Riskijuhtimise kord

Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond

(SAFO)

Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41

Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,

riskijuht

Versioon: 5

Rahandusministeerium 1 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65

Rahandusministeeriumi riskijuhtimise kord

Andmed dokumendi muutmise kohta

Versioon Jõustumise

kuupäev

Muudatuse kirjeldus

Algne 01.10.2008 Algne versioon

Versioon 2 18.05.2010 Täiendati protsessiosaliste õigusi ja kohustusi.

Versioon 3 09.10.2013 Riskide hindamine integreeriti arengukava ja

tegevuskava koostamise ja ülevaatamise protsessiga.

Versioon 4 04.11.2020 Täiendati olulises mahus, protsessi koordineerijaks muudeti

arendusosakond; lihtsustati tööprotsessi; määratleti riski hinde

piir, millest alates maandamistegevused planeeritakse;

protsessi kirjeldamiseks võeti kasutusele uus visuaal, mis

kajastab ka kaasuvaid otsuseid, dokumente ja IT- süsteeme.

Versioon 5 25.07.2025

Dokumenti täiendati olulisel määral: riskijuhtimise protsessi

koordineerijaks määrati strateegia- ja finantsosakond ning

vastutajaks riskijuht. Määratleti RAM-i poolt aktsepteeritav

riskitase, uuendati riskijuhtimise põhimõtted ja metoodika,

tuginedes riskihalduse standarditele ning parimatele

praktikatele, sh E-ITS riskihaldusjuhendile. Samuti täiendati

valdkonnapõhiseid erisusi ja vastutusi riskihalduses.

Sisukord

1. Sissejuhatus ja eesmärk ......................................................................................................... 1

2. Õiguslikud alused ja valdkondlikud erisused ........................................................................ 2

3. Riskijuhtimise põhimõtted ..................................................................................................... 3

4. Vajaduspõhine riskianalüüs ................................................................................................... 3

5. Riskihalduse metoodika ......................................................................................................... 4

6. Riskiregister ........................................................................................................................... 5

7. Riskijuhtimise tööprotsessi tegevused ja rollijaotus .............................................................. 5

8. Kaasnevad dokumendid ......................................................................................................... 8

9. Mõisted .................................................................................................................................. 8

Lisad .............................................................................................................................................. 9

1. Sissejuhatus ja eesmärk

1.1. Rahandusministeeriumi (edaspidi RAM, asutus või ministeerium) riskijuhtimise korra

eesmärk on kehtestada ministeeriumis ühtne riskijuhtimise raamistik, mis toetab

strateegiliste eesmärkide saavutamist ning võimaluste teadlikku kasutamist, aidates kaasa

asutuse jätkusuutlikule arengule ja tõhusamale toimimisele.

1.2. Riskijuhtimise eesmärk on viia asutuse tegevusega kaasnevad riskid aktsepteeritavale

tasemele.

Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond

(SAFO)

Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41

Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,

riskijuht

Versioon: 5

Rahandusministeerium 2 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65

2. Õiguslikud alused ja valdkondlikud erisused

2.1. Riskijuhtimise aluseks on mitmed siseriiklikud ja asutusesisesed õigusaktid, parimad

praktikad ning organisatsiooni sisemised kokkulepped:

2.1.1. Vabariigi valitsuse seaduse § 92 sätestab asutuse juhile kohustuse luua asutuses

sisekontrolli süsteem - valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse

juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude

kompleks, mis võimaldab tagada:

2.1.1.1. õigusaktidest kinnipidamise;

2.1.1.2. vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest

juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;

2.1.1.3. asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;

2.1.1.4. asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni

kogumise, säilitamise ja avaldamise.

2.2. Rahandusministeeriumi põhimäärus sätestab, et minister tagab sisekontrollisüsteemi

rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi

valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning ministeeriumi hallatavates riigiasutustes.

