Harju maakonna Saku valla Juuliku küla Juuliku tee 3 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine

7-119-2 18.06.2025 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SILVER RIISALO PNOEE-37608310221 2025-06-18 13:40:06

Juuliku tee 3 DP KSH eelhinnang (lisa 2).pdf

Lisa 2

Saku Vallavalitsuse …. 2025

korraldusele nr ….

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Planeeritava ala andmed:

AADRESS Harju maakond, Saku vald, Juuliku küla, Juuliku tee 3 maaüksus ja

lähiala

Katastritunnus: 71801:005:0661

Sihtotstarve: 50% ärimaa, 50% tootmismaa

Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 10,9 ha.

Detailplaneeringu eesmärk:

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Juuliku tee 3 maaüksuse jagamine äri- ja

tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine äri- ja

tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste,

heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline

lahendus.

Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom

Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja

selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.

Planeeritav ala koosneb Juuliku tee 3 (71801:005:0661, tootmismaa 50% ja ärimaa 50%,

pindala 85 411 m²) ja lähiala Juuliku tee (71801:001:1636 ja 71801:005:0557, transpordimaa

100%) ning 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71901:001:0350) maaüksustest. Juurdepääs

planeeringualale on munitsipaalomandis olevalt Juuliku teelt.

Esitatud eskiislahendus on järgmine:

Arendaja soov on maaüksusele kavanda 13 äri- ja tootmismaa krunti. Täpset äri- ja

tootmistegevust hetkel teada ei ole. Kavas on kruntidele määrata ehitusõigused äri- ja

tootmishoonete ehitamiseks. Soov on kruntidele määrata hoonestusalad ning ehitusõigus kuni

14 m kõrguste hoonete püstitamiseks ja lisaks tehnoloogilisest vajadusest lähtuvalt lubada

teatud hooneosi kõrgusega kuni 18 m. Kruntide liitmisel on kasvas lubada liita kruntide

ehitusõigused. Kruntide täisehituse protsendiks kavandatakse kuni 50 %. Äri- või

tootmistegevuse kirjelduse kohta on öeldud, et maa-alale kavandatakse ärihooneid,

tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on

keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse

keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev

eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus võib muutuda. Siiski kirjeldab see arendaja

poolset üldist nägemust.

2

Ligikaudu poolel alal asuvad lille- ja taimekasvatusega tegeleva ettevõtte AS Nurmiko

kasvuhoone ja muud tootmisehitised ning ülejäänud ala on rohumaa. Planeeringualale on

ehitisregistri andmetel registreeritud kontorihoone (116029899), masuudi pumbamaja

(116029901), garaaž (116029902), katlamaja (116029903), kasvuhoone abihoone

(116029904), pumbamaja (116029906), kasvuhoone (120261443), viilhall (120295358),

pakkimis- ja hoiuhall (120312807), kasvuhoone nr 2 (120314076) ja hakkepuiduhoidla

(120791676).

Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)

kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on äri- ja

tootmisettevõtte maa-ala (ÄT) ja lähiala on liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL).

Maaüksus jääb osaliselt kinnitatud reoveekogumisalale ja osaliselt perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa

(ehk Juuliku tee 3 maaüksuse ja lähiala) kohta. Detailplaneeringu planeerimisseaduse kohane

üldine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse

loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu olemasolul või

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise

alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi planeeritava maaüksuse ja lähiala

ehitusprojekti aluseks.

Kuna tegemist on sisuliselt ühe maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole

võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava

maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega

seonduvat.

Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab

planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste

strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukavaga, Saku valla ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, Saku valla jäätmekavaga ja Saku valla kliima- ja

energiakavaga. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv ümbruskonda sobiv

ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on

detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja

analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult

3

varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks

riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike

normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest

keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise

planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126

detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

Planeeritav ala ja selle lähiümbrus

Planeeringuala piirneb Julienhofi (71801:005:0542), Juuliku tee 1 (71801:005:0342), Juuliku

tee (71801:005:0563), Oskari (71801:005:0544), Midri (71801:003:0361), Juuliku tee 10 //

Soomre (71801:003:0362), Juuliku tee 12 // Sassi (71801:003:0833), Juuliku tee 14

(71801:003:0832), 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71901:001:0350), 11340 Tallinn-Saku-

Laagri tee L20 (71901:001:0874), 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee L21 (71901:001:0870),

11340 Tallinn-Saku-Laagri tee L22 (71901:001:1090), Julienhofi väli (71801:003:0089) ja

Julienhofi mets (71801:003:0090) maaüksustega.

Saku valla üldplaneeringu järgi jääb Juuliku tee 3 maaüksuse ümbrusesse nii hajaasutusega

alasid, uut äri- ja tootmismaad, pere- ja ridaelamumaad ja haljasala ja parkmetsa maa-ala.

Lähteseisukohtade punktis 4.19 on öeldud, et hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda, et pere-

ja ridaelamu maa-ala ning äri- ja tootmisettevõtte maa-ala vahele tuleb rajada kaitsehaljastus

laiusega üldjuhul 30 m võimalike häiringute leevendamiseks. Kaitsehaljastus võib olla kitsam

või sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks.

Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa.

Lähteseisukohtade punktis 4.15 on öeldud, et lubatud on keskkonnasõbralik tootmine,

hoiduda tuleb suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud

ettevõtlusest.

