"Analüüs (paari)suhtevägivalla levikust ja tagajärgedest Eestis" puuduste eemaldamine AKI taotlusest

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Anu Suviste Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 11.07.2025 nr 1.1-16/1651-3

"Analüüs (paari)suhtevägivalla levikust ja tagajärgedest Eestis" puuduste eemaldamine AKI taotlusest

Lugupeetud Anu Suviste Aitäh tagasiside eest! Taotlust on täiendatud vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni poolt püstitatud küsimustele ja soovitustele. Eraldi dokumendis on vastatud kõigile küsimustele. Väiksemaid muudatusi on tehtud ka tagasiside väliselt (nt analüütiku ametinimetuse muutus andmeteaduriks), mis on samuti värviliselt taotluses esile toodud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv osakonnajuhataja Lisad:

1. Andmekaitse Inspektsiooni loa taotlus täiendatud kujul 2. Suhteuuringu 2022.aasta tulemuse analüüsi kirjeldus 3. Vastused Andmekaitse Inspektsiooni poolt püstitatud küsimustele

Madli Jõeleht [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_____________________

(taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Analüüs (paari)suhtevägivalla levikust ja tagajärgedest Eestis

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või JAH

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui

poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika

kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1?

Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus on samaaegselt

esitatud

Sotsiaalministeeriumi

sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute

eetikakomiteele

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?

Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle

kavand ning küsimustik või selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post,

telefon

Sotsiaalministeerium Reg kood: 70001952

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Madli Jõeleht, analüütik,

[email protected], +37258559416

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet

Reg kood: 70000332

Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn

Kontaktisik: Ilona Reiljan

+3726259390

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus?

Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse

teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS §

6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja

volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle

valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu

korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus-

või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Analüüsi läbiviimine on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1

punktiga 1, mille kohaselt kõigi ministeeriumide

ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku

teadus- ja arendustegevuse korraldamine.

Ministeeriumide tegevusvaldkondi piiritleb

vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS). VVS

§ 67 lg 1 kohaselt kuulub Sotsiaalministeeriumi

valitsemisalasse mh

sotsiaalse turvalisuse kavandamine ja

korraldamine kui ka rahva tervise kaitse ning

vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 17 järgi on

uuringu läbiviimise tellinud analüüsi ja statistika

osakonna põhiülesanne luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi

teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne

ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust

ja rakendatud või kavandatava poliitika

mõjususest ning võrdlus teiste riikide olukorra

ja rahvusvahelise praktikaga. Uuringu eesmärki

on aidanud püstitada laste ja perede osakond,

kelle põhiülesanne on § 17 alusel edendada

lapse õigusi ning kavandada ja koordineerida

laste- ja perepoliitikat ja meetmeid

vägivallaohvrite toetamiseks.

Isikuandmete töötlemine teadusuuringuks on

reguleeritud IKS §-s 6 ning selle paragrahvi

lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja

nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või

volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid.

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete

töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa

(näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel,

siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Istanbuli konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 2017 (jõustus 1.01.2018), on seadnud nõude saada

regulaarset informatsiooni naistevastase vägivalla olukorra kohta liikmesriikides. Selleks viis Eesti

Statistikaamet 2022. aastal läbi üle-eestiline suhteuuringu „Turvalised suhted pereringis, tööl ja

väljaspool“. Uuringu tulemuste kohta on avaldatud mõned üksikud näitajad statistikaameti

andmebaasis ja on avaldatud paar statistikaameti uudislugu (näiteks siin ja siin). Uuringu raames

käsitleti aga naistevastase vägivalla (kui ka üldisemalt elu jooksul kogetud vägivalla) temaatikat

palju detailsemalt (ankeediga on võimalik tutvuda siin) ja laiemalt (nt seksuaalne ahistamine

töökohal, suhteväline vägivald, kiusamine ja ahistamine, lapsepõlves kogetu vägivald).

Sotsiaalministeeriumil kui ühel teemapoliitika olulisel kujundajal on oluline saada tulemustest

täpsem analüütiline pilt, sest analüüsides vägivalla olemust ja levikut, saame seada täpsemad sihid

nende probleemidega tegelemiseks.

Kirjeldatud suhteuuring kui ka selle tellitav andmete täiendav analüüs keskendub

paarisuhtevägivallale, mis on suhteuuringu kohaselt defineeritud kui praeguse või endise abikaasa

või partneri toime pandud perevägivald paarisuhte teise poole (abikaasa või partneri) vastu.

Paarisuhtevägivald toimub paarisuhtes olevate inimeste vahel, kusjuures paar võib olla nii hetero-

kui homoseksuaalses suhtes ning ohver võib olla nii mees kui naine. Paarisuhtevägivalla puhul

võetakse arvesse elu jooksul kõikides suhetes kogetu. Suhteuuring keskendus erinevat liiki

vägivalla kogemisele paarisuhtes (vaimne (sh majanduslik vägivald), füüsiline, seksuaalne).

Kokkuvõtlikult on analüüsi eesmärgiks 2022. aasta suhteuuringu tulemuste põhjalikum

kvantitatiivne analüüs paarisuhtevägivalla leviku ja iseloomu teemal Eestis ning selle

võrdlus teiste Euroopa riikidega, kes on viinud läbi suhteuuringu. Valimisse kuuluvad

paarisuhtevägivalda kogenud naised ja mehed, kes on elu jooksul (praeguse ja/või endis(t)e

partneri(te)) poolt kogenud paarisuhtevägivalda.

Analüüsi eesmärk on (andmete olemasolul, s.t kui vastajaid oli piisav hulk) vastata järgmistele

uurimisküsimustele:

 Milline on naiste ja meeste osakaal, kes on erinevat liiki paarisuhtevägivalda (füüsi-

line, vaimne, seksuaalne) kogenud?

 Millised on paarisuhtevägivalda kogenud kannatanute sotsiaaldemograafilised profii-

lid?

 Millised on kõige sagedasemad paarisuhtevägivallateod?

 Kes on paarisuhtes peamised vägivallatsejad (seos sotsiaaldemograafiliste tunnustega

kui ka alkoholi tarvitamisega)?

 Kuidas on praeguse partneri poolt toime pandud paarisuhtevägivald seotud kannatanu

taustaga (sotsiaaldemograafilised näitajad kui ka nt hinnang oma tervisele, sõltumine

partnerist ja varasem lapspõlves kogetud vägivald)?

 Millised on paarisuhtevägivalda kogenud kannatanute toimetulekuressursid (tugivõr-

gustiku olemasolu, majanduslikud võimalused, tervislik seisund)?

 Kas ja kuhu kannatanud vägivalla kogemise järel pöördusid (politsei, ohvriabi, medit-

siin)?

 Kui paljusid lapsi või lastega peresid paarisuhtevägivald mõjutab? Millised on enim

levinud vägivallaliigid, mida lapsed pealt näevad või kogevad?

 Kuidas sarnanevad/erinevad Eesti paarisuhtevägivalla näitajad (levik, sagedus, vägi-

vallateod jms) teiste Euroopa riikidega?

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Antud analüüsi raames analüüsitakse juba 2022. aastal kogutud suhteuuringu andmeid, mis on

pseudonümiseeritud ning talletatakse Statistikaametis. Analüüsis käsitletakse isikuandmeid nagu

sugu, vanus, tööhõive, suhtestaatus jms (loetletud punktis 9.2). Esialgsed uudised uuringu

tulemustest on näidanud, et uuringus osalenud 41% naistest ja 33% meestest on paarisuhtes

vägivalda kogenud, mis kinnitab, et paarisuhtevägivald on Eestis laialt levinud probleem. See aga

ei võimalda paremini mõista, kas ja millised sotsiaalsed grupid on Eestis eriti haavatavamad

paarisuhtevägivallale. Kui analüüsist kooruvad välja teatud riskitegurid, mis võivad suurendada

paarisuhtes vägivalla kogemust või toimepanekut, võimaldab selline teadmine parandada

olemasolevaid teenuseid, suurendada spetsialistide teadlikkust (nt ohvriabi töötajate seas, politsei

ja piirivalveametis, meditsiinis jne) ning suurendada andmepõhist poliitikakujundamist. Samas kui

analüüs näitab, et selliseid läbivaid riskitegureid ei ole, aitab see ümber lükata hoiakut/arvamust,

et paarisuhtevägivald mõjutab enim vaid teatud osa ühiskonnast. Igal juhul võimaldavad antud

analüüsi tulemused paremini mõista paarisuhtevägivalla olemust Eestis. Tõdemine, et

paarisuhtevägivald on Eestis levinud, süüvimata selle sisusse, ei võimalda parandada kannatanute

heaolu või toetada vägivalla toimepanijaid vägivallast loobumisel.

