Leping

Projekti “Baltic Engagement Centre for Combating Information Disorders“ (BECID) kaasrahastamise leping

Kultuuriministeerium, registrikood 70000941, asukoht Suur-Karja 23, 15076 Tallinn, keda esindab Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits, Siseministeerium, registrikood 70000562, asukoht Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab kantsleri 11. juuli 2022. a käskkirja nr 1-5/62 „Volituste andmine varade valdkonna eest vastutavale asekantslerile“ punkti 1 alusel varade asekantsler Piret Lilleväli, Välisministeerium, registrikood 70002526, asukoht Islandi väljak 1, 15049 Tallinn, keda esindab haldusküsimuste asekantsler Olavi Seisonen, Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium edaspidi koos nimetatud „kaasrahastajad“ ja igaüks eraldi „kaasrahastaja“, ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu, keda esindab grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi: ülikool), kaasrahastajad ja ülikool on edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja igaüks eraldi „pool“, võttes arvesse, et:

• ülikool koos partneritega on taotlenud Euroopa Komisjonilt toetust projekti ”Baltic Engagement Centre for Combating Information Disorders“ („Balti Infohäirete Sekkekeskus“, BECID, edaspidi: projekt) elluviimiseks;

• projekti koordinaatoriks on Tartu Ülikool ja projekti esmane eesmärk on toetada Euroopa Liidu jõupingutusi desinformatsiooniga võitlemisel kolmes Balti riigis. BECID vastab kõigile programmi prioriteetidele ja eesmärkidele ning panustab oluliselt Digitaalse Euroopa eesmärkidesse;

• projekt on saanud rahastuse ning projekti partnerid on sõlminud rahastajaga (European Health and Digital Executive Agency, edaspidi: HaDEA) vastava grandilepingu (edaspidi: grandileping). Ülikooli planeeritud eelarve projektis on 537 830,15 eurot, millest HaDEA antav toetus moodustab kuni 50%,

ning lähtudes kaasrahastajate soovist teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 153 alusel rahastada projekti tegevusi osas, mida ei rahasta HaDEA, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi: leping) alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Käesoleva lepinguga ülikoolile kaasrahastajate poolt antav toetus moodustab kokku kuni 92 515,36 eurot, mis on kuni 17,2% ülikooli abikõlblikest kuludest projektis (edaspidi: toetus). Seejuures iga kaasrahastaja panus jaguneb nende vahel järgmiselt: - Kultuuriministeeriumi toetus on kuni 33 867,23 eurot, mis moodustab kuni 6,3% ülikooli abikõlblikest kuludest, - Siseministeeriumi toetus on kuni 33 867,23 eurot, mis moodustab kuni 6,3% ülikooli abikõlblikest kuludest, ja - Välisministeeriumi toetus on 2023. aastal kuni 24 780,9 eurot, mis moodustab kuni 4,6% ülikooli abikõlblikest kuludest.

1.2. Ülikool kohustub kasutama toetust projekti raames tehtavate tegevuste jaoks vastavuses projekti taotluse ja grandilepinguga. 1.3. Toetuse kasutamise periood on 1.12.2022 - 31.05.2025 (edaspidi: abikõlblikkuse periood). 2. ARUANDLUS JA VÄLJAMAKSED 2.1. Toetuse kasutamise aruanded esitatakse järgmiste aruandeperioodide kohta: 2.1.1. I periood kuni 30.11.2023; 2.1.2. II periood kuni 31.05.2025. 2.2. Ülikool esitab lepingu lisa 2 kohasel vormil igale kaasrahastajale toetuse kasutamise aruande selle kaasrahastaja ülekantud toetuse osa kohta 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul peale iga aruandeperioodi lõppemist. Aruande koosseisus esitatakse tegevusaruanne ja eelarve täitmise aruanne. 2.3. Kaasrahastajad kannavad toetuse ülikooli arveldusarvele vastavalt lisas 1 kokkulepitud graafikule. 3. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1. Ülikool kohustub: 3.1.1. ülikool määrab lepingu vastutavaks täitjaks meediauuringute professori Andra Siibaku (edaspidi: vastutav täitja). Vastutav täitja võib kaasata projekti täitmisesse teisi ülikooliga seotud teadlasi ja teisi asjatundjaid, kes tegutsevad vastutava täitja juhendamisel ja vastutusel, kooskõlas projekti taotluse ja grandilepinguga; 3.1.2. andma kaasrahastajate ülekantud toetuse (v.a üldkululõivu ja töötasu) vastutava täitja käsutusse viivitamatult; 3.1.3. tagama toetuse heaperemeheliku kasutamise lepingus nimetatud tingimustel, järgides seejuures projektile kehtivaid kulude abikõlblikkuse tingimusi; 3.1.4. arvestama üldkulu proportsionaalselt projekti raames läbiviidava teadustöö kuludega vastavalt grandilepingu tingimustele; 3.1.5. võimaldama vastutaval täitjal ja tema poolt juhitaval uurimisrühmal kasutada projekti täitmiseks ülikooli infrastruktuuri; 3.1.6. vormistama projekti kaasatud töötajad tööle, kas töölepingu seaduse alusel või vormistama töösuhte muude võlaõiguslike lepingute alusel; 3.1.7. informeerima kaasrahastajaid kõigist asjaoludest, mis takistavad projekti täitmist, sealhulgas teavitama vastutava täitja vahetamise vajadusest; 3.1.8. kaasrahastaja kirjalikul nõudel kandma kümne (10) tööpäeva jooksul mitte- sihtotstarbeliselt kasutatud või projekti lõpus kasutamata jäänud toetuse osa vastava kaasrahastaja arveldusarvele; 3.1.9. võimaldama kaasrahastajatel ja nende volitatud isikutel kontrollida ülikooli ja vastutava täitja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja rahaliste vahendite kasutamise sihipärasust; 3.1.10. kaasrahastaja kirjalikul nõudel esitama toetuse arvelt kulutuste tegemist tõendavate algdokumentide koopiad viie (5) tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest; 3.1.11. nimetama kaasrahastajaid projekti toetajatena kõigis asjakohastes trükistes (artiklid, raamatud, muud trükised jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel kaasrahastajate logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele ning lõpetama kaasrahastaja soovil vastava sümboolika edasise kasutamise.

