OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Tartumaa Tervisekeskus OÜ

[email protected]

Supelranna tn 19

Elva linn

61505, Tartu Maakond

09.07.2025 nr 11.2-1/25/3242

Registrikood: 11230772

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka rakendusüksus) teeb meetme „Kättesaadavate ja

kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise

suurendamiseks“ tegevuse “Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri

tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ raames otsuse OÜ

Tartumaa Tervisekeskuse (edaspidi ka toetuse saaja) projekti „Tartumaa esmatasandi

tervisekeskuse rajamine“ (toetuste registris nr 2014-2020.2.04.17-0063; edaspidi projekt) osas ja

muudab sellega seoses rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri 25.05.2017 otsust nr

049 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus), mida on muudetud Riigi Tugiteenuste Keskuse

14.12.2020 otsusega nr 11.6-5/1412, 16.03.2022 otsusega nr 11.2-5/0279, 28.06.2022 otsusega nr

11.2-5/0600 ja 06.09.2022 otsusega nr 11.2-5/0864.

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle tervise- ja tööministri 13.03.2018

määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ (edaspidi meetme määrus) § 26 lõikega 7 pandud

kohustust tagada projektiga planeeritud teenused, s.o luua kuue perearsti nimistuga tervisekeskus,

hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kasutusloa väljastamist, mistõttu kohaldab rakendusüksus

projektis makstud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks

344 666,65 eurot, sh toetus 258 499,99 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punkt 6, § 45 lg 1 punkt 3, § 46 lõige 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 2 lõiked 1 ja 2, taotluse rahuldamise otsuse

punkt 7 ning meetme määruse § 10 lõige 4 ja § 31 lõige 1, samuti projekti raames esitatud

kuludokumendid, lõpparuanne, ettekirjutus ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Toetuse saaja on jätnud kahe perearsti nimistu osas täitmata kohustuse osutada

perearstiabiteenust ning ei ole seega loonud vastavalt projektis planeeritule kuue

perearsti nimistuga tervisekeskust

1.1 Rikkumise asjaolud

Meetme määruse § 7 punkti 1 kohaselt toetatakse meetme tegevusest käesoleva määruse § 2

lõigetes 4 ja 6 ning § 2 lõike 5 punktides 3 ja 5 loetletud teenuste osutamiseks loodava esmatasandi

tervisekeskuse ehitamise või rekonstrueerimisega seotud projektide elluviimist.

Toetuse saaja taotles 07.03.2017 esitatud projektiga toetust meetme määruse § 7 punktis 1

sätestatud tegevusele. Projekti otseseks eesmärgiks oli luua Elva haigla hoone 1. korrusele ja selle

juurdeehitusse esmatasandi tervisekeskuse tarbeks vajalik infrastruktuur, et tagada kvaliteetne

teenuse osutamise keskkond. Projekti tulemusena pidi olema renoveeritud ja ehitatud esmatasandi

põhi- ja teiseste teenuste osutamiseks vajalik taristu (kokku netopinnaga 1072,2 m²), kus hakkavad

teenust pakkuma 6 perearsti ja 8 pereõde, 3 ämmaemandat, 4 füsioterapeuti, 5 koduõde, 1

sotsiaalnõustaja, 1 vaimse tervise õde, 1 rehabilitatsiooniteenuse osutaja ja 1 ortopeediliste

abivahendite andmise teenuse osutaja. Taotluse rahuldamise otsuse punktide 4 ja 6 kohaselt oli

projekti abikõlblikkuse periood 14.04.2016 kuni 17.09.2022 ning taotletud toetuse maksimaalseks

suuruseks 1 017 500 eurot ja toetuse määr 75%1.

Projekti elluviimisel rajati Tartumaa Tervisekeskus (Supelranna tn 19, Elva linn), millele väljastas

Elva Vallavalitsus 23.02.2022 (osa)kasutusloa nr 2212371/03480 ning 16.08.2022 korraldusega

nr 371 täieliku kasutusloa.

Meetme määruse § 26 lg 1 punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja tagama projekti eesmärkide

elluviimise, saavutama taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagama projekti

raames valmiva objekti funktsionaalsuse kokkulepitud eelarvega. Sama määruse § 26 lõike 7 teise

lause kohaselt peab toetuse saaja tagama projektiga planeeritud teenused hiljemalt kolme kuu

jooksul pärast kasutusloa väljastamist, s.o käesoleval juhul hiljemalt kuupäevaks 16.11.2022.

04.04.2023 teavitas toetuse saaja rakendusüksust, et esmatasandi tervisekeskuses tegutseb

põhikohana kolm perearsti nimistut, mis ei olnud veel tolleks hetkeks lõplikult Terviseameti poolt

uue tervisekeskuse aadressile registreeritud, ning palus projektis lubatud kuue perearsti nimistu

saamiseks ajapikendust kuni 31.12.2023.2 Tartumaa Tervisekeskus OÜ sai puuduolevate perearsti

nimistute leidmiseks rakendusüksuse 24.05.2023 kooskõlastusega nr 11.2-5/23/795 pikendust

kuni 30.09.2023 ehk sisuliselt 10 kuud3. Vastavaks kuupäevaks oli liitunud tervisekeskusega (sh

1 Määruse lisa 2 kohaselt on toetuse maksimaalne summa kuue nimistuga perearstide keskuse korral 1 017 500 eurot.

Projekti eelarvet on vähendatud rakendusüksuse 10.05.2021 finantskorrektsiooni otsusega nr 11.2-5/0580 1005,23

euro võrra, sh toetust 753,92 eurot (seoses maksetaotluses nr 59869 tuvastatud mitteabikõlblikke kuludega). 2 26.04.2023 edastas rakendusasutus puuduolevate perearsti nimistute leidmiseks ajapikenduse andmise kohta kuni

31.12.2023 rakendusüksusele omapoolse seisukoha, märkides mh järgmist: „…/Terviseamet kinnitas

rakendusasutusele, et toetuse saaja taotluses väljatoodud nimistutega seoses ei ole 21.04.2022 seisuga ühtegi

tegevusloa taotlust menetluses. /…/ Rakendusasutus on korduvalt toetuse saaja tähelepanu juhtinud sellele, et kas

projektiga planeeritud nimistute arvu täitmine on realistlik./../ 3 Rakendusüksus kooskõlastas 24.05.2023 otsusega nr 11.2-5/23/795 pikendustaotluse osaliselt ja andis täiendava

tähtaja, et tagada puuduolevad perearsti nimistud ja esmatasandi tervishoiu kohustuslikud põhiteenused pärast projekti

abikõlblikkuse lõppkuupäeva. Mh on kooskõlastuskirjas märgitud järgmist: „…/Perearsti nimistu ei saa projekti

valmimisel olla seotud kahe erineva Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasabil rajatud esmatasandi tervisekeskusega

ning vastavalt toetuse andmise tingimustele peab toetuse saaja 3 kuu jooksul kasutusloa saamisest tagama kõik

projektiga planeeritud teenused. Käesolevaks hetkeks ei ole tagatud rakenduskavast tulenevat miinimumnõuet – kolme

perearsti nimistu olemasolu tervisekeskuses. /…/ Arvestades Elvas üldarstiabi osutavate nimistute arvu ning võttes

arvesse eelnevaid kooskõlastusi täiendava tähtaja osas, oleme seisukohal, et on põhjendatud kooskõlastuse andmine

tähtaja pikendamiseks kuni 30.09.2023. a, puuduolevate perearsti nimistute tagamiseks./…“.

uuendanud tegevusluba) ainult üks nimistuga perearst (nimistu N0724, tegevusluba L06372).

