Suhteuuringu andmete analüüsi AKI luba


/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 16.07.2025
Kehtib kuni: 16.07.2030
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3
Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium*/

Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee
26. koosoleku protokoll
16.07.2025
Juhatas: Marika Tammaru, PhD
Protokollis: Marion Pajumets, PhD
Võtsid osa: Rein Murakas, PhD; Marge Unt PhD
Puudus(id): -
Kutsutud: -

Koosolek toimus 03.07.2025 a. ja jätkus e-kirjade teel kuni 14.07.2025. a.


PÄEVAKORD:
1. Hinnangu andmine Sotsiaalministeeriumi taotlusele „Analüüs (paari)suhtevägivalla levikust ja tagajärgedest Eestis“.

Eetikakomitee tutvus taotlusega, esitas taotlejale küsimusi ja ettepanekuid ning sai neile reaktsioone, mis on toodud protokolli Lisas 1. Samuti muutis taotleja taotluse lisasid.


OTSUSTATI:
1.1. Eetikakomitee kooskõlastab uuringu alustamise.


Lisa 1. Taotluse läbivaatamisel tekkinud küsimused-vastused ja soovitused Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteelt ning taotleja reaktsioonid neile




(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Marika Tammaru Marion Pajumets
koosoleku juhataja protokollija





