Vastus vaidlustusele riigihankes 290452 "Veebipõhise info- ja teenindusportaali arendus- ja hooldustööd"

Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn / [email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613

Meie 02.01.2025 nr 1-4/25-2

VOLIKIRI

Riigi Info-ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (registrikoodiga 77001613), mida Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse põhimääruse § 10 lõike 2 ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium puhkuse muutmise taotlus-käskkirja nr. N100-1.4-3/147 alusel esindab

asedirektor Kairi Rais, volitab õigus- ja hankeosakonna juristi,

Fredy Bogomolov (isikukoodiga 39509203530),

esindama Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust ning tegema kõiki menetlustoiminguid

kohtutes haldus-, tsiviil- ja kriminaalasjades kõigi õigustega, mis seadusega menetlusosalisele on ette nähtud

ning Rahandusministeeriumi juures asuvas Riigihangete Vaidlustuskomisjoni vaidlustusmenetluses koos

kõigi õigustega, mis on riigihangete seaduses ette nähtud hankijale või vaidlustuse läbivaatamisse kaasatud

kolmandale isikule. Samuti esindama Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust kui tööandjat

töövaidluste lahendamisel töövaidluskomisjonis.

Volikiri on kehtiv kuni 31.12.2025 või esindaja töösuhte lõppemiseni ning on antud edasivolitamise õiguseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Rais

asedirektor

Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn / [email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613

Taivo Kivistik

Riigihangete vaidluskomisjon

[email protected]

Endla 13, 10122 Tallinn

Teie 11.07.2025 nr 12.2-10/165 Meie 16.07.2025 nr 5-7/25-71-2

SEISUKOHT

vaidlustusele Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 01.07.2025 otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta riigihankes nr 290452 "Veebipõhise info- ja teenindusportaali arendus- ja hooldustööd"

Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

Registrikood: 77001613

Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn

Hankija esindaja: Fredy Bogomolov

e-post: [email protected]

Vaidlustaja: osaühing BPW Consulting

Registrikood: 10560025

Maakri tn 23a, 10145 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Vaidlustaja esindaja: juhatuse liige Ago Meister

e-post: [email protected]

Kolmas isik: HEISI IT OÜ

Registrikood: 12765966

Pärnu mnt 105, 11312 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

e-post: [email protected]

1. Asjaolud ja menetluskäik

1.1. Hankija viis läbi avatud hankemenetluse riigihankes nr 290452 "Veebipõhise info- ja teenindusportaali

arendus- ja hooldustööd". Hankija kehtestas hankes detailsed nõuded hanke tehnilise kirjelduse ning

selle lisadokumentide kaudu. Hankija kehtestas proovitöö esitamise kohustuse ühes pakkumusega ning

hankija sooviks oli hinnata proovitööde kvaliteeti võimaliku täitja valikul.

1.2. Vaidlustaja esitas hankes pakkumuse ja proovitöö, tähtaegselt.

1.3. Hankija teavitas pakkujaid 01.07.2025 pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest ning ühes sellega

hindamise tulemustest. Vaidlustaja pakkumus sai proovitöö teise ülesande eest kümme punkti

kahekümnest. Hankija otsus oli põhjendatud ning proovitöös sisaldunud puudused otsuse põhjendavas

osas kirjeldatud.

1.4. Hankija põhjendas proovitöö teise ülesande hindamist järgmiselt: „Teise ülesande hindamismetoodika

kohaselt on maksimaalne võimalik punktisumma 20. Pakkuja lahenduses vastasid kaks alakriteeriumi

(1. ja 2. täpploend) maksimaalsele tasemele, kuid üks alakriteerium (3. täpploend) ei vastanud täielikult

nõuetele (hankija tuvastas kokku kaks puudust). Vastavalt Lisa 6 alajaotuse "Proovitöö

hindamismetoodika" 3. täpploendi teises lauses sätestatud põhimõttele – kui hinnatava alakriteeriumi

puhul vähemalt üks nimetatud tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse alakriteeriumi

eest madalamad punktid – määrati pakkumusele selle ülesande eest 10 punkti, kuna see vastas

hindamismetoodikas sätestatud kolmetasandilise punktisüsteemi (20, 10 ja 1 punkt) kohaselt keskmisele

2/4

hindamistasemele.“

1.5. Vaidlustaja esitas teabevahetuse kaudu 02.07.2025.a päringu Sonar testide tulemuse kohta, millele

hankija vastas 08.07.2025 viidates Sonar testimise failidele, millest vaidlustaja pidi saama piisava info

Sonar hindamise kohta.