Seega ei olnud rajatud keskuse puhul tegemist ka meetme määruse § 2 lg 1 punktis 1 kirjeldatud

esmatasandi tervisekeskuse taristuga (esmatasandi tervisekeskuseks on taristu, kus osutatakse

perearstiabi kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500 isikule). Tartumaa Tervisekeskusega

liitus 02.10.2023 ja 20.12.2023 lisaks kaks nimistuga perearsti (nimistu N0741, tegevusluba

L06458 ja nimistu N0654, tegevusluba L06544) ning sellega tagas toetuse saaja meetme määrusest

tuleneva miinimumnõude – kolme perearsti nimistu olemasolu tervisekeskuses. Vaatamata sellele

oli projekti raames rajatud esmatasandi tervisekeskuses puudu endiselt kolm perearsti nimistut.

18.01.2024 kinnitas rakendusüksus meetme määruse § 27 lõike 4 alusel4 kõnealuse projekti

lõpparuande, kuid juhtis toetuse saaja tähelepanu mh asjaolule, et toetust anti kuue perearsti

nimistuga esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks ning meetme määruse § 26 lõike 1 kohaselt on

toetuse saaja kohustatud tagama STS §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja

selle eduka elluviimise taotluse otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt.

03.06.2024 algatas rakendusüksus seoses projektis seatud perearsti nimistute arvu (s.o kuue)

mittesaavutamisega järelevalvemenetluse. 13.06.2024 saatis Tartumaa Tervisekeskus OÜ

vastuskirja järelevalvemenetluse algatamisele, milles möönis, et kuue perearsti nimistu Tartumaa

Tervisekeskusesse koondamise eesmärk on jäänud seni täitmata, kuivõrd kolme puuduolevat

perearsti nimistut ei ole suudetud endiselt tagada, ning esitas ühtlasi lubatud mahus perearstiabi

nimistute arvu saavutamiseks pikendustaotluse kuni 01.06.2025. Toetuse saaja rõhutas, et

vaatamata piiratud mõjutusvahenditele on pingutatud ja jätkatakse jõupingutuste tegemist, et

pakkuda perearstidele võimalust koonduda Elvas ja seeläbi saada osa teenustest.

Meetme määruse § 27 lõige 3 sätestab, et rakendusüksusel on mõjuva põhjuse korral õigus anda

täiendav tähtaeg, et tagada puuduolevad perearsti nimistud ja esmatasandi tervishoiu

kohustuslikud põhiteenused pärast projekti abikõlblikkuse lõppkuupäeva, kui kolme kuu jooksul

kasutusloa saamisest ei ole teenuste osutamine tagatud.

Kuivõrd toetuse saaja ei olnud täitnud tähtaegselt ega ka täiendavate tähtaegade jooksul

perearstiabiteenuse osutamise osas meetme määruse § 26 lõikest 7 tulenevat kohustust luua kuue

perearsti nimistuga tervisekeskus, tegi rakendusüksus 14.08.2024 toetuse saajale kohustuse

täitmiseks ettekirjutuse nr 11.2-5/24/1883-1 (edaspidi ettekirjutus), andes viimast korda täiendava

tähtaja projektis sätestatud perearsti nimistute arvu saavutamiseks hiljemalt kuupäevaks

31.12.20245.

10.01.2025 teavitas toetuse saaja, et ühe puuduoleva perearsti nimistu (N0723) osas on tegevusloa

menetlus käimas, teise nimistu (N0699) puhul perearst loobus liitumisest (vaatamata esialgselt

avaldatud soovile) ja kolmandat nimistut ei ole leitud. 16.01.2025 esitas toetuse saaja tegevusloa

nr L07149 perearstiabiteenuse osutamiseks tegevuskohas Supelranna tn 19 nimistule N0723

(teenuse osutaja Perearst Eveli Parveots OÜ). Kuivõrd ettekirjutuse täitmise tulemusel liitus

4 Rakendusüksusel on õigus projekti lõpparuanne kinnitada ja lõppmakse välja maksta juhul, kui määruse § 2 lõike 1

punktis 1 või 2 sätestatud perearsti nimistute miinimumarv ja sama paragrahvi lõike 4 punktides 2–4 nimetatud

teenused on tagatud ning on antud lõike 3 kohane täiendav tähtaeg puuduolevate perearsti nimistute tagamiseks. 5 Rakendusüksus oli seisukohal, et pikema tähtaja andmine (vastavalt pikendustaotlusele kuni 01.06.2025) ei olnud

põhjendatud, kuna kuigi pikendustaotluse (puuduolevate nimistute leidmiseks) esitamise hetkeks oli möödunud

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast (17.09.2022) juba üks aasta ja kümme kuud, ei olnud toetuse saaja

suutnud endiselt, vaatamata lubadustele ja pingutustele, tagada kuue perearsti nimistu nõuet.

esmatasandi tervisekeskusega täiendavalt ainult üks nimistuga perearst (N0723) ja

perearstiabiteenus on tagatud kokkuvõttes Tartumaa Tervisekeskuses nelja nimistuga, siis ei ole

toetuse saaja täitnud ettekirjutusega pandud kohustust tagada esmatasandi tervisekeskuses

perearstiabiteenuse osutamine vähemalt kuue perearsti nimistuga.

Eeltoodust lähtuvalt osutab projekti tulemusel Tartumaa esmatasandi tervisekeskuses perearstiabi

planeeritud kuue nimistuga perearsti asemel nelja nimistuga perearsti: N0741 (D06393), N0724

(D01733), N0654 (D04439) ja N0723 (D06652). Nimistute arvuga on otseselt seotud projekti

maksimaalne võimalik toetuse summa. Nimelt on meetme määruse § 10 lõike 4 kohaselt taotletava

toetuse maksimaalne summa sätestatud käesoleva määruse lisas 2, mille kohaselt on nelja

nimistuga keskuse puhul maksimaalseks toetuse summaks 759 000 eurot. Vastavalt sama

paragrahvi lõikele 1 on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 75%.