2.3. Siseauditi roll riskijuhtimises on anda sõltumatut ja objektiivset hinnangut ning teha

ettepanekuid riskijuhtimise ja sisekontrolli täiustamiseks. Siseauditi tööplaani koostamisel

võetakse arvesse riskihindamise tulemusi, juhtkonna ja kõrgema juhtorgani ettepanekuid

ning siseauditi üksuse eelarve suurust ja eelarvet.

2.4. Erandid, mille puhul riskijuhtimist reguleerivad täiendavalt eraldi õigusaktid või

riskihindamise põhimõtted:

2.4.1. Töökeskkonna riskid kaardistatakse riskianalüüsina ja maandatakse tegevusplaani

koostamisega vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. Riskide haldamise eest

vastutab personali- ja õigusosakond koostöös ühisosakonnaga, tagades asutuseülese

riskihindamise käigus, et asutuse riskinormi ületavad riskid kajastatakse asutuse

riskiregistris.

2.4.2. Füüsilise turvalisuse riskid kaardistatakse riskianalüüsi ja turvaplaanina vastavalt

Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“

nõuetele. Riskide haldamise eest vastutab ühisosakond tagades asutuseülese

riskihindamise käigus, et asutuse riskinormi ületavad riskid kajastatakse asutuse

riskiregistris.

2.4.3. Infoturvariske käsitletakse kooskõlas küberturvalisuse seaduse, selle alusel

kehtestatud määruste, Eesti infoturbestandardi (E-ITS), pilvteenuse kasutamist

reguleeriva määruse ning asutuse infoturbe- ja andmekaitsepoliitikaga, lähtudes ühtlasi

RAM-i riskijuhtimise korrast. Infoturvariskide haldamise eest vastutab infoturbe eest

vastutav töötaja, kes tagab asutuseülese riskihindamise käigus, et riskinormi ületavad

riskid kajastuvad asutuse riskiregistris.

3. Riskijuhtimise põhimõtted

3.1. Riskijuhtimine on asutuse strateegilise juhtimise lahutamatu osa, toimub süstemaatiliselt ja

järjepidevalt ning on integreeritud ministeeriumi juhtimis- ja tööprotsessidesse.

3.2. Riskijuhtimine on korraldatud kolmel tasandil, et tagada süsteemne ja sõltumatu riskide

käsitlus:

3.2.1. Esmatasandil juhivad riske riskiomanikud oma igapäevases töös osakondades, kes

tuvastavad, hindavad ja leevendavad riske oma vastutusvaldkonnas.

3.2.2. Teisel tasandil toetavad ja kontrollivad riskijuhtimist juhtkond ning riskijuht, kes

loovad ühtsed raamistikud, planeerivad riskihindamisi ning jälgivad

leevendamistegevuste rakendamist.

Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond

(SAFO)

Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41

Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,

riskijuht

Versioon: 5

Rahandusministeerium 3 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65

3.2.3. Kolmandal tasandil annab siseaudit, vajadusel välisaudiitorid ja teised

kindlustandvate teenuste osutajad sõltumatu hinnangu riskijuhtimise ja sisekontrolli

toimivusele.

3.3. Riskijuhtimises lähtutakse ennetavast lähenemisest, mis areneb dünaamiliselt vastavalt

asutuse muutuvatele vajadustele ja ülesannetele.

3.4. Riskijuhtimise käigus kogutud infot, analüüse ja eksperthinnanguid kasutatakse nii

ministeeriumi eesmärkide saavutamiseks kui ka kavandatavate tegevuste planeerimisel.

3.5. Riskide kirjeldamisel keskendutakse eelkõige riskidele, mis võivad oluliselt mõjutada

eesmärkide saavutamist. Ülemäärase detailsuse ja väheolulise teabe esitamisest hoidutakse,

et keskenduda juhtimisotsuseid toetavale sisule.

3.6. Asutuseülene riskide kaalutlemise ja käsitlemise ajakava ning seire on seotud strateegilise

planeerimise ja aruandluse aastaringse tsükliga, mis tagab, et riskide hindamistulemusi

arvestatakse enne järgmise perioodi tegevuste kavandamist.

