Vaidlustus riigihankes 279476

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

36-25/279476

Otsuse kuupäev 19.03.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus AS-i CGI Eesti vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse

riigihankes „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi

loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 279476)

riigihanke alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, AS CGI Eesti, esindaja vandeadvokaadid Mario

Sõrm ja Kadri Härginen

Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Mihkel Rääk

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta AS-i CGI Eesti vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta AS-i CGI Eesti vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.01.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi

loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber

2 (12)

279476) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke

alusdokumendid (edaspidi RHAD).

2. 17.02.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i

CGI Eesti (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus RHAD-ile

3. Vaidlustuskomisjon teatas 25.02.2025 kirjaga nr 12.2-10/36 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 28.02.2025 ja neile vastamiseks 05.03.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. AS CGI Eesti põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Vaidlustus on esitatud taotlusega kohustada Hankijat viima RHAD vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetega osas, millega:

- pakkujatele tehtaks RHAD-i koosseisus kättesaadavaks kogu riigihanke nr 271027

tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö, sh:

1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüp;

2) kommenteeritud lähtekood;

3) kõik paigaldusjuhendid lähtekoodi tarbeks;

4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestik;

5) kõik kasutusjuhendid;

6) kogu koolitusmaterjal;

- hindamiskriteeriumide p-ide 1 ja 6 koosseisus olevad teenuse projektiplaan ja ajakava, teenuse

kontseptsioon ja metoodika ning teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed.

4.2. 2023. aasta lõpus korraldas Hankija lihthankemenetluse „Andmepõhine aruandlus metsa

raieinfo edastamiseks: metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüp (Keskkonnaagentuur

ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 271027) (edaspidi Riigihange

271027). Riigihanke 271027 peamine ese oli toimiva prototüübi tellimine metsas toimunud

muutuste operatiivseks tuvastamiseks, sh vastava metoodika, dokumentatsiooni üleandmine ja

väljaõppe korraldamine hankija töötajatele tulemuste kordamiseks asutusesiseselt. Riigihangete

registris avaldatud teabe kohaselt täitis Riigihanke 271027 hankelepingut KappaZeta OÜ,

riigihange on teostatud ja hankeleping täidetud.

4.3. Õigusaktidega ettenähtud nõuetega on vastuolus, et RHAD-is ei ole pakkujatele, sh

Vaidlustajale kättesaadavaks tehtud Riigihanke 271027 raames teostatud kõiki töid. Tulenevalt

sellest, et Hankija ei ole väljastanud Riigihanke 271027 tööd, ei ole ka Hankija kehtestatud

hindamiskriteerium RHS-iga kooskõlas. Hankija omistab vähemalt 30 hindepunkti 100-st nö

pakkumuse kvaliteediga seotud komponentidele, mille puhul saab edukas olla vaid ettevõtja,

kellel on Riigihanke 271027 tööde tulemid olemas. Seega on hindamiskriteerium selline, mille

tänasel kujul rakendamise puhul oleks võitja ette teada (KappaZeta OÜ). Tegelikku konkurentsi

ei teki ning teistel ettevõtjatel tuleks teha pakkumuse hinnakomponendi kaudu edu

saavutamiseks ebaproportsionaalselt suuri allahindlusi.

4.4. Riigihanke 271027 töö kättesaadavaks tegemise (tegemata jätmise) õigusvastasus

4.4.1. Riigihanke 271027 ja Riigihangete esemed on seotud ja ilma Riigihanke 271027 tööde

3 (12)

tulemi avalikustamiseta koheldakse pakkujaid ebavõrdselt.

4.4.2. Riigihanke 271027 tulemina pidi valmima prototüüp, mis pidi ka olema tarkvaralisena

Hankijale üle antud.

4.4.3. Hankija selgitab Riigihanke tehnilises kirjelduses, et 2023. aasta lõpus viidi läbi

pilootprojekt, mille eesmärgiks oli luua erinevate andmete kombineerimiseks uus

korduvkasutatav metoodika ja selle põhjal kaugseirel toimiv prototüüp toimunud

metsamuutuste automaatseks kontrolliks metsateatiste alusel. Riigihanke eesmärgid on esitatud

tehnilise kirjelduse p-ides 3.5.1-3.5.9. Oma sisu poolest on need tarkvara funktsionaalsed

nõuded ja tegemist on nõuetega eelmises riigihankes loodud tarkvaralise prototüübi

täiendamisele, nt:

- p-is 3.5.1 nimetatud raiealade tuvastamise teenus on juba loodud eelmises riigihankes ning

kõnealuse punkti kohaselt tuleb see liidestada metsaregistri ja Keskkonnaameti protsessidega;

- p-ides 3.5, 3.5.3 ja 3.5.4 nimetatud metsateatise ja raiealade kaardikihid on juba Riigihanke

271027 käigus loodud. Nende punktide eesmärk on vaid kaardikihtide võrdluse

funktsionaalsuse loomine ja võrdluse tulemuste esitamine;

- p-is 3.5.9 nimetatud andmete uuenemine on eelmises riigihankes realiseeritud, nii viitab

sellele ka Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse p 4.3 – andmed peavad uuenema vähemalt 14

päeva järel, sh kaugseirega tuvastatavad andmed.

4.4.4. Riigihange on oma sisult ja eesmärkidelt Riigihanke 271027 edasiarendus. Riigihanke

271027 töö on vahetult seotud Riigihanke esemega, kogu töö kättesaadavaks tegemata

jätmisega koheldakse pakkujaid ebavõrdselt, kuna üks konkurent ei pea neid funktsionaalsusi

Riigihankes algusest peale looma.

4.4.5. Usutav ei ole Hankija poolt teabevahetuses esitatud väide, et Riigihankes 271027 valmis

kõigest metoodika kirjeldus. Hankija eitab Riigihanke 271027 prototüübi olemasolu.

Kui Hankija väide Riigihankes 271027 prototüübi loomata jätmise kohta tõele ei vasta, siis ei

vasta Hankija tegevus ka RHS § 3 p-is 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttele

ega hea halduse põhimõttele. Riigihanke 271027 töö kättesaadavaks tegemata jätmine teistele

pakkujatele annab ebakohase eelise KappaZeta OÜ-le.

4.4.6. Kuna Hankija on Riigihanke tehnilise kirjelduse lk-l 3 selgitanud, et Riigihankes tuleb

üles ehitada kaugseireteenus, mis tagab Riigihanke 271027 tööga samaväärse täpsuse, ajalise

lahutuse ja automatiseerituse, siis peab Hankija pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks

tegema RHAD-is kättesaadavaks ka loetletud teabe:

1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüübi;

2) kommenteeritud lähtekoodi;

3) kõik paigaldusjuhendid lähtekoodi tarbeks;

4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestiku;

5) kõik kasutusjuhendid;

6) kogu koolitusmaterjali.

4.4.7. Riigihanke tehnilise kirjelduse p-id 3.3.2-3.3.4 loetlevad mitmesugused nõuded, mis on

juba oma olemuselt nõuded loodava tarkvara funktsionaalsustele. Nende nõuete täitmine on

Riigihanke 271027 täitjale oluliselt lihtsam, kuna tema saab lähtuda riigihanke 271027 tööst,

mida ei ole kogu mahus teistele pakkujatele kättesaadavaks tehtud.

4.5. Hindamiskriteeriumide õigusvastasus

4.5.1. Seoses eelnevate RHAD-i puudustega ning Riigihanke 271027 täitjale põhjendamatu

eelise tekkimisega tuleb teistel huvitatud isikutel konkurentsi olukorra tekkimiseks ületada

4 (12)

KappaZeta OÜ eelis sellega, et pakkuda oluliselt madalamat pakkumuse maksumust. Teistel

huvitatud isikutel on oluliselt informatsiooni puudu, et esitada konkureeriv pakkumus ning

saavutada projektiplaani ja ajakava, teenuste kontseptsiooni ja metoodika ning teenuste

osutamise riskianalüüsi ja riskide maandamismeetmete alamkategooriates maksimaalseid

punkte.

4.5.2. Olukorras, kus üks ettevõtja on saanud prototüübi varem valmis ehitada ning tuleb

pakkuma selle pealt, on selge, et ajakavas pole ühelgi teisel ettevõtjal võimalik varem tehtud

tööd sellise ajakavaga läbida, et neid edestada. Kehtestatud hindamiskriteerium ei taga reaalset

konkurentsi, sest kui KappaZeta OÜ tuleb pakkuma, siis on tal võimalik saavutada

maksimumpunktid sisuliselt kõikides hindamiskriteeriumites.

4.5.3. Kui Hankija Riigihanke 271027 tööd kõigile kättesaadavaks ei tee, seisneb

KappaZeta OÜ eelis vähemalt 3-4 kuu pikkuses edumaas. Samamoodi ei saa kellelgi teisel

olla töö metoodikast paremat arusaama ja pakkuda välja asjakohasemat tegevuste kirjeldust kui

KappaZeta OÜ-l, kes on varasema prototüübi autor ja töö tulemist ainsana ettevõtjatest

põhjalikult teadlik.

4.6. Vaidlustaja täiendas 28.02.2025 oma seisukohti järgnevalt.

4.6.1. Hankija on eksitavalt kajastanud Riigihanke 271027 tingimusi ja asunud väitma, et tal ei

ole ega peagi olema KappaZeta OÜ poolt välja töötatud tarkvara.

4.6.1.1. Hankija kinnitab, et kõik Riigihanke 271027 tingimustes nõutud tööd on nõuetekohaselt

teostatud ja üle antud. Hankija vastuses kirjeldatust ning tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktidest ei nähtu, et töö oleks teostatud ja Hankijale üle antud kooskõlas Riigihanke 271027

tehnilise kirjelduse nõuetega.

4.6.1.2. Hankija sisustab Riigihanke 271027 tulemit tehnilise kirjelduse p-i 4.1 kaudu. See on

eksitav, kuna lisaks tehnilise kirjelduse p-ile 4.1 selgitasid Riigihanke 271027 töö tulemit ka

muud tehnilise kirjelduse punktid, sh p-tid 4.2, 4.8, ja 4.9. Need punktid hõlmavad nii tarkvara

paigaldusjuhist kui ka kommenteeritud lähtekoodi. Paigaldusjuhis ja lähtekood on omased

tarkvaralisele lahendusele. Rääkimata sellest, et sama punkt ütleb, et Keskkonnaagentuur peab

olema suuteline saadud teabe alusel iseseisvalt tulemust pärast töö vastuvõtmist kordama.

On kaks varianti: kas Hankija väidab ebaõigesti, et tal vastavad materjalid puuduvad või on

Hankija võtnud Riigihanke 271027 töövõtjalt vastu mittenõuetekohase töö.

4.6.1.3. Lõppastmes on Hankija kohustuseks tagada, et Riigihanke 271027 tulem vastab

hanketingimustes nõutule. Kui Hankija väidab, et töö tehti hanketingimustele vastavalt, peaks

Hankijal olema Riigihankes pakkujatele avaldada nii prototüüp (kas teostuse või mudeli kujul),

taustmaterjalid (sh treeningandmestik), tarkvara paigaldusjuhised ja kommenteeritud

lähtekood. Neid materjale pole aga pakkujatele avaldatud. Kui Hankija leiab, et töövõtja

vastavad tööd ikkagi tegi, kuid jättis mingil põhjusel hanketingimustes kirjeldatud tulemi

Hankijale esitamata, tuleks Hankijal see töövõtjalt lepingu alusel välja nõuda ning Riigihankes

pakkujatele avaldada.

4.6.1.4. Hankija viitab KappaZeta OÜ omandis olevale taristule ja mudelile, mida väidetavalt

ei loodud Riigihanke 271027 töö tulemusena. Varasema Riigihanke tulemina avaldatud

metoodika kirjeldus ütleb, et KappaZeta OÜ on arendanud välja närvivõrkudel põhineva

mudeli, mis piloteerib lageraite operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste

tarbeks. Sellest selgitusest ei nähtu, et mudel oleks Riigihanke 271027 eelselt olnud juba välja

arendatud või et see baseeruks KappaZeta OÜ-le kuuluval tarkvaral. Ühtlasi jääb selgusetuks,

kuidas Hankija viidatud KappaZeta OÜ varasemad tööriistad seostuvad Riigihanke 271027

5 (12)

tehnilises kirjelduses nõutuga ning kas Hankija luges töövõtjale varasemast kuulunud

tarkvaralised lahendused hankelepingu järgseks tööks.

Riigihanke 271027 tingimuste kohaselt pidi töövõtja valminud töö, sh prototüübi, Hankijale üle

andma. Koos tööga pidid Hankijale üle minema ka intellektuaalomandiõigused: eelmise

Riigihanke tulemusel sõlmitud hankeleping nägi ette autori varaliste õiguste Hankijale

ülemineku ning autori isiklike õiguste litsentseerimise töö vastuvõtmisest. Seega isegi juhul,

kui töövõtja esitles talle varasemalt kuulunud tarkvaralahendusi hankelepingujärgse tööna,

pidanuks Hankija need endale saama ning need Riigihankes pakkujatele avaldama.

4.6.1.5. See, kui Hankija on ise olnud passiivne KappaZeta OÜ-lt Riigihanke 271027 tulemi

väljanõudmisel, ei tohiks piirata konkurentsi ega kahjustada pakkujate subjektiivseid õiguseid

Riigihankes. Vaidlustaja ei saa tõendada seda, mis on Hankijale Riigihankes 271027 esitatud ja

milline teave on Hankijal olemas. Kui vaidlustuskomisjon nõustub, et Hankija vastus

vaidlustusele on vähemasti vastuolus sellega, mida Hankija pidi Riigihanke 271027 raames

KappaZeta OÜ-lt saama, siis on tegemist asjaoluga, mida peaks RHS § 195 lg 10 alusel

järelevalvemenetluses uurima Rahandusministeerium.

4.6.2. Hindamiskriteeriumid

Hankija arutelu selle üle kuidas võib Hankija hindamiskriteeriume seada, ei ole vaidluse all.

Samuti ei oma tähtsust see, kas Hankija on vaidlusalused hindamiskriteeriumid seadnud

taotluse või eesmärgiga kedagi eelistada ning hindamiskriteeriumite kooskõla kehtiva õigusega

ei peagi hindama selle alusel, kas need kellegi osalemise kitsalt võttes välistavad või mitte.

5. Riigi Tugiteenuste Keskus vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Pakkujatele on RHAD-i koosseisus tehtud kättesaadavaks kogu Riigihanke 271027

tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö.

5.1.1. Töövõtulepingu nr 4-3/23/53, mis on sõlmitud Riigihanke 271027 tulemusena, p-i 1.2.

kohaselt oli lepingu esemeks toimiva prototüübi tellimine metsas toimunud muutuste

operatiivseks tuvastamiseks ja kasutamise koolitus. Riigihanke 271027 tehnilises kirjelduses

on prototüüp defineeritud järgmiselt: Prototüüp- Esialgne teostus või mudel lahenduse,

näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks, objekt oli

sõnastatud järgmiselt: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös

Keskkonnaagentuuriga tellib toimiva prototüübi metsas toimunud muutuste operatiivseks

tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni ja väljaõppe tulemuste kordamiseks

asutusesiseselt, tehnilise kirjelduse p-i 4.1 kohaselt kuulusid Keskkonnaagentuurile üle

antavate tööde hulka:

• vektorkujul kaardikiht Läänemaa ja Valgamaa territooriumil toimunud

metsamuutustest, mis annavad ülevaate nimetatud territooriumil metsateatiste realiseerimisel

toimunud raietest;

• viidetega dokumentatsioon töö teostamise, töö teostamiseks kasutatud (ehk töö

teostamise metoodika), arvutuste ja andmete kohta, erinevate andmete kombineerimiseks

loodud metoodika (ehk töö tulemusena loodud uus metoodika), ning töö vahearuanne analüüsi

ja selgitustega;

• töö lõpparuanne analüüsi ja selgitustega, töövalmis prototüüp metsamuutuste

tuvastamiseks.

Kõik kokkulepitud tööd on teostatud, vastu võetud ning Riigihankes kättesaadavaks tehtud.

5.1.2. Riigihanke 271027 tulemusel ei pidanud valmima tööd sellisel kujul nagu seda väidab

Vaidlustaja. Hankija on Riigihanke 271027 tehnilises kirjelduses defineerinud, mida tähendab

prototüüp. Prototüüp on esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste

hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks. Sõnaselgelt on Riigihanke 271027

6 (12)

tehnilise kirjelduse p-is 5.17.3 toodud välja ettemääramatu tulemus: ettemääramatu tulemus -

ette ei ole täpselt teada, missugune on saavutatav lõpptulemus ning eesmärkide saavutamise

kulu. Samuti ei ole teada, kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja millise

tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse; Tellija eesmärk oli saada Riigihanke

271027 hankelepingu täitmise tulemusena esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja

võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks. Lähtuvalt Riigihanke

271027 esemest ei ole detailselt ette nähtud, milline on töö tulemus ning mis kujul seda täpselt

esitatakse nagu seda väidab Vaidlustaja.

I etapi tööd võeti vastu 27.12.2023 ning üle anti vastavalt hankelepingus ja tehnilises kirjelduses

kokkulepitule järgmised nõuetekohaselt täidetud tööd digitaalselt esitatud andmetena:

• töö vahearuanne;

• kaardikihid.

Riigihanke 271027 tööde II etapi tulemused võeti lõplikult vastu 18.04.2024. Üle anti järgmised

nõuetekohaselt teostatud tööd digitaalselt esitatud andmetena:

• töö lõpparuanne;

• kaardikihid;

• kasutajakoolituse esitlusslaidid.

5.1.3. Riigihanke 271027 alusdokumentides ei nõutud tarkvaraprototüübi üleandmist või

loomist. Esialgne teostus lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks ja nõuete

selgitamiseks ja täpsustamiseks anti üle lõpparuandes ja koolituse slaididel. Riigihanke 271027

ettevalmistamisel ei olnud Hankijale teada, millisel kujul esmane teostus näitajate ja võimaluste

hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks esitatakse. Riigihanke 271027

lõpparuandes ja koolituse slaididel toodi välja esialgne teostus näitajate ja võimaluste

hindamiseks ja nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks, sh võimalikud valikud teenuse

arendamiseks (erasektorilt sisse osta või avaliku sektori enda taristusse loomine) ja võimalik

kaugseirega lageraiealade tuvastamise täpsus ning ajaline lahutus.

5.1.4. Riigihanke 271027 töö lõpparuandes on kirjeldatud metoodika ja töö käik, kuidas jõuti

esitatud kaardikihtide väljastamiseni, milliseid andmeid kasutati ning milline täpsus ja ajaline

lahutus saavutati. Metoodikafailis kirjeldati ka tööde teostaja KappaZeta OÜ poolt kasutatud

taristut ja mudeleid, mida kasutati esialgsete tulemuste, sh töö tulemusena loodud kaardikihid,

saavutamiseks. KappaZeta OÜ omandis olev taristu ja mudel ei olnud Riigihanke 271027 töö

tulemusena loodud ja KappaZeta OÜ kasutas ettevõttes varasemalt välja töötatud tööriistu, et

saavutada Riigihanke 271027 eesmärkide täitmiseks tulemused: esialgne teostus või mudel

lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks.

Hankija sai töö tulemusena teada, millise täpsuse, ajalise lahutusega ja andmete

kombineerimise metoodikaga on võimalik lageraiealasid tuvastada. Lisaks sai Hankija

KappaZeta OÜ poolt rahalise hinnangu, kui palju maksaks lageraiealade tuvastamine, kui see

osta teenusena erasektorilt sisse, ning analüüsi, mis on võimalikud puudused, kui Hankija

otsustaks osta teenuse rajamise enda taristusse.

5.1.5. Kasutajakoolituse esitlusslaididel toob töö teostaja alates slaidist nr 6 välja ettepanekud,

kuidas oleks võimalik lageraiete tuvastamist teostada teenusena, sh toob välja analüüsi

erasektorilt sisse ostetava teenuse ja majasisese teenuse ehk kui Keskkonnaagentuur enda

taristusse kaugseireteenuse rajaks, vahel. Sama ettekande slaidil 7 toob KappaZeta OÜ välja

hinnangulise maksumuse juhul, kui Hankija teenuse arendamise ostaks Riigihanke 271027

teostajalt KappaZeta OÜ-lt, sh maksumuse KappaZeta OÜ taristu arendamiseks, et pakkuda

sobivat teenust Keskkonnaagentuurile. Kirjeldatud teenuse aastaseks maksumuseks lisaks

välja-arendamiskuludele (190 000 eurot) on KappaZeta OÜ hinnanud 60 000 eurot.

5.1.6. Hankija tutvus Riigihanke 271027 tööde tulemuste ja analüüsiga, veendus, et erinevate

kaugseireandmete kombineerimisel on võimalik lageraiealasid piisava täpsuse ja ajalise

7 (12)

lahutusega tuvastada, et kasutada kaugseireandmeid andmepõhiste otsuste tegemisel.

Riigihanke 271027 tulemusena välja selgitatud ja täpsustatud võimaluste hindamisel otsustas

Keskkonnaagentuur korraldada Riigihanke.

5.1.7. Riigihanke 271027 eesmärk oli luua toimiv prototüüp ehk esialgne teostus või mudel

lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks,

metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni

ja väljaõppe tulemuste kordamiseks asutusesiseselt.

Käesoleva Riigihanke eesmärk on vastavalt tehnilise kirjelduse p-ile 3.1 metsamuutuste

kaugseireteenuse prototüübi loomine (edaspidi ka kaugseireteenus). Eesmärk on luua

kaasaegne kaugseirel põhinev andmete töötlemise süsteem, mis arvestab ka reaalajamajanduse

metsaprojekti raames varem tehtud töid, eelkõige kaugseire pilootprojekti tulemusi (link

pilootprojekti tulemustele). Tarkvara loomise üks eesmärk on saada operatiivset raieinfot

(vähemalt kord kuus) ning luua võimekus metsaandmete osas andmepõhisele aruandlusele

üleminekuks operatiivsemate masinloetavate andmete loomise kaudu ning andmepõhise

otsustamise võimekuse loomine ja järelevalve tõhustamine. Kaugseiresüsteem luuakse

töövalmis prototüübi valmiduses. RHAD-is peetakse läbivalt loodava tarkvara ja

kaugseiresüsteemi all silmas prototüüplahendust, eelkõige tähenduses kui esialgne teostus või

mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või

täpsustamiseks.

5.1.8. Sisuline erinevus Riigihanke 271027 ja Riigihanke vahel seisneb selles, et Riigihanke

tehnilise kirjelduse p-i 3.1 kohaselt loodava tarkvaraga koostatavad kaardid integreeritakse

Hankija poolt metsaregistrisse ning Maa-ameti geoportaali ja Keskkonnaportaali. Antud

projekti raames selgitatakse välja analüüsi tulemina loodava lahenduse funktsionaalsuste lõplik

sisu ja loogika, mis realiseeritakse töötava tarkvaralahendusena.

Hankija poolt on ette antud ka esialgne visioon metsa kaugseire infosüsteemi loomiseks, mis

peab olema Riigihanke tulem. Lisaks on Riigihanke tulem seotud Maa-ameti juurde loodud

kaugseireandmete jaotuskeskuse EstHub-iga, selle andmetöötluseks saadakse vajalikud

satelliidiandmed EstHubist. Tehnilise kirjelduse p-is 3.4 tuuakse välja, et Riigihanke

tulemusena loodavad satelliitpiltide masinõppe algoritmid peavad töötama EstHub-il.

Hankija visiooni ja kaugseire pilootprojekti (Riigihange 271027) tulemuste kohaselt hakkab

kaardi koostamine olema „täisautomaatne“, kus kogu protsess sisendite ettevalmistamisest, sh

satelliidipiltide eeltöötlus, masinõppeprotsessidest kuni tulemite arvutamise ja tulemite

valideerimiseni on automaatne. Seetõttu peab metoodika sisaldama ka põhjalikku minimaalse

õpetusandmestiku suuruse kirjeldust, et edaspidi oleks võimalik saavutada rahuldav tulemus.

Lisaks peab Hankija olema võimeline protsessi haldama ja muutma.

5.1.9. Riigihanke tehnilise kirjelduse p-is 3.5 ja selle alapunktides on välja toodud

üksikasjalikult nõuded Riigihankega loodavale teenusele ja töö tulemusena peab valmima

teenus, mis vastab tehnilise kirjelduse p-is 3.5 toodule. Riigihanke 271027 eesmärk ei olnud

teenuse loomine, vaid esialgne analüüs ja teostus tingimuste täpsustamiseks.

5.2. Riigihanke 271027 raames ei loodud uut tarkvara.

5.2.1. RHAD-is on Riigihanke 271027 tulemustele viidatud läbivalt tehnilise kirjelduse p-is 2

lingina, p-is 3 lingina, p-is 3.3.5 joonistel ja joonealuse viitena lingina, p-is 4 töö teostamiseks

vajalikud materjalid alapunktina 4.3. KappaZeta OÜ ettevõttesisesed protsessid, toimingud jmt

ei ole olnud Riigihanke 271027 tulemused. Lisaks on Riigihanke 271027 tulemustele viidatud

Riigihanke 279476 ettevalmistamiseks korraldatud turu-uuringu materjalides (Riigihanke turu-

uuringu materjalid saadeti Vaidlustuse esitajale aadressil [email protected] 19.08.2024 kell

12.14).

8 (12)

5.2.2. KappaZeta OÜ ei ole loonud riigisektori taristusse Riigihanke 271027 raames ühtegi

lahendust, teenust või tarkvara vms. KappaZeta OÜ ei ole ainus ettevõte Eesti turul, kes on

asutuses rajanud erinevaid mudeleid, tarkvarasid, teenuseid metsandusliku kaugseire

eesmärgiga. Konkurentsi tagamiseks ei ole RHAD-is nõutud Riigihanke 271027 tulemuste

kordamist või sama metoodika kasutamist. Keskkonnaagentuur tellib Riigihankega

kaugseireteenuse selliselt, et kogu metoodika, taristu jm lahenduse osad on üles ehitatud avaliku

sektori taristusse. Riigihanke eesmärk on mitte tellida ühelt ettevõttelt kuutasu põhiselt

kaardikihte vaid luua teenus, mille eest tasutakse üks kord ning edaspidi toimub kaardikihtide

loomine jms teenuse toimimiseks vajalikud tegevused Riigihanke töövõtjast sõltumatult.

Keskkonnaagentuur ei hangi uuesti juba Riigihanke 271027 lepingu tulemusena täidetud ja

rahastatud töid. Riigihanke 271027 käigus ei loodud tarkvaralist prototüüpi.

5.3. Riigihanke alusdokumentide koosseisus olevad hindamiskriteeriumid on vastavuses

õigusaktides ettenähtud nõuetega

5.3.1. Hankija ei eelista hindamiskriteeriumidega Riigihankel osalevaid isikuid ega kahanda

Riigihankes osalevate isikute võimalusi konkureerida ausalt hankelepingu sõlmimisele. Kõigile

pakkujatele on antud võimalus pakkuda sobivat metoodikat ja lähenemist tööde teostamiseks

Riigihankes ning mitte piirata metoodikat üksnes Riigihanke 271027 käigus testitud

metoodikatega. Käimasolev Riigihange ei ole võrreldes Riigihankega 271027 täpselt sama.

5.3.2. Hankija ei ole kohustatud sätestama hindamiskriteeriume nii nagu Vaidlustaja soovib.

Hankija sätestab hindamiskriteeriumid lähtuvalt hankeesemest. Hankija ei eelista konkreetset

ettevõtjat.

5.3.3. Hankijal on hankelepingu sõlmimise otsustamisel arvesse võetavate kriteeriumide osas

lai otsustusruum ja Hankija on arvestanud hindamiskriteeriumide seadmisel, et kõik pakkujad

oleksid võrdses olukorras. Hindamiskriteeriumid on sõnastatud täpselt ja on objektiivselt

mõõdetavalt. Hankija seatud hindamiskriteeriumidest moodustavad kvaliteediga seotud

kriteeriumid 40% ja pakkumuse maksumusega seotud kriteerium moodustab 60%.

