Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 5.0 kinnitamine" eelnõu kooskõlastamine

LISA 1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 2025 nr

Päevakorrapunkt nr

„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

rakenduskava 2021–2027 versioon 5.0“ kinnitamine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 46 lõike 2 alusel:

1. Kinnitada siseministri esitatud „piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–

2027 versioon 5.0“.

2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile

heakskiitmiseks.

3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma

veebisaidil.

Kristen Michal

peaminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Lisa 2

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

rakenduskava 2021–2027 versioon 5.0“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) kinnitas Integreeritud Piirihalduse Fondi osana loodud

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu1 (edaspidi BMVI) rakenduskava 21. aprillil 2022. a

protokolliga nr 27 ning Euroopa Komisjon (edaspidi EK) 5. septembril 2022. a. otsusega

nr C(2022)6298. Rakenduskava on kolm korda muudetud seoses sellega, et EK on eraldanud

Eestile BMVI kaudu täiendavat sihtotstarbelist raha erimeetmete elluviimiseks. Praegu kehtib

rakenduskava versioon 4.0, mille EK kinnitas 10. juunil 2025. a. otsusega nr C(2025)3844.

EK eraldab Eestile BMVI kaudu täiendavalt 26 860 137 eurot, sealhulgas

 vahehindamise tulemusena 5 391 190 eurot2,

 liikmesriikide vahel jagatud Schengeniga ühinenud kolmandate riikide3 sissemakse

1 627 5384 eurot ning

 19 841 409 eurot ELi varjupaiga- ja rändehalduse reformiga (edaspidi rändepakt)

seotud tegevusteks5.

Raha kasutuselevõtuks peab Siseministeerium (edaspidi SiM) esitama EK-le rakenduskava uue

versiooni (5.0). Kuna muutub rakenduskava maht ja näitajad, peab perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 46 lõigete 2 ja 3

kohaselt selle eelnevalt heaks kiitma VV.

Seega esitab SiM VV-le kinnitamiseks BMVI rakenduskava muudatused.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson

([email protected]).

II. Rakenduskava muudatuste sisu

Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on kinnitada BMVI rakenduskava 2021–2027

muudatused.

Planeeritud muudatused puudutavad BMVI rakenduskava mõlemat erieesmärki – toetada

tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust ning toetada ühist viisapoliitikat.

Lisaeraldis 26 860 137 eurot jaguneb 25 339 751,89 eurot projektidele ning 1 366 584,69 eurot

fondi administreerimiseks (e tehniline abi).

1 Ingl Instrument for Financial Support for Border Management and Visa Policy. 2 EK 24. jaanuari 2025. a kiri nr Ares(2025)579287 3 Norra, Island; Šveits, Liechtenstein 4 EK 17. juuli 2025. a kiri nr Ares(2025)4648 5 EK 21. veebruari 2025. a kiri nr Ares(2025)1432010

2

Rändepakti eraldis on sihtotstarbeline, st et seda raha tohib kasutada ainult rändepakti

rakendamisega seotud tegevuste elluviimiseks.

Alates 2024. aasta juunist on siseministri käskkirja6 alusel tööd teinud ministeeriumide jt

riigiasutuste ülene rändepakti rakenduskava koostamise ja elluviimise töörühm, mille

tulemusena valmis lünkade analüüs ning pakti riiklik rakenduskava. Töörühma liikmed esitasid

2024. aasta lõpus oma valdkonna rahalised vajadused rändepaktiga kaasnevate ülesannete

täitmiseks, mille põhjal koostas ja esitas Siseministeerium 14. mail 2025. a EK-le BMVI ning

Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi erimeetme taotluse. EK tegi erimeetme taotluse

kohta positiivse otsuse 25. juunil 2025. a.

BMVIst valiti rahastamiseks kolmandate riikide kodanike taustakontrolliga seotud tegevused,

muu hulgas kinnipidamiskeskuse ümberehitus, riiklike IT-süsteemide kohandamine

asutustevahelise teabevahetuse tõhustamiseks ning tõlkemooduli arendamine.

Vahehindamise tulemusel eraldatud raha ning Schengeniga liitunud kolmandate riikide

sissemakse, mis jagati liikmesriikide vahel BMVI määruse jaotusvõtme alusel, suunatakse

2023. a läbiviidud Schengeni hindamisel väljatootud puudujääkide kõrvaldamiseks ja

soovituste täitmiseks. Rahastatavad tegevused valis välja Siseministeeriumi juhtkond SiM

valitsemisala siseses RES/RE 2026-2029 protsessis esitatud lisavajaduskaartide alusel.

Täiendav ressurss eraldatakse idapiiri seiretehnika soetamiseks, automaatse piirikontrolli

väravate (e ABC-väravate) kaasajastamiseks, et tagada ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise

infosüsteemi funktsionaalsus, ning Schengeni infosüsteemi arendusteks. Viisapoliitika

erieesmärgi raha suunatakse ELi viisainfosüsteemiga seotud arendustele, sh uue viisade

eeltaotluskeskkonna loomisele. Välisministeeriumi soovil tõstetakse sõrmejäljeskänneriteks

planeeritud eelarve ümber täiendavate viisamenetlejate palkamiseks, panustades sellega

Schengeni soovituste nr 56 ja 60 täitmisesse.

Tegevuste lisandumisega muutuvad osaliselt rakenduskava tegevuste väljund- ja

tulemusnäitajate sihtväärtused ning summade jaotus sekkumise liikide kaupa. Alltoodud tabelid

1–5 kajastavad ainult muudetud ridu. Muudatused tabelites on märgitud paksus kirjas ning on

mitteametlikult eelkooskõlastatud EK-ga.

Tabel 1. Erieesmärgi 1 väljundnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk

(2024)

Sihtväärtus (2029)

O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud

seadmete arv

Absoluutarv 1216 320 4135 1627

*sihtväärtuse vähenemine on tingitud

andmete kogumise metoodika

muutumisest. EK-le raporteerime vaid

inventarinumbriga seadmeid. Turvalisuse

kaalutlusel võetakse piirile soetatud

seadmed arvele piirilõikude kaupa

komplektina.

O.1.1.1 millest omakorda ostetud

automaatse piirikontrolli

Absoluutarv 18 18 20

6 Siseministri 3. septembri 2024. a käskkiri nr 1-3/113 „Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse reformi

rakenduskava koostamise ja elluviimise töörühma moodustamine“

3

süsteemide/iseteenindussüstee

mide/e-väravate arv

O.1.2 Hooldatud/parandatud

taristuosade arv

Absoluutarv 1 7 8

O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 602 662

O.1.8.1 millest omakorda

koolitustegevuses osalejate arv

Absoluutarv 347 600 650

O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajakoh

astatud IT-funktsioonide arv

Absoluutarv 4 10 25

Tabel 2. Erieesmärgi 1 tulemusnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Märkused

R.1.14 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ameti

tehniliste seadmete reservis

registreeritud seadmete arv

43 63 Absoluutarv 4 mobiiilset seirelahendust,

26 mehitamata õhusõidukit,

33 maismaasõidukit

R.1.15 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ameti

käsutusse antud seadmete

arv

43 63 Absoluutarv 4 mobiiilset seirelahendust,

26 mehitamata õhusõidukit,

33 maismaasõidukit

R.1.18 Piirihalduse valdkonnas

läbi viidud Schengeni

hindamiste ja haavatavuse

hindamiste tulemusel

esitatud nende soovituste

arv, mida on arvesse võetud

100% Osakaal Hindamiste

tulevikusoovituste

täitmiseks kasutatakse

enamjaolt riigieelarvet

BMVI panustab 11

soovituse täitmisesse (nr

18, 19, 21, 22, 27, 28, 30,

79, 80, 86, 87)

R.1.19 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast

koolitust, et nad kasutavad

koolituse käigus omandatud

oskusi ja pädevust

486 540

Absoluutarv Prognoos tehtud varasemate

projektide tagasiside alusel

Tabel 3. Erieesmärgile 1 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 Piirikontrollid 001 2 775 524,976

SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 114 330,78 143 692,94

*projekt on lõppenud, toodud

tegelik kulu

SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 16 465 963,22 20 430 931,40

*lisandub summa piirilõigule 9 –

11 tehnika soetamiseks +

suurendus koodi 006 arvelt

4

SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 853 142,23 435 253,40 *osaliselt

tõstetud 003 alla.

SO1 Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda

taotleda soovivate isikute tuvastamise ja

edasisuunamisega seotud meetmed

013 18 718 310,38

*rändepakti rakendamisega

seotud tegevused

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa

reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) –

muu

021 1 540 880,19 1 952 765,84

*kuna ETIAS live on edasi

lükkunud, vaja kajastada kulud

021 all-

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi

reisiinfo ja -lubade süsteem ETIAS –

määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2

022 1 161 885,65 1 000 000

*ümbertõste koodi 021 alla. 022

all saab kulusid raporteerida

pärast ETIAS live’i

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid –

Schengeni infosüsteem (SIS)

024 2 313 596,53 2 448 596,53

*täiendav eraldis SISiga seotud

Schengeni hindamise soovituste

täitmiseks.

SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 6 107 260,70 8 357 260,70

*täiendav eraldis ABC-

väravatele

Tabel 4. Erieesmärgi 2 väljundnäitajad rakenduskavas

Tunnusk

ood

Näitaja Mõõtühik Vahe-

eesmärk

(2024)

Sihtväärtus

(2029)

O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 80 70 90

O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse

konsulaatidesse lähetatud töötajate arv

Absoluutarv 0 0 3

O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste

menetlemiseks lähetatud töötajate arv

Absoluutarv 0 0 3

O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud

IT-funktsioonide arv

Absoluutarv 1 2 4

Tabel 5. Erieesmärgi 2 tulemusnäitajad rakenduskavas

Tunnu

skood

Näitaja Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Märkused

R.2.8 Väljaspool Schengeni ala asuvate

uute/ajakohastatud konsulaatide arv

20 0 Absoluutarv *Sõrmejäljeskännerite

soetuse asemel palkab

VäM kolm

viisaeksperti, et täita

Schengeni hindamise

tulemusel tehtud

soovitusi.

R.2.8.1 millest omakorda nende konsulaatide

arv, mida on ajakohastatud, et muuta

need viisataotlejate jaoks

kliendisõbralikumaks

20 0 Absoluutarv

5

R.2.9 Ühise viisapoliitika valdkonnas läbi

viidud Schengeni hindamiste raames

esitatud nende soovituste arv, mida on

arvesse võetud

100% Osakaal Peamiselt rahastatakse

riigieelarvest. BMVI

panustab 8 soovituse

täitmisesse (nr 56, 60,

65, 67, 69, 71, 84 and

100)

Tabel 6. Erieesmärgile 2 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa

(eurodes)

SO2 Viisataotluste menetlemise parandamine 001 562 500 412 500

*osaliselt viidud 006 alla

SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning

nende kliendisõbralikkuse ja turvalisuse

suurendamine

002 352 500 0

*osaliselt viidud 008 ning

osaliselt 006 alla vajaduste

muutumise tõttu

SO2 Suuremahulised IT-süsteemid –

viisainfosüsteem (VIS)

006 112 500 1 162 586,25

*VISiga seotud projektid

on halduskoormuse

vähendamiseks kokku

tõstetud. Lisatud

vahehindamise järgne

eraldis Schengeni

hindamise soovituste

rakendamiseks.

SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste

töötlemiseks

007 375 000 374 913,75

*tegelik projekti

maksumus

SO2 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika 008 0 202 500

*Tegevustoetus VÄMile

kolme viisaeksperdi

palkamiseks. Raha üle

tõstetud 002 alt.

Tehniline abi BMVI tulemuslikuks haldamiseks

EK eraldab tehnilist abi ühtse määra alusel, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

14. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060, artikli 36 lõike 5 punkti b) alapunktile vi, 6% EK

heaks kiidetud maksetaotluses sisalduvatest rahastamiskõlblikest kuludest. See tähendab, et

igale kinnitatud maksetaotlusele lisab EK 6%. Näiteks, kui Eesti esitab taotluse 1 miljoni euro

hüvitamiseks ja tehtud kulud vastavad kõikidele tingimustele, hüvitab EK 1 miljoni ja lisab

juurde 60 000 eurot. Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia BMVI rakenduskava 2021–2027

tulemuslikult ellu ja selle kasutamist korraldab Siseministeerium siseministri 12. mai 2023. a

käskkirja nr 1-3/72 „Perioodi 2021–2027 Siseturvalisuspoliitika fondide tehnilise abi

kasutamise tingimused“ kohaselt.

6

Täiendava eraldisega suureneb tehnilise abi eelarve 1 520 385,12 euro võrra. Lisa raha

jaguneb erinevate tegevuste vahel. Enim planeeritakse raha rakendamisele, seirele ja

kontrollile, kuna selle sekkumisliigi alt on võimalik korraldusasutusel katta fondi

rakendamisega seotud teenistujate tööjõukulu, vabastades riigieelarvet.

Tabel 7. Tehnilise abi jaotus

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 001 250 000 350 000

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 2 500 000 3 494 273,64

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 250 000 400 000

Suutlikkuse suurendamine 004 723 888,52 1 000 000

III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos

välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu

võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega.

ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest

„Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79

lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide

ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3.

ELi toimimise lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa

V jaotise 2. peatükis sätestatud ELi asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning

vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse

poliitika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt.

BMVI vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi

õigusaktides:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2509, 23. september 2024, mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)7;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid8;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega

luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. 9.

BMVI rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas.

7 ELT L, 2024/2509, 26.9.2024. 8 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 9 ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

7

IV. Rakenduskava muudatuste mõju

Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve olnud siiani vähe

võimalikke muid rahastusallikaid. Lähitulevikus tekib teoreetiline võimalus katta laiapindse

riigikaitse kulusid ka ühtekuuluvuspoliitika fondidest, kuid kuna vajadused on väga suured, on

valdkondlike ELi rahastute olemasolu ja kasutamine turvalisuse tagamisel väga tähtis.

BMVI rakenduskava muutmisega luuakse täiendav võimalus viia ellu BMVI määruses

kirjeldatud eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentidega ja riigi eelarvestrateegias

kindlakstehtud vajadustega.

Rakenduskava muudatuste kinnitamisega lisandub riigile kaasrahastamise kohustus olenevalt

tegevusest kas 10% (rändepakti tegevused) või 25% (Schengeni hindamise soovituste täitmine).

Enne kulude hüvitamist on elluviijad kohustatud kinnitama, et projektide läbiviimisel

lähtutakse keskkonnahoidlikest põhimõtetest, arvestatakse põhiõigustega, seal hulgas

välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse,

soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate

isikute erivajadusega. Toetuse saaja tagab, et hangitavatest seadmetest ning riist- ja tarkvara

tehnilistest omadustest ja seadistustest, aga ka nende tootjast või tugiteenuse pakkujast ei

rakendu ohtu Eesti ja ELi julgeolekule.

Mõjuhindamise kokkuvõttena võib öelda, et rakenduskava muudatustel on oluline mõju

eelkõige riigi eelarvele ning siseturvalisusele. Tekib võimalus kasutada ELi toetust tegevusteks,

mis aitavad kõrvaldada Schengeni hindamisel väljatoodud vajakajäämisi ning täita liikmesriigi

kohustusi rändepakti rakendamisel.

V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine

Rakenduskava muutmisega kaasneb kaasrahastamise kohustus, täiendavalt on juurde

vaja 4 286 959,43 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Projektid peavad

olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2029.

Tehniline abi on 100% EL toetus ja kaasfinantseeringut lisama ei pea.

Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust BMVI rakenduskava maht

110 949 180,35 eurot, sh ELi toetus 92 648 834,39 eurot ja riiklik kaasfinantseering

18 300 345,96 eurot.

BMVI eraldis koos riikliku kaasfinantseeringuga jaguneb erieesmärkide vahel järgmiselt:

a) integreeritud piirihaldus – 102 704 906,71, sh ELi toetus 85 154 560,75 eurot (enne

74 078 195,39 eurot, sh ELi toetus 60 564 808,87 eurot);

b) ühine viisapoliitika – 3 miljonit eurot, sh ELi toetus 2 250 000 eurot (enne 2 miljonit, sh

ELi toetus 1 500 000);

c) tehniline abi (100% ELi toetus).– 5 244 273,64 eurot (enne 3 723 888,52 eurot).

Infosüsteemide erinevate ümardamisreeglite tõttu võib tekkida lõplikes summades sendivahe.

8

VI. Eelnõu kooskõlastamine

Kuivõrd rakenduskava muudatused ei pane kohustusi teistele ministeeriumidele ning ei puuduta

nende valitsemisala ülesandeid, kooskõlastatakse eelnõu Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6

kohaselt eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu vaid Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja

Välisministeeriumiga.

1

Lisa 3

CCI number

2021EE65BVPR001

Nimetus inglise keeles BMVI programme for Estonia

Nimetus liikmesriigi keeles Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava

Versioon 5.0

Esimene aasta 2021

Viimane aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021

Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029

Komisjoni otsuse number -

Komisjoni otsuse kuupäev -

Liikmesriigi muutmisotsuse number -

Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise

kuupäev

-

Mitteoluline ümberpaigutamine

(ühissätete määruse artikli 24 lõige 5)

ei

1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused

Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix

Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi

katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele.

Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega

saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist

programmitöö perioodil.

Võrreldes Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) eelarveperioodi 2014–2020 kavandamise ajaga, on

riiklikus strateegilises planeerimises toimunud oluline muutus. Riiklike vajaduste ja nende

rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi

protsessi. Eelarve koostatakse allikaneutraalselt ja oluliste strateegiliste eesmärkide

kindlakstegemisel ei määrata katteallikat. Rahastamine otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise

käigus. Selline põhimõtteline muudatus on mõjutanud ka piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

(edaspidi BMVI) rakenduskava koostamist ja struktuuri.

Poliitikakujundajatele annab ühtse suuna pikaajaline riigi arengustrateegia „Eesti 2035“.

Arengustrateegia eesmärgid aitavad tagada, et eestlased on targad, aktiivsed ja terved, Eesti

2

ühiskond hooliv, koostöövõimeline ja avatud ning meie majandus tugev, uuenduslik ja

vastutustundlik. Kõik riiklikud strateegiad ja tegevuskavad tuginevad „Eesti 2035“ sihtidele.

Piirihalduse ja rände eesmärke hõlmav peamine riiklik strateegia on siseturvalisuse arengukava

(edaspidi STAK), mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega.

Vastutus piirihalduse ja rändega seotud poliitika rakendamise eest on Eestis jagatud mitme

ministeeriumi ja valitsemisala vahel. STAKis 2020–2030 arvestatakse valdkondliku ELi poliitika

ja eesmärkidega ning seda täiendavad näiteks „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ ja „Eesti

digiühiskond 2030“. STAK koosneb viiest neljaastasest programmist, viimane versioon katab

ajavahemikku 2026–2029. Piirihalduse ja viisapoliitikaga seotud tegevused on kirjeldatud

programmides “Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika”, “Kindel

sisejulgeolek” ja “Kiire ja asjatundlik abi”.

Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja

integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontroll,

piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutustega,

kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö.

Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal ebaseadusliku rände ja

julgeolekuriskide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti välisesindustel. Schengeni

viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja

mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja põhiõigusi, eelkõige seoses nende

isikuandmetega.

Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on

piiritaristu rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine,

ELi suuremahuliste IT-süsteemide (nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (edaspidi

EES), Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (edaspidi ETIAS), Schengeni infosüsteem (edaspidi

SIS) ja viisainfosüsteem (edaspidi VIS)) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning Euroopa

piiride valvamise süsteemi (edaspidi EUROSUR) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine.

Meetmed, mida nende katsumustega toimetulekuks võetakse, hõlmavad info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia arengut ja kestlikkust, nutikaid ja uuenduslikke tehnoloogilisi

lahendusi, suuremat analüütilist suutlikkust (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi

mudel (edaspidi CIRAM)), koostööd eri pooltega ametiasutustes ja nende vahel ning riigi võimete

parandamist, sealhulgas koolitusi ja seadmete ostmist. Samuti on vaja mehitada asjaomased

üksused piisava hulga kvalifitseeritud spetsialistidega.

Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigustikust tulenevaid ülesandeid ja katsumusi

rahastatud peamiselt riigieelarvest. Lisaks on väärtuslikku abi saadud ka ELilt Sisejulgeolekufondi

välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi ISFB) kaudu.

Sama loogikat järgitakse ajavahemikul 2021–2027. Kuigi BMVI kohaldamisalas on nähtud ette

meetmed enamiku piirihalduse ja viisadega seotud küsimuste lahendamiseks, ei ole rahastu mahu

tõttu võimalik rahastada kõiki praegusi vajadusi üksnes BMVIst. Rakenduskavaga püütakse

esitatud valdkondlikke vajadusi katta nii palju kui võimalik, jättes samas teatava paindlikkuse, et

reageerida tulevastele sündmustele ja võimalikele muutuvatele prioriteetidele. Võimalikud

tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d

märgitud tabelites 3 ja 6 0 euroga, et lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv

abikõlblikkus. Täpsed tegevused ja nende rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protsesside

3

kohaselt, arvestades koostoimet muude fondidega (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

(edaspidi AMIF), Sisejulgeolekufond (edaspidi ISF), ühtekuuluvuspoliitikafondid ning

tollikontrolliseadmete rahastu). Ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja muude

asjaomaste sidusrühmade teabevahetusega välditakse tegevuste topeltrahastamist.