3.7. Asutuseülene riskide kaalutlemine, riskikäsitlus ning seire toimub üks kord aastas

teenusepõhiselt. Vajadusel tehakse täiendav hindamine oluliste muutuste korral, mis võivad

mõjutada riskide mõju või tõenäosust.

3.8. RAM riskijuhtimise tööprotsess, sealhulgas kord ja selle lisa, vaadatakse üle kord aastas

riskihindamise tulemuste alusel ning parendatakse vastavalt vajadusele saadud kogemuste

ja asjakohaste muudatuste põhjal, et tagada kooskõla strateegiliste eesmärkide ja muutuva

keskkonnaga.

4. Vajaduspõhine riskianalüüs

4.1. Vajaduspõhine riskianalüüs on osa riskijuhtimisest ning seda tehakse siis, kui toimub

muudatus, mis võib mõjutada eelkõige asutuse eesmärkide saavutamist, töökorraldust,

andmete turvalisust või inimeste õigusi. Riskianalüüsi eesmärk on hinnata muudatusega

kaasnevaid riske (nt sõltuvus teenusepakkujast, infoturberiskid, õiguslikud kohustused jms)

ja kavandada sobivad riski leevendamise meetmed.

4.2. Riskianalüüs tuleb läbi viia vastavalt küberturvalisuse seadusele § 7 ning teistele

asjakohastele õigusaktidele ja organisatsiooni sisemistele nõuetele, eelkõige siis, kui

kasutusele võetakse uus infosüsteem või tehnoloogia (sh pilvtehnoloogia) või luuakse uus

andmekogu. Riskianalüüsi algatamise eest vastutab muudatuse eest vastutav

osakonnajuhataja, kaasates riskijuhi.

4.3. Juhul, kui riskianalüüsi käigus tuvastatakse, et isikuandmete töötlemine mõjutab inimese

õigusi või privaatsust (nt tundlikud andmed, automatiseeritud otsused või tehisintellekti

kasutamine), tuleb koostada andmekaitsealane mõjuhinnang vastavalt isikuandmete kaitse

seadusele § 38. Mõjuhinnang võib olla riskianalüüsi osa või eraldiseisev dokument.

Mõjuhinnang koostatakse koostöös riskijuhiga kaasates vajadusel eksperdid vastavast

valdkonnast.

4.4. Riskianalüüsi tulemusel tuvastatud riskinormi ületavad riskid kantakse riskiregistrisse ning

kaasatakse asutuseülesesse riskijuhtimise protsessi.

5. Riskihalduse metoodika

5.1. Riskihalduse metoodika kirjeldab protsessi, hõlmab konteksti loomist, riski kaalutlemist ja

riskikäsitlust, mis moodustavad osa riskijuhtimise tööprotsessist ning kajastuvad alloleval

joonisel 1.

Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond

(SAFO)

Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41

Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,

riskijuht

Versioon: 5

Rahandusministeerium 4 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65

Joonis 1. Riskihaldus.

5.2. Riskihalduse konteksti määratlemisel võetakse arvesse asutuse strateegilisi eesmärke,

RAM-i programme, auditite tulemusi, olulisi intsidente, protsessidele määratud

kaitsetarbeid ning sise- ja väliskeskkonna ohte. Need peamised tegurid aitavad mõista

keskkonda, milles asutus tegutseb, ning tuvastada riske, mis võivad mõjutada eesmärkide

saavutamist.

5.3. Riskide kaalutlemine koosneb kolmest sammust, milleks on riskide tuvastamine, analüüs ja

hindamine.

5.4. Riske kaalutletakse ühtse metoodika alusel, kasutades mõju ja tõenäosuse skaalat ning

riskihindamise maatriksit, mis on esitatud käesoleva korra lisas 1 (vt Exceli töölehte

„Skaalad ja maatriks“).

