Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 41 |
Registreeritud | 25.07.2025 |
Sünkroonitud | 28.07.2025 |
Liik | Kantsleri põhitegevuse käskkiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-6 Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1.1-6/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Merje Pihlak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia- ja finantsosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond
(SAFO)
Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41
Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,
riskijuht
Versioon: 5
Rahandusministeerium 1 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65
Rahandusministeeriumi riskijuhtimise kord
Andmed dokumendi muutmise kohta
Versioon Jõustumise
kuupäev
Muudatuse kirjeldus
Algne 01.10.2008 Algne versioon
Versioon 2 18.05.2010 Täiendati protsessiosaliste õigusi ja kohustusi.
Versioon 3 09.10.2013 Riskide hindamine integreeriti arengukava ja
tegevuskava koostamise ja ülevaatamise protsessiga.
Versioon 4 04.11.2020 Täiendati olulises mahus, protsessi koordineerijaks muudeti
arendusosakond; lihtsustati tööprotsessi; määratleti riski hinde
piir, millest alates maandamistegevused planeeritakse;
protsessi kirjeldamiseks võeti kasutusele uus visuaal, mis
kajastab ka kaasuvaid otsuseid, dokumente ja IT- süsteeme.
Versioon 5 25.07.2025
Dokumenti täiendati olulisel määral: riskijuhtimise protsessi
koordineerijaks määrati strateegia- ja finantsosakond ning
vastutajaks riskijuht. Määratleti RAM-i poolt aktsepteeritav
riskitase, uuendati riskijuhtimise põhimõtted ja metoodika,
tuginedes riskihalduse standarditele ning parimatele
praktikatele, sh E-ITS riskihaldusjuhendile. Samuti täiendati
valdkonnapõhiseid erisusi ja vastutusi riskihalduses.
Sisukord
1. Sissejuhatus ja eesmärk ......................................................................................................... 1
2. Õiguslikud alused ja valdkondlikud erisused ........................................................................ 2
3. Riskijuhtimise põhimõtted ..................................................................................................... 3
4. Vajaduspõhine riskianalüüs ................................................................................................... 3
5. Riskihalduse metoodika ......................................................................................................... 4
6. Riskiregister ........................................................................................................................... 5
7. Riskijuhtimise tööprotsessi tegevused ja rollijaotus .............................................................. 5
8. Kaasnevad dokumendid ......................................................................................................... 8
9. Mõisted .................................................................................................................................. 8
Lisad .............................................................................................................................................. 9
1. Sissejuhatus ja eesmärk
1.1. Rahandusministeeriumi (edaspidi RAM, asutus või ministeerium) riskijuhtimise korra
eesmärk on kehtestada ministeeriumis ühtne riskijuhtimise raamistik, mis toetab
strateegiliste eesmärkide saavutamist ning võimaluste teadlikku kasutamist, aidates kaasa
asutuse jätkusuutlikule arengule ja tõhusamale toimimisele.
1.2. Riskijuhtimise eesmärk on viia asutuse tegevusega kaasnevad riskid aktsepteeritavale
tasemele.
Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond
(SAFO)
Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41
Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,
riskijuht
Versioon: 5
Rahandusministeerium 2 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65
2. Õiguslikud alused ja valdkondlikud erisused
2.1. Riskijuhtimise aluseks on mitmed siseriiklikud ja asutusesisesed õigusaktid, parimad
praktikad ning organisatsiooni sisemised kokkulepped:
2.1.1. Vabariigi valitsuse seaduse § 92 sätestab asutuse juhile kohustuse luua asutuses
sisekontrolli süsteem - valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse
juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude
kompleks, mis võimaldab tagada:
2.1.1.1. õigusaktidest kinnipidamise;
2.1.1.2. vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest
juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;
2.1.1.3. asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;
2.1.1.4. asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni
kogumise, säilitamise ja avaldamise.
2.2. Rahandusministeeriumi põhimäärus sätestab, et minister tagab sisekontrollisüsteemi
rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi
valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning ministeeriumi hallatavates riigiasutustes.