Kuna piirihalduse ja viisapoliitika katsumused on jäänud peamiselt samaks, keskendutakse ka

BMVI rakenduskavas sarnastele tegevustele, mida rahastati ELi eelarveperioodil 2014–2020

ISFBst. Lisanduvad varjupaiga- ja rändehalduse reformi riikliku rakenduskavaga seotud tegevused,

mis tuleb ellu viia kooskõlas uue liidu õigustikuga. Erilist tähelepanu pööratakse kolmandate

riikide kodanikele tehtava taustakontrolli võime tõstmisele, aga ka varjupaiga- ja rändeasjade

andmebaasi “EURODAC” arendamisele piirihalduse eesmärgil. Neid tegevusi rahastatakse

erimeetme kaudu ning need aitavad kaasa eelkõige rändepakti 2. ploki „Uus süsteem rändevoogude

haldamiseks ELi välispiiridel“ ja 1. ploki „EURODAC“ ellu viimisele.

Toetust jagatakse toetuse andmise tingimuste õiguasaktide ja toetuslepingute alusel. BMVI

rakenduskava elluviimisel kasutatakse võimaluse korral lihtsustamismeetmeid, et vähendada

halduskoormust ning suurendada tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust. BMVI rakenduskavas

nähakse ette mitu meedet, millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja piirikontrolli võime

suurendamist. Meetmed aitavad täita määruses (EL) 2019/1896 (edaspidi ka Euroopa piiri- ja

rannikuvalve määrus) sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi

standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt. Esmatähtsad on

tegevused, millega toetatakse välispiiri haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse

kaasa solidaarsusele.

Ühise viisapoliitika puhul on oluline jätkata konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada

viisaeeskirja ja VISi määruse ühetaoline kohaldamine. Paralleelselt tuleb tõhustada viisade

menetlemist, selleks palgatakse täiendav personal. Samuti on oluline jätkata digitaalsete viisade ja

infosüsteemide väljatöötamist ning kasutamist. IT-arendused, mis on seotud ühise

viisainfosüsteemiga, on prioriteet.

Meetmete kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ning hinnatakse

sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et kõik inimesed tunneksid end ühtmoodi turvaliselt,

olenemata elukohast, keelest, soost, rassist, vanusest, puudest jmt. Meetmete valikul välistatakse

olulise keskkonnamõjuga projektid.

BMVI määruses on nähtud ette, et viisapoliitika erieesmärgile tuleb eraldada 10% rahastu mahust.

Kuigi rakenduskavas on planeeritud sellele vähem kui 10% kogueelarvest, on arvestatud kõikide

võimalike toetusesaajate (Välisministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA))

esitatud vajadustega.

ELi õigustiku ja tegevuskavade rakendamise seis

• Eesti integreeritud piirihalduse strateegia (edaspidi IBM)

IBM on osa STAKi programmist „Kindel sisejulgeolek“ ja on töötatud välja selleks, et täita

Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud riiklikku kohustust. IBMiga käib kaasas detailne

tegevuskava. IBM ja tegevuskava on n-ö elavad dokumendid, mida vajaduse korral ajakohastatakse

ja viiakse kooskõlla teiste arengudokumentidega, sh Euroopa piiri- ja rannikuvalve strateegiaga.

Riiklik suutlikkuse arendamise kava tugineb IBMi prioriteetidele asjakohastele piirihalduse

4

valdkonna strateegiatele ja programmidele Euroopa piiri- ja rannikuvalve suutlikkuse arendamise

planeerimise raames kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega.

Eestis vastustab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA.

Põhilised partnerid on Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi,

Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet.

IBMis arvestatakse täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia

eesmärkidega:

1. välispiiride haavatavuse vähendamine, mis põhineb terviklikul olukorrateadlikkusel;

2. ohutud, turvalised ja hästi toimivad ELi välispiirid;

3. Euroopa piiri- ja rannikuvalve kestlikkus.

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide arendamine

PPAs on loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamiseks riiklik piiri- ja rannikuvalverühm ning

tehniliste seadmete reserv. Ostetud ja ostetavad seadmed vastavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti (edaspidi Frontex) kehtestatud tehnilistele standarditele. Vajaduse korral antakse Frontexi

koordineerimisel teistele liikmesriikidele operatiivabi. PPA osaleb Frontexi ühisoperatsioonides,

piirioperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud tegevustes. Eesti panustab Frontexi riskianalüüsi,

ressursside ja koolitusstandardite väljatöötamisse ning muude töörühmade ja koolitusürituste

tegevustesse. Frontexi, CEPOLi ja eu-LISA koolitatud ja sertifitseeritud ekspertide ja nõustajate

lähetamine aitab arendada edasi Eesti võimet kaitsta ELi välispiire. Seni on Eesti täitnud 100%

Frontexi II ja III kategooria alalise korpuse mehitamise kvoodist. Korrapärane teabevahetus

ametitega on kooskõlas Frontexi riskianalüüsi võrgustiku, EUROSURi ja haavatavuse hindamise

kokkulepitud vormiga. Riiklik koordinatsioonikeskus vastutab tõhusa teabeanalüüsi eest, mis

põhineb CIRAMil ning teabevahetusel ELi liikmesriikide ja Frontexiga. Euroopa piiri- ja

rannikuvalve riiklike komponentide edasiarendamine kätkeb piirivalveametnike koolitamist

piirivalve ühise tuumõppekava alusel ja Frontexi standarditega kooskõlas operatiivvahendite

hankimist.

• EUROSUR

Frontex paigaldas EUROSURi PPAsse 7. novembril 2012. Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb

EUROSURi riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. EUROSURi kohaldamisala

on märkimisväärselt laienenud, hõlmates nüüd kõiki teabevahetusega seotud aspekte. EUROSURi

rakendatakse kooskõlas uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse elementidega ja eelkõige

järgmiste punktidega:

o süsteemne aruandlus piiripunktides tehtava kontrolli ja õhupiiri valvamise kohta ning

teisese rände olemasoleva teabe esitamise kohta;

o liikmesriikide koordinatsioonikeskuste arendamine asutuste laiendatud koostöö kaudu, et

hõlmata EUROSURi uus kohaldamisala;

o IT-süsteemide tarkvara ja arhitektuuri arendamine, et vastata uutele sidestandarditele ja

võimaldada masinatevahelist suhtlust;

o EUROSURi operaatorite värbamine ja koolitamine;

o sidevõrkude turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamine.

5

 Suuremahulised IT-süsteemid ja koostalitlusvõime

Eesti on pühendunud e-piiride paketi, näiteks EESi, ETIASe, SISi ja VISi õigeaegsele

rakendamisele ja koostalitlusvõimele. Oleme valmis EESi rakendamiseks, loodud on.. keskne

juurdepääsupunkt ning arendusprojektid uute SISi ja ETIASe määruste rakendamiseks on töös. Kui

EURODACi riikliku juurdepääsupunkti arendusi rahastatakse Varjupaiga-, rände- ja

integratsioonifondist, siis BMVIst toetatakse valdkondlikke koolitusi, riigisiseste piiri- ja

rändehalduse IT-süsteemide kaasajastamist, võimekuse tõstmist, eelkõige biomeetria seadmete

soetuse kaudu. Vaja on koordineerida riigiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelisi

tegevusi ning eraldada süsteemide arendamiseks piisavalt raha ja inimesi. Tähelepanu tuleb pöörata

ka hankemenetluste ja muude administratiivsete tegevuste õigeaegsele korraldamisele. ELi

suuremahuliste IT-süsteemide rakendamiseks peab Eesti kohandama tööprotseduure ja -kordi ning

koolitama süsteemide kasutajaid.

• Schengeni hindamise töörühma soovitused ja haavatavuse hindamine

2019. aastal nimetas Euroopa Komisjon meetmed, mida Eesti peaks BMVIst rahastama.

Dokumendis toodi välja haavatavuse hindamisel tehtud neli soovitust, mis nüüdseks on täidetud.

Viimane soovitus (EE005 – CIRAM 2.0 koolitus) suleti 5. juulil 2021. Viimane Schengeni

hindamine viidi läbi 2023, mille tulemusel sai Eesti 102 soovitust. BMVI rakenduskavas

arvestatakse haavatavuse hindamisel/Schengeni hindamisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks

vajalike tegevustega (näiteks suuremahuliste IT-süsteemide parendamine ja maismaapiiril

seirevõimekuse tõstmine). Ette on nähtud meetmed, milles võetakse arvesse õigusraamistiku

arengut.

Eesti viisapoliitika Schengeni hindamised toimusid 2018 ja 2023. Üks soovitus, mida rahastati

BMVIst ja mis oli seotud uue viisaregistri kasutuselevõtuga, täideti 2024. aastal.Teine soovitus,

viia viisaregister vastavusse andmekaitsenõuetega, täideti 2022. aastal. 2023. aasta soovitused, mis

puudutavad välisminiseeriumi personalipuudust ning viisainfosüsteemi juurdepääsuõigusi ja

andmekaitse nõudeid, rahastatakse osaliselt BMVIst.

• Taustakontrollimäärus ja sõltumatu järelevalvemehhanism

Määrus (EL) 2024/1356 (edaspidi Taustakontrollimäärus) jõustub varjupaiga- ja rändepakti osana

2026. aasta juunis. Seda kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on kinni peetud ELi

välispiiri ebaseaduslikul ületamisel, otsingu- ja päästeoperatsiooni järgsel maabumisel või kes

taotlevad kaitset välispiiril. Taustakontrolli kohaldatakse ka kolmandate riikide kodanike suhtes,

kes on tabatud ELi territooriumil ja kes on ebaseaduslikult ületanud välispiiri teises liikmesriigis.

Taustakontroll hõlmab esmaseid tervise- ja haavatavuse kontrolle, biomeetriliste andmete

tuvastamist ja registreerimist asjakohastes riiklikes ja liidu andmebaasides, turvakontrolle,

taustakontrolli vormi täitmist ning suunamist varjupaiga- või tagasisaatmismenetlusele. See uus

määrus nõuab olulisi IT- ning taristu investeeringuid ning teenuste pakkumist sihtrühmale.

Kaasnevate kulude katmiseks kasutatakse BMVI toetust. Paktiga seotud varjupaiga- ja

tagasisaatmismenetluste kulu ning rändehaldussüsteemide, sh EURODACi arendusega seotud kulu

katmiseks kasutatakse AMIFit.

Taustakontrollimäärusega kohustatakse liikmesriike looma põhiõiguste jälgimiseks sõltumatu

järelevalvemehhanism, millel on oma ülesannete täitmiseks piisavad ressursid. Eesti rahastab

sõltumatut järelevalvemehhanismi riigieelarvest.

6

 Ülekanne

Eesti kasutas ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust ning tõstis 5% AMIFi algsest

eraldisest (1 112 731 eurot) BMVIsse. AMIFi perioodi 2021–2027 rakenduskavas võetakse arvesse

kõiki võimalike toetusesaajate asjakohaseid vajadusi, mis selgitati välja riiklike strateegiate

koostamise käigus. Kolmandate riikide kodanikele mõeldud kohanemismeetmeid täiendab ja suures

osas rahastab Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+). AMIFist üle tõstetud 1 112 731 eurot

kasutati idapiiri seiretehnika soetamiseks.

2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi)

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4

2.1. Erieesmärgi nimetus

Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa

integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust,

ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt

rändevooge

2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Eesti IBM-mudel on rajatud neljale sambale: tegevused kolmandates riikides, koostöö

naaberriikidega, piirikontroll ning meetmed vaba liikumise alal.