4. VASTUTUS 4.1. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, hoolsalt ning arvestades häid tavasid ja praktikat. 4.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju täies ulatuses. 4.3. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt, kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. 4.4. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on kaasrahastajal õigus esitada ülikoolile nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes ülikoolile rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 4.5. Lepingu olulise rikkumise esinemisel, sh kui ülikool ei kõrvalda rikkumist selleks antud tähtaja jooksul või ei teata sama tähtaja jooksul rikkumist objektiivselt vabandavatest asjaoludest, on kaasrahastajal, kes tuvastas lepingu rikkumise, õigus leping ühepoolselt erakorraliselt lõpetada, teavitades sellest vastava kirjaliku avaldusega ülikooli. 4.6. Ülikooli poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on kaasrahastajal, kellele ülikool jättis kohustuse täitmata või täitis selle mittenõuetekohaselt, õigus nõuda ülikoolilt leppetrahvi tasumist kuni 10% (kümne protsendi) ulatuses toetusest ning vastavalt kaasrahastaja äranägemisele tema antud toetuse või selle osa tagastamist. Ülikool tagastab toetuse (või selle osa) ja tasub leppetrahvi 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates kaasrahastaja vastavasisulise nõude kättesaamisest. 4.7. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada. 4.8. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. 5. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 5.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. 5.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus õigusaktidega sätestatud korras Tartu Maakohtus. 6. LEPINGU KEHTIVUS JA LEPINGUST TAGANEMINE 6.1. Leping jõustub hetkel, kui lepingu pooled on sellele alla kirjutanud ja kehtib kuni pooled on kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud. 6.2. Pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada. 6.3. Lepingu lõpetamisel punktides 4.5 ja 6.2 nimetatud juhtudel tagastab ülikool kasutamata jäänud toetuse kaasrahastajatele proportsionaalselt nende panusele 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist. 6.4. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

7. Volitatud esindajad 7.1. Kaasrahastajate esindajateks lepingu täitmisega seotud küsimustes, sh aruannete osas on: Kultuuriministeerium - Olga Sõtnik, kultuurilise mitmekesisuse osakonna juhataja, tel. +372 6282 359, e-post: [email protected], või teda asendav isik,

Siseministeerium - Krystiine Liiv, strateegia-ja arendusosakond, teadusnõunik, tel. +372 5191 3935, e-post: [email protected], või teda asendav isik,

Välisministeerium - Mihkel Tamm, avalike suhete osakond, peadirektor, tel. +372 5437 0047, e-post: [email protected], või teda asendav isik. 7.2. Ülikooli esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: meediauuringute professor Andra Siibak, tel +372 5174 146, e-post: [email protected]. 8. LEPINGU DOKUMENDID 8.1. Leping koosneb käesolevast lepingust koos selle lisadega ja pärast lepingu sõlmimist sellest tehtud muudatustest, mis vormistatakse lepingu lisana, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ning moodustavad koos lepinguga ühtse terviku poolte vahel sõlmitud lepingust. 8.2. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 8.2.1. Lisa 1 – Projekti eelarve ja toetuse maksmise graafik; 8.2.2. Lisa 2 –Toetuse kasutamise aruande vorm. 9. LÕPPSÄTTED 9.1. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 9.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 10. POOLTE ALLKIRJAD: Kultuuriministeerium Siseministeerium /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Välisministeerium Tartu Ülikool /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Lisa 1 – Projekti eelarve ja toetuse maksmise graafik Tartu Ülikooli arvestuslik eelarve Otsesed kulud

502 645

Üldkululõiv

35 185,15

Kokku 537 830,15 Kaasrahastajad kannavad toetuse üle järgmiselt: Kultuuriministeerium – 33 867,23 eurot, hiljemalt 1. jaanuar 2024, Siseministeerium – 33 867,23, hiljemalt 1. juuni 2023, Välisministeerium– 24 780,90 eurot, hiljemalt 1. juuni 2023.

Lisa 2 –Toetuse kasutamise aruande vorm TOETUSE KASUTAMISE ARUANNE 20_.a kohta Ülikool: Tartu Ülikool Grandihoidja: Andra Siibak Projekti nimetus: Balti Infohäirete Sekkekeskus Kulude aruanne: Kogueelarve Täitmine 20_ Täitmine

projekti algusest

Täidetud kogu eelarvest (%)

Otsesed kulud Üldkululõiv Kokku

20__. a tegevuste kirjeldus (vähemalt 4000 tähemärki):

Grandihoidja (allkiri, kuupäev) Ülikooli esindaja (nimi, allkiri, kuupäev)