| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/25/7999-4 |
| Registreeritud | 28.07.2025 |
| Sünkroonitud | 29.07.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS |
| Saabumis/saatmisviis | Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS |
| Vastutaja | Ruth Koppel (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 1
(V04)
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 2
Sisukord
Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................4
Lähteülesanne .....................................................................................................................5
1. Uurimisala lühikirjeldus ................................................................................................ 18
1.1. Taastamistööde eesmärk........................................................................................ 19
2. Uurimistööd .................................................................................................................. 19
2.1 Kuivenduse-eelne uuringuala seisukord ................................................................. 20
2.2 Taastamisala valgala ja kuivenduse mõju .............................................................. 23
2.3 Taastamisala kraavid ............................................................................................. 23
Tabel 1. Kraavide, nõvade ja vallide parameetrid ja seisukord ................................. 25
2.4 Uuringuala truubid ................................................................................................ 27
Tabel 2. Truupide parameetrid ja seisukord ............................................................. 28
2.5 Taastamisala kraavide sulgemisega seotud võimalikud probleemid ....................... 29
3. Kavandatud tegevused .................................................................................................. 29
3.1. Kavandatud tööde järjekord ja koondmahud ......................................................... 30
Tabel 3. Kavandatud tööde koondtabel .................................................................... 30
3.2. Kraavide sulgemist ettevalmistavad tegevused ...................................................... 30
Tabel 4. Trassiraie kraavidel ................................................................................... 31
3.3. Kraavide sulgemine ............................................................................................... 31
3.4. Kraavide puhastamine, süvendamine ja kaevamine ............................................... 32
3.5. Joosepi tee remont ................................................................................................ 32
Tabel 5. Likvideeritavad, uuendatavad ja uued rajatised .......................................... 33
Tabel 6. Likvideeritavad kraavivallid ...................................................................... 33
3.5. Pinnaspaisude ehitamine ....................................................................................... 33
Tabel 7. Paisude rajamise töömahud ........................................................................... 35
3.6. Raied ......................................................................................................................... 35
4. Tööde hinnanguline maksumus ..................................................................................... 35
Tabel 8. Kavandatud tööde eeldatav maksumus ....................................................... 36
5. Taastamistööde mõju analüüs ....................................................................................... 36
5.1. Mõju looduskaitselistele väärtustele ...................................................................... 36
5.2. Mõju infrastruktuurile, eramaadele ja tulundusmetsale ......................................... 37
Tabel 9. Taastamise mõjualasse jäävad maaomanikud ............................................. 40
Tabel 10. Taastamise mõjualasse jääv infrastruktuur ................................................. 40
6. Looduskaitselised piirangud .......................................................................................... 40
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 3
Joonised:
Joonis 1. Taastamisala projekteeritud tööde kaart M 1:5000
Joonis 2. Valgalade paiknemine ja voolujooned M 1:5000
Joonis 3. Maapinna kõrgusmudel M 1:5000
Joonis 4. Raiekoridorid M 1:5000
Joonis 5. Kraavide 1...13 ja teeala plaan M 1:1000
Joonis 6. Kraavide 1...13 profiilid Mh 1:2500 / Mv 1:250
Joonis 7. Paisutusrajatised M:1:100
Lisad:
Lisa 1. Lähteülesanne
Lisa 2. I Töökoosolekute protokoll
Lisa 3. GPS mõõdistusandmed (digitaalne lisa)
Lisa 4. Välitöödel tehtud fotod ja gps liikumisjälg (kmz)
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 4
Sissejuhatus
Karuskose märgade metsade loodusliku veerežiimi taastamise projekti koostamise eesmärk on
eelduste loomine soo- ja soostuvates metsades turba/toorhuumuse lagunemise peatumiseks
ning selle kogunemise taastumiseks.
Taastamisala asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Sandra külas.
Objekti pindala (tööala) on 279,6 ha ning kraavivõrgu pikkus objektil on orienteeruvalt 25km.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 5
Lähteülesanne
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 6
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 7
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 8
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 9
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 10
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 11
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 12
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 13
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 14
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 15
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 16
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 17
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 18
1. Uurimisala lühikirjeldus
Karuskose märgade metsade loodusliku veerežiimi uuritava ala pindala on 273,3 ha, millele
lisandus peale eskiislahenduse läbi arutamist1,9 ha kraavi 1 arvelt. Kraavivõrgustiku pikkus
antud alal on 24,6 km. Objekti asukoht on Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Sandra
külas.
Uuendustööde ala paikneb riigimaa katastriüksustel: 87001:004:0097; 87001:004:0282;
61501:001:1404 ja osaliselt 87001:004:0022; 75801:001:0053; 75801:001:0049;
75801:001:0052; 75801:001:0054 erakinnistutel.
Taastamisala asub Soomaa rahvuspargi Soomaa piiranguvööndi ja Karuskose
sihtkaitsevööndi alal ning külgneb Raudna sihtkaitsevööndiga. Soomaa rahvuspark kuulub
üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kui Soomaa linnuala ja Soomaa
loodusala. Soomaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja
maastikuilme säilitamine.
Keskkonnaamet on esitanud omapoolse seisukoha RMK poolt koostatud lähteülesandele
03.04.2024 nr 7-9/24/3135-2.
Taastamisalale ligipääs on ainult lõunapoolsest küljest riigitee kõrvalmaantelt 24128 Kildu-
Oksa-Tõramaa teelt ja 8700059 Joosepi tee kaudu.
Uuringualasse jäävad maaparandussüsteemid: kuivendussüsteemi reguleeriv võrgud MM
1986 6113910010021/001 ja Kuusekäära (TTP-390) 6113910010022/001.
Projekti koostamise ajal objekti alal muud tehnovõrgud ja kommunikatsioonid puudusid.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 19
1.1. Taastamistööde eesmärk
Karuskose märgade metsade kraavide sulgemise eesmärgiks on veerežiimi taastamine
võimalikult looduslähedasse seisundisse. Märgade metsaelupaigatüüpide loodusliku
veerežiimi taastamine aitab peatada turbalasundi hävimist, puistu struktuuri ja alustaimestiku
teisenemist kuivenduse mõjul ja pidurdada kliimamuutustest põhjustatud elupaikade
degradeerumist.
2. Uurimistööd
Uurimistöödele eelnes AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi ning RMK esimene töökoosolek.
Töökoosoleku protokoll on esitatud kaustas Lisa 2. Uurimistööd objektil viis läbi AS
Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi insener Laisvunas Petrutis ja Priit Aleknad. Uurimistööd
viidi läbi 2024 aasta augusti kuus. Uurimise eeltöödena koostati Maa-ameti reljeef- ja
põhikaardi alusel välitööde plaan, kuhu peale kanti taastamisala kraavivõrgustik. Välitööde
plaanist koostati georefereeritud PDF fail.
Uurimistööd viidi läbi lähteülesandes ettenähtud uurimistööde alal, mille suurus on 297 ha.
Uurimistöödega hinnati objektil olevate veejuhtmete seisukorda ja fikseeriti veejuhtmete ning
nende vallide parameetrid. Parameetrid kanti looduses välitöödel koostatud Avensa Map
joonistele. Kraavide ja kraavivallide keskmised parameetrid ja seisund on esitatud tabelis 1.