Eesti IBMi mõjutavad naabruses asuvate kolmandate riikide poliitiline, majanduslik ja

julgeolekuolukord ning Eesti ja teiste ELi liikmesriikide head sidemed. On suur tõenäosus, et

naabruses asuvas kolmandas riigis toimuvatel muutustel on mõju maismaapiirile ja need

suurendavad ohtu, mis on seotud piiriülese kuritegevuse ja muude piiridega seotud rikkumiste või

ebatavaliste ohtudega välispiiril. Seepärast on oluline analüüsida integreeritud piirihalduse

süsteemi iga aspekti toimimist ja haavatavust, et leevendada tuvastatud ohu korral võimalikke

riske.

Piirikontrollimeetmed põhinevad Schengeni parimatel tavadel. Riskianalüüsi tulemid töötatakse

välja CIRAMi abil. Analüüs toetab teenuste ja muude piiridega seotud tegevuste kavandamist, et

kasutada optimaalselt ressursse tuvastatud ohtude, haavatavuse ja mõju järgi. Olukorrapildi

saamiseks teeb Eesti riskianalüüsi, teabevahetuse ja operatiivtegevuse valdkonnas tõhusat

koostööd rahvusvaheliste ja ELi ametitega, nagu Interpol, Europol, Frontex, ELi varjupaigaamet

ja eu-LISA, ning teiste riikide, organisatsioonide ja asutustega.

7

ISFB toel on varem soetatud moodsaid vahendeid ja seadmeid, nt patrullautod,

eritranspordivahendid, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed, sõrmejäljebiomeetriaks

vajalik tehnika, multirootorid, veesõidukid ning automaatse piirikontrollisüsteemi ehk ABC-

väravad. See on aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontrolli

tõhususe ja kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja ka sõidukid, mis osteti aastatel 2015–

2018, on jõudnud elukaare lõppu, kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks.

BMVI toetust kasutatakse lisaks teistele rahastusallikatele järgmisteks BMVI määruse II lisas

nimetatud rakendusmeetmeteks, et tegeleda punktis 1 nimetatud piirihalduse valdkonna

katsumustega.

• Piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a

Eesti rannajoone pikkus on 3794 km, merepiir 767 km ja maismaapiir, sh Eesti Vabariigi ja

Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, 338,6 km. Välispiiri kontrollivad

piiripunktid, kordonid, lennusalk, laevastik ja seirekeskused. Tõhusa kontrolli ning patrull- ja

vaatlustegevuse tagamiseks välispiiridel, piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks,

piirirežiimi säilitamiseks majandustsoonis ning rände seireks peab piir olema kaetud tehnilise

valvega.

Piirikontrollilahendused, mis tuginevad biomeetrilistele andmetele ning mis võetakse kasutusele

lähi- ja kaugemas tulevikus, tõstavad piirikontrolli võimet, kuid suureneb ka süsteemide

kuritarvitamise oht. PPA peab koostöös partneritega tagama süsteemide toimimise ja

küberjulgeoleku, leevendades samal ajal ohtu, et sissetungijad neid süsteeme kuritarvitavad. Uued

ebaseadusliku üle piiri toimetamise meetodid nõuavad piiri- ja rannikuvalve seiremeetodite

ja -tehnoloogia arendamist. PPA on teadlik, et kurjategijad kasutavad mehitamata õhusõidukeid

ja GPS-majakaid. Tehnoloogia arendamine ning uute meetodite väljatöötamine ja rakendmine on

seotud IT-, radari- ja raadiosidesüsteemide üldise arenguga.

PPA ehitab välja maismaavälispiiri taristu. Idapiiri ehitamise projekti rahastatakse peamiselt

riigieelarvest. ELi/Schengeni välispiiri katmine tehnilise valvega on prioriteet ning seda

rahastatakse suures osas BMVIst. ISFBst rahastatavas katseprojektis selgitati välja sobivaim

tehnoloogia, mille tulemusi arvestatakse BMVIst rahastatava seiresüsteemi hankimisel ja vajaliku

taristu loomisel, näiteks mastid ja voolukaablid. BMVI/2021-2023/SA/1.2.1 toel hangitakse

mobiilsed autonoomsed seiresüsteemid. Volitamata piiriüleste mehitamata õhusõidukite

avastamise ja segamise võimekuse parandamiseks ning ööpäevaringse katkematu andmevoo ja

olukorrateadlikkuse parandamiseks idapiirilt kasutatakse erimeetmete BMVI/2024/SA/1.4.2/002

ja BMVI/2024/SA/1.1.5/001 vahendeid.

Eesti välispiiril on 46 rahvusvahelist piiripunkti: seitse maismaapiiril, 32 merepiiril ja seitse

õhupiiril. Analüüsi- ja andmelaoinfosüsteemi (edaspidi ALIS) kohaselt ületas maismaapiiri 2017.

aastal 66%, 2020. aastal 80% ja 2024. aastal 68% reisijatest, merepiiri 2017. aastal 25%, 2020.

aastal 6% ja 2024. aastal 0,5% reisijatest. Lennujaamades oli piiriületajaid 9% (2017), 13% (2020)

ja 31% (2024). Statistikaanalüüs näitab, et peamine liikluskoormus lasub välispiiril asuvatel

maismaa piiripunktidel. 2017. aastal ületas Eesti maismaavälispiiri 7,4 miljonit, 2020. aastal 1,3

miljonit ja 2024. Aastal 1,6 miljonit reisijat. Peaaegu 50% (2017). 63% (2020) ja 69% (2024)

ületustest toimus Narva-1 maanteepiiripunktis. Oluline on säilitada tasakaal reisijate sujuva

piiriületuse võimaldamise ning riigi ja ELi julgeoleku vahel, võttes arvesse õigusraamistiku

tõenäolist arengut.

Praegune julgeolekuolukord Eesti valvatavatel välispiiridel on stabiilne. Alates 2020. aastast on

ebaseadusliku sisserände oht mõõdukas maismaa- ja õhuvälispiiridel ning väike merepiiril.

8

2019. aastal oli 228, 2020. aastal 166, 2021. aastal 303 ning 2024. aastal 179 ebaseaduslikku

piiriületust. Olukord võib kiiresti muutuda, nagu näitas ilmekalt 2021. aastal ELi ja Valgevene

piiril toimunu ning 2022. aasta veebruaris Ukrainas alanud sõda. Kuni COVID-19 pandeemiani

oli reisijatevoog ja piiriülene kaubandus kasvutrendis. 2019. aastal oli Eestis seaduslike

piiriületuste arv 8 277 528, 2020. aastal 1 585 775, 2021. aastal 1 099 974 ja 2024. aastal 1 570

594. Kasvu prognoositakse taas pärast julgeoleku olukorra stabiliseerumist. Reisijatevoo

suurenemisega kaasnevad ka kasvav piiriülene kuritegevus, ebaseaduslik ränne ja muud

sisejulgeolekut mõjutavad ohud. Selleks, et oleks võimalik säilitada isikute ja kaupade sujuv

piiriliiklus, on vaja piirihalduse eest vastutavatelt asutustelt märkimisväärseid jõupingutusi. Kuna

ressursid on piiratud, tuleb otsida ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi (kaasajastatud ABC-

väravad).

Lisaks peab Eesti olema valmis haldama välispiiridel potentsiaalset kõrget rändesurvet ja looma

taustakontrollimääruse kohase suutlikkuse, mis on seotud kolmandate riikide kodanike

tuvastamise, tervise- ja haavatavuse hindamise, turvakontrollide ja registreerimisega asjakohastes

andmebaasides. See hõlmab mitmeotstarbeliste keskuse loomist, mida saab vajaduse korral

kasutada ka varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluses, sealhulgas piirimenetluses osalevate

kolmandate riikide kodanike majutamiseks.

Osa pakti eraldisest kasutatakse ka IT-arendusteks, et võimaldada taustakontrolli ja sujuvat ning

usaldusväärset andmevahetust riiklike ametiasutuste vahel. See hõlmab ILLEGAALi ja RAKSi

vahelise ühenduvuse arendamist automatiseeritud dokumentide jagamiseks, kohtute e-toimikute

süsteemi liidese loomist RAKSi ja ILLEGAALiga ning tõlkemooduli väljatöötamist. Kõiki

nimetatud süsteeme ja mooduleid kasutavad piirivalvurid ning nendes viiakse läbi kõiki paktiga

seotud menetlusi.

EUROSURi süsteem areneb pidevalt. EUROSURi ülesanne on suurendada piiripunktides

tolliasutuste ja piirivalveametnike koostööd ning teabevahetust Läti, Leedu ja Soome

piirivalveasutustega. Eesti aitab töötada ELi tasandil aktiivselt välja olukorrateadlikkuse

parandamise süsteemi. Riiklikult keskendutakse IT-süsteemide arendamisele koos asutuste ja

ministeeriumidega, toetades seeläbi teabevahetust ja koostööd ametiasutuste vahel. EUROSURi

edasiarendus peab olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja muude EUROSURi käsitlevate

õigusaktidega, mille eesmärk on parandada koostalitlusvõimet. Kui IT-süsteemide arendamiseks

kasutatakse riigieelarvet, siis BMVI toel soetatakse juhtimiskeskustesse seadmeid (nt monitorid

ja juhtimiskonsoolid).

Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina.

Lisaks riiklikule koordinatsioonikeskusele on kontaktpunktis ka SIRENE büroo, Europoli riiklik

üksus, Interpoli riiklik keskbüroo, Prümi lepingu riiklik kontaktpunkt ja Frontexi riiklik

kontaktpunkt. Selline lahendus annab juurdepääsu paljudele asjakohastele riiklikele ja

rahvusvahelistele õiguskaitse andmebaasidele, võimaldades tihedat teabevahetust pädevate

riiklike ja rahvusvaheliste asutustega. Riiklik koordinatsioonikeskus edastab EUROSURi riikliku

olukorrapildi ja Euroopa olukorrapildi kõigile PPA asjaomastele politseiüksustele ja teistele

riiklikele asutustele, nagu Maksu- ja Tolliamet, Kaitseministeerium, Välisministeerium,

Siseministeerium, Kaitsevägi, Europol ja SIRENE büroo. Luhamaa juhtimispunkti

renoveerimistööd rahastatakse riigieelarvest. BMVist toetatakse projekteerimistöid ning

järelevalvet.

9

• Riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest

vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas

liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite,

ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel

Eesti osaleb ühistes ELi uurimisrühmades ja operatsioonides, mis keskenduvad piiriülese

kuritegevuse avastamisele ja uurimisele kahe- või mitmepoolselt või ELi ametite kaudu. Oluline

on pidev koostöö ELi liikmesriikide, Frontexi ja teiste ELi institutsioonidega, et suurendada ELi

ja liikmesriikide piirihalduse võimet. Tähtis on ka pidev koostöö piirihalduse eest vastutavate

asutustega, nagu Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi ja Kaitseliit,

et tagada kulutõhusus, vältida ülesannete kattumist ja ühendada välispiiri surve alla sattumisel

jõude.