Analüüsis on vajalik kasutada pseudonüümitud andmeid, sest antud uuringu tulemused asuvad

erinevates tabelites, mis on seostatavad ID-ga. Näiteks on ühes tabelis kõik juhtumeid puudutav

info (näiteks, kas tegu on paarisuhtevägivallaga või muu liigiga), mis on vastajatega aset leidnud

ning teises tabelis vastaja sotsiaal-demograafilised näitajad. Analüüsis on vaja teada isiku

leibkonna liikmete arvu ning see asub omakorda eraldi tabelis. Andmeteaduril, kes andmeid

analüüsib ei ole võtit, et pseudonüümitud koodist saada teada isiku nimi ja isikukood.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Paarisuhtevägivald (ka lähisuhte- naistevastane- või perevägivald) on Eestis laialt levinud

probleem. Suhteuuringu andmete esmasest analüüsist selgus, et 41% naistest on kogenud elu

jooksul paarisuhtes vägivalda. Naistest 39% on kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh ähvardamist)

ja 9% seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored naised vanuses 18–

29 ja kõige vähem naised, kes on juba vanemas eas (65–74 eluaastat) (Statistikaamet, 2023). 2023.

aastal registreeriti 3186 perevägivallakuritegu, millest suurima osa (66%) moodustas

paarisuhtevägivald (Justiits- ja Digiministeerium, 2023). Sealjuures tuleb arvestada, et suur osa

lähisuhtevägivallast on peidetud ning ei pruugi kunagi jõuda ametlikku statistikasse. See tähendab,

et paarisuhtevägivald mõjutab veelgi suuremat osa ühiskonnast. Paarisuhtevägivalla probleemi

tõsidust on hakanud üha enam mõistma ka avalikkus. Sotsiaalkindlustusameti elanikkonna

perevägivalla hoiakute uuringust (2024) selgub, et 80% küsitletutest, et füüsiline kui ka seksuaalne

väärkohtlemine on tõsine probleem, mida tuleb igati tõkestada.

On oluline meeles pidada, et suhtevägivald võib jätta pikaajalisi psühholoogilisi, emotsionaalseid

ja sotsiaalseid tagajärgi ohvritele (Alejo, 2014, Stylianou, 2018, Dokkedahl jt 2022). Lisaks mõjub

see ka vägivalla pealtnägijatele, kelleks sageli on lapsed. 2023. aastal oli hinnanguliselt 34%

perevägivallakuritegudest lapsohvri või -pealtnägijaga (Justiits- ja Digiministeerium, 2023).

Uuringud on näidanud, et paarisuhtevägivalla pealtnägemine võib mõjuda negatiivselt lapse

tervisele (Walker-Descartes jt 2021), käitumisele (Moylan jt, 2009) kui ka arengule (Yount,

Digirolamo ja Ramakrishnan 2011).

Paarisuhtevägivald pole ainult individuaalne probleem, vaid mõjutab laiemalt kogu ühiskonda.

Kogetud paarisuhtevägivald mõjutab negatiivselt ka inimese töövõimet (ILO 2021, Opinium for

Vodafone 2021, Pillinger jt, 2019, McFerran, 2011), mis omakorda mõjutab tööandjaid kui ka

laiemalt tööturgu. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi analüüsi kohaselt maksab

paarisuhtevägivald Euroopa Liidu 27le riigile 152 miljardit eurot iga aasta (EIGE, 2021).

Tegu on tõsise ja laiaulatusliku ühiskondliku probleemiga. Analüüsides suhtevägivalla olemust,

mõistame paremini paarisuhtevägivalla tagajärgede ulatust, leevendamise viise ja seda, kuidas

aidata paremini kaasa ohvrite traumast taastumisele. Probleemi teadvustamine ja selle arvude

keeles esitamine aitab murda vaikimise ja häbimärgistamise kultuuri ning julgustada ohvreid abi

otsima ning vägivalla vastu seisma. Poliitikakujundajal aitab analüüs tuvastada riskitegureid ja

mõista vägivalla dünaamikat. See omakorda võimaldab luua ennetusprogramme ja -poliitikaid, mis

suunavad ressursse õigetesse kohtadesse ja aitavad vähendada suhtevägivalla esinemissagedust.

Põhjalik arusaam suhtevägivallast võimaldab paremini koolitada spetsialiste, et nad oskaksid

reageerida vägivalla juhtumitele teadlikumalt. Lisaks aitab see poliitikakujundajatel kujundada

tõhusamaid seadusi ja meetmeid vägivalla ennetamiseks ja ohvrite toetamiseks.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Antud analüüs viiakse läbi olemasolevate (2022. aastal läbi viidud suhteuuringu)

pseudonümiseeritud andmete alusel, s.t antud analüüsi käigus ei koguta andmesubjektidelt

täiendavaid andmeid ja sellega ei kaasne neile teisi kohustusi. Analüüsi tulemused esitatakse nii

Sotsiaalministeeriumile kui avalikkusele isikustamata ja üldistatud anonüümsel kujul, mis ei kujuta

ohtu isiku õigustele ega vabadustele. Uuringu meeskonnast näeb pseudonümiseeritud

üksikandmeid vaid statistikaameti analüütikandmeteadur, kes viib läbi Sotsiaalministeeriumi

tellimusel ettenähtud analüüsid. Teised analüüsi meeskonna liikmed näevad andmeid vaid

agregeeritud kujul.

Analüüsi fookuses oleva keerulise teema (vägivalla kogemine) puhul võib varasemalt kogutud

isikuandmete kasutamine olla andmesubjekti hoidvam, sest uuesti antud teemade puhul küsitlusele

vastamine, võib olla talle emotsionaalselt raske ja takistada kogetust taastumist.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Antud analüüsis kasutatakse andmeid, mille on kogunud ja mida haldab Statistikaamet.

Analüüsitavad andmed asuvad Statistikaameti serveris pseudonüümitud kujul. Antud töö

tulemuseks on analüüsiraport, kus on üksikandmed agregeeritud kujul ning üksikandmed

Statistikaametist välja ei lähe.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.

Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Esialgse suhteuuringu uuritavasse üldkogumisse kuulusid kõik alaliselt Eestis elavad inimesed

vanuses 18 kuni 74 aastat. Valim võeti süstemaatilise valiku teel rahvastiku statistilisest registrist,

eelnevalt sorteerides inimesed kihtidesse soo ja vanuse järgi. Leibkonnast võis valimis olla ainult

üks inimene. Uuringu koguvalim oli 16 700 inimest, kellest uuringus osales 10 437 inimest.

Antud analüüsi valimisse kuuluvad kõik suhteuuringus osalenud 18-74-aastased mehed ja naised,

kes on kogenud elus paarisuhtevägivalda. Statistikaameti poolt avaldatud uudise kohaselt oli

selliseid naisi 41% ja mehi 33%. Täpsem valimi suurus selgub analüüsi käigus.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Suhteuuringu andmed koguti Eestis 2022. aastal.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.

Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti

aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja.

Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töödeldavate sotsiaal-demograafiliste ja vastaja tausta kohta käivate andmete koosseis on

järgnev:

 Vastaja vanus (täisaastates)

 Vastaja sugu (Mees/naine)

 Sünniriik (Eesti, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Muu)

 Ema ja/või isa sünniriik (Eesti, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Muu)

 Vastaja kodakondsus (Eesti/Venemaa/Muu)

 Kõrgeim omandatud haridustase (kuni põhiharidus/kutseharidus põhihariduse

baasil/kutseharidus keskhariduse baasil/üldkeskharidus/kõrgharidus)

 Tööhõive (Töötav/Töötu/pensionär/ Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav/muu (sh

(üli)õpilane, kodune, ajateenija, muu)

 Kas olete kunagi töötanud? (Ei ole kunagi töötanud, Jah, kogemus piirdub juhutöödega,

Jah, töökogemus on juhutöödest pikem)

 Kas töötate osalise- või täistööajaga? (osalise ajaga, täistööajaga)

 Peamine sissetulekuallikas (palk, töötasu või tulu ettevõtlusest / talupidamisest /

äritegevusest, pension, toetus või hüvitis (vanaduspension, puudega seotud, töövõime-,

töötu-, õppetoetus, vanemahüvitis vm, tulu investeeringutest või säästudest (vara või maa

rentimine, aktsiad, võlakirjad vm finantsvarad), elatis kelleltki, kes ei kuulu leibkonda,

elatis kelleltki, kes kuulub leibkonda, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

 Suutlikkus katta ootamatu majanduslik väljaminek (153 euro ulatuses) (jah/ei)

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

 Perekonnaseis (vallaline, seaduslikus abielus, registreeritud kooselus, lahutatud, lesk)

 Kooselu/abielu puhul – vanus kooselu registreerimise ajal/abielludes

 Kas elatakse abikaasaga/registreeritud elukaaslasega koos? (jah/ei)

 Varasema paarisuhte kogemus (jah/ei)

 Leibkonna suurus (liikmete arv)

 Sõltuvus partnerist (Jah/ei)

 Sotsiaalse tugivõrgustiku (sõbrad, sugulased) olemasolu (jah/ei)

 Hinnang oma tervisele (väga hea/hea/ei halb ega hea/halb/väga halb)

 Partneriga koos oldud aeg (alla aasta/üle aasta)

 Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi (kestnud vähemalt 6 kuud) olemasolu

 Laste olemasolu (jah/ei)

Eelnevalt nimetatud sotsiaal-demograafilised tunnused on olulised, et tuvastada sotsiaalseid

gruppe, kes võivad kogeda paarisuhtevägivalda kõrgendatud määral. See võimaldab

poliitikakujundajatel mõista paremini võimalike kannatanute profiile ja selle alusel anda sisendit

vajalikeks muudatusteks teenustel, seadusandluses jms. Loetletud on kõik tunnused, mida

soovitakse analüüsi kaasata. Kui analüüsi käigus selgub, et valitud tunnuste alusel moodustunud

grupid on liiga väikesed (alla 20 vastaja), siis jäetakse väärtus avaldamata.