5.3.4. Riigihange avaldati riigihangete registris 24.01.2025. Kõikidel Riigihankes osalemisest

huvitatud valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on piisav aeg RHAD-iga tutvumiseks.

Konkurentsi tagamiseks ja konkureerimise innustamiseks on Hankija loonud viis

hindamiskriteeriumi, mida tuleb vaadata üheaegselt koos, kuna kõik hindamiskriteeriumid

moodustavad samaaegselt terviku.

5.3.5. Seisuga 20.02.2025 kell 12:35 on Riigihanke juurde registreerunud 13 ettevõtjat, mis on

märk konkurentsi olemasolust. Hindamiskriteeriumid ei takista ettevõtjatel Riigihankel

osalemast ega piira ettevõtjatel pakkumuse esitamist võrdväärsetel alustel konkurentsi

tingimustes. Hankija soovib välja selgitada majanduslikult soodsaima pakkumuse konkurentsi

tingimustes, eesmärgiga, et sõlmitava hankelepingu alusel saaks teostada metsamuutuste

kaugseireteenuse prototüübi loomise.

5.3.6. Vaidlustaja heidab ette hindamiskriteeriumide teenuse projektiplaani ja ajakava

(kriteerium nr 2), teenuse kontseptsioon ja metoodika (kriteerium nr 3) ning teenuse osutamise

riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed (kriteerium nr 4) õigusvastasust.

Hindamiskriteeriumides märgitud tingimused ei ole seatud taotluslikult pakkujate kõrvale

jätmiseks Riigihankest, vaid seonduvad hankelepingu esemega ja nende eesmärk on selgitada

välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Hindamiskriteeriumid ei välista Vaidlustaja

osalemist Riigihankes. Vaidlustaja ei põhjenda ega tõenda veenvalt, mis osas

hindmaiskriteeriumid rikuvad või riivavad tema õigusi. Vaidlustaja üksnes tunneb muret oma

eduvõimaluste üle. On vähe usutav, et vaidlustaja omab põhjapanevat ülevaadet riigihankele

9 (12)

registreerunud kõikide konkureerivate ettevõtjate hinnakujundusreeglitest, et anda

tõsiseltvõetavaid hinnanguid hankija seatud hindamiskriteeriumide ja nende kriteeriumide

osakaalude mõjust konkurentide pakkumuste maksumuste kujunemisele.

5.3.7. Paljasõnalised ja tõendamata on Vaidlustaja väited, et Hankija on hakanud piirama

Vaidlustaja eduvõimalusi hindamiskriteeriumide kaudu. Hindamiskriteeriumid kohtlevad

isikuid võrdselt, on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Hindamiskriteeriumid on avalikult

kättesaadavad, üheselt mõistetavad, objektiivselt mõõdetavad ning seonduvad hankelepingu

esemega.

5.4. Hankija täiendas 05.03.2025 oma seisukohti järgnevalt.

5.4.1. Riigihanke 271027 käigus ega selle tulemusena ei töötatud välja ega olnud nõutud välja

töötada tarkvara. Hankija on vastu võtnud, kätte saanud ning avalikult kättesaadavaks teinud

kõik Riigihanke 271027 tulemid.

5.4.2. Sisuliselt nõuab Vaidlustaja, et talle tehtaks tasuta kättesaadavaks konkureeriva ettevõtte

töövahendid, mis on ettevõtte KappaZeta OÜ poolt välja arendatud ning mille jaoks on

KappaZeta OÜ teinud kulutusi enne Riigihanke ja Riigihanke 271027 toimumist. Hankijal ei

ole Riigihanke 271027 ega Riigihanke käigus tekkinud õigust saada ega ka kohustust nõuda

KappaZeta OÜ-lt ettevõtte siseseid tööriistu või -vahendeid.

5.4.3. Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse p-i 4.9 sõnastus näitab, et Hankija ei olnud

Riigihanke 271027 alusdokumentide ettevalmistamise käigus teadlik, kuidas hanke võitnud

pakkumuse esitaja tööülesande lahendab, kuna tegemist oli teadus- ja arendustegevusega, mille

tulemused on ettearvamatud. Hankija eesmärk oli tagada kõigi Riigihanke 271027 tehnilise

kirjelduse punktidega, sh ka tehnilise kirjelduse p-idega 4.9, 5.8 ja 5.9, et kõikvõimalikul kujul

esitatavad väljundid ühilduksid haldusala nõuetega. See, et esitada töö esialgne teostus või

mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või

täpsustamiseks“ ei olnud hanke ettevalmistamise käigus teada, milline lahenduskäik töö

teostaja poolt valitakse.

5.4.4. Riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud lepingu alusel teostatud tööd on täielikult vastu

võetud ja puuduseid ei esine. Küll aga on kaugseire väga teadmusmahukas valdkond, mis nõuab

kõrgtasemel teadmiseid ja pikaajalisi kogemusi. See on ka põhjus, miks enne suuremahulise

Riigihanke alustamist viidi läbi Riigihange 271027, et täpsustada tingimusi ja võimalusi, saada

esialgne teostus. Esialgne teostus on kaardikihtide näol avalikustatud.

Tulem saavutati ettenägematu lahenduskäiguga – nagu teadus- ja arendustegevuse põhimõtted

ka lubavad.

5.4.5. Vaidlustaja on meelevaldselt ja eksitavalt tõlgendanud töö lõpparuande sisu. Viidatud

lauses KappaZeta OÜ on arendanud välja närvivõrkudel põhineva mudeli, mis piloteerib

lageraite operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks, on kasutatud eesti

keele reeglite kohaselt täismineviku vormi ning viidatud lause mõte on, et enne tööde teostamist

on KappaZeta OÜ välja arendanud lahenduse, mis Riigihanke 271027 raames piloteerib (ehk

kontrollib, katsetab, proovib) lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku

lahenduste tarbeks. Vaidlustaja viidatud lause ütleb selgesõnaliselt, et KappaZeta OÜ kasutas

varem arendatud tööriista, et katsetada lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust.

5.4.6. Hankija viidatud KappaZeta OÜ varasemad tööriistad ei ole olnud Riigihanke 271027

tulemus, Hankija ei ole varem valminud ja olemas olnud tööriistu lugenud Riigihanke 271027

järgseks tööks. Nagu KappaZeta OÜ Riigihanke 271027 lõpparuandes välja tõi ning Vaidlustaja

ka viitas, siis KappaZeta OÜ kasutas varem arendatud tööriista, et katsetada lageraiete

10 (12)

operatiivse tuvastamise võimalikkust. Testimine, katsetamine, esialgsete tulemuste loomine ja

nõuete selgitamine on olnud Riigihanke 271027 selgesõnaline eesmärk. Töövõtja ei esitanud

talle varasemalt kuulunud tarkvaralahendusi hankelepingujärgse tööna.

5.4.7. Töövõtja ei pidanud esitama tarkvaralist prototüüpi ning selle esitamist ei ole ka nõutud.

Kõik andmed, mis Riigihanke 271027 raames loodi ja mida tulemuse saamiseks kasutati, on

vabalt kättesaadavad, sh RMK andmed metsaregistris, kasutatud satelliidiandmed ning kõik

Riigihanke 271027 tulemid.

5.4.8. Hankija ei eelista ühtegi pakkujat. Kõik võimalikud pakkujad alustavad teenuse

rajamisega nö „nullist“.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Vaidlustuse kohaselt on õigusaktidega ettenähtud nõuetega (RHS § 3 p-is 2 sätestatud

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega) vastuolus see, et Hankija ei ole RHAD-is teinud

pakkujatele kättesaadavaks Riigihanke 271027 raames teostatud kõiki töid, sh prototüüpi.

Seega Vaidlustaja ei väida, et RHAD oleks õigusvastane seal kehtestatud tingimuste tõttu vaid

Vaidlustaja väitel seisneb RHAD-i õigusvastasus milleski, mida RHAD-is ei ole, kuid mis

Vaidlustaja arvates seal peaks olema. Vaidlustaja arvates Hankija kas valetab (tal on Vaidlustaja

nõutavas mahus töö olemas, aga ta keeldub alusetult seda RHAD-i hulgas Riigihankes

osalemisest huvitatud isikutele andmast) või on Riigihankes 271027 vastu võtnud töö, mis ei

vasta Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse nõuetele.

6.1. Antud juhul on Hankija Riigihanke teabevahetuses (sõnum ID 926028) selgitanud, et Kõik

materjalid, mis eelnevalt projekti raames on loodud, on kättesaadavad Keskkonnaportaalis

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/reaalajamajandus/metsavaldkond#Kaugseirepilootproj

ekt, ja vastuseks Vaidlustaja järelepärimisele (ID: 928320 Kas Töö teostajal on ligipääs ka

esimese etapis Kappazeta poolt välja arendatud prototüübi treeningandmetele ja mudelile?)

üle korranud, et Treeningandmetena kasutati Riigimetsa Majandamise Keskuse andmeid, mis

on kättesaadavad. Mudelile ligipääsu ei ole ning juhinduda saab seni avaldatud materjalidest,

mis kättesaadavad siin:

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/reaalajamajandus/metsavaldkond#Kaugseirepilootproj

ekt, samuti on Hankija Riigihanke 271027 tööde üleandmise- ja vastuvõtmisaktidega usutavalt

tõendanud, et Vaidlustaja väidetavas/soovitavas mahus Riigihanke 271027 töid Hankija

KappaZeta OÜ-lt vastu ei võtnud (prototüüpi pole üle antud). Seega Riigihankes osalemisest

huvitatud isikutele on Riigihanke 271027 tulem tehtud kättesaadavaks Hankijal olemasolevas

mahus ja Vaidlustaja poolt soovitavas mahus töid Hankijal ei ole, mistõttu ei ole neid

objektiivselt võimalik Vaidlustajale tema nõudmisel ka kättesaadavaks teha.

Mis puudutab Vaidlustaja väidet, et Hankija vastuses kirjeldatust ning tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktidest ei nähtu, et töö oleks teostatud ja Hankijale üle antud kooskõlas

Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse nõuetega, siis vaidlustuskomisjon ei asu Riigihanke

alusdokumentide vaidluses hindama seda, milline pidi olema tegelik Riigihanke 271027 tulem

hankelepingu täitmisel vastavalt Riigihanke 271027 alusdokumentidele. Selline vaidlus on oma

sisult eraldiseisev vaidlus Riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud hankelepingu nõuetekohase

täitmise üle ja hankelepingu nõuetekohase täitmise vaidlusi ei lahenda vaidlustuskomisjon, eriti

veel osana mõne muu riigihanke alusdokumentide vaidlusest.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal oleks oma vajadustest tulenevalt põhimõtteline

õigus Riigihanke läbiviimiseks ka olukorras, kus Riigihankest 271027 üldse mingit asjakohast

11 (12)

või Hankija eesmärke kirjeldavat sisendit poleks Riigihankesse tulnud.

6.2. Olukorras, kus Hankija on korduvalt kinnitanud, et Vaidlustaja poolt nõutavas mahus

Riigihanke 271027 tulemit tal olemas ei ole, ei anna vaidlus sellest, kas see peaks Riigihanke

271027 tingimustest nähtuvalt Hankijal siiski olemas olema, Riigihanke alusdokumentide

õigusvastasuse vaidluses sisuliselt mingit tulemust. Riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud

hankelepingu täitmise hindamisel ei saa Vaidlustaja ühelgi juhul saavutada Riigihanke

alusdokumentide vaidluses olukorda, kus vaidlustuskomisjon kohustaks Hankijat väljastama

RHAD-i hulgas Riigihankes osalemisest huvitatud isikutele, sh Vaidlustajale, sellise

Riigihanke 271027 tulemi, mis Vaidlustaja arvates vastab Riigihanke 271027 tingimustele,

kuid mida Hankija Riigihanke 271027 tulemusel ei saanud, seda isegi mitte juhul, kui

Riigihanke 271027 tulemus oleks pidanud olema teistsugune, st valmima oleks pidanud nt ka

prototüüp (mida vaidlustuskomisjon antud juhul ei väida). Sellisel juhul oleks võimalik ainult

järeldus, et Riigihanke 271027 hankelepingut ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellest ei

tekiks Vaidlustajale nõudeõigust Riigihankes sellises mahus Riigihanke 271027 tööde

väljastamiseks, mis oleks Hankijal pidanud olemas olema Riigihanke 271027 hankelepingu

täitmise lõppemisel, kuid ei ole, või Hankijale kohustust see kuskilt siiski saada.

Vaidlustuskomisjon ei saa kohustada Hankijat (ja KappaZeta OÜ-d) täitma Riigihanke 271027

hankelepingut, mis on juba lõppenud, selleks, et Hankija saaks täita Vaidlustaja nõuet.

Seega Riigihanke vaidlustusmenetluse tulemusena ei tuvasta vaidlustuskomisjon puuduseid

Riigihanke 271027 hankelepingu täitmisel ega kohusta Hankijat väljastama Riigihanke 271027

töid mahus, mida Hankijal ei ole.

6.3. Riigihanke tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete

avamisel konkurentsile (RHS § 88 lg-ga 7). Ei saa olla vaidlust, et mingi sisend Riigihankesse

Riigihankest 271027 igal juhul tuleb, mistõttu KappaZeta OÜ-l võib olla Riigihanke 271027

hankelepingu täitjana seetõttu objektiivne eelis teiste Riigihankes osalemisest huvitatud isikute

ees. Objektiivset eelist tuleb Riigihankes taluda ja Hankija ei pea asuma seda igal juhul

kompenseerima.

Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei ole rikkunud

Riigihankes RHAD-i koostamisel võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta pole teinud Riigihankes

osalemisest huvitatud isikutele kättesaadavaks midagi, mida tal olemas ei ole.

7. Hindamiskriteeriumid

7.1. Vaidlustaja väited hindamiskriteeriumide õigusvastasusest põhinevad hinnangul, et

olukorras, kus üks ettevõtja on saanud prototüüpi varem valmis ehitada ning tuleb

Riigihankesse pakkuma selle pealt, ei saa Vaidlustaja saavutada maksimumpunkte

projektiplaani ega muude alamkategooriate pealt ja kehtestatud hindamiskriteeriumid ei taga

eelnevalt käsitletud puuduste tõttu reaalset konkurentsi. Seega hindamiskriteeriumide

õigusvastasust väidab Vaidlustaja üksnes koos väitega, et Hankija ei ole väljastanud kõiki

Riigihankega 271027 saadud töid või töid, mida ta pidi saama (prototüüpi). Vaidlustaja on

selgelt öelnud, et asjakohatu on Hankija arutelu sellest, milliseid hindamiskriteeriume ja kuidas

ta võib seada, samuti ei oma tähtsust see, kas Hankija on hindamiskriteeriumid seadnud taotluse

või eesmärgiga kedagi eelistada ning hindamiskriteeriumite kooskõla kehtiva õigusega ei peagi

hindama selle alusel, kas need kellegi osalemise kitsalt võttes välistavad või mitte, st nendel

põhjendustel Vaidlustaja hindamiskriteeriume ei vaidlusta. Kuna vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et Vaidlustaja väidetud puudust, mille esinemisest on antud juhul sõltuvusse pandud

12 (12)

hindamiskriteeriumide (kõikide RHAD-is kehtestatud nn kvaliteedikriteeriumide) väidetav

õigusvastasus, vaidlustuskomisjoni hinnangul RHAD-is ei ole, ei kandu see puudus

vaidlustuses kirjeldatud põhjustel üle ka hindamiskriteeriumisse ega põhjusta nende

õigusvastasust.

7.2. Vaidlustuskomisjon märgib täiendavalt, et Vaidlustaja soovib jätta muljet nagu hinnataks

Riigihankes pakkumusi üksteise võrdluses, nt ajakava juures on märgitud, et töid ei ole võimalik

sellise ajakavaga läbida, et KappaZeta OÜ-d edestada, kuid see ei ole õige. Ajakava ega ühetegi

teist hindamiskriteeriumi (peale pakkumuse kogumaksumuse) ei kasutata

hindamiskriteeriumidest nähtuvalt teiste pakkujate pakkumuste võrdluses, mistõttu isegi juhul,

kui õige on Vaidlustaja väide, et KappaZeta OÜ-l on olemas mingi edumaa, ei väljenduks see

Vaidlustaja pakutavas ajakavas automaatselt madalamates hindepunktides ja ajakava

põhjendamatuses (Teenuse projektiplaan ja ajakava hindamiskriteeriumi alusel omistatakse

maksimaalsed hindepunktid pakkumusele, mille ajakava on põhjendatud. Tegevused on

esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d)

(meeskonna liikmed). Samuti on iga tegevuse juures välja toodud, millist sisendinfot on

vastavaks tegevuseks vaja ja milline on tellija roll. Pakutud ajakava ja meeskonna suurus on

teenuse kvaliteetseks teostamiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Lisaks on väljapakutud

hankija poolt aktsepteerimist leidvaid täiendavaid tegevusi või olemasolevaid tegevusi on

liigendatud detailsemaks, eesmärgiga neid paremini avada.).

8. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn

Tartu mnt 85, Tallinn

17.02.2025

Digiallkirjastatud, E-posti teel:

[email protected]

Riigihanke viitenumber: 279476

Vaidlustaja: AS CGI Eesti

Registrikood: 10006966

A. H. Tammsaare tee 56, 11316, Tallinn

Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm

Advokaadibüroo Sorainen OÜ

Rotermanni 6, 10111, Tallinn

Tel: 640 0900

E-post: [email protected]

[email protected]

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus

Registrikood: 70007340

Lõkke tn 4, 10122, Tallinn

E-post: [email protected]

VAIDLUSTUS RIIGIHANKE ALUSDOKUMENTIDELE

1. TAOTLUSED

1. Peatada RHS § 193 lg 1 alusel riigihanke „Metsamuutuste kaugseireteenuse

prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 279476) menetlus.

2. Kohustada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel hankijat viima riigihanke alusdokumendid

vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega osas, millega pakkujatele tehtaks

riigihanke alusdokumentide koosseisus kättesaadavaks kogu riigihanke nr 271027

tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö, sh:

1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüp;

2) kommenteeritud lähtekood;

3) kõik paigaldusjuhendid lähtekoodi tarbeks;

4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestik;

5) kõik kasutusjuhendid;

6) kogu koolitusmaterjal.

3. Kohustada hankijat viima hindamiskriteeriumide p 1 ja 6 koosseisus olevad

teenuse projektiplaani ja ajakava, teenuse kontseptsiooni ja metoodika ning

teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

4. Jätta kõik vaidlustusmenetluse kulud hankija kanda ja mõista hankijalt välja AS

CGI Eesti poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud.

Sorainen – 2/12 –

2. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE

1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi hankija) korraldab avatud hankemenetlust

„Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 279476). Riigihangete registris avaldatud

teabe kohaselt ületab riigihanke eeldatav maksumus rahvusvahelist riigihanke piirmäära.

Esialgse hanketeate kohaselt määrati pakkumuste esitamise tähtajaks 26.02.2025.

2. 2023. aasta lõpus korraldas hankija lihthankemenetluse „Andmepõhine aruandlus metsa

raieinfo edastamiseks: metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüp (Keskkonnaagentuur

ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 271027) (edaspidi eelmine

riigihange).

3. Eelmise riigihanke peamine ese oli toimiva prototüübi tellimine metsas toimunud

muutuste operatiivseks tuvastamiseks, sh vastava metoodika, dokumentatsiooni üleandmine ja

väljaõppe korraldamine hankija töötajatele tulemuste kordamiseks asutusesiseselt. Riigihangete

registris avaldatud teabe kohaselt täitis eelmise riigihanke hankelepingut KappaZeta OÜ,

riigihange on teostatud ja hankeleping täidetud.

4. Vaidlustaja hinnangul on õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastuolus see, et riigihanke

alusdokumentides (edaspidi ka RHAD) ei ole pakkujatele, sh vaidlustajale kättesaadavaks

tehtud eelmise riigihanke raames teostatud kõiki töid (edaspidi eelmise riigihanke tööd), sh

1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüpi;

2) kommenteeritud lähtekoodi;

3) kõiki paigaldusjuhendeid lähtekoodi tarbeks;

4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestikku;

5) kõiki kasutusjuhendeid;

6) kogu koolitusmaterjali.

5. Tulenevalt sellest, et hankija ei ole väljastanud eelmise riigihanke tööd, ei ole ka hankija

kehtestatud hindamiskriteerium RHS-iga kooskõlas. Hankija omistab vähemalt 30 hindapunkti

100-st nö pakkumuse kvaliteediga seotud komponentidele, mille puhul saab edukas olla vaid

ettevõtja, kellel on varasemalt eelmise riigihanke tööde tulemid olemas. Seega on

hindamiskriteerium selline, mille tänasel kujul rakendamise puhul oleks võitja ette teada

(KappaZeta OÜ). VaKo varasemas praktikas on aga taunitud selliste hindamiskriteeriumide

kehtestamist, mille puhul tegelikku konkurentsi ei teki ning mille korral tuleks teistel

ettevõtjatel teha pakkumuse hinnakomponendi kaudu edu saavutamiseks ebaproportsionaalselt

suuri allahindlusi.

3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE

6. Vaidlustaja on IT arenduste vallas aktiivselt tegutsev ettevõtja, kes on osalenud ja osaleb

arvukates IT arendus- ja hooldustööde riigihangetes.

7. Riigihanke alusdokumentides eelmise riigihanke tööde pakkujatele kättesaadavaks mitte

tegemine rikub vaidlustaja subjektiivseid õigusi, sh õigust esitada riigihankes pakkumus,

osutuda selles edukaks ja teenida hankelepingute täitmiselt tulu.

8. Eelmise riigihanke tööde kättesaavaks tegemata jätmine käesoleva riigihanke RHAD-s,

on vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 sätestatud võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse, asjakohasuse

ja põhjendatuse põhimõttega ega taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Ka ei ole hankija

tegevus läbipaistev ja kontrollitav.

Sorainen – 3/12 –

9. Euroopa Kohus on järjepidevalt rõhutanud, et riigihangetes käibib niinimetatud võrdsete

võimaluste põhimõte (equality of opportunity).1 Sellega on ilmselgelt vastuolus tõik, et antud

riigihanke RHAD-s ei ole kõigile pakkujatele, sh vaidlustajale kättesaadavaks tehtud eelmises

riigihankes teostatud kõiki töid.

10. Vastuolu võrdse kohtlemise põhimõttega tuleneb praegusel juhul sellest, et eelmise

riigihanke tööd on kogu mahus, sh prototüübi osas kättesaadavad eelmise riigihanke teostanud

konkurendile KappaZeta OÜ, kuid mitte teistele pakkujatele ega vaidlustajale. Seetõttu on

KappaZeta OÜ-l käesolevas riigihankes ebakohane eelis, mis oleks olemata, kui hankija oleks

RHAD koosseisus eelmise riigihanke töö pakkujatele avaldanud.

11. Kuna hankija pole seda teinud, siis koheldakse pakkujaid, sh vaidlustajat ebavõrdselt

võrreldes KappaZeta OÜ-ga. Kui hankija teeks käimasoleva riigihanke RHAD koosseisus

kättesaadavaks eelmise riigihanke töö, siis saaks pakkujad, sh vaidlustaja pakkumused koostada

ja hinnastada oluliselt võrdsematel alustel KappaZeta OÜ-ga ja vaidlustaja osutuda riigihankes

edukaks. Seetõttu on vaidlustajal ka vaidlustuse esitamise õigus.

4. EELMISE RIIGIHANKE TÖÖ KÄTTESAADAVAKS TEGEMATA

JÄTMISE ÕIGUSVASTASUS

12. Esmalt käsitleb vaidlustaja alljärgnevalt eelmise ja käesoleva riigihangete esemete

seotust, millel põhineb ka vaidlustaja peamine etteheide, et eelmise riigihanke tulem on jäetud

õigusvastaselt pakkumuse esitamisest huvitatud isikutele kättesaadavaks tegemata. Seega on

esmalt oluline eelmise ja käesoleva riigihangete esemete võrdluse teel selgitada, et ilma eelmise

riigihanke tööde tulemi avalikustamiseta koheldakse pakkujaid ebavõrdselt.

4.1. Praeguse riigihanke ja eelmise riigihanke esemed on teineteisega seotud

13. Nagu hankija on selgitanud ka käesoleva riigihanke tehnilises kirjelduses, on riigihanke

esemeks toimiva prototüübi loomine metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks ja

vastava kaugseireteenuse loomiseks. Selle eesmärk on omakorda rakendada andmepõhist

aruandlust ja otsustamist metsateatiste menetlemisel ja järelevalves.

14. Riigihanke ese on laiemas pildis seotud reaalajamajanduse metsaprojektiga „Raieinfo

operatiivsemaks“, mille raames soovitakse leida ja valmistada ette andmepõhise aruandluse

lahenduste juurutamist metsaga seotud aruandluses. Üheks projekti väljenduseks on kaugseirel

põhineva andmepõhise aruandluse prototüübi arendamine, millega toimunud raieid tuvastada

ja ennetada. Täiendavalt soovib hankija arendada andmepõhise otsustamise protsessi, kaasates

kaugseireteenuse tulemused masinapõhise automaatotsuste protsessi.

15. Kui tutvuda eelmise riigihanke RHAD-ga, siis selle tehniline kirjeldus määratleb eelmise

hanke esemena [...] toimiva prototüübi tellimise metsas toimunud muutuste operatiivseks

tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni ja väljaõppe tulemuste kordamiseks

asutusesiseselt.2

16. Sama dokumendi p-s 3.1 selgitab hankija pikemalt, et eelmise riigihanke eesmärgiks oli

[...] luua erinevate andmete kombineerimiseks uus korduvkasutatav metoodika ning selle põhjal

kaugseirel toimiv prototüüp toimunud metsamuutuste automaatseks kontrolliks metsateatiste

alusel. Lahendus peab suutma automaatselt luua saadud metsateatiste andmete või

metsateatiste kaardikihi andmete kombineerimisel kaugseirega lagedate alade kaardikihi, kuhu

on kuvatud tuvastatud toimunud metsamuutused. Töö tulemusena valmib andmete

1 Vt nt EKo C‑387/19, RTS infra ja Aannemingsbedrijf Norré-Behaegel, p 35. 2 Riigihanke 271027 alusdokument „Lisa 1 Tehniline kirjeldus_Raieinfo_2011“, lk 2.

Sorainen – 4/12 –

kombineerimise metoodika ning kaugseirel põhinev prototüüp Valgamaa ja Läänemaa näitel.

Andmete kombineerimise metoodika ja prototüüp peavad olema kasutatav ka laiemalt kogu

Eesti territooriumil. Seega nägi hankija eelmises riigihankes ühemõtteliselt ette, et riigihanke

tulemiks on ka toimiv prototüüp.

17. Eelmise riigihanke tehnilise kirjelduse lk 3-5 seab hankija tingimusteks, et:

1) Töö tulemusena antakse Keskkonnaagentuurile üle töövalmis prototüüp metsamuutuste

tuvastamiseks (p 4.1.3), sh valmib töövalmis ja rakendatav metsamuutuste tuvastamise

prototüüp, mis tuvastab maksimaalse võimaliku täpsusega toimunud muutused metsas

(p 4.2);

2) Andmete kõrvutamise tulemusena peab prototüüp looma lagedate alade kaardikihi, kus

on kuvatud metsamuutused, näiteks on toimunud raie (p 4.2);

3) Töö lõpparuanne peab sisaldama ka piisava täpsusega paigaldusjuhist ning

projektidokumentatsiooni, sh kommenteeritud lähtekoodi, mis võimaldaks

Keskkonnaagentuuril tulemust pärast töö vastuvõtmist kõrvalise abita korrata (p 4.9);

4) Töö II etapi tulem punktis 4.1.3. toodud prototüüp antakse üle koos kõigi vajalike

dokumentide ja taustainfo, sh kommenteeritud lähtekoodiga tulemuste kordamiseks

(p 5.6);

5) Töö tulemusena valmiv prototüüp, tarkvara, lähtekoodid, skriptid, metoodika jm

materjalid ja väljundid peavad vastama Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse „KeM haldusala tehnoloogiline profiil3“ ja

„Keskkonnaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded“ (p 5.9).