PPA osaleb ELi töörühmades ja teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, OSCE ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ning

muudes asutustevahelise koostöö vormides: Läänemere piirkonna piirikontrollikoostöö,

Läänemere rakkerühm ja Läänemere ministrite nõukogu.

BMVIst toetatakse Maksu- ja Tolliameti amentike esimese astme piirikontrolli täiendkoolitusi.

• Piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja

Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele,

sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime,

ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks

ELi suuremahuliste IT-süsteemide – EESi, ETIASe, SISi ja koostalitlusvõime – rakendamiseks

tehakse koostööd eu-LISAga. IT-süsteemide jätkuarendus tugineb ISFB raames saavutatud

tulemustele. Arvestatakse ELi õigusest tulenevate arendusvajadustega. Viiakse ellu kolm

erimeedet BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007, BMVI/2021/SA/1.5.4/008 ja

BMVI/2024/SA/1.5.1/001. EURODACi riiklik ligipääsupunkt luuakse AMIFi toel. BMVIst

toetatakse asjakohaseid riiklike infosüsteemide arendusi andmevahetuseks EURODACiga ning

biomeetria hõiveseadmete soetamist.

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid

riiklikke ametiasutusi selliste meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise

suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega, ning

muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri-

ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist

Frontexi operatsioonides osalemine on alates 2006. aastast avaldanud vaieldamatut mõju

piirihalduse tõhustamisele ja riigi sisejulgeoleku tagamisele. Frontexi laienemiseks on vaja

valmisolekut lähetada lisatöötajaid. Et alalise korpuse loomist paremini koordineerida,

lähetatakse Frontexi peakorterisse ekspert ning korraldatakse koolitusi uutele

piirihaldusametnikele, kes hakkavad täitma II ja III kategooria alalisse korpusesse lähetatud

teenistujate ülesandeid. Kõik suuremahulised seadmed registreeritakse Frontexis nng antakse

kahepoolsete lepingute alusel Frontexi ühisoperatsioonide kasutusse (nt 20 patrullsõidukit, mis

soetati erimeetmest BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001).

• Välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades

soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse

(EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamismehhanism, määruse (EL) 2019/1896

kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid

10

Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis’

nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA

eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterjalide väljatöötamises ja

ajakohastamises (ühine tuumõppekava, kesktaseme ametnike ühine tuumõppekava, Euroopa

ühised strateegilise piirihalduse magistriõppekavad, CIRAM, IBM jne).

Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015 heaks

kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Koolitustel pööratakse nendele põhimõtetele

endiselt tähelepanu.

Piirikontrolli taristu ajakohastamine, uuendusliku ja tipptasemel tehnoloogia kasutuselevõtt,

reisijate elektroonilise kontrolli suurendamine ja viisanõude kaotamise korra laiendamine

eeldavad töötajate pidevat täiendkoolitust. Lisaks asutusesisestele koolitustele kasutatakse

CEPOLi, eu-LISA ja Frontexi pakutavaid võimalusi.

Kvaliteedikontroll on hädavajalik tagamaks, et osutatavad teenused vastavad kindlaksmääratud

kvaliteedikriteeriumidele või Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise

nõuetele. BMVI vahendeid (eelkõige vahehindamise järgselt eraldatud raha ning Schengeniga

ühinenud riikide sissemakse) kasutatakse riigieelarve kõrval selleks, et kõrvaldada Schengeni

hindamiste käigus tuvastatud puudused.

Meetmete esialgne loetelu:

• EUROSURi arendamisega seotud meetmed, näiteks seadmete (monitorid,

juhtimiskonsoolid), juhtimispunkti projekteerimistööd renoveerimiseks;

• koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed, näiteks

ETIASe, EESi ja SIS-Recasti, EURODAC arendustööd;

• meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke

komponente, näiteks ekspertide lähetamine Frontexisse;

• piirihalduse koolitused IBMi rakendamiseks ja Schengeni õigustiku ühetaolise elluviimise

tagamiseks, sh põhiõiguste tagamine;

• investeeringud Frontexi standarditele vastavasse piirivalvevarustusse, näiteks

patrullsõidukid, UTVd, kaamerad ning mehitamata õhusõidukid ja nende detektorid –

kogu suuremahuline varustus tehakse Frontexile kättesaadavaks;

• investeeringud piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmetesse koos tootetoega,

näiteks dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia ja mikroskoobid;

• III lisa punkti 1 alapunktiga i seotud meetmed taustakontrolli suutlikkuse loomiseks

(praeguse kinnipidamiskeskuse renoveerimine ja ümberehitamine, soojakute ostmine,

taustakontrolli läbinud isikutele elamiskulude, majutuse ja teenuste pakkumine,

sealhulgas kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud personalilt, IT-arendused taustakontrolli

võimaldamiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks asjakohaste IT-süsteemidega jne).

• Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui

tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.

Tulemused. Maismaa- ja merevälispiir on kaetud uuendusliku tipptasemel integreeritud

piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja -valvet toetavad ajakohased, mobiilsed ja

koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused, et tagada tõhusam ja usaldusväärsem

piirikontroll. Suurenenud on suutlikkus arendada ja kasutada ühtselt ja ühtlustatud viisil

valdkondlikku tipptasemel tehnoloogiat ja ELi suuremahulisi IT-süsteeme (EES, ETIAS jne).

Piirivalve on kooskõlas Schengeni acquis’ ja põhiõigustega, sealhulgas välditakse

eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise

võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute

11

erivajadusega. Välispiiri ületavate kolmandate riikide kodanike kontrolli on tugevdatud. Kõik

kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes tuleb läbi viia taustakontroll, tuvastatakse ja

kontrollitakse asjakohaste andmebaaside alusel, kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud töötajad on

andnud neile esmase tervise- ja haavatavuse hinnangu ning nad on suunatud taustakontrolli

määruses määratletud aja jooksul asjakohasesse menetlusse.

Tegevustoetus

PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) on avaliku

sektori asutused, kes vastutavad ELi avalike teenuste eest piirivalve ja migratsioonijärelevalve

valdkonnas. PPA põhikirjajärgsete ülesannete hulka kuulub integreeritud piirihalduse arendamine

ja rakendamine. SMITi põhiülesanded hõlmavad valdkondlike IKT-süsteemide arendamist ja

hooldamist.

Seaduslike piiriületuste hõlbustamiseks ning välispiiride kõrgetasemelise kaitse ja vajaliku

teabevahetuse tagamiseks on väga oluline kasutada asjakohaseid IKT-süsteeme ja nüüdisaegset

tehnoloogiat. Et kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ning piirikontrolli- ja

migratsioonijärelevalve seadmed toimiksid tõrgeteta ja turvaliselt, on vaja neid ajakohastada ja

hooldada. Eesti kavatseb piirivalve ja migratsioonijärelevalve IKT-süsteemide ja seadmete

hoolduseks ning remondikuludeks kasutada tegevustoetust järgmiselt.

• Automaatse piirikontrolli süsteemide rent, hooldus ja ajakohastamine (PPA)

2021. aasta veebruaris paigaldati Tallinna lennujaama ja Narva-1 piiripunkti 16 ABC-väravat

ning Saatse piiripunkti 2 väravat. ABC-väravate hoolduseks ja uuendamiseks on PPA ja

teenuseosutaja sõlminud rendilepingu. Lepingut rahastati ISFBst kuni 2022. aasta lõpuni. Alates

1. jaanuarist 2023 kasutatakse BMVId ABC-väravate käitamiseks. Osa vahehindamise eraldisest

kautatakse ABC-väravate uuendamiseks ning kahe lisavärava rentimiseks.

• ELi suuremahuliste IT-süsteemide (EES, SIS, ETIAS), nende süsteemide

koostalitlusvõime ja riikliku üksuse ülalpidamine ja hooldus, turvaliste ruumide rentimine

(PPA ja/või SMIT)

ISFB rahastuse abil liidestatakse piirikontrolli ja migratsioonijärelevalve IT-süsteemid riikliku

üksusega, renditakse EESi andmekeskuse ruume ja luuakse keskne juurdepääsupunkt. Alates

1. jaanuarist 2023 kaetakse EESi, ETIASe, SISi ja nende koostalitlusvõime haldus- ja

hoolduskulud BMVIst, et tagada süsteemide tõhus toimimine.

• Piirikontrolli- ja seiresüsteemi seadmete ning taristu remondi- ja hoolduskulud (PPA)

ISFB abil on ostetud hulk piirikontrolli- ja seireseadmeid, mida kavatsetakse hankida ka BMVI

toel. Seadmete litsentse tuleb korrapäraselt uuendada. Töövahendid ja seadmed on pidevalt

kasutusel ja võivad aeg-ajalt vajada remontimist. Tegevustoetusest kaetakse nii süsteemide

remondikulud kui ka tehnikute palgad. Lisaks kaasajastatakse Luhamaa juhtimispunkti, tehakse

väiksemaid ümberehitustöid ilma hoone välisilmet muutmata ning soetatakse juhtimispunkti

inventar ja sisustus.

Eesti järgib asjaomast liidu õigustikku. Olulisi lahendamata küsimusi ei ole..

Rahastamisvahendid: ei kohaldata.

12

2.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 1. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO1 O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv Absoluutarv 320 1627

SO1 O.1.1.1 millest omakorda ostetud automaatse piirikontrolli

süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv

Absoluutarv 18 20

SO1 O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 1 8

SO1 O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu piirkonnad Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv Absoluutarv 1 1

SO1 O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26

SO1 O.1.5.1 millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26

SO1 O.1.6 Ostetud meretranspordivahendite arv Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv Absoluutarv 0 33

SO1 O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 662

SO1 O.1.8.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 347 650

13

SO1 O.1.9 Kolmandatesse riikidesse lähetatud

sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv

Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide

arv

Absoluutarv 4 25

SO1 O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 4 4

SO1 O.1.11.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 1 1

SO1 O.1.12 Kolmandate riikidega läbiviidavate koostööprojektide arv Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv Absoluutarv 96 256

Tabel 2. Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlus

aasta(d)

Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete

allikas

Märkused

SO1 R.1.14 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve

Ameti tehniliste

seadmete

reservis

registreeritud

seadmete arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

63 Absoluutarv Projektide

aruanded

4 mobiilset

seirelahendust,

26 mehitamata

õhusõidukit ja 33

maismaasõidukit

SO1 R.1.15 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve

Ameti käsutusse

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

63 Absoluutarv Projektide

aruanded,

lepingud

4 mobiilset

seirelahendust,

26 mehitamata

14

antud seadmete

arv

õhusõidukit ja 33

maismaasõidukit

SO1 R.1.16 Riiklike

ametiasutuste

poolt

EUROSURi

riikliku

koordinatsiooni

keskusega

algatatud/tõhust

atud

koostöövormide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

0 Absoluutarv Ei kohaldu Ei plaani projekte

SO1 R.1.17 Automaatse

piirikontrolli

süsteemide ja e-

väravate kaudu

toimunud

piiriületuste arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

2 200 000 Absoluutarv ALIS PPA prognoosi

kohaselt toimub

40%

piiriületustest e-

väravate kaudu

SO1 R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi

viidud

Schengeni

hindamiste ja

haavatavuse

hindamiste

tulemusel

esitatud nende

soovituste arv,

mida on arvesse

võetud

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

100% Osakaal Schengeni

hindamiste

ja

haavatavuse

hindamiste

soovitused

Hindamiste

tulevikusoovituste

täitmiseks

kasutatakse

enamjaolt

riigieelarvet.