Uurimistööde liikumisjälg salvestati rakendusega LocusMap mis on nähtav lisa 4.
Uurimistööde käigus tehtud fotod salvestati rakenduse Avensa Maps abil, ning fotod on
seotud asukohtadega. Fotod on esitatud kmz formaadis (Lisa 4). Kmz formaadi avamiseks on
soovitatav kasutada vabavara tarkvara Google Eearth Pro.
Uurimistöödega teostati vajalikud mõõtmistööd kasutades reaalaja GPS seadet. Vajalikes
kohtades mõõdistati kõrgused maa- ja teepinnal, kraavi põhjas ning olemasolul veepinnal.
Välitöödel fikseeriti objekti alal või objektiga seotud truupide parameetrid ja seisukord.
Uuritud truupide parameetrid ja seisukorrad on esitatud tabelis 2.
Uurimistöödel tehti pinnase sondeerimist, milleks kasutati 1,0 m pikkust mullasondi.
Uuritava ala kohta koostati uurimistööde kaart (vt uurimistööde toimik joonis 1), kus on
esitatud uuritud ala, veejuhtmed ja rajatised.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 20
Uurimise kameraaltööde käigus hinnati pinnavee liikumist taastamisalal ning määrati
põhilised valgalad. Analüüsiks kasutati Maa-ameti LIDAR (Aerolaserskaneerimise) 5m
eraldusvõimega kõrgusmudeli andmeid. Andmeid töödeldi arvutitarkvaradega SAGA (System
for Automated Geoscientific Analyses) gis ja Autocad Civil 3D. Analüüsi tulemusel koostati
joonised, mis on esitatud uurimistööde toimikus:
Joonis 2. Valgalade paiknemine ja voolujooned Joonis 3. Maapinna kõrgusmudel.
2.1 Kuivenduse-eelne uuringuala seisukord
Ajalooliste kaartide põhjal võib eeldada, et enne 20. sajandi algust ei majandatud metsasid ja
seetõttu puudus vajadus ka kuivenduskraavide rajamiseks.
Skeem 1. Kolmeverstane kaart 1:126 000 1867a.
Peale 20. sajandi algust hakati metsa majandama, kujundati metsamassiivi kvartalid ja rajati
ka esimesed kuivenduskraavid.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 21
Skeem 2. Üheverstane kaart 1:42 000 1902a.
Ilmselt seetõttu, et mets oli ikkagi hooajaliselt üle ujutatud ja väheväärtuslik majandusmetsa
mõistes. Siis püsis see pikka aega kuivendamata. Isegi 1948 ja 1963 aastal on seis
samasugune, kuid esineb juba raiesmikke ja heinamaade kuivendamist.
Skeem 3. NSVL topokaart 1:25 000 aastast 1948.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 22
Skeem 4. NSVL topokaart 1:50 000 aastast 1963.
1975 aastaks on välja kujunenud enam-vähem praegune kraavide võrgustik, mis on rikkunud
lodumetsade kasvutingimused. Esineb raiesmikke ja istutatud monokultuurset metsa.
Skeem 5. NSVL topokaart 1:10 000 aastast 1975.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 23
2.2 Taastamisala valgala ja kuivenduse mõju
Peale kraavide rajamist võib eeldada, et liigniiskete metsade veerežiim muutus. Kuigi
käesoleval ajal on taastamisala ajutiselt üleujutatud siis võib eeldada, et ajaline periood on
oluliselt lühem.
Uuringualal esinevad; lamminiidud, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud,
soostuvad ja soo lehtmetsad, siirdesoo ja rabametsad, lammi lodumetsad ja laialehised
lammimetsad. Kõik mainitud elupaigatüübid on nn märjad elupaigatüübid, mis on mõjutatud
madalast põhjaveetasemest või üleujutustest.
Kraavivõrgustiku rajamisega on eeldused nende kasvukohtade hävinemisele.
Antud alale on iseloomulikud pindmise kihi pinnased liivsavid (lS), rähksed liivsavid (rlS) ja
savid (S).
2.3 Taastamisala kraavid
Taastamisala kraavide iseloomustus tugineb uurimistööde käigus läbiviidud välitöödele, mille
käigus kaardistati ala kuivenduskraavid. Töödega fikseeriti veejuhtmete keskmine sügavus,
pealtlaius ning kraavide seisukord. Uurimistöödega oli eesmärk jagada kraavid kolme klassi:
A) Funktsioneeriv kraav: kraav on vähemalt 0,5 m sügav, säng on voolutakistustest
hoolimata lahti ning juhib vett alalt välja. Lähitulevikus (10 aastat) pole ette näha kraavi
kuivendava funktsiooni olulist vähenemist.
B) Amortiseerunud kraav: kraavis esineb voolutakistusi sellisel hulgal, et vee äravool
kraavi kaudu on episoodiline. Kraavi toimimiseks piisab voolutakistuste eemaldamisest. Siia
alla käivad ka muidu lahtised, kuid koprapaisutusega hetkel suletud kraavid. Ümbritseval alal
on näha tugev kuivenduse mõju ning taassoostumine pole uuesti alanud.
C) Kinnikasvanud kraav: kraav on vähemalt 80-90% ulatuses lausaliselt täis kasvanud
(näiteks turbasammalt), kohati on maastikul raske tuvastada. Kuivendav mõju praegusel
ajahetkel väga väike. Tüüpiliselt toimub taassoostumine juba kraavi vahetus naabruses.
Uurimistöödega selgus, et pea kõik objektil olevad kraavid on funktsioneerivad (A) kraavid,
mis juhivad vett alalt välja ja omavad kuivendavat mõju. Tee äärsed kraavid on väga heas
seisukorras. Metsas asuvatesse kraavidesse on kogunenud setteid, kraavid on kohti
võsastunud ja esineb voolutskistusi, kuid sellegi poolest on tegu kuivendava mõjuga
kraavidega.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 24
Uuringualal esineb madalaid kraave (valdavalt lamminiitudel) mis ei vasta uurimistööde
juhendis kraavide parameetritele, ehk on madalamad kui 0,5 m, aga samas kiirendavad
pinnavete ärajuhtimist. Seetõttu mõõdeti ja kirjeldati need uurimistööde käigus ära, ning
toimikus nimetati need nõvadeks ja plaanil kujutatud teise värviga.
Nõvad siiski aitavad pinnavett kiiremini ära juhtida, mis omakorda mõjutab üleujutatud
metsade kasvutingimusi, kuid on abiks heinamaade kuivenemisel.