18. Eeltoodust on selge, et eelmise riigihanke tulemina pidi valmima prototüüp, mis pidi ka

olema tarkvaralisena hankijale üle antud. Kuidagi muul moel ei saa mõista korduvalt välja

toodud sõnaselgeid viiteid prototüübile, lähtekoodile, tarkvarale, paigaldusjuhistele ja muule

sellisele ning nende hankijale üleandmise kohustusele.

19. Kui siirduda praeguse riigihanke juurde, siis hankija selgitab tehnilises kirjelduses, et

2023. aasta lõpus viidi läbi pilootprojekt, mille eesmärgiks oli luua erinevate andmete

kombineerimiseks uus korduvkasutatav metoodika ja selle põhjal kaugseirel toimiv prototüüp

toimunud metsamuutuste automaatseks kontrolliks metsateatiste alusel. Kõnealuse selgituse

juurde on lisatud viide Keskkonnaagentuuri peetavale Keskkonnaportaalile, kus selgitatakse

kaugseire pilootprojekti sisu.3

20. Keskkonnaagentuur selgitab sealsamas, et kaugseire pilootprojekti eesmärgiks oli luua

erinevate andmete kombineerimiseks uus korduvkasutatav metoodika ja selle põhjal kaugseirel

toimiv prototüüp toimunud metsamuutuste automaatseks kontrolliks metsateatiste alusel.

Lahendus peab suutma automaatselt luua saadud metsateatiste andmete või metsateatiste

kaardikihi andmete kombineerimisel kaugseirega lagedate alade kaardikihi, kuhu on kuvatud

tuvastatud toimunud metsamuutused. Ilmselgelt on see viide eelmisele riigihankele.

21. Käesoleva hanke eesmärgid on esitatud hanke tehnilise kirjelduse p-des 3.5.1-3.5.9. Oma

sisu poolest on need tarkvara funktsionaalsed nõuded. Kui nende sisusse süüvida, siis on

tegemist nõuetega eelmises riigihankes loodud tarkvaralise prototüübi täiendamisele, näiteks:

1) Punktis 3.5.1 nimetatud raiealade tuvastamise teenus on juba loodud eelmises

riigihankes ning kõnealuse punkti kohaselt tuleb see liidestada metsaregistri ja

Keskkonnaameti protsessidega.

3 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/reaalajamajandus/metsavaldkond#Kaugseirepilootprojekt

(16.02.2025).

Sorainen – 5/12 –

2) Punktides 3.5, 3.5.3 ja 3.5.4 nimetatud metsateatise ja raiealade kaardikihid on juba

eelmise hanke käigus loodud. Nende punktide eesmärk on vaid kaardikihtide võrdluse

funktsionaalsuse loomine ja võrdluse tulemuste esitamine.

3) Punktis 3.5.9 nimetatud andmete uuenemine on eelmises riigihankes realiseeritud, nii

viitab sellele ka riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse p 4.3 – andmed peavad uuenema

vähemalt 14 päeva järel, sh kaugseirega tuvastatavad andmed.

4.1.1. KappaZeta OÜ metoodika kirjeldus ja võrdlus praeguse hanke tingimustega

22. Lisaks eelmise riigihanke ja praeguse riigihanke tehniliste kirjelduste võrdlemisele, on

Keskkonnaagentuuri kodulehel avalikult kättesaadavaks tehtud KappaZeta OÜ poolt koostatud

metoodika kirjeldus, mis peegeldab eelmise riigihanke raames teostatud töid nii, nagu nendest

sai aru eelmise riigihanke täitja.4 Ka sellest allikast nähtub üheselt, et praegune riigihange on

oma sisult ja eesmärkidelt eelmise riigihanke edasiarendus.

23. Metoodika kirjelduse lk 1 toob KappaZeta OÜ välja, et on arendanud välja närvivõrkudel

põhineva mudeli, mis piloteerib lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku

lahenduste tarbeks. Praeguse riigihanke tehnilises kirjelduses on lk 3 on selgitatud hankija soovi

antud riigihankes – Pilootprojekti tulemustest lähtudes tuleb üles ehitada ka käesoleva hanke

eesmärgiks olev kaugseireteenus, tagades samaväärse täpsuse, ajalise lahutuse ja

automatiseerituse.

24. Närvivõrkudel põhinev mudel ei saa olla midagi muud, kui tarkvaraline lahendus, mis

baseerub lähtekoodil. Seega väidab eelmise riigihanke täitja, et on välja töötanud tarkvaralise

lahenduse. Arvestades olustikku ja kohta, kus see teave on esitatud, saab sellest järeldada vaid

ühte – KappaZeta OÜ töötas tarkvaralise lahenduse välja eelmise riigihanke tööna. Siinkohal

tähistab ka tehnilises kirjelduses kasutatud termin „automatiseeritud“ tarkvaralist lahendust.

25. Samal leheküljel selgitab KappaZeta OÜ, et tema loodud mudel töötab metsaeraldistel,

mis on vähemalt 0.5 ha suured. Mudel saavutas lageraiete tuvastamisel täpsuse (precision) kuni

0.95; F-skoor (F-score) üle sadade tuhandete metsaeraldise oli kuni 0.89, mis annaks

metsateatiste puhul F-skoori 0.92.

26. Tehnilise kirjelduse lk 4 rõhutab hankija, et tema vajadus on vähemalt kord kuus

satelliidipiltide alusel tuvastada tehtud alates 0,5ha suurused raiealad, sh igale raiealale

vähemalt nädala täpsusega, millal antud raie on tehtud.5

27. Vaidlustaja mõistab seda nii, et KappaZeta OÜ väitel töötab varasemas hankes loodud

tarkvaraline mudel hankija ootustele vastava täpsusega, millest lähtumist eeldab hankija ka

antud riigihankes, kuivõrd soovib samaväärselt täpset prototüüpi.

28. Sealsamas toob KappaZeta OÜ välja, et: mudel väljas shp failid, mis sisaldavad mitte-

lageraiesündmusi ja lageraiesündmusi koos lageraieaja hinnanguga üle suurema osa Mandi-

Eesti (ruudustiku sisse jääv ala Joonisel 1) vaatlusperioodil 2022–2023.6

29. Hankija on käesoleva riigihanke tehnilises kirjelduses soovinud, et projekti raames

loodavate kaartide ulatus peab olema kogu Eesti territoorium ning ei eelda ainult Eesti metsa

definitsiooni alusel metsaks liigituvat ala. Vajadus on kasutada kaarti ka rahvusvahelise

aruandluse jaoks, kus metsa definitsioon erineb Eesti omast.

4 Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Reaalajamajandus/Metsaaruandlus/Metoodika%20kirjel

dus.pdf (17.02.2025). 5 Kirjapilt muutmata. 6 Kirjapilt muutmata.

Sorainen – 6/12 –

30. Vaidlustaja hinnangul nähtub eeltoodust, et KappaZeta OÜ sõnul katab juba eelmises

riigihankes loodud tarkvaraline mudel suurema osa Mandri-Eestist. Kogu Eesti territooriumi

katmiseks piisab seega varasema mudeli edasiarendamisest.

31. Siinkohal tuleb tähele panna sedagi, et eelmise riigihanke raames loodud tarkvaraline

mudel väljastab SHP failid. Need failid on vektorkaardi formaat, mis tähendab omakorda, et

eelmise riigihanke raames loodi ka selleks vajalik tarkvaraline funktsionaalsus.

32. Metoodika kirjelduse lk 7 on esitatud tabel 2 ja tabel 3. Tehnilise kirjelduse p-s 3.3.5

nõuab hankija, et töö tulemuste täpsuste hinnang peab olema ligilähedaselt sama hea või parem

kui 2024. aasta kaugseire pilootprojekti tulemused, mis toodud joonistel 2 ja 3. Nimetatud

allikad, st tabelid on aga identsed, mis tähendab, et kvaliteedinõuded käesolevas riigihankes on

seatud sõltuvusse eelmise hanke tulemustest.

33. Metoodika kirjelduse lk 2 on esitatud järgmine teave: Andmesisendina kasutati

järgnevaid kaugseiresensoreid: tehisavaradar (ingl. Synthetic Aperture Radar, SAR) Sentinel-

1 (S1) ja multispektraalne satelliit Sentinel-2. Leheküljel 4 on selgitatud: Masinõppemudeli

arendamisel kasutati RMK-lt saadud metsaeraldisi koos raieinfoga. Iga metsaeraliste kohta oli

kasutada info, kas seal toimus raie (raieliik ja sündmuse toimumise aeg) või ei toiminud raiet

(nn mittesündmus, mida samuti kasutati mudeli treenimisel). RMK-lt saadud andmeid kasutati

mudeli treenimisel kui referentsandmeid (nn tõekriteeriumi). Samuti kasutati RMK andmeid

mudeli täpsuse hindamisel.

34. Käesoleva hanke tehnilise kirjelduse p 3.4 kohaselt on hankija visioon kujundatud

kaugseire pilootprojekti tulemustest lähtuvalt ning kaardi koostamine toimub Sentinel-2 ja

Sentinel-1 kaugseire andmete kombineerimisel. Hankija sooviks on, et see toimuks masinõppe

meetoditega ning kaardi koostamine peab olema täisautomaatne. Seetõttu peab metoodika

sisaldama ka põhjalikku minimaalse õpetusandmestiku suuruse kirjeldust, et edaspidi oleks

võimalik saavutada rahuldav tulemus.

35. Metoodika kirjelduse lk 4 kirjeldab KappaZeta OÜ, et RMK andmeid kasutati mudeli

täpsuse hindamisel. Sealhulgas kirjeldab KappaZeta OÜ, et mudelit treeniti ning RMK andmed

puhastati dubleerivatest või vigastest kirjetest, millega tagati andmete vastavus reaalsusega. Ka

käesoleva hanke tehnilise kirjelduse lk 6 kohaselt tuleb töö teostada masinõppe meetoditega,

mis eeldab õpetusandmestiku kasutamist.

36. Masinõppemudeli treenimisel on oluline treeningandmestiku kvaliteet. KappaZeta OÜ

avaldatud metoodika kirjeldusest nähtub, et varasemalt loodud tarkvaralise mudeli treenimiseks

on kasutatud hea kvaliteediga (nn puhastatud) andmeid. Teisisõnu on eelmise riigihanke raames

tarkvaraline masinõppemudel loodud ja treenitud ning nn treeningandmed on puhastatud. See

tähendab, et ühel konkurendil on see osa hankelepingu esemest suuresti juba valmis ning selle

tulem ka hankijale üle antud.

37. Eeltoodust nähtub vaidlustaja hinnangul seegi, et eelmise riigihanke raames loodud

tarkvaralisel mudelil on juba olemas võimekus käesolevas hankes sõnastatud sisendandmeid

(Sentinel-1, Sentinel-2) sisendina kasutada.

38. Eelmise riigihanke dokument "Metoodika kirjeldus.pdf" viitab, et masinõppemudel on

varasema hanke käigus arendatud (loodud), mis viitab tarkvaralise mudeli loomisele (tuntud ka

kui tarkvaraarendus). Eelmise riigihanke käigus loodud tarkvaraline masinõppemudel on juba

treenitud (RMK andmete alusel), ka käesolevas hankes on seatud nõudeks õpetusandmestiku

kasutamise võimekust (tuntud ka kui mudeli treenimine).

39. Needki seoses viitavad esiteks tõsiasjale, et eelmise riigihanke töö on vahetult seotud

käesoleva riigihanke esemega ning, et eelmise riigihanke kogu töö kättesaadavaks tegemata

jätmisega koheldakse pakkujaid ebavõrdselt, kuna üks konkurent ei pea neid funktsionaalsusi

käesolevas hankes algusest peale looma.

Sorainen – 7/12 –

40. Seega ilmestab eeltoodu, et praeguse riigihanke ese on seotud eelmise riigihanke raames

teostatud töö, sh prototüübi edasiarendusega. Selline eesmärk oleks igati mõistlik ja tervitatav,

kui kõik pakkujad saaksid käesoleva riigihanke RHAD-s juurdepääsu eelmise riigihanke tööle.

Seda aga pole hankija õigusvastaselt võimaldanud.

4.1.2. KappaZeta OÜ esitlus

41. Keskkonnaagentuuri kodulehelt on kättesaadav ka KappaZeta OÜ esitlus, milles viimane

käsitleb eelmise riigihanke kogemust ja võimalikke tulevasi samme.7 Nii on KappaZeta OÜ

slaidil nr 7 välja toonud sellegi, et 40 000 eurot on projektile juba kulutatud, see summa vastab

eelmise riigihanke hankelepingu maksumusele.

42. Vaidlustaja jaoks ilmestab seegi teave, et esimese riigihanke alusel sõlmitud hankeleping

on osa kavandatava tulevikulahenduse kogumaksumusest. Kõik muud kirjeldused viitavad, et

loodud tarkvara, sh masinõppemudelit on käesolevas riigihankes vaja täiendada, st liidestada

täiendavate süsteemidega, automatiseerida töövoogusid ja jätkata loodud tarkvaralise

masinõppemudeli viimistlemist, läbi täiendavate andmete kaasamise ja täiendava treenimise.

43. Selle teabe pinnalt pole usutav ka hankija poolt teabevahetuses esitatud väide, et eelmises

hankes valmis kõigest metoodika kirjeldus. Mitte ükski KappaZeta OÜ esitluses välja toodud

mõtetest ei kõlaks teoreetilise metoodika kirjelduse kontekstis asjakohaselt. Küll aga nähtub

KappaZeta OÜ esitlusest, et nendes väljendatud viitab üheselt tarkvara, sh masinõppemudeli

loomisele.

4.1.3. Hankija eitab eelmise riigihanke prototüübi olemasolu

44. Eeltoodu raames on eriti kummastav, et hankija on riigihangete registri teabevahetuse

raames asunud väitma, et eelmises hankes teostatud prototüüpi kas üldse ei ole või ei ole sellele

juurdepääsu. Hankijalt küsiti 05.02.2025 riigihangete registri teabevahetuses, kas töö teostajal

on ligipääs ka esimese etapis Kappazeta OÜ poolt välja arendatud prototüübi treeningandmetele

ja mudelile. Hankija vastas, et mudelile ligipääsu ei ole.8

45. Sellest järgmisel päeval küsiti hankijalt täpsustavalt üle, et kas hankija hakkab praeguses

hankes uuesti sama prototüüpi hankima, mida eelmises riigihankes ning viidati tõsiasjale, et

eelmises riigihanke tulemina valminud kogu töö, sh prototüübi kättesaadavaks mitte tegemine

eelistab ebakohaselt KappaZeta OÜ-d.

46. Hankija vastus oli äärmiselt laialivalguv, kuid selle võiks kokku võtta nii, et hankija

hinnangul ei pidanud eelmises riigihankes tarkvaralist prototüüpi valmima ja seda ka ei loodud.9

Nagu nähtub eelnevast, on see hankija selgitus aga vastuolus eelmise riigihanke tehnilise

kirjeldusega ning ka sellega, kuidas Keskkonnaagentuur Keskkonnaportaalis eelmise riigihanke

sisu ja tulemit selgitab.

47. Kui hankija väide eelmises riigihankes prototüübi loomata jätmise kohta tõele ei vasta,

siis ei vasta hankija tegevus ka RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõttele. Rääkimata siinkohal ka hea halduse põhimõtte eiramisest. Hea halduse põhimõtte

järgimise kohustust riigihanke menetlustes on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus.10

7 Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Reaalajamajandus/Metsaaruandlus/T%C3%B6%C3%B6

d%20tutvustava%20ettekande%20slaidid.pdf (17.02.2025). 8 Teabevahetuse sõnum nr 928320. 9 Teabevahetuse sõnum nr 928685. 10 Vt nt RKHKo 3-3-1-100-06, p 15.

Sorainen – 8/12 –

4.2. Eelmise riigihanke töö kättesaadavaks tegemata jätmine teistele pakkujatele

annab ebakohase eelise KappaZeta OÜ-le

48. Kuigi riigihangete korraldamisel tuleb reeglina lähtuda võrdse kohtlemise põhimõttest ja

anda kõigile pakkujatele võimalikult võrdne stardipositsioon, siis eristatakse haldus- ja

kohtupraktikas nn loomulikke eeliseid ebakohastest eelistest.11 Teisisõnu peab hankija piltlikult

100 meetri jooksu stardipakud asetama kõigile võistlejatele 100 meetri kaugusele finišist, kui

keegi on jooksus kiirem või osavam, siis see on loomulik eelis, kui aga stardipakud asuvad

finišist erinevatel kaugustel, siis on see ebakohane eelis neile, kelle stardipakud on lähemal.

49. Vaidlustaja leiab, et eelmise riigihanke töö praeguse riigihanke RHAD-s kättesaadavaks

tegemata jätmine kohtleb pakkujaid ebavõrdselt, kuivõrd nõnda tekib ebakohane eelis ühele

pakkujale – KappaZeta OÜ-le.

50. Kuna hankija on käesoleva riigihanke tehnilises kirjelduses lk 3 selgitanud, et praeguses

riigihankes tuleb üles ehitada kaugseireteenus, mis tagab eelmise riigihanke tööga samaväärse

täpsuse, ajalise lahutuse ja automatiseerituse, siis peab hankija pakkujate võrdse kohtlemise

tagamiseks tegema RHAD-s kättesaadavaks ka taotluses loetletud teabe:

1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüübi;

2) kommenteeritud lähtekoodi;

3) kõik paigaldusjuhendid lähtekoodi tarbeks;

4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestiku;

5) kõik kasutusjuhendid;

6) kogu koolitusmaterjali.

51. Praeguse riigihanke tehnilise kirjelduse p-d 3.3.2-3.3.4 loetlevad mitmesugused nõuded,

mis on juba oma olemuselt nõuded loodava tarkvara funktsionaalsustele. Nende nõuete täitmine

on eelmise riigihanke täitjale aga oluliselt lihtsam, kuna tema saab lähtuda eelmise riigihanke

tööst, mida ei ole kogu mahus aga teistele pakkujatele kättesaadavaks tehtud.

52. Nagu nähtub juba vaidlustuse eelnevatest osadest, on pakkujal, kellel on ligipääs eelmise

riigihanke tööle, sh lähtekoodile, märkimisväärne konkurentsieelis võrreldes pakkujatega,

kellel seda ligipääsu ei ole, kuivõrd teised pakkujad, sh vaidlustaja, peavad teostama tööd, mis

on konkurendil eelmise riigihanke raames juba teostatud, kuid mida hankija teiste pakkujatega

mingil põhjusel ei jaga. Teisisõnu peavad teised ettevõtjad sellele käesoleva hanke tulemina

sõlmitava lepingu raames planeerima samas mahus tööde tegemist, st aja ja rahalise ressursi

kulumist, mille jaoks KappaZeta OÜ on juba riigi raha eest varem võimaluse saanud.

53. Näitena võib välja tuua ka tarkvaralise masinõppemudeli loomise ja selle treenimise, sh

treeningandmete puhastamise, mis on eelmises riigihankes juba ellu viidud, kuid mida hankija

eeldab praeguses riigihankes sisuliselt üksnes teistelt pakkujatelt, kui eelmise riigihanke täitja

on selle töö juba ära teinud ning enda mudelisse inkorporeerinud.

54. Kui lähtuda riigihangete registri teabevahetusest, siis ei näi hankija mõistvat, kui suures

ulatuses eelmise hanke tööd praeguse riigihanke tulemit, sh keerukust ja töömahtu mõjutavad.

Vaidlustaja hinnangul moodustavad eelmise hanke tööd vähemalt 30 protsenti käesoleva hanke

töömahust, mis tähendab eelmise riigihanke tööde kogumahus kättesaadavaks tegemata jätmise

puhul seda, et selline on eelmise riigihanke täitja ajaline ja rahaline eelis praeguses riigihankes.

55. Sisuliselt on tegemist olustikuga, milles kõik võistlejad osalevad küll (formaalselt) 100

meetri sprindis, kuid ühe sprinteri stardipakud on asetatud 30 meetri peale, kui teiste omad

asuvad 100 meetri kaugusel finišijoonest. See ei ole võrdne kohtlemine.

11 Vrd VaKo 148-11/125258, p 10; 207-20/223606, p 29.

Sorainen – 9/12 –

56. Mõnevõrra sarnases haldus- ja kohtupraktikas on vaidluste puhul oluliseks peetud seda,

kas hankija on teinud pakkujatele kättesaadavaks teabe, mis on nt mõne varasema hanke raames

hankijale kättesaadavaks tehtud ja mida hankija hilisemas hankes sisendina kasutab.

57. Näiteks vaidlustusasjas 207-20/223606 argumenteeris aktsiaselts Merko Infra, et OÜ-l

Leonhard Weiss ja Empower Aktsiaseltsil oli AS Elering õhuliinide rekonstrueerimise hankes

ebakohane eelis varasema hankelepingu täitmise tõttu ja need kaks pakkujat tulnuks hilisemast

riigihankest seetõttu ka kõrvaldada.

58. Kuigi selles vaidluses ei vaieldud RHAD üle, vaieldi vaidlustusmenetluses selle üle, et

kas ja millised on hankija kohustused olustikus, milles hankija kasutab varasema hanke sisendit

ajaliselt ja mõtteliselt järgnevas hankes. Ehk siis kõne all oli küsimus suuresti sellest, et kas

varasema hankelepingu täitmine ja selle raames täitja loodud teosed, on osalemine riigihanke

ettevalmistamisel RHS § 95 lg 4 p 7 mõttes, millega kaasneb varasemale täitjale ebakohane

eelis, mille tõttu tuleks varasema täitja kõrvaldamist uuest riigihankest kaaluda.

59. Nii väitis aktsiaselts Merko Infra selles vaidlustusmenetluses, et OÜ-l Leonhard Weiss ja

Empower Aktsiaseltsil olid varasema hankelepingu täitmise tõttu mitmesugused teosed

(põhiprojekti originaalfailid, liinide 3D mudelid ja arvutusmudelid), mille tõttu oli nimetatud

ettevõtjatel aktsiaselts Merko Infra arvates põhjendamatu konkurentsieelis. AS Elering selgitas

aga, et oli teinud järgneva riigihanke RHAD-s pakkujatele kättesaadavaks kogu teabe, mis tal

varasema riigihanke täitmisest kättesaadavaks tehtud oli.

60. Vaidlustuskomisjon omistaski selle küsimuse lahendamisel tähendust mh asjaolule, kas

hankija on varasema riigihanke raames loodud teosed uue riigihanke RHAD-sse lisanud, mille

tõttu polnud tegu ka riigihanke ettevalmistamisel osalemisest tuleneva ebakohase eelisega.12

61. Samadest kaalutlustest peaks lähtuma ka praeguses vaidlustusasjas. Kui hankijal on

eelmise riigihanke esemeks olev prototüüp, siis pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

ning kontrollitavuse põhimõtte järgimiseks peab ta selle prototüübi kõigile pakkujatele, sh ka

vaidlustajale käesoleva riigihanke RHAD-s kättesaadavaks tegema. Muidu on see prototüüp

üksnes teada konkurendile, kes saab seda käesolevas riigihankes pakkumuse koostamiseks oma

eelisena ära kasutada (sh ajalise ja rahalise ressursi säästmiseks). Sama kehtib ka kõigi muude

eelmise riigihanke tööde kohta. Selline eelis ei ole aga antud juhul õiguspärane.

5. HINDAMISKRITEERIUMI SEADUSE NÕUETEGA KOOSKÕLLA

VIIMINE

62. Hankija on kehtestanud hindamiskriteeriumi, mille kohaselt moodustab pakkumuse

maksumus 60 punkti ning 40 punkti hindepunktidest jaotatakse nelja erineva alamkriteeriumi

vahel:

1) teenuse projektiplaan ja ajakava – 10 p;

2) teenuse kontseptsioon ja metoodika – 10 p;

3) teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed – 10 p, ning

4) teenuse meeskond – 10 p.

63. RHS § 85 lg 1 kohaselt peavad pakkumuse hindamise kriteeriumid lisaks sellele, et need

on hankelepingu esemega seotud, tagama reaalset konkurentsi. VaKo on selgitanud, et see

tähendab olukorda, kus hindamiskriteeriumi osakaal ei tohi teiste hindamise kriteeriumide

12 VaKo 207-20/223606, p 26.

Sorainen – 10/12 –

hulgas olla määratud sellise tähtsusega, et see võiks otsustada juba ette ära varasema

teenusepakkuja või tarnija pakkumuse edukaks osutumise.13

64. Seoses eelnevalt käesolevas vaidlustuses selgitatud RHAD puudustega ning eelmise

riigihanke täitjale põhjendamatu eelise tekkimisega tuleb teistel huvitatud isikutel konkurentsi

olukorra tekkimiseks ületada KappaZeta OÜ eelis sellega, et pakkuda oluliselt madalamat

pakkumuse maksumust. Teistel ettevõtjatel on täna võimalik seega püüda saavutada hinna

kategoorias maksimumpunktid, et ületada siinkohal pakkumuse kvaliteeti hindavates

hindamiskriteeriumites eelduslikult saamata jäävad punktid.

65. Nimelt, KappaZeta OÜ-le on teada kogu eelmise prototüübi ehitamisega seonduv

informatsioon, mistõttu on temal võimalik pakkuda võimalikult kõrge pakkumuse maksumus,

kuivõrd tal on võimalik saavutada teenuse kontseptsiooni ja metoodika, teenuse osutamise

riskianalüüsi ja riskide maandamismeetmete kategooriates eelnevalt teada oleva teabe tõttu

maksimaalne tulemus. Teistele huvitatud isikutele pole see samaväärselt võimalik, sest lihtsasti

öeldes on neil oluliselt informatsiooni puudu, et esitada konkureeriv pakkumus ning saavutada

projektiplaani ja ajakava, teenuste kontseptsiooni ja metoodika ning teenuste osutamise

riskianalüüsi ja riskide maandamismeetmete alamkategooriates maksimaalseid punkte.

66. Olukorras, kus üks ettevõtja on saanud prototüübi varem valmis ehitada ning tuleb

pakkuma selle pealt, on selge, et ajakavas pole ühelgi teisel ettevõtjal võimalik varem tehtud

tööd sellise ajakavaga läbida, et neid edestada. Seetõttu ei saa vaidlustaja ega ilmselt ka teised

pakkujad saavutada maksimumpunkte projektiplaani ega muude nimetatud alamkategooriate

eest. Need kõik eeldavad ja vajavad varasemas riigihankes tehtud kogu tööga tutvumist, et olla

sisuliselt samal stardipakul ning pakkuda võrdväärseid lahendusi teenuse osutamisel.

67. Seega omistab hankija pakkumuste nö kvaliteeti puudutavates alamkriteeriumites neile

põhjendamatult palju hindepunkte. Teisisõnu ei taga kehtestatud hindamiskriteerium eelnevalt

vaidlustuses käsitletud puuduste tõttu reaalset konkurentsi, sest kui KappaZeta OÜ tuleb

pakkuma, siis on selge, et tal on võimalik saavutada maksimumpunktid sisuliselt kõikide

hindamiskriteeriumite valguses. Hindamiskriteeriumist tulenev “barjäär” teistele ettevõtjatele

selle ületamiseks on aga põhjendamatult kõrge.

68. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni varasemas praktikas on mitmel korral tunnustatud

selliste hindamiskriteeriumide vastuolu õigusaktidest tulenevate nõuetega, mille toimel tuleb

teistel huvitatud isikutel teha niivõrd palju soodsam hinnapakkumine, et ületada muude

hindamiskriteeriumi alamkomponentidest saamata jäävad punktid:

1) Selliselt leidis VaKo riigihankest 217993 võrsunud vaidlustusmenetluses, et ka kolme

punkti andmine varasemale tarnijale rongide ühilduvuse eest on liiast. Seda seetõttu, et

vaidlustajal, kes ei saanud varasemalt ronge tarninud konkurendi toote üksikasjade ja

ühilduvustingimustega kursis olla ega neid tagada, tulnuks iga rongi hinnast teha

vähemalt 6,25% suurune allahindlus, mille väärtuseks oli ca 500 000 eurot soodustust

iga rongi kohta. Vaidlustuskomisjon möönas, et tegemist on olulise summaga, mis võib

panna pakkujad pakkumuse esitamisel ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, seda isegi

juhul, kui ca 6%-list pakkumuste hinnavahet ei peeta üldjuhul hankemenetlustes

oluliseks hinnaerinevuseks.14

2) Samasugusele järeldusele jõudis VaKo ka riigihankes nr 241458 tekkinud vaidluses.