BMVI panustab

11 soovituse

täitmisesse (nr 18,

19, 21, 22, 27, 28,

30, 79, 80, 86, 87)

15

SO1 R.1.19 Nende osalejate

arv, kes teatavad

kolm kuud

pärast koolitust,

et nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud

oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

540 Absoluutarv Projektide

aruanded,

osalejate

nimekirjad,

tagasisideleh

ed

Prognoos tehtud

varasemate

projektide

tagasiside alusel

SO1 R.1.20 Piirivalveasutust

e poolt

sisenemiskeelu

saanud isikute

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

12 800 Absoluutarv ALIS Üldine näitaja,

mis ei ole otseselt

seotud BMVI

projektidega.

Prognoos tehtud

2018.–2019. aasta

statistika alusel

2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 3. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 Piirikontrollid 001 2 775 524,96

SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 143 692,94

SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 20 340 931,40

SO1 Piirivalve – merevarustus 004 0

16

SO1 Piirivalve – automaatsed piirivalvesüsteemid 005 22 776 411,60

SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 435 253,40

SO1 Piirikontrolliga seotud tehnilised ja

operatiivmeetmed Schengeni alal

007 0

SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 0

SO1 Riskianalüüs 009 0

SO1 Andmete ja teabe töötlemine 010 0

SO1 Esmase vastuvõtu piirkonnad 011 0

SO1 Haavatavate isikute tuvastamise ja

edasisuunamisega seotud meetmed

012 0

SO1 Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda

taotleda soovivate isikute tuvastamise ja

edasisuunamisega seotud meetmed

013 18 718 310,38

SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000

SO1 Asutusetevaheline koostöö – liikmesriigi

tasand

015 0

SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000

SO1 Asutustevaheline koostöö – kolmandate

riikidega

017 0

SO1 Sisserändeküsimustega tegelevate

kontaktametnike ühine lähetamine

018 0

17

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Eurodac

piiride haldamiseks

019 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki

sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES)

020 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa

reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu

021 1 952 765.84

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo

ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse

(EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2

022 750 000

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo

ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse

(EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 3

023 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni

infosüsteem (SIS)

024 2 448 596,53

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid –

koostalitlusvõime

025 3 997 129,25

SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 8 357 260,70

SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT-

süsteemid piirihalduseks

027 1 858 683,75

18

2.2. Erieesmärgi nimetus

Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja

hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske

2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium.

ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maandab julgeolekuriske ja ELi suunduva

ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid tõhusalt

kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et tagada selliste

isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave.

Samal ajal peab viisa taotlemine olema kiire ja kliendisõbralik ning turvameetmed peavad vastama

andmekaitsenõuetele ja olema kooskõlas põhiõiguste hartaga.

Et tagada viisade väljastamisel ühetaoline menetlus, hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata

hoida ära rände- ja julgeolekuriske, on Eesti otsustanud rakendada järgmisi BMVIst rahastatavaid

meetmeid.

• Ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine,

käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste

IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja

teabe esitamise parandamiseks

Et saada ELi viisaga reisijate kohta piisavalt julgeolekuteavet, tuleb VISi ajakohastada. Eesti

ühines VISiga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis välisesindustes, kus viisad välja

antakse. Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2 ja VISA Code Plus ning

arendatud edasi viisade konsultatsiooni infosüsteemi.

VISi arendamiseks kasutati ja kasutatakse riigieelarve, Euroopa Regionaalfondi ja ISFB vahendeid.

SMITi VISi arendamise meeskond teeb pidevalt süsteemi väikseid kohandusi. Uuendatud süsteem

peab olema täielikult koostalitlusvõimeline teiste ELi infosüsteemidega. Järgmise põlvkonna VISi

ja selle liideste loomine teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega on BMVI rakenduskava

viisapoliitika erieesmärgi prioriteet.

• Tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal

viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku

inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2

• Viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise

viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine

19

• Liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009

artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse

humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu

Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet on hinnanud, et Eesti esindused vastavad turvanõuetele ja

keskkond on kliendisõbralik. Kõik tulevikus vajalikuks osutuda võiva taristuga seotud

investeeringud rahastatakse riigieelarvest.

Schengeni viisasid menetletakse ja väljastatakse 17 Eesti esinduses. Eesti esindab Schengeni

viisade menetlemisel nelja liikmesriiki (Taani, Leedu, Soome ja Rootsi) kolmes riigis.

2022. aastal tegeles viisaküsimustega 61 Välisministeeriumi töötajat (32 konsulit, neli välismaale

lähetatud tehnilist töötajat ja 25 kohalikku tehnilist töötajat). Eelarveliste piirangute tõttu vähenes

personal 48 teenistujani (22 konsulit, 1 lähetatud tehniline töötaja, 20 kohalikku tehnilist töötajat

ja viis välisministeeriumi konsulaarosakonna töötajat). 2024. aastal menetleti 12 125 Schengeni

viisataotlust, millest 8 811 väljastati Eesti välisesindustes. 2020. Aasta vastavad arvud olid 25 555

ja 24 970 ning 2019. aastal 145 711 ja 143 582. Vähenemine tulenes COVID-19 pandeemiast ja

Vene Föderatsiooni täiemahulisest sissetungist Ukrainasse ning nendega seotud piirangutest. Kui

keskkond muutub paremaks ja on jälle võimalik piiranguteta reisida, on suur võimalus, et arvud

kasvavad.

Viisasid menetlevaid ametnikke koolitatakse korrapäraselt, et tagada, et viisaeeskirja ja VISi

määruse rakendamisele lähenetakse ühetaoliselt, tuvastada võltsitud dokumente jne. Koolitustel

käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Koolitusi ja

tööpraktikat on seni rahastatud osaliselt ISFBst ning seda jätkatakse BMVI raames.

Lisaks koolitusele tuleks luua ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi.

Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetlusele.

2019. aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digitaliseerimise töörühm. Eu-LISA ning

rände ja siseasjade peadirektoraat töötasid projekti raames välja ja katsetasid ELi veebipõhise

viisataotlusportaali prototüüpi. Prototüüp võeti kasutusele 2021. aastal. EE liidestatakse ELi

viisataotlusplatvormiga pärast selle valmimist.

• Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine

Oluline on vahetada parimaid tavasid ja teadmisi, sealhulgas lähetada eksperte ning laiendada

Euroopa võrgustikke, et liidu poliitikat ja eesmärke hinnata, edendada, toetada ja edasi arendada.

2021. aasta alguse seisuga esindab Eestit 18 Schengeni liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania,

Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia,

Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari) 100 riigis.

Alates 2011. aastast on Eesti sõlminud koostöölepingud välise teenuseosutajaga 19 riigis.

Kehtivate lepingute alusel pakub 231 viisakeskust teenuseid Austraalias, Egiptuses, Fidžis, Hiinas,

Iisraelis, Indias, Jaapanis, Kanadas, Kasahstanis, Paapua Uus-Guineas, Tadžikistanis, Türgis,

Ukrainas, USAs, Uus-Meremaal, Valgevenes, Venemaal, Ühendemiraatides ja Ühendkuningriigis.

Eesti arvates on BMVI rahastus kasulik liikmesriikidevahelise konsulaarkoostöö tõhustamiseks.

Korraldada võiks õppekäike liikmesriikide saatkondadesse, kes esindavad Eestit kolmandas riigis.

Viisaeeskirjaga on nähtud ette kohustus teha järelevalvet väliste teenuseosutajate üle. Rahastada

võiks viisakeskuste auditeid, mis tehakse koostöös teiste liikmesriikidega. Sellise koostöövormi

praktika on juba olemas (näiteks Austrias ja Saksamaal). Saksamaa, Madalmaad, Eesti, Läti ja

20

Leedu kavatsesid 2020. aasta aprilli lõpus auditeerida koos Istanbulis asuvat viisakeskust, kuid

COVID-19 pandeemia tõttu lükati see edasi.

Meetmete esialgne loetelu:

• VISi arendus (prioriteet);

• digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga;

• konsulaartöötajate koolitus ja praktika;väliste teenuseosutajate auditid;

• Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui tuvastatud

puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.

Tegevustoetus

Eesti Välisministeerium palkab või saadab Schengeni viisasid menetlevatesse Eesti esindustesse,

kus töökoormus on suurenenud, täiendavalt konsulaartöötajaid, et parandada Schengeni viisade

menetlemise suutlikkust ja viisadega seotud töö tõhusamat korraldamist. Tegevustoetus katab

personalikulud.

Tulemused. Viisaametnikud on koolitatud ja osutavad kliendisõbralikku teenust kooskõlas

viisaeeskirjaga. Viisa taotlemine on tõhus ja turvaline. Heausksete reisijate piiriületus on sujuv

ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riskid on maandatud. Digiviisa ja

e-rakendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele. Veebilehed vastavad WCAG 2.0

nõuetele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja

viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse

sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust.

21

2.2.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 4. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO2 O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv Absoluutarv 2 3

SO2 O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 70 90

SO2 O.2.2.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 60 70

SO2 O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud

töötajate arv

Absoluutarv 0 3

SO2 O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste menetlemiseks lähetatud

töötajate arv

Absoluutarv 0 3

SO2 O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv Absoluutarv 1 4

SO2 O.2.5 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 0 1

SO2 O.2.5.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide

arv

Absoluutarv 0 1

SO2 O.2.6 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.7 Renditud/amortiseerunud kinnisasjade arv Absoluutarv 0 0

22

Tabel 5. Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete

allikas

Märkused

SO2 R.2.8 Väljaspool

Schengeni ala

asuvate

uute/ajakohastat

ud konsulaatide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 0 Absoluutarv

SO2 R.2.8.1 millest

omakorda nende

konsulaatide

arv, mida on

ajakohastatud,

et muuta need

viisataotlejate

jaoks

kliendisõbraliku

maks

Absoluutarv 1 Absoluutarv Ei kohaldu 0 Absoluutarv

SO2 R.2.9 Ühise

viisapoliitika

valdkonnas läbi

viidud

Schengeni

hindamiste

raames esitatud

nende soovituste

arv, mida on

arvesse võetud

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 100% Osakaal Projektide

aruanded

Peamiselt

rahastatakse

riigieelarvest.

BMVI panustab

8 soovituse

täitmisesse (nr

56, 60, 65, 67,

69, 71, 84 and

100)

23

SO2 R.2.10 Digitaalselt

esitatud

viisataotluste

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 976 292 Absoluutarv VIS Üldine näitaja,

mis ei ole

seotud BMVIga.

