Riskide juhtimise korra kinnitamine

Vastutav osakond: Juhtkond

Protsessi koordinaator: Arendusosakond

Kinnitatud: RaM kantsleri .....10.2020 käskkirjaga nr…...

Versioon: 04

TEENUS OSAKOND RISKI KIRJELDUS (põhjus-tagajärg, mis võib juhtuda kui toimub see

või see)

KAS ON

REALISEERUNUD

RISKI

PÕHIKATEGOORIA

5. Organisatsiooni ja

juhtimiskvaliteedi arendamise

teenus

AO Tegevuskava infosüsteemi ebapiisav täitmine võib kaasa tuua valesid

otsuseid ressursiplaneerimises või vigu aruandluses teistele asutustele

(Riigikantselei nt)

jah, kuid kohtades,

kus on olemas

kohene

parandamisvõimalus

Aruandlusrisk

5. Organisatsiooni ja

juhtimiskvaliteedi arendamise

teenus

AO EL vahendite lõppemine teadus-arendus valdkonnas toob kaasa

uuringute eelarve järsu kahanemise Rmis, mistõttu strateegilised

otsused ei saa tugineda teaduspõhisusele

seni on EL vahendid

püsivalt olnud kaua

saadaval

Strateegiline risk

Rahandusministeerium 1 / 8 Eelmine versioon: RaM kantsleri 09.10.2013 käskkiri nr 109

Vastutav osakond: Juhtkond

Protsessi koordinaator: Arendusosakond

Kinnitatud: RaM kantsleri .....10.2020 käskkirjaga nr…...

Versioon: 04

Olemasolevate

maandamismeetmete

lühikirjeldus

Riski

avaldumise

tõenäosus (1

madal - 5 kõrge)

Riski mõju ja

ulatus (1 madal -

5 kõrge)

Riski

koondhinnang

Vajalik maandamistegevus (ainult

riskidele kooondhindega alates 12 palli) Vastutaja

Ainult süsteemi usaldadaes

hetkel aruandeid ei esitata, vaja

küsida osakondadest üle, mis

tähendab ressursikulu

4 2 8

AO

- 5 3 15

5 5 25

Rahandusministeerium 2 / 8 Eelmine versioon: RaM kantsleri 09.10.2013 käskkiri nr 109

Vastutav osakond: Juhtkond

Protsessi koordinaator: Arendusosakond

Kinnitatud: RaM kantsleri .....10.2020 käskkirjaga nr…...

Versioon: 04

Valib riskile reageerimise võimaliku valikuviisi järgnevalt:

a) riski kontrollimine –tegevuste loomine, et ennetada ja avastada

probleeme. Risk pööratakse asutuse kasuks.

b) riski hajutamine/jagamine – risk jaotatakse laiali erinevate varade või

protsesside peale ja/või jagatakse osa riski teise osapoolega. Võimalik ka

kogu riski siirdamine teisele osapoolele (teenuse sisseostmine, kindlustus

jne).

c) riski vältimine – nende tegevuste lõpetamine, mis riski põhjustavad.

d) riski aktsepteerimine – riski tõenäosuse ja mõju vähendamiseks ei võeta

midagi ette.

Rahandusministeerium 3 / 8 Eelmine versioon: RaM kantsleri 09.10.2013 käskkiri nr 109

Vastutav osakond: Juhtkond

Protsessi koordinaator: Arendusosakond

Kinnitatud:RaM kantsleri .....10.2020 käskkirjaga nr…...

Versioon: 04

RM riskide põhikategooriad Selgitus

I Strateegiline risk risk, mis realiseerumisel seab ohtu asutuse strateegiliste

eesmärkide saavutamise (nt poliitilise keskkonna muutus: valitsuse

strateegia muutus, valitsuse vahetus jms, võib olla ka eraldi

riskikategooria; vale planeerimine; puudulik koostöö huvigruppidega

jne)

II Tegevusrisk risk, mis tuleneb ebapiisavatest või puuduvatest protsessidest või

tegevustest asutuse sees, selgelt defineerimata eesmärkidest,

nende mittetäitmisest (nt ebatõhus juhtimine; otsustamatus ja valed

otsused; IT äririskid; personaliga seotud riskid; ebapiisav ja

ebatäpne informatsioon; inimlikud vead ja eksimused; tulemuste

mittesaavutamine jne)