Vaidlus oli selles, et hankija omistas teatud kvalifikatsiooniga spetsialisti olemasolu

puhul pakkumusele 10 punkti, kuid selleks, et teised turulolevad ettevõtjad suudaksid

ilma vastava spetsialistita kas või teoreetiliseltki riigihankes edukad olla, pidanuks nad

13 VaKo 13-20/217993, 8.2.1. 14 VaKo 13-20/217993, p 8.2.2.

Sorainen – 11/12 –

tegema vähemalt 40% soodsama hinnapakkumise kui see ettevõtja, kellel vastava

kogemusega spetsialist oli olemas.15 Alternatiivse arvutuse alusel oli hinnavaheks ka

20%, kuid VaKo leidis, et puudub mõistlik selgitus, mille alusel eelistada

hindamiskriteeriumi sätestamisel just sellist proportsiooni. VaKo võttis arvesse ka seda,

et 20%-line pakkumuste hinnavahe võib teatud olukorras tekitada kahtluse pakkumuse

põhjendamatult madalas maksumuses.16 Teisisõnu sunniks sellises suuruses allahindlus

tegemine hankijat järgnevalt uurima ja küsima ega pole tegemist hoopis õigusvastase

pakkumuse maksumusega, mis loob aluse omakorda pakkumuse tagasilükkamiseks.

69. Ka käesoleval juhul on olukord samasugune. Kui hankija eelmise riigihanke tööd kõigile

kättesaadavaks ei tee, seisneb vaidlustaja hinnangul eelmise hankelepingu teostaja eelis

vähemalt 3-4 kuu pikkuses edumaas. Isegi olukorras, kus hankija võtab arvesse ajakava muid

komponente hindapunktide omistamisel, saab maksimumpunktid vaid see ettevõtja, kelle

pakutud ajakava on teenuse teostamiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Kuna

KappaZeta OÜ saab objektiivselt tugineda sellele, et tal on varasemast juba olulisel määral tööd

tehtud, on ju selge, et lühem ajakava ja sellest tulenev projektiplaan on objektiivselt selline, mis

ongi lühem ja hankija ootustele rohkem vastav.

70. Samamoodi ei saa kellelgi teisel olla töö metoodikast paremat arusaama ja pakkuda välja

asjakohasemat tegevuste kirjeldust kui KappaZeta OÜ, kes on varasema prototüübi autor ja töö

tulemist ainsana ettevõtjatest põhjalikult teadlik. Kui teistel pakkujatel puudub asjakohane

sisendinfo, siis on ka selge, et teised pakkujad pakuvad riskianalüüsi ja riskide maandamise

meetmete juures välja neid varasemas kogemuses tekkinud riske, mida võib üldistatult oodata.

Eelmise prototüübi ehitamise ja tulemiga seotud riske pole neil aga võimalik sisukalt hinnata,

sest selle kohta puudub RHAD-s vastav sisend. Nii ei ole tõenäoline, et ükski teine ettevõtja

saaks ka selles kategoorias saavutada maksimumpunkte.

71. Neid asjaolusid arvestades hindab vaidlustaja, et RHAD õigusvastasuse tõttu peab

mistahes KappaZeta OÜ konkurent esitama konkurentsis püsimiseks maksumuselt oluliselt

soodsama pakkumuse, kui KappaZeta OÜ. KappaZeta OÜ on ise prognoosinud kogu projekti

maksumuseks 190 000 eurot, millest 40 000 eurot on eelmise riigihanke lepingu maksumus.17

72. Kui võtta see number orientiiriks, siis on KappaZeta OÜ käesolevas riigihankes juba

saanud 40 000 euro väärtuses edumaa, mis tähendaks 27% võrra soodsama pakkumuse vajadust

konkurentide jaoks. See arvutus põhineb aga eeldusel, et kvaliteedikriteeriumite eest oleks

vaidlustajal ja teistel konkurentidel võimalik saavutada maksimumpunktid. Teistel pakkujatel

ei ole aga kuigi tõenäoline maksimaalseid punkte saada.

73. Kui võtta eelduseks, et 30-st punktist on teisel pakkujal võimalik saada nt

maksimaalselt 9, siis tuleb pakkumuse maksumusega kompenseerida veel 21 punkti. Seega,

KappaZeta OÜ 150 000 euro pakkumuse puhul tuleb konkurentidel konkurentsis püsimiseks

esitada veelgi 50 000 euro võrra madalama maksumusega pakkumus. Kokkuvõttes tähendab

see, et konkurent peaks esitama 90 000 euro ehk 47% võrra soodsama pakkumuse, et eelmise

riigihanke täitja eelis saaks pakkumuse kvaliteeti kirjeldavate punktide mittesaamisest nö

nullini tasandatud. Teisisõnu, et 100 meetri võidujooksu stardipakk saaks teiste pakkujate kulul

ning neile RHAD-s kättesaadavate strateegiliste võimaluste kaudu samasse kohta toodud.

74. Nagu varasema VaKo praktika pinnalt esile toodud, on selline vahe ebaproportsionaalne

ja põhjendamatu, mistõttu on hindamiskriteerium selles osas ka vastuolus seadusest tulenevate

15 VaKo 179-21/241458, p 7.2.2. 16 Samas. 17 Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Reaalajamajandus/Metsaaruandlus/T%C3%B6%C3%B6

d%20tutvustava%20ettekande%20slaidid.pdf, slaid 7 (17.02.2025).

Sorainen – 12/12 –

nõuetega. See on nii suur vahe, et selle tasandamist ei saa pidada õiglaseks ega seaduslikuks

teiste pakkujate arvelt, vaid seda peab tegema hankija. Seega on hindamiskriteerium

pakkumuse kvaliteeti puudutavas osas (vastavalt teenuse projektiplaan ja ajakava 10 p; teenuse

kontseptsioon ja metoodika 10 p; teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed

10 p) kehtestatud osakaalude osas vastuolus RHS § 85 lg-ga 1 ja § 3 p-ga 1 ja 2.

6. PÕHJENDUSED HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUSE

JUURDE

75. Riigihangete seaduse § 193 lg 1 kohaselt võib VaKo vaidlustaja põhjendatud taotluse

alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse peatamise kohta, võttes

arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse peatamise

tõttu kahjustada.

76. Käesoleva vaidlustusega on vaidlustaja taotlenud hankija kohustamist viima RHAD-s

sätestatud tingimused vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Seega on vaidlustuse

esitamise eesmärgiks saavutada olukord, milles hankija kehtestaks õigusvastaste tingimuste

asemel õiguspärased tingimused.

77. Selle eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, kui pakkumused on esitatud, kuna sellest

ajahetkest on RHAD, sh selles sisalduvad õigusvastased tingimused või õiguspäraste tingimuste

puudumine, pooltele siduv. Lisaks ei ole VaKo pädevuses kohustada hankijat RHAD-d muutma

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist.

78. Arvestades, et pakkumuste esitamise tähtajaks on 26.02.2025 ja hankija on lubanud seda

pikendada kuni 03.03.2025, siis saabuks pakkumuste esitamise tähtaeg vaidlustusmenetluse

kestel. Kui hankemenetlust ei peatata, saaks vaidlustaja õigused seega pöördumatult kahjustada.

Vaidlustuskomisjoni pikaaegse ja järjepideva praktika kohaselt on eeltoodud põhjendustel

riigihanke peatamine õigustatud.

79. Vaidlustaja leiab, et hankemenetluse peatamisega ei rikuta hankija ega muude võimalike

pakkujate huve, sest riigihankega taotletud eesmärke on võimalik saavutada ka õigusaktide

nõuetega kooskõlla viidud RHAD alusel.

7. MENETLUSLIKUD TEATED

80. Esialgse hanketeatega seati pakkumuste esitamise tähtajaks on 26.02.2025. Seega on

vaidlustus RHS § 189 lg 2 p 2 alusel tähtaegne, kui on esitatud hiljemalt 17.02.2025.

81. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-st 2 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel

riigilõivu 1280 eurot, kuivõrd riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast

suurem (lisa 1).

82. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

83. Advokaadi esindusõigust eeldatakse (RHS § 190 lg 11).

Lisa:

1) maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

Lugupidamisega

Kadri Härginen Mario Sõrm

vandeadvokaat vandeadvokaat

Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3713 / [email protected]

Vandeadvokaat Mario Sõrm Meie 25.02.2025 nr 12.2-10/36 Vandeadvokaat Kadri Härginen AS CGI Eesti esindajad (vaidlustaja) e-post: [email protected]

[email protected] Hr Mihkel Rääk Riigi Tugiteenuste Keskuse esindaja (hankija) e-post: [email protected] Kirjaliku menetluse teade Teatame, et vaidlustuskomisjon vaatab riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg 2 ja § 196 lg 1 alusel Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 279476) AS-i CGI Eesti esitatud vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses (hankija vastus lisatud). Vaidlustust vaatab läbi vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk. RHS § 196 lg 3 alusel teatab vaidlustuskomisjon, et otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg on 18.03.2025. Otsus edastatakse menetlusosaliste e-posti aadressidele. Lähtudes RHS § 196 lg-st 3 on menetlusosalistel võimalik esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 28.02.2025. Selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 05.03.2025. Palume kõik menetlusdokumendid saata samaaegselt ka teistele menetlusosalistele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Lisa: hankija vastus Mari-Ann Sinimaa, 611 3713, [email protected]

ARVE 0610/25EE

Kuupäev 28.02.2025

Maksetähtaeg 14.03.2025

CGI Eesti AS Taavi Hermlin A.H. Tammsaare tee 47, 11316, Tallinn, Eesti KMKR: EE100259311 Reg.nr: 10006966

Ülesanne: 25-9250-057 Õigusabi riigihankes 279476

Teenus ajavahemikul 14.02.2025 - 28.02.2025 Neto Käibemaks KOKKU Aega kokku (tundi): 20,2 (EUR) 5 570,50 1 225,51 (22%) 6 796,01 KOKKU (EUR) 5 570,50 1 225,51 (22%) 6 796,01 (EUR) Tasuda kokku 6 796,01

Tasumisel palume maksedokumendile märkida arve number 0610/25EE

Lisainfo Arve on väljastatud elektrooniliselt ning kehtib ilma allkirjata. KMS § 27 lõike 1-4 kohaselt ei ole käesoleva arve saajal kohustust kajastada seda käibedeklaratsiooni lisal (KMD INF). Vastavalt seadusele on advokaadi poole pöördumine üldreeglina konfidentsiaalne. Viivis 0% aastas

Pangainfo Ettevõte: Advokaadibüroo Sorainen OÜ Reg nr: 10876331 KMKR: EE100777673 Pank: Swedbank AS Aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Konto: EE592200221019758083 SWIFT: HABAEE2X

Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat

Arve spetsifikatsioon

25-9250-057 Õigusabi riigihankes 279476

Kuupäev Teenuse osutaja Ametinimetus Ülesande kirjeldus Aeg 14-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Kõne kliendiga. Ettevalmistus kõneks. 0,7 14-02-2025 Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Kõne kliendiga. Ettevalmistus kõneks. 0,7 16-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Vaidlustuse koostamine. 4,0

17-02-2025 Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Hanketingimuste ja kliendi tagasiside analüüsimine. Kaebuse koostamine. 2,6

17-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Vaidlustuse koostamine. 3,6

20-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Tutvumine VaKo otsusega hankemenetlust mitte peatada. Selle kohta teabe edastamise kliendile. 0,2

26-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Hankija vastuse analüüs ja selle kohta sisendi koostamine kliendile. 0,8

26-02-2025 Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Kliendi sisendiga tutvumine. Täiendava seisukoha koostamine. 0,1 27-02-2025 Kärt Saar Jurist Menetluskulude taotluse koostamine. 0,3 27-02-2025 Kätlin Sehver Advokaat Asja materjalide analüüs. Seisukoha koostamine. 4,5 28-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Täiendava seisukoha koostamine. 1,2 28-02-2025 Kätlin Sehver Advokaat Seisukoha koostamine. 0,8 28-02-2025 Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Seisukoha koostamine. 0,5 28-02-2025 Kärt Saar Jurist Menetluskulude taotluse koostamine. 0,2

Kokku: Aeg 20,2

Summa 5 570,50 EUR

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

36-25/279476

Otsuse kuupäev 19.03.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus AS-i CGI Eesti vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse

riigihankes „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi

loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 279476)

riigihanke alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, AS CGI Eesti, esindaja vandeadvokaadid Mario

Sõrm ja Kadri Härginen

Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Mihkel Rääk

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta AS-i CGI Eesti vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta AS-i CGI Eesti vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.01.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi

loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber

2 (12)

279476) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke

alusdokumendid (edaspidi RHAD).

2. 17.02.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i

CGI Eesti (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus RHAD-ile

3. Vaidlustuskomisjon teatas 25.02.2025 kirjaga nr 12.2-10/36 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 28.02.2025 ja neile vastamiseks 05.03.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. AS CGI Eesti põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Vaidlustus on esitatud taotlusega kohustada Hankijat viima RHAD vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetega osas, millega:

- pakkujatele tehtaks RHAD-i koosseisus kättesaadavaks kogu riigihanke nr 271027

tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö, sh:

1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüp;

2) kommenteeritud lähtekood;

3) kõik paigaldusjuhendid lähtekoodi tarbeks;

4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestik;

5) kõik kasutusjuhendid;

6) kogu koolitusmaterjal;

- hindamiskriteeriumide p-ide 1 ja 6 koosseisus olevad teenuse projektiplaan ja ajakava, teenuse

kontseptsioon ja metoodika ning teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed.

4.2. 2023. aasta lõpus korraldas Hankija lihthankemenetluse „Andmepõhine aruandlus metsa

raieinfo edastamiseks: metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüp (Keskkonnaagentuur

ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 271027) (edaspidi Riigihange

271027). Riigihanke 271027 peamine ese oli toimiva prototüübi tellimine metsas toimunud

muutuste operatiivseks tuvastamiseks, sh vastava metoodika, dokumentatsiooni üleandmine ja

väljaõppe korraldamine hankija töötajatele tulemuste kordamiseks asutusesiseselt. Riigihangete

registris avaldatud teabe kohaselt täitis Riigihanke 271027 hankelepingut KappaZeta OÜ,

riigihange on teostatud ja hankeleping täidetud.

4.3. Õigusaktidega ettenähtud nõuetega on vastuolus, et RHAD-is ei ole pakkujatele, sh

Vaidlustajale kättesaadavaks tehtud Riigihanke 271027 raames teostatud kõiki töid. Tulenevalt

sellest, et Hankija ei ole väljastanud Riigihanke 271027 tööd, ei ole ka Hankija kehtestatud

hindamiskriteerium RHS-iga kooskõlas. Hankija omistab vähemalt 30 hindepunkti 100-st nö

pakkumuse kvaliteediga seotud komponentidele, mille puhul saab edukas olla vaid ettevõtja,

kellel on Riigihanke 271027 tööde tulemid olemas. Seega on hindamiskriteerium selline, mille

tänasel kujul rakendamise puhul oleks võitja ette teada (KappaZeta OÜ). Tegelikku konkurentsi

ei teki ning teistel ettevõtjatel tuleks teha pakkumuse hinnakomponendi kaudu edu

saavutamiseks ebaproportsionaalselt suuri allahindlusi.

4.4. Riigihanke 271027 töö kättesaadavaks tegemise (tegemata jätmise) õigusvastasus

4.4.1. Riigihanke 271027 ja Riigihangete esemed on seotud ja ilma Riigihanke 271027 tööde

3 (12)

tulemi avalikustamiseta koheldakse pakkujaid ebavõrdselt.

4.4.2. Riigihanke 271027 tulemina pidi valmima prototüüp, mis pidi ka olema tarkvaralisena

Hankijale üle antud.

4.4.3. Hankija selgitab Riigihanke tehnilises kirjelduses, et 2023. aasta lõpus viidi läbi

pilootprojekt, mille eesmärgiks oli luua erinevate andmete kombineerimiseks uus

korduvkasutatav metoodika ja selle põhjal kaugseirel toimiv prototüüp toimunud

metsamuutuste automaatseks kontrolliks metsateatiste alusel. Riigihanke eesmärgid on esitatud

tehnilise kirjelduse p-ides 3.5.1-3.5.9. Oma sisu poolest on need tarkvara funktsionaalsed

nõuded ja tegemist on nõuetega eelmises riigihankes loodud tarkvaralise prototüübi

täiendamisele, nt:

- p-is 3.5.1 nimetatud raiealade tuvastamise teenus on juba loodud eelmises riigihankes ning

kõnealuse punkti kohaselt tuleb see liidestada metsaregistri ja Keskkonnaameti protsessidega;

- p-ides 3.5, 3.5.3 ja 3.5.4 nimetatud metsateatise ja raiealade kaardikihid on juba Riigihanke

271027 käigus loodud. Nende punktide eesmärk on vaid kaardikihtide võrdluse

funktsionaalsuse loomine ja võrdluse tulemuste esitamine;

- p-is 3.5.9 nimetatud andmete uuenemine on eelmises riigihankes realiseeritud, nii viitab

sellele ka Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse p 4.3 – andmed peavad uuenema vähemalt 14

päeva järel, sh kaugseirega tuvastatavad andmed.

4.4.4. Riigihange on oma sisult ja eesmärkidelt Riigihanke 271027 edasiarendus. Riigihanke

271027 töö on vahetult seotud Riigihanke esemega, kogu töö kättesaadavaks tegemata

jätmisega koheldakse pakkujaid ebavõrdselt, kuna üks konkurent ei pea neid funktsionaalsusi

Riigihankes algusest peale looma.

4.4.5. Usutav ei ole Hankija poolt teabevahetuses esitatud väide, et Riigihankes 271027 valmis

kõigest metoodika kirjeldus. Hankija eitab Riigihanke 271027 prototüübi olemasolu.

Kui Hankija väide Riigihankes 271027 prototüübi loomata jätmise kohta tõele ei vasta, siis ei

vasta Hankija tegevus ka RHS § 3 p-is 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttele

ega hea halduse põhimõttele. Riigihanke 271027 töö kättesaadavaks tegemata jätmine teistele

pakkujatele annab ebakohase eelise KappaZeta OÜ-le.

4.4.6. Kuna Hankija on Riigihanke tehnilise kirjelduse lk-l 3 selgitanud, et Riigihankes tuleb

üles ehitada kaugseireteenus, mis tagab Riigihanke 271027 tööga samaväärse täpsuse, ajalise

lahutuse ja automatiseerituse, siis peab Hankija pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks

tegema RHAD-is kättesaadavaks ka loetletud teabe:

1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüübi;

2) kommenteeritud lähtekoodi;

3) kõik paigaldusjuhendid lähtekoodi tarbeks;

4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestiku;

5) kõik kasutusjuhendid;

6) kogu koolitusmaterjali.

4.4.7. Riigihanke tehnilise kirjelduse p-id 3.3.2-3.3.4 loetlevad mitmesugused nõuded, mis on

juba oma olemuselt nõuded loodava tarkvara funktsionaalsustele. Nende nõuete täitmine on

Riigihanke 271027 täitjale oluliselt lihtsam, kuna tema saab lähtuda riigihanke 271027 tööst,

mida ei ole kogu mahus teistele pakkujatele kättesaadavaks tehtud.

4.5. Hindamiskriteeriumide õigusvastasus

4.5.1. Seoses eelnevate RHAD-i puudustega ning Riigihanke 271027 täitjale põhjendamatu

eelise tekkimisega tuleb teistel huvitatud isikutel konkurentsi olukorra tekkimiseks ületada

4 (12)

KappaZeta OÜ eelis sellega, et pakkuda oluliselt madalamat pakkumuse maksumust. Teistel

huvitatud isikutel on oluliselt informatsiooni puudu, et esitada konkureeriv pakkumus ning

saavutada projektiplaani ja ajakava, teenuste kontseptsiooni ja metoodika ning teenuste

osutamise riskianalüüsi ja riskide maandamismeetmete alamkategooriates maksimaalseid

punkte.

4.5.2. Olukorras, kus üks ettevõtja on saanud prototüübi varem valmis ehitada ning tuleb

pakkuma selle pealt, on selge, et ajakavas pole ühelgi teisel ettevõtjal võimalik varem tehtud

tööd sellise ajakavaga läbida, et neid edestada. Kehtestatud hindamiskriteerium ei taga reaalset

konkurentsi, sest kui KappaZeta OÜ tuleb pakkuma, siis on tal võimalik saavutada

maksimumpunktid sisuliselt kõikides hindamiskriteeriumites.

4.5.3. Kui Hankija Riigihanke 271027 tööd kõigile kättesaadavaks ei tee, seisneb

KappaZeta OÜ eelis vähemalt 3-4 kuu pikkuses edumaas. Samamoodi ei saa kellelgi teisel

olla töö metoodikast paremat arusaama ja pakkuda välja asjakohasemat tegevuste kirjeldust kui

KappaZeta OÜ-l, kes on varasema prototüübi autor ja töö tulemist ainsana ettevõtjatest

põhjalikult teadlik.

4.6. Vaidlustaja täiendas 28.02.2025 oma seisukohti järgnevalt.

4.6.1. Hankija on eksitavalt kajastanud Riigihanke 271027 tingimusi ja asunud väitma, et tal ei

ole ega peagi olema KappaZeta OÜ poolt välja töötatud tarkvara.

4.6.1.1. Hankija kinnitab, et kõik Riigihanke 271027 tingimustes nõutud tööd on nõuetekohaselt

teostatud ja üle antud. Hankija vastuses kirjeldatust ning tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktidest ei nähtu, et töö oleks teostatud ja Hankijale üle antud kooskõlas Riigihanke 271027

tehnilise kirjelduse nõuetega.

4.6.1.2. Hankija sisustab Riigihanke 271027 tulemit tehnilise kirjelduse p-i 4.1 kaudu. See on

eksitav, kuna lisaks tehnilise kirjelduse p-ile 4.1 selgitasid Riigihanke 271027 töö tulemit ka

muud tehnilise kirjelduse punktid, sh p-tid 4.2, 4.8, ja 4.9. Need punktid hõlmavad nii tarkvara

paigaldusjuhist kui ka kommenteeritud lähtekoodi. Paigaldusjuhis ja lähtekood on omased

tarkvaralisele lahendusele. Rääkimata sellest, et sama punkt ütleb, et Keskkonnaagentuur peab

olema suuteline saadud teabe alusel iseseisvalt tulemust pärast töö vastuvõtmist kordama.

On kaks varianti: kas Hankija väidab ebaõigesti, et tal vastavad materjalid puuduvad või on

Hankija võtnud Riigihanke 271027 töövõtjalt vastu mittenõuetekohase töö.

4.6.1.3. Lõppastmes on Hankija kohustuseks tagada, et Riigihanke 271027 tulem vastab

hanketingimustes nõutule. Kui Hankija väidab, et töö tehti hanketingimustele vastavalt, peaks

Hankijal olema Riigihankes pakkujatele avaldada nii prototüüp (kas teostuse või mudeli kujul),

taustmaterjalid (sh treeningandmestik), tarkvara paigaldusjuhised ja kommenteeritud

lähtekood. Neid materjale pole aga pakkujatele avaldatud. Kui Hankija leiab, et töövõtja

vastavad tööd ikkagi tegi, kuid jättis mingil põhjusel hanketingimustes kirjeldatud tulemi

Hankijale esitamata, tuleks Hankijal see töövõtjalt lepingu alusel välja nõuda ning Riigihankes

pakkujatele avaldada.

4.6.1.4. Hankija viitab KappaZeta OÜ omandis olevale taristule ja mudelile, mida väidetavalt

ei loodud Riigihanke 271027 töö tulemusena. Varasema Riigihanke tulemina avaldatud

metoodika kirjeldus ütleb, et KappaZeta OÜ on arendanud välja närvivõrkudel põhineva

mudeli, mis piloteerib lageraite operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste

tarbeks. Sellest selgitusest ei nähtu, et mudel oleks Riigihanke 271027 eelselt olnud juba välja

arendatud või et see baseeruks KappaZeta OÜ-le kuuluval tarkvaral. Ühtlasi jääb selgusetuks,

kuidas Hankija viidatud KappaZeta OÜ varasemad tööriistad seostuvad Riigihanke 271027

5 (12)

tehnilises kirjelduses nõutuga ning kas Hankija luges töövõtjale varasemast kuulunud

tarkvaralised lahendused hankelepingu järgseks tööks.

Riigihanke 271027 tingimuste kohaselt pidi töövõtja valminud töö, sh prototüübi, Hankijale üle

andma. Koos tööga pidid Hankijale üle minema ka intellektuaalomandiõigused: eelmise

Riigihanke tulemusel sõlmitud hankeleping nägi ette autori varaliste õiguste Hankijale

ülemineku ning autori isiklike õiguste litsentseerimise töö vastuvõtmisest. Seega isegi juhul,

kui töövõtja esitles talle varasemalt kuulunud tarkvaralahendusi hankelepingujärgse tööna,

pidanuks Hankija need endale saama ning need Riigihankes pakkujatele avaldama.

4.6.1.5. See, kui Hankija on ise olnud passiivne KappaZeta OÜ-lt Riigihanke 271027 tulemi

väljanõudmisel, ei tohiks piirata konkurentsi ega kahjustada pakkujate subjektiivseid õiguseid

Riigihankes. Vaidlustaja ei saa tõendada seda, mis on Hankijale Riigihankes 271027 esitatud ja

milline teave on Hankijal olemas. Kui vaidlustuskomisjon nõustub, et Hankija vastus

vaidlustusele on vähemasti vastuolus sellega, mida Hankija pidi Riigihanke 271027 raames

KappaZeta OÜ-lt saama, siis on tegemist asjaoluga, mida peaks RHS § 195 lg 10 alusel

järelevalvemenetluses uurima Rahandusministeerium.

4.6.2. Hindamiskriteeriumid

Hankija arutelu selle üle kuidas võib Hankija hindamiskriteeriume seada, ei ole vaidluse all.

Samuti ei oma tähtsust see, kas Hankija on vaidlusalused hindamiskriteeriumid seadnud

taotluse või eesmärgiga kedagi eelistada ning hindamiskriteeriumite kooskõla kehtiva õigusega

ei peagi hindama selle alusel, kas need kellegi osalemise kitsalt võttes välistavad või mitte.

5. Riigi Tugiteenuste Keskus vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Pakkujatele on RHAD-i koosseisus tehtud kättesaadavaks kogu Riigihanke 271027

tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö.

5.1.1. Töövõtulepingu nr 4-3/23/53, mis on sõlmitud Riigihanke 271027 tulemusena, p-i 1.2.

kohaselt oli lepingu esemeks toimiva prototüübi tellimine metsas toimunud muutuste

operatiivseks tuvastamiseks ja kasutamise koolitus. Riigihanke 271027 tehnilises kirjelduses

on prototüüp defineeritud järgmiselt: Prototüüp- Esialgne teostus või mudel lahenduse,

näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks, objekt oli

sõnastatud järgmiselt: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös

Keskkonnaagentuuriga tellib toimiva prototüübi metsas toimunud muutuste operatiivseks

tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni ja väljaõppe tulemuste kordamiseks

asutusesiseselt, tehnilise kirjelduse p-i 4.1 kohaselt kuulusid Keskkonnaagentuurile üle

antavate tööde hulka:

• vektorkujul kaardikiht Läänemaa ja Valgamaa territooriumil toimunud

metsamuutustest, mis annavad ülevaate nimetatud territooriumil metsateatiste realiseerimisel

toimunud raietest;

• viidetega dokumentatsioon töö teostamise, töö teostamiseks kasutatud (ehk töö

teostamise metoodika), arvutuste ja andmete kohta, erinevate andmete kombineerimiseks

loodud metoodika (ehk töö tulemusena loodud uus metoodika), ning töö vahearuanne analüüsi

ja selgitustega;

• töö lõpparuanne analüüsi ja selgitustega, töövalmis prototüüp metsamuutuste

tuvastamiseks.