Prognoos tehtud

2018.–2019.

aasta andmete

alusel

SO2 R.2.11 Liikmesriikide

vahel

viisataotluste

menetlemisel

alustatud/tõhust

atud

koostöövormide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 7 Absoluutarv Projektide

aruanded

Välisministeeriu

m prognoosib

ühte

koostöövormi

aastas

SO2 R.2.12 Nende osalejate

arv, kes teatavad

kolm kuud

pärast koolitust,

et nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud

oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 70 Absoluutarv Projektide

aruanded ja

osalejate

tagasiside

Sihtväärtus

seatud

varasemate

projektide

tagasiside alusel

24

2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 6. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO2 Viisataotluste menetlemise parandamine 001 412 500

SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning nende

kliendisõbralikkuse ja turvalisuse suurendamine

002 0

SO2 Dokumentide turvalisus / dokumendinõustajad 003 0

SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500

SO2 Konsulaaresinduste võrk 005 0

SO2 Suuremahulised IT-süsteemid – viisainfosüsteem

(VIS)

006 1 162 586,25

SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks 007 374 913,75

SO2 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika 008 202 500

SO2 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid

viisataotluste töötlemiseks

009 0

SO2 Piiratud territoriaalse kehtivusega viisade

väljastamine

011 0

25

2.3. Tehniline abi

2.3.1. Kirjeldus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95

BMVI rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt

vahendeid.

Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:

 programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;

 suutlikkuse suurendamiseks;

 hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;

 teavitus- ja teavitamistegevusteks.

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud.

Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi

ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi

kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja

kohtumistel osalemiseks jne.

Suutlikkuse suurendamine

Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada

parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate

pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades

teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest.

Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste

jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS

ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi,

vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa

sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise

põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist,

kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja

kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid.

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on

nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse

korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks.

Teave ja teavitamine

Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7).

Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada.

26

2.3.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37

Tabel 7. Esialgne jaotus

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 001 350 000

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 3 494 273,64

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 400 000

Suutlikkuse suurendamine 004 1 000 000

27

3. Rahastamiskava

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g

3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa

Tabel 8. Rahalised assigneeringud aastate kaupa (NB! Selle tabeli täidab Euroopa Komisjon)

3.2. Rahalised eraldised kokku

Tabel 9. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa

Erieesmärk

Meetme liik Liidu toetuse

arvutamise alus

(kogusumma või

avalik sektor)

Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus

(b)=(c)+(d)

Liikmesriigi osaluse esialgne

jaotus

Kokku

e=(a)+(b)

Kaasrahas-

tamismäär

(f)=(a)/(e)

avalik c) erasektor d)

Erieesmärk 1 BMVI määruse artikli 12

lõike 1 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 21 818 331,97 7 272 777,32 7 272 777,32 0 29 091 109,29 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 2 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 48 755 284,33

5 417 253,82

5 417 253,82

0 54 172 538,15

90

BMVI määruse artikli 12

lõike 3 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 3 615 000 1 205 000 1 205 000 0 4 820 000 75

28

BMVI määruse artikli 12

lõike 4 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 10 215 944,45 3 405 314,82 3 405 314,82 0 13 621 259,27

75

BMVI määruse artikli 12

lõike 5 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 750 000 250 000 250 000

0 1 000 000 75

Erieesmärk 1

kokku

85 154 560,75 17 550 345,96 17 550 345,96 0 102 704 906,71

Erieesmärk 2 BMVI määruse artikli 12

lõike 1 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 2 047 500 682 500 682 500 0 2 730 000 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 2 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

BMVI määruse artikli 12

lõike 3 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

BMVI määruse artikli 12

lõike 4 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 202 500 67 500 67 500 0 270 000

75

BMVI määruse artikli 12

lõike 6 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - -

Erieesmärk 2

kokku

2 250 000 750 000 750 000 3 000 000

29

Ühissätete määruse

artikli 36 lõike 5

kohane tehniline abi

kogusumma 5 244 273,64

0 0 5 244 273,64

Ühissätete määruse

artikli 37 kohane

tehniline abi

kogusumma 0 0 0 0

Kogusumma 92 648 834,39

18 300 345,96

18 300 345,96

0 110 949 180,35

30

4. Eeltingimused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i

Tabel 10 Horisontaalsed eeltingimused

Eeltingimus Eeltingimuse

täitmine

Kriteeriumid Kriteeriumide

täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

Tõhusad

järelevalvemehhani

smid riigihangete

turu jaoks

JAH Kehtestatud on

järelevalvemehhanismid,

mis hõlmavad kõiki

riigihankelepinguid ja

nende hankeid fondidest,

kooskõlas ELi

hankeõigusega. Selleks on

vaja järgmist:

1. meetmed, mis tagavad

tõhusate ja

usaldusväärsete

andmete kogumise

riigihankemenetluste

kohta, mis ületavad

ELi lävendeid,

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artiklitest

83 ja 84 ning direktiivi

2014/25/EL artiklitest

99 ja 100 tuleneva

aruandluskohustusega;

2. meetmed andmete

tagamiseks vähemalt

järgmiste aspektide

jaoks:

a. konkurentsi kvaliteet

ja intensiivsus: võitnud

1. JAH

2. JAH

3. JAH

4. JAH

5. JAH

Riigihangete register

(https://riigihanked.riik.ee)

Riigihangete seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/1 13032019145?leiaKehtiv)

Konkurentsiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 02062021018?leiaKehtiv)

Info Rahandusministeeriumi veebilehel (https://www.fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused- kinnisvara/riigihanked

1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad

riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja

teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“

(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium.

Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium

järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi

2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL

artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest

riigihangete registrist hangitud andmetel.

2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja

lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu

sõlmimise teatena komisjoni 23. septembri 2019. aasta

rakendusmääruse (EL) 2019/1780alusel.

2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada

täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete

registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta

avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid

teostatakse keskses hankeregistris.

3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on

Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on

sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli

inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene.

4. Riigihangete statistika ja ülevaade on avaldatud

Rahandusministeeriumi veebilehel (https://fin.ee/riigihanked-

riigiabi-osalused/riigihanked).

31

pakkujate nimed,

esialgne pakkujate arv

ja lepinguline

maksumus;

b. teave lõpliku hinna

kohta pärast valituks

osutumist ja VKEde

kui otsepakkujate

osalemise kohta, kui

sellist teavet pakuvad

riiklikud süsteemid;

3. meetmed pädevate

riigiasutuste jaoks

andmeseire ja

-analüüsi tagamiseks

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2;

4. analüüsitulemuste

üldsusele

kättesaadavaks

tegemise kord

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 3 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 3;

5. meetmed tagamaks, et

kogu teave, mis viitab

võimalikule

pakkumismahhinatsioo

nile, edastatakse

pädevatele

riigiasutustele

5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus

teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks,

mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud

väärteona, või asjaoludel on võimaliku korruptsioonijuhtumi

tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või

prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet

on selles tähenduses ka uurimisasutus ja pädev asutus

konkurentsiseaduse (vt § 54) järgimise üle järelevalve

teostamisel, keda tuleb teavitada rikkumistest.

Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et ettevõtjate

võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb

teavitada Konkurentsiametit.

32

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2.

Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

tõhus kohaldamine

ja rakendamine

JAH Et tagada Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

järgimine, on olemas

tõhusad mehhanismid, mis

hõlmavad järgmist:

1. kord, mis tagab

fondidest toetatavate

programmide vastavuse

ja nende rakendamise

harta asjakohaste sätete

kohaselt;

2. kord anda

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mis on

seotud fondide

toetatavate tegevuste

mittevastavusega

hartaga.

1. JAH

2. JAH

ÜRO ühine põhidokument, mis on

osa osalisriikide aruannetest –

Eesti

(https://tbinternet.ohchr.org/_layo

uts/15/treatybodyexternal/Downlo

ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR

E%2fEST%2f2015&Lang=en)

Eesti 2035

(https://valitsus.ee/strateegia-

eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/materjalid/m

aterjalid)

Eesti Vabariigi põhiseadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/11

1042025002?leiaKehtiv)

Perioodi 2021-2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus – ÜSS 2021-

2027 (jõustunud 21.03.2022)

(https://www.riigiteataja.ee/akt/13

0062023056?leiaKehtiv)

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

6042013009?leiaKehtiv)

Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 06072012022?leiaKehtiv)

1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega

loodud mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5)

EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, §

6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47,

Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja

28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse

seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29,

Töölepinguseadus. Jaotis V (kodanike õigused, §39-46), PS § 3,

12, 34, 44, 46, Haldusmenetluse seadus.

ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi koordineerib ja seirab

rakendusasutus keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja

sihtide saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on

läbivates projektivalikukriteeriumides.

Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad

koolitused ELi põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks.

2. Seirekomisjoni kohtumistel osalevad partnerid (nt soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega

Inimeste Koda ning õiguskantsler), kes jälgivad harta täitmist

ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud

visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile.

Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva

partneri ettepanekul.

Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt

või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda,

kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav

tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et

33

Õiguskantsler

(https://www.oiguskantsler.ee/et)

Lasteombudsman

(https://www.oiguskantsler.ee/et/

laste-ja-noorte-%C3%B5igused)

Seirekomisjoni kooseis ja liikmed

https://siseministeerium.ee/seirek

omisjon

hoolimata kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda

harta mittejärgimist.

Puuetega inimeste

õiguste

konventsiooni

(PIK) kohaldamine

ja rakendamine

kooskõlas nõukogu

otsusega

2010/48/EÜ

JAH Et tagada puuetega

inimeste õiguste

konventsiooni

rakendamine, on olemas

riiklik raamistik, mis

hõlmab järgmist:

1. mõõdetavate

tulemustega

eesmärgid,

andmekogumise ja

-seire mehhanismid;

2. meetmed, et tagada

ligipääsetavuspoliitika,

õigusaktide ja

standardite

nõuetekohane

arvessevõtmine

programmide

väljatöötamisel ja

rakendamisel;

3. meetmed, mille

kohaselt antakse

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mille

puhul ei vasta

fondidest toetatav

tegevus ÜRO puuetega

1. JAH

2. JAH

3. JAH

1. Heaolu arengukava 2023-2030

(https://www.sm.ee/et/heaolu-

arengukava-2023-2030)

Strateegia „Eesti 2035“

(https://valitsus.ee/strateegia-

eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/materjalid)

2. Ligipääsetavuse rakkerühm

(https://www.riigikantselei.ee/ligi

paasetavus)

TTJA

(https://www.ttja.ee/ariklient/ehiti

sed-ehitamine/ligipaasetavus)

Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele

(https://www.riigiteataja.ee/akt/13

1052018055)

Nõuded eluruumile

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10

3072015034?leiaKehtiv)

1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri

strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika

strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2023–2030“.

Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja

asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava

programmides. Samuti katab PIK nõudeid strateegia „Eesti

2035“.

Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet

Eesti sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja

leibkonna eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-,

vananemis- ja pensioniteemaliste uuringutega.

Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset sotsiaalhoolekande

statistikat ja vajaduse korral teeb konkreetseid uuringuid.