2.3. Siseauditi roll riskijuhtimises on anda sõltumatut ja objektiivset hinnangut ning teha
ettepanekuid riskijuhtimise ja sisekontrolli täiustamiseks. Siseauditi tööplaani koostamisel
võetakse arvesse riskihindamise tulemusi, juhtkonna ja kõrgema juhtorgani ettepanekuid
ning siseauditi üksuse eelarve suurust ja eelarvet.
2.4. Erandid, mille puhul riskijuhtimist reguleerivad täiendavalt eraldi õigusaktid või
riskihindamise põhimõtted:
2.4.1. Töökeskkonna riskid kaardistatakse riskianalüüsina ja maandatakse tegevusplaani
koostamisega vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. Riskide haldamise eest
vastutab personali- ja õigusosakond koostöös ühisosakonnaga, tagades asutuseülese
riskihindamise käigus, et asutuse riskinormi ületavad riskid kajastatakse asutuse
riskiregistris.
2.4.2. Füüsilise turvalisuse riskid kaardistatakse riskianalüüsi ja turvaplaanina vastavalt
Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“
nõuetele. Riskide haldamise eest vastutab ühisosakond tagades asutuseülese
riskihindamise käigus, et asutuse riskinormi ületavad riskid kajastatakse asutuse
riskiregistris.
2.4.3. Infoturvariske käsitletakse kooskõlas küberturvalisuse seaduse, selle alusel
kehtestatud määruste, Eesti infoturbestandardi (E-ITS), pilvteenuse kasutamist
reguleeriva määruse ning asutuse infoturbe- ja andmekaitsepoliitikaga, lähtudes ühtlasi
RAM-i riskijuhtimise korrast. Infoturvariskide haldamise eest vastutab infoturbe eest
vastutav töötaja, kes tagab asutuseülese riskihindamise käigus, et riskinormi ületavad
riskid kajastuvad asutuse riskiregistris.
3. Riskijuhtimise põhimõtted
3.1. Riskijuhtimine on asutuse strateegilise juhtimise lahutamatu osa, toimub süstemaatiliselt ja
järjepidevalt ning on integreeritud ministeeriumi juhtimis- ja tööprotsessidesse.
3.2. Riskijuhtimine on korraldatud kolmel tasandil, et tagada süsteemne ja sõltumatu riskide
käsitlus:
3.2.1. Esmatasandil juhivad riske riskiomanikud oma igapäevases töös osakondades, kes
tuvastavad, hindavad ja leevendavad riske oma vastutusvaldkonnas.
3.2.2. Teisel tasandil toetavad ja kontrollivad riskijuhtimist juhtkond ning riskijuht, kes
loovad ühtsed raamistikud, planeerivad riskihindamisi ning jälgivad
leevendamistegevuste rakendamist.
Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond
(SAFO)
Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41
Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,
riskijuht
Versioon: 5
Rahandusministeerium 3 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65
3.2.3. Kolmandal tasandil annab siseaudit, vajadusel välisaudiitorid ja teised
kindlustandvate teenuste osutajad sõltumatu hinnangu riskijuhtimise ja sisekontrolli
toimivusele.
3.3. Riskijuhtimises lähtutakse ennetavast lähenemisest, mis areneb dünaamiliselt vastavalt
asutuse muutuvatele vajadustele ja ülesannetele.
3.4. Riskijuhtimise käigus kogutud infot, analüüse ja eksperthinnanguid kasutatakse nii
ministeeriumi eesmärkide saavutamiseks kui ka kavandatavate tegevuste planeerimisel.
3.5. Riskide kirjeldamisel keskendutakse eelkõige riskidele, mis võivad oluliselt mõjutada
eesmärkide saavutamist. Ülemäärase detailsuse ja väheolulise teabe esitamisest hoidutakse,
et keskenduda juhtimisotsuseid toetavale sisule.
3.6. Asutuseülene riskide kaalutlemise ja käsitlemise ajakava ning seire on seotud strateegilise
planeerimise ja aruandluse aastaringse tsükliga, mis tagab, et riskide hindamistulemusi
arvestatakse enne järgmise perioodi tegevuste kavandamist.
