Seisukoha esitamine haldusasjas nr 3-25-2136

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee/ Registrikood 70007340

/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud

kehtiv kuni

Alus:

Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus*/

Tallinna Halduskohus

[email protected]

Pärnu mnt 7

15082, Harju maakond, Tallinn

08.07.2025 nr 1-14/25/1432-1

VOLIKIRI

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340), keda esindab põhimääruse alusel peadirektori

asetäitja Urmo Merila, volitab Riigi Tugiteenuste Keskuse vanemjuristi Katri Oja (isikukood

48610116026) ennast esindama haldusasjas nr 3-25-2136.

Esindajal on õigus teostada kõiki menetlustoiminguid, mis on vajalikud Riigi Tugiteenuste

Keskuse esindamiseks nimetatud haldusasjas.

Volitus on antud tähtajatult ja edasivolitamise õiguseta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 19.06.2025

Kehtib kuni: 19.06.2030

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17

Teabevaldaja: Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

KÄSKKIRI

08.07.2025 nr 2

Vaideotsus Riigi Tugiteenuste Keskuse 06.05.2025

finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-1/25/2092

1. Asjaolud ja menetluse käik

1.1. 06.05.2025 tegi Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) finantskorrektsiooni

otsuse nr 11.2-1/25/2092 (edaspidi otsus). Rakendusüksus leidis, et toetuse saaja

Alfa Aeronautics OÜ (registrikood 14653042) on jätnud täitmata rakendusüksuse 23.02.2022

taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-27/0228 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) punktis 10.3

seatud tulemus- ja väljundnäitajad ning rikkunud punktis 10.10 seatud kestvuse nõuet.

1.2. 12.05.2025 esitas Alfa Aeronautics OÜ (edaspidi vaide esitaja) Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) rakendusüksuse kaudu otsuse peale vaide,

milles palus „tunnistada eeltoodud haldusakt kehtetuks.“. 21.05.2025 kirjaga nr 11.2-2/25/1023-2

(edaspidi kiri) saatis rakendusüksus vaide lahendamiseks MKM-ile.

1.3. Otsuse kohaselt võib vaide esitaja esitada vaide rakendusüksuse kaudu MKM-le 30 päeva

jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste

rikkumisest tulenevalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020)

§ 51 lõigetest 1 ja 3 ja otsuse punktist 5. Struktuuritoetuste registri andmetel sai vaide esitaja otsuse

kätte 12.05.2025. Rakendusüksus kinnitas kirjas, et vaie on edastatud rakendusüksusele tähtaegselt

ja see vastab haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 76 nõuetele.

1.4. MKM on vaadanud vaide läbi STS2014_2020 § 51 lõigete 2 ja 3 alusel ning lähtudes HMS

§-s 83 sätestatust. MKM mõistab vaiet selliselt, et vaide esitaja nõuab HMS § 85 punkti 1

tähenduses otsuse täielikku kehtetuks tunnistamist ja otsuse faktiliste tagajärgede kõrvaldamist või

alternatiivselt HMS § 85 punkti 2 alusel rakendusüksusele ettekirjutuse tegemist asja uueks

otsustamiseks.

2. Vaide esitaja seisukohad

2.1. Vaide esitaja ei nõustu otsusega ja palub selle kehtetuks tunnistamist alltoodud põhjustel.

2.2. Vaide esitaja selgitab, et rakendusüksus tugineb otsuses HMS § 66 lõike 2 punktidele 1 ja 3,

et HMS § 66 lõike 3 alusel kogu taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada. Sellega

teostatakse esimene õiguse rikkumine, sest pelgalt võimalus haldusakt kehtetuks tunnistada ei anna

2

selleks õigust. HMS § 66 lõike 2 punkti 1 järgi tuleb seda teha vastavalt haldusaktis jäetud

võimalusele. HMS § 66 lõige 2 punkt 3sätestab, et haldusakti võib kehtetuks tunnistada, kui sellega

on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud, kohaldumine ei ole veenvalt põhjendatud, sest

taotluse rahuldamise otsuses ei ole kehtestatud muud kohustust peale taotluse rahuldamise otsuse

punktis 10.3. sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid. Selle kohustuse miinimummäärad tulenevad

meetme määruse § 29. Vaide esitaja leiab, et need näitajad on osaliselt täidetud.