Lähteseisukohtade punktis 4.8 on öeldud, et detailplaneeringu seletuskirjas esitada kontaktala

analüüsil põhinevad järeldused hinnates maa-ala arengupotentsiaali ja vajadusi. Täpsustada,

millised on ruumilise keskkonna analüüsile tuginedes väärtused, mille poole püüeldakse

majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi

suundumusi ja vajadusi silmas pidades. Põhjendada, et miks eelistatakse üht lahendust teisele

ning millised on uushoonestuse rajamise ja planeeringuga kavandatu kaalutlused ja

põhjendused, sh millest lähtudes on valitud hoone asukoht, mida üldse kogu planeeringuga

kavandatu elluviimine endaga kaasa toob jms.

Seega üldiselt saab eeldada, et planeeritav tegevus hakkab sobituma ümbritsevasse keskkonda

ja ei lähe olemasolevate tegevustega tugevalt vastuollu. Konflikt võib eelkõige tekkida

olemasolevate elamumaadega, kuid detailplaneeringu koostamise käigus tuleb leida elanikele

leevendavad tingimused ja lahendus, mis sobitub olemasolevate elamute kõrvale.

Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja

mõjud

4

Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti

geoloogilise baaskaardi andmetel kaitsmata põhjaveega alaga. Negatiivne mõju põhjaveele

võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise, mis võib ohustada põhjavee

kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui ka kasutusetapis.

Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete

järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete,

ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid.

Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete

sattumise pinnasesse. Lähteseisukohtades on öeldud, et veevarustus ja kanalisatsioon peab

võimaldama kohest liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Seega planeeritav tegevus

teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele reostusohtu

ei kujuta. Seega eeldatavalt pinnasele ja põhjaveele ohtu ei teki.

Planeeritaval alal ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe kaartide andmetel olulisi

looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning looduskaitsealuseid liike. Lähimaks

looduskaitsealuseks objektiks on ca 100 m kaugusel asuv III kaitsekatergooria hiireviu (Buteo

buteo, KLO9128005) piiritletud leiukoht. Kuna nimetatud objekt jääb planeeritavast alast

väljapoole, siis sellele olulist mõju ei saa tekkida. Seda enam, et planeeritava tegevusega ei

kaasne tegevuse iseloomust tulenevalt ohtlikke tagajärgi. Otsene mõju kaitstavatele

loodusobjektidele võib tekkida läbi objekti hävimise, kahjustamise ja nt liikide elupaikade

pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib tekkida läbi olemasolevate

tingimuste (nt vee- või valgusrežiimi muutmise, füüsilised häiringud vms) ebasoodsamaks

muutumise. Kuna planeeritaval alal ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene

mõju kaitstavatele loodusobjektidele puudub. Võttes arvesse lähemate kaitstavate

loodusobjektide asukohti ja kaugust planeeritavast alast, siis võib mõningane kaudne mõju

kaitsealusele objektile olla. Siiski ei ole põhjust eeldada, et see on oluline. Lindude puhul on

alaei ole eeldada ka kaudset negatiivset mõju. Hiireviu ehitab oma pesa metsa. Seega pesapaik

jääb eeldatavasti siiski sinna piiritletud leiukohta ja mitte planeeritavake alele. Jahiala valikul

on hiireviu kaunis paindlik. Eelistatakse rohumaid, kuid saaki otsivaid hiireviusid võib kohata

ka põldudel, lageraielankidel, sooservades, teeäärtes või talude lähedal. Kuna ka praegu on

Juuliku tee 3 alal aastaid olnud tootmistegevus, siis tõenäoliselt ei ole seal tema peamist

jahiala. Mõnevõrra võib negatiivset mõjuda see, et ala plaanitakse tihedat täis ehitada ja müra

võib tulla praegusest rohkem. Samas jääb ümberringi looduslikku rahulikku ala järgi päris

palju. Seega pole põhjust eeldada, et planeeritava tegevusega oluliselt lähedal asuva hiireviu

leiukohta mõjutatakse.

Lähim kultuurimälestis on ca 50 m kaugusel ja selleks on ehitismälestis (Juuliku villa,

kultuurimälestiste registri nr 2952). Tegemist on väljapaistva baltisaksa arhitekti Robert

Natuse projekteeritud hoone. Sellel on kaitsevöönd, mis on 50 m laiune maa-ala mälestise

väliskontuurist arvates. Kuna see jääb planeeritavast alast väljapoole, siis otsene mõju

puudub. Planeeringu lahenduse väljatöötamisel tuleb kooskööd teha ka

Muinsuskaitseametiga, siis on välistatud ka kaudne mõju.

5

Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, rohelise võrgustiku,

kaitstavate loodusobjektide sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju

neile ei saa tekkida.

Planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku alal või selle vahetus naabruses. Seega rohevõrgustikule

eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avaldata.

Planeeritava ala ei jää maardla peale või selle vahetuslähedusse. Seega otsest mõju

maavaradele ja maardlale ei teki. Kaudne mõju maavaradele seisneb selles, et ehituseks tuleb

maavarasid siiski kasutada. Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks

vajaminevaid loodusvarasid ja ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja

liiva. Teede ja parklate katmiseks kasutatakse asfaltbetooni. Tallinna lähiümbruses ja Saku

vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad.

Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Seega kokkuvõtvalt ei ole oodata suurt

mõju loodusressursside kasutamisele. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks

kasutatav tehnika.

Planeeringualal on kitsendusteks elektripaigaldise kaitsevöönd, ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni vöönd, puurkaevude (PRK0023224, PRK0011445 ja PRK0001512) veehaarde

sanitaarkaitsealad, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd, geodeetilise

märgi kaitsevöönd ning Juuliku villa (kinnismälestis nr 2952) kaitsevöönd, mis on 50 m

laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-ameti

andmetel hetkeseisuga ei esine.