III Finantsrisk risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua (tõsiseid) rahalisi

kaotusi (nt eelarvevahendite puudumine; puudulik/vigane

finantsplaneerimine; vale kulude/tulude jaotus; puudulik/vigane

aruandlus; võimalik finantskahju nagu EL trahvid, tagasimaksed jne)

IV Vastavusrisk risk, mille realiseerumisel ei vasta asutuse tegevus õigusaktides

sätestatud nõuetele ja ei ole tagatud nende järgimine

V Aruandlusrisk risk, mille tulemusena võib juhtkond langetada valesid

juhtimisotsuseid

VI Mainerisk risk, mis realiseerumisel mõjutab negatiivselt asutuse (või ka

laiemalt valitsemisala, või avaliku sektori/riigi) tajumist kolmandate

isikute poolt, reputatsioon avalikkuse silmis (vigase/vale

informatsioon avaldamine; negatiivne meedia kajastus; avalikkuse

negatiivne hoiak asutuse suhtes; konfidentsiaalse info lekkimine;

koostööpartnerite kaotamine jne)

VII Korruptsioonirisk risk, mille realiseerumine suurendab korruptsioonijuhtumite

esinemise tõenäosust

Rahandusministeerium 4 / 8 Eelmine versioon: RaM kantsleri 09.10.2013 käskkiri nr 109

Vastutav osakond: Juhtkond

Protsessi koordinaator: Arendusosakond

Kinnitatud: RaM kantsleri .....10.2020 käskkirjaga nr…...

Versioon: 04

RISKIDE HINDAMISE SKAALA

Kriteerium Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus

1 vähetõenäoline riski avaldumine on pigem teoreetiline, praktikas üliharvad juhtumid

Riskide esinemise 2 võimalik riski avaldumine on võimalik aga praktilisi juhtumeid on üksikuid tõenäosus 3 tõenäoline riski avaldumise tõenäosust toetavad tõendusmaterjalid

4 suure

tõenäosusega

On märke riski avaldumisvõimalusest, avaldumine on ootuspärane

5 kindel risk on juba avaldunud või riski avaldumine tulevikus on vältimatu

1 tähtsusetu mõju riski avaldumine ei häiri käimasolevaid ja planeeritavaid tegevusi.

2 vähene mõju riski avaldumisel on tegevused küll mõningal määral häiritud, kuid

eesmärgid on saavutatavad ja lisaressursse vajatakse vähesel määral.

3 tuntav mõju riski avaldumisel on tegevused häiritud ning eesmärgi saavutamiseks

tuleb kaasata mõningaid lisaressursse 4 oluline mõju riski avaldumisel on tegevused oluliselt häiritud ning eesmärkide

saavutamiseks on vaja oluliselt lisaressursse. 5 kahjustav mõju riski avaldumisel ei ole võimalik eesmärke saavutada.

Riskide mõju

Rahandusministeerium 5 / 8 Eelmine versioon: RaM kantsleri 09.10.2013 käskkiri nr 109

Vastutav osakond: Juhtkond

Protsessi koordinaator: Arendusosakond

Kinnitatud: RaM kantsleri .....10.2020 käskkirjaga nr…...

Versioon: 04

Pr

tegevuse

nr

Teenuse nimetus Seos programmi tegevusega Osakond

1. Strateegilise- ja finantsjuhtimise süsteemi

kujundamine

eelarvepoliitika kujundamine RO 1. Strateegilise- ja finantsjuhtimise

süsteemi kujundamine

1. RES/RE/stab koostamine ja ellu viimine eelarvepoliitika kujundamine RO 1. RES/RE/stab koostamine ja ellu

viimine

1. Tulemusaruandlus ja -hindamine eelarvepoliitika kujundamine RO 1. Tulemusaruandlus ja -hindamine

1. KOVide finantseerimise ja finantsuhtimise

poliitika kujundamine

eelarvepoliitika kujundamine KOV 1. KOVide finantseerimise ja

finantsuhtimise poliitika kujundamine

1. Majandusprognoosi koostamine eelarvepoliitika kujundamine FPO 1. Majandusprognoosi koostamine

1. Eelarve- ja majanduspoliitilise nõu andmine eelarvepoliitika kujundamine FPO 1. Eelarve- ja majanduspoliitilise nõu

andmine

1. Riigi rahavoogude juhtimine ja arvelduste

korraldamine

riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve RKO 1. Riigi rahavoogude juhtimine ja

arvelduste korraldamine

1. Laenude ja riigigarantiide väljastamine riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve RKO 1. Laenude ja riigigarantiide väljastamine