Toetuse saaja on esitanud projekti raames kulusid kogumaksumusega 1 356 666,66 eurot, sh toetus

1 017 499,99 eurot ja omafinantseering 339 166,67 eurot. Kuivõrd kuludokumentide alusel

kajastatud projekti abikõlblike kulude toetuse summa 1 017 499,99 eurot ületab 258 499,99 euro

(1 017 499,99-759 000) võrra nelja perearsti nimistu kohta ettenähtud maksimaalset toetuse

summat, mis on vastuolus meetme määruse § 10 lõikega 4, siis tuleb teha finantskorrektsioon ning

lugeda mitteabikõlblikus kogukuluks 344 666,65 eurot (258 499,99/75%*100%).

1.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Vastavalt STS § 2 punktile 5 on abikõlblik kulu, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu

õigusaktidega. STS § 13 lõikes 5 on sätestatud, et kulude abikõlblikuks arvamise tingimused ja

korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus kehtestas 1.09.2014 määruse nr

143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus).

Ühendmääruse § 2 lõigete 1 ja 2 alusel on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt

lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti

õigusega. Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise

otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste

õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

Meetme määruse § 8 lõike 1 järgi on abikõlblikud kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ja

vajalikud projekti elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks ning kooskõlas

ühendmääruse §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja käesolevas määruses sätestatud

tingimustega. Meetme määruse § 26 lõike 1 kohaselt tagab toetuse saaja STS §-s 24 sätestatud

kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses

fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas tagab projekti eesmärkide elluviimise,

saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagab projekti raames valmiva

objekti funktsionaalsuse kokkulepitud eelarvega ja lõike 7 teise lause kohaselt on toetuse saaja

kohustatud projektiga planeeritud teenused tagama hiljemalt kolme kuu jooksul kasutusloa

saamisest. Vastavalt meetme määruse § 10 lõikele 4 on taotletava toetuse maksimaalne summa

sätestatud määruse lisas 2 „Toetuse maksimaalne summa“, mille kohaselt on sama määruse § 7

punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse maksimaalne summa nelja nimistuga perearsti korral

keskuses 759 000 eurot.

Taotluse rahuldamise otsuse punktide 7.1 ja 7.2 kohaselt võib toetust kasutada tingimustel, et

toetuse saaja täidab meetme määruse eelkõige §-s 26 ja 29 sätestatud kohustusi ning tagab toetuse

kasutamise taotluses kirjeldatud projekti elluviimise vastavalt taotluses esitatud projekti eelarvele,

tegevusplaanile ning ajakavale.

Projekti (sh lõpparuande ja ettekirjutuse täitmise) raames esitatud ja Terviseameti registri andmetel

ei ole toetuse saaja suutnud projekti eesmärki – rajada Tartumaa Tervisekeskus aadressil

Supelranna 19, kus osutatakse mh perearstiabiteenust kuue nimistuga perearsti poolt, saavutada

kahe perearsti nimistu osas. Ühtlasi ei ole toetuse saaja seega täitnud vastavate nimistute puhul ka

meetme määruse § 26 lõikes 7 nimetatud kohustust, mille osas rakendusüksus andis 24.05.2023

toetuse saajale kooskõlastuse perearstiabi ajutiseks mitteosutamiseks kuni 30.09.2023 ning tegi

14.08.2024 ettekirjutuse kohustades Tartumaa Tervisekeskuses tagama hiljemalt kuupäevaks

31.12.2024 perearstiabiteenuse osutamise6. Kokkuvõttes on Tartumaa Tervisekeskus OÜ saanud

pikendust puuduolevate perearsti nimistute leidmiseks ja esmatasandi tervishoiu kohustuslike

põhiteenuste tagamiseks kuni 31.12.2024 ehk toetuse saajal on olnud aega projektist tulenevate

kohustuste täitmiseks perearsti nimistute osas alates tervisekeskusele kasutusloa väljastamisest

(s.o 16.08.2022) kaks aastat ja neli kuud (seda meetme määruses ettenähtud kolme kuu asemel).

Rakendusüksus peab vajalikuks märkida, et projekti taotluse esitamisel (2017) oli toetuse saaja

sõlminud eellepingud7 tervisekeskusega liitumiseks (esialgselt planeeritud üheksast nimistust)

ainult kolme nimistu perearstiga: Valgamaa Arstikeskus OÜ-ga (2 perearsti, 1 nimistu), Puhja

Perearst OÜ-ga (1 perearst, 1 nimistu) ja Perearst Eike Elmet OÜ-ga (1 perearst, 1 nimistu).

Eellepinguga võtavad lepinguosalised endale kohustuse sõlmida projekti järgselt ehitatavate

ruumide kasutamise osas üürilepingu. Rohkem kui seitse aastat hiljem on tervisekeskusega

liitunud vaid üks perearsti nimistu rohkem, s.o neli perearsti nimistut.

Taotluse rahuldamise otsuse (2017) punktide 3 ja 4 kohaselt oli projekti esialgne abikõlblik

kogukulu 1 636 084,00 eurot, millest maksimaalne toetuse suurus 1 227 063 eurot8 (toetuse määr

75%). Nimetatud otsust muudeti 14.12.2020 otsusega nr 11.6-5/1412, millega mh sätestati uueks

projekti abikõlblikuks kogukuluks 1 356 666,67 eurot ja maksimaalseks toetuse suuruseks

1 017 500 eurot (toetuse määr 75%). Nimelt esitas 17.09.2020 toetuse saaja taotluse projekti

muutmiseks, sh sooviga vähendada perearsti nimistute arvu 9-lt 6-le. Mainitud taotlusest nähtub

mh, et toetuse saaja ei olnud perioodil 2016-2020 ehk nelja aasta jooksul sõlminud ühtegi uut

eellepingut/koostöölepingut perearstiabiteenuse osutamiseks rajatavas tervisekeskuses. Valgamaa

Arstikeskus OÜ, kellega oli sõlmitud üks eellepingutest, nimistu N07419 oli muudatustaotluse

menetluse ajal seotud Otepää esmatasandi tervisekeskuse ERF10 projektiga (täpsemalt Pukas asuva

teise tegevuskohaga), mistõttu juhtisid rakendusasutus11 ja rakendusüksus toetuse saaja tähelepanu

asjaolule, et kuna projektile eraldatava toetuse maksimaalse summa aluseks on perearstide

nimistute arv esmatasandi tervisekeskuses, siis ei ole aktsepteeritav ühe ja sama nimistu

arvestamine kahe erineva ERF-st kaasrahastatud esmatasandi tervisekeskuse projekti

6 STS § 45 lg 3 puntki 1 põhjal finantskorrektsiooni otsust ei tehta, kui puudust on võimalik kõrvaldada või kohustust

või nõuet täita ettekirjutuse täitmisega. 7 Meetme määruse seletuskirja kohaselt olid eellepingud olulised, et tagada investeeringute otstarbekohane ja

sihipärane kasutamine. Perearstiabi on tervisekeskuste teenuste hulgas võtmepositsioonis. 8 Tervise ja tööministri 12. augusti 2015. a määruse nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ § 9 lõikes 5

viidatud lisa 2 kohaselt oli üheksa nimistuga perearstide arvu korral keskuse toetuse maksimaalseks summaks

1 228 000 eurot. Meetme määrusega tunnistati määrus nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine” kehtetuks. 908.01.2024 esitas toetuse saaja lõpparuande juurde perearsti D06393 A.K kinnituskirja (allkirjastatud 04.01.2024).