Kokku on nõvasid ca 1,7 km 24,6 km-st.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 25
Tabel 1. Kraavide, nõvade ja vallide parameetrid ja seisukord
Vee- juhtme
nr
Kraav Nõva Valli pikkus [m]
Kesk valli laius [m]
Kesk. valli
kõrgus2
Pinnas kraavi põhjast3 [cm]
Märkus Pikkus
[m] Kesk. süg. [m]
Kesk.pealt laius [m]
Kraavi tüüp1
Pikkus [m]
Kesk. süg. [m]
Kesk. pealt laius [m]
Nõva tüüp1
Vasak Parem A B C D E F G H I J K L M N O
1 742 0,88 3 A th10-25 rlS+ 2 543 1,1 4,1 A th10-25 rlS+
3 2426 1,0 3,9 A 1377 1044 4,5 AB th10-25 S+/rlS+
4 1312 0,8 3,3 A 1047 4,0 B
th10-25 S+/rlS+
5 1299 0,8 3,3 A 1050 4,5 AB
th10-25 S+/rlS+
6 1305 0,9 3,7 A 1051 4,25 AB th10-25 rlS+ 7 1305 1,0 3,7 A 1049 3,7 B th10-25 rlS+ 8 1310 0,9 3,6 A 1055 4,6 B th10-25 rlS+ 9 1069 1,3 3,9 A 820 4,3 B th10-25 rlS+ 10 792 1,0 3,4 A 536 3,5 AB th10-25 rlS+ 11 474 0,9 3,5 A 251 4,25 A th10-25 rlS+ 12 2363 1,1 3,8 A th10-25 rlS+ 13 2330 1,2 4,5 A 377 2 AB th10-25 rlS+ 14 200 0,4 2,0 A 201 199 1,0 A th10-25 rlS+ 15 745 0,6 2,3 A 490 4,0 A- th10-25 rlS+ 16 A 484 0,4 2,0 A th10-25 rlS+ 17 742 1,1 3,8 A th10-25 rlS+ 18 291 1,1 4,5 A 752 3,0 AB th10-25 rlS+ 19 140 0,8 2,8 A th10-25 rlS+
19A 68 0,5 2,0 A th10-25 rlS+ 20 710 0,8 3,5 A th10-25 rlS+ 21 325 1,2 3,6 A th10-25 rlS+ 22 62 0,7 2,0 A th10-25 rlS+ 23 116 0,5 1,5 A th15 lS+ 24 108 0,3 1,5 A th15 lS+
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 26
25 140 0,45 2,0 A th15 lS+ 26 95 0,3 1,5 A th15 lS+ 27 138 0,4 1,5 A th15 lS+ 28 89 0,4 2,0 A th15 lS+ 29 250 0,4 2,0 A th15 lS+ 30 252 0,5 2,0 A th15 lS+ 31 259 0,6 2,0 A th15 lS+ 32 287 0,8 3,5 A th10-25 lS+ 33 260 0,75 4,0 A th10-25 lS+ 34 202 1,2 4,5 A th10-25 lS+ 35 179 1,1 4,3 A th10-25 lS+ 36 191 1,35 4,5 A th10-25 lS+ 37 48 1,35 4,5 A th10-25 lS+ 38 785 1,2 4,5 A th10-25 lS+ 39 20 1,1 3,5 A th10-25 lS+ 40 21 1,1 3,0 A th10-25 lS+ 41 22 1,3 4,5 A th10-25 lS+ 42 90 0,5 2,5 A th15 lS+ 43 14 0,5 2,0 A th15 lS+
KOKKU: 22,878 km 1,725 km 9,566 1,733 km
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 27
2.4 Uuringuala truubid
Uurimistööde käigus hinnati taastamisalal asuvate truupide seisukorrad. Truupide seisukord
on varieeruv, on väga heas korras plast- ja terastoru truupe, kuid leidub ka betoontruupe, mis
on amortiseerunud ja takistavad vee äravoolu. Uuritud truubid koos parameetritega on
esitatud joonisel 1 ja truubid koos parameetrite ning iseloomustusega on esitatud tabelis 2.
Foto 1 Näited truupidest, üleval truup T/1, T/18, keskel T/6, T/11 ja all T/19 ... T/22.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 28
Tabel 2. Truupide parameetrid ja seisukord
Truubi nr
Läbimõõt cm Materjal Pikkus m
Otsaku tüüp Seisukord
T/ 1 50 BT 8 Truubis on 15cm setteid. Otsak puudub. Vesi pääseb truubist läbi, kuigi väljavoolu ees on kivi. Halvas seisukorras.
T/ 2 Truupi ei ole, kuigi pöhikaardile märgitud. T/ 3 Truupi ei ole, kuigi pöhikaardile märgitud. T/ 4 50 BT 10 BET Truup on rahuldavas seisus, vähesel määral
setteid. Otsatorud vajunud. T/ 5 100 PT 12 MAOK Truup on korras. T/ 6 75 BT 10 BET Truup on rahuldavas seisus, vähesel määral
setteid. Otsatorud välja vajunud. Bet otsaplaadi tagant on muldkeha pinnast välja uhutud.
T/ 7 75 BT 10 BET Truup on halvas seisus, vähesel määral setteid. Otsatorud välja vajunud. Tiibmüüri tagant on muldkeha pinnast välja uhutud.
T/ 8 75 BT 10 BET Truup on halvas seisus, vähesel määral setteid. Otsatorud välja vajunud. Tiibmüüri tagant on muldkeha pinnast välja uhutud.
T/ 9 50 PT 10 MAOK Truup on korras. T/ 10 50 PT 12 MAOK Truup on korras. T/ 11 80 PT 12 MAOK Truup on korras. T/ 12 60 PT 12 MAOK Truup on korras. T/ 13 100 TT 11 MAOK Truup on korras. T/ 14 100 TT 11 MAOK Truup on korras. T/ 15 50 BT 7 Truup on väga halvas seisus, vähesel määral
setteid. Otsatorud nihkuunud ja vahed sees. Muldkeas augud, pinnas ära uhutud.
T/ 16 100 BT 7 Truubis setteid ei ole, otsak puudub, rahuldavas seisus.
T/ 17 50 BT 4 Truup on halvas seisus, vähesel määral setteid. Torud on vajunud aluspinnasesse.
T/ 18 50 BT 8 Truup on halvas seisus, vähesel määral setteid, otsatorud nihkuunud. Vesi voolanud üle truubi mulde
T/ 19 150 PT 15 MAOK Truup on korras. T/ 20 150 PT 15 MAOK Truup on korras. T/ 21 150 PT 15 MAOK Truup on korras. T/ 22 150 PT 15 MAOK Truup on korras.
Märkused:
1. BT – Betoontoru 2. PT – Plasttoru 3. TT – Terastoru 4. MAOK – Kivikindlustusega otsak 5. BET – Betoonist truubiotsak
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 29
2.5 Taastamisala kraavide sulgemisega seotud võimalikud probleemid
Uurimistööde läbiviimise ajal puudusid objektil tehnovõrgud. Taastamisala koosneb RMK
maadest kuid mõned erakinnistud piirnevad taastamisalaga. Ühtegi kraavi eramaadel ei suleta.
Karuskose kinnistu omanikuga sai uurimistööde ajal vesteldud ja välja selgitatud ka
probleemid mis võivad juhtuda kraavide sulgemisest.
1. Kraavide 23 ja 24 kuni 30 ja 31vaheline teetrass on madal ning kraavid vajaksid süvendamist, et kaitsta pealevalguva vee eest ning lihtsam oleks luhaheinamaid hooldada.