1. Välisvahendite auditeerimine riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve FKO 1. Välisvahendite auditeerimine

1. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine maksu- ja tollipoliitika kujundamine MPO/TAP

O

1. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine

2. Riigihaldusorganisatsiooni korraldamine Läbipaistva ja tõhusa haldusorganisatsiooni ja

personalipoliitika kujundamine

RIHATO 2. Riigihaldusorganisatsiooni

korraldamine

2. Riigi personalipoliitika kujundamine Läbipaistva ja tõhusa haldusorganisatsiooni ja

personalipoliitika kujundamine

RIHATO 2. Riigi personalipoliitika kujundamine

2. Riigihankevaldkonna poliitika kujundamine Riigihangete poliitika kujundamine ja elluviimise

koordineerimine

RRO 2. Riigihankevaldkonna poliitika

kujundamine

2. Elektrooniliste riigihangete toetamine registri

vahendusel

Riigihangete poliitika kujundamine ja elluviimise

koordineerimine

RRO 2. Elektrooniliste riigihangete toetamine

registri vahendusel

2. Riigihangete vaidluskomisjon Riigihangete poliitika kujundamine ja elluviimise

koordineerimine

VAKO 2. Riigihangete vaidluskomisjon

2. Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimine Riigiabi poliitika rakendamine RRO 2. Riigiabi reeglite rakendamise

koordineerimine

2. Riigivara valitsemise poliitika kujundamine ja

rakendamine

Riigivara valitsemise korraldamine RVO 2. Riigivara valitsemise poliitika

kujundamine ja rakendamine

Rahandusministeerium 6 / 8 Eelmine versioon: RaM kantsleri 09.10.2013 käskkiri nr 109

Vastutav osakond: Juhtkond

Protsessi koordinaator: Arendusosakond

Kinnitatud: RaM kantsleri .....10.2020 käskkirjaga nr…...

Versioon: 04

2. Omandireformi lõpuleviimine Riigivara valitsemise korraldamine RVO 2. Omandireformi lõpuleviimine

2. Riigi kinnisvara strateegiline juhtimine Riigivara valitsemise korraldamine RVO 2. Riigi kinnisvara strateegiline juhtimine