Kinnituskirjaga kinnitas perearst, et nimistu nr N0741 on seotud Regionaalarengu Fondi kaasabil rajatud esmatasandi

tervisekeskustest ainult Tartumaa Tervisekeskuse projektiga. 10 Euroopa Regionaalarengu Fond 11 Meetme määruse § 5 kohaselt on meetme rakendusasutuseks Sotsiaalministeerium.

tulemuseks12. Rakendusüksus selgitab täiendavalt, et perearsti nimistul võib olla mitu erinevat

tegevuskohta, kuid vastavat nimistut saab lugeda ainult ühte ERF-i tervisekeskuse projekti13 ehk

ERF-st toetatud esmatasandi tervisekeskuse nimistuga perearstide arvu hulka, mis on maksimaalse

toetuse summa aluseks.

Eelnevast lähtuvalt oli toetuse saajal projekti muudatuse tegemise ajal teadmine, et projekti

mõistes on keskuses (eellepingute alusel) olemas sisuliselt kaks nimistuga perearsti ning seega

puudu on endiselt neli nimistuga perearsti. Rakendusasutus ja rakendusüksus palusid14 projekti

muudatustaotluste menetluse käigus korduvalt toetuse saajal hinnata, kas projekti lõppemisel on

reaalne kuue perearsti nimistu tagamine ning vajadusel sellest lähtuvalt teha projektis korrektuur.

Samuti juhiti juba 2020. aastal toetuse saaja tähelepanu kohustusele, et tervisekeskuse valmimisel

ja kolme kuu jooksul kasutusloa saamisest arvates peab olema tagatud keskuses kuus nimistut (sh

üldarstiabi tegevusload taotletud ja nimistud ei tohi olla seotud ühegi teise ERF esmatasandi

tervisekeskuse projektiga). Vaatamata sellele leidis toetuse saaja, et perearsti nimistute arvu

vähendamine ei ole vajalik ning kinnitas, et on arvestanud kõikide riskidega ja peab kuue

perearstiga lepingu sõlmimist realistlikuks. Seega on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja

võttis teadlikult riski, et ei pruugi nõutud tähtaja jooksul võetud kohustusi täita ehk Tartumaa

Tervisekeskuse valmimisel ei pruugi olla võimalik planeeritud mahus perearsti nimistuid tagada,

mis toob endaga kaasa toetuse summa vähendamise.

Meetme määruses on sätestatud esmatasandi tervisekeskuse ehitamiseks toetuse maksimaalsed

summad, mis lähtuvad nimistuga perearstide arvust keskuses. Seega sõltub toetuse maksimaalne

summa otseselt nimistuga perearstide arvust. Nüüd olukorras, kus toetust taotleti projekti raames

kuue nimistuga perearstile, kuid seda ei suudetud täita, ei ole põhjendatud saada toetuse saajal

toetust kuue nimistu perearstiga summa ulatuses. Seda enam, et toetuse saaja tähelepanu oli

korduvalt juhitud asjaolule, et antud olukorras on vähetõenäoline kõigi planeeritud kuue nimistuga

perearsti liitumine tervisekeskusega.

Projekti raames on toetuse saaja rajanud Tartumaa Tervisekeskuse, kus osutatakse perearstiabi

nelja perearsti nimistu poolt. Tuginedes meetme määruse lisale 2, mille kohaselt on toetuse

piirsumma nelja nimistuga perearsti korral keskuses 759 000 eurot ning võttes arvesse toetuse

saaja poolt kuludokumentide alusel projektis kajastatud abikõlblikud kulud kogusummas

1 356 666,66 eurot, millest moodustab toetus 1 017 499,99 eurot (osakaaluga 75%), mis on aga

258 499,99 euro (1 017 499,99-759 000) võrra enam, kui seda lubab meetme määruse lisa 2, loeb

rakendusüksus mitteabikõlblikuks projekti kulude toetuse osa summas 258 499,99 eurot.

1.3 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Meetme määruse § 31 lõike 1 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse ning nõuab

toetuse tagasi vastavalt STS §-des 45–47 sätestatule. Vastavalt STS § 45 lg 1 punktile 3 teeb

rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud

osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud abikõlblikkust.

12 Lisaks juhiti tähelepanu, et toetuse saaja poolt muudatustaotluse menetluse käigus viidatud nimistu N0746 on

teadaolevalt seotud Tõrva tervisekeskuse projektiga, mis ei ole veel lõpetatud. 13 Meetme määruse § 16 lg 1 punkti 1 kohaselt kontrollib rakendusasutus, kas käesoleva määruse § 2 lõikes 1

kirjeldatud projektis esitatud nimistuga perearstide loetelu kattub teistes projektides esitatuga. Määruse § 20 lõikes 11

on märgitud, et käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektidest, mille puhul perearsti nimistud on samad,

arvatakse projektide nimekirja kõrgema koondhindega projekt. 14 Rakendusasutus vastavalt 18.09.202 ja 15.10.2020 edastatud e-kirjades rakendusüksusele ning rakendusüksus

24.09.2020 ja 06.11.2020 saadetud e-kirjades toetuse saajale.

Rakendusüksus on seisukohal, et kuivõrd projekti elluviimise tulemusel koondus Tartumaa

Tervisekeskusesse kuue perearsti nimistu asemel neli perearsti nimistut – toetuse saaja ei täitnud

kohustust kahe perearsti nimistu osas, siis on toetus abikõlblik meetme määruse lisas 2 nimetatud

nelja perearsti nimistu maksimaalse toetuse summa ehk 759 000 euro ulatuses. Lähtuvalt

eeltoodust on mitteabikõlblik toetuse summa 258 499,99 eurot (1 017 499,99-759 000) ning

mitteabikõlblik kogukulu 344 666,65 eurot (258 499,99/75%*100%).

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ja omafinantseeringu

ulatuses vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab

rakendusüksus projekti osas 25.05.2017 kinnitatud toetuse rahuldamise otsust nr 049 ning

vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan

andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 16.05.2025 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu tutvumiseks paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse

kohta hiljemalt kuupäevaks 28.05.2025.

Toetuse saaja esitas 28.05.2025 vastuskirjaga nr 1.8/175 oma seisukohad ja vastuväited

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta, milles märkis, et ei nõustu kõigi eelnõus esitatud

etteheidetega.

Toetuse saaja tõi välja, et on alates projekti planeerimise etapist analüüsinud reaalset olukorda

ning sellest lähtuvalt planeerinud nimistute arvu. Kui üle-eestiliselt tervisekeskuste planeerimisel

aluseks võetud RAKE uuringus oli Elvasse tervisekeskusse ette nähtud kümme perearsti, siis juba

taotluse koostamisel vähendas toetuse saaja seda arvu üheksani, kuna ei näinud piirkonnas

vajadust ega võimekust suurema hulga nimistute teenindamiseks. Aastate jooksul vähendati seda

numbrit kuueni, kuna piirkonna rahvastikunäitajad ei toetanud suurema hulga nimistute

koondamist Elvasse – toetuse saaja hinnangul näitab see realistlikku suhtumist.