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase

joonega)

6

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse

ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb

ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub

üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike

meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne).

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju

kohta välisõhu kvaliteedile.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt

eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra

(eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb

arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et

tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil tuleb müra osas igal juhul

tagada normikohane müra. Seega olulist mõju eeldada ei ole. Samuti pole hetkel teadaolevalt

tegemist sellise tootmisega, mille puhul oleks oodata ülemäärast müra tekkimist. Kuna

planeeritava ala vahetusläheduses on ka elamuid, siis tuleb planeeringus müra osas erilist

tähelepanu pöörata. Seetõttu on planeeringu koostamisse kaasatud ka Terviseamet, kes on

ühtlasi planeeringu kooskõlastaja.

Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski

tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat

vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes

jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud

sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et

ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste

kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole.

Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas mõnevõrra liiklussagedust ja -

koormust. Juurdepääs planeeringualale on munitsipaalomandis olevalt Juuliku teelt. Seega

olemasolevalele teele tekib koormust juurde ja see võib mõjutada ümbruskonna elanikkonna

senist liiklusolukorda. Samas on tegu teega, mis eeldatavalt selle lisanduva koormuse vastu

võtab. Seega olulist negatiivset lisanduvat mõju oodata ei ole.

Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja

ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa, liiva jms. Tallinna lähiümbruses ja

Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale

kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks

kasutatakse asfaltbetooni. Hoonete ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale.

Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Vee erikasutust hetke

informatsiooni kohaselt ei planeerita. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks

kasutatav tehnika (nii ehitusaegne kui ka hoonete kasutusaegne).

7

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka

konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik

kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on

siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi

territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Valgusreostuse

mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb valgustamisel jälgida,

et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudseid elanikke. Ehitiste

kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus.

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.

Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust

oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi

ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui

jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas

eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või

keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane

jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult

olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses.

Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja

energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne).

Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige vahetud naabrid, kes pole uute

tootmishoonetega harjunud. Siiski pidid piirkonna elanikud selleks valmis olema, sest

tegemist on Saku valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. Eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole. Planeeritavad hooned peavad

sobituma olemasolevasse keskkonda. Olulisi tootmistegevusest tulenevaid mõjusid hetkel

teadaoleva informatsiooni kohaselt oodata ei ole.

Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi üldiselt normaalse radoonisisaldusega

pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki. Riskide täielikuks maandamiseks

võiks soovituslikult ehitusprojekti koostamise käigus läbi viia täiendav radooniuuring.

Praeguse informatsiooni kohaselt olulist radoonimõju eeldada ei ole.

Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev

vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja

võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi

negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on

võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida

8

valgusreostuse tekkimist. Planeeritaval alal ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid,

kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku,

rohevõrgustikku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile eeldatavalt oluline negatiivne

mõju. Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei ole. Eeldada ei ole ka

sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste heaolu. Kui tegevuse

kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning

jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku valla

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja

jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra või vibratsiooni

ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.

Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist,

heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude

analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline

ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-

ning taastumisvõimet.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus

Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne,

sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise

endast eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu loodusele ja inimestele). Seega

kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või

katastroofe.

Mõju leevendavad tingimused:

- Planeeringu lahenduse väljatöötamisel tuleb kooskööd teha ka Muinsuskaitseametiga,

et välistada kaudne mõju muinsuskaitsealusele objektile (Juuliku villa), mis jääb

naabrusesse. Detailplaneering kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

- Elamutele negatiivse mõju (müra) ärahoidmiseks tuleb planeeringu väljatöötamisel

koostööd teha Terviseametiga. Detailplaneering kooskõlastatakse Terviseametiga.

Asjaomase asutuse seisukoht

9

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Terviseametile ja

Transpordiametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud

detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet on oma …… a kirjaga nr …….. seisukohal, et …………

Muinsuskaitseamet on oma …… a kirjaga nr …….. seisukohal, et …………

Terviseamet on oma …… a kirjaga nr …….. seisukohal, et …………

Transpordiamet on oma …… a kirjaga nr …….. seisukohal, et …………

Kokkuvõte

Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt

ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine vajalik.

Eelhinnangu koostas:

Maigi Tenisson

Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

tel 6712 421

[email protected]

Juuliku tee 3 DP eskiisi joonis.pdf

N

S

6 954m2

3 390m2 3 676m2

4 349m2

4 448m2

4 681m2

2 383m2

3 354m2

2 555m2

2 837m2

10 130m2

7

12

7

4

7

4

7

12

4

9

4

7

4

7

10 778m2

17 080m2

8 796m2

OÜ HENDRIKSON & KO

Raekoja plats 9

Tartu 51004

+372 7409 800

[email protected] www.dge.ee

veekoguga ja geodeesiaga seotud kitsendused seisuga 28.02.25) ja Saku valla katastrikaarti seisuga 26.02.25

Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti wms teenust (kitsenduste infosüsteemi transpordiga, veevarustusega,