5.5. RAM aktsepteerib riskinormina väga madala ja madala tasemega riske. Kõrgema tasemega

riskide korral koostatakse riskikäsitluskava ning rakendatakse leevendusmeetmeid.

5.6. Riskianalüüsi käigus määratletakse riski võimalik mõju vähemalt ühes mõjuvaldkonnas

ning analüüsitakse selle avaldumise viisi. Kui risk mõjutab mitut valdkonda, võetakse mõju

hindamisel aluseks kõrgeim tuvastatud mõjutaseme hinnang. Mõjuanalüüsis hinnatakse

riski mõju, lähtudes selle sisust ja kontekstist ning arvestades mõju ulatust ja tagajärgede

olulisust. Mõjuvaldkondade vahel ei ole määratletud üldist tähtsuse järjekorda.

5.6.1. RAM-is kasutatakse riskide käsitlemiseks järgnevaid käsitlusviise:

5.6.2. Vähendamine – aktsepteeritud riskitaset (riski normi) ületava riski vähendamine ehk

leevendamine lisaturvameetmete abil.

5.6.3. Aktsepteerimine (säilitamine) – riski säilitamine samal tasemel, kui täiendavate riski

vähendamise meetmete rakendamine osutub majanduslikult või muudel põhjustel

ebaotstarbekaks. Riskinormi ületavate riskide aktsepteerimine vajab põhjendust ning

asutuse juhi kinnitust.

5.6.4. Jagamine (üle andmine) – riski jagamine teiste osapooltega (kindlustus, välised

teenusepakkujad). Riski jagamine ei võta organisatsioonilt andmete ja teiste varade

kaitsmise kohustust ja vastutust seotud osapoolte ees.

5.6.5. Vältimine – riski põhjustavast tegevusest loobumine.

5.7. Riskikäsitluskava sisaldab rakendatavad leevendusmeetmed riskinormi ületavatele

riskidele, vajadusel täiendava ressursikulu hinnangut ning riskikäsitluskavas kirjeldatud

tegevuste täitmise tähtaega.

5.8. Riskide aktsepteerimise otsus tehakse riskikäitluskava osana, tuginedes algsele

riskihinnangule ja kavandatud riski leevendusmeetmetele. Väga madala ja madala

riskitaseme korral loetakse risk automaatselt aktsepteerituks. Kui hinnatud riskitase on

Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond

(SAFO)

Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41

Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,

riskijuht

Versioon: 5

Rahandusministeerium 5 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65

keskmine, kõrge, väga kõrge, siis on aktsepteerimiseks vajalik osakonnajuhi põhjendus ja

kantsleri kinnitus. Kui risk ei ole aktsepteeritav, otsustatakse selle edasine käsitlemine,

sealhulgas vajadus täiendavate leevendusmeetmete järele.

5.9. Jääkriski hinnatakse järgmise hindamistsükli käigus, kui on võimalik arvesse võtta

rakendatud meetmete tegelikku mõju.

6. Riskiregister

6.1. Asutuses peetakse riskiregistrit, mis on riskijuhtimise keskne töövahend.

6.2. Riskiregister sisaldab riskide ja nende käsitlemise andmeid vastavalt käesoleva korra lisa 1

struktuurile (vt Exceli tööleht „Riskihaldus“).

6.3. Peale riskihindamise ja riskikäsitluskava kinnitamist kantakse riskiregistris kirjeldatud

riskinormi ületavate riskide leevendamistegevused edasi asutuse tegevuskava infosüsteemi.

6.4. Riskiregistri pidamise ja ajakohastamise eest vastutab RAM-i riskijuht, lähtudes

riskijuhtimises kogutud teabest ning asutuse tegevuskava infosüsteemi andmetest.

Riskiregister vaadatakse üle vähemalt kord aastas asutuseülese riskihindamise käigus ja

ajakohastatakse.