2. Kinnistu lõunakülgsest metsamassiivist voolas välja vanasti looduslik oja, et kraavide sulgemisel võiks taastuda looduslik oja.
Kui projekteerimistööde käigus selgub, et kraavide sulgemine taastamisalal võib kuidagigi
mõjutada eramaade veerežiimi siis nähakse ette ennetavad abinõud, nagu piiriäärsete kraavide
puhastamist maaomaniku nõusoleku või soovi korral.
3. Kavandatud tegevused
Projekteeritud taastamistööd on graafiliselt esitatud joonisel 1 „Projekteeritud tööde kaart“,
kraavide andmed tabelis 1, truupide andmed tabelis 2 ja taastamistööde koondmahud tabelis 3
„Kavandatud tööde koondtabel“.
Terminid
Raiekoridor 6m – raiutakse ehitustehnikaga liikumiseks vajalik laiuse ulatuses ca 4,5m või
valli likvideerimiseks vajalikus mahus. Valli likvideerimine – olemasoleva valli muldkeha tõstetakse suletavasse kraavi, täies mahus. Kraavide sulgemine – tehakse kohtades kus toimub vallide likvideerimine. Pais (tüüp I)– kohapealsest pinnasest kraavile rajatav tõkestusrajatis, mis on ümbritsevast
maapinnast 0,3 m kõrgem veevoolu suunas 1,4 m laiune (paisu laius) kuhjatis. Paisu pikkus
sõltub kraavi laiusest ja on vahemikus 10,0 – 12,0 m.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 30
3.1. Kavandatud tööde järjekord ja koondmahud
Taastamistöödega tuleb alustada trassiraiega ligipääsutrassidel, kraavitrassidel ja paisude
asukohtades, tagades sedamoodi vajalikud ligipääsud edasisteks töödeks. Seejärel saab jätkata
kraavivallide kraavidesse tõstmise ning paisude ehitamisega.
Tabel 3. Kavandatud tööde koondtabel
Jrk nr
Töö nimetus Mõõt- ühik
Maht
1 Raadatavate trasside mahamärkimine km 15,09 2 Trassiraie ja raie paisude asukohas. Võsa ja peenmetsa likvideerimine. ha 9,08 3 Truupide likvideerimine tk 5 m 34 4 Truupide torustiku ehitamine tk 10 m 83 5 Kraavivalli tõstmine kraavi koos kändude juurimisega ning vastaskalda
vallidesse avade kaevamisega km 11,23 6 Pinnaspaisude ehitamine kraavidel tk 51 m³ 2386 8 Kraavide puhastamine setetest kuni 0,6 m³/jm km 1,23 9 Kraavide süvendamine kuni 1,2 m³/jm km 1,10
10 Kraavide kaevamine keskmiselt 2,4 m³/jm km 2,86 11 Joosepi tee pinna planeerimine 1000 m² 3,25 12 Joosepi tee killustikkatte (h 12cm) ehitamine, laius 3,5m 1000 m² 3,25 13 Tee pinna planeerimine 1000 m² 0,36 14 Geotekstiili NGS4 paigaldamine 1000 m² 0,36 15 Geovõrgu (20/20 kN) paigaldamine 1000 m² 0,36 16 Tee killustikkatte (h 25cm) ehitamine, laius 3,5m 1000 m² 0,36
Ehitusmaterjalide vajadus 1 Killustik fr 32-64 m³ 480 2 Geotekstiil NGS2 m² 81 3 Geotekstiil NGS4 m² 363 4 Geovõrk (20/20 kN) m² 363 5 Ø50 gofreeritud PT plasttoru rõngasjäikusega SN8 m 64 6 Ø80 gofreeritud PT plasttoru rõngasjäikusega SN8 m 9 7 Ø100 gofreeritud PT plasttoru rõngasjäikusega SN8 m 10 8 Kivid ø15-30 cm m³ 16,7 9 Huumusmuld m³ 23,9
10 Erostioonitõkkematt m² 539 11 Muruseeme kg 13,3 12 Puuvaiad tk 2695
3.2. Kraavide sulgemist ettevalmistavad tegevused
Taastamistöödega alustatakse trassiraiega täies ulatuses suletavatel kraavitrassidel ja paisude
asukohtades. Kraavitrassidel tehakse raietööd põhimõttel, et välditakse võimalusel suurte
puude likvideerimist ja kahjustamist.
Seejärel saab alustada kraavivallide kraavidesse tõstmise ja paisude ehitamisega. Muude
töödena kraavide täitmisel tuleb lammutada vanad betoonist truubid T/1, T/15 ja T/21. Kuna
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 31
vanade truupidel on torustiku torud üksteise suhtes nihkunud, mille tulemusel on muldesse
augud tekkinud ja seetõttu metsloomadele ohtlikud. Truubitorud tuleb utiliseerida selleks
ettenähtud vastuvõtukohtadesse.
Tagamaks erakinnistult pinnavee ärajuhtimine on vaja kinnistu piiridel asetsevaid vanu kraave
puhastada ning likvideeritakse koprapaisud kraavi 18 truubist T/16 allavoolu jääval lõigul.
Tabel 4. Trassiraie kraavidel
Vee- juhtme nr
Trassi raie pikkus
[m]
Trassi laius [m]
Raie paisude
asukohas [m²]
Trassiraie kokku [ha]
A B C D E
Trassiraie kraavidel
1 2829 6 1,697
3 2422 6 36 1,457
4 1047 6 16 0,630
5 1050 6 20 0,632
6 1051 6 28 0,633
7 1049 6 20 0,631
8 1055 6 20 0,635
10 536 6 12 0,323
11 251 6 8 0,151
13 1108 6 0,665
14 200 6 0,120
16 490 6 0 0,294
17 685 6 12 0,412
18 560 6 12 0,337
19 82 6 0 0,049
20 552 6 12 0,332
21 324 6 8 0,195
KOKKU: 15289 204 9,19
3.3. Kraavide sulgemine
Projekteerimistööde käigus selgus, et projekti oleks vaja lisada täiendavaid kraave (1; 18; 24;
25; 26; 29; 31 ja 42) seetõttu muutus kraavide ja nõvade kogupikkus, võrreldes
uurimistoimikuga.
Suletavate kraavide hulgast jääb välja kraav K-9, kuna kraavi pervelt ja trassilt leiti lõiguti
kaitsealused taimede kasvukohtasid.
Suletavad, süvendatavad ja uued kraavid on näidatud joonisel nr 1. Likvideeritavate rajatiste
koondmahud on esitatud tabelis 5. Likvideeritavate kraavivallide koondmahud on esitatud
tabelis 6.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 32
3.4. Kraavide puhastamine, süvendamine ja kaevamine
Kraavide puhastamisel, süvendamisel ja kaevamisel tuleb eemaldada kraavist voolutakistused
ja lamapuit. Projekteeritud kraavide parameetrid on kantud joonisele 1. Puhastatavad kraavid
on 18, 19A, 20, 24, 29 ja 31, kraavilt 18 tuleb eemaldada ka koprapaisud. Koprapaisud asuvad
truubist T/16 allavoolu jääval lõigul. Väljatõstetud materjal tuleb paigaldada kas alles jäävale
vallile, pinnastee muldesse, sobivuse puhul või hajusalt metsa poole. Kindlasti tuleb pinnase
paigutamine kooskõlastada maaomanikuga.
