elustikule võimaliku mõju vähendamiseks või
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 115 / 247
välistamiseks, tuleb tööd Ilmatsalu jões teostada kalade kudevälisel perioodil, soovitavalt juuli lõpus -
augustis.
• Ilmatsalu jõe puhastamisel tuleb kasutada tööala piiravat ja veekogu põhjani ulatuvat geotekstiilist
tõkestusekraani/kardinat, et välistada või vähendada vette paisatava heljumi liikumisest põhjustatud
mõju allavoolu jäävale Ilmatsalu jõe veekvaliteedile ja vee-elustikule. Geotekstiilist kardin paigutada
Ilmatsalu jõkke planeeringuala loodepiiril.
• Ilmatsalu jõe õgvendamisel tuleb veekogu ümberjuhtimise tööd korraldada selliselt, et kaevetöid
teostatakse võimalikult suures ulatuses vooluveest eraldatult (kõigepealt tagatakse ühendus
olemasoleva kanali lõigu ja jõega ehk kaevatakse läbi perspektiivset jõesängi eraldav ca 20 m laiune
maariba. Seejärel suunatakse vesi õgvendatud sängi ning täidetakse suletav jõelooge).
• Ilmatsalu jõega ühenduses olevate tehisjärvede rajamistööd tuleb läbi viia selliselt, et ühendus
Ilmatsalu jõega puudub. See tähendab, et kogu ehitustööde perioodil ei tohi tehisjärvede alalt tekitada
võimalust sinna kogunenud vee juhtimiseks Ilmatsalu jõkke. Tehisjärvede alale kogunenud vesi on
ehitustööde ajal hägune ning sellist vett ei tohi jõkke juhtida.
• Elamualale kavandatav avalik tee tuleb projekteerida väikese kaldega Ilmatsalu jõe poole, nii et
sademeveed suunatakse avaliku kasutusega sõidutee ja Ilmatsalu jõe vahelisele haljasalale, mis toimib
sademevett puhastava puhvrina. Ehitusperioodil tuleb välistada pinnaseosakeste ja võimalike
saasteainete sattumine jõkke, võttes selle vältimiseks kasutusele sobivad meetmed, näiteks tee-ehituse
perioodiks madala nõva rajamine tee äärde vms.
• Suure tehisjärve rajamiseks, väiksema tehisjärve (Savila tiik) laiendamiseks (suuremaks kui üks hektar) ja
Ilmatsalu jõe kaldajoone muutmiseks on vajalik vee erikasutuse keskkonnaluba (VeeS § 187 p 16 ja 17).
Ilmatsalu jõest sette eemaldamiseks, veekogu süvendamiseks (ehitustööde käigus) ja veekogusse tahkete
ainete paigutamiseks on vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 2 p 31, 2 ja 51).
Tööde mahud selguvad projekteerimisel.
• Endistest kalatiikidest eemaldatud muda ning Ilmatsalu jõe puhastamisel jõepõhjast eemaldatud
setted tuleb enne taaskasutamisele suunamist nõrutada Ilmatsalu jõest ja Sulaojast võimalikult kaugel
madalamas kohas, et välistada toitainete sattumist (tagasivalgumist) veekogudesse. Nõrutamine peab
toimuma vooluveekogudest vähemalt 20 m kaugusel.
• Ilmatsalu jõe veekaitsevööndis säilitada maksimaalselt olemasolev taimestik .
• Töödeks kasutatav tehnika peab olema tehniliselt korras.
• Ehitusmasinate tankimistöid ei tohi teha vooluveekogude veekaitsevööndis.
• Tehisveekogude ja golfiala tiikide projekteerimisel tuleb tagada, et Ilmatsalu jõe põhisängist ümber
juhitava vee vooluhulk ei tohi ühelgi ajahetkel olla võrdne või ületada jõe põhisängis voolava vee
vooluhulka.
• Jõe elustiku seisukohast ei ole lubatud Ilmatsalu paisjärvest vett võtta, kui tagatud ei ole kahekordne
ökoloogiline miinimumvooluhulk, st 0,22 m3/sek. Kahekordne ökoloogiline miinimumvooluhulk on
tagatud, kui Ilmatsalu paisregulaatori ja Ilmatsalu kalakasvatus 2 veehaarde regulaatori ülevoolu
kõrguste vahe on 5 cm (võimalik tagada ülevooluavaga).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 116 / 247
• Tehisveekogusid täita vaid suurvee ajal.
• Tulevikus tehisjärvede puhastamisel tuleb sulgeda Ilmatsalu jõe veevool läbi järvede (ühendus), et
puhastustööd ei mõjutaks jõevee kvaliteeti.
• Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedaste lahenduste (rohealadel immutamine, tehisjärve
ja kraavi juhtimine) kasutamist, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige
maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.
• Sademevesi tuleb sadama-alalt ja parklast kokku koguda ning enne suublasse juhtimist liiva-õli-
püüdurisse suunata.
• Mootorpaatide kasutamisega kaasneva heite vähendamiseks tuleb sadama opereerijal koostada
heakorra eeskiri, milles seada muuhulgas mootori seiskamise nõue rohkem kui 5 minuti pikkuse
peatumise korral.
• Tankla tuleb projekteerida ja ehitada pädevate isikute poolt, kellel on olemas sellekohane varasem
kogemus.
• Tankla rajada selliselt, et oleks võimalik avarii korral takistada naftasaaduste levikut ning minimeerida
reostusohtu. Kasutada lekkekindlaid seadmeid.
• Tankla tankimisala peab olema vettpidav ning sellele kogunev sademevesi tuleb enne suublasse
juhtimist suunata läbi liiva-õlipüüduri.
Järeldus
Tööde teostamistel veekeskkonnas kaasneb heljumisisalduse tõus vees. Ehitustööd ei mõjuta Ilmatsalu jõe
veerežiimi ega veekogu veekvaliteeti oluliselt, kui tööde läbiviimisel rakendatakse leevendusmeetmena
heljumi levikut vähendava kaitseekraani kasutamist ning töid tehakse madalveeperioodil. Veekogu
puhastustööd tuleb teha kalade kudevälisel ajal juuli lõpus-augustis madala veeseisu korral. Kuna
kavandatav tegevus toimub valdavas osas Sulaojast allavoolu ning Sulaoja ja sadama-alale vahele jääb
roheala, siis Sulaojale elamu- ega sadama-ala rajamine eeldatavalt olulist mõju ei avalda. Arvestades Emajõe
kaugust planeeringualast, Ilmatsalu jõe madalat voolukiirust ning kasutades leevendusmeetmeid, ei ole
olulist ebasoodat mõju Emajõe seisundile ette näha.
Elamupiirkonna keskmes asuvas suures tehisjärves on kavas jätkata väiksemas mahus kalade kasvatamisega
hetkel kehtiva keskkonnaloaga L.VV/330941 sätestatud tingimustes ja korras – kalu kasvatatakse
lisasöötmiseta aastase juurdekasvuga vähem kui üks tonn. Tehisjärves ei tegeleta aktiivse kalakasvatusega,
vaid säilitatakse sinna asustatavat sugukalade karja. Seda tüüpi kasvandus ei ole Ilmatsalu jõe veekogumile
oluline koormusallikas. Nimetatud asjaolu on välja toodud ka keskkonnaloa muutmise korralduses ning
seda tõestavad veekvaliteedi seiretulemused, mille kohaselt ei erine Ilmatsalu kalakasvandusest suublasse
juhitava vee kvaliteet võetava vee kvaliteedist.
Jõe elustiku seisukohast on oluline tagada Ilmatsalu jõe põhisängis kahekordne ökoloogiline
miinimumvooluhulk, st 0,22 m3/sek. Kahekordne ökoloogiline miinimumvooluhulk on tagatud, kui Ilmatsalu
paisregulaatori ja Ilmatsalu kalakasvatus 2 veehaarde regulaatori ülevoolu kõrguste vahe on 5 cm. Kui
veevaesel perioodil ei ole allpool paisu Ilmatsalu Kala OÜ veevõtmise tagajärjel looduslik äravool tagatud,
siis on vajalik, et sellel perioodil pinnaveehaarete kaudu veevõttu ei toimuks.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 117 / 247
Tehisveekogusid kavandatakse täita vaid suurvee ajal, vooluhulka ega veetaset ülesvoolu jäävas Ilmatsalu
paisjärves ega teistes veekogudes ei muudeta.
Planeeringuga ei nähta ette tegevusi, mis võivad oluliselt mõjutada Sulaoja, Ilmatsalu jõe ja Emajõe
seisundit, kuid tööde läbiviimisel ning sadama-ala kasutamisel tuleb rakendada eeltoodud
leevendusmeetmeid.
6.6.2. Golfiala rajamise mõju Ilmatsalu jõe, Sulaoja ja Emajõe veerežiimile ja -kvaliteedile
Ehitusaegne mõju
Tellise tee 8 kinnistule kavandatavast elamualast lõuna poole, Golfi, Angervaksa ja Raudla kinnistutele
kavandatakse puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala. Täpsustatud eskiisjoonise kohaselt kavandatakse alale
golfikeskuse hoone, vajalik taristu, täismõõtmetes golfiala ja harjutusala. Golfikeskuse hoone, parkla,
harjutusväljak ja valdav osa golfiala radadest kavandatakse Golfi kinnistule, kuid üksikud golfirajad
planeeritakse rajada ka Angervaksa kinnistule. Golfialale on lisaks kavandatud tiiktakistused, sillad üle Sulaoja
ja Ilmatsalu jõe ning golfiala teenindavad teed ja parkla. Angervaksa kinnistule kavandatakse vaid sild koos
selleni viiva kõvendatud pinnasest (multš vms materjal) rajaga ning golfirajad, veetakistusi (tiike) kinnistule ei
planeerita. Seoses golfiradadega ja selle teenindamiseks vajalike teede rajamisega likvideeritakse Angervaksa
kinnistult puittaimestikku, mida on lähemalt käsitletud peatükis 6.3, 6.4 ja 6.5. Täpsustatud eskiisjoonisel on
kujutatud vaid üks võimalik lahendus, konkreetne golfiala lahendus (radade ja tiiktakistuste suurus, paigutus
jms) selgub projekteerimise tulemusel.
Ehitusaegsed mõjud veekogudele võivad ilmneda juhul, kui mullatööd (sh golfialade kujundamisel läbi viidavad
pinnase planeerimistööd) teostatakse üleujutuse ajal või valingvihmade korral, mil sellest tingituna võib pinnast
sattuda ka Ilmatsalu jõkke ja Sulaojja. Samuti võib pinnast veekogusse sattuda kaldaäärsete tööde teostamisel
(sildade, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamisel). Kaldaäärsete ehitustööde teostamise perioodil võib muutuda
veekogude veekvaliteet, kuid häiringu mõju on ajutine ja pöörduv. Veekogude veekaitsevööndis ei ole pinnase
kahjustamine lubatud (VeeS § 119 p 6), mistõttu tuleb veekaitsevööndis tööde teostamiseks kasutada
kergemaid masinaid, mis pinnasesse suuri roopaid ei jäta ega soodusta pinnase varisemist veekogusse.
Golfiradasid ei ole veekogude veekaitsevööndisse planeeritud, kuid väikeses osas võivad need
ehituskeeluvööndisse ulatuda. Kavandatavad golfirajad jäävad veekogudest piisavalt kaugele ning nende
rajamisel ehitustööd veekogude seisundit ei mõjuta. Sildadeni viivate juurdepääsuteede (Ilmatsalu jõe ääres)
ja radade (Angervaksa kinnistul) rajamisel tuleb jälgida, et tööde teostamisel veekaitsevööndis pinnast ei
kahjustataks ning kasutatavat materjali veekogusse ei satuks.
Golfiväljakul kasutatav muru peab olema kvaliteetne ja tallamisele vastupidavam kui tavaline muru. Pinnase
erosiooniriski vähendamiseks tuleb tähelepanu pöörata õigeaegsele muru külvamisele. Muruseemne liiga hilja
külvamisel ei jõua seeme idaneda ega juurestik kasvada. Taimkatteta maapind on aga talvisel perioodil
erosioonile vastuvõtlikum kui taimestikuga pinnas, kus juurestik aitab mulda kinni hoida (Wood, 2005).
Ehitusperioodil võib ebasoodne mõju pinnavee kvaliteedile kaasneda tehnikaga toimunud avarii tagajärjel,
mille tulemusel võib suurem kogus naftasaaduseid pinnavette sattuda. Tehniliselt korras masinate kasutamisel
on avarii tekkimine ebatõenäoline. Avarii korral tuleb väljavoolud koheselt sulgeda ja pumpamise korral
pumbad seisata. Juhul, kui reostus peaks siiski tekkima, tuleb sellest viivitamata teavitada Päästeametit ning
reostus võimalikult kiiresti likvideerida.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 118 / 247
Sulaoja ega Ilmatsalu jõe veerežiimi ehitamise ajal ei muudeta ning takistusi veekogusse ei rajata. Sulaojale ja
Ilmatsalu jõele rajatakse sillad, mis kinnitatakse kaldale. Sildade, tehnovõrkude ja -rajatiste ning golfiradade
ehitamise ajal, samuti sildadeni viivate juurdepääsuteede rajamisel ning pinnase kõvendamisel mõjutatakse
veekogude kaldaala, kuid mitte veekogude veekvaliteeti ega veerežiimi.
Ehitusjärgne mõju
Maapinna tõstmine on vajalik hoonete ning teede ja parklate rajamiseks, samuti golfiradade tiialal,
puttamisgriinil ja osaliselt ka edenemisalal (joonis 46). Maa-ameti mullastiku kaardi põhjal on Angervaksa
kinnistul valdavaks rabamullad, st tegemist on liigniiske alaga. Maa-ameti reljeefkaardilt on näha, et kinnistule
on rajatud kuivenduskraavid, kust pinnasevett dreenitakse Sulaojja. Golfiradade rajamisel rajaalust maapinda
tõstetakse ning kuivendamise eesmärgil paigutatakse golfiradade alla dreenaažitorud. Soovitatav on vesi
juhtida Golfi kinnistule kavandatavatesse tiikidesse, kus vett saaks edaspidi kasutada kastmisveena. Teine
võimalus on vesi juhtida Sulaojja. Golfiväljakult vee Sulaojja juhtimine põhjustab tõenäoliselt olemasoleva
vooluskeemi mõningast muutust, kuid arvestades, et juba praegu juhitakse Angervaksa kinnistult Sulaojja vett,
on lisanduva vee vooluhulk marginaalne. Maa-ameti ajalooliste kaartide andmetel on Angervaksa kinnistul asuv
rabakooslus muudetud juba 1960. aastatel. Angervaksa kinnistule golfiradade rajamisel muudetakse kinnistu
veerežiimi, rabastumise areng peatatakse ning suure tõenäosusega areneb ala siirdesooks. Tegemist on
lokaalse veerežiimi muutusega, ümbritsevate alade ega Sulaoja veerežiim eeldatavalt ei muutu.
Joonis 46. Golfiväljaku defineeritud alad (R&A reeglite golfiäpp, 06.11.2024)
Golfiväljakute esteetilise väljanägemise saavutamiseks on vajalik golfimuru väetamine ning herbitsiidide,
fungitsiidide jt taimekaitsevahendite kasutamine. Golfiradade toimimiseks kasutatavate väetiste ja
taimekaitsevahendite taimede poolt omastamata jäägid võivad Ilmatsalu jõkke ja Sulaoja ojja jõudes mõjutada
veekogu ja seeläbi vee-elustiku seisundit, mistõttu on soovitatav rakendada ehitusjärgselt leevendusmeetmeid
nii väetiste kasutamisel kui ka niisutussüsteemi projekteerimisel.
Pinnavette sattunud toitained võivad põhjustada veekogu eutrofeerumist, mille tulemusena kasvab veekogu
ökosüsteemi bioproduktiivsus ja sini-rohevetikate vohamine suveperioodil. Rikkalik vee- ja kaldataimestik ning
põhjasetetest vabanev fosfor võivad muuta veekogu inimestele ja kaladele vähesobivaks või koguni
kasutamiskõlbmatuks. Paljudele kalaliikidele muutub veekogu elamiskõlbmatuks talvise ja/või hilissuvise
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 119 / 247
hapnikupuuduse tõttu, samuti mõjub veekogu põhjas olev paks mudakiht ja tihe kaldataimestik inimestele
väheatraktiivselt (Mugra jt, 2003).
Taimekaitsevahendeid kasutatakse kahjulike organismide, kahjurite ja haiguste vastu võitlemiseks, taimede
eluprotsessi mõjutamiseks, taimsete saaduste säilitamiseks, samuti ebasoovitavate taimede või taimeosade
hävitamiseks või kasvu takistamiseks (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2018). Taimekaitsevahendite
kasutamine võib avaldada survet keskkonnale, ohustades maapinna ja pinnavee kvaliteeti, mulla kvaliteeti,
bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme, samuti inimeste tervist toidus sisalduvate jääkide kaudu.
Taimekaitsevahendid mõjutavad taimi ja loomi ning võivad põhjustada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist
(Geiger jt, 2010). Taimedele pritsitud taimekaitsevahendid võivad sattuda pinnasesse ja vette ning avaldada
mõju vee-elustikule, toiduahelate toimimisele ja veekvaliteedile (Larson jt. 1997).
Golfiväljakul väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisel tuleb järgida õigusaktides sätestatud nõudeid.
Veeseadus:
• Keemilise taimekaitsevahendi kasutamiseks veekaitsevööndis on vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse
registreering (VeeS § 119 p 4, § 196 lg 1 p 12).
• Põhjavee saastumise vältimiseks on väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine
sanitaarkaitsealal ja hooldusalal keelatud (VeeS § 151 lg 1 ja 2; § 154 lg 5 p 1).
• Täiendavalt on väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
sätestatud veeseaduse § 158:
- Väetise laotamine lennukilt on keelatud.
- Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle
ujutatud või veega küllastunud.
- Lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini.
Keskkonnaministri 03.10.2019 määrusega nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee
kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ on kehtestatud väetise
kasutamise ja hoidmise nõuded ning nende nõuete täitmise hindamise meetodid eesmärgiga kaitsta põhja- ja
pinnavett.
Taimekaitseseadusega (vastu võetud 21.04.2004) on reguleeritud taimetervise kaitse, taimekaitsevahendite
turule laskmine, turustamine ja kasutamine ning taimekaitseseadmete kasutamine.
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna
emeriitprofessor Rein Viiralt on oma ekspertarvamuses Pärnu Beach & Golf Resort golfiväljakul väetiste ja teiste
agrokemikaalide kasutamise tingimuste ja kava kohta andnud golfiväljaku hooldamiseks allpool toodud
nõuanded.
Keskkonnamõju vähendab eeldatavalt ala kasutamise käigus kujunev tihe ja ühtlane murutaimik, mis omastab
ühtlaselt kogu taimekasvuperioodi jooksul toitaineid, mille tulemusena on nende väljauhtumine (jõudmine
pinna- ja põhjavette) väike. Samuti on sel moel raskendatud umbrohtude ja taimehaiguste laialdane levik,
mistõttu herbitsiidide ja fungitsiidide vajadus ala kasutusel on vähene või puudub. Sellise murutaimiku saamise
tagab:
• õnnestunud rajamine – piisavalt viljakas ja mittehappeline muld (happesuse näitarv pHKCl 6-7),
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 120 / 247
• sobiv seemnesegu ja külvi agrotehnika;
• optimaalne väetamine;
• õige niiterežiim.
Selleks, et vältida golfiväljaku väetamisest tingitud võimaliku reostuse jõudmist pinna- ja põhjavette, tuleb välja
selgitada optimaalsed väetise kogused. Optimaalsed väetisnormid võiksid olla järgmised (sõltuvalt golfiväljaku
osast): N – kuni 180 kg/ha/hooaeg, P – kuni 40 kg/ha/hooaeg (60 kg/ha on palju), K – kuni 100 kg/ha/hooaeg
(vajalik muru normaalseks talvitumiseks ja sammaldumise ärahoidmiseks).
Soovitused muru hooldamiseks:
• Suve jooksul tuleks vähemalt kolmel korral kasutada murudele mõeldud sobiva koostisega (N:P:K =
1:0,2:0,55) kompleksväetisi. Viimasel väetamiskorral (augustis) tuleb kasutada väetist, kus lämmastikku (N)
on vähem (ca 5%). Põhiline toiteelementide väljauhtumine juurestatud mullakihist saab toimuda eeskätt
väljaspool aktiivset taimekasvu perioodi – varakevadel (aprillis) pärast lume sulamist ja hilissügisel
(oktoobris-novembris) pärast tugevaid vihmu.
• Oluline on niitmist õigesti teostada – korraga tohib eemaldada vaid 1/3 taime pikkusest (vastasel juhul
osa võrseid sureb ja muru hõreneb). Talvituva taimiku optimaalne pikkus on 3-5 cm, sest pikemas taimikus
võivad levida seenhaigused (eeskätt lumiseen).
• Kuna vihmutite poolt tekitatava vihma planeeritud intensiivsus on küllaltki suur (enamasti 0,6 mm/min,
mis on „tugev vihm“), tuleb vihmutamisel jälgida, et ei tekiks vihmutusvee voolamist mullapinnal kalde
suunas, mis viib kaasa mullaosi ja toitaineid (eriti pärast väetiste andmist) (Viiralt, 2009).
Planeeringualal kasutada soovitatav väetamise süsteem
• Väetamisel tuleb standarditele vastava golfimuru saavutamiseks teha arvutused optimaalsete väetiste
koguste leidmiseks, et miinimumkoguste kasutamisel saavutada optimaalne toiteainete kasutus taimede
poolt ning vältida üleliigsete toiteainete sattumist veekeskkonda.
• Muru hooldamisel valida veekeskkonnale vähemohtlikud taimekaitsevahendid ja väetised.
• Golfiradade välisäärte taimestiku võiks moodustada mitteväetatavad murud (kõrge ja vähese niitmise
kordade arvuga) või teised rohttaimed.
• Mitte väetada raffi ja golfiradade äärsete puhveralade (20-30 m) taimestikku, et vähendada taimetoitainete
ja taimekaitsevahendite pinnavette jõudmise riski.
• Jätta golfiväljaku äärde puhveralad laiusega 20-30 m. Puhverala on täiendavaks garantiiks, et minimeerida
väetamisest tingitud võimalikku ohtu nii vihmavalingute kui ka liigkastmise korral Ilmatsalu jõe ääres
looduslikku seisundisse jäetavatele aladele.
• Sobiva väetamistehnoloogia rakendamine. Golfiradade äärsetele puhveraladele on võimalik mõningase
väetiskontsentratsiooniga sademevee sattumine murude ebaõige väetamistehnoloogia rakendamisel
(suured väetise kogused, vähelahustuvate väetiste kasutamine, vihmavalingute aegne väetamine, seire
tulemuste eiramine) või raffiala ekslikul väetamisel. Kontsentratsiooni suurus oleneb golfiraja muru
väetamisest. Kui vihmahoo tulekuks on muru väetamiseks kasutatud väetis täielikult mulda lahustunud
(seotud), siis golfirajalt tiikidesse valguv liigne sadevesi ei ole saastunud väetistest.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 121 / 247
• Kavandada väetatavad murupinnad nii, et sademete ja kastmisvesi valguksid golfirajal olevatesse
tiikidesse, mitte golfiraja nõlvadelt raffile ja puhveraladele.
• Golfirajad tuleb rajada selliselt, et sellega ei kaasne ei pinnavee taseme ega pinnase vee läbilaskevõime
muutusi.
Väetise ja taimekaitsevahendite pinnavette jõudmist, samuti erosiooniriski aitab vältida puu- ja põõsarinde
säilitamine veekogude veekaitsevööndis. Seda ala võiksid liikumiseks ja varjumiseks kasutada ka väiksemad
loomad ja inimeste kohalolu vähempelgavad linnuliigid.
Nõuetekohase muru kasvatamiseks on vajalik golfiväljakutel tagada kasvupinnase optimaalne niiskusesisaldus,
seega tuleb vastavalt vajadusele alasid niisutada või kuivendada. Kastmisvee allikana saab kasutada golfiala
veetakistusi (tiike). Kastmisvee vajadus on suurim eelkõige veevaesel perioodil, mis langeb üldjuhul südasuvele.
Põuase perioodi kastmisvajadus (mai-august) on ca 2,7 mm/ööpäevas. Kuna tiigid on osaliselt ka
põhjaveetoitelised, siis olenemata sellest, kas Ilmatsalu jõest tiikidesse vett juurde juhitakse või mitte, peaks
tiikide veemaht kastmisperioodil vajaliku veevajaduse rahuldama. Põhjaveetaseme miinimum ja seega tiikide
põhjaveetoide langeb suve lõppu/sügise algusesse, kuid selleks ajaks on kastmisvee vajadus juba oluliselt
vähenenud. Juhul, kui sellest ei piisa, saab kastmisvee vajaduse rahuldada tulevikus puurkaevude rajamisega.
Esialgu aga kastmisvee tarbeks puurkaevu(sid) ei kavandata. Kastmise eesmärgil vee pumpamist Ilmatsalu jõest
ette ei nähta, tiikidesse juhitakse jõevesi Ilmatsalu paisjärvest isevoolselt praeguse Ilmatsalu kalakasvatus 1
veehaarde kaudu.
Golfialale tuleb projekteerimisel ette näha drenaažisüsteem, mis koguks liigse sademe- ja kastmisvee koos
taimede poolt omastamata toitainetega (väetisejäägid) kokku ning suunata vesi taaskasutamiseks golfiala
tiikidesse. See aitaks vähendada pinnaveevõtu vajadust ning vähendaks võimalust toitainete sattumiseks
veekogudesse.
Kuna poldritammi rajamist ette ei nähta, jääb suurvee perioodil valdav osa golfiväljakust üleujutatavaks. Kuna
golfi saab mängida vaid kuivemal perioodil, siis sademete rohkel aastal võib see võimalikku golfiala
kasutamisperioodi tunduvalt vähendada. Eeltoodud põhjusel tuleb projekteerimisel lahendada vee
ärajuhtimine golfialalt suurvee perioodil. Soovitatav on olemasoleva poldritammi säilitamine. Eelistada vee
ärajuhtimist isevoolsena, vajadusel näha ette pumpla rajamine liigvee juhtimiseks Ilmatsalu jõkke või Sulaojja.
Pumpla kavandamisel tuleb veenduda, et suubla suudab lisanduva vooluhulga vastu võtta.
Kobras OÜ küsis Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise käigus
Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohta Sulaoja kui maaparandussüsteemi eesvoolu ja sellega piirneva ala
kasutamiseks detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste elluviimiseks. Põllumajandus- ja Toiduamet oli
seisukohal, et Sulaoja mõlemad kaldad tuleb hoida avatuna ning võimaldada ligipääs eesvoolu hooldamiseks
ja uuendamiseks (PTA 30.06.2022 kiri nr 6.2-2/30017, vt lisa 11). Samasisulise tingimuse esitas Põllumajandus-
ja Toiduamet ka Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmiga
tutvumisel 30.11.2023 kirjaga nr 6.2-6/9541-1 (lisa 1 koosseisus olev lisa 1).
Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimisel ei rajata takistusi maaparandussüsteemide
hooldamiseks.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 122 / 247
Leevendusmeetmed
• Vältimaks vooluveekogude veekvaliteedi mõjutamist, ei tohi golfiala veetakistuste rajamise perioodil
tekitada veevahetust rajatavate veetakistuste ning Sulaoja ja Ilmatsalu jõe vahel.
• Tagamaks vee isevoolne läbivool läbi golfiala veetakistuste, on golfialal tiikide veetasemeks soovitatav
kavandada 33,5 m abs, mis on tavaolukorras Ilmatsalu jõe veetasemest kõrgem.
• Üle Sulaoja ja Ilmatsalu jõe kavandatavad sillad ning tehnovõrgud ja -rajatised tuleb rajada madala
veeseisuga vältimaks kalda olulist kahjustamist tööde käigus ning võimalikku erosiooni.
• Vältimaks pinnase kahjustamist ja võimalikku kalda erosiooni, tuleb veekaitsevööndis tööde teostamisel
kasutada võimalikult kergeid masinaid.
• Golfiala rajamisel tuleb säilitada ja luua võimalikult suuri looduslähedasi alasid, mis jäävad
inimtegevusest võimalikult puutumata. Sellised alad võivad olla näiteks metsatukad (Angervaksa
kinnistul, Sulaoja paremkaldal), mitteregulaarselt niidetavad alad, roostikud, veekogud/tiiktakistused
jne, mis vähendavad võimalikku mõju veekogudele (omavad puhverdavat mõju). Pinnavee veekvaliteeti
aitab säilitada ka veekogu kaldale puhvrina jäetav hooldamata ala ja puittaimestik. Taimestik seob
toitaineid, mis vähendab golfialal kasutatavate väetiste ja kemikaalide veekogudesse sattumise
võimalust.
• Ehituse ajal ja ehitusjärgselt golfiala murupinna tugevdamiseks kasutatavate väetiste doseeritavad
kogused tuleb hoida kontrolli all, vältides nende kasutamist määral, millest tulenevalt taimede poolt
omastamata osa võib sattuda veekogudesse. Veekogude veekaitsevööndis ei ole väetiste kasutamine
lubatud (VeeS § 119 p 3).
• Vertikaalplaneerimisel tuleb golfiradade kalded kujundada selliselt, et kemikaalide sattumise
tõenäosus Ilmatsalu jõkke ja Sulaoja ojja oleks minimaalne.
• Golfiala kasutamisperioodi pikendamiseks aasta lõikes, tuleb projekteerimisel lahendada vee
ärajuhtimine golfialalt suurvee perioodil. Soovitatav on olemasoleva poldritammi säilitamine. Eelistada
vee ärajuhtimist isevoolsena, vajadusel näha ette pumpla rajamine liigvee juhtimiseks Ilmatsalu jõkke
või Sulaojja. Pumpla kavandamisel tuleb veenduda, et suubla suudab lisanduva vooluhulga vastu võtta.
• Golfiradade niiskusrežiimi reguleerimiseks rajada integreeritud drenaaži- ja niisutussüsteem, kus üleliigne
vesi kogutakse drenaaži abil kokku vastavatesse reservuaaridesse või veekogudesse (tiikidesse) ja
niisutamise vajaduse tekkimisel korduvkasutatakse. Sellise süsteemi kasutamine võimaldab vähendada
niisutamiseks kasutatava pinnavee koguseid, hoiab väetised ja taimekaitsevahendid ringluses ning aitab
vältida läheduses asuvate veekogude reostumist. Lubatud on ka mõne teise samaväärse või efektiivsema
lahenduse kasutamine.
• Veekogude ja nende kallaste prahistamise vältimiseks tuleb planeeringualal suurema käidavusega
kohtades kavandada piisavas koguses avalikult kasutatavate prügikastide olemasolu.
• Golfiväljakul võib kasutada ainult neid taimekaitsevahendeid, mis on Euroopa Liidus või Eestis
registreeritud ja millele on ametlik luba kasutamiseks vastavalt kehtivatele ohutusstandarditele.
Ebaseaduslikud või registreerimata tooted ei ole lubatud.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 123 / 247
• Taimekaitsevahendeid tuleb kasutada vastavalt tootja juhistele ja vastavalt kehtestatud
ohutusnõuetele. Töötada välja konkreetsed reeglid, millises koguses ja millal võib
taimekaitsevahendeid kasutada. Väikeste annuste ja optimaalsete ajastuste valimine ai tab vähendada
keskkonnamõjusid.
• Majandus- ja kutsetegevuses tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult vastava koolituse läbinud
professionaal, kes omab kehtivat taimekaitsetunnistust. Samuti peab taimekaitsetunnistust omama
avalikus kohas tõrjetööde teostaja. Golfiväljakul töötavad spetsialistid peaksid olema teadlikud
taimekaitsevahendite õigetest kasutusviisidest ja õigeaegsest rakendamisest. Informatsiooni koolituste
läbiviimise kohta leiab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt:
https://pta.agri.ee/taimekaitsekoolitused.
• Taimekaitsevahendit kasutada vaid tuulevaiksetes oludes, et vähendada kemikaalide kandumist
sihtkohast kaugemale.
• Võtta regulaarselt pinnasest proovid, et hinnata väetamise vajalikkust ning vältida üleväetamist.
• Pidada hoolduspäevikut, milles dokumenteeritakse kõik väetise ja taimekaitsevahendite kasutuskorrad
(panna kirja läbiviija andmed, aeg, kasutuskohad, vahendite nimetus, kogused ja muu asjakohane
informatsioon).
Järeldus
Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiisjoonise alusel kavandatakse Ilmatsalu jõe kaldale, väljapoole
veekaitsevööndit golfirajad, mis osaliselt ulatuvad ehituskeeluvööndisse. Sulaoja ehituskeeluvööndisse ja
suures osas piiranguvööndisse golfiradasid ei kavandata. Golfiradade ühendamiseks kavandatakse üle
Ilmatsalu jõe ja Sulaoja sillad, mis kinnitatakse kaldale. Sildadeni viivate radade asukohas pinnas
kõvendatakse. Nimetatud radade tarbeks on vaja osa puid Angervaksa kinnistult eemaldada, kuid valdav
osa metsast kalda kaitse vööndites säilib. Angervaksa kinnistule golfiradade rajamisel muudetakse kinnistu
veerežiimi, rabastumise areng peatatakse ning suure tõenäosusega areneb ala siirdesooks. Tegemist on
lokaalse muutusega, millega Sulaoja veerežiimi muutust eeldatavalt ei kaasne. Kuna Sulaoja kalda kaitse
vööndites säilitatakse mets ning metsavälisel alal valdavalt senine maakasutus, siis olulist ebasoodsat mõju
planeeringu elluviimisel Sulaojale eeldavalt ei kaasne. Golfiväljaku rajamisel Ilmatsalu jõe veerežiimi ei
muudeta ning takistusi veekogusse ei rajata. Kaldaäärsete ehitustööde (sildade, tehnovõrkude ja -rajatiste
rajamisel) teostamise perioodil võib muutuda Ilmatsalu jõe ja Sulaoja veekvaliteet, kuid häiringu mõju on
ajutine ja pöörduv. Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndisse golfiradade ehitamise ajal mõjutatakse veekogu
kaldaala, kuid mitte veekogu veerežiimi.
Golfikeskuse rajamisest ja ala kasutusest tingitud väetamise- ja taimekaitsevahendite kasutamise vajadus
mõjutab eeldatavalt pinnaveekogude seisundit juhul, kui selleks ei rakendata leevendusmeetmeid.
Projekteerimisel on olulise tähtsusega niisutussüsteemi lahendamine selliselt, et oleks tagatud veekogude
veekvaliteedi säilimine.
Leevendusmeetmete rakendamisel olulist ebasoodsat mõju Ilmatsalu jõe ja Sulaoja veerežiimile ning
seisundile eeldatavalt ei kaasne.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 124 / 247
6.6.3. Mõju Emajõele
Ehitusaegne mõju
Ilmatsalu jõe kaldajoone muutmisel ning planeeringuala piiridesse jääval lõigul Ilmatsalu jõe puhastamisel
mudast ja settest võib tööde käigus tekkiv heljum kanduda allavoolu, sattudes mingil määral ka Emajõkke.
Veeomaduste muutus võib sellisel juhul avaldada mõju ka Emajõe kalastikule. Mõju vältimiseks tuleb
ehitustööde teostamise perioodil planeeringuala loodenurka Ilmatsalu jõkke paigutada geotekstiilist
filterkangas, mis heljumi edasikandumise tõkestab. Ilmatsalu jõe puhastamise järel väheneb võimalik
mudakanne Emajõkke, millest tulenevalt on Ilmatsalu jõest setete eemaldamisel Emajõele vähene positiivne
mõju (eeldusel, et puhastustööde ajal kasutatakse sette edasikandumise vältimiseks filterkangast).
Ilmatsalu jõe puhastustöödel, samuti väikesadama rajamisel ning jõe kaldaala planeerimisel võib kaasneda
veekogu reostusoht juhul, kui ei kasutata tehniliselt korras olevaid masinaid. Veekogus tehtavate tööde käigus
tekkiv heljum, samuti tehniliselt mittekorras masinatest tekkida võiv reostus võib jõuda ka Emajõkke, mõjutades
vee kvaliteeti ning seega vee-elukeskkonda. Tehniliselt korras masinate ja tehnika kasutamisel on reostuse
tekkimine vähetõenäoline. Veekvaliteedi võimalik muutus on ehitusaegne ja Emajõe suurt vooluhulka
arvestades kiiresti ajas taanduv.
Ehitusjärgne mõju
Sulaojast ja Ilmatsalu jõest tulenev veehulk võib mõnevõrra suureneda valdavalt kevadperioodil, kuid see ei ole
tingitud golfiväljaku rajamisest, vaid toimub ka praegu sel viisil. Eeldatavalt toimivad Sulaoja ja Ilmatsalu jõe
kaldaalade looduskooslused puhvrina ning golfialadelt pärinevaid väetiste ja taimekaitsevahendite jääke ei satu
Emajõkke sellisel määral, mis mõjutaks veekvaliteeti või kalastiku soodsat seisundit.
Leevendusmeetmed
• Tööde läbiviimisel planeeringualale jäävates pinnaveekogudes tuleb kasutada ainult tehniliselt
töökorras masinaid. Reostuse tekkimisel tuleb see viivitamatult likvideerida või korraldada selle
likvideerimine.
• Tekkiva heljumi leviku tõkestamiseks tuleb tööde tegemisel vees kasutada selleks ettenähtud
kaitseekraani, mis välistab heljumi edasikandumise Emajõkke. Kaitseekraan paigutada Ilmatsalu jõkke
planeeringuala loodepiiril, et heljum planeeringualast kaugemale ei kanduks. Veekogu ökoloogilise
seisundi säilitamiseks või parandamiseks ja tööde negatiivse mõju välistamiseks tuleb rakendada
parimaid võimalikke tehnoloogilisi lahendusi.
• Golfialade kasutamisel tuleb jälgida alale lisatavate väetiste ja taimekaitsevahendite koguseid ning
vältida nende liigset kasutamist, eelistades looduslikke vahendeid.
Järeldus
Üldplaneeringu rakendumisel ja kavandatava golfiväljaku rajamisel ei mõjutata eeldatavalt Emajõe
seisundit, veekvaliteeti ega veerežiimi. Mõju Emajõele on neutraalne, kui rakendatakse KSH-s toodud
leevendusmeetmeid.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 125 / 247
6.6.4. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud
Õiguslikud asjaolud
Vaatetorni puhkekohas Tellise tee 8 katastriüksusel on Keskkonnaameti 07.10.2021 otsusega nr 6-5/21/2035-
14 Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndit vähendatud üldplaneeringu kaardil piiritletud puhkekoha ulatuses 10
meetrini jõe kaldajoonest. Vaatetorni puhkekoht on avalikkusele suunatud ehitiste kompleks, mis teenindab
Linnutee matkaraja külastajaid. Puhkekohta on lubatud ehitada vaatetorn ja matkarada teenindavad väiksemad
rajatised nagu lauad-pingid, käimla, infostend jmt.
Ehituskeeluvööndit vähendab kohalik omavalitsus Keskkonnaameti nõusolekul (LKS § 40 lg 3). Kalda
ehituskeeluvööndit võib vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist,
kõlvikute ja kinnisasjade piiridest), olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (LKS
§ 40 lg 1), mille kirjeldused on toodud peatükis 4. Ehituskeeluvööndi vähendamine jõustub kehtestatud
üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel (LKS § 40 lg 6).
Kalda kaitse eesmärk lähtuvalt LKS § 34 on:
- kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
- inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine,
- kalda eripära arvestava asustuse suunamine,
- seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud
Kavandatu elluviimiseks on vajalik Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndi vähendamine.
I. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks järgmiste objektide
osas:
1. Juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt teelt elamute hoonestusalani.
2. Maapinna tõstmine elamukruntidel.
3. Golfiala (väljakud ja rajad).
3.1. Golfiväljaku rajamine Ilmatsalu jõe paremkaldale.
3.2. Golfiväljaku rajamine Ilmatsalu jõe vasakkaldale.
II. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndi vähendamiseks järgmiste
objektide osas:
1. Golfiväljak, sh golfirada Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndis.
2. Juurdepääsutee Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndis.
III. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndi
vähendamiseks Spordimäe puhkeala (spordi- ja puhkerajatiste) rajamise eesmärgil.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 126 / 247
I. Ettepanekud Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks
1. Juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt teelt elamute hoonestusalani
Kavandatava tehisjärve ümber plaanitakse rajada avalikult kasutatav tee, millelt kulgevad individuaalsed
juurdepääsuteed kinnistute hoonestusalani. Kavandatavad juurdepääsuteed jäävad Ilmatsalu jõe
ehituskeeluvööndisse, väljaspoole veekaitsevööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse
üldplaneeringu eelnõus näidatud ulatuses.
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
EELISe kohaselt ei asu (seisuga 25.02.2026) alal kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitsealuse seene, sambliku või
taimeliigi leiukohta ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. Tellise tee 8 kinnistul on tegemist endise
kalakasvatusmajandi territooriumiga, kus looduskooslusi (ka veekogu kallastel paiknevaid kooslusi) on
varasemalt muudetud ala aktiivse kasutamise tulemusena. Kalakasvatusmajandi töötamise ajal on Ilmatsalu jõe
paremkallas olnud suures osas hooldatav ning pärast kalamajandi töö lakkamist on Ilmatsalu jõe kaldale
kasvanud peamiselt väheväärtuslik rohttaimestik ning osaliselt põõsastik (enamasti paju). Kavandatavate
juurdepääsuteede asukohas on osaliselt juba teostatud ja mingil määral veel teostamisel tiikide puhastustööd,
sellel alal looduskooslused puuduvad.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Ehitustööde teostamisel on oht Ilmatsalu jõe kalda kahjustamiseks, seda eelkõige raskete masinatega jõeäärsel
alal tegutsemisel, mis võib põhjustada kalda erosiooni. Ilmatsalu jõele võimaliku mõju vältimiseks tuleb
maksimaalselt vältida masinatega veekaitsevööndis viibimist, pinnasekahjustuste vältimiseks kasutada
vajadusel roomikutega masinaid. Juurdepääsuteede rajamiseks veekaitsevööndis viibimine siiski tõenäoliselt
vajalik ei ole. Võimalusel viia tööd ellu madalvee perioodil, kui maapind on kuivem. Valingvihmade korral
peatada ehitustööd.
Võimalik on pinnase ja pinnase kaudu veekeskkonna saastumine kütuse- või õlilekke tulemusel. Kasutades
tehniliselt töökorras masinaid, on saaste tekkimine vähetõenäoline. Avarii ning sellega kaasneva reostuse
tekkimise oht on minimaalne, kuid reostuse tekkimisel tuleb see viivitamatult likvideerida. Avaliku tee ja
Ilmatsalu jõe vahele jääb looduslik haljasala, mis toimib puhvrina liiklussageduse suurenemisega kaasneva
võimaliku mõju leevendamisel.
Tingimused inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramiseks:
• Pinnase saastumise vältimiseks kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, reostuse tekkimisel tuleb
reostunud pinnas viivitamatult eemaldada ning anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
• Maksimaalselt vältida masinatega veekaitsevööndis viibimist, pinnasekahjustuste vältimiseks kasutada
vajadusel roomikutega masinaid.
• Võimalusel viia tööd ellu madalvee perioodil, kui maapind on kuivem. Valingvihmade korral peatada
ehitustööd.
Kalda eripära arvestava asustuse suunamine
Juurdepääsuteed kavandatakse endiste kalakasvatustiikide territooriumile, kus varasemalt asustust ei ole olnud.
Üldplaneeringu eelnõuga tehakse ettepanek Ilmatsalu aleviku ja Tüki küla kompaktse asustuse laiendamiseks
planeeringualale, mis loob olemasoleva kompaktse asustusega alaga sidusa terviku. Kavandatavad
individuaalsed juurdepääsuteed võimaldavad juurdepääsu avalikult teelt elamuteni.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 127 / 247
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
Veeseaduse § 24 lg 2 punkti 7 kohaselt ei ole avalikult kasutatav veekogu osa, kus tegeletakse vesiviljelusega.
See tähendab seda, et jõel puudub praegusel ajal kallasrada, mis oleks kõikidele soovijatele igal ajahetkel vabalt
kasutatav. Kavandatu elluviimisel (kalakasvatuse tegevuse lõppemisel) muutub jõgi planeeringuala läbivas
lõigus avalikult kasutatavaks ning jõe äärde moodustatakse kallasrada. Elamuteni viivate juurdepääsuteede
rajamine ei takista jõe äärde jääva kallasraja avalikku kasutamist, kuna juurdepääsuteed rajatakse väljaspoole
kallasrada ja väljaspoole veekaitsevööndit. Praktikas tagatakse liikumine piki jõe äärt jõe kaldale kavandatud
avalikult kasutatava sõidutee ja selle äärde kavandatud jalg- ja jalgrattateega.
Taimestik, reljeef, kõlvikute ja kinnisasjade piirid, olemasolevad teed ja tehnovõrgud ning väljakujunenud
asustus
Juurdepääsuteed suunduvad rajatavalt avalikult kasutatavalt teelt elamute hoonestusaladeni.
Juurdepääsuteede rajamine on vältimatu, et võimaldada inimestele ligipääsu rajatavate hooneteni.
Kavandatavate juurdepääsuteede alal teostatakse sette eemaldustöid, mistõttu taimestikku valdavas osas
säilinud ei ole. Alal on tehismaastik ning reljeefi on muudetud juba kalakasvatustiikide rajamisel. Kõlvikuliselt
on tegemist valdavas osas muu maaga. Minu Kataster kaardirakenduse kohaselt on alal vähesel määral
looduslikku rohumaad ja metsamaad, mille hulka on arvatud sette ümberpaigutamise järgselt kasvanud
rohttaimestik ja võsa. Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahendusega kavandatu elluviimisel ala
krunditakse ning juurdepääsuteed arvatakse kruntimise tulemusel osaliselt moodustavate elamukinnistute
koosseisu.
Eelnevast tulenevalt ei mõjuta juurdepääsuteede rajamine oluliselt veekogu kalda kaitsevööndite kaitse-
eesmärkide täitmist. Juurdepääsuteede rajamine on kavandatavate elamuteni pääsemiseks vältimatu.
2. Maapinna tõstmine elamukruntidel
Seoses asjaoluga, et planeeringuala asub Emajõe kalda üleujutusohuga alal (planeeringualal on 1%
ületustõenäosuse korral üleujutuse veetase 34,7 m abs, suures osas on maapind sellest madalamal), on Emajõe
üleujutustest põhjustatud võimalike kahjulike tagajärgede vältimiseks elamupiirkonna rajamiseks vajalik
maapinda tõsta, sh osaliselt Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndisse jääval alal. Ehitusseadustiku (edaspidi ka EhS)
kohaselt on ehitamine muuhulgas ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline
püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega (EhS § 4 lg 1). Seega kuulub maapinna
tõstmine ehitustegevuse alla ning selle läbiviimise võimaldamiseks on vajalik Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi
vähendamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse üldplaneeringu eelnõus näidatud ulatuses.
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
EELISe kohaselt ei asu (seisuga 25.02.2026) alal kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitsealuse seene, sambliku või
taimeliigi leiukohta ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. Tellise tee 8 kinnistul on tegemist endise
kalakasvatusmajandi territooriumiga, kus looduskooslusi (ka veekogu kallastel paiknevaid kooslusi) on
varasemalt muudetud ala aktiivse kasutamise tulemusena. Kalakasvatusmajandi töötamise ajal on Ilmatsalu jõe
paremkallas olnud suures osas hooldatav ning pärast kalamajandi töö lakkamist on Ilmatsalu jõe kaldale
kasvanud peamiselt põõsastik (suurem osa paju), seda küll valdavalt veekaitsevööndis. Endiste suurte
kalakasvatustiikide alal, sh kavandatavate pinnasetööde asukohas, on aastast 2022. teostatud sette
eemaldustöid, mistõttu looduslik taimestik ja kogu elurikkus on sellel alal hävinud.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 128 / 247
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Pinnasetöid on plaanis teha kavandatavast avalikult kasutatavast teest ida poole jääval alal. Kalakasvatustiigid
on alal juba aastakümneid olnud, mistõttu on ala juba praegu inimeste poolt tugevasti mõjutatud. Ehitustööde
teostamisel on oht masinatega Ilmatsalu jõe kaldal pinnase kahjustamiseks. Selle vältimiseks tuleb esmalt
kavandada avaliku tee rajamine ning edaspidi vältida tee ja Ilmatsalu jõe vahele jääval alal masinatega liikumist.
Ehitustöödega kaasnev võimalik mõju on ajutine ning lakkab pärast tööde teostamist. Ühtlase murukatte
rajamisel hoiavad taimestiku juured pinnast kinni ning võimalus pinnaseosakeste vette sattumiseks väheneb.
Lisaks toimib avaliku tee ja Ilmatsalu jõe vahele planeeritav haljasala puhvrina ning olulist ebasoodsat mõju
Ilmatsalu jõele ega selle kaldavöönditele eeldatavalt ei kaasne.
Võimalik on pinnase ja pinnase kaudu veekeskkonna saastumine kütuse- või õlilekke tulemusel. Kasutades
tehniliselt korras olevaid masinaid, on saaste tekkimine vähetõenäoline. Avarii ning sellega kaasneva reostuse
tekkimise oht on minimaalne, kuid reostuse tekkimisel tuleb see viivitamatult likvideerida.
Tingimused inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramiseks:
• Pinnase saastumise vältimiseks kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, reostuse tekkimisel tuleb
reostunud pinnas viivitamatult eemaldada ning anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
• Ilmatsalu jõele võimaliku mõju vältimiseks tuleb maksimaalselt vältida masinatega veekaitsevööndis
viibimist, pinnasekahjustuste vältimiseks kasutada vajadusel roomikutega masinaid.
• Võimalusel viia tööd ellu madalvee perioodil, kui maapind on kuivem. Valingvihmade korral peatada
ehitustööd.
Kalda eripära arvestava asustuse suunamine
Pinnasetöid kavandatakse endiste kalakasvatustiikide territooriumil, kus varasemalt asustust ei ole olnud.
Üldplaneeringu eelnõuga tehakse ettepanek Ilmatsalu aleviku ja Tüki küla kompaktse asustuse laiendamiseks
planeeringualale, mis loob olemasoleva kompaktse asustusega alaga sidusa terviku.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
Veeseaduse § 24 lg 2 punkti 7 kohaselt ei ole avalikult kasutatav veekogu osa, kus tegeletakse vesiviljelusega.
See tähendab seda, et jõel puudub praegusel ajal kallasrada, mis oleks kõikidele soovijatele igal ajahetkel vabalt
kasutatav. Kavandatu elluviimisel (kalakasvatuse tegevuse lõppemisel) muutub jõgi planeeringuala läbivas
lõigus avalikult kasutatavaks ning jõe äärde moodustatakse kallasrada. Pinnase tõstmine kavandataval
elamualal ei takista jõe äärde jääva kallasraja avalikku kasutamist, kuna elamuala jääb väljaspoole kallasrada ja
veekaitsevööndit. Praktikas tagatakse liikumine piki jõe äärt mööda jõe kaldale kavandatud avalikult
kasutatavat sõiduteed ja selle äärde kavandatud jalg- ja jalgrattateed.
Taimestik, reljeef, kõlvikute ja kinnisasjade piirid, olemasolevad teed ja tehnovõrgud ning väljakujunenud
asustus
Pinnase tõstmist kavandatakse avalikust teest ida pool, kus varasemalt asusid kalakasvatustiigid ning kus
teostatakse sette eemaldustöid, mistõttu taimestikku valdavas osas säilinud ei ole. Alal on tehismaastik ning
reljeefi on muudetud juba kalakasvatustiikide rajamisel. Kõlvikuliselt on tegemist valdavas osas muu maaga.
Minu Kataster kaardirakenduse kohaselt on alal vähesel määral looduslikku rohumaad ja metsamaad, mille
hulka on arvatud sette ümberpaigutamise järgselt kasvanud rohttaimestik ja võsa. Üldplaneeringu eelnõu ja
täpsustatud eskiislahendusega kavandatu elluviimisel ala krunditakse.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 129 / 247
Eelnevast tulenevalt ei mõjuta pinnasetööd oluliselt veekogu kalda kaitsevööndite kaitse eesmärkide täitmist.
Maapinda tõstetakse ning reljeef muudetakse ühtlasemaks, kuid arvestades, et ala algset reljeefi on juba
kalakasvatustiikide rajamisel muudetud ning tegemist on tasase alaga, kus maapinna kõrguse erinevused on
juba praegu väikesed (absoluutkõrgused alal valdavalt 32,5-33,5 m), ei ole tegemist olulise muutusega.
3. Golfiväljaku rajamine
Täpsustatud eskiisjoonisel kujutatud golfiala eskiislahenduse koostanud arhitektile anti ette alad, sh veekogude
ehituskeeluvööndite piirid, kuhu ehitustegevuse kavandamist tuleb vältida. Arhitektilt saadud informatsiooni
kohaselt ei ole täismõõtmetes golfiväljakut kõiki kitsendusi järgides sellele alale võimalik rajada. Täpsustatud
eskiisjoonisel toodud lahendus on hetkel teadaolevalt parim lahendus, kuid osad golfirajad tuleb siiski osaliselt
Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndisse kavandada. Täpsustatud eskiisjoonisel on kujutatud
golfialale kavandatavate ehitiste/rajatiste võimalikku asukohta, mida täpsustatakse edasistes etappides. Kuna
golfiväljaku rajatiste asukoht võib edaspidi muutuda, siis ei esitata konkreetseid asukohti, kus
ehituskeeluvööndit on vajalik vähendada, vaid taotletakse Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi vähendamist
planeeringualale jäävas lõigus. Üldplaneeringu eelnõus on määratud tingimused (täisehituse protsent), mis
tagavad, et ehituskeeluvööndis ehitamine oleks minimaalne.
Kuna golfikeskus koos radade, väljakute ja tiikidega moodustab terviku (rajatis), siis on nende ehitamiseks
Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndisse vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine üldplaneeringu eelnõus näidatud
ulatuses.
3.1. Golfiväljaku rajamine Ilmatsalu jõe paremkaldale
Üldplaneeringu eelnõu kohaselt taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist Ilmatsalu jõe paremkaldal,
üldplaneeringu joonisel näidatavas lõigus, 15 m kaugusele Ilmatsalu jõe veepiirist. Üldplaneeringu eelnõus
sätestatud tingimuse kohaselt on lubatud täisehituse protsent alal kuni 40% (olemasoleva ehituskeeluvööndi
ja taotletava ehituskeeluvööndi paiknemise vahelisel alal). Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik
golfirajatiste (golfirajad) rajamiseks.
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
Suurel osal maa-alal, kus ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse, on asunud varasemalt kalakasvatustiigid
ja nende teenindamiseks rajatud tee, looduslikku taimestikku on alal vähe. EELISe kohaselt ei asu (seisuga
25.02.2026) alal kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitsealuse seene, sambliku või taimeliigi leiukohta ega
kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. Golfi kinnistul on tegemist endise kalakasvatusmajandi
territooriumiga, kus looduskooslusi (ka veekogu kallastel paiknevaid kooslusi) on varasemalt muudetud ala
aktiivse kasutamise tulemusena. Kalakasvatusmajandi töötamise ajal on Ilmatsalu jõe paremkallas olnud suures
osas hooldatav ning pärast kalamajandi töö lakkamist on jõe kaldale kasvanud peamiselt rohttaimestik, kuid
leidub ka põõsastikku (suuremalt jaolt pajuvõsa) ning üksikuid puid.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Ehitustööde teostamisel on oht Ilmatsalu jõe kalda kahjustamiseks, seda eelkõige raskete masinatega jõeäärsel
alal tegutsemisel. Pinnase ja kaldaääre kahjustamist on võimalik õigeid töövõtteid kasutades ära hoida.
Ilmatsalu jõele võimaliku mõju vältimiseks tuleb maksimaalselt vältida masinatega veekaitsevööndis viibimist,
pinnasekahjustuste vältimiseks kasutada vajadusel roomikutega masinaid. Võimalusel viia tööd ellu madalvee
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 130 / 247
perioodil, kui maapind on kuivem. Valingvihmade korral peatada ehitustööd. Arvestades, et töid viiakse läbi
alates 15 m veepiirist, ei ole erosiooni tekkimine tõenäoline.
Võimalik on pinnase ja pinnase kaudu veekeskkonna saastumine ehitusmasinate kütuse- või õlilekke tulemusel.
Kasutades tehniliselt korras olevaid masinaid, on saaste tekkimine vähetõenäoline. Avarii ning sellega kaasneva
reostuse tekkimise oht on minimaalne, kuid reostuse tekkimisel tuleb see viivitamatult likvideerida. Lisaks
toimib jõe kaldale jäetav 15 m laiune puutumata jäetav haljasala puhvrina, mis püüab lahtised pinnaseosakesed
enne veekogusse jõudmist kinni.
Kasutusperioodil on inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju kaldaaladele ja veekogudele võimalik golfialade
toimimise tagamiseks vajaliku väetamise ja vee kasutusega seonduvalt. Mõju võib avalduda väetiste ja
taimekaitsevahenditega kokku puutunud taimestiku poolt tarbimata või omastamata (üleliigse) niisutusvee
ning sademevee sattumisel veekogusse. Keskkonnamõju vähendab eeldatavalt tihe ja ühtlane murutaimik, mis
omastab ühtlaselt kogu taimekasvuperioodi jooksul toitaineid ning mille tulemusena on taimekaitsevahendite
välja uhtumine väike. Sellega seoses on ka taimehaiguste laialdane levik vähene, mistõttu tuleb herbitsiide ja
fungitsiide vähem kasutada. Rajada golfialale niisutus- ja drenaažisüsteem, mis juhib taimede poolt
omastamata vee tagasi tiikidesse või mõni muu samaväärne või efektiivsem lahendus. See võimaldab vett
taaskasutada ning minimeerida taimestiku poolt omastamata jäänud toitainete jõudmist veekogusse.
Golfiväljakute drenaaži- ja niisutussüsteemi mõju veekeskkonnale sõltub konkreetsest projekteeritavast
lahendusest.
Golfialalt veekogusse täiendavate toitainete kandumise vältimiseks on oluline golfiala optimeeritud väetamine
ning minimaalsel vajalikul määral taimekaitsevahendite kasutamine.
Tingimused inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramiseks:
• Pinnase saastumise vältimiseks kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, reostuse tekkimisel tuleb
reostunud pinnas viivitamatult eemaldada ning anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
• Golfialade kasutamisel tuleb jälgida alale lisatavate väetiste ja taimekaitsevahendite koguseid ning
vältida nende liigset kasutamist, eelistades looduslikke vahendeid.
• Vertikaalplaneerimise käigus tuleb golfiradade kalded kavandada selliselt, et kemikaalide sattumise
tõenäosus veekogudesse oleks minimaalne, samas ei tohi kalda piirkonnas oluliselt maa-ala
väljakujunenud reljeefi muuta.
Ehitiste rajamisest ja nende perspektiivsest kasutusest tulenev inimmõju Ilmatsalu jõele ja selle kaldaalale on
ülalkirjeldatud tingimustega arvestamisel vähene.
Kalda eripära arvestava asustuse suunamine
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku objektiks olevad ehitised ei ole otseselt seotud asustuse
suunamisega.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
Veeseaduse § 24 lg 2 punkti 7 kohaselt ei ole avalikult kasutatav veekogu osa, kus tegeletakse vesiviljelusega.
See tähendab seda, et jõel puudub praegusel ajal kallasrada, mis oleks kõikidele soovijatele igal ajahetkel vabalt
kasutatav. Kavandatu elluviimisel (kalakasvatuse tegevuse lõppemisel) muutub jõgi planeeringuala läbivas
lõigus avalikult kasutatavaks ning jõe äärde moodustatakse kallasrada. Golfiväljaku rajamine ei takista inimeste
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 131 / 247
juurdepääsu kallasrajale, kuna golfiradasid ei planeerita kallasrajale ega veepiirini. Planeeringulahenduse
koostamisel on arvestatud inimeste vaba liikumise tagamisega Ilmatsalu jõe kaldal 4 meetri ulatuses.
Planeeringuala ei suleta ega piirata, Ilmatsalu jõe paremkaldale on ette nähtud haljasala 15 m ulatuses
veepiirist, mille kaudu on tagatud ka juurdepääs kallasrajale. Sildade rajamine ei takista inimeste liikumist
mööda kallasrada, vaid tagab hoopiski jõe erinevatele kallastele jäävate kallasradade ristkasutuse.
Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimisel tagatakse inimestele võimalus vabaks
liikumiseks Ilmatsalu jõe paremkaldal.
Taimestik, reljeef, kõlvikute ja kinnisasjade piirid, olemasolevad teed ja tehnovõrgud ning väljakujunenud
asustus
Ilmatsalu jõe paremkaldale kavandatakse golfirajatiste (golfiradade) ehitamist. Alal asusid varasemalt
kalakasvatustiigid ning käesoleval ajal teostatakse seal sette eemaldustöid, mistõttu alal taimestikku valdavas
osas säilinud ei ole. Alal on tehismaastik ning reljeefi on muudetud juba kalakasvatustiikide rajamisel.
Kõlvikuliselt on tegemist valdavas osas muu maaga. Minu Kataster kaardirakenduse kohaselt on alal vähesel
määral looduslikku rohumaad (rohttaimestik ja vähesel määral pajuvõsa). Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud
eskiislahendusega kavandatu elluviimisel Golfi kinnistu piirid veidi muutuvad ning Ilmatsalu jõeäärne haljasala
arvatakse 10 m ulatuses kinnistu piiridest välja.
Eelnevast tulenevalt ei mõjuta golfikompleksi rajamine veekogu kalda kaitsevööndite kaitse eesmärkide
täitmist ega taimestikku. Maapinda tõstetakse golfiradade alusel maal, millega ühtlasi muudetakse maapinna
reljeefi veidi künklikumaks, kuid arvestades, et reljeefi on juba kalakasvatustiikide rajamisel muudetud, ei ole
tegemist olulise muutusega. Golfiradade rajamisel on pinnasetööde teostamine ja radade aluse maa tõstmine
vältimatu, et säilitada golfiradade muru kvaliteet suurvee esinemise korral. Täismõõtmetes golfiväljaku
rajamiseks on radade osaliselt ehituskeeluvööndisse kavandamine möödapääsmatu, kaldaäärse ala
täisehitamise vältimiseks seatakse üldplaneeringus maksimaalne lubatav täisehituse protsent. Planeeringu
elluviimisega ei takistata juurdepääsu Ilmatsalu jõe kaldaäärsele alale. Piirete ega muude takistuste rajamist
kallasrajale ei kavandata, seega on tagatud vaba liikumine piki jõeäärset ala.
3.2. Golfiväljaku rajamine Ilmatsalu jõe vasakkaldale
Ilmatsalu jõe vasakkaldal taotletakse golfiradade rajamiseks ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu
joonisel näidatavas lõigus, veepiirist arvates 30 meetrini. Üldplaneeringu eelnõu tingimuste kohaselt on
maksimaalne lubatud täisehituse protsent hetkel kehtiva ja taotletava ehituskeeluvööndi vähendamise asukoha
vahele jääval alal 20%.
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
EELISe kohaselt ei asu (seisuga 25.02.2026) alal kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitsealuse seene, sambliku või
taimeliigi leiukohta ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. Tegemist on endise kalakasvatusmajandi
territooriumiga, kus looduskooslusi (ka veekogu kallastel paiknevaid kooslusi) on varasemalt muudetud ala
aktiivse kasutamise tulemusena. Suurel osal ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku alal asuvad veest
tühjendamata kalakasvatustiigid, mis on tänaseks võsastunud (enamasti paju). Tegemist on tehismaastikuga,
kus looduslikke taimekooslusi ja elurikkust säilinud ei ole.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 132 / 247
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Kuna golfirajatisi kavandatakse Ilmatsalu jõe veepiirist alates 30 m kaugusele, siis ehitustööde teostamisega
kalda erosiooni eeldatavalt ei kaasne. Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiisjoonise alusel kavandatakse
jõest kuni matkarajani loodusliku taimestikuga haljasala, kus olemasolev taimestik tuleb säilitada. Alles jääv
puude ja põõsastikuga kaetud puhvervöönd takistab ehitustööde käigus lahtiste pinnaseosakeste, samuti
kütuse- või õlilekke tulemusel võimalike saasteainete Ilmatsalu jõkke sattumist.
Kasutusperioodil on inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju kaldaaladele ja veekogudele võimalik golfialade
toimimise tagamiseks vajaliku väetamise ja vee kasutusega seonduvalt. Mõju võib avalduda väetiste ja
taimekaitsevahenditega kokku puutunud taimestiku poolt tarbimata või omastamata (üleliigse) niisutusvee
ning sademevee sattumisel veekogusse. Keskkonnamõju vähendab eeldatavalt tihe ja ühtlane murutaimik, mis
omastab ühtlaselt kogu taimekasvuperioodi jooksul toitaineid ning mille tulemusena on taimekaitsevahendite
välja uhtumine väike. Sellega seoses on ka taimehaiguste laialdane levik vähene, mistõttu tuleb herbitsiide ja
fungitsiide vähem kasutada. Alale tuleks kavandada drenaažitorustik, mis juhib taimede poolt omastamata vee
tagasi golfiväljakule rajatavatesse tiikidesse. See võimaldab vett taaskasutada ning minimeerida taimestiku
poolt omastamata jäänud toitainete jõudmist veekogusse. Golfiväljakute drenaažitorustiku ja niisutussüsteemi
mõju veekeskkonnale sõltub konkreetsest projekteeritavast lahendusest.
Golfialalt veekogusse täiendavate toitainete kandumise vältimiseks on oluline golfiala optimeeritud väetamine
ning minimaalsel vajalikul määral taimekaitsevahendite kasutamine.
Tingimused inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramiseks:
• Golfialade kasutamisel tuleb jälgida alale lisatavate väetiste ja taimekaitsevahendite koguseid ning
vältida nende liigset kasutamist, eelistades looduslikke vahendeid.
• Vertikaalplaneerimise käigus tuleb golfiradade kalded kavandada selliselt, et kemikaalide sattumise
tõenäosus veekogudesse oleks minimaalne, samas ei tohi kalda piirkonnas oluliselt maa-ala
väljakujunenud reljeefi muuta.
• Valingvihmade korral tuleb ehitustööd peatada.
• Pinnase saastumise oht kütuse- või õlilekke tulemusel on marginaalne. Reostuse tekkimisel tuleb
saastunud pinnas viivitamatult eemaldada ning vastavat luba omavale jäätmekäitlejale üle anda.
Ehitiste rajamisest ja nende perspektiivsest kasutusest tulenev inimmõju Ilmatsalu jõele ja selle kaldaalale on
ülalkirjeldatud tingimustega arvestamisel vähene.
Kalda eripära arvestava asustuse suunamine
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku objektiks olevad ehitised ei ole otseselt seotud asustuse
suunamisega.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
Veeseaduse § 24 lg 2 punkti 7 kohaselt ei ole avalikult kasutatav veekogu osa, kus tegeletakse vesiviljelusega.
See tähendab seda, et jõel puudub praegusel ajal kallasrada, mis oleks kõikidele soovijatele igal ajahetkel vabalt
kasutatav. Kavandatu elluviimisel (kalakasvatuse tegevuse lõppemisel) muutub jõgi planeeringuala läbivas
lõigus avalikult kasutatavaks ning jõe äärde moodustatakse kallasrada. Planeeringulahenduse koostamisel on
arvestatud inimeste vaba liikumise tagamisega Ilmatsalu jõe kaldal. Praktikas tagatakse liikumine piki jõe äärt
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 133 / 247
jõe kaldale kavandatava avalikult kasutatava matkaraja ja sõiduteega, lisaks ei suleta planeeringuala füüsiliste
tõketega ega piirata juurdepääsu kallasrajale.
Eelnevast tulenevalt tagatakse üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimisel inimestele
vaba juurdepääs Ilmatsalu jõe vasakkaldale.
Taimestik, reljeef, kõlvikute ja kinnisasjade piirid, olemasolevad teed ja tehnovõrgud ning väljakujunenud
asustus
Suuremal osal alast asuvad tühjendamata kalakasvatustiigid, mis tänaseks on võsastunud (enamasti paju). Alal
on tehismaastik ning reljeefi on muudetud juba kalakasvatustiikide rajamisel. Kõlvikuliselt on tegemist valdavas
osas muu maaga. Minu Kataster kaardirakenduse kohaselt on alal vähesel määral looduslikku rohumaad
(rohttaimestik), kavandatava sadama akvatooriumi ja olemasoleva tee vahelisel alal ka vähesel määral
metsamaad (peamiselt pajuvõsa). Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahendusega kavandatu
elluviimisel Golfi kinnistu piirid veidi muutuvad ning Ilmatsalu jõeäärne haljasala, tee, parkla, matkarada ja
sadamaala arvatakse kinnistu koosseisust välja.
Eelnevast tulenevalt ei mõjuta golfiradade rajamine Ilmatsalu jõe kalda kaitsevööndite kaitse eesmärkide
täitmist. Maapinda tõstetakse golfiradade alusel maal mõnevõrra, millega ühtlasi muudetakse maapinna
reljeefi veidi künklikumaks, kuid arvestades, et ala looduslikku reljeefi on juba kalakasvatustiikide rajamisel
muudetud, ei ole tegemist olulise muutusega. Golfiradade rajamisel on pinnasetööde teostamine ja radade
aluse maa tõstmine vältimatu, et säilitada golfiradade muru kvaliteet suurvee esinemise korral. Täismõõtmetes
golfiväljaku rajamiseks on radade osaliselt ehituskeeluvööndisse kavandamine vajalik, kaldaäärse ala
täisehitamise vältimiseks seatakse üldplaneeringus maksimaalne lubatav täisehituse protsent.