Andmed, mis käivad kannatanu partneri ja eelmise partneri kohta (vastavalt kannatanu enda

vastustele/hinnangutele):

 Partneri alkoholi tarvitamine kuni jääb purju (Iga päev või peaaegu iga päev/ Iga nädal

(üks või mitu korda), aga mitte iga päev/Iga kuu (üks või mitu korda), aga mitte iga

nädal/Iga aasta (üks või mitu korda), aga mitte iga kuu/ Harvemini kui kord aastas/Mitte

kunagi)

 Partneri vanus (täisaastates)

 Partneri sugu (mees/naine)

 Partneri kodakondsus (Eesti/Venemaa/Muu)

 Partneri tööhõive (Töötav/Töötu/pensionär/ Osalise või puuduva töövõimega

mittetöötav/muu (sh (üli)õpilane, kodune, ajateenija, muu)

 Partneri kõrgeim omandatud haridustase kuni põhiharidus/kutseharidus põhihariduse

baasil/kutseharidus keskhariduse baasil/üldkeskharidus/kõrgharidus)

 Partneri varasem kokkupuude politseiga vägivalla tõttu (Jah, ei, ei tea/ei mäleta, ei soovi

vastata)

 Partner omab tulirelva ja/või omab võimalust seda kasutada (Jah, ei, ei tea/ei mäleta, ei

soovi vastata)

Eelnevalt nimetatud sotsiaal-demograafilised andmed on olulised, et paremini mõista paarisuhtes

vägivalla toimepanijat. See võimaldab ka nende suunas luua või parandada olemasolevaid

teenuseid. Paarisuhtevägivalla vähendamisel on oluline mõista ja aidata mõlemat osapoolt - nii

kannatanut kui ka toimepanijat. See võimaldab efektiivsemalt vähendada vägivalda paarisuhtes

(võrreldes sellega, kui keskenduda vaid ühele osapoolele).

Ülejäänud andmed, mida kombinatsioonis sotsiaaldemograafiliste andmetega analüüsis

kasutatakse, on seotud vastaja paarisuhtevägivalla kogemusega. Küsimused keskenduvad

paarisuhtevägivalla kogemisele kõigi partnerite poolt kokku, praeguse partneri poolt kui ka endise

partneri(te) poolt. Sealhulgas on küsitud kõigi kogemuste kohta kui ka raskeima juhtumi kohta.

Endiste partnerite puhul on vajadusel uuritud kogemusi viimase viie aasta jooksul ja ka rohkem kui

viie aasta jooksul. Kasutatavad andmed on selguse huvides välja toodud analüüsi eesmärgi

küsimuste lõikes ning lisatud on koodid uuringu ankeedist. Vajadusel saab väljatoodud küsimused

vaadata järele uuringu ankeedist siit.

Analüüsi eesmärk on (andmete olemasolul, s.t kui vastajaid oli piisav hulk) vastata järgmistele

uurimisküsimustele:

Milline on naiste ja meeste osakaal, kes on erinevat liiki paarisuhtevägivalda (füüsiline,

vaimne, seksuaalne) kogenud?

Millised on kõige sagedasemad paarisuhtevägivallateod?

Millised on paarisuhtevägivalda kogenud kannatanute sotsiaaldemograafilised profiilid?

Lisaks sotsiaaldemograafilistele tunnustele kasutatakse eelnevatele küsimustele vastamiseks

järgnevaid küsimusi:

Kõigi partnerite (endised kui ka olemasolev) poolt kogetud vägivald kokku → (F1) Kas ükski

teie partneritest (eelnevad või olemasolevad) on teinud midagi järgmist?

 Alavääristanud, alandanud või sõimanud Teid omavahel olles või teiste inimeste ees? Jah,

ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata

 Piiranud Teie kohtumisi sõpradega, hobidega tegelemist või muud tegevust? (Jah, ei, ei

tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 Piiranud Teie kohtumisi pere või sugulastega (vanavanemad, onud, tädid)? (Jah, ei, ei tea /

ei mäleta, ei soovi vastata)

 Kontrollinud, kus Te käite, või jälginud Teid GPS-i, telefoni, sotsiaalvõrgustike vm

kaudu? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 Saanud vihaseks või hakanud Teid põhjuseta kahtlustama truudusetuses, kui rääkisite teise

mehega / naisega? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 Keelanud Teil ilma luba küsimata kodust lahkuda või pannud Teid luku taha? (Jah, ei, ei

tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 Keelanud Teil tööl käia (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 Kontrollinud kogu pere rahaasju ja kontrollinud ülemäära Teie kulutus (Jah, ei, ei tea / ei

mäleta, ei soovi vastata)

 Teie kontrollimiseks hoidnud Teie tahte vastaselt enda käes Teie ID-kaarti / passi või

võtnud selle ära? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 Käitunud meelega nii, et see Teid ehmatab või hirmutab, näiteks karjunud või lõhkunud

asju? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 Ähvardanud teha haiget Teie lastele või kellelegi teisele, kellest Te hoolite? (Jah, ei, ei tea

/ ei mäleta, ei soovi vastata)

 Ähvardanud Teie lapsed / laste hooldusõiguse ära võtta? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei

soovi vastata)

 Ähvardanud endale viga teha, kui Te ta maha jätate? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi

vastata)

Kõigi partnerite (endised kui ka olemasolev) poolt kogetud vägivald kokku → (F2) Kes midagi

sellist tegi? Oli see… (praegune partner, endine partner/endised partnerid/nii praegune kui ka

mõni endine partner).

Kõigi partnerite (endised kui ka olemasolev) poolt kogetud vägivald kokku → (F10) Kas ükski

teie parteritest (eelnevad või olemasolevad) on teinud midagi järgmist?

 ähvardanud teha Teile halba, nii et olite hirmul? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi

vastata)

 Teid sihilikult lükanud, tõuganud või juustest tõmmanud, nii et see tegi haiget või

hirmutas Teid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 sihilikult Teid millegagi visanud või lahtise käega löönud, nii et see tegi haiget või

hirmutas Teid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 Teid sihilikult löönud rusika, kõva eseme või jalaga, nii et see tegi haiget või hirmutas

Teid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 Teid meelega põletanud? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 püüdnud Teid meelega lämmatada või kägistada? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi

vastata)

 kasutanud või ähvardanud kasutada Teie vastu nuga, tulirelva, muud relva või ohtlikku

ainet? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 kasutanud Teie vastu jõudu mõnel eespool nimetamata viisil, nii et see tegi haiget või

hirmutas Teid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 sundinud Teid suguühtesse, ähvardades, kinni hoides või mingil viisil haiget tehes?

(Suguühte all on mõeldud vaginaal-, oraal- või anaalseksi või sissetungimist esemega)

(Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 astunud Teiega suguühtesse, kui Te ei olnud võimeline keelduma, sest olite alkoholi- või

narkojoobes? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 astunud Teiega suguühtesse, mida Te ei soovinud, kuid ei julgenud keelduda, sest kartsite

keeldumise tagajärgi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 sundinud Teid suguühtesse kellegi kolmandaga jõu, ähvarduste või väljapressimise abil?

(Arvestage siin ka seksima sundimist raha, esemete või teenete eest.) (Jah, ei, ei tea / ei

mäleta, ei soovi vastata)

 püüdnud Teid sundida suguühtesse, ähvardades, kinni hoides või mingil viisil haiget

tehes, kuid suguühe ei toimunud? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 lisaks eespool mainitule sundinud Teid tegema midagi muud seksuaalset, mis Teid alandas

või piinlikkust tekitas? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

Kui ükski vastustest on “jah” → (F12) Kes midagi sellist tegi? (praegune partner, endine partner,

endised partnerid, nii praegune kui ka mõni endine partner)

Kui endine partner → (F13) Kas see oli sama endine partner, keda Te juba nimetasite, kui jutt oli

rasketest vaimsetest kogemustest endise partneriga? (Jah, ei, teine partner)

Kes on paarisuhtes peamised vägivallatsejad (seos sotsiaaldemograafiliste tunnustega kui

ka alkoholi tarvitamisega)?

Kui vastajal on kogemusi paarisuhtevägivallaga kõigi partnerite peale kokku (vähemalt üks “jah

vastus küsimuses F1 ja F10), siis edasi valitakse vastavalt küsimusele (F11) Kes midagi sellist tegi?

