Riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0.10-1.35 ja 1.93-3.28 jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti kooskõlastamine

Infrada OÜ

J. Sütiste tee 5-57, 13419 Tallinn

Tel: +372 555 30 349

E-post: [email protected]

Registrikood: 14577157

MTR teate nr: EEP004712

TÖÖ NR: P22-017

Harju maakond, Harku vald

RIIGITEE 11412 LIIKVA-RANNAMÕISA KM 0.10-1.35 JA 1.93-3.28

JALG- JA JALGRATTATEE EHITAMISE PÕHIPROJEKT

Tellija: Haku Vallavalitsus

Kallaste tn 12, Tabasalu

[email protected]

600 3848

Projekteerija: Infrada OÜ

Vastutav projekteerija: Pavel Karev

[email protected]

555 30 349

TALLINN 2023

EHITUSPROJEKTI KOOSSEIS

I KOOSKÕLASTUSED

II SELETUSKIRI

III LISAD

1. Topo-geodeetiline uurimistöö

2. Geotehniline pinnaseuuring

3. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused

4. Truubi ehitamise tüüpjoonis

IV JOONISED

1. Asendiplaan TL-4 (9 lehte)

2. Ristlõiked TL-6 (1 leht)

3. Isikliku kasutusõiguse seadmise plaanid

V TÖÖMAHTUDE LOEND

1. Tee ehitustööde mahtude loend

RIIGITEE 11412 LIIKVA-RANNAMÕISA KM 0.10-1.35 JA 1.93-3.28

JALG- JA JALGRATTATEE EHITAMISE PÕHIPROJEKT

SELETUSKIRI

Infrada OÜ

Riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0.10-1.35 ja 1.93-3.28 jalg- ja jalgrattatee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-017

21.04.2023 2 / 12

SISUKORD

1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................................ 3

1.1 Ehitusprojekti sisu .................................................................................................................................................... 3

1.2 Lähtealused ................................................................................................................................................................. 3

2 OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................................ 3

2.1 Üldine olukord ............................................................................................................................................................ 3

2.2 Muinsuskaitselased kitsendused ........................................................................................................................ 3

2.3 Planeeringud ja ehitustegevus ............................................................................................................................. 4

2.4 Ehitusgeoloogilised tingimused .......................................................................................................................... 4

3 PROJEKTLAHENDUS................................................................................................................................. 5

3.1 Üldandmed ................................................................................................................................................................... 5

3.2 Plaanilahendus ........................................................................................................................................................... 5

3.3 Vertikaalplaneering .................................................................................................................................................. 6

3.4 Muldkeha ...................................................................................................................................................................... 6

3.5 Katend ............................................................................................................................................................................ 7

3.6 Tee-ehitusmaterjalid ............................................................................................................................................... 7

3.6.1 Asfaltbetoon ................................................................................................................................................................... 7

3.6.2 Killustikalus ................................................................................................................................................................... 8

3.6.3 Kruuskate ........................................................................................................................................................................ 9

3.6.4 Tugipeenar ..................................................................................................................................................................... 9

3.6.5 Dreenkiht ........................................................................................................................................................................ 9

3.6.6 Täitepiinas ...................................................................................................................................................................... 9

3.7 Veeviimarid ................................................................................................................................................................. 9

3.8 Konstruktsioonid.................................................................................................................................................... 10

3.9 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ............................................................................................................. 10

3.9.1 Liikluskorraldusvahendid..................................................................................................................................... 10

3.9.2 Ohutusvahendid ........................................................................................................................................................ 10

3.10 Tehnovõrgud ............................................................................................................................................................ 10

3.11 Keskkonnakaitse .................................................................................................................................................... 11

3.12 Maastikukujundustööd ........................................................................................................................................ 11

4 TÖÖDE TEOSTAMINE ............................................................................................................................. 12

4.1 Üldosa ......................................................................................................................................................................... 12

4.2 Ettevalmistustööd .................................................................................................................................................. 12

4.3 Ehitusaegne liikluskorraldus ............................................................................................................................. 12

Infrada OÜ

Riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0.10-1.35 ja 1.93-3.28 jalg- ja jalgrattatee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-017

21.04.2023 3 / 12

1 ÜLDOSA

1.1 Ehitusprojekti sisu

Käesolev tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis on koostatud Harku Vallavalitsuse tellimusel

ning sisaldab riigi kõrvalmaantee 11412 Liikva - Rannamõisa km 0.10-1.35 ja 1.93-3.28 äärde jalg-

ja jalgrattatee ehitamise projektdokumentatsiooni.