3.7. Asutuseülene riskide kaalutlemine, riskikäsitlus ning seire toimub üks kord aastas
teenusepõhiselt. Vajadusel tehakse täiendav hindamine oluliste muutuste korral, mis võivad
mõjutada riskide mõju või tõenäosust.
3.8. RAM riskijuhtimise tööprotsess, sealhulgas kord ja selle lisa, vaadatakse üle kord aastas
riskihindamise tulemuste alusel ning parendatakse vastavalt vajadusele saadud kogemuste
ja asjakohaste muudatuste põhjal, et tagada kooskõla strateegiliste eesmärkide ja muutuva
keskkonnaga.
4. Vajaduspõhine riskianalüüs
4.1. Vajaduspõhine riskianalüüs on osa riskijuhtimisest ning seda tehakse siis, kui toimub
muudatus, mis võib mõjutada eelkõige asutuse eesmärkide saavutamist, töökorraldust,
andmete turvalisust või inimeste õigusi. Riskianalüüsi eesmärk on hinnata muudatusega
kaasnevaid riske (nt sõltuvus teenusepakkujast, infoturberiskid, õiguslikud kohustused jms)
ja kavandada sobivad riski leevendamise meetmed.
4.2. Riskianalüüs tuleb läbi viia vastavalt küberturvalisuse seadusele § 7 ning teistele
asjakohastele õigusaktidele ja organisatsiooni sisemistele nõuetele, eelkõige siis, kui
kasutusele võetakse uus infosüsteem või tehnoloogia (sh pilvtehnoloogia) või luuakse uus
andmekogu. Riskianalüüsi algatamise eest vastutab muudatuse eest vastutav
osakonnajuhataja, kaasates riskijuhi.
4.3. Juhul, kui riskianalüüsi käigus tuvastatakse, et isikuandmete töötlemine mõjutab inimese
õigusi või privaatsust (nt tundlikud andmed, automatiseeritud otsused või tehisintellekti
kasutamine), tuleb koostada andmekaitsealane mõjuhinnang vastavalt isikuandmete kaitse
seadusele § 38. Mõjuhinnang võib olla riskianalüüsi osa või eraldiseisev dokument.
Mõjuhinnang koostatakse koostöös riskijuhiga kaasates vajadusel eksperdid vastavast
valdkonnast.
4.4. Riskianalüüsi tulemusel tuvastatud riskinormi ületavad riskid kantakse riskiregistrisse ning
kaasatakse asutuseülesesse riskijuhtimise protsessi.
5. Riskihalduse metoodika
5.1. Riskihalduse metoodika kirjeldab protsessi, hõlmab konteksti loomist, riski kaalutlemist ja
riskikäsitlust, mis moodustavad osa riskijuhtimise tööprotsessist ning kajastuvad alloleval
joonisel 1.
Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond
(SAFO)
Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41
Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,
riskijuht
Versioon: 5
Rahandusministeerium 4 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65
Joonis 1. Riskihaldus.
5.2. Riskihalduse konteksti määratlemisel võetakse arvesse asutuse strateegilisi eesmärke,
RAM-i programme, auditite tulemusi, olulisi intsidente, protsessidele määratud
kaitsetarbeid ning sise- ja väliskeskkonna ohte. Need peamised tegurid aitavad mõista
keskkonda, milles asutus tegutseb, ning tuvastada riske, mis võivad mõjutada eesmärkide
saavutamist.
5.3. Riskide kaalutlemine koosneb kolmest sammust, milleks on riskide tuvastamine, analüüs ja
hindamine.
5.4. Riske kaalutletakse ühtse metoodika alusel, kasutades mõju ja tõenäosuse skaalat ning
riskihindamise maatriksit, mis on esitatud käesoleva korra lisas 1 (vt Exceli töölehte
„Skaalad ja maatriks“).
5.5. RAM aktsepteerib riskinormina väga madala ja madala tasemega riske. Kõrgema tasemega
riskide korral koostatakse riskikäsitluskava ning rakendatakse leevendusmeetmeid.
