Seisukoht vaidlustaja 21.07. selgitustele

Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn / [email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613

Angelika Timusk

Riigihangete vaidluskomisjon

[email protected]

Tartu mnt 85, 10122 Tallinn

Teie 17.07.2025 nr 12.2-10/165 Meie 25.07.2025 nr 5-7/25-71-5

SEISUKOHT

vaidlustaja 21. juuli 2025. a seisukohale riigihankevaidlustusasjas nr 12.2-10/165

Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

Registrikood: 77001613

Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn

Hankija esindaja: Fredy Bogomolov

e-post: [email protected]

Vaidlustaja: osaühing BPW Consulting

Registrikood: 10560025

Maakri tn 23a, 10145 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Vaidlustaja esindaja: juhatuse liige Ago Meister

e-post: [email protected]

Kolmas isik: HEISI IT OÜ

Registrikood: 12765966

Pärnu mnt 105, 11312 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

e-post: [email protected]

Austatud riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja Angelika Timusk

Hankija on seisukohal, et vaidlustaja 21. juuli 2025. a täiendavas seisukohas ega vaidlustuses ei nähtu aluseid hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustaja etteheited hankija suhtes on ainetud ning vaidlustaja nõude rahuldamine tooks kaasa hankija poolt hankemenetluses kehtestatud nõuete ning riigihangete seaduses sisalduvate nõuete rikkumise hankija poolt. Hankija palub Riigihangete vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustus rahuldamata.

1. Vaidlustaja heidab hankijale ette uurimispõhimõtte rakendamata jätmist. Vaidlustaja hinnangul nõuab

proovitöö hindamisel läbi testimiskeskkonna 0%-line tulemus automaatselt täiendavat kontrolli.

Hankija sellega ei nõustu ning ka vaidlustaja ise on kinnitanud, et tegemist on olnud vaidlustaja kui

pakkuja veaga (mingi osa proovitööst on jäänud esitamata, mis on tinginud automaatkontrollis madala

2/3

tulemuse).

2. Vaidlustaja viitab Riigikohtu 13. juuni 2013. a otsusele asjas 3-3-1-24-13 punktile 26, milles kohus

rõhutab, et „Hankija otsus peab olema põhjendatud ja kontrollitav (RHS § 39 lg 6). Hankija ei või

tugineda pelgalt oletustele.“ Hankija nõustub Riigikohtu konstateeringuga ning leiab, et hankija

otsused on põhjendatud ja kontrollitavad ega tugine oletustele. Hankija jaoks on arusaamatu, millist

oletust vaidlustaja hankijale ette heidab, kuivõrd tegemist on automaatse kontrollsüsteemiga, mille

kasutamisest teadsid kõik pakkujad ette kuivõrd see oli sätestatud hanke alusdokumentides.

3. Veel enam, sama lahendi samas punktis on Riigikohus selgitanud, et „/…/ olulise faktilise asjaolu

uurimata jäämine ei pruugi hankemenetluses tähendada igal juhul hankija otsuse kehtetuks

tunnistamist, kui vaidlustus- või kohtumenetluses leiab see asjaolu siiski tõendamist.“ Käesoleval

juhul puudub poolte vahel vaidlus, et proovitöö esitati mittetäielikult. Vaidlus seisneb selles, kas seda

sai parandada proovitöö hindamise raames või mitte läbi selgituste. Hankija on seisukohal, et see

võimalik ei ole. Asjakohased selgitused on hankija andnud enda vastuses vaidlustusele ning

menetlusökonoomikast lähtuvalt ei pea vajalikuks neid korrata.

4. Hankija kohustus on eduka pakkuja välja selgitamiseks hinnata pakkumusi vastavalt

hindamiskriteeriumitele ja -metoodikale (RHS § 117 lg 1 ja riigihanke alusdokumendid p 9). Hankija

on kõiki proovitöid hinnanud vastavalt alusdokumentidele. Seega on vaidlustaja etteheited hankijale

ainetud. Hankija poolt läbiviidud pakkumuste kontroll on olnud põhjalik ja sisuline.

5. Vaidlustaja leiab üheselt, et 0% tulemus pidi viitama tehnilisele probleemile. Hankija kogemus seda

aga ei kinnita. Asjakohased selgitused on hankija andnud enda vastuses vaidlustusele ning

menetlusökonoomikast lähtuvalt ei pea vajalikuks neid korrata. Hankija hinnangul tuleb proovitööd

vaadata terviklikult ning pakkumuse terviklikkuse, sh proovitöö terviklikkuse, eest kannab vastutust

üksnes pakkuja. Hindamisel poleks ilmnenud vaidlustaja poolt kirjeldatud probleemi, kui pakkuja

oleks algses pakkumuses kaasa pannud kogu vajaliku informatsiooni, sh puuduvad

konfiguratsioonifailid. Hankija hinnangul ei ole võimalik täiendavaid dokumente võimalik esitada siis

kui hindamine on läbiviidud. Hankija hinnangul oleks tegemist pakkumuse muutmisega.

6. Hankija peab vajalikuks täpsustada, et hindamismetoodika kohaselt ei tulenenud punktide kaotus

üksnes Coverage mõõdiku väärtuse mittevastavusest piirväärtustele, mis tulenes konfiguratsioonifaili

puudumisest. Proovitööde hindamismetoodika punktis 3 on sätestatud: „Lahendus vastab pea täielikult

(kuni 1 puudus) hanke nõuetele, mis hõlmab tehnilist kirjeldust (Lisa 2) koos selle lisadega.” See

tähendab, et maksimaalse tulemuse saavutamiseks on ühe puuduse olemasolu lubatud.

7. OÜ BPW Consultingu hindamistulemus oli mõjutatud mitmest probleemist, mitte ainult Coverage

mõõdiku väärtuse mittevastavusest piirväärtustele. Need probleemid on toodud välja hindamisotsuse

põhjenduses. Seetõttu ei ole õige vaidlustaja järeldus, et 10 punkti kaotus tulenes ebaproportsionaalselt

ühest tehnilisest veast.

8. Viide punktide jaotuse ebaproportsionaalsusele on hankija hinnangul ennatlik. Vaidlustajal oli

teadmine hindamismetoodikast hanke algusest saadik ning kui vaidlustaja leidis, et tegemist on

ebaproportsionaalse meetmega hindamise, tulnuks vaidlustajal vaidlustada hanke alusdokumendid.

9. Vaidlustaja leiab täiendava seiskoha punktis 3.1, et „Hankija seisukoha punkt 2.16: "Sonar test tuvastas

kõigil kolmel esitatud proovitööl hälbed nõutud määrast." See on oluline tunnistus:

o Kui kõigil pakkujatel on sarnane probleem, viitab see tööriista või nõuete probleemile

o RHS § 3 p 2 (võrdse kohtlemise põhimõte) nõuab sarnaste olukordade sarnast käsitlemist

o Hankija ei saa karistada ühte pakkujat süsteemse probleemi eest.“

10. Hankija hinnangul on vaidlustaja meelevaldselt sisustanud hankija seisukohas esitatut. Hankija

seisukoha mõte oli, et mitte ainult vaidlustaja pakkumuses ei esinenud puudused, vaid puudused

esinesid kõigi proovitööde puhul. Oluline on rõhutada, et tegemist ei olnud sarnaste probleemidega

ning tegemist ei ole kindlasti hankijapoolse süsteemse probleemiga.

3/3

11. Kõigil kolmel pakkujal esines hälbeid nõutud SonarQube’i kvaliteedimõõdikutest, kuid mitte otseselt

testide katvuse (coverage) näitaja osas. Erinevate pakkujate puhul ilmnesid erinevad probleemid, mis

on ootuspärane, arvestades, et SonarQube hindab koodi kvaliteeti mitmekülgselt ja mitmes

kategoorias.

12. Hankija rõhutab, et tegemist ei ole süsteemse probleemiga. Hanke alusdokumentides oli välja toodud,

et kasutatakse SonarQubei ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuses kasutatavaid

kvaliteedimõõdikud. Kõigil pakkujatel, sh vaidlustajal, oli võimalus enne pakkumuse esitamist ise

sama tööriista koodi kvaliteedi kontrollimiseks kasutada. Sellise kontrolli teostamisel oleks vaidlustaja

saanud veenduda oma pakkumuse terviklikkuses.

13. Punktis 3.2 toodud argumentatsioon on hankija hinnangul arusaamatu. Juhul, kui hankija oleks andnud

võimaluse enda proovitööd täiendada (lisada puuduolevad konfiguratsioonifailid), oleks tulnud

hankijal anda võimalus ka teistel pakkujatel oma proovitöös sisalduvad puudused kõrvaldada. Sellisel

juhul oleksid kõik proovitööd saanud maksimaalse tulemuse ning hankija jaoks oleks muutunud

ebamõistlikuks üleüldse proovitööd küsida ja seda hinnata.

14. Vaidlustaja proovitöös esinevad puudused (tervikuna, mitte üksnes konfiguratsioonifailide

puudumine) annavad hankija jaoks teadmise, milliselt vaidlustaja tööde teostajana oma töid teeb.

Kõrge kvaliteediga proovitöö annab hankija jaoks kindlust, et tõenäoliselt on ka hanke esemeks olevate

arendustööde kvaliteet kõrge.

15. Veel viitab vaidlustaja haldusmenetluse seaduse §-is 6 sätestatud uurimispõhimõttele. Hankija nendib,

et ehkki vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikast nähtub uurimispõhimõtte kohustus ka

riigihankemenetluses, on kohtud rõhutanud, et riigihankemenetlustes on see oluliselt redutseeritum.

Kusjuures haldusmenetluse seadus § 2 lg 2 sätestab, et riigihangete teostamine ja vaidlustuste

lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse

tähenduses.

16. Veel enam on vaidlustaja andnud üleüldise viite hea halduse tava ja EL õiguse põhimõtete rikkumise

kohta, kuid jätnud need sisustamata. Hankijal puudub võimalus anda sisuline hinnang võimalikule

rikkumisele, kuivõrd vaidlustaja pole rikkumist lahti selgitanud.

17. Muus osas jääb hankija oma esialgses seisukohas esitatu juurde. Hankija vaidleb vaidlustusele täies

ulatuses vastu. Väidete puhul, millele vastamisele hankija ei ole eraldi tähelepanu pööranud, tuleb

eeldada, et hankija nendega ei nõustu. Hankija palub Riigihangete vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustus rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Fredy Bogomolov

jurist