Oli see… (praegune partner, endine partner/endised partnerid/nii praegune kui ka mõni endine

partner) see, kas analüüsitakse sotsiaaldemograafilisi tunnuseid praeguse partneri kohta või kõige

viimatise endise partneri kohta (demograafilised tunnused toodud välja taotluses eelnevalt.)

Lisaks analüüsitakse alko- ja/või narkojoobes olekut järgnevate tunnuste kaudu:

Praeguse partneri poolt toime pandud kõige raskema (G30) või endise partneri poolt (H30) toime

pandud juhtumi puhul → Palun kirjeldage, mis juhtus. Kas Teie partner…

 ähvardanud teha Teile halba, nii et olite hirmul? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi

vastata)

 Teid sihilikult lükanud, tõuganud või juustest tõmmanud, nii et see tegi haiget või

hirmutas Teid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 sihilikult Teid millegagi visanud või lahtise käega löönud, nii et see tegi haiget või

hirmutas Teid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 Teid sihilikult löönud rusika, kõva eseme või jalaga, nii et see tegi haiget või hirmutas

Teid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 Teid meelega põletanud? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 püüdnud Teid meelega lämmatada või kägistada? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi

vastata)

 kasutanud või ähvardanud kasutada Teie vastu nuga, tulirelva, muud relva või ohtlikku

ainet? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 kasutanud Teie vastu jõudu mõnel eespool nimetamata viisil, nii et see tegi haiget või

hirmutas Teid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 sundinud Teid suguühtesse, ähvardades, kinni hoides või mingil viisil haiget tehes?

(Suguühte all on mõeldud vaginaal-, oraal- või anaalseksi või sissetungimist esemega.

(Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 astunud Teiega suguühtesse, kui Te ei olnud võimeline keelduma, sest olite alkoholi- või

narkojoobes? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 astunud Teiega suguühtesse, mida Te ei soovinud, kuid ei julgenud keelduda, sest kartsite

keeldumise tagajärgi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 sundinud Teid suguühtesse kellegi kolmandaga jõu, ähvarduste või väljapressimise abil?

(Arvestage siin ka seksima sundimist raha, esemete või teenete eest.) (Jah, ei, ei tea / ei

mäleta, ei soovi vastata)

 püüdnud Teid sundida suguühtesse, ähvardades, kinni hoides või mingil viisil haiget

tehes, kuid suguühe ei toimunud? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 lisaks eespool mainitule sundinud Teid tegema midagi muud seksuaalset, mis Teid alandas

või piinlikkust tekitas? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

Kui vähemalt üks “jah”, siis kasutatakse küsimust (praegune partner G33 ja kõige viimatine endine

partner H34) → Kas arvate, et Teie praegune partner oli juhtumi ajal purjus või narkojoobes? (Jah,

purjus, jah, narkojoobes, jah, aga ma ei saanud aru, millises joobes, jah, purjus ja narkojoobes, ei

purjus ega narkojoobes, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

Kuidas on praeguse partneri poolt toime pandud paarisuhtevägivald seotud kannatanu

taustaga (sotsiaaldemograafilised näitajad kui ka nt hinnang oma tervisele, sõltumine

partnerist ja varasem lapspõlves kogetud vägivald)?

Küsimusele vastamisel kasutatakse eelnevalt kirjeldatud sotsiaaldemograafilisi tunnuseid kui ka

järgnevalt kirjeldatud tunnuseid:

Praeguse partneri poolt toime pandud vägivalla puhul → (G1) Palun mõelge nüüd kõigi juhtumite

peale, mis on seotud Teie praeguse partneriga, küsimused endise partneri kohta tulevad hiljem.

Mõeldes kõigile kogemustele, siis kas praegune partner on teinud midagi järgmist …

 ähvardanud teha Teile halba, nii et olite hirmul? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi

vastata)

 Teid sihilikult lükanud, tõuganud või juustest tõmmanud, nii et see tegi haiget või

hirmutas Teid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 sihilikult Teid millegagi visanud või lahtise käega löönud, nii et see tegi haiget või

hirmutas Teid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 Teid sihilikult löönud rusika, kõva eseme või jalaga, nii et see tegi haiget või hirmutas

Teid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 Teid meelega põletanud? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 püüdnud Teid meelega lämmatada või kägistada? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi

vastata)

 kasutanud või ähvardanud kasutada Teie vastu nuga, tulirelva, muud relva või ohtlikku

ainet? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 kasutanud Teie vastu jõudu mõnel eespool nimetamata viisil, nii et see tegi haiget või

hirmutas Teid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 sundinud Teid suguühtesse, ähvardades, kinni hoides või mingil viisil haiget tehes?

(Suguühte all on mõeldud vaginaal-, oraal- või anaalseksi või sissetungimist esemega)

(Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 astunud Teiega suguühtesse, kui Te ei olnud võimeline keelduma, sest olite alkoholi- või

narkojoobes? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 astunud Teiega suguühtesse, mida Te ei soovinud, kuid ei julgenud keelduda, sest kartsite

keeldumise tagajärgi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 sundinud Teid suguühtesse kellegi kolmandaga jõu, ähvarduste või väljapressimise abil?

(Arvestage siin ka seksima sundimist raha, esemete või teenete eest.) (Jah, ei, ei tea / ei

mäleta, ei soovi vastata)

 püüdnud Teid sundida suguühtesse, ähvardades, kinni hoides või mingil viisil haiget

tehes, kuid suguühe ei toimunud? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 lisaks eespool mainitule sundinud Teid tegema midagi muud seksuaalset, mis Teid alandas

või piinlikkust tekitas? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

Varasema lapsepõlves kogetud vägivalla väljaselgitamiseks kasutatakse järgnevaid tunnuseid

(lapsepõlves kogetud vägivalla alla läheb sh ka vägivalla pealtnägemine):

 (P1) Kui tihti enne Teie 15-aastaseks saamist alavääristas või alandas isa (kasuisa) Teid

sõnadega? Kogu aeg, tihti, mõnikord, harva (sh üks kord), mitte kunagi, ei olnud isa /

kasuisa, Ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 (P2) Kui tihti enne Teie 15-aastaseks saamist alavääristas või alandas ema (kasuema) Teid

sõnadega? (Kogu aeg, tihti, mõnikord, harva (sh üks kord), mitte kunagi, ei olnud ema /

kasuema, Ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 (P3_1) Kui tihti nägite või kuulsite lapsepõlves, kuidas Teie isa (kasuisa) alavääristas või

alandas sõnadega Teie ema (kasuema)? (Kogu aeg, tihti, mõnikord, harva (sh üks kord),

mitte kunagi, ei tea / ei mäleta, Ei soovi vastata)

 (P3_2) Kui tihti nägite või kuulsite lapsepõlves, kuidas Teie isa (kasuisa) kasutas Teie ema

(kasuema) kallal füüsilist jõudu (nt lõi lahtise käega, tõmbas juustest, viskas asjadega, lõi

rusika või jalaga)? (Kogu aeg, tihti, mõnikord, harva (sh üks kord), mitte kunagi, ei tea /

ei mäleta, Ei soovi vastata)

 (P4_1) Kui tihti nägite või kuulsite lapsepõlves, kuidas Teie ema (kasuema) alavääristas

või alandas sõnadega Teie isa (kasuisa)? (Kogu aeg, tihti, mõnikord, harva (sh üks kord),

mitte kunagi, ei tea / ei mäleta, Ei soovi vastata)

 (P4_2) Kui tihti nägite või kuulsite lapsepõlves, kuidas Teie ema (kasuema) kasutas Teie

isa (kasuisa) kallal füüsilist jõudu (nt lõi lahtise käega, tõmbas juustest, viskas asjadega,

lõi rusika või jalaga)? (Kogu aeg, tihti, mõnikord, harva (sh üks kord), mitte kunagi, ei tea

/ ei mäleta, Ei soovi vastata)

 (P5) Kas isa (kasuisa) on Teid enne 15-aastaseks saamist väga tugevasti löönud või

peksnud mõne esemega nagu kepi või rihmaga, põletanud või millegagi torganud? (Jah,

ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 (P7) Kas Teie ema (kasuema) on Teid enne 15-aastaseks saamist väga tugevasti löönud

või peksnud mõne esemega nagu kepi või rihmaga, põletanud või millegagi torganud?

(Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 (P9) Järgmised küsimused on lapsepõlvest pärinevate kogemuste kohta, mis Teil võisid

olla seoses inimestega Teie perekonnast ja väljastpoolt perekonda. Kas enne Teie 15-

aastaseks saamist mõni meessoost või naissoost isik tegi midagi järgmist?