5.6. Riskianalüüsi käigus määratletakse riski võimalik mõju vähemalt ühes mõjuvaldkonnas
ning analüüsitakse selle avaldumise viisi. Kui risk mõjutab mitut valdkonda, võetakse mõju
hindamisel aluseks kõrgeim tuvastatud mõjutaseme hinnang. Mõjuanalüüsis hinnatakse
riski mõju, lähtudes selle sisust ja kontekstist ning arvestades mõju ulatust ja tagajärgede
olulisust. Mõjuvaldkondade vahel ei ole määratletud üldist tähtsuse järjekorda.
5.6.1. RAM-is kasutatakse riskide käsitlemiseks järgnevaid käsitlusviise:
5.6.2. Vähendamine – aktsepteeritud riskitaset (riski normi) ületava riski vähendamine ehk
leevendamine lisaturvameetmete abil.
5.6.3. Aktsepteerimine (säilitamine) – riski säilitamine samal tasemel, kui täiendavate riski
vähendamise meetmete rakendamine osutub majanduslikult või muudel põhjustel
ebaotstarbekaks. Riskinormi ületavate riskide aktsepteerimine vajab põhjendust ning
asutuse juhi kinnitust.
5.6.4. Jagamine (üle andmine) – riski jagamine teiste osapooltega (kindlustus, välised
teenusepakkujad). Riski jagamine ei võta organisatsioonilt andmete ja teiste varade
kaitsmise kohustust ja vastutust seotud osapoolte ees.
5.6.5. Vältimine – riski põhjustavast tegevusest loobumine.
5.7. Riskikäsitluskava sisaldab rakendatavad leevendusmeetmed riskinormi ületavatele
riskidele, vajadusel täiendava ressursikulu hinnangut ning riskikäsitluskavas kirjeldatud
tegevuste täitmise tähtaega.
5.8. Riskide aktsepteerimise otsus tehakse riskikäitluskava osana, tuginedes algsele
riskihinnangule ja kavandatud riski leevendusmeetmetele. Väga madala ja madala
riskitaseme korral loetakse risk automaatselt aktsepteerituks. Kui hinnatud riskitase on
Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond
(SAFO)
Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41
Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,
riskijuht
Versioon: 5
Rahandusministeerium 5 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65
keskmine, kõrge, väga kõrge, siis on aktsepteerimiseks vajalik osakonnajuhi põhjendus ja
kantsleri kinnitus. Kui risk ei ole aktsepteeritav, otsustatakse selle edasine käsitlemine,
sealhulgas vajadus täiendavate leevendusmeetmete järele.
5.9. Jääkriski hinnatakse järgmise hindamistsükli käigus, kui on võimalik arvesse võtta
rakendatud meetmete tegelikku mõju.
6. Riskiregister
6.1. Asutuses peetakse riskiregistrit, mis on riskijuhtimise keskne töövahend.
6.2. Riskiregister sisaldab riskide ja nende käsitlemise andmeid vastavalt käesoleva korra lisa 1
struktuurile (vt Exceli tööleht „Riskihaldus“).
6.3. Peale riskihindamise ja riskikäsitluskava kinnitamist kantakse riskiregistris kirjeldatud
riskinormi ületavate riskide leevendamistegevused edasi asutuse tegevuskava infosüsteemi.
6.4. Riskiregistri pidamise ja ajakohastamise eest vastutab RAM-i riskijuht, lähtudes
riskijuhtimises kogutud teabest ning asutuse tegevuskava infosüsteemi andmetest.
Riskiregister vaadatakse üle vähemalt kord aastas asutuseülese riskihindamise käigus ja
ajakohastatakse.
7. Riskijuhtimise tööprotsessi tegevused ja rollijaotus
Jrk
Vastutaja
(ametikoht/roll/üksus)
Tegevuse kirjeldus
7.1 ETTEVALMISTUS JA KONTEKSTI LOOMINE
7.1.1
Riskijuht
Algatab iga-aastase riskide hindamise, saates osakonnajuhtidele
teavituse koos ülesande, juhiste ja eelmise perioodi kokkuvõttega.