II. Ettepanekud Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndi vähendamiseks
1. Golfiväljak, sh golfirada Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndis
Täpsustatud eskiisjoonisel kujutatud golfiala eskiislahenduse koostanud arhitektile anti ette alad, sh veekogude
ehituskeeluvööndite piirid, kuhu ehitustegevuse kavandamist tuleb vältida. Arhitektilt saadud informatsiooni
kohaselt ei ole täismõõtmetes golfiväljakut kõiki kitsendusi järgides sellele alale võimalik rajada. Täpsustatud
eskiisjoonisel toodud lahendus on hetkel teadaolevalt parim lahendus, kuid vähemalt üks golfirada tuleb siiski
Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndisse kavandada. Täpsustatud eskiisjoonisel on kujutatud golfialale
kavandatavate ehitiste/rajatiste võimalikku asukohta, mida täpsustatakse edasistes etappides. Kuna golfiväljaku
rajatiste asukoht võib edaspidi muutuda, taotletakse Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndi vähendamist
üldplaneeringu eskiisjoonisel toodud lõigus ning üldplaneeringus seatakse tingimused (täisehituse protsent),
mis tagavad, et ehituskeeluvööndis ehitamine oleks minimaalne.
Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse alusel jääb kavandatav golfiväljak, sh golfirada, Ilmatsalu
paisjärve ehituskeeluvööndisse, teisele poole avalikult kasutatavat Järve teed (tee nr 8310102). Ilmatsalu
paisjärve ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse üldplaneeringu eskiisjoonisel näidatud lõigus, veepiirist
arvates 15 meetrini. Üldplaneeringu eelnõu tingimuste kohaselt on maksimaalne lubatud täisehituse protsent
hetkel kehtiva ehituskeeluvööndi ja taotletava ehituskeeluvööndi vahele jääval alal 30%.
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
EELISe kohaselt ei asu (seisuga 25.02.2026) alal kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitsealuse seene, sambliku või
taimeliigi leiukohta ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. Tegemist on endise kalakasvatusmajandi
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 134 / 247
territooriumiga, kus looduskooslusi (ka veekogu kallastel paiknevaid kooslusi) on varasemalt muudetud ala
aktiivse kasutamise tulemusena. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletaval alal asuvad veest tühjendamata
kalakasvatustiigid, mis tänaseks on osaliselt kinni kasvanud. Samuti asub alal Tiigikalda, Koopa, Biopuhasti ja
Kapsamaa kinnistuid teenindav juurdepääsutee. Tegemist on tehismaastikuga, kus looduslikke taimekooslusi
säilinud ei ole. Tiikide ümbrus on hooldatud (niidetud).
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Kavandatava golfiala ja Ilmatsalu paisjärve vahele jääb avalikult kasutatav Järve tee. Maa-ameti maainfo
kaardirakenduse kõrgusinfo andmetel on Järve tee absoluutkõrgus 36,5 m. Tiikide puhastamise ja
ümberkujundamise järel jääb golfiala olemasolevast teest madalamale, tõstetakse vaid golfiradade alust
maapinda. Arvestades, et ehitustööd viiakse ellu teisel pool avalikult kasutatavat teed, mille muldvall toimib
tõkkena, ei kaasne ehitustöödega eeldatavalt Ilmatsalu paisjärve kalda erosiooni.
Võimalik on pinnase saastumine ehitusmasinate kütuse- või õlilekke tulemusel. Kasutades tehniliselt korras
olevaid masinaid, on saaste tekkimine vähetõenäoline. Avarii ning sellega kaasneva reostuse tekkimise oht on
minimaalne, kuid reostuse tekkimisel tuleb see viivitamatult likvideerida. Planeeringuala ja Ilmatsalu paisjärve
vaheline muldkeha toimib tõkkena ning saasteainete ja lahtiste pinnaseosakeste jõudmine planeeringualalt
Ilmatsalu paisjärve on välistatud. Muldvalli tõttu ei ole ohtu ka golfiala hooldamiseks kasutatavate väetiste ja
taimekaitsevahendite jõudmiseks Ilmatsalu paisjärve.
Golfiväljaku (golfiraja) rajamisest ja selle perspektiivsest kasutusest tulenev inimmõju Ilmatsalu paisjärvele ja
selle kaldaalale on marginaalne.
Kalda eripära arvestava asustuse suunamine
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku objektiks olevad ehitised ei ole otseselt seotud asustuse
suunamisega.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
Ilmatsalu paisjärv ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku
objektiks olevad ehitised järveäärse ala kasutamist ei mõjuta.
Taimestik, reljeef, kõlvikute ja kinnisasjade piirid, olemasolevad teed ja tehnovõrgud ning väljakujunenud
asustus
Alal asuvad tühjendamata kalakasvatustiigid, mis on hakanud kinni kasvama. Tiikide ääres kasvab rohttaimestik,
mida on niidetud. Alal on tehismaastik ning reljeefi on muudetud juba kalakasvatustiikide rajamisel.
Kõlvikuliselt on tegemist valdavas osas muu maaga, Minu Kataster kaardirakenduse kohaselt esineb alal ka
vähesel määral looduslikku rohumaad (rohttaimestik). Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahendusega
kavandatu elluviimisel Golfi kinnistu piirid veidi muutuvad (Ilmatsalu jõeäärne haljasala, matkarada ja tee koos
parklaga arvatakse kinnistu koosseisust välja), kuid seda mitte ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga
hõlmatud alal.
Eelnevast tulenevalt ei mõjuta golfikompleksi rajamine Ilmatsalu paisjärve kalda kaitsevööndite kaitse
eesmärkide täitmist. Maapinda tõstetakse mõnevõrra golfiradade alusel maal, millega ühtlasi muudetakse
maapinna reljeefi veidi künklikumaks, kuid arvestades, et ala looduslikku reljeefi on juba kalakasvatustiikide
rajamisel muudetud, ei ole tegemist olulise muutusega. Golfiradade rajamisel on pinnasetööde teostamine ja
radade aluse maa tõstmine vältimatu, et säilitada golfiradade muru kvaliteet suurvee esinemise korral.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 135 / 247
Täismõõtmetes golfiväljaku rajamiseks on radade osaliselt ehituskeeluvööndisse kavandamine vajalik,
kaldaäärse ala täisehitamise vältimiseks seatakse üldplaneeringus maksimaalne lubatav täisehituse protsent.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku objektiks olevad ehitised järveäärse ala kasutamist ei mõjuta.
2. Juurdepääsutee Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndis
Üldplaneering näeb ette juurdepääsutee rajamist Tiigikalda, Koopa, Biopuhasti ja Kapsamaa kinnistutele.
Planeeritava juurdepääsutee rajamiseks on vajalik vähendada Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndit. Uue
juurdepääsutee kavandamine on vajalik, kuna olemasoleva tee asemele kavandatakse golfiala ning olemasolev
tee likvideeritakse.
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
EELISe kohaselt ei asu (seisuga 25.02.2026) alal kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitsealuse seene, sambliku või
taimeliigi leiukohta ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. Tegemist on endise kalakasvatusmajandi
territooriumiga, kus looduskooslusi (ka veekogu kallastel paiknevaid kooslusi) on varasemalt muudetud ala
aktiivse kasutamise tulemusena. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga hõlmatud alal on tegemist
kalakasvatustiigi ääres paikneva maaga, mida on hooldatud (niidetud). Tegemist on tehismaastikuga, kus
looduslikke taimekooslusi säilinud ei ole.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Kavandatava juurdepääsutee ja Ilmatsalu paisjärve vahele jääb avalikult kasutatav Järve tee. Arvestades, et
ehitustööd viiakse ellu teisel pool avalikult kasutatavat teed, mille vall toimib tõkkena, ei kaasne ehitustöödega
eeldatavalt kalda erosiooni.
Võimalik on pinnase saastumine ehitusmasinate kütuse- või õlilekke tulemusel. Kasutades tehniliselt korras
olevaid masinaid, on saaste tekkimine vähetõenäoline. Avarii ning sellega kaasneva reostuse tekkimise oht on
minimaalne, kuid reostuse tekkimisel tuleb see viivitamatult likvideerida. Planeeringuala ja Ilmatsalu paisjärve
vaheline teevall toimib tõkkena ning saasteainete ja lahtiste pinnaseosakeste jõudmine planeeringualalt
Ilmatsalu paisjärve on välistatud.
Juurdepääsutee rajamisest ja selle perspektiivsest kasutusest tulenev inimmõju Ilmatsalu paisjärvele ja selle
kaldaalale on marginaalne.
Kalda eripära arvestava asustuse suunamine
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku objektiks olev ehitis ei ole otseselt seotud asustuse suunamisega,
tegemist on olemasoleva tee asemel uue juurdepääsutee rajamisega.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
Ilmatsalu paisjärv ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku
objektiks olev ehitis järveäärse ala kasutamist ei mõjuta.
Taimestik, reljeef, kõlvikute ja kinnisasjade piirid, olemasolevad teed ja tehnovõrgud ning väljakujunenud
asustus
Tegemist on kalakasvatustiigi äärse hooldatud (niidetud) rohttaimestiku alaga, kus leidub üksikuid puid.
Võimaluse korral säilitada tee rajamisel heas tervislikus seisundis ja haljastuse üldmulje seisukohast väärtuslikud
puud, lähtudes standardist “Puittaimed haljastuses EVS 939:2020”. Tee rajamisel maapinna tõstmine ega reljeefi
muutmine tõenäoliselt vajalik ei ole, kuna maapinna kõrgus alal on sama, mis olemasoleval teel ja ka Järve tee
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 136 / 247
8 kinnistu juurdepääsuteel. Kõlvikuliselt on tegemist muu maaga, kinnistute piire ehituskeeluvööndi
vähendamise ettepaneku objektiks oleva ehitise rajamisega ei muudeta.
Tingimus inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramiseks:
• Võimaluse korral säilitada juurdepääsutee rajamisel heas tervislikus seisundis ja haljastuse üldmulje
seisukohast väärtuslikud puud, lähtudes standardist “Puittaimed haljastuses EVS 939:2020”.
Eelnevast tulenevalt ei mõjuta Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndisse juurdepääsutee rajamine Ilmatsalu
paisjärve kalda kaitse eesmärkide täitmist. Ala looduskooslusi on varasemalt juba muudetud, tegemist on
kalakasvatustiigi äärse hooldatud (niidetud) rohttaimestiku alaga, kus leidub üksikuid puid. Ehituskeeluvööndi
vähendamine on vajalik selleks, et tagada juurdepääs Tiigikalda, Koopa, Biopuhasti ja Kapsamaa kinnistutele
ka edaspidi.
III. Spordimäe puhkeala (spordi- ja puhkerajatiste) rajamine Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve
ehituskeeluvööndis
Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Tellise tee 2 (kü tunnus 83101:001:0401) kinnistul Ilmatsalu jõe
ehituskeeluvööndi ning Spordimäe (kü tunnus 83101:001:0516) kinnistul Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve
ehituskeeluvööndi vähendamiseks 15 m kaugusele veepiirist eesmärgiga võimaldada kinnistutele avalikkusele
suunatud otstarbega spordi- ja puhkerajatiste nagu mänguväljaku, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi
panduse ja muu sellise rajatise ehitamist.
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
EELISe kohaselt ei asu (seisuga 25.02.2026) alal kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitsealuse seene, sambliku või
taimeliigi leiukohta ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. Mõlemal kinnistul asub kraav. Tegemist
on hooldatava (niidetava) alaga, mida on tõenäoliselt muudetud Ilmatsalu jõe puhastamise, jõesängi muutmise
ning kraavide rajamise ja puhastamise käigus (sette paigutamine kaldale).
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Ilmatsalu paisjärve ja perspektiivse puhkeala vahele jääb Järve tee. Ilmatsalu jõge ja kavandatavat puhkeala
jääb eraldama 15 m laiune roheala, kus tuleb olemasolev haljastus maksimaalselt säilitada. Arvestades
eeltoodut on kaldaerosiooni tekkimine ebatõenäoline.
Võimalik on pinnase saastumine ehitusmasinate kütuse- või õlilekke tulemusel. Kasutades tehniliselt korras
olevaid masinaid, on saaste tekkimine vähetõenäoline. Avarii ning sellega kaasneva reostuse tekkimise oht on
minimaalne, kuid reostuse tekkimisel tuleb see viivitamatult likvideerida. Planeeringuala ja Ilmatsalu paisjärve
vaheline teevall toimib tõkkena ning saasteainete ja lahtiste pinnaseosakeste jõudmine planeeringualalt
Ilmatsalu paisjärve on välistatud. Ilmatsalu jõe ja kavandatava puhkeala vahele jääv 15 m laiune haljasala on
piisav selleks, et välistada saasteainete ja lahtiste pinnaseosakeste kadumist Ilmatsalu jõkke.
Puhkeala rajamisest ja selle perspektiivsest kasutusest tulenev inimmõju Ilmatsalu paisjärvele ja Ilmatsalu jõele
ning nende kallastele on marginaalne.
Kalda eripära arvestava asustuse suunamine
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku objektiks olevad ehitised ei ole otseselt seotud asustuse
suunamisega, tegemist on avalikkusele suunatud otstarbega spordi- ja puhkerajatiste rajamisega.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 137 / 247
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
Avalikkusele suunatud otstarbega spordi- ja puhkerajatiste rajamine soodustab inimeste vaba liikumist
veekogude kallastel.
Taimestik, reljeef, kõlvikute ja kinnisasjade piirid, olemasolevad teed ja tehnovõrgud ning väljakujunenud
asustus
Tegemist on hooldatud (niidetud) alaga, kus valdavalt kasvab rohttaimestik, kuid leidub ka üksikuid puid ja
põõsaid. Kõlvikuliselt on tegemist valdavas osas loodusliku rohumaaga. Mõlemal kinnistul asub sideehitis koos
kaitsevööndiga ja kraav, Tellise tee 2 kinnistu ehituskeeluvööndisse jääb elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin).
Maapinna reljeefi kavandatu elluviimisel eeldatavalt ei muudeta.
Ilmatsalu paisjärve ja Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndisse avalikkusele suunatud otstarbega spordi- ja
puhkerajatiste rajamine ei avalda veekogude kalda kaitse eesmärkide täitmisele olulist ebasoodsat mõju. Ala
looduskooslusi on varasemalt juba muudetud, tegemist hooldatava alaga, kus leidub üksikuid puid ja põõsaid.
Puhke- ja spordirajatiste rajamine on võimalik ilma olemasolevate puude ja põõsaste likvideerimiseta.
Leevendusmeetmed seoses Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanekutega:
• Ilmatsalu jõe veekaitsevööndis ja jõe kaldale planeeritavatel haljasaladel säilitada maksimaalselt
olemasolev taimestik.
• Pinnase saastumise vältimiseks kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, reostuse tekkimisel tuleb
reostunud pinnas viivitamatult eemaldada ning anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
• Ilmatsalu jõele avalduva võimaliku mõju minimeerimiseks tuleb maksimaalselt vältida masinatega
veekaitsevööndis viibimist. Pinnasekahjustuste tekitamise ennetamiseks kasutada vajadusel
roomikutega masinaid.
• Võimalusel viia ehituskeeluvööndis kavandatavad tööd ellu madalvee perioodil, kui maapind on
kuivem. Valingvihmade korral peatada ehitustööd.
• Golfialade kasutamisel tuleb jälgida alale lisatavate väetiste ja taimekaitsevahendite koguseid ning
vältida nende liigset kasutamist, eelistades looduslikke vahendeid.
• Vertikaalplaneerimise käigus tuleb golfiradade kalded kavandada selliselt, et kemikaalide sattumise
tõenäosus veekogudesse oleks minimaalne, samas ei tohi kalda piirkonnas oluliselt maa-ala
väljakujunenud reljeefi muuta.
• Võimaluse korral säilitada Tiigikalda, Koopa, Biopuhasti ja Kapsamaa kinnistuid teenindava tee
rajamisel heas tervislikus seisundis ja haljastuse üldmulje seisukohast väärtuslikud puud, lähtudes
standardist “Puittaimed haljastuses EVS 939:2020” .
Järeldus
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõus tehakse ettepanekud Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi
vähendamiseks juurdepääsuteede rajamiseks ja pinnase ümberpaigutamiseks elamualal ning golfiradade
rajamiseks Golfi kinnistul. Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse golfiradade
rajamiseks ning Tiigikalda, Koopa, Biopuhasti ja Kapsamaa kinnistutele juurdepääsutee rajamiseks. Kuivõrd
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 138 / 247
täpsustatud eskiislahenduses on toodud ehitiste võimalikud asukohad, mis edasise planeerimise ja
projekteerimise käigus täpsustuvad, taotletakse Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndi
vähendamist üldplaneeringus näidatud ulatuses, maksimaalne lubatav täisehituse protsent määratakse
üldplaneeringuga. Leevendusmeetmete rakendamisel ei avalda Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve
ehituskeeluvööndi vähendamine ning alale üldplaneeringuga lubatavas mahus ehitamine Ilmatsalu jõe ja
Ilmatsalu paisjärve kalda kaitse eesmärkidele olulist ebasoodsat mõju.
6.6.5. Ehitised, mille rajamiseks ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik
Alljärgnevalt on käsitletud ehituskeeluvööndisse kavandatavaid ehitisi, mille rajamiseks ei ole
ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik, ning hinnatud ehitustegevuse mõju kalda kaitse eesmärkidele.
EELISe kohaselt (seisuga 25.02.2026) ei asu planeeringualal kaitseala, hoiuala, kaitsealuse seene, sambliku või
taimeliigi leiukohta, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit.
Elamualale kavandatakse avalikult kasutatav tee. Üldplaneeringu kohaselt on tee äärde lubatud selle juurde
kuuluvate rajatiste (prügikastid, pingid, viidad, infotahvlid jms) paigaldamine. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5
punkti 10 alusel ei laiene ehituskeeld avalikult kasutatavale teele. Varasemalt on alal asunud kalakasvatustiigid
ja nende teenindamiseks rajatud eratee. Täpsustatud eskiisjoonise kohaselt kavandatakse avalikult kasutatav
tee valdavas osas olemasoleva tee kõrvale, väljapoole Ilmatsalu jõe veekaitsevööndit ja võrreldes olemasoleva
teega jõest kaugemale. Pärast uue tee rajamist olemasolev vana tee ja selle muldkeha likvideeritakse ning ala
jäetakse looduslikule arengule. Tegemist on tehismaastikuga, kus looduskooslusi on varasemalt juba
muudetud. Mõlemal pool avalikult kasutatavat teed kasvab rohttaimestik, kalakasvatustiigi puhastustööde
järgselt on tiigi alale kasvanud võsa (peamiselt paju). Üldplaneeringu koostamise raames tellitud liiklusuuringu
(Liikluslahendus OÜ, töö nr 234703, lisa 10) kohaselt on prognoositav liiklussagedus hommikusel tipptunnil 3
autot 1 minuti jooksul elamuala juurdepääsuteel planeeringualalt väljuvas asukohas (ristmikul). See tähendab,
et avalikult kasutataval teel on igas punktis liiklussagedus veelgi väiksem. Tee ja Ilmatsalu jõe vahele
kavandatakse haljasala, mis toimib puhvrina tee kasutamisega kaasneva võimaliku mõju leevendamisel.
Vältimaks kalda erosiooni ja hajuheidet (VeeS § 118 lg 1) tuleb veekaitsevööndis (10 m ETAK põhikaardile
märgitud veepiirist) olev haljastus maksimaalselt säilitada.
Antud asukohas ei ole varasemalt asustust olnud. Üldplaneeringu eelnõuga tehakse ettepanek Ilmatsalu aleviku
ja Tüki küla kompaktse asustusega ala laiendamiseks. Kavandatavate tegevuste elluviimisel moodustab
planeeringuala piirneva asustusega sidusa ala, mis sobitub ümbruskonna maastikku. Kuna piirdeid Ilmatsalu
jõe äärde ei kavandata, on üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimise järgselt vaba
juurdepääs jõe kaldale tagatud. Avaliku tee paremkaldale nähakse ette jalg- ja jalgrattatee rajamine, millelt
avaneb vaade ka Ilmatsalu jõele.
Eelnevast tulenevalt ei ole avalikult kasutatava tee rajamine vastuolus kalda kaitse eesmärkidega.
Üldplaneeringu eelnõu kohaselt kavandatakse suurema rajatava tehisjärve äärde supelranna maa-ala, kuhu on
võimalik paigutada puhkamiseks ja suplemise võimaldamiseks vajalikud rajatised nagu spordi- ja
mänguvahendid ning -platsid, pingid, vetelpääste vaatlustornid, hüppetornid, teisaldatavate tualettide alused,
talisuplejate soojakud, liumäed, piknikupaviljonid, terrassid, riiete vahetamise kabiinid, välisvalgustus jms,
teenindavad parklad ja juurdepääsuteed veekogule, samuti määratakse üldplaneeringuga teisaldatavate
saunade aastaringse paigaldamise võimalus. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 punkti 3 kohaselt ei laiene
ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele. Supelranna maa-ala jääb rajatava tehisjärve
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 139 / 247
ehituskeeluvööndisse, täpsustatud eskiislahenduse alusel kavandatakse supelranda teenindav kuuekohaline
parkla osaliselt Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndisse.
Varasemalt on alal asunud kalakasvatustiigid. Tegemist on tehismaastikuga, kus looduskooslusi on varasemalt
juba muudetud. Praegusel ajal kasvab alal rohttaimestik ja kalakasvatustiigi puhastamise järgselt kasvanud võsa
(enamasti paju). Täpsustatud eskiisjoonise alusel on valdavale osale supelranna maa-alast ette nähtud rajada
haljasala. Lisaks kavandatakse alale slipp, mida saab kasutada paadiga järvele minekuks, samuti väljavoolu
truup (regulaator) tehisjärvest Ilmatsalu jõkke. Arvestades, et Ilmatsalu piirkond on suhteliselt kompaktne,
külastatakse supelranda eeldatavalt rohkem jalgsi või jalgrattaga. Supelrannaga seoses ei ole ette näha olulist
autoliikluse suurenemist alal. Tulenevalt keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise
ja kasutamise nõuded“ § 4 lg 1 punktist 1 on järvel, mille pindala on alla 100 hektari ja millel puudub vähemalt
10 meetri laiune ühendus laevatatava siseveekoguga, sisepõlemismootoriga veesõiduki kasutamine keelatud.
Seega ei kaasne ka järvel paatidega liiklemisel saasteainete paiskumist õhku ja vette. Supelranna kasutamisel
satub vette vähesel määral saasteaineid (inimeste poolt kasutatavatest kreemidest jms), samuti tõuseb
supelranna kasutamise ajal heljumi sisaldus vees, kuid arvestades ala suurust, eeldatavat kasutuskoormust ning
tehisjärve veevahetust, ei kaasne supelranna kasutamisega tõenäoliselt olulist veekvaliteedi halvenemist.
Antud asukohas ei ole varasemalt asustust olnud. Üldplaneeringu eelnõuga tehakse ettepanek Ilmatsalu aleviku
ja Tüki küla kompaktse asustusega ala laiendamiseks. Kavandatavate tegevuste elluviimisel moodustab
planeeringuala piirneva asustusega sidusa ala. Kavandatavat suuremat tehisjärve (v.a supelranna maa-ala ja
haljasalad) ei plaanita tervikuna avalikuks kasutamiseks määrata. Kuna supelranna maa-ala on kõigile avalikuks
kasutamiseks, võimaldab kavandatav supelrand juurdepääsu rajatava tehisjärve kaldaäärsele alale.
Arvestades eelnevat, ei oma supelranna maa-ala kavandamine rajatava tehisjärve kalda kaitse eesmärkidele
olulist ebasoodsat mõju, pigem soodustab juurdepääsu veekogule.
Ilmatsalu jõe vasakkaldale kavandatakse sadama maa-ala, kuhu on kavandatud väikesadam koos selleks
vajalike ehitistega (sadamahoone, parkla, tankla, kai, slipid jms). Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on sadamas
lubatav pakkuda toitlustus- ja kaubandusteenust ning majutusteenust, kuid nimetatud otstarbega ruumide
osakaal hoones peab olema alla 50%. Lisaks on hoone mahus lubatav linnuvaatluskoha (linnuvaatlustorni)
rajamine. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punkti 2 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Taristuministri 30.07.2025 määruses nr 44 „Sadama
lisateenuste loetelu“ on sadama lisateenusena käsitatavate sadamas avalikkusele suunatud tegevuste loetelus
toodud ka majutusteenus, toitlustamine, esmatarbekaupade müük ning kultuuri- ja looduspärandi
tutvustamine.
Kavandatava sadama alal on tegemist endise kalakasvatusmajandi territooriumiga, kus looduskooslusi (ka
veekogu kallastel paiknevaid kooslusi) on varasemalt muudetud ala aktiivse kasutamise tulemusena. Praegusel
ajal leidub alal puid, põõsaid (võsa) ja rohttaimi. Käsitletavat Ilmatsalu jõe lõiku on varasemalt juba muudetud
seoses tellisetehase (varasemalt veeti mööda jõge telliseid) ja kalakasvatusmajandi toimimisega, samuti
maaparanduse eesmärgil (jõe puhul on tegemist maaparandussüsteemi avatud eesvooluga). Üldplaneeringu
eelnõus ja täpsustatud eskiisjoonisel kavandatava tegevuse elluviimisel olemasolev taimestik sadama asukohas
hävib, kuid tegemist ei ole olulise mõjuga, sest väärtuslikke looduskooslusi alal ei asu. Paatidega liiklemine ja
lainetuse põhjustamine võib Ilmatsalu jõe kalda erosiooni põhjustada, selle vältimiseks tuleb kitsamates
kohtades (planeeringualaga piirnevas lõigus) seada paadiliiklusele kiiruspiirang.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 140 / 247
Sadama piirkonnas kaldakindlustuse ja kaide rajamisel tekib vees kaevetööde ning tahke aine uputamise käigus
heljum, mis mõjutab allavoolu jõevee kvaliteeti ning võib seeläbi mõjutada jõeelustiku, sh kalastiku
elutingimusi. Võimalik on heljumi sattumine ka Emajõkke, kuigi selle tõenäosus on pigem väike, arvestades
Ilmatsalu jõe aeglast voolukiirust suhteliselt väikese langu tõttu. Samuti takistab jõesängis veepiiri lähedal olev
taimestik sette kandumist kaugele allavoolu. Sellegipoolest tuleb setete edasikandumise vältimiseks ning
allavoolu asuvale põhjaloomastikule ja kalastikule negatiivse mõju (setete kuhjumise kaudu) vähendamiseks
kasutada jõkke paigaldatavat põhjani ulatuvat filterkangast (setteekraani). Filterkangas tuleb paigutada
planeeringuala loodenurka Ilmatsalu jõkke nii, et setted ei pääse kanga ümbert läbi.
Väikesadama ehituse järgselt suureneb eeldatavalt selle ala kasutus ja inimkoormus. Ida-Eesti vesikonna
veemajanduskavas 2022-2027 on märgitud, et Veeteede Ameti andmeil oli 2019. aastal Ida-Eesti vesikonnas
62 sadamat. Dokumendis on sedastatud, et sadamad avaldavad veekogudele hüdromorfoloogilist survet, kuid
ei ole pinna- ega põhjaveele oluliseks koormuseks. Seega ei ole väikesadama rajamisest tingituna olulist mõju
Ilmatsalu jõe seisundile ette näha. Siinkohal on oluline välja tuua ka asjaolu, et tegemist on puhkesadama tüüpi
sadamaga, mida hakkavad kasutama väiksemad laevad ja paadid, mitte suured laevad ning ühtlasi ei ole
Ilmatsalu jõele oodata suurt kasutuskoormust.
Mootorpaatide kasutamisel suureneb saasteainete heide õhku ja vette. Heitgaaside kogus on tugevasti sõltuv
mootori võimsusest ja sõidu kiirusest. Heite vähendamiseks tuleb sadama opereerijal koostada heakorra eeskiri,
milles seatakse muuhulgas mootori seiskamise nõue rohkem kui 5 minuti pikkuse peatumise korral.
Tankla rajamisel esineb oht naftasaaduste lekkeks veekogusse, samuti võivad naftasaadused ja muud
saasteained puhastamata sademeveega pinnavette sattuda. Eeltoodu vältimiseks tuleb tankla projekteerida ja
ehitada pädevate isikute poolt, kellel on olemas sellekohane varasem kogemus ning rajada selliselt, et oleks
võimalik takistada avarii korral naftasaaduste levikut ning minimeerida reostusohtu. Tankla tankimisala peab
olema vettpidav ning sellele kogunev sademevesi tuleb enne suublasse juhtimist suunata läbi õli-liivapüüduri.
Kasutada tuleb lekkekindlaid seadmeid. Tankla rajamisel võib keskkonnale hoopis positiivne mõju olla, sest
kütuse kanistrist valamisel on suurem oht naftasaaduste vette sattumiseks kui tänapäevases ja nõuetele
vastavas paaditanklas tankides. Sademevesi tuleb sadama-alalt, sh parklast kokku koguda ning enne suublasse
juhtimist liiva-õli- püüdurisse suunata. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama veeseaduse § 129 lõike 5
alusel kehtestatud nõuetele (sademeveele kehtestatud saasteaine sisalduse piirväärtustele ja veeloaga või
kompleksloaga määratud heitkogustele).
Antud asukohas ei ole varasemalt asustust olnud, samuti ei ole planeeringualale jääv Ilmatsalu jõe lõik
käesoleval ajal avalikult kasutatav. Kalakasvanduse likvideerimisel muutub antud Ilmatsalu jõe avalikult
kasutatavaks. Kavandatav sadam on planeeritud kasutamiseks kõigile soovijatele. Lisaks võimaldavad
üldplaneeringu eelnõus sätestatud tingimused avada sadamahoones toitlustuskoha, samuti
linnuvaatlusplatvormi, mis soodustavad Ilmatsalu jõeäärse ala kasutamist. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt
tuleb sadamaga külgneval alal näha ette piisava laiusega jalakäijatele läbipääsu võimalus, et tagada Linnutee
matkaraja kasutamisvõimalus.
Tingimused sadama ja sellega seotud ehitiste rajamisele ja kasutamisele
• Sademevesi tuleb sadama-alalt ja parklast kokku koguda ning enne suublasse juhtimist liiva-õli-
püüdurisse suunata.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 141 / 247
• Mootorpaatide kasutamisega kaasneva heite vähendamiseks tuleb sadama opereerijal koostada heakorra
eeskiri, milles seada muuhulgas mootori seiskamise nõue rohkem kui 5 minuti pikkuse peatumise korral.
• Tankla tuleb projekteerida ja ehitada pädevate isikute poolt, kellel on olemas sellekohane varasem
kogemus.
• Tankla tuleb rajada selliselt, et oleks võimalik avarii korral takistada naftasaaduste levikut ning minimeerida
reostusohtu. Kasutada lekkekindlaid seadmeid. Tankimisala peab olema vettpidav ning sellele kogunev
sademevesi tuleb enne suublasse juhtimist suunata läbi õli-liivapüüduri.
• Heljumi edasikandumise vältimiseks tuleb sadama ja seda teenindavate ehitiste (kai, tankla jms) rajamisel
Ilmatsalu jões ja veekaitsevööndis teostatavate tööde perioodiks paigutada Ilmatsalu jõkke
(planeeringuala loodenurgas) põhjani ulatuv filterkangas (setteekraan) nii, et heljum selle ümbert läbi ei
pääse.
• Valingvihmade korral tuleb ehitustööd peatada.
• Paatidega liiklemine ja lainetuse põhjustamine võib Ilmatsalu jõe kalda erosiooni põhjustada, selle
vältimiseks tuleb kitsamates kohtades (planeeringualaga piirnevas lõigus) seada paadiliiklusele
kiiruspiirang.
Eelpool toodud tingimustega arvestamisel ei kaasne sadama rajamisega Ilmatsalu jõe kalda kaitse
eesmärkidele eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju.
Ilmatsalu jõe paremkaldale kavandatakse kaks paadisilda: Jõeääre paadisild ja Jõekanali paadisild. Jõeääre
paadisild kavandatakse sadama akvatooriumiga paralleelselt jõe vastaskaldale. Jõekanali paadisild nähakse ette
Ilmatsalu jõkke suubuvale tiigile peaaegu terve tiigi ulatuses, et võimaldada tiigi äärde kavandatavate elamute
juurde paadisildu rajada. Seejuures jääb Jõekanali paadisilla puhul Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndisse
suhteliselt väike ala, kuhu on tõenäoliselt võimalik vaid üks paadisild rajada. Looduskaitseseaduse § 38 lg 6
kohaselt tohib lautrit ja paadisilda kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega.
Jõeääre paadisilla asukohas on ette nähtud Ilmatsalu jõe kaldajoone muutmine, mille tõttu olemasolev
taimestik selles asukohas hävib. Jõekanali paadisilla asukohas on tegemist olemasoleva tiigi laiendusega, mille
ühendamisel Ilmatsalu jõega samuti looduslik taimkate alal hävib. Tõenäoliselt saavad mõjutatud olema ka
tööala vahetusse lähedusse jäävad kaldaalad. Paadisillad kinnitatakse veekogu kaldale, suhteliselt väikesele
maa-alale, mistõttu hävib looduslikku taimkatet paadisilla paigaldamisel minimaalselt. Kavandatavate
paadisildade alal on tegemist endise kalakasvatusmajandi territooriumiga, kus looduskooslusi (ka veekogu
kallastel paiknevaid kooslusi) on varasemalt muudetud ala aktiivse kasutamise tulemusena. MinuKataster
andmetel (seisuga 08.12.2025) on Jõeääre paadisadama asukohas kõlvikuliselt tegemist metsamaa ja muu
maaga, kuid Maa- ja Ruumiameti kaldaerofoto (pildistamise aeg 20.04.2023) alusel alal puid ei leidu ning
maapinda katab rohttaimestik. Jõeääre paadisilla asukohas on kõlvikuliselt valdavalt tegemist muu maaga, kuid
alal, kuhu kavandatakse rajada ühendus Ilmatsalu jõega esineb looduslik rohumaa. Maa- ja Ruumiameti
kaldaerofoto (pildistamise aeg 20.04.2023) alusel kasvab nimetatud alal võsa ja rohttaimestik. Käsitletavat
Ilmatsalu jõe lõiku on varasemalt juba muudetud seoses tellisetehase (varasemalt veeti mööda jõge telliseid)
ja kalakasvatusmajandi toimimisega, samuti maaparanduse eesmärgil (jõe puhul on tegemist
maaparandussüsteemi avatud eesvooluga). Paadisildade rajamisel on mõju looduskooslustele vähene.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 142 / 247
Paadisildade rajamisel tekib vees kaevetööde ning tahke aine uputamise käigus mõningal määral heljumit, mis
mõjutab allavoolu jõevee kvaliteeti ning võib seeläbi mõjutada jõeelustiku, sh kalastiku elutingimusi. Võimalik
on heljumi sattumine ka Emajõkke, kuigi selle tõenäosus on pigem väike, arvestades veekogus teostatavate
tööde väikest mahtu ning Ilmatsalu jõe aeglast voolukiirust suhteliselt väikese langu tõttu. Samuti takistab
jõesängis veepiiri lähedal olev taimestik sette kandumist kaugele allavoolu. Paadisildade rajamisel on mõju vee
kvaliteedile eeldatavalt lokaalne ega ulatu planeeringualast kaugemale.
Sisepõlemismootoriga mootorpaadid väljutavad heitgaase, mille tulemusel satuvad saasteained õhku ja vette.
Heitgaaside kogus on tugevasti sõltuv mootori võimsusest ja sõidu kiirusest. Vette sattuvate saasteainete
minimeerimiseks, samuti müranõuete täitmiseks tuleb koostada paadisildade kasutamiseks heakorraeeskiri,
milles seada muuhulgas paadimootori seiskamise nõue enam kui 5 minuti pikkuse peatumise korral.
Antud asukohas ei ole varasemalt asustust olnud. Üldplaneeringu eelnõuga tehakse ettepanek Ilmatsalu aleviku
ja Tüki küla kompaktse asustusega ala laiendamiseks. Kavandatavate tegevuste elluviimisel moodustab
planeeringuala piirneva asustusega sidusa ala. Vaba liikumist ja juurdepääsu jõe kaldale paadisildade
rajamisega ei piirata.
Tingimused paadisildade kasutamisele:
• Mootorpaatide kasutamisega kaasneva heite (ja müra) vähendamiseks tuleks paadisildade kasutamisel
seada nõue sisepõlemismootori seiskamiseks enam kui 5 minuti pikkuse peatumise korral.
Eelnimetatud tingimusega arvestamisel ei kaasne paadisildade rajamisega Ilmatsalu jõe kalda kaitse
eesmärkidele eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju.
Ilmatsalu jõe vasakkaldale kavandatakse golfiala ja sadama teenindamiseks olemasoleva tee
rekonstrueerimine. Olemasolev mööda sõiduteed kulgev Linnutee matkarada likvideeritakse ning uus avalikult
kasutatav matkatee koos selle juurde kuuluvate rajatistega (prügikastid, pingid, viidad, infotahvlid jms)
kavandatakse rekonstrueeritava tee kõrvale. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punkti 10 kohaselt ei laiene
ehituskeeld kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele.
Täpsustatud eskiisjoonise alusel on sõidutee kavandatud olemasoleva tee asukohta ning matkarada selle
kõrvale. Rekonstrueeritavat teed kasutati varasemalt kalakasvatustiikide teenindamiseks, samuti on see olnud
osa Linnutee matkarajast. Tegemist on endise kalakasvatusmajandi territooriumiga, kus looduskooslusi (ka
veekogu kallastel paiknevaid kooslusi) on varasemalt muudetud ala aktiivse kasutamise tulemusena. Praegusel
ajal kasvab tee ja Ilmatsalu jõe vahelises lõigus peamiselt võsa, kuid leidub ka üksikuid puid.
Üldplaneeringu koostamise raames tellitud liiklusuuringu (Liikluslahendus OÜ, töö nr 234703, lisa 10) kohaselt
on golfiväljaku parkla tavapärane kasutus umbes 20-30 autot päevas (jaguneb ühtlaselt). Maksimaalselt
(võistluste ajal) võib liikluskoormus olla kuni 80 a/h (1-2 a/min). Golfiväljaku parklasse ja sadamasse viiv tee on
ühine. Tee ja Ilmatsalu jõe vahele kavandatakse haljasala, mis toimib puhvrina tee kasutamisega kaasneva
võimaliku mõju leevendamisel. Vältimaks kalda erosiooni ja hajuheidet (VeeS § 118 lg 1) tuleb veekaitsevööndis
(10 m ETAK põhikaardile märgitud veepiirist) olev haljastus maksimaalselt säilitada.
Antud asukohas ei ole varasemalt asustust olnud. Üldplaneeringu eelnõuga tehakse ettepanek Ilmatsalu aleviku
ja Tüki küla kompaktse asustusega ala laiendamiseks. Kavandatavate tegevuste elluviimisel moodustab
planeeringuala piirneva asustusega sidusa ala, mis sobitub ümbruskonna maastikku. Kuna piirdeid Ilmatsalu
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 143 / 247
jõe äärde ei kavandata, on üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimise järgselt vaba
juurdepääs jõe kaldale tagatud. Lisaks suurendab Linnutee matkaraja sõiduteest eraldamine liiklejate ohutust.
Eelnevast tulenevalt ei olemasoleva tee rekonstrueerimisel ja matkaraja rajamisel eeldatavalt olulist ebasoodsat
mõju kalda kaitse eesmärkidele.
Täpsustatud eskiisjoonise alusel kavandatakse Ilmatsalu jõele kaks silda, Sulaojale üks sild ning Ilmatsalu jõkke
suubuvale tiigile üks sild. Võimaldamaks sildade kasutamist, kavandatakse Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndisse
avalikult kasutatavad juurdepääsuteed, mis lähtuvad Ilmatsalu jõe vasakkaldal asuvast rekonstrueeritavast
sõiduteest. Üldplaneeringu kohaselt on juurdepääsuteede äärde lubatud tee juurde kuuluvate rajatiste
(prügikastid, pingid, viidad, infotahvlid jms) paigaldamine. Sulaojale kavandatava silla kasutamise
võimaldamiseks kavandatakse sillale viivat maapinda tugevdada (multši vms materjaliga), eraldi
juurdepääsuteid sillale ei kavandata. Samuti on planeeringualale kavandatud truupide (sh regulaatorite)
rajamine.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu KSH programmi eelnõu saadeti 30.10.2023 kirjaga nr
9-3.2/UP-23-001 tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaamet andis 24.11.2023
kirjaga nr 6-5/23/15283-3 kavandatavate sildade ja truupide osas järgmise seisukoha: „DP eskiislahenduse
alusel on koostatava ÜP-ga tehtud ettepanek vähendada EKV-d ka teenindussildade rajamiseks üle Sulaoja
ning truupide rajamiseks, mille abil tagatakse veevahetus golfiala tiiktakistuste ja Sulaoja vahel. Märgime, et
planeeringuga kavandatud sillad ja truubid lähevad LKS § 38 lg 5 p 9 alla, millele ei ole vaja EKV-d vähendada“.
Eelnevast tulenevalt lähevad nii sillad kui truubid LKS § 38 lg 5 punktis 9 toodud erandi alla ning nende
rajamiseks ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik.
Ilmatsalu jõele kahe silla rajamine ning Sulaojale ühe silla rajamine on kavandatud golfiradade ühendamiseks.
Ilmatsalu jõkke suubuvale laiendatavale tiigile on sild kavandatud elamualade ühendamiseks ning ühtlasi
tagatakse sillaga Ilmatsalu jõe äärde planeeritava kallasraja katkematus planeeringualale jäävas lõigus.
Ilmatsalu jõe äärde kavandatavad sillad võimaldavad jõeäärsete kallasradade ristkasutust. Täpsustatud
eskiisjoonisel on kujutatud golfialale kavandatavate ehitiste/rajatiste võimalikku asukohta, mida täpsustatakse
projekteerimise faasis.
Lisaks kavandatakse planeeringualale tehnovõrgud ja -rajatised (elekter, tänavavalgustus, side, veevarustus,
reovee- ja sademeveekanalisatsioon, drenaaži- ja niisutussüsteem, maaküte ja teised lokaalsed küttesüsteemid,
tuletõrjeveevarustus), mille rajamine võib olla vajalik Ilmatsalu jõe, Sulaoja või Ilmatsalu paisjärve
ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele (LKS § 38 lg 5 p 8).
EELISe kohaselt ei asu Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldakaitsevööndites kaitseala, hoiuala, kaitsealuse taimeliigi
leiukohta, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. Tegemist on endise
kalakasvatusmajandi territooriumiga (v.a Tellise tee 2 ja Spordimäe kinnistu), kus looduskooslusi (ka veekogu
kallastel paiknevaid kooslusi) on varasemalt muudetud ala aktiivse kasutamise tulemusena.
Kalakasvatusmajandi töötamise ajal on Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldad olnud suures osas hooldatavad ning
pärast kalamajandi töö lakkamist on Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldale kasvanud peamiselt põõsastik (enamasti
paju), puude osakaal kaldavööndites on väheolulisem (v.a Angervaksa kinnistul). Tellise tee 2 ja Spordimäe
kinnistul kasvab valdavalt rohttaimestik, alale jäävad üksikud puud ja põõsad. Eeldatavalt on kinnistutele
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 144 / 247
Ilmatsalu jõe puhastamise ja jõe sängi muutmise käigus paigutatud setteid ja pinnast, mille tulemusel on
maapinna reljeefi ja looduskooslusi muudetud.
Angervaksa kinnistul kasvab metsaportaali andmetel (seisuga 12.12.2024) Sulaoja vasakkaldal keskealine (65-
95 a) kase- ja männimets, veidi vähemal määral leidub kuuske. Kinnistu lõunaosas kasvab 30. aastane kase ja
männi noorendik. Sulaoja paremkaldal kasvab 20. aastane kasenoorendik ning pajuvõsa, v.a veepiirist ca 20 m
laiusel maa-alal. Kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ning
puhketingimuste säilitamine. Silla rajamine üle Sulaoja tähendab seda, et rajatava sillani pääsemiseks on Sulaoja
kaldal vajalik eemaldada mõningad puud. Nende hulk ei ole suur, kuna kavandatav juurdepääsukoridor ei pea
olema lai (peab võimaldama üksnes golfimasinate ja inimeste liikumise).
Minu Kataster kaardirakenduse andmetel Tellise tee 8 ja Golfi kinnistul metsamaa kõlvikut ei paikne, v.a väga
kitsal ribal Ilmatsalu jõe paremkaldal ca 660 m pikkuses lõigus ca 10 m laiuselt ning Ilmatsalu jõe vasakkaldal
õgvendatava lõigu ääres ca 180 m pikkuses ja ca 10 m laiuses lõigus. Sadama, sildade, sildadele
juurdepääsuteede ning tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks on Ilmatsalu jõe kaldal vajalik puu- ja põõsarinde
raie teostamine, kuid suurem osa metsamaad on võimalik säilitada, puude ja põõsaste eemaldamine on vajalik
üksnes sildadele juurdepääsu tagamiseks. Sildade, truupide ning tehnovõrkude ja -rajatiste rajamine Ilmatsalu
jõe kaldale ei too kaasa väärtuslike taimekoosluste kadumise, kuna ehitustegevus toimub kitsal piiritletud alal,
samuti on valdaval osal kaldaalast tegemist endiste kalakasvatustiikidega.
Siinkohal on oluline välja tuua, et nii Sulaoja kui ka Ilmatsalu jõgi on maaparandussüsteemi eesvoolud, mille
eesmärgipärase toimimise huvides on metsa raiumisele looduskaitseseaduse alusel tehtud leevendusi - kui
muidu ei tohi kalda piiranguvööndis lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, siis see ei kehti
maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisele. Maaparandusseaduse
alusel kehtestatud maaeluministri 10.12.2018 määruse nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis
tegutsemise kord" § 2 lg 1 alusel ulatub sellise avatud eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on kümme
ruutkilomeetrit või rohkem, mõlemal kaldal 15 meetri kaugusele. Sama määruse paragrahv 3 alusel ulatub
tiheasustusega alal avatud eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal seitsme meetri kaugusele. Sellel eesmärgil on
Angervaksa kinnistul Sulaoja vasakkallas osaliselt 15 m ulatuses ning paremkallas 20 m ulatuses lagedana
hoitud.
Sulaoja kaldad on eesvoolu kaitsevööndi ulatuses puhastatud, mistõttu ei ole rajatava silla asukohas eeldatavalt
täiendava raie tegemine vajalik. Puude eemaldamine on siiski vajalik ehitusmasinatega ligipääsuks, samuti
sillale juurdepääsu tarbeks, mille rajamiseks plaanitakse pinnast tugevdada multši vms materjaliga. Pinnase
sellisel viisil tugevdamist ei loeta ehitustegevuseks. Eelnimetatud ehitiste rajamine Sulaoja oja kaldal olevaid
kooslusi oluliselt ei mõjuta, kuna tööd viiakse läbi piiratud alal ning valdav osa looduskooslustest
kaldavööndites säilitatakse. Üle Sulaoja kavandatava silla rajamisel valida silla asukohaks ala, kus puid kasvab
hõredamalt, st tööde teostamiseks on vaja puid likvideerida minimaalselt.
Sildade, truupide ning tehnovõrkude ja -rajatiste rajamise ja kasutamisega eeldatavalt negatiivset mõju Sulaoja
ja Ilmatsalu jõe kaldaalale ega veekeskkonnale ei kaasne, kui töö tegemisel peetakse kinni veekaitse nõuetest
ning kasutatakse töökorras masinaid.
Nimetatud objektid ei ole otseselt seotud asustuse suunamisega. Sulaoja ega Ilmatsalu jõe planeeringualale
jääv lõik ei ole käesoleval ajal avalikult kasutatav. See tähendab seda, et jõel puudub kallasrada, mis oleks
kõikidele soovijatele igal ajahetkel vabalt kasutatav. Kehtiva üldplaneeringuga on tehtud ettepanek
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 145 / 247
planeeringuala läbivas osas jõgi muuta avalikult kasutatavaks ning see ettepanek on jõus ka uue üldplaneeringu
koostamisel. Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse koostamisel on arvestatud Ilmatsalu jõe
kaldal 4 meetri ulatuses inimeste vaba liikumise tagamisega.
Planeeringuala füüsiliste tõketega ei suleta ega piirata, sildade, truupide ning tehnovõrkude ja -rajatiste
rajamine ei takista liikumist veekogude kaldavööndites. Planeeringu elluviimine ei mõjuta inimeste
liikumisvõimalusi ja -tingimusi väljaspool planeeringuala.
Leevendusmeetmed:
• Tulenevalt keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“
§ 4 lg 1 punktist 1 on järvel, mille pindala on alla 100 hektari ja millel puudub vähemalt 10 meetri laiune
ühendus laevatatava siseveekoguga, sisepõlemismootoriga veesõiduki kasutamine keelatud. Seega on
planeeringualale rajatavatel tehisjärvedel sisepõlemismootoriga paatide kasutamine keelatud.
• Paatidega liiklemine ja lainetuse tekitamine võib Ilmatsalu jõe kalda erosiooni põhjustada, selle
vältimiseks tuleb jõe kitsamates osades (planeeringualaga piirnevas lõigus) seada paadiliiklusele
kiiruse piirang.
• Ilmatsalu jõe ja Sulaoja veekaitsevööndis tuleb maksimaalselt säilitada olemasolev taimestik .
Veekaitsevööndis on puu- ja põõsarinde raie lubatud vaid Keskkonnaameti nõusolekul, v.a
maaparandussüsteemi ehitamisel ja hoiutööde teostamisel (VeeS § 119 p 2).
• Üle Sulaoja kavandatava silla rajamisel valida silla asukohaks ala, kus puid kasvab hõredamalt, st tööde
teostamiseks on vaja puid likvideerida minimaalselt.
• Sademevesi tuleb sadama-alalt ja parklast kokku koguda ning enne suublasse juhtimist liiva-õli-
püüdurisse suunata.
• Mootorpaatide kasutamisega kaasneva heite vähendamiseks tuleb sadama opereerijal koostada
heakorra eeskiri, milles seada muuhulgas sisepõlemismootori seiskamise nõue rohkem kui 5 minuti
pikkuse peatumise korral. Heite ja müra vähendamiseks tuleks nimetatud nõue seada ka paadisildade
kasutamisele.
• Tankla tuleb projekteerida ja ehitada pädevate isikute poolt, kellel on olemas sellekohane varasem
kogemus.
• Tankla rajada selliselt, et oleks võimalik avarii korral takistada naftasaaduste levikut ning minimeerida
reostusohtu. Kasutada lekkekindlaid seadmeid. Tankla tankimisala peab olema vettpidav ning sellele
kogunev sademevesi tuleb enne suublasse juhtimist suunata läbi õli-liivapüüduri.
• Heljumi edasikandumise vältimiseks tuleb sadama ja seda teenindavate ehitiste (kai, tankla jms)
rajamisel Ilmatsalu jões ja veekaitsevööndis (10 m veepiirist) teostatavate tööde perioodiks paigutada
Ilmatsalu jõkke (planeeringuala loodenurgas) põhjani ulatuv filterkangas nii, et heljum selle ümbert
läbi ei pääse.
• Tööde tegemisel tuleb kinni pidada veekaitselistest nõuetest ning kasutada töökorras masinaid .
• Valingvihmade korral tuleb ehitustööd peatada.
• Arvestades eelnevat, ei kaasne leevendusmeetmete rakendamisel sildade, truupide ning tehnovõrkude
ja -rajatiste rajamisega olulist negatiivset mõju kalda kaitse eesmärkidele.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 146 / 247
Järeldus
Kavandatava arendustegevuse elluviimine ei mõjuta leevendusmeetmete järgimisel oluliselt Ilmatsalu jõe ja
Sulaoja kaldaaladel olemasolevate looduskoosluste seisundit, ei too kaasa inimtegevusest tulenevat
kahjulikku mõju, samuti ei piirata ega takistata inimeste liikumist veekogude ääres. Seega olulist negatiivset
mõju kalda kaitse eesmärkidele üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimisel
eeldatavalt ei kaasne.
6.7. MÕJU PÕHJAVEELE
Elamuala veevarustus ja reoveekäitlus on kavandatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (edaspidi ka ÜVVK)
baasil. Ilmatsalu aleviku, Ilmatsalu küla ja Tüki küla ühisveevärk põhineb 1979. aastal rajatud puurkaevul
Ilmatsalu elamud pk 1 (katastri nr 7192, EELIS kood PRK0007192), veevõtt toimub Siluri veekihist (EELIS,
11.11.2024). ÜVVK-ga kaetavale alale jäävad Ilmatsalu aleviku, Ilmatsalu küla ja Tüki küla osad on perspektiivselt
planeeritud ühendada Tartu linnaga ühtsesse veevarustussüsteemi ning seoses sellega Ilmatsalu
puurkaevpumpla rekonstrueerida ja jätta reservi (AS Infragate Eesti, 2022).
Reoveekäitlus on kavas lahendada ühiskanalisatsiooni baasil vastavalt võrguvaldaja poolt väljastatud
tehnilistele tingimustele. Planeeringuala läheduses on juba olemas või kavandatud vajalikud
kommunikatsioonid. Ka teede ja parklate sademeveelahenduse puhul tuleb järgida võrguvaldaja poolt
väljastatud tehnilisi tingimusi. Tehnilistele tingimustele vastava veekäitluse lahenduse korral ei kaasne
eeldatavalt olulist mõju keskkonnale.
Ehitusaegne mõju
Põhjaveetasemele võis mõju avaldada (põhjaveetase piirkonnas mõnevõrra alaneda) Tellise tee 8 kinnistul
asuvate kalatiikide tühjendamine, kuid tänaseks on olukord stabiliseerunud. Põhjaveetaseme alanemise kohta
kaebusi ei ole laekunud. Planeeritavale elamualale kavandatavate tehisveekogude täitmisel võivad kaasneda
ajutised veetasemete kõikumised (veetaseme tõus) lähimates puurkaevudes. Tehisveekogudesse vee sisse
laskmise järel taastub eeldatavalt kalakasvatustiikide toimimisaegne olukord ja põhjaveetase piirkonnas.
Golfi kinnistul asuvate kalakasvatustiikide tühjendamine võib põhjaveetaset piirkonnas vähesel määral
alandada, kuid see ei mõjuta täiendavalt ümbruskonnas asuvate puurkaevude veetaset. Põhjavee tase taastub
pärast golfiväljaku tiikide rajamist. Kuna golfiväljaku tiikides on kavandatud sama veetase, mis endistes
kalakasvatustiikides, siis ei ole tiiktakistuste rajamisel olulisi muutusi põhjavee režiimile ette näha. Oluline on
ka märkida, et põhjaveekihti toidab osaliselt Ilmatsalu järv, mille veetaset ei muudeta.
Mõju põhjaveele võib kaasneda maasoojussüsteemide rajamisel. AS Maves 2020. aastal läbiviidud uuringu
„Maaküte Tartus“ kohaselt kasutavad endise Tähtvere valla territooriumil praegu kasutusel olevad ühisveevärgi
kaevud Narva veepidemega kaitstud Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekihi vett (D2–1S). Ettevaatusprintsiibist
lähtudes ei ole nende kaevude lähedusse samasse veekihti mõistlik maasoojuspuurauke rajada. Nimetatud
veekihis on soovitatav minimaalne vahekaugus ühisveevärgi puurkaevu ja maasoojuspuurkaevu vahel 200 m.
Vähemalt sama vahekaugus peaks olema ka Ordoviitsiumi-Kambriumi puurkaevude ja maasoojuspuurkaevude
vahel. Samuti ei ole maasoojussüsteemide rajamine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealale (AS Maves, 2020).
Kuna kavandatavad krundid on horisontaalse maasoojussüsteemi rajamiseks piisavalt suured ning
puurkaevude ja -aukude rajamine kallis, ei ole vertikaalsete maasoojussüsteemide rajamine planeeringualale
tõenäoline. Maasoojuspuurkaevudele ja -aukudele ei ole sügavuspiirangut antud alal tarvis määrata.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 147 / 247
Soovitatav on üldplaneeringus seada maaküttesüsteemide rajamisele järgmised tingimused:
• Maaküttesüsteemide rajamine on keelatud veehaarete sanitaarkaitsealadel ja 200 m raadiuses Kesk-
Devoni veekihi veehaaretest.
• Maaküttesüsteemi kavandamiseks tuleb tegevusõigust omava isiku poolt koostada nõuetekohane
ehitusprojekt, mille aluseks on aktuaalne geodeetiline alusplaan.
• Üksikutele ühisveevärgi puurkaevudele tuleb kasutatavas veekihis jätta nende ümber vähemalt 200 m
puhvertsoon, kus veekihti ei kasutata muuks otstarbeks. Selles tsoonis ei tohi rikkuda ka veekihti
kaitsvat veepidet.
• Kitsendustega aladel (kultuurimälestise, loodusobjekti, maaparandussüsteemi, tehnovõrgu
kaitsevööndis, muinsuskaitsealal ja looduskaitsealal jms) on maaküttesüsteemi rajamine lubatud
kitsendust põhjustava objekti omaniku/valitseja nõusolekul ja tingimustel.
• Veekogu ehituskeeluvööndis (v.a maaparanduse eesvool) on elamut või selle abihoonet teenindava
maaküttesüsteemi rajamine lubatud tingimusel, et tagatud on kalda kaitse eesmärgid ja kallasraja
kasutatavus.
• Reostunud pinnase või veekihiga alale maaküttesüsteemide rajamine on keelatud. Pinnase
reostuskahtluse korral tuleb teha reostusuuring.
• Maaküttesüsteemide soojuskandevedelikuks võib kasutada keskkonnaohutuid aineid. Kasutatava
soojuskandevedeliku kohta peab olema ohutuskaart.
• Detailplaneeringus või ehitusprojektis peab olema näidatud maaküttesüsteemi paiknemine, selle
ühendus hoones kavandatava süsteemiga ja kaugus kinnistu piirist.
• Horisontaalse maaküttekontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine ja ehitamisega
kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse maaküttekontuuriga alal piirduda madala
juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maaküttesüsteemi.
• Maaküttesüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil
vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele.
• Planeeringualale rajatavatesse tehisveekogudesse ei ole maasoojussüsteemi paigaldamine lubatud.
• Maaküttesüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada minimaalsed kaugused:
- soojuspuuraugu või soojusvaia kaugus kinnistu piirist peab olema 10 meetrit, piirangut võib
vähendada 5 meetrini piirinaabri nõusolekul. Kinnistu piires oleva soojuspuuraukude grupi puuraukude
vahekaugused määratakse vastava arvutuse teel;
- horisontaalse soojuskontuuri kaugus hoonest ja kinnistu piirist võib minimaalselt olla 2 meetrit ning
maa-alustest torustikest ja kaabelliinidest vastavalt nende kaitsevööndile;
- soojuspuuraugu kaugus peab olema vähemalt 3 meetrit hoone välispiirist;
- soojuspuuraugu kaugus naaberkinnistu soojuspuuraugust peab olema 20 meetrit;
- soojuspuuraugu kaugus puu vertikaalprojektsioonist maapinnal peab olema 2 meetrit;
- soojuspuuraugu kaugus hooldusalaga puurkaevust või salvkaevust, kui kaev asub samal kinnistul ja
kuulub soojussüsteemi omanikule, peab olema 10 meetrit;
- soojuspuuraugu kaugus naaberkinnistu puurkaevust või salvkaevust peab olema 20 m;
- soojuspuuraugule tuleb ette näha 3 meetri raadiusega kaitseala ehk hooldusala, mis peab võimaldama
tehnikavahendite juurdepääsu;
- soojuspuuraugu kaugus septikust ja kogumismahutist peab olema vähemalt 5 meetrit ning
filterväljakust, biotiigist, avaveelisest märgalast ja imbväljakust vähemalt 10 m.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 148 / 247
Salvkaevude, (sh soojussüsteemi) puurkaevude ja -aukude rajamisel ja rekonstrueerimisel tuleb lähtuda
keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu
ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -
augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra
ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või
kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu
andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise
teatise vormid“.
Kasutusaegne mõju
Täpsustatud eskiisjoonisel kujutatud võimaliku lahenduse põhjal kavandatakse planeeringualale täiendavalt
rajada 101 üksikelamut ja 15 ridaelamut. Üldplaneeringu eelnõus toodud ehitustingimuste põhjal on
ridaelamubokside suurim lubatud arv lahushoones kuni 8, lisaks annab üldplaneering võimaluse rajada Tellise
tee 4 ja Tellise tee 6 kruntidele kuni 6 korteriga korterelamud ning Tellise tee 1 krundile rajada üksikelamu,
kahe korteriga elamu (erandina 3 ja enama korteriga elamu), ridaelamu ja muid elamuid teenindavaid
hooneid/ehitisi (nt mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid, kodusarnased hoolekandeasutused kuni
10-le isikule, garaažid jne).
Keskmiselt tarbib iga Eesti elanik 90 liitrit vett ööpäevas (Keskkonnaportaal, 12.10.2022). Arvestuslikult on Tartu
linnas ühe leibkonna suurus üksikelamus 3 ning ridaelamus ja korterelamus 2,2 (Tartu Linnavalitsuselt saadud
andmed). Tabelis 1 on toodud arvestuslikult lisanduv olmevee vajadus elamualal, arvestusega, et Tellise tee 1
krundile rajatakse hoone, milles tarbijate arv on 10. Antud juhul tuleb arvestada, et elanikud ei veeda kogu
päeva kavandataval elamualal ning tegelik veekasutus on tõenäoliselt väiksem.
Tabel 1. Ööpäevane arvestuslik veekasutus kavandataval elamualal
Kavandatav hoone Arv Bokside/
korterite arv
Tarbijate arv
hoones
Tarbijate arv
kokku
Tarbitava vee kogus
hoone kohta, m3/ööp
Üksikelamu 101 1 3 303 27,27
Ridaelamu 15 8 2,2 264 23,76
Korterelamu 2 6 2,2 26,4 2,38
Hoolekandeasutus 1 1 10 10 0,9
Kokku: 54,31
Eelnevale lisandub kuni kuue rühmaga lasteaia (kokku kuni 120 last ja 30 täiskasvanut), sadama ja golfihoone
kasutamisega seonduv veekulu. Golfiväljaku kastmiseks võetakse vesi golfialale rajatavatest tiikidest (mille
veevarustus baseerub Ilmatsalu jõe baasil) ning puurauke ei ole plaanis rajada. Seega lisaks elamualale ja
lasteaiale olulisi põhjaveekoguseid tarbivad tegevusi (nt tootmine) planeeringualale ei kavandata.
Liitumistingimustega arvestamise korral hoonestusalade kavandamisel ohtu põhjaveevarudele ette ei ole näha.
Planeeringualal on esimene aluspõhjaline veekompleks maapinnalt lähtuva reostuse suhtes looduslikult nõrgalt
või keskmiselt kaitstud (Maa-amet, 12.11.2024). Põhjavee seisundi säilitamise eesmärgil on reovee käitlemisel
oluline järgida veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõudeid. Planeeringuala reoveekäitlus on plaanitud
lahendada ühiskanalisatsiooni baasil, mis annab kindluse, et elamuala, sadama ja golfiväljaku hoonete reovesi
saab nõuetekohaselt puhastatud ega satu looduskeskkonda. Keskkonnaameti 17.08.2023 korralduse nr DM-
125294-4 „Aktsiaselts Tartu Veevärk keskkonnaloa nr L.VV/324171 muutmine“ kohaselt lõpetas AS Tartu
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 149 / 247
veevärk 30.06.2023 Ilmatsalu aleviku puhasti kasutamise ning alates 01.07.2023 suunatakse Ilmatsalu aleviku
reovesi ühiskanalisatsiooni survetorustikuga Tartu linna reoveepuhastile (Tartu RVP, kood PUH7950010).
Sellega seoses on AS-le Tartu Veevärk antud keskkonnaluba nr L.VV/329143 väljalaskmest Tartu RVP (EELIS
kood TA001) heitvee juhtimiseks Emajõkke (KOTKAS, 13.11.2024). Tehnosüsteemide rajamisel tuleb lähtuda AS
Tartu Veevärk poolt väljastatud liitumistingimustest.
Väikesadama ehituse järgselt suureneb eeldatavalt selle ala kasutus ja inimkoormus. Ida-Eesti vesikonna
veemajanduskavas 2022-2027 on märgitud, et Veeteede Ameti andmeil oli 2019. aastal Ida-Eesti vesikonnas
62 sadamat. Nimetatud dokumendi kohaselt ei ole sadamad põhjaveele oluliseks koormuseks. Seega ei ole
väikesadama ehitusjärgset olulist mõju põhjavee seisundile ette näha.
Põhjavee kvaliteeti võib mõjutada väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine golfialal. Toitainete ja
taimekaitsevahendite jõudmist põhjavette mõjutab nii pinnase koostis (nt liiva läbilaskvus on oluliselt suurem
kui savise pinnase läbilaskvus) kui murutaimiku tihedus (tihedam murutaimik seob rohkem aineid). Sobiva
väetisekoguse arvutamisel tuleb arvestada nii pinnase kui taimkatte omadusi. Vältimaks väetamisest tingitud
võimaliku reostuse jõudmist põhjavette, on eelkõige oluline toitaineid doseerida sellises koguses, et
murutaimed need maksimaalselt ära kasutaksid. Väetiste ega taimekaitsevahendite kasutamine ei ole vajalik
kogu golfialal, vaid ainult nendes kohtades, kus kõrgema kvaliteediga murukate vajalik on. Täpsemad nõuded
murukattele erinevatel väljaku osadel esitatakse projektis, kuid eeldatavalt peavad kõrgema kvaliteediga
murutaimikuga olema tiialad, puttamisgriinid ning vähemalt osa edenemisalast.
KSH aruande koostamise raames konsulteeriti golfiväljakuid varemgi projekteerinud arhitekti Lassi Pekka
Tilanderiga, kelle sõnul rajatakse golfiväljaku pinnaskihi alla, maapinnale võimalikult lähedale niisutus- ja
drenaažisüsteemide torustik. Torustik kogub kokku sademevee ja väetised, mis taaskasutatakse. Nimetatud
lahendus aitab ära hoida põhja- ja pinnavee väetistega reostumist.
Golfiala kastmiseks tuleb kasutada pinnavett ning mitte kasutada kastmiseks ühisveevärgi vett. Vajadusel
võib tulevikus kaaluda puurkaevu rajamist kastmisvee saamiseks, kuid KSH koostamise ajal golfiala kastmise
eesmärgil puurkaevu rajamist ette ei nähta.
Kuna golfiala rajamise mõju põhja- ja pinnaveele on omavahel tihedalt seotud, siis on tingimusi ja
leevendusmeetmeid golfiala rajamiseks ja hooldamiseks põhjalikumalt käsitletud peatükis 6.6.2. Järgides
veeseaduses ja selle alamaktides põhjavee kaitseks sätestatud nõudeid ning rakendades leevendusmeetmeid
on olulise ebasoodsa mõju esinemine golfiala rajamise ja kasutamise faasis vähetõenäoline.
Leevendusmeetmed
• Golfiväljaku rajamisel, kasutamisel ja hooldamisel rakendada peatükis 6.6.2 loetletud
leevendusmeetmeid.
• Golfiväljaku kastmiseks kasutada pinnavett ning mitte võtta ühisveevärgist kastmisvett. Vajadusel võib
tulevikus kaaluda kastmisvee saamiseks puurkaevu rajamist golfialale.
• Soovitatav on üldplaneeringus seada nõuded maaküttesüsteemide rajamisele (loetletud käesolevas
peatükis „ehitusaegne mõju“ all).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 150 / 247
Järeldus
Elamuala, sadama ala ja golfiala rajamisel suureneb põhjavee tarbimine piirkonnas, samuti reovee käitlemise
vajadus. Elamuala, sadama ja golfiklubi hooned on plaanis liita ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mille osas
on AS Tartu Veevärk väljastanud ka liitumistingimused. Eelnevast tulenevalt on planeeringu rakendumisel
tagatud vajalikud põhjaveekogused ja nõuetekohane reoveekäitlus. Golfiväljaku kastmiseks võetakse vesi
golfialale rajatavatest tiikidest (mille veevarustus baseerub Ilmatsalu jõe baasil) ning puurauke ei ole plaanis
rajada. Lisaks elamualale olulisi põhjaveekoguseid tarbivad tegevusi (nt tootmine) planeeringualale ei
kavandata. Liitumistingimustega arvestamise korral hoonestusalade kavandamisel ohtu põhjaveevarudele
ette ei ole näha.
Väikesadama ja golfiala ehituse järgselt suureneb eeldatavalt selle ala kasutus ja inimkoormus, kuid olulist
ebasoodsat mõju sellega seoses põhjaveele ette ei ole näha.
Ehitusperioodil võib kaasneda mõningane põhjavee taseme kõikumine seoses kalatiikide tühjendamise ja
täitmisega, kuid tegemist on eeldatavalt ajutise ja mitte olulise mõjuga. Arendustegevuse elluviimise järel
taastub eeldatavalt kalakasvatustiikide kasutamisaegne põhjavee režiim.
Golfiala projekteerimisel tuleb ala kasutus hoolikalt läbi mõelda ning arvestada KSH aruandes loetletud
leevendusmeetmetega. Väetiste doseerimisel kasutada optimaalseid koguseid, mille taimestik suudab
maksimaalselt ära siduda. Taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisel tuleb järgida ohutusreegleid ning
juhinduda õigusaktidest. Rakendades leevendusmeetmeid, ei kaasne golfiväljaku rajamisel ja kasutamisel
eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju põhjaveele.
6.8. MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE
Rohevõrgustik hõlmab nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut
tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt
haljasalasid, samuti põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad õhu, vee ja
ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Rohevõrgustiku olulisimateks eesmärkideks on
elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh
puhkemajanduse edendamine. Rohevõrgustiku määramisel tuleb kaaluda, milliseid funktsioone see vastavas
asukohas täidab, funktsioonideks võivad olla näiteks elurikkuse säilitamine, kliimamuutustega kohanemine,
puhkealade pakkumine, töökohtade loomine, metsaannid, loodusturism jms (OÜ Hendrikson & KO, 2018).
Raudla ja Angervaksa kinnistud jäävad maakondliku tasandi rohevõrgustiku Rahinge tugialale. Osaliselt jääb
nimetatud tugialale ka Angervaksa kinnistut läbiv Sulaoja. Ilmatsalu jõgi ning selle kaldapiirkond roheala
juhtotstarbega määratud ulatuses, samuti osa Sulaoja paremkaldast jääb kohaliku tasandi rohelise võrgustiku
koridori alale.
Üldplaneeringuga täpsustatakse rohevõrgustiku tugiala maakasutus- ja ehitustingimusi Angervaksa ja Raudla
katastriüksuse osas ning Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratud kohaliku tasandi rohelise koridori piire.