7. Riskijuhtimise tööprotsessi tegevused ja rollijaotus

Jrk

Vastutaja

(ametikoht/roll/üksus)

Tegevuse kirjeldus

7.1 ETTEVALMISTUS JA KONTEKSTI LOOMINE

7.1.1

Riskijuht

Algatab iga-aastase riskide hindamise, saates osakonnajuhtidele

teavituse koos ülesande, juhiste ja eelmise perioodi kokkuvõttega.

Samuti korraldab riskijuhtimise koolituse ning teeb ülevaate

keskkonnas laiemalt toimuvast, mis mõjutab riskide hindamist.

7.2 RISKIDE KAALUTLEMINE NING RISKIKÄSITLUS

7.2.1

Osakonnajuhataja

Vaatab riskiomanikuna üle eelmisel perioodil hinnatud riskid ja nende

käsitlusviisid, analüüsides, kas riskid realiseerusid ja kas rakendatud

meetmed olid piisavad ning hindab uuesti riski (jääkriski).

7.2.2

Osakonnajuhataja

Koondab punktis 2.4 ja peatükis 4 viidatud riskianalüüside riskinormi

ületavad riskid ning lisab planeeritud leevendusmeetmed.

7.2.3

Osakonnajuhataja

Sõnastab koostöös vajalike osapooltega võimalikud uued riskid, mis

võivad ohustada seatud eesmärkide saavutamist ja planeeritud

tegevuste elluviimist. Hindab määratletud riskide avaldumise

tõenäosust ja mõju.

7.2.4

Osakonnajuhataja

Määratleb riskidele käsitlusviisi ning asutuse riskinormi ületanud

riskidele koostab riskikäsitluskava, määrates leevendamistegevused,

vajaliku ressursi, tähtajad ja vastutajad.

Vajadusel teeb ettepanekuid riski aktsepteerimiseks, kui riskikäsitluse

meetmete kulu ületab potentsiaalse kahju.

7.2.5

Riskijuht

Koondab osakondade määratletud riskid ning korraldab valdkondades

hindamis- ja riskikäsitlusarutelud asekantsleri ja osakonnajuhtidega.

7.3 RISKIHINDAMISE TULEMUSTE JA RISKIKÄSITLUSKAVA KINNITAMINE

7.3.1

Riskijuht

Valmistab juhtkonnale ette riskihindamise tulemused ja

riskikäsitluskava kinnitamiseks, vajadusel koondades või

kategoriseerides riskid, mille mõju ulatub üle mitme osakonna või

kogu asutuse.

Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond

(SAFO)

Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41

Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,

riskijuht

Versioon: 5

Rahandusministeerium 6 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65

7.3.2

Juhtkond

Asekantslerid kooskõlastavad riskihindamise tulemused ja

riskikäsitluskava ning kantsler kinnitab.

7.3.3

Riskijuht

Teavitab osakonnajuhte kinnitatud riskidest ja riskikäsitluskavast ning

korraldab leevendamistegevuste sisestamise asutuse tegevuskava

infosüsteemi. Haldab riskiregistrit.

7.4 SEIRE JA ARUANDLUS

7.4.1

Osakonnajuhataja

Seirab oma valdkonnas asutuse riskinormi ületavaid riske ja nende

leevendusmeetmeid ning raporteerib nende seisust asutuse

tegevuskava infosüsteemis.

7.4.2

Riskijuht

Koostab asutuse tegevuskava infosüsteemist ülevaateid

riskikäsitluskava täitmisest ja riskide realiseerumisest ning esitab need

juhtkonnale. Haldab riskiregistrit.

7.4.3

SAO

Planeerib riskihindamise tulemuste ja siseauditi riskihinnangu põhjal

SAO tööplaani siseauditid ja nõuandvad tööd.

7.4.4

SAO

Hindab siseauditite ja nõuandvate tööde käigus ning välisaudiitorite

hinnangute põhjal RAM-i sisekontrollisüsteemi, sealhulgas riskide

hindamise süsteemi toimimist erinevates valdkondades.