1.2 Lähtealused

Projektlahenduse koostamisel on kasutatud Geodeesia24 OÜ topo-geodeetilist uurimistööd (töö nr

7090-22) ning Reaalprojekt OÜ geotehnilist pinnaseuuringut (töö nr GL22079). Lisaks sellele on

projektlahenduse koostamisel arvestatud järgnevaga:

▪ Harku Vallavalitsuse hanke „Harku vallas Ilmandu, Liikva ja Sõrve külas 11412 Liikva–

Rannamõisa tee jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti (tööprojekti staadiumis) koostamine“

(viitenumber 249387) alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus ja projekteerimistingimused;

▪ tehnovõrkude valdajata ja Transpordiameti väljastatud tehnilised tingimused;

▪ hangitud kooskõlastuste tingimused.

2 OLEMASOLEV OLUKORD

2.1 Üldine olukord

Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee asub Harju maakonnas, Harku vallas ja kulgeb paralleelselt riigi

kõrvalmaanteega 11412 Liikva–Rannamõisa, lõigus km 0.10-1.35 ja 1.93-3.28. Lõigus km 1.35-1.93

on olemas hiljuti välja ehitatud ja Transpordiametile kuuluv jalg- ja jalgrattatee. Riigitee on

kaherajaline, aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1101 aut/ööp (2021. aasta loendus).

Riigiteel on lõigus km 0.00 – 3.28 kiiruspiirang 70 km/h, v.a riigitee alguses, kus ca 250m ulatuses

alates ristmikust riigi kõrvalmaanteega 11410 Kiia - Vääna-Viti on kiiruspiirang 50 km/h. Riigiteel

paikneb antud lõigus kolm bussitasku, platvormi ja ootepaviljoniga bussipeatust („Liikva“, „Sõrve“

ja „Kuusiku“).

Riigiteega külgnevad enamasti kas maatulundusmaa või elamumaa sihtotstarbega krundid. Mõned

neist on hoonestatud ja on kasutusel põhielukohana.

Maa-alal paiknevad mitmed tehnovõrgud – maakaablid (elekter ja side) ja elektriõhuliinid.

Gaasipaigaldised, küttetorustikud ning vee- ja kanalisatsioonitrassid puuduvad.

2.2 Muinsuskaitselased kitsendused

Sõrve tee 87 kinnistul (19801:001:1526) paiknevad arheoloogiamälestised 17523 Kultusekivi1

ning 175152 ja 175163 Kivikalme. Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee asub antud mälestiste suhtes

teisel pool riigiteed, kuid jääb piiranguvööndisse (vt joonis 1).

1 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=17523 2 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=17515 3 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=17516

Infrada OÜ

Riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0.10-1.35 ja 1.93-3.28 jalg- ja jalgrattatee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-017

21.04.2023 4 / 12

Joonis 1. Arheoloogiamälestiste ja kaasneva piiranguvööndi paiknemine projekteeritava jalg- ja

jalgrattatee (kollane joon) piirkonnas. Väljavõte Maa-ameti kaardilt.

NB! Mullatööde teostamisel antud piirkonnas tuleb olla tähelepanelik ning arvestada

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii kaitsevööndi

alal kui ka väljaspool seda. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud

tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametit.

2.3 Planeeringud ja ehitustegevus

Kitsendusena tuleb projekteerimistöödel arvestada „Paju 2 maaüksuse elurajooni

detailplaneeringuga“4. Antud detailplaneering puudutab riigiteest 11412 Liikva–Rannamõisa (km

0.76) põhja poole jäävat maa-ala, kus tänaseks on moodustatud elamumaa, üldkasutatava maa ning

tootmismaa sihtotstarbega krundid. Olulise kitsendusena jääb projekteeritavale jalg- ja

jalgrattateele ette Päikesekivi tee 1a krunt (19801:001:2116, tootmismaa 100%), kuhu vastavalt

detailplaneeringule on kavandatud biopuhasti.

2.4 Ehitusgeoloogilised tingimused5

Uuritud ala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on valdavalt tasane. Pinnakate koosneb valdavalt

moreenist ja liivadest, mis on kaetud täitematerjali ja pindmise mullakihiga. Üldgeoloogiliste

andmete põhjal moodustab aluspõhja Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku lubjakivi, mis asub uuritud alal

maapinnast 0,2...4,0 meetri sügavusel. Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes

väljaeraldatud pinnaseid kihi kaupa ülevalt alla:

4 https://kaart.harku.ee/DP/040706_746/avalik/ 5 Väljavõte Reaalprojekt OÜ geotehnilisest pinnaseuuringust (töö nr GL22079).

Infrada OÜ

Riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0.10-1.35 ja 1.93-3.28 jalg- ja jalgrattatee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-017

21.04.2023 5 / 12

Muld – esineb pindmise kihina enamikus tehtud uuringupunktides kuni 0,90 meetri paksuselt.