85 411 m²

Ärimaa 50%

Tootmismaa 50%

71801:005:0661

Juuliku tee 3

23 732 m²

Maatulundusmaa 100%

71801:005:0542

994 m²

Elamumaa 100%

71801:005:0342

Juuliku tee 1

4 751 m²

Transpordimaa 100%

71801:005:0557

Juuliku tee

10 916 m²

Transpordimaa 100%

71801:001:1636

Juuliku tee

120 959 m²

Transpordimaa 100%

71901:001:0350

11340 Tallinn-Saku-Laagri tee

7 452 m²

Elamumaa 100%

71801:003:0361

Midri

105 913 m²

Maatulundusmaa 100%

71801:003:0362

Juuliku tee 10 // Soomre

3 080 m²

Elamumaa 100%

71801:003:0833

Juuliku tee 12 // Sassi

7 287 m²

Elamumaa 100%

71801:003:0832

Juuliku tee 14

10 916 m²

Transpordimaa 100%

71801:001:1636

Juuliku tee

selle lähiala osas

maakasutusplaanist Saku aleviku ja

Väljavõte Saku valla üldplaneeringu

maa-ala

äri- ja tootmisettevõtte

maa-ala

haljasala ja parkmetsa

kaitsehaljastus

riigitee kaitsevöönd 30 m

piir

tiheasustusega ala

LEPPEMÄRGID:

Planeeritud krundi hoonestusala*

Planeeritud krundipiir*

Planeeritud krundi number

Planeeringuala piir

Kinnismälestis reg numbriga

Katastriüksuse piir

transpordi juurdepääs krundile

Planeeritud põhimõtteline

ko ha lik te e n r 7

18 05

80

rigitee (kõrvalm aantee) nr 11425 Kanam

a-Saku tee

Juuliku peakra

av

reg. nr 2952

PRK0023224 puurkaev

PRK0011445 puurkaev

1 2

3

4

6

7

5

8 9

10 11

12

1

M 1:2000

Põhimõtteline eskiislahendus planeeringu algatamiseks

Saku vallas Juuliku tee 3 kinnisasja detailplaneering

planeeringuala piir

*Planeeritud krunte on lubatud liita. Kruntide liitmisel hoonestusalad liidetakse.

12

13

Juuliku tee 3 DP eskiisi seletuskiri.pdf

Saku vallas Juuliku külas Juuliku tee 3 kinnisasja detailplaneering Algatamisettepanek

Detailplaneeringu koostamise eesmärkide kirjeldus

Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise algatamise põhjuseks on soov kinnisasi kruntideks jaotada ning kruntidele määrata ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks.

Planeeringu koostamise eesmärk on kinnisasi kruntideks jaotada ja kruntidele määrata hoonestusalad ning ehitusõigus kuni 14 m kõrguste hoonete püstitamiseks võimalusega tehnoloogilisest vajadusest lähtuvalt lubada teatud hooneosi kõrgusega kuni 18 m. Kavas on koostada lahendus, mis võimaldab krunte liita, sealjuures liites kruntide ehitusõigused. Kruntide täisehituse protsendiks kavandatakse kuni 50 %.

Planeeringuala asukoht ja olemasolev olukord

Planeeringualaks on Juuliku tee 3 kinnisasi (katastritunnus 71801:005:0661) Saku vallas Juuliku külas. Kinnisasja maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa 50% ja ärimaa 50% ja suurus 85 411 m². Vastavalt Maa- ja Ruumiameti andmetele on ala kõlvikuline koosseis järgnev: haritav maa 35 974 m², looduslik rohumaa 3068 m², metsamaa 940 m², õuemaa 32 502 m² ja muu maa 12 927 m².

Kinnisasi on hoonestatud. ETAK andmete kohaselt on kinnisasjal asuvate hoonete ja rajatiste ehitisealune pind 12 315 m². Alal asuvad lille- ja taimekasvatusega tegeleva ettevõtte AS Nurmiko kasvuhoone ja muud tootmisehitised. Hooned on ühekorruselised ja nende kõrgus ulatub ehitisregistri andmetel kuni ca 8 meetrini. Kinnisasjal asub alajaam ja puurkaev (PRK0011445), olemas on elektri-, side-, kanalisatsiooni ja veeühendus.

Kinnisasi piirneb lõunast kinnistuga 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee, põhjast ja läänest kinnistuga Juuliku tee ja idast kinnistutega Juuliku tee ja Julienhofi (maatulundusmaa 100%, pindala 23 732 m²) ning Juuliku tee 1 (elamumaa 100%, pindala 994 m²). Julienhofi kinnistul asub kinnismälestis Juuliku villa, 20. saj., mille kaitsevöönd ei ulatu Juuliku tee 3 kinnisasjale.

Juurdepääs Juuliku tee 3 kinnisasjale toimub avalikult munitsipaalomandis olevalt 7180580 Juuliku teelt. Juuliku teele pääseb riigiteelt (kõrvalmaanteelt) 11425 Kanama- Saku tee.

Ala läbib Elektrilevi OÜ elektri maakaabelliin, alale ulatuvad naaberkinnisasjadel asuvate puurkaevude sanitaarkaitsealad ja lõunaosas 11425 Kanama-Saku tee kaitsevöönd 30 m, alal asub geodeetiline märk ja Juuliku peakraav (valgalaga kuni 10 km², VEE1095300).

Vastavalt Saku valla geoinfosüsteemile on planeeringuala kirdenurgast teisele poole Juuliku teed on algatatud Oskari maaüksuse ja lähiala detailplaneering, mille eesmärk on Oskari maaüksuse ja lähiala kruntideks jaotamine, hoonestusala piiritlemine ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks.

Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Alal kehtib Saku Vallavolikogu 19.12.2013 otsusega nr 93 kehtestatud „Saku valla Jälgimäe ja Juuliku küla Juuliku tee 3, Põllunurga ja Mõnsima II kinnistute detailplaneering″, mille eesmärk oli sihtotstarbe osaline muutmine, äri ja tootmismaa krundi moodustamine ning ehitusõiguse määramine. Planeeringuga moodustati üks 50% ärimaa ja 50% tootmismaa sihtotstarbeline krunt, mille ehitusõigus määrati järgmine:

o lubatud suurim hoonete ehitusalune pind: 46 000 m² o lubatud suurim hoone suletud brutopind: 52 000 m² o lubatud suurim hoonete arv: 12 o lubatud suurim hoone korruselisus: 3 o lubatud suurim hoone kõrgus: 12 m

Hoonestuse katusekalle oli ette nähtud vahemikus 0-30° ja harjasuund või hoone põhimaht risti või paralleelne oleva hoonestusega. Erinõue: kasvuhoone seinamaterjal peab olema valgust hajutavast materjalist ja välisvalgustus paigaldatud nii, et oleks välditud maanteel liiklejate pimestamine.

