Riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,1-1,35 ja km 1,92-3,35 kaitsevööndisse kavandatava jalgratta- ja jalgtee (sh valgustuse) põhiprojekti koostamise nõuded

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Harku Vallavalitsus

[email protected]

Kallaste tn 12

76901, Harju maakond, Harku vald,

Tabasalu alevik

Teie 22.03.2022 nr 10-7/3124

Meie 20.04.2022 nr 7.1-2/22/6184-2

Riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,1-1,35 ja

km 1,92-3,35 kaitsevööndisse kavandatava

jalgratta- ja jalgtee (sh valgustuse) põhiprojekti

koostamise nõuded

Olete taotlenud Transpordiametilt nõuded Harju maakonnas Harku vallas riigitee nr 11412 Liikva-

Rannamõisa km 0,1-1,35 ja km 1,92-3,35 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale jalgratta- ja jalgtee

(edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks. Taotlusele on lisatud JJT trassi

asukoha skeemid (vt Lisa).

JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab JJT ehituseks

ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lg 1 ja § 101

lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Transpordiameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel

riigitee aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist.

Vastavalt EhS § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos

liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega

KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või

detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie nõuded menetluse sisendiks.

Meie huvi on riigitee püsimine ja korrakohane kasutamine. Nendel erandjuhtudel kus on vajadus

JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti sellele osale koostada ekspertiis

ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

2 (5)

Võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid), esitab

Transpordiamet § 99 lg 3 alusel nõuded 11412 km 0,1-1,35 ja km 1,92-3,35 jalgratta- ja jalgtee

projekti koostamiseks: 1. JJT ehitamiseks koostada teeprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt

majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“.

2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

põhjendamatuid ristumisi riigiteega. JJT trassi asukoha sobivuse hindamiseks koostada

eskiislahendus geodeetilisel alusplaanil. Palume esitada eskiislahendus arvamuse andmiseks

[email protected].

3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

(ja valgustuse projekteerimise) pädevus.

4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

5. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljaspoole riigitee alust maad.

6. JJT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks.

Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu

rajamiseks/hooldamiseks (teevalgustus, side- ja elektripaigaldised vms) . JJT IKÕ plaanide

koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ plaanide koostamiseks vt juhendi

lisa 6.

7. Peale projekti kooskõlastust esitada taotlus Transpordiameti teemaa osakonnale

[email protected] riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks.

7.1. Juhul kui on kasutamiseks andmine, siis palume täita taotluse blankett „Riigivara

kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus jalgratta- ja jalgtee

ehituseks“ ( vt juhenditest).

7.2. Juhul kui on võõrandamine, siis arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse

eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu

Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS).

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga:

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“

8.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m

projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas. Veeviimarid mõõdistada vähemalt

ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee ärajuhtimise lahendamiseks / kuni eelvooluni.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide

seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Juhul kui i JJT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised

uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele

nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada

südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee

muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee

3 (5)

konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti

ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste

iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda

seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

10. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

11. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Projekti seletuskirjas

kirjeldada projekteeritud rajatiste paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).

12. Käsitleda JJT-ga seotud riigitee liikluskorraldust, liiklussagedust ning teised vajalikke

näitajaid, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris

13. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

14. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius määrata vastavalt normide tabelile 7.5.

15. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne

kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama

projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel

lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev

hoonestus).

16. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Vajadusel kavandada riigiteele kesksaar, künnis või

muud liikluse rahustamise meetmed.

17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel

7.10) ja riigitee külgnähtavus (tabel 2.14). Kavandada nähtavust piiravate takistuste (metsa,

võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

18. Uusi Normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes

põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri

värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.

Lisada materjalidele esitatavate minimaalsed nõuded.

20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-

elementide kaugused sõidutee välimisest servast. 21. Koostada JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigiteega moodustama terviklahenduse. 22. Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613.

Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Näidata olemasolevad, likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

23. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste

suurvetega.

24. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse

liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga. 25. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju.

Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. Riigiteele tohib JJT valgustitest sattuda heledust kuni Lm=0,03 cd/m2 . Juhul kui JJT valgustamisel satub sõiduteele suurem keskmine heledus kui Lm=0,03 cd/m2, tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine tee/tänavavalgustusega või kombineeritult

26. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks , et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

4 (5)

27. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

28. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

29. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

30. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus).

31. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 31.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

31.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus.

32. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad.

33. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigitee alusele maale Normide peatükist 8 „Tehnovõrgud“,

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 34. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

vm) taastamine või korrastamine. 35. JJT projekteerimine era- või riigi omandis olevatele maaüksustele kooskõlastada

maaomanikega krundijaotuskava/kasutusplaani alusel.

36. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT (ja valgustus) jääb KOV

omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava

JJT (ja valgustuse) projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve

teostamise kulud kannab KOV.

Transpordiamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele

nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiameti poolt heakskiidu

saanud lahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected]

Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marten Leiten

juhataja

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: trassi asukoha skeemid (2 tk)

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]