… pani Teid vastu Teie tahtmist alasti poseerima ükskõik kelle ees, fotodel või video- või

veebikaamera ees? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

… puudutas vastu Teie tahtmist Teie suguelundeid või rindu? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei

soovi vastata)

… sundis Teid vastu Teie tahtmist puudutama tema suguelundeid või rindu? (Jah, ei, ei tea

/ ei mäleta, ei soovi vastata)

 (P11) Kas keegi meessoost või naissoost isik sundis Teid enne Teie 15-aastaseks saamist

vastu Teie tahtmist suguühtesse? (Suguühte all on mõeldud oraal-, anaal- või

vaginaalseksi või sissetungimist esemaga.) (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

Millised on paarisuhtevägivalda kogenud kannatanute toimetulekuressursid

(tugivõrgustiku olemasolu, majanduslikud võimalused, tervislik seisund)?

Lisaks varasemalt taotluses väljatoodud sotsiaaldemograafiliste tunnustele, kasutatakse küsimusele

vastamiseks järgnevaid tunnuseid:

Praeguse partneri poolt toime pandud kõige raskema vägivallaepisoodi puhul → (G38) Mõeldes

selle juhtumi peale, kas selle käigus …

 … saite kergelt muljuda või verevalumi näopiirkonnas (sinine silm), valu mõnes

kehapiirkonnas või verise nina? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … saite kergelt muljuda või verevalumi näopiirkonnas (sinine silm), valu mõnes

kehapiirkonnas või verise nina? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … tekkisid Teil luumõrad või -murrud, murdusid hambad või nina? (Jah, ei, ei tea / ei

mäleta, ei soovi vastata)

 … saite pea- või ajuvigastusi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … tekkis Teil sisemisi vigastusi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … vigastati Teie suguelundeid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … katkes Teil rasedus? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … jäite soovimatult rasedaks? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … saite muid kehavigastusi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

Praeguse partneri poolt toime pandud kõige raskema vägivallaepisoodi puhul → (G39) Kas Teile

osutati pärast juhtunut arstiabi? (Jah, pidin haiglasse jääma, jah, käisin tervishoiutöötaja juures

(arst, õde), aga ei pidanud haiglasse jääma, ei, aga oleksin pidanud saama, ei, ma ei vajanud

arstiabi, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata.

Kui sai arstiabi → (G40) Kas arstid või meditsiinitöötajad haiglas või muus meditsiiniasutuses …

 … püüdsid Teid mõista või Teilt küsida, mis Teiega tegelikult juhtus? (Jah, ei, seda oli juba

tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

 … soovitasid Teile tugiteenuseid? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi

vastata)

 … saatsid Teid politseisse juhtumist teada andma? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei

mäleta, ei soovi vastata)

(G12) Kas saite nende juhtumite tagajärjel mis tahes püsiva füüsilise kahjustuse (näiteks armid,

nägemis- või kuulmiskadu, soovimatu suguühte tagajärjel HIV vms)? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei

soovi vastata)

(G13) Kas Teil on olnud juhtunu tagajärjel vaimse tervise probleeme? Näiteks depressioon,

paanikahood, keskendumishäired, magamis- või söömishäired vm probleemid? (Jah, ei, ei tea / ei

mäleta, ei soovi vastata).

Endise partneri poolt toime pandud vägivalla puhul → (H10) Mõeldes kõigile nendele juhtumitele,

kas neist mõne käigus …

 … saite kergelt muljuda või verevalumi näopiirkonnas (sinine silm), valu mõnes

kehapiirkonnas või verise nina? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … saite kergelt muljuda või verevalumi näopiirkonnas (sinine silm), valu mõnes

kehapiirkonnas või verise nina? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … tekkisid Teil luumõrad või -murrud, murdusid hambad või nina? (Jah, ei, ei tea / ei

mäleta, ei soovi vastata)

 … saite pea- või ajuvigastusi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … tekkis Teil sisemisi vigastusi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … vigastati Teie suguelundeid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … katkes Teil rasedus? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … jäite soovimatult rasedaks? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … saite muid kehavigastusi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

(H13) Kas saite nende juhtumite tagajärjel mis tahes püsiva füüsilise kahjustuse (näiteks armid,

nägemis- või kuulmiskadu, soovimatu suguühte tagajärjel HIV vms)? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta,

ei soovi vastata).

(H14) Kas Teil on olnud juhtunu tagajärjel vaimse tervise probleeme? Näiteks depressioon,

paanikahood, keskendumishäired, magamis- või söömishäired vm probleemid? (Jah, ei, ei tea / ei

mäleta, ei soovi vastata).

Viimane endise partneri poolt toime pandud vägivald viimase viie aasta jooksul → (H39) Mõeldes

sellele juhtumile, kas neist mõne käigus …

 … saite kergelt muljuda või verevalumi näopiirkonnas (sinine silm), valu mõnes

kehapiirkonnas või verise nina? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … saite kergelt muljuda või verevalumi näopiirkonnas (sinine silm), valu mõnes

kehapiirkonnas või verise nina? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … tekkisid Teil luumõrad või -murrud, murdusid hambad või nina? (Jah, ei, ei tea / ei

mäleta, ei soovi vastata)

 … saite pea- või ajuvigastusi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … tekkis Teil sisemisi vigastusi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … vigastati Teie suguelundeid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … katkes Teil rasedus? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … jäite soovimatult rasedaks? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … saite muid kehavigastusi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

Endise partneri poolt toime pandud viimase viie aasta jooksul → (H40) Kas Teile osutati pärast

juhtunut arstiabi? (Jah, pidin haiglasse jääma, jah, käisin tervishoiutöötaja juures (arst, õde), aga ei

pidanud haiglasse jääma, ei, aga oleksin pidanud saama, ei, ma ei vajanud arstiabi, ei tea / ei

mäleta, ei soovi vastata.

Kui sai arstiabi → (H41) Kas arstid või meditsiinitöötajad haiglas või muus meditsiiniasutuses …

 … püüdsid Teid mõista või Teilt küsida, mis Teiega tegelikult juhtus? (Jah, ei, seda oli juba

tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

 … soovitasid Teile tugiteenuseid? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi

vastata)

 … saatsid Teid politseisse juhtumist teada andma? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei

mäleta, ei soovi vastata)

Endise partneri poolt kogetud vägivald rohkem kui viis aastat tagasi → (H54) Mõeldes sellele

juhtumile, kas neist mõne käigus …

 … saite kergelt muljuda või verevalumi näopiirkonnas (sinine silm), valu mõnes

kehapiirkonnas või verise nina? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … saite kergelt muljuda või verevalumi näopiirkonnas (sinine silm), valu mõnes

kehapiirkonnas või verise nina? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … tekkisid Teil luumõrad või -murrud, murdusid hambad või nina? (Jah, ei, ei tea / ei

mäleta, ei soovi vastata)

 … saite pea- või ajuvigastusi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … tekkis Teil sisemisi vigastusi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … vigastati Teie suguelundeid? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … katkes Teil rasedus? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … jäite soovimatult rasedaks? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

 … saite muid kehavigastusi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

Kas ja kuhu kannatanud vägivalla kogemise järel pöördusid (politsei, ohvriabi, meditsiin)?

Praeguse partneri poolt kogetud vägivald → (G25) Kas Te teavitasite mõne juhtumi puhul

politseid? (Jah, ei, kuid keegi teine teatas, ei, keegi ei teatanud ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

Praeguse partneri raskeima vägivallaepisoodi korral → (G39) Kas Teile osutati pärast juhtunut

arstiabi? (Jah, pidin haiglasse jääma, jah, käisin tervishoiutöötaja juures (arst, õde), aga ei pidanud

haiglasse jääma, ei, aga oleksin pidanud saama, ei, ma ei vajanud arstiabi, ei tea / ei mäleta, ei

soovi vastata.

Kui sai arstiabi → (G40) Kas arstid või meditsiinitöötajad haiglas või muus meditsiiniasutuses …

 … püüdsid Teid mõista või Teilt küsida, mis Teiega tegelikult juhtus? (Jah, ei, seda oli juba

tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

 … soovitasid Teile tugiteenuseid? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi

vastata)

 … saatsid Teid politseisse juhtumist teada andma? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei

mäleta, ei soovi vastata)

Raskeima vägivallaepisoodi korral praeguse partneri poolt → (G46) Kas Te teavitasite mõne

juhtumi puhul politseid? (Jah, ei, kuid keegi teine teatas, ei, keegi ei teatanud ei tea / ei mäleta, ei

soovi vastata)

Kui ei teavitanud politseid → (G47) Miks Te sellest juhtumist politseile ei teatanud? ( Teatasin

politsei asemel teistele ametiasutustele, arvasin, et politsei ei oleks saanud mind aidata, ei oleks

midagi teinud, ei oleks mind uskunud või mul ei meeldi politsei, keegi (nt politsei, sugulased,

sõbrad jne) keelitas mind mitte teatama. kartsin teo toimepanijat või tema poolseid tagajärgi,

sealhulgas võimalust, et ta vahistatakse, tundsin häbi või süüd, juhtum ei tundunud piisavalt ränk,

sobiv politseile teatamiseks või politsei abi ei olnud minu hinnangul vajalik, pidasin seda pere- või

eraasjaks, mille lahendasin ise, mõni muu põhjus, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata).