Kehtiv detailplaneering ei ole täies mahus realiseeritud.

Planeeringualal on planeeritava tegevusega seotud asjakohaseks strateegilisteks planeerimisdokumendiks Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24 kehtestatud „Saku valla üldplaneering″.

Üldplaneeringu kohaselt asub ala tiheasustusega alal, mis on ühtlasi detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, mille maakasutuse juhtotstarve on äri- ja tootmisettevõtte maa-ala. Juuliku tee 1 ja osaliselt Julienhofi kinnistu piirile on ette nähtud kaitsehaljastus (vt joonis – põhimõtteline eskiis planeeringu algatamiseks, kus on toodud väljavõte üldplaneeringust).

Üldplaneering on juhtotstarbe määranud järgnevalt: äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo-ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa-alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

Üldplaneeringus on äri- ja tootmisettevõtte maa-alal hoonete suurim lubatud ehitisealune pind lubatud kuni 40% krundi pindalast, igakordse kaalumise alusel kuni 50% ja hoonete kõrgus põhimahul kuni 14 m, igakordse kaalumise alusel kuni 18 m. Erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt. Haljastatava/looduslikuna säiliva ala osakaaluks on ette nähtud minimaalselt 10% krundi pindalast ja Saku Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu lähteülesandes ja projekteerimistingimustega määrata täiendavad tingimused, sh suurendada haljastava ala protsenti.

Maakasutusplaanil määratud asukohtades tuleb rajada kaitsehaljastus laiusega üldjuhul 30 m võimalike häiringute leevendamiseks. Kaitsehaljastus võib olla kitsam või sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa. Müra vähendamise meetmed määratakse detailplaneeringu, projekteerimistingimuste ja/või ehitusprojektiga. Müraallikad (nt mürarikkad seadmed, laadimisalad vms) tuleb paigutada võimalusel tundlikest aladest eemale. Müra vähendamise meetmed määratakse vastavalt olukorrale ja tegevuse iseloomule detailplaneeringu, projekteerimistingimuste ja/või ehitusprojektiga. Uute võimalike lõhnaallikate rajamine lõhnatundlike objektide/alade lähedale (elamu, kool, lasteaed vms) ei ole lubatud enne, kui on tagatud lõhnaaine väljutamisel lõhna esinemise häiringutasemete vastavus õigusaktidega kehtestatud tasemetele või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse §-s 8 toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele. Kusjuures taoliste objektide planeerimise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest. Parkimine tuleb lahendada omal krundil.

Planeeringuga taotletav on kooskõlas üldplaneeringus määratud juhtotstarbe ja muude tingimustega.

Juuliku tee 3 DP seisukoha küsimine_ amet.pdf

SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738

Saku 75501 www.sakuvald.ee

HARJUMAA E-post: [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

18.06.2025 nr 7-1/19-2

Terviseamet

[email protected]

Muinsuskaitseamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Seisukoha küsimine

Esitame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 ja

planeerimisseaduse § 127 lõike 1 alusel seisukoha andmiseks Harju maakonna Saku valla

Juuliku küla Juuliku tee 3 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

korralduse eelnõu. Lisamaterjalina (kirja lisad 5 ja 6) on kaasas ka arendaja poolt

detailplaneeringu algatamiseks esitatud esialgne eskiis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Silver Riisalo

ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Lisad:

1. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu

2. Korralduse lisa 1

3. Korralduse lisa 2

4. Korralduse lisa 3

5. Eskiisi joonis

6. Eskiisi seletuskiri

Kristina Suits

671 2424 [email protected]

Juuliku tee 3 DP_LS (lisa 1).pdf

Lisa 1

Saku Vallavalitsuse ....2025

korraldusele nr ....

LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Harju maakonna Saku valla Juuliku küla Juuliku tee 3 maaüksusel ja lähialal

I LÄHTEANDMED

1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu

koostamise tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;

1.2 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks;

1.3 Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneering;

1.4 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3 „Ehitus- ja

planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“;

1.5 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19 „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

1.6 Planeerimisseadus (PlanS);

1.7 Saku valla kliima- ja energiakava 2030;

1.8 Maaüksuse plaan.

II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Juuliku küla

Juuliku tee 3 maaüksusel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Juuliku tee 3 maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa

ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine äri- ja

tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste,

heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.

Juurdepääs planeeringualale on munitsipaalomandis olevalt Juuliku teelt. Planeeritava ala

suurus on ligikaudu 10,9 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)

kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on äri- ja

tootmisettevõtte maa-ala (ÄT) ja lähiala on liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL).

Maaüksus jääb osaliselt kinnitatud reoveekogumisalale ja osaliselt perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Juuliku külas.

3.2 Planeeritav ala koosneb Juuliku tee 3 (71801:005:0661, tootmismaa 50% ja ärimaa 50%,

pindala 85 411 m 2 ) ja lähiala Juuliku tee (71801:001:1636 ja 71801:005:0557, transpordimaa

100%) ning 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71901:001:0350) maaüksustest.

