Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 13-8/270-7 |
Registreeritud | 07.07.2025 |
Sünkroonitud | 09.07.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
Sari | 13-8 Riigimaa planeeringute kirjavahetus |
Toimik | 13-8 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Valga Vallavalitsus, Maa- ja Ruumiamet, Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Valga Vallavalitsus, Maa- ja Ruumiamet, Kliimaministeerium |
Vastutaja | Kadi-Kaisa Kaljuveer (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Valga Vallavalitsus
Puiestee 8
68203, Valga
Teie 18.06.2025 nr 9-1.3/2267
Meie 07.07.2025 nr 13-8/270-7
Vastus pöördumistele seoses Valga valla
tuulepargi kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu menetlusega
Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kaks pöördumist (04.06.2025
kiri nr 21.1-7/15 ja 18.06.2025 kiri nr 9-1.3/2267). Pöördumised sisaldavad mitmeid sisulisi ja
õiguslikke küsimusi, mis puudutavad Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu
menetlust ja riiklike planeeringute tõlgendamist. Juhime tähelepanu, et riigi tervikliku ülevaate ja
strateegilise plaani kohta maismaa tuuleparkide kavandatavate mahtude ja paigutuse osas ning
kavandatava lahenduse vastavuse kohta Euroopa Liidu taastuvenergia ja keskkonnakaitse
direktiivide nõuetele on vastamispädevus Kliimaministeeriumil. Nimetatud teemade osas MKM
seisukohta ei kujunda. Lähtudes esitatud küsimustest ning MKMile antud pädevusest selgitada
ruumilist planeerimist reguleerivate õigusaktide sisu ja riiklike planeeringuid, anname seega
alljärgnevad selgitused.
1. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ (ÜRP) tõlgendamine
ÜRP on strateegilise iseloomuga dokument, mis määratleb ruumilise arengu üldised suunad, kuid
ei sisalda konkreetseid asukohapõhiseid ruumiotsuseid. Tuuleenergeetika arendamise osas on
ÜRP-s (ptk 5.2) toodud järgmised põhimõtted:
eelistada endisi kaevandusalasid ja muid aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävaid alasid;
maismaal eelistada väiksemaid ja keskmise suurusega tuuleparke (kuni 20 tuulikut), et
hajutada tootmist ja vähendada mõju;
üldise ruumilise arengusuunana on nimetatud üleminekut taastuvenergiale (ptk 1.1);
riigi energiajulgeolek põhineb mitmekesise ja kestliku energiatootmise arendamisel (ptk 2).
Kuna kehtiv ÜRP ei ole määranud tuuleenergeetika arendamiseks sobilikke alasid, vaid seadnud
üldised suunised, on tuuleenergeetika arendamise ruumiotsused jäetud järgmise tasandi
planeeringute pädevusse.
2. Valga maakonnaplaneeringu 2030+ tõlgendamine
Valga maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskiri viitab, et Valga maakond ei ole määratletud kui
riiklikult oluline tuuleenergeetika arendamise piirkond. Samas ei tähenda see, et tuuleenergeetika
2 (3)
arendamine oleks välistatud. Maakonnaplaneeringus toodud põhimõtted ja tingimused on
suunavad, mitte välistavad.
Seletuskirja punktis 4.2.5 (lk 59–61) on selgitatud, et maakonnaplaneeringuga ei määrata
konkreetseid taastuvenergia arendamise piirkondi. Arendamine toimub arendushuvi ja ressursi
olemasolu alusel, arvestades planeeringus sätestatud tingimusi. Seega ei keela
maakonnaplaneering tuuleenergeetika arendamist, vaid sätestab põhimõtted ja tingimused, mille
täitmisel on arendustegevus võimalik.
Oluline on rõhutada, et planeerimisseadus (PlanS) ei anna maakonnaplaneeringule ülesannet
määrata olulise ruumilise mõjuga ehitiste (ORME) (sh tuuleparkide) asukohti. Sellised otsused
tehakse üldplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) kaudu.
PlanS ei sisusta täpselt, millal on tegemist maakonnaplaneeringu muutmisega. Planeeringu
koostamise käigus tuleb hinnata, kas KOV EP lahendus erineb kehtivast maakonnaplaneeringust,
seal sätestatud põhimõtetest ja tingimustest. Kui KOV EP arvestab maakonnaplaneeringus toodud
põhimõtteid ja tingimusi, ei ole maakonnaplaneeringu muutmine eeltingimus eriplaneeringu
koostamisele.
Seega vaid ORME kavandamise tõttu ei ole maakonnaplaneeringu muutmiseks ettepaneku
tegemine ilmtingimata vajalik. Küll tuleb aga hinnata, kas maakonnaplaneeringus ORME alal
kavandatu on pärast ORME rajamist veel aja- ja asjakohane. Vastasel juhul tuleb siiski teha
ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks.
Käesolev vastus Valga maakonnaplaneering 2030+ tõlgenduse osas on koostatud koostöös Maa-
ja Ruumiametiga, kes eraldiseisvat vastust seetõttu ei koosta.
3. KOV EP koostamise lõpetamisest
PlanS § 97 lõike 1 kohaselt võib KOV EP koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) lõpetada eelkõige järgmistel juhtudel:
koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus –
näiteks kui KSH käigus selgub, et kavandatav tegevus ei ole selles asukohas võimalik;
planeeringu koostamise eesmärk muutub koostamise käigus – näiteks kui algselt kavandatud
ehitise asemel soovitakse menetluse käigus planeerida olemuslikult teistsugust objekti.
Eesmärgi täpsustamine ei ole lõpetamise alus;
planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid ning huvitatud isik ei kata
planeeringu koostamisega seotud kulusid.
PlanSi kohaselt ei ole planeeringu lõpetamine kohustuslik, vaid võimalus, mida saab kasutada
juhul, kui planeeringu eesmärk ei ole enam saavutatav või kui ilmnevad objektiivsed takistused,
mis muudavad planeeringu elluviimise tulevikus võimatuks või eesmärgi sisuliselt ebaoluliseks.
Lõpetamine toimub haldusaktiga, mis peab olema sisuliselt põhjendatud ja vastama
haldusmenetluse seaduse nõuetele.
Kui Valga valla tuulepargi KOV EP koostamise eesmärk ei ole muutunud, huvitatud isik on
jätkuvalt olemas ja valmis planeeringu koostamist rahastama ning KOV EP oleks tulevikus
elluviidav, siis ei ole PlanSist tulenevalt alust planeeringu lõpetamiseks.
3 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivan Sergejev
planeeringute asekantsler
Lisaadressaadid: Maa- ja Ruumiamet
Kliimaministeerium
Kadi-Kaisa Kaljuveer