Samuti korraldab riskijuhtimise koolituse ning teeb ülevaate
keskkonnas laiemalt toimuvast, mis mõjutab riskide hindamist.
7.2 RISKIDE KAALUTLEMINE NING RISKIKÄSITLUS
7.2.1
Osakonnajuhataja
Vaatab riskiomanikuna üle eelmisel perioodil hinnatud riskid ja nende
käsitlusviisid, analüüsides, kas riskid realiseerusid ja kas rakendatud
meetmed olid piisavad ning hindab uuesti riski (jääkriski).
7.2.2
Osakonnajuhataja
Koondab punktis 2.4 ja peatükis 4 viidatud riskianalüüside riskinormi
ületavad riskid ning lisab planeeritud leevendusmeetmed.
7.2.3
Osakonnajuhataja
Sõnastab koostöös vajalike osapooltega võimalikud uued riskid, mis
võivad ohustada seatud eesmärkide saavutamist ja planeeritud
tegevuste elluviimist. Hindab määratletud riskide avaldumise
tõenäosust ja mõju.
7.2.4
Osakonnajuhataja
Määratleb riskidele käsitlusviisi ning asutuse riskinormi ületanud
riskidele koostab riskikäsitluskava, määrates leevendamistegevused,
vajaliku ressursi, tähtajad ja vastutajad.
Vajadusel teeb ettepanekuid riski aktsepteerimiseks, kui riskikäsitluse
meetmete kulu ületab potentsiaalse kahju.
7.2.5
Riskijuht
Koondab osakondade määratletud riskid ning korraldab valdkondades
hindamis- ja riskikäsitlusarutelud asekantsleri ja osakonnajuhtidega.
7.3 RISKIHINDAMISE TULEMUSTE JA RISKIKÄSITLUSKAVA KINNITAMINE
7.3.1
Riskijuht
Valmistab juhtkonnale ette riskihindamise tulemused ja
riskikäsitluskava kinnitamiseks, vajadusel koondades või
kategoriseerides riskid, mille mõju ulatub üle mitme osakonna või
kogu asutuse.
Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond
(SAFO)
Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41
Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,
riskijuht
Versioon: 5
Rahandusministeerium 6 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65
7.3.2
Juhtkond
Asekantslerid kooskõlastavad riskihindamise tulemused ja
riskikäsitluskava ning kantsler kinnitab.
7.3.3
Riskijuht
Teavitab osakonnajuhte kinnitatud riskidest ja riskikäsitluskavast ning
korraldab leevendamistegevuste sisestamise asutuse tegevuskava
infosüsteemi. Haldab riskiregistrit.
7.4 SEIRE JA ARUANDLUS
7.4.1
Osakonnajuhataja
Seirab oma valdkonnas asutuse riskinormi ületavaid riske ja nende
leevendusmeetmeid ning raporteerib nende seisust asutuse
tegevuskava infosüsteemis.
7.4.2
Riskijuht
Koostab asutuse tegevuskava infosüsteemist ülevaateid
riskikäsitluskava täitmisest ja riskide realiseerumisest ning esitab need
juhtkonnale. Haldab riskiregistrit.
7.4.3
SAO
Planeerib riskihindamise tulemuste ja siseauditi riskihinnangu põhjal
SAO tööplaani siseauditid ja nõuandvad tööd.
7.4.4
SAO
Hindab siseauditite ja nõuandvate tööde käigus ning välisaudiitorite
hinnangute põhjal RAM-i sisekontrollisüsteemi, sealhulgas riskide
hindamise süsteemi toimimist erinevates valdkondades.
7.5 VAJADUSPÕHINE RISKIANALÜÜS
7.5.1
Osakonnajuhataja
Algatab vajaduspõhise riskianalüüsi (sh vajadusel andmekaitsealase
mõjuhinnangu) oma vastutusalas olevate muudatuste, teenuste või
infosüsteemide puhul, kaasates riskijuhi.