Kraav K 1 on kahepoolse languga, murdepunkt on truubi T/9 juures. Kraavi läänepoolne osa,
mis kogub vee kraavidest 3... 8, maantee lõigul 22,273 kuni 24,365 km suunab veed Tõramaa
jõkke (vt joonis 1, 5 ja 6). Truup T/1 ø500 betoon maantee 23,892 km (vt. foto 1 ülemine
vasakpoolne) likvideeritakse. Kraavi K 1 idapoolne osa kogub vee kraavidest K 10 ja 11,
maantee lõigul 22,273 kuni 21,515 km suunab vee kraavi K 13 kaudu Raudna jõkke.
Süvendamisel tekkiv pinnas paigaldada raiekoridori alale. selleks, et ei tekiks uut vee
liikumist takistavat valli, tuleb jätta pinnase paigalduse alale 5m vahed iga 20m järel.
Kraavi K-9 ei puhastata ega süvendata, kuna on rahuldavas seisundis ja lisaks esineb sellel
kaitsealuseid liike.
Kraavi K-1 kaevamine on lubatud selliselt, et ekskavaator asub metsa pool kraavi pervel.
Keelatud on kahjustada alles jäävaid truupe, nende kindlustust ja tee muldkeha.
3.5. Joosepi tee remont
Joosepi tee põhjapoolne osa on halvas seisus, teekatend on sõidetud puruks ja teel on sügavad
rööpad. Sellepärast on tee remont lisatud käesoleva projekti koosseisu.
Tee pind tuleb tasandada ja profileerida ja tihendada ja sellele kanda killustikust fr 32-64
katend kihi paksusega 20 cm tihendatult. Katendi pealtlaius peab jääma 3,5 m laiune.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 33
Tabel 5. Likvideeritavad, uuendatavad ja uued truubid
Likvideeritav või uuendatav truup Rajatav truup Truubi
nr Kraavi
nr Läbi- mõõt [cm]
Materjal Truubi pikkus
[m]
Truubi nr
Kraavi nr
Läbi- mõõt [cm]
Materjal Truubi pikkus
[m] Otsak
Märkused
T/1 1 50 BT 8 Likvideeritakse T/15 20 50 BT 7 Likvideeritakse T/16 18 100 BT 7 T/35 18 100 PT 10 KOK Uus T/17 1 50 BT 4 50 PT 8 MAO Uuendatakse T/18 18 50 BT 8 Likvideeritakse
T/37 44 50 PT 8 MAO Uus T/36 45 80 PT 9 MAOK Uus T/34 42 50 PT 8 MAO Uus T/33 29 50 PT 8 MAO Uus T/32 22 50 PT 8 MAO Uus T/31 46 50 PT 8 MAO Uus T/32 46 50 PT 8 MAO Uus T/31 46 50 PT 8 MAO Uus
KOKKU: 34 KOKKU: 83
Tabel 6. Likvideeritavad kraavivallid
Vee- juhtme
nr
Valli pikkus [m] Kesk valli
laius [m]
Kesk. valli
kõrgus2
Mullatööde arvestuslik maht [m³]
Vasak Parem
A B C D M O
3 1377 1025 4,5 AB 1201
4 1024 4,0 B 768
5 1026 4,5 AB 513
6 1025 4,25 AB 513
7 1024 3,7 B 768
8 1029 4,6 B 772
10 511 3,5 AB 256
11 226 4,25 A 57
14 201 199 1,0 A 100
15 490 4,0 A- 108
17 502 A 125
18 618 3,0 AB 309
19 82 3,0 B 62
20 552 4,2 A 138
21 324 4,2 AB 162
KOKKU: 10 011 1 224 5850
3.5. Pinnaspaisude ehitamine
Pinnaspaisude projekteerimisel on aluseks võetud Maa-ameti poolt läbi viidud LIDAR
mõõdistamise põhjal loodud maapinna kõrgusmudel eraldusvõimega 5 m. Paisude pikkused
valiti eesmärgiga, et sulgeda kraavi kaldale tekkinud depressioonilehter täies ulatuses. Paisud
on projekteeritud maapinna langu järgi. Paisude paiknemine ja arv valiti lähtuvalt eesmärgist
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 34
tõkestada vee vool kraavisängis ja minimeerida ehitustööde põhjustatavat kahju
loodusväärtustele. Kui suletava kraavi kõrval on vall, siis jäetakse see alles paisu laiuselt.
Kogu taastamisalale on projekteeritud kokku 51 paisu kraavidele. Kõikide paisude pealtlaius
on 1,4 m ning kõrgus ümbritseva maapinna suhtes 30 cm. Paisudele tuleb kraavi kohale
jäävas osas rajada 25 cm kõrgem osa, arvestades hilisemat pinnase kokku vajumist. Paisu
keskosale nn kühmu tegemine on vajalik selletõttu, et paisu muldkeha tihendatakse
ekskavaatoriga, pinnast kokku surudes, mis ei anna samasugust tulemust kui vibroplaadiga
tihendamisel ja vajumine on vältimatu.
Pinnaspaisude rajamise mahud ja parameetrid on esitatud tabelis 7. Paisude ehitusjoonis on
esitatud joonisel 7. Paisude projekteerimise loogika sama – et täilikult sulgeda tehislik
voolukanal. Kõikide pinnaspaisude ehitamisel tuleb järgida üldist põhimõtet: ümbritsevat
pinnast ei tohi ammutada ühest kohast nii, et järgi jääb suur auk, vaid pinnast tuleb ammutada
hajutatult, et järgi jäävad eraldi paiknevad väiksemad augud, millest igaühest saab võtta 3-4
kopatäit pinnast. Tekitatud aukude kaldad siluda ja nõlvad kujundada lauged, et need oleksid
sobivamad elupaigad kahepaiksetele. Materjali võtmisel jälgida, et kaeved paikneksid paisust
selgelt üles- või allavoolu, et vältida uute voolukanalite tekkimist. Keelatud on paisu
ehitamiseks võtta pinnast paisu tiibade otstest. Paisu ja kaevete asukohtades tuleb kõigepealt
eemaldada ~30cm pealmine suge- või settekiht, paljastades alumise kihi vähelagunenud turba
või loodusliku tihedusega mineraalse pinna. Paisude kehandite ehitamisel tuleb kasutada
vähelagunenud turvast või loodusliku tihedusega kohapealset pinnast ning paisude pealsed
hiljem katta kooritud sugekihi- või kraavisettega, kiirendades niimoodi paisu taimestumist.