Toetuse saaja selgitas, et nimistute leidmise ja kuue perearsti nimistuga tervisekeskuse loomise

suunal on aastaid aktiivselt tegutsetud. Sarnaselt paljude teiste väljaspool suurlinnu asuvate

tervisekeskustega on see osutunud keerukaks, kuid praeguseks on ometigi saavutatud olulist edu.

Lisaks märkis toetuse saaja, et nagu rakendusüksus täiesti tõepäraselt otsuse eelnõus esile toob,

vajas ka praeguseks keskusesse kokku saadud nelja nimistu leidmine suurt pingutust ning sellele

kulus mitu aastat. Ligikaudu poolteist aastat tagasi oli tervisekeskusel kokkulepe veel ühe

perearsti, dr A. K-ga, kes plaanis tuua oma teise nimistu, millele ta oli olnud ca kolm aastat

asendusarst, Elvasse. Kahjuks anti see nimistu Tervisekassa poolt seoses Tõrva Tervisekeskuse

moodustamisega teisele pakkujale ning tänaseks töötab dr A. K arstina hoopis mujal. Toetuse saaja

oli seisukohal, et vaatamata kirjeldatud raskustele on Tartumaa Tervisekeskusel siiski õnnestunud

praeguseks neli nimistut põhitegevuskohaga aadressil Supelranna 19 Elva kokku saada.

Toetuse saaja juhtis tähelepanu, et lisaks otsuse eelnõus viidatud neljale nimistule on sisuliselt

olemas keskuses ka viies nimistu – nr N0744, mille üheks tegevuskohaks on Tartumaa

Tervisekeskus OÜ ruumid Elvas ning teeninduspiirkonnaks mh Elva vald. Patsientide

teenindamine on seega toetuse saaja poolt täidetud praegu viie nimistuga ning on kaalumisel, kas

see viies perearst kolib ka põhitegevuskoha Elvasse. Toetuse saaja leidis, et nimistute olemasolu

sisuliseks eesmärgiks on siiski tervisekeskuses piirkonna elanikkonna teenindamise võimekuse

tagamine. Seesuguses olukorras, kus viie nimistu patsientide teenindamine on tagatud, oleks

ebaproportsionaalne teha finantskorrektsioon summas, mis viitab kahe nimistu puudumisele.

Toetuse saaja märkis, et kui reaalne olukord üle kogu Eesti on, et perearste on vähem kui nimistuid,

on õigustatud tervisekeskuse projektideski arstiga nimistute arvu kõrval pöörata tähelepanu

asjaolule, kas tervisekeskus täidab oma põhifunktsiooni, milleks on piirkonna elanikele arstiabi

pakkumine. Praeguseks hetkeks on ühes hoonekompleksis olemas ka toetavad tegevused –

füsioterapeut, ämmaemand, koduõendus, apteek, hambaravi, jalaravi, jne.

Võttes arvesse aastate jooksul tehtud pingutusi nimistute arvu kokku saamisel ja ka ajapikku seda

tegevust saatnud edu, palus toetuse saaja veelkord täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks.

Toetuse saajale teadaolevalt ei ole piiranguid, mitmel korral võib tähtaega põhjendatud juhul

pikendada ning leidis, et siinkohal on oluline argument, et siiani on iga pikendus toonud kaasa

nimistute lisandumise. Toetuse saaja märkis, et on ka teadlikud, et mujal väljaspool suurlinnu

asuvate tervisekeskuste osas on seesuguseid otsuseid tehtud.

Eraldi juhtis toetuse saaja tähelepanu otsuse eelnõu resolutsiooni punktis kolm nimetatud 60

kalendripäeva pikkusele tähtajale. Avalikest vahenditest rahastatavale tervisekeskusele, kes ei saa

oma majandustegevust päris vabalt kujundada ning on sunnitud igal juhul tagama tervisekeskuse

teenuste osutamise, on seesuguse tähtaja täitmine toetuse saaja hinnangul ebareaalne. Toetuse

saaja ei ole olnud kohustatud tagama toetuse summa ega sellest mingi osa olemasolu oma

pangakontol ning kindlasti ei oleks praegu võimeline tasuma eelnõus nimetatud summat 60 päeva

jooksul.

Rakendusüksuse seisukoht

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja esitatud selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks ega selle summa

muutmiseks.

Rakendusüksus ei nõustu täielikult toetuse saaja väitega, et alates projekti planeerimise etapist on

OÜ Tartumaa Tervisekeskus analüüsinud reaalset olukorda ning sellest lähtuvalt planeerinud

nimistute arvu. Vastavalt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE

2015 uuringu „Esmatasandi tervisekeskuste võrgustik Eestis“15 (edaspidi uuring) punkti 13.3

põhjal sisaldas Tartumaa Elva esmatasandi tervisekeskuse (edaspidi ka ETTK) teenuspiirkond

Elva linna ning Konguta, Nõo, Rannu ja Rõngu valdasid. 2020 ja 2030 aastate piirkonna

rahvastikuarvu prognoosi põhjal nähti, et inimeste arv piirkonnas väheneb (vastavalt 2011- 15 282

inimest, 2020- 14 023 inimest ja 2030- 13 099 inimest). Uuringus on välja toodud, et Elva

piirkonnas tegutsevad perearstid valdavalt üksikpraksistena16. Üksnes OÜ Elva Kesklinna

Perearstikeskus koondab kahte nimistut17. Nõo alevikus asuvad perearstid erinevates hoonetes18

15RAKE uuringu „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi

tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine (2013-2014)“ osaraport 3, https://etag.ee/wp-

content/uploads/2015/12/TH-mudel-osaraport-3.pdf 16 OÜ Ülle Hanssen (1 nimistu) ja OÜ Perearst Merle Raidoja (1 nimistu) aadressil Elva, Kesk 23; H&U Andre OÜ

(1 nimistu) aadressil Elva, Kesk 3; OÜ Lastearst/ Perearst Signe Ustav (1 nimistu) aadressil Elva, Kesk 35. 17 Aadressil Elva, Kesk 27. 18 Perearst Tiiu Tootsi OÜ (1 nimistu) aadressil Nõo alevik Hariduse 9; Perearst Tiiu Kaasik OÜ (1 nimistu) aadressil

Nõo alevik, Voika 23.

ning veel on piirkonnas kaks üksikpraksist Rõngu ja Rannu alevikes19. Kokku teenindati

piirkonnas uuringu läbiviimise hetkel kümmet perearsti nimistut. Muid esmatasandi põhiteenuseid

osutati piirkonnas Elva Haiglas (aadressil Elva, Supelranna 21). Töökohtade vajaduse hinnangu

põhjal oli kogu teenuspiirkonnas vajadus 2011. aastal 9,8 perearsti ning prognoositavalt 2020.

aastal 9,3 ja 2030. aastal 9,0 perearsti järgi. Uuringu põhjal hindas näiteks Elva Haigla ETTK

arendamisel peamise takistusena mh perearstide kaasamist, kuna omavad eraldi praksiseid ning on

väga kahtlevad oma võimekuses, mitmed on eakad. Lisaks on uuringus välja toodud järgmist:

Rõngu vallas tegutseb OÜ Rõngu Perearstikeskus, mis paikneb renoveeritud hoones - samas

kompleksis SA Rõngu Hooldusravikeskusega ning Rõngu Päevakeskusega. Rõngu valla

arengukava 2011-2030 perearstiteenuse arendamise teemat ei käsitle.