Rohelise koridoriga jääb hõlmatuks Sulaoja, kuid selle paremkaldal, Raudla kinnistust lõunasse jäävas lõigus
määratakse rohekoridor ainult ehituskeeluvööndi ulatuses (25 m). Roheline koridor jääb alles Ilmatsalu jõele
ning selle vasakkaldale, sadama piirkonnas kavandatakse rohekoridor jõest eemale, ümber sadama. Roheline
koridor on kavandatud ka elamualale kavandatavatele tehisjärvedele ja neid ühendavale kraavile.
Üldplaneeringu eelnõu tingimuste kohaselt ei ole golfiväljaku piiramiseks piirete rajamine lubatud, samuti ei
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 151 / 247
ole piirete püstitamine lubatud matkarajale ja sildadele suunduvatele jalgradadele, mistõttu ei ole ulukite
liikumine planeeringualal takistatud.
Golfiradade rajamise mõju rohevõrgustikule
Metsaelupaikade elurikkuse tagamise seisukohast on oluline üldpõhimõte, et maastikus peab metsaga olema
kaetud vähemalt 50% rohevõrgustikust. Elupaika killustav mõju muutub oluliseks, kui metsaga kaetud ala
pindala langeb alla 50%. Sellisel juhul tuleb rohkem tähelepanu pöörata metsaga kaetud ala kujule,
kompaktsusele, omavahelisele paigutusele ja ühendatusele (OÜ Hendrikson & KO, 2018). Golfiala rajamiseks
on vajalik Angervaksa kinnistult puid likvideerida. Ligikaudu 70 m kaugusel Angervaksa kinnistu läänepiirist
asub marjakasvatus, kus puid ei kasva, samas ei asu alal ka piirdeid. Selleks, et tagada ulatuslikke metsaelupaiku
vajavatele liikidele sidus elupaikade võrgustik, peaksid metsaelupaiga laigud soovituslikult paiknema üksteisest
maksimaalselt 2 km kaugusel. Samas tuleb arvestada, et ka kuni 2 km kaugusel asetsevad metsaalad vajavad
sidususe tagamiseks üksteise vahele looduslikke elupaiku (nt raba, niidud või ka väiksemad metsatukad), mitte
tehislikke maastikke või killustavaid taristuobjekte (OÜ Hendrikson & KO, 2018). Angervaksa kinnistu läbimõõt
põhjast lõunasse on Sulaoja vasakkaldal ca 365 m. Golfirajad on küll tehislikud, kuid siiski võrdlemisi
looduslähedase ilmega objektid, mille ümber piirdeid ei rajata. Säilitades golfiradade ümber olemasoleva
metsakoosluse, säilivad alal metsatukad, mida loomad saavad varjumiseks kasutada. Rohevõrgustiku sidususe
säilitamiseks peaksid golfiradade edenemisalad olema Angervaksa ja Raudla kinnistul võimalikult kitsad ning
väljaspool radasid tuleks säilitada vähemalt 50% metsakooslustest, seejuures tuleks hoiduda ka uuendusraiete
läbiviimisest. Eelnimetatud meetmete rakendamisel ei muutu ala ilme tehislikuks ning metsaelupaika ei
killustata.
Arvestades lähialale jääva rohevõrgustiku suurust, mida illustreerib ka joonis 47, moodustavad Angervaksa ja
Raudla kinnistud väga väikese osa rohevõrgustiku tugiala pindalast ning säilib vähemalt 90% Rahinge-Ilmatsalu
rohevõrgustiku maakondlikust tugialast. Golfiväljaku rajamine lisab rohevõrgustiku serva-alale mosaiiksust.
Kuna üldplaneeringu eelnõu kohaselt ei ole alale piirete rajamine lubatud, jääb loomadele inimtegevusest vabal
ajal (varahommikul, hilisõhtul, öösel) võimalus alal vabalt liikuda. Samuti ei toimu golfi mängimine aastaringselt,
vaid maapinna kuivamisest kevadel kuni lume tulekuni sügisel või talvel. Seega ei esine inimhäiringut alal
aastaringselt. Rakendades leevendusmeetmeid, ei kaasne golfiradade rajamisega olulist ebasoodsat mõju
rohevõrgustiku tugiala eesmärkidele, terviklikkusele ega sidususele.
Üldplaneeringu eelnõu kohaselt kavandatakse Sulaoja paremkaldal vähendada kohaliku tasandi rohelise
koridori laiust ehituskeeluvööndi piirini (25 m veepiirist), st ca 2,5-20 m võrra. Maa- ja Ruumiameti ortofotolt
on näha, et puittaimestikku kasvab vaadeldaval alal minimaalselt, peamiselt on tegemist lageda, tehnogeense
pinnasega alaga. Sulaoja paremkaldale jääv rohekoridor selles lõigus erinevaid rohevõrgustiku elemente
omavahel ei ühenda. Tõenäoliselt on loomade liikumisteena olulisem Sulaoja vasakkallas, kus kasvav mets
pakub ulukitele varjevõimalusi ning varjatumat ligipääsu potentsiaalsele joomiskohale (Sulaojale). Kuna Sulaoja
paremkaldal rohekoridor erinevaid rohevõrgustiku elemente omavahel ei seo, ei ole tõenäoliselt tegemist
loomade jaoks olulise liikumiskoridoriga. Kuna loomade liikumist alal ei takistata, siis rohekoridori laiuse
vähendamine antud lõigus rohevõrgu sidusust ega toimimist ei kahjusta.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 152 / 247
Joonis 47. Rohevõrgustik planeeringualal ja lähialal Tartu linna üldplaneering 2040+ ja Elva valla
üldplaneeringu alusel (aluskaart: Maa-amet, 2024; andmed: Tartu linna üldplaneering 2040+ ja Elva valla
üldplaneering)
Ehitusaegne mõju
Ehitustööde ajal avaldub häiring ala tavapäraselt kasutama harjunud loomadele inimtegevuse aktiivistumise
ja maastiku muutmise tõttu. Loomad väldivad ehitustööde ala ja lähipiirkonna kasutamist. Eelkõige on
siinkohal silmas peetud Angervaksa kinnistut, kuhu on kavandatud golfiradade rajamine ning selle
lähiümbrust, kuid ka Ilmatsalu jõe äärset kõrghaljastatud kaldapiirkonda, mis on liikumiskoridor Laugesoo
ja Ilmatsalu paisjärve (kaldapiirkonna) vahel.
Kasutusaegne mõju
Pärast golfiradade rajamist suureneb Angervaksa ja Raudla kinnistul külastajate arv, millest tulenevalt hakkavad
loomad vähemalt päevasel ajal kevadest sügiseni (golfi mängimise hooajal) seda ala rohkem vältima.
Üldplaneeringu eelnõuga nähakse ette haljasala Ilmatsalu jõe mõlemale kaldale, seejuures vasakkaldale,
rohelise koridoriga kattuvale alale ca 20 m laiusena, mis suurendab matkaraja puhkeväärtust ning võimaldab
vaba liikumistee loomadele. Avalikult kasutatava matkaraja rajamisega säilitatakse planeeringuala ida-lääne
suunaliselt läbivas rohekoridoris rohelise koridori peamine funktsioon, mis on seotud puhke-eesmärgil
inimeste vaba liikumise tagamisega. Ilmatsalu jõe äärde sadama ja golfiala rajamisel muutub ala maastik ning
suureneb inimeste kohalolu piirkonnas. Samas on varasemalt loomade liikumist mõjutanud matkaraja
kasutamine ning veelgi varasemal ajal intensiivne kalakasvatusmajand. Ilmatsalu aleviku poolne
inimmõjutustega maakasutus (asustus, paisjärv, ulatuslik põllumajandusmaastik) ei soosi metsloomade poolt
aktiivset jõeäärse rohekoridori kasutamist, mistõttu võib ulukite liikumist võimaldavat funktsiooni pidada
pigem teisejärgulisemaks. Seetõttu võib arvata, et üldplaneeringu rakendumine ei oma olulist mõju loomade
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 153 / 247
liikumisele Laugesoo ja Ilmatsalu paisjärve ümbritsevate maa-alade vahel piki Ilmatsalu jõe kallast. Võib
eeldada, et loomad on aktiivsemad öisel ajal, mil liikumisel on häiringud minimaalsed ning otseseid füüsilisi
barjääre/takistusi liikumisele ei seata.
Praegusel ajal on eramaal paikneva Linnutee matkaraja avalikuks kasutamiseks sõlmitud maaomaniku ja Tartu
Linnavalitsuse vahel tähtajaline leping. Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu ja selle alusel koostatava
detailplaneeringu elluviimisel rajatakse sõidutee kõrvale liiklejatele ohutum matkarada, mis plaanitakse üle
anda Tartu linnale. Seni on matkaraja avalik kasutatavus sõltunud maaomaniku soovist. Planeeringu elluviimine
tagab, et Linnutee matkarada on kõigile avalikult kasutatav, millest tulenevalt paraneb ligipääsetavus Ilmatsalu
jõe äärsele rohelisele koridorile.
Matkaraja rajamine soovitud asukohta eeldab maapinna tõstmistöid, kui soovitakse tagada selle
kasutamisvõimalus ka kõrgemate veeseisude korral. See omakorda eeldab osaliselt puittaimestiku
likvideerimist kavandatava matkaraja asukohas. Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõus rohevõrgustikule
seatavate tingimuste kohaselt on raadamine muuhulgas lubatud tee ja tehnorajatiste maal, seega on Ilmatsalu-
Kärevere Linnutee matkaraja rajamine üldplaneeringu eelnõuga kooskõlas.
Üldplaneeringu eelnõu kohaselt ei tohi kalda piiranguvööndis olevale rohelise võrgustiku alale rajatavad
ehitised, s.h paadikanalid rohelist võrgustikku katkestada. Täpsustatud eskiisjoonise alusel kavandatakse
Ilmatsalu jõele ja Ilmatsalu jõkke suubuvale tiigile sillad, mis tagab rohevõrgustiku ühendatuse ning
kaldaäärsete alade ristkasutuse. Sildadeni viivad juurdepääsuteed tuleb rajada piireteta, võimaldades loomadel
vabalt liikuda.
Maastiku üldilme Angervaksa ja Raudla kinnistul säilitatakse - reljeefi väljaspool golfiradasid ei muudeta,
lageraiet ei teostata, ala ei muudeta tehislikuks ja ulukite jaoks mittesobivaks. Golfiradade ehitamiseks on
vajalik likvideerida rohevõrgustiku tugialalt osaliselt puittaimestikku (radade rajamiseks vajalikus ulatuses).
Puittaimestiku osaline likvideerimine golfiradade ehitamiseks ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist ja sidusust
oluliselt, kuna ala ei ole plaanis piirata ning loomadel võimaldatakse ala vabalt läbida. Seda toetab ka
üldplaneeringu tingimus, mille kohaselt ei ole piirded golfiväljaku piiramiseks lubatud, samuti ei ole piirete
püstitamine lubatud matkarajale ja sildadele suunduvatele jalgradadele. Eeldatavalt on positiivne mõju
golfiväljaku teenindamiseks üle Sulaoja kavandataval sillal, mis lihtsustab ulukite liikumist rohevõrgustiku
elementide vahel ja seega aitab parandada rohevõrgustiku sidusust.
Mõningal määral võib Sulaoja paremkaldal liikuvaid ulukeid golfiväljaku kasutamine häirida, kuid eeldatavalt ei
ole loomade jaoks tegemist olulise liikumiskoridoriga, kuna varjevõimaluste vähesus ei soodusta koridori
aktiivset kasutust ulukite poolt. Võttes arvesse, et alale piirdeid ja muid liikumist takistavaid objekte ei rajata,
siis ei mõjutata kavandatuga rohelise koridori toimimist oluliselt.
Elamupiirkonda kavandatavatele tehisveekogudele plaanitakse üldplaneeringu eskiisjoonise alusel määrata
rohevõrgustiku koridor. Selle peamine funktsioon saab olema inimestele puhkevõimaluste pakkumine, kuna
plaanis on rajada supelrand ning avalikud juurdepääsud tehisveekogudele. Kompaktne asustus ei soosi ulukite
liikumist tehisveekogude äärde. Antud juhul peaks hoopis vältima loomade (ulukite) liikumist elamualale, sest
loomad võivad elamute keskel segadusse sattuda ning väljapääsu mitte leides kujutada ohtu kohalikele
elanikele.
Ornitoloogide soovitusel kavandatakse suurele tehisjärvele nn linnusaar, mille eesmärgiks on linnustikule
võimaliku toitumis- ja elupaiga pakkumine. Suurde tehisjärve on arendajatel plaan asustada kalad, millest võiks
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 154 / 247
lindudele täiendav toidulaud kujuneda. Lisaks on veekogud sobivaks elu- ja paljunemiskohaks paljudele
putukaliikidele ja kahepaiksetele. Seega oleks tehisveekogudele määratava rohelise koridori teiseks
funktsiooniks elurikkuse taastamine ja säilitamine.
Leevendusmeetmed:
• Tagamaks loomadele võimalikult looduslähedane ja turvaline keskkond, tuleb Ilmatsalu jõe ääres
olevat kõrghaljastust (puid ja põõsaid) maksimaalselt säilitada, seda vähemalt veekaitsevööndi
ulatuses.
• Matkarada tuleb planeerida väljapoole veekaitsevööndit. See jätab loomadele võimaluse ka edaspidi
mööda jõekallast liikuda ja tagab seega rohekoridori sellekohase funktsiooni säilitamise.
• Rohevõrgustiku koridoris tuleb puittaimestiku raie teha lindude pesitsusperioodi välisel ajal (01.08 –
01.04).
• Rohevõrgustiku alal tuleb tagada ulukitele vaba liikumise võimalus, seega ei ole lubatud Ilmatsalu jõe
kaldapiirkonda (rohelise koridori ulatuses) tõketega piirata, samuti ei ole tõkete püstitamine lubatud
sildadele suunduvatele jalgradadele.
• Sadama piirkonnas tuleb rohekoridori sidususe tagamiseks jätta sadamahoone ja sellega külgneva
parkla ning golfiväljaku vahele puhverhaljastus (soovitatavalt näha alale ette kõrghaljastus, riba
laiusega vähemalt 30 m).
• Golfiala projekteerimisel Angervaksa ja Raudla kinnistule tuleb arvestada rohevõrgustiku tugiala
jätkuva toimimise tagamise vajadusega, selleks:
- nii rohevõrgustiku tugialal kui koridoris tuleb puittaimestiku raie teha lindude pesitsusperioodi
välisel ajal (01.08-01.04);
- loomade liikumist ei tohi füüsiliste barjääridega takistada;
- rohevõrgustiku alal peavad golfiradade edenemisalad olema võimalikult kitsad;
- golfiküla rajamisel võib raadamise ulatus Angervaksa ja Raudla kinnistul olla kuni 50% mõlema
kinnistu metsamaa pindalast kokku. Golfiala hooldamisel ei tohi Angervaksa ja Raudla kinnistul
asuvate metsakoosluste pindala võrreldes algselt raadatava alaga vähendada;
- metsakoosluste säilitamise eesmärgil on Angervaksa ja Raudla kinnistul uuendusraied keelatud;
- maapinna tõstmine golfiradade rajamise eesmärgil on lubatud absoluutkõrguseni 35,2 m. Maapinna
tõstmine on lubatud ainult planeeritavate radade all, metsakoosluste alune pinnas peab jääma
maksimaalselt puutumatuna.
Järeldus
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga täpsustatakse maakondliku tasandi rohevõrgustiku toimimist
tagavaid tingimusi ja määratakse neist tulenevad kitsendused Rahinge tugialal asuvatel Angervaksa ja
Raudla kinnistutel. Nimetatud kinnistutele kavandatakse golfiradade rajamine, mis eeldab metsa raadamist
ja maapinna tõstmist golfiradade alusel maal. Golfiradade rajamise ja kasutamise tulemusel hakkavad ulukid
eeldatavalt vähemalt kevadest sügiseni päevasel ajal Angervaksa ja Raudla kinnistut rohkem vältima.
Planeeringualale jääva tugiala maksimaalse toimimise jätkumiseks on KSH aruandes esitatud vajalikud
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 155 / 247
leevendusmeetmed, mille rakendamisel tagab planeeringulahendus maakondliku tasandi rohevõrgustiku
Rahinge tugiala sidususe. Angervaksa ja Raudla kinnistute osas leevendusmeetmete järgimisel säilitatakse
rohevõrgustiku funktsioon kinnistutel. Rohevõrgustiku funktsioon küll teiseneb – vabaõhu puhkevõimaluste
loomise osakaal nende kinnistute piires/ulatuses suureneb, ent samas on võimalik tagada ka elurikkust: osa
metsaalast säilitatakse ning ulukite vaba liikumine tagatakse. Positiivse aspektina saab välja tuua golfiväljaku
teenindamiseks üle Sulaoja kavandatava silla, mis lihtsustab ulukite liikumist rohevõrgustiku elementide
vahel ja seega aitab parandada rohevõrgustiku sidusust.
Planeeringu eelnõu kohaselt täpsustatakse ka Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratud kohaliku
tasandi rohelise koridori piire. Rohelise koridoriga jääb hõlmatuks Sulaoja, kuid selle paremkaldal, Raudla
kinnistust lõunasse jäävas lõigus määratakse rohekoridor ainult ehituskeeluvööndi ulatuses (25 m).
Mõningal määral võib Sulaoja paremkaldal liikuvaid ulukeid golfiväljaku kasutamine häirida, kuid
eeldatavalt ei ole loomade jaoks tegemist olulise liikumiskoridoriga, kuna varjevõimaluste vähesus ei
soodusta koridori aktiivset kasutust ulukite poolt. Võttes arvesse, et alale piirdeid ja muid liikumist
takistavaid objekte ei rajata, siis ei mõjutata kavandatuga rohelise koridori toimimist oluliselt.
Ilmatsalu jõe äärse rohelise koridori peamine funktsioon on seotud puhke-eesmärgil inimeste vaba liikumise
tagamisega. Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu ja selle alusel koostatava detailplaneeringu elluviimisel
rajatakse sõidutee kõrvale liiklejatele ohutum matkarada, mis koos kavandatavate haljasaladega plaanitakse
üle anda Tartu linnale. Seni on eramaal paikneva matkaraja avalik kasutatavus sõltunud maaomaniku
soovist. Planeeringu elluviimisel tagatakse, et Linnutee matkarada on kõigile avalikult kasutatav, millest
tulenevalt paraneb ligipääsetavus Ilmatsalu jõe äärsele rohelisele koridorile.
Planeeringulahendus ei oma olulist mõju loomade liikumisele Laugesoo ja Ilmatsalu paisjärve ümbritsevate
maa-alade vahel piki Ilmatsalu jõe kallast, kuna võib eeldada, et loomad on aktiivsemad öisel ajal, mil
inimhäiringud on minimaalsed ning otseseid füüsilisi barjääre/takistusi liikumisele ei seata. Ilmatsalu jõe
ääres oleva kõrghaljastuse maksimaalsel säilitamisel (vähemalt veekaitsevööndis olemasoleva olukorra
säilitamisel) on võimalik tagada rohekoridori edaspidine toimimine ulukite jaoks turvalise liikumiskoridorina.
Siiski on loomade rändekoridori tagav funktsioon antud koridoris pigem teisejärguline.
Rohevõrgustiku koridori piiride muutmist kompenseerib mõnevõrra kavandatavasse elamupiirkonda
rajatavate tehisveekogude arvamine rohevõrgustiku koosseisu. Kuna suurema järve äärde kavandatakse
supelrand ja rohealad, mis on ühtlasi avalikeks juurdepääsudeks veekoguni, saab tehisveekogudele
määratava rohekoridori põhifunktsiooniks tõenäoliselt olema inimestele puhkevõimaluste pakkumine.
Lisaks on planeeritav tehisjärv koos sellele kavandatava saarega potentsiaalseks elu- ja toitumispaigaks
lindudele, kaladele, kahepaiksetele, putukatele jm, millest tulenevalt võiks rohekoridori teiseks funktsiooniks
kujuneda elurikkuse taastamine ja säilitamine.
Eelnevast tulenevalt ei kaasne üldplaneeringu eelnõu rakendumisel ning täpsustatud eskiislahenduse
elluviimisel olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele, terviklikkusele ja sidususele.
6.9. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
Üldplaneeringu ala piirneb põhjas Kärevere looduskaitsealaga, mis kuulub ühtlasi kaitsealade võrgustikku
Natura 2000 Kärevere linnu- ja loodusalana. Ligikaudu 1,5 km kaugusele läände, Emajõe luhale, jääb Alam-
Pedja looduskaitseala, mis kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Alam-Pedja linnu- ja loodusalana. Tüki kalakotka
püsielupaik ja Ilmatsalu käpaliste püsielupaik jääb planeeringualast kirdesse. Planeeringualast ligikaudu 200 m
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 156 / 247
kagus, Ilmatsalu alevikus, asub kaitsealune Ilmatsalu park. Tabelis 2 on antud ülevaade Kärevere
looduskaitseala, Kärevere linnu- ja loodusala, Alam-Pedja looduskaitseala ja Alam-Pedja linnu- ja loodusala
kaitse-eesmärkidest.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu seisuga 27.02.2026).
Töö nr 2023-220
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
157 / 247
Tabel 2. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse Kärevere looduskaitsealal, Kärevere linnu- ja loodusalal, Alam-Pedja looduskaitsealal ning Alam-Pedja linnu- ja
loodusalal
Kärevere
looduskaitseala
Kärevere
linnuala
Kärevere
loodusala
Alam-Pedja
looduskaitseala
Alam-Pedja
linnuala
Alam-Pedja
loodusala
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse
musträhn (Dryocopus martius) X X X
hallpea-rähn (Picus canus) X X X
rukkirääk (Crex crex) X X
herilaseviu (Pernis apivorus) X X X
värbkakk (Glaucidium passerinum) X
händkakk (Strix uralensis) X X X
väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) X X
täpikhuik (Porzana porzana) X X X
rabahani (Anser fabalis) X X
väike-konnakotkas (Aquila pomarina) X X
must-toonekurg (Ciconia nigra) X X
rohunepp (Gallinago media) X X X
merikotkas (Haliaeetus albicilla) X X
väikeluik (Cygnus columbianus) X X
valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) X X
laanerähn (Picoides tridactylus) X X
metsis (Tetrao urogallus) X X
laanepüü (Bonasa bonasia) X X
öösorr (Caprimulgus europaeus) X X
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu seisuga 27.02.2026).
Töö nr 2023-220
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
158 / 247
Kärevere
looduskaitseala
Kärevere
linnuala
Kärevere
loodusala
Alam-Pedja
looduskaitseala
Alam-Pedja
linnuala
Alam-Pedja
loodusala
roo-loorkull (Circus aeruginosus) X X
välja-loorkull (Circus cyaneus) X X
soo-loorkull (Circus pygargus) X X
rukkirääk (Crex crex) X X
musträhn (Dryocopus martius) X X
väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) X X
sookurg (Grus grus) X X
punaselg-õgija (Lanius collurio) X X
vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) X X
rüüt (Pluvialis apricaria) X X
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) X X
teder (Tetrao tetrix) X X
mudatilder (Tringa glareola) X X
Väikekoskel (Mergus albellus) X
väikekajakas (Larus minutus) X X
mustsaba-vigle (Limosa limosa) X X
Hallõgija (Lanius excubitor) X X
männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus) X X
väikekoovitaja (Numenius phaeopus) X X
heletilder (Tringa nebularia) X X
punajalg-tilder (Tringa totanus) X X
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu seisuga 27.02.2026).
Töö nr 2023-220
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
159 / 247
Kärevere
looduskaitseala
Kärevere
linnuala
Kärevere
loodusala
Alam-Pedja
looduskaitseala
Alam-Pedja
linnuala
Alam-Pedja
loodusala
kanakull (Accipiter gentilis) X
rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) X
soopart e pahlsaba-part (Anas acuta) X
Luitsnokk-part (Anas clypeata) X
viupart (Anas penelope) X
sinikael-part (Anas platyrhynchos) X
rägapart (Anas querquedula) X
kaljukotkas (Aquila chrysaetos), X
suur-konnakotkas (Aquila clanga) X
sõtkas (Bucephala clangula) X
mustviires (Chlidonias niger) X
kalakotkas (Pandion haliaetus) X
tutkas (Philomachus pugnax) X
kiivitaja (Vanellus vanellus) X
harilik hink (Cobitis taenia) X X X X
harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) X X X X
harilik võldas (Cottus gobio) X X X X
harilik tõugjas (Aspius aspius) X X X X
laiujur (Dytiscus latissimus) X X X
karukolla (Lycopodium clavatum) X
kattekold (Lycopodium annotinum) X
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu seisuga 27.02.2026).
Töö nr 2023-220
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
160 / 247
Kärevere
looduskaitseala
Kärevere
linnuala
Kärevere
loodusala
Alam-Pedja
looduskaitseala
Alam-Pedja
linnuala
Alam-Pedja
loodusala
suur-kuldtiib (Lycaena dispar) X X X
suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna) X
kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) X X
soohiilakas (Liparis loeselii) X X
kollane kivirik (Saxifraga hirculus) X X
paksukojaline jõekarp (Unio crassus) X X
tiigilendlane (Myotis dasycneme) X X
saarmas (Lutra lutra) X X
vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) X
tõmmuujur (Graphoderus bilineatus) X
Kaitstavad elupaigatüübid
jõed ja ojad (3260) X X X X
lamminiidud (6450) X X X X
rohunditerikkad kuusikud (9050) X X X X
vanad loodusmetsad (9010*) X X X X
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) X X X X
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) X X
liigirikkad madalsood (7230) X X X
lammi-lodumetsad (*91E0) X X X
kuivad nõmmed (4030) X X
lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*) X X
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu seisuga 27.02.2026).
Töö nr 2023-220
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
161 / 247
Kärevere
looduskaitseala
Kärevere
linnuala
Kärevere
loodusala
Alam-Pedja
looduskaitseala
Alam-Pedja
linnuala
Alam-Pedja
loodusala
puisniidud (6530*) X X
rabad (7110*) X X
rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) X X
siirde- ja õõtsiksood (7140) X X
vanad laialehised metsad (9020*) X X
siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) X X
laialehised lammimetsad (91F0) X X
huumustoitelised järved ja järvikud (3160) X
kuivad nõmmed (4030) X X
aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) X
nokkheinakooslused (7150) X
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
162 / 247
6.9.1. Mõju linnustikule
Ehitusaegne mõju
Planeeringu elluviimisel muutuvad oluliselt mitmete linnuliikide varasemalt (kalakasvanduse töötamisel ja
pärast tootmistegevuse lakkamist, mil vesi veel tiikides alles oli) harjumuspäraseks kujunenud elu- ja
toitumispaigad. Kuna Golfi kinnistul Ilmatsalu jõest lõuna poole jääv suurem tiik tühjendati veest 2018. aastal,
Tellise tee 8 kinnistul asuvast kolmest tiigist alumine tiik lasti veest tühjaks 2021. aastal ning ka kolmandast
tiigist lasti vesi ära 2022. aastal, siis võib täheldada, et lindudel oli võimalik üldplaneeringu alal asuvatel tiikidel
toituda veel 2022. kevadel, kuid mitte enam suveperioodil, mil alustati kalakasvatustiikide puhastamise ja
pinnasetöödega. Tühjendatud ja võsastunud tiikidest ning nende lähiümbrusest on puittaimestik eemaldatud
juba 2022. aastal. Seda tehti väljapool lindude pesitsusperioodi augustis-septembris 2022. Viimastel aastatel
on läbi viidud kalakasvatustiikide puhastustöid. Seega on muutus lindude elukeskkonnas juba toimunud.
Eeldatavalt on planeeringuala ümbritsev maastik lindudele jätkuvalt sobivaks elupaigaks, seda ka neile liikidele,
kes sobivat elukeskkonda enam planeeringulahenduse elluviimisel sellel alal ei leia.
Ehitusjärgne mõju
Veeala olulise vähenemise ja võsa likvideerimise tagajärjel on elukeskkond Tellise tee 8 ja Golfi kinnistut
kasutanud linnustiku jaoks praeguseks juba oluliselt muutunud. Ehitustegevuse lõppemisel ja maastiku
taastumisel on linnustikul võimalik suurt tehisjärve, selle keskel asuvat saart ja selle kaldaala, samuti
golfiväljakute tiiktakistusi ning looduslikule arengule jäetavat maastikku pesitsus- ja toitumisalana kasutada.
Ornitoloog Jaanus Eltsi sõnul on täpsustatud eskiislahendusega kavandatav saar piisava suurusega, et pakkuda
elupaika, sh pesitsusvõimalusi erinevatele lindudele.
Ehitusjärgselt on golfiväljakule rajatud tiike võimalik kasutada juhul, kui tiikide kaldad taimestatakse (pilliroog,
kaldataimed). Madalmurust ala on lindudel võimalik kasutada toitumis- ja rändepeatuspaigana (hanelised,
kuldnokk ja rästad). Nende liikide põhiline rändeperiood ei kattu aktiivse golfimängu perioodiga, mil linnud
kasutavad ala rändepeatuspaigana, seega on tõenäoline negatiivne mõju linnustikule vähene, kuid avaldub
neile liikidele, kes selliseid elutingimusi ei eelista.
Seega muutub üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimisel mitmete linnuliikide jaoks
elukeskkond, kuid ka planeeringulahenduse järgselt on lindudel võimalik ala jätkuvalt kasutada.
Elupaigamuutuse kompenseerivad ja lisavõimaluse loovad ka läheduses paiknevad looduslikud alad (Kärevere
looduskaitseala, Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe luhad ja roostikud, Ilmatsalu jõe lammialad, ümbritsevad
põllumassiivid, raba jne). Seega on oluline negatiivne mõju linnustikule välistatud.
Leevendusmeetmed
• Kavandada tehisjärve keskele saar, mis kujundada võimalikult looduslikuks, et see oleks kasutatav
võimalikult paljudele lindudele elu- ja pesitsuspaigana.
• Keelatud on linnusaarele minek ja seal hooldustööde tegemine lindude pesitsusperioodil (01.04-15.07),
kuna ala hakkavad eelduslikult kasutama valdavalt maas pesitsevad linnud.
• Raietöid tuleb läbi viia soovitatavalt talvisel ajal ning muul ajal tuleb arvestada lindude
pesitsusperioodiga (01.04-15.07).
• Golfialale rajatavad tiikide süsteemid tuleb kujundada lindudele sobivaks elupaigaks.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
163 / 247
• Lindude elupaiganõudlustega tuleb arvestada planeeringuala hõlmava haljastuse kujundamisel,
näiteks rajada elamud grupiti ning nende vahelisele alale kavandada madal- ja kõrghaljastus.
Ala kasutavate lindude elupaiganõudlused ja soovitused sobivate elupaikade kujundamiseks
• Tehisjärvele rajatav saar peaks kaldavööndis olema vähemalt 10 m ulatuses lauge ja madalaveeline.
Sellistes tingimustes kujuneb saare ümber taimestikurikas ja soojema veega vöönd, mis on sobiv ala
lindudele toitumiseks sobivatele selgrootutele. Sellistes tingimustes saavad edukalt hakkama erinevad
veelinnud aga eriti need, kes toituvad sukeldumata, st näiteks nn ujupardid. Viimased toituvad sõltuvalt
liigist kas erinevatest veetaimedest või selgrootutest. Kuna need linnud ei sukeldu, saavad nad toitu
kätte vaid sellisest sügavusest, kust nad veepinnalt küünitades ulatuvad põhjani. Oluline on see
põhjamudast toitu filtreerivatele liikidele, näiteks sinikael-partidele ja luitsnokk-partidele. Kirjeldatud
liikide jaoks on parim umbes 20 cm kõrgune veesammas, kuid veepinnani ulatuva rikkaliku
veetaimestiku korral saavad nad toituda ka sügavamas vees tingimusel, et nende toitumisulatusse jääb
piisavalt palju selgrootute rikast taimekooslust. Sinikael-pardi keskmiseks toitumissügavuseks on ühes
uuringus hinnatud 32 cm (Green, 1998). Väiksemate ujupartide optimaalne toitumissügavus jääb
ilmselt veel väiksemaks. Seega soodustab ujupartide levikut tehisjärvel võimalikult suur madalaveeline
vöönd. See vöönd kasvab ajapikku taimestikku täis, soodustades enamuse veelindude
toitumistingimusi. Taimestiku liiga tihedaks muutumisel raskenevad küll partide toitumistingimused,
kuid suureneb võimalus, et sinna asub elama näiteks väikehuik. Kõrgema veetaimestiku vohamise
korral võiks (on soovitatav) seda aeg-ajalt piirata, kusjuures seda tuleb teha kas ositi (st näiteks pool
alast ühel aastal ja siis 3-5 aasta pärast puhastada teine osa) või viirgudena. Viimane võte võib olla küll
ebamugavam või töömahukam, kuid on ökoloogilises mõttes parem, sest säilib elupaiga mitmekesisus,
st vaheldumisi on vabavesi ja tihedam taimestik.
• Soovitatav on saare ümber madalaveelises vööndis tekkinud taimestikku mitte niita. Saare ümber
saavad pesitseda ka pütid juhul, kui saare ümber on kujunenud veetaimestiku ala. Pütid ehitavad oma
pesad ujuvpesana, st pesa on taimelehtedest- ja vartest kuhil, mis on kinnitatud kasvavate taimede
külge. Seega saavad sobilike ökoloogiliste tingimuste kujunemisel tehisjärve ümber asuda pesitsema
ka hallpõsk-pütt ja väikepütt.
• Tehisjärve sügavam veeala on sobivaks elupaigaks sukelpartidele, kes põhjamudast toidu hankimiseks
sukelduvad mitme meetri sügavusele. Meie tingimustes võib sellises sügavuses veekogusid asustada
ka näiteks tuttvart, kellele tehisjärv koos saarega on eeldatav pesitsusala.
• Saarele hakkab ajapikku kasvama puittaimestik. Üldiselt ei ole puurinde teke veekogudega seotud
lindudele soodne, seda enam, et puudel hakkavad istuma vareslased ja röövlinnud, kes ohustavad
veelinde ja nende pesitsuse õnnestumist. Võsa võiks (on tungivalt soovitatav) tehisjärve saarelt
eemaldada umbes iga 5 aasta järel või sagedusega, mis ei laseks puudel kasvada kõrgemaks kui 2 m.
Igasugused hooldustööd saarel tuleb teha pesitsusvälisel ajal, st 16. juulist kuni 31. märtsini.
• Koostöös linnuhuvilistega võiks saarel katsetada ka mõningaid biotehnilisi töid, näiteks paigaldada
saarele mõned partide pesavarjed ja saare juurde mõned ankurdatud pesaalused. Kui saarel leidub
taimestikuta alasid või on rohukasv madal, võib saar olla sobivaks pesitsuspaigaks jõgitiirule ning saare
kaldasoppidesse kujunevasse kõrgemasse taimestikku võib pesitsema asuda ka laululuik. Lindude
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
164 / 247
häirimise minimeerimiseks võiks maaomanik (on soovitatav) kehtestada saarel viibimise keelu
ajavahemikul 01. aprill – 15. juuli.
• Soovitatav on saare kaldaalale tekitada soodsad kasvutingimused veetaimestikule (kõrkjas, hundinui,
pilliroog jms). Taimestik ei pea olema lausaline, sobivad üksikud ligipääsmatud kogumikud. Lauk ja
tait, kes on mujal Euroopas inimestega rohkem harjunud, eelistavad meil pigem varjulisi alasid ning
tegutsevad veekogul, kus leiavad ohu korral varju kaldavööndi taimestikus. Eriti meeldivad laugule ja
taidale hundinuiastikud, seega toitaineterikkad veekogud, kus on palju taimset varist ning ka palju
toitumiseks vajalikke selgrootuid.
• Tehisveekogu puhastamise korral on soovitatav väljavõetav sete paigutada linnusaare ümbrusesse
selliselt, et see suurendab madalaveelise ala ulatust. Sellisel juhul esineb positiivne mõju linnustikule,
kelle elupaik või toitumisala suureneb ning samuti on väiksemad veekogu hooldamise kulud (Elts,
2022).
Ülevaade golfiala kasutavast linnustikust
Golfiväljakud on looduskaitsebioloogide seas olnud sageli näidiseks elurikkuse hävitamisest, sest selliste alade
rajamisel hävitatakse looduslik taimestik ja seeläbi muutub ka sealne senine loomastik. Teisalt on tänapäeva
niigi tugevalt muudetud inimtekkelises keskkonnas palju näiteid, kuidas vähemalt osade liikide jaoks on
võimalik alasid kujundada ka nii, et seal leiaksid sobiva elupaiga paljud erinevad linnuliigid (Elts, 2022).
Lindude arvukus golfiväljakutel sõltub peamiselt sealsete veekogude omadustest ja muude loodusilmeliste
sobivate paikade olemasolust. Veekogude puhul on lindude mitmekesisus määratud peamiselt veekogu
sügavuse ja suurusega. Väga väikesed tiigid ei ole pesitsemise seisukohast eeldatavalt sobivad. Suuremate
veekogude puhul hakkab linnustik sõltuma kaldavööndi taimestikust. Täiesti taimestikuvaba kaldavöönd
võimaldab paiga kasutust vaid toitumisalana. Kõrgema ja tihedama taimestiku olemasolu loob võimalusi ka
pesitsemiseks. Linde, kes eeldatavalalt kasutavad golfiala tiiktakistusi, võib tinglikult jaotada veeliikideks, kes
elavad ja toituvad veekogul ja liikideks, kes pesitsevad veekogu servas madalas kaldavees ja toituvad maismaal.
Esimese tüübi esindajateks on peamiselt pütid (tuttpütt, hallpütt jms), lauk ja tait. Pütid on suuremad linnud
ning seepärast vajavad ka rohkem toitu, kusjuures sõltuvalt liigist eelistavad kalu või veeselgrootuid. Sellised
linnud taluvad inimhäiringuid ning leiavad elupaiku ka näiteks supluskohana kasutatavates endistes karjäärides
jms, kuid leiavad elupaiga ka golfiala veetakistusteks rajatavates tiikides. Need liigid kasutavad elu- ja
toitumisalana ainult veekogu, eelistades püsida oma pesitsusalal ning ohu korral sukelduvad. Pütid eelistavad
suuremaid veekogusid, kuid piisava toidu olemasolul saavad hakkama ka väikestel aladel, hallpütt näiteks ka
paarihektarilisel tiigil. Hallpütt ja sarvikpütt on sagedased pesitsejad ka kasutatavates karjäärides olevatel
veekogudel. Kuna pütid otsivad toitu sukeldudes, siis vajavad nad sügavamaid veekogusid. Näiteks pesitsevad
tuttpütid (meie suurim pütt) ka tiikidel, mille keskmine sügavus on 1,2 m (0,5-2 m). Püttide pesa on ujuvpesa,
mis rajatakse tihedamasse taimestikku. Taimestik ei pea selliste tiikide kaldal olema lausaline, sobivad üksikud
ligipääsmatud kogumikud või siis veekogu keskele rajatud saare kaldavöönd, näiteks ka rajatava tehisjärve
saare laugjaks kujundatud ala. Suure linnuna on tema saakloomad ka suuremad ning näiteks
karpkalakasvandustes on noorlinnud toitunud keskmiselt 8 cm pikkustest kaladest, vanalinnud veelgi
suurematest (Vogrin, 2003).
Lauk ja tait on mujal Euroopas inimestega rohkem harjunud. Meie tingimustes on nad pigem varjulised ning
tegutsevad veekogul, kus ohu korral varjuvad kaldavööndi taimestikus. Eriti meeldivad laugule ja taidale
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
165 / 247
hundinuiastikud, seega toitaineterikkad veekogud, kus on palju taimset varist ning ka palju toitumiseks
vajalikke selgrootuid (Elts, 2022).
Soovitused golfiala linnustiku elupaiganõudluste säilitamiseks:
• Golfialale, suurematele säilitatavatele puudele on soovitatav pesakastide paigutamine selleks, et
mitmekesistada ala linnustikku.
• Kõrgema ja tihedama taimestiku olemasolu tiiktakistustes, kallastel ja lähiümbruses loob pesitsuseks head
võimalused, mistõttu on soovitatav nendes kohtades taimestik säilitada.
Alljärgnevas tabelis 3 on loetletud planeeringuala kasutav linnustik ning kirjeldatud planeeringulahenduse
eeldatavat mõju ja leevendusmeetmeid linnustiku elutingimuste säilitamiseks linnuliikide kaupa.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu seisuga 27.02.2026).
Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 166 / 247
Tabel 3. Planeeringuala varasemalt kasutanud linnustik, planeeringulahenduse eeldatav mõju ja leevendusmeetmed elutingimuste säilitamiseks linnuliikide kaupa
Linnuliik,
kaitsekategooria
Elupaiga kirjeldus Ohutegur Meetmed (soovitused)
planeeringu
rakendamiseks
Liigi elupaiga säilimise võimalus planeeringualal
(oodatav tulemus)
Laululuik (Cygnus
cygnus)
II kaitsekategooria
Kultuurmaastikus harva.
Tavapäraselt eelistab
rabajärvi ja laukaid, vanu
turbakarjääre,
taimestikurikkaid järvi ning
rannalõukaid jm. Piisavalt
suur taimestikurikas
veekogu vähese
inimhäiringuga.
Tundlik häirimise
suhtes, eelistab
vähese
inimtegevusega
alasid.
Suuremale tehisjärvele
rajatakse linnusaar, kus
kaldaala veetaimestikku
ei ole soovitatav niita.
Perspektiivselt tehisjärvel ja rajataval saarel, kuigi
vähetõenäoline, kui just isendid ei harju
inimhäiringuga. Alternatiivsed elupaigad
planeeringualaga piirnev Laugesoo (turbakarjäär),
Alam-Pedja looduskaitseala, Ulila turbaraba.
Luha-sinirind (Luscinia
svecica cyanecula)
II kaitsekategooria
Jõeluhtade, soode,
kraavikallaste ja
turbaaukude madalad,
rooga läbi kasvanud
pajustikud.
Aktiivne
majandustegevus
(sh hooldamine),
inimhäiringud.
Võimaluse korral golfialal
liigi leiukohas säilitada
looduslikud tingimused.
Kohtab valdavalt läbirändel. Kavandataval golfialal
asub kaks teadaolevat elupaika. Sobivad Laugesoo
raba, Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe ja
Ilmatsalu jõe kaldad, näiteks ka Aardla polder.
Sulaoja kallastel, väljaspool ehitusala, säilib
looduskooslus, mis võib, aga ei pruugi liigile elupaika
pakkuda.
Väikehuik (Porzana
parva)
II kaitsekategooria
Kõrge ja tiheda taimestikuga
rohketoitelised veekogud,
kinnikasvavad järved,
õõtsikud, poldrite roostikud,
madalaveelised
hundinuiastikud.
Veekogude
puhastamine,
tehislikuks
kujundamine,
looduslikud
protsessid juhul,
kui hundinuiastik
asendub
roostikuga,
aktiivne
inimtegevus.
Soovitatav on saare
kaldavööndis
kõrgtaimestikku
(hundinui, pilliroog) mitte
niita.
Käesoleval ajal planeeringualal ei leidu. Liigile sobiv
elupaik võib taastuda saare kaldavööndis ja kohati
tehisjärve kaldaalal. Liigi esinemine alal on ajutine
ning tõenäoliselt ei jää püsima, välja arvatud juhul,
kui kaldale kujuneb hundinuiastik. Sobiv elupaik
säilib läheduses Ilmatsalu jõelõigul väljapool
planeeringuala.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu seisuga 27.02.2026).
Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 167 / 247
Linnuliik,
kaitsekategooria
Elupaiga kirjeldus Ohutegur Meetmed (soovitused)
planeeringu
rakendamiseks
Liigi elupaiga säilimise võimalus planeeringualal
(oodatav tulemus)
Hallpõsk-pütt (Podiceps
grisegena)
III kaitsekategooria
Taimestikurohked väikesed
madalad järved ning tiigid,
mille kaldal kasvab
hundinuiastik, roostik või
kaisel.
Tundlik veetaseme
kõikumise suhtes,
sest kulgeb kuival
maal halvasti ja
ujuvpesa kuivale
jäämisel on tal
raskusi selle
külastamisega.
Soovitatav on saare
kaldavööndis
kõrgtaimestikku
(hundinui, pilliroog) mitte
niita.
Käesoleval ajal planeeringualal ei leidu. Võimalik
elupaik tekib tehisjärvele rajatava saare ümbruses
ning golfiala tiiktakistuste piirkonnas. Elupaik taastub
saare ja tiiktakistuste ümber sobiva taimestiku
kujunemisel.
Hänilane (Motacilla flava)
III kaitsekategooria
Niiskemad poollooduslikud
karja- ja heinamaad,
mõõdukalt majandatavad
niidud, sood, sageli eelistab
põõsaste lähedust.
Elupaiga
võsastumine (v.a
üksikud põõsad).
Kuna liik ei ole
inimtundlik, samuti ei
pesitse igal aastal samas
kohas, siis meetmed ei
ole vajalikud.
Teadaolevalt on elupaik kavandataval golfialal.
Elupaik säilib tõenäoliselt ümbritsevatel niitudel.
Golfiväljak võib kujuneda sobivaks elupaigaks, sest
liik talub inimhäiringut.
Jõgitiir (Sterna hirundo)
III kaitsekategooria
Veelind, kes pesitseb ka
linnades hoonete katustel
ning Kirde-Eesti
laukarabades. Pesa rajab
maapinnale avatud kohta.
Looduslikus
keskkonnas
üleujutused,
linnalises pesade
likvideerimine
inimese poolt
(lubatav väljaspool
pesitsusaega),
kiskjad.
Meedet ei ole vajalik
kavandada.
Käesoleval ajal planeeringualal ei leidu. Elupaik võib
taastekkida, kui linnusaarel välditakse puittaimestiku
levikut (vajab avamaastikku). Elupaiga hävimisel võis
ühineda mõne ümbruskonnas paikneva sama liigi
kolooniaga.
Kuldhänilane (Motacilla
citreola)
III kaitsekategooria
Soostunud niidud, poldrid,
harvem
veepuhastusjaamade ja
kalamajandite tiigid. Eelistab
Majandamise
suhtes pigem
tundlik liik, elupaik
püsib vaid teatud
Meedet ei ole vajalik
kavandada.
Teadaolevalt on elupaik kavandataval golfialal.
Elupaiga säilimine on vähetõenäoline. Selle liigi
pesitsemine planeeringualal on erandlik, sest
enamasti eelistab ta suuremaid niite.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu seisuga 27.02.2026).
Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 168 / 247
Linnuliik,
kaitsekategooria
Elupaiga kirjeldus Ohutegur Meetmed (soovitused)
planeeringu
rakendamiseks
Liigi elupaiga säilimise võimalus planeeringualal
(oodatav tulemus)
suuremaid
üleminekukooslustega niite.
veerežiimi
(liigniiskuse)
säilimisel.
Pesapaigatruudus ei ole liigile omane ning sobiliku
elupaiga olemasolul ümbruskonnas muudavad nad
sageli oma territooriumi.
Roo-loorkull (Circus
aeruginosus)
III kaitsekategooria
Rannaroostikud, järvede ja
jõgede roostunud kaldad,
roogsood, roostunud
üleujutusalad. Eelistab
ulatuslikke roostikke, mis
piirnevad niiskete niitude ja
avavee-aladega, kuid jahib
saaki ka põldudel.
Soostunud, ranna-
ja lamminiitude
kinnikasvamine.
Pesitsusajal tundlik
häirimisele. Pesa
võib hävida
pesitsusajal
roostiku lõikamisel
või pinnasetööde
käigus.
Säilitada linnusaare
kaldaalal pilliroogu (lasta
roostuda).
Käesoleval ajal planeeringualal ei leidu. Linnusaare ja
roostiku rajamine loob uue sobiva elupaiga. Säilib
väljaspool planeeringuala Ilmatsalu jõe ja Emajõe
kaldal, perspektiivselt võib elupaik taastuda ka
tehisjärvel saare ümbruses. Toitumisalaks on sobiv
golfiala ja sellega piirnevad põllud.
Rooruik (Rallus
aquaticus)
III kaitsekategooria
Merelahtede ja järvede
ääres, mosaiiksetes, vees
kasvavates roostikes ja
hundinuiastikes.
Suuremad rooalad, piisava
koguse roostiku olemasolul
võib pesitseda ka väikestel
veekogudel. Sobivad ka
hundinuia jms tihnikud.
Väga varjulise
tegevusega,
tundlik
majandustegevuse
suhtes.
Säilitada linnusaare
kaldaalal pilliroogu (lasta
roostuda) ja hundinuia.
Käesoleval ajal planeeringualal ei leidu.
Perspektiivselt taastub sobiv elupaigatüüp tehisjärvel
saare ümbruses. Sobivad elupaigad on läheduses
paiknevate järvede ääres.
Väikepütt (Tachybaptus
ruficollis)
III kaitsekategooria
Madalaveelised tiigid ja
järved, kus on rikkalikult
veetaimestikku ning sageli
on kaldavöönd palistatud
Hooldamata või
unarusse jäetud
tiikide puudumine.
Meedet ei kavandata. Käesoleval ajal planeeringualal ei leidu. Võimalik, et
golfiväljaku madalveelised tiigid kujunevad sobivaks
elupaigaks. Pikemas perspektiivis on liigi säilimine
Ilmatsalus siiski vähetõenäoline, sest liik asustab
pigem nö hooldamata või unarusse jäetud tiike. Siiski
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu seisuga 27.02.2026).
Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 169 / 247
Linnuliik,
kaitsekategooria
Elupaiga kirjeldus Ohutegur Meetmed (soovitused)
planeeringu
rakendamiseks
Liigi elupaiga säilimise võimalus planeeringualal
(oodatav tulemus)
pajutihnikuga (nt. Aardla
järv, Valguta polder).
on võimalik, et näiteks golfiväljakule rajatavad
madalaveelised tiigid kujunevad osati liigirikka
taimestikuga veekogudeks ja hakkavad sobima ka
sellele liigile.
Väiketüll (Charadrius
dubius)
III kaitsekategooria
Inimtekkelised alad nt
karjäärid, prügilad,
ehitusplatsid, väikesed
liivaaugud. Arendustegevus
soosib liigi pesitsemist, sest
tekib juurde taimestikuta
alasid.
Alade
taimestumine,
inimtegevuse
lõppemine, pesade
hävimine
inimtegevuse
tõttu.
Meedet ei kavandata. Käesoleval ajal planeeringualal ei leidu. Elupaigaks
võib sobida golfiala. Elupaigad muutuvad tihti,
püsivamad pesitsusalad on seal, kus on pidev häiring.
Kui arendus on täies mahus ellu viidud ja liigile
sobilik ala taimestub, siis asub ilmselt elama mujale.
Mustviires (Chlidonias
niger)
III kaitsekategooria
Taimestikurikkad porised
piirkonnad, madalaveelised
jäänukjärved.
Elupaikade
hävimine või
rikkumine.
Meedet ei kavandata. Käesoleval ajal planeeringualal ei leidu. Linnusaare
taimestiku väljakujunemisel võib tekkida sobiv
elupaik.
Punaselg-õgija (Lanius
collurio)
III kaitsekategooria
Avatud või poolavatud
maastik. Pesitsuskoha
ümbruses vajab lind avatud
alasid, kus saaki varitseda
ning põõsastikke või hekke,
kuhu pesa rajada.
Munemise ja
haudumise ajal
erakordselt tundlik
häirimise suhtes.
Meedet ei kavandata. Teadaolev elupaik asub kavandataval golfialal.
Golfiala väljaehitamisel elupaik tõenäoliselt hävib,
kuid linnusaare taimestiku väljakujunemisel võib
tekkida sobiv elupaik.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 170 / 247
Probleemsed liigid
Lindude jaoks on golfiväljak eeskätt madalmurune ala, kus taimestik püsib niitmise läbi kogu
vegetatsiooniperioodil pidevalt halja ja proteiinirikkana. Taimestiku madal kasv tõmbab ligi liike, kes toituvad
putukatest ja mullapinnale tulnud vihmaussidest, näiteks kuldnokk ja rästad. Nende liikide põhiline
rändeperiood ilmselt ei kattu aktiivse golfimängu perioodiga, samas võivad kuldnokad moodustada väga suuri
parvi ka vahetult pärast poegade lennuvõimestumist alates juunist (Elts, 2022).
Teiseks peamiseks häirivaks linnurühmaks võivad osutuda hanelised. Haned ja lagled, vahel ka luiged võivad
sellistele rohelistele aladele laskuda toituma ja puhkama. Inimeste alal tegutsemisest tõusevad linnud muidugi
lendu, kuid hanelised on aktiivsed ka väga varajastel ja hilistel tundidel, mistõttu võib osutuda vajalikuks nende
õigeaegne peletamine. Kindlasti meeldib hanelistele kasutada ka golfiala veekogusid. Planeeringuala
ümbritsevad alad on aastakümneid olnud hanelistele aktiivselt kasutatavad toitumisalad ning sõltuvalt kevade
arengust ning antud aastal ümbruses kasvatatavatest põllukultuuridest, võib golfiväljaku atraktiivsus
hanelistele toitumisalana olla kohati väga suur (Elts, 2022).
Tehisjärve ja sellele saare rajamisega võib probleemiks osutuda ka kajakakolooniate teke, kes oma kisaga
elanikke häirima võivad hakata, kui nende arvukus piisavalt suureks läheb. Samuti on ohuks saarel puudel
istuvad vareslased ja röövlinnud, kes ohustavad veelinde ja nende pesitsuse õnnestumist. Võsa võiks (on
tungivalt soovitatav) tehisjärve saarelt eemaldada umbes iga 5 aasta järel või sagedusega, mis ei laseks puudel
kasvada kõrgemaks kui 2 m (Elts, 2022). Võimalikeks ohjamismeetmeteks on pesade lõhkumine ning munade
korjamine ja õlitamine kooskõlas looduskaitseseaduse § 55 lõikes 61 sätestatuga.
Järeldus
Planeeringu elluviimisel muutub mitmete linnuliikide jaoks elukeskkond, kuid ka planeeringulahenduse
järgselt on lindudel võimalik ala jätkuvalt kasutada. Vee-elupaik säilib, samuti rajatakse pesitsuseks sobiv
tehissaar, golfialale rajatakse tiiktakistused ning Angervaksa kinnistul säilib osaliselt metsaala. Pärast
kavandatava arenduse elluviimist ja maastiku taastumist jäetakse linnustikule võimalus suurt tehisjärve, selle
keskel asuvat saart ja selle kaldaala, samuti golfiväljakute tiiktakistusi ning looduslikule arengule jäetavat
maastikku pesitsus- ja toitumisalana kasutada. Elupaigamuutuse kompenseerivad ja lisavõimaluse loovad
ka läheduses paiknevad looduslikud alad (Kärevere looduskaitseala, Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe
luhad ja roostikud, Ilmatsalu jõe lammialad, ümbritsevad põllumassiivid, raba jne). Arvestades eelnevat on
oluline negatiivne mõju linnustikule välistatud.
6.9.2. Mõju Kärevere looduskaitsealale
Planeeringuala piirneb Kärevere looduskaitseala Ilmatsalu sihtkaitsevööndiga ja Tähtvere piiranguvööndiga.
Kaitseala ning selle vööndite kaitse-eesmärgid on toodud peatükis 5.1 ja tabelis 2. Põhjalikult on kavandatava
tegevuse mõju looduskaitseala kaitse-eesmärgile hinnatud Kärevere linnu- ja loodusala Natura eelhinnangu
käigus (ptk 6.9.4), sest alade kaitse-eesmärgid valdavalt kattuvad (vt tabel 2). Kuna Kärevere looduskaitseala ja
sellele projekteeritavate Raja-Kärevere looduskaitseala ja metsaelupaikade looduskaitseala (vt ptk 5.4) kaitse-
eesmärgid kattuvad, siis planeeritava tegevuse mõju projekteeritavatele kaitsealadele eraldi ei hinnata.
Ehitusaegne mõju
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade ja metsakoosluste säilimise tagamine.
Sihtkaitsevöönd on ala, kus majandustegevus ja loodusvarade kasutamine ei ole lubatud. Üldplaneeringu
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 171 / 247
eelnõuga ja täpsustatud eskiislahendusega selliseid tegevusi ja üldse tegevusi sihtkaitsevööndi alale ei
kavandata. Planeeringualal elluviidavad tegevused ei oma kaudset mõju kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade
ja metsakoosluse seisundile ja säilimisele.
Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjas sätestatud
looduskasutustingimustega. Üldplaneeringu eelnõuga ega täpsustatud eskiislahendusega tegevusi
piiranguvööndis ega sellega vahetult piirneval alal ei kavandata.
Peamise häiringu looduskaitsealal pesitsevatele linnuliikidele tekitab ehitusaegne müra, kuid arvestades, et
looduskaitseala läheduses paikneb juba praegu Ilmatsalu küla ja kompaktse asustusega Ilmatsalu alevik,
looduskaitseala on populaarne külastuskoht matkajate seas ning planeeringualal on juba 2022. aastast alates
tiikides puhastustöid teostatud, on piirkonnas asuvad linnuliigid teatud määral müraga juba harjunud. Ehkki
müratase ehitusperioodil eeldatavalt tõuseb, on siiski tegemist ajutise häiringuga, mis pärast ehitustööde
elluviimist lõpeb. Samuti ei teostata kogu ehitustegevust korraga, vaid etapiviisiliselt, mistõttu ei ole
ehitustegevusest tingitud müra nii suur kui kogu arendustegevuse ühekorraga elluviimise korral.
Ehitusjärgne mõju
Kuna üldplaneeringu tegevuste elluviimisel ei mõjutata kaitseala veerežiimi, siis on välistatud negatiivne mõju
sihtkaitsevööndis kaitse-eesmärkideks olevatele metsaelupaigatüüpidele.
Ala külastamiseks on rajatud Linnutee matkarada ja Tüki rattatee koos puhke- ja lõkkekohtadega, mis valdavalt
piirnevad kaitsealaga, kuid kohati jäävad ka kaitseala piiranguvööndisse. Matkaraja kasutamisel ajalist piirangut
ei ole. Seega puudub inimestel otsene vajadus liikuda rajatavate elamute piirkonnas üle suhteliselt laia kraavi
(Maa-ameti kaardrakenduse andmetel kuni 6 – 8 m, foto 3) looduskaitseala sihtkaitsevööndisse.
Foto 3. Üldplaneeringu ala ja Kärevere looduskaitseala eraldav kraav (droonifoto: Viljo
Allik, 2017)
Üldplaneeringu rakendumisel ei looda eeldusi inimeste liikumiseks/sattumiseks planeeringualaga piirnevale
Kärevere looduskaitsealale. Planeeringuala põhjapiiril olev kraav ei ole ilma sillata lihtsasti ületatav.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 172 / 247
Sadama rajamisel suureneb veeliiklus Ilmatsalu jõel ning sageneva paadiliiklusega kaasnev lainetus võib
negatiivselt mõjutada kaldaid Kärevere looduskaitsealaga piirnevas jõelõigus, kulutades kaldaääri ning viies
sealt minema pinnaseosakesi. Selle vältimiseks tuleb paigutada veekogu kaldale märgid, mille kohaselt on
lainetuse tekitamine keelatud ja lainetuse vältimiseks tuleb valida vastav sõidukiirus. Märgid võiks paigaldada
planeeringuala loodenurka, ca 1 km enne Ilmatsalu jõe suuet ja Ilmatsalu jõe suudmesse.
Leevendusmeetmed
• Sihtkaitsevööndis on kaitstavate linnuliikide pesitsusperioodiks kehtestatud liikumispiirang alates
15. veebruarist kuni 31. juulini, mille määramisel on arvestatud kõiki alal pesitsevaid või arvatavalt
pesitsevaid linnuliike. Tegemist on liikide pesitsusaegse rahu tagamiseks seatud piiranguga, mida on
soovitatav arvestada ka kaitsealaga vahetult piirneval alal ehitustööde läbiviimisel – sel perioodil on
soovituslik hoiduda mürarikaste tööde läbiviimisest (tehnika kasutamisest, millega kaasneb kõva
müra).
• Lainetuse vältimiseks Kärevere looduskaitsealaga piirnevas jõelõigus tuleb veekogu äärde paigutada
märgid, mille kohaselt on lainetuse tekitamine keelatud ja lainetuse vältimiseks tuleb valida vastav
sõidukiirus. Märgid võiks paigaldada planeeringuala loodenurka, ca 1 km enne Ilmatsalu jõe suuet ja
Ilmatsalu jõe suudmesse.
Järeldus
Üldplaneeringu eelnõuga ja täpsustatud eskiislahendusega kavandatud tegevused jäävad väljapoole
Kärevere looduskaitseala, seega otsene mõju kaitsealale puudub. Planeeritavate tegevuste elluviimisel ei
mõjutata kaitseala veerežiimi, millega on välistatud negatiivne mõju sihtkaitsevööndis kaitse-eesmärkideks
olevatele metsaelupaigatüüpidele. Kõik ehitustööd on ajutise iseloomuga - tööga lisanduv mürahäiring
rasketehnika kasutusest on ehitusaegne ja seega mööduv, samuti ei põhjusta läbiviidavad ehitustööd olulisi
häiringuid elustikule Kärevere looduskaitsealaga piirneval alal. Metsa ja planeeringuala vahele jääv kraav
jääb looduslikku seisu, elanikele ülepääsu Kärevere looduskaitsealale sattumiseks ei rajata ja selleks eeldusi
ei looda. Teavitades veesõidukitega liiklejaid lainetuse tekitamise keelust, ei kaasne eeldatavalt olulist
ebasoodsat mõju Kärevere looduskaitsealal asuvale Ilmatsalu jõe kaldale. Üldplaneeringu elluviimisel on
välistatud negatiivse mõju avaldumine Kärevere looduskaitseala kaitse-eesmärkide täitmisele.
Positiivse aspektina saab välja tuua, et täpsustatud eskiislahenduse realiseerumisel pakub uus suur tehisjärv
koos saarega Kärevere looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevatele lindudele potentsiaalset täiendavat elu-
ja toitumispaika.
6.9.3. Mõju kalakotka elupaigale, sh Tüki kalakotka püsielupaigale
Tüki kalakotka püsielupaik (EELIS kood KLO3002255) jääb Kärevere looduskaitseala Ilmatsalu sihtkaitse- ja
Tähtvere piiranguvööndisse (vt ptk 6.9.2 ja 6.9.3).
Urmas Sellise eksperthinnangu alusel (lisa 9) on kalakotka pesitsus olnud viimased tosin aastat edukas ning
noored kalakotkad on sealt välja lennanud (alates 2012, kokku vähemalt 23 poega). Eestis olevatest kalakotka
pesadest on see maailmas ilmselt kõige tuntum, sest alates 2013. aastast on pesal olnud veebikaamera ja kõik
huvilised on saanud kalakotkaste pesaelu jälgida. Vaatluste põhjal teame, et Ilmatsalu kalakotkad püüdsid
varem oma põhilise saagi (milleks oli karpkala) tiikidest. Senised vaatlused näitavad, et kalakotkad on käinud
mitte ainult suurte kalatiikide peal, vaid olenevalt ilmast, väikestel kalakasvatustiikidel jm veekogudel.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 173 / 247
Tuulisema ilmaga, mil lainetus segas saagi nägemist, püüdsid nad kala väiksematel tiikidel, mis asusid
planeeritava golfikeskuse lähikonnas. Kuna Ilmatsalu kalatiigid on tänaseks veest tühjad ja osad ka võsastunud,
siis eeldatavalt toituvad linnud teistest looduslikest veekogudest toodud kalast. Viimastel aastatel on saagi
hulgas olnud järjest rohkem looduslike veekogude kalaliike (nurg, latikas, linask, ahven, roosärg jt).
Rajatava elamupiirkonna tõttu suureneb planeeringualal inimkoormus. Liikide teadaolevad pesitsusalad võivad
muutuda juhul, kui ehituse ajal või ehituse järgselt tekib häiring, mida käesoleval juhul ei saa ette näha. Oluline
on teadmine, et ka kalakasvanduse tegutsemise ajal oli kasutusel tehnika, mille kasutamisel tekitati müra,
samuti toimetasid alal inimesed, seetõttu ei ole inimtegevusest tulenev häiring pesitsevatele ja ala elupaigana
kasutavatele liikidele võõras ja harjumuspäratu.
Nimetatud eksperthinnangu alusel on kalakotkale tõenäoliselt sobivam üks suur veeala võrreldes võssa
kasvavate väiksemate veealadega, seega kompenseerib toitumisvajaduse perspektiivselt rajatav tehisveekogu.
Tehisveekogus on koostöös ihtüoloogidega võimalik taastada kalastik, mis pakub toidubaasi ka kalakotkale.
Sobivate tingimuste korral võib kalakotkas kujuneda Tellise tee 8 vaatamisväärsuseks, kas virtuaalselt läbi
veebikaamera või otse, reaalselt tehisjärvel kala püüdmas. Juhul, kui sealseid linde saaks ka saatjate abil jälgida,
oleks kohalikel elanikel „oma kotkaste“ terve aastaring kaetud. Väljaspool pesitsusaega on saatjate abil
jälgitavad linnud avalikult näha lindude rändekaardil.
Eksperthinnangu alusel soovitakse jätkata kalakotka pesa jälgimist veebikaameraga, mida juba aastaid on
tehtud (viimane otseülekanne toimus 2022. aasta lõpus). See võimaldab tuvastada arenduse võimalikku mõju
kalakotkale, samuti annab infot pessa toodava saagi osas.
Positiivne, nii toitumisalana kui ka erinevatele linnuliikidele pesitsus- ja rändeperioodil, on ka Kärevere
looduskaitseala lähedusse, ligikaudu 2,5 km kaugusele jäävad Emajõe ja selle ulatuslike üleujutatavate luhtade
paiknemine. Tuleb märkida, et ka Ilmatsalu jõgi, riigi poolt korrashoitava Rahinge maaparandussüsteemi
eesvooluna käsitletav lõik, läbib madalsood ning märgala pakub lindudele samuti mitmekesiseid
toitumisvõimalusi. Toitumisaladena kasutavad nii kotkad kui kõik teised linnuliigid ka Alam-Pedja
looduskaitsealale jäävaid luhtasid, atraktiivne toitumisala on Emajõgi ja jõe soodid. Kohalikud kalakotkad
püüavad saaki ka Ilmatsalu jõest.
Leevendusmeetmed:
• Mitte teostada kalakotka pesitsusperioodil (15. märts kuni 31. august) Kärevere looduskaitsealaga
piirneval alal rammimistöid (rammvaiade paigaldamine).
Järeldus
Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimine ei mõjuta eeldatavalt kalakotka soodsaid
elutingimusi, kuna planeeringu realiseerimine ei too kaasa muutusi liigi elupaigas ning ühtlasi ei põhjusta
võrreldes praeguse olukorraga toidubaasi vähenemist. Tuleb meeles pidada, et planeeringualal varasemalt
olnud kalarikkus on olnud otseselt sõltuv maaomaniku majandustegevusest. Kalakasvatustiigid on pärast
veetaseme alandamist ja osalist võssa kasvamist liigi jaoks juba ammu kaotanud tähtsuse toidulauana, kuid
kavandatav tehisjärv võib luua täiendavaid toitumisvõimalusi, seda lisaks Kärevere looduskaitseala
ümbritsevatele looduslikele aladele (Emajõe lammialad jne).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 174 / 247
6.9.4. Mõju Kärevere linnu- ja loodusalale
KSH käigus teostati Natura 2000 eelhindamine, eesmärgiga välja selgitada, kas kavandatav tegevus võib
mõjutada ebasoodsalt Kärevere loodus- ja linnuala terviklikkust ja ala kaitse-eesmärke. Natura eelhindamise
läbiviimisel on lähtutud asjakohastest Natura eelhinnangut käsitlevatest juhendmaterjalidest (Euroopa
Komisjoni 28.09.2021 teatis. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised
suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta; MTÜ Eesti Keskkonnamõju
Hindajate Ühingu koostatud tööst „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis“ (2019).
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 1 alapunktist 22 ja punkti 2 alapunktist 161 hõlmab Kärevere
looduskaitseala vastavalt Kärevere linnu- ja loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju
kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
Kobras OÜ kaasas kavandatava arendustegevuse mõjude väljaselgitamiseks Eesti Ornitoloogiaühingu liikme
Jaanus Eltsi (ekspertarvamus 25.04.2022, lisa 8) ja Kotkaklubi liikme, ekspert Urmas Sellise (ekspertarvamus
16.05.2022, lisa 9), kellelt saadud sisendid on aluseks järelduste tegemisel ning vajalike leevendusmeetmete
väljapakkumisel.
Kärevere linnu- ja loodusala jääb planeeringualaga piirnevalt Lõo (kü tunnus 83101:002:0168), Laeva metskond
37 (kü tunnus 79301:001:1270) ja Laeva metskond 70 (kü tunnus 83101:002:0215) katastriüksusele.
Mõju Kärevere linnuala kaitse-eesmärkidele
Kärevere linnuala (registrikood RAH0000633, EE0080371) eesmärgiks on Natura 2000 võrgustiku linnu- ja
loodusalade nimekirja kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide isendite: väike-konnakotka
(Aquila pomarina), rabahane (Anser fabalis), must-toonekure (Ciconia nigra), rohunepi (Gallinago media) ja
merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaikade kaitse.
KSH alasse ulatuvad EELISe andmetel linnuala kaitse-eesmärgiks oleva merikotka ja väike-konnakotka
elupaigad.
Must-toonekure pesitsus ei ole Kärevere looduskaitsealal teada, kuid lindu on aja jooksul nähtud kalatiikidel,
Ilmatsalu jõel ja selles piirkonnas toitumas. Tänaseks on veest tühjaks lastud kõik suuremad kalakasvatustiigid
ning väiksemad tiigid on madala veeseisu tõttu täielikult võsastunud. Seega on looduslikud olud seoses
Ilmatsalu kalakasvanduse eesmärgipärase kasutusega muutunud ning ala on kotkaste ja must-toonekure
toitumisalana oma väärtust oluliselt kaotanud.
Kavandatav tehisjärv pakub linnustikule perspektiivselt kasutust nii toitumis- kui ka elupaigana.