2. Kinnisvara registri pidamine Riigivara valitsemise korraldamine RVO 2. Kinnisvara registri pidamine

2. Riigi osaluspoliitika kujundamine ja

koordineerimine

Riigivara valitsemise korraldamine RVO 2. Riigi osaluspoliitika kujundamine ja

koordineerimine

2. Haldus- ja riigivara teenus ÜO 2. Haldus- ja riigivara teenus

2. Personaliarvestus- ja arendusteenus Rahandusministeeriumi kesksete tugiteenuste

pakkumine ja korraldamine

ÜO 2. Personaliarvestus- ja arendusteenus

2. Dokumendihaldusteenus Rahandusministeeriumi kesksete tugiteenuste

pakkumine ja korraldamine

ÜO 2. Dokumendihaldusteenus

2. Õigusteenindus Rahandusministeeriumi kesksete tugiteenuste

pakkumine ja korraldamine

ÜO 2. Õigusteenindus

2. Riikliku statistikaalase õigusloome

kujundamine

Olulise teabe tagamine RIHATO 2. Riikliku statistikaalase õigusloome

kujundamine

3. Regionaalpoliitika kujundamine Riigi regionaalpoliitika kujundamine REGO 3. Regionaalpoliitika kujundamine

3. Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna

meetmete kujundamine

Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna ning piiriülese

koostöö arendamine

REGO 3. Piirkondade elu- ja

ettevõtluskeskkonna meetmete

kujundamine

3. Piiriülese koostöö edendamise meetmete

kujundamine

Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna ning piiriülese

koostöö arendamine

REGO 3. Piiriülese koostöö edendamise

meetmete kujundamine

3. Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse

poliitika kujundamine

Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse

koordineerimine

REHPO 3. Kohaliku omavalitsuse ja

regionaalhalduse poliitika kujundamine

3. Regionaalhalduse poliitika rakendamine Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse

koordineerimine

REHO 3. Regionaalhalduse poliitika

rakendamine

3. Eesti ruumilise planeerimise poliitika

kujundamine ja rakendamine

Ruumiline planeerimine poliitika kujundamine,

rakendamine ja planeeringute koostamine

PLO/ REHO3. Eesti ruumilise planeerimise poliitika

kujundamine ja rakendamine

3. Maakonna-, eri-ja KOV planeeringute alane

tegevus

Ruumiline planeerimine poliitika kujundamine,

rakendamine ja planeeringute koostamine

PLO/ REHO3. Maakonna-, eri-ja KOV planeeringute

alane tegevus

4. Finantsteenuste alase regulatiivse raamistiku

kujundamine

Finantspoliitika kujundamine FTO/KPO/

EAPO

4. Finantsteenuste alase regulatiivse

raamistiku kujundamine

4. Finantssektorit kaasavate

sotsiaalkindlustusskeemide arendamine

KPO 4. Finantssektorit kaasavate

sotsiaalkindlustusskeemide arendamine

4. Hasartmängupoliitika kujundamine ja

järelevalve

Finantspoliitika kujundamine EAPO 4. Hasartmängupoliitika kujundamine ja

järelevalve

Rahandusministeerium 7 / 8 Eelmine versioon: RaM kantsleri 09.10.2013 käskkiri nr 109

Vastutav osakond: Juhtkond

Protsessi koordinaator: Arendusosakond

Kinnitatud: RaM kantsleri .....10.2020 käskkirjaga nr…...

Versioon: 04

4. Arvestusala regulatiivse raamistiku loomine Arvestuspoliitika kujundamine EAPO 4. Arvestusala regulatiivse raamistiku

loomine

4. Audiitortegevuse korraldamine Audiitortegevuse korraldamine EAPO 4. Audiitortegevuse korraldamine

5. Siseaudiitori kutsetegevus

Rahandusministeeriumi valitsemisalas

Tugiteenus SAO 5. Siseaudiitori kutsetegevus

Rahandusministeeriumi valitsemisalas

5. Kommunikatsiooniteenus Tugiteenus KOM 5. Kommunikatsiooniteenus

5. Finantsjuhtimise teenus Tugiteenus FO 5. Finantsjuhtimise teenus

5. Õigusabi teenus Tugiteenus JOK 5. Õigusabi teenus

5. Organisatsiooni ja juhtimiskvaliteedi

arendamise teenus

Tugiteenus AO 5. Organisatsiooni ja juhtimiskvaliteedi

arendamise teenus

5. EL ja välissuhete korraldamine Tugiteenus ELO 5. EL ja välissuhete korraldamine

5. Juhtimine Tugiteenus juhtkond 5. Juhtimine

Rahandusministeerium 8 / 8 Eelmine versioon: RaM kantsleri 09.10.2013 käskkiri nr 109

KÄSKKIRI

Riskide juhtimise korra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 53 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a

määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 12 punkti 1 ja § 13 lõike 1 alusel.

1. Kinnitan Riskide juhtimise korra (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks kantsleri 31. jaanuari 2007. a käskkirja nr 17 „Töökorra vormi,

selle täitmise juhendi ja töökordade kinnitamine“ punkti 2 alapunktiga 13 kinnitatud

lisa 15.

(allkirjastatud digitaalselt)

Veiko Tali

kantsler

04.11.2020

nr 65

Vastutav osakond: Juhtkond Kinnitatud: kantsleri 04.11.2020 käskkirjaga nr 65

Protsessi koordinaator: ArendusosakondVersioon: 04

Rahandusministeerium 1 / 6 Eelmine versioon: RaM kantsleri 09.10.2013 käskkiri nr 109

Rahandusministeeriumi kantsleri

04.11.2020 käskkirja nr 65

Lisa

Riskide juhtimise kord

Andmed dokumendi muutmise kohta

Staatus

(algne/

täiendatud/

kehtetu)

Jõustumise

kuupäev

Muudatuse kirjeldus

Algne 01.10.2008 Algne versioon 1

Täiendatud 18.05.2010 Versioon 2, täiendati protsessiosaliste õigusi ja kohustusi.