2.3. Taotluse rahuldamise otsuses märkis rakendusüksus, et toetust saab tagasi nõuda vastavalt

STS2014_2020 § 45 ja väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20

„Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus) § 30 lõige 4. Meetme määrus § 30 lõige 4 sisuliselt

sätestab, et sama määruse tulemusnäitajate või taotluse rahuldamise otsuses toodud

tulemusnäitajate mittesaavutamisel on rakendusüksusel õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi

nõuda. Vaide esitaja selgitab, et STS2014_2020 § 46 lõige 2 sätestab, et finantskorrektsiooni ulatus

määratakse Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) järgi, täpsemalt

vastavalt ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule. Vaide esitaja leiab, et rakendusüksus ei ole välja

toonud ühtegi ühendmääruse §-des 21–23 toodud alust, miks on rakendatud ettevõttele

finantskorrektsiooni 100% ulatuses. Rakendusüksus ei viidanud vaide esitaja konkreetsetele

rikkumistele, vaid märkis otsuses, et kogu projekti abikõlblikud kulud tunnistatakse

mitteabikõlblikeks vastavalt STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktile 3. Vaide esitaja leiab, et selle

sätte sisu on anda alus, et üldse finantskorrektsiooni teha, mitte ei sätestata, millises ulatuses seda

teha.

2.4. Vaide esitaja tunnistab, et taotluse rahuldamise otsuses toodud tulemusnäitajad pole täielikult

täitunud, kuid pole selge, kuidas see on mõjutanud kulu abikõlblikust vastavalt ühendmääruse § 2

lõikele 1, mis sätestab, et kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt lõigetele 3 ja

4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Vaide

esitaja leiab, et kõik kulud, mis projekti jooksul tehti, olid selgelt põhjendatud, tekkinud ja

väljamakstud kooskõlas ühendmäärusega. Seda enam, et rakendusüksus need ise kinnitas ehk

seega sisuliselt juba öelnud, et need kulud olid abikõlblikud. See, et äritegevuse riskidest tulenevalt

projekti tulemusnäitajad ei realiseeru, ei saa muuta kulusid tagantjärgi terves ulatuses

abikõlbmatuks, sest sellisel juhul oleks see selgelt kirjas vastavates õigusaktides. Kui on

konkreetne tegevus või tegevusetus muutnud mingisugused kulud abikõlbmatuks, siis peaks seda

põhjendama. Sellegipoolest, vastavalt STS2014_2020 § 46 lõikele 1, kui otsuse tegemisel ei ole

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis tehakse finantskorrektsioon ikkagi vastavalt ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

Otsuses tõi rakendusüksus välja, et STS2014_2020 seletuskirja kohaselt tuleb kohustuse täitmata

jätmise mõju kulude abikõlblikkusele mõista Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1303/2013 määruse (edaspidi ühissätete määrus) artikli 85 lõike 2 punkti b tähenduses. Mõju

all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või

nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse

tähenduses tuvastada. Seega tunnistab rakendusüksus, et neil ei ole võimalik väidetavat kahju

tuvastada ning sellisel juhul peaks rakenduma STS2014_2020 § 46 lõige 1.

3. MKM seisukohad 3.1. MKM jätab vaide rahuldamata alltoodud põhjendustega.

3.2. MKM selgitab, et haldusmenetluse käsiraamatus esitatud selgituste kohaselthaldusmenetluse

seaduse haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsioon kuulub kohaldamisele kõikidel

3

haldusorgani poolt haldusakti kehtetuks tunnistamise juhtudel, v.a siis, kui kehtetuks tunnistamine

toimub vaidemenetluse raames.1 Seega HMS § 66 tulenev regulatsioon käesolevas menetluses ei

kohaldu.

3.3. MKM rõhutab, et projekti eesmärk ei ole pelgalt tegevuste elluviimine ja kulude tegemine,

vaid nende kaudu on vaja saavutada kokkulepitud tulemus. STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkti 3

alusel tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata

kohustuse ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS2014_2020 seletuskirja kohaselt tehakse

finantskorrektsiooni otsus kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse saaja

kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust.