7.5.2
Riskijuht
Vajadusel nõustab riskianalüüsi läbiviimist ning kaasab eksperdid
vastavast valdkonnast. Korraldab riskianalüüside tulemuste alusel
riskinormi ületavate riskide integreerimise asutuse riskijuhtimisse.
7.5.3
Juhtkond
Valdkonna asekantsler kooskõlastab riskianalüüsi (sh vajadusel
andmekaitsealase mõjuhinnangu) ning kantsler kinnitab.
Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond
(SAFO)
Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41
Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,
riskijuht
Versioon: 5
Rahandusministeerium 7 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65
Joonis 2. Riskijuhtimise tööprotsessi tegevused ja rollijaotus
Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond
(SAFO)
Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41
Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,
riskijuht
Versioon: 5
Rahandusministeerium 8 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65
8. Kaasnevad dokumendid
Kaasnev dokument
Vastutaja
Asukoht
Säilitamise viis:
paberil/
elektrooniliselt
Dok.
tähis
Säilitustähtaeg
1. Riskihindamis-
tulemused ja
riskikäsitluskava
SAFO DHS Elektroonselt 1.1-8 Vastavalt
dokumentide
liigitusskeemile
2. Vajaduspõhised
riskianalüüsid (sh
andmekaitsealased
mõjuhinnangud)
SAFO DHS Elektroonselt 1.1-8 Vastavalt
dokumentide
liigitusskeemile
9. Mõisted
9.1. Riskijuhtimine - süsteemne ja koordineeritud tegevuste kogum, millega asutus juhib
riskide haldust, nendega seotud otsuseid ja tegevusi eesmärkide saavutamiseks.
9.2. Riskihaldus on riskijuhtimise osa, mis keskendub konkreetsete riskide kaalutlemisele,
tuvastamisele, hindamisele, leevendamisele ja seirele. Selle eesmärk on hoida riskid
asutuse jaoks aktsepteeritaval tasemel.
9.3. Riskijuht - roll, kelle ülesanne on koordineerida riskijuhtimist organisatsioonis ning
toetada juhtkonda ja üksusi riskide süsteemsel juhtimisel, sidudes riskijuhtimise
strateegilise planeerimise ja aruandlusega.
9.4. Riskiomanik - roll, kelle vastutusalasse jääb riskist mõjutatud eesmärk, tegevusvaldkond
või infovara ning kes vastutab riskikäsitluse eest, kaasates vajadusel teisi osapooli.
Riskiomaniku rolli täidab tavaliselt teenuse, protsessi või infovara omanik (üldjuhul
osakonnajuhataja).
9.5. Juhtkond – kantsler, asekantslerid
9.6. Riski kaalutlemine - koondnimetus riskituvastuse, riskianalüüsi ja riski hindamise
protsessidele.
9.7. Riskituvastus - riskiallikate (ohtude), sündmuste ning nende põhjuste ja võimalike
tagajärgede kindlaks määramine.
9.8. Riski hindamine - riskianalüüsi tulemite ja riski kriteeriumide võrdlemine,
eesmärgiga teha kindlaks, kas riskitase on talutav ning seeläbi aktsepteeritav.
9.9. Riskikäsitlus - riski muutmise või kõrvaldamise või vältimise protsess, kus eelnevalt
tuvastatud ja kategoriseeritud riskidele valitakse vastavad meetmed.
9.10. Riskikäsitluskava – riskide tuvastamise ja hindamise järgselt välja töötatud
tegevusplaan riskikäsitluseks.
Riskikäsitlusviis - riski suhtes ettevõetavate tegevuste haldamise viis.
9.11. Nõrkus - vara, süsteemi või protsessi kavandi, teostuse või käituse nõrk koht või
puudus, mille kaudu riskiallikas võib tekitada tagajärjega sündmuse.
9.12. Meede - abinõu, mis muudab riski, üldjuhul eesmärgiga seda vähendada.
9.13. Oht - võimaliku kahjustuse allikas.
9.14. Risk - määramatuse toime asutuse eesmärkidele. Väljendub sündmuse tekkimise
tõenäosuse ja kahjutoime (tagajärgede) koosmõjuna. Eksisteerib relevantse ohu ning
varaga seotud vastava nõrkuse olemasolul.