Pinnas on musta värvi. Punktis nr 8 on kihti ka täite alusena 0,15 meetri sügavusel ja 0,50 meetri

paksuselt. Mõnes uuringupunktis on kiht segunenud liiva ja lubjakivi killustikuga.

Liivpinnased – uuringualal esineb peen- , kesk- ja jämeliiva. Peenliiv paikneb punktides nr 1, 9 ja

20, sügavusel 0,20…0,50 meetrit maapinnast ning tüsedusega 0,15…0,60 meetrit. Kiht on

hallikasbeeži, hallikaspruuni ja pruuni värvi ning visuaalsel vaatlusel on pinnase ISO järgseks

nimetuseks FSa.

Keskliiva esineb uuritud lõigu idapoolses osas punktides nr 8 ja 19…29 maapinnast 0,15…0,70

meetri sügavusel ning paksusega 0,15…0,30 meetri. Pinnas on halli, hallikaspruuni ja pruuni

värvusega. Välimäärangu põhjal on kihi ISO klassifikatsiooni järgseks nimetuseks MSa.

Jämeliiva esineb punktides nr 12…15, 23 ja 30 sügavusel 0,30…0,70 meetrit ning seda läbiti

0,05…0,35 meetrit. Kiht on hallikasbeeži, beeži, hallikaspruuni ja pruuni värvi ning visuaalsel

vaatlusel on pinnase ISO järgseks nimetuseks CSa.

Moreenpinnas – moodustab alal loodusliku plastse aluspinnase. Kiht lamab punktides nr 6, 7, 10,

11 ja 15…17 mulla ja liivpinnase all ning seda läbiti 0,05…0,15 meetri paksuselt. Kiht on halli,

hallikasbeeži ja pruuni värvi, hinnanguliselt sitkeplastne konsistentsiga. Välimäärangu kohaselt

sisaldab pinnas liiva ning kruusa sisaldus on hinnanguliselt 10…25%. Kogemuslikult on kihi ISO

klassifikatsiooni järgseks nimetuseks grsiSa ja hinnanguliselt liigitub A pinnasegruppi.

Murenenud lubjakivi – esineb uuringupunktides nr 2…5, 12 ja 13 sügavusega 0,25…0,75 meetrit.

Kivimi ülemine osa on murenenud.

Pinnasevett esines välitöö käigus (24.01.2023) kokku 18 uuringupunktis sügavusel kuni 0,75

meetrit. Väliuuringute ajal oli lumesulamise periood ning esines ka vihmahoogusid. Sellest

tulenevalt on mõõdetud veetaseme puhul tegemist ajutise üleveega. Elastsete teekatendite

projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. määrangul kuulub uuringupiirkond 2.

niiskuspaikkonda.

3 PROJEKTLAHENDUS

3.1 Üldandmed

Koostatud projektlahendust iseloomustavad järgmised üldandmed.

▪ Jalg- ja jalgrattatee pikkus: 1262m (1. lõik) +1317m (2. lõik).

▪ Jalg- ja jalgrattatee katte laius: 2,5m.

▪ Jalg- ja jalgrattatee peenrad: mõlemalt poolt 0,25m haljastatavad.

▪ Jalg- ja jalgrattatee põikkalle: ühepoolne 2,0%.

▪ Jalg- ja jalgrattatee pikikalle: 0,20…3,30%.

3.2 Plaanilahendus

Plaanilahendus näeb ette jalg- ja jalgrattatee ehitamise kahes lõigus: riigi kõrvalmaantee 11412

Liikva–Rannamõisa km 0.10-1.35 ja km 1.93-3.28, kokku 2579m. Jalg- ja jalgrattatee on eraldatud

riigiteest (maanteest) eraldusribaga, mille põhilaius on 7m.

Projekteeritud jalg- ja jalgrattatee algab bussipeatusest „Liikva“ ning kulgeb ida suunas kuni riigitee

km 1.35, kus see liitub olemasoleva jalg- ja jalgrattatee lõiguga. Antud lõigus jääb projekteeritud

Infrada OÜ

Riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0.10-1.35 ja 1.93-3.28 jalg- ja jalgrattatee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-017

21.04.2023 6 / 12

jalg- ja jalgrattatee riigiteest põhjapoole ning on eraldatud riigiteest 7m eraldusribaga. Lõigus PK

6+00 kuni 7+00 on jalg- ja jalgrattatee erandina kavandatud 5m eraldusribaga, kuivõrd ette jääb

Paju 2 maaüksuse detailplaneeringuga ette nähtud biopuhasti hoone.