Väljendi „võib mõjutada“ all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda

või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik

üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada – näiteks kui kahjustatud on Euroopa Liidu

konkurentsipoliitikat või rahaliste vahendite säästlikku kasutamise põhimõtet.2 Toetuse saaja

kohustused saavad toetuse saajale siduvaks tema suhtes kohalduva otsuse alusel. Euroopa Kohus

on oma otsuses liidetud kohtuasjades C-383/06– C-385/062 öelnud, et toetuse saajal ei teki toetuse

andmise otsusest või toetuse välja maksmisest õiguspärast ootust, et määratud või saadud toetuse

summat ei vähendata või toetust ei küsita tagasi, kui toetuse saaja ei järgi toetuse saamise

tingimusi. Toetuse saajal tekib õiguspärane ootus toetuse säilimisele alles tagasinõude tegemise

lõpptähtaja saabumisega.

STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkti 3 tähenduses ei mõisteta kulu abikõlblikkuse all toetuse

kasutamist mitteabikõlblike kulude maksmiseks. Viimasel juhul tehakse finantskorrektsiooni otsus

STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkti 1 alusel. Seega on põhjendatud finantskorrektsiooni otsuse

tegemine STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkti 3 alusel. Taotluse rahuldamise otsuses nimetatud

tulemuste (mille saavutamisest sõltub toetuse tagasinõudmine) saavutamata jäämine on mõjutanud

kulu abikõlblikkust selles tähenduses, et toetuse andmine seati sõltuvusse otsuses nimetatud

müügitulu ja lisandväärtuse kasvust. 3.4. MKM leiab, et vaide esitaja on rikkunud STS2014_2020 § 24 punktist 1, starditoetuse määruse

§ 26 punktist 2 ja § 29 lõikest 1 tulenevaid kohustusi ning nimetatud kohustuste rikkumine ei ole

vabandatav. MKM rõhutab, et projekti tulemus- ja väljundinäitajad on saavutamata.

STS2014_2020 § 22 lõike 3 punktist 3 tulenevalt tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus täielikult

või osaliselt kehtetuks, kui kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus

ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 4.5 kohaselt, kui

vaide esitaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi

nõuda tulenevalt STS2014_2020 §-st 45 ja starditoetuse määruse § 30 lõikest 4. Starditoetuse

määruse § 30 lõike 4 kohaselt on rakendusüksusel õigus starditoetuse määruse §-s 29 sätestatud ja

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemusnäitajate mittesaavutamisel toetus osaliselt või

täielikult tagasi nõuda.

STS2014_2020 eelnõu seletuskirja 12. jaos on sedastatud, et toetust taotledes nõustub taotleja

toetuse eraldamise tingimustega, k.a toetuse finantskorrektsioonide aluste, ulatuse ja korraga ning

sh toetuse tagasi maksmise kohustusega, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või

muul finantskorrektsiooni aluse esinemisel.3 Lisaks on kohtupraktikas leitud, et

1 Anno Aedmaa, Evelin Lopman, Nele Parrest, Ivo Pilving ja Einar Vene, 2004, „Haldusmenetluse käsiraamat“, Tartu

Ülikooli Kirjastus 2 Samale seisukohale on jõudnud ka halduskohus oma põhjenduste I osas haldusasjas nr 3-12-1384,

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=110618655 3 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu (04.06.2014 622 SE) seletuskiri 4 TLRHo 29.11.2021 otsus nr 3-21-339, punkt 18 5 Ametlikud Teadaanded

4

finantskorrektsioon ei ole karistus, vaid abikõlblike kulude ümberhindamine. Õigus toetusele tekib

siis, kui toetuse saamise kriteeriume täidetakse. Kui leiab kinnitust, et toetuse saamise kriteeriume

ei ole täidetud, jäetakse toetus välja maksmata või nõutakse see tagasi. Sellist tegevust ei saa

käsitada toetuse saaja karistamisena.4

Vaide esitajal on jäänud projekti tulemus- ja väljundinäitajad saavutamata ning vaide esitaja ei ole

suutnud maksta olulises osas töötasu starditoetuse määruse § 29 lõike 1 punktis 1 nõutud

tingimustel ja perioodil. Vaide esitaja saavutas müügitulu järgnevalt: 2022. aastal müügitulu

15 834 eurot (19,8%) (15 294 eurot,19,2%, EMTAK 74901 ja 270 eurot, 0,34%, EMTAK 30301);

2023. aastal 2 673 eurot (3,3%, EMTAK 74901) ja 2024. aastal oli müügitulu 5 744 eurot (7,2%)

(3194 eurot, 4%, EMTAK 74901 ja 2 550 eurot, 3,2% EMTAK 71121)4.