Nõo valla kaks perearsti tegutsevad ühes hoones, mis ühtlasi on vallamajaks. Ruumid on EAS

regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi abil rekonstrueeritud. Kaks perearsti ja

hambaarstid kaasfinantseerisid projekti. Vastavalt 2012. aastal kinnitatud Nõo valla arengukava

2037 kirjeldustele on perearstikeskuse sooviks edaspidi pakkuda füsioterapeudi teenust, avada

keskuses kabinet günekoloogiliste ja ämmaemanda teenuste osutamiseks. Uuringus leiti

kokkuvõttes, et Elva linnas on teenusevajaduse alusel võimalik rajada üks ETTK.

Eelnevast järeldub, et prognooside kohaselt oli kirjeldatud teenuspiirkonnas 2020/2030 vajadus

kokku üheksa perearsti järgi (tööruumide vajadusega 766 m²). Samas oli teada (sh tuli esmatasandi

tervisekeskuse rajamisel arvestada), et Nõos ja Rõngus tegutsesid perearstid renoveeritud

ruumides ning sealse kohapealse perearstiteenuse järgi nähti vajadust ka tulevikus (mh sooviti

Nõos perearstikeskust laiendada), olemasolevad perearstid omasid eraldi praksiseid ja mitmed

perearstid olid pensionieas (mistõttu ei olnud valmis end rajatava tervisekeskusega siduma) ning

Elva linnas oli koondunud perearstiteenuste osutamine kokku Kesk tänavale. Väärib märkimist, et

meetme määruse seletuskirja põhjal võiks Nõo teeninduspiirkond olla pigem seotud Tartu ETTK-

ga – seda tulenevalt Terviseameti hinnangust ja arvestades elanikkonna liikumist Tartusse tööle.

Eeltoodu põhjal võib rakendusüksuse hinnangul jõuda järelduseni – võimalus, et Elva

teenuspiirkonda rajatava esmatasandi keskusega oleks ühinenud üheksa perearsti või ka kuus

perearsti nimistut, oli vähetõenäoline ning toetuse saaja võttis suure riski vastava projekti taotluse

esitamisel.

Investeeringute taotluse menetlemise käigus (05.2016-08.2016) ja enne projekti taotluse esitamist

(07.03.2017) juhiti toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et kui ka kõik taotluses toodud

teeninduspiirkonna (Elva linn ning Nõo, Konguta, Puhja, Rannu, Rõngu, Tähtvere, Palupera ja

Puka vallad)20 perearstid, kes hetkel eellepingut sõlminud ei olnud, läheksid pensionile ja asemele

tuleks uued perearstid, kes asuks tööle Tartumaa Tervisekeskuses, tuleks koos olemasolevate

perearstidega kokku üheksa nimistut. Juhul, kui Rannu valla arst, kes on 43-aastane, liituks

projekti raames rajatava esmatasandi tervisekeskusega, siis võiks teoreetiliselt kokku ETTK-sse

koonduda kümme perearsti. Samas juhiti OÜ Tartumaa Tervisekeskuse tähelepanu, et arvestada

tuleb asjaoluga – kõik perearstid ei pruugi ja ka eeldatavalt ei soovi uue ETTK-ga liituda ning

19 OÜ Rõngu Perearstikeskus (1 nimistu) aadressil Rõngu alevik, Valga mnt 9; OÜ Rannu Perearstikeskus (1

nimistu) aadressil Rannu alevik. 20Toetuse saaja tähelepanu juhiti mh asjaolule, et osaliselt on teeninduspiirkonnana märgitud vallad seotud juba ka

teiste taotlustega ning sellega paluti arvestada.

Toetuse saaja selgitas, et teeninduspiirkonna määratlemisel on lähtunud kõigi esmatasandi tervisekeskuse taristul

pakutavate teenuste tarbijatest, transpordiühendustest ja ka kavandatavast haldusreformist.

RAKE uuringus on käsitletud Palupera ja Puka valdasid Otepää ETTK teenuspiirkonna ning Puhja ja Tähtvere

valdasid Tartu ETTK teenuspiirkonna osana.

sellest lähtuvalt tuleks kriitiliselt taotlus üle vaadata21. Toetuse saaja väljendas 27.06.2016

saadetud kirjas veendumust, et nii kasusaajate kui ka teenuse pakkujate prognoositud arv on

realistlik ning üheksa perearsti prognoos on igati kooskõlas RAKE uuringuga, kuid samas ei saa

nad 100% garanteerida, kus otsustavad perearstid teenust viie kuni kümne aasta pärast pakkuma

hakata, sealjuures ka eellepingutega seotud perearstid.

Rakendusüksus peab vajalikuks rõhutada, et 2020. aastal, mil toetuse saaja esitas projekti

muudatuse taotluse, palusid nii rakendusüksus kui ka rakendusasutus toetuse saajal hinnata

(eellepinguid perearsti nimistute liitumiseks tervisekeskusega oli sõlmitud endiselt ainult kolme

perearstiabi osutava äriühinguga (kolme nimistu osas), millest ühe puhul olid tema nimistud seotud

teiste ERF-i tervisekeskuste projektidega22), kas projekti lõppemisel on reaalne kuue perearsti

nimistu tagamine. Kui ei, siis vastavalt reaalsele olukorrale projekti taotlust muuta. Sellest

hoolimata ei vähendanud toetuse saaja perearstide arvu taotluses ning on saanud seega toetust, mis

on võrdne kuue perearsti nimistu summaga. Toetuse saaja märkis tookord vastuseks, et on

arvestanud kõiki riske ning hinnanud oma võimekust sõlmida lepingud kuue perearstiga

realistlikuks ning sellest lähtuvalt planeerinud ka kogu ruumiprogrammi põhiprojektis. Eelnevast

lähtuvalt ei saa tulla toetuse saajale kuidagi üllatusena, et vastavalt toetuse andmise tingimustele

tuli toetuse saajal kolme kuu jooksul kasutusloa saamisest tagada kõik projektis planeeritud

teenused ning arvestada võimalusega, et kui teenuse osutamist ei tagata vastavaks ajaks kuue

perearsti nimistu osas, siis toob see endaga kaasa toetuse summa osalise vähendamise.