Paisude ehitamisel on soovitatav alustada ülesvoolu paiknevatest paisudest, et vältida
üleujutust järgmise paisu ehitamise asukohas.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 35
Tabel 7. Paisude rajamise töömahud
Paisu Kraavi Pikkus ja tüüp Arv Maht
nr I I [tk] kokku 10 m 12 m [m³] 46 54 3 7 2 9 430 4 4 4 184 5 5 5 230 6 7 7 322 7 5 5 230 8 5 5 230 10 3 3 138 11 2 2 92 17 3 3 138 18 3 3 162 20 3 3 138 21 2 2 92
KOKKU 46 5 51 2386
3.6. Raied
Projektiala puistutes kujundusraieid ei toimu. Masinatega liikumise võimaldamiseks tehakse
vaid vajalikud trassiraied.
Trassiraie käigus tuleb masinate liikumiskoridorist eemaldada vaid ehitustehnikale ettejääv
puittaimestik. Trassiraiel tuleb kraavisängides ja -pervedel säilitada üksikud suuremad puud
või puude grupid, näiteks esinduslikud ja tugevate külgokstega okaspuud, vanemad
jändrikumad kased, sangleppade või remmelgate ja pajude grupid jms, mis ei takista masinate
liikumist kuid aitavad väga hästi vältida trassiraiel tekkivat kunstlikku koridoriefekti.
Trassiraie käigus tekkiv puitmaterjal jäetakse osaliselt taastamisalale, kasutades seda masinate
all kandevõime tugevdamiseks ning kraavisängide täitmiseks paisude vahelistel
kraavilõikudel.
Trassiraie maksimaalne lubatud laius on 6 m. Trassiraie pikkus kokku on 15,29 km ja pindala
9,19 ha (arvutatud maksimaalse laiusega). Paisude aluste raiete pindala on 0,02 ha.
4. Tööde hinnanguline maksumus
Tööde hinnangulise maksumuse koostamisel on aluseks võetud kavandatud tööde koondtabel
(tabel 3). Ühikhindade valikul on lähtutud varasematest projektidest ning kogumikust
„Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed ühikmaksumused meetme
3.4 rakendamisel“ Tallinn 2005. Kuna paisude ehitamine on komplekstöö (kaeve,
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 36
edasitõstmine, tihendamine jne), on paisude hinnaarvestuses võetud ehitusmaksumuse
hindamiseks 1m³ paisu ehitamise maksumus varasemate projektide alusel. Selle hindamisel
on arvestatud ekskavaatori masintunni hinnaks 80 €.
Tabel 8. Kavandatud tööde eeldatav maksumus
Jrk nr
Töö nimetus Ühiku
maksumus [€]
Mõõt- ühik
Maht Maksumus
[€]
1 Raadatavate trasside mahamärkimine 112,30 km 15,09 1694,31 2 Trassiraie ja raie paisude asukohas. Võsa ja peenmetsa
likvideerimine. 394,26
ha 9,08 3578,21 4 Truupide likvideerimine 21,25 m 34 722,33 5 Truupide torustiku ehitamine 135,89 m 83 11278,66 6 Truupide 50 MAO otsakute ehitamine 586,00 2 otsakut 9 5274,00 Truupide 80 MAO otsakute ehitamine 955,00 2 otsakut 3 2865,00 Truupide 100 MAO otsakute ehitamine 1296,00 2 otsakut 1 1296,00 7 Kraavide sulgemine. Kraavivalli tõstmine kraavi koos
kändude juurimisega ning vastaskalda vallidesse avade kaevamisega. 13125,00 km 15,088 198025,93
8 Pinnaspaisude ehitamine kraavidel 2,33 m³ 2748 6412,00 9 Kraavide puhastamine setetest kuni 0,6 m³/jm 3552,50 km 1,23 4341,78
10 Kraavide süvendamine kuni 1,2 m³/jm 8526,00 km 1,10 12182,20 11 Kraavide kaevamine keskmiselt 2,4 m³/jm 25578,00 km 2,86 73246,05 12 Joosepi tee pinna planeerimine 102,00 1000 m² 3,25 331,09 13 Joosepi tee killustikkatte (h 20cm) ehitamine, laius 3,5m 8273,66 1000 m² 3,25 26856,29
Kokku 348 103,85
KM 24% 83 544,93
Kõik kokku 431 648,78
5. Taastamistööde mõju analüüs
5.1. Mõju looduskaitselistele väärtustele
Kavandatud tegevus mõjutab 29 ha ulatuses elupaigatüüpi vanad loodusmetsad (9010*), 22 ha
ulatuses elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud (9050) ning 49 ha ulatuses elupaigatüüpi
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Loodusliku veerežiimi taastamise tulemusena paraneb
eeldatavalt nende elupaigatüüpide seisund. Lisaks võib eeldada nende elupaigatüüpide
laienemist aastakümnete vältel.
Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel jäävad alale II kategooria valgeselg-
kirjurähni (Dendrocopos leucotos), karvasjalg-kaku (Aegolius funereus) ja laanerähni
(Picoides tridactylus) elupaigad ning III kategooria musträhni (Dryocopus martius), väike-
kärbsenäpi (Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), händkaku (Strix uralensis)
ja laanepüü (Tetrastes bonasia) elupaigad. Kuna puistute struktuuri raietega ei mõjutata, siis ei
toimu ka linnustiku elpaigatingimustes kiireid ja radikaalseid muutusi. Mõnele liigile võib
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 37
mõju tekkida kunagi tulevikus, sest ajapikku puistute struktuur muutub suuremal alal
märgadele metsadele omaseks. Kraavi 9 piirkonnas leiti II kat kaitsealuse liigi, kaunis
kuldking (Cypripedium calceolus), kaks leiukohta. Põhjapoolse leiukoha (KLO9351735) ja
lõunapoolne leiukoht (KLO9351736) on kõik raie- ja kaevetööde tegemine keelatud.
Alalt on leitud III kategooria haavanäätsa (Junghuhnia pseudozilingiana), haava-
tardsamblikku (Leptogium saturninum), Helleri ebatähtlehikut (Crossocalyx hellerianus),
sulgjat õhikut (Neckera pennata) ja künnapuud (Ulmus laevis) elupaigad. Loodusliku
veerežiimi taastamise järel nendele liikidele negatiivset mõju eeldatavasti ei teki.
5.2. Mõju infrastruktuurile, eramaadele ja tulundusmetsale
Taastamistöödest vähem või rohkem mõjutatud infrastruktuuri osadeks on Karuskose
taastamisalale pääsemiseks avalikult kasutatavad kruusateed, 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa
kõrvalmaantee ja 8700059 Joosepi tee. Teed on ligipääsuks taastamisalale ning nendele
avalduv mõju seisneb tööde teostamiseks vajalike masinate ja materjalide kohaleveost tekkiva
koormusena, mis on marginaalne, kuid kahjustused taristule tuleb likvideerida, vähemalt
endisesse seisundisse. Kildu-Oksa-Tõramaa kõrvalmaantee põhjapoolsete kraavide
ühendamisel üheks avatud (truupideta) kraaviks parendab kraavide läbilaskevõimet ja
muldkeha niiskusrežiimi. Kraavilõik maantee 21,519 kuni 22,155 km suunatakse Joosepi tee
kraavi (K-13) kaudu Raudna jõkke ja lõik 22,155 kuni 24,365 km suubub Tõramaa jõkke (vt
joonis 1, 5 ja 6). Truup T/1 ø500 betoon maantee 23,892 km (vt. foto 1 ülemine vasakpoolne)
likvideeritakse. Kraavi kaevamine on lubatud selliselt, et ekskavaator asub metsa pool kraavi
pervel. Rajatav kraav ühendab kraave 1, 3 ... 11 ja 13, ning on kahepoolse languga mille
murdepunkt asub kraavide 9 ja 10 vahel, läänepoolne osa (K-1 : L=22102 m; b=0,6m; n= 2;
i=0,05%) suubub Tõramaa jõkke ja idapoolne osa (K-1 : L=761 m; b=0,6m; n= 2; i=0,03%)
Raudna jõkke. Seega negatiivne mõju puudub.
Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel on keelatud. Samuti on keelatud on kahjustada olemasolevaid
truupe ja kraavi kindlustusi.
Liikumine ehitusmasinaga taastamisalal toimub ainult metsasihtidel ehk vallidel ja
raiekoridorides. Ehitusmasinad tuuakse taastusalale treileriga ja laaditakse maha kraavi K-1
metsasihi muldele ja ära viiakse Joosepi tee kaudu truubi T/13 või T/11 kohalt.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 38
Riigiteele negatiivse mõju vähendamiseks on lubatud riigiteelt maha laadida ehitustehnika
truubi T/1 muldele, edaspidine töö tehakse metsasihtidel (raiekoridorides) või
kaevatavade/süvendavate kraavidest väljatõstetud pinnase vallidel.
Ehitustööde järjekord ja skemaatiline lahendus on järgmine:
1. Kraavi K-1 kaevetööd (ees liigub raadamismasin ja järel ekskavaator)
2. Hakatakse sulgema kraave alustades K-3 üles → K-4 alla →K-5 üles →K-6 alla→K-7 üles→K-8
alla→K10 üles→K-13 süvendus lõigul K-9 ... K-11 alla→K-13 süvendus alustades K-9 juurest
lõpetades K-1 ühenduse kaevamisest.
3. Kas väljutakse Joosepi teele ja liigutakse truubini T/11 või liigutakse kraavi K-1 mullet pidi kraavini K-
8 ning hakatakse taastamisala põhjapoolse osa kraave sulgema ja puhastama analoogse skeemi järgi.
Taastamisalaga paikneb maaparandusobjektidel: MM 1986 6113910010021/001 ja
Kuusekäära (TTP-390) 6113910010022/001. Objekti MM 1986 reguleeriv võrk moodustabki
suurema osa taastamisala kraavivõrgustikust, mis suletakse. Sellele on PTA andnud loa ja
objekt kustutatakse registrist. Kuusekäära objektiga on teine lugu, sest osa objektist asub
24128 Kildu-Oksa-Tõramaa kõrvalmaanteest lõuna pool ja selle reguleeriv võrk peab jääma
toimima. Osa antud objektist asub taastamisalal, mis hõlmab kraave 9 ... 11. Selleks, et
lõunapoolne osa objektist jääks toimima on projekteeritud maantee põhjapoolne kraavide
ühendamine ja kraav 9 jääb avatuks.
Rajatav kraav ühendab kraave 1, 3 ... 11 ja 13, ning on kahepoolse languga mille murdepunkt
asub kraavide 9 ja 10 vahel, läänepoolne osa (K-1 : L=22102 m; b=0,68m; n= 2; i=0,05%)
suubub Tõramaa jõkke ja idapoolne osa (K-1 : L=761 m; b=0,6m; n= 2; i=0,03%) Raudna
jõkke. Seega negatiivne mõju puudub.
T/1 T/5
K-1 K-1 K-1 K-1
K -3
K -7
K -1
1 K -5
K -8
K -1
0
K -4
K -6
Kraavi süvendamine/kaevamine
Kraavi sulgemine
Liikumine trassil/muldel
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 39
Taastamisalal tehtavate töödega on seotud kokku 5 eraomandis olevat katastriüksust, mis on
esitatud tabelis 9. Kõigil puhkudel on tegu taastamisalaga, osaliselt kattuvate katastritega,
millele on taastamistöödest tehtavad mõjud minimaalsed – lisavett nendele juurde ei juhita.
Eramaid ümbritsevaid piirdekraave projektiga kinni ei panda vaid tehakse puhastustöid.
Juhul kui peale ehitustöid ilmnevad ettenägematu negatiivse mõjud eramaadele, siis
teeb Tellija (RMK) kõik endast oleneva edasise kahju vältimiseks ja tekkinud kahju
hüvitamiseks.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 40
Tabel 9. Taastamise mõjualasse jäävad maaomanikud
Katastriüksus Tegevustest mõjutatud maaomanikud
(alal/piirnev/kaugemal, aga tegevustest
mõjutatud)
Omanik Aadress Kooskõlastus
87001:004:0022 osaliselt kattuv Üleoja Sandra küla Põhja-Sakala vald Viljandi maakond
75801:001:0053 osaliselt kattuv Luhaniidu Sandra küla Põhja-Sakala vald Viljandi maakond
75801:001:0049 osaliselt kattuv
Karuskose Sandra küla Põhja-Sakala vald Viljandi maakond
75801:001:0052 osaliselt kattuv
Lammimetsa Sandra küla Põhja-Sakala vald Viljandi maakond
75801:001:0054 osaliselt kattuv
Võrguaasa Sandra küla Põhja-Sakala vald Viljandi maakond
Tabel 10. Taastamise mõjualasse jääv infrastruktuur
Teed (nimi) Tee number Tee liik Võimaliku mõju lühikirjeldus
Kildu-Oksa-Tõramaa tee 24128 Kõrvalmaantee Rasketehnika transport, maha keeramine
Joosepi tee puudub metsatee Rasketehnika transport, mahalaadimine
6. Looduskaitselised piirangud
Taastamisala asub Soomaa rahvuspargi Soomaa piiranguvööndis ja Karuskose
sihtkaitsevööndise ning külgneb Raudna sihtkaitsevööndiga. Soomaa rahvuspark kuulub ka
üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kui Soomaa linnuala ja Soomaa
loodusala.
Kraavide likvideerimiseks tehtavad trassiraied ja kraavivallide kinnijäämine kujutab endast
linnuliikidele ajutist häiringut seoses sagenenud liikumisega ja müraga. Trassiraieid tuleb
planeerida võimalikult vähe. Mürarikkad tööd tuleb planeerida väljapool
pesitsusperioodi, mis kestab 15. märtsist 31. juulini.
KARUSKOSE MÄRGADE METSADE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
Töö nr 241496 41
Raiet tehakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Raiutud puud jäetakse maha,
võimalusel nii, et tüvi oleks vastu maad. Võimalusel jäetakse langetatud puud tükeldamata ja
laasimata.
Kõik pinnase ammutamise aukude servad tuleb planeerida veepiirilt laugeks ja üks nõlvadest
peab olema mitte järsem kui 1:3.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Priit Alekand
Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Teie 17.07.2025
Meie 28.07.2025 nr 7.1-2/25/7999-4
Karuskose märgade metsade loodusliku
veerežiimi taastamise projekti
kooskõlastamine riigitee 24128
kaitsevööndis Viljandi maakonnas
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Karuskose märgade metsade loodusliku
veerežiimi taastamise projekti, mis piirneb riigiteega nr 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km
21,49 – 24,38.