Vaide esitaja on saavutanud olulisemalt väiksemas mahus tööhõivenäitaja. Perioodil 20.02.2023-

30.06.2023 oli vaide esitajal üks töötaja ning töötasu oli kokku 3 119 eurot ja kuu keskmine töötasu

(bruto) ühe töötaja kohta oli 260 eurot. Nõutud brutopalk 703,50 eurot oli tagatud ca nelja kuu

vältel. Perioodil 01.02.2024-31.01.2025 vaide esitaja töötasu väljamakseid teinud ei ole. Kuivõrd

eeltoodu tähendab väga olulise finantsmõjuga rikkumist, siis on põhjendatud toetus täielikult

tagasi nõuda. Vaide esitaja ei ole suutnud tagada projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ja

kavandatud tulemuse saavutamist, täitmata on jäänud nii tööhõive kui ka müügitulu nõue. Seega

tegemist on vaide esitaja poolse kohustuste rikkumisega taotluse rahuldamise otsuse punktis 10.3

ning starditoetuse määruse § 26 punktidest 1 ja 2 sätestatud tingimustest tulenevalt.

MKM rõhutab, et vaide esitaja pidi vastavalt starditoetuse määruse § 26 punktile 2 saavutama

projekti tulemusnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks. Tulemusnäitajad on

sätestatud starditoetuse määruse § 29 lõikes 1. Seega ei piisa toetuse saamiseks ainuüksi

investeeringute tegemisest, s.t toetuse kaasabil projekti elluviimiseks vajalike vahendite

soetamisest. Vaides väljendatu, mille kohaselt on toetust kasutatud sihtotstarbeliselt, on õige ning

vaide esitajale ei heidetagi ette toetuse kasutamist projektiga mitteseotud kulude tegemiseks, vaid

toetus nõutakse tagasi, sest projekti eesmärgid jäid saavutamata.

MKM selgitab muu hulgas, et ettevõtte ebaõnnestumine on majanduskeskkonnas normaalne

ettevõtja risk, mille ettevõtja ise võtab. Lisaks on toetuse andmisega lahutamatult seotud toetuse

kasutamise tingimused ja tagasinõudmise võimalused, millega on vaide esitaja toetust taotledes

nõustunud. Toetuse kasutamise tingimused ja tagasinõudmise võimalused tagavad, et toetust

kasutatakse toetuse andja Euroopa Liidu soovi kohaselt. Kuivõrd vaide esitaja ei ole saavutanud

projekti tulemus- ja väljundinäitajate täieulatuslikku täitumist ning projekt on jäänud ellu viimata,

siis ei ole vaide esitaja toetust kasutanud sihtotstarbeliselt, mistõttu on saanud kahjustada Euroopa

Liidu finantshuvid.

Kokkuvõtvalt MKM nõustub rakendusüksusega, et vaide esitaja ei täitnud ühtegi tingimust. MKM

selgitab, et osaline tagasinõu tuleks kaalumisele, kui mitmest nõudest vähemalt üks oleks täidetud.

Seega on rakendusüksus õigesti asunud seisukohale, et kõik tingimused on täitmata.

3.5. Eeltoodust lähtuvalt jätab MKM HMS § 85 punkti 4 alusel Alfa Aeronautics OÜ vaide

06.05.2025 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.2-1/25/2092 rahuldamata.

4. Vaidlustamine

4.1. HMS § 87 lõikest 1 tulenevalt on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi

vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus (edaspidi HKMS)

sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HMS § 87 lõike 2 kohaselt võib

4 Protsentide arvutamisel lähtus rakendusüksus meetme määruses § 29 lõike 1 punktis 3 toodud miinimumnõudest

5

vaideotsuse tühistamist nõuda koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult

rahuldamata või sõltumata eelnimetatud nõudest iseseisvalt, kui vaideotsusega on isiku õigusi

rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine.

4.2. HKMS § 46 lõikest 1 tulenevalt tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 45 lõike 4 kohaselt võib vaideotsuse peale vaide

esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

õigusi, sõltumata vaide esemest

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister