Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 25.06.2025 nr 1-2/45

Meie 18.07.2025 nr 7.2-2/25/10643-2

Seisukohtade väljastamine Kivi, Kivimäe,

Tiigi ja Kraavi maaüksuste

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Kambja vallas Oomiste külas asuvate Kivi, Kivimäe, Tiigi ja Kaavi

maaüksuste detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 28201:003:0027, 28201:003:0029,

28201:003:0023 ja 28201:003:0021, edaspidi planeering) algatamisest Kambja Vallavolikogu

18.06.2025 otsusega nr 45.

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kivi,

Kivimäe, Kraavi ja Tiigi maaüksuste ümberkruntimist ja ehitusõiguse määramist olemasolevale

Kivi maaüksusel asuvale hoonele abihoone lisamiseks ning ümberkruntimise teel loodavatele

kruntidele kahe üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee (edaspidi riigitee) km 8,86-

9,10. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2683 sõidukit. Võttes aluseks

ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr

71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevat ristmikku riigitee km 8,862 (kohalik tee nr 2820219,

Hortuse tee).

Täiendavalt võib soovi korral tagada juurdepääsu planeeringualale ka riigitee km 8,978

ristmikult (Tiigi kinnistu juurdepääs). Sellisel juhul tuleb arvestada järgnevaga.

1.1. Antud asukohast tagatakse juurdepääs kuni kahele üksikelamule ning vajalik on riigitee

ristmiku rekonstrueerimine (olemasolev ristumiskoht on mõeldud maatulundusmaa

teenindamiseks ei ole piisava laiusega võimaldamaks kavandatavate elamualadega

kaasnevat alalise kasutusega kahesuunalist liiklust).

1.2. Planeeringu ruumiline lahendus peab välistama igasuguse võimaluse, et mingil hetkel

planeeringuala siseselt ühendatakse juurdepääsuteed ning tekib võimalus planeeringuala

läbivaks liikluseks ja/või suletakse planeeringualale juurdepääs Hortuse teelt ning

hakatakse kasutama juurdepääsu kogu planeeringualale otse riigiteelt.

Täiendavaid riigitee ristmikke mitte planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

2 (3)

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Näha ette planeeringuala sidumine olemasoleva kergliiklusteega (Pangodi kergliiklustee, muu

riigitee nr 22866) ja tõmbepunktidega (bussipeatused).

Juurdepääsu olemasolevale kergliiklusteele võib tagada läbi planeeringuala ja Hortuse tee või

soovi korral pikendada riigitee äärset kergliiklusteed, mis tuleb eraldada riigiteest

ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ kohased riigitee ristmike nähtavuskolmnurgad vastavalt normide §

24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni

riikliku eesvooluni.

9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

(sh vajadusel riigitee ristmik rekonstrueerida) ning nähtavust piiravad takistused (istandik,

puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale

kavandatava mistahes ehitusloa kohustuslikele hoonetele või rajatistele kasutusloa

väljastamist.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, piirded, haljastus,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

3 (3)

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

16. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: o45, 18.06.2025 LISA-DP lähteseisukohad (Tiigi Kivi Kivimäe Kraavi Oomiste küla)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

1

Lisa Kambja Vallavolikogu 18.06.2025

otsusele nr 45

Oomiste külas asuva Kraavi, Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu

LÄHTESEISUKOHAD

1. Lähteülesande koostamise alus

Kambja Vallavalitsusele 08.01.2025 Aado Kivi poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. Ettepanekule lisaks esitati planeeringuala eskiislahendus. 2. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande kehtivusaeg

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Tiigi, Kivi ja Kivimäe maaüksuste ümberkruntimiseks ning ehitusõiguse määramiseks kahe elamukompleksi projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Planeeringuala suurus on u 4,75 ha.

Lähteülesanne on kehtiv kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Andmed planeeritava ala kohta:

• Tiigi (kü tunnus 28201:003:0023)

• Pindala 14562 m²

• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa

• Kivi (kü tunnus 28201:003:0027)

• Pindala 7198 m2

• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa

• Kivimäe (kü tunnus 28201:003:0029)

• Kaasatakse planeeringuala osas - pindala 7650 m²

• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa

• Kraavi (kü tunnus 28201:003:0021)

• Pindala 5070 m2

• Maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa Planeeringualasse kaasatud maaüksused (kaasatakse planeeringualaga piirnevas osas):

• 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee (kü tunnus 28201:003:0018) kaasatakse vaid planeeringualaga kagu suunas piirnevas osas – pindala 5070 m2

• 46 Hortuse tee (kü tunnus 28201:003:0013) kaasatakse vaid Hortuse teega ristumise osas – pindala 100 m2

2

Väljavõte Maa-ja Ruumiameti geoportaalist, veebruar 2025 3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid

3.1. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29); 3.2. Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40); 3.3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; 3.4. Pangodi maastikukaitseala üldplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 02.03.2006 otsusega nr 28); 3.5. Kodijärve külas asuva Mäe-Aasa ja Rabakase maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 04.09.2008 korraldusega nr 1106); 3.6. Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 määrus nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“; 3.7. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; 3.8. Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; 3.9. Kambja valla Energia- ja kliimakava. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud detailplaneeringud ja muud dokumendid asuvad vallavalitsuse arhiivis. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee).

3

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Planeeringuga esitada:

4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 40 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala); 4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed; 4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; 4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed; 4.1.6. geoloogiline ülevaade. 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: 4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad; 4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs; 4.2.3. põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda. 4.3. Planeeritava maa-ala kruntimine lahendatakse planeeringuga, olemasolevate maaüksuse baasil moodustatakse kuni 3 ehitusõigusega krunti. 4.3.1. eraldada transpordimaa krundid; 4.3.2. uute kruntide moodustamise puhul vältida ribastumist, võimalusel liita Kraavi ja Kivi maaüksused ning osa Kivimäe maaüksusest. 4.4. Krundi ehitusõigus: 4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: 100% maatulundumaa, 100% transpordimaa; 4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 hoonet (1 üksikelamu + 2 abihoonet), lisaks on lubatud püstitada 1 kuni 20 m² suurune ja kuni 5 m kõrgune hoone; uushoonestus peab moodustama kompaktse õue; 4.4.3. ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed: 11101 – üksikelamu, 12744- elamu, kooli vms abihoone; 4.4.4. krundi suurim lubatud ehitisealune pind: kuni 400 m² (elamu kuni 200 m2, abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu); 4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus: elamul kuni 9 m maapinnast, abihoone kuni 6 m maapinnast. 4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: määrata ära krundi hoonestusala, so. ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid ning rajatisi ning hoonestusala siduda krundi piiridega. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala kaugus Tatra- Otepää-Sangaste tee poolsest krundi piirist vastavalt Transpordiameti tingimustele. Hoonestusala suuruseks planeerida maksimaalselt 3000 m2. Tagada üldplaneeringus toodud tingimuste täitmine. 4.6. Teede maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele järgmiselt:

4

4.6.1. tee maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee) kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus; juurdepääsud rajada olemasolevalt teelt (min katendi laius 3,5m. Tolmuvaba katend); 4.6.2. parklate asukohad, suurus ja kuju: tagada min 3 parkimiskoha olemasolu; 4.6.3. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded lahendada planeeringuga; 4.6.4. määrata lumevallitamise alad; 4.6.5. määrata jäätmehooldusalad; 4.6.6. moodustada transpordimaa krundid; 4.6.7. näha ette perspektiivse kergliiklustee rajamise tarbeks transpordimaa krunt (täpsustatakse Transpordiameti seisukohtadega). 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. olemasolevat kõrghaljastust säilitada elamumaa sihtotstarbega maaüksusel minimaalselt 50% ulatuses; 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus: min 10% krundi pinnast kõrghaljastusega (lisaks punktis 4.7.1. nõutud haljastuse osakaalule); 4.7.3. krundi piirded (materjal, kõrgus, tüüp): kuni 1 m kõrgused (keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev); piirete ja hekkide rajamisel ei tohi sulgeda vaateid maastikule; 4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt) anda planeeringuga. 4.8. Ehitistevahelised kujad vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademete vee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus); 4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vesi ja kanalisatsioon lubatud lahendada planeeringuala siseselt ühiselt (st üks puurkaev ja üks reoveepuhasti), alternatiivselt lubatud ühine puurkaev ja kanalisatsioon krundipõhiselt. Tuleb tagada seadusandlusest tulenevate piirangute täitmine; 4.9.4. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad; 4.9.5. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid; 4.9.6. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine; 4.9.7. tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus). 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs lahendada planeeringuga. 4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks määrata planeeringuga.

5

4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine määrata planeeringuga. 4.13. Arhitektuurinõuded ehitisele: Planeeringus määrata nõuded planeeritavatele hoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda järgmiselt: 4.13.1. lubatud korruselisus ja kõrgus: elamul kuni 2 korrust (teine korrus katusealune), abihoone kuni 1 korrus; 4.13.2. katusekalded: määrata planeeringuga vastavalt maastikuanalüüsile ja kontaktvööndisse sobivuse järgi; 4.13.3. katusekatte materjalid: määrata planeeringuga; 4.13.4. välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, metall, betoon (soovituslikult kombineeritult), bituumen (vaid abihoonel). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine; 4.13.5. kohustusliku ehitusjoone vajadus määratakse planeeringuga; 4.13.6. katusetüüp: määrata planeeringuga, vastavalt maastikuanalüüsile ja kontaktvööndisse sobivuse järgi; 4.13.7. katuseharja kulgemise suund lahendada planeeringuga. 4.14. Servituutide/isikliku kasutusõiguse määramise vajadus: lahendada planeeringuga. 4.15. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramise vajadus puudub. 4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded täpsustada planeeringuga. 4.17. Uuringute koostamise vajadus: 4.17.1. vajalik koostada maastikuanalüüs, mille eesmärgiks on analüüsida Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu vaatealade puhul välja toodud tingimusi ning hoonestuse sh arhitektuurinõuete sobivust piirkonda. Tuleb arvestada maastiku reljeefsusega, tagada vaadete säilimine. 4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja täpsustada planeeringuga. 4.19. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnangud anda planeeringuga. 4.20. Planeeringu rakendamise võimalused: 4.20.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele; 4.20.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgne mahasõit. Servituutide planeerimise korral vajalik enne ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus; 4.20.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad detailplaneeringu elluviimise;

6

4.20.4. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on Kambja Vallavolikogul õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2., M 1: 2000; 5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.-4.8; 4.10; 4.13; 4.16., M 1: 500*; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3.; 4.12.; 4.14; ja 4.16., M 1:500; 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500*; 5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. * kui joonis jääb loetav on lubatud joonised ühendada. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine 6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks (sh paberkandjal); 6.2 Detailplaneeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringumenetluses piirinaabrid ja vajadusel piirkonna elanikud. Kaasamine peab olema fikseeritud detailplaneeringu materjalides. 6.3. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: 6.3.1. Päästeametiga; 6.3.2. Transpordiametiga. 6.4. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd: 6.4.1. Tehnovõrkude valdajatega. Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud

isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal.

Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt detailplaneeringu

lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud

kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja

ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule

väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 2 eksemplaris paberkandjal.

Detailplaneering esitada või saata postiga vastuvõtmiseks paberkandjal kaaskirjaga. Kui avaliku

väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu

põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada.

Kehtestatud planeering esitada 2 eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt (graafiline osa lisaks

.pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal). Planeeringu

digitaalne vormistus peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning peab vastama PLANK

nõuetele.

Planeeringu paberkandjal eksemplarid tuleb vormistada arhiveerimisnõuetele vastavalt

köidetuna.

7

Koostas: Kätlin Umal-Järvesaar Planeerimisspetsialist