Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määruse nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ muutmine“ eelnõu

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

11.07.2025 nr 1-4/25/3220

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks energeetika- ja keskkonnaministri määruse

„Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määruse nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja

toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit.

Marily Jaska, 626 2982

[email protected]

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri

26. juuli 2013. a määruse nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja

nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse

26. augusti 2010. a määruse nr 123 „Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise

korra kehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks“ § 11 lõike 1 alusel.

Eelnõukohase määrusega muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a

määrust nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse

tõendamise kord“ (RT I, 08.07.2023, 284).

Muudatused on seotud nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013, millega

kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate

ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom,

96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom1 (edaspidi direktiiv), ülevõtmisega

Eesti õigusesse. Direktiiviga kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva

kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest.

Euroopa Komisjon on leidnud, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud direktiivi artikli 75

punkti 2 ning puudub loetelu direktiivi lisas XIII esitatud ehitusmaterjalide tüüpidest, mille

puhul tuleb arvesse võtta neist kiirguvat gammakiirgust (Request for clarifications,

ENER D.3-27/11/2023). Eelnõukohase määruse eelnõuga täpsustatakse määrust viidatud

direktiivi sätete alusel.

Direktiivi nõuded võeti Eesti õigusesse üle aastal 2018 (vt määruse § 21). Nõuete ülevõtmisel

kaaluti vajadust teatud Eestis toodetavate ja turul olevate ehitusmaterjalide kiirgusohutuse

seisukohalt probleemseks tunnistamist. Kaalumisel kontrolliti direktiivi lisa XIII loetelu,

tugineti M. Lusti ja E. Realo teadustöös „Assessment of natural radiation exposure from

building materials in Estonia“ mõõdetud ehitusmaterjalide aktiivsuskontsentratsioonidele ja

Keskkonnaameti laboris tehtud analüüsidele, mida on tehtud peamiselt tee-ehitusmaterjalidele

nagu liiv, kruus ja killustik. M. Lusti ja E. Realo teadustööst2 järgi on aktiivsuskontsentratsiooni

indeks alla 1 ka järgmistel Eestis kaevandatud materjalidest toodetel: Aseri tellised, Misso

tellised, Kolumbia kivid, tuhaplokid, ehitussavi, kipsplaat, keraamilised põrandaplaadid.

Direktiivi lisas XIII esitatud materjalide loetelust tuleb Eestis ette ainult lendtuhka, mis tekib

põlevkivi põletamisel, ning kuigi palju sisaldub ehitusliivas granitoide, kuid uuringute andmetel

mitte sel määral, et ehitusmaterjalide tootmisel kasutatav liiv ehitustoodete kiirgusomadusi

oluliselt mõjutaks. Seetõttu ei peetud Eestis vajalikuks direktiivi lisas XIII esitatud loetelule

analoogilist loetelu kehtestada. Ühine seisukoht oli, et Eestis toodetavad või turul olevad

ehitusmaterjalid ei ole kiirgusohutuse seisukohalt probleemsed ning seetõttu deklareerimise ega

lausmõõtmise kohustust ei kehtestatud. Samas peab olema kiirgusohutus tagatud ka uute turule

tulevate ehitusmaterjalide puhul ning seega sätestati määruse tasandil ehitustoote

1 Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013 , millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks

ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid

89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom, ELT L 13, 17.1.2014,

lk 1—73. 2 http://www.eap.ee/public/proceedings_pdf/2012/issue_2/Proc-2012-2-107-112.pdf.

radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni taset iseloomustava parameetri,

aktiivsuskontsentratsiooni indeksi, piirtasemeks 13.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse

osakonna kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Marily Jaska (tel 626 2982,

marily.jaska@kliimaministeerium) ja Keskkonnaameti kiirgusseire büroo peaspetsialist Alar

Polt (5303 5703, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk (tel 626 2905,

[email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga täiendatakse § 21 lõigetega 3 ja 4. Paragrahvi 21 lõikega 3 tuuakse määrusesse

nimekiri ehitustoodetest, mille puhul tootjad ja importijad peavad Keskkonnaameti nõudmisel

tagama aktiivsuskontsentratsiooni indeksi määramise. Need materjalid on looduslik materjal

aluniit, vulkaanilise päritoluga looduslik ehitusmaterjal või lisaaine, nagu granitoid, porfüür,

tuff, putsolaan, laava, ning loodusliku radioaktiivse materjali töötlemisjääkidest pärinev

materjal, nagu lendtuhk, fosfokips, fosforiräbu, tinaräbu, vaseräbu, punamuda, terasetootmise

jäägid. Nimekiri on üle võetud direktiivi lisast XIII.

Haruldaste muldmetallide tootmise jäägid on lisatud nimekirja direktiivi lisast VI, kus on

osutatud looduslike radioaktiivsete materjalide kasutamisega seotud tööstussektoritele. Kuna

Eestis on sellised tööstusharud olemas ja sealt pärinevad NORM (Naturally Occuring

Radioactive Material) jäägid võivad jõuda ehitusmaterjalide tootmisprotsessi, tuuakse

kohalikku eripära arvesse võttes ja riskide maandamise eesmärgil ka haruldaste muldmetallide

tootmise jäägid nimekirja.

Direktiivi nõuete ülevõtmiseks aastal 2018 tegi Tartu Ülikooli Füüsika Instituut uuringu4,

milles leiti, et Eestis võib, arvestades direktiivi lisa VI loetelu, olemasolevat teavet ja muud

rahvusvahelist kogemust, eeldada, et uurimist vajavad põlevkivitööstus (elektrijaamad, kasvav

põlevkiviõlitööstus, põlevkivikaevandused), tsemenditööstus, veetööstus (põhjavee

töötlemine), haruldaste (muld)metallide tootmine, gaasil töötavad elektri- ja kaugküttejaamad

ning võimalik, et ka tsentraalkütte bioküttekatlamajad. Direktiivi lisa XIII määrab

ehitusmaterjalid ja looduslikke radioaktiivseid materjale sisaldavad jäägid, millele kohalduvad

artikli 75 nõuded.

Paragrahvi 21 lõikes 4 sätestatakse, et sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tehtud mõõtmiste

tulemused ja info muude asjakohaste tegurite (s.h materjali tihedus ja paksus, ehitise liik) kohta

esitatakse Keskkonnaametile (direktiivi artikli 75 punkti 2 alapunkt b).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohase määrusega võetakse üle Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/EURATOM

artikli 75 punkt 2 ja lisa XIII. Seletuskirja lisas olevas tabelis esitatakse teave direktiivi sätete

ülevõtmise kohta.

4. Määruse mõjud

3 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määruse nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja toodetele

esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ § 21 lõige 2. 4 Tartu Ülikooli Füüsika Instituut „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete

(NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“, 2017, lk 5.

Määruse kehtestamisega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele,

mõju regionaalarengule ega mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Määruse §-s 2 sätestatakse, et ehitustootega peab kaasas olema teave selle omaduste ning

kasutusala ja -viiside kohta. Ehitustootega kaasas oleva teabena mõistetakse asjakohasel juhul

ka teavet ohtlike ainete sisalduse ja kiirgusomaduste kohta. Seega võib põhjendatud kahtluse

korral järelevalvemenetluse käigus nõuda, et tootega esitataks ka teave ehitustoote

aktiivsuskontsentratsiooni indeksi kohta.

Direktiivis täpsustatakse, milliste ehitusmaterjalide tüüpide puhul tuleb arvesse võtta neist

eralduvat gammakiirgust. Järgnevas loetelus on esitatud materjalid, mida ei ole küll Eestis

toodetavate või turul olevate materjalide puhul kiirgusohutuse seisukohalt probleemseks

tunnistatud, kuid mille puhul tuleb direktiivi lisa XIII kohaselt turuosalistel valmis olla

asjakohasel juhul ehitustoote aktiivsuskontsentratsiooni tõendama ja põhjendatud juhul

turujärelevalve asutusel kontrollima:

1) vulkaanilise päritoluga looduslik ehitusmaterjal või lisaaine, nagu granitoid, porfüür, tuff,

putsolaan, laava või aluniit;

2) loodusliku radioaktiivse materjali tootmisjääkidest pärinev materjal, nagu lendtuhk,

fosfokips, fosforiräbu, tinaräbu, vaseräbu, punamuda, terasetootmise jäägid või haruldaste

muldmetallide tootmise jäägid.