Kõik kokkulepitud tööd on teostatud, vastu võetud ning Riigihankes kättesaadavaks tehtud.

5.1.2. Riigihanke 271027 tulemusel ei pidanud valmima tööd sellisel kujul nagu seda väidab

Vaidlustaja. Hankija on Riigihanke 271027 tehnilises kirjelduses defineerinud, mida tähendab

prototüüp. Prototüüp on esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste

hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks. Sõnaselgelt on Riigihanke 271027

6 (12)

tehnilise kirjelduse p-is 5.17.3 toodud välja ettemääramatu tulemus: ettemääramatu tulemus -

ette ei ole täpselt teada, missugune on saavutatav lõpptulemus ning eesmärkide saavutamise

kulu. Samuti ei ole teada, kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja millise

tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse; Tellija eesmärk oli saada Riigihanke

271027 hankelepingu täitmise tulemusena esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja

võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks. Lähtuvalt Riigihanke

271027 esemest ei ole detailselt ette nähtud, milline on töö tulemus ning mis kujul seda täpselt

esitatakse nagu seda väidab Vaidlustaja.

I etapi tööd võeti vastu 27.12.2023 ning üle anti vastavalt hankelepingus ja tehnilises kirjelduses

kokkulepitule järgmised nõuetekohaselt täidetud tööd digitaalselt esitatud andmetena:

• töö vahearuanne;

• kaardikihid.

Riigihanke 271027 tööde II etapi tulemused võeti lõplikult vastu 18.04.2024. Üle anti järgmised

nõuetekohaselt teostatud tööd digitaalselt esitatud andmetena:

• töö lõpparuanne;

• kaardikihid;

• kasutajakoolituse esitlusslaidid.

5.1.3. Riigihanke 271027 alusdokumentides ei nõutud tarkvaraprototüübi üleandmist või

loomist. Esialgne teostus lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks ja nõuete

selgitamiseks ja täpsustamiseks anti üle lõpparuandes ja koolituse slaididel. Riigihanke 271027

ettevalmistamisel ei olnud Hankijale teada, millisel kujul esmane teostus näitajate ja võimaluste

hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks esitatakse. Riigihanke 271027

lõpparuandes ja koolituse slaididel toodi välja esialgne teostus näitajate ja võimaluste

hindamiseks ja nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks, sh võimalikud valikud teenuse

arendamiseks (erasektorilt sisse osta või avaliku sektori enda taristusse loomine) ja võimalik

kaugseirega lageraiealade tuvastamise täpsus ning ajaline lahutus.

5.1.4. Riigihanke 271027 töö lõpparuandes on kirjeldatud metoodika ja töö käik, kuidas jõuti

esitatud kaardikihtide väljastamiseni, milliseid andmeid kasutati ning milline täpsus ja ajaline

lahutus saavutati. Metoodikafailis kirjeldati ka tööde teostaja KappaZeta OÜ poolt kasutatud

taristut ja mudeleid, mida kasutati esialgsete tulemuste, sh töö tulemusena loodud kaardikihid,

saavutamiseks. KappaZeta OÜ omandis olev taristu ja mudel ei olnud Riigihanke 271027 töö

tulemusena loodud ja KappaZeta OÜ kasutas ettevõttes varasemalt välja töötatud tööriistu, et

saavutada Riigihanke 271027 eesmärkide täitmiseks tulemused: esialgne teostus või mudel

lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks.

Hankija sai töö tulemusena teada, millise täpsuse, ajalise lahutusega ja andmete

kombineerimise metoodikaga on võimalik lageraiealasid tuvastada. Lisaks sai Hankija

KappaZeta OÜ poolt rahalise hinnangu, kui palju maksaks lageraiealade tuvastamine, kui see

osta teenusena erasektorilt sisse, ning analüüsi, mis on võimalikud puudused, kui Hankija

otsustaks osta teenuse rajamise enda taristusse.

5.1.5. Kasutajakoolituse esitlusslaididel toob töö teostaja alates slaidist nr 6 välja ettepanekud,

kuidas oleks võimalik lageraiete tuvastamist teostada teenusena, sh toob välja analüüsi

erasektorilt sisse ostetava teenuse ja majasisese teenuse ehk kui Keskkonnaagentuur enda

taristusse kaugseireteenuse rajaks, vahel. Sama ettekande slaidil 7 toob KappaZeta OÜ välja

hinnangulise maksumuse juhul, kui Hankija teenuse arendamise ostaks Riigihanke 271027

teostajalt KappaZeta OÜ-lt, sh maksumuse KappaZeta OÜ taristu arendamiseks, et pakkuda

sobivat teenust Keskkonnaagentuurile. Kirjeldatud teenuse aastaseks maksumuseks lisaks

välja-arendamiskuludele (190 000 eurot) on KappaZeta OÜ hinnanud 60 000 eurot.

5.1.6. Hankija tutvus Riigihanke 271027 tööde tulemuste ja analüüsiga, veendus, et erinevate

kaugseireandmete kombineerimisel on võimalik lageraiealasid piisava täpsuse ja ajalise

7 (12)

lahutusega tuvastada, et kasutada kaugseireandmeid andmepõhiste otsuste tegemisel.

Riigihanke 271027 tulemusena välja selgitatud ja täpsustatud võimaluste hindamisel otsustas

Keskkonnaagentuur korraldada Riigihanke.

5.1.7. Riigihanke 271027 eesmärk oli luua toimiv prototüüp ehk esialgne teostus või mudel

lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks,

metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni

ja väljaõppe tulemuste kordamiseks asutusesiseselt.

Käesoleva Riigihanke eesmärk on vastavalt tehnilise kirjelduse p-ile 3.1 metsamuutuste

kaugseireteenuse prototüübi loomine (edaspidi ka kaugseireteenus). Eesmärk on luua

kaasaegne kaugseirel põhinev andmete töötlemise süsteem, mis arvestab ka reaalajamajanduse

metsaprojekti raames varem tehtud töid, eelkõige kaugseire pilootprojekti tulemusi (link

pilootprojekti tulemustele). Tarkvara loomise üks eesmärk on saada operatiivset raieinfot

(vähemalt kord kuus) ning luua võimekus metsaandmete osas andmepõhisele aruandlusele

üleminekuks operatiivsemate masinloetavate andmete loomise kaudu ning andmepõhise

otsustamise võimekuse loomine ja järelevalve tõhustamine. Kaugseiresüsteem luuakse

töövalmis prototüübi valmiduses. RHAD-is peetakse läbivalt loodava tarkvara ja

kaugseiresüsteemi all silmas prototüüplahendust, eelkõige tähenduses kui esialgne teostus või

mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või

täpsustamiseks.

5.1.8. Sisuline erinevus Riigihanke 271027 ja Riigihanke vahel seisneb selles, et Riigihanke

tehnilise kirjelduse p-i 3.1 kohaselt loodava tarkvaraga koostatavad kaardid integreeritakse

Hankija poolt metsaregistrisse ning Maa-ameti geoportaali ja Keskkonnaportaali. Antud

projekti raames selgitatakse välja analüüsi tulemina loodava lahenduse funktsionaalsuste lõplik

sisu ja loogika, mis realiseeritakse töötava tarkvaralahendusena.

Hankija poolt on ette antud ka esialgne visioon metsa kaugseire infosüsteemi loomiseks, mis

peab olema Riigihanke tulem. Lisaks on Riigihanke tulem seotud Maa-ameti juurde loodud

kaugseireandmete jaotuskeskuse EstHub-iga, selle andmetöötluseks saadakse vajalikud

satelliidiandmed EstHubist. Tehnilise kirjelduse p-is 3.4 tuuakse välja, et Riigihanke

tulemusena loodavad satelliitpiltide masinõppe algoritmid peavad töötama EstHub-il.

Hankija visiooni ja kaugseire pilootprojekti (Riigihange 271027) tulemuste kohaselt hakkab

kaardi koostamine olema „täisautomaatne“, kus kogu protsess sisendite ettevalmistamisest, sh

satelliidipiltide eeltöötlus, masinõppeprotsessidest kuni tulemite arvutamise ja tulemite

valideerimiseni on automaatne. Seetõttu peab metoodika sisaldama ka põhjalikku minimaalse

õpetusandmestiku suuruse kirjeldust, et edaspidi oleks võimalik saavutada rahuldav tulemus.

Lisaks peab Hankija olema võimeline protsessi haldama ja muutma.

5.1.9. Riigihanke tehnilise kirjelduse p-is 3.5 ja selle alapunktides on välja toodud

üksikasjalikult nõuded Riigihankega loodavale teenusele ja töö tulemusena peab valmima

teenus, mis vastab tehnilise kirjelduse p-is 3.5 toodule. Riigihanke 271027 eesmärk ei olnud

teenuse loomine, vaid esialgne analüüs ja teostus tingimuste täpsustamiseks.

5.2. Riigihanke 271027 raames ei loodud uut tarkvara.

5.2.1. RHAD-is on Riigihanke 271027 tulemustele viidatud läbivalt tehnilise kirjelduse p-is 2

lingina, p-is 3 lingina, p-is 3.3.5 joonistel ja joonealuse viitena lingina, p-is 4 töö teostamiseks

vajalikud materjalid alapunktina 4.3. KappaZeta OÜ ettevõttesisesed protsessid, toimingud jmt

ei ole olnud Riigihanke 271027 tulemused. Lisaks on Riigihanke 271027 tulemustele viidatud

Riigihanke 279476 ettevalmistamiseks korraldatud turu-uuringu materjalides (Riigihanke turu-

uuringu materjalid saadeti Vaidlustuse esitajale aadressil [email protected] 19.08.2024 kell

12.14).

8 (12)

5.2.2. KappaZeta OÜ ei ole loonud riigisektori taristusse Riigihanke 271027 raames ühtegi

lahendust, teenust või tarkvara vms. KappaZeta OÜ ei ole ainus ettevõte Eesti turul, kes on

asutuses rajanud erinevaid mudeleid, tarkvarasid, teenuseid metsandusliku kaugseire

eesmärgiga. Konkurentsi tagamiseks ei ole RHAD-is nõutud Riigihanke 271027 tulemuste

kordamist või sama metoodika kasutamist. Keskkonnaagentuur tellib Riigihankega

kaugseireteenuse selliselt, et kogu metoodika, taristu jm lahenduse osad on üles ehitatud avaliku

sektori taristusse. Riigihanke eesmärk on mitte tellida ühelt ettevõttelt kuutasu põhiselt

kaardikihte vaid luua teenus, mille eest tasutakse üks kord ning edaspidi toimub kaardikihtide

loomine jms teenuse toimimiseks vajalikud tegevused Riigihanke töövõtjast sõltumatult.

Keskkonnaagentuur ei hangi uuesti juba Riigihanke 271027 lepingu tulemusena täidetud ja

rahastatud töid. Riigihanke 271027 käigus ei loodud tarkvaralist prototüüpi.

5.3. Riigihanke alusdokumentide koosseisus olevad hindamiskriteeriumid on vastavuses

õigusaktides ettenähtud nõuetega

5.3.1. Hankija ei eelista hindamiskriteeriumidega Riigihankel osalevaid isikuid ega kahanda

Riigihankes osalevate isikute võimalusi konkureerida ausalt hankelepingu sõlmimisele. Kõigile

pakkujatele on antud võimalus pakkuda sobivat metoodikat ja lähenemist tööde teostamiseks

Riigihankes ning mitte piirata metoodikat üksnes Riigihanke 271027 käigus testitud

metoodikatega. Käimasolev Riigihange ei ole võrreldes Riigihankega 271027 täpselt sama.

5.3.2. Hankija ei ole kohustatud sätestama hindamiskriteeriume nii nagu Vaidlustaja soovib.

Hankija sätestab hindamiskriteeriumid lähtuvalt hankeesemest. Hankija ei eelista konkreetset

ettevõtjat.

5.3.3. Hankijal on hankelepingu sõlmimise otsustamisel arvesse võetavate kriteeriumide osas

lai otsustusruum ja Hankija on arvestanud hindamiskriteeriumide seadmisel, et kõik pakkujad

oleksid võrdses olukorras. Hindamiskriteeriumid on sõnastatud täpselt ja on objektiivselt

mõõdetavalt. Hankija seatud hindamiskriteeriumidest moodustavad kvaliteediga seotud

kriteeriumid 40% ja pakkumuse maksumusega seotud kriteerium moodustab 60%.

5.3.4. Riigihange avaldati riigihangete registris 24.01.2025. Kõikidel Riigihankes osalemisest

huvitatud valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on piisav aeg RHAD-iga tutvumiseks.

Konkurentsi tagamiseks ja konkureerimise innustamiseks on Hankija loonud viis

hindamiskriteeriumi, mida tuleb vaadata üheaegselt koos, kuna kõik hindamiskriteeriumid

moodustavad samaaegselt terviku.

5.3.5. Seisuga 20.02.2025 kell 12:35 on Riigihanke juurde registreerunud 13 ettevõtjat, mis on

märk konkurentsi olemasolust. Hindamiskriteeriumid ei takista ettevõtjatel Riigihankel

osalemast ega piira ettevõtjatel pakkumuse esitamist võrdväärsetel alustel konkurentsi

tingimustes. Hankija soovib välja selgitada majanduslikult soodsaima pakkumuse konkurentsi

tingimustes, eesmärgiga, et sõlmitava hankelepingu alusel saaks teostada metsamuutuste

kaugseireteenuse prototüübi loomise.

5.3.6. Vaidlustaja heidab ette hindamiskriteeriumide teenuse projektiplaani ja ajakava

(kriteerium nr 2), teenuse kontseptsioon ja metoodika (kriteerium nr 3) ning teenuse osutamise

riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed (kriteerium nr 4) õigusvastasust.

Hindamiskriteeriumides märgitud tingimused ei ole seatud taotluslikult pakkujate kõrvale

jätmiseks Riigihankest, vaid seonduvad hankelepingu esemega ja nende eesmärk on selgitada

välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Hindamiskriteeriumid ei välista Vaidlustaja

osalemist Riigihankes. Vaidlustaja ei põhjenda ega tõenda veenvalt, mis osas

hindmaiskriteeriumid rikuvad või riivavad tema õigusi. Vaidlustaja üksnes tunneb muret oma

eduvõimaluste üle. On vähe usutav, et vaidlustaja omab põhjapanevat ülevaadet riigihankele

9 (12)

registreerunud kõikide konkureerivate ettevõtjate hinnakujundusreeglitest, et anda

tõsiseltvõetavaid hinnanguid hankija seatud hindamiskriteeriumide ja nende kriteeriumide

osakaalude mõjust konkurentide pakkumuste maksumuste kujunemisele.

5.3.7. Paljasõnalised ja tõendamata on Vaidlustaja väited, et Hankija on hakanud piirama

Vaidlustaja eduvõimalusi hindamiskriteeriumide kaudu. Hindamiskriteeriumid kohtlevad

isikuid võrdselt, on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Hindamiskriteeriumid on avalikult

kättesaadavad, üheselt mõistetavad, objektiivselt mõõdetavad ning seonduvad hankelepingu

esemega.

5.4. Hankija täiendas 05.03.2025 oma seisukohti järgnevalt.

5.4.1. Riigihanke 271027 käigus ega selle tulemusena ei töötatud välja ega olnud nõutud välja

töötada tarkvara. Hankija on vastu võtnud, kätte saanud ning avalikult kättesaadavaks teinud

kõik Riigihanke 271027 tulemid.

5.4.2. Sisuliselt nõuab Vaidlustaja, et talle tehtaks tasuta kättesaadavaks konkureeriva ettevõtte

töövahendid, mis on ettevõtte KappaZeta OÜ poolt välja arendatud ning mille jaoks on

KappaZeta OÜ teinud kulutusi enne Riigihanke ja Riigihanke 271027 toimumist. Hankijal ei

ole Riigihanke 271027 ega Riigihanke käigus tekkinud õigust saada ega ka kohustust nõuda

KappaZeta OÜ-lt ettevõtte siseseid tööriistu või -vahendeid.

5.4.3. Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse p-i 4.9 sõnastus näitab, et Hankija ei olnud

Riigihanke 271027 alusdokumentide ettevalmistamise käigus teadlik, kuidas hanke võitnud

pakkumuse esitaja tööülesande lahendab, kuna tegemist oli teadus- ja arendustegevusega, mille

tulemused on ettearvamatud. Hankija eesmärk oli tagada kõigi Riigihanke 271027 tehnilise

kirjelduse punktidega, sh ka tehnilise kirjelduse p-idega 4.9, 5.8 ja 5.9, et kõikvõimalikul kujul

esitatavad väljundid ühilduksid haldusala nõuetega. See, et esitada töö esialgne teostus või

mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või

täpsustamiseks“ ei olnud hanke ettevalmistamise käigus teada, milline lahenduskäik töö

teostaja poolt valitakse.

5.4.4. Riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud lepingu alusel teostatud tööd on täielikult vastu

võetud ja puuduseid ei esine. Küll aga on kaugseire väga teadmusmahukas valdkond, mis nõuab

kõrgtasemel teadmiseid ja pikaajalisi kogemusi. See on ka põhjus, miks enne suuremahulise

Riigihanke alustamist viidi läbi Riigihange 271027, et täpsustada tingimusi ja võimalusi, saada

esialgne teostus. Esialgne teostus on kaardikihtide näol avalikustatud.

Tulem saavutati ettenägematu lahenduskäiguga – nagu teadus- ja arendustegevuse põhimõtted

ka lubavad.

5.4.5. Vaidlustaja on meelevaldselt ja eksitavalt tõlgendanud töö lõpparuande sisu. Viidatud

lauses KappaZeta OÜ on arendanud välja närvivõrkudel põhineva mudeli, mis piloteerib

lageraite operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks, on kasutatud eesti

keele reeglite kohaselt täismineviku vormi ning viidatud lause mõte on, et enne tööde teostamist

on KappaZeta OÜ välja arendanud lahenduse, mis Riigihanke 271027 raames piloteerib (ehk

kontrollib, katsetab, proovib) lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku

lahenduste tarbeks. Vaidlustaja viidatud lause ütleb selgesõnaliselt, et KappaZeta OÜ kasutas

varem arendatud tööriista, et katsetada lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust.

5.4.6. Hankija viidatud KappaZeta OÜ varasemad tööriistad ei ole olnud Riigihanke 271027

tulemus, Hankija ei ole varem valminud ja olemas olnud tööriistu lugenud Riigihanke 271027

järgseks tööks. Nagu KappaZeta OÜ Riigihanke 271027 lõpparuandes välja tõi ning Vaidlustaja

ka viitas, siis KappaZeta OÜ kasutas varem arendatud tööriista, et katsetada lageraiete

10 (12)

operatiivse tuvastamise võimalikkust. Testimine, katsetamine, esialgsete tulemuste loomine ja

nõuete selgitamine on olnud Riigihanke 271027 selgesõnaline eesmärk. Töövõtja ei esitanud

talle varasemalt kuulunud tarkvaralahendusi hankelepingujärgse tööna.

5.4.7. Töövõtja ei pidanud esitama tarkvaralist prototüüpi ning selle esitamist ei ole ka nõutud.

Kõik andmed, mis Riigihanke 271027 raames loodi ja mida tulemuse saamiseks kasutati, on

vabalt kättesaadavad, sh RMK andmed metsaregistris, kasutatud satelliidiandmed ning kõik

Riigihanke 271027 tulemid.

5.4.8. Hankija ei eelista ühtegi pakkujat. Kõik võimalikud pakkujad alustavad teenuse

rajamisega nö „nullist“.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Vaidlustuse kohaselt on õigusaktidega ettenähtud nõuetega (RHS § 3 p-is 2 sätestatud

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega) vastuolus see, et Hankija ei ole RHAD-is teinud

pakkujatele kättesaadavaks Riigihanke 271027 raames teostatud kõiki töid, sh prototüüpi.

Seega Vaidlustaja ei väida, et RHAD oleks õigusvastane seal kehtestatud tingimuste tõttu vaid

Vaidlustaja väitel seisneb RHAD-i õigusvastasus milleski, mida RHAD-is ei ole, kuid mis

Vaidlustaja arvates seal peaks olema. Vaidlustaja arvates Hankija kas valetab (tal on Vaidlustaja

nõutavas mahus töö olemas, aga ta keeldub alusetult seda RHAD-i hulgas Riigihankes

osalemisest huvitatud isikutele andmast) või on Riigihankes 271027 vastu võtnud töö, mis ei

vasta Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse nõuetele.

6.1. Antud juhul on Hankija Riigihanke teabevahetuses (sõnum ID 926028) selgitanud, et Kõik

materjalid, mis eelnevalt projekti raames on loodud, on kättesaadavad Keskkonnaportaalis

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/reaalajamajandus/metsavaldkond#Kaugseirepilootproj

ekt, ja vastuseks Vaidlustaja järelepärimisele (ID: 928320 Kas Töö teostajal on ligipääs ka

esimese etapis Kappazeta poolt välja arendatud prototüübi treeningandmetele ja mudelile?)

üle korranud, et Treeningandmetena kasutati Riigimetsa Majandamise Keskuse andmeid, mis

on kättesaadavad. Mudelile ligipääsu ei ole ning juhinduda saab seni avaldatud materjalidest,

mis kättesaadavad siin:

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/reaalajamajandus/metsavaldkond#Kaugseirepilootproj

ekt, samuti on Hankija Riigihanke 271027 tööde üleandmise- ja vastuvõtmisaktidega usutavalt

tõendanud, et Vaidlustaja väidetavas/soovitavas mahus Riigihanke 271027 töid Hankija

KappaZeta OÜ-lt vastu ei võtnud (prototüüpi pole üle antud). Seega Riigihankes osalemisest

huvitatud isikutele on Riigihanke 271027 tulem tehtud kättesaadavaks Hankijal olemasolevas

mahus ja Vaidlustaja poolt soovitavas mahus töid Hankijal ei ole, mistõttu ei ole neid

objektiivselt võimalik Vaidlustajale tema nõudmisel ka kättesaadavaks teha.

Mis puudutab Vaidlustaja väidet, et Hankija vastuses kirjeldatust ning tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktidest ei nähtu, et töö oleks teostatud ja Hankijale üle antud kooskõlas

Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse nõuetega, siis vaidlustuskomisjon ei asu Riigihanke

alusdokumentide vaidluses hindama seda, milline pidi olema tegelik Riigihanke 271027 tulem

hankelepingu täitmisel vastavalt Riigihanke 271027 alusdokumentidele. Selline vaidlus on oma

sisult eraldiseisev vaidlus Riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud hankelepingu nõuetekohase

täitmise üle ja hankelepingu nõuetekohase täitmise vaidlusi ei lahenda vaidlustuskomisjon, eriti

veel osana mõne muu riigihanke alusdokumentide vaidlusest.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal oleks oma vajadustest tulenevalt põhimõtteline

õigus Riigihanke läbiviimiseks ka olukorras, kus Riigihankest 271027 üldse mingit asjakohast

11 (12)

või Hankija eesmärke kirjeldavat sisendit poleks Riigihankesse tulnud.

6.2. Olukorras, kus Hankija on korduvalt kinnitanud, et Vaidlustaja poolt nõutavas mahus

Riigihanke 271027 tulemit tal olemas ei ole, ei anna vaidlus sellest, kas see peaks Riigihanke

271027 tingimustest nähtuvalt Hankijal siiski olemas olema, Riigihanke alusdokumentide

õigusvastasuse vaidluses sisuliselt mingit tulemust. Riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud

hankelepingu täitmise hindamisel ei saa Vaidlustaja ühelgi juhul saavutada Riigihanke

alusdokumentide vaidluses olukorda, kus vaidlustuskomisjon kohustaks Hankijat väljastama

RHAD-i hulgas Riigihankes osalemisest huvitatud isikutele, sh Vaidlustajale, sellise

Riigihanke 271027 tulemi, mis Vaidlustaja arvates vastab Riigihanke 271027 tingimustele,

kuid mida Hankija Riigihanke 271027 tulemusel ei saanud, seda isegi mitte juhul, kui

Riigihanke 271027 tulemus oleks pidanud olema teistsugune, st valmima oleks pidanud nt ka

prototüüp (mida vaidlustuskomisjon antud juhul ei väida). Sellisel juhul oleks võimalik ainult

järeldus, et Riigihanke 271027 hankelepingut ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellest ei

tekiks Vaidlustajale nõudeõigust Riigihankes sellises mahus Riigihanke 271027 tööde

väljastamiseks, mis oleks Hankijal pidanud olemas olema Riigihanke 271027 hankelepingu

täitmise lõppemisel, kuid ei ole, või Hankijale kohustust see kuskilt siiski saada.

Vaidlustuskomisjon ei saa kohustada Hankijat (ja KappaZeta OÜ-d) täitma Riigihanke 271027

hankelepingut, mis on juba lõppenud, selleks, et Hankija saaks täita Vaidlustaja nõuet.

Seega Riigihanke vaidlustusmenetluse tulemusena ei tuvasta vaidlustuskomisjon puuduseid

Riigihanke 271027 hankelepingu täitmisel ega kohusta Hankijat väljastama Riigihanke 271027

töid mahus, mida Hankijal ei ole.

6.3. Riigihanke tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete

avamisel konkurentsile (RHS § 88 lg-ga 7). Ei saa olla vaidlust, et mingi sisend Riigihankesse

Riigihankest 271027 igal juhul tuleb, mistõttu KappaZeta OÜ-l võib olla Riigihanke 271027

hankelepingu täitjana seetõttu objektiivne eelis teiste Riigihankes osalemisest huvitatud isikute

ees. Objektiivset eelist tuleb Riigihankes taluda ja Hankija ei pea asuma seda igal juhul

kompenseerima.

Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei ole rikkunud

Riigihankes RHAD-i koostamisel võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta pole teinud Riigihankes

osalemisest huvitatud isikutele kättesaadavaks midagi, mida tal olemas ei ole.

7. Hindamiskriteeriumid

7.1. Vaidlustaja väited hindamiskriteeriumide õigusvastasusest põhinevad hinnangul, et

olukorras, kus üks ettevõtja on saanud prototüüpi varem valmis ehitada ning tuleb

Riigihankesse pakkuma selle pealt, ei saa Vaidlustaja saavutada maksimumpunkte

projektiplaani ega muude alamkategooriate pealt ja kehtestatud hindamiskriteeriumid ei taga

eelnevalt käsitletud puuduste tõttu reaalset konkurentsi. Seega hindamiskriteeriumide

õigusvastasust väidab Vaidlustaja üksnes koos väitega, et Hankija ei ole väljastanud kõiki

Riigihankega 271027 saadud töid või töid, mida ta pidi saama (prototüüpi). Vaidlustaja on

selgelt öelnud, et asjakohatu on Hankija arutelu sellest, milliseid hindamiskriteeriume ja kuidas

ta võib seada, samuti ei oma tähtsust see, kas Hankija on hindamiskriteeriumid seadnud taotluse

või eesmärgiga kedagi eelistada ning hindamiskriteeriumite kooskõla kehtiva õigusega ei peagi

hindama selle alusel, kas need kellegi osalemise kitsalt võttes välistavad või mitte, st nendel

põhjendustel Vaidlustaja hindamiskriteeriume ei vaidlusta. Kuna vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et Vaidlustaja väidetud puudust, mille esinemisest on antud juhul sõltuvusse pandud

12 (12)

hindamiskriteeriumide (kõikide RHAD-is kehtestatud nn kvaliteedikriteeriumide) väidetav

õigusvastasus, vaidlustuskomisjoni hinnangul RHAD-is ei ole, ei kandu see puudus

vaidlustuses kirjeldatud põhjustel üle ka hindamiskriteeriumisse ega põhjusta nende

õigusvastasust.