Täiendatud 09.10.2013 Versioon 3, riskide hindamine integreeriti arengukava ja

tegevuskava koostamise ja ülevaatamise protsessiga.

Täiendatud

olulises

mahus

November

2020

Versioon 4, protsessi koordineerijaks muudeti arendusosakond;

lihtsustati tööprotsessi; määratleti riski hinde piir, millest alates

maandamistegevused planeeritakse; protsessi kirjeldamiseks võeti

kasutusele uus visuaal, mis kajastab ka kaasuvaid otsuseid,

dokumente ja IT- süsteeme.

SISUKORD 1. Eesmärk ......................................................................................................................................... 1

2. Siseriiklikud ja asutusesisesed õigusaktid, mis suunavad riskijuhtimist ....................................... 2

3. Mõisted .......................................................................................................................................... 3

4. Protsessijoonis ............................................................................. Error! Bookmark not defined.

5. Tööprotsess .................................................................................. Error! Bookmark not defined.

6. Kaasnevad dokumendid ............................................................... Error! Bookmark not defined.

1. Eesmärk Riskijuhtimise eesmärk on viia asutuse tegevusega kaasnevad riskid juhtkonnale aktsepteeritava

tasemeni. Tõhus riskijuhtimine suurendab juhtkonna kindlustunnet, et asutuse eesmärgid

saavutatakse. Et teada, millised riskid on kõige olulisemad ja milliseid riske on vaja maandada, on

vajalik läbi viia riskide hindamine.

Kord kirjeldab protsessi, fikseerib tegevused ja osaliste õigused ning kohustused, mis on vajalikud

pidevaks riskide hindamiseks Rahandusministeeriumis (edaspidi RM). Riskijuhtimine on osa

ministeeriumi juhtimissüsteemist ning oluline osa RM sisekontrollisüsteemist.

Vastutav osakond: Juhtkond Kinnitatud: kantsleri 04.11.2020 käskkirjaga nr 65

Protsessi koordinaator: ArendusosakondVersioon: 04

Rahandusministeerium 2 / 6 Eelmine versioon: RaM kantsleri 09.10.2013 käskkiri nr 109

2. Siseriiklikud ja asutusesisesed õigusaktid, mis suunavad riskijuhtimist

2.1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.10.2012 määruse 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse

siseauditeerimise üldeeskiri” 2. peatüki „Siseauditeerimise juhtimise ja korraldamine“ §

5 „Siseauditi üksuse tööplaan“ lõikele 1 koostab siseauditi juht siseauditi üksuse aasta tööplaani

projekti, võttes arvesse riskihindamise tulemusi, tippjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani

ettepanekuid, siseauditi üksuse eelarve suurust ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 922 lõikes 4

nimetatud arvamuse andmiseks vajalike tööde mahtu.

2.2 Vastavalt rahandusministri 25.04.2013 käskkirja nr 58 „Rahandusministeeriumi valitsemisala

siseauditeerimise sise-eeskiri” 3. peatüki „Siseauditi osakonna tööplaani kavandamine“

punktile 7.3 peab siseauditeerimise tegevusulatus sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:

„7.3.3.valitsemisala asutuste riskide hindamise tulemused“.

2.3 Rahandusministeeriumi põhimäärus sätestab, et:

1) Minister: tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse

korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning

ministeeriumi hallatavates riigiasutustes.

2) Kantsler: määrab ministeeriumi töökorralduse; korraldab ministeeriumi asjaajamist.

3) Asekantsler: koordineerib oma juhitavas valdkonnas ministeeriumi osakondade ja

ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse või ministeeriumi hallatava riigiasutuse

vahelist tegevust, korraldab teenistuslikku järelevalvet ja teeb kantslerile ja ministrile

ettepanekuid nende asutuste struktuuri, töökorralduse, teenistuskohtade koosseisu,

asjaajamise jmt kohta;

Ministrile allub siseauditi osakond, kes täidab siseaudiitori kutsetegevuse alaseid ülesandeid

ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja ministeeriumi

hallatavates riigiasutustes, samuti teistes asutustes ja isikutes, kui selline kohustus tuleneb

õigusaktidest või lepingutest, hindab ja analüüsib sisekontrollisüsteemide toimimist

ministeeriumis ja valitsemisalas tervikuna, teeb ettepanekuid sisekontrollisüsteemi

parandamiseks eesmärgiga aidata kaasa ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tegevuse

täiustamisele ning eesmärkide saavutamisele.