2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja

aluspõhimõte PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku

ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus

2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma. Võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ning

toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja võrdsete

võimaluste kohta nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid

õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile

esitatavad nõuded“. Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste

kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna

34

inimeste õiguste

konventsioonile, ning

kõnealust

konventsiooni

käsitletavatest

kaebustest, mis on

esitatud artikli 69

lõikes 7 ette nähtud

korra kohaselt.

3.

Puuetega inimeste nõukoda

(https://www.oiguskantsler.ee/et/p

uuetega-inimeste-

n%C3%B5ukoda)

Õiguskantsler

(https://www.oiguskantsler.ee/)

Õiguskantsleri seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/%

C3%95KS)

ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka teostama järelevalvet

EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle.

Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et Eesti seadusi

ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete

rakendamisel.

3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega

inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse

ja seire ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde

puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada

õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja

järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33

lõike 3 alusel.

BMVI projektide puhul on arutelude kontaktpunkt

seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest

katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab

Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni

kohtumistele on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda,

õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

volinik.

Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati

seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul, annab õiguskantsleri

esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud

kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsioonile.

Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele

põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või

esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks

ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile.

35

5. Programmi haldavad asutused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84

Tabel 11. Programmi haldavad asutused

Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja

ametikoht

E-post

Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected]

Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi

osakonna juhataja

[email protected]

Asutus, kellele

laekuvad komisjoni

maksed

Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected]

6. Partnerlus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h

BMVI rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti välispiiride ja viisapoliitika praeguste ja

tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased

sidusrühmad.

ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike

vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja

sidusrühmade kaasamine).

ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku arengustrateegia „Eesti

2035“ ja STAK 2020–2030 koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtedelt

https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja

https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-

arengukava-2020-2030.

Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste

ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades.

Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud

institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid

ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030

koostamisel.

Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati,

et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste

Liidu arvamus.

See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel

riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida

topeltrahastamist.

STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite

esindajatest.

36

Varjupaiga- ja rändepakti riikliku rakenduskava koostamiseks loodi 2024. aasta juunis siseministri

käskkirjaga ministeeriumidevaheline töörühm. Kõik ministeeriumid vastutasid oma valdkonna

asjaomaste sidusrühmade kaasamise eest. Töörühma koosolekud toimusid kord kuus, mille

tulemusel koostati paktiga seotud prioriteetsete tegevuste ja rahaliste vajaduste loetelu. Lisaks

toimus 2025. aasta aprillis sidusrühmadele veebiseminar, kus osalesid 10 sidusrühma esindajad

(sealhulgas Euroopa Rändevõrgustik, ÜRO Pagulaste Ülemvolinik ja Õiguskantsler).

Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, loodi ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest

osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse

kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja

mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.

7. Teabevahetus ja nähtavus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j

ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu

avalikkuse teadlikkus ELi toetusest.

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab

juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse

kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev

elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik.

Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud

siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava

eesmärgid, tegevused ja tulemused.

Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA

juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome

põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse,

keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel.

Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse

ka sotsiaalmeediat.

RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku.

Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.

Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.

Näitajad

1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust

projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa

Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.

2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale.

3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja

videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on

esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest

37

kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või

viipetõlge.

4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja

Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine

sotsiaalmeediakontodel.

38

Lisa 3. Temaatiline rahastu

Erieesmärk Liik ELi toetus Kirjeldus

SO1 Erimeede 48 755 284,33

BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 – „Autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse

tõstmine”. Projekti eesmärk on saada parem olukorrapilt ELi välispiiri lõikudest, kuhu

ei ole majanduslikult mõistlik ehitada püsi taristut. PPA hangib neli uuenduslikku

mobiilset kaugseiresüsteemikomplekti ning katsetab ja kohandab neid erineva

keerukusega maastikul piiri valvamiseks. Projekti tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste

ELi liikmesriikidega.

BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007 – „iSPoC + analüüs“. Projekti eesmärk on tagada SISi määruste ja rakendusaktide tõhus rakendamine.

Projekti raames analüüsitakse SIRENE büroo äriprotsesse ja rakendussüsteemi.

Projekti tulemusena kaardistatakse äriprotsesside automatiseerimise võimalused,

analüüsidokument on aluseks süsteemi edasiseks arendamiseks.

BMVI/2021/SA/1.5.4/008 – „Koostalitlusvõime määruse rakendamise toetamine“. Projekti eesmärk on toetada ELi ja Schengeni liikmesriike koostalitlusvõime õigusliku

raamistiku rakendamisel. Pädevatele asutustele, sh SIRENE büroole, luuakse võimekus

lahendada käsitsi kollast linki. Kollane link tekib ELi infosüsteemidesse andmete

sisestamisel ja muutmisel, kui identiteediandmetes tuvastatakse ebakõla.

BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001 – „Patrullsõidukite soetamine“. Projekti eesmärk on

suurendada Frontexi ja Eesti tegevussuutlikkust, et täita ELi välispiiride kaitsega

seotud kohustusi, ostes 20 patrullsõidukit, mis antakse vajaduse korral Frontexi

kasutusse.

BMVI/2024/SA/1.5.1/001 – „Targad piirid 2024+“. Erimeetme eesmärk on

saavutada tähtaegselt valmisolek Riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi (EES)

ning Euroopa reisiinfo- ja -lubade süsteemi (ETIAS) kasutuselevõtuks. Erimeetme

raames viiakse ellu kaks projekti:

39

1. osa hõlmab EESi ja ETIASega kasutamisega seotud riiklikese süsteemidesse

uute funktsionaalsuste (4) loomist, kuue piiripunkti kohandamist ja

kasutajakoolitust kuni 50 teenistujale;

2. osa raames tehakse ETIASe rakendamiseks muudatused SIRENE büroo

juhtumikorraldussüsteemis. See hõlmab arendustöid Schengeni infosüsteemis,

tööprotsesside ja käsiraamatu kaasajastamist ning koolitusi kuni 50

teenistujale.

BMVI/2024/SA/1.4.2/002 – „Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril“

Erimeetme eesmärk on uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtuga piirivalvevõimekuse

suurendamine Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiril.

1. Tööpaketi raames arendatakse ja ehitatakse fiiberoptiline sidevõrk (OPTIC-

COMM), et tagada töökindlus ja katkematud andmevood välispiiril asuvate

piirivalvepunktide ja andmekeskuste vahel.

2. tööpaketi raames luuakse mehitamata sõidukite tuvastamise süsteem (D-UAS

Border) eesmärgiga tagada olukorrateadlikkus piiriülesest liikumisest,

sealhulgas madalalt lendavate mehitamata sõidukite ebaseaduslikust

piiriülesest kasutamisest.

BMVI/2024/SA/1.1.5/001 „Mitmekihilise droonituvastus- ja -tõrjepositsiooni

piloteerimine“

Erimeetme eesmärk on katsetada ELi välispiiril uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi.

Luuakse positsioon, mis on võimeline tuvastama ja maha võtma lendavaid objekte

Venemaa piiri lähedal (sensorite ja segajatega varustatud mast) ja droonitõrje

lahendusega konteiner. Projektide tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste

liikmesriikidega.

Erimeede liikmesriikide toetamiseks rände- ja varjupaigapakti rakendamisel

40

Erimeetme raames toetatakse peamiselt rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava

2. ploki „Uus süsteem rändevoogude juhtimiseks ELi välispiiridel“ rakendamist,

järgmiste tegevuste kaudu:

- taustakontrolli subjektidele majutusvõimekuse loomine, sh ülalpidamiskulude

katmine. See hõlmab nii soojakute soetamist kui ka Tallinna lähedal asuva

kinnipidamiskeskuse ühe ploki renoveerimist ja ümberehitamist. Taustakontrolliks

loodud majutusvõimekust võib vajaduse korral kasutada ka piirimenetluste

läbiviimiseks.

- töötajate palkamine horisontaalsete ülesannete täitmiseks mitmeotstarbelises

majutuskeskuses,

- kolmandate riikide kodanikele abi osutamine taustakontrolli ajal, sealhulgas

 elamisväärne ja turvaline majutus, mis kaitseb nende füüsilist ja vaimset

tervist ning austab nende inimõiguste hartast tulenevaid õigusi;

 meditsiinitöötajate poolt teostatav esmane tervisekontroll ja haavatavuse

hindamine, mille viib läbi taustakontrolli eest vastutava asutuse koolitatud

personal;

 isikusamasuse tuvastamine või kontrollimine;

 biomeetriliste andmete registreerimine ja vajaduse korral turvakontroll;

 teavitamine, tõlkimine ja abi taustakontrolli vormide täitmisel;

 suunamine asjakohasesse menetlusse.

- riiklike IT-süsteemide, mida kasutatakse ka piirikontrolli eesmärgil (st

mitmeotstarbeline), arendamine, sealhulgas

 taustakontrollmooduli arendamine „ILLEGAALis“;

 „ILLEGAALi“ ja „RAKSi“ omavaheline ühilduvus dokumentide

automaatseks jagamiseks;

41

 liidese loomine kohtute e-toimiku süsteemi ning „RAKS“ ja I“LLEGAALi“

vahel

 tõlkemooduli, mida kasutavad piirivalvurid, arendamine. Tõkemoodulit

kasutatakse kõikide paktiga seotud menetluste läbiviimiseks.

Mitmeotstarbeliste IKT-süsteemide toetamine aitab muu hulgas kaasa 4. ploki

„Õiglased, tõhusad ja ühtlustatud varjupaigamenetlused“ ja 5. ploki „Tõhusad ja

õiglased tagasisaatmismenetlused“ elluviimisele.

Erimeetme raames ellu viidud IT-arendused, suutlikkuse suurendamine ning välispiiril

kasutusse võetavad biomeetriahõive- ja dokumendikontrolliseadmed panustavad ka

pakti 1. plokki „Ühine rände- ja varjupaigateabesüsteem: Eurodac“.

Tehniline abi 2 925 317,05

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Välisministeerium

Riigikantselei

29.07.2025 nr 1-6/3216-1

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

rakenduskava 2021–2027 5.0 kinnitamine"

eelnõu kooskõlastamine

Austatud ministrid

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versiooni 5.0 kinnitamine“

eelnõu, selle seletuskirja ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027

versiooni 5.0 ettepaneku.

Euroopa Komisjon eraldab Eestile piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava

kaudu täiendavalt 26 860 137 eurot, mida saab kasutada kuni 2029. aasta lõpuni varjupaiga- ja

rändereformi elluviimisega seotud tegevusteks ning Schengeni hindamise tulemusel Eestile

tehtud soovituste täitmiseks. Vajalik on täiendav kaasfinantseering 4 286 959,43, mis

planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis.

Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust BMVI rakenduskava maht

110 949 180,35 eurot, sh ELi toetus 92 648 834,39 eurot ja riiklik kaasfinantseering

18 300 345,96 eurot.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise eelnõu seletuskiri

3. Piirhalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versioon 5.0

4. Piirhalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versioon 5.0_TRACK