7.2. Vaidlustuskomisjon märgib täiendavalt, et Vaidlustaja soovib jätta muljet nagu hinnataks

Riigihankes pakkumusi üksteise võrdluses, nt ajakava juures on märgitud, et töid ei ole võimalik

sellise ajakavaga läbida, et KappaZeta OÜ-d edestada, kuid see ei ole õige. Ajakava ega ühetegi

teist hindamiskriteeriumi (peale pakkumuse kogumaksumuse) ei kasutata

hindamiskriteeriumidest nähtuvalt teiste pakkujate pakkumuste võrdluses, mistõttu isegi juhul,

kui õige on Vaidlustaja väide, et KappaZeta OÜ-l on olemas mingi edumaa, ei väljenduks see

Vaidlustaja pakutavas ajakavas automaatselt madalamates hindepunktides ja ajakava

põhjendamatuses (Teenuse projektiplaan ja ajakava hindamiskriteeriumi alusel omistatakse

maksimaalsed hindepunktid pakkumusele, mille ajakava on põhjendatud. Tegevused on

esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d)

(meeskonna liikmed). Samuti on iga tegevuse juures välja toodud, millist sisendinfot on

vastavaks tegevuseks vaja ja milline on tellija roll. Pakutud ajakava ja meeskonna suurus on

teenuse kvaliteetseks teostamiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Lisaks on väljapakutud

hankija poolt aktsepteerimist leidvaid täiendavaid tegevusi või olemasolevaid tegevusi on

liigendatud detailsemaks, eesmärgiga neid paremini avada.).

8. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk

ARVE 0610/25EE

Kuupäev 28.02.2025

Maksetähtaeg 14.03.2025

CGI Eesti AS Taavi Hermlin A.H. Tammsaare tee 47, 11316, Tallinn, Eesti KMKR: EE100259311 Reg.nr: 10006966

Ülesanne: 25-9250-057 Õigusabi riigihankes 279476

Teenus ajavahemikul 14.02.2025 - 28.02.2025 Neto Käibemaks KOKKU Aega kokku (tundi): 20,2 (EUR) 5 570,50 1 225,51 (22%) 6 796,01 KOKKU (EUR) 5 570,50 1 225,51 (22%) 6 796,01 (EUR) Tasuda kokku 6 796,01

Tasumisel palume maksedokumendile märkida arve number 0610/25EE

Lisainfo Arve on väljastatud elektrooniliselt ning kehtib ilma allkirjata. KMS § 27 lõike 1-4 kohaselt ei ole käesoleva arve saajal kohustust kajastada seda käibedeklaratsiooni lisal (KMD INF). Vastavalt seadusele on advokaadi poole pöördumine üldreeglina konfidentsiaalne. Viivis 0% aastas

Pangainfo Ettevõte: Advokaadibüroo Sorainen OÜ Reg nr: 10876331 KMKR: EE100777673 Pank: Swedbank AS Aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Konto: EE592200221019758083 SWIFT: HABAEE2X

Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat

Arve spetsifikatsioon

25-9250-057 Õigusabi riigihankes 279476

Kuupäev Teenuse osutaja Ametinimetus Ülesande kirjeldus Aeg 14-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Kõne kliendiga. Ettevalmistus kõneks. 0,7 14-02-2025 Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Kõne kliendiga. Ettevalmistus kõneks. 0,7 16-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Vaidlustuse koostamine. 4,0

17-02-2025 Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Hanketingimuste ja kliendi tagasiside analüüsimine. Kaebuse koostamine. 2,6

17-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Vaidlustuse koostamine. 3,6

20-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Tutvumine VaKo otsusega hankemenetlust mitte peatada. Selle kohta teabe edastamise kliendile. 0,2

26-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Hankija vastuse analüüs ja selle kohta sisendi koostamine kliendile. 0,8

26-02-2025 Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Kliendi sisendiga tutvumine. Täiendava seisukoha koostamine. 0,1 27-02-2025 Kärt Saar Jurist Menetluskulude taotluse koostamine. 0,3 27-02-2025 Kätlin Sehver Advokaat Asja materjalide analüüs. Seisukoha koostamine. 4,5 28-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Täiendava seisukoha koostamine. 1,2 28-02-2025 Kätlin Sehver Advokaat Seisukoha koostamine. 0,8 28-02-2025 Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Seisukoha koostamine. 0,5 28-02-2025 Kärt Saar Jurist Menetluskulude taotluse koostamine. 0,2

Kokku: Aeg 20,2

Summa 5 570,50 EUR

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn

Tartu mnt 85, Tallinn

28.02.2025

Digiallkirjastatud

Edastatud e-posti teel:

[email protected]

Riigihanke viitenumber: 279476

Vaidlustaja: AS CGI Eesti

Registrikood: 10006966

A. H. Tammsaare tee 56, 11316, Tallinn

Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm

advokaat Kätlin Sehver

Advokaadibüroo Sorainen

Rotermanni 6, 10111, Tallinn

Tel: 640 0900

E-post: [email protected]

[email protected]

[email protected]

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus

Registrikood: 70007340

Lõkke tn 4, 10122, Tallinn

E-post: [email protected]

VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI

1. TAOTLUS

Vaidlustaja palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil määrata kindlaks käesolevas

vaidlustusasjas menetluskulud järgnevalt:

1. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses

kantud riigilõiv summas 1280 eurot.

2. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses

kantud esindajakulud kokku summas 5570,5 eurot (käibemaksuta).

3. Jätta hankija menetluskulud tema enda kanda.

Sorainen – 2/4 –

1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on vaidlustus riigihankes 279476.

Käesolevaga esitab vaidlustaja menetluskulude nimekirja, mis sisaldab vaidlustaja kogu

vaidlustusmenetluse kulusid, mis on kokku 6 850,5 eurot (käibemaksuta).

2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1280 eurot.

3. Vaidlustaja on osalenud vaidlustusmenetluses lepingulise esindaja kaudu. Selle tarbeks

on vaidlustaja tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 20,2 tundi.

Vaidlustaja õigusabikulud käesoleva vaidlustusmenetluses osutatud õigusabiteenuse eest on

kokku summas 5570,5 eurot käibemaksuta.

4. Vaidlustajale osutasid teenust:

− vandeadvokaat Mario Sõrm 10,5 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 260 eurot

(käibemaksuta);

− vandeadvokaat Kadri Härginen 3,9 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 350 eurot

(käibemaksuta);

− advokaat Kätlin Sehver 5,3 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 260 eurot

(käibemaksuta).

5. Esindajaid abistas õigusteenuse osutamisel jurist Kärt Saar 0,5 tunni ulatuses keskmise

tunnihinnaga 195 eurot (käibemaksuta), mis on omistatav vandeadvokaat Mario Sõrmele.1

6. Vaidlustaja esindajakulude nimekiri on järgmine

Arve nr Kuupäev Teenuse

osutaja

Teenuse kirjeldus Aeg

(h)

Summa

(€)

Tunnihind

(€)

0610/25EE

14.02.2025

Mario

Sõrm

Kõne kliendiga.

Ettevalmistus kõneks. 0,7 182 260

14.02.2025

Kadri

Härginen

Kõne kliendiga.

Ettevalmistus kõneks. 0,7 245 350

16.02.2025

Mario

Sõrm Vaidlustuse koostamine. 4 1040 260

17.02.2025

Kadri

Härginen

Hanketingimuste ja

kliendi tagasiside

analüüsimine. Kaebuse

koostamine. 2,6 910 350

17.02.2025

Mario

Sõrm Vaidlustuse koostamine. 3,6 936 260

20.02.2025

Mario

Sõrm

Tutvumine VaKo

otsusega

hankemenetlust mitte

peatada. Selle kohta 0,2 52 260

1 Kohtupraktika kohaselt on advokaadibüroo juristide töö dokumentide ettevalmistamisel omistatav lepingulisele

esindajale ning selle lepingulise esindaja kuludena väljamõistetav. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt leidnud,

et põhjendatud ei ole jätta kohtumenetluses esindamise kuludena välja mõistmata selliseid kulusid, mis on otseselt

seotud esindaja poolt kohtule esitatud dokumentide ettevalmistamisega. Advokaadibüroo teise advokaadi või

juristi poolt tehtud töö on sellisel juhul omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad

dokumendid kohtule esitas – vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-137 (p 14),

Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2013 määrus haldusasjas nr 3 13-699 (p 12) ja Tallinna Ringkonnakohtu

07.04.2015 määrus haldusasjas nr 3-13-1612 (p 13).

Sorainen – 3/4 –

teabe edastamise

kliendile.

26.02.2025

Mario

Sõrm

Hankija vastuse analüüs

ja selle kohta sisendi

koostamine kliendile. 0,8 208 260

26.02.2025

Kadri

Härginen

Kliendi sisendiga

tutvumine. Täiendava

seisukoha koostamine. 0,1 35 350

27.02.2025 Kärt Saar

Menetluskulude taotluse

koostamine. 0,3 58,5 195

27.02.2025

Kätlin

Sehver

Asja materjalide

analüüs. Seisukoha

koostamine. 4,5 1170 260

28.02.2025

Mario

Sõrm

Täiendava seisukoha

koostamine. 1,2 312 260

28.02.2025

Kätlin

Sehver Seisukoha koostamine. 0,8 208 260

28.02.2025

Kadri

Härginen Seisukoha koostamine. 0,5 175 350

28.02.2025 Kärt Saar

Menetluskulude taotluse

koostamine. 0,2 39 195

Kokku 20,2 5570,5

7. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise

nõue esitatud ilma käibemaksuta.

8. Vaidlustajale tekkinud õigusabikulusid tõendab Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr

0610/25EE (lisa 1).

9. Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste

esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust

arvestades vajalikud ja põhjendatud.

10. Menetlusosalise valida on see, mitu esindajat teda vaidlustusmenetluses esindab. Ka

Riigikohus on korduvalt oma praktikas leidnud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

küsimuses esindajate arv tähendust ei oma. Mitme esindaja kasutamise puhul on menetluskulu

vajalikkuse ja põhjendatuse aspektist oluline vaid see, kas mitme esindaja kaasamine tõi nt

kaasa ebavajalikku dubleerimist. Nagu nähtub menetluskulude nimekirjast, sellist dubleerimist

antud juhul mitme esindaja kasutamine kaasa ei toonud.

Lisa 1. Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 0610/25EE.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Mario Sõrm

Sorainen – 4/4 –

vandeadvokaat

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12

1

Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine

Protsessi omanik: RHO juhataja

Versioon: 9

Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas

Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab:

1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1

2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9

7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute

sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete

tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus)

riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel.

1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga

kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt.

1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud

tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab

riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO).

Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes

aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse.

1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud

kohustusliku keskse hankija.

1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi

hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12

2

1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt

riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest

õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete

tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise.

1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine

toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel.

1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste,

innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega.

1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab

RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid

puudutavates küsimustes.

1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:

 lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;

 RHO töötajale;

 raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;

 raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;

 väikeostu korraldavale isikule;

 väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule.

1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse

reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest

vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale.

1.13. Korra lisad

Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga

ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise

muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja

avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.

 K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;

 K14 L2 – lähteülesande vorm;

 K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;

 K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;

 K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm.

2. MÕISTED JA LÜHENDID

 Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline

dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks,

menetlemiseks ja hoidmiseks.

 Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis

hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu

või hankelepingu asutus.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12

3

 Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab

kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.

 Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend

riigihanke korraldamiseks.

 Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste

vahendite kasutamise üle.

 Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja

haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/.

 Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning

riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.

 RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.

 Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.

 Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik

või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.

 Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase

korraldamise eest.

 Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta

maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.

 Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja

finantseerimisallikate kirjeldus.

 Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse

hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.

 Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad

hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused.

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE

3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad.

3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks

3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase

(K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe

sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta.

3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO

päringu igal aastal hiljemalt septembris.

3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud

tähtajaks.

3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või

muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta

on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12

4

riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete

registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega

riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased

andmed hankeplaani sisendis.

3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete

seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:

 riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete

seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;

 kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote

pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja

tarvikute eeldatav kulu;

 asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava

maksumuse sisse.

3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted

3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete

vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad

riigihanked.

3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel

on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO

võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete

seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus

soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja

tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu.

3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid

alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:

 asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates

30 000 eurost;

 eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh

sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 300 000 eurost.

3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:

 sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;

 riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;

 lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12

5

 riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse

riigihankena või ühishankena.

3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes

fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös

asutustega.

3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi

saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega

ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu

maksmise, avaldades need RTK veebilehel.

3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine

3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt

hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses.

3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva

jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab

hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani

kinnitamisest.

3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle

riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea

ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan.

3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut

kinnitamist.

3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval

ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel

võimalusel.

3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus

3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis

eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning

kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani

kinnitamist.

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA

KORRALDAMINE RHO POOLT

4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus

4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12

6

4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide

korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate

riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate,

taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest

huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta

kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt

kooskõlastatud juhtudel.

4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele

turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl

on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud

turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes.

4.2. Lähteülesande koostamine

4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud

lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise

kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui

lähteülesande valmistab ette RHO.

4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke

vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis

sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab

lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse

määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase

teenuse tellimise või asja ostmise jaoks.

4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja

põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja

hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine

toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava

riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande

esitamist.

4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine

4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik

vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid,

alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale

või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga.

4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused,

juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab

pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12

7

4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt

riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs

kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega

rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus

edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse)

RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad

otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu

maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse

osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse.

Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid.

4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine

4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:

 lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga

(sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku

tegemine);

 keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi

kogumine;

 hankemenetluse liigi valimine;

 riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu

projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 nõuetekohane kooskõlastamine;

 riigihanke läbiviimine;

 pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;

 selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja

pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest

vastutavalt isikult;

 riigihanke otsuste tegemine;

 taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine

tehtud otsustest;

 ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste

täitmine.

4.5. Pakkumuste hindamine

4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni,

kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas

valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab

hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav

struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja

liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12

8

4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete

sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses

moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni

töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik.

4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes

riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest.

4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos

põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on

digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt.

Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud

vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.

4.6. Riigihanke vaidlustamine

4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke

korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse

korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi

andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb

RHO koostöös sisendi andjaga.

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE

5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad.

5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga.

5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega.

5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse

rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea

võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid

pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest.

Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete

seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks.

5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel

lähtutakse järgmistest nõuetest:

 võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust)

või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate

pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;

 pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult

kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus

koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS),

välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12

9

 koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse

valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi

vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon

on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või

teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile

kooskõlastamiseks.

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE

6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad.

6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg

6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või

hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks

tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab

lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga

seotud muu isik.

6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib

raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus.

6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu

DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema

poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument.

6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks

RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori

asetäitjale.

6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel,

esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva

jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel

riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate.

6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud

töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või

vastavalt asutuse töökorraldusele.

6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:

 vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning

lõpetamise õiguspärasuse eest;

 kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise

RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste

kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest

vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12

10

RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise

kohta;

 esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul

sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast

iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate

alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;

 esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel

raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu

lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või

hankelepingu lõppemise kohta.

6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja

menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost,

sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga

kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit

kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on

alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu

ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust.

6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning

raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud

RHO töötaja.

6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused

edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes

RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui

selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke

alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt.

6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning

rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse

eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise,

täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest.

6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse

kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm).

6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:

 füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;

 autoriõigusi kajastavad lepingud;

 rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;

 lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest.

6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12

11

6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel

kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu

täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid.

7. RAKENDUSSÄTTED

7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates.

7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt

asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud

hankeplaani ei täiendata.

7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud

riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt.

7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest

hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik.

KÄSKKIRI

30.03.2023 nr 1-2/23/22

Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete

korraldamise ja hankelepingute sõlmimise

korra kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“

§ 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr

1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Helina Kudu

TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT

Käesolevaga KappaZeta OÜ annab üle ja Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium võtavad vastu kooskõlas lepinguga 4-3/23/53, mis on

sõlmitud 19. detsembril 2023. aastal, alljärgneva töö:

1. vektorkujul kaardikiht Läänemaa ja Valgamaa territooriumil toimunud

metsamuutustest;

2. töö vahearuanne analüüsi ja selgitustega.

Digitaalselt esitatud andmed: Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakt

Töö vahearuanne

Kaardikihid

Märkused:

Tellija 1 kontaktisik: Tellija 2 kontaktisik: Töövõtja kontaktisik:

Krisela Uussaar Sirli Heinsoo Tanel Tamm

Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

Metoodika kirjeldus

Koostas: Tauri Tampuu

Tadus- ja arendusjuht, SAR ekspert

KappaZeta OÜ

1

Sisukord

1. Kokkuvõte tehtud tööst ........................................................................................................................ 1

2. Tarne kirjeldus ...................................................................................................................................... 1

3. Kasutud satelliidid, sisendkanalid, satelliidiandmete aegread ja võrdlusandmed ............................... 2

4. Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................... 3

5. Täpsuse hindamise metoodika kirjeldus .............................................................................................. 5

5.1. Täpsuse hindamine mudeli arendamise käigus .................................................................... 5

5.2. Tarnitud tulemuste täpsuse hindamine .................................................................................. 5

6. Täpsuse hinnang ................................................................................................................................... 6

6.1. Aasta 2022 ................................................................................................................................. 6

6.2. Aasta 2023 ................................................................................................................................. 9

7. Vea-allikad ja mudeli edasiarendamine ............................................................................................. 11

1. Kokkuvõte tehtud tööst

KappaZeta OÜ on arendanud välja närvivõrkudel põhineva mudeli, mis piloteerib lageraite operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks. Loodud mudelil on suur üldistusvõime, sest mudel suudab sisendina võtta iga metsaeraldise (sõltumata sellest, kas eraldisel kasvab noor või vana mets; mudeli sisendiks sobivad ka metsaeraldised, kus mets on hiljuti või aastaid tagasi maha võetud) ja väljastada hinnangu, kas eraldisel toimus vaadeldava perioodi jooksul lageraie. Mudel klassi tseerib metsaeraldised sündmuste klassi (koos toimumise aja hinnanguga) ja mittesündmuste klassi. Mudel töötab metsaeraldistel, mis on vähemalt 0.5 ha suured. Mudel saavutas lageraiete tuvastamisel täpsuse (precision) kuni 0.95; F-skoor (F-score) üle sadade tuhandete metsaeraldise oli kuni 0.89, mis annaks metsateatiste puhul F-skoori 0.92. Mudeli täpsust kontrolliti RMK 2022 ja RMK 2023 andmete vastu ja eksperthinnanguga Sentinel- 2 RGB piltide ja mudeli sisendina kaustatud aegridade põhjal.

2. Tarne kirjeldus

Mudel väljas shp failid, mis sisaldavad mitte-lageraiesündmusi ja lageraiesündmusi koos lageraieaja hinnanguga üle suurema osa Manrdi-Eesti (ruudustiku sisse jääv ala Joonisel 1) vaatlusperioodil 2022–2023. Kummagi aasta kohta on eraldi shp fail. Mudel väljastab hinnangud kõigile metsaeraldistele (nii riigi- või eraomanduses olevatele), mis on alla laetud Metsaregistrist (veebruaris 2024), st ruumikujud, millele hinnang antakse pärinevad Metsaregistrist. Mudeli treenimiseks kasutati RMK-lt saadud ajaloolist raieinfot ja RMK-lt saadud ruumikujusid (st mitte Metsaregistrist alla laetavaid ruumikujusid).

2

Joonis 1. Mudeli väljastab hinnangud neljale Sentinel-2 jalajäljele vastaval alal, näidatud ruuduna Eesti kaardil, mis katab suurema osa Mandri-Eestist.

3. Kasutud satelliidid, sisendkanalid, satelliidiandmete aegread ja võrdlusandmed

Mudeli sisendiks on satelliitkaugseire (ingl. Earth Observation, EO) andmed, mis on mudelisse sisestatud kui statistikute aegread metsaeraldiste kaupa. Andmesisendina kasutati järgnevaid kaugseiresensoreid: tehisavaradar (ingl. Synthetic Aperture Radar, SAR) Sentinel-1 (S1) ja multispektraalne satelliit Sentinel-2. Mudeli väljatöötamisel kasutatud S1 kanalid olid: VV tagasihajumine, VH tagasihajumine, VV interferomeetriline koherentsus ja VH interferomeetriline koherentsus. Kasutatud S2 kanalid ja neist tuletatud indeksitest olid: kanalid 2–12 (v.a 9 ja 10) ning indeksid NDVI, NDWI, NDVIRE, Tasseled Cap (TC) MYVI (Misra Yellow Vegetation Index), PSRI (Plant Senescence Reflectance Index) ja WRI indeksid. Igas S1 või S2 kanali ja indeksi kohta arvutati iga pildi jaoks kõigi uuritud ruumikujude (mis vastab metsaeraldisele) statistikud: mediaanväärtus (med), keskmine, standardhälve, miinimum (min) ja maksimum (max) väärtus. Statistikud koondati iga ruumikuju jaoks kanalite kaupa aegridadeks. Joonis 2 näitab sisendkanalite ja statistikute olulisust mudeli tulemusele. Lõpuks valminud mudelis kasutati vaid neid kanali-statistiku kombinatsioone, mis omasid mudeli otsusele olulist positiivset mõju: NDVI med, max; NDWI med, min, max; TC med; MYVI med, min, max; PSRI med, min, VH koherentsus med, min, max; VV koherentsus med, min, max; VH/VV tagasihajumise suhe med, min, max; VH tagasihajumine med, min, max; VV tagasihajumine med, min. Mudeli otsusele mitteolulist mõju omavate sisendite kaasamine ajaks mudelit segadusse ja vähendaks väljundi täpsust.

3

Joonis 2. Mudeli sisendkanalid ja statistikud olulisuse järgi mudeli poolt tehtavasse otsusesse. 1 tähendab oluline, 0 tähendab mitteoluline. Valminud mudeli sisendina kasutati vaid olulisi (1) kanali-statistiku kombinatsioone. Mudeli Y-teljel on sisendi olulisusskoor (Feature attribution score).

Masinõppemudeli arendamisel kasutati RMK-lt saadud metsaeraldisi koos raieinfoga. Iga metsaeraliste kohta oli kasutada info, kas seal toimus raie (raieliik ja sündmuse toimumise aeg) või ei toiminud raiet (nn mittesündmus, mida samuti kasutati mudeli treenimisel). RMK-lt saadud andmeid kasutati mudeli treenimisel kui referentsandmeid (nn tõekriteeriumi). Samuti kasutati RMK andmeid mudeli täpsuse hindamisel. RMK poolt olid kasutada andme 2018–2023, mudeli treenimiseks kasutati neist aastaid 2018–2021 üle Eesti (Joonisel 1 näidatud neli S2 jalajäljele vastav ala). Mudelit treeniti jagades RMK metsaeraldised treening-, valideerimis- ja testiandmekoguks. Mudel ei ole treenimise käigus näinud aastaid 2022 ja 2023, mida kasutatakse mudeli täpsuse hindamiseks.

RMK andmed puhastati dubleeritud või vigastest kirjetest; raieinfo viidi vastavusse raie toimumise aastale vastanud metsaeraldise ruumikujuga. Need sammud tagasid RMK andmete maksimaalse kooskõla maapealsele reaalsusele, ltreerides maksimaalselt välja potentsiaalsed andmete RMK andmebaasi sisestamisel tekkinud vead, RMK andmepaasist pärimisel tekkinud ebatäpsused ja vähendades metsaeraldiste ruumikujude läbi aja muutumisest tingitud mõju mudeli täpsusele treenimise käigus.

4. Mudeli kirjeldus

Tulenevalt lageraiete tuvastamise ülesande olemusest formuleeriti probleem kui aegridade binaarse klassi tseerimise ülesanne, mille käigus mudel otsib aegridadel libiseva aknaga LR sündmust ja jaotab ruumikujud kaheks: kus toimus lageraie vs mitte-lageraie (kaasaarvatud toimus mõni muud tüüpi raie, mis ei olnud lageraie). Mudel kasutab 1D-CNN-i arhitektuuri ja on treenitud optimeerima täpsust (ingl. Precision). Enne kandidaatmudelite treenimist tuli andmekogu teha mõningad kohandused, sealhulgas:

4

1) Klasside tasakaalustamatusega arvestamine: mudelisse sisestati sündmused lageraie vs mitte-lageraie suhtega 1:3, alamesindatud raieliikide oversampling, nende parema esindatuse tagamiseks

2) S1 ja S2 aegreapunktid pandi vastama ühtsele 6-päevasele ajasammule (resampling), kasutades ajaperioodi keskmisi ja või pikemate andemaukude korral interpoleeritud väärtusi

3) RMK poolt raporteeritud raite (sündmuste) ümber konverteerimine 14-päeva pikkuseks, mis lõpevad RMK poolt antud raie lõpukuupäevaga, tagamaks referentsandmete ja satelliidiandmete ülekattuvus. Niimoodi saadud sündmuse alguskuupäevale lisati lubatud puhver 14 päeva.

Mudel väljastab lageraie tõenäosuse (0–100%) kui tõenäosuskõvera läbi aja. Mudeli poolt antava tõenäosushinnangu aluseks on sündmuse (lageraie) signatuur, mis koosneb kolmest komponendist: 1) sündmuse eelne 2) sündmuse aegne ja 3) sündmuse järgne signatuur.

Mudeli arendamisel on kasutatud järgmisi parameetreid ja tehtud järgmisi kohandusi:

 Mudel otsib sündmust libiseva akna sees. Mudel vaatles perioodi, mis ulatub kuni ±60 kaugusele potentsiaalsest sündmusest. 60 päeva on valitud selliselt, et oleks piisavalt suur tõenäosus, et akna sisse satuks enamasti vähemalt üks optiline pilt sõltumata aastaajast (1 pilt on absoluutne miinimum, millest üldjuhul kvaliteetse otsuse tegemiseks ei pruugi siiski piisata). See tähendab, et pilviste olude puhul ootas mudel pilvevabade S2 piltide ilmumist kuni 60 päeva. Pilvitutel perioodidel suudabs mudel kindla otsuse teha vähemate päevad jooksul.

 Mudel on optimeeritud maksimeerima täpsust (precision)

Tõenäosuskõvera kuju ja tõunäosuse väärtuse järgi klassi tseerisime mudeli tulemused kahe kasutujuhu tarbeks. Tulemuste klassideks jaotamine on arbitraarne – st klasside arv ja piirid on de neeritavad vastavalt vajadusele. Tarne käigus simuleerisime kahte stsenaariumit: 1) simuleerib KeA kasutusjuhtu, kus oluline on punase ja rohelise klassi võimalikult kõrge täpsus ja ebakindlamad tuvastused koguti vähem usaldusväärsesse kollasesse klassi 2) simuleerib KAURi kasutusjuhtu, kus oluline on tulemuste terviklikkus ja tasakaalustatus, mis saavutati läbi kollase klassi lävendipõhise jaotamise punase ja rohelise klassi vahel.

Kolme klassiga KeA kasutusjuht:

 Lageraie (punane klass): tõenäosuskõvera keskmine väärtus on adaptiivselt kas ≥0.90 või ≥0.75 (talvekuudel: jaan, veeb, märts, nov, dets) perioodil >5 päeva

 Potentsiaalne lageraie (kollane klass): tõenäosuskõvera keskmine väärtus ≥0.40 perioodil >5 päeva

 Mitte-lageraie (roheline klass): tõenäosus alla <0.40 perioodil >5 päeva, sh kõik need juhud, kui tõenäosuskõver ei kerkinud üle 0

Kahe klassiga KAURi kasutusjuht:

 Lageraie (punane klass): tõenäosuskõvera keskmine väärtus on adaptiivselt kas ≥0.50 või ≥0.40 (talvekuudel: jaan, veeb, märts, nov, dets) perioodil >5 päeva

 Mitte-lageraie (roheline klass): tõenäosus adaptiivselt alla <0.50 või <0.40 perioodil >5 päeva, sh kõik need juhud, kui tõenäosuskõver ei kerkinud üle 0

Mudeli väljud on arvutatud selliselt, et 2022. aasta aegridu on pikendatud 2021. aasta novembrisse, võimaldamaks mudelile parem juurdepääs sündmuse eelsele ajale pilvisel

5

talveperioodil. Kuna mudeli sisendiks olnud EO aegread lõppesid 2023 detsembriga, siis 2023. aasta lõpus on vähem tuvastatud sündmusi, sündmuste tõenäosuse hinnang on madalam ja valepositiivsete arv oluliselt suurem. Põhjuseks see, et sündmuse järgset signatuur ei saa enamasti veel piisava kindlusega tuvastada, kuna puuduvad seda võimaldavad pilvevabad optilised pildid, mille võiks saada talve teisest poolest või kevade algusest. Seetõttu pidasime vajalikuks 2023. aasta lõpuosa (kolm viimast kuud – oktoober kuni detsember) mitte tarnida. 2022. aasta on tarnitud 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini ja annab ülevaate mudeli võimekusest rasketes (pilvistes oludes). Samuti 2023 aasta suvi (juulis ja augustis) oli väga pilvine, mis annab võimaluse hinnata mudeli täpsust ka pilvise suve tingimustes. Sellest, kuidas pilvisest talvest tingitud raskustega tulevikus paremini toime tulla on täpsemalt peatükis 7 (Vea-allikad ja mudeli edasiarendamine).