Arvestades eelnevat kogumis oli rakendusüksuse hinnangul Elva teenuspiirkonda kuue (enne

projekti muudatust üheksa) perearsti nimistuga esmatasandi tervisekeskuse loomine aadressile

Supelranna 19 toetuse saaja poolt liialt optimistlik23 ning toetuse saaja oli selgelt teadlik

kaasnevatest riski(de)st ja pidi arvestama tagajärgedega ehk võimalusega, et seatud eesmärki –

ETTK-ga liitub vähemalt kuus perearsti nimistut – ei pruugita kirjeldatud olukorras saavutada, mis

toob endaga kaasa toetuse summa vähendamise.

Rakendusüksus selgitab, et meetme määruse § 26 lg 1 punktide 4 ja 7 kohaselt oli toetuse saaja

21 Toetuse saajale edastati Terviseameti 14.06.2016 seisuga tehtud ülevaade Elva teeninduspiirkonna perearstiabi

teenuse osutamise olukorrast: Elva linnas on perearste kokku 7 – 1 perearstidest on seotud käesoleva projekti

taotlusega (A. K). Ülejäänud Elva teeninduspiirkonna 6 perearstist on vanemad kui 60-aastased 4 perearsti (neist

kõige vanem 74), alla 60 aastaste perearstide vanused on vastavalt 56 ja 51. Seega 5. aasta pärast on 6-st perearstist

üle 60 aastaseid 5 tükki. Terviseamet ei saa ei saa garanteerida ja prognoosida seda, millal olemasolevad nimistuga

perearstid, kes käesoleva projekti taotlusesse koondunud ei ole, oma nimistutest loobuvad ja kas uued perearstid, kes

asemele tahavad tulla on nõus minema ETTK-sse. Nõos on praegu 2 perearsti, kellest üks on seotud SA TÜ Kliinikumi

(Tartu) ETTK taotlusega, teine perearst on 67-aastane. Puhjas on praegu küll 2 perearsti, kellest üks on samuti

seotud Tartu ETTK taotlusega ja teine on käesoleva projekti taotluses. Konguta teeninduspiirkonna perearst on üks

Elva linna perearstidest. Rannus on 1 perearst, 43-aastane. Rõngus on 1 perearst, 58-aastane. Planeeritud on

tulevikus Rannu ja Rõngu nimistute liitmised, sest tegemist alla 1200 nimistutega. Puka valda teenindab kaks

perearsti, üks on seotud käesoleva projektiga, teine on Otepää projekti taotluses. Palupera teeninduspiirkonna

perearstid on samuti seotud Otepää projekti taotlusega.

Terviseamet rõhutas, et see mitu nimistut lõpuks esmatasandi tervisekeskusega ühineb on toetuse taotleja enda

vastutus. 22 Muudatustaotluse menetlemise käigus juhtisid rakendusasutus ja rakendusüksus toetuse saaja tähelepanu mh

järgmisele: Valgamaa Arstikeskus OÜ nimistu N0741 on täna seotud Otepää esmatasandi tervisekeskuse ERF

projektiga (täpsemalt Pukas asuva teise tegevuskohaga), kuid üks nimistu ei saa projekti valmimisel seotud olla kahe

erineva ERF esmatasandi tervisekeskuse projektiga. Nimistu N0746 (Valgamaa Arstikeskus OÜ) on seotud Tõrva

tervisekeskusega ning selle nimistu osas ei ole toetuse saaja üldarstiabi eellepingut sõlminud.

Teenuse osutaja Valgamaa Arstikeskus OÜ dr A.K oli nimistu N0741 perearst ning nimistu N0746 asendusarst. 23 Sellele viitab ka asjaolu, et toetuse saajal olid 2017. aastal projekti taotluse esitamisel perearstiteenuse osutajatega

(Valgamaa Arstikeskus OÜ, Puhja Perearst OÜ, OÜ Perearst Eike Elmet) eellepingud sõlmitud (2016) vaid kolme

nimistuga perearsti liitumiseks tervisekeskusega, planeeritud üheksast perearsti nimistu asemel.

kohustatud tagama projekti eesmärkide elluviimise ja tulemuste saavutamise, sh perearstiabi

vähemalt kuue nimistuga perearsti poolt, hiljemalt kuupäevaks 16.11.2022. Nimetatud kuupäevaks

ei olnud liitunud Tartumaa Tervisekeskusega ühtegi nimistuga perearsti ehk ei olnud loodud

määruse § 2 lg 1 punkt 1 mõistes esmatasandi tervisekeskust24. Rakendusüksus on andnud

toetuse saajale korduvalt ajapikendust, s.o üle kahe aasta, puuduolevate perearsti nimistute

leidmiseks, mille jooksul on kokkuvõttes tervisekeskusega liitunud kuuest nimistust neli nimistut.

Toetuse saaja poolt viidatud viies nimistu (N0744) on kinnitatud projekti „Otepää tervisekeskuse

rajamine“ toetuse maksimaalse summa arvestuse aluseks olevate perearsti nimistute hulka,

mistõttu ei saa seda lugeda seotuks mõne teise ERF-i kaasabil loodud esmatasandi

tervisekeskusega, sh Tartumaa Tervisekeskusega. Toetuse saajale on nimetatud asjaolu olnud

teada projekti taotluse esitamisest ning sellele on projekti elluviimise käigus korduvalt tähelepanu

juhitud. Seega ei mõjutaks nimistu põhitegevuskoha kolimine Elvasse projekti eesmärkide

saavutamist perearsti nimistute arvu osas. Rakendusüksusele teadaolevalt ei ole toetuse saaja

sõlminud ka teenuse osutaja(te)ga Tartumaa Tervisekeskusega nimistute liitumiseks täiendavaid

esialgseid kokkuleppeid.

Terviseameti registri25 andmetel osutatakse Elva teeninduspiirkonnas 01.06.2025 seisuga

perearstiabi kokku 13-ne nimistuga, millest Elva vald/linn on märgitud mh vastuvõtuaadressiks

üheksal26. Vabu kohti on 13-st nimistust üheksa nimistu puhul ja kokku 3 883-le isikule ehk ca

14% nimistute suuruse piirmahust – seega on sisuliselt teeninduspiirkonnas vabu kohti ca kahe

nimistu jagu. Võib järeldada, et perearsti nimistutes on piisavalt vabu kohti, et potentsiaalsed

üldarstiabiteenuse vajajad leiaksid endale Elva teeninduspiirkonnas perearsti. Tervisekassa27

andmetele ei ole Elva teeninduspiirkonnas avanemas lähiajal ka ühtegi nimistut. Oluline aspekt on

ka see, et Tartu maakonda loodi ERF-i kaasabil lisaks Tartumaa Tervisekeskusele veel neli

esmatasandi tervisekeskust, millest kolm on Tartu linnas ja üks Alatskivil.