3.3 Planeeringuala piirneb Julienhofi (71801:005:0542), Juuliku tee 1 (71801:005:0342), Juuliku

tee (71801:005:0563), Oskari (71801:005:0544), Midri (71801:003:0361), Juuliku tee 10 //

Soomre (71801:003:0362), Juuliku tee 12 // Sassi (71801:003:0833), Juuliku tee 14

(71801:003:0832), 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71901:001:0350), 11340 Tallinn-Saku-

Laagri tee L20 (71901:001:0874), 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee L21 (71901:001:0870),

11340 Tallinn-Saku-Laagri tee L22 (71901:001:1090), Julienhofi väli (71801:003:0089) ja

Julienhofi mets (71801:003:0090) maaüksustega.

3.4 Planeeritava ala suurus on ca 10,9 ha.

3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: ligikaudu poolel alal asuvad lille- ja taimekasvatusega

tegeleva ettevõtte AS Nurmiko kasvuhoone ja muud tootmisehitised ning ülejäänud ala on

rohumaa.

3.6 Planeeringualale on ehitisregistri andmetel registreeritud kontorihoone (116029899), masuudi

pumbamaja (116029901), garaaž (116029902), katlamaja (116029903), kasvuhoone abihoone

(116029904), pumbamaja (116029906), kasvuhoone (120261443), viilhall (120295358),

pakkimis- ja hoiuhall (120312807), kasvuhoone nr 2 (120314076) ja hakkepuiduhoidla

(120791676)

3.7 Planeeringualal on kitsendusteks elektripaigaldise kaitsevöönd, ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni vöönd, puurkaevude (PRK0023224, PRK0011445 ja PRK0001512) veehaarde

sanitaarkaitsealad, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd, geodeetilise

märgi kaitsevöönd ning Juuliku villa (kinnismälestis nr 2952) kaitsevöönd, mis on 50 m

laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 95).

3.8 Juurdepääs planeeritavale alale on munitsipaalomandis olevalt Juuliku teelt.

3.9 Alal kehtib 19.12.2013. a Saku Vallavolikogu otsusega nr 93 kehtestatud Juuliku tee 3,

Põllunurga ja Mõnsima II kinnistute detailplaneering. Planeerimisseaduse § 140 lõige 8

sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem

kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

4.1 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool

planeeritava krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus,

olemasolevad tehnovõrgud ja juurdepääsuteed jne. Kõigile joonistel kanda planeeringuala

piir, leppemärkide selgitused ning planeeringu koostaja kirjanurk ja joonise koostamise

kuupäev.

4.2 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000) vormistades formaadile A4 ja kanda

skeemile orienteerumist lihtsustavate teede, tänavate, objektide jne nimetused.

4.3 Koostada kontaktvööndi analüüsi joonis, millele kanda olemasolev olukord ning kavandatud

ja kavandatavad detailplaneeringu lahendused, katastriüksuste piirid, sihtotstarbed, hoonete

kasutusotstarbed, korruselisus ja vajadusel kõrgus, ehitusjooned, kaitsevööndid, piirangud ja

kitsendused. Näidata puhke- ja virgestusalad, haljasala ja parkmetsa maa-alad, rohelise

võrgustiku alad jms, samuti olulisemad teed, ühistranspordipeatused, avalikud objektid,

tõmbekeskused jms. Lisada väljavõte üldplaneeringust, näidata planeeringuala piir ja

juhtotstarbed.

4.4 Tugiplaanile kanda kinnistute piirid ja aadressid, katastriüksuste sihtotstarbed, tänavate-teede

nimed, seadusjärgseid kitsendusi põhjustavad objektid ning nende kaitsevööndid,

dendroloogilise hinnangu positsiooni numbrid, võra või puistu ulatused ning väärtusklassid

vastavalt dendroloogilisele hinnangule, topo-geodeetilise alusplaani koostaja nimi, töö

number ja koostamise kuupäev.

4.5 Põhijoonisele kanda olemasolevad ja planeeritavad maaüksuste piirid, ehitusjooned ja

hoonestusalad seotuna maaüksuste piiridest, kavandatavate kruntide ehitusõigus,

vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluse ja parkimise, tehnovõrkude ja -rajatiste, avaliku

ruumi, kujade, servituutide, kitsenduste ning avalikuks kasutamiseks määratud alade ulatus

ning põhimõtteline lahendus. Määrata igale krundile number ja lisada iga krundi kohta

ehitusõiguse aken, mis sisaldab krundi kasutamise otstarvet, suurimat hoonete arvu ning

maapealse ja -aluse ehitisealust pinda krundil, hoone kõrgust meetrites ja korruste arvu,

olulisemad arhitektuursed nõuded tabelis või eraldi märkusena Vajadusel võib esitada eraldi

tehnovõrkude- ja rajatiste, liiklusskeemi vm täiendava joonise. Tehnovõrkude ja -rajatiste

põhimõttelises lahenduses määratakse: tehnovõrkude ja rajatiste ligikaudsed asukohad, mis

kavandatakse reeglina tänava maa-alale; vertikaalplaneerimise põhimõtted ning vajadusel

sademe-, drenaaž- ja transiitvee ärajuhtimine eelvooluni, mis välistab naaberkruntidele

valguva vee hulga suurenemise.

4.6 Nummerdada kõik lehed ja allkirjastada joonised, seletuskiri, menetlusdokumentide,

kooskõlastuste tabel jms planeeringu koostaja poolt.

4.7 Detailplaneeringus kirjeldada planeeringuala asukohta ja suurust, planeeritava ala ning

lähiümbruse olemasolevat olukorda ning lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda.

4.8 Detailplaneeringu seletuskirjas esitada kontaktala analüüsil põhinevad järeldused hinnates

maa-ala arengupotentsiaali ja vajadusi. Täpsustada, millised on ruumilise keskkonna

analüüsile tuginedes väärtused, mille poole püüeldakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise

keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi silmas pidades.

Põhjendada, et miks eelistatakse üht lahendust teisele ning millised on uushoonestuse

rajamise ja planeeringuga kavandatu kaalutlused ja põhjendused, sh millest lähtudes on

valitud hoone asukoht, mida üldse kogu planeeringuga kavandatu elluviimine endaga kaasa

toob jms.

4.9 Kirjeldada vastavust üldplaneeringule jt alusdokumentidele.

4.10 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse

kaalutlused ja põhjendused, eraldi tuua välja vastavus lähteseisukohtadele, planeeringu

koostamise käigus esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine.

4.11 Kirjeldada planeeritava ala krundijaotust. Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala

ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim

lubatud ehitisealune pind, hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast ja vajadusel ka

absoluutkõrgus, elamuühikute arv); hoonete maksimaalne korruselisus ja kõrgus; nõuded

paiknemisele; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded, viimistlusmaterjalid, katusekalle, jne,

samuti rajatiste ehitus ja kujundusnõuded, olemasolevate hoonete lammutamise ja

ümberehitamise nõuded; hoonete paiknemine krundil, ehitusjoone vajadus, katuseharja või

hoone põhimahu suund, abihoonete paigutus jms; konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm;

nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad; tänavate maa-alad ja liikluskorralduse

põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete

lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus

planeeritaval maa-alal.

4.12 Kirjeldada vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise, avaliku kasutuse

jne planeerimise põhimõtted.

4.13 Tuua eraldi välja nõuded ehitusprojekti koostamiseks (võivad olla teemade kaupa erinevates

peatükkides), täiendavate uuringute ja kooskõlastuste ning koostöö vajadus.

4.13.1 Ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse lahendus).

Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt.

4.13.2 Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada

lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.

4.13.3 Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus.

4.13.4 Kavandatavate hoonete projekteerimisel arvestada Siseministeeriumi poolt koostatava

määrusega „Varjendite ja varjumiskohtade tehnilised nõuded" ja hoonetesse kavandada

nõuetele vastav varjend.

4.14 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule, Saku valla kliima- ja

energiakavale jt loetletud standarditele ja alusdokumentidele.

4.15 Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm

negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

4.16 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 40% krundi pindalast.

4.17 Kavandada planeeritud haljastus nii, et see moodustaks planeeringualal tervikliku ja

kompaktse 10% suuruse kõrghaljastusega haljasala.

4.18 Arvestades kavandatava äri- ja tootmislinnaku suurust, planeerida töötajatele rekreatsiooniala.

4.19 Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda, et pere- ja ridaelamu maa-ala ning äri- ja

tootmisettevõtte maa-ala vahele tuleb rajada kaitsehaljastus laiusega üldjuhul 30 m võimalike

häiringute leevendamiseks. Kaitsehaljastus võib olla kitsam või sellest loobuda, kui kasutatud

on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi

krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa.

4.20 Tulenevalt Saku valla kliima- ja energiakava 2030 kavandada teede ja laadimisalade äärde

kõrghaljastust ning liigendada parklad kõrghaljastusega, et ennetada soojussaarte teket.

4.21 Kasutada maksimaalselt vett läbilaskvaid katendeid ja vältida ulatuslike kõvakatendiga alade

planeerimist. Katustelt tulev sademevesi immutada võimaluse korral kinnistutel.

4.22 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate

piirangutega ning kanda need joonistele ja seletuskirja.

4.23 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist

ühistrassidega.

4.24 Planeeringus käsitleda ja joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

4.25 Juuliku tee äärde kavandada jalg- ja jalgratta tee ühendamaks Karjavärava jalgteed Saku-

Kanama jalg- ja jalgratta teega.

4.26 Detailplaneeringuga kavandatava kvartalisisese tee äärde näha ette kõnnitee ja

tänavahaljastus. Tagada tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.

4.27 Planeeringu koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil. Teed,

parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

4.28 Planeeringu koostamisel arvestada EVS 939-2:2021 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude

ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“.

4.29 Seletuskirjas anda krundi kõrghaljastuse ja heakorrastamise kontseptsiooni ning

vertikaalplaneerimise üldpõhimõtete lühikirjeldus, säilitatavate puude kasvutingimuste

tagamise nõuded ning nõuded istutatava kõrghaljastuse parameetrite kohta. Säilitada

maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust, mitte kavandada säilitatava kõrghaljastuse

juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid

lahendusi.

4.30 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.31 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

4.32 Kirjeldada olmejäätmete kogumise lahendust. Asukohad tähistada põhijoonisel. Tagada

ligipääs teenindustranspordile (sh peatumiskoht tänaval või kinnistul) ja -personalile.

Detailplaneeringus tuleb ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt

Saku valla jäätmehoolduseeskirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paberi ja kartongi,

pakendi ja biojäätmete liigiti kogumisega.

4.33 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.34 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras.

Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevalt on tehniliselt reoveemahud ammendunud.

Reoveekoguste täiendaval vastuvõtul on takistuseks AS-ga Tallinna Vesi sõlmitud liitumis- ja

teenuslepingus fikseeritud Tänassilma tehnopargist vastu võetavad (piiratavad) kogused.

Lisaks on vaja üle kontrollida Tänassilma tehnopargi piirkonna reovee peatorustike ja

reoveepumplate vastuvõtu- ja läbilaske võimekused, mis võib nõuda olemasolevate võrkude

ümberehitusi. Detailplaneeringu elluviimise eeltingimus on, et antud reoveemahtude küsimus

saab lahendatud. Pärast detailplaneeringu kehtestamist ning reoveemahtude küsimuse

lahenemist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste ehituslubade

väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh tehnovõrgud, teed ja

kõnniteed jne).

4.35 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.

4.36 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

VI NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

6.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.

6.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse

naabermaaüksuste omanikud.

6.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Muinsuskaitseametiga,

Terviseametiga ja Transpordiametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud

täiendavad kooskõlastused, mille määrab Saku Vallavalitsus.

6.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.

6.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

eraldi grupeeritult menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud,

võrguvaldajate tehnilised tingimused, kooskõlastused jms.

6.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla

üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide

seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/uldplaneering.

6.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi

poolt Saku valla geoinfosüsteemis Geoveeb .

6.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg

failidena.

6.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

6.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega

vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 a. määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.

6.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega

kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse

poolt.

6.12 Planeering kehtestatakse eeldatavalt aastal 2026.

6.13 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,

kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole

vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostas:

Kristina Suits

Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

tel 671 2424

[email protected]

Juuliku tee 3 DP_algeelnõu.pdf

SAKU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Saku valla Juuliku küla Juuliku tee 3

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade

andmine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

EELNÕU

Saku 2025 nr

Korraldus antakse planeerimisseaduse § 124 lõike 10 ja § 128 lõigete 1, 5 ja 6,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike

2 punkti 10 ja 22, § 33 lõike 2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi

Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning

Saku Vallavolikogu 18. mai 2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

korraldamine Saku vallas” § 3 punkti 1 ja 3 alusel ning tulenevalt AS Nurmiko 30.04.2025. a

esitatud detailplaneeringu algatamise avaldusest.

Juuliku tee 3 maaüksusel kehtib 19.12.2013. a Saku Vallavolikogu otsusega nr 93 kehtestatud

Juuliku tee 3, Põllunurga ja Mõnsima II kinnistute detailplaneering.

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Juuliku küla

Juuliku tee 3 maaüksusel.

Planeeritav ala koosneb Juuliku tee 3 (71801:005:0661, tootmismaa 50% ja ärimaa 50%,

pindala 85 411 m²) ja lähiala Juuliku tee (71801:001:1636 ja 71801:005:0557, transpordimaa

100%) ning 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71901:001:0350) maaüksustest (vt lisa 3).

Planeeringuala piirneb Julienhofi (71801:005:0542), Juuliku tee 1 (71801:005:0342), Juuliku

tee (71801:005:0563), Oskari (71801:005:0544), Midri (71801:003:0361), Juuliku tee 10 //

Soomre (71801:003:0362), Juuliku tee 12 // Sassi (71801:003:0833), Juuliku tee 14

(71801:003:0832), 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71901:001:0350), 11340 Tallinn-Saku-

Laagri tee L20 (71901:001:0874), 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee L21 (71901:001:0870),

11340 Tallinn-Saku-Laagri tee L22 (71901:001:1090), Julienhofi väli (71801:003:0089) ja

Julienhofi mets (71801:003:0090) maaüksustega.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Juuliku tee 3 maaüksuse jagamine äri- ja

tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine äri- ja

tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste,

heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline

lahendus. Juurdepääs planeeringualale on munitsipaalomandis olevalt Juuliku teelt.

Planeeritava ala suurus on ligikaudu 10,9 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)

kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on äri- ja

tootmisettevõtte maa-ala (ÄT) ja lähiala on liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL).

Maaüksus jääb osaliselt kinnitatud reoveekogumisalale ja osaliselt perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Planeeringualale ulatub Juuliku villa (kinnismälestis nr 2952) kaitsevöönd, mis on 50 m

laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 95).

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti

10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu” § 13 punkti 2 (infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku

Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Terviseametile ja

Transpordiametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud

detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet on oma …… a kirjaga nr ………. seisukohal, et …………….

Muinsuskaitseamet on oma …… a kirjaga nr ………. seisukohal, et …………….

Terviseamet on oma …… a kirjaga nr ………. seisukohal, et …………….

Transpordiamet on oma …… a kirjaga nr ………. seisukohal, et …………….

Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja

detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu

edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha

täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse

lisada.

1. Algatada Saku valla Juuliku küla Juuliku tee 3 maaüksuse ja lähiala detailplaneering.

2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Juuliku küla Juuliku tee 3

maaüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks.

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal

(lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

4. Korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga

planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust

huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus

kavandatavate, detailplaneeringu elluviimiseks vajalike või sellega seotud avalikuks

kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse,

tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või

olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või

ümberehitamise (kaas)finantseerimise.

5. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus

(Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).

6. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Postimees ning ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

7. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade

andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest

planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

8. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda tööpäevadel Saku

Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel http://www.sakuvald.ee/algatatud-

detailplaneeringud.

9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marti Rehemaa

vallavanem Siiri Raagmets

vallasekretär

Juuliku tee 3 DP_skeem (lisa 3).pdf

Lisa 3

Saku Vallavalitsuse

korraldusele nr

Saku vald

Juuliku küla

Juuliku tee 3 maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringuala skeem

Tingmärgid maaüksuse piir

planeeringuala piir

Koostas: Kristina Suits, planeeringuspetsialist

E-kiri.eml

Tere!

Teile on saadetud Saku Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument "Seisukoha küsimine", mis on registreeritud 18.06.2025, numbriga 7-1/19-2.

Saku Vallavalitsus
Juubelitammede tee 15, Saku, 75501 HARJUMAA
Tel 671 2431
e-post: [email protected]