Määruse § 11 kohaselt teeb ehitustoote kiirgusohutuse nõuete üle riiklikku järelevalvet

Keskkonnaamet. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lõike 7 kohaselt teeb Keskkonnaamet

riiklikku järelevalvet probleemtoodetele ning muudele keskkonda ohustada võivatele toodetele

kehtestatud nõuete täitmise üle. Kiirgusseaduse kohaselt teeb Keskkonnaamet kiirgusohutuse

riiklikku järelevalvet.

Lisaks eeldatakse Keskkonnaameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostööd, et asjakohasel

juhul lisada üldisesse ehitustoodete riiklikku järelevalvesse ka kiirgusohutuse järelevalve.

Kuna Eestis toodetavad või turul olevad materjalid ei ole kiirgusohutuse seisukohalt

probleemseks tunnistatud, ei suurene järelevalve maht ning jääb samale tasemele praegusega,

sest ka praegu tuleb põhjendatud kahtluse korral kiirgusohutuse järelevalve menetluses määrata

aktiivsuskontsentratsiooni indeks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua lisaraha ega eeldata sellest lisatulu. Kiirgusohutuse järelevalvet

juba tehakse ning kuna Eestis toodetavad või turul olevad materjalid ei ole kiirgusohutuse

seisukohalt probleemseks tunnistatud, siis järelevalve maht ei suurene. Keskkonnaametis tee-

ehitusmaterjalide kiirgusohutust praegu juba hinnatakse.

6. Määruse jõustumine

Määruse muudatused jõustuvad üldises korras.

7. Määruse eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Ehitusmaterjalide

Tootjate Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule.

EELNÕU

16.06.2025

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli

2013. a määruse nr 49 „Ehitusmaterjalidele

ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele

vastavuse tõendamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse

26. augusti 2010. a määruse nr 123 „Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise

korra kehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks“ § 11 lõike 1 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määruse nr 49 „Ehitusmaterjalidele

ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ §-i 21

täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Ehitustooted, mille puhul tootjad ja importijad peavad Keskkonnaameti nõudmisel tagama

aktiivsuskontsentratsiooni indeksi määramise, on eelkõige:

1) looduslik materjal aluniit;

2) vulkaanilise päritoluga looduslik ehitusmaterjal või lisaaine, nagu granitoid (näiteks

graniidid, süeniit ja ortogneiss), porfüür, tuff, putsolaan (laavatuhk), laava;

3) loodusliku radioaktiivse materjali töötlemisjääkidest pärinev materjal, nagu lendtuhk,

fosfokips, fosforiräbu, tinaräbu, vaseräbu, punamuda (alumiiniumitootmise jääk),

terasetootmise või haruldaste muldmetallide tootmise jäägid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt saadud mõõtmistulemused ja info muude asjakohaste

tegurite kohta esitatakse Keskkonnaametile.“;

Andres Sutt

Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

kantsler

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse

„Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määruse nr 49 „Ehitusmaterjalidele

ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ muutmine“

eelnõu seletuskirja lisa

Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel

NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/59/EURATOM, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse

põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning

tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom,

97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja

toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ (edaspidi määrus

nr 49)

Direktiiv

2013/59/EURATOM

Normi

ülevõtmise

kohustus

Direktiivi normi sisuliseks

rakendamiseks kehtestatav

norm määruses nr 49

Kommentaarid

Artikkel 75.2 ja

sättes viidatud XIII

lisas esitatud

mittetäielik loend

Jah § 21 lõige 3

Artikkel 75.2 (b) Jah § 21 lõige 4