9.15. Võimalus - riski negatiivsele mõjule võib riskil olla ka positiivne mõju
võimalusena, et toetada asutuse eesmärkide elluviimist.
Vastutav osakond: Strateegia- ja finantsosakond
(SAFO)
Kinnitatud: kantsleri 25.07.2025 käskkirjaga nr 41
Protsessi koordinaator: Strateegia- ja finantsosakond,
riskijuht
Versioon: 5
Rahandusministeerium 9 / 9 Eelmine versioon: RaM kantsleri 04.11.2020 käskkiri nr 65
9.16. Riskitase - riski või riskide ühendi suurus, väljendatuna tagajärgede ja nende
võimalikkuse kombinatsioonina.
9.17. Jääkrisk - pärast riskikäsitlust säiliv risk, mis jääb alles ka pärast olemasolevate või
plaanitud kontrollimeetmete rakendamist.
9.18. Riskinorm - riskitase, mida organisatsioon soovib järgida või säilitada. Riskinorm
määratleb organisatsiooni aktsepteeritava riskitaseme, mida ületades plaanitakse
leevendusmeetmed.
9.19. Riski mõju - hinnanguline kahju suurus või ulatus, mida võib põhjustada konkreetse
riski avaldumine asutuse eesmärkide saavutamisele.
9.20. Riski tõenäosus - riski realiseerimise võimalikkus ja sagedus.
9.21. Riskianalüüs - riski olemuse ja riskitaseme väljaselgitamine, arvestades tõenäosust,
mõju ja olemasolevaid kontrollmeetmeid.
9.22. Riski mõjuvaldkond - kirjeldab, millist tüüpi tagajärgi riski realiseerumine võib
kaasa tuua. See ei näita, kus risk tekib, vaid millele risk avaldab mõju. Mõjuvaldkonnad
aitavad hinnata riski olulisust ja suunata sobivaid riskikäsitluse meetmeid.
9.23. Meede - abinõu, mis muudab riski (näiteks protsess, poliitika, vahend, tava või
toiming).
9.24. Lisameede – täiendav abinõu, mida rakendatakse olemasolevate meetmete kõrval
või kui risk suureneb.
9.25. Leevendusmeede - konkreetne samm või tegevus, mis viiakse ellu riski
vähendamiseks.
9.26. Riskiregister - asutuse riskide ja nende käsitluste koondandmestik.
9.27. Infosüsteem - vahendite, inimeste, protsesside ja põhimõtete kogum, mille abil
kogutakse, töödeldakse, säilitatakse ja väljastatakse andmeid ning mis koosneb erinevatest
varadest, nagu riistvara, tarkvara, andmebaasid ja muud ressursid, mis toetavad
infotöötlust.
9.28. Infoturvarisk - on infosüsteemide kasutamisel tekkida võivad riskid, mis ohustavad
teabe konfidentsiaalsust, terviklust ja kättesaadavust ning mida hallatakse kooskõlas
infoturbealaste nõuete ja standarditega.
9.29. Andmekaitsealane mõjuhinnang - protsess, mille käigus hinnatakse, kas kavandatav
isikuandmete töötlemine võib põhjustada olulisi riske inimeste eraelu puutumatusele ning
kirjeldatakse meetmeid nende riskide leevendamiseks.
Lisad
Lisa 1. Riskihalduse vorm
KÄSKKIRI
Riskijuhtimise korra kinnitamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 53 lõike 1, § 54 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri
2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 12 punktide 1, 14 ja 15 ning
§ 13 lõike 1 alusel:
1. Kinnitan töökorra „Rahandusministeeriumi riskijuhtimise kord“ (lisatud).
2. Tunnistan kehtetuks kantsleri 04. novembri 2020 käskkirja nr 65 „Riskide juhtimise
kord“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Liivamägi
finants- ja maksupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes
25.07.2025
nr 41
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Riskide juhtimise korra kinnitamine | 04.11.2020 | 1727 | 65 | Kantsleri põhitegevuse käskkiri | ram |