Alates bussipeatusest „Sõrve“ (riigitee 11412 Liikva–Rannamõisa km 1.93) kulgeb projekteeritud

jalg- ja jalgrattatee ida suunas edasi, seejuures Loojangu tee poolt tehakse olemasolev jalgtee lõik

laiemaks ja tähistatakse märgiga 435 „Jalgratta- ja jalgtee“. Antud lõigus paikneb jalg- ja jalgrattatee

riigiteest lõunapool. Antud lõigus on jalg- ja jalgrattatee eraldatud sõiduteest 7m eraldusribaga.

Jalg- ja jalgrattatee lõpeb bussipeatuses „Kuusiku“, kus see ühendatakse olemasoleva jalg- ja

jalgrattatee ning ülekäigukohaga.

Täiendavalt on jalg- ja jalgrattateele ette nähtud ühendused teisele poole riigiteed pääsemiseks

(esimese lõigu PK 7+61 ja teise lõigu PK 12+33).

Projekteeritud jalg- ja jalgrattatee asfaltbetoonkatte laius on 2,50m. Sellele lisanduvad

haljastatavad peenrad laiusega 0,25m.

Jalg- ja jalgrattateele ette jääv mets, puud, võsad, kiviaiad ja muud takistused kõrvaldatakse.

Kiviaiad kõrvaldada minimaalses võimalikus ulatuses.

NB! Haljastust likvideerida näidatud kohtades minimaalses ulatuses, üksikpuud võimalusel

säilitada. Vajadusel kõrvaldada raadamise käigus raadamistsoonis paiknevad pinnasehunnikud,

kivid jms.

Mahasõidud on ette nähtud olemasolevas asukohas. Katteta mahasõitudele on ette nähtud

asfaltbetoonkatte ehitamine, kohati pikendatakse olemasolevat mahasõidu asfaltbetoonkatet.

Lisaks on ette nähtud üks uus mahasõit Vainu kinnistule (19801:001:1311, esimese lõigu PK 2+83).

Mahasõit on vajalik senise juurdepääsu säilitamiseks.

3.3 Vertikaalplaneering

Vertikaalplaneeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast maapinnast, sõidutee

kõrgusmärkidest, ehitusgeoloogilistest tingimustest ning vajalikest põik- ja pikikalletest.

Jalg- ja jalgrattatee järgib olemasolevat maapinda, muldkeha kõrgus on valdavalt 0,40 kuni 0,60m.

Jalg- ja jalgrattatee muldkeha nõlvad on kavandatud 1:1.5, v.a lõigu alguses bussipeatuse „Liikva“

juures (PK 0+10 kuni 0+24), kus jalg- ja jalgrattatee maantee poolne nõlv rajatakse nõlvusega 1:2.

Esimese lõigu PK 11+75 süvendi nõlvad rajatakse nõlvusega 1:2.

Jalg- ja jalgrattateele jääb ette mitu pinnasest ehitatud küngast – künkad tuleb kas osaliselt või

täielikult (vt asendiplaan) likvideerida, s.t tasandada ja tekkinud pinnast kas kasutada objektil või

utiliseerida.

Jalg- ja jalgrattateel on läbivalt ühepoolne põikkalle 2,0%, mille suund on määratud tulenevalt

ümbritsevast reljeefist (mõlemal lõigul maanteest eemale). Pikikalle jääb vahemikku 0,20% kuni

3,30%. Väikese pikikaldega lõikudes on sademevee äravool tagatud põikkaldega. Sademevesi on

juhitud jalg- ja jalgrattateega külgnevale haljasalale, kus see imbub maasse.

3.4 Muldkeha

Projekteeritud jalg- ja jalgrattatee järgib ümbritsevat maapinda, kuid on sellest kõrgem (muldkeha

kõrgus on valdavalt 0,40 kuni 0,60m). Vajaliku kõrgusega muldkeha ehitatakse järgides

täitepinnasele esitatud nõudeid (nõuded tee-ehitusmaterjalidele on esitatud peatükis 3.6).

Infrada OÜ

Riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0.10-1.35 ja 1.93-3.28 jalg- ja jalgrattatee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-017

21.04.2023 7 / 12

3.5 Katend

Projektlahendusega on ette nähtud järgmised katendikonstruktsioonid.

Tüüp 1a (jalg- ja jalgrattatee asfaltbetoonkate)

▪ AC 8 surf h=5cm

▪ Paekivikillustik (ridakillustik 4/63) h=20cm

▪ Dreenkiht (k ≥ 1,0 m/ööp) h=30cm

▪ Täitepinnas (k ≥ 0,5 m/ööp) h=vajadusel

Tüüp 1b (jalg- ja jalgrattatee asfaltbetoonkate)

▪ AC 8 surf h=5cm

▪ Paekivikillustik (ridakillustik 4/63) h=20cm

▪ Dreenkiht (k ≥ 1,0 m/ööp) h=20cm

▪ Täitepinnas (k ≥ 1,0 m/ööp) hmin=55cm

Tüüp 2 (mahasõidu asfaltbetoonkate)

▪ AC 12 surf h=6cm

▪ Paekivikillustik (ridakillustik 4/63) h=25cm

▪ Dreenkiht (k ≥ 1,0 m/ööp) h=35cm

▪ Täitepinnas (k ≥ 0,5 m/ööp) h=vajadusel

Tüüp 3 (kruuskate)

▪ Killustik või purustatud kruus h=15cm

▪ Täitepinnas (k ≥ 0,5 m/ööp) h=vajadusel

NB! Toodud on materjalide geomeetrilised kihipaksused tihendatud olekus.

NB! Aluspõhja lubjakivi esinemisel projekteeritud katendikonstruktsiooni ulatuses tuleb piirduda

dreenkihi ning vastavas ulatuses täitepinnase kihi ehitamisega ilma lubjakivi purustamata.

3.6 Tee-ehitusmaterjalid

3.6.1 Asfaltbetoon

Asfaltsegu ja selle täitematerjalid peavad vastama tabelis 1 esitatud kvaliteedinõuetele.

Infrada OÜ

Riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0.10-1.35 ja 1.93-3.28 jalg- ja jalgrattatee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-017

21.04.2023 8 / 12

Tabel 1. Asfaltsegu minimaalsed kvaliteedinõuded

Konstruktsiooni tüüp TÜÜP 1a, 1b

Jalg- ja jalgrattatee

TÜÜP 2

Mahasõidud

Segu tüüp AC 8 surf AC 12 surf

Terastikulise koostise kategooria GC 85/20 GC 85/20

Purunemiskindlus

(Los Angelese tegur) LA35 LA30

Kulumiskindluse maksimaalväärtus - AN19

Purustatud pindade osakaalu kategooria C50/30 C50/30

Peenosiste sisalduse kategooria f4 f4

Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI25 FI25

Külmakindluse kategooria F4 FNaCl4

Sideaine Teebituumen

70/100

Teebituumen

70/100

Jämetäitematerjali lisanõue 45%

tardkivikillustik

100%

tardkivikillustik

Vastavus EVS 901-3 nõuetele

Tabel 7, veerg „jalgratta-,

jalg- ja kõnniteede ning

õuealad“

Tabel 7, veerg „AKÖL

900-1499“

NB! Asfaltsegu retsept tuleb koostada, asfaltsegu toota ja paigaldada kooskõlas Eesti standardiga

EVS 901-3 „Asfaltsegud“ ja Transpordiameti juhenddokumendiga „Asfaldist katendikihtide

ehitamise juhis“. Lähtuda viidatud dokumentide kehtivast redaktsioonist.

3.6.2 Killustikalus

Killustikaluses kasutatava ridakillustiku omadused peavad vastama tabelis 2 toodule.

Tabel 2. Ridakillustiku minimaalsed kvaliteedinõuded

Konstruktsiooni tüüp TÜÜP 1a, 1b,

Jalg- ja jalgrattatee

TÜÜP 2

Mahasõidud

Segu tüüp Ridakillustik 4/63 Ridakillustik 4/63

Terastikulise koostis GC 80/20 GC 80/20

Purunemiskindlus (Los Angelese tegur) LA40 LA35

Purustatud või murenenud terade ja täielikult

ümardunud terad C50/30 C50/10

Peenosiste sisaldus f4 f4

Plastsustegur FI35 FI35

Külmakindlus F8 F4

NB! Killustikaluses kasutatakse ehitusmaterjale ja killustikalus ehitatakse kooskõlas

Transpordiameti juhenddokumendiga „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Lähtuda

juhenddokumendi kehtivast redaktsioonist.

Infrada OÜ

Riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0.10-1.35 ja 1.93-3.28 jalg- ja jalgrattatee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-017

21.04.2023 9 / 12

3.6.3 Kruuskate

Kruuskattes tuleb kasutada sidumata segu 0/31,5, mille terastikuline koostis vastab majandus- ja

taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisa 10 positsioonile

6. Kasutada tuleb killustikku või purustatud kruusa, mille purunemiskindluse kategooria on

vähemalt LA35 ja külmakindluse kategooria vähemalt F4 kooskõlas Eesti standardiga EVS-EN 13242.

3.6.4 Tugipeenar

Tugipeenra kindlustamisel tuleb kasutada sidumata segu 0/16, mille terastikuline koostis vastab

majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisa 10

positsioonile 5. Kasutada tuleb killustikku või purustatud kruusa, mille purunemiskindluse

kategooria on vähemalt LA35 ja külmakindluse kategooria vähemalt F4 kooskõlas Eesti standardiga

EVS-EN 13242.

3.6.5 Dreenkiht

Dreenkihis tuleb kasutada looduslikku keskliiva, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 1,0 m/ööp

(EVS 901-20). Dreenkihi ehitamisel tuleb tagada dreenkihi tihendustegur vähemalt 0,98.

3.6.6 Täitepiinas

Täitepinnasena tuleb kasutada külmakindlat ja dreenivat liivpinnast, mille filtratsioonimoodul EVS

901-20 kohaselt määratuna on vähemalt 0,5 m/ööp (katend 1a) või 1,0 m/ööp (katend 1b) ning

orgaanilise aine sisaldus kuni 6%. Filtratsioonimoodulit võib mitte kohaldada, kui täidetud on

majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa punkti

3.2 lõigetes 11 ja 12 esitatud dreenivuse ja külmakindluse kriteeriumid.

Dreenkihi alla paigaldatava täitepinnase korral tuleb tagada selle tihendustegur vähemalt 0,98.

Väljaspool katendikonstruktsiooni kasutatavale täitepinnasele nõuded puuduvad.

3.7 Veeviimarid

Jalg- ja jalgrattatee alla on projekteeritud plasttruubid. Truubid on ette nähtud eelkõige kohtadesse,

kus projekteeritud jalg- ja jalgrattatee või mahasõit lõikub olemasoleva kraaviga. Täiendavalt on

truubid kavandatud kohtadesse, kus jalg- ja jalgrattatee ning maantee vaheribasse võivad tekkida

suletud liigveega kohad – truubiga juhitakse vett teisele poole jalg- ja jalgrattateed ja tagatakse vee

äravool. Kasutada tuleb plasttruupe rõngusjäikusega SN8 vastavalt standardile EN 13476. Truubi

andmed (diameeter, pikkus, kalle, kõrgusmärgid ja voolusuund) on esitatud asendiplaanil. Truubid

tuleb paigaldada ja teostada päiste kindlustus kooskõlas Transpordiameti tüüpjoonistega (vt lisad).

Kindlustus teostada betoonsegule paigaldatavate munakividega.

Mitmes kohas tuleb projektlahenduse kohaselt teostada kraavide korrastamine ja truupide

puhastamine. Lõigu alguses, kõrvalmaantee 11410 Kiia - Vääna-Viti ristmiku piirkonnas, tuleb

kraavis taastada projektikohased kõrgusmärgid (vt asendiplaan). Muudel puhkudel korrastatakse

ja puhastatakse kraavid nii, et oleks tagatud veevool ning kraavi nõlvade stabiilsus (nõlvus 1:1,5 või

laugem). Truupide puhastamisel tuleb truubist eemaldada sete, oksad, praht jms ning puhastada

truubi sisse- ja väljavoolukohad.

Eraldi on projektlahendusega ette nähtud Metsavahe tee (teise lõigu PK 10+42, vt asendiplaan)

kraavide süvendamine, et soodustada ümbruses liigvee äravoolu. Kraavid tuleb antud kohas

puhastada ning süvendada maksimaalses ulatuses järgides transpordimaa piire ning tagades kraavi

nõlvade stabiilsuse (s.t nõlvad 1:1,5 või laugemad).

Infrada OÜ

Riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0.10-1.35 ja 1.93-3.28 jalg- ja jalgrattatee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-017

21.04.2023 10 / 12

3.8 Konstruktsioonid

Ehitusprojektiga ei ole ette nähtud erikonstruktsioone.

3.9 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

3.9.1 Liikluskorraldusvahendid

Projektlahendusega tehakse liikluskorraldusvahenditega järgmisi muudatusi:

▪ lõigu alguses (esimese lõigu PK 0+10) ja bussipeatuses „Sõrve“ eemaldatakse ehitustööde ajaks

segavad liiklusmärgid, ehitusjärgselt paigaldatakse liiklusmärgid tagasi olemasolevasse

asukohta;

▪ paigaldatakse ümber uude asukohta kaks tähisposti (esimese lõigu PK 2+80 ja PK 12+61), kuna

tähispostid jäävad jalg- ja jalgrattateele või projekteeritud mahasõidule ette;

▪ likvideeritakse liiklusmärgid 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ ja 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ (esimese

lõigu PK 12+70), kuna antud märgid pole enam jalg- ja jalgrattatee pikendamise tõttu vajalikud;

▪ paigaldatakse uued liiklusmärgid 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ ja 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“

(esimese lõigu PK 7+60 ning teise lõigu PK 0+00 ja 12+32), kuna antud kohtades on vajalik

rõhutada jalg- ja jalgrattatee algust ja lõppu;

▪ Metsavahe teel (teise lõigu PK 13+14) nihutatakse ette jääv liiklusmärgipost koos

liiklusmärkidega jalg- ja jalgrattateest eemale;

▪ bussipeatuses „Tuulepesa“ paigaldatakse ümber uude asukohta liiklusmärgid 541a „Bussi- või

trollipeatus”, kuna see on vajalik tulenevalt projekteeritud lahendusest.