2.4 Siseauditi osakonna põhimääruse punkt 5.2 sätestab, etsiseauditi osakond nõustab

ministeeriumi ja valitsemisala asutuste juhte riskide hindamisel ning riskidest lähtuvalt

määratleb oma tegevuse prioriteedid ja koostab aasta tööplaani.

2.5 Erandid, kus riskijuhtimist reguleerivad järgmised õigusaktid:

2.5.1 Finantsriskide juhtimine ja haldamine on reguleeritud eraldiseisvalt riigikassa ning

finantsosakonna protseduurireeglitega („Rahandusministeeriumi valitsemisala

raamatupidamise sise-eeskiri“, „Rahandusministeeriumi eelarve ja kulujuhtimise kord“ ja

„Riigieelarve vahendite arvel laenu ja riigigarantii andmine ning nende üle arvestuse

pidamine“ töökorrad) .

2.5.2 IT riskide juhtimise ja haldamise eest vastutavad RM Infotehnoloogiakeskus

(„Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riskijuhtimise kord“ )ning Registrite ja

Infosüsteemide Keskus („Justiitsministeeriumi infotehnoloogia valdkonna planeerimise,

juhtimise ja haldamise kord“, punkt 7. Riskihaldus). Mõlemas asutuses põhineb riskihaldus

ISKE-l vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusele nr 252 ”Infosüsteemi

turvameetmete süsteem“. ISKE-ga määratakse ära minimaalsed turvameetmed, mida tuleb

rakendada IT-teenusele ettenähtud turvataseme saavutamiseks ja säilitamiseks.

2.5.3 Töökeskkonna riskid kaardistatakse riskianalüüsina ja maandatakse tegevusplaani

koostamisega vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. Riskide juhtimise ja

haldamise eest vastutab personalitalitus.

Vastutav osakond: Juhtkond Kinnitatud: kantsleri 04.11.2020 käskkirjaga nr 65

Protsessi koordinaator: ArendusosakondVersioon: 04

Rahandusministeerium 3 / 6 Eelmine versioon: RaM kantsleri 09.10.2013 käskkiri nr 109

2.5.4 Füüsilise turvalisuse riskid kaardistatakse riskianalüüsi ja turvaplaanina vastavalt Vabariigi

Valitsuse 23.09.2016 määrusele nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“. Riskide juhtimise ja

haldamise eest vastutab ühisosakonna haldustalitus.

2.5.5 Struktuuritoetuste rakendamisega seotud riskide hindamise ja juhtimise eest vastutab

peamiselt Riigi Tugiteenuste Keskus. RM vastutusvaldkonnas reguleerib SF ja Norra/EMP

vahenditega seotud riskijuhtimist töökord: „Rahandusministeeriumi riigieelarve

osakonna tööprotseduurid struktuurivahendite ja Norra/EMP-ga seotud ülesannete

täitmisel perioodiks 2014-2020/2021“ ja RM rakendusasutuse rolli täitmisel reguleerib

riskijuhtimist töökord „Struktuurivahendite RA ülesannete täitmine meetme 12.1 „Riigi

võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse

parendamise kaudu“, v.a meetme tegevuses 12.1.4 „Kohalik ja regionaalne

arendusvõimekus“ programmperioodil 2014 – 2020“ .

3. Mõisted 3.1. Riskijuhtimine – organisatsiooni eesmärkide saavutamise toetamiseks rakendatav riskide

tuvastamise, hindamise ja haldamise (maandamise) protsess, mis on seotud kõigi töötajate

igapäevase tegevusega. Riskijuhtimine on iga töötaja sh juhi ülesanne.