Kui teavitas politseid → (G48) Kas jäite politsei tegevusega rahule? (Jah, osaliselt, ei, ei tea/ei

mäleta, ei soovi vastata)

Kui ei jäänud rahule → (G49) Miks Te rahul ei olnud? (Politsei ei pingutanud piisavalt minu

juhtumi lahendamiseks / toimepanija kinnipidamiseks, politsei ei pingutanud piisavalt, et mind

kaitsta / mulle nõu anda, politsei ei hoidnud mind oma tegevusega kursis, politsei ei olnud huvitatud

/ ei soovinud kuulata. politsei kohalejõudmine võttis liiga palju aega, politsei oli ebaviisakas, muu

põhjus, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

Raskeima vägivallaepisoodi korral → (G50) Kas võtsite juhtunu tõttu abi saamiseks ühendust

mõne järgmise asutusega?

 Sotsiaalteenuse osutajatega? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

 Ohvrite varjupaigaga? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

 Ohvrite tugiorganisatsiooniga? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi

vastata)

 Kiriku või muu usuorganisatsiooniga? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi

vastata)

 Õigusabiteenuse osutajaga? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

 Organisatsiooni või institutsiooniga, mis pakub muud tuge? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei

tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

Praeguse partneri poolt raskeima vägivallaepisoodi korral, mis toimus rohkem kui viis aastat tagasi

→ (G55) Kas olete sellest rääkinud tervisehoiutöötajale(arst, õde) või sotsiaaltöötajale? (Jah, ei, ei

tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

→ (G56) Kas helistasite tugitelefonile või võtsite ühendust ohvriabi organisatsiooniga, kui see

juhtum toimus? (Jah, ei, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

→ (G57) Kas te teavitasite sellest juhtumist politseid? (Jah, ei, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

Kõigi endiste partnerite poolt toime pandud vägivalla korral → (H24) Kas olete mõnes niisugusest

juhtumist rääkinud tervisehoiutöötajale (arst,õde) või sotsiaaltöötaja?

→ (H25) Kas helistasite tugitelefonile või võtsite ühendust ohvriabi organisatsiooniga, kui see

juhtum toimus? (Jah, ei, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

→ (H26) Kas te teavitasite sellest juhtumist politseid? (Jah, ei, kuid keegi teine teatas, ei, keegi ei

teatanud ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

→ (H27)Millist tüüpi juhtumist te politseile teavitasite? Füüsiline, seksuaalne, nii füüsiline kui ka

seksuaalne, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata

Endise partneri poolt viimase vägivallaepisoodi korral → (H40) Kas Teile osutati pärast juhtunut

arstiabi? (Jah, pidin haiglasse jääma, jah, käisin tervishoiutöötaja juures (arst, õde), aga ei pidanud

haiglasse jääma, ei, aga oleksin pidanud saama, ei, ma ei vajanud arstiabi, ei tea / ei mäleta, ei

soovi vastata.

Kui sai arstiabi → (H41) Kas arstid või meditsiinitöötajad haiglas või muus meditsiiniasutuses …

 … püüdsid Teid mõista või Teilt küsida, mis Teiega tegelikult juhtus? (Jah, ei, seda oli juba

tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

 … soovitasid Teile tugiteenuseid? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi

vastata)

 … saatsid Teid politseisse juhtumist teada andma? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei

mäleta, ei soovi vastata)

Endise partneri viimatise vägivallaepisoodi puhul → (H47) Kas Te teavitasite mõne juhtumi puhul

politseid? (Jah, ei, kuid keegi teine teatas, ei, keegi ei teatanud ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

Kui ei teavitanud politseid → (H48) Miks Te sellest juhtumist politseile ei teatanud? ( Teatasin

politsei asemel teistele ametiasutustele, arvasin, et politsei ei oleks saanud mind aidata, ei oleks

midagi teinud, ei oleks mind uskunud või mul ei meeldi politsei, keegi (nt politsei, sugulased,

sõbrad jne) keelitas mind mitte teatama. kartsin teo toimepanijat või tema poolseid tagajärgi,

sealhulgas võimalust, et ta vahistatakse, tundsin häbi või süüd, juhtum ei tundunud piisavalt ränk,

sobiv politseile teatamiseks või politsei abi ei olnud minu hinnangul vajalik, pidasin seda pere- või

eraasjaks, mille lahendasin ise, mõni muu põhjus, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata).

Kui teavitas politseid → (H49) Kas jäite politsei tegevusega rahule? (Jah, osaliselt, ei, ei tea/ei

mäleta, ei soovi vastata)

Kui ei jäänud politseilt saadud abiga rahule → (H50) Miks Te rahul ei olnud? (Politsei ei

pingutanud piisavalt minu juhtumi lahendamiseks / toimepanija kinnipidamiseks, politsei ei

pingutanud piisavalt, et mind kaitsta / mulle nõu anda, politsei ei hoidnud mind oma tegevusega

kursis, politsei ei olnud huvitatud / ei soovinud kuulata. politsei kohalejõudmine võttis liiga palju

aega, politsei oli ebaviisakas, muu põhjus, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

Endise partneriga seotud viimatine juhtum → (H51) Kas võtsite juhtunu tõttu abi saamiseks

ühendust mõne järgmise asutusega?

 Sotsiaalteenuse osutajatega? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

 Ohvrite varjupaigaga? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

 Ohvrite tugiorganisatsiooniga? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi

vastata)

 Kiriku või muu usuorganisatsiooniga? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi

vastata)

 Õigusabiteenuse osutajaga? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

 Organisatsiooni või institutsiooniga, mis pakub muud tuge? (Jah, ei, seda oli juba tehtud, ei

tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

Üks juhtum endise partneriga rohkem kui viis aastat tagasi puhul → (H56) Kas olete mõnes

niisugusest juhtumist rääkinud tervisehoiutöötajale (arst,õde) või sotsiaaltöötaja?

→ (H57) Kas helistasite tugitelefonile või võtsite ühendust ohvriabi organisatsiooniga, kui see

juhtum toimus? (Jah, ei, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

→ (H58) Kas te teavitasite sellest juhtumist politseid? (Jah, ei, kuid keegi teine teatas, ei, keegi ei

teatanud ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

Kui paljusid lapsi või lastega peresid paarisuhtevägivald mõjutab? Millised on enim levinud

vägivallaliigid, mida lapsed pealt näevad või kogevad?

Praeguse partneri poolt toimepandud vägivalla puhul → (G16) Kas mõne juhtumi ajal elas Teiega

koos või viibis Teie juures lapsi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

→ (G17) Kas mõni laps nägi või kuulis kunagi mõnd sellist juhtumit pealt? (Jah, harva, jah,

mõnikord, jah, sageli, ei, arvan, et mitte, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata).

→ (G18) Kas mõni laps on kunagi Teie praeguse partneri põhjustatud vägivallajuhtumite tõttu

kannatanud? (Jah, harva, jah, mõnikord, jah, sageli, ei, arvan, et mitte, ei tea / ei mäleta, ei soovi

vastata).

Endiste partnerite poolt toimepandud vägivalla puhul → (H18) Kas mõne juhtumi ajal elas Teiega

koos või viibis Teie juures lapsi? (Jah, ei, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata)

→ (H19) Kas mõni laps nägi või kuulis kunagi mõnd sellist juhtumit pealt? (Jah, harva, jah,

mõnikord, jah, sageli, ei, arvan, et mitte, ei tea / ei mäleta, ei soovi vastata).

→ (H20) Kas mõni laps on kunagi Teie praeguse partneri põhjustatud vägivallajuhtumite tõttu

kannatanud? (Jah, harva, jah, mõnikord, jah, sageli, ei, arvan, et mitte, ei tea / ei mäleta, ei soovi

vastata).

Lisaks võrreldakse agregeeritud tasandil tulemusi teiste Euroopa riikide andmetega Eurostati

andmebaasis (riigid, kus on samuti sarnastel alustel suhteuuring läbi viidud).

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid

saadakse.

Isikuandmed (pseudonümiseeritud kujul) pärinevad Statistikaametist, kes kogus need

suhteuuringu raames 2022. aastal küsitlusmeetodil.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Statistikaametiga on konsulteeritud, nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke

andmeid töötlema ja väljastama tulemusi üldistatud kujul. Statistikaamet kaasab analüüsi esialgse

kokkuleppe alusel Tartu Ülikoolist Kadri Soo (PhD), kes on ka varasemal paarisuhtevägivalla

teemadel teadustööd avaldanud. Kadri Soo puutub andmetega kokku vaid agregeeritud kujul ning

kirjutab nende põhjal raporti on nõus aitama välja töötada analüüsiplaani ning kommenteerima

mustandit vahepeal ja protsessi lõpus ning tegema vajalikke järeldusi, tõlgendusi. Selle osas on

konsulteeritud ja suuline nõusolek tehtud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmed on juba eelnevalt Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud.