Kõik muudatused on seotud projekteeritud jalg- ja jalgrattateega, riigitee (sõidutee)

liikluskorraldust ei muudeta.

Liiklusmärgid 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ ja 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ paigaldatakse vastavalt

standardile EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ kasutades II klassi valgustpeegeldavat

kilet. Projekteeritud liiklusmärgid on 0 suurusgrupist.

Liiklusmärkide ümberpaigaldamisel tuleb lähtuda standardist EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende

kasutamine“ ja vajadusel asendada liiklusmärgiposti. Tähispostid paigaldatakse näidatud asukohta

kooskõlas Eesti standardiga EVS-EN 12899-3 “Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Osa 3:

Tähispostid ja helkurid” ning Transpordiameti juhenddokumendiga “Riigiteede liikluskorralduse

juhis”.

3.9.2 Ohutusvahendid

Projektlahendusega ei ole ette nähtud ohutusvahendeid.

3.10 Tehnovõrgud

Enne kaevetööde teostamist tuleb teha kindlaks tehnovõrkude, sh kaablite täpsed asukohad ja

sügavused ning kaevetöid teostada ettevaatlikult. Vajadusel teostada kaevetöid käsitsi või väike-

mehhanismidega. Kaevetööde kavandamisel tehnovõrkude läheduses tuleb sellest eelnevalt

teavitada tehnovõrgu valdajat ning tegutseda tema antud juhiste järgi kooskõlas kooskõlastuses

esitatud tingimuste ja tehnovõrgu kaitse-eeskirjaga, kui selline on olemas.

Tööde kavandamisel tuleb arvestada võimaliku vajadusega langetada kaableid suuremale

sügavusele. Tööde teostamisel rakendada meetmeid tehnovõrkude kahjustamise vältimiseks ja

vajadusel kaitsmiseks. Kaablite korral tuleb kaevetööde käigus tagada püsikindlus ja liikumatus.

Infrada OÜ

Riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0.10-1.35 ja 1.93-3.28 jalg- ja jalgrattatee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-017

21.04.2023 11 / 12

Ehitustööde teostamiseks õhuliinide juures ja nende kaitsevööndis tuleb enne tööde algust

tegevused kooskõlastada võrgu valdajaga ning vajadusel taotleda kaitsevööndis tegutsemise luba.

Kõikide kaevude kaaned, mille ümbruses maapinna kõrgus muutub, tuleb tõsta uude tasapinda.

Vajaduse korral teostada kaevu remonti ja/või asendada kaevu teleskooptoru pikema vastu.

NB! PK 4+60 ja 5+60 tuleb Telia Eesti AS sidekaablid kaitsta poolitatava PVC/PEH D110 toruga.

NB! Projekteeritud jalg- ja jalgrattateele jääb ette sidekapp (Riigitee 11412 Liikva–Rannamõisa km

1.35, jalg- ja jalgrattatee PK 12+60). Enne ehitustöödega alustamist koostada ümbertõstmise

projekt ja kooskõlastada see Telia Eesti AS-ga. Sidekapi uus põhimõtteline asukoht on esitatud

asendiplaanil.

3.11 Keskkonnakaitse

Ehitustööde käigus tuleb rakendada keskkonnakaitsemeetmeid, sh vältida saasteainete sattumist

pinnasesse, pinnasevette või veekogudesse. Vältida tuleb ka maastiku kahjustamist ja kütuse jms

materjalide leket. Võimalusel vältida liigse müra ja vibratsiooni tekitamist, eriti elamute läheduses.

Keskkonda kahjustada võivate õnnetusjuhtumitest tuleb viivitamatult teavitada tellijat ja muid

pädevaid ametkondi.

Objektil välja kaevatud pinnast ja muid ehitusjäätmeid tuleb maksimaalselt taaskasutada lähtudes

põhimõttest, et taaskasutatavad materjalid peavad vastama projektis esitatud nõuetele ning

materjalide taaskasutamine on kooskõlastatud tellijaga. Muid ehitusjäätmeid tuleb utiliseerida

vastavalt kehtivatele nõuetele, vajadusel kooskõlastada tegevused tellijaga.

Ehitustöödel tuleb järgida Harku Vallavolikogu 25.02.2016 määrust nr 7 „Harku valla

jäätmehoolduseeskiri“6. Ehitusmaterjalide ladustamiskoht kooskõlastatakse tellijaga.