5. Täpsuse hindamise metoodika kirjeldus

5.1. Täpsuse hindamine mudeli arendamise käigus

Treenitud kandidaatmudelite võrdlemiseks pandi kõrvale RKM-lt pärit andmetest valideerimis- ja testiandmekogu, mille peal võrreldi mudelite F-skoori (F-score), AUC-d ning lageraieks (LR) klassi tseeritud klassi täpsushinnanguid (täpsus, ingl. Precision, ja saagis, ingl. Recall). Valideerimise eesmärk oli suurendada positiivse klassi üldist F-skoori ja vähendada valepositiivseid tulemusi, valides kandidaatmudelite hulgast parima ja kasutades sobivaid lävendeid. Peale mudeli väljavalimist, testiti mudelit testandmekogul, hindamaks valitud mudeli täpsust. Niimoodi hangitud teadmisi kasutati lõpliku (piloodi käigus valminud) mudeli loomiseks.

Piloodi käigus valminud mudeli tulemused jaotati tõenäosusklassideks (punane, kollane, roheline). Klassideks jaotamise täpsust hinnati korduvalt võrdluses RMK-lt pärit andmetega ja läbi visuaalse valideerimise, kuni lõplike tulemuste kseerimiseni. Visuaalne valideerimine kujutas endast Sentinel-2 RGB piltide ja mudeli otsuse aluseks olevate S1 ja S2 aegridade visuaalselt inspekteerimist ning selle põhjal eksperthinnangu langetamist raie toimumise/mittetoimumise kohta. Eramaal toimunud lageraiete tuvastamise täpsust sai hinnata vaid läbi visuaalse valideerimise, kuna andmed raiete kohta eramaalt puudusid.

5.2. Tarnitud tulemuste täpsuse hindamine

Kõik tarnitud metsaeraldised jagunevad omandivormi järgi. Eeldasime kvaliteedikontrollis, et „erametsaks“ saab lugeda eraldised mille omandivorm on E, F, J, S, Y ja „riigimetsaks“ ülejäänud (A, M, R, -). Kvaliteedikontroll oli kaheastmeline:

1) Andmebaaside võrdlusel põhinev automaatne kontroll RMK metsaeraldistel aastate 2022 ja 2023 kohta. Automaatne kvaliteedikontroll sisaldas vaid neid riigi metsaeraldisi, millel oli vaste RMK 2023. aasta shp failis eraldis_2023_region.shp. NB! Mitte kõik RMK sündmuste failis RMK_raied_2015_2022_v2.xlsx sisalduvad eraldised ei leidnud 2023 RMK shp failis vastet; RMK 2022. aasta shp failiga oli erinevus oluliselt suurem. Seetõttu kasutasime mõlema aasta puhul 2023. aasta shp faili. Eraldised failist eraldis_2023_region.shp jagasime binaarselt „lageraieteks“ ja „mitte-lageraieteks“ vastavalt sellele, kas vaadeldava aasta jooksul toimus RMK andmebaaside RMK_raied_2015_2022_v2.xlsx ja RMK_raied_2023_19022024.xlsx järgi metsaeraldisel lageraie või mitte. Tabelis 1 on näidatud RMK metsaeraldiste arv, mis läbisid automaatse kvaliteedikontrolli, klasside ja aastate lõikes.

6

Tabel 1: RMK metsaeraldiste arv, mis läbisid automaatse kvaliteedikontrolli, klassides 3- ja 2-klassilise mudeli korral (vastavalt KeA ja KAUR kasutusjuhud).

Mudel 3-klassiline mudel 2022

2-klassiline mudel 2022

3-klassiline mudel 2023

2-klassiline mudel 2023

Klass Eraldiste arv klassis

Eraldiste arv klassis

Eraldiste arv klassis

Eraldiste arv klassis

Punane 3839 4741 2245 3344 Kollane 1141 1651 Roheline 358091 358330 355610 356162 Kokku 363071 363071 359506 359506

2) Visuaalne kontroll, mis tugines Sentinel-2 RGB piltide ja mudeli otsuse aluseks olevate S1 ja S2 aegridade visuaalse inspekteerimise põhjal eksperthinnangu langetamisele kokku 1200-l juhuslikult valitud riigi ja eraomandis metsaeraldisel aastatest 2022 ja 2023:

100 (juhuslikku eraldist) x 3 (klassi) x 2 (omandivormi) x 2 (aastat) = 1200 (eraldist)

Hinnang mudeli väljundile jaotati mõlemas kvaliteedikontrolli astmes neljaks:

 Tõene positiivne (true positive, TP): nii mudel kui RMK andmed või visuaalne inspektsioon, vastavalt, kas tegemist oli automaatse või visuaalse kvaliteedikontrolliga, kinnitasid raiet

 Valepositiivne (false positive, FP): mudel ennustas raie, kuid RMK andmed / visuaalne inspektsioon raiet ei kinnitanud

 Tõene negatiivne (true negative, TN): nii mudeli kui RMK andmete / visuaalse inspektsiooni järgi raiet ei toimunud

 Valenegatiivne (false negative, FN): mudeli järgi raiet ei tuimunud, kuid RMK andmetel / visuaalse inspektsiooni järgi toimus raie

6. Täpsuse hinnang

6.1. Aasta 2022

Tabelites 2 ja 3 on kokku võetud mudeli väljundi automaatse kvaliteedikontrolli tulemused 2022. aastal KeA ja KAUR stsenaariumi jaoks. KeA stsenaariumi puhul, milles on vajalik eelkõige maksimaalselt kõrge tuvastamise täpsus (ja kollane klass on, kui ebakindel, kõrvale heidetud) on punase klassi täpsus 0.95 (ingl. precision) ja saagis 0.84 (ingl. recall), st 95% lageraiena klassi tseeritust ka tõepoolest oli lageraie ja kõrge täpsuse hinnaks oli, et 16% tegelikult toimunud lageraieid jäi tuvastamata, kuuludes rohelisse klassi. Mudel leiab sadadest tuhandetest metsaeraldistest hästi üles need, kus toimus lageraie, mida kinnitab kaalumata keskmine F-skoor 0.94 (ingl. macro average F-score) (Tabel 2). KAURi stsenaariumi puhul, kus oluline on mudeli tasakaalustatus kahe klassi vahel, on punase klassi täpsus mõnevõrra madalam (0.88), aga klasside ülene kaalumata keskmine F-skoor kõrge 0.93 (Tabel 3).

7

Tabel 2: 3-klassilise mudeli (KeA kasutajajuht) automaatse kvaliteedikontrolli tulemus RMK metsaeraldistel aastal 2022, kui kollast, st ebakindlat klassi mitte arvesse võtta. Võrdluse alus (referents andmed RMK-lt) näitab eraldiste hulka, mis sellesse klassi tegelikult oleksid pidanud kuuluma (mis on mudeli väljundi seisukohast TP + FN).

Täpsus Saagis F-skoor Võrdluse alus Roheline klass 1.00 1.00 1.00 357602 Punane klass 0.95 0.84 0.89 4328 Õigsus (ingl. accuracy) 1.00 361930 Kaalumata keskmine 0.97 0.92 0.94 361930 Kaalutud keskmine 1.00 1.00 1.00 361930

Tabel 3: 2-kalssilise mudeli (KAUR kasutusjuht) automaatse kvaliteedikontrolli tulemus RMK metsaeraldistel aastal 2022. Võrdluse alus (referentsandmed RMK-lt) näitab eraldiste hulka, mis sellesse klassi tegelikult oleksid pidanud kuuluma (mis on mudeli väljundi seisukohast TP + FN).

Täpsus Saagis F-skoor Võrdluse alus Roheline klass 1.00 1.00 1.00 358133 Punane klass 0.88 0.85 0.86 4938 Õigsus (ingl. accuracy) 1.00 363071 Kaalumata keskmine 0.94 0.92 0.93 363071 Kaalutud keskmine 1.00 1.00 1.00 363071

Joonis 2 näitab RMK lageraiete (tegelikud sündmused) jaotumist mudeli väljundklasside vahel aastal 2022. Joonistel 3 ja 4 on näidatud ajas ja ruumis – millistel kuudel ja millistes S2 jalajälgedes – mudeli vead (FP ja FN) tekivad. FN-ide ja FP-de suurem arv jaanuaris ja detsembris on osalt seletatav sellega, et pilvistel perioodidel võib mudel lageraie tuvastada kuni kuu aega selle tegelikust toimumisest hiljem. Seda tulenevalt tõenäosusekõvera väärtuse ja kuju sõltumisest S2 kättesaadavusest koosmõjus sündmuste klassidesse jaotamise algoritmi omapäraga.

Joonis 2. Tegelike lageraiete (RMK järgi) jagunemine mudeli väljastatud klasside vahel protsendina 3- ja 2-klassilise mudeli puhul aastal 2022.

8

Joonis 3. 2-klassilise mudeli valenega ivsete (False Nega ve, FN) otsuste jaotus ajas (kuude lõikes) ja ruumis (S2 jalajälgede lõikes, vaata Joonis 1).

Joonis 4. 2-klassilise mudeli valeposi ivsete (False Posi ve, FP) otsuste jaotus ajas (kuude lõikes) ja ruumis (S2 jalajälgede lõikes, vaata Joonis 1).

Visuaalne kvaliteedikontroll andis automaatkontrollile sarnased kvaliteedinäitajad. Riigi metsaeraldistel (300 juhuslikult valitud eraldist) oli KeA stsenaariumi puhul kaalumata keskmine punase klassi täpsus 0.95 ja F-skoor 0.98. KAURi stsenaariumi puhul on F-skoor 0.89. Kui arvestada, et 1/3 FP-dest pärines eraldistelt, mis olid lagedaks raiutud juba varem, ja selliseid eraldisi mudeli sisendina metsateatiste kasutamisel ei esineks, siis võiks mudel saavutada simuleerides metsateateiste kontrollimisele vastavat juhtu F-skoori 0.92.

Eravaldustes metsaeraldistel (300 juhuslikult valitud eraldist) oli KeA stsenaariumi punase klassi täpsus 0.88 ja F-skoor 0.93; KAURi stsenaariumi puhul oli F-skoor 0.83. Metsateatiste kasutamisel võiks mudel saavutada punase klassi täpsuse 0.96 ja F-skoori 0.98 KeA stsenaariumi puhul ja KUARi stsenaariumi puhul F-skoori 0.88. Eramaal on võrreldes riigimaaga suurem FP-de arv. Põhjus on meile teadmata; võibolla on erametsad kuidagi erinevad riigimetsast. Visuaalse kontrolli tolmused on leitavad tabelitest QA_state_22.xlsx ja QA_private_22.xlsx.

9

6.2. Aasta 2023

Tabelites 4 ja 5 on kokku võetud mudeli väljundi automaatse kvaliteedikontrolli tulemused 2023. aastal (välja arvatud okt–dets) KeA ja KAUR stsenaariumi jaoks. Tulemused tarnisime ilma aasta lõputa, sest aegread lõppesid 2023. aasta 31 detsembriga, aasta lõpu pilvistes oludes ei jõudnud sündmusejärgne signatuur välja kujuneda ja tekkis palju FP-sid. KeA stsenaariumi puhul, milles on vajalik eelkõige maksimaalselt kõrge tuvastamise täpsus (ja kollane klass on, kui ebakindel, kõrvale heidetud) on punase klassi täpsus 0.96 ja saagis 0.87, st 96% lageraiena klassi tseeritust ka tõepoolest oli lageraie ja 13% tegelikult toimunud lageraieid jäi tuvastamata, kuuludes rohelisse klassi. Mudel leiab sadadest tuhandetest metsaeraldistest hästi üles need, kus toimus lageraie, mida kinnitab kaalumata keskmine F-skoor 0.98 (Tabel 4). KAURi stsenaariumi puhul, kus oluline on mudeli tasakaalustatus kahe klassi vahel, on punase klassi täpsus mõnevõrra madalam (0.88), aga klasside ülene kaalumata keskmine F-skoor kõrge 0.93 (Tabel 5).

Tabel 4: 3-klassilise mudeli (KeA kasutajajuht) automaatse kvaliteedikontrolli tulemus RMK metsaeraldistel aastal 2023 (okt–dets välja arvatud), kui kollast, st ebakindlat klassi mitte arvesse võtta. Võrdluse alus (referents andmed RMK-lt) näitab eraldiste hulka, mis sellesse klassi tegelikult oleksid pidanud kuuluma (mis on mudeli väljundi seisukohast TP + FN).

Täpsus Saagis F-skoor Võrdluse alus Roheline klass 1.00 1.00 1.00 355370 Punane klass 0.96 0.87 0.92 2485 Õigsus (ingl. accuracy) 1.00 357855 Kaalumata keskmine 0.98 0.94 0.96 357855 Kaalutud keskmine 1.00 1.00 1.00 357855

Tabel 5: 2-kalssilise mudeli (KAUR kasutusjuht) automaatse kvaliteedikontrolli tulemus RMK metsaeraldistel aastal 2023 (okt–dets välja arvatud). Võrdluse alus (referentsandmed RMK-lt) näitab eraldiste hulka, mis sellesse klassi tegelikult oleksid pidanud kuuluma (mis on mudeli väljundi seisukohast TP + FN).

Täpsus Saagis F-skoor Võrdluse alus Roheline klass 1.00 1.00 1.00 356066 Punane klass 0.88 0.86 0.87 3440 Õigsus (ingl. accuracy) 1.00 359506 Kaalumata keskmine 0.94 0.93 0.93 359506 Kaalutud keskmine 1.00 1.00 1.00 359506

Joonis 5 näitab RMK lageraiete (tegelikud sündmused) jaotumist mudeli väljundklasside vahel aastal 2023. Joonistel 6 ja 7 on näidatud ajas ja ruumis – millistel kuudel ja millistes S2 jalajälgedes – mudeli vead (FP ja FN) tekivad. Aasta 2023 automaatse kvaliteedi kontrolli tulemused on sarnased 2022. aasta tulemustele, siinjuured peab aga meeles pidama, et 2023 tulemusid on tarnitud ilma aasta lõpuosata (oktoober kuni detsember). Visuaalne kontroll kinnitas automaatse kontrolli tulemusi. Eraomanduses metsaeraldistel oli täpsus suurem kui 2022. aastal: KeA stsenaariumi punase klassi täpsus 0.96 ja F-skoor 0.98, KAURi stsenaariumi F-skoor 0.88, metsaeraldiste kasutusjuhu puhul oleks F-skoor 0.91). Kõrgemat täpsust saab põhjendada sellega, et puudu on aasta 3 viimast kuud, kust oleks tulnud juured valepositiivseid ja ka valenegatiivseid. Visuaalse kontrolli tolmused on leitavad tabelitest QA_state_23.xlsx ja QA_private_23.xlsx.

10

Joonis 5. Tõeste posi ivsete (TP) lageraiesündmuste leidumine protsendina kõigist RMK poolt raporteeritud lageraiesündmustest aastal 2022 ja 2023 klassi kaupa 3- ja 2-klassilise mudeli puhul.

Joonis 6. 2-klassilise mudeli puhul valenega ivsete (False Nega ve, FN) jaotus ajas (kuude lõikes) ja ruumis (S2 jalajälgede lõikes, vaata Joonis 1).

11

Joonis 7. 2-klassilise mudeli puhul valeneposi ivsete (False Posi ve, FP) jaotus ajas (kuude lõikes) ja ruumis (S2 jalajälgede lõikes, vaata Joonis 1).

7. Vea-allikad ja mudeli edasiarendamine

Loodud mudel suudab katta kõik aastaajad, st mudel on universaalne. Mudel käitub era- ja riigimetsas suhteliselt sarnaselt. Mudeli arendamise käigus ja tuvastasime, et parimaid tulemusi andis optilise S2 ja SAR S1 kombineerimine. S2 oli siinjuures olulisem sisend.

S2 osas põhjustasid mudelile raskusi pikad pilvised perioodid talvel (ja ka erakordselt pilvine suvi 2023), varjud ja pilvemaski vead (pilved ja pilvevarjud, mis said valesti maskitud). Pilvemaski vigadega seonduvaid isoleeritud tõenäosuskõvera hüppeid sai järeltöötluse käigus kompenseeritud sellega, et tõenäosuskõvera väärtus pidi olema üle klassidesse jaotamise lävendi vähemalt 5 päeva.

Enamasti ei piisa usaldusväärsete tulemsute saamiseks vaid ühe S2 pildi olemasolust. Selles saab veenduda vaadates meie visuaalse kontrolli materjalidega kaasa pandud S2 RGB pilte.

Visuaalsete kontrollide järgi umbes 1/3 valepositiivseid, pärines metsaeraldistelt, kus raieküpset metsa ei esinenud (st eraldised olid joba varem lagedaks raiutud). Operatiivse rakenduse puhul, kus raiumisi otsitakse vaid metsateatiste hulgast selliseid valepositiivseid ei esineks ja mudeli täpsus paraneks kuni 10%.

Meie hinnangul saab käesoleva piloodi arendada kord kuus toimivaks teenuseks, kusjuures peab arvestama, et pikkade pilviste perioodide jooksul tuleb oodata enne tulemuste saamist perioodi lõppu. Tagamaks mudeli poolt antud hinnangu kvaliteet, peaks laskma aegrea signatuuril pärast sündmust välja kujuneda (sündmuse signatuur koosneb sündmuse eelsest, sündmusele vastavast ja sündmusejärgsest mustrist). Seetõttu hindame, et operatiivse teenuse puhul ei peaks pilvistel talvekuudel tarnima värskemaid kui 1–3 kuu vanuseid lageraieid, sest muidu kasvab valepositiivsete hulk.

Mudel tuvastas enamasti ka poolikud lageraied. Mudel tuvastas ka sanitaarreied, mis sarnanesid lageraietele. Siit tulenevalt on olemas potentsiaal tuvastada ka intensiivsemaid muud tüüpi raieid.

12

Järgnevalt on loetletud võimalused, kuidas mudelit saaks parendada:

 RMK andmete mudeli treenimiseks ja automaatseks tulemuste kvaliteedikontrolliks kasutamine nõudis teadmisi, kuidas võrdlusandmeid kõige õigem oleks kasutada. Tihe suhtlus RMK-ga oli peamiseks sellekohaseks abiks. Vaatamata selle selgus töö käigus, et mõningad asjad oleks pidanud tegema algusest peale teisiti. Näiteks oleks RKM 2022. aasta sündmused pidanud kokku viima RMK 2023 aasta shp failiga, mitte 2022 shp failiga, nagu meie tegime. 811 RMK poolt aastal 2015–2022 raporteeritud raietest puudus 2022 aasta shp failis ruumikujuline vaste, samas kui 2023 shp failis puudus ruumikujuline vaste 14 raiele. Mudeli kohaldamisel operatiivseks rakenduseks peab maapealsete võrdlusandmete kasutamise käesoleva piloodi õppetundide valgel täpsemalt läbi mõtlema. Mida täpsem on treeningandmestik, seda täpsem tuleb mudel.

 Võrdlus pilvevabadest päevades pärit S2 optiliste satelliidiandmetega näitas, et maapealsed kasutada olnud võrdlusandmed (RMK-lt saadud raieandmed ja mitte raiutud alad) ei ole alati ajaliselt ja ruumiliselt täpsed. Samuti muutuvad metsaeraldiste kujud ajas, mis eksitab mudelit ja raskendab kvaliteedikontrolli. Püüdsime sellest tulenevaid vigu mudelis minimeerida andmete masinõppe jaoks ettevalmistamise etapis, puhastades andmed dublikaatidest ja vigastest kirjetest. Sellest hoolimata, meie juhuvalimiga visuaalsused kontrollid mudeli arendamise käigus tuvastasid mitmeid lageraieid, mida ei esinenud RMK poolt edastatud raie-andmetes (vaata ka tarnega kaasa pandud kvaliteedikontrolli xlsx faile). Sellised ebatäpsused (tekkinud selle käigus, kui RMK võrdlusandmeid puhastas ja üle andis või mujal) jäid mudeli arendamise käigus treeningandmetesse sisse ja mõjutasid mudelit. Mudeli operatiivseks rakenduseks arendamise etapis peab rõhku panema treeningandmekogu puhastamisele läbi visuaalse kontrolli.

 Visuaalne kvaliteedikontroll näitas, et mudeli täpsus 2022. aastal erametsas oli riigimetsaga võrreldes mõnevõrra madalam. Mudeli täpsust aitaks tõsta, kui mudeli treenimiseks oleksid kasutada ka andmed erametsadest, millele Eesti Erametsaliidu kaudu võiks olla juurdepääs.

 S1C orbiidile saatmine on plaanitud 2024. aasta 15 novembrisse. Seejärel muutub S1 aegrida tihedamaks ja on võimalik kasutada 6-päevast koherentsust (praeguse 12-päeva asemel), millel on oluline positiivne mõju mudeli täpsusele. Koherentsus ei ole küll enamasti lume ja jääga (st talvel) kasutatav. Integreerimistööd saaks teha piloodi operatiivseks rakenduseks arendamise käigus.

 NISAR (õnnelikult) orbiidile jõudmine (edasi lükkunud 2024. aasta teise poolde) võimaldab kasutusele võtta S-riba (12 cm lainepikkus) ja L-riba (24 cm) Sentinel-1 C-riba (3 cm) kõrval. See võimaldab metsa ja lageraielangi oluliselt paremat eristamist võrreldes S1-ga, kasutades vaid tagasihajumise intensiivsust. Nii väheneks sõltumine S2-st ja seega pilvkattest ning võimaldaks potentsiaalselt eristada ka alasid alla 0.5 ha, sest koherentsuse olulisus mudeli sisendina väheneks tagasihajumise kasuks. NISAR andmeid võiks saada kasutada umbes aasta pärast, kui sensor on saanud koguda mudeli treenimiseks vajaliku koguse andmeid. NISARi lisandumisel on potentsiaal tarneaegu tihendada ja tagada sõltumatus pilvkattest.

 Maa-amet on läbirääkimistes Planet Labs-iga ostmaks Eesti ala kohta Planeti 1-päevase sammuga 3.5 m resolutsiooniga optilisi satelliidipilte. Planet optiliste piltide kasutusele võtmine võimaldaks potentsiaalselt rohkem pilvevabu ülesvõtteid. Samuti võiks olla kasu Planeti teravamast resolutsioonist (sh lageraie ala piiritlemisel, kui sellise rakenduse poole

13

on soov liikuda). Planet andmete miinuseks on vaid 4 spektraalkanalit: sinine, roheline, punane ja lähis-infrapunane (NIR).

 Talvekuude operatiivsemaks katmiseks või lihtsalt mudeli täpsuse tõstmiseks on mõeldav ka mudeli tulemustest tuntav osa visuaalsesse kontrolli suunata – KappaZeta võimekus on 1000 eraldist päevas.

Väiksemate kui 0.5 ha alade jälgimine oleks võimalik, kui:

 Koguda piirnevad ja ühel ajal võetud metsateatised kokku lankideks, eeldades, et lageraie toimub tervel sellisel langil üheaegselt, ja jooksutada käesoleva piloodi käigus loodud mudelit neil lankidel.

 Arendada paralleelset ainult optilistel satelliitidel (S2 ja ka Landsat) põhinev mudel 0.2–0.5 ha alade jaoks. Ajaline lahutus ja tuvastamise täpsus oleks kehvem, kui käesoleva piloodi näitajad. Multispektraalse Landsati andmete lisamine aitaks optilisi aegridu tihendada, aga ei aita oluliselt pikkade pilviste perioodide puhul (nagu 2023 aasta suvi või pilvised talvekuud).

 Maa-ameti Planet andmete ostu järel (kui see saab teoks), kasutada optilises mudelis S2 kõrval või asemel Planet andmeid, mis 1-päevase sammu ja 3.5 m ruumilise lahutusega võiksid lühendada ka tarneaegu ja suurendada tuvastamise täpsust. Planet andmetel on tänud paremale ruumilisele lahutusele potentsiaal tuvastada ka <0.2 ha alasid. Planetil on vaid 4 spektraalkanalit, mis võib takistada sensori ajalis-ruumilise potentsiaali rakendamist.

 NISARi orbiidile jõudmise järel treenida, mudel, mis ei kasuta koherentsuse väärtusi, vaid ainult tagasihajumist ja optilisi kanaleid.

TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT

Käesolevaga KappaZeta OÜ annab üle ja Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium võtavad vastu kooskõlas lepinguga 4-3/23/53, mis on

sõlmitud 19. detsembril 2023. aastal, alljärgneva töö:

1. kasutajakoolitus töö tulemuste rakendamiseks;

2. vektorkujul kaardikihid Mandri-Eesti territooriumil toimunud metsamuutustest;

3. töö lõpparuanne analüüsi ja selgitustega.

Digitaalselt esitatud andmed: Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakt

Töö lõpparuanne

Kaardikihid

Kasutajakoolituse esitlusslaidid

Tellija 1 kontaktisik: Tellija 2 kontaktisik: Töövõtja kontaktisik:

Krisela Uussaar Sirli Heinsoo Tanel Tamm

Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12

1

Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine

Protsessi omanik: RHO juhataja

Versioon: 9

Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas

Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab:

1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1

2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9

7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute

sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete

tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus)

riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel.

1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga

kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt.

1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud

tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab

riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO).

Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes

aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse.

1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud

kohustusliku keskse hankija.

1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi

hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12

2

1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt

riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest

õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete

tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise.

1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine

toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel.

1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste,

innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega.

1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab

RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid

puudutavates küsimustes.

1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:

 lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;

 RHO töötajale;

 raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;

 raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;

 väikeostu korraldavale isikule;

 väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule.

1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse

reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest

vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale.

1.13. Korra lisad

Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga

ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise

muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja

avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.

 K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;

 K14 L2 – lähteülesande vorm;

 K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;

 K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;

 K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm.

2. MÕISTED JA LÜHENDID

 Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline

dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks,

menetlemiseks ja hoidmiseks.

 Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis

hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu

või hankelepingu asutus.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12

3

 Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab

kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.

 Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend

riigihanke korraldamiseks.

 Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste

vahendite kasutamise üle.

 Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja

haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/.

 Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning

riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.

 RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.

 Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.

 Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik

või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.

 Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase

korraldamise eest.

 Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta

maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.

 Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja

finantseerimisallikate kirjeldus.

 Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse

hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.

 Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad

hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused.

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE

3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad.

3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks

3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase

(K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe

sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta.

3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO

päringu igal aastal hiljemalt septembris.

3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud

tähtajaks.

3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või

muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta

on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12

4

riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete

registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega

riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased

andmed hankeplaani sisendis.

3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete

seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:

 riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete

seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;

 kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote

pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja

tarvikute eeldatav kulu;

 asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava

maksumuse sisse.

3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted

3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete

vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad

riigihanked.

3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel

on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO

võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete

seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus

soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja

tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu.

3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid

alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:

 asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates

30 000 eurost;

 eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh

sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 300 000 eurost.

3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:

 sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;

 riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;

 lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12

5

 riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse

riigihankena või ühishankena.

3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes

fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös

asutustega.

3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi

saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega

ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu

maksmise, avaldades need RTK veebilehel.