Lisaks peab rakendusüksus oluliseks välja tuua, et vastavalt meetme määruse § 27 lg 1 punktile 5

on rakendusüksus kohustatud tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti

lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või

rekonstrueeritud taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt (STS § 24 punktis 14 nimetatud kestvuse

nõude täitmise kohustus) ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa

projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu. Projekti lõppmakse tehti toetuse saajale

23.01.2024, mis tähendab, et käesoleva otsuse koostamise hetkeks ei ole toetuse saaja täitnud

ühtlasi ka puuduolevate nimistutega seotud ruumide osas kestvuse nõude kohustust28.

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et taaskord täiendava tähtaja andmine

projektis sätestatud perearstide nimistute arvu saavutamiseks ei ole põhjendatud. Rakendusüksus

24 Kuivõrd meetme määruse § 2 lõike 1 punkt 1 kohaselt on esmatasandi tervisekeskus taristu, kus osutatakse

perearstiabi vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500 isikule, siis selle nõude mittetäitmisel muutub

kogu projekt abikõlbmatuks. 25 Tervishoiutöötaja registrid 26 Üks nimistu (N0746) teenindab tegelikult ainult Tõrva piirkonda, kaks nimistut (N0745, N0737) Otepää piirkonda

ja üks nimistu (N0715) Tartu piirkonda ning osad nimistud on jagatud mitme piirkonna vahel. 27 Vabanevad nimistud | Tervisekassa 28 Vastavalt STS § 24 punktile 14 kohustub toetuse saaja tagama kestvuse nõude Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 nimetatud juhul ja aja jooksul. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1303/2013 artikkel 71 punkti 1 kohaselt tegevuse puhul, mis hõlmab investeerimist taristut või tootlikku

investeeringut, peab maksma Euroopa struktuurija investeerimisfondidelt saadud toetuse tagasi, kui viie aasta jooksul

alates toetuse saajale lõppmakse tegemisest või vajaduse korral riigiabi eeskirjades kehtestatud aja jooksul leiab

aset oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle

algseid eesmärke. Sellise tegevuse eest alusetult makstud summad peab liikmesriik proportsionaalselt selle

ajavahemiku eest, mil nõuded ei ole täidetud, tagasi nõudma.

selgitab, et igat olukorda hinnatakse juhtumipõhiselt, arvestades sealjuures kõiki konkreetse

projekti asjaolusid.

Rakendusüksus peab oluliseks rõhutada, et vastavalt meetme määruse § 10 lõikele 4 on taotletava

toetuse maksimaalne summa sätestatud määruse lisas 2, mille kohaselt on sama määruse § 7

punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse maksimaalne summa nelja nimistuga perearsti puhul

keskuses 759 000 eurot. Meetme määruse seletuskirja kohaselt on toetuse maksimaalsed summad

(vastavalt esmatasandi tervisekeskusesse koonduvate perearstide arvule) koostatud arvestusliku

metoodika alusel vastavalt eeldatavale ruutmeetrite vajadusele erineva suurusega esmatasandi

tervisekeskustes, võttes arvesse tervisekeskuse nimistute, personali ja külastajate eeldatavaid

keskmise arve, ning kasutatud on eeldatava ruutmeetri ehituse hinda ehk tegemist on eelhinnatud

ja optimaalsete summadega. Arvestades, et kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, mõistlik ja

vajalik projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning kuivõrd projekti elluviimise

tulemusel koondus esmatasandi tervisekeskusesse kuue perearsti nimistu asemel neli perearsti

nimistut29, saab rakendusüksuse hinnangul lugeda abikõlblikuks toetuseks projektis nelja perearsti

nimistu maksimaalse toetuse summa. Kui taotluse esitamisel oleks olnud teada, et projekti

tulemusena luuakse nelja perearsti nimistuga tervisekeskus, poleks saanud taotluse rahuldamisel

määrata suuremat toetuse summat kui eelnimetud 759 000 eurot. Lähtuvalt eeltoodust on

mitteabikõlblik toetuse summa 258 499,99 euro (1 017 499,99-759 000).

Nii meetme määruse §-s 26 kui ka taotluse rahuldamise otsuses on sätestatud toetuse saaja

kohustused. Juhul kui toetuse saaja neid kohustusi ei täida, on ta meetme määruse § 31 lõigete 1

ja 2 alusel kohustatud toetuse tagasi maksma ning rakendusüksus koostab sellekohase

finantskorrektsiooni otsuse. Seega oli toetuse saaja nii toetuse taotlemisel kui ka projekti

elluviimisel teadlik, milliseid kohustusi ta peab täitma ning millised on tagajärjed, kui neid ei

täideta. Samuti on toetuse saajat teavitatud, et juhul kui perearstide nimistute arvu ei saavutata, siis

toob see endaga kaasa toetuse vähendamise. 2020. aastal esitatud muudatustaotluses on toetuse

saaja ise märkinud, et tulenevalt nimistute arvu vähendamisest väheneb ka toetuse summa. Eelnev

kinnitab, et toetuse saajal on algusest peale olnud teadmine, et toetuse summa sõltub

tervisekeskusega liitunud perearstide arvust.

Toetuse 60 kalendripäeva jooksul tagastamise osas märgib rakendusüksus, et vastavalt meetme

määruse § 31 lõike 2 teisele lausele võib toetuse tagasimaksmist ajatada ühendmääruse §-s 24

sätestatud tingimustel. § 24 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja toetuse tagasimaksmise

ajatamiseks hiljemalt kümne tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates

taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava

(edaspidi ajatamise taotlus). Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad

dokumendid vastavalt rakendusüksuse nõudmisele. Rakendusüksus võib nõuda toetuse saajalt

tagatist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasimaksmist ajatada kuni 12

kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel võib

rakendusüksus kooskõlastatult korraldusasutusega määrata pikema tagasimaksmise aja.

3. Otsuse resolutsioon

29 Toetuse saajal jäi täitmata kohustus osutada perearstiabi kahe perearsti nimistu osas, mis moodustab projektis

planeeritud kuuest perearsti nimistust ca 33 % (2/6*100%).

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Tartumaa esmatasandi tervisekeskuse rajamine“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks 344 666,65 eurot, millest moodustab Euroopa Regionaalarengu

fondi toetus 258 499,99 eurot ning omafinantseering 86 166,66 eurot.

2. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames väljamakstud toetus summas 258 499,99 eurot;

3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest

tagastatav toetus summas 258 499,99 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB

Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a

EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank

EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082912.

Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks

toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja vastavalt STS § 49 lõikele 1 maksma viivist 0,1

protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest;

4. muuta rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri 25.05.2017 otsusega nr 049

kinnitatud toetuse taotluse rahuldamise otsuse punkte 3-5 alljärgnevalt:

„3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 1 010 994,79 eurot.“

„4. Toetuse määr on 75,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne toetuse

suurus 758 246,09 eurot.“

„5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 25,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest

ja suurus vähemalt 252 748,70 eurot.“.

Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele STS §-s 51 ja haldusmenetluse

seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai

või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kersti Metsalo

5917 9768

[email protected]