3.12 Maastikukujundustööd

Ehitustööde läbiviimisel tuleb arvestada, et säilitatavate puude puutüvedele lähemal kui 2,0m tuleb

kaevetöid teostada ettevaatlikult ja võimalusel käsitsi, et vältida puujuurte ja -tüvede kahjustamist.

Samuti tagada tuleb ehitusaegne puutüvede kaitsmine.

Ehitustööde lõpus tuleb kannatada saanud alad ning tee nõlvad tasandada ja haljastada. Haljasalade

taastamise indikatiivne ulatus on esitatud joonistel, kuid taastada tuleb kogu ehitustööde käigus

kahjustatud maa-ala. Haljastamine on ette nähtud muru külvamise teel kasvupinnasele.

Paigaldatava kasvupinnase paksuseks on ette nähtud 10cm. Kasvupinnas peab olema

mineraalmuld (pH 6,5…7,0), see ei tohi sisaldada kive, killustikku ega taimedele kahjulikke

jäätmeid. Kasvupinnase huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Haljastuse rajamisel ei tohi

kasutada külmunud pinnast. Lubatud on kasutada ehitustööde käigus eemaldatud kasvupinnast,

kui see vastab eespool toodud nõuetele.

Haljastatav maapind tuleb tasandada ja tihendada, seejärel katta kasvupinnasega ja külvata muru.

Kasvupinnase planeerimisel ja tihendamisel tuleb järgida, et ei tekiks suuri vajumisi ega lohkusid

ning rajatud haljasala oleks niidukõlblik. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir tuleb ühtlustada.

Muru külvamisel tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, mis on antud

piirkonda sobilikud. Muruseemne külvinormiks arvestada vähemalt 30g/m2.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/407022017012?leiaKehtiv

Infrada OÜ

Riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0.10-1.35 ja 1.93-3.28 jalg- ja jalgrattatee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-017

21.04.2023 12 / 12

4 TÖÖDE TEOSTAMINE

4.1 Üldosa

Ehitustööde läbiviimisel tuleb lähtuda käesolevast ehitusprojektist, kehtivatest asjakohastest

õigusaktidest ja juhenddokumentidest ning heast tavast. Töid tuleb teostada järgides eelkõige

järgmisi õigusakte ja juhenddokumente:

▪ majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;

▪ majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“;

▪ Transpordiameti juhenddokument „Teetööde tehnilised kirjeldused”;

▪ Transpordiameti juhenddokument „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“;

▪ Transpordiameti juhenddokument „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“;

▪ Transpordiameti juhenddokument „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja

remondi juhis“;

▪ Harku Vallavolikogu 27.11.2014 määrus nr 23 „Harku valla heakorraeeskiri“7.

Vastuolude esinemisel käesoleva ehitusprojekti ja/või viidatud juhenddokumentide vahel lähtuda

rangematest nõuetest, vajadusel kooskõlastada lahendused omanikujärelevalve, tellija ja

projekteerijaga. Viidatud juhenddokumentide puhul tuleb lähtuda kehtivast redaktsioonist.

Ehitustööde läbiviimisel tuleb järgida kõigis kooskõlastustes esitatud nõudeid.

Töövõtja peab tagama süvendite ja täidendite stabiilsuse ja ohutuse oma valitud sobivate meetodite

abil, seda nii materjalide ladustamisel, masinate kasutamisel, kui ka ehitiste ja konstruktsioonide

püstitamisel või selleks vajalike kaevikute kaevamisel. Kaevetööde teostamisel arvestada maa-ala

geoloogilisi tingimusi.

4.2 Ettevalmistustööd

Ettevalmistustööde raames tuleb kõikide projekteeritud katendikonstruktsioonide alt eemaldada

kasvupinnas (keskmine arvutuslik paksus 45cm). Vajalike kõrgusmärkide saavutamiseks enne

katendikonstruktsiooni ehitamist tuleb kasutada käesolevas ehitusprojektis esitatud nõuetele

vastavat täitepinnast (nõuded tee-ehitusmaterjalidele on esitatud peatükis 3.6).

Katendikonstruktsioonid ning täitepinnasest aluskihid ehitatakse ettevalmistatud (s.t planeeritud

ja tihendatud) aluspinnasele, mille tihendustegur on vähemalt 0,96.

4.3 Ehitusaegne liikluskorraldus

Ajutise liikluskorralduse, sh vajadusel ümbersõidud, ehitustööde läbiviimisel korraldab ehitaja

tulenevalt kavandatud ehitusetappidest ja arvestades õigusaktides sätestatud ja tellija täiendavaid

nõudeid ning head tava. Enne ehitustööde algust tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse

projekt ja kooskõlastada see Transpordiameti ja Harku Vallavalitsusega.

Koostas: Pavel Karev

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/420102017037?leiaKehtiv