3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine

3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt

hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses.

3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva

jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab

hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani

kinnitamisest.

3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle

riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea

ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan.

3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut

kinnitamist.

3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval

ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel

võimalusel.

3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus

3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis

eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning

kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani

kinnitamist.

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA

KORRALDAMINE RHO POOLT

4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus

4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12

6

4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide

korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate

riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate,

taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest

huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta

kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt

kooskõlastatud juhtudel.

4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele

turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl

on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud

turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes.

4.2. Lähteülesande koostamine

4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud

lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise

kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui

lähteülesande valmistab ette RHO.

4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke

vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis

sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab

lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse

määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase

teenuse tellimise või asja ostmise jaoks.

4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja

põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja

hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine

toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava

riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande

esitamist.

4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine

4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik

vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid,

alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale

või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga.

4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused,

juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab

pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12

7

4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt

riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs

kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega

rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus

edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse)

RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad

otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu

maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse

osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse.

Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid.

4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine

4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:

 lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga

(sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku

tegemine);

 keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi

kogumine;

 hankemenetluse liigi valimine;

 riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu

projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 nõuetekohane kooskõlastamine;

 riigihanke läbiviimine;

 pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;

 selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja

pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest

vastutavalt isikult;

 riigihanke otsuste tegemine;

 taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine

tehtud otsustest;

 ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste

täitmine.

4.5. Pakkumuste hindamine

4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni,

kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas

valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab

hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav

struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja

liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12

8

4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete

sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses

moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni

töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik.

4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes

riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest.

4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos

põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on

digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt.

Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud

vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.

4.6. Riigihanke vaidlustamine

4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke

korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse

korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi

andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb

RHO koostöös sisendi andjaga.

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE

5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad.

5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga.

5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega.

5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse

rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea

võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid

pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest.

Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete

seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks.

5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel

lähtutakse järgmistest nõuetest:

 võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust)

või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate

pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;

 pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult

kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus

koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS),

välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12

9

 koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse

valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi

vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon

on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või

teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile

kooskõlastamiseks.

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE

6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad.

6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg

6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või

hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks

tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab

lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga

seotud muu isik.

6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib

raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus.

6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu

DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema

poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument.

6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks

RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori

asetäitjale.

6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel,

esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva

jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel

riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate.

6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud

töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või

vastavalt asutuse töökorraldusele.

6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:

 vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning

lõpetamise õiguspärasuse eest;

 kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise

RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste

kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest

vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12

10

RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise

kohta;

 esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul

sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast

iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate

alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;

 esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel

raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu

lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või

hankelepingu lõppemise kohta.

6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja

menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost,

sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga

kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit

kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on

alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu

ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust.

6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning

raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud

RHO töötaja.

6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused

edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes

RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui

selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke

alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt.

6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning

rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse

eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise,

täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest.

6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse

kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm).

6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:

 füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;

 autoriõigusi kajastavad lepingud;

 rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;

 lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest.

6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12

11

6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel

kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu

täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid.

7. RAKENDUSSÄTTED

7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates.

7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt

asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud

hankeplaani ei täiendata.

7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud

riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt.

7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest

hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik.

KÄSKKIRI

30.03.2023 nr 1-2/23/22

Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete

korraldamise ja hankelepingute sõlmimise

korra kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“

§ 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr

1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Helina Kudu

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn

Tartu mnt 85, Tallinn

28.02.2025

Digiallkirjastatud

Edastatud e-posti teel:

[email protected]

Riigihanke viitenumber: 279476

Vaidlustaja: AS CGI Eesti

Registrikood: 10006966

A. H. Tammsaare tee 56, 11316, Tallinn

Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm

advokaat Kätlin Sehver

Advokaadibüroo Sorainen

Rotermanni 6, 10111, Tallinn

Tel: 640 0900

E-post: [email protected]

[email protected]

[email protected]

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus

Registrikood: 70007340

Lõkke tn 4, 10122, Tallinn

E-post: [email protected]

VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI

1. TAOTLUS

Vaidlustaja palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil määrata kindlaks käesolevas

vaidlustusasjas menetluskulud järgnevalt:

1. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses

kantud riigilõiv summas 1280 eurot.

2. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses

kantud esindajakulud kokku summas 5570,5 eurot (käibemaksuta).

3. Jätta hankija menetluskulud tema enda kanda.

Sorainen – 2/4 –

1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on vaidlustus riigihankes 279476.

Käesolevaga esitab vaidlustaja menetluskulude nimekirja, mis sisaldab vaidlustaja kogu

vaidlustusmenetluse kulusid, mis on kokku 6 850,5 eurot (käibemaksuta).

2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1280 eurot.

3. Vaidlustaja on osalenud vaidlustusmenetluses lepingulise esindaja kaudu. Selle tarbeks

on vaidlustaja tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 20,2 tundi.

Vaidlustaja õigusabikulud käesoleva vaidlustusmenetluses osutatud õigusabiteenuse eest on

kokku summas 5570,5 eurot käibemaksuta.

4. Vaidlustajale osutasid teenust:

− vandeadvokaat Mario Sõrm 10,5 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 260 eurot

(käibemaksuta);

− vandeadvokaat Kadri Härginen 3,9 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 350 eurot

(käibemaksuta);

− advokaat Kätlin Sehver 5,3 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 260 eurot

(käibemaksuta).

5. Esindajaid abistas õigusteenuse osutamisel jurist Kärt Saar 0,5 tunni ulatuses keskmise

tunnihinnaga 195 eurot (käibemaksuta), mis on omistatav vandeadvokaat Mario Sõrmele.1

6. Vaidlustaja esindajakulude nimekiri on järgmine

Arve nr Kuupäev Teenuse

osutaja

Teenuse kirjeldus Aeg

(h)

Summa

(€)

Tunnihind

(€)

0610/25EE

14.02.2025

Mario

Sõrm

Kõne kliendiga.

Ettevalmistus kõneks. 0,7 182 260

14.02.2025

Kadri

Härginen

Kõne kliendiga.

Ettevalmistus kõneks. 0,7 245 350

16.02.2025

Mario

Sõrm Vaidlustuse koostamine. 4 1040 260

17.02.2025

Kadri

Härginen

Hanketingimuste ja

kliendi tagasiside

analüüsimine. Kaebuse

koostamine. 2,6 910 350

17.02.2025

Mario

Sõrm Vaidlustuse koostamine. 3,6 936 260

20.02.2025

Mario

Sõrm

Tutvumine VaKo

otsusega

hankemenetlust mitte

peatada. Selle kohta 0,2 52 260

1 Kohtupraktika kohaselt on advokaadibüroo juristide töö dokumentide ettevalmistamisel omistatav lepingulisele

esindajale ning selle lepingulise esindaja kuludena väljamõistetav. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt leidnud,

et põhjendatud ei ole jätta kohtumenetluses esindamise kuludena välja mõistmata selliseid kulusid, mis on otseselt

seotud esindaja poolt kohtule esitatud dokumentide ettevalmistamisega. Advokaadibüroo teise advokaadi või

juristi poolt tehtud töö on sellisel juhul omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad

dokumendid kohtule esitas – vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-137 (p 14),

Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2013 määrus haldusasjas nr 3 13-699 (p 12) ja Tallinna Ringkonnakohtu

07.04.2015 määrus haldusasjas nr 3-13-1612 (p 13).

Sorainen – 3/4 –

teabe edastamise

kliendile.

26.02.2025

Mario

Sõrm

Hankija vastuse analüüs

ja selle kohta sisendi

koostamine kliendile. 0,8 208 260

26.02.2025

Kadri

Härginen

Kliendi sisendiga

tutvumine. Täiendava

seisukoha koostamine. 0,1 35 350

27.02.2025 Kärt Saar

Menetluskulude taotluse

koostamine. 0,3 58,5 195

27.02.2025

Kätlin

Sehver

Asja materjalide

analüüs. Seisukoha

koostamine. 4,5 1170 260

28.02.2025

Mario

Sõrm

Täiendava seisukoha

koostamine. 1,2 312 260

28.02.2025

Kätlin

Sehver Seisukoha koostamine. 0,8 208 260

28.02.2025

Kadri

Härginen Seisukoha koostamine. 0,5 175 350

28.02.2025 Kärt Saar

Menetluskulude taotluse

koostamine. 0,2 39 195

Kokku 20,2 5570,5

7. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise

nõue esitatud ilma käibemaksuta.

8. Vaidlustajale tekkinud õigusabikulusid tõendab Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr

0610/25EE (lisa 1).

9. Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste

esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust

arvestades vajalikud ja põhjendatud.

10. Menetlusosalise valida on see, mitu esindajat teda vaidlustusmenetluses esindab. Ka

Riigikohus on korduvalt oma praktikas leidnud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

küsimuses esindajate arv tähendust ei oma. Mitme esindaja kasutamise puhul on menetluskulu

vajalikkuse ja põhjendatuse aspektist oluline vaid see, kas mitme esindaja kaasamine tõi nt

kaasa ebavajalikku dubleerimist. Nagu nähtub menetluskulude nimekirjast, sellist dubleerimist

antud juhul mitme esindaja kasutamine kaasa ei toonud.

Lisa 1. Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 0610/25EE.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Mario Sõrm

Sorainen – 4/4 –

vandeadvokaat

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn

Tartu mnt 85, Tallinn

28.02.2025

Digiallkirjastatud

Edastatud e-posti teel:

[email protected]

Riigihanke viitenumber: 279476

Vaidlustaja: AS CGI Eesti

Registrikood: 10006966

A. H. Tammsaare tee 56, 11316, Tallinn

Esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen

vandeadvokaat Mario Sõrm

advokaat Kätlin Sehver

Advokaadibüroo Sorainen

Rotermanni 6, 10111, Tallinn

Tel: 640 0900

E-post: [email protected]

[email protected]

[email protected]

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus

Registrikood: 70007340

Lõkke tn 4, 10122, Tallinn

E-post: [email protected]

Esindaja: Mihkel Rääk

Riigihangete talituse juhataja

tel +372 663 8235

e-post: [email protected]

VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT

Sorainen – 2/5 –

1. KOKKUVÕTE

1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on AS CGI Eesti (vaidlustaja)

vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse (hankija) poolt korraldatud riigihankes viitenumbriga

279476. VaKo teavitas 25.02.2025 kirjaga nr 12.2-10/36 menetlusosalisi kirjaliku menetluse

kohaldamisest, edastas vaidlustajale hankija vastuse ning andis menetlusosalistele täiendavate

selgituste ja dokumentide esitamiseks tähtaja 28.02.2025.

2. Vaidlustaja leiab, et hankija vastuses sisalduvad seisukohad ei anna alust vaidlustuse

rahuldamata jätmiseks. Hankija on eksitavalt kajastanud riigihanke viitenumbriga 271027

(edaspidi eelmine riigihange) tingimusi, asudes väitma, et tal ei ole ega peagi olema

KappaZeta OÜ poolt eelmise riigihanke tulemusel välja töötatud tarkvara.

3. Eelmise riigihanke tingimused nägid selgelt ja ühemõtteliselt ette, et hankijale tuleb üle

anda metoodika ja tarkvaraline prototüüp, samuti selle taustandmed (sh treeningandmestik),

paigaldusjuhis ja lähtekood. Kui hankija väidab, et tal selliseid teoseid ei ole, siis on kaks

võimalust – hankija kas esitab VaKo-le ebatõeseid andmeid või väidab sisuliselt, et on eelmise

riigihanke raames võtnud töövõtjalt vastu töö, mis eelmisele hankelepingule üleüldse ei vasta.

4. Viimast aga hankija ei väida ja riigihangete registrist ei nähtu, et hankija oleks võimaliku

puudustega töö eest kohaldanud õiguskaitsevahendeid. Kui hankija väiteid uskudagi, siis peaks

hankija käesolevas riigihankes pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks eelmise riigihanke

tulemi KappaZeta OÜ-lt välja nõudma ja RHAD koosseisus pakkujatele avaldama.

5. Hindamiskriteeriumite osas ei ole hankija sisuliselt suutnud nende õiguspärasust ka

vastuses vaidlustusele selgitada, vaid see keskendub asjaoludele, mis pole kunagi vaidluse all

olnudki. Kui hankija ei suuda vaidlustatud hindamiskriteeriumite õiguspärasust kuidagi isegi

selgitada, siis peaks selleski osas vaidlustuse rahuldama.

2. HANKIJA EI OLE EDASTANUD PAKKUJATELE EELMISE

RIIGIHANKE TINGIMUSTELE VASTAVAT TULEMIT

6. Hankija kinnitab oma vastuses korduvalt, et kõik eelmise riigihanke tingimustes nõutud

tööd on nõuetekohaselt teostatud ja hankijale üle antud. Hankija vastuse punktis 2.3 kirjeldatust

ning hankija vastuse lisades 2 ja 3 sisalduvatest tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest ei

nähtu, et töö oleks teostatud ja hankijale üle antud kooskõlas eelmise riigihanke tehnilise

kirjelduse nõuetega.

7. Hankija sisustab oma vastuse p-s 2.2 eelmise riigihanke tulemit eelmise riigihanke

tehnilise kirjelduse1 punkti 4.1 kaudu. See on aga eksitav, kuna lisaks tehnilise kirjelduse

punktile 4.1 selgitasid eelmise riigihanke töö tulemit ka muud tehnilise kirjelduse ptk 4 punktid,

sh punktid 4.2, 4.8, ja 4.9, mis ütlevad järgmist:

- 4.2 Töö tulemusena loob töö teostaja erinevate andmete eesmärgipäraseks

kombineerimiseks metoodika. Lisaks valmib töövalmis ja rakendatav metsamuutuste

tuvastamise prototüüp.

Antud punkt viitab selgelt, et luua tuli metoodika ja prototüüp, mitte üks või teine.

Prototüübi definitsioon oli eelmise riigihanke tehnilise kirjelduse kohaselt järgmine:

„Prototüüp- Esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks

või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks“. Seega pidanuks eelmise hanke tulemi

hulgas igal juhul sisalduma prototüüp, esialgse teostuse või mudeli kujul.

1 Riigihanke 271027 alusdokument „Lisa 1 Tehniline kirjeldus_Raieinfo_2011“.

Sorainen – 3/5 –

- 4.8 Töö lõpparuanne peab sisaldama kõiki taustmaterjale, andmeid ja infot, mida

prototüübi ja kaardikihtide loomiseks koguti või loodi, sealhulgas täpselt kirjeldatud

andmete kogumise ja analüüsimise meetodid, andmete kombineerimise metoodika ja

viited nende allikate kohta.

Antud punkt hõlmab mh mudeli treeningandmestikku, millele viitab eelmise riigihanke

tulemina avaldatud metoodika kirjelduse2 lk 3.

- 4.9 Töö lõpparuanne peab sisaldama ka piisava täpsusega paigaldusjuhist ning

projektidokumentatsiooni, sh kommenteeritud lähtekoodi, mis võimaldaks

Keskkonnaagentuuril tulemust pärast töö vastuvõtmist kõrvalise abita korrata.

Antud punkt hõlmab nii tarkvara paigaldusjuhist kui ka kommenteeritud lähtekoodi.

Paigaldusjuhis ja lähtekood on omased tarkvaralisele lahendusele. Rääkimata sellest, et

sama punkt ju ütleb, et Keskkonnaagentuur peab olema suuteline saadud teabe alusel

iseseisvalt tulemust pärast töö vastuvõtmist korrata.

8. Kui hankija vastuses väidetut tõe pähe võtta, siis hankija väidab, et ta pole eelmise hanke

töövõtjalt saanud tehnilistes tingimustes nõutud prototüüpi (kas teostuse või mudeli kujul),

taustmaterjale (sh treeningandmestikku), tarkvara paigaldusjuhised ega kommenteeritud

lähtekoodi. Seega on kaks varianti: (1) kas hankija väidab ebaõigesti, et tal vastavad materjalid

puuduvad või (2) on hankija võtnud eelmises riigihankes töövõtjalt vastu mittenõuetekohase

töö. Riigihangete registrist igatahes ei nähtu, et eelmise riigihanke andmete juures oleks märget

lepingu rikkumise kohta, mida tuleks eeldada, kui suur osa eelmisest hankelepingust on jäänud

„lihtsalt“ täitmata, nagu hankija vastusest võiks järeldada.

9. Hankija väidab ennast olevat riigihangete kompetentsikeskus.3 Ka mitmed tänaseks

endised ministrid on hankijat avalikult nimetanud riigihangete kompetentsikeskuseks.4 Nõnda

jääb vaidlustajale mõistetamatuks, et kas kompetentsikeskus võttis tõepoolest eelmises hankes

vastu oluliste puudustega töö ja selle kohta mistahes märget riigihangete registrisse ei teinud

või hoopistükkis esitab VaKo-le teadlikult ebaõigeid andmeid.

10. Lõppastmes on hankija kohustuseks tagada, et eelmise riigihanke tulem vastab

hanketingimustes nõutule. Kui hankija väidab, et töö tehti hanketingimustele vastavalt, peaks

hankijal olema käesolevas hankes pakkujatele avaldada nii prototüüp (kas teostuse või mudeli

kujul), taustmaterjalid (sh treeningandmestik), tarkvara paigaldusjuhised ja kommenteeritud

lähtekood. Neid materjale pole hankija aga pakkujatele avaldanud. Kui hankija leiab, et töövõtja

vastavad tööd ikkagi tegi, kuid jättis mingil põhjusel hanketingimustes kirjeldatud tulemi

hankijale esitamata, tuleks hoolsal hankijal see töövõtjalt lepingu alusel välja nõuda ning

seejärel käesolevas hankes ka pakkujatele avaldada.

11. Hankija väidab oma vastuse p-s 2.4, et eelmise riigihanke tulemusel ei pidanud looma

ega hankijale üle andma tarkvaralist prototüüpi. See väide ei lähe kuidagi kokku eelmise

riigihanke tingimustega. Nagu eespool viidatud, nõudis prototüübi (s.o esialgse teostuse või

mudeli) esitamist eelmise riigihanke tehniliste tingimuste punkt 4.2. Prototüübiks ei saa lugeda

hankija poolt nimetatud töö vahearuannet, lõpparuannet, kaardikihti ja kasutajakoolituse slaide,

kuna need ei vasta tehnilistes tingimustes sisaldunud prototüübi definitsioonile.

2 Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Reaalajamajandus/Metsaaruandlus/Metoodika%20kirjeldu

s.pdf (27.02.2025) 3 Kättesaadav: https://www.rtk.ee/asutus-uudised-kontakt/organisatsioonist/tutvustus-ja-struktuur (28.02.2025). 4 Nt Õhtuleht 30.05.2022 „Kiirtestihange tõi minister Kersnale väärteomenetluse. Kersna: „Vaja oli valida ja

otsustada.“: https://www.ohtuleht.ee/1063193/kiirtestihange-toi-minister-kersnale-vaarteomenetluse-kersna-vaja-

oli-valida-ja-otsustada-.

Sorainen – 4/5 –

12. Kui nõutud ei olnud tarkvaralist prototüüpi, siis jääksid arusaamatuks eelmise riigihanke

tehnilise kirjelduse punktides 4.3, 4.8 ja 4.9 sisaldunud tingimused, mis nõudsid andmete

uuenemist vähemalt 14 päeva järel (p 4.3), alusandmestiku ja selle kogumise ja analüüsimise

meetodite esitamist (p 4.8) ning paigaldusjuhise ja lähtekoodi esitamist (p 4.9). Ükski nendest

nõuetest ei oleks asjakohane, kui jutt käiks üksnes hankija viidatud aruannetest, kaardikihtidest

ja kasutajakoolituse slaididest. Teisisõnu ei saanuks KappaZeta OÜ neid nõudeid isegi

tehniliselt täita, kui ta poleks tarkvaralist prototüüpi loonud.

13. Hankija viitab oma vastuse p-s 2.5 KappaZeta OÜ omandis olevale taristule ja mudelile,

mida väidetavalt ei loodud eelmise riigihanke töö tulemusena. Varasema riigihanke tulemina

avaldatud metoodika kirjeldus5 aga ütleb, et „KappaZeta OÜ on arendanud välja närvivõrkudel

põhineva mudeli, mis piloteerib lageraite operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku

lahenduste tarbeks.“ Sellest selgitusest ei nähtu kuidagi, et mudel oleks eelmise riigihanke

eelselt olnud juba välja arendatud või et see baseeruks KappaZeta OÜ-le kuuluval tarkvaral.

Pigem jääb sellest selgitusest arusaam, et KappaZeta OÜ täitis hanke nõuetekohaselt ja hanke

täitmise tulemusel valmis ka tarkvaraline prototüüp.

14. Ühtlasi jääb selgusetuks, kuidas hankija viidatud KappaZeta OÜ varasemad tööriistad

seostuvad eelmise riigihanke tehnilises kirjelduses nõutuga ning kas hankija luges töövõtjale

varasemast kuulunud tarkvaralised lahendused hankelepingu järgseks tööks (nt tehnilises

kirjelduses nõutud prototüübiks). Eelmise riigihanke tingimuste kohaselt pidi töövõtja

valminud töö, sh prototüübi, hankijale üle andma. Koos tööga pidid hankijale üle minema ka

intellektuaalomandiõigused: eelmise riigihanke tulemusel sõlmitud hankeleping nägi ette autori

varaliste õiguste hankijale ülemineku ning autori isiklike õiguste litsentseerimise töö

vastuvõtmisest.6 Seega, isegi juhul, kui töövõtja esitles talle varasemalt kuulunud

tarkvaralahendusi hankelepingujärgse tööna, pidanuks hankija need endale saama ning need

käesolevas hankes pakkujatele avaldama.

15. Eelmise riigihanke tingimuste valguses ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et töövõtja

pidi esitama hankijale tarkvaralise prototüübi koos alusandmestiku, paigaldusjuhise ja

lähtekoodiga. Seda, kas see materjal on või ei ole hankijal täna olemas, ei saa vaidlustaja

arusaadavalt tõendada. Hankija ise on väitnud, et tal seda materjali pole, mis viitab kas sellele,

et hankija väide on vale või et hankija võttis eelmise riigihanke raames töövõtjalt vastu

puudustega töö. Igatahes on selge, et ühel pakkujal – KappaZeta OÜ-l – on täna olemas andmed,

mida teistel pakkujatel pole ning see mõjutab olulisel määral konkurentsi käesolevas hankes.

16. Vaidlustaja juhib siinjuures VaKo tähelepanu hankija kummastavale sõnademängule. Nii

väidab hankija nt oma vastuse p-s 2.12, et KappaZeta OÜ ei ole riigisektori taristusse eelmise

riigihanke raames ühtegi lahendust, teenust või tarkvara loonud. Samas ei nähtu eelmise hanke

hankelepingust sellist eritelu, et olid mingid hankelepingu järgsed tööd, mida pidi tegema

„riigisektori taristusse“ ja mingid hankelepingu järgsed tööd, mille täitja pidi tegema kuhugi

mujale, nt piltlikult endale sahtlisse.

17. Analoogne vastuoluline sõnadega žongleerimine kajastub hankija vastuses ka selles, kas

ja kui palju on eelmine ja praegune riigihange omavahel sarnane. Kohati märgib hankija, et ta

ei hangi mõlemas riigihankes sama tööd (vt vastuse p 2.13), kuid kohati selgitab, et mõlema

riigihanke ese ei ole täpselt samasugune (vt vastuse p 2.19).

18. Vaidlustajale ei ole teada, miks hankija sellist sõnademängu harrastab, kuid vaidlustaja

hinnangul ei peaks see ka vaidluses mingit tähendust omama. Võrdse kohtlemise põhimõttest

5 Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Reaalajamajandus/Metsaaruandlus/Metoodika%20kirjeldu

s.pdf (27.02.2025).

6 Riigihanke 271027 alusdokument „Lisa 4 Töövotulepingu projekt (271027).docx“, p-d 5.1 ja 5.2.

Sorainen – 5/5 –

tuleneb praegu hankija kohustus avaldada käesoleva RHAD alusdokumentides kogu eelmise

riigihanke töö. See, kas hankija on jätnud selle teadlikult avaldamata või pole eelmise riigihanke

teostajalt seda oma kohustusi rikkudes välja nõudnud, ei oma võrdse kohtlemise aspektist

tähtsust, kuivõrd mõlemal juhul eelistatakse ebakohaselt üht pakkujat teistele.

19. See, kui hankija on ise olnud passiivne KappaZeta OÜ-lt eelmise riigihanke tulemi

väljanõudmisel, ei tohiks piirata konkurentsi ega kahjustada pakkujate subjektiivseid õiguseid

käesolevas riigihankes. Ka Euroopa Kohus on rõhutanud, et hankija enda tegevus või

tegevusetus ei tohiks luua olukorda, kus teenuseid tuleb või saab soetada ühelt pakkujalt.7 Sama

põhimõte laieneb analoogselt ka RHAD koostamisele ja sellega seotud võrdse kohtlemise

põhimõtte järgimise kohustusele.

20. Selle teema lõpetuseks märgib vaidlustaja, et ta ei saa mõistetavalt tõendada seda, mis on

hankijale eelmises riigihankes esitatud ja milline teave on hankijal olemas. Küll aga on

vaidlustaja enda hinnangul piisavalt tõendanud ja põhistanud, mida hankija pidi eelmise hanke

raames täitjalt saama. Kui VaKo nõustub, et hankija vastus vaidlustusele on vähemasti vastuolus

sellega, mida hankija pidi eelmise riigihanke raames KappaZeta OÜ-lt saama, siis vaidlustaja

hinnangul on siin tegemist asjaoluga, mida peaks RHS § 195 lg 10 alusel järelevalvemenetluses

uurima Rahandusministeerium.

3. HANKIJA SEATUD HINDAMISKRITEERIUMID EI OLE

ÕIGUSPÄRASED

21. Kui siirduda hankija vastuse juurde hindamiskriteeriumite osas, siis see on suuresti pikk

ja asjakohatu arutelu selle üle, milliseid ja kuidas võib hankija hindamiskriteeriume seada. Need

küsimused ei ole aga kunagi vaidlustusmenetluses vaidluse all olnud.

22. Samuti ei oma tähtsust see, kas hankija on vaidlusalused hindamiskriteeriumid seadnud

taotluse või eesmärgiga kedagi eelistada ning hindamiskriteeriumite kooskõla kehtiva õigusega

ei peagi hindama selle alusel, kas need kellegi osalemise kitsalt võttes välistavad või mitte. Kui

tsiteerida hankijat, siis vastupidiselt tema arusaamale, vaieldaksegi hindamiskriteeriumite üle

enamasti põhjusel, kui need ebakohaselt pakkuja või pakkujate eduvõimalusi vähendavad. See

on ilmne ka vaidlustuses esitatud haldus- ja kohtupraktikast.

23. Seetõttu ei oma enamik hankija väiteid tema vastuse p-s 2.22-2.26 sisulist seost antud

vaidluse asjaoludega ega ole kooskõlas ka prevaleeriva haldus- ja kohtupraktikaga. Teisisõnu,

kui hankija vastuse eeltoodud punktis esitatud väiteid uskuma jääda, siis ei olekski ju võimalik

ühelgi pakkujal kunagi hindamiskriteeriumite üle vaielda. Ometigi see ju nii ei ole.

24. Vaidlustaja saab aru, et hankija huvi on pigem vaielda asjaolude üle, mida vaidlustaja ei

ole kunagi tõstatanud, kuid see ei võta hankijalt kohustust hiljemalt vaidlustusmenetluses siis

selgitada, kuidas hindamiskriteeriumid on kooskõlas RHS § 85 lg-ga 1 ja § 3 p-ga 1 ja 2. Seda

hankija siiani suutnud ei ole.

Lugupidamisega

Kadri Härginen Mario Sõrm Kätlin Sehver

vandeadvokaat vandeadvokaat advokaat

7 Vt EKo C-578/23, Česká republika - Generální finanční ředitelství.