1.6. Vaidlustaja esitas teabevahetuse kaudu 08.07.2025.a etteheite hankija tegevusele. „Pakkuja arvab, et

hankija Sonar on valesti seadistatud ning hindamise tulemused moonutatud. Pakkuja käivitatud testide

tulemused on manuses. Kuna hankedokumentides ei olnud kaasas Sonar seadistust, siis ei oska Pakkuja

arvata, millest tuleneb erinevus, kuid on selge nii märkimisväärse vahe korral peab eksisteerima kuskil

probleem ja kuna hankedokumentides puudusid SonarQube seaded, siis on hindamine antud juhul

subjektiivne ja mitteläbipaistev. Pakkuja hinnangul on tema backend kattuvus 81% ja frontend kattuvus

68% testide käivitamise tulemusel.“ Hankija esitas 11.07.2025.a kinnituse, et hankija ei ole Sonar

programmi valesti seadistanud.

1.7. Vaidlustaja esitas 09.07.2025.a hankijale täiendava selgituse. „/…/ 08.07.2025 15: 14 esitatud Pakkuja

küsimuse palume jätta tähelepanuta ja Hankija ei ole Sonar valesti seadistanud. Pakkuja arendaja on

unustanud kaasa panna testikattuvuse seadistused. Selgitame alljärgnevalt. Analüüsides projekti,

selgus, et testid on korrektselt implementeeritud, kuid SonarQube konfiguratsioonifailid jäid kogemata

projekti GITi lisamata. Pakkuja poolt pakkumuse esitamisel oli antud Pakkuja esindajale info, et testide

kattuvused on 81% ja 68% ning samuti esialgses täpsustavas küsimuses anti Pakkuja esindajale sama

vastus, kuid asjaolude selgitamisel selgus, et arendaja oli unustanud seadistused GIT versiooni viia, mis

moonutab tegelikku testide kattuvust.“ Hankija selgitas 14.07.2025.a pakkujale, et pakkumuse

terviklikkuse, sh proovitöö terviklikkuse, eest kannab vastutust üksnes pakkuja.

1.8. Samuti taotles vaidlustaja 09.07.2025.a teabevahetuse kaudu proovitöö uut hindamist, millele vastusena

avaldas hankija 14.07.2025.a, et pakkumuse terviklikkuse, sh proovitöö terviklikkuse, ja tähtaegse

esitamise eest kannab vastutust üksnes pakkuja.

1.9. Vaidlustaja esitas 10.07.2025.a vaidlustuse hankija otsusele tunnistada edukaks HEISI IT OÜ pakkumus

(edukaks tunnistamise otsus). Vaidlustaja leiab, et hankija on rikkunud uurimispõhimõtet, vaidlustaja

esitatud proovitöö hindamine ei vasta tegelikule olukorrale, hankija on oma otsusega rikkunud

õigustatud ootuse põhimõtet ning hankija on hinnanud proovitöid valesti.

2. Hankija seisukoht ja põhjendused

2.1. Hankija vaidlustajaga ei nõustu ning vaidleb vaidlustusele täies ulatuses vastu.

2.2. Vaidlustaja on leidnud, et hankija on rikkunud uurimispõhimõtet. Selgituseks on vaidlustaja lisanud, et

„RHS § 2 lg 1 kohaselt peab hankija tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt.

Hankija tuvastas ebaloomulikult madala testikatte (frontend 0%), kuid ei küsinud pakkujalt selgitusi

enne hindamisotsuse tegemist.“

2.3. Kohtupraktikas on leitud, et „RHS § 3 näeb ette hankija kohustuse järgida riigihanke korraldamisel

põhimõtteid, mis peavad kindlustama riigihanke kooskõla seaduse esimeses paragrahvis sätestatud

eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute

võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel.

Seega on riik huvitatud sellest, et riigihankemenetlus oleks küll läbipaistev, kuid ei oleks liialt kulukas

ja aeganõudev. Hankemenetluse läbiviimine ei tohi andmete ja tõendite kogumise tõttu muutuda

võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr asjas 3-3-1-24-13, p

19). Riigihankemenetluse olemusega oleks vastuolus rakendada sellises mahus uurimisprintsiipi, mida

näiteks maksuhaldur teeb maksumenetluses, kus sarnaste tööde tegemist tõendataks kõikvõimalike

tõenditega paikvaatluse ja tunnistajate ütlusteni välja.

Riigihankemenetlus on teistsuguse iseloomuga ja sellise uurimispõhimõtte rakendamine tekitaks suure

tõenäosusega pakkujate ebavõrdse kohtlemise ja muudaks hankemenetluse ebamõistlikult aeganõudvaks

ja rahaliselt kulukaks, mis hakkaks takistama normaalset majanduselu.“1

2.4. Veel enam on rõhutatud nii vaidlustuskomisjoni kui ka kohtupraktikas, et „Kui tõlgendada

eesmärgipäraselt ja keeleliselt RHS § 46 lõiget 4 seaduse seletuskirjas ja riigihangete

vaidlustuskomisjoni-, ja ka kohtupraktikat arvestades, siis saab asuda seiskohale, et käesolevas asjas

poolte vahelise vaidluse põhjustanud küsimuses (hankijale dokumentide tagantjärgi esitamise

võimaldamine ja selgituste küsimine) ei ole seadusandja soovinud anda pakkujatele ulatuslikumat

võimalust esialgsele pakkumusele ja koos sellega esitatud dokumentidele lisaks esitada hiljem

1 TlnHKo 3-16-874 22.06.2016

3/4

õigeaegselt esitamata jäänud dokumente. Seda eelkõige seetõttu, et riigihankemenetluses toimib

muuhulgas formaliseerituse põhimõte.“2

2.5. Hankija leiab, et vaidlustaja oodatud ulatuses uurimispõhimõte riigihankemenetluses ei kohaldu.

Hankija arusaamise kohaselt vastutab pakkumuse, sh proovitöö, terviklikkuse ja õigeaegse esitamise

eest iga pakkuja ise. Ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kus hankija asub igalt pakkujalt, kellele tuleb

hindamismetoodika kohaselt anda vähem punkte, küsima, kas tema sooviks oli esitada puudustega

pakkumus/proovitöö. Kusjuures kaotaks tagantjärele proovitöö täiendamise võimalusega proovitöö

kvaliteedi hindamise mõttekus.

2.6. Vaidlustaja leiab, et hindamine ei vasta tegelikule olukorrale. „Hankija hindas proovitööd formaalselt

SonarQube näitajate alusel, kontrollimata tegelikku testide olemasolu ja kattuvust. Vaidlustaja tõendid

näitavad, et testid on implementeeritud ja vastavad nõuetele.“ Hankija väitega ei nõustu.

2.7. Mittefunktsionaalsete nõuete dokumendi punktis 3 sätestatakse, et testide olemasolu ja kattuvuse

hindamiseks kasutatakse SonarQubet. Vaidlustaja oli sellest teadlik ning pidi arvestama seda pakkumust

esitades.

2.8. Vaidlustaja leidis, et „SonarQube näitas kunstlikult madalat protsenti puuduvate konfiguratsioonifailide

tõttu.“ SonarQube on automaatne koodianalüüsi tööriist, mida kasutatakse tarkvara kvaliteedi

kontrollimiseks. Selle eesmärk on tagada hanke raames arendatava info- ja teenindusportaali

jätkusuutlikkus ning vähendada tehnoloogilist võlga riiklikes tarkvaralahendustes. SonarQube analüüsib

lähtekoodi (antud kontekstis pakkuja esitatud teist proovitööd) ning esitab tulemused kategooriate

kaupa, nagu vead, turvariskid, testikattuvus jne. Tulemused kuvatakse mõõdikutena (nt

kattuvusprotsent), mis võimaldavad hinnata koodi seisukorda vastavalt kvaliteedimõõdikutele.

RITis kasutatavad kvaliteedimõõdikud ja nende lubatud väärtused on kirjeldatud hanke

alusdokumentides Lisa 2.1.

2.9. Hankija hinnangul on läbiviidud hindamine teostatud õigesti vaidlustaja enda esitatud proovitöö

pinnalt. Kuivõrd vaidlus puudub hindamise käigus saadud tulemuste osas, ei pea hankija täiendavat

analüüsi vaidlustuse kontekstis vajalikuks. Tegemist on automaatkontrollisüsteemiga ning testide

tulemused on saadud vaidlustaja proovitöö hindamise käigus.

2.10. Vaidlustaja leiab, et hankija on rikkunud vaidlustaja kui pakkuja suhtes õigustatud ootuse põhimõtet.

„Pakkuja esitas toimiva lahenduse koos testidega. Hankija ei andnud võimalust selgitada tehnilist

olukorda enne otsuse tegemist, kuigi näitajad (0% frontend) viitasid ilmselgelt tehnilisele probleemile.“

Hankija vaidlustaja käsitlusega ei nõustu.

2.11. Hankija peab vajalikuks selgitada, et proovitöö sisu ei olnud mitte vastavuse kontrollimise objekt,

vaid proovitöö sisu oli pakkumuse hindamise objekt. Vastavustingimuseks oli proovitöö esimese ja teise

ülesande esitamine. Teisele ülesandele olid nõuded vormistamiseks. Vaidlustaja proovitöö vormistus

vastas tingimustele.

2.12. Hankija poolt täiendavate küsimuste küsimine on hankija kaalutlusotsus. Hankija hinnangul ei ole

tegemist puudustega, mida saaks lahendada teabevahetuse kaudu küsimuste küsimisega. Vaidlustaja on

kinnitanud, et pakkumuses oli konkreetne asi jäetud lisamata. Kuivõrd tegemist oleks olnud uue

dokumendi esitamisega, tulnuks käsitleda seda pakkumuse muutmisena, mis ei ole lubatav.

2.13. Hankija kogemusest lähtuvalt ei viita 0%-line tulemus ilmselgelt tehnilisele puudusele, vaid võib olla

pakkuja valik. Arendushangete puhul on sage nähtus, kus pakkujad tuginevad soodsale teostushinnale,

mitte tugevale proovitööle.

2.14. Seega on vaidlustaja etteheide põhjendamatu. Hankija on teinud põhjendatud otsuse ning teostanud

kontrolli õigesti. Samuti on hankija õigesti kaalutlenud selgituste küsimise asjakohasust ning õigesti

leidnud, et proovitöö kui pakkumuse osa puuduseid ei saa kõrvaldada selgituste kaudu.

2.15. Täiendavalt on vaidlustaja selgitanud vale hindamise mõju kogu hanke tulemusele. „Kui vaidlustaja

oleks saanud õiglased 50 punkti, oleks kogupunktisumma 88,27, mis ületab edukaks tunnistatud pakkuja

83,78 punkti. Seega mõjutas vale hindamine otseselt hanke lõpptulemust.“ Hankija ei nõustu, et

proovitöö hindamine oleks läbi viidud ebaõigesti. Tegemist on vaidlustaja hooletusveaga pakkumuse

esitamisel.

2.16. Hankija hindas proovitöid vastavalt hindamismetoodikale ja tunnistas põhjendatud kirjaliku otsusega

edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige rohkem punkte kogunud pakkumuse (RHS

2 TlnHKo 3-18-1248 09.08.2018 p-d 16-17

4/4

§ 117 lg 1). Hindamismetoodika on hanke alusdokument. Hanke alusdokumente ei ole vaidlustatud,

järelikult on need kehtivad. Hankija hindas kõigi vastavaks tunnistatud pakkujate proovitöid

ühetaoliselt. Vaidlustaja nõuab hankijalt enda suhtes teha otsus, millega hankija rikuks riigihanke

alusdokumentides sätestatud tingimusi. See oleks alusdokumentides sätestatud nõuete rikkumine ja RHS

§ 3 p 2 rikkumine ja samuti RHS § 3 p 1 rikkumine.

Sonar test tuvastas kõigil kolmel esitatud proovitööl hälbed nõutud määrast. Paranduste sisseviimiseks

oleks pidanud andma võimaluse kõigile pakkujatele- pakkujate võrdne kohtlemine. Pärast paranduste

tegemist oleksid kõik pakkumused maksimaalse kvaliteediga ja kõik oleks saanud maksimaalsed 50

punkti. Proovitöö hindamine sellisel moel ei omaks mõtet. Kusjuures, olukorras, kui kõik proovitööd

oleks saanud 50 punkti, ei oleks vaidlustaja saanud edukaks pakkujaks.

2.17. Kokkuvõtvalt leiab hankija, et esitatud vaidlustus on sisutühi ja põhjendamatu, selles avaldatud

etteheited vastuolulised ning mittetõeste järeldustega. Hankija leiab, et vaidlustus tuleb jätta

rahuldamata.

3. Menetluslikud küsimused ja taotlused

3.1. Jätta vaidlustaja vaidlustus rahuldamata.

3.2. Menetluskulud. Jätta vaidlustaja menetluskulud vaidlustaja kanda.

3.3. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Hankija on nõus vaidlustuse menetlemisega kirjalikus menetluses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Fredy Bogomolov

jurist

Lisad: Lisa 1. Volikiri Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse esindamiseks

(Bogomolov)