7.5 VAJADUSPÕHINE RISKIANALÜÜS

7.5.1

Osakonnajuhataja

Algatab vajaduspõhise riskianalüüsi (sh vajadusel andmekaitsealase

mõjuhinnangu) oma vastutusalas olevate muudatuste, teenuste või

infosüsteemide puhul, kaasates riskijuhi.

7.5.2

Riskijuht

Vajadusel nõustab riskianalüüsi läbiviimist ning kaasab eksperdid

vastavast valdkonnast. Korraldab riskianalüüside tulemuste alusel

riskinormi ületavate riskide integreerimise asutuse riskijuhtimisse.

7.5.3

Juhtkond

Valdkonna asekantsler kooskõlastab riskianalüüsi (sh vajadusel

andmekaitsealase mõjuhinnangu) ning kantsler kinnitab.

Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond

(SAFO)

Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41

Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,

riskijuht

Versioon: 5

Rahandusministeerium 7 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65

Joonis 2. Riskijuhtimise tööprotsessi tegevused ja rollijaotus

Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond

(SAFO)

Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41

Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,

riskijuht

Versioon: 5

Rahandusministeerium 8 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65

8. Kaasnevad dokumendid

Kaasnev dokument

Vastutaja

Asukoht

Säilitamise viis:

paberil/

elektrooniliselt

Dok.

tähis

Säilitustähtaeg

1. Riskihindamis-

tulemused ja

riskikäsitluskava

SAFO DHS Elektroonselt 1.1-8 Vastavalt

dokumentide

liigitusskeemile

2. Vajaduspõhised

riskianalüüsid (sh

andmekaitsealased

mõjuhinnangud)

SAFO DHS Elektroonselt 1.1-8 Vastavalt

dokumentide

liigitusskeemile

9. Mõisted

9.1. Riskijuhtimine - süsteemne ja koordineeritud tegevuste kogum, millega asutus juhib

riskide haldust, nendega seotud otsuseid ja tegevusi eesmärkide saavutamiseks.

9.2. Riskihaldus on riskijuhtimise osa, mis keskendub konkreetsete riskide kaalutlemisele,

tuvastamisele, hindamisele, leevendamisele ja seirele. Selle eesmärk on hoida riskid

asutuse jaoks aktsepteeritaval tasemel.

9.3. Riskijuht - roll, kelle ülesanne on koordineerida riskijuhtimist organisatsioonis ning

toetada juhtkonda ja üksusi riskide süsteemsel juhtimisel, sidudes riskijuhtimise

strateegilise planeerimise ja aruandlusega.

9.4. Riskiomanik - roll, kelle vastutusalasse jääb riskist mõjutatud eesmärk, tegevusvaldkond

või infovara ning kes vastutab riskikäsitluse eest, kaasates vajadusel teisi osapooli.

Riskiomaniku rolli täidab tavaliselt teenuse, protsessi või infovara omanik (üldjuhul

osakonnajuhataja).

9.5. Juhtkond – kantsler, asekantslerid

9.6. Riski kaalutlemine - koondnimetus riskituvastuse, riskianalüüsi ja riski hindamise

protsessidele.

9.7. Riskituvastus - riskiallikate (ohtude), sündmuste ning nende põhjuste ja võimalike

tagajärgede kindlaks määramine.

9.8. Riski hindamine - riskianalüüsi tulemite ja riski kriteeriumide võrdlemine,

eesmärgiga teha kindlaks, kas riskitase on talutav ning seeläbi aktsepteeritav.

9.9. Riskikäsitlus - riski muutmise või kõrvaldamise või vältimise protsess, kus eelnevalt

tuvastatud ja kategoriseeritud riskidele valitakse vastavad meetmed.

9.10. Riskikäsitluskava – riskide tuvastamise ja hindamise järgselt välja töötatud

tegevusplaan riskikäsitluseks.

Riskikäsitlusviis - riski suhtes ettevõetavate tegevuste haldamise viis.

9.11. Nõrkus - vara, süsteemi või protsessi kavandi, teostuse või käituse nõrk koht või

puudus, mille kaudu riskiallikas võib tekitada tagajärjega sündmuse.