3.2. Riskide määratlemine - olemasolevate ja/või tulevikus tekkivate riskide tuvastamine.

3.3. Riskide põhikategooriad - asutuse põhilised riskid. Riskid jagunevad järgmiselt:

3.3.1. strateegiline risk – risk, mis realiseerumisel seab ohtu asutuse strateegiliste eesmärkide

saavutamise (nt poliitilise keskkonna muutus: valitsuse strateegia muutus, valitsuse vahetus

jms, võib olla ka eraldi riskikategooria; vale planeerimine; puudulik koostöö huvigruppidega

jne);

3.3.2. finantsrisk – risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua (tõsiseid) rahalisi kaotusi (nt

eelarvevahendite puudumine; puudulik/vigane finantsplaneerimine; vale kulude/tulude

jaotus; puudulik/vigane aruandlus; võimalik finantskahju nagu EL trahvid, tagasimaksed

jne);

3.3.3. tegevusrisk – risk, mis tuleneb ebapiisavatest või puuduvatest protsessidest või tegevustest

asutuse sees, selgelt defineerimata eesmärkidest, nende mittetäitmisest (nt ebatõhus

juhtimine; otsustamatus ja valed otsused; IT äririskid; personaliga seotud riskid; ebapiisav ja

ebatäpne informatsioon; inimlikud vead ja eksimused; tulemuste mittesaavutamine jne);

3.3.4. vastavusrisk – risk, mille realiseerumisel ei vasta asutuse tegevus õigusaktides sätestatud

nõuetele ja ei ole tagatud nende järgimine;

3.3.5. mainerisk - risk, mis realiseerumisel mõjutab negatiivselt asutuse (või ka laiemalt

valitsemisala, või avaliku sektori/riigi) tajumist kolmandate isikute poolt, reputatsioon

avalikkuse silmis (vigase/vale informatsioon avaldamine; negatiivne meedia kajastus;

avalikkuse negatiivne hoiak asutuse suhtes; konfidentsiaalse info lekkimine;

koostööpartnerite kaotamine jne);

3.3.6. aruandlusrisk – risk, mille tulemusena võib juhtkond langetada valesid juhtimisotsuseid;

3.3.7. korruptsioonirisk - risk, mille realiseerumine suurendab korruptsioonijuhtumite esinemise

tõenäosust.

3.4. Riskide hindamine - riski avaldumise tõenäosuse ja mõju hindamine.

3.5. Riskide maandamine (maandamismeetmed) - tegevused, mis on ette võetud/võetakse selleks,

et vähendada riski avaldumise tõenäosust või riski avaldumisel selle negatiivset mõju.

Vastutav osakond: Juhtkond Kinnitatud: kantsleri 04.11.2020 käskkirjaga nr 65

Protsessi koordinaator: ArendusosakondVersioon: 04

Rahandusministeerium 4 / 6 Eelmine versioon: RaM kantsleri 09.10.2013 käskkiri nr 109

4. Protsessijoonis

Vastutav osakond: Juhtkond Kinnitatud: kantsleri {regDateTime} käskkirjaga nr

{regNumber}

Protsessi koordinaator: ArendusosakondVersioon: 04

Rahandusministeerium 5 / 6 Eelmine versioon: RaM kantsleri 09.10.2013 käskkiri nr 109

5. Tööprotsess

Vastutaja

(ametikoht/üksus)

Tegevuse kirjeldus

1. ETTEVALMISTUS JA PROTSESSI AJAKAVA

1.1 AO Koostab koostöös juhtidega igal aastal eelmise aasta riskihindamise tulemusel

valminud riskide maandamisplaani tegevuste aruande III kvartali lõpuks.

1.2 AO koostöös SAOga Korraldab igal aastal IV kvartalis aastase tegevuskava koostamise, sh riskide

hindamise.

1.3 RM juhtkond Kinnitab RM riskide hindamise ajakava, metoodika ja juhised.

1.4 AO Korraldab riskihindamise protsessi ja metoodika teavituse organisatsioonis

1.5 SAO Vajadusel korraldab vastavalt juhtkonna otsusele osakonnajuhatajatele ja

töötajatele tutvustava koolituse/ infopäeva.

2. RISKIDE HINDAMINE

2.1 Osakonnajuhataja

koostöös valdkonda

juhtiva asekantsleri või

kantsleriga

Vaatab riskide määratlemisel üle eelmisel perioodil hinnatud riskid - kas

tuvastatud riskid realiseerusid ning hinnatakse rakendatud riskide

maandamistegevuste piisavust. Fikseerib tegevuskava täitmise aruandes

kokkuvõtva hinnangu eelmisel perioodil tuvastatud riskile, toob välja info

realiseerunud riskide kohta.