Kärevere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest jääb EELISe andmetel kõige lähemale merikotka
sigimispaik. Merikotka pesapaik on registreeritud ligikaudu 600 m planeeringualast põhjas, aga viimastel
aastatel on see pesa lagunenud. Merikotka viimane kinnitatud vaatlus on läbi viidud 19.09.2018, kuid linde
pesal ei tuvastatud. Tõenäoliselt asub uus pesa kuskil lähiümbruses, kuid seda pole veel leitud. Merikotka paari
on kohatud selles piirkonnas järjepidevalt ning olenevalt oludest, lisaks ka üksikuid linde. Kärevere
looduskaitseala kaitsekorralduskavas on toodud, et kaitsealal (piirid ühtivad Kärevere linnuala piiridega) pole
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 175 / 247
teada ühtegi asustatud merikotka pesa. Järgmine teadaolev pesa asub ligikaudu 2 km põhja pool, kus tuvastati
pesitsemine viimati 18.06.2021.
Mõju liigi elupaigale
Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimine ei avalda mõju merikotka elupaigale, kuna
tegevused viiakse ellu väljaspool liigi elupaika (väljaspool Kärevere linnuala) ning planeeringu elluviimine
olemasolevaid keskkonnatingimusi Kärevere linnualal ei muuda.
Pärast kalakasvatustiikide tühjaks laskmist jäid tiikide põhjale kalad, keda kotkastel oli lihtne püüda. Seni on
olnud merikotkastel soodne Ilmatsalus ka talvituda nii kaua, kuni lahtist vett leidub. Üldplaneeringu eelnõu ja
täpsustatud eskiislahendus näeb ette tänaseks tühjaks lastud kalatiikide asemele tehisjärve rajamise, mis
taastab neile võimaluse toitumiseks ja talvitumiseks (järves jätkatakse kalade kasvatamisega).
Oluline on siinkohal välja tuua, et Tellise tee 8 ja Golfi kinnistul on siiani olnud tegemist tehisveekogudega, mis
on loodud inimese poolt teatud majanduslike eesmärkide realiseerimiseks, st nende ökoloogiline seisund ja
kasutamine lindude poolt sõltus suurel määral maaomaniku regulaarsest sekkumisest tiikide kujundamisel.
Sedasorti alade loodusväärtused kujunevad üldjuhul kaasnähtusena, st maaomaniku tegemiste ja n-ö tegemata
jätmiste tulemusel. Tänaseks on kalatiigid veest tühjaks lastud ja toitumispaigana merikotkale kasutamiseks
väheväärtuslikud. Seega võib loodav tehisjärv võrreldes praeguse olukorraga pigem luua potentsiaalselt
täiendavaid toitumisvõimalusi merikotkale. Seda, kas nad on nõus kasutama edaspidi toitumisalana ka
kavandatavat tehisjärve majadega piiratud alal, ei oska ette näha, kuna merikotkad ei ole toitumisaladel
inimtegevuse suhtes nii tolerantsed kui kalakotkad. Samas ei saa unustada, et kalatiikide ala jääb väljapoole
linnuala ning liigile sobivate toitumistingimuste loomine ei saa olla antud juhul eesmärgiks.
Ornitoloog Jaanus Elts on oma ekspertarvamuses välja toonud, et kuigi uusarendusega kaasneb
planeeringualal inimtegevuse aktiviseerumine, ei ole alust arvata, et planeeringuala ja Tallinn-Tartu maantee
vaheline mets, kus asuvad kaitsealuste kotkaste pesapuud ja nende ümber moodustatud püsielupaigad
Kärevere looduskaitsealal (ja seega siis ka linnu- ja loodusalal), võiks kujuneda piirkonnaks, mida inimesed
sooviks hakata senisest enam külastama, kuna alal puuduvad tingimused vaba-aja veetmiseks. Täpsustatud
eskiislahendusega ei looda ühtegi eeldust Kärevere linnualale minekuks, lisaks on füüsiliseks barjääriks
kaitstavale alale minekuks kraav. Kindlasti tuleb vältida rajatisi (näiteks kergsõidukitega sõidetavad teed), mis
inimesi sellele alale meelitaksid.
Väike-konnakotkas pesitseb Kärevere linnualal. Lähim väike-konnakotka leiukoht Kärevere linnualal jääb
planeeringualast ligi 2 km kaugusele (teisele poole Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed, Emajõe lammiala
ääristavasse metsamassiivi). Ilmatsalu kalatiigid ei ole siiani olnud liigile tavapäraseks toitumispaigaks. Liigi
toitumisbiotoopideks on erinevad rohumaad.
Mõju liigi elupaigale
Üldplaneeringu eelnõu elluviimine ega täpsustatud eskiislahendusega kavandatav arendus ei avalda mõju
väike-konnakotka elupaigale, kuna tegevused viiakse ellu väljaspool liigi elupaika (väljaspool Kärevere linnuala)
ning olemasolevad keskkonnatingimused Kärevere linnualal ei muutu. Samuti on väljaspool linnuala välistatud
negatiivne mõju väike-konnakotka elutingimustele, sest kalatiigid ei ole siiani olnud liigi toitumispaigaks.
Must-toonekurg kasutas varasemalt, enne kalakasvatustiikidest vee väljalaskmist, toitumisalana Ilmatsalu
kalatiikide madalaid veealasid. Suurtel kalakasvatustiikidel on olnud raske seda liiki tema peidulise eluviisi tõttu
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 176 / 247
märgata. Pärast tiikidest vee väljalaskmist ja osalist kinnikasvamist ei ole planeeringuala must-toonekurele
sobivaks toitumisalaks olnud. Teadaolevalt liik Kärevere linnuala elupaigana ei kasuta. Pesitsust ei ole või ei ole
seda õnnestunud leida. Lähima EELISesse kantud must-toonekure leiukoht (sigimispaik) piirneb Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa maantee ääres asuva metsamassiiviga, jäädes planeeringualast ca 1,5 km kaugusele. Siinkohal
tasub rõhutada, et viimane eduka tulemusega pesitsusvaatlus tehti 1989. aastal, hilisematel vaatlustel seal
kõnealuse liigi esindajaid tuvastatud ei ole ning EELISe andmetel on pesa varisenud.
Liigi arvukus on Eestis järjepidevalt langenud ja seda tõenäoliselt toitumispaikade vähenemise tõttu, millest üks
olulisemaid on alade laialdase kuivendamise tulemus. Must-toonekurg võib toitumas käia pesast enam kui 30
km kaugusel. Toitumiseks sobivad talle kuni 30 cm sügavused varjulised veekogud. Ilmatsalu jõgi on oma
madalamates osades olnud üheks must-toonekure toitumisalaks. Ajutise toitumiskohana kasutasid linnud ka
regulaarselt tühjaks lastavaid veekogusid, näiteks kalatiike.
Mõju liigi elupaigale
Planeeringu elluviimine ei avalda mõju must-toonekure (potentsiaalsele) elupaigale, kuna tegevused viiakse
ellu väljaspool Kärevere linnuala ning planeeringu elluviimine olemasolevaid keskkonnatingimusi Kärevere
linnualal ei muuda.
Kalakasvandus on tegevuse lõpetanud, tiigid amortiseerunud ja tühjaks lastud või kinni kasvanud, seega
tõenäoliselt ei ole planeeringuala enam must-toonekurele sobivaks toitumisalaks ei praegu, ega ka peale
planeeritud arendustegevuse elluviimist. Kuna must-toonekure pesapiirkonda ei ole läheduses teada, siis
Ilmatsalu kalatiikide asemele tehisjärve rajamine ja hoonete ehitamine perspektiivselt ligi 30 km raadiuses
pesitsevatele must-toonekurgedele toitumisalana kasutatav ei ole, kuid Ilmatsalu jõge ja selle soostunud
kaldaalasid on must-toonekurgedel võimalik jätkuvalt segamatult kasutada. Toitumisalana on must-
toonekurele sobivateks ka läheduses paiknevad väikejärved ning Emajõe vanajõed (soodid) ja luhaniidud, kus
inimtegevus on piiratud ning alad on looduslähedaselt hooldatud ja säilitatud. Seega on üldplaneeringu eelnõu
ja täpsustatud eskiislahendusega kavandatu elluviimisega kaasnev ebasoodne mõju must-toonekure
võimalikule toitumisalale väljaspool Kärevere linnuala välistatud.
Järgnevate kaalutluste aluseks on ornitoloog eksperdi Jaanus Eltsi koostatud linnustiku eksperthinnang (lisa 8).
Rabahanede (Anser fabalis) paiknemist planeeringualal ega selle lähialal EELIS andmeil (seisuga 03.10.2024) ei
ole.
Rohunepi (Gallinago media) pesitsus- ega toitumisala planeeringualale ega selle lähialale EELISe andmetel
(seisuga 03.10.2024) ei jää. Kärevere looduskaitseala kaitsekorralduskava alusel jääb rohunepi elupaik Kärevere
luhale (Kärevere looduskaitseala Luha sihtkaitsevöönd), mis on elupaigaks ja peatuskohaks paljudele
linnuliikidele.
Mõju liikide elupaigale
Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimine ei avalda mõju rabahane ja rohunepi
elupaigale, kuna tegevused viiakse ellu väljaspool liikide elupaika (väljaspool Kärevere linnuala) ning
planeeringu elluviimine olemasolevaid keskkonnatingimusi Kärevere linnualal ei muuda.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 177 / 247
Järeldus
Kärevere linnuala kaitse-eesmärgiks on Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisas 1 loetletud Kärevere linnuala kaitse-
eesmärgiks olevate linnuliikide elupaikade kaitse (linnuala piires). Üldplaneeringu ega kavandatava
arendustegevuse elluviimine ei avalda mõju Kärevere linnuala kaitse-eesmärgiks olevate lindude elupaigale,
kuna tegevused viiakse ellu väljaspool liikide elupaika (väljaspool Kärevere linnuala), seega otsesed
ehitustegevuse mõjud puuduvad. Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimine ei
muuda olemasolevaid keskkonnatingimusi Kärevere linnualal. Samuti ei kaasne selliseid tagajärgi, mis võiks
linnuala kaitse-eesmärgiks olevate lindude elutingimusi linnualal muuta. Eeldatavad häiringud linnustikule
võivad olla seotud eelkõige planeeritava hoonestusega ja sellega kaasneva inimmõjuga. Hoonete ja järve
rajamine viiakse ellu etapiviisiliselt, mistõttu jääb linnustikul piisavalt kohanemisaega inimtegevuse ja
sellega kaasneva müraga harjumiseks. Tuleb ka tõdeda, et müra ja inimtegevusega harjumist on
soodustanud suhteliselt lähedale jääv Ilmatsalu küla ja alevik, kus mootorsõidukite kasutus ja inimtegevus
on toimunud pikka aega, samuti on lindudele harjumuspäraseks kujunenud Tallinn-Tartu maanteelt kostuv
pidev liiklusmüra ning kalakasvatustiikide puhastamisest tulenev perioodiline müra.
Ilmatsalu kalakasvanduse tiigid on rajatud majandatava tootmisalana kalade kasvatuseks ja müügiks, seega
ei ole tegemist loodusliku veekoguga, mille likvideerimisel oleks mõju linnustikule määrav ja oluline.
Kalakasvandus võimaldas lindudele hõlpsat toidubaasi, sest seal ei kasutatud varasemalt kalade kaitseks
lubatud vahendeid (võrk jms), mis takistaksid lindudel kalakasvanduses toodetava kala tarbimist. Seega oli
lindudel võimalik hõlpsasti toituda, mis muutis koha kasutamise neile harjumuspäraseks.
Linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid kasutavad toitumisaladena planeeringualast põhja suunas
paiknevaid looduslikke alasid. Emajõe ulatuslikud luhaniidud ja planeeringuala ümbritsevad märgalad
(madalsoolaigud, raba jms) on soodsaks looduslikuks toitumisalaks linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele. Kärevere linnuala lähedusse jäävad Teilma turbatiigid, Ulila turbakarjääride tehistiigid, Leetsi järv
ning Emajõgi oma vanajõgede süsteemiga ja jõge ümbritsevate perioodiliselt üleujutatavate luhaniitudega
(pärandniidud), mis kõik jäävad ligikaudu 2-5 km kaugusele merikotka ja väike-konnakotka teadaolevatest
pesitsusaladest ning on eeldatavalt nimetatud linnuliikidele sobivateks toitumisaladeks. See on selgunud
näiteks kotkaste toidujääkide põhjal, kus leidus looduslikest veekogudest püütud kalasaagi jäänuseid.
Jaanus Eltsi ja Urmas Sellise eksperthinnangutest selgub, et planeeringualal ega sellega piirneval lähialal ei
ole linnuala kaitse-eesmärgiks oleva merikotka, must-toonekure, väike-konnakotka, rabahane ja rohunepi
pesitsust tuvastatud, pesitsust ei ole või on pesapaik teadmata.
Kalakasvatuse likvideerimise mõju Kärevere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele lindudele (väljaspool
linnuala) on minimaalne, sest tehisveekogude rajamisel plaanitakse sinna kalad asustada. Siinkohal on
oluline välja tuua, et need tingimused, mida pakub väljaspool linnuala olev keskkond, ei ole seotud ja ei
mõjuta Kärevere linnuala kaitse-eesmärgi saavutamist. Natura 2000 asjakohast hindamist Kärevere linnuala
eesmärgiks olevate liikide elupaigale ei ole vajalik läbi viia.
Juhul, kui üldplaneeringu eelnõuga ja täpsustatud eskiislahendusega kavandatut ei realiseerita, endised
kalakasvatustiigid võsastuvad, kasvavad veelgi rohkem kinni ja kaotavad oma väärtuse kotkaste ja teiste
veekogusid kasutavate linnuliikide toitumis- ja elupaigana, samuti ka rände- ja peatuspaigana. Seega on ala
kasutuseta jäämine negatiivse mõjuga kaitstavatele liikidele.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 178 / 247
Mõju Kärevere loodusala kaitse-eesmärkidele
Kärevere loodusala (RAH0000626, EE0080371) eesmärgiks on Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid
jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230),
vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning
lammi-lodumetsad (*91E0), samuti II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, harilik hink
(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), tõugjas (Aspius aspius),
laiujur (Dytiscus latissimus), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna).
Ilmatsalu jões ega Sulaojas ei ole täheldatud loodusala eesmärgiks olevate hingu, vingerja, võldase ega tõugja
esinemist. Kõik eelnimetatud kaitstavad kalaliigid esinevad Emajões. Põhiliseks ohuteguriks kaladele on
elupaikade muutmine ja muutumine ning rändevõimaluste ahenemine (Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit,
2007). Kärevere looduskaitseala kaitsekorralduskavas nenditakse, et mistahes kaitsekorralduslike meetmetega
Kärevere looduskaitseala piires ei suudeta Emajõe kalastiku soodsat seisundit tagada, vaid seda tuleb
korraldada kogu jõgikonna tasemel tervikuna. Sellegipoolest on oluline kaitseala piires säilitada Emajõge
senisel kujul ning uurida ning vajadusel taastada või laiendada kaardistatud tõugja kudealasid.
Planeeringualal ega selle lähialal ei ole EELISe andmetel (seisuga 03.02.2026) suur-kuldtiiva, suur-mosaiikliblika
ega laiujuri elupaiku.
Kärevere looduskaitsealast katavad metsad ca 67%, millest inventeeritud on 51%. Kaitsealal on esindatud
Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüübid kogupindalaga 438,3 ha. Natura 2000 andmebaasi
andmetel on loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide väärtustele vastavate metsade pindala kaitsealal järgmine:
9010* vanad loodusmetsad – 98,4 ha, 9050 rohunditerikkad kuusikud – 245,1 ha, 9080* soostunud ja soo-
lehtmetsad – 93 ha, 91E0* lammi-lodumetsad – 1,8 ha. Loodusdirektiivi (LD) metsaelupaigatüüpidena on
määratletud 30% inventeeritud metsadest. Kõik elupaigatüübid pole inimtegevusest puutumata, sest mõnes
vanaks loodusmetsaks määratud puistus on näha vanade raiete jälgi (Kärevere looduskaitseala
kaitsekorralduskava, 2023). Aladele on rajatud ka kuivenduskraave.
Allolevate elupaigatüüpide (joonis 48) kirjeldamisel on kasutatud EELIS (seisuga 04.02.2026) ja 2021. aasta
Kärevere looduskaitseala elupaikade inventuuri12 andmeid.
Elupaigatüüp 9010* on väga laia mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama
läänetaigaks ning mis hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka looduslikult
uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Vanades loodusmetsades leiavad elupaiga paljud
ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad. Planeeringualaga piirneb kaks ala, kus
on inventeeritud elupaigatüüp 9010* (vanad loodusmetsad). Läänepoolse ala seisundiks on hinnatud C
(keskmine). Tegemist on tugevalt kõdustunud angervaksa kaasikuga. Sellest idasuunda jääva elupaigatüübi
9010* seisund on B (hea). Sellel alal on tegemist paarikümne aasta taguse tormimurruga. Üldjuhul esineb
Kärevere loodusalal, joonisel 48 näidatud planeeringuala lähialal, langenud puid ja tormimurdu lausaliselt, kuid
erinevas ulatuses.
12 EELIS natura 2000 inventuuride andmed, https://natura.eelis.ee.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 179 / 247
Lammi- ja lodumets kasvab Ilmatsalu jõe lammialal, kus muld on rikastunud tulvaveesetetega. Lammi liigiline
koosseis oleneb sellest, millises lammiosas see kasvab. Lammi-lodumetsad on kujunenud lammi madalamatel,
seega kauemaks tulvavee alla jäänud osadel (Paal, 2007). Planeeringualaga piirneva Inventeeritud
elupaigatüübi 91E0* (lammi- ja lodumetsad) seisund on B (hea). Alal on ohtralt surnud puitu, ala on
kuivendusest mõõdukalt mõjutatud. Sellest läände jääva potentsiaalse elupaigatüübi 91E0* seisund on C
(rahuldav), tegemist on metsastunud lammi servaga.
Elupaigatüüp 9050 (rohunditerikkad kuusikud) jääb planeeringuala lähialale. Elupaigatüüp on keskmises (C)
seisus, alal esineb tormimurd. Elupaigatüübile on omane hea veevarustusega ning toitainerikka huumusega
kasvukoht, kus põhjavesi on maapinnalähedane ja liikuv (Paal, 2007). Loodusalale on ajalooliselt rajatud
kuivenduskraavid, mis täituvad ja taastuvad looduslikult inimese sekkumiseta, kuid mis on ala veerežiimi
ajalooliselt mõjutanud.
Planeeringualaga piirneb potentsiaalne elupaigatüüp 9080* (soostuvad ja soo-lehtmetsad), mille seisund on C
(keskmine). Tegemist on keskmiselt kõdusoostunud alaga, mille osas on tehtud ettepanek taastada ala
soostuvaks lehtmetsaks.
Ehitusaegne mõju loodusala eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele puudub, sest ehitusala ei asu loodusalal,
samuti ei muudeta ehitiste rajamisega loodusala veerežiimi. Loodusala ja ehitustöödega hõlmatavat ala eraldab
6 – 8 m laiune kraav, mida ei ole kavas süvendada, muuta veerežiimi ega ole kavandatud rajada ehitisi kraavi
kaldaalale. Samuti puudub loodusalale ehitusjärgne mõju, sest inimestele ei nähta ette loodusalale
pääsemiseks kraavi ületavat silda. Mõju ala veerežiimile on välistatud, seega säilivad Kärevere loodusala kaitse-
eesmärgiks olevad elupaigatüübid jätkuvalt samas seisundis.
Joonis 48. Planeeringuala ümbruses inventeeritud ja potentsiaalsed elupaigatüübid (aluskaart: Maa- ja
Ruumiamet, 04.02.2026; andmed: EELIS, 04.02.2026)
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 180 / 247
Järeldus
Ehitusaegne mõju loodusala eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele puudub, sest loodusalal ehitustöid ei
kavandata, samuti ei muudeta ehitiste rajamisega loodusala veerežiimi. Loodusala ja ehitusala eraldab lai
kraav, mis reguleerib planeeringualaga piirneval kaitstaval alal veerežiimi. Kuna planeeringu elluviimisel
kraavi veerežiimi ei muudeta, siis ei muudeta ka piirneval loodusalal metsaelupaigatüüpide kasvutingimusi.
Seega säilivad Kärevere loodusala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid jätkuvalt samas seisundis.
Ehitusjärgne mõju loodusalale puudub, sest inimestele ei nähta ette loodusalale pääsemiseks kraavi ületavat
silda, samuti ei ole inimeste liikumine loodusalale võimaldatud muul moel.
Natura aladel pole lubatud tegevused, mis võivad ebasoodsalt mõjutada kaitstavate elupaikade või liikide
seisundit. Elupaigatüübis vanad loodusmetsad on ilmastikuoludest tingituna tekkinud lamapuitu ja
murdunud puid, mis on bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks olulise tähtsusega ning mille seisundi
muutus ehitustegevuse tagajärjel on välistatud. Põhiline oht väärtuslikele metsakooslustele on nende
raiumine. Väiksema negatiivse mõjuga on tallamine (sh mootorsõidukitega väljaspool olemasolevaid teid)
eelkõige niiskemates kasvukohtades, samuti inimtegevusest tulenev tuleoht ja prügistamine.
Tegevusi, mis kavandatavate tegevuste realiseerumisel mõjutaks planeeringualaga piirneval loodusalal
põhjavee ja pinnavee veerežiimi, ei ole kavandatud, seega ei ole ette näha muutusi Kärevere loodusala
kaitse-eesmärkideks olevates metsaelupaigatüüpides ega nende seisundites.
Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiisjoonisel kavandatud arendustegevuse elluviimisel on mõju
Kärevere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele välistatud, Natura asjakohast hindamist
ei ole vajalik läbi viia.
6.9.5. Mõju Alam-Pedja looduskaitsealale
Alam-Pedja looduskaitseala jääb üldplaneeringualast Ilmatsalu jõge pidi liikudes ligikaudu 1,5 km kaugusele
allavoolu (Emajõe luha sihtkaitsevöönd) ja linnulennult ca 1,5 km kaugusele lääne suunas (Laugesoo
sihtkaitsevöönd). Mõju Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele on hinnatud ptk-s 6.9.6. Kuna Alam-
Pedja looduskaitseala ja Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgid valdavalt kattuvad, siis ühtib mõju
hinnang looduskaitseala kaitse-eesmärgile peatükis 6.9.6. tooduga ja kordumise vältimiseks ei hakata siinkohal
eraldi välja tooma.
6.9.6. Mõju Alam-Pedja linnu- ja loodusalale
Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri“ lisa 1 punkti 1 alapunkti 2 kohaselt hõlmab kaitseala Alam-Pedja linnuala ja punkti 2 alapunkti 14
kohaselt Alam-Pedja loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele,
arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
Ilmatsalu jõe alamjooks ulatub Alam-Pedja looduskaitsealale, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku Alam-
Pedja linnu- ja loodusalana. Veeliikluse korraldamiseks Emajõe ja rajatava veekogu vahel on vajalik Ilmatsalu
jõe puhastamine ja kaldajoone muutus, mis on kavandatud ainult planeeringuala piires ning Alam-Pedja
loodus- ja linnualale ei ulatu.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 181 / 247
Alam-Pedja linnuala kaitse-eesmärk
Alam-Pedja linnuala (RAH0000123, EE0080374) kaitse-eesmärk kogu ala ulatuses (Viljandi, Tartu ja Jõgeva
maakonnas) on kaitsta kanakulli (Accipiter gentilis), rästas-roolinnu (Acrocephalus arundinaceus), soopardi ehk
pahlsaba-pardi (Anas acuta), luitsnokk-pardi (Anas clypeata), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas
platyrhynchos), rägapardi (Anas querquedula), kaljukotka (Aquila chrysaetos), suur-konnakotka (Aquila clanga),
väike-konnakotka (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkase (Bucephala clangula), öösorri
(Caprimulgus europaeus), mustviirese (Chlidonias niger), must-toonekure (Ciconia nigra), roo-loorkulli (Circus
aeruginosus), välja-loorkulli (Circus cyaneus), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex), väikeluige
(Cygnus columbianus bewickii), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), musträhni (Dryocopus martius),
väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), rohunepi (Gallinago media), sookure (Grus grus), merikotka (Haliaeetus
albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajaka (Larus minutus), vöötsaba-
vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), männi-käbilinnu (Loxia pytyopsittacus),
väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotka (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkase
(Philomachus pugnax), laanerähni ehk kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), hallpea-rähni ehk hallrähni
(Picus canus), rüüti (Pluvialis apricaria), täpikhuigu (Porzana porzana), händkaku (Strix uralensis), vööt-
põõsalinnu (Sylvia nisoria), tedre (Tetrao tetrix), metsise (Tetrao urogallus), mudatilderi (Tringa glareola),
heletilderi (Tringa nebularia), punajalg-tilderi (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) elupaiku.
Alam-Pedja loodusala kaitse-eesmärk
Alam-Pedja loodusala (RAH0000577, EE0080374) eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid
huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),
siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad
(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad
(*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0)
ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis
dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik
vingerjas (Misgurnus fossilis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus),
vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus),
soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).
Kavandatud tegevuse poolt potentsiaalseteks mõjutavatest kaitseväärtusteks on jõgede ja ojade elupaigatüüp
(3260) ning selles elav loomastik.
Mõju hinnang Alam-Pedja linnualale
Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimisel ehitustegevuse (hooned, golfikeskus,
väikesadam jms) otsene mõju linnuala eesmärgiks olevatele liikidele puudub, sest tegevus ei toimu linnualal
ega sellega piirneval alal. Linnualani ei ulatu ka ehitusmasinate tekitatud müra (vähemalt sellisel määral, mis
võiks neid kuidagi häirida). Alam-Pedja looduskaitsealal on liikidele soodsateks toitumisaladeks ja
pesitsuspaikadeks mitmekesiseid ja soodsaid võimalusi. Mõju linnuliikidele ja seda välistavaid võimalusi on
põhjalikult käsitletud peatükis 6.9.1, samuti ornitoloogide Jaanus Eltsi ja Urmas Sellise eksperthinnangutes (vt
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 182 / 247
lisa 8 ja lisa 9), kelle töödest selgub, et üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimisel ei ole
mõju lindudele oluline või on välistatud.
Järeldus
Alam-Pedja linnuala kaitse-eesmärgiks on Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määruses nr 615 loetletud
linnuliikide elupaikade kaitse. Ehitustööd linnualale ei ulatu, seega otsesed ehitustegevuse mõjud
puuduvad. Kavandatavad tegevused ei põhjusta otseselt ega kaudselt Alam-Pedja linnuala kaitse-
eesmärgiks olevate liikide elupaikade seisundis muutusi, mõju liikide elupaikadele on välistatud.
Mõju hinnang Alam-Pedja loodusalale
Ilmatsalu jõe alamjooksul on määratud jõgede ja ojade elupaigatüüp (3260), mis on väga kõrge väärtusega (A).
Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatu (Paal, 2007) kriteeriumide alusel käsitletakse elupaigatüübina
jõed ja ojad (3260) veekogude selliseid lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedases seisundis.
Loodusala eesmärgiks olevad kalaliikide hingu, vingerja, võldase ja tõugja elupaik on Emajõgi, Ilmatsalu jões ja
Sulaojas nende esinemist täheldatud ei ole.
Jõgede ja ojade elupaigatüübi hea seisundi ohutegurina on Alam-Pedja linnu- ja loodusala
kaitsekorralduskavas (edaspidi ka kaitsekorralduskava) nimetatud vanajõgede isoleerumist, hekseldatud
luhaheina sattumine jõkke ning rooribad, mis piiravad kalade liikumist koelmuluhtadele ja neilt tagasi jõkke.
Veekvaliteedi mõjutamist heljumiga elupaigatüübi ohutegurina nimetatud ei ole. Kaitsekorralduskavas on
veekvaliteedi muutused setete koormuse suurenemise näol pigem esile toodud kui elustikku (kalastikku ja
paksukojalist jõekarpi (Unio crassus) mõjutav ohutegur. Jõevees elav kaitse-eesmärgiks olev kalastik on seotud
eelkõige Emajõega, mis jääb Ilmatsalu jõe suubumiskohast ülesvoolu, seega Ilmatsalu jõe puhastamisel ja
õgvendamisel mõju neile puudub.
Ehitusjärgse mõjuna suureneb eeldatavalt inimkoormus Ilmatsalu jõel seoses Ilmatsalu sadama toimimisega.
Suurenev veeliiklus ei sea ohtu Ilmatsalu jõel määratud elupaigatüübi ja liikide kaitse-eesmärkide saavutamist,
sest liikumine toimub paatidega ning jääb sadama ja randumiskohtade piirkondadesse (on välistatud inimeste
sattumine ja suunamine loodusalale). Alam-Pedja loodusalal on Ilmatsalu jõe piires tegevus reguleeritud Alam-
Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja kaudu, mille järgi on kaitsealal (sh jõel asuvas Emajõe-Pedja-Põltsamaa
piiranguvööndis lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine, kusjuures veesõidukite maksimaalseks lubatud
kiiruseks kaitsealal on 30 km/h (v.a järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses,
sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses). Jetidega, skuutritega,
veerolleritega ja hõljukitega sõitmine on keelatud kogu kaitsealal. Seega ei too ka veeliiklus kaasa häiringuid
vee-elustikule ega eemal paiknevale linnustikule.
Golfiala kasutamisel on veekvaliteedi huvides vajalik muru kasvu soodustamiseks kasutatavaid väetisi doseerida
optimaalsetes kogustes, et tarbimata kogused ei sattuks pinnavette. Isegi kui Ilmatsalu jõkke ja Emajõkke peaks
teatud kogustes taimestiku poolt omastamata väetisi sattuma, ei mõjuta lahjenduse tõttu see jõgede kui
elupaikade seisundit ega ka kaitse-eesmärgiks olevat kalastikku Emajões.
Tööde käigus ei toimu veekogu tõkestamist, pindala vähendamist ega heitvee jõkke juhtimist. Elamuarenduse,
sadama ning golfikeskuse kasutusel tekkiv reovesi suunatakse ühiskanalisatsiooni (puhastatakse
reoveepuhastis enne suublasse juhtimist).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 .
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 183 / 247
Järeldus
Kuna planeeringuala jääb väljapoole Alam-Pedja loodusala ning kavandatavad tegevused ei too kaasa
tagajärgi, mis võiksid ohustada mõjupiirkonnas olevate loodusalade seisundit ja kaitse-eesmärke, siis
ebasoodsa mõju avaldumine on välistatud ja KSH raames ei ole vajalik koostada Natura asjakohast
hindamist.
6.9.7. Mõju teistele kaitsealustele liikidele
Eelpool käsitlemata kaitsealustest liikidest jääb üldplaneeringu alale veel suur-rabakiili (Leucorrhinia pectoralis),
hännak-rabakiili (Leucorrhinia caudalis), rohe-tondihobu (Aeshna viridis), hariliku kärnkonna (Bufo bufo) ja
rabakonna (Rana arvalis) elupaik. Planeeringualaga piirneval alal asub valge-toonekure (Ciconia ciconia) elupaik
ning pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii) toitumisala. Toitumisalana võivad planeeringuala kasutada ka põhja-
nahkhiir (Eptesicus nilssonii), nahkhiirlane (Vespertilionidae sp) ja veelendlane (Myotis daubentonii) (EELIS,
03.02.2026).
Üldplaneeringu lahenduse elluviimise mõju eelnimetatud liikidele ning võimalikke leevendusmeetmeid on
käsitletud tabelis 4.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu seisuga 27.02.2026).
Töö nr 2023-220
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
184 / 247
Tabel 4. Planeeringuala kasutavad teised kaitsealused liigid, planeeringulahenduse eeldatav mõju ja meetmed elutingimuste säilimiseks liikide kaupa
Liik,
kaitsekategooria
Elupaiga kirjeldus Ohutegur Meetmed (soovitused)
planeeringu rakendamiseks
Liigi elupaiga säilimise võimalus planeeringualal
(oodatav tulemus)
Pargi-nahkhiir
(Pipistrellus
nathusii)
II kaitsekategooria
Pargid ja metsad, eelistatult
veekogude läheduses.
Päevasteks varjepaikadeks
on katusealused, seina-
praod, puuõõnsused ja
puukoorealused. Toitub
põhiliselt putukatest,
mistõttu on aeglase
vooluga jõed või seisva
veega järved neile olulised
toitumisalad.
Peamiseks ohuteguriks
suviste varjepaikade ning
talvituspaikade hävimine
ja häirimine (eriti
poegimiskolooniate ajal).
Veekogud võivad
toitumispaikadena
kaotada oma väärtuse
reostumise teel või ka
kallaste hoonestamise,
valgustamise, veepinna
kinnikasvamise, kalda-
puistute või üksikpuude
raie tulemusena.
Valgustuse kavandamisel
vältida valgusvihu
suunamist
veesilmadele/veekogudele.
Toitumisala on tuvastatud Järve teel, Ilmatsalu paisjärve
ääres kavandatava haljasalaga piirneval alal. Kuna
elupaik asub mujal, siis planeeringu elluviimisel mõju
elupaigale ei kaasne. Positiivne mõju kaasneb
veesilmade rajamisel, millest võiksid kujuneda liigile
sobivad toitumisalad.
Põhja-nahkhiir
(Eptesicus nilssonii)
II kaitsekategooria
Pargid ja metsad, eelistatult
veekogude läheduses.
Päevasteks varjepaikadeks
on katusealused,
seinapraod, puuõõnsused
ja puukoorealused. Toitub
põhiliselt putukatest,
mistõttu on aeglase
vooluga jõed või seisva
veega järved neile olulised
toitumisalad.
Peamiseks ohuteguriks
suviste varjepaikade ning
talvituspaikade hävimine
ja häirimine (eriti
poegimiskolooniate ajal).
Veekogud võivad
toitumispaikadena
kaotada oma väärtuse
reostumise teel või ka
kallaste hoonestamise,
valgustamise, veepinna
kinnikasvamise, kalda-
puistute või üksikpuude
raie tulemusena.
Valgustuse kavandamisel
vältida valgusvihu
suunamist
veesilmadele/veekogudele.
Toitumisala on tuvastatud Ilmatsalu pargis. Mõju
elupaigale ei kaasne. Positiivne mõju kaasneb
veesilmade rajamisel, millest võiksid kujuneda liigile
sobivad toitumisalad.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu seisuga 27.02.2026).
Töö nr 2023-220
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
185 / 247
Liik,
kaitsekategooria
Elupaiga kirjeldus Ohutegur Meetmed (soovitused)
planeeringu rakendamiseks
Liigi elupaiga säilimise võimalus planeeringualal
(oodatav tulemus)
Nahkhiirlane
(Vespertilionidae
sp)
II kaitsekategooria
Pargid ja metsad, eelistatult
veekogude läheduses.
Päevasteks varjepaikadeks
on katusealused,
seinapraod, puuõõnsused
ja puukoorealused. Toitub
põhiliselt putukatest,
mistõttu on aeglase
vooluga jõed või seisva
veega järved neile olulised
toitumisalad.
Peamiseks ohuteguriks
suviste varjepaikade ning
talvituspaikade hävimine
ja häirimine (eriti
poegimiskolooniate ajal).
Veekogud võivad
toitumispaikadena
kaotada oma väärtuse
reostumise teel või ka
kallaste hoonestamise,
valgustamise, veepinna
kinnikasvamise, kalda-
puistute või üksikpuude
raie tulemusena.
Valgustuse planeerimisel
vältida valgusvihu
suunamist
veesilmadele/veekogudele.
Toitumisala on tuvastatud Ilmatsalu paisjärve ääres,
Ilmatsalu pargi lähedal. Kuna elupaik asub mujal, siis
planeeringu elluviimisel mõju elupaigale ei kaasne.
Positiivne mõju kaasneb veesilmade rajamisel, millest
võiksid kujuneda liigile sobivad toitumisalad.
Veelendlane
(Myotis
daubentonii)
II kaitsekategooria
Pargid ja metsad, eelistatult
veekogude läheduses.
Päevasteks varjepaikadeks
on katusealused,
seinapraod, puuõõnsused
ja puukoorealused. Toitub
põhiliselt putukatest,
mistõttu on aeglase
vooluga jõed või seisva
veega järved neile olulised
toitumisalad.
Peamiseks ohuteguriks
suviste varjepaikade ning
talvituspaikade hävimine
ja häirimine (eriti
poegimiskolooniate ajal).
Veekogud võivad
toitumispaikadena
kaotada oma väärtuse
reostumise teel või ka
kallaste hoonestamise,
valgustamise, veepinna
kinnikasvamise, kalda-
puistute või üksikpuude
raie tulemusena.
Valgustuse planeerimisel
vältida valgusvihu
suunamist
veesilmadele/veekogudele.
Toitumisala on tuvastatud Ilmatsalu pargis. Mõju
elupaigale ei kaasne. Positiivne mõju kaasneb
veesilmade rajamisel, millest võiksid kujuneda liigile
sobivad toitumisalad.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu seisuga 27.02.2026).
Töö nr 2023-220
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
186 / 247
Liik,
kaitsekategooria
Elupaiga kirjeldus Ohutegur Meetmed (soovitused)
planeeringu rakendamiseks
Liigi elupaiga säilimise võimalus planeeringualal
(oodatav tulemus)
Valge-toonekurg
(Ciconia ciconia)
III kaitsekategooria
Eelistab elupaigana
kultuurmaastikke,
toitumisaladena kasutab
märgalasid ja kraavikaldaid.
Peamisteks ohuteguriteks
on märgalade
kuivendamine, pestit-
siidide kasutamine ja
kliimategurite muutmine.
Meedet ei kavandata. Teadaolev leiukoht asub kavandatava golfiväljakuga
piirneval Raba tee 19 kinnistul. Planeeringu elluviimisel
elupaik tõenäoliselt säilib.
Suur-rabakiil
(Leucorrhinia
pectoralis)
III kaitsekategooria
Rabade, taimestikurikaste
tiikide, väikeste järvede ja
vanajõgede läheduses.
Sobivate elupaikade
(väikeveekogud) vähesus
ja kinnikasvamine ning
muutumine inimtegevuse
mõjul. Sobivate
elukohtade hõivamine
rabakiili vastsetest ja
munadest toituvate
kalade poolt.
Meedet ei kavandata. Teadaolevad elupaigad asuvad perspektiivsel golfialal
ja kavandatava sadama akvatooriumi alal. Golfiala
väljaehitamisel elupaigad tõenäoliselt hävivad, kuid
sobivad elukohad võivad kujuneda golfialale
rajatavatest tiikidest. Samuti võivad potentsiaalseteks
elupaikadeks sobida Ilmatsalu jõe looduslähedasena
säilitatavad kaldaalad ja Ilmatsalu paisjärv.
Hännak-rabakiil
(Leucorrhinia
caudalis)
III kaitsekategooria
Rabade, taimestikurikaste
tiikide, väikeste järvede ja
vanajõgede läheduses.
Sobivate elupaikade
(väikeveekogud) vähesus
ja kinnikasvamine ning
muutumine inimtegevuse
mõjul. Sobivate
elukohtade hõivamine
rabakiili vastsetest ja
munadest toituvate
kalade poolt.
Meedet ei kavandata. Teadaolevad elupaigad asuvad perspektiivsel golfialal
ja kavandatava sadama akvatooriumi alal. Golfiala
väljaehitamisel elupaigad tõenäoliselt hävivad, kuid
sobivad elukohad võivad kujuneda golfialale
rajatavatest tiikidest. Samuti võivad potentsiaalseteks
elupaikadeks sobida Ilmatsalu jõe looduslähedasena
säilitatavad kaldaalad ja Ilmatsalu paisjärv.
Rohe-tondihobu
(Aeshna viridis)
III kaitsekategooria
Suvel leidub kõikjal, kuid
sigimiseks suunduvad
veekogude juurde.
Sigimiseks sobivad kergelt
happelised seisuveekogud,
nagu kinnikasvavad järved
Inimtegevuse tagajärjel
toimuvad pöördumatud
muutused looduses:
märgalade
kuivendamine,
veekogulähedaste
Meetmeid ei kavandata. Kinnitatud vaatlus toimus 2014. aastal perspektiivse
sadama akvatooriumi alal. Kuna antud asukohas ei ole
tegemist seisuveekogu ega turbaauguga, ei ole
eeldatavalt tegemist sigimispaigaga. Sadama
väljaehitamisel elupaik antud asukohas eeldatavalt
hävib, kuid kuna väljaspool sigimisperioodi ei ole liik
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu seisuga 27.02.2026).
Töö nr 2023-220
and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
187 / 247
Liik,
kaitsekategooria
Elupaiga kirjeldus Ohutegur Meetmed (soovitused)
planeeringu rakendamiseks
Liigi elupaiga säilimise võimalus planeeringualal
(oodatav tulemus)
või turbaaugud.
Munemiseks eelistab
vesikarika veealuseid lehti,
kuid võib muneda ka
hundinuia või turbasambla
sisse.
põldude väetamine ja
väikeveekogude
kinnikasvamine.
elupaiga osas eriti valiv, leidub sadama akvatooriumi
väljaarendamise järel potentsiaalseid elupaiku
eeldatavalt nii planeeringualal kui ümbruskonnas.
Potentsiaalseid sigimisveekogusid leidub tõenäoliselt
planeeringualast läände jääval Sangla turbamaardla
alal.
Harilik kärnkonn
(Bufo bufo)
III kaitsekategooria
Eelistatult metsad, kuid
sobivad ka avatud
maastikud, põllud,
võsastikud, pargid ja aiad.
Koeb eelistatult
seisuveekogudes, vahel ka
aeglase vooluga jõgedes,
ojades või kraavides.
Intensiivne
metsamajandus ja
kuivendamine, samuti
sigimisveekogude
hävimine.
Enne ehitustööde
teostamist kontrollida
isendite olemasolu
ehitusalal ja nende
tuvastamisel toimetada
isendid ohutusse kohta.
Teadaolev leiukoht asub kavandataval elamualal.
Elamuala väljaehitamisel elupaik tõenäoliselt hävib.
Asendusena võiks sobiva elupaiga leida
planeeringualaga piirnevas metsas. Rajatavatest
veekogudest/veesilmadest võiksid saada sobivad
sigimispaigad.
Rabakonn
(Rana arvalis).
III kaitsekategooria
Pargid, märjad metsad,
soostuvad metsad,
lamminiidud, lammimetsad
ja põõsastikud, soostuvad
niidud, siirdesood
(segatoitelised sood),
niisked karjamaad.
Sigimisveekogudeks
sobivad kopra
üleujutusalad, metsalodud,
tarnastikud, veekogude
üleujutusalad, karstijärved
jm väikeveekogud.
Elupaikade hävimine ja
kvaliteedi langus,
hukkumine autoteedel.
Väga tundlik reostuse
suhtes.
Enne ehitustööde
teostamist kontrollida
isendite olemasolu
ehitusalal ja nende
tuvastamisel toimetada
isendid ohutusse kohta.
Rabakonna tõstmisel
kasutada konnade
kaitsmiseks kindaid, kuna
liigi nahk laseb kõiki aineid
läbi.
Teadaolev elupaik asub kavandataval elamualal.
Elamuala väljaehitamisel elupaik tõenäoliselt hävib,
kuid võib läheduses leida elupaiga näiteks Laugesoo
rabas, Alam-Pedja looduskaitsealal, Emajõe ja Ilmatsalu
jõe kaldal. Sigimisveekogudena võiksid sobida
planeeringualale rajatavad tiigid.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 188 / 247
Mõju Ilmatsalu käpaliste püsielupaigale
Ehitusaegne ja ehitusjärgne mõju
Ehitustegevus ega ehitiste kasutamisega seonduv tegevus ei ulatu planeeritavast alast väljapoole.
Planeeringuala kaugust arvestades ei mõjuta ehitustegevus ala veerežiimi ega kaitse-eesmärgiks oleva
populatsiooni säilimiseks vajalikke kasvutingimusi.
Järeldus
Arendustegevus ei mõjuta Ilmatsalu käpaliste püsielupaiga veerežiimi, samuti ei ole kavandatud selles
piirkonnas liikumist ega muid tegevusi, mis perspektiivselt võiks mõjutada kaitstava liigi kasvutingimusi.
Seega on arendustegevuste mõju taime kasvukoha edaspidise soodsa seisundi säilimisele välistatud.
6.10. VÕÕRLIIKIDE KASVATAMISEGA SEOTUD AVARIIRISKID
Planeeritavas tehisjärves soovitakse kalakasvatamisega väikeses mahus jätkata, hoides seejuures kalade
populatsiooni suuremana kui jões. Tehisjärve puhastamise eesmärgil soovitakse sinna viia kalamaime, valides
selleks taimestikust toituva liigi, seejuures kaalutakse võõrliikide asustamist tehisjärve.
Võõrliikideks nimetatakse liike, kes on inimese kaasabil levinud elupaikadesse, kuhu nad looduslikult ise levida
ei saaks. Võõrliigid võivad olla sisse toodud juhuslikult või tahtlikult. Juhuslik invasioon toimub inimese
teadmatul kaasabil, tahtlik invasioon tähendab võõrliigi eesmärgipärast toomist väljapoole liigi looduslikku
levilat. Veekeskkonnas tehakse seda enamasti sooviga suurendada kohalikke elusvarusid, kuid sellega võib
kaasneda ka juhuslik invasioon, mis tähendab, et tahtlikult asustatava liigiga tulevad kaasa temaga eri moel
seonduvad ja kaasnevad organismid (Ojaveer jt, 2011).
Veekeskkonda asustatavad võõrliigid võivad kujutada endast suurt ohtu veeökosüsteemidele. Kord juba
sissetoodud liiki ei ole enamikul juhtudest võimalik veest välja tõrjuda. Kohalike liikidega hübridiseerudes
võivad võõrliigid muuta kohalike liikide geneetilist mitmekesisust ja nõrgendada populatsioonide
kohastumisvõimet. Elupaiga- ja toidukonkurents võib mõjutada kohalike liikide paljunemist ja kasvukiirust,
levila suurust ja paiknemist ning arvukust populatsioonis. Lisaks võib võõrliikide seas leiduda haigustekitajaid
ja parasiite, kelle vastu kohalikel liikidel kaitsemehhanismid puuduvad. Koosluses võivad nad põhjustada
muutusi liigilises ja talitluslikus mitmekesisuses, millega võivad kaasneda muutused toiduvõrgustike struktuuris
ja toimimises. Biotoobi ehk elupaiga tasemel võivad võõrliikidest lähtuvad muutused põhjustada
põhjaväikevormide ja põhjasetete lõimise muutust, põhjasetete kuhjumist, muutusi vee läbipaistvuses ja
hoovuste suunas, veealuste suuremate objektide massilist kattumist ning sellest tulenevalt tekitada ulatuslikke
muutusi elupaikades. Ökosüsteemis toimuvad muutused mõjutavad laiemalt elurikkust, mille tagajärjel
muutuvad ökosüsteemi aine- ja energiavood ning ka mitmed eluta keskkonna näitajad. Elustikule kaasneva
mõju kõrval võivad võõrliigid põhjustada ka olulist majanduslikku kahju, kahandades inimest huvitavaid
looduslikke elusvarusid (Ojaveer jt, 2011).
Võõrliigid võivad kohalikke liike valikuliselt ka soodustada. Seda elupaiga muutuste (luuakse uusi elupaiku,
olemasolevad elupaigad asendatakse teistega), toiduahela muutuste (rikastatakse toidubaasi, väheneb
konkurents ja kisklus) ning võõrliikide kui uute (vahe)peremeeste invasiooni kaudu (Ojaveer jt, 2011).
Võõrliike käsitlevad nii otseselt kui ka kaudselt mitmed rahvusvahelised lepped, millest kavandatava tegevuse
(väikeses mahus kalakasvatusega jätkamise) puhul olulisemaid on käsitletud alljärgnevalt.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 189 / 247
„Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“, mis jõustus 1993. aastal, kohustab liitunud riike takistama
ökosüsteeme, elupaiku või liike ohustavate võõrliikide introdutseerimist ning nende levimist, või hävitama
need. Eesti liitus konventsiooniga 1994. aastal.
Euroopa Liidu (EL) Nõukogu määrus (EÜ) nr 708/2007 (vastu võetud 11.06.2007) „võõrliikide ja piirkonnast
puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses“ eesmärgiks on kehtestada eeskirjad vesiviljeluse* kohta, et
tagada veekeskkonna piisav kaitse võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamisega seotud riskide eest
vesiviljeluses. Nimetatud määruse kohaselt peavad Euroopa Liidu (edaspidi EL) riigid võtma kasutusele kõik
asjakohased meetmed, et hoida ära bioloogilise mitmekesisuse kahjulik mõjutamine, mis tuleneb
veeorganismide liikumisest vesiviljeluse eesmärgil ja nende organismide levikust; seirama ja vaatlema
vesiviljelusega seotud tegevusi, et tagada kinniste vesiviljelusrajatiste vastavus määruses sätestatud nõuetele
ning sellistesse rajatistesse või sealt tagasi transport tingimustel, mis takistab võõrliikide või sihtgruppi
mittekuuluvate liikide väljapääsemist.
Euroopa Komisjon võttis 13.07.2016 vastu esimese „liidu jaoks probleemseteks peetavate looduslikku tasakaalu
ohustavate võõrliikide nimekirja“ (edaspidi võõrliikide nimekiri). Seda nimekirja, mis hõlmab nendega seotud
riskide hindamist, ajakohastatakse korrapäraselt ja vaadatakse iga kuue aasta järel läbi. Viimati ajakohastati
võõrliikide nimekirja 2022. aastal (EUR-Lex. 28.08.2024).
Probleemiga ühiselt tegelemiseks võeti Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu poolt 22.10.2014 vastu määrus
1143/2014 „looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise
kohta“ (edaspidi määrus nr 1143/2014). Määruse nr 1143/2014 kohaselt ei tohi võõrliikide nimekirja kuuluvaid
liike tahtlikult EL territooriumile tuua, samuti ei tohi neid pidada, aretada, transportida ELi, EList välja ega ELi
piires, müüa, kasvatada ega keskkonda viia. ELi liikmesriigid võivad väljastada lubasid, mis võimaldavad
võõrliikide nimekirja kantud liike uurida, väljaspool ala kaitsta ja meditsiiniliselt kasutada, kuid liikmesriigid, mis
soovivad mis tahes muul otstarbel luba väljastada, peavad kõigepealt taotlema komisjoni luba. Võõrliikide
nimekirja kantud liike tuleb pidada ja käidelda suletud tingimustes ning vedada tingimustes, millega välditakse
nende põgenemist.
Lisaks peavad määruse nr 1143/2014 alusel ELi riigid koostama ja rakendama tegevuskavad looduslikku
tasakaalu ohustavate võõrliikide esmatähtsate liikumisteede käsitlemiseks oma territooriumil, mille eesmärgiks
on vältida looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide tahtmatut sissetoomist ning levimist oma territooriumil.
Tegevuskava koostamise esimese etapina analüüsiti, milliseid teid mööda peamiselt võõrliikide nimekirja
kuuluvad liigid Eestisse jõuavad. Teise etapina koostati „Võõrliikide sissetulekuteede tegevuskava 2020-2025“,
mille eesmärgiks on vähendada viie peamise sissetulekutee kaudu võõrliikide nimekirjas loetletud liikide
loodusesse sattumist.
Eesti seadusandluses on võõrliike käsitletud looduskaitseseaduses, kus sätestatakse järgmist:
• võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja
külvamine on keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud
võõrpuuliikide istutamine ja külvamine (LKS § 57 lg 1);
• nende looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja, mille elusate isendite sissetoomine
Eestisse ning tehingud elusate isenditega on keelatud, kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega (LKS § 57 lg 2);
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 190 / 247
• tehistingimustes peetavaid võõrliigi isendeid tohib tehistingimustesse ümber asustada üksnes
Keskkonnaameti loa alusel. Kitsendus ei laiene lemmikloomadele loomakaitseseaduse § 2 lõike 3
tähenduses (LKS § 57 lg 4);
• looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine ja tehingud nende
liikide elusate isenditega on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti
loa alusel (LKS § 57 lg 5).
Looduskaitseseaduse § 57 lõike 2 alusel kehtestati keskkonnaministri 07.10.2004 määrus nr 126 (jõustunud
22.10.2004) „Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri“ (edaspidi määrus nr 126). Määrusega nr
126 on kehtestatud selliste võõrliikide nimekiri, mille toomine Eestisse on keelatud. Kalaliikidest on selles
nimetatud kääbus-koerkala (Umbra pygmaea), ebarasboora (Pseudorasbora parva) sälkmokk (Opsariichthys
uncirostris), pruun kärpsäga (Ameiurus nebulosus), must kärpsäga (Ameiurus melas), punakõht-päikeseahven
(Lepomis auritus), harilik päikeseahven (Lepomis gibbosus), sinilõpuseline päikeseahven (Lepomis
macrochirus), kaugida unimudil (Perccottus glenii), jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis) ja Neogobius
gymnotrachelus (mudil, kellel pole eestikeelset liiginimetust).
Vee võõrliikide käsiraamatus (Ojaveer jt, 2011) on nimetatud olulisemad eeldused ja tingimused, mis tagavad
võõrliigi edukuse uues elupaigas. Järgnevalt on loetletud need tingimused, mis kohalduvad väikesemahulisele
kalakasvatusele kavandatavates tehisveekogudes:
sissetungijaina on edukad need liigid, kes mingis elustaadiumis on suure liikumisvõimega, st planktilise
ehk hõljumi-staadiumiga liigid;
suur vastupanuvõime eluta keskkonna tingimuste muutlikkusele, eriti temperatuuri ja soolsuse
muutustele nii reisi ajal kui ka uues elupaigas;
lai bioloogiline/ökoloogiline amplituud;
resistentsete (vastupidavate) puhkefaaside olemasolu;
võime paljuneda vegetatiivselt või hermafrodiitselt;
vähenõudlikkus toidu suhtes;
suur viljakus;
lühike paljunemistsükkel;
kiire kasv;
lühike ja lihtne elutsükkel;
suur geneetiline varieeruvus;
sarnase ökoloogilise niši, elupaiga ja/või talitluse (ehk funktsionaalse rolli) võimalus uues keskkonnas;
suur kohanemis- ja konkurentsivõime;
konkurentide, kiskjate, parasiitide ja haiguste puudumine uues keskkonnas.
Nagu eelpool märgitud, soovitakse Tellise tee 8 kinnistule kavandatavasse tehisjärve asustada kalad, kes
aitaksid vältida taimestiku vohamist tehisveekogudes. Sellel eesmärgil kaalutakse taimestikust toituvate liikide,
seejuures ka võõrliikide asustamist tehisjärve. Eesti tiikidesse on just taimestiku vohamise pidurdamise
eesmärgil hakatud sisse tooma valgeamuuri (Ctenopharyngodon idella). EELISe andmetel on valgeamuuri
puhul tegemist potentsiaalselt invasiivse liigiga, kes looduslikult levib Kaug-Ida jõgedes ja järvedes. Elupaiga
poolest sobib talle aeglasevooluline või seisev mage- ja riimvesi, liik talub laia temperatuuri- ja
soolsusevahemikku (EELIS, 26.08.2024).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 191 / 247
Valgeamuur peab oma energiavajaduse rahuldamiseks sööma päeva jooksul suure koguse veetaimi,
täiskasvanuna sööb ta päevas kolm korda rohkem kui ise kaalub. Valgeamuuri kasvutempo on kiire, igal aastal
kasvab ta ligikaudu 10 cm võrra pikemaks (Tuvikene, 2010). Tiikides kasvatamise vältel on valgeamuur
kõigesööja, kes toitub pehmest veealusest taimestikust, sööb ära kõvataimestiku, pilliroo ja hundinuia noored
kasvud ning tarbib ka loomset toitu, näiteks väikesi kalu, usse ja putukavastseid. Maimueast väljajõudnud
valgeamuur sööb peaaegu eranditult ainult kõrgemat (nii veealust kui ka maismaal kasvavat) taimestikku.
Talvitumise ajal ta ei toitu (Loomade elu 4. köide. Kalad, 1979). Piisava asustustiheduse korral on liik võimeline
1–2 aasta jooksul veekogus kogu taimestiku hävitama (Tuvikene, 2010).
Valgeamuur on pika elueaga (ca 20 aastat) ja kasvab küllalti suureks. Näiteks püüti Võrtsjärvest 2004. aasta
lõpus välja 19,9 kg kaaluv ja 112 cm pikkune isend, kelle vanuseks määrati 20 aastat. Üksikud Eesti suurematest
järvedest püütud isendid on tõenäoliselt põgenema pääsenud Narva kalamajanditest (Tuvikene, 2010).
Kalakasvatajate13 andmetel valgeamuur Eesti tingimustes ei paljune, kuna vajab sigimiseks sooja kliimat ja suuri
kiirevoolulisi jõgesid. Koetud mari peab kuni vastsete koorumiseni triivima voolus kuni 50 km. EELISe andmetel
on aga valgeamuuri sigiv asurkond kinnitatud 2008. ja 2019. aastal ning teadaolevalt on Eestis valgeamuuri
asustatud vähesel määral Vagula järve, kuid püsivaid populatsioone ei ole tekkinud. Looduses registreeritud
isendid pärinevad tõenäoliselt kalakasvandusest (EELIS 26.08.2024).
Valgeamuur hoiab küll piisava asustustiheduse korral veekogu taimestikust puhtana, kuid selle liigi
kasvatamisega võivad kaasneda mõjud, millega tuleb enne nende veekogusse asustamist arvestada.
Toidunappuse korral võivad nad süüa peaaegu kõike, mis ette jääb, seejuures ka maismaa taimi. Veetaimestiku
puudumisel kaovad veekogust enamik kahepaikseid ja putukaid, samuti loomad, kes vajavad veetaimestikku
söögiks või peitumiseks. Koos taimelehtedega süüakse ära ka sealasuvad munad ja vastsed, mille tulemusel on
tõenäoline, et veekogu ümbrusest kaovad kahepaiksed ja putukad, samuti taimestikku varjumiseks või
sigimiseks kasutavad kalaliigid. Lisaks tuhnivad nad toiduotsingul üles veekogu põhja, mille tulemuseks on
mudane vesi (Linnamägi, 2015). Valgeamuur ei ole nimetatud „Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide
nimekirjas“, kuid on toodud „liidu jaoks probleemseteks peetavate looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide
nimekirjas“, kui kaup, millega tavaliselt on seotud invasiivsed võõrliigid.
Võõrliikide tehisveekogusse asustamisel tuleb tagada, et nad ei pääse sealt edasi loodusesse. Tehisveekogude
veevarustus on kavandatud Ilmatsalu jõe baasil, seejuures on nii sissevool Ilmatsalu paisjärvest kui väljavool
Ilmatsalu jõkke kavandatud regulaatoritega. Kavandatavatest tehisveekogudest võivad võõrliigid loodusesse
pääseda regulaatorite kaudu, vee üle kallaste tõusmisel, samuti inimtegevuse tagajärjel.
Tehisveekogudesse asustatavatest kaladest ei tohi võõrliikide osakaal (arvukus) olla suurem kohalike liikide
osakaalust. Kuna valgeamuuri asustamise eesmärgiks on veekogu puhastamine, siis soovitava efektiivsuse
saavutamiseks tuleb väiksemaid kalu järve rohkem asustada - kui kalad on veel väikesed, siis nad söövad vähem
võrreldes täiskasvanud kaladega. Suureks kasvades söövad kalad aga rohkem taimi, mille tulemusel võib
valgeamuuril toidunappus tekkida. Toidunappuses võivad nad hävitada veekogu kallastel kasvavad taimed
koos kahepaikesete poolt taimedele koetud marjaga. Kui visuaalsel hindamisel selgub, et valgeamuuril ei piisa
13 Forellipüük OÜ veebileht, https://forellipuuk.ee/tiigikala-valgeamuur/ (vaadatud 27.08.2024); Smartfish OÜ veebileht,
https://www.tiigikalad.ee/e-pood/kalad/karplased/valgeamuur/ (vaadatud 27.08.2024).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 192 / 247
järves kasvavast taimestikust, tuleb osad kalad tehisveekogust välja püüda. Isendite looduslikku veekogusse
laskmine ei ole lubatud.
Selleks, et regulaatorite kaudu kalad teistesse veekogudesse ei pääseks, tuleb paigutada nende ette takistus,
mis kalade läbipääsu tõkestavad. Selleks sobivad näiteks piisavalt väikese silma suurusega võrgud ja võred,
kust võõrliigid läbi ei pääse. Selle eelduseks on aga see, et tehisveekogusse lastakse suuremad isendid, mis
võrgust/võrest läbi ei pääse. Võõrliigi valimisel tuleb valida selline liik, mis tehisveekogus ise paljuneda ei suuda,
sest vastasel korral võivad kalamaimud ja väiksemad isendid tõkkest läbi pääseda. Regulaatori ette paigutatav
takistus vajab aga regulaarset puhastamist, sest vastasel korral võib tekkida ummistus, takistades seeläbi vee
läbivoolu ning suurendades üleujutusohtu. Alternatiiviks võrkudele ja võredele on regulaatorite juurde
elektrilise tõkke paigutamine, näiteks Poolas toodetav NEPTUN system (https://fishprotection.eu/technology/).
Tegemist on innovatiivse lahendusega, mis on välja töötatud just invasiivsete võõrliikide peletamiseks
veekeskkonnas. Elektrilise tõkke töö põhineb madala pingega elektrivälja tekitamises, mis mõjutab kalade
närvi- ja lihaste süsteemi, juhtides nad teise suunda ilma neid halvamata ning paljunemist negatiivselt
mõjutamata. Selliste elektriliste tõkete efektiivsuseks on testidega hinnatud kuni 100%.
Võõrliikide loodusesse pääsemise risk esineb ka üleujutuse korral, sest tehisveekogu vee üle kallaste tõusmisel
võivad kalad suurveega loodusesse pääseda. Tehisveekogude ja kanali veetasemeks on kavandatud 34 m abs.
Kavandatava kanali ja Ilmatsalu paisjärve vahele jääb sõidutee, mille kõrgus Maa-ameti kaardirakenduse
kõrgusinfo kohaselt on 37 m abs. Suure kõrguste vahe tõttu ei ole ohtu, et kalad üleujutuse korral Ilmatsalu
paisjärve pääseksid. Ilmatsalu jõe ja Tenno maaparandussüsteemi avatud eesvoolu ning planeeritavate
tehisveekogude vahele jäävad valdavas osas elamud, tee ning haljasala, mis veevoolu takistavad. Suurema
tehisjärve ja Ilmatsalu jõe vahele jääb minimaalselt 50 m, valdavas osas on vahemaa suurem. Üleujutusohu
vältimiseks tuleb hoonete, avalikult kasutatavate teede ja sadama alal maapinda tõsta vähemalt kõrguseni 35,2
m abs. Arvestades kõrguste vahet ning Ilmatsalu jõe ja maaparandussüsteemi eesvoolu kaugust kavandatavast
tehisjärvest, on väga ebatõenäoline sellises mastaabis üleujutuse tekkimine, mis järve ümbritseva ala üle ujutaks
ning kalad vähemalt 50 m kaugusele teistesse veekogudesse uhuks.
Võõrliikide loodusesse pääsemise risk kaasneb ka inimeste käitumisest tulenevalt. Näiteks juhul, kui tehisjärvest
püütakse kala ning see lastakse teistesse veekogudesse ujuma. See risk on küll väike ning seda aitab veelgi
vähendada inimeste teavitamine käitumisreeglitest. Üks võimalus on paigutada tehisjärve lähedale infotahvel,
milles teavitatakse, et elamualal asuvatest tehisveekogudest püütud kalu ei tohi teistesse veekogudesse lahti
lasta. Infotahvlit saab kasutada ka muu olulise teabe edastamiseks, näiteks informatsioon järve ümbruse
kasutamise kohta, käitumisreeglid seoses tehisjärve kavandatava saarega, teave prügistamise keelu kohta jms.
Infotahvli paigutamisel tuleb jälgida, et juhul kui tegemist ei ole supelranna alaga, siis ei ole
ehituskeeluvööndisse püsivalt maapinnaga ühendatud infotahvli paigutamine lubatud. Sellisel juhul on
võimalik kasutada teisaldatavaid lahendusi või paigutada infotahvel ehituskeeluvööndist väljapoole.
Meetmed võõrliikide loodusesse pääsemise vältimiseks:
• Projekteerimisel dimensioneerida veekogu ja regulaator nii, et välistatud on üleujutuste tekkimine kõrgvee
perioodil. Regulaatori puhul on soovitatav valida automaatne süsteem, mis reageerib kiiresti veetaseme
muutustele. Samas peab süsteemi rikke puhul olema võimalik ka käsitsi vooluhulka reguleerida.
• Kavandada regulaatori ette piisavalt väikese silma suurusega võrgu või võre paigutamine, kust kalad läbi
ei pääse. Võre paigutamisel välditakse küll kalade läbipääsu, kuid sellega kaasneb ka hoolduskohustus,
kuna ummistuste korral tuleb seda üleujutuste tekkimise vältimiseks ja läbivoolu tagamiseks puhastada.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 193 / 247
• Alternatiivina võredele võib regulaatorite juurde paigaldada elektrilised tõkked, mis peletavad kalu
regulaatoritest eemale.
• Suuremate isendite soetamine. Maimud ja väikesed kalad võivad võrgust või võrest kergemini läbi
pääseda, mistõttu tuleb soetada suuremad isendid (vähemalt 10 cm) ning projekteerida regulaatori ette
paigutatav tõke vastavalt isendite suurusele.
• Eestis mittesigiva võõrliigi soetamine. Võõrliigi tehisveekogusse asustamisel valida liik, kes Eesti
tingimustes ei paljune, näiteks valgeamuur. Sellisel juhul ei ole ohtu, et kalade paljunemisel maimud ja
väikesed kalad võrest läbi pääsevad. Samuti ei ole ohtu, et erakorralise olukorra tekkimisel saaksid nad
loodusesse pääsemise korral paljuneda.
• Üleujutusohu vältimiseks tuleb hoonete ja avalikult kasutatavate teede puhul maapinda tõsta vähemalt
absoluutkõrguseni 35,2 m, mis ühtlasi takistab tehisveekogudest vee jõudmist Ilmatsalu jõkke ja Tenno
maaparandussüsteemi eesvoolu.
• Inimeste teavitamine (näiteks infotahvliga) asjaolust, et alal asuvatest tehisveekogudest kalade püüdmine
ja loodusesse laskmine ei ole lubatud.
KSH koostamisel konsulteeriti valgeamuuri teemal Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja ihtüoloogia
peaspetsialist Rein Järveküljega, kes kinnitas, et valgeamuuri jaoks on Eesti veekogud liiga külmad. Isend kasvab
jõkke sattudes küll suureks, aga järglasi ei suuda toota (liigi asurkond looduslikes vetes ei laiene). Seega
üksikute isendite loodusesse sattumisel olulisi mõjusid keskkonnale ei kaasne.
Meetmed veekogudele ebasoodsa mõju vältimiseks seoses võõrliikide tehisveekogudesse asustamisega:
• Tehisveekogudesse asustatavatest kaladest ei tohi võõrliikide osakaal (arvukus) olla suurem muu kalastiku
osakaalust.
• Võõrliigi soetamine Eesti kalakasvandusest. Eestis kasvatatud liigi soetamisel välditakse olukorda, kus
kaladega võivad kaasa tulla invasiivsed võõrliigid, mis võivad tehisveekogust kaugemale levida ning
veekogude ökosüsteemi rikkuda.
• Kui visuaalsel hindamisel selgub, et valgeamuuril ei piisa järves kasvavast taimestikust, tuleb osad kalad
tehisveekogust välja püüda.
Järeldus
Võttes kasutusele eelpool kirjeldatud meetmed, on võõrliikide loodusesse pääsemine välistatud. Võõrliikide
tehisveekogudesse asustamisega ei kaasne olulisi ebasoodsaid mõjusid keskkonnale.
6.11. MÕJU INIMESTE HEAOLULE JA ELUKVALITEEDILE
Ehitusaegne mõju
Tehisjärve rajamisel eemaldatakse tiikidest muda, mis töö läbiviimise käigus võib tekitada ajutiselt
lõhnahäiringut. Lõhnahäiringut võib põhjustada tiikide põhjale aja jooksul jääkidena (sööt, kalade väljaheited
jms) settinud orgaanika lagunemine (lagunemisprotsessis tekkivad gaasid). Mõningane ebameeldiv lõhn võib
esineda üksnes tööde läbiviimise ajal, mil setet kuhjatakse kaldale hunnikutesse nõrguma. Võimalik häiring
möödub aja jooksul. KSH läbiviimise ajal on tiikide puhastustööd juba osaliselt tehtud ning ebameeldiva lõhna
teket ja levimist seni täheldatud ei ole.
Piirkonnas suureneb liikluskoormus ja sellega seoses ka müra ja õhusaaste ehitusel kasutatavate raskeveokite
(ekskavaatorid, kallurid, buldooserid jms) tõttu. Liiklusuuringu kohaselt olid 2023. aasta lõpus liiklussagedused
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 194 / 247
lähiala ristmikharudel tagasihoidlikud – Järve teel (Tüki külas) oli liiklus hommikul kl 7-9 kokku 10 autot, Ändi
teel 80 a/h, mõlemas suunas kokku 130 kuni 280 a/h (2-5 a/min). Arvestades, et ehitustööd viiakse ellu
etapiliselt, st ehitustööd on ajaliselt hajutatud, ei ole ehitusmasinate poolt olulist mõju liikluskoormusele
põhjust eeldada. Ehitustööde ajal tekkiv õhukvaliteedi langus on ajutine ja tekib ainult päevasel ajal seoses
ehitustehnika kasutamisega. Mõju on lokaalne ja ajutine, tööde tsoonis ja lähialal ei ole inimeste tervist
kahjustava õhusaasteainete piirväärtuste ületamist ette näha.
Kavandatava ehitustegevusega kaasneb mürateke. Müra ja vibratsioon tekib ehitusperioodil peamiselt
erinevate ehitusmasinate kasutamisel ning oleneb tööde iseloomust, kasutatavatest ehitusmasinatest (sh
nende seisukorrast) ja töövõtetest. Seega kaasneb tegevusega ajutine mürafooni tõus. Atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 56 lg 2 punkti 2 kohaselt tuleb uute üldplaneeringutega aladel lähtuda müra sihtväärtusest. Müra
normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71). Määrust
ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus
kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitletavad nõuded. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse
juhtotstarbele määratakse mürakategooriad, millele on sätestatud müra sihtväärtused (tabel 5).
Tabel 5. Müra sihtväärtus vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71
Üldplaneeringu alusel Tööstusmüra
sihtväärtus
Liiklusmüra
sihtväärtus
päev öö päev öö
I kategooria – virgestusrajatiste
maa-alad ehk vaiksed alad
puhke-, spordi- ja
kultuurirajatise maa-ala
45 35 50 40
II kategooria – haridusasutuste,
tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutuste ning
elamumaa-alad, rohealad,
maatulundusmaad, õuealad
roheala, supelranna
maa-ala, väikeelamu
maa-ala
50 40 55 50
III kategooria – keskuse maa-alad
IV kategooria – ühiskondlike
hoonete maa-alad
sadama maa-ala 55
45 60 50
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 kohaselt peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt
ei levi normtaset ületavat müra. Ajavahemikus 21.00-7.00 tehtavate tööde puhul tuleb arvestada määruses
nr 71 erineva juhtotstarbega alade jaoks kehtivaid normväärtusi. Ehitusmüraga seoses rakendatakse
planeeringuala naaberaladel ehitusmüra piirväärtusena kell 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras
olevaid masinaid ning vältides asjatut müra teket (seisates masinad, mida parasjagu ei kasutata). Soovitatav on
kõik ehitustööd, sh pinnase vedamistööd ja kaevetööd, teostada ajavahemikus kl 07.00–21.00. Arvestades
müratekkega ning kasutades sellest lähtuvalt sobivaid töövõtteid, on võimalik teha töid nii, et ei kaasne
ehitustegevuse müra normtasemete ületamist naaberaladel.
Sadama rajamisel toimuvad tööd Ilmatsalu jões, juurdepääsuteede ja sildade rajamisel ka jõe kaldal, mis
raskendab ehitustööde ajal linnutorni ja matkaraja kasutamist või välistab ehituse ajal rajale ja torni pääsemise.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 195 / 247
Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida, et tegemist on eramaad läbiva matkarajaga, mille kasutamistingimuste ja -
võimaluste osas lepivad kokku maaomanik ja kohalik omavalitsus.
Golfiala rajamistööde ajal olulist muutust piirkonna inimeste heaolule ega matkaraja kasutajatele ei teki, sest
tööd teostatakse Golfi, Angervaksa ja Raudla kinnistul, millest Ilmatsalu aleviku ja küla keskuse tihedama
asustusega alad jäävad kaugemale. Golfi kinnistult võib tööde tegemisel ehitusmasinate müra jõuda küll
lähimate elamuteni (vähem kui 100 m kaugusel), ent tegemist on üksikute elamute ja ühtlasi ajutise ja
mitteolulise häiringuga, mis möödub pärast tööde elluviimist.
Seoses üleujutusohuga on ehitiste rajamisel vajalik maapinna tõstmine peaaegu kogu planeeringualal, et
välistada liigniiskusprobleemide esinemist ning Emajõest lähtuva üleujutuse kahjulikke mõjusid.
Üldplaneeringu eelnõu koostamisel on arvestatud asjaoluga, et suur osa planeeringualast paikneb
üleujutusohuga alal. Planeeringu kohaselt tuleb üleujutusohuga alale ehitamisel arvestada Emajõe 1%
ületustõenäosusele vastava veetasemega (34,7 m abs), millele liidetakse 0,8 m: põhihooned (elamud,
sadamahoone, golfikeskuse hoone) peavad paiknema absoluutkõrgusel vähemalt 35,2 meetrit ning hoone
nulltasand (+/- ehk põranda kõrgus) peab olema sokliosa võrra (0,3 m võrra) veel kõrgemal ehk 35,5 m abs.
Abihooned ja rajatised võivad paikneda ka madalamal, kuna ei ole üleujutuste suhtes sedavõrd tundlikud.
Üldplaneeringus seatud tingimuste järgimisel ning õigete töövõtete (määratakse projekteerimisfaasis)
kasutamisel ei ole olulise ebasoodsa mõju ilmnemine elanikkonna heaolule tõenäoline.
Ehitusjärgne mõju
Üldplaneeringu rakendumisel muutub Tartu linna asustusstruktuur. Tartu linn saab juurde ühe äärelinna
piirkonna, kus on lisaks tänapäevasele ja maastikku sobituvale elamualale võimalus puhata ja tervislikult aega
veeta. Ehitusjärgselt moodustab Ilmatsalu piirkond tervikliku ala, kus on mitmekesised võimalused
sportimiseks ja rekreatsiooniks. Uute võimaluste lisandumine mõjutab positiivselt nii elanike kui külastajate
tervist ja heaolu. Tõenäoline positiivne mõju avaldub ka inimeste varale, sest atraktiivse elu- ja puhkeala
lisandumisega tõuseb eeldatavalt kinnisvara väärtus ka planeeringuala lähialadel.
Piirkonna elanike arvu suurenemisel tekib suurem vajadus teenuste järele (kool, lasteaed, toidukauplus jms).
Ilmatsalu alevikus asuvad Ilmatsalu Põhikool, muusikakool, lasteaed Lepatriinu, huvikeskus, noortekeskus,
raamatukogu ja Ilmatsalu motell. Lähimad toidupoed (Rawe Pood OÜ ja Rahinge lihatööstuse kauplus) jäävad
kavandatavast elamualast ca 4,5 km kaugusele Rahinge külla. Lähim perearstikeskus ja apteek asuvad Tartu
linnas. Elanikkonna lisandumisel on tõenäoline, et laieneb ka piirkonnas pakutav teenuste hulk, näiteks lisandub
pood, ilusalong vms. Liiklusuuringu kohaselt on planeeringuala piirilt olemas hea kergliiklusteede võrgustik,
mis ühendab planeeringuala Ilmatsalu alevikus asuva kooliga, bussipeatustega, rendirataste parklaga ja Tartu
linnaga (joonis 49).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 196 / 247
Joonis 49. Planeeringualaga piirnevad olemasolevad
kergliiklusteed (allikas: Liikluslahendus OÜ, 2024)
Golfiväljaku parkla tavapärane kasutus on umbes 20-30 autot päevas (jaguneb ühtlaselt), võistluste ajal võib
liikluskoormus olla maksimaalselt kuni 80 a/h (1-2 a/min). Liiklusuuringu tulemusel leiti, et golfiväljak ja sadam
ei tekita argipäeva tipptunniliiklust ja seega saab läbilaskvuste seisukohalt määravaks elamualade liiklus.
Elurajooni rajamine tekitab enamkoormatud tunnil (vahemikus kell 7:45–8:45) täiendavat liiklust mõlemas
suunas kokku ca 180 a/h (3 a/min). Hinnanguliselt 70% sellest (120 a/h, 2 a/min) hakkab kasutama Järve teed
ja riigiteed 22103 (Ojaääre tee) ning ülejäänud riigiteed 22106 Kardla-Tüki (Ändi tee) (60 a/h, 1 a/min). Peateel
(Kooli tee – Ojaääre tee) on prognoositavaks liiklussageduseks 300 a/h (5 a/min) ja kõrvalteel (Järve tee) 150 a/h
(3 a/min). Järve teel (Tüki külas) on kehtestatud suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Liiklusuuringud
näitasid, et kõige enam (36%) sõidukeid liigub kiirusega 45-55 km/h, keskmine kiirus on 51 km/h ning 85%
sõidukitest ei ületa kiirust 63 km/h. Liiklusuuringu läbiviimise tulemusel leiti, et läbilaskvused ristmikel on
tagatud ka pärast planeeringulahenduse elluviimist ning täiendavad meetmed liikluse rahustamiseks ei ole
vajalikud.
Autoga on ligikaudne sõiduaeg Tellise tee 8 kavandatavast elamualast kuni Tartu linna piirini ca 10 minutit,
kesklinna ca 15 minutit. Kavandatavale elamualale lähim bussipeatus Ilmatsalu Kool asub Ilmatsalu alevikus,
Kalatiikide kinnistule kavandatavast elamualast ca 950 m kaugusel ning Tellise tee 8 kinnistule planeeritavast
elamualast ca 1,3 km kaugusel. Tpilet veebilehe andmetel on (seisuga 11.09.2024) bussiliiklus Ilmatsalu aleviku
ja Tartu bussijaama vahel suhteliselt tihe, argipäeviti väljub Ilmatsalu alevikust (Ilmatsalu kooli peatusest) Tartu
linna suunas 19 bussi ning Tartu linnast Ilmatsalu aleviku suunas 20 bussi. Nädalavahetusel on bussiliiklus
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 197 / 247
hõredam, Ilmatsalu alevikust väljub Tartu suunas laupäeval ja pühapäeval üheksa bussi ning Tartust Ilmatsalu
suunas mõlemal päeval 10 bussi. Eelnevast tulenevalt on planeeringualalt tagatud ühistranspordiühendus
lähimasse tõmbekeskussesse (Tartu linna).
Kavandatavalt elamualalt hakkab liiklemine toimuma peamiselt Ilmatsalu aleviku peatänava, Järve tee, kaudu.
Tänase seisuga on Järve teele rajatud kergliiklustee alates Pargi tee ristmikust kuni Tartu linnani. Seega on
kavandatavast planeeringualast kuni lähima tõmbekeskuseni (Tartu linn) valdavas osas kergliiklustee olemas.
Tartu haridusteenuste haldamise süsteemi ARNO (edaspidi ARNO) andmetel on seisuga 11.09.2024 Ilmatsalu
Põhikoolis vabade kohtade arv kokku 68. Vabade kohtade arv klasside kaupa on toodud alljärgnevas tabelis 6.
Tabel 6. Vabade kohtade arv Ilmatsalu Põhikoolis seisuga 11.09.2024 (allikas: ARNO, 11.09.2024)
Vabad kohad / kohtade arv kokku
1. klass 2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass 7. klass 8. klass 9. klass
Kokku 1/24 21/48 1/30 6/32 6/24 4/32 1/24 6/48 22/48
Eelnevast tabelist nähtub, et Ilmatsalu Põhikooli esimesse klassi astuda soovijate arv on olnud 2024/2025.
õppeaastal varasematest aastatest väiksem. ARNO andmetel on seisuga 11.09.2024 Ilmatsalu lasteaias
Lepatriinu kohti kokku 139 lapsele. Lasteaiast telefonivestluse (11.12.2023) käigus saadud informatsiooni alusel
on huvi lasteaiakohtade järele suur ning mitmed lapsed lisatakse üldjuhul ootejärjekorda. Eelnevast tulenevalt
ja arvestades kavandatava elamuala mahtu (kavandatud on 101 üksikelamut ja 15 ridaelamut/120
ridaelamuboksi, lisaks nähakse üldplaneeringu eelnõuga ette võimalus kahe korterelamu rajamiseks, kokku 14
korterit), ei ole piirkonnas piisavalt lasteaiakohti ning tõenäoliselt jääb vabadest kohtadest puudu ka Ilmatsalu
Põhikoolis. Selle vajadusega on osaliselt arvestatud üldplaneeringus, mille kohaselt on Tellise tee 2 kinnistule
võimalik rajada lasteaed. Seega on elanike lisandumisega vajalik piirkonna lastehoiu, hariduslike jms
vajadustega seoses olemasolevat teenuste paketti laiendada ja mitmekesistada. Vastavad võimalused on
hajutatult kättesaadavad kogu Tartu linna teenuskeskustes ja haridusasutustes, seega ei mõjuta ehitusjärgne
tegevus ega lisanduv elanikkond eeldatavalt kohaliku kogukonna heaolu olulisel määral.
Seoses piirkonna elanikkonna suurenemisega kaasneb suurem kuritegevuse risk (vandalism, vargused,
liiklusreeglite rikkumine jm). Keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja
luua tunnetuslikult turvalisem elukeskkond. Selle teemaga tuleb teadlikult tegeleda nii ruumilisel planeerimisel
kui projekteerimisel, kaasates protsessi nii elanikud kui korrakaitsjad. Suurendamaks korrakaitsjate pädevust
viidi Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel läbi Euroopa Liidu poolt rahastatud projekt CPTED (Crime
Prevention through Environmental Design), kus osales kokku 11 koostööpartnerit Eestist, Lätist, Leedust,
Hollandist ja Soomest (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 19.11.2024).
Nimetatud projekti raames koostati juhend „CPTED käsiraamat politseinikele“ (edaspidi CPTED käsiraamat), mis
annab suuniseid turvalisema elukeskkonna rajamiseks. Turvalise keskkonna saavutamiseks on oluline pöörata
ala kujundamisel tähelepanu avatud vaadete tagamisele ning mitte kasutada tänavaruumis suuri nähtavust
takistavaid taimi või objekte, mis takistavad tänaval olijate või hoonest välja vaatajate nähtavust. Ala
esteetilisema ilme saavutamiseks soovitatakse teerajad ääristada dekoratiivpõõsastega, mis ei oleks kõrgemad
kui 1,2 m, puude kõrgus alal ei tohiks ületada 2,5 m. Välisaladele tuleb kavandada valgustus, mis tagaks piisava
nähtavuse ka pimedas. Probleemsetes piirkondades (hoone sissekäik, teed, nurgad ja trepid) peaks alasse
sisenemisel valgustus automaatselt süttima. Oluline on vältida elamupiirkondadesse kõrvaliste valgustamata
kõnniteede ja väikeste teeradade kavandamist. Piirkondades, kus piirded on lubatud, soovitatakse kasutada
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 198 / 247
õlakõrgust läbipaistvat piiret, mis eraldaks privaatsemat tagaaeda ja hoone ees asuvat poolavalikku ja avalikku
tänavaruumi (Levald jt, 2015).
Elanikkonna kasvust tingituna suureneb ka mootorsõidukite arv piirkonnas (eelkõige sõiduautod, aga ka
mootorrattad, elektrilised tõukerattad jms), millega seoses on tõenäoline liikluskorra rikkumiste sagenemine.
Projekteerimisel on soovitatav arvestada CPTED käsiraamatus toodud juhistega ning kasutada kujunduse
kavandamisel kujunduselemente, mis toetavad kuriteo esinemise võimalikkuse minimeerimist. Selleks, et
tagada liiklejate ohutus ning vältida liiklusohtlike olukordade esinemise võimalikkust, tuleb ala liikluskorraldust
käsitleda ehitusprojekti koostamisel ning näha ette ohtu minimeerivad liikluslahendused (näiteks
ülekäigurajad, kiiruspiirangud, sobivad liiklusmärgid, nn lamavad politseinikud liiklusvoo aeglustamiseks jne).
Valgustuse planeerimisel tuleb jälgida, et sellega ei kaasneks valgusreostust. Valgusreostusega seonduvat
riiklikul tasandil ei reguleerita. Kaudselt puudutab valgusreostust korrakaitseseadus, mille § 56 lõigetes 1-3 on
sätestatud, et avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivaid valgusefekte ning mujal kui
avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni
7.00-ni keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Eelpool
kirjeldatud nõuded ei kohaldu juhul, kui valgusefektid on tekitatud päästetöö käigus või alarmsõiduki poolt,
kohaliku omavalitsuse loa alusel või ööl vastu 1. jaanuari, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit.
Valgusreostust ja sellega kaasnevaid probleeme on käsitletud Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja
mehhatroonika instituudi poolt 2023. aastal koostatud uuringus „Tallinna linna valgustuskeskkonna
(valgusreostuse ja räiguse) hindamine ja analüüs“. Nimetatud uuringus on valgusreostust defineeritud kui
nähtust, mille korral tehisvalgus satub sinna, kuhu sellel pole ette nähtud kanduda. Valgusreostus ehk
valgussaaste on üleliigne, tarbetu või soovimatu (häiriv, pealetükkiv) tehisvalgus. Valgusreostust tekitavad
hoonete välis- ja sisevalgustus, tänavavalgustus, valgustatud välireklaamid, valgusreklaampinnad, tööstus- ja
spordirajatiste valgustus jms (Rosin, jt., 2023).
Suhteliselt odavate energiaallikate kättesaadavus ja LED-lampide areng on võimaldanud valgustuse laialdast
kasutuselevõttu, mille tulemusel on muutumas üha napimaks pimedad alad, kus on võimalik taevakehi jälgida
ja astronoomilisi vaatlusi teha. Tänapäeval elab enam kui 80 % maailma elanikkonnast ning üle 99 % Euroopa
elanikest valgusreostusega aladel (Falchi jt, 2016). Lisaks taevakehade vaatlemiseks vajaliku pimeduse
puudumisele, võib valgusreostusega kaasneda negatiivne mõju elusorganismide tervisele ja käitumisele ning
ökosüsteemidele. LED-lampide tehisvalgus on spektraalse koostise poolest võrreldav päevavalgusega ning
sellised valgusallikad annavad elusorganismidele ekslikult märku, et on päev, häirides nii nende ööpäevast
elurütmi. Näiteks ajavad rikkalikud valgusallikad segamini inimese bioloogilise kella, mis kontrollib mitmete
hormoonide taset veres (muuhulgas melatoniini, millel on otsene mõju immuunsüsteemile) ja põhjustab teisi
probleeme nagu unehäired, peavalud, tööväsimus, stress, ülekaalulisus ja võimalik, et ka teatud tüüpi vähke.
Valgusreostusega võib kaasneda tõsine oht öisele elusloodusele, avaldades negatiivset mõju taimede ja
loomade füsioloogiale. Öine piisavalt hele valgus võib rändloomi segadusse ajada, muuta loomade omavahelist
konkurentsi, kiskjate ja saakloomade suhteid ning põhjustada kahju organismile ja elunditele. Valguse ja
pimeduse mustrite häirimine mõjutab ökoloogilist dünaamikat ja ohustab terveid ökosüsteeme. Kuna valgus
toimib paljude taimedes toimuvate protsesside olulise näitajana, võib öine valgusrohkus nende jaoks segadust
tekitada, muuta näiteks õitsemise mustreid ning soodustada sügisel-talvel jätkuvat kasvu, takistades seeläbi
puude puhkeseisundit, mis tavaolukorras võimaldaks neil talve üle elada (Ministry of the Environment of the
Czech Republic, 2022).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 199 / 247
Tallinna Tehnikaülikooli füüsikainstituudi poolt 2012. aastal teostatud uuringu „Valgusreostuse pikaajaliste
muutuste uurimine Tallinnas ja valgusreostuse hetkeseisu määramine Eestis“ tulemusena tehti ettepanekuid,
kuidas valgusreostust vähendada. Näiteks peavad valgustusrežiimid tagama võimalikud väikese valgusreostuse
ning tagama, et valgustuspaigaldist ekspluateeritakse ainult vastavalt vajadusele. Soovituslikult peaks valgus
olema suunatud ainult ülevalt alla, et vältida valguse kiirgamist taevasse. Välisvalgustiteks kasutada valgusteid,
mis ei kiirga horisontaaltasapinnast kõrgemale ning valgusteid varjestada. Valgustid ja valguspaigaldised
peavad olema sellised, et ei oleks inimeste pimestamise ohtu, samuti peaks olema võimalik neid eraldi
kontrollida (Tallinna Tehnikaülikool, 2012).
Kunstlikku valgust peaks kasutama ainult siis, kui seda on vaja ning valgus suunata ainult soovitud alale.
Hämarad paigad võivad pakkuda organismidele varjupaika, mistõttu on öistes elupaikades vaja jätta tumedaid
koridore. Antud planeeringu puhul oleks sellisteks potentsiaalseteks elupaikadeks Ilmatsalu jõeäärne roheala
ning teised taimestikuga alad, mis jäävad kõnniteedest/jalgradadest kaugemale. Tehisvalguse kaugemale
paistmist aitab vältida valgustite varjestamine ning valguse suunamine allapoole. Heaks lahenduseks oleks
selliste dünaamiliste valgustite paigaldamine, mis võimaldaks valgust vastavalt vajadusele hämardada, muuta
valguse värvust või valgustuse hoopis välja lülitada. Harvakasutatavates piirkondades kasutada
liikumisanduritega valgusteid ning võimalusel vältida lühikese lainepikkusega (sinise) valguse kasutamist
(Longcore jt, 2018).
Arvestades eelnevat on oluline, et projekteerimisel pööratakse tähelepanu ja mõeldakse läbi hoonete ümbruse,
tänavate, jalgradade jms valgusallikad. Ala ei tohi üle valgustada, samas peab valgustus olema käidavates
kohtades piisav turvatunde tekitamiseks. Valgusvihk tuleb suunata allapoole ning vältida väljaspool kõnniteid
ja jalgradu jäävate rohealade valgustamist. Valgustuse valimisel eelistada eraldi kontrollitavaid dünaamilisi
valgusteid, mille puhul on võimalik seadistada nii valgustugevust kui tööaega. Valgustuse projekteerimisel
leevendusmeetmetega arvestamisel on olulise valgusreostuse tekkimine ebatõenäoline.
Matkarada on Ilmatsalu jõeäärse puhkekoridori keskne element. Kavandatava arendustegevuse elluviimisel
peab säilima Linnutee matkaraja kasutamise võimalus. Ilmatsalu-Kärevere ehk Linnutee matkarada tuleb
planeeringuala läbivas lõigus rajada avalikult kasutatava tee kõrvale, nii et see kulgeb paralleelselt Ilmatsalu
jõega ning ühendatakse väljaspool planeeringuala olemasoleva raja osaga. Sadama piirkonnas tuleb matkarada
suunata ümber sadama. Olemasoleva amortiseerunud vaatetorni osas näeb üldplaneeringu eelnõu ette
võimaluse rajada vaateplatvorm sadamahoone katusele. Matkaraja sõidutee kõrvale planeerimisel ja uue
vaateplatvormi rajamisel suureneb raja kasutajate ohutus, avaldades seeläbi positiivset mõju matkaraja
külastajate heaolule. Väljaspool planeeringuala asub olemasolev sild, mis esialgsel hinnangul tuleb sadama
rajamise korral veesõidukitega liiklemiseks kõrgemaks ehitada. Olemasolevat silda ei ole lubatud likvideerida
enne, kui on olemas kavatsus uue ehitamiseks. Samas on oluline arvestada, et sild on amortiseerunud ning võib
laguneda enne, kui Ilmatsalu piirkonna üldplaneering ja selle alusel koostatav detailplaneering kehtestatud
saavad ning detailplaneeringuga kavandatud tegevusi ellu asutakse viima. Antud juhul on vaja maa-ala valitseja
(RMK), Tartu Linnavalitsuse ja Ilmatsalu Kala OÜ vahel kokku leppida, kas ja milline sild rajada ning kuidas
jagada silla rajamise kulud.
Praegusel ajal on eramaal paikneva Linnutee matkaraja avalikuks kasutamiseks sõlmitud maaomaniku ja Tartu
Linnavalitsuse vahel tähtajaline leping. Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu ja selle alusel koostatava
detailplaneeringu elluviimisel rajatakse sõidutee kõrvale liiklejatele ohutum matkarada, mis plaanitakse üle
anda Tartu linnale. Seni on matkaraja avalik kasutatavus sõltunud maaomaniku soovist. Planeeringu elluviimine
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 200 / 247
tagab, et Linnutee matkarada on kõigile avalikult kasutatav, millest tulenevalt paraneb ligipääsetavus Ilmatsalu
jõe äärsele haljasalale ning RMK poolt hallatavale Tenno lõkkekohale ja Tüki rattarajale.
Ilmatsalu jõe puhastamine ning sadama rajamine loob eeldused veeturismi tekkimiseks Tartu linna ja
üldplaneeringu ala vahel, mitmekesistades seega puhkamisvõimalusi nii Ilmatsalu piirkonnas kui Tartu linnas.
Elamupiirkonna keskele rajatavad tehisjärved võimaldavad tagada alale elama asuvatele inimestele
looduslähedase, tervisliku ja nauditava elukeskkonna. Planeeringuala puhkeväärtust suurendab supelranna
rajamine suurema tehisjärve äärde.
Negatiivse aspektina võib tehisjärve ja saare rajamisega probleemiks osutuda kajakakolooniate teke, kes oma
kisaga elanikke häirima võivad hakata, kui nende arvukus piisavalt suureks läheb. Üheks selliseks kajakaliigiks
võib potentsiaalselt osutuda Eestis levinud naerukajakas, kes pesitseb suurte seltsingutena järve- ja
rannaroostikes, saartel, lammisoodes, sageli ka kultuurmaastikel – äsja küntud põldudel, linnades ja sadamates
(EELIS, 19.11.2024). Võimalikeks ohjamismeetmeteks on pesade lõhkumine ning munade korjamine ja õlitamine
kooskõlas looduskaitseseaduse § 55 lõikes 61 sätestatuga. Kompaktse asustusega aladel pesitseb kajakas
meelsasti hoonete katustel, kus keegi neid ei sega. Probleemi vältimiseks tuleb hoonete katused korras hoida
ning katusele kogunev risu, oksad ja samblahunnikud viivitamatult eemaldada. Katused tuleb nii kevadel kui
suvel korduvalt üle vaadata ning vajadusel paigutada erinevaid linde peletavaid vahendeid, näiteks
fooliumiribad, värvilised lindid vms (Eesti Loomakaitse Liit, 20.11.2024). Pesade ja munade tahtlik hävitamine ja
kahjustamine või pesade kõrvaldamine Keskkonnaameti loata on keelatud (LKS § 55 lg 61 p 1).
Golfikeskuse rajamisega säilib Golfi kinnistul hooldatud avarus, mis annab ühtlasi võimaluse kasutada
tavapärasele golfialale vahelduseks ka metsa ehitatud golfiradasid. Üldplaneeringu eelnõu tingimused
soosivad piiranguteta liikumist golfialal, rohealadel ja tehisjärveäärsel supelranna-alal, samuti peab sadama
maa-alal olema läbikäiguks avatud piisava laiusega jalakäigukoridor jõe kaldalt Linnutee matkarajale.
Juurdepääsuteede rajamisel kasutatakse võimalikult suures osas ära olemasolevaid teid, mida
rekonstrueeritakse ning vajadusel kavandatakse uusi. Sadama rajamisega Ilmatsalu jõe äärde ja jõe
puhastamisega luuakse võimalus veetranspordiks mööda Ilmatsalu jõge ning tagatakse ühendus Emajõega.
Arvestades eelnevat ning rakendades leevendusmeetmeid on üldplaneeringu eelnõu realiseerumisel positiivne
mõju inimeste heaolule ja tervisele.
Leevendusmeetmed
• Rasketehnika kasutusest tuleneva õhusaaste ja müra vähendamiseks tuleb kasutada tehniliselt korras
masinaid.
• Vähendamaks müra tekitamisega võimalikke häiringuid naaberaladele tuleb ehitustööd läbi viia
päevasel ajal ning ehitustehnika mittekasutamisel see seisata.
• Elamuala ja golfiala projekteerimisel tuleb arvestada CPTED käsiraamatus toodud juhistega ning
kasutada kujunduse kavandamisel kujunduselemente, mis toetavad kuriteo esinemise võimalikkuse
minimeerimist. Sellisteks elementideks on näiteks avatud vaadete tagamine (põõsaste kõrgus kuni 1,2
m, puude kõrgus kuni 2,5 m), käidavate alade valgustamine jne.
• Käsitleda ala liikluskorraldust ehitusprojekti koostamisel ning näha ette ohtu minimeerivad
liikluslahendused (näiteks ülekäigurajad, kiiruspiirangud, sobivad liiklusmärgid, liiklusvoo
aeglustamiseks „lamavad politseinikud“ jne).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 201 / 247
• Valgustuse projekteerimisel vältida ala ülevalgustamist, samas peab valgustus olema käidavates
kohtades piisav turvatunde tekitamiseks. Valgusvihk tuleb suunata allapoole ning vältida väljaspool
kõnniteid ja jalgradu jäävate rohealade valgustamist. Valgustuse valimisel eelistada eraldi
kontrollitavaid dünaamilisi valgusteid, mille puhul on võimalik seadistada nii valgustugevust kui
tööaega.
• Säilima peab Linnutee matkaraja kasutamise võimalus, seejuures ei ole lubatud väljaspool
planeeringuala asuvat matkaraja osaks olevat vana silda likvideerida enne, kui on olemas selge plaan
uue ehitamiseks. Matkarada tuleb kavandada sõiduteest eraldiseisvalt, et tagada raja kasutajate
ohutus.
• Ilmatsalu jõeäärne kõrghaljastus tuleb maksimaalses ulatuses säilitada. Raie teostamise korral kasutada
raieviisi, mis tagab esteetika matkarajal liikujale.
• Ilmatsalu jõeäärse roheala ja matkaraja avalikuks kasutamiseks peab kohalik omavalitsus
maaomanikuga kokku leppima maa kasutamise ja hooldamise tingimustes, sh kavandatud
puhkerajatiste väljaehitamises, kasutamises ja korrashoidmises tagamaks järjepidav mugav, ohutu ja
nauditav liikumine mööda matkarada.
• Tehisjärve ja saare rajamisega võib probleemiks osutuda kajakakolooniate teke, kes oma kisaga
elanikke häirima võivad hakata, kui nende arvukus piisavalt suureks läheb. Võimalikeks
ohjamismeetmeteks on pesade lõhkumine ning munade korjamine ja õlitamine kooskõlas
looduskaitseseaduse § 55 lõikes 61 sätestatuga14.
• Kuna suur osa planeeringualast asub üleujutusohuga alal, tuleb hoonete, avalikult kasutatavate teede
ja sadama alal tõsta maapinda vähemalt absoluutkõrguseni 35,2 m. Hoone +/- 0.00 peab olema
sokliosa võrra veel kõrgemal: 35,5 m abs. Abihooned ja rajatised võivad paikneda ka madalamal.
Järeldus
Elukvaliteet on inimarengut ja ühiskonna arenguid mõjutavate sotsiaalsete, tervise-, majanduslike ja
keskkondlike tingimuste vastastikuse koostoime tulemus. Kavandatav elamu- ja puhkepiirkond (golfikeskus,
väikesadam) mõjutab positiivselt piirkonna- ja perspektiivsete elanike elukvaliteeti. Planeeringu
realiseerumisel luuakse nii kohalikele elanikele kui ka ala külastajatele uuenenud atraktiivne keskkond, kus
on mitmekesised võimalused puhkuseks ja väliskeskkonnas viibimiseks.
Kavandatava arendustegevuse elluviimisel rajatakse arendusalale nõuetele vastavad sõidu- ning jalg- ja
jalgrattateed, mille positiivne mõju avaldub nii ohutuses kui olemasolevate liikumisteede kvaliteedi
parandamises. Lisaks muudetakse matkaraja sõiduteest eraldamisega matkaraja kasutamine külastajatele
ohutumaks.
Planeeringu realiseerimisel kaasnevad paratamatult ehitusaegsed ebasoodsad mõjud (müra, vibratsioon,
14 Vastavalt looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja
kahjustamine või pesade kõrvaldamine keelatud, v.a Keskkonnaameti loa alusel, kui see on vajalik elanikkonna ohutuse
huvides, lennuohutuse huvides või kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade,
kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks. Samuti on § 55 lg 61 p 2 kohaselt keelatud lindude tahtlik
häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, v.a kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut
ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 202 / 247
heitgaasid) lähipiirkonna inimeste heaolule, samuti matkaraja kasutajatele, kuid need on ajutised ning
mööduvad ehitustööde järgselt. Müra ja õhusaaste normtasemeid eeldatavalt planeeringu rakendumisel ei
ületata. Negatiivse aspektina suureneb piirkonnas liikluskoormus, kuid tee läbitavused on tagatud ning
olulist negatiivset mõju liikluskoormuse suurenemisega ette ei ole näha. Elamuala plaanitakse rajada
etapiviisiliselt, seega on ehitusaegne koormus planeeringualal ja sellega piirneval alal hajutatud.
Projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusohuga ning rakendada meetmeid liiklusohutuse
suurendamiseks, kuritegevuse ennetamiseks ja valgusreostuse vältimiseks.
Kasutusperioodil liikluskoormus suureneb, kuid teede läbitavused on tagatud. Ilmatsalu piirkonnas ei ole
praeguse seisuga lasteaias piisavalt kohti, et elamuala rajamise järel kõiki soovijaid vastu võtta. Seetõttu on
üldplaneeringuga jäetud võimalus Tellise tee 2 krundile lasteaia rajamiseks. Samuti on küsitav ka
koolikohtade piisavus. Arvestades aga trendiga, et rahvastiku arv kahaneb, seda eriti maapiirkondades ning
asjaoluga, et osad õpilased eelistavad Tartu linnas koolis käia, ei ole uue koolihoone kavandamist
üldplaneeringu eelnõus ette nähtud. Eeldatavalt on vajaduse korral võimalik koolis ka täiendavaid klasse
avada.
Leevendusmeetmetega arvestamisel ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju piirkonna elanikele.
Pigem on arendustegevusel inimeste heaolule ja elukvaliteedile positiivne mõju, sest kasutusele võetakse
kasutuseta seisnud tehismaastik, rajatakse täiendavad võimalused puhke-, virgestus- ja sporditegevuseks
ning tõenäoliselt suureneb kinnisvara väärtus ümbruskonnas. Samuti on tõenäoline, et uute elanike
lisandumisel laieneb teenuste pakett piirkonnas, millest lõikavad kasu ka praegused elanikud.
6.12. RADOONIRISKI ENNETAMINE
Planeeringu elluviimisel on asjakohane teadvustada maapinnast lähtuvat võimalikku radooniohtu ja radooni
tungimisega hoonetesse kaasnevat riski inimese tervisele. Arvestades kasutusele võetavate ruumide eesmärki
ja objekti eripärasid, tuleb projekteerimisel ja ehitamisel läheneda juhtumipõhiselt. Pinnaseõhu
radoonisisalduse ajalise muutlikkuse ja selle tõttu, et ehitamise käigus pinnase teisaldamistöödel võib
esialgne olukord oluliselt muutuda, on mõõtmistulemused raskesti tõlgendatavad ja alati ainult viitava
iseloomuga, mistõttu võib uute hoonete ehitamisel radoonikaitsemeetmete rakendamine olla
vähemkulukas kui maa-ala radooniuuring.
Juhime tähelepanu, et pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub iseseisev tähendus kiirgusohutuse
seisukohast. Oluline on hoonete siseõhu radoonisisaldus, mille aasta keskväärtus hoone tavapärasel
kasutamisel, nn viitetase, on õigusaktidega reguleeritud. Hoone s iseõhu radoonisisaldus on aga muutlik,
kuna nii radooni eraldumine maapinnast hoonesse kui ka väljapääs ruumidest on seotud
ilmastikutingimuste muutumisega. Lisaks mõjutavad radoonitaset hoone ehituskvaliteet, toimiv
ventilatsioon ja inimeste endi eluviis hoones, näiteks see, kui tihti aknaid ja uksi avatakse. Asjakohane on
projekteerimistingimustes viidata võimaliku radooniprobleemi käsitlemise vajadusele, kuid uuringu
vajaduse üle otsustamine võiks jääda hoonete projekteerija pädevusse ja tema otsustada, mil viisil ta
garanteerib, et projektikohaselt ehitatud hoone hilisema kasutuse käigus siseõhu radoonisisaldusele
kehtestatud nõuetele vastab.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 203 / 247
Leevendusmeetmed:
• Projekteerimisel tuleb tagada, et projektikohaselt ehitatud hoone vastab siseõhu radoonisisaldusele
kehtestatud nõuetele.
• Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada, et siseruumide õhu radoonisisalduse mõõtmiste kohta on
olemas erinevaid standardeid, kuid maa-ala uuringu kohta vastav rahvusvaheline standard puudub.
Mõningased juhised maapinnas mõõtmiste läbiviimiseks annab ISO standardite sari 11665, mis on ka
Eesti standardite süsteemi üle võetud. Lisaks on Eestis kasutusel juhend "Radooni
aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)", mille sisu on üldjoontes kooskõlas ISO 11665 seeria
standarditega (RAM 2016 valmis enne, kui ISO 11665-11, mis käsitleb radoonimõõtmist pinnaseõhus)
(Radoonitõrjekeskus, 20.11.2024).
• Elamute ehitamisel on soovitatav rakendada ehituslikke meetmeid juhindudes EVS 840:2023 standardis
„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“) sätestatud
nõuetest. Nimetatud standard annab projekteerijatele ja ehitajatele juhised radooniohutu hoone
ehitamiseks, et vältida radooni taseme ületamist ruumides, kus inimesed pikemat aega viibivad.
Standardis on esitatud valik radooniohu vähendamise meetmeid, kuid tuleb arvestada, et see loetelu
ja lahendused ei ole lõplikud ning lisaks võib radooniohutuse tagada ka muude lahendustega, mi lle
toimivust on uuritud ja dokumenteeritult tõestatud.
Järeldus
Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada maapinnast lähtuva võimaliku radooniohuga.
Projekteerimistingimustes tuleks viidata võimaliku radooniprobleemi käsitlemise vajadusele, kuid uuringu
vajaduse üle otsustamine võiks jääda hoonete projekteerija pädevusse ja tema otsustada, mil viisil ta
garanteerib, et projektikohaselt ehitatud hoone hilisema kasutuse käigus siseõhu radoonisisaldusele
kehtestatud nõuetele vastab.
6.13. JÄÄTMETEKKEST JA -KÄITLUSEST TINGITUD MÕJUD
Ehitusaegne ja ehitusjärgne mõju
Ehitusfaasis kaasneb ehitusjäätmete teke seoses elamupiirkondade, administratiivhoonete, taristu, puhkealade
jne rajamisega). Kasutusperioodil tekib jäätmeid järjepidevalt (tavapärane majapidamistega seotud jäätmeteke,
golfialade niitmisega kaasnevad muruniitmed, teede ja sildade parandamisega/uuendamisega kaasnevad
jäätmed jne). Kalatiikide puhastamisel ja veekogude hooldamisel eemaldatud setteid ei käsitleta jäätmena, kui
sellel on kindel kasutusotstarve (st seda on võimalik taaskasutada mingil kindlal eesmärgil kindlas asukohas).
Mõju ei saa pidada oluliseks, kuna eeldatakse, et jäätmekäitlusel järgitakse kehtivaid õigusakte ja Tartu linnas
kehtivat jäätmehoolduseeskirja. Tegevuste käigus tekkivad jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba
omavatele ettevõtetele, kes käitlevad jäätmeid vastavalt ettenähtud nõuetele. Seisuga 13.09.2024 on Ilmatsalu
piirkonnas jäätmeveo teostajaks AS Eesti Keskkonnateenused, jäätmejaamad asuvad Tartu linnas Selli tn 19 ja
Jaama 72c. Lisaks eelnevale võtavad jäätmeid olenevalt jäätmeliigist vastu terve rida ettevõtteid, täpsemat
informatsiooni leiab Tartu linna kodulehelt, aadressilt: https://www.tartu.ee/et/kuhu-jaatmed-
viia#Jäätmejaamad.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 204 / 247
Leevendusmeetmed
• Kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda asjakohastest õigusaktidest (jäätmeseadus,
veeseadus ja nende alusel kehtestatud määrused).
• Ehitus- ja kasutusperioodil tekkivad jäätmed tuleb sorteerida ning anda üle jäätmete käitlemiseks
vastavat luba omavale ettevõttele.
• Kasutusperioodil lahendada jäätmete kogumine vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale.
• Alale tuleb ette näha võimalikud avalike prügikonteinerite/ jäätmemajade asukohad.
• Hoone prügikonteinerite asukohad tuleb määrata hoone projektiga.
Järeldus
Kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavate keskkonnakaitse abinõude rakendamisel ja
ohutusnõuete järgimisel tuleb lähtuda asjakohastest õigusaktidest (jäätmeseadus, veeseadus ja nende
alusel kehtestatud määrused) ning Tartu linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Järgides õigusaktides
sätestatud nõudeid, puudub tegevuse elluviimisel jäätmekäitlusest põhjustatud oluline mõju
looduskeskkonnale.
6.14. VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE
Euroopa rohelises kokkuleppes on nimetatud prioriteedid, millest lähtuvalt on hinnatud üldplaneeringu
vastavust keskkonnaeesmärkidele. Need prioriteedid on järgmised:
1) kliimamuutuste leevendamine;
2) kliimamuutustega kohanemine;
3) veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse;
4) üleminek ringmajandusele;
5) õhu-, vee- ja pinnasesaaste vähendamine;
6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmine.
Kliimamuutuste leevendamine
Kliimamuutuste peamiseks põhjustajaks on kasvuhooneefekt, mis tekib teatud gaaside, näiteks süsinikdioksiidi
(CO2), metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaaside, paiskumisel atmosfääri. Need gaasid toimivad Maa
atmosfääris nagu kasvuhooneklaas, st püüavad päikesevalguse kinni ja takistavad selle tagasipeegeldumist
kosmosesse, mis omakorda soodustab globaalset soojenemist. Kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist
põhjustavad näiteks fossiilkütuste põletamine, loomakasvatus ja lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamine.
Kliimamuutustele avaldab mõju ka metsade raiumine, sest metsad aitavad kliimat reguleerida, sidudes
atmosfäärist süsihappegaasi (Euroopa Komisjon, 05.11.2024).
Planeeringuga ei kavandata uusi tootmisalasid, loomakasvatushooneid ega teisi tegevusi, mis oluliselt
suurendaks kasvuhoonegaaside heidet välisõhku. Angervaksa kinnistul on küll plaanis osa metsa raadata, kuid
raadatava ala pindala on piisavalt väike, et kliimamuutustele olulist ebasoodsat mõju metsa raadamisega ei
kaasne. Raadatavat metsa kompenseerib osaliselt elamualale rajatav kõrghaljastus. Piirkonnas suureneb küll
liiklussageduse suurenemisega kaasnev heitgaaside heide välisõhku, kuid arvestades prognoositavat
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 205 / 247
liiklussagedust ei ole tegemist olulise mõjuga ning kliimamuutuste seisukohast ei ole tegu laiemas mastaabis
lisanduva liiklusega, vaid liiklusvoo nihkumisega ühest kohast teise. Lisaks on planeeringualale kavandatud jalg-
ja jalgrattateed ja bussipeatused soodustamaks jalgsi, rattaga või bussidega liiklemist.
Üldplaneeringuga määratavad soojavarustuse põhimõtted peavad soodustama taastuvate energiaallikate
(eelkõige maaküttesüsteemide) kasutuselevõttu, samuti kaugküttega liitumist juhul, kui võrgu tehnilised
võimalused seda võimaldavad. Planeeringualale lähim kaugküttepiirkond asub Ilmatsalu alevikus.
Kliimamuutuste leevendamisele aitab kaasa taastuvate energiaallikate kasutamine hoonete kütmisel.
Planeeringuga tuleb määrata tingimused taastuvate energia- ja kütteallikate eelistamiseks. Järgides
eelnimetatud tingimusi, on üldplaneeringu elluviimine vastavuses prioriteediga leevendada kliimamuutusi.
Kliimamuutustega kohanemine
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (Keskkonnaministeerium, 2017) kohaselt ei ole Eestis
kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides. Siiski võib ka Eestis
prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi:
• temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, millega
võivad kaasneda jää- ja lumikatte vähenemine, kuuma-ja põuaperioodid, muutused taimekasvus,
võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis
piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused, elanike terviseprobleemide
sagenemine jms;
• sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil, mis võib põhjustada üleujutusi, kuivenduskraavide ja
-süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemist, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva
kaldakindlustamise mahu suurenemist, survet elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete
pumpamismahu suurenemist jms. Arengukava kohaselt suureneb talvel sademete hulk eeldatavasti
kuni 80%, seevastu suvel ennustatakse sademete vähenemist kuni 10%;
• merepinna tõus, millega võib kaasneda kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste
ümberpaigutamiseks jms;
• tormide sagenemine, millega võib kaasneda oht taristu ja ehitiste vastupidavusele ning
tormitagajärgede likvideerimise võimele.
Kuumalainete sagenemine on nii Eestis kui mujal maailmas üks peamisi tulevikukliima riske. Kuumalained
võimenduvad eelkõige linnades, kuid ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad
(nt asfaltteed, asfaltkattega parklad ja bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis
omakorda kütavad linnaruumi õhku. Soojussaare efekti suhtes on eriti tundlikud kroonilised haiged,
väikelapsed ja eakam elanikkond, kelle seas suureneb haigestumise ja suremuse risk. Soojussaare efekti
vältimiseks või leevendamiseks tuleb planeerimisel ja ehituslahenduste kavandamisel pöörata tähelepanu
mikroklimaatiliste meetmete rakendamisele, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid
(Keskkonnaportaal, 16.06.2020).
Üldplaneeringu eelnõuga nähakse ette kompaktse asustusega ala laienemine Ilmatsalu külla. Suurema
tihedusega hoonestusalad kavandatakse rajatavate ja rekonstrueeritavate tehisveekogude ümber. Täpsustatud
eskiisjoonise kohaselt on elamuala ümbritsevana ja elamugruppide vahele kavandatud kõrg- ja
madalhaljastusega haljasalad. Elamualast lõuna suunda planeeritakse rajada sadama ja golfiala, kus tumedate
pindade osakaal võrreldes üldplaneeringu ala kogupindalaga on väike (üksnes sadama ja golfikeskuse hooned
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 206 / 247
ning nende juurde kavandatavad teed ja parklad). Planeeringuala ümbruses on tumedaid pindu suhteliselt
vähe – ala piirneb põhja ja lõuna suunas suurte metsamassiividega, kirde ja kagu suunda jäävad põllumaad
ning itta Ilmatsalu paisjärv. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt tuleb arhitektuuriüksusel ILM 13 ridaelamute parkla
projekteerimisel selle äärde ette näha mitmerindeline haljastus (puud ja põõsad). Arvestades eeltoodut, ei ole
üldplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ohtu soojussaare efekti tekkeks.
Seoses õhutemperatuuri tõusuga suureneb ka tuleoht, seda eriti mahajäetud hoonete (nt Tellise tee 6 kinnistul)
puhul, samuti planeeringualaga piirneval metsaalal. Enamasti on selliste tulekahjude tekkimine tingitud
inimeste hooletusest (kuival perioodil lõkke tegemine, suitsetamine, klaastaara maha viskamine jms). RMK
poolt hallatavates puhke- ja lõkkekohtades (Tenno lõkkekoht) on olemas nõuetele vastavad lõkkekohad ning
prügikastid, mis eelnimetatud riske maandavad. Planeeringualal tuleks ette näha avalikult kasutatavate
prügikastide paigutamine eelkõige elamualale, supelranda ja rekonstrueeritavale matkarajale ning korraldada
nende regulaarne tühjendamine, mis aitab vältida prügi (sh suitsukonide) maha viskamist haljasaladel ja
metsas.
Tulekahju tekkimise korral aitab selle laiaulatusliku levimise vältimisele kaasa olemasolevate ja kavandatavate
veealade rohkus planeeringualal ja selle läheduses (Ilmatsalu jõgi, Sulaoja, Ilmatsalu paisjärv,
maaparanduskraavid, rajatavad tehisjärved, tiigid ja kraav), mis tagavad kustutusvee olemasolu võimaliku
tulekahju tekkimisel ja on ühtlasi ka takistusribad ja -alad tule edasikandumisel looduses. Edasisel planeerimisel
ja projekteerimisel tuleb kavandada tuletõrjehüdrandid elamublokkide, sadama ja golfikeskuse juurde. Juhul,
kui realiseerub plaan rajada alale lasteaed või mõni muu ühiskondlikult kasutatav hoone, peab tagama, et
hoone jääks tuletõrjehüdrandi tegevusraadiusesse ja et oleks tagatud tulekustutusvee jaoks vajalik vooluhulk.
Sademete hulga suurenemise ja üleujutuste sagenemisega suureneb oht nii hoonetele kui taristule, mis võib
väljenduda näiteks teede minemauhtumise, sildade kahjustumise, maalihete esinemise, teepõhja äravajumise,
erosiooni vms nähtusena. Seoses üleujutusohuga on hoonete ja teede rajamisel vajalik maapinna tõstmine
peaaegu kogu planeeringualal, et välistada liigniiskusprobleemide esinemine ning üleujutustest lähtuvate
kahjulike mõjude tekkimine. Üldplaneeringu eelnõus on arvestatud üleujutusohuga ning sellega seoses seatud
tingimused hoonete ja teede ehitamiseks. Projekteerimisel tuleb arvestada Emajõe 1% ületustõenäosusele
vastava veetasemega (34,7 m abs) ja sellele juurde liita 0,8 m: põhihooned (elamud, sadamahoone, golfikeskuse
hoone) peavad paiknema absoluutkõrgusel vähemalt 35,2 m ning hoone nulltasand (+/- ehk põranda kõrgus)
peab olema sokliosa võrra (0,3 m võrra) veel kõrgemal ehk 35,5 m abs. Abihooned ja rajatised võivad paikneda
ka madalamal, kuna ei ole üleujutuste suhtes sedavõrd tundlikud.
Golfiväljakul on lisaks vajalik maapinna tõstmine golfiradade tiialal, puttamisgriinil ja osaliselt ka edenemisalal,
kuid ülejäänud osa golfiväljakust võib jääda üleujutatavaks. Suurvee ajal ei ole sellisel juhul võimalik golfi
mängida. Arvestades, et prognooside kohaselt tulevikus sademete hulk suureneb, võib golfihooaja pikkus alal
aina lühemaks jääda. Eelnevast tulenevalt soovitavad KSH eksperdid golfiala projekti koostamisel hinnata
golfiväljakult liigvee ärajuhtimise vajalikkust ning vajadusel näha kavandatavast sadamast ülesvoolu ette
pumpla liigvee juhtimiseks Ilmatsalu jõkke. Liigvee juhtimine jõkke on võimalik olukorras, kus Golfi kinnistu
läänepiiril olev ca 1,5 m kõrgune pinnasvall säilitatakse ning golfitiikide ühendus Sulaojaga suletakse (et
Sulaojast täiendavalt vett Golfi kinnistule kavandatavale golfialale juurde ei tuleks). Liigvee ärajuhtimiseks võib
kaaluda ka pumpla rajamist Sulaoja kaldale, väljapoole metsamaad. Pumpamise tulemusena võib Ilmatsalu jõe
(Sulaoja kaldale pumpla rajamisel ka Sulaoja) vooluhulk suurvee perioodil mõningal määral suureneda.
Pumpamisega veekogudesse lisanduvat veekogust ei ole võimalik kuigi täpselt hinnata, see selgub aja jooksul
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 207 / 247
ja suuresti oleneb konkreetsest aastast (ilmastikutingimustest) ning põhjavee juurdevoolust. Pumpamise
vajadus esineb ainult suurvee ajal, mil veekogudes on niikuinii väga palju vett. Olenevalt veeseisust võib
Ilmatsalu jõe või Sulaoja veetase ulatuda ka väljaspoole voolusängi, kuid veekogude normaalne veerežiim on
sel hetkel niikuinii Emajõe poolt häiritud. Olukord taastub pärast üleujutuse taandumist ning seejärel kaob
vajadus ka lisavett pumpamisega Ilmatsalu jõkke või Sulaojja juhtida. Pumpla võimalikku asukohta edaspidi
täpsustatakse.
Ehitusjärgsel ajal võib liigvee Ilmatsalu jõkke või Sulaojja pumpamine avaldada perioodiliselt suureneva
veehulgaga vähesel määral mõju ka Emajõele. Ilmatsalu jõest lähtuv vee hulk suureneb mingil määral valdavalt
kevadperioodil, kuid see ei avalda eeldatavalt olulist mõju Emajõe veerežiimile, sest lisanduv veemaht on
Emajõe üleujutusalasid ja kevadist veehulka arvestades marginaalne ning hajub valdavalt enne Emajõkke
jõudmist Ilmatsalu jõe looduslikele kaldaaladele ja Emajõe üleujutatud lammialal.
Vee pumpamisel võib osa taimestiku poolt sidumata väetistest ning taimekaitsevahendi jääkidest Ilmatsalu
jõkke sattuda. Samas on võimalikud kogused eeldatavalt marginaalsed, sest tõenäoliselt alustatakse muru
väetamisega ning taimekaitsevahendite kasutamisega alles pärast kõrgvee perioodi. Lisaks lahjenevad
võimalikud jäägid suuremate veehulkade korral, mistõttu ei ole ette näha olulist mõju Ilmatsalu jõele, Sulaojale
ega ka Emajõele. Nagu märgitud peatükis 6.6.3, toimivad eeldatavalt Ilmatsalu jõe kaldaala looduskooslused
puhvrina ning Emajõkke ei satu väetiste ja taimekaitsevahendite jääke sellisel määral, mis mõjutaks veekvaliteeti
või kalastiku soodsat seisundit.
Pumpla tuleb rajada veekogu kaldale, ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punkti 8 alusel ei
laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud
tehnovõrgule ja -rajatisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb pumpla rajamise võimaldamiseks kanda selle võimalik
asukoht üldplaneeringu joonisele. Pumpla võimalikku asukohta edaspidi täpsustatakse.
Planeeringualal võivad sademevee rohkusega seotud probleemid kaasneda piirkondades, kuhu planeeritakse
suuremaid kõvakattega alasid, st elamualadel, sadama maa-alal, teedel-tänavatel ja parklates.
Sademeveekäitluse planeerimisel tuleb arvestada tippvooluhulkade puhverdamise vajadusega ning
projekteerimisel võtta kasutusele meetmed sademeveega kaasnevate võimalike probleemide vältimiseks.
Selleks tuleb torustikud, kraavid, truubid jms rajatised dimensioneerida viisil, mis tagab sademete läbilaskvuse
ka sademeterohkel perioodil, sh tulvavete esinemisel. Samuti võtta kasutusele meetmed sademevee pinnasesse
imbumise soodustamiseks, nt kasutada vett läbilaskvaid pinnasekatteid, rajada kõvakattega teid minimaalselt
vajalikus ulatuses, kavandada võimalikult palju kõrg- ja madalahaljastusega alasid jms. Tehisjärve ja Ilmatsalu
jõge ühendavad regulaatorid tuleb paigaldada kõrgusele, mis võimaldab liigvee äravoolu läbi regulaatori
Ilmatsalu jõkke. Ehitusprojektiga tuleb regulaatorite parameetrid kavandada nii, et need suudavad suurvee ajal
maksimumvooluhulgad läbi lasta ning ühtlasi tõkestada veevoolu (sissevoolu tehisjärve) madalveeperioodil, et
tagada kahekordne ökoloogiline miinimumvooluhulk Ilmatsalu jõe põhisängis ning takistada tehisveekogudes
veetaseme liigset alanemist.
Arvestades, et hoonete ja teede-tänavate puhul tõstetakse maapinda, ei ole ka suuremate sademehulkade
puhul ohtu elamute vee alla jäämiseks ning üleujutustest tingitud kahjustuste tekkimiseks. Arendustegevuse
elluviimisel ei suurene üleujutusoht ümbritsevatel aladel, sest täidetav osa üleujutusalast on marginaalne ega
mõjuta üleujutusaegset vooluhulka eesvooludes (Ilmatsalu jõgi, Sulaoja, maaparandussüsteem Tenno kraavid)
ning tüükris. Golfialalt pumbatava vee hulk on tühine võrreldes Ilmatsalu jõe vooluhulgaga ega põhjusta
täiendavat üleujutust. Golfiala (v.a hooned, teed, parkla ja golfiradade tiialad, puttamisgriinid ja osaliselt
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 208 / 247
edenemisalad) võib jääda periooditi üleujutatavaks, eeldatavalt see väljakut ei kahjusta ning golfimängimist ei
häiri, kuna golfi mängitakse suurvee perioodi välisel ajal. Üldplaneeringu eelnõu koostamisel on
üleujutusohuga arvestatud ning sademete suurenemise korral üleujutusega seotud riske golfialale eeldatavalt
ei kaasne.
Tormikahjud avalduvad üle Eesti üsna juhuslikult, olles tingitud pigem juhuste kokkulangemisest, puudulikust
ehituskvaliteedist või ohtude eiramisest. Tormikahjustused võivad kaasneda eelkõige kasutuseta ja halvas
seisukorras olevatele hoonetele, kuid ka tormi korral kasutuseta hoone läheduses asuvatele elanikele ja varale.
Tugev tuul võib kasutuseta hoone küljest lahti rebida mõne detaili, mis võib ohustada läheduses viibivaid
inimesi, hooneid ja muud vara. Siiski on planeeringuala asukohast tulenevalt ulatuslike tormide
esinemisvõimalus suhteliselt madal, kuna tegemist ei ole rannikualaga, kus tugevate tuulte esinemine on
tõenäolisem, kuid samas ei ole suuremate tormide esinemine ka välistatud.
Projekteerimisel tuleb arvestada tormide võimaliku sagenemisega tulevikus ning kavandada hooned ja
rajatised nii, et maksimaalselt vältida tormikahjude tekkimist. Seejuures vältida hoonetele ja rajatistele lahtiste
detailide kavandamist, mis tugeva tuule korral võiksid minema lennata ning ümberkaudsetele inimestele ja
varale ohtu kujutada.
Üldplaneeringu eelnõus on arvestatud kliimamuutustest tingitud võimalike probleemidega ning seatud
tingimused nendega arvestamiseks. Kavandatava arendustegevuse elluviimisel tuleb arvestada
leevendusmeetmetega ning projekteerida ehitised ja rajatised vastu pidama ka ekstreemsetes ilmaoludes.
Arendustegevuse elluviimisel ei suurene üleujutusoht ümbritsevatel aladel, sest täidetav osa üleujutusalast on
marginaalne ega mõjuta üleujutusaegset vooluhulka eesvooludes (Ilmatsalu jõgi, Sulaoja,
maaparandussüsteem Tenno kraavid) ning tüükris. Golfialalt pumbatava vee hulk on tühine võrreldes Ilmatsalu
jõe vooluhulgaga ega põhjusta täiendavat üleujutust.
Veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse
Planeeringuala kavandatakse liita Ilmatsalu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga, mistõttu tuleb
tehnosüsteemide rajamisel lähtuda AS Tartu Veevärk poolt väljastatavatest liitumistingimustest.
Liitumistingimustega arvestamise korral hoonestusalade kavandamisel ohtu pinna- ja põhjavee kogusele ja
kvaliteedile ette ei ole näha. Planeeringu elluviimisel suureneb põhjaveekasutus piirkonnas, samas Eesti
mastaabis veekasutuse suurenemine põhjaveevarusid ei mõjuta. Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võib küll
mõjutada ehitustööde teostamine arendataval alal, samuti väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine
golfialal, kuid leevendusmeetmete kasutamisel oluline ebasoodne mõju põhja- ja pinnaveele eeldatavalt
puudub (vt lähemalt ptk 6.6 ja 6.7).
Elamualale kavandatavatesse tehisveekogudesse plaanitakse vett juhtida Ilmatsalu jõest (Ilmatsalu paisjärvest)
Kahe veehaardega on kalatiikide tarbeks kehtiva keskkonnaloaga nr L.VV/330941 lubatud Ilmatsalu Kala OÜ-l
Ilmatsalu jõest vett võtta kokku 1 000 000 kuupmeetrit aastas. Arvutuste kohaselt on see vooluhulk piisav, et
tagada valdava osa aastast piisav läbivool tehisveekogudes. Tehisveekogude regulaatorid tuleb projekteerida
viisil, mis tagab igal ajahetkel kahekordse ökoloogilise miinimumvooluhulga Ilmatsalu jões. Aurumisest
tulenevalt võib madalvee perioodil (juuli, august, september) veetase suures tehisjärves veidi langeda, kuid
ohtu selle kuivale jäämiseks ei ole. Golfialale kavandatavate tiiktakistuste veevarustus on kavandatud osaliselt
Ilmatsalu jõe baasil, millele lisandub sademe- ning pinnasevesi ning osaliselt ka põhjavesi. Kastmisveena
kasutatakse vajadusel tiikides olevat vett, täiendavat veekasutust lähedal asuvatest pinnaveekogudest ette ei
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 209 / 247
nähta, samuti ei kavandata alale puuraukude rajamist. Eelnevast tulenevalt juhitakse osa Ilmatsalu jõe veest küll
ümber, kuid veeressursi olulist kasutamist ei toimu.
Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võib mõjutada ehitustööde teostamine arendataval alal, samuti väetiste ja
taimekaitsevahendite kasutamine golfialal, kuid leevendusmeetmete (ptk 6.6 ja 6.7) kasutamisel oluline
ebasoodne mõju eeldatavalt puudub. Tehisveekogude rajamisel juhitakse osa Ilmatsalu jõe veest küll ümber
(mõjutatud on ca 2 km pikkune jõe lõik), kuid veeressurssi oluliselt suuremal määral ei kasutata. Eelnevast
tulenevalt on planeeringuga kavandatav veeressursi kaitsmise ja kestliku kasutamise prioriteediga kooskõlas.
Üleminek ringmajandusele
Ringmajandus on tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse,
laenatakse, korduskasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua ning seeläbi
pikendatakse toodete olelusringi. Ringmajanduse suuniste rakendamisel vähendatakse jäätmeid nii palju kui
võimalik. Kui toote kasutusaeg lõpeb, jäetakse toote koostisosad võimaluse korral majandusse ringlema ning
tänu ümbertöötlemisele saab neid korduvalt uuesti kasutada. Toodete korduvkasutamine ja ringlussevõtt aitab
kaasa loodusvarade säästvale kasutamisele, maastiku ja elupaikade häirimise vähendamisele ning seeläbi
piirata bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Samuti aitab toodete korduvkasutamine vähendada
kasvuhoonegaaside aastast koguheidet. Korduskasutuse ja taaskasutuse suurenemisel on suur roll
projekteerimisel ja tootedisainil, mis võimaldab tarbijatele pakkuda vastupidavamaid ja innovatiivsemaid
tooteid, pikendades seeläbi toodete kasutusiga. Samuti on võimalik vähendada üleliigset pakendamist,
vähendades seeläbi pakendijäätmete teket ja prügilasse ladestamist (Euroopa Parlament, 24.05.2023).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu ja kavandatava arenduse elluviimisel rakendatakse meetmeid, mis on
kooskõlas ringmajanduse eesmärgiga. Suurim materjalikulu (ehitusmaterjal ja pinnase täitematerjal) kaasneb
ehitustööde teostamisel. Näiteks on hoonestusaluse maapinna ettevalmistamisel selleks sobivat pinnast kohale
toodud mujal asuvatelt objektidelt (arvestatav kogus Lõunakeskuse juures Riia tn liiklussõlme ehitustööde alalt
väljakaevatud materjal), seega toimub pinnase taaskasutus, mis võimaldab vältida karjääridest pärineva
materjali vajadust. Samuti taaskasutatakse tiikide rekonstrueerimisel väljavõetavat setet tehisjärve kaldajoone
kujundamisel, osa müüakse tõenäoliselt maaparanduslikel ja/või haljastuslikel eesmärkidel kasutamiseks ning
osa võidakse kasutada ka golfiala kujundamisel.
Kasutusperioodil on tegemist tavapärase inimese olmetegevusest ja sadama, kohviku ning golfiväljaku
kasutamisest tuleneva jäätmetekkega. Kasutusperioodil on üldplaneeringu ja detailplaneeringu tasemel vähe
võimalusi ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks, kuid jäätmete prügilasse ladestamise eesmärgile aitaks
kaasa jäätmete liigiti kogumise võimaluste loomine planeeringualal. Eelnevast tulenevalt tuleb
detailplaneeringusse lisada tingimus, mille kohaselt tuleb projekteerimisel ette näha võimalus planeeringualal
jäätmete liigiti kogumiseks.
Arvestades eelnevat ning rakendades eelnimetatud leevendusmeedet, on üldplaneeringuga kavandatu
kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega.
Õhu-, vee- ja pinnasesaaste vähendamine
Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonnas liiklussagedus, kuid liiklusuuringu kohaselt mitte oluliselt. Sellega
seoses suureneb antud asukohas heitgaaside heide õhku, kuid tegemist ei ole prognoositavat liiklussagedust
arvestades olulise mõjuga. Sadama ja sinna tankla rajamisel on oht naftasaaduste ning golfiala kasutamisel
taimekaitsevahendite ja väetiste sattumiseks pinnavette, kuid võttes kasutusele KSH-s toodud
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 210 / 247
leevendusmeetmed (vt ptk 6.6), ei ole saastuse tekkimine ning olulise mõju esinemine tõenäoline.
Planeeringualale ei kavandata tootmist ega teisi olulisi heiteallikaid.
Eelnevast tulenevalt ei ole planeeringuga kavandatu vastuolus prioriteediga vähendada õhu-, vee- ja
pinnasesaastet.
Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmine
Planeeringuala ei jää kaitsealale, kuid piirneb põhja pool Kärevere looduskaitsealaga, mis kuulub ühtlasi
kaitsealade võrgustikku Natura 2000 Kärevere linnu- ja loodusalana. Ligikaudu 1,5 km kaugusele läände jääb
Alam-Pedja looduskaitseala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Alam-Pedja linnu- ja loodusalana ning
planeeringualast ligikaudu 200 m kagus asub kaitsealune Ilmatsalu park.
Planeeringuala puhul on suuremalt jaolt tegemist tehismaastikuga, kus väärtuslikku taimkatet ei esine. Erandiks
on Angervaksa kinnistu, millel kasvab mets ning kus on golfiradade ja silla rajamise eesmärgil tarvis osa metsast
raadata. KSH-s nähakse leevendusmeetmena ette, et Angervaksa kinnistul tuleb võimalikult palju metsa
säilitada (raadamine on lubatud ainult hädavajalikus mahus). Selle tulemusel säilib osa metsast ning mõjutatava
ala suurus ümbritsevaid metsamassiive arvestades on võrdlemisi väike. Võttes arvesse ka ümbritsevaid
metsamassiive, millest suur osa on kaitse all, ei ole tegemist olulise mõjuga.
Planeeringualal asuvad EELIS andmetel kaitsealuste linnuliikide leiukohad, kuid arvestades, et kalatiikide
puhastamist on läbi viidud juba 2022. aastat alates, on planeeringuala kasutavad linnud inimeste kohaloluga
juba harjunud ning inimpelglikumad liigid tõenäoliselt alalt lahkunud. Ehitusperioodil kaasneb küll
ehitusmasinate tööga seoses müra, kuid tegemist on ajutise, pöörduva ning mitteolulise ebasoodsa mõjuga.
Kasutusperioodil suureneb inimeste kohalolu alal, mis võib mõned liigid eemale peletada. Vastukaaluks
kavandatakse täpsustatud eskiisjoonise alusel suuremale tehisjärvele nn linnusaar, mille eesmärgiks on
pakkuda lindudele võimalikku elupaika. Samuti plaanitakse tehisjärve asustada kalad, mis võiks soodustada
lindude poolt ala kasutamist toitumispaigana. Lisaks on kavandatavad tehisveekogud, saar, haljasalad ja
golfiväljaku tiigid ning nende kaldaalad potentsiaalseks elupaigaks kahepaiksetele ja putukatele. Golfiväljaku
tiikide vahetud kaldaalad tuleb võimaluse korral jätta looduslikule arengule, soodustamaks liigilist
mitmekesisust.
Arvestades eelnevat ning võttes kasutusele peatükkides 6.8 ja 6.9 nimetatud leevendusmeetmed, ei kaasne
tegevusega eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju elurikkusele ega ökosüsteemidele.
Leevendusmeetmed:
• Üldplaneeringuga tuleb määrata tingimus, mille kohaselt tuleb eelistada taastuvate energia- ja
kütteallikate kasutamist.
• Kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, sh sademeveest
tingitud üleujutuste riskide maandamiseks ja kuumaperioodi leevendamiseks, tuleb ridaelamute parkla
projekteerimisel selle äärde ette näha mitmerindeline haljastus (puud ja põõsad).
• Edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb kavandada tuletõrjehüdrandid elamublokkide, sadama
ja golfikeskuse juurde. Juhul, kui realiseerub plaan rajada alale lasteaed või mõni muu ühiskondlikult
kasutatav hoone, peab tagama, et hoone jääks tuletõrjehüdrandi tegevusraadiusesse ja et oleks
tagatud tulekustutusvee jaoks vajalik vooluhulk.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 211 / 247
• Projekteerimisel tuleb arvestada Emajõe 1% ületustõenäosusele vastava veetasemega (34,7 m abs) ja
sellele juurde liita 0,8 m: põhihooned (elamud, sadamahoone, golfikeskuse hoone) peavad paiknema
absoluutkõrgusel vähemalt 35,2 m ning hoone nulltasand (+/- ehk põranda kõrgus) peab olema
sokliosa võrra (0,3 m võrra) veel kõrgemal ehk 35,5 m abs. Abihooned ja rajatised võivad paikneda ka
madalamal, kuna ei ole üleujutuste suhtes sedavõrd tundlikud.
• Sademeveekäitluse planeerimisel tuleb arvestada tippvooluhulkade puhverdamise vajadusega ning
projekteerimisel võtta kasutusele meetmed sademeveega kaasnevate võimalike probleemide
vältimiseks. Sademetest põhjustatud probleemide vältimiseks tuleb torustikud, kraavid, truubid jms
rajatised dimensioneerida viisil, mis tagab sademete läbilaskvuse ka sademeterohkel perioodil, sh
tulvavete esinemisel. Samuti võtta kasutusele meetmed sademevee pinnasesse imbumise
soodustamiseks, nt kasutada vett läbilaskvaid pinnasekatteid, rajada kõvakattega alasid minimaalselt
vajalikus ulatuses, kavandada võimalikult palju kõrg- ja madalahaljastusega alasid jms.
• Tehisjärve ja Ilmatsalu jõge ühendavad regulaatorid tuleb paigaldada kõrgusele, mis võimaldab liigvee
äravoolu läbi regulaatori Ilmatsalu jõkke. Ehitusprojektiga tuleb regulaatorite parameetrid kavandada
nii, et need suudavad suurvee ajal maksimumvooluhulgad läbi lasta ning ühtlasi tõkestada veevoolu
(sissevoolu tehisjärve) madalveeperioodil, et tagada kahekordne ökoloogiline miinimumvooluhulk
Ilmatsalu jõe põhisängis ning takistada tehisveekogudes veetaseme liigset alanemist.
• Hinnata golfiala projekti koostamisel golfiväljakult liigvee ärajuhtimise vajalikkust . Võimalusel
kavandada golfialalt liigvee ärajuhtimine isevoolsena, vajadusel kaaluda Ilmatsalu jõe kaldale
(kavandatavast sadamast ülesvoolu) või Sulaoja kaldale (väljapoole metsamaad) pumpla rajamist
liigvee juhtimiseks Ilmatsalu jõkke või Sulaojja, kust vesi suubub Ilmatsalu jõkke. Pumpla rajamise
võimaldamiseks tuleb kanda selle võimalik asukoht üldplaneeringu joonisele. Pumpla võimalikku
asukohta edaspidi täpsustatakse.
• Pumpla kavandamisel tuleb projekteerimise käigus välja arvutada suurveeperioodil golfialalt Ilmatsalu
jõkke või Sulaojasse pumbatavad vee kogused ning selle käigus hinnata veekogude eesvooludena
toimimist lisanduva vee tingimustes.
• Detailplaneeringusse tuleb lisada tingimus, mille kohaselt tuleb projekteerimisel ette näha võimalus
planeeringualal jäätmete liigiti kogumiseks.
Järeldus
Üldplaneeringus on arvestatud Euroopa rohelises kokkuleppes prioriteetidena nimetatud
keskkonnaeesmärkidega: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, veeressursside
kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja
ökosüsteemide taastamine ja kaitse. Planeeringulahenduse elluviimisel ei kaasne eeldatavalt olulist
ebasoodsat mõju nimetatud eesmärkide täitmisele.
6.15. KOOSMÕJU JA KUMULATIIVNE MÕJU TEISTE PIIRKONNAS OLEMASOLEVATE JA
KAVANDATAVATE TEGEVUSTEGA
Üldplaneeringu ning selle alusel koostatud täpsustatud eskiislahenduse järgse tegevuse elluviimisel võib
koosmõju teiste tegevustega kaasneda seoses müra, lõhna ning saasteainete õhkupaiskamisega. Samuti võib
koosmõju kaasneda rohevõrgustikule.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 212 / 247
Ehitusaegne mõju
Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimisel avaldub mürahäiring ehitusperioodil.
Ehitusperioodil tekkiv müra on seotud eelkõige ehitus- ja transpordimasinate liikumisega ning
ehitusmaterjalide transpordiga. Täpsustatud eskiisjoonise kohaselt piirnevad kavandatava elamualaga Tellise
teel asuvad olemasolevad elamud, millele võib mürahäiring suurim olla. Liiklusuuringu (vt ptk 6.11) kohaselt on
liiklussagedus Järve teel ja Tellise teel suhteliselt väike ning koosmõjus kavandatava ehitustegevusega olulist
mürahäiringut eeldatavalt ei kaasne. Samuti jäävad Ilmatsalu alevikus paiknevad tootmisettevõtted Tellise teel
asuvatest olemasolevatest elamutest rohkem kui 400 m kaugusele, mistõttu koosmõju Tellise teel asuvatele
elamutele müra osas on välistatud. Ajutiselt suureneb küll müra seoses golfiala ja Järve teega piirneva parkla
rajamisega, mis koosmõjul Järve tee liiklusega võib mõningat mürahäiringut suurendada. Arvestades suhteliselt
väikest liikluskoormust Järve teel, on tegemist mitteolulise koosmõjuga, mis pärast ehitustegevuse elluviimist
lakkab.
Planeeringualast läänes on 29.09.2022 esitatud keskkonnaloa taotlus turba kaevandamiseks Ulila III
turbatootmisalal. Üldplaneeringu eelnõuga kavandatu ja Ulila III turbatootmisalal kavandatava maavara
kaevandamise koosmõju ei ole käesoleva KSH käigus võimalik põhjalikult hinnata, kuna maavara kaevandamise
KMH on alles koostamisel ning kavandatava tegevuse võimalikud mõjud selguvad alles pärast Ulila III
turbatootmisala keskkonnaloa taotluse KMH valmimist. Seetõttu tuleks tegevuste koosmõju ja kumulatiivset
mõju hinnata Ulila III turbatootmisala keskkonnaloa taotluse KMH raames. Võimalik koosmõju on tõenäoliselt
seotud turbatolmu leviku ja mürahäiringuga, samuti võib kaasneda negatiivne koosmõju rohevõrgustikule.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringus kavandatu puhul kaasneb müra peamiselt ehitusperioodil. Siiski on
tegemist ajutise mõjuga, mis pärast ehitustegevuse elluviimist lakkab. Võimalik koosmõju võib esineda, kui
ehitusperiood langeb turba tootmisega samale ajale. Ehitusaegsele müratasemele ei ole normtasemeid
päevasele ajale (07.00-23.00) kehtestatud, mistõttu müra koosmõju hindamisel ei ole võimalik piirväärtustele
vastavust hinnata.
Heitgaaside levik suureneb ehitusperioodil seoses ehitusmasinate tööga ning kasutusperioodil autode
lisandumisega. Täiendavate autode kogus on siiski eeldatavalt piisavalt väike, mistõttu olulist heitgaaside
õhkupaiskumist ei kaasne. Arvestades, et Ilmatsalu alevikus paiknevate ettevõttete poolt õhku paisatavate
saasteainete kogused on jäänud alla lubades määratud piirnormide ning üldplaneeringu alal ei kavandata
täiendavalt tootmistegevust või teisi tegevusi, mis oluliselt heitgaaside õhkupaiskumist suurendaks, ei ole
olulise negatiivse koosmõju tekkimine tõenäoline.
Ehitustööde elluviimisel ja ehitusmaterjalide transportimisel võib kaasneda tolmu levik piirnevatele aladele.
Võimalik koosmõju võib esineda juhul, kui ehitusperiood kattub turba kaevandamise ajaga Ulila III
turbatootmisalal. Tolmu leviku vältimiseks tuleb vajadusel kuival perioodil ehitusmasinate poolt kasutatavaid
teid kasta.
Tõenäoliselt kaasneb Ilmatsalu alevikus paikneva biogaasijaama ja sigala tegevuse tulemusel tegevusele
iseloomuliku lõhna esinemist, mis erinevate asjaolude kokkulangemisel (ilmastikutingimused, sigalas samal ajal
väljaheite liigutamine ning biogaasijaamas purgimine) võib koosmõjus Ilmatsalu jõe puhastustöödega
lähipiirkonnas ebameeldiva lõhna suurenemist põhjustada. Samas on kalakasvatustiikidest sette
eemaldamistöid teostatud juba alates 2022. aastast. KSH ekspertgrupi liikmed käisid 2024. aasta juunis ja
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 213 / 247
novembris kohapeal olukorraga tutvumas ning ebameeldiva lõhna esinemist puhastatavate kalakasvatustiikide
juures ei tuvastatud.
Ilmatsalu jõest eemaldatavat setet plaanitakse kasutada planeeringualal pinnase planeerimistöödel. Golfi
kinnistu kõrval asuvad põllumassiivid, millele sõnniku laotamise korral eraldub välisõhku lõhnaaineid ning
kombineerituna Ilmatsalu jõest eemaldatava settega võib ebameeldiva lõhna esinemine mõnevõrra suureneda.
Tegemist ei ole siiski olulise koosmõjuga, kuna sette eemaldamisel kaasnev muda lõhn on märgatavalt
väiksema intensiivsusega kui sõnniku laotamisega kaasnev lõhn, samuti on settest lähtuva lõhna levik ajutine.
Siiski on soovitatav väljavõetav sete paigutada olemasolevatest elamutest vähemalt 100 m kaugusele, et
välistada lõhnahäiringu tekkimine olemasolevatele elamutele.
Eelnevast tulenevalt ei ole põhjust arvata, et Ilmatsalu jõe puhastustöödel ja sette laotamisel eralduvad
lõhnaained alevikus asuva sigala ja biogaasijaama poolt põhjustatud lõhnahäiringutega olulist koosmõju
lõhnaheite osas põhjustaks.
Kasutusaegne mõju
Kuna planeeringualale täiendavaid tootmishooneid ega teisi mürarikkaid tegevusi ei kavandata, on
kasutusperioodil tekkiv müra seotud peamiselt liiklusega. Liiklusuuringu kohaselt on kasutusperioodil
liiklussagedus siiski madal, samuti ei ole oodata massilist ja üheaegset mootorpaatide liiklust Ilmatsalu jõel,
mistõttu olulist koosmõju müra osas kasutusperioodil eeldatavalt ei kaasne. Ühtlasi ei ole müra osas oodata
koosmõju Ilmatsalu alevikus asuvate ettevõtete tegevusega, sest ettevõtete tootmistegevus toimub peamiselt
siseruumides ning need jäävad planeeringualast piisavalt kaugele, seega koosmõju tekkimine on
ebatõenäoline.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 2 punkti 2 kohaselt tuleb uute üldplaneeringutega aladel lähtuda müra
sihtväärtusest. Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga kavandatakse uus elamu- ja puhkepiirkond, mille suhtes
kehtivad müra sihtväärtused. Turba tootmisega kaasneb müra, mille sihtväärtused elamumaal ning puhke- ja
virgestusmaal on rangemad kui piirväärtused. Üldplaneeringu kehtestamisel tuleb turbatootmisalal tekkiva
müra puhul lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 tööstusmürale kehtestatud sihtväärtustest,
mis gofialal (I mürakategooria) on päevasel ajal 45 dB ja elamualal päevasel ajal 50 dB (öisel ajal vastavalt 35 dB
ja 40 dB).
Kavandatava Ulila III turbatootmisalaga piirnevale alale on kavandatud puhke- ja virgestusmaa.
Turbatootmisala jääb kavandatavast sadama maa-alast ca 80 m ning elamumaast ca 150 m kaugusele. Turba
tootmisel lendub välisõhku eri suurusega osakesi (turbatolm), mis suurtes kontsentratsioonides võivad
põhjustada tervise- ja keskkonnaprobleeme. Antud juhul on tõenäoline, et Ulila III turbatootmisalal tekkiv
turbatolm levib ka kõrvalasuvale planeeringualale. Turbatootmisega seoses on piirväärtused kehtestatud
peenosakestele (PM10) ja eriti peenetele osakestele (PM2,5) sisalduse piirmääraga maapinnalähedases õhus
(µg/m3). Turba tootmisel tuleb lähtuda atmosfääriõhukaitse seaduses ja keskkonnaministri 27.12.2016
määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“ sätestatud nõuetest.
Seoses sõiduautode ja mootorpaatide kasutamisega suureneb heitgaaside õhkupaiskamine piirkonnas, kuid
tõenäoline liiklussagedus ning paadiliiklus jääb siiski küllaltki väikeseks ning olulist negatiivset koosmõju seoses
heitgaaside õhkupaiskamisega ei ole kasutusperioodil ette näha.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 214 / 247
Nagu kirjeldatud KSH peatükis 4.7, esineb biogaasijaama ja sigala piirkonnas tegevusele iseloomulikku lõhna.
KSH ekspertgrupi liikmed külastasid 2024. aasta novembrikuus planeeringuala ning Linnutee matkarajale
suunduvas parklas oli tõepoolest biogaasijaamale ja sigalale iseloomulikku lõhna tunda, ehkki lõhnahäiring ei
olnud sellel hetkel tugev. Tellise tee 8 kinnistule kavandataval elamualal (kavandatava sadama lähistel) lõhna
enam tunda ei olnud. Lõhna levik planeeringualale on tugevasti sõltuv ilmastikuoludest (tuule suunast), kuid
mõningane biogaasijaamale ja sigalale iseloomuliku lõhna levik planeeringualale on tõenäoline. Tugevamalt
mõjutab lõhnahäiring sigalale ja biogaasijaamale lähimaid alasid, antud planeeringuala puhul Tellise tee äärseid
elamuid ja Ilmatsalu jõest lõuna poole kavandatavat golfiala. Üldplaneeringu eelnõuga ja täpsustatud
eskiislahendusega ei kavandata tegevusi, mis kasutusperioodil lõhnahäiringut piirkonnas võiks suurendada või
koosmõjus olemasolevate tegevustega ebasoodsat mõju seoses lõhna levikuga võiks põhjustada.
Üldplaneeringu eelnõuga nähakse rohevõrgustiku tugialal asuvale Angervaksa ja Raudla kinnistule ette
golfiradade rajamine, milleks on vajalik metsa osaline raadamine. Ulila III turbatootmisala kasutusele võtmisel
kaasneb metsa raadamine ning maavara kaevandamine, mille tulemusel võivad ulukid hakata antud piirkonda
vältima. Seega võib kahe tegevuse koosmõjul kaasneda toimiva tugiala pindala vähenemine ning sellest
tulenevalt ebasoodne mõju rohevõrgustikule. Kuivõrd praegusel ajal ei ole teada, kas ja milliseid
leevendusmeetmeid on turbatootmisalal plaanis rakendada, tuleb koosmõju rohevõrgustikule põhjalikumalt
hinnata Ulila III turbatootmisala keskkonnaloa taotluse KMH aruandes.
Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimisel avaldub elanikkonna heaolule ja tervisele
positiivne kumulatiivne mõju, seda eelkõige haljasalade rajamise ja säilitamise, matkaraja rekonstrueerimise,
golfiväljaku, supelranna ning jalg- ja jalgrattateede rajamise näol. Nimetatud meetmetega toetatakse nii
ümberkaudsete elanike kui piirkonda külastavate inimeste tervislikke eluviise ning ühtlasi parandatakse
tingimusi välisõhus ning looduses viibimiseks. Negatiivselt võivad elanikkonna heaolu ja tervise seisukohast
kumuleeruda õhukvaliteedi muutused ja võimalik kõrgem müratase piirkonnas, samas ei ole ka pärast
täpsustatud eskiisjoonisel kavandatu elluviimist tegemist suure liiklussagedusega piirkonnaga. Võimalikke
õhukvaliteedi muutusi aitavad leevendada planeeringualale kavandatavad haljasalad ning naabruses paiknevad
suured metsamassiivid. Elamuala rajamisel suureneb põhjaveekasutus piirkonnas, kuid kuna inimesed peavad
alale kusagilt mujalt (tõenäoliselt valdavalt Tartu linnast) sisse rändama, siis Eesti ega ka Tartu linna mastaabis
põhjaveekasutus eeldatavalt ei suurene. Elamualale tuleb rajada nõuetele vastavad ühisveevärgi- ja
kanalisatsioonitorustikud, samuti lahendada sademeveest vabanemine viisil, millega pinnase ega pinna- ja
põhjavee kvaliteedile olulist negatiivset mõju ei kaasne. Elamuala rajamisel suureneb piirkonna potentsiaalne
radoonioht, samas on selle mõju võimalik projekteerimisel kavandatavate meetmetega leevendada.
Leevendusmeetmed
• Ilmatsalu jõest eemaldatav sete ladustada olemasolevatest elamutest vähemalt 100 m kaugusele ning
väljaspoole veekaitsevööndit.
• Tolmu leviku vältimiseks tuleb vajadusel kuival perioodil ehitusmasinate poolt kasutatavaid teid kasta.
• Mürarikkaid ehitustöid võib teha ajavahemikus kell 07.00-21.00. Tekitatavat müra tuleb minimeerida
ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras olevaid masinaid ning vältides asjatut müra teket (seisates
masinad, mida parasjagu ei kasutata).
• Projekteerimisel tuleb tagada, et projektikohaselt ehitatud hoone vastab siseõhu radoonisisaldusele
kehtestatud nõuetele.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 215 / 247
Järeldus
Ehitusperioodil suureneb ehitus- ja transpordimasinate liiklus piirkonnas, mis võib koos tavapärase
liiklusega mürataset piirkonnas tõsta. Tegemist on ajutise mõjuga, mis pärast ehitustööde elluviimist lakkab.
Kasutusperioodil on prognoositav liiklussagedus suhteliselt madal, samuti ei ole oodata massilist ja
üheaegset mootorpaatide liiklust, mistõttu oluline koosmõju müra osas eeldatavalt puudub.
Heitgaaside levik suureneb ehitusperioodil seoses ehitusmasinate tööga. Tegemist on ajutise häiringuga,
mis lakkab pärast ehitustööde elluviimist. Kasutusperioodil suureneb heitgaaside õhkupaiskamine
piirkonnas seoses sõiduautode ja mootorpaatide kasutamisega, kuid tõenäoline liiklussagedus ja
paadiliiklus jäävad suhteliselt madalaks. Eelnevast tulenevalt ei ole olulist negatiivset koosmõju seoses
heitgaaside õhkupaiskamisega ette näha.
Nii Ilmatsalu jõest kui kalakasvatustiikidest sette eemaldamisega võib kaasneda mõningane lõhnaheide, mis
võib piirkonnas ebameeldiva lõhna esinemist mõnevõrra suurendada, kuid häiring on lühiajaline ning
kestab vaid tööde elluviimise perioodil. Arvestades, et sette eemaldamisega kalakasvatustiikides alustati
juba 2022. aastal ning ebameeldiva lõhna levikust ei ole tööde läbiviijat ega kalatiikide omanikku teavitatud,
võib eeldada, et olulist koosmõju teiste ettevõtete (eelkõige sigala ja biogaasijaama) tegevusega eeldatavalt
ei kaasne. Samas on tõenäoline mõningane biogaasijaamale ja sigalale iseloomuliku lõhna levik
planeeringualale, eelkõige Tellise tee äärsele elamualale ja Ilmatsalu jõest lõuna poole kavandatavale
golfialale. Lõhna levik sõltub siiski tugevalt ilmastikutingimustest, eelhõige tuule suunast ja kiirusest,
mistõttu võib lõhnahäiring ka ülejäänud planeeringualal esineda. Üldplaneeringu eelnõuga ja täpsustatud
eskiislahendusega ei kavandata tegevusi, mis kasutusperioodil lõhnahäiringut piirkonnas võiks suurendada
või koosmõjus olemasolevate tegevustega ebasoodsat mõju võiks põhjustada.
Kumulatiivselt avaldab üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimine elanikkonna
heaolule ja tervisele positiivset mõju, sest haljasalade rajamise ja säilitamisega, uue ja ohutuma Linnutee
matkaraja, golfiväljaku, supelranna ning jalg- ja jalgrattateede rajamisega toetatakse nii ümberkaudsete
elanike kui piirkonda külastavate inimeste tervislikke eluviise ning parandatakse tingimusi looduses
viibimiseks. Negatiivselt võivad elanikkonna heaolu ja tervise seisukohast kumuleeruda õhukvaliteedi
muutused ja võimalik kõrgem müratase olemasolevate teede ääres, kuid arvestades, et prognoositav
liiklussagedus jääb piirkonnas suhteliselt madalaks, planeeringualale kavandatakse haljasalad, samuti
asuvad naabruses suured metsamassiivid, mis neutraliseerivad võimalikke muutusi välisõhus, ei ole olulist
kumulatiivset mõju heitgaaside õhku paiskamise ja müra osas ette näha. Planeeringu elluviimisel võib
kumuleeruda piirkonna potentsiaalne radoonioht, mille mõju on võimalik projekteerimise etapis
leevendada.
Eelnevast tulenevalt ei kaasne üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimisel eeldatavalt
olulist negatiivset koosmõju ega kumulatiivset mõju. Ulila III turbatootmisalal kaevandamise korral on
ebasoodsa mõju avaldumine üldplaneeringualale eeldatavalt võimalik seoses turbatolmu ja müra levikuga
planeeringualale. Põhjalikumalt tuleb võimalikku mõju piirnevatele aladele ning kavandatavate tegevuste
koosmõju hinnata Ulila III keskkonnaloa taotluse KMH aruandes, arvestades Ilmatsalu piirkonna
üldplaneeringuga kavandatut.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 216 / 247
6.16. TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI STRATEEGILIST PLANEERIMISDOKUMENTI ELLU EI
VIIDA
Üldplaneeringu rakendamata jätmise korral lõpetatakse/peatatakse praegune tegevus (tiikide puhastamine).
Planeeringuala keskkond jääb pikemas perspektiivis sarnase iseloomuga alaks nagu see oli enne
puhastustöödega alustamist, selle erisusega, et vett kalakasvatustiikidesse tagasi ei lasta, kuna selleks puudub
vajadus. Maaomanikul puudub praeguse teadmise juures soov arendada alal päikeseparki. Ilmatsalu küla ja
aleviku naabruses olev hooldamata suure pindalaga territoorium kahandab kogu piirkonna atraktiivsust elu ja
puhkekeskkonnana. Tiikide kuivale jätmine kiirendab nende võsastumist ning ala kaotab lõplikult väärtuse
enamiku lindude toitumis- ja peatusalana. Võsastumise jätkumisel on tõenäoline, et Ilmatsalu tiheasustusala
piirneb aja jooksul metsastuva alaga. Olemasolevad tiikide vahelised teed muutuvad läbimatuteks ning alale
pääsemine ja selle kasutamine muuks otstarbeks on suhteliselt keerukas. Seega ei ole ala võimalik enam
kasutada kalakasvatuse ega rekreatsiooni eesmärgil, sest ka linnuvaatlustorni ja RMK matkarajale pääsemine
muutub suhteliselt keerukaks. Samuti muutub küsitavaks Linnutee matkaraja enda kasutamine, kuna
maaomanikul puudub üldplaneeringu rakendamata jätmise korral huvi ja soov selle kasutamist lubada. Lisaks
jääb puhastamata Ilmatsalu jõgi ning tõenäoline on jõe kinnikasvamise jätkumine. Kuna Ilmatsalu jõe puhul on
tegemist maaparandussüsteemi avatud eesvooluga, siis on raske hinnata, millal ning millises mahus jõe
puhastustööd läbi viiakse. Planeeringulahenduse rakendamata jätmisel võib väheneda või jääb samale
tasemele ka Ilmatsalu piirkonna elanike arv, mistõttu piirkond ei arene ega kaasajastu.
Varasemalt alal olnud suuremahulise kalakasvatusega uuesti alustamine nõuab täiendavaid investeeringuid
tiikide puhastamiseks ja kalakasvatuse taastamiseks ning täna puudub selliseks arendustegevuseks perspektiiv.
Järeldus
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu rakendamata jätmise korral jääb planeeringuala keskkond pikemas
perspektiivis sarnase iseloomuga alaks nagu see oli enne puhastustöödega alustamist, selle erisusega, et
vett kalakasvatustiikidesse tagasi ei lasta. Tiikide kuivale jätmine kiirendab nende võsastumist ning ala
kaotab lõplikult väärtuse enamiku lindude toitumis- ja peatusalana. Võsastumise jätkumisel on tõenäoline,
et Ilmatsalu tiheasustusala piirneb aja jooksul metsastuva alaga. Olemasolevad tiikide vahelised teed
muutuvad läbimatuteks ala ei ole enam võimalik kasutada kalakasvatuse ega rekreatsiooni eesmärgil, sest
ka linnuvaatlustorni ja RMK matkarajale pääsemine muutub suhteliselt keerukaks ning küsitavaks muutub
ka Linnutee matkaraja kasutamine. Ilmatsalu jõgi jääb puhastamata ning tõenäoline on jõe kinnikasvamise
jätkumine. Kuna Ilmatsalu jõe puhul on tegemist maaparandussüsteemi avatud eesvooluga siis on raske
hinnata, millal ning millises mahus jõe puhastustööd läbi viiakse.
Maaomanikul puudub praeguse teadmise juures soov arendada alal päikeseparki, samuti ei ole perspektiivi
suuremahulise kalakasvatusega uuesti alustamiseks. Planeeringulahenduse rakendamata jätmisel võib
väheneda või jääb samale tasemele Ilmatsalu piirkonna elanike arv, mistõttu piirkond ei arene ega
kaasajastu. Ilmatsalu küla ja aleviku naabruses olev hooldamata suure pindalaga territoorium kahandab
kogu piirkonna atraktiivsust elu ja puhkekeskkonnana. Eelnevat arvesse võttes mõjutab Ilmatsalu kalatiikide
tehismaastiku kasutuseta ja looduslikule arengule jätmine Ilmatsalu piirkonda ja planeeringuala maastikku
pigem negatiivselt.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 217 / 247
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU NEGATIIVSE
MÕJU ENNETAMISE JA VÄHENDAMISE MEETMED
Maakasutus
• Angervaksa kinnistule tuleb golfiradade projekteerimisel arvestada maksimaalses ulatuses senise
maakasutuse (metsamaa) säilitamise võimaldamisega, raadamise ulatus Angervaksa ja Raudla kinnistul
võib olla kuni 50% mõlema kinnistu metsamaa pindalast kokku.
• Projekteerimisel peab tagama, et Sulaojas ja Ilmatsalu jões tagataks ka edaspidi takistusteta vee
voolamine.
• Eesvoolude Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja kaitsevööndisse ei tohi kavandada rajatisi (piirdeaed, haljastus jms)
ning veekogude mõlemal kaldal tuleb tagada mehhanismidega juurdepääs hoiu- või uuendustöödeks
(Põllumajandus- ja Toiduameti 30.06.2022 kirjas nr 6.2-2/30017 toodud tingimus).
Maastik
• Tellise tee 8 ja Kalatiikide kinnistule tuleb kujundada võimalikult liigendatud ja loodusliku ilmega
tehisveekogud. Sama põhimõtet tuleb järgida golfialale veetakistuste kavandamisel. Viimaste
kaldaalad tuleb jätta looduslikule arengule (hooldustöid viia läbi minimaalselt).
• Võimalikult looduslähedase keskkonna tagamiseks tuleb Ilmatsalu jõe ääres olevat puittaimestikku
maksimaalselt säilitada, seda vähemalt veekaitsevööndi ulatuses. See tagab matkaraja ümbruses
looduslähedase maastikuilme ja seeläbi kaldaala meeldiva kasutuse. Matkarada tuleb planeerida
väljapoole veekaitsevööndit.
• Avaparklad tuleb liigendada väiksemateks, maksimaalselt kuni 10-kohalisteks üksusteks, kasutades
haljasribasid, madal- ning kõrghaljastust. Parklasse tuleb projekteerida vähemalt üks puu 10
parkimiskoha kohta. Parkimisalade liigendamisel haljastusega arvestatakse hilisema hoolduse
korraldamise ja lumevallitusalaga. Parklast väljasõidul tuleb vältida nähtavust piiravate
konstruktsioonide ja haljastuse kavandamist.
• Matkarada ning üle Sulaoja ja Ilmatsalu jõe kavandatavad sillad peavad võimalikult hästi sulanduma
ümbritsevasse maastikku ja harmoneeruma loodusega, st ei tohi olla silmatorkavad ja ümbritsevasse
keskkonda mittesobituvad.
• Side-, energia- jm maapealsete tehnorajatiste rajamisel tuleb need kujundada ja paigutada maastikku
sobivalt.
Loodusressursid
• Ehitamisel on vajalik arvestada maavarade registris arvele võetud maavarade (Ilmatsalu savimaardlas savi
ja Sangla turbamaardlas turba) kvaliteedi säilitamisega. Tööde käigus (vältimatult) väljakaevatavat
maavara tuleb kasutada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult (MaaPS § 16 lg 4).
• Võimalusel tuleb kohapeal väljakaevatud maavaravaru taaskasutada samal kinnistul või planeeringuala
piires. Ehitustööde käigus eemaldatud maavara kasutamisel sama kinnisasja piires tuleb lähtuda MaaPS §
96 lõigetest 3 ja 4 ning § 97.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 218 / 247
• Sangla turbamaardlalt tohib puittaimestikku likvideerida minimaalsel vajalikul määral (raadamine on
lubatud ainult hädavajalikus mahus). Tiiktakistusi ei ole lubatud ala veerežiimi ja maavaravaru kvaliteedi
säilitamiseks rajada.
• Angervaksa kinnistule sildade ja golfiradade ehitamisel tuleb puittaimestik likvideerida talvisel ajal,
soovitatavalt külmunud pinnase ja lumekatte olemasolul, vältides olulisi pinnasekahjustusi. Välistada tuleb
raietööd lindude pesitsusperioodil 01.04-31.07.
• Ehitamisel nii savimaardlale kui ka turbamaardlale tuleb välistada reostusohu tekkimine. Tööde läbiviimisel
tuleb kasutada ainult tehniliselt korras masinaid.
• Ehitamisel (endiste kalakasvatustiikide likvideerimisel, kavandatava tehisjärve alal süvendamisel, sadama
rajamisel, jõe puhastamisel, hoonete ja rajatiste ehitamisel jne) ülejäävat pinnast tuleb maksimaalses
ulatuses taaskasutada planeeringualal täiteks, tehisjärve kaldajoone kujundamisel, haljastuses jne.
• Projekteerimisel tuleb arvestada, et Ilmatsalu jõe põhisängist ümber juhitava vee vooluhulk ei tohi ühelgi
ajahetkel olla võrdne või ületada jõe põhisängis voolava vee vooluhulka ning tagada tuleb kahekordne
ökoloogiline miinimumvooluhulk jõe põhisängis.
• Golfiradade niiskusrežiimi reguleerimiseks rajada integreeritud drenaaži- ja niisutussüsteem, kus üleliigne
vesi kogutakse drenaaži abil kokku vastavatesse reservuaaridesse või veekogudesse (tiikidesse) ja
niisutamise vajaduse tekkimisel korduvkasutatakse. Sellise süsteemi kasutamine võimaldab vähendada
niisutamiseks kasutatava pinnavee koguseid. Lubatud on ka mõne teise samaväärse või efektiivsema
lahenduse kasutamine.
• Projekteerimisel tuleb tagada efektiivne veekasutus golfialal.
Pinna- ja põhjavesi
• Ilmatsalu jõe loodusliku veerežiimi muutus on tingitud peamiselt kevadisest suurveeperioodist, millega
ehitustööde kavandamisel tuleb arvestada. Selleks, et vältida kalda olulist kahjustamist ja võimalikku
erosiooni, tuleb jõe puhastustööd, kaldajoone muutmine, sildade rajamine ja kalda kaitse vööndites
vajalikud ehitustööd (nt juurdepääsuteed, pinnase ümberplaneerimine) läbi viia madala veeseisu ajal. Vee-
elustikule, sh ettevaatusprintsiibina ka Emajõe vee-elustikule võimaliku mõju vähendamiseks või
välistamiseks, tuleb tööd Ilmatsalu jões teostada kalade kudevälisel perioodil, soovitavalt juuli lõpus -
augustis.
• Ilmatsalu jõe õgvendamisel tuleb veekogu ümberjuhtimise tööd korraldada selliselt, et kaevetöid
teostatakse võimalikult suures ulatuses vooluveest eraldatult (kõigepealt tagatakse ühendus olemasoleva
kanali lõigu ja jõega ehk kaevatakse läbi perspektiivset jõesängi eraldav ca 20 m laiune maariba. Seejärel
suunatakse vesi õgvendatud sängi ning täidetakse suletav jõelooge).
• Ilmatsalu jõega ühenduses olevate tehisjärvede rajamistööd tuleb läbi viia selliselt, et ühendus Ilmatsalu
jõega puudub. See tähendab, et kogu ehitustööde perioodil ei tohi tehisjärvede alalt tekitada võimalust
sinna kogunenud vee juhtimiseks Ilmatsalu jõkke. Tehisjärvede alale kogunenud vesi on ehitustööde ajal
hägune ning sellist vett ei tohi jõkke juhtida.
• Elamualale kavandatav avalik tee tuleb projekteerida väikese kaldega Ilmatsalu jõe poole, nii et
sademeveed suunatakse avaliku kasutusega sõidutee ja Ilmatsalu jõe vahelisele haljasalale, mis toimib
sademevett puhastava puhvrina. Ehitusperioodil tuleb välistada pinnaseosakeste ja võimalike saasteainete
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 219 / 247
sattumine jõkke, võttes selle vältimiseks kasutusele sobivad meetmed, näiteks tee-ehituse perioodiks
madala nõva rajamine tee äärde vms.
• Suure tehisjärve rajamiseks, väiksema tehisjärve (Savila tiik) laiendamiseks (suuremaks kui üks hektar) ja
Ilmatsalu jõe kaldajoone muutmiseks on vajalik vee erikasutuse keskkonnaluba (VeeS § 187 p 16 ja 17).
Ilmatsalu jõest sette eemaldamiseks, veekogu süvendamiseks (ehitustööde käigus) ja veekogusse tahkete
ainete paigutamiseks on vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 2 p 31, 2 ja 51).
Tööde mahud selguvad projekteerimisel.
• Endistest kalatiikidest eemaldatud muda ning Ilmatsalu jõe puhastamisel jõepõhjast eemaldatud setted
tuleb enne taaskasutamisele suunamist nõrutada Ilmatsalu jõest ja Sulaojast võimalikult kaugel
madalamas kohas, et välistada toitainete sattumist (tagasivalgumist) veekogudesse. Nõrutamine peab
toimuma vooluveekogudest vähemalt 20 m kaugusel.
• Ehitusmasinate tankimistöid ei tohi teha vooluveekogude veekaitsevööndis.
• Tehisveekogude ja golfiala tiikide projekteerimisel tuleb tagada, et Ilmatsalu jõe põhisängist ümber
juhitava vee vooluhulk ei tohi ühelgi ajahetkel olla võrdne või ületada jõe põhisängis voolava vee
vooluhulka.
• Jõe elustiku seisukohast ei ole lubatud Ilmatsalu paisjärvest vett võtta, kui tagatud ei ole kahekordne
ökoloogiline miinimumvooluhulk, st 0,22 m3/sek. Kahekordne ökoloogiline miinimumvooluhulk on
tagatud, kui Ilmatsalu paisregulaatori ja Ilmatsalu kalakasvatus 2 veehaarde regulaatori ülevoolu kõrguste
vahe on 5 cm (võimalik tagada ülevooluavaga).
• Tehisveekogusid täita vaid suurvee ajal.
• Tulevikus tehisjärvede puhastamisel tuleb sulgeda Ilmatsalu jõe veevool läbi järvede (ühendus), et
puhastustööd ei mõjutaks jõevee kvaliteeti.
• Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedaste lahenduste (rohealadel immutamine, tehisjärve ja
kraavi juhtimine) kasutamist, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise
kaudu, vältides sademevee reostumist.
• Sademevesi tuleb sadama-alalt ja selle parklast kokku koguda ning enne suublasse juhtimist liiva-õli-
püüdurisse suunata.
• Mootorpaatide kasutamisega kaasneva heite vähendamiseks tuleb sadama opereerijal koostada heakorra
eeskiri, milles seada muuhulgas sisepõlemismootori seiskamise nõue rohkem kui 5 minuti pikkuse
peatumise korral. Heite (ja müra) vähendamiseks tuleks nimetatud nõue seada ka paadisildade
kasutamisele.
• Tankla tuleb projekteerida ja ehitada pädevate isikute poolt, kellel on olemas sellekohane varasem
kogemus.
• Tankla rajada selliselt, et oleks võimalik avarii korral takistada naftasaaduste levikut ning minimeerida
reostusohtu. Kasutada lekkekindlaid seadmeid. Tankla tankimisala peab olema vettpidav ning sellele
kogunev sademevesi tuleb enne suublasse juhtimist suunata läbi liiva-õlipüüduri.
• Vältimaks vooluveekogude veekvaliteedi mõjutamist, ei tohi golfiala veetakistuste rajamise perioodil
tekitada veevahetust rajatavate veetakistuste ning Sulaoja ja Ilmatsalu jõe vahel.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 220 / 247
• Tagamaks vee isevoolne läbivool läbi golfiala veetakistuste, on golfialal tiikide veetasemeks soovitatav
kavandada 33,5 m abs, mis on tavaolukorras Ilmatsalu jõe veetasemest kõrgem.
• Üle Sulaoja ja Ilmatsalu jõe kavandatavad sillad ning tehnovõrgud ja -rajatised tuleb rajada madala
veeseisuga vältimaks kalda olulist kahjustamist tööde käigus ning võimalikku erosiooni.
• Vältimaks pinnase kahjustamist ja võimalikku kalda erosiooni, tuleb veekaitsevööndis tööde teostamisel
kasutada võimalikult kergeid masinaid.
• Golfiala rajamisel tuleb säilitada ja luua võimalikult suuri looduslähedasi alasid, mis jäävad inimtegevusest
võimalikult puutumata. Sellised alad võivad olla näiteks metsatukad (Angervaksa kinnistul, Sulaoja
paremkaldal), mitteregulaarselt niidetavad alad, roostikud, veekogud/tiiktakistused jne, mis vähendavad
võimalikku mõju veekogudele (omavad puhverdavat mõju). Pinnavee veekvaliteeti aitab säilitada ka
veekogu kaldale puhvrina jäetav hooldamata ala ja puittaimestik. Taimestik seob toitaineid, mis vähendab
golfialal kasutatavate väetiste ja kemikaalide veekogudesse sattumise võimalust.
• Ehituse ajal ja ehitusjärgselt golfiala murupinna tugevdamiseks kasutatavate väetiste doseeritavad
kogused tuleb hoida kontrolli all, vältides nende kasutamist määral, millest tulenevalt taimede poolt
omastamata osa võib sattuda veekogudesse. Veekogude veekaitsevööndis ei ole väetiste kasutamine
lubatud (VeeS § 119 p 3).
• Golfiala kasutamisperioodi pikendamiseks aasta lõikes, tuleb projekteerimisel lahendada vee ärajuhtimine
golfialalt suurvee perioodil. Soovitatav on olemasoleva poldritammi säilitamine. Eelistada vee ärajuhtimist
isevoolsena, vajadusel näha ette pumpla rajamine liigvee juhtimiseks Ilmatsalu jõkke või Sulaojja. Pumpla
kavandamisel tuleb veenduda, et suubla suudab lisanduva vooluhulga vastu võtta.
• Golfiradade niiskusrežiimi reguleerimiseks rajada integreeritud drenaaži- ja niisutussüsteem, kus üleliigne
vesi kogutakse drenaaži abil kokku vastavatesse reservuaaridesse või veekogudesse (tiikidesse) ja
niisutamise vajaduse tekkimisel korduvkasutatakse. Sellise süsteemi kasutamine võimaldab vähendada
niisutamiseks kasutatava pinnavee koguseid, hoiab väetised ja taimekaitsevahendid ringluses ning aitab
vältida läheduses asuvate veekogude reostumist. Lubatud on ka mõne teise samaväärse või efektiivsema
lahenduse kasutamine.
• Veekogude ja nende kallaste prahistamise vältimiseks tuleb planeeringualal suurema käidavusega
kohtades kavandada piisavas koguses avalikult kasutatavate prügikastide olemasolu.
• Golfialade kasutamisel tuleb jälgida alale lisatavate väetiste ja taimekaitsevahendite koguseid ning vältida
nende liigset kasutamist, eelistades looduslikke vahendeid.
• Golfiväljakul võib kasutada ainult neid taimekaitsevahendeid, mis on Euroopa Liidus või Eestis
registreeritud ja millele on ametlik luba kasutamiseks vastavalt kehtivatele ohutusstandarditele.
Ebaseaduslikud või registreerimata tooted ei ole lubatud.
• Taimekaitsevahendeid tuleb kasutada vastavalt tootja juhistele ja vastavalt kehtestatud ohutusnõuetele.
Töötada välja konkreetsed reeglid, millises koguses ja millal võib taimekaitsevahendeid kasutada. Väikeste
annuste ja optimaalsete ajastuste valimine aitab vähendada keskkonnamõjusid.
• Majandus- ja kutsetegevuses tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult vastava koolituse läbinud
professionaal, kes omab kehtivat taimekaitsetunnistust. Samuti peab taimekaitsetunnistust omama
avalikus kohas tõrjetööde teostaja. Golfiväljakul töötavad spetsialistid peaksid olema teadlikud
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 221 / 247
taimekaitsevahendite õigetest kasutusviisidest ja õigeaegsest rakendamisest. Informatsiooni koolituste
läbiviimise kohta leiab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt:
https://pta.agri.ee/taimekaitsekoolitused.
• Taimekaitsevahendit kasutada vaid tuulevaiksetes oludes, et vähendada kemikaalide kandumist sihtkohast
kaugemale.
• Võtta regulaarselt pinnasest proovid, et hinnata väetamise vajalikkust ning vältida üleväetamist.
• Pidada hoolduspäevikut, milles dokumenteeritakse kõik väetise ja taimekaitsevahendite kasutuskorrad
(panna kirja läbiviija andmed, aeg, kasutuskohad, vahendite nimetus, kogused ja muu asjakohane
informatsioon).
• Ehitus- ja jõe puhastustööde läbiviimisel tuleb kasutada ainult tehniliselt korras olevaid masinaid. Reostuse
tekkimisel tuleb see viivitamatult likvideerida või korraldada selle likvideerimine.
• Tekkiva heljumi leviku tõkestamiseks tuleb tööde tegemisel vees kasutada selleks ettenähtud
kaitseekraani, mis välistab heljumi edasikandumise Emajõkke. Kaitseekraan paigutada Ilmatsalu jõkke
planeeringuala loodepiiril, et heljum planeeringualast kaugemale ei kanduks. Veekogu ökoloogilise
seisundi säilitamiseks või parandamiseks ja tööde negatiivse mõju välistamiseks tuleb rakendada parimaid
võimalikke tehnoloogilisi lahendusi.
• Ilmatsalu jõele avalduva võimaliku mõju minimeerimiseks tuleb maksimaalselt vältida masinatega
veekaitsevööndis viibimist. Pinnasekahjustuste tekitamise ennetamiseks kasutada vajadusel roomikutega
masinaid.
• Võimalusel viia ehituskeeluvööndis kavandatavad tööd ellu madalvee perioodil, kui maapind on kuivem.
Valingvihmade korral peatada ehitustööd.
• Vertikaalplaneerimise käigus tuleb golfiradade kalded kavandada selliselt, et kemikaalide sattumise
tõenäosus veekogudesse oleks minimaalne, samas ei tohi kalda piirkonnas oluliselt maa-ala
väljakujunenud reljeefi muuta.
• Võimaluse korral säilitada Tiigikalda, Koopa, Biopuhasti ja Kapsamaa kinnistuid teenindava tee rajamisel
heas tervislikus seisundis ja haljastuse üldmulje seisukohast väärtuslikud puud. Lähtuda standardist
“Puittaimed haljastuses EVS 939:2020”.
• Tulenevalt keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ §
4 lg 1 punktist 1 on järvel, mille pindala on alla 100 hektari ja millel puudub vähemalt 10 meetri laiune
ühendus laevatatava siseveekoguga, sisepõlemismootoriga veesõiduki kasutamine keelatud. Seega on
planeeringualale rajatavatel tehisjärvedel sisepõlemismootoriga paatide kasutamine keelatud.
• Ilmatsalu jõe ja Sulaoja veekaitsevööndis tuleb maksimaalselt säilitada olemasolev taimestik.
Veekaitsevööndis on puu- ja põõsarinde raie lubatud vaid Keskkonnaameti nõusolekul, v.a
maaparandussüsteemi ehitamisel ja hoiutööde teostamisel (VeeS § 119 p 2).
• Üle Sulaoja kavandatava silla rajamisel valida silla asukohaks ala, kus puid kasvab hõredamalt, st tööde
teostamiseks on vaja puid likvideerida minimaalselt.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 222 / 247
• Heljumi edasikandumise vältimiseks tuleb sadama ja seda teenindavate ehitiste (kai, tankla jms) rajamisel
Ilmatsalu jões ja veekaitsevööndis (10 m veepiirist) teostatavate tööde perioodiks paigutada Ilmatsalu
jõkke (planeeringuala loodenurgas) põhjani ulatuv filterkangas nii, et heljum selle ümbert läbi ei pääse.
• Paatidega liiklemine ja lainetuse põhjustamine võib Ilmatsalu jõe kalda erosiooni põhjustada, selle
vältimiseks tuleb jõe kitsamates osades (planeeringualaga piirnevas lõigus) seada paadiliiklusele kiiruse
piirang.
• Sademevesi tuleb sadama-alalt ja parklast kokku koguda ning enne suublasse juhtimist liiva-õli-
püüdurisse suunata.
• Sadama tankla tuleb projekteerida ja ehitada pädevate isikute poolt, kellel on olemas sellekohane varasem
kogemus.
• Tankla rajada selliselt, et oleks võimalik avarii korral takistada naftasaaduste levikut ning minimeerida
reostusohtu. Kasutada lekkekindlaid seadmeid. Tankla tankimisala peab olema vettpidav ning sellele
kogunev sademevesi tuleb enne suublasse juhtimist suunata läbi liiva-õlipüüduri.
• Golfiväljaku kastmiseks kasutada pinnavett ning mitte võtta ühisveevärgist kastmisvett. Vajadusel võib
tulevikus kaaluda kastmisvee saamiseks puurkaevu rajamist golfialale.
Soovitatav on üldplaneeringus seada maaküttesüsteemide rajamisele järgmised tingimused:
• Maaküttesüsteemide rajamine on keelatud veehaarete sanitaarkaitsealadel ja 200 m raadiuses Kesk-
Devoni veekihi veehaaretest.
• Maaküttesüsteemi kavandamiseks tuleb tegevusõigust omava isiku poolt koostada nõuetekohane
ehitusprojekt, mille aluseks on aktuaalne geodeetiline alusplaan.
• Üksikutele ühisveevärgi puurkaevudele tuleb kasutatavas veekihis jätta nende ümber vähemalt 200 m
puhvertsoon, kus veekihti ei kasutata muuks otstarbeks. Selles tsoonis ei tohi rikkuda ka veekihti kaitsvat
veepidet.
• Kitsendustega aladel (kultuurimälestise, loodusobjekti, maaparandussüsteemi, tehnovõrgu kaitsevööndis,
muinsuskaitsealal ja looduskaitsealal jms) on maaküttesüsteemi rajamine lubatud kitsendust põhjustava
objekti omaniku/valitseja nõusolekul ja tingimustel.
• Veekogu ehituskeeluvööndis (v.a maaparanduse eesvool) on elamut või selle abihoonet teenindava
maaküttesüsteemi rajamine lubatud tingimusel, et tagatud on kalda kaitse eesmärgid ja kallasraja
kasutatavus.
• Reostunud pinnase või veekihiga alale maaküttesüsteemide rajamine on keelatud. Pinnase
reostuskahtluse korral tuleb teha reostusuuring.
• Maaküttesüsteemide soojuskandevedelikuks võib kasutada keskkonnaohutuid aineid. Kasutatava
soojuskandevedeliku kohta peab olema ohutuskaart.
• Detailplaneeringus või ehitusprojektis peab olema näidatud maaküttesüsteemi paiknemine, selle ühendus
hoones kavandatava süsteemiga ja kaugus kinnistu piirist.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 223 / 247
• Horisontaalse maaküttekontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine ja ehitamisega
kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse maaküttekontuuriga alal piirduda madala
juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maaküttesüsteemi.
• Maaküttesüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil
vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele.
• Planeeringualale rajatavatesse tehisveekogudesse ei ole maaküttesüsteemi paigaldamine lubatud.
• Maaküttesüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada minimaalsed kaugused:
- soojuspuuraugu või soojusvaia kaugus kinnistu piirist peab olema 10 meetrit, piirangut võib vähendada
5 meetrini piirinaabri nõusolekul. Kinnistu piires oleva soojuspuuraukude grupi puuraukude
vahekaugused määratakse vastava arvutuse teel;
- horisontaalse soojuskontuuri kaugus hoonest ja kinnistu piirist võib minimaalselt olla 2 meetrit ning
maa-alustest torustikest ja kaabelliinidest vastavalt nende kaitsevööndile;
- soojuspuuraugu kaugus peab olema vähemalt 3 meetrit hoone välispiirist;
- soojuspuuraugu kaugus naaberkinnistu soojuspuuraugust peab olema 20 meetrit;
- soojuspuuraugu kaugus puu vertikaalprojektsioonist maapinnal peab olema 2 meetrit;
- soojuspuuraugu kaugus hooldusalaga puurkaevust või salvkaevust, kui kaev asub samal kinnistul ja
kuulub soojussüsteemi omanikule, peab olema 10 meetrit;
- soojuspuuraugu kaugus naaberkinnistu puurkaevust või salvkaevust peab olema 20 m;
- soojuspuuraugule tuleb ette näha 3 meetri raadiusega kaitseala ehk hooldusala, mis peab võimaldama
tehnikavahendite juurdepääsu;
- soojuspuuraugu kaugus septikust ja kogumismahutist peab olema vähemalt 5 meetrit ning
filterväljakust, biotiigist, avaveelisest märgalast ja imbväljakust vähemalt 10 m.
Rohevõrgustik
• Tagamaks loomadele võimalikult looduslähedane ja turvaline keskkond, tuleb Ilmatsalu jõe ääres olevat
kõrghaljastust (puid ja põõsaid) maksimaalselt säilitada, seda vähemalt veekaitsevööndi ulatuses.
• Matkarada tuleb planeerida väljapoole veekaitsevööndit. See jätab loomadele võimaluse ka edaspidi
mööda jõekallast liikuda ja tagab seega rohekoridori sellekohase funktsiooni säilitamise.
• Rohevõrgustiku koridoris tuleb puittaimestiku raie teha lindude pesitsusperioodi välisel ajal (01.08 –
01.04).
• Rohevõrgustiku alal tuleb tagada ulukitele vaba liikumise võimalus, seega ei ole lubatud Ilmatsalu jõe
kaldapiirkonda (rohelise koridori ulatuses) tõketega piirata, samuti ei ole tõkete püstitamine lubatud
sildadele suunduvatele jalgradadele.
• Sadama piirkonnas tuleb rohekoridori sidususe tagamiseks jätta sadamahoone ja sellega külgneva parkla
ning golfiväljaku vahele puhverhaljastus (soovitatavalt näha alale ette kõrghaljastus, riba laiusega
vähemalt 30 m).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 224 / 247
• Golfiala projekteerimisel Angervaksa ja Raudla kinnistule tuleb arvestada rohevõrgustiku tugiala jätkuva
toimimise tagamise vajadusega, selleks:
- nii rohevõrgustiku tugialal kui koridoris tuleb puittaimestiku raie teha lindude pesitsusperioodi välisel
ajal (01.08-01.04);
- loomade liikumist ei tohi füüsiliste barjääridega takistada;
- rohevõrgustiku alal peavad golfiradade edenemisalad olema võimalikult kitsad;
- golfiküla rajamisel võib raadamise ulatus Angervaksa ja Raudla kinnistul olla kuni 50% mõlema kinnistu
metsamaa pindalast kokku. Golfiala hooldamisel ei tohi Angervaksa ja Raudla kinnistul asuvate
metsakoosluste pindala võrreldes algselt raadatava alaga vähendada;
- metsakoosluste säilitamise eesmärgil on Angervaksa ja Raudla kinnistul uuendusraied keelatud;
- maapinna tõstmine golfiradade rajamise eesmärgil on lubatud absoluutkõrguseni 35,2 m. Maapinna
tõstmine on lubatud ainult planeeritavate radade all, metsakoosluste alune pinnas peab jääma
maksimaalselt puutumatuna.
Liigikaitse
• Kavandada tehisjärve keskele saar, mis kujundada võimalikult looduslikuks, et see oleks kasutatav
võimalikult paljudele lindudele elu- ja pesitsuspaigana.
• Keelatud on linnusaarele minek ja seal hooldustööde tegemine lindude pesitsusperioodil (01.04-15.07),
kuna ala hakkavad eelduslikult kasutama valdavalt maas pesitsevad linnud.
• Raietöid tuleb läbi viia soovitatavalt talvisel ajal ning muul ajal tuleb arvestada lindude pesitsusperioodiga
(01.04-15.07).
• Golfialale rajatavad tiikide süsteemid tuleb kujundada lindudele sobivaks elupaigaks.
• Lindude elupaiganõudlustega tuleb arvestada planeeringuala hõlmava haljastuse kujundamisel, näiteks
rajada elamud grupiti ning nende vahelisele alale kavandada madal- ja kõrghaljastus.
Soovitused linnustikule sobivate elupaikade kujundamiseks ja elupaiganõudluste säilitamiseks
• Tehisjärvele rajatav saar peaks kaldavööndis olema vähemalt 10 m ulatuses lauge ja madalaveeline.
Sellistes tingimustes kujuneb saare ümber taimestikurikas ja soojema veega vöönd, mis on sobiv ala
lindudele toitumiseks sobivatele selgrootutele. Sellistes tingimustes saavad edukalt hakkama erinevad
veelinnud aga eriti need, kes toituvad sukeldumata, st näiteks nn ujupardid. Viimased toituvad sõltuvalt
liigist kas erinevatest veetaimedest või selgrootutest. Kuna need linnud ei sukeldu, saavad nad toitu kätte
vaid sellisest sügavusest, kust nad veepinnalt küünitades ulatuvad põhjani. Oluline on see põhjamudast
toitu filtreerivatele liikidele, näiteks sinikael-partidele ja luitsnokk-partidele. Kirjeldatud liikide jaoks on
parim umbes 20 cm kõrgune veesammas, kuid veepinnani ulatuva rikkaliku veetaimestiku korral saavad
nad toituda ka sügavamas vees tingimusel, et nende toitumisulatusse jääb piisavalt palju selgrootute rikast
taimekooslust. Sinikael-pardi keskmiseks toitumissügavuseks on ühes uuringus hinnatud 32 cm (Green,
1998). Väiksemate ujupartide optimaalne toitumissügavus jääb ilmselt veel väiksemaks. Seega soodustab
ujupartide levikut tehisjärvel võimalikult suur madalaveeline vöönd. See vöönd kasvab ajapikku
taimestikku täis, soodustades enamuse veelindude toitumistingimusi. Taimestiku liiga tihedaks
muutumisel raskenevad küll partide toitumistingimused, kuid suureneb võimalus, et sinna asub elama
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 225 / 247
näiteks väikehuik. Kõrgema veetaimestiku vohamise korral võiks (on soovitatav) seda aeg-ajalt piirata,
kusjuures seda tuleb teha kas ositi (st näiteks pool alast ühel aastal ja siis 3-5 aasta pärast puhastada teine
osa) või viirgudena. Viimane võte võib olla küll ebamugavam või töömahukam, kuid on ökoloogilises
mõttes parem, sest säilib elupaiga mitmekesisus, st vaheldumisi on vabavesi ja tihedam taimestik.
• Soovitatav on saare ümber madalaveelises vööndis tekkinud taimestikku mitte niita. Saare ümber saavad
pesitseda ka pütid juhul, kui saare ümber on kujunenud veetaimestiku ala. Pütid ehitavad oma pesad
ujuvpesana, st pesa on taimelehtedest- ja vartest kuhil, mis on kinnitatud kasvavate taimede külge. Seega
saavad sobilike ökoloogiliste tingimuste kujunemisel tehisjärve ümber asuda pesitsema ka hallpõsk-pütt
ja väikepütt.
• Tehisjärve sügavam veeala on sobivaks elupaigaks sukelpartidele, kes põhjamudast toidu hankimiseks
sukelduvad mitme meetri sügavusele. Meie tingimustes võib sellises sügavuses veekogusid asustada ka
näiteks tuttvart, kellele tehisjärv koos saarega on eeldatav pesitsusala.
• Saarele hakkab ajapikku kasvama puittaimestik. Üldiselt ei ole puurinde teke veekogudega seotud
lindudele soodne, seda enam, et puudel hakkavad istuma vareslased ja röövlinnud, kes ohustavad veelinde
ja nende pesitsuse õnnestumist. Võsa võiks (on tungivalt soovitatav) tehisjärve saarelt eemaldada umbes
iga 5 aasta järel või sagedusega, mis ei laseks puudel kasvada kõrgemaks kui 2 m. Igasugused hooldustööd
saarel tuleb teha pesitsusvälisel ajal, st 16. juulist kuni 31. märtsini.
• Koostöös linnuhuvilistega võiks saarel katsetada ka mõningaid biotehnilisi töid, näiteks paigaldada saarele
mõned partide pesavarjed ja saare juurde mõned ankurdatud pesaalused. Kui saarel leidub taimestikuta
alasid või on rohukasv madal, võib saar olla sobivaks pesitsuspaigaks jõgitiirule ning saare
kaldasoppidesse kujunevasse kõrgemasse taimestikku võib pesitsema asuda ka laululuik. Lindude
häirimise minimeerimiseks võiks maaomanik (on soovitatav) kehtestada saarel viibimise keelu
ajavahemikul 01. aprill – 15. juuli.
• Soovitatav on saare kaldaalale tekitada soodsad kasvutingimused veetaimestikule (kõrkjas, hundinui,
pilliroog jms). Taimestik ei pea olema lausaline, sobivad üksikud ligipääsmatud kogumikud. Lauk ja tait,
kes on mujal Euroopas inimestega rohkem harjunud, eelistavad meil pigem varjulisi alasid ning
tegutsevad veekogul, kus leiavad ohu korral varju kaldavööndi taimestikus. Eriti meeldivad laugule ja
taidale hundinuiastikud, seega toitaineterikkad veekogud, kus on palju taimset varist ning ka palju
toitumiseks vajalikke selgrootuid.
• Tehisveekogu puhastamise korral on soovitatav väljavõetav sete paigutada linnusaare ümbrusesse
selliselt, et see suurendab madalaveelise ala ulatust. Sellisel juhul esineb positiivne mõju linnustikule,
kelle elupaik või toitumisala suureneb ning samuti on väiksemad
• Golfialale, suurematele säilitatavatele puudele on soovitatav pesakastide paigutamine selleks, et
mitmekesistada ala linnustikku.
• Kõrgema ja tihedama taimestiku olemasolu tiiktakistustes, kallastel ja lähiümbruses loob pesitsuseks
head võimalused, mistõttu on soovitatav nendes kohtades taimestik säilitada.
Kaitsealad
• Kärevere looduskaitseala sihtkaitsevööndis on kaitstavate linnuliikide pesitsusperioodiks kehtestatud
liikumispiirang alates 15. veebruarist kuni 31. juulini, mille määramisel on arvestatud kõiki alal
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 226 / 247
pesitsevaid või arvatavalt pesitsevaid linnuliike. Tegemist on liikide pesitsusaegse rahu tagamiseks
seatud piiranguga, mida on soovitatav arvestada ka kaitsealaga vahetult piirneval alal ehitustööde
läbiviimisel – sel perioodil on soovituslik hoiduda mürarikaste tööde läbiviimisest (tehnika
kasutamisest, millega kaasneb kõva müra).
• Vältida planeeringuala ja Kärevere looduskaitseala vahel paiknevale kraavile purrete ja sildade rajamist,
et raskendada inimeste liikumist kaitsealale.
• Lainetuse vältimiseks Kärevere looduskaitsealaga piirnevas jõelõigus tuleb veekogu äärde paigutada
märgid, mille kohaselt on lainetuse tekitamine keelatud ja lainetuse vältimiseks tuleb valida vastav
sõidukiirus. Märgid võiks paigaldada planeeringuala loodenurka, ca 1 km enne Ilmatsalu jõe suuet ja
Ilmatsalu jõe suudmesse.
• Mitte teostada kalakotka pesitsusperioodil (15. märts kuni 31. august) Kärevere looduskaitsealaga
piirneval alal rammimistöid (rammvaiade paigaldamine).
Meetmed võõrliikide loodusesse pääsemise vältimiseks:
• Projekteerimisel dimensioneerida veekogu ja regulaator nii, et välistatud on üleujutuste tekkimine kõrgvee
perioodil. Regulaatori puhul on soovitatav valida automaatne süsteem, mis reageerib kiiresti veetaseme
muutustele. Samas peab süsteemi rikke puhul olema võimalik ka käsitsi vooluhulka reguleerida.
• Kavandada regulaatori ette piisavalt väikese silma suurusega võrgu või võre paigutamine, kust kalad läbi
ei pääse. Võre paigutamisel välditakse küll kalade läbipääsu, kuid sellega kaasneb ka hoolduskohustus,
kuna ummistuste korral tuleb seda üleujutuste tekkimise vältimiseks ja läbivoolu tagamiseks puhastada.
• Alternatiivina võredele võib regulaatorite juurde paigaldada elektrilised tõkked, mis peletavad kalu
regulaatoritest eemale.
• Suuremate isendite soetamine. Maimud ja väikesed kalad võivad võrgust või võrest kergemini läbi
pääseda, mistõttu tuleb soetada suuremad isendid (vähemalt 10 cm) ning projekteerida regulaatori ette
paigutatav tõke vastavalt isendite suurusele.
• Eestis mittesigiva võõrliigi soetamine. Võõrliigi tehisveekogusse asustamisel valida liik, kes Eesti
tingimustes ei paljune, näiteks valgeamuur. Sellisel juhul ei ole ohtu, et kalade paljunemisel maimud ja
väikesed kalad võrest läbi pääsevad. Samuti ei ole ohtu, et erakorralise olukorra tekkimisel saaksid nad
loodusesse pääsemise korral paljuneda.
• Üleujutusohu vältimiseks tuleb hoonete ja avalikult kasutatavate teede puhul maapinda tõsta vähemalt
absoluutkõrguseni 35,2 m, mis ühtlasi takistab tehisveekogudest vee jõudmist Ilmatsalu jõkke ja Tenno
maaparandussüsteemi eesvoolu.
• Inimeste teavitamine (näiteks infotahvliga) asjaolust, et alal asuvatest tehisveekogudest kalade püüdmine
ja loodusesse laskmine ei ole lubatud.
Meetmed veekogudele ebasoodsa mõju vältimiseks seoses võõrliikide tehisveekogudesse asustamisega:
• Tehisveekogudesse asustatavatest kaladest ei tohi võõrliikide osakaal (arvukus) olla suurem muu kalastiku
osakaalust.
• Võõrliigi soetamine Eesti kalakasvandusest. Eestis kasvatatud liigi soetamisel välditakse olukorda, kus
kaladega võivad kaasa tulla invasiivsed võõrliigid, mis võivad tehisveekogust kaugemale levida ning
veekogude ökosüsteemi rikkuda.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 227 / 247
• Kui visuaalsel hindamisel selgub, et valgeamuuril ei piisa järves kasvavast taimestikust, tuleb osad kalad
tehisveekogust välja püüda.
Inimeste heaolu ja elukvaliteet
• Rasketehnika kasutusest tuleneva õhusaaste ja müra vähendamiseks tuleb kasutada tehniliselt korras
masinaid.
• Vähendamaks müra tekitamisega võimalikke häiringuid naaberaladele tuleb ehitustööd läbi viia päevasel
ajal ning ehitustehnika mittekasutamisel see seisata.
• Elamuala ja golfiala projekteerimisel tuleb arvestada CPTED käsiraamatus toodud juhistega ning kasutada
kujunduse kavandamisel kujunduselemente, mis toetavad kuriteo esinemise võimalikkuse minimeerimist.
Sellisteks elementideks on näiteks avatud vaadete tagamine (põõsaste kõrgus kuni 1,2 m, puude kõrgus
kuni 2,5 m), käidavate alade valgustamine jne.
• Käsitleda ala liikluskorraldust ehitusprojekti koostamisel ning näha ette ohtu minimeerivad
liikluslahendused (näiteks ülekäigurajad, kiiruspiirangud, sobivad liiklusmärgid, liiklusvoo aeglustamiseks
„lamavad politseinikud“ jne).
• Valgustuse projekteerimisel vältida ala ülevalgustamist, samas peab valgustus olema käidavates kohtades
piisav turvatunde tekitamiseks. Valgusvihk tuleb suunata allapoole ning vältida väljaspool kõnniteid ja
jalgradu jäävate rohealade valgustamist. Valgustuse valimisel eelistada eraldi kontrollitavaid dünaamilisi
valgusteid, mille puhul on võimalik seadistada nii valgustugevust kui tööaega.
• Säilima peab Linnutee matkaraja kasutamise võimalus, seejuures ei ole lubatud väljaspool
planeeringuala asuvat matkaraja osaks olevat vana silda likvideerida enne, kui on olemas selge plaan
uue ehitamiseks. Matkarada tuleb kavandada sõiduteest eraldiseisvalt, et tagada raja kasutajate
ohutus.
• Ilmatsalu jõeäärne kõrghaljastus tuleb maksimaalses ulatuses säilitada. Raie teostamise korral kasutada
raieviisi, mis tagab esteetika matkarajal liikujale.
• Ilmatsalu jõeäärse roheala ja matkaraja avalikuks kasutamiseks peab kohalik omavalitsus maaomanikuga
kokku leppima maa kasutamise ja hooldamise tingimustes, sh kavandatud puhkerajatiste väljaehitamises,
kasutamises ja korrashoidmises tagamaks järjepidav mugav, ohutu ja nauditav liikumine mööda
matkarada.
• Tehisjärve ja saare rajamisega võib probleemiks osutuda kajakakolooniate teke, kes oma kisaga elanikke
häirima võivad hakata, kui nende arvukus piisavalt suureks läheb. Võimalikeks ohjamismeetmeteks on
pesade lõhkumine ning munade korjamine ja õlitamine kooskõlas looduskaitseseaduse § 55 lõikes 61
sätestatuga15.
15 Vastavalt looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja
kahjustamine või pesade kõrvaldamine keelatud, v.a Keskkonnaameti loa alusel, kui see on vajalik elanikkonna ohutuse
huvides, lennuohutuse huvides või kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade,
kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks. Samuti on § 55 lg 61 p 2 kohaselt keelatud lindude tahtlik
häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, v.a kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut
ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 228 / 247
• Kuna suur osa planeeringualast asub üleujutusohuga alal, tuleb hoonete, avalikult kasutatavate teede ja
sadama alal tõsta maapinda vähemalt absoluutkõrguseni 35,2 m. Hoone +/- 0.00 peab olema sokliosa
võrra veel kõrgemal: 35,5 m abs. Abihooned ja rajatised võivad paikneda ka madalamal.
Radooniriski ennetamine
• Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada, et siseruumide õhu radoonisisalduse mõõtmiste kohta on
olemas erinevaid standardeid, kuid maa-ala uuringu kohta vastav rahvusvaheline standard puudub.
Mõningased juhised maapinnas mõõtmiste läbiviimiseks annab ISO standardite sari 11665, mis on ka Eesti
standardite süsteemi üle võetud. Lisaks on Eestis kasutusel juhend "Radooni aktiivsuskontsentratsiooni
mõõtmine (RAM 2016)", mille sisu on üldjoontes kooskõlas ISO 11665 seeria standarditega (RAM 2016
valmis enne, kui ISO 11665-11, mis käsitleb radoonimõõtmist pinnaseõhus) (Radoonitõrjekeskus,
20.11.2024).
• Elamute ehitamisel on soovitatav rakendada ehituslikke meetmeid juhindudes vajadusel EVS 840:2023
standardis „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ (kehtiv
alates 16.10.2023) sätestatud nõuetest. Nimetatud standard annab projekteerijatele ja ehitajatele juhised
radooniohutu hoone ehitamiseks, et vältida kopsuvähki haigestumise riski suurendava radooni
asjakohases õigusaktis toodud taseme ületamist ruumides, kus inimesed pikemat aega viibivad.
Standardis on esitatud valik radooniohu vähendamise meetmeid, kuid tuleb arvestada, et see loetelu ja
lahendused ei ole lõplikud ning lisaks võib radooniohutuse tagada ka muude lahendustega, mille
toimivust on uuritud ja dokumenteeritult tõestatud.
• Projekteerimisel tuleb tagada, et projektikohaselt ehitatud hoone vastab siseõhu radoonisisaldusele
kehtestatud nõuetele.
Jäätmete käitlemine
• Kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda asjakohastest õigusaktidest (jäätmeseadus,
veeseadus ja nende alusel kehtestatud määrused).
• Ehitus- ja kasutusperioodil tekkivad jäätmed tuleb sorteerida ning anda üle jäätmete käitlemiseks vastavat
luba omavale ettevõttele.
• Kasutusperioodil lahendada jäätmete kogumine vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale.
• Alale tuleb ette näha võimalikud avalike prügikonteinerite/ jäätmemajade asukohad.
• Hoone prügikonteinerite asukohad tuleb määrata hoone projektiga.
Keskkonnaeesmärgid
• Üldplaneeringuga tuleb määrata tingimus, mille kohaselt tuleb eelistada taastuvate energia- ja
kütteallikate kasutamist.
• Kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, sh sademeveest tingitud
üleujutuste riskide maandamiseks ja kuumaperioodi leevendamiseks, tuleb ridaelamute parkla
projekteerimisel selle äärde ette näha mitmerindeline haljastus (puud ja põõsad).
• Edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb kavandada tuletõrjehüdrandid elamublokkide, sadama ja
golfikeskuse juurde. Juhul, kui realiseerub plaan rajada alale lasteaed või mõni muu ühiskondlikult
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 229 / 247
kasutatav hoone, peab tagama, et hoone jääks tuletõrjehüdrandi tegevusraadiusesse ja et oleks tagatud
tulekustutusvee jaoks vajalik vooluhulk.
• Projekteerimisel tuleb arvestada Emajõe 1% ületustõenäosusele vastava veetasemega (34,7 m abs) ja
sellele juurde liita 0,8 m: põhihooned (elamud, sadamahoone, golfikeskuse hoone) peavad paiknema
absoluutkõrgusel vähemalt 35,2 m ning hoone nulltasand (+/- ehk põranda kõrgus) peab olema sokliosa
võrra (0,3 m võrra) veel kõrgemal ehk 35,5 m abs. Abihooned ja rajatised võivad paikneda ka madalamal,
kuna ei ole üleujutuste suhtes sedavõrd tundlikud.
• Sademeveekäitluse planeerimisel tuleb arvestada tippvooluhulkade puhverdamise vajadusega ning
projekteerimisel võtta kasutusele meetmed sademeveega kaasnevate võimalike probleemide vältimiseks.
Sademetest põhjustatud probleemide vältimiseks tuleb torustikud, kraavid, truubid jms rajatised
dimensioneerida viisil, mis tagab sademete läbilaskvuse ka sademeterohkel perioodil, sh tulvavete
esinemisel. Samuti võtta kasutusele meetmed sademevee pinnasesse imbumise soodustamiseks, nt
kasutada vett läbilaskvaid pinnasekatteid, rajada kõvakattega alasid minimaalselt vajalikus ulatuses,
kavandada võimalikult palju kõrg- ja madalahaljastusega alasid jms.
• Tehisjärve ja Ilmatsalu jõge ühendavad regulaatorid tuleb paigaldada kõrgusele, mis võimaldab liigvee
äravoolu läbi regulaatori Ilmatsalu jõkke. Ehitusprojektiga tuleb regulaatorite parameetrid kavandada nii,
et need suudavad suurvee ajal maksimumvooluhulgad läbi lasta ning ühtlasi tõkestada veevoolu
(sissevoolu tehisjärve) madalveeperioodil, et tagada kahekordne ökoloogiline miinimumvooluhulk
Ilmatsalu jõe põhisängis ning takistada tehisveekogudes veetaseme liigset alanemist.
• Hinnata golfiala projekti koostamisel golfiväljakult liigvee ärajuhtimise vajalikkust. Võimalusel kavandada
golfialalt liigvee ärajuhtimine isevoolsena, vajadusel kaaluda pumpla rajamist liigvee juhtimiseks Ilmatsalu
jõkke või Sulaojja. Pumpla rajamise võimaldamiseks tuleb kanda selle võimalik asukoht üldplaneeringu
joonisele. Pumpla võimalikku asukohta edaspidi täpsustatakse.
• Pumpla kavandamisel tuleb projekteerimise käigus välja arvutada suurveeperioodil golfialalt Ilmatsalu
jõkke või Sulaojasse pumbatavad vee kogused ning selle käigus hinnata eesvoolude toimimist lisanduva
vee tingimustes.
• Detailplaneeringusse tuleb lisada tingimus, mille kohaselt tuleb projekteerimisel ette näha võimalus
planeeringualal jäätmete liigiti kogumiseks.
Koosmõju ja kumulatiivne mõju
• Ilmatsalu jõest eemaldatav sete ladustada olemasolevatest elamutest vähemalt 100 m kaugusele ning
väljaspoole veekaitsevööndit.
• Mürarikkaid ehitustöid võib teha ajavahemikus kell 07.00-21.00. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka
päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras olevaid masinaid ning vältides asjatut müra teket (seisates
masinad, mida parasjagu ei kasutata).
• Projekteerimisel tuleb tagada, et projektikohaselt ehitatud hoone vastab siseõhu radoonisisaldusele
kehtestatud nõuetele.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 230 / 247
Soovitused golfiväljaku projekteerimiseks
• Soovitatav on olemasoleva poldritammi säilitamine, et tõhustada liigvee pumpamist ning golfiväljaku
kasutamist aasta lõikes pikema perioodi vältel.
• Golfiväljaku maa-ala on ulatuslik ja tugeva inimmõjuga, mille projekteerimisel tuleb eelkõige arvestada
ümbritseva keskkonnaga ning kavandada ala looduslähedasena, et võimaldada erinevatele liikidele selle
kasutamist elupaigana.
• Projekteerimisel näha ette alasid, kus inimmõjutust ei ole või on minimaalsel määral, näiteks metsatukad
(Angervaksa kinnistul), vähendatud niitmiskordade arvuga alad (näiteks 2 korda kasutusaja jooksul),
tiiktakistuste kaldale rajatavad roostikud, veekogud jne. Sellisel juhul on võimalik inimtegevus ühildada
looduslike liikide elupaiganõudlustega, rajades liikidele sobivaid elu- , toitumis- ja varjealasid.
• Liikide elupaikadeks sobivatele aladele ei ole soovitatav projekteerida aktiivselt kasutatavaid radu ja teid.
Suuremate looduslike alade säilitamiseks on soovitatav projekteerida edenemisalad võimalikult kitsad.
Selliseid alasid on soovitatav kavandada golfiväljaku läänepoolsele osale, mis piirneb loodusliku alaga
(Laugesoo).
• Väljaku teistele osadele võib kavandada lähestikku paiknevaid väiksemaid alasid, mis peaksid olema
võimalikult suure pindalaga võrreldes ümbermõõduga (ringikujuline on parem kui piklik) ning olema
võimalusel omavahel ühendatud katkematute looduslike koridoridega (laius 25-100 m). Koridorideks võib
olla ka veekogu või liigniiske ala, mille lähedusse ei tohiks kavandada radu ega teid.
• Golfiväljaku projekteerimisel on soovitatav kaasata ekspert, kes oskab kavandada looduslähedasi alasid
ning anda soovitusi taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamiseks.
8. ÜLEVAADE KSH ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSTEST
KSH aruande koostamisel olulisi raskusi ei ilmnenud. KSH läbiviimist lihtsustas asjaolu, et üldplaneeringu
koostamisega paralleelselt koostatakse Ilmatsalu Kala OÜ initsiatiivil detailplaneeringu täpsusastmes
planeeringulahendust, mistõttu oli võimalik mõjusid hinnata detailsemas täpsusastmes.
9. KESKKONNASEIRE MEETMED
Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab
keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste analüüsimist ning
muutuste prognoosimist.
KeHJS sätestab, et keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik, seire samm ja seire kestus peavad olema
proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva
keskkonnamõjuga. Juhul, kui ehitustööde korraldamisel järgitakse KSH aruande peatükis 6 esitatud meetmeid,
siis ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisega sellist ebasoodsat keskkonnamõju, mille tuvastamiseks ja
jälgimiseks oleks vaja rakendada seiremeetmeid.
Ilmatsalu jõe puhastamine ja kaldajoone muutmine on kavandatud ühekordse tegevusena, kus tööde
teostamisel on sette liikuma pääsemise vältimiseks vajalik kasutada keskkonnamõju ennetava meetmena
geotekstiilist kaitseekraani. Tööde läbiviimiseks on soodne aeg siis, kui esineb madal veetase ja aeglane
veevool.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 231 / 247
Iga viie aasta järel tuleb kontrollida settekihi paksust tehisjärvedes vähemalt kolmes kohas, kontrolli tulemused
tuleb dokumenteerida vähemalt järgmiste andmete osas: kontrolli kuupäev, puhastatud järve ja regulaatorite
seisukord, puudused, teostaja nimi ja märkused. Märkustes tuleb kirjeldada vajalikud järelhooldustööd.
10. LÜHIKOKKUVÕTE
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu rakendumisel kujundatakse planeeringualale, mille pindala on ligikaudu
197 ha, puhke- ja elamupiirkond, mis annab alale täiesti uue funktsionaalsuse. Planeeringuga on hõlmatud
Tartu linnas Ilmatsalu külas asuvad Angervaksa, Raudla, Katsetiikide, Kalatiikide, Spordimäe, Tellise tee, Tellise
tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4, Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7, Tellise tee 8 ja Golfi
katastriüksused. Tellise tee 8, Golfi, Kalatiikide ja Katsetiikide kinnistul paiknes Ilmatsalu kalakasvandus, mis on
juba aastaid kasutuseta. Kuna Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu koostamisega paralleelselt koostatakse
Ilmatsalu Kala OÜ initsiatiivil planeeringulahendust detailplaneeringu täpsusastmes, siis on üldplaneeringuga
kavandatut ning sellega kaasnevaid mõjusid olnud võimalik käsitleda detailplaneeringu täpsusastmes.
Tehismaastikule on planeeritud uusarendus. Endiste kalakasvatustiikide asemele on kavandatud rajada
ca 38,7 ha suuruse veepeegli pindalaga tehisjärv, mille keskele ornitoloogide soovitusel rajatakse ca 1 ha
suurune saar. Järve ümbritsevale alale Tellise tee 8 kinnistul on planeeritud gruppidena üksikelamud ja
ridaelamud, juurdepääsuteed, tehnovõrgud ja supelrand. Tehisjärve kujundamisel rekonstrueeritakse
(puhastatakse, süvendatakse ja ühendatakse) Tellise tee 8 kinnistul paiknevad endised kalakasvatustiigid.
Tiikide puhastamisel väljavõetavat setet taaskasutatakse tehisjärve kaldajoone kujundamisel, osa müüakse
tõenäoliselt maaparanduslikel ja/või haljastuslikel eesmärkidel kasutamiseks ning osa võidakse kasutada ka
golfiala kujundamisel. Eelnevalt tühjaks lastud tiikide settest puhastamisega ja sinna kasvanud võsa
likvideerimisega alustati 2021. aastal ning tööd jätkuvad tänaseni. Kaldajoone planeerimisel arvestatakse
maastikulist aspekti, kuid ka piirkonda harjumuspäraselt toitumis- ja elupaigana kasutavate lindude
elupaiganõudlusi, mistõttu on see kavandatud rajada looduslikule veekogule sarnanevalt sopiline. Veekogu
keskele on planeeritud rajada nn „linnusaar“, mille paigutus ja konfiguratsioon aitab suunata vee liikumist,
minimeerimaks seisva veega alade tekkimist veekogus. KSH aruandes on toodud soovitused saare, selle
kaldaala ja piirneva veeala kujundamiseks, mis arvestavad piirkonda varem harjumuspäraselt kasutanud
linnustiku elupaiganõudlustega, eesmärgiga pakkuda linnustikule võimalikult mitmekesiseid ja turvalisi
tingimusi toitumiseks, varjumiseks ja pesitsemiseks. Arendaja sooviks on jätkata tehisjärves väikeses mahus
kalakasvatusega, mida võimaldab talle antud hetkel kehtiv keskkonnaluba.
Täpsustatud eskiisjoonise alusel on Tellise tee 8 kinnistule rajatava veekogu ümber planeeritud ehitada
peamiselt üksikelamud, mis rajatakse gruppidena. Hoonegruppe eraldavatele aladele istutatakse madal- ja
kõrghaljastus, eesmärgiga tagada võimalikult maksimaalne harmoneerumine ümbritseva looduskeskkonnaga.
Kinnistu kaguosasse on kavandatud ridaelamud.
Katsetiikide kinnistule on kavandatud üksikelamud. Kalatiikide kinnistule on laiendatavat tehisjärve
ümbritsevana kavandatud täiendavalt elamuid, seejuures üksikelamute asemel ridaelamuid (osaliselt ka
rohealale) ning muuta roheala asukohta ja suurust. Seoses Kalatiikide kinnistule täiendavate elamute
planeerimisega muutub osaliselt kehtetuks endise Tähtvere Vallavolikogu 2016. aastal kinnistul kehtestatud
detailplaneering. Täpsustatud eskiisjoonisel näidatud kavandatavate loodavate tehisveekogude süsteemi
lahendusel on arvestatud Kalatiikide detailplaneeringu lahendusega ning elamuarendus järgib kehtiva
detailplaneeringuga kavandatud kontseptsiooni.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 232 / 247
Arendajalt saadud informatsiooni kohaselt soovitakse alale projekteerida hooned, mis vastavad A
energiatõhususe klassile, lärmi ja heitgaaside välistamiseks on keelatud kasutada sisepõlemismootoriga
muruniidukeid jne. Uute omanike visiooniks on arendada kogu planeeringuala säästvalt ja
keskkonnasõbralikult, arvestades ja hinnates ümbritsevat loodust.
Golfi, Angervaksa ja Raudla kinnistule, ligikaudu 78,6 ha suurusele alale kavandatakse golfiala, mille osaks on
golfikeskuse hoone ja vajalik taristu koos parkla ja juurdepääsuteedega, täismõõtmetes golfiväljak ning
harjutusala. Golfikeskuse rajamiseks koostatakse eraldi ehitusprojekt. Golfiala rajad on planeeritud ka
Angervaksa kinnistule, kuhu tiiktakistusi ei ole lubatud rajada. Tartu linnale lähim toimiv golfikeskus paikneb
planeeringualast ligikaudu 55 km kaugusel Otepääl, mistõttu on Ilmatsallu kavandatava golfiväljaku asukoht
Tartu linna elanikele kättesaadavam ning aitab kaasa piirkonna arengule.
Elamu- ja golfiala eraldavale Ilmatsalu jõele ja selle kaldaalale on planeeritud väikesadam ja selle
teenindamiseks vajalikud ehitised (sadamahoone, parkla, sillad, paatide hoidla, slipid jms). Sadama rajamiseks
on plaanis taastada jõe varasem voolutee ning rajada sadama akvatoorium, millega seoses kavandatakse
Ilmatsalu jõge laiendada ning muuta veekogu kaldajoont. Veeliikluse võimaldamiseks on Ilmatsalu jõge vajalik
planeeringualale jäävas lõigus settest ja taimestikust puhastada. Seoses väikesadama rajamisega hakkab
Ilmatsalu jõel, peamise suunaga Emajõele, toimuma veeliiklus, mis eeldatavalt ei tekita jõele sellist koormust,
mis mõjutaks oluliselt veekvaliteeti või veekogu seisundit. Lainetuse poolt põhjustatud kalda erosiooni
vältimiseks kavandatakse kiiruspiirangu ja lainete tekitamise keelu märkide paigaldamist.
Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Tellise tee 4 ja Tellise tee 6 kinnistule lubatud kuni 6 korteriga korterelamute
ehitamine, Spordimäe kinnistule kavandatakse puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala ning Tellise tee 1, 3,
4, 5 kinnistute osas muudatusi ei kavandata. Tellise tee 2 kinnistu põhjapoolsele osale kavandatakse puhke-,
spordi- ja kultuurirajatise maa-ala ning lasteaia vms ühiskondliku hoone maa-ala ning lõunapoolsele alale
puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu kohaselt kavandatakse planeeringuala Rahinge-Ilmatsalu
väärtusliku maastiku koosseisust välja arvata. Arvestades, et väärtusliku maastiku funktsioon alal säilinud ei ole,
ei kaasne planeeringu elluviimisel olulist ebasoodsat mõju väärtuslikule maastikule.
Üldplaneeringu eelnõuga täpsustatakse maakondliku tasandi rohevõrgustiku tugiala piire ning Angervaksa ja
Raudla kinnistud eemaldatakse rohevõrgustiku tugiala koosseisust. Rohevõrgustiku tugiala piiride
täpsustamine ning selle asemel üksikute golfiradade ehitamine ei mõjuta ala eeldatavalt sellisel määral, mis
põhjustaks rohevõrgustiku toimivuse katkemise piirneval alal. Planeeringualaga piirneva tugiala maksimaalse
toimimise jätkumiseks on KSH aruandes esitatud vajalikud tingimused. Leevendusmeetmete rakendamisel
tagab planeeringulahendus väljaspool planeeringuala säilitatava maakondliku tasandi rohevõrgustiku Rahinge
tugiala sidususe ja loomade takistusteta liikumise. Planeeringulahendus näeb ette ka Ilmatsalu jõeäärse
kohaliku tasandi rohelise koridori piiride muutmise. Rohelise koridori peamine funktsioon on seotud puhke-
eesmärgil inimeste vaba liikumise tagamisega. Planeeringu rakendumisel nimetatud funktsioon säilitatakse,
kuna kavandatud on uue, inimeste jaoks ohutuma matkaraja rajamine, mis koos teiste haljasaladega jääb
avalikult kasutatavaks.
Planeeringu realiseerimisel on arvestatud Ilmatsalu jõe äärse Ilmatsalu-Käravere linnutee matkaraja säilimisega
ja edaspidise kasutatavusega. Planeeritud puhkerajatised muudavad piirkonna atraktiivsemaks ning soosivad
turismi ja ettevõtluse arenemist. Täpsustatud eskiislahenduse realiseerumisel suureneb piirkonna
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 233 / 247
asustustihedus ja ala kasutamise intensiivsus. Planeeringuala mitmekülgsed kasutusvõimalused suurendavad
eelkõige suveperioodil piirkonda külastavate inimeste arvu. Nii elamuala kui ka puhkepiirkonna (väikesadam,
golfikeskus) kasutusaegsed mõjud on seotud ala kasutamise intensiivistumisega, kuid ka piirkonna elanike arvu
suurenemisega.
Üldplaneeringu eelnõu ja täpsustatud eskiislahenduse elluviimisel likvideeritakse kasutusest väljas olev
tehismaastik ning rajatakse elamu- ja puhkepiirkond, mis moodustab ümbritsevate Ilmatsalu küla ja Ilmatsalu
aleviku ning Tüki külaga terviku. Planeeringu rakendumisel antakse maa kasutusele uus funktsionaalsus, mis
vähendab kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu Eestis, tagab Tartu linna ääreala kasutuselevõtu elu- ja
puhkepiirkonnana ning piirkonna elujõulisena hoidmise. Endiste kalakasvatustiikide kasutusse võtmine
tehisjärvena tõstab ala maastikulist väärtust ja loob sidususe ümbritseva looduskeskkonnaga. Veekogud on
Ilmatsalu maastikus piirkonda siduvaks elemendiks.
Endisi kalatiike (nende asukohti) elu- ja toitumiskohana kasutavatele lindudele pakub rajatav tehisjärv ja saar
eeldatavalt soodsaid elupaiku (toitumis-, varje- ja pesitsusvõimalusi). Liikidele soodsaid elupaiku pakub ka
rajatava golfiala tiiktakistuste süsteem.
Üldplaneeringu eskiisjoonisel ning täpsustatud eskiisjoonisel kujutatud kavandatava arendustegevuse
realiseerumisel puudub mõju Kärevere looduskaitsealale ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Kärevere
linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgile, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määruses nr 615
loetletud linnuliikide elupaikade kaitseks ja loodusala elupaigatüüpide soodsa seisundi tagamiseks. Kärevere
looduskaitseala, linnu- ja loodusala veerežiimi ei muudeta, samuti ei kaasne selliseid tagajärgi, mis võiks
mõjutada Kärevere loodusala kaitse-eesmärgiks olevat metsaelupaigatüüpide ega Kärevere linnuala kaitse-
eesmärgiks olevate linnuliikide elupaika. Kärevere linnu- ja loodusala piirneb planeeringuala lõunaosas Golfi
katastriüksuse piiriks oleva kraaviga (laius 4-6 m), mis suubub Ilmatsalu jõkke. Kalatiikide veest tühjaks laskmine
kraavi ega Ilmatsalu jõe veerežiimi ja -taset ei mõjuta.
Planeeringuala moodustab piirneva tiheasustusalaga (Ilmatsalu alevik ja küla) terviku, pakkudes võimalust
elukeskkonna muutuseks eelkõige Tartu linna inimestele, kuid ka kõikidele teistele, kes soovivad elada
looduslähedases keskkonnas, kus on piisavalt võimalusi vaba aja veetmiseks.
KSH järeldused:
• Üldplaneeringu elluviimine kasutuseta kalakasvanduse alal toetab Ilmatsalu piirkonna ja Tartu linna arengut.
Piirkonnast kujuneb läheduses paikneva Ilmatsalu aleviku ja küla tiheasutusalaga (asumiga) sobiv ja sidus
asustus.
• Üldplaneeringu elluviimisel likvideeritakse endise tootmisala kasutuseta tehismaastik. Ilmatsalu alevikuga
piirnevale alale rajatakse elamu- ja puhkepiirkond, seega muudetakse praegust maakasutust ning ala
funktsionaalsust. Üldplaneeringu eelnõus ja täpsustatud eskiisjoonisel kavandatu elluviimisel
mitmekesistuvad Tartu linna ja lähipiirkonna elanike vaba aja veetmise võimalused. Golfikeskus ja
väikesadam täidavad Tartu linnaäärse puhkeala eesmärki, kuhu on kesklinnast lihtne ja kiire jõuda.
Planeeringu elluviimine vähendab kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu Eestis ning tagab Tartu linna
ääreala kasutuselevõtu elu- ja puhkepiirkonnana ning piirkonna elujõulisena hoidmise.
• Uute puhkevõimaluste (golfiväljak, veeliikluse tagamine Ilmatsalu jõel) loomine võimaldab paremini
kasutada Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkaraja, matkaraja äärsete puhke- ja lõkkekohtade ja Ilmatsalu jõe
puhkepotentsiaali ning toetab piirkonna arengut.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 234 / 247
• Planeeringuga korrastatakse vaated hooldatud ja seega esteetiliselt vaadeldavale alale.
• Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei tähenda asustuse arengu eelistamine tiheasumite alal
ehituskeeldu mujal, küll aga taunib asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade
kruntimist üksteisest ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku
tehnilise taristu rajamine ning pidamine on kulukas. Üldplaneeringuga ei kavandata põllu- ega metsamaade
kruntimist, samuti ei moodustata ruumiliselt isoleeritud pisiasumeid.
• Planeeringulahendus tagab maakondliku tasandi rohevõrgustiku Rahinge tugiala põhieesmärgi, säilitades
rohevõrgustiku sidususe ja loomade takistusteta liikumise. Angervaksa ja Raudla kinnistul metsa osakaal
väheneb, kuid ala ei piirata ning tagatakse loomade vaba liikumine. Rohelise koridori peamine funktsioon,
mis on seotud puhke-eesmärgil inimeste vaba liikumise tagamisega, säilitatakse, kuna täpsustatud
eskiislahendusega on ette nähtud Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkaraja uude asukohta rajamine
(sõiduteest eraldi). Planeeringulahendus ei oma olulist mõju loomade liikumisele Laugesoo ja Ilmatsalu
paisjärve ümbritsevate maa-alade vahel piki Ilmatsalu jõe kallast, kuna võib eeldada, et loomad on
aktiivsemad öisel ajal, mil inimhäiringud on minimaalsed ning otseseid füüsilisi barjääre/takistusi liikumisele
ei seata.
• Üldplaneeringuga kavandatakse muuta maakasutuse juhtotstarbeid ja maa-ala kasutustingimusi Tellise tee
2, Tellise tee 8, Golfi, Katsetiikide, Kalatiikide, Angervaksa, Raudla ja Spordimäe kinnistul. Tellise tee 8
kinnistul soovitakse alale elamumaa ning tehisjärve ulatuses veekogude maa-ala juhtotstarvet, tehisjärve
kaldale supelranna maa-ala ostarvet, Ilmatsalu jõe lõunakaldale sadama maa-ala otstarvet, Golfi,
Angervaksa, Raudla ning Spordimäe kinnistule puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala otstarvet ning
Ilmatsalu jõe kallastele roheala juhtotstarvet. Tellise tee 2 kinnistu põhjapoolsele alale kavandatakse puhke-
, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala ning lasteaia vms ühiskondliku hoone maa-ala juhtotstarve ning
lõunapoolsele alale puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala juhtotstarve. Katsetiikide kinnistule
soovitakse kogu ulatuses määrata väikeelamu maa-ala juhtotstarve. Kalatiikide kinnistul soovitakse oluliselt
tihendada elamuarendust ning seda osaliselt ka roheala arvelt, mida osaliselt kompenseerib Kalatiikide
kinnistule Järve tee äärde roheala kavandamine.
• Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022 – 2027 kohaselt ei ole planeeringuala piirkond määratud
üleujutusohuga riskipiirkonnaks, sest tegemist ei ole tiheasustusalaga. Ka piirnev Ilmatsalu alevik ei kuulu
üleujutusohuga riskipiirkondade hulka põhjusel, et üleujutused kulgevad sujuvalt ning on põhjustatud
pikaajaliste rohkete sademete või lumesula tõttu üleajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest.
Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ on planeeringuala siiski üleujutusohuga piirkonnaks arvatud.
Üleujutusest tulenevate mõjutuse vältimiseks on planeeringuga kavandatud elamualal maapinna tõstmine.
• Arendustegevuse elluviimisel ei suurene üleujutusoht ümbritsevatel aladel, sest täidetav osa üleujutusalast
on marginaalne ega mõjuta üleujutusaegset vooluhulka eesvooludes (Ilmatsalu jõgi, Sulaoja,
maaparandussüsteem Tenno kraavid) ning tüükris. Golfialalt pumbatava vee hulk on tühine võrreldes
Ilmatsalu jõe vooluhulgaga ega põhjusta täiendavat üleujutust.
• Tööde läbiviimisel ilmneb mõju pinnaveele juhul, kui ei kasutata leevendusmeetmeid ning ega valita tööde
läbiviimiseks sobivat aega. Golfikeskuse rajamisest ja ala kasutusest tingitud väetamise- ja
taimekaitsevahendite kasutamise vajadus mõjutab eeldatavalt pinnaveekogude seisundit juhul, kui selleks
ei rakendata leevendusmeetmeid (õigesti doseeritud kogused, looduslikud taimekaitse vahendid,
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 235 / 247
veekogudele liiga lähedal kemikaalide kasutamine). Projekteerimisel on ka olulise tähtsusega
niisutussüsteemi lahendamine selliselt, et oleks tagatud veekogude veekvaliteedi säilimine, mistõttu tuleb
kavandada integreeritud drenaaži- ja niisutussüsteem, kus üleliigne vesi kogutakse drenaaži abil kokku
vastavatesse reservuaaridesse või veekogudesse (tiikidesse) ja korduvkasutatakse niisutamise vajaduse
tekkimisel. Lubatud on ka mõne teise saamaväärse või efektiivsema lahenduse kasutamine.
• Leevendusmeetmete järgimisel ei mõjuta Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndite
vähendamine üldplaneeringu joonisel näidatud ulatuses ning Ilmatsalu jõe, Sulaoja ja Ilmatsalu paisjärve
kaldale ehituskeeluvööndi vähendamist mitte vajavate ehitiste rajamine oluliselt Ilmatsalu jõe ja Sulaoja, mis
on ühtlasi Rahinge maaparandusehitiste eesvoolud, ning Ilmatsalu paisjärve kaldaaladel olemasolevate
looduskoosluste seisundit, ei too kaasa inimtegevusest tulenevat kahjulikku mõju, samuti ei piirata ega
takistata inimeste liikumist veekogude ääres.
• Üldplaneeringu ega detailplaneeringu koostamise staadiumis ei ole tingimata radooniuuringu läbiviimine
vajalik, kuna see ei mõjuta planeeringute lõpptulemust. Hoonete projekteerijale peaks jääma võimalus
otsustada, mil viisil ta garanteerib, et projekti kohaselt ehitatud hoone hilisema kasutuse käigus siseõhu
radoonisisaldusele kehtestatud nõuetele vastab. On võimalik juba ennetavalt lähtuda eeldatavast halvemast
pinnase radooniriski klassist või teostada pinnaseõhus leviva radoonisisalduse uuring, kui see projekteerija
hinnangul lisab kindlust vajaliku lõpptulemuse saavutamise osas.
• Planeeringu alale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku ega kaitstavaid
looduse üksikobjekte.
• Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne tagajärgi, mis mõjutaksid planeeringualaga piirneva Kärevere
looduskaitseala ja lähedusse (ligikaudu 1,5 – 2,0 km kaugusele) jääva Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-
eesmärgi saavutamist.
• Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Kärevere linnu- ja loodusalale ning Alam-Pedja linnu- ja loodusalale on
negatiivne mõju välistatud. Kavandatava arenduse elluviimine ei avalda mõju Kärevere linnuala kaitse-
eesmärgiks olevate lindude elupaigale, kuna tegevused viiakse ellu väljaspool liikide elupaika (väljaspool
Kärevere linnuala), seega otsesed ehitustegevuse mõjud puuduvad. Planeeringu elluviimine ei muuda
olemasolevaid keskkonnatingimusi Kärevere linnualal. Metsa ja planeeringuala vahele jääv kraav jääb
looduslikku seisu, elanikele ülepääsu Kärevere looduskaitsealale sattumiseks ei rajata ja selleks eeldusi ei
looda. Planeeringu elluviimisega ei kaasne selliseid tagajärgi, mis võiks linnuala kaitse-eesmärgiks olevate
lindude elutingimusi linnualal, samuti loodusala kaitse-eesmärgiks olevates elupaikades muuta. Lähedal
asuvad Kärevere ja Emajõe luhad pakuvad lindudele piisavalt mitmekesiseid toitumisvõimalusi. Kuna alal ei
ole moodustatud kaitseala ja sinnani ei ulatu Natura 2000 loodus- ja linnuala, siis maaomanikku ei saa
kohustada vabaveelisi tiike säilitama ega lindudele toidulauda tagama kalade kasvatamise või kalade
kasvamiseks sobivate eelduste loomise näol. Samas on oluline välja tuua, et tehisjärve kavandatakse saar
ning KSH aruandes on toodud mitmeid meetmeid lindude elupaiganõudlust arvestavate tingimuste
loomiseks.
• Ehitustegevus ei avalda negatiivset mõju lähialale (ligikaudu 500 m) jäävale Ilmatsalu käpaliste
püsielupaigale. Ala veerežiimi ega kaitstava taimeliigi kasvukoha soodsat seisundit kavandatava
arendustegevuse elluviimine ei mõjuta.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 236 / 247
• Lihtsasti kättesaadava toidubaasina kasutatavad endised kalakasvatustiigid olid aktiivse inimtegevuse
puudumisel paljude linnuliikide peatus- ja toitumispaigaks. Seoses elamupiirkonna rajamisega võivad
esialgu kaasneda muutused ala varem harjumuspäraselt kasutava linnustiku arvukuses ja liigilises
koosseisus. Endisi kalatiike (nende asukohti) elu- ja toitumiskohana kasutavatele lindudele pakub rajatav
tehisjärv ja saar eeldatavalt soodsaid elupaiku (toitumis-, varje- ja pesitsusvõimalusi). Liikidele soodsaid
elupaiku pakub ka rajatava golfiala tiiktakistuste süsteem.
• Endiste kalakasvatustiikide ühendamine tehisveekoguks ilmestab ja muudab positiivselt piirkonna maastiku
üldilmet.
• Ilmatsalu savimaardla ala on juba eelnevalt osaliselt hoonestatud ning planeeringuga kavandatud elamud
enam savimaardla kui terviku olukorda oluliselt ei mõjuta. Ilmatsalu savimaardlale ehitamisel on
väljakaevatavat loodusressurssi võimalik taaskasutada sihipäraselt samal kinnistul golfialade kujundamisel
või madalamate alade täitmisel. Väljaspool hoonete ehitusala Ilmatsalu savimaardla kaevandamisväärsus
säilib. Üldplaneeringu elluviimisel ei piirata ligipääsu Sangla turbamaardla varudele ega mõjutata
loodusressursi kvaliteeti, seega ei avalda golfiväljaku rajamine turbamaardla alale negatiivset mõju.
• Kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavate keskkonnakaitse abinõude rakendamisel ja
ohutusnõuete järgimisel tuleb lähtuda asjakohastest õigusaktidest ja Tartu linna jäätmehoolduse eeskirja
nõuetest, sel juhul puudub jäätmekäitlusest põhjustatud oluline mõju looduskeskkonnale.
• Planeeringu realiseerumisel ei killustata ümbritsevat maakasutust, senised piirkonna elamis- ja
töötingimused säilivad: planeeringu elluviimine ei avalda põhjas ja läänes piirnevate metsamassiivide, idas
ja kagus paiknevate põldude ja üksikmajapidamiste kasutamisetingimustele negatiivset mõju. Planeeringu
elluviimisel on võimalik jätkata ümbritsevatel kinnistutel olemasoleva maakasutusega.
• Golfiväljaku maa-ala on ulatuslik ja tugeva inimmõjuga, mille projekteerimisel tuleb eelkõige arvestada
ümbritseva keskkonnaga ning kavandada ala looduslähedasena, et võimaldada erinevatele liikidele (linnud,
kahepaiksed, putukad) selle kasutamist elupaigana.
• Ilmatsalu-Tüki rattarada ja Ilmatsalu-Käravere Linnutee matkarada jäävad avatuks. Üldplaneeringu alusel ja
detailplaneeringuga täpsustatav Ilmatsalu-Käravere Linnutee matkaraja ja Ilmatsalu jõe kallaste vahelise ala
baasil kujundatav avalikult kasutatav roheala ning rajatava tehisjärve kallastele kavandatavad rohealad ja
supelrand võõrandatakse tasuta linnale. Vastav kokkulepe on sõlmitud enne üldplaneeringu algatamist.
• Planeeringuga kavandatava tegevuse puhul võib ajutiselt, ehitustööde ajal, kaasneda õhukvaliteedi
halvenemine ja mürataseme tõus ehitustööde tsoonis ja lähialal. Inimeste tervist kahjustava välisõhu
kvaliteedi piirväärtuste ületamist ega müra normtaseme ületamist ei ole ette näha. Kuigi päevaseks ajaks ei
ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal,
kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja õhusaaste teket.
• Üldplaneeringus on arvestatud Euroopa rohelises kokkuleppes prioriteetidena nimetatud
keskkonnaeesmärkidega: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, veeressursside
kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja
ökosüsteemide taastamine ja kaitse. Planeeringulahenduse elluviimisel ei kaasne eeldatavalt olulist
ebasoodsat mõju nimetatud eesmärkide täitmisele.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 237 / 247
• Planeeringu elluviimisel puudub eeldatavalt koosmõju ja kumulatiivne mõju teiste piirkonnas olemasolevate
ja kavandatavate tegevustega.
Üldplaneeringu rakendumisel antakse kasutusest väljas olevale tootmismaale uus funktsionaalsus eesmärgiga
vähendada kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu Eestis ning tagada linna lähiümbruse kasutuselevõtmine
elu- ja puhkepiirkonnana. Üldplaneering arvestab ümbritseva keskkonnaga, tehismaastiku kui endise
tootmisala taaskasutamise ja ala arendamise parima lahendusega ning võimalikult soodsa keskkonna- ja
loodusliku seisundi säilitamisega.
Kokkuvõtvalt on üldplaneeringus ja täpsustatud eskiisjoonisel kavandatu vastavuses otstarbeka, mõistliku ja
säästliku maakasutuse põhimõttega, mille alusel soodustatakse varem kasutuses olnud või ebapiisavalt
kasutatud alade otstarbekamat kasutamist ning käsitletakse tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja
looduskeskkonda arvestades asukohast tulenevaid asjaolusid (PlanS § 12 lg 1 ja 2).
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 238 / 247
11. KASUTATUD MATERJALID
Seadused
1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016. RT I, 11.06.2024, 2.
2. Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004. RT I, 17.03.2023, 37.
3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. RT I,
10.10.2024, 9.
4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011. RT I, 30.12.2023, 11.
5. Korrakaitseseadus, vastu võetud 23.02.2011. RT I, 14.03.2023, 29.
6. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. RT I, 11.06.2024, 10.
7. Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018. RT I, 30.12.2024, 12.
8. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I, 21.12.2023, 2.
9. Maakatastriseadus, vastu võetud 12.10.1994. RT I, 17.03.2023, 56.
10. Metsaseadus, vastu võetud 07.06.2006. RT I, 05.01.2024, 4.
11. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. RT I, 11.06.2024, 12.
12. Rahvatervishoiu seadus, vastu võetud 11.12.2024.
13. Taimekaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. RT I, 27.09.2023, 12.
14. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019. RT I, 08.07.2025, 70.
Määrused/korraldused
1. I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. Keskkonnaministri
03.02.2011 määrus nr 10. RT I, 12.03.2024, 8.
2. Aktsiaselts Tartu Veevärk keskkonnaloa nr L.VV/324171 muutmine. Keskkonnaameti 17.08.2023 korraldus
nr DM-125294-4.
3. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 153. RT I, 05.07.2023,
16.
4. Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine. Vabariigi Valitsuse 17.02.1994 määrus nr 61. RT I 1994, 15,
250.
5. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestamine. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 korraldus nr 426.
RT III, 11.12.2021, 1.
6. Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord. Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64.
RT I, 04.11.2020, 64.
7. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004
korraldus nr 615. RT III, 04.04.2017, 6.
8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide
sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta, vastu võetud 22.10.2014.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 239 / 247
9. Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast
gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus
nr 19. RT I, 05.03.2019, 26.
10. Järve tee 15 ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine. Tähtvere Vallavolikogu 09.06.2017 otsus nr 1-2/22.
11. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri.
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87. RT I, 19.07.2024, 3.
12. Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri 01.09.2017
määrus nr 34. RT I, 06.09.2017, 1.
13. Kärevere looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 151.
RT I, 05.07.2023, 78.
14. Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri. Keskkonnaministri 07.10.2004 määrus nr 126. RTL
2004, 134, 2076. Redaktsiooni jõustumise kp 14.05.2007.
15. Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning
lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise,
kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu
asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku,
salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse
infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid.
Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43. RT I, 27.06.2022, 13.
16. Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord,
pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused. Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19. RT I,
21.04.2020, 61.
17. Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Kapsamaa
kinnistu osas. Tartu Linnavolikogu 18.02.2021 otsus nr 317.
18. Raja-Kärevere looduskaitseala moodustamise algatamine. Keskkonnaministri 18.06.2020 käskkiri nr 1-
2/20/273.
19. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu. Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 274 RT III,
06.11.2018, 1. Redaktsiooni jõustumise kp 01.01.2019.
20. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord.
Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58. RTL 2004, 72, 1192.
21. Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute detailplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Tähtvere Vallavolikogu 09.06.2017 otsus nr 1-2/23.
22. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 otsus nr 139.
23. Tartu linna jäätmehoolduseeskiri. Tartu Linnavolikogu 28.06.2018 määrus nr 29. RT IV, 21.09.2023, 15.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 240 / 247
24. Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine. Tartu Linnavolikogu 14.09.2006 määrus nr 37.
25. Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine. Tartu Linnavolikogu otsus 07.10.2021 nr 373.
26. Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja
korrashoiule. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131. RT I, 11.10.2011, 3.
27. Tervisekaitsenõuded koolidele. Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84. RT I, 11.07.2023, 10.
28. Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused
kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel. Keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28. RT I, 26.07.2024, 5.
29. Vee erikasutusloa andmine. Keskkonnaameti 04.06.2018 korraldus nr 1-3/18/1547.
30. Keskkonnakaitseluba nr L.VV/330941. https://kotkas.envir.ee/permits/public_view?search=1&permit_nr-
=L.VV/330941&permit_status=ISSUED&permit_id=127520.
31. Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning
ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika. Keskkonnaministri 09.10.2019 määruse nr 54.
RT I, 10.10.2019, 3.
32. Võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamine vesiviljeluses. Euroopa Liidu (EL) Nõukogu määrus
(EÜ) nr 708/2007, vastu võetud 11.06.2007.
33. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest
pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks. Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 45. RT I,
04.10.2019, 4.
34. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. RT I, 27.05.2020, 2.
35. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid.
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75. RT I, 06.03.2019, 12.
Muud allikad
1. Alkranel OÜ, 2018. Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning
leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel.
2. Archives Portal Europe, Ilmatsalu Tellisetehas. https://www.archivesportaleurope.net/advanced-
search/search-in-archives/?term=Ilmatsalu&using=default. Reference EAA.V-30. Viimati vaadatud
29.09.2024.
3. ARNO, Tartu haridusteenuste haldamise süsteem, https://arno.tartu.ee/avaleht/?. Vaadatud 11.09.2024.
4. Arold, I., 2005. Eesti maastikud.
5. AS Artes Terrae, 2020. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe ning seotud jõgede kalda- ja veealade
kasutamise uuring.
6. AS Infragate Eesti, 2022. Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2040.
Töö nr 108-20 (TA63).
7. AS Maves, 2020. Maaküte Tartus.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 241 / 247
8. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Riigikogu poolt vastu võetud 05.06.1992. Välisleping.
9. EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem. Keskkonnaagentuur.
10. EELIS natura 2000 inventuuride aruanded, Kärevere looduskaitseala elupaikade inventuur, 2021.
https://natura.eelis.ee.
11. eElurikkuse andmebaas, https://elurikkus.ee/. Viimati vaadatud 20.04.2024.
12. Eesti Entsüklopeedia veebiversioon, Ilmatsalu. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ilmatsalu1. Viimati
vaadatud 29.09.2024.
13. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas.
14. Eesti Geoloogiateenistus, 2023. Eesti pinnase radooniriski kaart. https://gis.egt.ee. Viimati vaadatud
10.09.2024.
15. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, Riigikogu poolt heaks kiidetud 14.02.2007.
16. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2018. Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring
pinna- ja põhjavees.
17. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2024. Põhjaveekogumite ja nitraaditundliku ala põhjavee seire
2023. a.
18. Eesti Loomakaitse Liit, Kajakad linnas. https://loomakaitse.eu/metsloom-linnas/kajakad-linnas/. Viimati
vaadatud 20.11.2024.
19. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR, Ilmatsalu-Kärevere linnutee matkarada : Tartu-Jõgeva
puhkeala, https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:302717. Viimati vaadatud 17.11.2024.
20. Ehitisregister, www.ehr.ee. Viimati vaadatud 16.11.2024.
21. Elva valla üldplaneering, kehtestatud Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121.
22. Estbirding, Ilmatsalu Linnuala, https://www.estbirding.ee/linnualad/ilmatsalu-linnuala. Viimati vaadatud
15.05.2021.
23. EUR-Lex. Elurikkuse kaitsmine looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide eest. https://eur-
lex.europa.eu/ET/legal-content/summary/protecting-biodiversity-from-invasive-alien-species.html.
Viimati vaadatud 28.08.2024.
24. Euroopa Komisjon, Euroopa roheline kokkulepe. https://commission.europa.eu/strategy-and-
policy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et. Viimati vaadatud 06.12.2024.
25. Euroopa Komisjon, 28.09.2021. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised
suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Komisjoni teatis, Brüssel).
26. Euroopa Komisjon, Kliimamuutuste põhjused. https://climate.ec.europa.eu/climate-change/causes-
climate-change_et. Viimati vaadatud 05.11.2024.
27. Euroopa parlament, 24.05.2023 (avaldatud). Ringmajanduse tähendus, vajalikkus ja kasulikkus.
https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20151201STO05603/ringmajanduse-tahendus-
vajalikkus-ja-kasulikkus. Viimati vaadatud 19.01.2025.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 242 / 247
28. EVS standard 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“, 2017.
29. Falchi, F., Cinzano, P., Duriscoe, D., Kyba, C. C. M., Elvidge, C. D., Baugh, K., Portnov, B. A., Rybnikova, N. A.,
Furgoni, R., 2016. The new world atlas of artificial night sky brightness. Science Advances, 2(6), e1600377,
https://doi.org/10.1126/sciadv.1600377.
30. Forellipüük OÜ veebileht, https://forellipuuk.ee/tiigikala-valgeamuur/. Viimati vaadatud 27.08.2024.
31. Geiger, F. et al, „Persistent negative effects of pesticides on biodiversity and biological control potential
on European farmland“, Basic and Applied Ecology, Elsevier Gmbh, 2010, lk 97–105.
32. Green, A.J. 1998. Comparative feeding behaviour and niche organization in a Mediterranean duck
community. Canadian Journal of Zoology, 76(3): 500-507.
33. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 ja meetmeprogramm, kinnitatud keskkonnaministri
7.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357.
34. Järve tee 15 ja lähiala detailplaneering, töö nr DP-38-15. Vedic OÜ, 2016.
35. Keskkonnaagentuur, 2024. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2023. aasta ajakohastatud vahehinnang.
36. Keskkonnaagentuur, Pinnavee ja põhjavee seisund - interaktiivne kaart, https://keskkonnateadlik-
kaur.hub.arcgis.com/apps/fd27acd277084f2b97eee82891873c41/explore. Viimati vaadatud 17.11.2024.
37. Keskkonnaamet, 2015. Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025.
38. Keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS, https://kotkas.envir.ee/. Viimati vaadatud 17.11.2024.
39. Keskkonnaministeerium, 2018. Üleujutusega seotud riskide hindamine. Ajakohastamine.
40. Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud
Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 korraldusega nr 62.
41. Keskkonnaportaal, https://keskkonnaportaal.ee/et. Viimati vaadatud 17.11.2024.
42. Keskkonnaportaal, 2022. Vee tarbimine Eestis on kasvanud. https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/vee-
tarbimine-eestis-kasvanud. Vaadatud 12.11.2024.
43. Keskkonnaportaal, 2020. Soojussaared Eesti linnades 2014-2019.
https://keskkonnaportaal.ee/et/soojussaared-eesti-linnades-2014-2019. Viimati vaadatud 24.05.2024.
44. Kobras AS, 2011. Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Töö nr V 089.
45. Kobras AS, 2015. Kalatiikide kinnistu tehisjärve rajamise vee erikasutusloa taotlus. Töö nr 2015-192.
46. Kobras AS, 2016. Ilmatsalu kalatiikide põhjasetete geoloogilise uuringu aruanne. Töö nr 2016-091.
47. Kobras AS, 2018. Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas. Töö nr 2018-004.
48. Kotkaklubi veebileht, https://www.kotkas.ee/klubi/kalakotka-kaamera. Viimati vaadatud 03.10.2024.
49. KOTKAS, 2022. Keskkonnaluba nr L.VV/329143.
https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?search=1&owner_name=Tartu%20Veev%C3%A4rk&p
ermit_status=ISSUED&permit_id=135442. Viimati vaadatud 12.11.2024.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 243 / 247
50. Kutsar, R., Eschbaum, K., Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli
6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
51. Kärevere looduskaitseala kaitsekorralduskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 12.04.2023 korraldusega nr 1-
3/23/127.
52. Larson, S. J., Capel, . P. D., Majewski, M. S., 1997. Pesticides in surface waters. Distribution, trends, and
governing factors. ANN ARBOR PRESS, INC., CHELSEA, MI(USA). 1997.
53. Levald, A., Proosa, M., Sibul J. J., Paaver, T, Lehtovuori, P. van Soomeren, P., 2015. CPTED käsiraamat
politseinikele.
54. Liikluslahendus OÜ, 2024. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneering. Liiklusuuringud. Töö nr
234703.
55. Longcore, T., Rodríguez, A., Witherington, B., Penniman, J. F., Herf, L., and Herf, M. (2018). Rapid assessment
of lamp spectrum to quantify ecological effects of light at night. Journal of Experimental Zoology Part A:
Ecological and Integrative Physiology 329, 511–521, (https://doi.org/10.1002/jez.2184).
56. Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979.
57. Lõuna-Eesti Golf sihtasutus. Väljak. https://otepaagolf.com/valjak/. Viimati vaadatud 10.09.2024.
58. Maa-ameti kaardirakendused, https://geoportaal.maaamet.ee/est/. Viimati vaadatud 17.11.2024.
59. Maa-ameti kaardiserveri ehitusgeoloogia kaardirakendus:
• EGF-11933 „Tartu rajoon Ilmatsalu aleviku planeerimis-hoonestuse projekt. Ehitusgeoloogiline
aruanne“. RPI „Eesti Maaehitusprojekt“, töö nr 6016217, 1977.
• EGF-1033 „Tartu näidissovhoosi kalamajandi talvitusbasseinide ja laboratooriumi hoone ehitusplatsi
ehitusgeoloogilised uurimised“, RPI „Eesti Maaehitusprojekt“, töö nr E-208/2642, 1964.
• EGF-21343 „Ehitusgeoloogia aruanne. Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu põllutöömasinate varjualune“,
REI, töö nr 3124 M, 1985.
• EGF-15991 „Tartu Näidissovhoosi kasvuhooned“, REI, töö nr 1255X, 1961.
• EGF-8807 „Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu kalatiikide jõusöödapunkrid. Ehitusgeoloogiline aruanne“,
RPI „Eesti Maaehitusprojekt“, töö nr 4016215, 1974.
• EGF-30221 „Laohoone Ilmatsalus. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne“, Alus-Geoloogia OÜ töö nr
25079, 2005.
• EGF-1147 „Ehitusgeoloogilised uurimistööd Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu keskasula kanalisatsiooni
trassil, RPI „Eesti Projekt“, töö nr MP-205-65, 1965.
• EGF-21202 „Tartu Rajooni Tartu Näidissovhoosi teenindushoone. Geoloogilise uurimistöö aruanne“,
“EKE Projekt“, töö nr 283019, 1984.
60. Maaparandusbüroo arhiivimaterjalid:
• Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu Kalakasvatus. RPUI „Eesti Maaparandusprojekt, 1972.
• Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu Kalakasvatus. RPUI „Eesti Maaparandusprojekt, 1974.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 244 / 247
• Tartu Rajoon Tartu Näidissovhoosi kalakasvatuse IV eh. jrk. Ehitusgeoloogiline aruanne. RPUI „Eesti
Maaparandusprojekt“, töö nr 75194, 1975.
• Ilmatsalu kalakasvatuse katsebasseinid. Ehitusgeoloogia aruanne. RPUI „Eesti Maaparandusprojekt“,
töö nr 0026891, 1989 (sisaldab uuringuid A. Vilu juhendamisest, 1987).
61. Maa-amet, 2001. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri.
62. Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund
perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.
63. Linnamägi, M., 2015. Valgeamuur rikub võõrliigina looduse tasakaalu. Virumaa Teataja, nr 77, 23.04.2015.
64. Metsaportaal, https://register.metsad.ee/#/. Viimati vaadatud 17.11.2024.
65. Ministry of the Environment of the Czech Republic, 2022. Light pollution reduction measures in Europe.
Working paper for the international workshop Light Pollution 2022, during the Czech Presidency of the
Council of the European Union. https://www.mzp.cz/C125750E003B698B/en/-
light_pollution_2022/$FILE/SOTPR-Light_pollution_reduction_measures_in_Europe-20221014.pdf.
66. Mugra, T., Sults, Ü., Metsur, M., Ott, I., Tupits I., 2003. Rohke- ja liigtoitelisus: veekogude loomuliku
vananemise kiirendaja. Käsiraamat eutrofeerumise mõjudest pinnaveekogudele. Peipsi Koostöö Keskus.
67. Niitvälja Golf, 26.02.2020. Mida peaks teadma golfiväljakust? https://niitvaljagolf.ee/blog/golfivaljaku-
tutvustus/. Viimati vaadatud 06.11.2024.
68. Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ, 2. aprill 1979, loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979).
69. Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992).
70. Ojaveer, H., Eek, L., Kotta, J., 2011. Vee võõrliikide käsiraamat.
71. OÜ Hendrikson & Ko, 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend.
72. OÜ Keskkonnaprojekt, 2016. Tähtvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016–2027.
73. Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.
74. Pavelson, B., Rummel-Kottisse, K., 2018. 15 min Tartu. Tartu viidasüsteemi juhis.
75. Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, 2007. Suur-Emajõe kalanduse arendamise tegevuskava 2007-2013.
76. Petersell, V., Karimov, M., Täht-Kok, K., Shtokalenko, M., Nirgi, S., Saarik, K., Milvek H., 2017. Eesti pinnase
radooniriski ja looduskiirguse atlas.
77. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), https://kls.pria.ee/kaart/. Viimati vaadatud
17.04.2024.
78. Põllumajandus- ja Toiduameti veebileht. Taimekaitsekoolitused. 30.10.2024.
https://pta.agri.ee/taimekaitsekoolitused. Viimati vaadatud 12.11.2024.
79. R&A reeglite golfiäpp, Golfireeglid. Viide äpi allalaadimiseks:
https://www.golf.ee/golfar/golfireeglid/golfireeglid/. Alla laaditud, 06.11.2024.
80. Radoonitõrjekeskus, https://radoonitorjekeskus.ee/. Viimati vaadatud 20.11.2024.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 245 / 247
81. Rahandusministeerium, 2018. Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. https://planeerimine.ee/wp-
content/uploads/uldplaneeringu_juhis_final-2.pdf.
82. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Turvaline elukeskkond, https://planeerimine.ee/juhendid-ja-
uuringud/turvaline-elukeskkond/. Viimati vaadatu 19.11.2024.
83. Riigimetsa Majandamise Keskus, RMK Tüki rattarada.
https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala/1648. Viimati vaadatud
17.11.2024.
84. Rosin, A., Varjas, T., Parker, M., Möller, T., Oorn, A., 2023. Tallinna linna valgustuskeskkonna (valgusreostuse
ja räiguse) hindamine ja analüüs. https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2023/Tallinna-linna-
valgustuskeskkonnavalgusreostuse-ja-raigusehindamine-ja-analuus. Tallinna Tehnikaülikooli
elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut.
85. Smartfish OÜ veebileht, https://www.tiigikalad.ee/e-pood/kalad/karplased/valgeamuur/. Viimati
vaadatud 27.08.2024.
86. Standard “Puittaimed haljastuses EVS 939:2020”.
87. Statistikaamet, rahvaloenduse andmed seisuga 31.12.2021, https://www.stat.ee/et/. Viimati vaadatud
15.11.2024.
88. Tallinna Tehnikaülikooli füüsikainstituut, 2012. Valgusreostuse pikaajaliste muutuste uurimine Tallinnas ja
valgusreostuse hetkeseisu määramine Eestis.
https://web.archive.org/web/20180815131548/https://www.kik.ee/sites/default/files/144.pdf.
89. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, 2012. „Märgalade seisundi hindamine ja keskkonnaeesmärkide
määramine“. Lõpparuanne.
90. Tartu linna arengukava 2025 – 2035. Vastu võetud Tartu Linnavolikogu määrusega 07.11.2024 nr 83.
91. Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030", kehtestatud Tartu Linnavolikogu 01.04.2021
määrusega nr 132.
92. Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2022-2040. Vastu võetud Tartu Linnavolikogu
21.04.2022 määrusega nr 14.
93. Tartu linna veebileht. Kuhu jäätmed viia?, 27.11.2024. https://www.tartu.ee/et/kuhu-jaatmed-
viia#J%C3%A4%C3%A4tmejaamad. Viimati vaadatud 27.11.2024.
94. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr
1.1-4/29.
95. Tpilet veebileht, https://www.tpilet.ee/. Viimati vaadatud 11.09.2024.
96. Tuvikene, A., 2010. Valgeamuur. Ajakiri Kalastaja nr 55.
97. Vedic OÜ, 2016. Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr DP-38-15. Kehtestatud Tähtvere
Vallavolikogu 09.06.2017 otsusega nr 1-2/22.
98. VEKA veebileht, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803. Viimati vaadatud
17.09.2024.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 246 / 247
99. Viiralt, R., 2009. Ekspertarvamus Pärnu Beach & Golf Resort golfiväljakul väetiste ja teiste agrokemikaalide
kasutamise tingimuste ja kava kohta. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
100. Vogrin, M., 2003. Foraging and diving patterns of the Great Crested Grebe Podiceps cristatus in a fishpond.
Ornis Svecica 13: 85-91.
101. Võõrliikide sissetulekuteede tegevuskava 2020-2025.
102. WHO (World Health Organization), 2009. Handbook of Indoor Radon: A Public Health Perspective, Geneva.
103. Wood, M., 2005. Environmental issues in golf course construction.
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(eelnõu seisuga 27.02.2026). Töö nr 2023-220 and
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla 247 / 247
LISAD
Lisa 1. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
ja avalikustamise käigus esitatud ettepanekud
Lisa 2. Tähtvere Jahiselts MTÜ arvamus 07.01.2024
Lisa 3. Täpsustatud eskiisjoonis (seisuga 03.02.2026)
Lisa 4. Ilmatsalu jõe hüdroloogilised andmed (Keskkonnaagentuur, 14.10.2024)
Lisa 5. Ilmatsalu jõe settepaksuse ja veesügavuse mõõdistused (2022, 2024)
Lisa 6. Maa-ameti seisukoht (13.05.2022 kiri nr 7-1/22/8277-2)
Lisa 7. Ilmatsalu kalatiikide põhjasetete geoloogiline uuring (Kobras AS, 2016)
Lisa 8. Jaanus Eltsi ekspertarvamus (25.04.2022)
Lisa 9. Urmas Sellise ekspertarvamus (18.05.2022)
Lisa 10. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu liiklusuuringud (Liikluslahendus OÜ, 2024)
Lisa 11. Põllumajandus- ja Toiduameti seisukoht (30.06.2022 kiri nr 6.2-2/30017)
Lisa 12. ÜP ja KSH aruande eelnõude avaliku arutelu protokoll, ettepanekud ja seisukohad
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Tartu Linnavalitsus
Raekoja plats 1a
50089, Tartu, Tartu maakond
Teie 16.03.2026 nr UP-23-001
Meie 10.04.2026 nr 7.2-1/26/22719-8
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu
kooskõlastamine
Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu linnas asuva Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu,
mis on algatatud Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 139.
Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Ilmatsalu
piirkonna üldplaneeringu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. Ilmatsalu_YP_pohilahendus_seletuskiri
2. 2026.02.27_KSH aruande eelnõu_Ilmatsalu piirkonna ÜP_kooskõlastamiseks
Tuuli Tsahkna
58073001, [email protected]
ILMATSALU PIIRKONNA ÜLDPLANEERING
Tartu Linnavalitsus
Ruumiloome osakond
2026
1
1. Üldplaneeringu eesmärk ja asukoha kirjeldus
Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu (edaspidi Ilmatsalu ÜP) eesmärk on endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla ja maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna kavandamine ning Ilmatsalu jõe-äärse avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimuste täpsustamine. Sellega seoses muudetakse üldplaneeringus tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu alevikku kui kompaktse asustusega ala.
Planeeringuala hõlmab järgmisi Tartu linnas Ilmatsalu külas asuvaid katastriüksusi:
• Angervaksa (katastritunnus 83101:002:0206)
• Raudla (katastritunnus 83101:002:0147)
• Katsetiikide (katastritunnus 83101:002:0121)
• Kalatiikide (katastritunnus 83101:002:0004)
• Spordimäe (katastritunnus 83101:001:0516)
• Tellise tee (katastritunnus 83101:001:0402)
• Tellise tee 1 (katastritunnus 83101:002:0041)
• Tellise tee 2 (katastritunnus 83101:001:0401)
• Tellise tee 3 (katastritunnus 83101:002:0079)
• Tellise tee 4 (katastritunnus 83101:002:0007)
• Tellise tee 5 (katastritunnus 83101:002:0081)
• Tellise tee 6 (katastritunnus 83101:002:0066)
• Tellise tee 7 (katastritunnus 83101:002:0197)
• Tellise tee 8 (katastritunnus 79301:001:1250)
• Golfi (katastritunnus 79301:001:1251).
Planeeringuala läbib Linnu tee, mis saab alguse Ilmatsalu paisjärve ääres paiknevalt Järve teelt,
kulgedes kagu-edela suunaliselt läbi Golfi ja Laeva metskond 64 kinnistu, ning samuti Järve teelt
alguse saav Tenno tee, mis kulgeb valdavalt põhjasuunas kuni Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teeni.
Linnu tee on kasutusel Linnutee matkarajana. Planeeringuala idapiiril paikneb Järve tee.
Planeeringuala lõunaosas piirneb Golfi kinnistu osaliselt Raba teega, mis ühineb planeeringualast
idas Järve teega. Planeeringuala suurus on ca 200 ha.
2. Ilmatsalu ÜP ülesehitus
Ilmatsalu ÜP alusdokumendiks on Tartu linna üldplaneering 2040+ (edaspidi Linna ÜP).
Planeeringu kaardirakendus kajastab planeeringuala uut ruumilist lahendust, selle elluviimiseks
vajalikke üldisi maakasutus- ja ehitustingimusi jm üldplaneeringu ülesannetega seonduvaid
andmekihte. Seletuskiri täpsustab, millised muutused sellega Linna ÜP-s kaasnevad ja selgitab
muudatuste sisu. Linna ÜP kaardikihte ja seletuskirja peatükke, mille muutmiseks puudub vajadus
ei käsitleta ning need kehtivad samastena Ilmatsalu ÜP alal edasi.
2
3. Seletuskiri
3.1. Maakasutus
Määratakse maakasutuse juhtotstarbeid kogu planeeringuala ulatuses kaardikihil Maakasutuse
juhtotstarbed.
Selgitus: Ilmatsalu ÜP ruumilise arengu eesmärkidest tulenevalt muudetakse planeeringualal
senine tootmismaa-ala juhtotstarve, täpsustatakse roheala juhtotstarbega maa-ala ulatust ja
asukohta, kavandatakse muulhulgas elamumaad, tehisveekogu, lasteaed, suplerand. Linnutee
matkaraja toimimiseks määratakse rohealad Ilmatsalu jõe kallastel ja ulatuslikul alal golfiküla
rajamiseks puhke- ja virgestusrajatiste maad.
3.2. Ehitustingimused asustusüksustes
Ilmatsalu ÜP ruumilise arengu eesmärkide elluviimiseks määratakse arhitektuuriüksused ILM 2,
ILM 11, ILM13, IMT2, IMT 3 ja seatakse neis arengu suunamiseks vajalikud tingimused.
Selgitus: Kuna piirkonna üldplaneeringuga muudetakse kogu planeeringuala seni kavandatud
arengu põhimõtteid, sh. aleviku piire, on vajalik määratleda uued üksused ja uued tingimused neis.
3.3. Müra normtasemed
Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetele määratakse mürakategooriad. Ilmatsalu
ÜP-ga laiendatakse Linna ÜP-ga määratud Ilmatsalu aleviku kompaktse asustuse arenguala ja
muudetakse maakasutuse juhtotstarbeid. Selle tõttu muudetakse vastavalt kaardikihti Müra
normtasemed.
3.4. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud
Ilmatsalu ÜP-ga laiendatakse Linna ÜP-ga määratud Ilmatsalu aleviku kompaktse asustuse
arenguala ja muudetakse asustusüksuse piire planeeringuala poolitavast Ilmatsalu jõest põhja
poole kavandatava golfiala ja elamupiirkonna ulatuses. Selleks muudetakse vastavalt kaardikihti
Kompaktse asustuse arenguala/Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad.
Selgitus: Ilmatsalu aleviku laiendamine on põhjendatud maastikuliselt sobiva lahendusega
väikeelamute piirkonna arendamiseks ja selle orgaaniliseks sidumiseks alevikuga. Aleviku
ruumikuju ja maastikulise mitmekesisuse eesmärgil liidetakse alevikuga ka kavandatud golfiküla
osa ala kuni Ilmatsalu jõeni.
3
3.5. Ettepanekud maakonnaplaneeringusse
Ilmatsalu ÜP-ga tehakse ettepanek muuta maakonnaplaneeringut ruumilise arengu põhimõtete
ja suundumuste osas (maakonnaplaneeringu seletuskiri ptk 3, kaardil „Tiheasumid ja nende
laienemisalad“). Muudetakse vastavalt maakonnaplaneeringuga maaliseks piirkonnaks määratud
ala kompaktse asustuse arengualaks Ilmatsalu külas (koos ettepanekuga asustusüksuste aleviku
piiride muutmiseks) Ilmatsalu ÜP-ga näidatud piirides, kuna tegemist on tiheasustusele
iseloomuliku struktuuriga alaga.
Selgitus: Ilmatsalu ÜP-ga nähakse ette Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala muutmine
ning Ilmatsalu aleviku laiendamine kavandatava elamu maa-ala, sellega piirnevate
tehisveekogude, lähialale jäävate rohealade ning Ilmatsalu jõest põhja poole jääva puhke- spordi
ja kultuurirajatiste maa-ala ulatuses. Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu kohane lahendus oleks
vastusolus kehtiva maakonnaplaneeringuga, kus alale nähakse ette tootmismaa juhtotstarve
eesmärgiga kavandada ulatuslik päikeseenergial põhinev taastuvenergeetika rajatiste kompleks
(päikesepark). Seetõttu tehakse planeeringuga ettepanek tootmismaa juhtotstarbe muutmiseks.
3.6. Sotsiaalne taristu
Ilmatsalu ÜP-ga nähakse krundi Tellise tee 2 ja Spordimäe kinnistu baasil piirkondliku
sporditegevuse tugikeskuse (Spordimäe keskus) ja lasteaia (Suurtiikide lasteaed) vms
ühiskondliku hoone ehitamise võimalus. Selleks täiendatakse vastavalt kaardikihti Sotsiaalne
taristu.
Selgitus: Kuna piirkonda kavandatakse arvestatavat elanike arvu kasvu, võib tulevikus olla vajalik
alevikku teise lasteaia vms ühiskondliku hoone ehitamine. Alevikus puudub ala spordi tugikeskuse
rajamiseks. Kuna Spordimäe kinnistul on selleks ettevalmistusi tehtud ( kelgumägi) ja tegemist on
jõe-äärse kõrge puhkepotensiaaliga alaga, on keskuse kavandamine sinna põhjendatud.
3.7. Asustuse areng
Ilmatsalu ÜP-ga laiendatakse Linna ÜP-ga määratud Ilmatsalu aleviku kompaktse asustuse
arenguala ja asustusüksuse piire planeeringuala poolitavast Ilmatsalu jõest põhja poole
kavandatava golfiala ja elamupiirkonna ulatuses. Selleks muudetakse vastavalt kaardikihti
Kompaktse asustuse arenguala / Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad.
Selgitus: Ilmatsalu aleviku laiendamine on põhjendatud maastikuliselt sobiva lahendusega
elamute piirkonna arendamiseks ja selle orgaaniliseks sidumiseks alevikuga. Aleviku ruumikuju ja
maastikulise mitmekesisuse eesmärgil liidetakse alevikuga ka kavandatud golfiküla osa ala kuni
Ilmatsalu jõeni.
4
3.8. Kompaktne asustus
Ilmatsalu ÜP-ga laiendatakse Linna ÜP-ga määratud Ilmatsalu aleviku kompaktse asustuse
arenguala planeeringuala poolitavast Ilmatsalu jõest põhja poole kavandatava golfiala ja
elamupiirkonna ulatuses. Selleks muudetakse vastavalt kaardikihti Kompaktse asustuse arenguala.
Selgitus: Ilmatsalu aleviku laiendamine on põhjendatud maastikuliselt sobiva lahendusega
elamupiirkonna arendamiseks ja selle orgaaniliseks sidumiseks alevikuga. Aleviku ruumikuju ja
maastikulise mitmekesisuse eesmärgil liidetakse alevikuga ka kavandatud golfiküla osa ala kuni
Ilmatsalu jõeni.
3.9. Piirimuudatuste ettepanekud
Ilmatsalu ÜP-ga tehakse ettepanek muuta Linna ÜP-ga määratud Ilmatsalu aleviku piire ja liita
planeeringuala poolitavast Ilmatsalu jõest põhja poole kavandatav golfiala ja elamupiirkond
alevikuga. Selleks muudetakse vastavalt kaardikihti Piirimuudatuse ettepanekud.
3.10. Rahvastik
Linna ÜP-ga on on Ilmatsalu aleviku, Tüki küla ja Ilmatsalu küla rahvastiku prognoos 2040 aastaks 960 elanikku, mille juures on arvestatud Linna ÜP-ga kavandatud uushoonestusest tulenevat elanike arvu kasvu. Ilmatsalu ÜP-ga nähakse täiendavalt ette kuni 330 uue eluruumi kavandamist, mis tõstab seni prognoositud elanike arvu piirkonnas ca 700 võrra. Sellest tulenevalt muudetakse vastavat kaardikihti Rahvastik.
3.11. Väärtuslikud maastikud
Ilmatsalu ÜP-ga tehakse ettepanek Linna ÜP muutmiseks, arvates Ilmatsalu jõe koridori välja
Rahinge-Ilmatsalu kohaliku tasandi väärtusliku maastiku ala piiridest. Sellega seonduvalt
muudetakse kaardikihti Väärtuslikud maastikud.
Selgitus: Planeeringualal nähakse ette Ilmatsalu jõe kaldajoone muutmine, jõe puhastamine ja
uue tee ehitamine, vanade kalakasvatustiikide raud- ja betoonkonstruktsioonide eemaldamine.
Kuna selle tõttu muutub jõekoridori algne ilme, on põhjendatud koridori väljaarvamine Rahinge-
Ilmatsalu kohaliku tasandi väärtusliku maastiku ala piiridest.
3.12. Roheline võrgustik ja linna puhkealad
Ilmatsalu ÜP-ga täpsustatakse maakonnaplaneeringus rohevõrgustiku toimise tagamise üldisi
kasutustingimusi maakatte tüübi osakaalu osas Angervakse ja Raudla kinnistute ulatuses. Ühtlasi
muudetakse ka Linna ÜP-s rohevõrgustiku tugiala toimimist tagavaid tingimusi ja määratakse
5
neist tulenevad kitsendused Rahinge tugialal asuvatel Angervaksa ja Raudla kinnistutel.
Ilmatsalu ÜP kohaselt täpsustatakse ka Linna ÜP-ga määratud kohaliku tasandi rohelise koridori
piire. Rohelise koridoriga jääb hõlmatuks Sulaoja, kuid selle paremkaldal, Raudla kinnistust
lõunasse jäävas lõigus määratakse rohekoridor ehituskeeluvööndi ulatuses (25 m).
Roheline koridor jääb alles Ilmatsalu jõele ning selle vasakkaldale, sadama piirkonnas
kavandatakse rohekoridor jõest eemale, ümber sadama. Roheline koridor on kavandatud ka
elamualale kavandatavatele tehisjärvedele ja neid ühendavale kraavile. Ilmatsalu ÜP tingimuste
kohaselt ei ole golfiväljaku piiramiseks piirete rajamine lubatud, samuti ei ole piirete püstitamine
lubatud matkarajale ja sildadele suunduvatele jalgradadele, mistõttu ei ole ulukite liikumine
planeeringualal takistatud.
Linna ÜP vastavat peatükki täiendatakse järgmise lõiguga: „Ilmatsalu piirkonda on kavandatud golfiküla rajamise võimalus. Golfiküla kavandamine on linna avalikes huvides, kuna see on ülelinnalise ja regionaalse tähtsusega vabaõhu spordi- ja teenusekeskus. Golfiküla on kavandatud alale, mis hõlmab muuhulgas Rahinge-Ilmatsalu rohevõrgustiku maakondlikus tugialas asuvaid Raudla ja Angervaksa kinnistuid. Et ehitatud keskkond ja rohealad oleksid tasakaalus, tuleb tagada
rohevõrgustiku toimivus, terviklikkus ja sidusus. Selleks tuleb nimetatud kinnistutele golfiküla
rajamisel järgida p. 11.2.10 toodud tingimusi.“.
........................
11.2.10 Golfiküla rajamisel Angervaksa ja Raudla kinnistutele tuleb rohevõrgustiku toimimise,
terviklikkuse ja sidususe tagamise eesmärgil planeeringu elluviimisel arvestada järgmisi tingimusi:
• nii rohevõrgustiku tugialal kui koridoris tuleb puittaimestiku raie kavandamisel leida
leevandavad meetmed lindude tahtliku häirimise vältimiseks pesitsusperioodil
• loomade liikumist ei tohi füüsiliste barjääridega takistada
• rohevõrgustiku alal peavad golfiradade edenemisalad olema võimalikult kitsad
• golfiküla rajamisel võib raadamise ulatus Angervaksa ja Raudla kinnistul olla kuni 50%
mõlema kinnistu metsamaa pindalast kokku. Golfiala hooldamisel ei tohi Angervaksa ja
Raudla kinnistul asuvate metsakoosluste pindala võrreldes algselt raadatava alaga
vähendada
• metsakoosluste säilitamise eesmärgil on Angervaksa ja Raudla kinnistul uuendusraied
keelatud
• maapinna tõstmine golfiradade rajamise eesmärgil on lubatud absoluutkõrguseni 35,2
m. Maapinna tõstmine on lubatud ainult planeeritavate radade all, metsakoosluste alune
pinnas peab jääma maksimaalselt puutumatuna.
Ühtlasi korrigeeritakse vastavalt kaardikihti Roheline võrgustik.
Selgitus: Angervaksa ja Raudla kinnistute osas leevendusmeetmete järgimisel säilitatakse
6
rohevõrgustiku funktsioon kinnistutel. Rohevõrgustiku funktsioon küll teiseneb – vabaõhu
puhkevõimaluste loomise osakaal nende kinnistute piires/ulatuses suureneb, ent samas on
võimalik tagada ka elurikkust: osa metsaalast säilitatakse ning ulukite vaba liikumine tagatakse.
Eesmärgiga võimaldada golfiküla rajamist määratakse Ilmatsalu ÜP-s rohevõrgustiku tugiala
koosseisus asuvale Angervaksa ja Raudla kinnistule tingimused, lähtudes KSH-s toodud
leevendusmeetmetest.