Lisa 1. Taotluse läbivaatamisel tekkinud küsimused-vastused ja soovitused Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteelt ning taotleja reaktsioonid neile
1. Käesolevalt taotletakse kooskõlastust 2022. aastal läbiviidud üle-eestiline suhteuuringu „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“ käigus kogutud andmete sekundaarseks analüüsiks. Sekundaarse analüüsi läbiviimise eetilisuse üheks tingimuseks on esmase andmekogumise õiguspärasus ja eetilisus. Palume esitada dokumentatsioon, milles on kirjeldatud originaaluuringu läbiviimise õiguslik alus ning eetiline hinnang uuringu teostamisele.
Vastus: Originaaluuring on läbiviidud Euroopa statistika grandilepingu alusel. Seda uuringut tehakse tulenevalt Euroopa Komisjoni Soolise võrdõiguslikkuse strateegiast 2020 – 2025 (inglise keeles on rohkem infot leitav strateegia kohta siit: Gender equality strategy 2020 - 2025,) ja see strateegia on kinnitatud järgmise ELi õigusaktiga: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0152.
Suhteuuringu täpsema metoodika ja ELi õiguslikud alused on kirjeldatud põhjalikult siin - https://ec.europa.eu/eurostat/documents/3859598/13484289/KS-GQ-21-009-EN-N.pdf/1478786c-5fb3-fe31-d759-7bbe0e9066ad?t=1633004533458. Juhendi kohaselt tuleb õiguslik alus Euroopa Liidu tasandil Istanbuli konventsioonist ehk Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist, mille Euroopa Liit tervikuna ratifitseeris 2023.aastal, Eesti varasemalt juba 2017.aastal (jõustus 1.01.2018). Lisaks on juhendis puudutatud ka teisi eetilisi küsimusi nagu tundliku teema käsitlemine intervjueerija poolt, konfidentsiaalsus ja palju muud.
2. On tavapärane, et uuringute algatamisel planeeritakse ja kooskõlastatakse eetikakomiteega mitte ainult andmete kogumine, vaid ka nende analüüs ning edasine kasutamine (nt andmehaldusplaani kaudu). Palume taotlejal täpsustada, kas kooskõlastus uuringu „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“ andmete analüüsimiseks ja kasutamiseks ei sisaldu juba uuringu originaaldokumentatsioonis. Võimalusel palume jagada sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteega uuringuläbiviimiseks „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“ läbiviimiseks saadud eetikakomitee protokolli või selle lühikokkuvõtet.
Vastus: Viidates eelmise küsimuse vastusele, siis antud originaaluuringu algatamisel ei ole taotletud luba eetikakomiteelt, sest tegemist oli Euroopa statistika tootmisega grandilepingu alusel, mille õiguslik alus on ELi määrus. Seega ei saa Statistikaamet jagada eetikakomitee protokolli või selle lühikokkuvõtet. 
3. Juhime tähelepanu ilmsele veale uuringu valimi piiritlemisel („Antud analüüsi valimisse kuuluvad kõik suhteuuringus osalenud 18-74-aastased mehed ja naised, kes on kogenud elus paarisuhtevägivalda.“) Valimi piiramine vaid vägivalda kogenud isikutega ei võimaldaks vastata uurimisküsimustele, millega soovitakse kirjeldada paarissuhtevägivalla levimust ning seoseid vägivalla esinemise ning ohvrite/vägivallatsejate erinevate tunnuste vahel. Palume viga korrigeerida.
Vastus: Aitäh puudusele tähelepanu pööramast! Parandatud valimi kirjeldus on järgnev: Antud analüüsi aluseks on kõik 2022. aasta suhteuuringus osalenud 18–74-aastased mehed ja naised. Analüüsis käsitletakse nii kogu valimit kui ka paarisuhtevägivalda kogenud isikute alamhulka, et hinnata vägivalla levimust ning seoseid vägivalla esinemise ja erinevate taustatunnuste vahel.
4. AKI taotluse punktis 5. („Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.“) ei ole taotleja andnud selgitust isikut tuvastamist võimaldavate andmete kasutamise vajalikkusele. Samuti ei selgu see vajadus taotlusest – eetikakomitee hinnangul on uuringu eesmärk saavutatav anonüümsete andmete taotlemisel. Palume selgelt põhjendada, miks on taotleja hinnangul vajalik pseudonüümitud andmete töötlemine (vs anonümiseeritud andmete kasutamine).
Vastus: Analüüsis on vajalik kasutada pseudonüümitud andmeid, sest antud uuringu tulemused asuvad erinevates tabelites, mis on seostatavad ID-ga. Näiteks on ühes tabelis kõik juhtumeid puudutav info (näiteks, kas tegu on paarisuhtevägivallaga või muu liigiga), mis on vastajatega aset leidnud ning teises tabelis vastaja sotsiaal-demograafilised näitajad. Analüüsis on vaja teada isiku leibkonna liikmete arvu ning see asub omakorda eraldi tabelis. Andmeteaduril, kes andmeid analüüsib ei ole võtit, et pseudonüümitud koodist saada teada isiku nimi ja isikukood.
5. Kaudse tuvastamise tõenäosusele hinnangu andmiseks on eetikakomiteel (samuti AKI-l) vajalik saada ülevaade kõigist töödeldavatest andmetest, mitte ainult uuritavate sotsiaaldemograafilistest tunnustest. Palume esitada loetelu kõigist töödeldavatest andmetest (nt märkides need ära uuringu küsimustikus).
Vastus: Aitäh tagasiside eest! Ka AKI-l oli sarnane soov. Taotluse põhjale on värviliselt lisatud kõik andmed, mida analüüsis soovime kasutada (punktis 9.2).
6. Taotluses on korduvalt mainitud uuringu meeskonda. Uurimistöö edukaks läbiviimiseks on vajalik koondada nii sisuline kui ka metoodiline kompetents alates uurimistegevuste planeerimise etapist. Palume anda eetikakomiteele ülevaade uurimisrühma koosseisust ja pädevusest.
Vastus: Andmeanalüüsi viib läbi statistikaameti andmeteadur Ethel Maasing eksperimentaalstatistika tiimist. Analüüsi tulemusi vaatab üle ja kirjutab järeldusi ja tõlgendusi Tartu Ülikooli sotsiaalse heaolu lektor Kadri Soo, PhD. Sotsiaalministeeriumi poolt toetab analüüsi analüütik Madli Jõeleht.
7. Taotluses on nimeliselt mainitud Tartu Ülikooli sotsiaalteadlane Kadri Soo („Kadri Soo puutub andmetega kokku vaid agregeeritud kujul ning kirjutab nende põhjal raporti.“). Tunnustatud valdkonnaspetsialisti kaasamine uurimistöösse agregeeritud andmete põhjal raporti kirjutamiseks on küllaltki ebatavaline ressursikasutus. Palume Kadri Soo kirjalikku kinnitust sellise kokkuleppe olemasolule.
Vastus: Taotluse tekst oli veidi ekslik. Parandatud tekst on kujul: „Kadri Soo puutub andmetega kokku vaid agregeeritud kujul ning on nõus aitama välja töötada analüüsiplaani ning kommenteerima mustandit vahepeal ja protsessi lõpus ning tegema vajalikke järeldusi, tõlgendusi.“ Kaasa on pandud e-kiri, kus Kadri seda kinnitab.
8. Palume täpsustada uurimistöö tulemuste avaldamise kava ja tähtajad.
Vastus: Analüüs on planeeritud valmima 2026. aasta veebruarikuus, kuid lõplik tulemuste avaldamine sõltub andmekaitseinspektsiooni ja eetikakomitee lubade saamisest.
9. Palume täpsustada, kas eetikakomiteele esitatud Lisa 2 kujutab endast uuringu tehnilist kirjeldust. Juhime tähelepanu, et dokument on uuringu andmeanalüüsi läbiviimise alusena puudulik.
Vastus: Antud analüüsi näol ei ole tegu klassikalise uuringuga, vaid eelkõige olemasolevate andmete sekundaarse analüüsiga, mille viib statistikaamet läbi sotsiaalministeeriumile. Selle jaoks on kokku lepitud uurimisküsimused ja kasutatavad tunnused, kuid analüüsimeetodite osas on statistikaametil (kui pikaajalisel analüüside läbiviijal) jäänud otsustada parima meetodi üle.