Pseudonüümimine toimub vastavas statistikaameti osakonnas, mille töötaja ei teosta käesolevat

analüüsi. Vastutav töötleja ei pääse ligi pseudonüümitud alusandmetele ega pseudonüümimise

võtmele. Tulemused esitatakse raportis anonüümselt, agregeeritud kujul.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andmed on nimetatud punktis 9.2. Kõik analüüsitavad andmed on juba

varasemalt pseudonümiseeritud.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Andmed pseudonümiseeritakse Statistikaametisse saabumisel kasutades üldist pseudonüümimise

võtit. Pseudonümiseerimisega tegeleb Statistikaametis eraldi tiim ning käesolevat analüüsi teosta-

vatel analüütikutel andmeteaduril isikukoodidega ja/või nimedega andmetele ligipääsu ei ole.

Pseudonümiseerimise võtit hoitakse tähtajatult.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Käesoleva analüüsi jaoks kokku pandud analüüsiandmestiku (sisaldab filtreeritud andmeid alu-

sandmestikust) kustutab Statistikaamet pärast analüüsitulemuste vastuvõtmist tellija poolt hilje-

malt 30.06.2026.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest?

Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjektilt nõusoleku küsimine uuringus

osalemisse kutsumiseks ei ole

võimalik/põhjendatud: - andmetöötluse

eesmärke oleks ebamõistlikult raske saavutada

(IKS § 6 lg 3 p 1) – kuna antud uuringu

valimisse kuulub tuhandeid andmesubjekte, siis

kõigi käest loa küsimine on seotud väga suure

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

aja- ja ressursikuluga. Sealjuures tuleks juba

pseudonümiseeritud andmed koodvõtmega

taastada.–Kuna suhteuuringu raames on antud

analüüsi eesmärgi täitmiseks kogutud andmed

olemas, ei ole mõistlik korrata niivõrd

ulatuslikku andmekogumist. Eriti teemal, mis

võib vastajates tekitada tugevaid negatiivseid

emotsioone traumakogemuse tõttu.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Uuringu läbiviimisest teavitatakse avalikkust

Sotsiaalministeeriumi ja Statistikaameti

kodulehtede kaudu. Teavituses tuuakse välja

analüüsi eesmärk, miks antud analüüs on

oluline, kirjeldatakse lühidalt kasutatavaid

andmeid ja kuidas tagatakse andmete

konfidentsiaalsus, lisatakse kontaktid, kelle

poole saab küsimuste korral pöörduda.

Teavitus kodulehele läheb üles kohe, kui

vajavad load on andmekaitse inspektsioonilt ja

eetikakomiteelt saadud ning osapoolte vahel

leping sõlmitud kätte saadud.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Statistikaameti andmekaitsetingimused on lei-

tavad https://stat.ee/et/statistikaamet/andme-

kaitse

Sotsiaalministeeriumi andmekaitsetingimused

on leitavad https://www.sm.ee/isikuandmete-

tootlemine

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka

järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

Andmeid ei edastata

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Lisakaitsemeetmeid ei kasutata

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Mart Uusjärv Allkirjastatud digitaalselt

(allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Taotluse lisad9:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui

on olemas) Taotlemisel

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus Lisatud

Lisa 3: Küsimustik või selle kavand Küsimustik

on leitav

siit.

9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Analüüs (paari)suhtevägivalla levikust ja tagajärgedest Eestis

Uuringu eesmärk

Istanbuli konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 2017 (jõustus 1.02.2018), on seadnud nõude saada

regulaarset informatsiooni naistevastase vägivalla olukorra kohta liikmesriikides. Selleks viis Eesti

Statistikaamet 2022. aastal läbi üle-eestiline suhteuuringu „Turvalised suhted pereringis, tööl ja

väljaspool“. Uuringu tulemuste kohta on avaldatud mõned üksikud näitajad statistikaameti

andmebaasis ja on avaldatud paar statistikaameti uudislugu (näiteks siin ja siin). Uuringu raames

käsitleti aga naistevastase vägivalla (kui ka üldisemalt elu jooksul kogetud vägivalla) temaatikat palju

detailsemalt ja laiemalt (nt seksuaalne ahistamine töökohal, suhteväline vägivald, kiusamine ja

ahistamine, lapsepõlves kogetu vägivald). Sotsiaalministeeriumil kui ühel teemapoliitika olulisel

kujundajal on oluline saada tulemustest täpsem analüütiline pilt, sest analüüsides vägivalla olemust ja

levikut, saame seada täpsemad sihid nende probleemidega tegelemiseks.

Antud analüüs keskendub paarisuhtevägivallale, mis on suhteuuringu kohaselt defineeritud kui

praeguse või endise abikaasa või partneri toime pandud perevägivald paarisuhte teise poole (abikaasa

või partneri) vastu. Paarisuhtevägivald toimub paarisuhtes olevate inimeste vahel, kusjuures paar võib

olla nii hetero- kui homoseksuaalses suhtes ning ohver võib olla nii mees kui naine. Paarisuhtevägivalla

puhul võetakse arvesse elu jooksul kõikides suhetes kogetu. Suhteuuring keskendus erinevat liiki

vägivalla kogemisele paarisuhtes (vaimne (sh majanduslik vägivald), füüsiline, seksuaalne).

Kokkuvõtlikult on uuringu eesmärgiks 2022. aasta suhteuuringu tulemuste põhjalikum kvantitatiivne

analüüs paarisuhtevägivalla leviku ja iseloomu teemal Eestis ning selle võrdlus teiste Euroopa

riikidega, kes on viinud läbi suhteuuringu. Valimisse kuuluvad paarisuhtevägivalda kogenud naised ja

mehed, kes on elu jooksul (praeguse ja/või endis(t)e partneri(te)) poolt kogenud paarisuhtevägivalda.

Analüüs peab vastama järgmistele uurimisküsimusele:

 Milline on naiste ja meeste osakaal, kes on erinevat liiki paarisuhtevägivalda (füüsiline,

vaimne, seksuaalne) kogenud?

 Millised on paarisuhtevägivalda kogenud kannatanute sotsiaaldemograafilised profiilid?

 Millised on kõige sagedasemad paarisuhtevägivallateod?

 Kes on paarisuhtes peamised vägivallatsejad (seos sotsiaaldemograafiliste tunnustega kui ka

alkoholi tarvitamisega)?

 Kuidas on praeguse partneri poolt toime pandud paarisuhtevägivald seotud kannatanu

taustaga (sotsiaaldemograafilised näitajad kui ka nt hinnang oma tervisele, sõltumine

partnerist ja varasem lapspõlves kogetud vägivald)?

 Millised on paarisuhtevägivalda kogenud kannatanute toimetulekuressursid (tugivõrgustiku

olemasolu, majanduslikud võimalused, tervislik seisund)?

 Kas ja kuhu kannatanud vägivalla kogemise järel pöördusid (politsei, ohvriabi, meditsiin)?

 Kui paljusid lapsi või lastega peresid paarisuhtevägivald mõjutab? Millised on enim levinud

vägivallaliigid, mida lapsed pealt näevad või kogevad?

 Kuidas sarnanevad/erinevad Eesti paarisuhtevägivalla näitajad (levik, sagedus, vägivallateod

jms) teiste Euroopa riikidega?

Võimalikud sotsiaaldemograafilised näitajad, mida analüüsida on nt:

 Vastaja vanus

 Vastaja sugu (Mees/naine)

 Sünniriik (Eesti, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Muu)

 Ema ja/või isa sünniriik (Eesti, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Muu)

 Vastaja kodakondsus (Eesti/Venemaa/Muu)

 Kõrgeim omandatud haridustase (kuni põhiharidus/kutseharidus põhihariduse

baasil/kutseharidus keskhariduse baasil/üldkeskharidus/kõrgharidus)

 Tööhõive (Töötav/Töötu/pensionär/ Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav/muu (sh

(üli)õpilane, kodune, ajateenija, muu)

 Kas olete kunagi töötanud? (Ei ole kunagi töötanud, Jah, kogemus piirdub juhutöödega, Jah,

töökogemus on juhutöödest pikem)

 Kas töötate osalise- või täistööajaga.

 Peamine sissetulekuallikas (Palk, töötasu või tulu ettevõtlusest / talupidamisest /

äritegevusest, Pension, toetus või hüvitis (vanaduspension, puudega seotud, töövõime-,

töötu-, õppetoetus, vanemahüvitis vm, Tulu investeeringutest või säästudest (vara või maa

rentimine, aktsiad, võlakirjad vm finantsvarad), Elatis kelleltki, kes ei kuulu leibkonda, Elatis

kelleltki, kes kuulub leibkonda, ei tea/ei mäleta, ei soovi vastata)

 Suutlikkus katta ootamatu majanduslik väljaminek (153 euro ulatuses) (jah/ei)

 Perekonnaseis (vallaline, seaduslikus abielus, registreeritud kooselus, lahutatud, lesk)

o Kooselu/abielu puhul – vanus abielludes/kooselu registreerides

o Kas elatakse abikaasaga/registreeritud elukaaslasega koos?