KSH aruandes on märgitud järgmist: "Metsaelupaikade elurikkuse tagamise seisukohast on oluline
üldpõhimõte, et maastikus peab metsaga olema kaetud vähemalt 50% rohevõrgustikust. Elupaika
killustav mõju muutub oluliseks, kui metsaga kaetud ala pindala langeb alla 50%. Sellisel juhul
tuleb rohkem tähelepanu pöörata metsaga kaetud ala kujule, kompaktsusele, omavahelisele
paigutusele ja ühendatusele (OÜ Hendrikson & KO, 2018)./…/ Olles konsulteerinud KSH
koostajatega, oleme saanud neilt järgneva teabe: selleks, et tagada ulatuslikke metsaelupaiku
vajavatele liikidele sidus elupaikade võrgustik, peaksid metsaelupaiga laigud soovituslikult
paiknema üksteisest maksimaalselt 2 km kaugusel. Samas tuleb arvestada, et ka kuni 2 km
kaugusel asetsevad metsaalad vajavad sidususe tagamiseks üksteise vahele looduslikke elupaiku
(nt raba, niidud või ka väiksemad metsatukad), mitte tehislikke maastikke või killustavaid
taristuobjekte (OÜ Hendrikson & KO, 2018). Angervaksa kinnistu läbimõõt põhjast lõunasse on
Sulaoja vasakkaldal ca 365 m. Golfirajad on küll tehislikud, kuid siiski võrdlemisi looduslähedase
ilmega objektid, mille ümber piirdeid ei rajata. Säilitades golfiradade ümber olemasoleva
metsakoosluse, säilivad alal metsatukad, mida loomad saavad varjumiseks kasutada. KSH
aruandes nähakse ette leevendusmeetmed, mille järgimisel rohevõrgustiku tugiala toimivus ja
sidusus säilib. Nimetatud meetmed ongi aluseks 11.2.10 seatavatele tingimustele.
Raudla kinnistust lõuna poole jääva kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridori laiuse vähendamise
kohta öeldakse KSH-s järgmist: Kuna Sulaoja paremkaldal rohekoridor erinevaid rohevõrgustiku
elemente omavahel ei ühenda, tõenäoliselt ei ole tegemist loomade jaoks olulise
liikumiskoridoriga ning loomade liikumist ei takistata, siis rohekoridori laiuse vähendamine antud
lõigus rohevõrgu sidusust ega toimimist ei kahjusta.
3.13. Puhke- ja virgestusalad hajaasustusalal
Ilmatsalu ÜP-ga laiendatakse Linna ÜP-ga määratud Ilmatsalu aleviku kompaktse asustuse
arenguala planeeringuala poolitavast Ilmatsalu jõest põhja poole kavandatava golfiala ja
elamupiirkonna ulatuses. Ilmatsalu ÜP-ga muudetakse Linna ÜP-ga määratud puhkekoridoride piire
ja jäetakse need laiendatavast kompaktse asustuse arengulast välja. Muudatused kajastatakse
kaardikihil Puhke-ja virgestusalad hajaasustusaladel.
Selgitus: Kuna Ilmatsalu Üp-ga laiendatakse nimetatud ala piire ja kaotatakse seetõttu osaliselt
hajaasustusala. Selle tõttu tehakse vastavalt muudatus ka puhkekoridori osas.
7
Rohealad
Ilmatsalu ÜP-ga täpsustatakse Linna ÜP-ga määratud rohealasid planeeringualale jäävas osas.
Muudatused kajastuvad kaardikihil Rohealad.
Selgitus: Ilmatsalu jõest lõuna poole jääv ning Spordimäe kinnistul asuv roheala muudetakse
kitsamaks ning Kalatiikide kinnistul muudetakse roheala asukohta. Uued rohealad lisanduvad
Ilmatsalu jõe äärde Tellise tee 2 kinnistule, kavandatava suure tehisjärve ja kraavi laienduse äärde,
samuti Ilmatsalu jõe äärde, sadamast allavoolu. Rajatava suurema tehisjärve äärde kavandatakse
supelranna maa-ala ning Golfi, Angervaksa, Raudla, Tellise tee 2 ja Spordimäe kinnistutele puhke-
, spordi- ja kultuurirajatiste maa-ala. Golfi, Angervaksa ja Raudla kinnistule nähakse ette golfiküla
ja Spordimäe kinnistule Spordimäe keskuse rajamine.
3.14. Maardlad
Täiendada Linna ÜP-s peatükki 13. Maardlad järgmisega: „Arhitektuuriüksuse IMT 2 piiresse jäävad
Angervaksa ja Raudla katastriüksused, mis on osa suuremast turbamaardla reservvaru alast, mis on
arvatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Angervaksa katastriüksus jääb Sangla
turbamaardla (kasutatav turbaala, maardla kood MRD0000165, registrikaardi nr 195) plokkidele nr
19 ja 20. Plokil nr 19 on vähelagunenud turba aktiivne reservvaru, plokil nr 20 hästilagunenud turba
aktiivne reservvaru. Plokile nr 20 jääb ka Raudla katastriüksus. ILM13 arhitektuuriüksuse piiresse
jäävad Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, Golfi, Kalatiikide, Katsetiikide ja Spordimäe katastriüksused, mis
asuvad täielikult või osaliselt Ilmatsalu savimaardlal (1. plokk, maardla kood MRD000072,
registrikaardi nr 759, keraamiline savi), mis on määratud aktiivseks reservvaruks. Maardlate
kaevandamisloa menetluses tuleb hinnata tegevusega koosnevat keskkonnamõju elamu ja
puhkealale.“.
3.15. Emajõe kõrgveepiir ja üleujutusohuga alad
Täiendada Linna ÜP-s alapeatükki 14.3.13 Emajõe 1% üleujutusohuga ala piirist tulenev
ehituskeeld ei laiene: (järgneb nimistu aladest) ja lisada lõik: „Ilmatsalu alevikus
arhitektuuriüksuse ILM11 ja osaliselt ILM 13 maa-aladele ning Ilmatsalu külas arhitektuuriüksuses
IMT 2 golfiväljaku rajamiseks IMT 3 kavandatava golfikeskuse hoonestuse maa-alale“.
Selgitus: Ilmatsalu ÜP eesmärkidest tulenevalt on vajalik hoonestamiseks tõsta pinnast nii
tulevasel tiheasustusalal elamugrupi ehitamiseks asustusüksuses ILM 11 ja osaliselt ILM 13 ning
Ilmatsalu küla piiridesse jääval alal golfikeskuse hoonestuse ning sadama hoonestusalal.
Golfiväljaku rajamise eesmärgil on maapinna tõstmine üleujutusohuga alal lubatud, kuid
Angervaksa ja Raudla kinnistutel tuleb arvestata rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks määratud
tingimusetega (p 11.2.10).
8
3.16. Ettepanekud kalda ehituskeeluvööndi muutmiseks
Ehituskeeluvööndi ulatuseks on Ilmatsalu jõel ja Ilmatsalu paisjärvel 50 m ETAK põhikaardile
kantud veepiirist (LKS § 38 lg 1 punktid 4, 5, 6 ja § 35 lg 2).
Ilmatsalu ÜP-ga tehakse ettepanekud Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndi
vähendamiseks järgmiste objektide osas:
Ilmatsalu jõgi
1. juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt teelt elamute hoonestusalani
2. maapinna tõstmine elamukruntidel
3. golfiala (väljakud ja rajad)
3.1. golfiväljaku rajamine Ilmatsalu jõe paremkaldale
3.2. golfiväljaku rajamine Ilmatsalu jõe vasakkaldale
4. Spordimäe puhkeala puhkerajatiste ehitamiseks.
Ilmatsalu paisjärv
1. golfiväljak, sh golfirada Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndis
2. juurdepääsutee Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndis
3. Spordimäe puhkeala puhkerajatiste ehitamiseks.
Ettepanekud kajastatakse kaardikihil Kalda ehituskeeluvöönd.
Selgitus:
Ilmatsalu jõgi
1. Juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt teelt elamute hoonestusalani.
Kavandatava tehisjärve ümber plaanitakse rajada avalikult kasutatav tee, millelt kulgevad
individuaalsed juurdepääsuteed kinnistute hoonestusalani. Kavandatavad juurdepääsuteed
jäävad Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndisse, väljaspoole veekaitsevööndit. Ehituskeeluvööndi
vähendamist taotletakse Ilmatsalu ÜP-s näidatud ulatuses.
2. Maapinna tõstmine elamukruntidel
Seoses asjaoluga, et planeeringuala asub Emajõe kalda üleujutusohuga alal (planeeringualal on
1% ületustõenäosuse korral üleujutuse veetase 34,7 m abs, suures osas on maapind sellest
madalamal), on Emajõe üleujutustest põhjustatud võimalike kahjulike tagajärgede vältimiseks
elamupiirkonna rajamiseks vajalik maapinda tõsta, sh osaliselt Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndisse
9
jääval alal. Ehitusseadustiku (edaspidi ka EhS) kohaselt on ehitamine muuhulgas ka pinnase või
katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale
keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega (EhS § 4 lg 1). Seega kuulub maapinna tõstmine
ehitustegevuse alla ning selle läbiviimise võimaldamiseks on vajalik Ilmatsalu jõe
ehituskeeluvööndi vähendamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse üldplaneeringu
eelnõus näidatud ulatuses.
3. Golfiväljaku rajamine.
Ilmatsalu ÜP koostamisel on selgunud, et täismõõtmetes golfiväljakut kõiki kitsendusi järgides ei
ole sellele alale võimalik rajada. Planeeringus toodud lahendus on hetkel teadaolevalt parim
lahendus, kuid osad golfirajad tuleb siiski osaliselt kavandada Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve
ehituskeeluvööndisse. Täpsustatud eskiisjoonisel on kujutatud golfialale kavandatavate
ehitiste/rajatiste võimalikku asukohta, mida täpsustatakse edasistes etappides. Kuna golfiväljaku
rajatiste asukoht võib edaspidi muutuda, siis ei esitata konkreetseid asukohti, kus
ehituskeeluvööndit on vajalik vähendada, vaid taotletakse Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi
vähendamist planeeringualale jäävas lõigus. Üldplaneeringus on määratud tingimused
(täisehituse protsent), mis tagavad, et ehituskeeluvööndis ehitamine oleks minimaalne. Kuna
golfikeskus koos radade, väljakute ja tiikidega moodustab terviku (rajatis), siis on nende
ehitamiseks Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndisse vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine
üldplaneeringu kaardikihil näidatud ulatuses.
3.1. Golfiväljaku rajamine Ilmatsalu jõe paremkaldale.
Ilmatsalu ÜP kohaselt taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist Ilmatsalu jõe paremkaldal,
üldplaneeringu kaardikihil näidatud lõigus, 15 m kaugusele Ilmatsalu jõe veepiirist.
Üldplaneeringus sätestatud tingimuse kohaselt on lubatud täisehituse protsent alal kuni 40%
(olemasoleva ehituskeeluvööndi ja taotletava ehituskeeluvööndi paiknemise vahelisel alal).
Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik golfirajatiste (golfirajad) rajamiseks.
3.2. Golfiväljaku rajamine Ilmatsalu jõe vasakkaldale.
Ilmatsalu jõe vasakkaldal taotletakse golfiradade rajamiseks ehituskeeluvööndi vähendamist
üldplaneeringu joonisel näidatud lõigus, veepiirist arvates 30 meetrini. Ilmatsalu ÜP tingimuste
kohaselt on maksimaalne lubatud täisehituse protsent hetkel kehtiva ja taotletava
ehituskeeluvööndi vähendamise asukoha vahele jääval alal 20%.
4. Spordimäe puhkeala rajamine
Ilmatsalu ÜP-ga tehakse ettepanek Tellise tee 2 kinnistul Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi ning
Spordimäe kinnistul Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndi vähendamiseks 15 m
kaugusele veepiirist eesmärgiga võimaldada kinnistutele avalikkusele suunatud otstarbega spordi-
ja puhkerajatiste nagu mänguväljaku, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi panduse ja muu
sellise rajatise ehitamist.
10
Ilmatsalu paisjärv 1. Golfiväljak, sh golfirada Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndis
Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse üldplaneeringu joonisel näidatud
lõigus, veepiirist arvates 15 meetrini. Üldplaneeringu tingimuste kohaselt on maksimaalne lubatud
täisehituse protsent hetkel kehtiva ehituskeeluvööndi ja taotletava ehituskeeluvööndi vahele
jääval alal 30%.
2. Juurdepääsutee Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndis Ilmatsalu ÜP näeb ette juurdepääsutee rajamise Tiigikalda, Koopa, Biopuhasti ja Kapsamaa kinnistutele. Planeeritava juurdepääsutee rajamiseks on vajalik vähendada Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndit. Uue juurdepääsutee kavandamine on vajalik, kuna olemasoleva tee asemele kavandatakse golfiala ning olemasolev tee likvideeritakse.
3. Spordimäe puhkeala rajamine Ilmatsalu ÜP-ga tehakse ettepanek Tellise tee 2 kinnistul Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndi ning Spordimäe kinnistul Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndi vähendamiseks 15 m kaugusele veepiirist eesmärgiga võimaldada kinnistutele avalikkusele suunatud otstarbega spordi- ja puhkerajatiste nagu mänguväljaku, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi panduse ja muu sellise rajatise ehitamist.
3.17. Ehitised, mille rajamiseks ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik
Ilmastalu ÜP-ga on planeeringualale lubatud rajada järgmised ehitised, mille rajamiseks ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik:
• avalikult kasutatav tee elamualal • avalikult kasutatav matkatee • avalikult kasutatavad juurdepääsuteed Ilmatsalu jõele ja Ilmatsalu jõkke suubuvale tiigile
kavandatavate sildadeni • avalike teede juurde kuuluvad rajatised (prügikastid, pingid, viidad, infotahvlid jms), asukoht
määratakse detailplaneeringuga • sillad Ilmatsalu jõele, Sulaojale ning Ilmatsalu jõkke suubuvale tiigile • truubid (sh regulaatorid) Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndis, asukoht
määratakse detailplaneeringuga • väikesadam koos selleks vajalike ehitistega (sadamahoone, parkla, tankla, kai, slipid jms) • tehnovõrgud ja -rajatised (elekter, tänavavalgustus, side, veevarustus, reovee- ja
sademeveekanalisatsioon, drenaaži- ja niisutussüsteem, maaküte ja teised lokaalsed küttesüsteemid, tuletõrjeveevarustus), asukoht määratakse detailplaneeringuga.
Ehitised on kajastatatud kas erinevatel kaardikihtidel Ilmatsalu ÜP-s või lahendatakse detailplaneeringuga.
11
Selgitus:
Üldplaneeringuga on planeeringualale lubatud rajada järgmised ehitised, mille rajamiseks ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik:
1. Avalikult kasutatav tee elamualal, avalikult kasutatav matkatee ning avalikult kasutatavad juurdepääsuteed Ilmatsalu jõele ja Ilmatsalu jõkke suubuvale tiigile kavandatavate sildadeni. Avalike teede juurde on lubatud nende juurde kuuluvate rajatiste (prügikastid, pingid, viidad, infotahvlid jms) rajamine. LKS § 38 lg 5 punkti 10 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud planeeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele.
2. Sildade rajamine Ilmatsalu jõele, Sulaojale ning Ilmatsalu jõkke suubuvale tiigile. LKS § 38 lg 5 p 9 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud planeeringuga kavandatud sillale.
3. Truubid (sh regulaatorid) Ilmatsalu jõe ja Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndis. Keskkonnaamet on 24.11.2023 kirjaga nr 6-5/23/15283-3 väljendanud seisukohta, et truubid lähevad LKS § 38 lg 5 p 9 toodud erandi alla.
4. Väikesadam koos selleks vajalike ehitistega (sadamahoone, parkla, tankla, kai, slipid jms). LKS § 38 lg 5 p 2 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud planeeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele.
5. Tehnovõrgud ja -rajatised (elekter, tänavavalgustus, side, veevarustus, reovee- ja sademeveekanalisatsioon, drenaaži- ja niisutussüsteem, maaküte ja teised lokaalsed küttesüsteemid, tuletõrjeveevarustus), mille rajamine võib olla vajalik Ilmatsalu jõe, Sulaoja või Ilmatsalu paisjärve ehituskeeluvööndisse. LKS § 38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud planeeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.
3.18. Tehnovõrgud
Linna ÜP järgmisi peatükke täiendatakse järgmiste sõnastustega:
16. Veevarustus
„Arhitektuuriüksused IMT3, ILM11 JA ILM13 on planeeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga
kaetavaks. Arhitektuuriüksusele IMT2 kavandatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendus
golfikeskuse hoonete ulatuses“.
Selgitus: Ilmatsalu ÜP-ga nähakse ette kompaktse asustuse arengualana elamupiirkonna rajamine. Reoveekogumisala moodustamisel lähtutakse põhjaveekihi kaitstusest ja reoveekogumisala koormusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumit, pinnaveekogumite seisundit ning veekaitse eesmärke. Sellest lähtuvalt on otstarbekas Ilmatsalu ÜP-ga antud kompaktse asustuse arenguala ala määrata aleviku reovee kogumisala koosseisu.
17.1. Kaugküte ja-jahutus
„Kliimaeesmärkide ja säästlikkuse tagamiseks planeeritakse Ilmatsalus arhitektuuriüksuses ILM
13 kavandatud kortermajade grupi ja lasteaia vms ühiskondliku hoone maa-
12
aladele kaugküttepiirkonna laiendamine. Piirkonna kaugküttega varustamine on kavandatud
rekonstrueeritava katlamaja soojusvõrgu laiendamisega.“.
Selgitus: Kaugküte toetab Tartu linna võetud kliimaeesmärkide saavutamist. Taastuvenergial
põhinev kaugküte on oluline vahend kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu määratakse
Ilmatsalu ÜP-ga kavandatud kortermajade ala kaugküttepiirkonda.
17.2. Tahke- ja maaküte
„17.2.18. Ilmatsalu alevikku kavandatud tehisveekogudesse ei ole maaküttesüsteemi
paigaldamine lubatud".
Selgitus: Ilmatsalu piirkonnas ei ole lubatud maaküttekontuuri paigaldamine tehisveekogusse.
Piirang tuleneb vajadusest vältida tehisveekogu hilisemal hooldusel tekkivat maaküttesüsteemi
vigastamise riski. Tehisveekogu vajab periooditi puhastamist setetest ja vajalik on vältida
olukorda, kus hooldustööde läbi viimisel tekib oht maakütte süsteemi vigastamiseks.
3.19. Teed ja tänavad
Linna ÜP kohaselt on Järve tee aleviku piirist kuni Tellise teeni kavandatud kohaliku jaotustänavana ja sealt kuni planeeringuala piirini kõrvaltänavana. Ilmatsalu ÜP-a nähakse ette tänava klassi muutus planeeringuala piires tervikuna kohalikuks jaotustänavaks. Tellise tee on linna ÜP-s määratud V klassi teeks, Ilmatsalu Üp-ga määratakse see kõrvaltänavaks. Ilmatsalu ÜP-ga nähakse ette uue elamupiirkonna, Linnutee matkaraja, sadama ja golfiküla keskuse teenindamiseks vastavalt uued teed ja tänavad laiendatavas Ilmatsalu alevikus. Tulenevalt liikluskoormusest, kavandatud tehisveekogust ja keskkonnatingimustest on piirkonnas ette nähtud kõrvaltänavate projekteerimisel ühepoolne kõnnitee. Muudatused kajastatakse kaardikihil Teede- ja tänavavõrgustik.
Selgitus: Muudatused Järve tee ja Tellise tee osas on põhjendatud, kuna rajatakse uued hoonestusalad, mis toovad kaasa liikluskoormuse tõusu. Linna ÜP-s on sätestatud üldreegel, kus kohalikul jaotustänaval ja kõrvaltänaval peab turvalisuse kaalutlustel ja parema jalakäigu ühenduvuse tagamiseks olema kõnnitee mõlemal pool sõiduteed. Linnakeskkonnas on see õigustatud, kuna linnas on reeglina ka hoonestus mõlemapoolne. Kahepoolse kõnnitee nõudest loobumine kõrvaltänavatel on põhjendatud asjaoluga, et hoonestus ei ole kahel pool tänavat, vaid tänavat ääristab avalik haljasala või veekogu. Tellise tee puhul loobuti kahepoolse kõnnitee nõudest, kuna tänav muutub planeeringulahenduse kohaselt tupiktänavaks.
Sadama ja golfiküla keskuse juurde viiva tee (V klassi tee) äärde tuleb rajada ühepoolne kõnnitee, mis on mõeldud jalgsi liikumiseks nimetatud objektide juurde aga toetab ka Linnutee matkarajal liikujaid.
3.20. Parkimine
13
Ilmatsalu ÜP-ga kavandatakse Järve tee ja sadamasse viiva tee ristumiskohta liikuvuskeskus.
Liikuvuskeskus kajastatakse kaardikihil Parkimine.
Selgitus: Piirkonda kavandatakse juurde elamuid, Spordimäe keskus ja võimalik perspektiivne
lasteaed. Järve tee äärest algab Linnutee matkarada, samuti on mõistlik piirkonda ette näha
ühistranspordi peatus. Seetõttu reserveeritakse maa-ala liikuvuskeskuse rajamiseks ja
kavandatakse senisele rohealale parkimisehitise maa juhtotstarve.
3.21. Veeliiklus
Ilmatsalu ÜP-ga kavandatakse Ilmatsalu paadisadam, Jõeääre paadisild ja Jõekanali paadisild.
Sadam ja sildumisalad kajastatakse kaardikihil Veeliiklus.
Selgitus: Ilmatsalu paadisadama asukoha määramisel on tuginetud tööle „Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve,
Emajõe ning seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamise uuring“ (Artes Terrae, 2020). Puhkeotstarbelise
paadisadama rajamine pakub piirkonna elanikele täiendavaid vaba aja veetmise võimalusi (kalastamine,
veesport, loodusõpe, lasteekskursioonid jms). Sadamas pakutav võimalik toitlustusasutus toob piirkonda
täiendavaid teenuseid, ühendus Emajõega annab alternatiivse liikumisvõimaluse Tartu linna ja Peipsi ning
Võrtsjärve vesikonna veekogudel. Paadisildade kavandamine loob elanikele võimaluse paadi hoiustamiseks
kodu lähedal. Ilmatsalu jõe laevatatavana hoidmine jääb sadamapidaja kohustuseks.
3.22. Ilmatsalu ÜP keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) tulemustega arvestamine Ilmatsalu ÜP ala kohta on läbi viidud Linna ÜP koostamise raames KSH, kuid kuna planeeringulahendus muutub, siis asendatakse selles osas olemasolev KSH aruanne ja uus aruanne lisatakse Linna ÜP lisaks. Ilmatsalu ÜP- ga on leitud sobivaim lahendus, mille elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Planeeringulahendusega välditakse ja vähendatakse ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendatakse säästvat arengut. KSH aruandes on välja toodud keskkonnameetmed, mida tuleb keskkonnamõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks järgida üldplaneeringu elluviimisel. KSH aruanne on koostatud detailplaneeringu täpsusastmes, seega on toodud meetmed mõjude leevendamiseks olulised ka detailplaneeringute koostamisel, projekteerimisel ja ala edasisel hooldamisel. Järgnevalt on toodud välja KSH aruandes kajastuvad ettepanekud ja soovitused detailplaneeringus arvestamiseks.
14
Tabel 1
Planeeringu elluviimisega kaasneva võimaliku negatiivse mõju ennetamise ja vähendamise meetmed
Maakasutus ja maastik
Ettepanekud ja soovitused Arvestamine
Maaparandussüsteemidena arvel olevate eesvoolude Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja
kaitsevööndisse ei tohi kavandada rajatisi (piirdeaed, haljastus jms)
Arvestada
projekteerimisel.
Projekteerimisel peab tagama, et Sulaojas ja Ilmatsalu jões tagataks ka edaspidi
takistusteta vee voolamine.
Arvestada
projekteerimisel.
Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja mõlemal kaldal tuleb tagada mehhanismidega juurdepääs hoiu -
või uuendustöödeks.
Arvestada
projekteerimisel.
Tellise tee 8 ja Kalatiikide kinnistule tuleb kujundada võimalikult liigendatud ja
loodusliku ilmega tehisveekogud. Sama põhimõtet tuleb järgida golfialale veetakistuste
kavandamisel. Viimaste kaldaalad tuleb jätta looduslikule arengule (hooldustöid viia
läbi minimaalselt).
Arvestada
projekteerimisel.
Ilmatsalu jõe laevatatavana hoidmine jääb sadamapidaja kohustuseks. Arvestada
hooldamisel.
Matkarada tuleb planeerida väljapoole veekaitsevööndit. Arvestada DP-s.
Avaparklad (v.a sadamakai peale kavandatud eraparkla) tuleb liigendada väiksemateks,
maksimaalselt kuni 10-kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, madal- ning
kõrghaljastust. Parklasse tuleb projekteerida vähemalt üks puu 10 parkimiskoha kohta.
Parklast väljasõidul tuleb vältida nähtavust piiravate konstruktsioonide ja haljastuse
kavandamist.
Arvestada DP-s.
Matkarada ning üle Sulaoja ja Ilmatsalu jõe kavandatavad sillad peavad võimalikult hästi
sulanduma ümbritsevasse maastikku ja harmoneeruma loodusega, st ei tohi olla
silmatorkavad ja ümbritsevasse keskkonda mittesobituvad.
Arvestada
projekteerimisel.
Side-, energia- jm maapealsete tehnorajatiste rajamisel tuleb need kujundada ja
paigutada maastikku sobivalt.
Arvestada DP-s ja
projekteerimisel.
15
Loodusressursid
Ettepanekud ja soovitused Arvestamine
Ehitamisel on vajalik arvestada maavarade registris arvele võetud maavarade (Ilmatsalu
savimaardlas savi ja Sangla turbamaardlas turba) kvaliteedi säilitamisega. Tööde käigus
(vältimatult) väljakaevatavat maavara tuleb kasutada majanduslikult võimalikult
otstarbekalt ja säästlikult (MaaPS § 16 lg 4).
Arvestada
ehitustöödel.
Võimalusel tuleb kohapeal väljakaevatud maavaravaru taaskasutada samal kinnistul või
planeeringuala piires. Ehitustööde käigus eemaldatud maavara kasutamisel sama
kinnisasja piires tuleb lähtuda MaaPS § 96 lõigetest 3 ja 4 ning § 97.
Arvestada
ehitustöödel.
Sangla turbamaardlalt tohib puittaimestikku likvideerida minimaalsel vajalikul määral
(raadamine on lubatud ainult hädavajalikus mahus). Tiiktakistusi ei ole lubatud ala
veerežiimi ja maavaravaru kvaliteedi säilitamiseks rajada.
Arvestada
ehitustöödel.
Angervaksa kinnistule sildade ja golfiradade ehitamisel tuleb puittaimestik likvideerida
talvisel ajal, soovitatavalt külmunud pinnase ja lumekatte olemasolul, vältides olulisi
pinnasekahjustusi. Välistada tuleb raietööd lindude pesitsusperioodil 01.04 -31.07.
Arvestada
ehitustöödel.
Ehitamisel nii savimaardlale kui ka turbamaardlale tuleb välistada reostusohu
tekkimine. Tööde läbiviimisel tuleb kasutada ainult tehniliselt korras masinaid.
Arvestada
ehitustöödel.
Ehitamisel (endiste kalakasvatustiikide likvideerimisel, kavandatava tehisjärve alal
süvendamisel, sadama rajamisel, jõe puhastamisel, hoonete ja rajatiste ehitamisel jne)
ülejäävat pinnast tuleb maksimaalses ulatuses taaskasutada planeeringualal täiteks,
tehisjärve kaldajoone kujundamisel, haljastuses jne.
Arvestada
ehitustöödel.
Projekteerimisel tuleb arvestada, et Ilmatsalu jõe põhisängist ümber juhitava vee
vooluhulk ei tohi ühelgi ajahetkel olla võrdne või ületada jõe põhisängis voolava vee
vooluhulka ning jõe elustiku kaitseks tuleb igal ajahetkel tagada vähemalt kahekordne
ökoloogiline miinimumvooluhulk (0,22 m3/sek) jõe põhisängis. Kahekordne ökoloogiline
miinimumvooluhulk on tagatud, kui Ilmatsalu paisregulaatori ja Ilmatsalu kalakasvatus
2 veehaarde regulaatori ülevoolu kõrguste vahe on 5 cm (võimalik tagada
ülevooluavaga).
Arvestada
projekteerimisel.
16
Pinna- ja põhjavesi
Ettepanekud ja soovitused Arvestamine
Selleks, et vältida Ilmatsalu jõe kalda olulist kahjustamist ja võimalikku erosiooni, tuleb
jõe puhastustööd, kaldajoone muutmine, sildade rajamine ja kalda kaitse vööndites
vajalikud ehitustööd (nt juurdepääsuteed, pinnase ümberplaneerimine) läbi viia madala
veeseisu ajal. Vee-elustikule, sh ettevaatusprintsiibina ka Emajõe vee-elustikule
võimaliku mõju vähendamiseks või välistamiseks, tuleb tööd Ilmatsalu jões teostada
kalade kudevälisel perioodil, soovitavalt juuli lõpus - augustis.
Arvestada
ehitustöödel.
Ilmatsalu jõe õgvendamisel tuleb veekogu ümberjuhtimise tööd korraldada selliselt, et
kaevetöid teostatakse võimalikult suures ulatuses vooluveest eraldatult (kõigepealt
tagatakse ühendus olemasoleva kanali lõigu ja jõega ehk kaevatakse läbi perspektiivset
jõesängi eraldav ca 20 m laiune maariba. Seejärel suunatakse vesi õgvendatud sängi
ning täidetakse suletav jõelooge).
Arvestada
ehitustöödel.
Ilmatsalu jõega ühenduses olevate tehisjärvede rajamistööd tuleb läbi viia selliselt, et
ühendus Ilmatsalu jõega puudub. See tähendab, et kogu ehitustööde perioodil ei tohi
tehisjärvede alalt tekitada võimalust sinna kogunenud vee juhtimiseks Ilmatsalu jõkke.
Tehisjärvede alale kogunenud vesi on ehitustööde ajal hägune ning sellist vett ei tohi
jõkke juhtida.
Arvestada
ehitustöödel.
Elamualale kavandatav avalik tee tuleb projekteerida väikese kaldega Ilmatsalu jõe
poole, nii et sademeveed suunatakse avaliku kasutusega sõidutee ja Ilmatsalu jõe
vahelisele haljasalale, mis toimib sademevett puhastava puhvrina. Ehitusperioodil tuleb
välistada pinnaseosakeste ja võimalike saasteainete sattumine jõkke, võttes selle
vältimiseks kasutusele sobivad meetmed, näiteks tee-ehituse perioodiks madala nõva
rajamine tee äärde vms.
Arvestada
projekteerimisel ja
ehitustöödel.
Suure tehisjärve rajamiseks, väiksema tehisjärve (Savila tiik) laiendamiseks (suuremaks kui
üks hektar) ja Ilmatsalu jõe kaldajoone muutmiseks on vajalik vee erikasutuse
keskkonnaluba (VeeS § 187 p 16 ja 17). Ilmatsalu jõest sette eemaldamiseks, veekogu
süvendamiseks (ehitustööde käigus) ja veekogusse tahkete ainete paigutamiseks on vajalik
veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 2 p 31, 2 ja 51). Tööde mahud
selguvad projekteerimisel.
Arvestada
projekteerimisel ja
ehitamisel.
17
Endistest kalatiikidest eemaldatud muda ning Ilmatsalu jõe puhastamisel jõepõhjast
eemaldatud setted tuleb enne taaskasutamisele suunamist nõrutada Ilmatsalu jõest ja
Sulaojast võimalikult kaugel madalamas kohas, et välistada toitainete sattumist
(tagasivalgumist) veekogudesse. Nõrutamine peab toimuma vooluveekogudest vähemalt
20 m kaugusel.
Arvestada
ehitamisel.
Ehitusmasinate tankimistöid ei tohi teha vooluveekogude veekaitsevööndis. Arvestada
ehitamisel.
Tehisveekogude ja golfiala tiikide projekteerimisel tuleb tagada, et Ilmatsalu jõe
põhisängist ümber juhitava vee vooluhulk ei tohi ühelgi ajahetkel olla võrdne või
ületada jõe põhisängis voolava vee vooluhulka.
Arvestada
projekteerimisel.
Tehisveekogusid on lubatud täita vaid suurvee ajal. Arvestada
projekteerimisel ja
edasises hoolduses.
Tulevikus tehisjärvede puhastamisel tuleb sulgeda Ilmatsalu jõe veevool läbi järvede
(ühendus), et puhastustööd ei mõjutaks jõevee kvaliteeti.
Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedaste lahenduste (Arvestada
hooldamisel.rohealadel immutamine, tehisjärve ja kraavi juhtimine) kasutamist, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides
sademevee reostumist.
Arvestada
projekteerimisel.
Sademevesi tuleb sadama-alalt ja selle parklast kokku koguda ning enne suublasse
juhtimist liiva-õlipüüdurisse suunata.
Arvestada
projekteerimisel.
Mootorpaatide kasutamisega kaasneva heite vähendamiseks tuleb sadama opereerijal
koostada heakorra eeskiri, milles seada muuhulgas sisepõlemismootori seiskamise nõue
rohkem kui 5 minuti pikkuse peatumise korral. Heite (ja müra) vähendamiseks tuleks
nimetatud nõue seada ka paadisildade kasutamisele. Paatidega liiklemine ja lainetuse
põhjustamine võib Ilmatsalu jõe kalda erosiooni põhjustada, selle vältimiseks tuleb jõe
kitsamates osades (planeeringualaga piirnevas lõigus) seada paadiliiklusele kiiruse piirang.
Arvestada sadama
opereerimisel ja
sadama passi
koostamisel.
Tankla tuleb projekteerida ja ehitada pädevate isikute poolt, kellel on olemas
sellekohane varasem kogemus.
Arvestada
projekteerimisel ja
ehitamisel.
Tankla rajada selliselt, et oleks võimalik avarii korral takistada naftasaaduste levikut
ning minimeerida reostusohtu. Kasutada lekkekindlaid seadmeid. Tankla tankimisala
peab olema vettpidav ning sellele kogunev sademevesi tuleb enne suublasse juhtimist
suunata läbi liiva-õlipüüduri.
Arvestada
projekteerimisel ja
ehitamisel.
18
Vältimaks vooluveekogude veekvaliteedi mõjutamist, ei tohi golfiala veetakistuste
rajamise perioodil tekitada veevahetust rajatavate veetakistuste ning Sulaoja ja Ilmatsalu
jõe vahel.
Arvestada
ehitamisel.
Tagamaks vee isevoolne läbivool läbi golfiala veetakistuste, on golfialal tiikide
veetasemeks soovitatav kavandada 33,5 m abs, mis on tavaolukorras Ilmatsalu jõe
veetasemest kõrgem.
Arvestada
projekteerimisel.
Üle Sulaoja ja Ilmatsalu jõe kavandatavad sillad ning tehnovõrgud ja -rajatised tuleb rajada
madala veeseisuga vältimaks kalda olulist kahjustamist tööde käigus ning võimalikku
erosiooni.
Arvestada
ehitamisel.
Vältimaks pinnase kahjustamist, võimalikku kalda erosiooni ja Ilmatsalu jõele avalduvat
võimalikku mõju, tuleb tööde teostamisel veekaitsevööndis maksimaalselt vältida
masinatega viibimist või kasutada võimalikult kergeid masinaid. Pinnasekahjustuste
tekitamise ennetamiseks kasutada vajadusel roomikutega masinaid.
Arvestada
ehitamisel.
Golfiala rajamisel tuleb säilitada ja luua võimalikult suuri looduslähedasi alasid, mis jäävad
inimtegevusest võimalikult puutumata. Sellised alad võivad olla näiteks metsatukad
(Angervaksa kinnistul, Sulaoja paremkaldal), mitteregulaarselt niidetavad alad, roostikud,
veekogud/tiiktakistused jne, mis vähendavad võimalikku mõju veekogudele (omavad
puhverdavat mõju). Pinnavee veekvaliteeti aitab säilitada ka veekogu kaldale puhvrina
jäetav hooldamata ala ja puittaimestik.
Arvestada DP-s.
Ehituse ajal ja ehitusjärgselt golfiala murupinna tugevdamiseks kasutatavate väetiste
doseeritavad kogused tuleb hoida kontrolli all, vältides nende kasutamist määral, millest
tulenevalt taimede poolt omastamata osa võib sattuda veekogudesse. Veekogude
veekaitsevööndis ei ole väetiste kasutamine lubatud (VeeS § 119 p 3).
Arvestada hooldusel.
Golfiala kasutamisperioodi pikendamiseks aasta lõikes, tuleb projekteerimisel
lahendada vee ärajuhtimine golfialalt suurvee perioodil. Soovitatav on olemasoleva
poldritammi säilitamine, et tõhustada liigvee pumpamist ning golfiväljaku kasutamist
aasta lõikes pikema perioodi vältel. Eelistada vee ärajuhtimist isevoolsena, vajadusel
näha ette pumpla rajamine liigvee juhtimiseks Ilmatsalu jõkke või Sulaojja. Pumpla
kavandamisel tuleb veenduda, et suubla suudab lisanduva vooluhulga vastu võtta.
Arvestada
projekteerimisel.
Golfiradade niiskusrežiimi reguleerimiseks rajada integreeritud drenaaži - ja
niisutussüsteem, kus üleliigne vesi kogutakse drenaaži abil kokku vastavatesse
reservuaaridesse või veekogudesse (tiikidesse) ja niisutamise vajaduse tekkimisel
korduvkasutatakse. Lubatud on ka mõne teise samaväärse lahenduse kasutamine.
Arvestada
projekteerimisel.
Veekogude ja nende kallaste prahistamise vältimiseks tuleb planeeringualal suurema
käidavusega kohtades kavandada piisavas koguses avalikult kasutatavate prügikastide
olemasolu.
Arvestada
projekteerimisel.
19
Golfialade kasutamisel tuleb jälgida alale lisatavate väetiste ja taimekaitsevahendite
koguseid ning vältida nende liigset kasutamist, eelistades looduslikke vahendeid.
Golfiväljakul võib kasutada ainult neid taimekaitsevahendeid, mis on Euroopa Liidus või
Eestis registreeritud ja millele on ametlik luba kasutamiseks vastavalt kehtivatele
ohutusstandarditele. Ebaseaduslikud või registreerimata tooted ei ole lubatud.
Taimekaitsevahendeid tuleb kasutada vastavalt tootja juhistele ja vastavalt kehtestatud
ohutusnõuetele. Töötada välja konkreetsed reeglid, millises koguses ja millal võib
taimekaitsevahendeid kasutada. Väikeste annuste ja optimaalsete ajastuste valimine aitab
vähendada keskkonnamõjusid. Majandus- ja kutsetegevuses tohib taimekaitsevahendeid
kasutada ainult vastava koolituse läbinud professionaal, kes omab kehtivat
taimekaitsetunnistust. Samuti peab taimekaitsetunnistust omama avalikus kohas
tõrjetööde teostaja. Golfiväljakul töötavad spetsialistid peaksid olema teadlikud
taimekaitsevahendite õigetest kasutusviisidest ja õigeaegsest rakendamisest.
Informatsiooni koolituste läbiviimise kohta leiab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt:
https://pta.agri.ee/taimekaitsekoolitused. Taimekaitsevahendit kasutada vaid
tuulevaiksetes oludes, et vähendada kemikaalide kandumist sihtkohast kaugemale. Võtta
regulaarselt pinnasest proovid, et hinnata väetamise vajalikkust ning vältida üleväetamist.
Pidada hoolduspäevikut, milles dokumenteeritakse kõik väetise ja taimekaitsevahendite
kasutuskorrad (panna kirja läbiviija andmed, aeg, kasutuskohad, vahendite nimetus,
kogused ja muu asjakohane informatsioon). Ehitus- ja jõe puhastustööde läbiviimisel tuleb
kasutada ainult tehniliselt korras olevaid masinaid. Reostuse tekkimisel tuleb see
viivitamatult likvideerida või korraldada selle likvideerimine.
Arvestada hooldusel.
Tekkiva heljumi leviku tõkestamiseks tuleb tööde tegemisel Ilmatsalu jões ja selle
veekaitsevööndis (10 m veepiirist), sadama ja seda teenindavate ehitiste (kai, tankla jms)
rajamisel kasutada selleks ettenähtud kaitseekraani (filterkangast), mis välistab heljumi
edasikandumise Emajõkke. Kaitseekraan paigutada Ilmatsalu jõkke planeeringuala
loodepiiril, et heljum planeeringualast kaugemale ei kanduks. Kangas peab ulatuma
põhjani nii, et heljum selle ümbert läbi ei pääse. Veekogu ökoloogilise seisundi
säilitamiseks või parandamiseks ja tööde negatiivse mõju välistamiseks tuleb rakendada
parimaid võimalikke tehnoloogilisi lahendusi. Võimalusel viia ehituskeeluvööndis
kavandatavad tööd ellu madalvee perioodil, kui maapind on kuivem. Valingvihmade korral
peatada ehitustööd.
Arvestada
ehitamisel.
Vertikaalplaneerimise käigus tuleb golfiradade kalded kavandada selliselt, et
kemikaalide sattumise tõenäosus veekogudesse oleks minimaalne, samas ei tohi kalda
piirkonnas oluliselt maa-ala väljakujunenud reljeefi muuta.
Arvestada
projekteerimisel.
Võimaluse korral säilitada Tiigikalda, Koopa, Biopuhasti ja Kapsamaa kinnistuid teenindava
tee rajamisel heas tervislikus seisundis ja haljastuse üldmulje seisukohast väärtuslikud
puud. Lähtuda standardist “Puittaimed haljastuses EVS 939:2020”.
Arvestada DP-s ja
projekteerimisel.
Tulenevalt keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja
kasutamise nõuded“ § 4 lg 1 punktist 1 on järvel, mille pindala on alla 100 hektari ja
Arvestada järve
kasutamisel.
20
millel puudub vähemalt 10 meetri laiune ühendus laevatatava siseveekoguga,
sisepõlemismootoriga veesõiduki kasutamine keelatud. Seega on planeeringualale
rajatavatel tehisjärvedel sisepõlemismootoriga paatide kasutamine keelatud.
Üle Sulaoja kavandatava silla rajamisel valida silla asukohaks ala, kus puid kasvab
hõredamalt, st tööde teostamiseks on vaja puid likvideerida minimaalselt.
Arvestada
projekteerimisel.
Golfiväljaku kastmiseks kasutada pinnavett. Ühisveevärgist kastmisvee võtmine pole
lubatud. Vajadusel võib tulevikus kaaluda kastmisvee saamiseks puurkaevu rajamist
golfialale.
Arvestada
projekteerimisel.
Maaküttesüsteemide rajamine on keelatud veehaarete sanitaarkaitsealadel ja 200 m
raadiuses Kesk-Devoni veekihi veehaaretest.
Arvestada DP-s.
Maaküttesüsteemi kavandamiseks tuleb tegevusõigust omava isiku poolt koostada
nõuetekohane ehitusprojekt, mille aluseks on aktuaalne geodeetiline alusplaan.
Arvestada
projekteerimisel.
Üksikutele ühisveevärgi puurkaevudele tuleb kasutatavas veekihis jätta nende ümber
vähemalt 200 m puhvertsoon, kus veekihti ei kasutata muuks otstarbeks. Selles tsoonis ei
tohi rikkuda ka veekihti kaitsvat veepidet.
Arvestada DP-s ja
projekteerimisel.
Kitsendustega aladel (kultuurimälestise, loodusobjekti, maaparandussüsteemi,
tehnovõrgu kaitsevööndis, muinsuskaitsealal ja looduskaitsealal jms) on
maaküttesüsteemi rajamine lubatud kitsendust põhjustava objekti omaniku/valitseja
nõusolekul ja tingimustel.
Arvestada DP-s ja
projekteerimisel.
Veekogu ehituskeeluvööndis (v.a maaparanduse eesvool) on elamut või selle abihoonet
teenindava maaküttesüsteemi rajamine lubatud tingimusel, et tagatud on kalda kaitse
eesmärgid ja kallasraja kasutatavus.
Arvestada DP-s ja
projekteerimisel.
Reostunud pinnase või veekihiga alale maaküttesüsteemide rajamine on keelatud. Pinnase
reostuskahtluse korral tuleb teha reostusuuring.
Arvestada
projekteerimisel ja
ehitamisel.
Maaküttesüsteemide soojuskandevedelikuks võib kasutada keskkonnaohutuid aineid.
Kasutatava soojuskandevedeliku kohta peab olema ohutuskaart.
Arvestada
ekspuatatsioonil.
Detailplaneeringus või ehitusprojektis peab olema näidatud maaküttesüsteemi
paiknemine, selle ühendus hoones kavandatava süsteemiga ja kaugus kinnistu piirist.
Arvestada DP-s ja
projekteerimisel.
Horisontaalse maaküttekontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine ja
ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse maaküttekontuuriga
alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maaküttesüsteemi.
Arvestada DP-s ja
projekteerimisel.
21
Maaküttesüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav
ala krundil vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele.
Arvestada DP-s.
Planeeringualale rajatavatesse tehisveekogudesse ei ole maaküttesüsteemi paigaldamine
lubatud.
Arvestatud ÜP-s.
Maaküttesüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada minimaalsed kaugused:
- soojuspuuraugu või soojusvaia kaugus kinnistu piirist peab olema 10 meetrit,
piirangut võib vähendada 5 meetrini piirinaabri nõusolekul. Kinnistu piires oleva
soojuspuuraukude grupi puuraukude vahekaugused määratakse vastava arvutuse
teel;
- horisontaalse soojuskontuuri kaugus hoonest ja kinnistu piirist võib minimaalselt
olla 2 meetrit ning maa-alustest torustikest ja kaabelliinidest vastavalt nende
kaitsevööndile;
- soojuspuuraugu kaugus peab olema vähemalt 3 meetrit hoone välispiirist;
- soojuspuuraugu kaugus naaberkinnistu soojuspuuraugust peab olema 20 meetrit;
- soojuspuuraugu kaugus puu vertikaalprojektsioonist maapinnal peab olema 2
meetrit;
- soojuspuuraugu kaugus hooldusalaga puurkaevust või salvkaevust, kui kaev asub
samal kinnistul ja kuulub soojussüsteemi omanikule, peab olema 10 meetrit;
- soojuspuuraugu kaugus naaberkinnistu puurkaevust või salvkaevust peab olema
20 m;
- soojuspuuraugule tuleb ette näha 3 meetri raadiusega kaitseala ehk hooldusala,
mis peab võimaldama tehnikavahendite juurdepääsu;
- soojuspuuraugu kaugus septikust ja kogumismahutist peab olema vähemalt 5
meetrit ning filterväljakust, biotiigist, avaveelisest märgalast ja imbväljakust
vähemalt 10 m.
Arvestada DP-s ja
projekteerimisel.
22
Rohevõrgustik
Ettepanekud ja soovitused Arvestamine
Tagamaks võimalikult looduslähedane ja turvaline keskkond, tuleb Ilmatsalu jõe ja Sulaoja
ääres olevat kõrghaljastust maksimaalselt säilitada, seda vähemalt veekaitsevööndi
ulatuses. Veekaitsevööndis on puu- ja põõsarinde raie lubatud vaid Keskkonnaameti
nõusolekul, v.a maaparandussüsteemi ehitamisel ja hoiutööde teostamisel (VeeS § 119
p 2).
Arvestada nii DP-s,
projekteerimisel kui
hooldamisel.
Rohevõrgustiku koridoris tuleb puittaimestiku raie teha lindude pesitsusperioodi välisel
ajal (01.08 – 01.04).
Arvestada
hooldamisel.
Rohevõrgustiku alal tuleb tagada ulukitele vaba liikumise võimalus, seega ei ole lubatud
Ilmatsalu jõe kaldapiirkonda (rohelise koridori ulatuses) tõketega piirata, samuti ei ole
tõkete püstitamine lubatud sildadele suunduvatele jalgradadele.
Arvestada DP-s.
Sadama piirkonnas tuleb rohekoridori sidususe tagamiseks jätta sadamahoone ja sellega
külgneva parkla ning golfiväljaku vahele puhverhaljastus (näha alale ette kõrghaljastus,
riba laiusega vähemalt 30 m).
Arvestada DP-s.
Golfiala projekteerimisel Angervaksa ja Raudla kinnistule tuleb arvestada rohevõrgustiku
tugiala jätkuva toimimise tagamise vajadusega, selleks:
- nii rohevõrgustiku tugialal kui koridoris tuleb puittaimestiku raie teha lindude
pesitsusperioodi välisel ajal (01.08-01.04);
- loomade liikumist ei tohi füüsiliste barjääridega takistada;
- rohevõrgustiku alal peavad golfiradade edenemisalad olema võimalikult kitsad;
- golfiküla rajamisel võib raadamise ulatus Angervaksa ja Raudla kinnistul olla kuni
50% mõlema kinnistu metsamaa pindalast kokku. Golfiala hooldamisel ei tohi
Angervaksa ja Raudla kinnistul asuvate metsakoosluste pindala võrreldes algselt
raadatava alaga vähendada;
Arvestatud ÜP-s,
arvestada DP-s,
projekteerimisel ja
hooldamisel.
23
- metsakoosluste säilitamise eesmärgil on Angervaksa ja Raudla kinnistul
uuendusraied keelatud;
- maapinna tõstmine golfiradade rajamise eesmärgil on lubatud absoluutkõrguseni
35,2 m. Maapinna tõstmine on lubatud ainult planeeritavate radade all,
metsakoosluste alune pinnas peab jääma maksimaalselt puutumatuna.
Liigikaitse ja kaitsealad
Ettepanekud ja soovitused Arvestamine
Kavandada tehisjärve keskele saar, mis kujundada võimalikult looduslikuks, et see oleks
kasutatav võimalikult paljudele lindudele elu- ja pesitsuspaigana.
Arvestada DP-s.
Keelatud on linnusaarele minek ja seal hooldustööde tegemine lindude pesitsusperioodil
(01.04-15.07), kuna ala hakkavad eelduslikult kasutama valdavalt maas pesitsevad linnud.
• Raietöid tuleb läbi viia soovitatavalt talvisel ajal ning muul ajal tuleb arvestada lindude
pesitsusperioodiga (01.04-15.07).
• Golfialale rajatavad tiikide süsteemid tuleb kujundada lindudele sobivaks
elupaigaks.
• Lindude elupaiganõudlustega tuleb arvestada planeeringuala hõlmava haljastuse
kujundamisel, näiteks rajada elamud grupiti ning nende vahelisele alale kavandada
madal- ja kõrghaljastus.
Arvestada
projekteerimisel ja
hooldamisel.
Soovitused linnustikule sobivate elupaikade kujundamiseks ja elupaiganõudluste
säilitamiseks:
Tehisjärvele rajatav saar peaks kaldavööndis olema vähemalt 10 m ulatuses lauge ja
madalaveeline. Kõrgema veetaimestiku vohamise korral võiks (on soovitatav) seda aeg-
ajalt piirata, kusjuures seda tuleb teha kas ositi (st näiteks pool alast ühel aastal ja siis 3-5
aasta pärast puhastada teine osa) või viirgudena. Soovitatav on saare ümber
madalaveelises vööndis tekkinud taimestikku mitte niita. Võsa võiks (on tungivalt
soovitatav) tehisjärve saarelt eemaldada umbes iga 5 aasta järel või sagedusega, mis ei
laseks puudel kasvada kõrgemaks kui 2 m. Igasugused hooldustööd saarel tuleb teha
pesitsusvälisel ajal, st 16. juulist kuni 31. märtsini. Koostöös linnuhuvilistega võiks saarel
katsetada ka mõningaid biotehnilisi töid, näiteks paigaldada saarele mõned partide
pesavarjed ja saare juurde mõned ankurdatud pesaalused. Kui saarel leidub taimestikuta
alasid või on rohukasv madal, võib saar olla sobivaks pesitsuspaigaks jõgitiirule ning saare
kaldasoppidesse kujunevasse kõrgemasse taimestikku võib pesitsema asuda ka laululuik.
Lindude häirimise minimeerimiseks võiks maaomanik (on soovitatav) kehtestada saarel
Arvestada
projekteerimisel ja
hooldamisel.
24
viibimise keelu ajavahemikul 01. aprill – 15. juuli. Soovitatav on saare kaldaalale tekitada
soodsad kasvutingimused veetaimestikule (kõrkjas, hundinui, pilliroog jms). Taimestik ei
pea olema lausaline, sobivad üksikud ligipääsmatud kogumikud. Lauk ja tait, kes on mujal
Euroopas inimestega rohkem harjunud, eelistavad meil pigem varjulisi alasid ning
tegutsevad veekogul, kus leiavad ohu korral varju kaldavööndi taimestikus. Eriti meeldivad
laugule ja taidale hundinuiastikud, seega toitaineterikkad veekogud, kus on palju taimset
varist ning ka palju toitumiseks vajalikke selgrootuid. Tehisveekogu puhastamise korral on
soovitatav väljavõetav sete paigutada linnusaare ümbrusesse selliselt, et see suurendab
madalaveelise ala ulatust. Golfialale, suurematele säilitatavatele puudele on soovitatav
pesakastide paigutamine selleks, et mitmekesistada ala linnustikku. Kõrgema ja tihedama
taimestiku olemasolu tiiktakistustes, kallastel ja lähiümbruses loob pesitsuseks head
võimalused, mistõttu on soovitatav nendes kohtades taimestik säilitada.
Kärevere looduskaitseala sihtkaitsevööndis on kaitstavate linnuliikide pesitsusperioodiks
kehtestatud liikumispiirang alates 15. veebruarist kuni 31. juulini, mille määramisel on
arvestatud kõiki alal pesitsevaid või arvatavalt pesitsevaid linnuliike. Tegemist on liikide
pesitsusaegse rahu tagamiseks seatud piiranguga, mida on soovitatav arvestada ka
kaitsealaga vahetult piirneval alal ehitustööde läbiviimisel – sel perioodil on soovituslik
hoiduda mürarikaste tööde läbiviimisest (tehnika kasutamisest, millega kaasneb kõva
müra).
Arvestada
ehitustöödel.
Vältida planeeringuala ja Kärevere looduskaitseala vahel paiknevale kraavile purrete ja
sildade rajamist, et raskendada inimeste liikumist kaitsealale.
Arvestada DP-s ja
projekteerimisel.
Lainetuse vältimiseks Kärevere looduskaitsealaga piirnevas jõelõigus tuleb veekogu
äärde paigutada märgid, mille kohaselt on lainetuse tekitamine keelatud ja lainetuse
vältimiseks tuleb valida vastav sõidukiirus. Märgid võiks paigaldada planeeringuala
loodenurka, ca 1 km enne Ilmatsalu jõe suuet ja Ilmatsalu jõe suudmesse.
Arvestada sadama
ekspluatatsioonil.
Mitte teostada kalakotka pesitsusperioodil (15. märts kuni 31. august) Kärevere
looduskaitsealaga piirneval alal rammimistöid (rammvaiade paigaldamine).
Arvestada ehitamisel.
Projekteerimisel dimensioneerida veekogu ja regulaator nii, et välistatud on üleujutuste
tekkimine kõrgvee perioodil. Regulaatori puhul on soovitatav valida automaatne
süsteem, mis reageerib kiiresti veetaseme muutustele. Samas peab süsteemi rikke
puhul olema võimalik ka käsitsi vooluhulka reguleerida.
Arvestada
projekteerimisel.
Kavandada regulaatori ette piisavalt väikese silma suurusega võrgu või võre
paigutamine, kust kalad läbi ei pääse. Võre paigutamisel välditakse küll kalade
läbipääsu, kuid sellega kaasneb ka hoolduskohustus, kuna ummistuste korral tuleb seda
üleujutuste tekkimise vältimiseks ja läbivoolu tagamiseks puhastada.
Arvestada
projekteerimisel.
Alternatiivina võredele võib regulaatorite juurde paigaldada elektrilised tõkked, mis
peletavad kalu regulaatoritest eemale.
Arvestada
projekteerimisel.
25
Suuremate isendite soetamine. Maimud ja väikesed kalad võivad võrgust või võrest
kergemini läbi pääseda, mistõttu tuleb soetada suuremad isendid (vähemalt 10 cm)
ning projekteerida regulaatori ette paigutatav tõke vastavalt isendite suurusele.
Arvestada
projekteerimisel.
Eestis mittesigiva võõrliigi soetamine. Võõrliigi tehisveekogusse asustamisel valida liik, kes
Eesti tingimustes ei paljune, näiteks valgeamuur. Sellisel juhul ei ole ohtu, et kalade
paljunemisel maimud ja väikesed kalad võrest läbi pääsevad. Samuti ei ole ohtu, et
erakorralise olukorra tekkimisel saaksid nad loodusesse pääsemise korral paljuneda.
Arvestada
hooldamisel.
Inimeste teavitamine (näiteks infotahvliga) asjaolust, et alal asuvatest tehisveekogudest
kalade püüdmine ja loodusesse laskmine ei ole lubatud. Tehisveekogudesse asustatavatest
kaladest ei tohi võõrliikide osakaal (arvukus) olla suurem muu kalastiku osakaalust.
Võõrliigi soetamine Eesti kalakasvandusest. Eestis kasvatatud liigi soetamisel välditakse
olukorda, kus kaladega võivad kaasa tulla invasiivsed võõrliigid, mis võivad tehisveekogust
kaugemale levida ning veekogude ökosüsteemi rikkuda. Kui visuaalsel hindamisel selgub,
et valgeamuuril ei piisa järves kasvavast taimestikust, tuleb osad kalad tehisveekogust välja
püüda.
Arvestada
hooldamisel.
Inimeste heaolu
Ettepanekud ja soovitused Arvestamine
Rasketehnika kasutusest tuleneva õhusaaste ja müra vähendamiseks tuleb kasutada
tehniliselt korras masinaid.
Arvestada
hooldamisel.
Mürarikkaid ehitustöid võib teha ajavahemikus kell 07.00-21.00. Tekitatavat müra tuleb
minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras olevaid masinaid ning vältides
asjatut müra teket (seisates masinad, mida parasjagu ei kasutata).
Arvestada ehitamisel.
Ilmatsalu jõest eemaldatav sete ladustada olemasolevatest elamutest vähemalt 100 m
kaugusele ning väljaspoole veekaitsevööndit.
Arvestada ehitamisel.
Elamuala ja golfiala projekteerimisel tuleb arvestada CPTED käsiraamatus toodud juhistega
ning kasutada kujunduse kavandamisel kujunduselemente, mis toetavad kuriteo esinemise
võimalikkuse minimeerimist. Sellisteks elementideks on näiteks avatud vaadete tagamine
(põõsaste kõrgus kuni 1,2 m, puude kõrgus kuni 2,5 m), käidavate alade valgustamine jne.
Arvestada
projekteerimisel.
Käsitleda ala liikluskorraldust ehitusprojekti koostamisel ning näha ette ohtu
minimeerivad liikluslahendused (näiteks ülekäigurajad, kiiruspiirangud, sobivad
liiklusmärgid, liiklusvoo aeglustamiseks „lamavad politseinikud“ jne).
Arvestada DP-s ja
projekteerimisel.
26
Valgustuse projekteerimisel vältida ala ülevalgustamist, samas peab valgustus olema
käidavates kohtades piisav turvatunde tekitamiseks. Valgusvihk tuleb suunata allapoole
ning vältida väljaspool kõnniteid ja jalgradu jäävate rohealade valgustamist. Valgustuse
valimisel eelistada eraldi kontrollitavaid dünaamilisi valgusteid, mille puhul on võimalik
seadistada nii valgustugevust kui tööaega.
Arvestada
projekteerimisel.
Säilima peab Linnutee matkaraja kasutamise võimalus, seejuures ei ole lubatud
väljaspool planeeringuala asuvat matkaraja osaks olevat vana silda likvideerida enne,
kui on olemas selge plaan uue ehitamiseks. Matkarada tuleb kavandada sõiduteest
eraldiseisvalt, et tagada raja kasutajate ohutus.
Arvestada
projekteerimisel.
Ilmatsalu jõeäärne kõrghaljastus tuleb maksimaalses ulatuses säilitada. Raie teostamise
korral kasutada raieviisi, mis tagab esteetika matkarajal liikujale.
Arvestada DP-s,
projekteerimisel ja
hooldamisel.
Ilmatsalu jõeäärse roheala ja matkaraja avalikuks kasutamiseks peab kohalik omavalitsus
maaomanikuga kokku leppima maa kasutamise ja hooldamise tingimustes, sh kavandatud
puhkerajatiste väljaehitamises, kasutamises ja korrashoidmises tagamaks järjepidav
mugav, ohutu ja nauditav liikumine mööda matkarada.
Arvestada
hooldamisel.
Tehisjärve ja saare rajamisega võib probleemiks osutuda kajakakolooniate teke, kes oma
kisaga elanikke häirima võivad hakata, kui nende arvukus piisavalt suureks läheb.
Võimalikeks ohjamismeetmeteks on pesade lõhkumine ning munade korjamine ja
õlitamine kooskõlas looduskaitseseaduse § 55 lõikes 61 sätestatuga.
Arvestada
hooldamisel.
Kuna suur osa planeeringualast asub üleujutusohuga alal, tuleb hoonete, avalikult
kasutatavate teede ja sadama alal tõsta maapinda vähemalt absoluutkõrguseni 35,2 m.
Hoone +/- 0.00 peab olema sokliosa võrra veel kõrgemal: 35,5 m abs. Abihooned ja
rajatised võivad paikneda ka madalamal.
Arvestada
projekteerimisel.
Projekteerimisel tuleb tagada, et projektikohaselt ehitatud hoone vastab siseõhu
radoonisisaldusele kehtestatud nõuetele.
Arvestada
projekteerimisel ja
ehitamisel.
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada, et siseruumide õhu radoonisisalduse
mõõtmiste kohta on olemas erinevaid standardeid, kuid maa-ala uuringu kohta vastav
rahvusvaheline standard puudub. Mõningased juhised maapinnas mõõtmiste
läbiviimiseks annab ISO standardite sari 11665, mis on ka Eesti standardite süsteemi üle
võetud. Lisaks on Eestis kasutusel juhend "Radooni aktiivsuskontsentratsiooni
mõõtmine (RAM 2016)", mille sisu on üldjoontes kooskõlas ISO 11665 seeria
standarditega (RAM 2016 valmis enne, kui ISO 11665-11, mis käsitleb radoonimõõtmist
pinnaseõhus).
Arvestada
projekteerimisel.
27
Elamute ehitamisel on soovitatav rakendada ehituslikke meetmeid juhindudes
vajadusel EVS 840:2023 standardis „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
uutes ja olemasolevates hoonetes“ (kehtiv alates 16.10.2023) sätestatud nõuetest.
Nimetatud standard annab projekteerijatele ja ehitajatele juhised radooniohutu hoone
ehitamiseks, et vältida kopsuvähki haigestumise riski suurendava radooni asjakohases
õigusaktis toodud taseme ületamist ruumides, kus inimesed pikemat aega viibivad.
Standardis on esitatud valik radooniohu vähendamise meetmeid, kuid tuleb arvestada,
et see loetelu ja lahendused ei ole lõplikud ning lisaks võib radooniohutuse tagada ka
muude lahendustega, mille toimivust on uuritud ja dokumenteeritult tõestatud.
Arvestada
projekteerimisel ja
ehitamisel.
Jäätmekäitlus ja kliimamuutustega kohanemine
Ettepanekud ja soovitused Arvestamine
Kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda asjakohastest õigusaktidest
(jäätmeseadus, veeseadus ja nende alusel kehtestatud määrused).
Arvestada ehitamisel.
Ehitus- ja kasutusperioodil tekkivad jäätmed tuleb sorteerida ning anda üle jäätmete
käitlemiseks vastavat luba omavale ettevõttele.
Arvestada ehitamisel
ja hooldamisel.
Kasutusperioodil lahendada jäätmete kogumine vastavalt Tartu linna
jäätmehoolduseeskirjale.
Arvestada
hooldamisel.
Detailplaneeringusse tuleb lisada tingimus, mille kohaselt tuleb projekteerimisel ette
näha võimalus planeeringualal jäätmete liigiti kogumiseks. Alale tuleb ette näha
võimalikud avalike prügikonteinerite/ jäätmemajade asukohad.
Arvestada DP-s ja
projekteerimisel.
Hoone prügikonteinerite asukohad tuleb määrata hoone projektiga. Arvestada
projekteerimisel.
Üldplaneeringuga tuleb määrata tingimus, mille kohaselt tuleb eelistada taastuvate
energia- ja kütteallikate kasutamist.
Arvestatud ÜP-s.
Kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, sh
sademeveest tingitud üleujutuste riskide maandamiseks ja kuumaperioodi
leevendamiseks, tuleb ridaelamute parkla projekteerimisel selle äärde ette näha
mitmerindeline haljastus (puud ja põõsad).
Arvestada DP-s ja
projekteerimisel.
Edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb kavandada tuletõrjehüdrandid
elamublokkide, sadama ja golfikeskuse juurde. Juhul, kui realiseerub plaan rajada alale
lasteaed või mõni muu ühiskondlikult kasutatav hoone, peab tagama, et hoone jääks
tuletõrjehüdrandi tegevusraadiusesse ja et oleks tagatud tulekustutusvee jaoks vajalik
vooluhulk.
Arvestada DP-s ja
projekteerimisel.
28
Sademeveekäitluse planeerimisel tuleb arvestada tippvooluhulkade puhverdamise
vajadusega ning projekteerimisel võtta kasutusele meetmed sademeveega kaasnevate
võimalike probleemide vältimiseks. Sademetest põhjustatud probleemide vältimiseks
tuleb torustikud, kraavid, truubid jms rajatised dimensioneerida viisil, mis tagab
sademete läbilaskvuse ka sademeterohkel perioodil, sh tulvavete esinemisel. Samuti
võtta kasutusele meetmed sademevee pinnasesse imbumise soodustamiseks, nt
kasutada vett läbilaskvaid pinnasekatteid, rajada kõvakattega alasid minimaalselt
vajalikus ulatuses, kavandada võimalikult palju kõrg- ja madalahaljastusega alasid jms.
Arvestada
projekteerimisel.
Tehisjärve ja Ilmatsalu jõge ühendavad regulaatorid tuleb paigaldada kõrgusele, mis
võimaldab liigvee äravoolu läbi regulaatori Ilmatsalu jõkke. Ehitusprojektiga tuleb
regulaatorite parameetrid kavandada nii, et need suudavad suurvee ajal
maksimumvooluhulgad läbi lasta ning ühtlasi tõkestada veevoolu (sissevoolu tehisjärve)
madalveeperioodil, et tagada kahekordne ökoloogiline miinimumvooluhulk Ilmatsalu
jõe põhisängis ning takistada tehisveekogudes veetaseme liigset alanemist.
Arvestada
projekteerimisel.
Hinnata golfiala projekti koostamisel golfiväljakult liigvee ärajuhtimise vajalikkust.
Võimalusel kavandada golfialalt liigvee ärajuhtimine isevoolsena, vajadusel kaaluda
pumpla rajamist liigvee juhtimiseks Ilmatsalu jõkke või Sulaojja. Pumpla võimalikku
asukohta täpsustatakse projekteerimisel.
Arvestada
projekteerimisel.
Pumpla kavandamisel tuleb projekteerimise käigus välja arvutada suurveeperioodil
golfialalt Ilmatsalu jõkke või Sulaojasse pumbatavad vee kogused ning selle käigus
hinnata eesvoolude toimimist lisanduva vee tingimustes.
Arvestada
projekteerimisel.
Soovitused golfiväljaku projekteerimiseks
Ettepanekud ja soovitused Arvestamine
Golfiväljaku maa-ala on ulatuslik ja tugeva inimmõjuga, mille projekteerimisel tuleb
eelkõige arvestada ümbritseva keskkonnaga ning kavandada ala looduslähedasena, et
võimaldada erinevatele liikidele selle kasutamist elupaigana.
Arvestada
projekteerimisel.
Projekteerimisel näha ette alasid, kus inimmõjutust ei ole või on minimaalsel määral,
näiteks metsatukad (Angervaksa kinnistul), vähendatud niitmiskordade arvuga alad
(näiteks 2 korda kasutusaja jooksul), tiiktakistuste kaldale rajatavad roostikud,
veekogud jne. Sellisel juhul on võimalik inimtegevus ühildada looduslike liikide
elupaiganõudlustega, rajades liikidele sobivaid elu- , toitumis- ja varjealasid.
Arvestada
projekteerimisel.
Liikide elupaikadeks sobivatele aladele ei ole soovitatav projekteerida aktiivselt
kasutatavaid radu ja teid. Suuremate looduslike alade säilitamiseks on soovitatav
projekteerida edenemisalad võimalikult kitsad. Selliseid alasid on soovitatav kavandada
golfiväljaku läänepoolsele osale, mis piirneb loodusliku alaga (Laugesoo).
Arvestada
projekteerimisel.
29
Väljaku teistele osadele võib kavandada lähestikku paiknevaid väiksemaid alasid, mis
peaksid olema võimalikult suure pindalaga võrreldes ümbermõõduga (ringikujuline on
parem kui piklik) ning olema võimalusel omavahel ühendatud katkematute looduslike
koridoridega (laius 25-100 m). Koridorideks võib olla ka veekogu või liigniiske ala, mille
lähedusse ei tohiks kavandada radu ega teid.
Arvestada
projekteerimisel.
Golfiväljaku projekteerimisel on soovitatav kaasata ekspert, kes oskab kavandada
looduslähedasi alasid ning anda soovitusi taimekaitsevahendite ja väetiste
kasutamiseks.
Arvestada
projekteerimisel.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Tartu linnas asuva Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu esitamine kooskõlastamiseks | 16.03.2026 | 1 | 7.2-1/26/22719-7 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tartu Linnavalitsus |
| Tartu linnas Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelõu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule laekunud arvamuste avalik arutelu | 29.07.2025 | 1 | 7.2-1/25/22719-6 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tartu Linnavalitsus |
| Tartu linnas Ilmatsalu piirkonna üldplaneering | 24.07.2025 | 1 | 7.2-1/25/22719-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tartu Linnavalitsus |
| Tartu linnas Ilmatsalu piirkonna üldplaneering | 07.07.2025 | 1 | 7.2-1/25/22719-4 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tartu Linnavalitsus |
| Tartus Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringule ja KSH programmile edastatud arvamuse arvestamise kohta informatsioon | 05.04.2024 | 459 | 7.2-1/24/22719-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tartu Linnavalitsus |