9.12. Meede - abinõu, mis muudab riski, üldjuhul eesmärgiga seda vähendada.

9.13. Oht - võimaliku kahjustuse allikas.

9.14. Risk - määramatuse toime asutuse eesmärkidele. Väljendub sündmuse tekkimise

tõenäosuse ja kahjutoime (tagajärgede) koosmõjuna. Eksisteerib relevantse ohu ning

varaga seotud vastava nõrkuse olemasolul.

9.15. Võimalus - riski negatiivsele mõjule võib riskil olla ka positiivne mõju

võimalusena, et toetada asutuse eesmärkide elluviimist.

Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond

(SAFO)

Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41

Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,

riskijuht

Versioon: 5

Rahandusministeerium 9 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65

9.16. Riskitase - riski või riskide ühendi suurus, väljendatuna tagajärgede ja nende

võimalikkuse kombinatsioonina.

9.17. Jääkrisk - pärast riskikäsitlust säiliv risk, mis jääb alles ka pärast olemasolevate või

plaanitud kontrollimeetmete rakendamist.

9.18. Riskinorm - riskitase, mida organisatsioon soovib järgida või säilitada. Riskinorm

määratleb organisatsiooni aktsepteeritava riskitaseme, mida ületades plaanitakse

leevendusmeetmed.

9.19. Riski mõju - hinnanguline kahju suurus või ulatus, mida võib põhjustada konkreetse

riski avaldumine asutuse eesmärkide saavutamisele.

9.20. Riski tõenäosus - riski realiseerimise võimalikkus ja sagedus.

9.21. Riskianalüüs - riski olemuse ja riskitaseme väljaselgitamine, arvestades tõenäosust,

mõju ja olemasolevaid kontrollmeetmeid.

9.22. Riski mõjuvaldkond - kirjeldab, millist tüüpi tagajärgi riski realiseerumine võib

kaasa tuua. See ei näita, kus risk tekib, vaid millele risk avaldab mõju. Mõjuvaldkonnad

aitavad hinnata riski olulisust ja suunata sobivaid riskikäsitluse meetmeid.

9.23. Meede - abinõu, mis muudab riski (näiteks protsess, poliitika, vahend, tava või

toiming).

9.24. Lisameede – täiendav abinõu, mida rakendatakse olemasolevate meetmete kõrval

või kui risk suureneb.

9.25. Leevendusmeede - konkreetne samm või tegevus, mis viiakse ellu riski

vähendamiseks.

9.26. Riskiregister - asutuse riskide ja nende käsitluste koondandmestik.

9.27. Infosüsteem - vahendite, inimeste, protsesside ja põhimõtete kogum, mille abil

kogutakse, töödeldakse, säilitatakse ja väljastatakse andmeid ning mis koosneb erinevatest

varadest, nagu riistvara, tarkvara, andmebaasid ja muud ressursid, mis toetavad

infotöötlust.

9.28. Infoturvarisk - on infosüsteemide kasutamisel tekkida võivad riskid, mis ohustavad

teabe konfidentsiaalsust, terviklust ja kättesaadavust ning mida hallatakse kooskõlas

infoturbealaste nõuete ja standarditega.

9.29. Andmekaitsealane mõjuhinnang - protsess, mille käigus hinnatakse, kas kavandatav

isikuandmete töötlemine võib põhjustada olulisi riske inimeste eraelu puutumatusele ning

kirjeldatakse meetmeid nende riskide leevendamiseks.

Lisad

Lisa 1. Riskihalduse vorm

KÄSKKIRI

Riskijuhtimise korra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 53 lõike 1, § 54 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 12 punktide 1, 14 ja 15 ning

§ 13 lõike 1 alusel:

1. Kinnitan töökorra „Rahandusministeeriumi riskijuhtimise kord“ (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks kantsleri 04. novembri 2020 käskkirja nr 65 „Riskide juhtimise

kord“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Liivamägi

finants- ja maksupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes

25.07.2025

nr 41