2.2 Osakonnajuhataja

koostöös valdkonda

juhtiva asekantsleri või

kantsleriga

Lähtudes riski põhikategooriatest ja hinnete skaalast (lisa 1) ning osakonna

teenustest, ülesannetest ja põhiprotsessidest, sõnastab koostöös osakonna

töötajatega võimalikud uued riskid, mis võivad ohustada seatud eesmärkide

ja saavutamiseks planeeritud tegevuste elluviimist. Lähtub riskide

määratlemisel RM valitsemisala programmide eesmärkidest.

2.3 Osakonnajuhataja Riskide hindamisel täidetakse tabel „Riskide hindamisleht” (lisa 1), tuues

välja olemasolevad maandamistegevused. Riskide määratlemisel on

abimaterjaliks tabel „RM riskide põhikategooriad“.

2.4 Osakonnajuhataja

koostöös valdkonda

juhtiva asekantsleri või

kantsleriga

Hindab määratletud riskide avaldumise tõenäosust ja mõju/olulisust

tulenevalt olemasolevate maandamismeetmete tõhususest. Seega hindab nn

jääkriski.

2.5 AO Koondab osakondade määratletud riskid ning riskide hindamistulemuse ning

valmistab ette juhtkonna arutelu.

2.6 RM juhtkond Kinnitab kirjeldatud riskid koos avaldumise tõenäosuse ja mõju hinnangutega.

3. RISKIDE MAANDAMISPLAANI KOOSTAMINE

3.1 Osakonnajuhataja

koostöös valdkonda

juhtiva asekantsleri või

kantsleriga

Kavandab riskidele maandamistegevused või teeb ettepanekud riski

aktsepteerida riskidele, mille esinemise tõenäosuse ja mõju koondhinne on

vähemalt 12 palli.

3.2 SAO Vajadusel nõustab maandamistegevuste planeerimisel.

3.3 AO Koondab tegevusvaldkondade maandamistegevustega täiendatud riskitabelid.

3.4 RM juhtkond Kinnitab RM riskihindamise koondtulemuse koos maandamistegevustega.

3.5 AO Tutvustab RM koondatud riske ja maandamistegevusi. Korraldab

maandamistegevuste kandmise tegevuskava infosüsteemi, määrab vastutava

osakonna.

3.6 Programmijuht Korraldab oluliste riskide kirjeldamise RMV programmides.

4. MAANDAMISMEETMETE ELLUVIIMINE

4.1 AO Koostab PlanPro aruannete põhjal poolaasta ülevaateid riskide

realiseerumisest ja maandamistegevuskava täitmisest ning esitab RM

juhtkonnale/ministrile tutvumiseks.

4.1 RM juhtkond Vaatab üle nii RM poolaasta tegevusvaldkondade riskide hindamise

tulemused, vajadusel muudab riskihinnanguid, otsustab riskide

Vastutav osakond: Juhtkond Kinnitatud: kantsleri {regDateTime} käskkirjaga nr

{regNumber}

Protsessi koordinaator: ArendusosakondVersioon: 04

Rahandusministeerium 6 / 6 Eelmine versioon: RaM kantsleri 09.10.2013 käskkiri nr 109

maandamismeetmete piisavuse üle sh analüüsib meetmete rakendamise

põhjendatust ja otstarbekust.

5. SEIRE, MAANDAMISMEETMETE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

5.1 SAO Planeerib asutuse riskide hindamise tulemuste ja siseauditi enda riskihinnangu

põhjal siseauditi osakonna tööplaani siseauditid ja nõuandvad tööd.

5.2 SAO Hindab siseauditite ja nõuandvate tööde läbiviimise käigus ning

välisaudiitorite hinnangute põhjal RM sisekontrollisüsteemi toimimist sh

riskide hindamise süsteemi toimimist erinevates valdkondades.

6. Kaasnevad dokumendid

Kaasnev dokument

Vastutaja

Asukoht

Säilitamise viis:

paberil/

elektrooniliselt

Dok.tähis

Säilitustähtaeg

1. Riskide hindamise

tabel

AO DHS Elektroonselt 1.2-3 Vastavalt

dokumentide

liigitusskeemile