 Varasem paarisuhte kogemus

 Leibkonna suurus (liikmete arv)

 Suutlikkus katta ootamatu majanduslik väljaminek (153 euro ulatuses) (jah/ei)

 Sõltuvus partnerist (Jah/ei) Sotsiaalse tugivõrgustiku (sõbrad, sugulased) olemasolu (jah/ei)

 Hinnang oma tervisele (väga hea/hea/ei halb ega hea/halb/väga halb)

 Partneriga koos oldud aeg (alla aasta/üle aasta)

 Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi (kestnud vähemalt 6 kuud) olemasolu

 Laste olemasolu

Uuringu ülekaaluka huvi põhjendus

Paarisuhtevägivald (ka lähisuhte- naistevastane- või perevägivald) on Eestis laialt levinud probleem.

Suhteuuringu andmete esmasest analüüsist selgus, et 41% naistest on kogenud elu jooksul

paarisuhtes vägivalda. Naistest 39% on kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh ähvardamist) ja 9%

seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored naised vanuses 18–29 ja

kõige vähem naised, kes on juba vanemas eas (65–74 eluaastat) (Statistikaamet, 2023). 2023.aastal

registreeriti 3186 perevägivallakuritegu, millest suurima osa (66%) moodustas paarisuhtevägivald

(Justiits- ja Digiministeerium, 2023). Sealjuures tuleb arvestada, et suur osa lähisuhtevägivallast on

peidetud ning ei pruugi kunagi jõuda ametlikku statistikasse. See tähendab, et paarisuhtevägivald

mõjutab veelgi suuremat osa ühiskonnast. Paarisuhtevägivalla probleemi tõsidust on hakanud üha

enam mõistma ka avalikkus. Sotsiaalkindlustusameti elanikkonna perevägivalla hoiakute uuringust

(2024) selgub, et 80% küsitletutest, et füüsiline kui ka seksuaalne väärkohtlemine on tõsine probleem,

mida tuleb igati tõkestada.

On oluline meeles pidada, et suhtevägivald võib jätta pikaajalisi psühholoogilisi, emotsionaalseid ja

sotsiaalseid tagajärgi ohvritele (Alejo, 2014, Stylianou, 2018, Dokkedahl jt 2022). Lisaks mõjub see ka

vägivalla pealtnägijatele, kelleks sageli on lapsed. 2023. aastal oli hinnanguliselt 34%

perevägivallakuritegudest lapsohvri või -pealtnägijaga (VIIDE). Uuringud on näidanud, et

paarisuhtevägivalla pealtnägemine võib mõjuda negatiivselt lapse tervisele (Walker-Descartes jt

2021), käitumisele (Moylan jt, 2009) kui ka arengule (Yount, Digirolamo ja Ramakrishnan 2011).

Paarisuhtevägivald pole ainult individuaalne probleem, vaid mõjutab laiemalt kogu ühiskonda.

Kogetud paarisuhtevägivald mõjutab negatiivselt ka inimese töövõimet (ILO 2021, Opinium for

Vodafone 2021, Pillinger jt, 2019, McFerran, 2011), mis omakorda mõjutab tööandjaid kui ka laiemalt

tööturgu. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi analüüsi kohaselt maksab paarisuhtevägivald

Euroopa Liidu 27le riigile 152 miljardit eurot iga aasta (EIGE, 2021).

Tegu on tõsise ja laiaulatusliku ühiskondliku probleemiga. Analüüsides suhtevägivalla olemust,

mõistame paremini paarisuhtevägivalla tagajärgede ulatust, leevendamise viise ja seda, kuidas aidata

paremini kaasa ohvrite traumast taastumisele. Probleemi teadvustamine ja selle arvude keeles

esitamine aitab murda vaikimise ja häbimärgistamise kultuuri ning julgustada ohvreid abi otsima ning

vägivalla vastu seisma. Poliitikakujundajal aitab analüüs tuvastada riskitegureid ja mõista vägivalla

dünaamikat. See omakorda võimaldab luua ennetusprogramme ja -poliitikaid, mis suunavad ressursse

õigetesse kohtadesse ja aitavad vähendada suhtevägivalla esinemissagedust. Põhjalik arusaam

suhtevägivallast võimaldab paremini koolitada spetsialiste, et nad oskaksid reageerida vägivalla

juhtumitele teadlikumalt. Lisaks aitab see poliitikakujundajatel kujundada tõhusamaid seadusi ja

meetmeid vägivalla ennetamiseks ja ohvrite toetamiseks.

Vastused Andmekaitse Inspektsiooni küsimustele

1. Tutvunud teie taotlusega, palun taotlust täiendada vastavalt alljärgnevale:

1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 4 kohaselt kontrollib

asjaomase valdkonna eetikakomitee IKS paragrahvis 6 sätestatud

tingimuste täitmist, kui uuring põhineb eriliiki isikuandmetel. Taotluse

kohaselt hõlmab uuring eriliigilisi isikuandmeid ning taotlus on esitatud

kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute eetikakomiteele. Palun edastage Andmekaitse

Inspektsioonile eetikakomitee otsus, kui olete selle saanud.

11.07 seisuga oleme saanud esimese ringi küsimusi ja kommentaare eetikakomiteelt,

millele vastamisega me tegeleme. Saadame otsuse täiendavalt juurde kohe, kui

oleme selle saanud.

2. Taotluse punktis 9.2. on loetletud töödeldavate isikuandmete koosseis.

Välja on toodud küsitlusele vastaja ning partneri sotsiaal-demograafiliste

ja taustaandmete loetelu. Ülejäänud andmete kohta, mida analüüsis

kasutatakse, on märgitud, et need ei ole otseselt isikuandmed. AKI

selgitab, et isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava

füüsilise isiku kohta ning isikuandmete mõistet tuleb käsitleda laialt.

Eeldatavalt on analüüsis töödeldavad muud andmed seotud küsitlusele

vastaja isikuga, mistõttu tuleb ka neid andmeid mõista isikuandmetena.

Vastutava töötleja kohustus on tagada, et isikuandmete töötlemine on

kooskõlas eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega vastavalt

isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 5. Eeltoodust tulenevalt palun

täiendada punkti 9.2. ning esitada terviklik uuringus töödeldav

andmekoosseis.

Aitäh tagasiside eest! Punkti 9.2 oleme lisanud andmed, mida soovitame analüüsis

kasutada. Küsitlus, millele analüüs tugineb, on väga põhjalik ning mitmed küsimused

sõltuvad vastaja varasematest vastustest. Näiteks käsitletakse vägivalla teemat

erinevate partnerite lõikes – praegune partner, endine(d) partner(id) ja kõik partnerid

kokku. Samuti on eristatud praeguse partneri puhul kõige raskem kogemus ning

endiste partnerite puhul lisatud ajamõõde (vägivald viimase viie aasta jooksul ja

rohkem kui viis aastat tagasi). Taotluses väljatoodud andmekoosseisu selgemaks

mõistmiseks oleme lisanud ka vastavate küsimuste koodid originaalsest

ankeetküsitlusest. Nii on vajadusel võimalik täpsustada küsimuste sisu ja konteksti.

Küsitlusankeediga saab tutvuda SIIN.

Muudatus on taotlusesse sisse viidud värvilise tekstina.

3. Taotluse punkti 11 kohaselt andmesubjekte nende isikuandmete

töötlemisest ei teavitata, kuivõrd teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud,

kuna suure hulga andmesubjektide käest nõusoleku küsimine ei ole

otstarbekas. Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks

põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb

andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM

artiklitele 12 – 14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest.

Taotluses viidatud andmetöötlejate üldised andmekaitsetingimused seda

ei kajasta. Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata

jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel.

Antud uuringu taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis

takistavad isikute teavitamist. Selgitame, et teavitamine ei eelda tingimata

personaalset kontakteerumist ja täiendavat andmetöötlust. Teavitada on

võimalik läbi (sotsiaal)meedia, ministeeriumi vm asutuse kodulehe kaudu

jms viisil. Seega palun kaaluda andmesubjekti teavitamise võimalusi ja

vastavalt sellele taotlust täiendada. Kui leiate, et isegi ka üldine

andmesubjektide teavitamine võimalikuks ei osutu, palun seda otsust

põhjendada.

Aitäh selgituse eest! Avalikkust teavitatakse uuringu läbiviimisest

Sotsiaalministeeriumi ja Statistikaameti kodulehtede kaudu. Teavituses selgitatakse

analüüsi eesmärki ja olulisust, antakse lühike ülevaade kasutatavatest andmetest ning

kirjeldatakse, kuidas tagatakse isikuandmete konfidentsiaalsus. Samuti lisatakse

kontaktandmed, kelle poole saab küsimuste korral pöörduda. Teavitus avaldatakse

veebilehtedel kohe pärast vajalike lubade saamist Andmekaitse Inspektsioonilt ja

eetikakomiteelt ning osapoolte vahelise lepingu sõlmimist.

Muudatus on taotlusesse sisse viidud värvilise tekstina.