Karuskose märgade metsade loodusliku veerežiimi taastamise projekti eesmärk on veerežiimi
taastamine võimalikult looduslähedasse seisundisse, mis on eelduseks soo- ja soostuvates
metsades turba/toorhuumuse lagunemise peatumiseks ning selle kogunemise taastumiseks.
Taastamisala asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Sandra külas.
Riigiteede kaitsevööndis on planeeritud järgmised tegevused:
• km 23,89 truubi T/1 likvideerimine
• km 22,36 – 24,49 kraavi K-1 rajamine/süvendamine (ühendamisel üheks avatud (truupideta)
kraaviks) tee põhjapoolsele küljele.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja lg 4
ning Transpordiameti põhimääruse KOOSKÕLASTAME AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
töö nr 241496 „Karuskose märgade metsade loodusliku veerežiimi taastamise projekt“ (versioon
V04).
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
1.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele
ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected].
1.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav
taotlus (https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/dokumendid/blanketid
#td-ja-piirangud-ma) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele
lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
2 (2)
2. Riigitee ja riigitee ristumiskohtade olemasolevad teetruubid ning truupide sisse- ja väljavoolu
kindlustused peavad projekti elluviimisel säilima. Teede muldkeha, teede katendi ning muude
teerajatiste kahjustamine ei ole lubatud.
3. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu, ladustamist ning peale- ja
mahalaadimistöid riigiteel mitte kavandada. Riigitee nõlvadel sõitmine või manööverdamine ning
muul viisil konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine on keelatud.
4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel
näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
5. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või
selle korrakohast kasutamist. Kui kavandatav tegevus võib riigiteel liiklejaid mistahes viisil
ohustada, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus-
ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
6. Lubade (ehitusteatis, ehitusluba) menetlusse palume kaasata Transpordiameti (EhS § 36 lg 5, § 42
lg 7).
7. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi
ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud
korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
Lisa: Projekti joonised ja seletuskiri
Ruth Koppel
59127652, [email protected]
A
B
Lõige A-A
Lõige B-B
Paisu (tüüp I) plaan
A
M1:1001/17 Tüüp I
241496 Riigimetsa Majandamise Keskus
Paisutusrajatised (V02)
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
3
12
13
17
18
20
21
16
15
14
18
25
26
29
27
24
23
19
28 31
30
22
32
33
34
35
37
41
36
38
40
42
43
39
38
38
38
19A
1
2
3
4
5
6
7
8
9
3
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
40
42
43
44
45
46
55
56
57
59
60
61
62
63
41
47
Ø1500 Plast
21.33
20.26-20.22
Ø500 Bet
21.81
20.32-20.10
Ø1000 Plast
21.45
20.24-20.18
Ø750 Bet
21.30
20.04-19.19
Ø750 Bet
21.35
20.11-20.09
Ø750 Bet
Ø800 Plast
3
0
, 7
R
ii g
it e
e
k a
it s e
v ö
ö
n
d
i p
ii r
3
1
, 6
3
0
, 2
3
1
, 2
3
1
, 3
3
0
, 7
3
0
, 8
3
1
, 7
38 800 m²
38 800 m²
R
8
,
5
0.388 km²
44
45
46
363 m²
3
1
M1:5 0001/11
241496 Riigimetsa Majandamise Keskus
Taastamisala projektplaan
2
2
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
3
12
13
17
18
20
21
16
15
14
18
25
26
29
27
24
23
19
28 31
30
22
32
33
34
35
37
41
36
38
40
42
43
39
38
38
38
19A
1
2
3
4
5
6
7
8
9
3
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
40
42
43
44
45
46
55
56
57
59
60
61
62
63
41
47
3
0
, 7
R
ii g
it e
e
k a
it s e
v ö
ö
n
d
i p
ii r
3
1
, 6
3
0
, 2
3
1
, 2
3
1
, 3
3
0
, 7
3
0
, 8
3
1
, 7
38 800 m²
38 800 m²
R
8
,
5
0.388 km²
44
45
46
363 m²
M1:5 0001/12
241496 Riigimetsa Majandamise Keskus
Valgalade paiknemine ja voolujooned 38 800 m²
201 500 m²
2
2
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
3
12
13
17
18
20
21
16
15
14
18
25
26
29
27
24
23
19
28 31
30
22
32
33
34
35
37
41
36
38
40
42
43
39
38
38
38
19A
1
2
3
4
5
6
7
8
9
3
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
40
42
43
44
45
46
55
56
57
59
60
61
62
63
41
47
3 0 , 7
R
ii g
it e
e
k a
it s e
v ö
ö
n
d
i p
ii r
3
1
, 6
3
0
, 2
3 1 , 2
3
1
, 3
3 0 , 7
3
0
, 8
3
1
, 7
38 800 m²
38 800 m²
R
8
,
5
0.388 km²
44
45
46
363 m²
M1:5 0001/13
241496 Riigimetsa Majandamise Keskus
Maapinna kõrgusmudel
2
2
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
3
12
13
17
18
20
21
16
15
14
18
25
26
29
27
24
23
19
28 31
30
22
32
33
34
35
37
41
36
38
40
42
43
39
38
38
38
19A
1
2
3
4
5
6
7
8
9
3
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
40
42
43
44
45
46
55
56
57
59
60
61
62
63
41
47
3
0
, 7
R
ii g
it e
e
k a
it s e
v ö
ö
n
d
i p
ii r
3
1
, 6
3
0
, 2
3
1
, 2
3
1
, 3
3
0
, 7
3
0
, 8
3 1 , 7
38 800 m²
38 800 m²
R
8
,
5
0.388 km²
44
45
46
363 m²
M1:5 0001/14
241496 Riigimetsa Majandamise Keskus
Raiekoridorid
2
2
M1:1 0001/15
241496 Riigimetsa Majandamise Keskus
Kraavide 1...13 ja teeala plaan
Leppemärgid
Süvenduse järgne kraavi nõlv
Süvenduse järgne kraavi põhja kõrgusarv
Esimese rajatise (pais) kaugus äärmise sõiduraja välispiirist
Märkused
Koordinaadid on riiklikus L-Est97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis
Kraavi profiilid vt joonis 6.
Väljakaevatav pinnas
0 . . . 1 . 0 m
1
:
2
1
:
2
Raadamine max. 6 m
0.6 m
Raadamine max. 6 m
Väljakaevatav pinnas
0 . . . 1 . 0 m
1
:
2
1
:
2
0.6 m
1/16
241496 Riigimetsa Majandamise Keskus
Kraavide 1...13 profiiilid
Leppemärgid
Teepind
Olemasolev kraavi põhi
Projekteeritud kraavi põhi
Likvideeritav objekt
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Karuskose märgade metsade loodusliku veerežiimi taastamise projekti kooskõlastamine | 17.07.2025 | 1 | 7.1-2/25/7999-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS |
| Kiri | 06.06.2025 | 3 | 7.1-2/25/7999-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS |