Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 versiooni 3.0“ kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

LISA 1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 2025 nr

Päevakorrapunkt nr

„Sisejulgeolekufondi rakenduskava

2021–2027 versioon 3.0“ kinnitamine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 46 lõike 2 alusel:

1. Kinnitada siseministri esitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon

3.0“.

2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile

heakskiitmiseks.

3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma

veebisaidil.

Kristen Michal

peaminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Lisa 2

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027

versioon 3.0“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) kinnitas Sisejulgeolekufondi1 (edaspidi ISF) rakenduskava

22. septembril 2022. a ning Euroopa Komisjon (edaspidi EK) 27. oktoobril 2022. a. otsusega

nr C(2022)7920. ISFi rakenduskava muudeti 2. oktoobril 2023. a, kui suurendati tegevustoetuse

osakaalu, kuid rakenduskava kogumaht ei muutunud. Kuna tegu oli väheolulise muudatusega,

kiitis selle heaks siseturvalisuse fondide seirekomisjon ning kinnitas „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ § 46

lõike 3 kohaselt Siseministeerium.

ISFi määruse2 artikli 14 kohaselt on liikmesriigil õigus saada lisaraha, kui 2024. aastaks on

makstud välja vähemalt 10% esialgsest eraldisest. Lisaraha maht arvutatakse ISFi jaotusvõtme

alusel. Kuna Eesti saavutas nimetatud väljamaksete määra, eraldab EK Eestile ISFi programmi

vahehindamise tulemusel täiendavalt 2 369 971 eurot3. Raha kasutuselevõtuks peab

Siseministeerium esitama EK-le rakenduskava uue versiooni (3.0). Kuna muutuvad

rakenduskava maht ja näitajad, peab „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ § 46 lõigete 2 ja 3 kohaselt selle eelnevalt

heaks kiitma VV.

SiM esitab VV-le kinnitamiseks ISFi rakenduskava muudatused.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson

([email protected]).

II. Rakenduskava muudatuste sisu

Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on kinnitada ISFi rakenduskava 2021–2027 muudatused.

Lisaeraldis 2 369 971 eurot jaguneb 2 235 821,7 eurot projektide rahastamiseks ning

134 149,3 eurot tehnilist abi fondi administreerimiseks.

EK soovitas vahehindamise tulemusel saadavaid vahendeid kasutada eelkõige Schengeni

hindamisel (Scheval) väljatoodud vajakajäämiste kõrvaldamiseks4. Lisaks edastas EK

13. märtsil 2025. a liikmesriikidele teate5 Euroopa Liidu jaoks oluliste valdkondade kohta, mille

rahastamist ISFist peaks vahehindamisel saadud vahendite planeerimisel kaaluma. Teates

1 Ingl Internal Security Fund. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149 3 EK 24. jaanuari 2025. a kiri nr Ares(2025)579287. 4 EL 2021-2027 siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjoni koosoleku protokoll nr 7, 13. märts 2025 "Väga

tähtis on tagada, et BMVI ja ISF-i ümberprogrammeerimine arvestaks ka Schengeni hindamise soovitusi, mille

komisjon on andnud 2023/2024 ning mis on seotud Eesti ametiasutuste tegevuskavaga" 5 EK 13. märtsi 2025. a kiri nr Ares(2025)2029290.

2

soovitas EK kasutada vahendeid infovahetuse parandamiseks (sh Prüm II määrusest6 tulenevate

kohustuste täitmise tarbeks); võitluseks organiseeritud kuritegevusega ning operatiivkoostööks

ja Euroopa kriitilise kommunikatsioonisüsteemi arendamiseks.

Ülaltoodust lähtuvalt suunatakse vahehindamise tulemusel eraldatud lisavahendid suures osas

(2 146 953,7 eurot) ISFi erieesmärgi 1 (teabevahetuse tõhustamine) tarbeks: adresseeritakse

Scheval soovitust nr 102 automatiseerida andmevahetus Europoliga, täidetakse Prüm II

määrusest tulenevad kohustused (sh infovahetuse võimekuse tõstmine) ja API õiguskaitse

määruse7 rakendamine.

Väike osa lisanduvatest vahenditest (88 868 eurot) eraldatakse ISFi erieesmärgi 3 (kuritegevuse

ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine) tarbeks: suurendatakse CBRN8 valdkonnas

õpetamise ja arendustegevuse võimekust.

Lisavahenditest rahastatavaid tegevusi viivad ellu Politsei- ja Piirivalveamet,

Sisekaitseakadeemia ning Justiits- ja Digiministeerium.

Väljund- ja tulemusnäitajad ning sekkumiste liigid

Tegevuste lisandumisega muutuvad osaliselt rakenduskava tegevuste väljund- ja

tulemusnäitajate sihtväärtused ning summade jaotus sekkumise liikide kaupa. Lisaks muutuvad

osade väljund- ja tulemusnäitajate sihtväärtused näitajate kogumise metoodika muutuse tõttu

(näiteks arvestatakse soetatavate seadmete hulka vaid need seadmed, millele antakse inventari

number; koolitustegevuses osalejate arvu hulgast arvatakse EK soovitusel välja

gümnaasiumiõpilased).

Võrreldes programmi esimese ja teise versiooniga, on EK muutnud sekkumise liikide

arvestamise metoodikat. Kui algselt jaotati kõik projekti tegevused tegevuse liikide vahel ja ühe

projekti tegevused võisid olla jaotatud nt kolme erineva sekkumise liigi vahel (nt koolitus,

seadmete soetamine, õpikojad), siis nüüd kajastatakse kogu projekti enamjaolt vaid selle

sekkumise liigi all, mis iseloomustab projekti kõige paremini. Erandiks on projektid, mille

raames soetatakse seadmeid. Kuna ISFi määruse artikli 13 lõike 7 kohaselt võib kuni 35%

programmi eraldisest kasutada seadmete ostmiseks, eristatakse projektides, mille raames

soetatakse seadmeid, seadmete kulud teiste tegevuste kuludest. Seega on projektidel, mille

raames soetatakse seadmeid ja tehakse ka teisi tegevusi, endiselt kaks sekkumisvaldkonna

koodi.

Alltoodud tabelid 1–9 kajastavad ainult muudetud ridu. Muudatused tabelites on märgitud

paksus kirjas ning on mitteametlikult eelkooskõlastatud EK-ga.

Tabel 1. Erieesmärgi 1 (teabevahetuse tõhustamine) väljundnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-

eesmärk

(2024)

Sihtväärtus (2029)

O.1.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 12 32 37

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/982 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/13 8 keemia-, bioloogia-, radioloogia ja tuumavaldkond

3

* Sihtväärtus suureneb

lisanduvate tegevuste

tõttu (Prüm II)

O.1.2 Ekspertide kohtumiste /

õpikodade / õppekülastuste arv

Arv 2 7 11

*Sihtväärtus suureneb

lisanduvate tegevuste

tõttu (API õiguskaitse

määrus)

O.1.4 Ostetud seadmete arv Arv 6 6 96

*Sihtväärtus suureneb

lisanduvate tegevuste

tõttu (Prüm II)

Tabel 2. Erieesmärgi 1 (teabevahetuse tõhustamine) tulemusnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse

mõõtühik

R.1.5 Liikmesriikides /

julgeolekuga seotud ELi ja

detsentraliseeritud

infosüsteemidega /

rahvusvaheliste

andmebaasidega

koostalitlusvõimeliseks

muudetud IKT-süsteemide

arv

1 3

*Sihtväärtus suureneb lisanduvate

tegevuste tõttu (Prüm II)

Absoluutarv

R.1.6 Selliste haldusüksuste arv,

mis on välja töötanud või

ajakohastanud

olemasolevaid

teabevahetusmehhanisme/m

enetlusi/vahendeid/

juhiseid teabe vahetamiseks

teiste liikmesriikidega /

liidu organite, ametite või

asutustega / kolmandate

riikidega / rahvusvaheliste

organisatsioonidega

1 3

*Sihtväärtus suureneb lisanduvate

tegevuste tõttu (Prüm II)

Absoluutarv

R.1.7 Nende osalejate arv, kes

peavad koolitust oma töö

jaoks kasulikuks

22 27

*Sihtväärtus suureneb lisanduvate

tegevuste tõttu (Prüm II)

Absoluutarv

R.1.8 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast

koolitust, et nad kasutavad

koolituse käigus omandatud

oskusi ja pädevust

22 27

*Sihtväärtus suureneb lisanduvate

tegevuste tõttu (Prüm II)

Absoluutarv

Tabel 3. Erieesmärgile 1 (teabevahetuse tõhustamine) eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus

sekkumise liigi kaupa

4

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

*Muudatused tulenevad

sekkumise liigi metoodika

muutmisest

SO1 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime,

andmekvaliteet (välja arvatud seadmed)

001 11 159 912,66 13 489 158,61

*Summa suureneb lisanduvate

tegevuste tõttu (API määrus,

Prüm II)

SO1 Koolitus 005 120 000 0

*Koolitusi tehakse endiselt, kuid

kuna koolitus moodustab vaid

väiksese osa digikriminalistika

projektist, näidatakse projekti

kogueelarvet nüüd koodi 001 all

SO1 Parimate tavade vahetamine, õpikojad,

konverentsid, üritused, teadlikkuse

suurendamise kampaaniad,

teavitusmeetmed

006 39 893 0

*Parimate tavade vahetamine

toimub endiselt, kuid kuna see

moodustab vaid väiksese osa

PNRi projektist, näidatakse

projekti kogueelarvet koodi 001

all

SO1 Seadmed 008 804 750 782 351,25

*Seadmete eelarve väheneb,

kuna tarkvara soetamine läheb

koodi 001 alla

Tabel 4. Erieesmärgi 2 (Piiriülese koostöö tõhustamine) väljundnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

O.2.3 Ostetud seadmete arv Arv 200 32

*Sihtväärtus väheneb,

kuna sihtväärtusest

jäetakse välja seadmed,

millele ei anta inventari

numbrit

830 80

*Sihtväärtus väheneb, kuna

sihtväärtusest jäetakse

välja seadmed, millele ei

anta inventari numbrit

Tabel 5. Erieesmärgi 2 (Piiriülese koostöö tõhustamine) tulemusnäitajad rakenduskavas

Tunnu

skood

Näitaja Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik

R.2.8 Selliste haldusüksuste arv, kes on

hiljuti välja töötanud / kohandanud

olemasolevaid

mehhanisme/menetlusi/

vahendeid/juhiseid koostööks teiste

liikmesriikidega / liidu organite,

ametite või asutustega / kolmandate

18 22

*Lisatakse projektide raames

täiendavalt lisanduvad

kohandatavad haldusüksused

Arv

5

riikidega / rahvusvaheliste

organisatsioonidega

Tabel 6. Erieesmärgile 2 (Piiriülese koostöö tõhustamine) eraldatud vahendite (EL) esialgne

jaotus sekkumise liigi kaupa

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa

(eurodes)

SO2 Ühised uurimisrühmad või muud

ühisoperatsioonid

003 324 900,2 324 900

*Muudatused tulenevad

sekkumise liigi metoodika

muutmisest

SO2 Koolitus 005 371 250 465 000

*Muudatused tulenevad

sekkumise liigi metoodika

muutmisest

SO2 Seadmed 008 198 751 105 001,2

*Muudatused tulenevad

sekkumise liigi metoodika

muutmisest

Tabel 7. Erieesmärgi 3 (kuritegevuse ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine)

väljundnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk

(2024)

Sihtväärtus (2029)

O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 3035 1337 9016 3216

*Sihtväärtusest jäetakse

EK soovitusel välja

gümnaasiumiõpilased;

lisatakse CBRN

koolitustel koolitatavad

O.3.2 Vahetusprogrammide/õpikodad

e/

õppekülastuste arv

Arv 28 63 71

*Lisatakse CBRN

projekti õpikojad/

õppekülastused

O.3.3 Ostetud seadmete arv Arv 91 37

*Sihtväärtusest

jäetakse välja

seadmed, millele

ei anta inventari

numbrit

160 75

*Sihtväärtusest jäetakse

välja seadmed, millele ei

anta inventari numbrit

O.3.6 Projektide arv kuritegevuse

ennetamiseks

Arv 2 4 3

*Rahastatavad tegevused

jäävad samaks, kaks

väikesemahulist projekti

6

pandi kokku üheks

projektis.

Tabel 8. Erieesmärgi 3 (kuritegevuse ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine)

tulemusnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik

R.3.12 Nende osalejate arv, kes

peavad koolitust oma töö

jaoks kasulikuks

4593 2023

*Sihtväärtusest jäetakse EK

soovitusel välja

gümnaasiumiõpilased; lisatakse

CBRN koolitustel koolitatavad

Arv

R.3.13 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast

koolituse läbimist, et nad

kasutavad koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust

2666 941

*Sihtväärtusest jäetakse EK

soovitusel välja

gümnaasiumiõpilased; lisatakse

CBRN koolitustel koolitatavad

Arv

Tabel 9. Erieesmärgile 3 (kuritegevuse ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine)

eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO3 Koolitus 005 2 150 068,9 2 667 369,9

*Metoodika muutus; lisanduvad

CBRN koolitused

SO3 Parimate tavade vahetamine, õpikojad,

konverentsid, üritused, teadlikkuse

suurendamise kampaaniad,

teavitusmeetmed

006 715 375 562 500

*Muudatused tulenevad sekkumise

liigi metoodika muutmisest

SO3 Uuringud, katseprojektid, riskide

hindamine

007 684 250 750 000

*Muudatused tulenevad sekkumise

liigi metoodika muutmisest

SO3 Seadmed 008 8 407 875 8 066 566,5

*Pommiülikondade soetamiseks

kulus planeeritust vähem vahendeid,

ülejäänud vahendid tõstetakse ümber

koodi 005 alla CBRN koolituste

tarbeks

Tehniline abi ISFi tulemuslikuks haldamiseks

EK eraldab tehnilist abi ühtse määra alusel, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

14. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060, artikli 36 lõike 5 punkti b) alapunktile vi, 6% EK

heaks kiidetud maksetaotluses sisalduvatest rahastamiskõlblikest kuludest. See tähendab, et

7

igale kinnitatud maksetaotlusele lisab EK 6%. Näiteks, kui Eesti esitab taotluse 1 miljoni euro

hüvitamiseks ja tehtud kulud vastavad kõikidele tingimustele, hüvitab EK 1 miljoni ja lisab

juurde 60 000 eurot. Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia ISFi rakenduskava 2021–2027

tulemuslikult ellu ja selle kasutamist korraldab Siseministeerium siseministri 12. mai 2023. a

käskkirja nr 1-3/72 „Perioodi 2021–2027 Siseturvalisuspoliitika fondide tehnilise abi

kasutamise tingimused“ kohaselt.

Täiendava eraldisega suureneb tehnilise abi eelarve 134 149,3 euro võrra. Lisaraha jaguneb

erinevate tegevuste vahel. Enim planeeritakse raha rakendamisele, seirele ja kontrollile, kuna

selle sekkumisliigi alt on võimalik korraldusasutusel katta fondi rakendamisega seotud

teenistujate tööjõukulu.

Tabel 7. Tehnilise abi jaotus

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 001 32 348,44 17 515,71

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 471 853,59 1 488 835,21

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 48 522,65 122 609,96

Suutlikkuse suurendamine 004 64 696,86 122 609,96

Rahalised eraldised meetme liikide kaupa

Seoses vahehindamise tulemusel saadavate lisavahenditega muutuvad rahalised eraldised

fondide ja liikmesriigi osaluste ning meetme liikide kaupa järgmiselt:

Tabel 12. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa

Erieesmärk

Meetme

liik

Liidu osalus

(a)

Liikmesriigi

osalus

(b)=(c)+(d)

Liikmesriigi osaluse

esialgne jaotus

Kokku

e=(a)+(b)

avalik (c) era-

sektor

(d)

Erieesmärk 1 Tava-

tegevused

3 822 305,25

4 481 105,86

1 274 101,75

1 493 701,95

1 274 101,75

1 493 701,95

0 5096 407

5 974 807,81

Lisa IV

tegevused

4 318 170,23

5 501 636,25

1 439 390,08

1 833 878,75

1 439 390,08

1 833 878,75

0 5757 560,31

7 335 515,0

Tegevus-

toetus

3 984 080,25

4 288 767,75

1 328 026,75

1 429 589,25

1 328 026,75

1 429 589,25

0 5 312 107

5 718 357,0

Erieesmärk 1

kokku

12 124 555,66

14 271 509,86

4 041 518,65

4 757 169,95

4 041 518,65

4 757 169,95

0 16 166 074,31

19 028 679,81

Erieesmärk 2 Tava-

tegevused

1 327 500,00 442 500,00 442 500,00 0 1 770 000,0

Erimeetme

projektid

429 901,20 47 766,80 47 766,80 0 477 668,0

Lisa IV

tegevused

0 0 0 0 0

Erieesmärk 2

kokku

1 757 401,20 490 266,80 490 266,80 0 2 247 668,0

8

Erieesmärk 3 Tava-

tegevused

9 834 000

9 922 867,50

3 278 000

3 307 622,50

3 278 000

3 307 622,50

0 13 112 000

13 230 490,0

Erimeetme

projektid

436 068,90 48 452,10 48 452,10 0 484 521,0

Lisa IV

tegevused

1 687 500,00 562 500,00 562 500,00 0 2 250 000,0

Tegevus-

toetus

1 117 500,00 372 500,00 372 500,00 0 1 490 000,0

Erieesmärk 3

kokku

13 075 068,9

13 163 936,40

4 261 452,1

4 291 074,60

4 261 452,1

4 291 074,60

0 17 336 521

17 455 011, 0

Ühissätete

määruse

artikli 36

lõike 5 kohane

tehniline abi

1 617 421,54

1 751 570,84

1 617 421,54

1 751 570,84

Ühissätete

määruse

artikli 37

kohane

tehniline abi

- - - - - -

Kogusumma 28 574 447,3

30 944 418,30

8 793 237,55

9 538 511,35

8 793 237,55

9 538 511,35

0 37 367 684,85

40 482 929,65

III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos

välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu

võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega.

ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest

„Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79

lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide

ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3.

ELi toimimise lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa

V jaotise 2. peatükis sätestatud ELi asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning

vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse

poliitika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt.

ISFi vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi

õigusaktides:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2509, 23. september 2024, mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)9;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid10;

9 ELT L, 2024/2509, 26.9.2024. 10 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706.

9

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega

luuakse Sisejulgeolekufond11.

ISFi rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas.

IV. Rakenduskava muudatuste mõju

Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve olnud siiani vähe

võimalikke rahastusallikaid. Lähitulevikus tekib teoreetiline võimalus katta osasid laiapindse

riigikaitse kulusid ka EL ühtekuuluvuspoliitika fondidest, kuid kuna vajadused on väga suured,

on valdkondlike ELi rahastute olemasolu ja kasutamine turvalisuse tagamisel väga tähtis.

ISFi rakenduskava muutmisega luuakse täiendav võimalus viia ellu ISFi määruses kirjeldatud

eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentidega ja riigi eelarvestrateegias

kindlakstehtud vajadustega.

Rakenduskava muudatuste kinnitamisega lisandub riigile kaasrahastamise kohustus 25%.

Enne kulude hüvitamist on elluviijad kohustatud kinnitama, et projektide läbiviimisel

lähtutakse keskkonnahoidlikest põhimõtetest, arvestatakse põhiõigustega, seal hulgas

välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse,

soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate

isikute erivajadusega. Toetuse saaja tagab, et hangitavatest seadmetest ning riist- ja tarkvara

tehnilistest omadustest ja seadistustest, aga ka nende tootjast või tugiteenuse pakkujast ei

rakendu ohtu Eesti ja ELi julgeolekule.

Mõjuhindamise kokkuvõttena võib öelda, et rakenduskava muudatustel on oluline mõju

eelkõige riigi eelarvele ning siseturvalisuse valdkonnale. Tekib võimalus kasutada ELi toetust

tegevusteks, mis aitavad kõrvaldada Schengeni hindamisel väljatoodud vajakajäämisi ning täita

Sisejulgeolekufondi ja Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 eesmärke.

V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine

Rakenduskava muutmisega kaasneb projektide kaasrahastamise kohustus, täiendavalt

on juurde vaja 745 273,9 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Projektid

peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2029.

Tehniline abi on 100% EL toetus ja kaasfinantseeringut lisama ei pea.

Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust ISFi rakenduskava maht

40 482 929 eurot, sh ELi toetus 30 944 418,14 eurot ja riiklik kaasfinantseering 9 538 511,3

eurot.

ISFi eraldis koos riikliku kaasfinantseeringuga jaguneb erieesmärkide vahel järgmiselt:

a) teabevahetuste tõhustamine – 19 028 679 eurot, sh ELi toetus 14 271 509,25 eurot;

b) piiriülese koostöö tõhustamine – 2 247 668 eurot, sh ELi toetus 1 757 401,2 eurot;

c) kuritegevuse ja terrorismi ennetamine ja nende vastu võitlemine – 17 455 011 eurot, sh ELi

toetus 13 163 936,4 eurot;

11 ELT L 251, 15.7.2021, lk 94–131.

10

d) tehniline abi (100% ELi toetus) – 1 751 570,84 eurot.

Infosüsteemide erinevate ümardamisreeglite tõttu võib tekkida lõplikes summades sendivahe.

VI. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 kohaselt eelnõude infosüsteemi

(EIS) kaudu Rahandusministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumiga.

1

Lisa 3

CCI number

Nimetus inglise keeles ISF programme for Estonia 2021-2027

Nimetus liikmesriigi keeles Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027

Versioon 3.0

Esimene aasta 2021

Viimane aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021

Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029

Komisjoni otsuse number

Komisjoni otsuse kuupäev

Liikmesriigi muutmisotsuse number

Liikmesriigi muutmisotsuse

jõustumise kuupäev

Mitteoluline ümberpaigutamine

(ühissätete määruse artikli 24 lõige

5)

Ei

1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused

Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix

Selles punktis selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud

peamisi katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või

strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu

tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse

nende arendamist programmitöö perioodil.

Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 on strateegiline planeerimine Eestis

märkimisväärselt muutunud. Riiklike eesmärkide ja nende rahastamise strateegiline planeerimine

toimub keskselt. Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi

ja planeerimine on allikaneutraalne. Olulised strateegilised eesmärgid tehakse kindlaks eelarve

allikat määramata. Rahastamise üle otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise käigus. Selline

põhjapanev muudatus on mõjutanud ka Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) rakenduskava

koostamist ja ülesehitust.

2

ISFi rakenduskavas käsitletakse kõige pakilisemaid riiklikke probleeme ja ISF täiendab riiklikke

vahendeid. Kus vähegi võimalik, on rakenduskava koostoimes teiste programmide ja

rahastamisvahenditega. Julgeolekut käsitletakse mitmes ELi programmis. ISFi rakenduskava on

tihedalt seotud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastuga (edaspidi BMVI), millega toetatakse samuti ELi üldist julgeolekut

soodustavaid meetmeid. Lisaks on ISFi rakenduskaval koostoime õigusprogrammi ning kodanike,

võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga kuriteoohvrite abistamine ja kaitsmise ning

vähemal määral õiguskoolituse vallas ja ka asjaomaste õiguskaitseasutuste koostöö ja

õiguskaitseasutuste turvalisusega seotud IT-süsteemide ühendamine Euroopa karistusregistrite

infosüsteemiga kolmandate riikide kodanike kohta ehk ECRIS-TCNiga.

Rakenduskaval on koostoime ka tollikoostöö programmiga turvalisusega seotud ohtude ja

piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise vallas. Samamoodi peetakse asjakohastes valdkondades

silmas sidusust ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavadega ning programmidega „Euroopa

horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“. ISFi ja ühtekuuluvuspoliitika fonde kavandatakse Eestis samal

ajal. Seega on tagatud, et rakenduskavadtäiendavad üksteist ja välditakse tegevuste võimalikku

kattuvust. Rahastatavad meetmed sõltuvad olemasolevatest vahenditest ja prioriteetidest. Täpsed

meetmed ja rahastamisallikas lepitakse kokku riiklike protseduuride järgi. Välditakse kattumist ja

tagatakse koostoime teiste fondidega (nt AMIF ja BMVI) tihedas suhtluses ministeeriumide,

Euroopa Komisjoni, ametite ja teise asjaomaste sidusrühmadega.

Pikaajaline katusstrateegia „Eesti 2035“ annab valdkondade poliitikakujundajatele selged

suunised. Peamine riiklik strateegia, mis hõlmab sisejulgeoleku eesmärke, on siseturvalisuse

arengukava (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite

ja sidusrühmadega. STAKi prioriteedid on turvalise elukeskkonna loomine, sh vägivalla

vähendamine, sisejulgeoleku tagamine, sh võitlus organiseeritud kuritegevusega ja kriisiks

valmisolek, kiire ja professionaalne abi, kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika, mis

tagab Eesti arengu, ning arukas ja uuenduslik sisejulgeolek.

STAKis 2020–2030 on võetud arvesse asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi ja eesmärke. Eestis

vastutab asjakohase poliitika rakendamise eest mitu ministeeriumi. Riiklikud strateegiad

täiendavad üksteist, näiteks Eesti infoühiskonna arengukava 2020, kriminaalpoliitika põhialused

aastani 2030, Eesti julgeolekupoliitika alused, riigikaitse arengukava 2017–2026 ja kiirgusohutuse

riiklik arengukava 2018–2027.

Eesti katsumuste peamised märksõnad hõlmavad enamikku ISFi eesmärkidest: küberkuritegevus,

rahapesu ja terrorismi rahastamine, terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud

kuritegevus, uimastikaubandus, finantsuurimine, korruptsioon, kuritegeliku vara avastamine ja

konfiskeerimine, inimkaubandus, laste (seksuaalne) väärkohtlemine ja ärakasutamine,

kohtuekspertiisi suutlikkus, kriisiennetus, hädaolukorraks valmisolek, vastupidavus kriisi ajal ja

küberrünnakute ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete (edaspidi CBRN)

tõrjumine.

Probleemide lahendamiseks võetakse järgmisi meetmeid: info- ja sidetehnoloogia arendamine,

nutikad ja uuenduslikud tehnoloogilised vahendid, suurem analüütiline suutlikkus, (operatiivne)

koostöö ametiasutuste vahel ning parem riiklik suutlikkus, mis saavutatakse muu hulgas koolituse

ja asjakohase varustuse soetamise kaudu. Samuti on oluline, et asjaomastes üksustes oleks piisav

arv spetsialiste. Märksõnad on ka ennetamine, varajane hoiatamine ja teadlikkuse suurendamine.

Julgeolekuteemalised teadusuuringud on olulised, et töötada välja uuenduslikke meetodeid ja võtta

3

kasutusele uut tehnoloogiat. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse

(EL)2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d tabelites 3, 6 ja 9 märgitud 0 euroga, et lisaraha

saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus.

Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel hinnatakse detailsemalt sihtrühmapõhise lähenemise

vajalikkust, et tagada meetmete maksimaalne mõju ja sobivus. Tegevuste elluviimisel austatakse

põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine,

rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused.

ISFi rakenduskava eesmärke on võimalik saavutada vaid koostöös teiste ametiasutustega. Samuti

on oluline kaasata kodanikuühiskonda ja teisi asjaomaseid partnereid ning teha koostööd

erasektoriga. ISFi rakenduskava rakendamisel kaalutakse ka koostööd kolmandate riikidega.

Toetust antakse grantidena.

Kuna osad katsumused eelarveperioodi 2021-2027 on samad, mis perioodil 2014-2020,

rahastatakse osaliselt sarnaseid tegevusi.

Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahendi (edaspidi ISF Police) programm 2014–2020 on andnud asjaomase ELi acquis’

rakendamiseks vajalikke lisavahendeid. Praeguses rakenduskavas toetatakse jätkuvalt ELi acquis’

ja vajaduse korral selle tegevuskavade rakendamist kogu programmitsükli vältel, võttes samas

arvesse uusi ohte. Lühiülevaade ELi acquis’ rakendamisest on järgmine.

Eesti on järginud ELi narkostrateegia 2013–2020 ja ELi narkootikumidealase tegevuskava 2017–

2020 eesmärke ja meetmeid, rakendades 2014. aasta jaanuaris vastu võetud riiklikku

strateegiadokumenti „Valge raamat uimastiennetuspoliitika kohta“. Selle peamine eesmärk on

vähendada uimastite kasutamist ja sellest tulenevat kahju. See järgib ELi tasakaalustatud

lähenemisviisi uimastipoliitikale ja toetub seitsmele sambale: i) pakkumise vähendamine; ii) üldine

esmane ennetamine; iii) varajane avastamine ja sekkumine; iv) kahju vähendamine; v) ravi ja

rehabilitatsioon; vi) resotsialiseerimine ja vii) järelevalve. Uimastipoliitika meetmeid rakendatakse

ja rahastatakse riiklike strateegiate kaudu, mis järgivad valge raamatu ja seega ELi narkostrateegia

eesmärke.

Mis puutub ELi infosüsteemidesse, siis EL määrustest tulenevaid töid tehakse riigi tasandil.

Lennureisijate broneeringuinfo andmebaasi ehk PNRi andmebaasi arendatakse ISFi programmi

2014–2020 raames. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/681, 27. aprill 2016, mis

käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (edaspidi broneeringuinfo direktiiv),

võeti üle 2019. aasta veebruaris. Lennureisijate broneeringuinfo üksus loodi 2018. aasta mais ja

alates 15. augustist 2019 võrreldakse reisijate andmeid automaatselt Schengeni infosüsteemiga

(edaspidi SIS). Broneeringuinfo direktiivi I lisa kohaselt käsitatakse broneeringuinfo andmete

loetelus broneeringuinfo osana ka rakendusliidese andmeid. Programmis tagatakse rakendusliidese

andmete töötlemine broneeringuinfo osana. ISF programm adresseerib ka 19. detsembri 2024. aasta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/13, mis käsitleb resijaid käsitleva eelteabe

kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks

ja nende eest vastutsele võtmiseks (edaspidi API määrus), nõudeid.

4

Schengeni politseikoostöö infosüsteemi arendati ISF Police’i programmi raames. Interpoli

päringud on integreeritud SIRENEsse. 2018. ja 2023. aasta Schengeni hindamise soovitusi on

peetud silmas 2021-2027. aastate plaanide koostamisel.

Üht Eestile 2018. aasta Scengeni hindamise raames tehtud soovitust rahastatakse ISFist –

rahvusvaheliseks koostööks töötatakse välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis

põhineb praktilistel olukordadel ja juhtumitel (vt erieesmärk 2). ISFist rahatatakse ka 2023. aasta

Schengeni hindamise käigus tehtud soovitust võtta kasutusele automaatne andmelaadija Europoli

infosüsteemiga suhtlemisel. Teisi vajadusi, mis tulenevad Schengeni ja Schevali hindamistest

SIS/SIRENE ja politseikoostöö valdkonnas, rahastatakse peamiselt riigieelarvest, kuid vajaduse

korral kasutatakse ka ISFi vahendeid.

Prüm II määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/982

politseikoostöö raames toimuva automatiseeritud andmete otsingu ja vahetuse kohta) tõhustab

oluliselt ja laiendab olemasolevat automatiseeritud andmevahetusmehhanismi, mis on loodud algse

Prümi raamistiku alusel. Varem võisid Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetada

kõigi liikmesriikidega kahepoolsete kanalite kaudu DNA-profiile, daktüloskoopilisi andmeid ja

teatud sõidukite registreerimise andmeid. Uuendatud määrus lisab neile kolmele olemasolevale

kategooriale näopildid ja politseiandmed, mis võimaldavad kõigi viie andmetüübi automaatset ja

anonüümset vahetamist. See hõlbustab oluliselt kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist,

samuti kadunud isikute otsimist ja tundmatute inimsäilmete tuvastamist. Eelmainitud täiendused

võimadavad piiriülest politseikoostööd oluliselt tõhustada. Prüm II määruse rakendamist

toetatakse ISF programmi raames.

Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (edaspidi CEPOL) koostöös.

CEPOLi riiklik üksus asub Sisekaitseakadeemias. Sisekaitseakadeemia on ka CEPOLi partner

Eestis. Eestis on koostöö CEPOLiga korraldatud võrgustikuna, kuhu kuulub 11 õiguskaitseasutust.

Sisejulgeolekufondi rakenduskava raames planeeritavad õiguskaitseametnike koolitused

arvestavad CEPOLi koostatud Euroopa Liidu strateegilise koolitusvajaduse hinnangu 2022-2025

tulemusi. Erilist tähelepanu pööratakse nimetatud koolitusvajaduse hinnangus toodud peamistele

võimelünkadele.

Hädaolukorra seadusega on võetud üle 14. detsembri 2022. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2022/2557.

Korruptsioonivastaseid meetmeid käsitleva ELi acquis’ ülevõtmise ja rakendamisega Eestis

probleeme ei ole. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusega on Eesti

üle võtnud rikkumisest teatanud isikute kaitset käsitleva direktiivi (EL) 2019/1937. Eraldi ELi

korruptsioonivastast tegevuskava ei ole loodud. 2021. aasta aprillis võeti vastu ELi organiseeritud

kuritegevuse vastu võitlemise strateegia 2021–2025. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti tegevus

selles valdkonnas ei ole vastuolus ELi strateegiliste eesmärkidega.

Komisjoni 2021. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes on märgitud, et Eesti

kriminaalõigussüsteem on tõestanud oma tõhusust korruptsioonijuhtumite kindlakstegemisel.

Ennetusmeetmed hõlmavad suuniseid lobitegevuse ja huvide konflikti kohta. Seadusandlik

menetlus rikkumisest teataja kaitset käsitlevate terviklike eeskirjade vastuvõtmiseks on käimas.

Varade deklareerimise süsteemi ajakohastati, et kohustada ministrite poliitilisi nõunikke esitama

majanduslike huvide deklaratsioone.

5

Inimkaubandusega seotud ELi acquis’ on võetud Eesti õigusesse üle. Sellest hoolimata tuleb

meetmete rakendamist asutustes veelgi parandada, sest mitte kõiki ohvrite kohtlemisega seotud

meetmeid ei rakendata asutuste igapäevases töös (nt meetmed, mis on seotud ärakuulamistega).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL artikli 2 järgi võtavad

liikmesriigid vajalikke meetmeid tagamaks, et karistatakse järgmisi tahtlikke tegusid: isikute

värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine, sealhulgas nende isikute üle

kontrolli vahetamine või üleandmine, ähvardades või kasutades vägivalda või muid

sunnimeetmeid, inimröövi, pettust, võimu või kaitsetu seisundi kuritarvitamist, raha või hüvitiste

võtmist või andmist, et saavutada teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusolek ärakasutamise

eesmärgil. Eesti on pühendunud inimkaubanduse tõkestamise direktiivi kui esmase võrdluspunkti

täielikule järgimisele.

Kuni aprillini 2021 oli viimane ELi tasandi strateegiline inimkaubanduse teemaline juhis Euroopa

Parlamendile ja nõukogule komisjoni teatises „Aruanne inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi

strateegia järelmeetmete ning konkreetsete edasiste meetmete kohta“. Eesti võtab teatises

nimetatud kolme prioriteedi rakendamiseks asjakohased meetmed ja aitab saavutada uues

inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegias sätestatud prioriteete.

Eesti riigisisene õigus on vastavuses direktiiviga (EL) 2021/555, milles on määratud kindlaks

tulirelvade omandamise ja omamise ning tulirelvade teise ELi riiki üleandmise kontrolli ühised

miinimumnõuded ELis. Tänu 2017. aasta revisjonile paraneb tuntavalt turvalisus, sest teatavate

suure võimsusega relvade, näiteks poolautomaatseks muudetud automaatsete tulirelvade

omandamine muutub õiguslikult keerulisemaks. Samuti tugevdab tulirelvade direktiiv koostööd

ELi riikide vahel, parandades teabevahetust (Eesti on siseturu infosüsteemi kasutanud alates 2019.

aasta septembrist), ning edendab märgatavalt tulirelvade jälgitavust, parandades seaduslikult

hoitavate tulirelvade jälgimist, et vähendada nende ebaseaduslikele turgudele sattumise ohtu.

Komisjoni rakendusdirektiivid (EL) 2019/69 ja (EL) 2019/68 on võetud üle ka Eesti õigusesse.

Eesti järgib tulirelvade deaktiveerimise ühiseid miinimumstandardeid käsitlevat rakendusmäärust.

Eesti politsei registreerib kõik deaktiveeritud tulirelvad ning nende andmed salvestatakse teenistus-

ja tsiviilrelvade registrisse.

Eesti valitsus uuendab STAKiga 2020–2030 oma terrorismivastase võitluse prioriteete. Strateegia

hõlmab kõiki terrorismivastase võitluse ja vägivaldse äärmusluse arengusuundi. STAKi

prioriteedid on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) ülemaailmse

terrorismivastase võitluse strateegiaga ning ÜRO, ELi, koostööpartnerluse, Euroopa Julgeoleku- ja

Koostööorganisatsiooni (edaspidi OSCE) ja rahvusvahelise õiguse peamiste põhimõtete ja

prioriteetidega (sh inimõiguste kaitse). STAK on osaliselt piiratud juurdepääsuga.

2018. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seaduseelnõu, millega rakendatakse riigisiseses

õiguses ÜRO resolutsiooni 2178, terrorismi ennetamise lisaprotokolli ja ELi direktiivi

(EL) 2017/541. Muu hulgas laiendati seaduseelnõus terrorismiohvrite mõistet ja

terrorismikuritegudega seotud kuritegevuse elemente. Riigikogu võttis 2018. aasta detsembris

kooskõlas ELi direktiiviga vastu karistusseadustiku, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse ning ohvrite toetamise seaduse muudatused. Samuti viidi seaduseelnõu kooskõlla ÜRO

resolutsiooni ja Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolliga.

Kemikaaliseadust täiendati lisanõuetega, mis kohustavad küsima ohtlike kemikaalide käitlemiseks

luba, teostama riiklikku järelevalvet ja teatama kahtlastest tehingutest ning lõhkeaine kadumisest

ja vargusest. Radioaktiivsete kiirgusallikate julgeolek on reguleeritud kiirgusseaduses, mis on

6

kooskõlas ELi nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom ning muude rahvusvaheliste

konventsioonide ja standarditega. Eesti arendab lisasuutlikkust tuvastada ja tõkestada internetis

terroristlikke tegevusi (ELi algatus võidelda terroristliku infosisu vastu internetis koostöös

erasektori ja ELi internetifoorumiga). Terroristliku veebisisu vastase määruse rakendamist

rahastatakse riigieelarvest. Veebikonstaablid (internetis töötavad politseinikud) teevad koostööd

Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse internetisisust teavitamise üksusega, et

võidelda ebaseadusliku veebisisu ja vägivaldse propaganda vastu.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, millega võeti üle viies rahapesu

andmebüroo direktiiv, võeti vastu 2020. aasta juulis.

Küberkuritegevuse vallas on Eesti kehtestanud asjakohased õigusaktid, Budapesti konventsiooni

rakendamise ja ebaseadusliku tegevuse karistamise. Sisemine operatiivkoostöö õiguskaitse- ja

õigusasutuste vahel toimib hästi ning Eesti ootab uut e-tõendit käsitlevat õigusakti.

Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse

ärakasutamise ja kuritarvitamise eest ehk Lanzarote konventsiooni. Eesti õigus on kooskõlas

Lanzarote konventsiooni kriminaalõigussätetega. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud

tegevused on kirjas „Laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020“ ja „Vägivalla ennetamise

strateegias aastateks 2015–2020“. Teemasid on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammis 2019–2023, milles tõstetakse esile alaealistega seotud seksuaalkuritegude

vastane võitlus ja süütegude toimepanijate vastutusele võtmine.

Kahjuks ei ole võimalik tegeleda kõigi järgnevalt kirjeldatud katsumustega üksnes ISFi rahastuse

abil. Rakenduskava eesmärk on käsitleda probleeme võimalikult ulatuslikult, kuid samas

paindlikult, et reageerida tulevastele sündmustele ja muutuvatele prioriteetidele. Rahastatavad

meetmed sõltuvad ressurssidest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikad lepitakse

kokku riiklike protseduuride järgi.

Rakenduskavas võetakse arvesse haldussuutlikkust ja tõhusust ning võimaluse korral rakendatakse

lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada mõjusust, tõhusust ja

säästlikkust.

2. Erieesmärgid

2.1. Erieesmärgi nimetus

Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites,

ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega

2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

7

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Turvalisuse tagamise põhitegur on luua ja ajakohastada turvalisi infosüsteeme ja e-lahendusi. Kuigi

digiteerimine on juba aastaid olnud üks Eesti lipulaevadest, on see alarahastatud ja turul ei ole

piisavalt arendajaid. Samal ajal tuleb täita uusi liikmesriikidele esitatavaid nõudeid, et tagada

turvalisusega seotud teabevahetus ja Europoli andmeid käsitleva liidu acquis’ täielik ja ühetaoline

rakendamine. Ka ELi infosüsteemide puudujääkidega tegelemiseks tuleb suunata piisavalt

vahendeid. Eesti on edukalt loonud ja kohandanud riiklikke IT-süsteeme, et tagada tõhus ühendus

ELi turvalisusega seotud infosüsteemidega, ning sellega tegeletakse ka edaspidi.

Eesti kavatseb kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et luua, kohandada ja hooldada ISFi

eesmärkidele vastavaid info- ja sidesüsteeme. Samuti on vaja tagada süsteemide kasutamise

koolitus.

Erieesmärgi raames kaalutakse võimalikke tegevusi, mis keskenduvad peamiselt ISFi määruse

II lisa rakendusmeetmele d: toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Rakendusmeede a on samuti

prioriteet: tagada liidu julgeolekualase acquis’ ühetaoline kohaldamine, toetades asjakohase teabe

vahetamist.

Vajaduse korral võib rakendusmeetmeid b ja c kaaluda rakendamise hilisemas etapis.

Rakenduskava koostamise ajal ei ole konkreetseid meetmeid planeeritud.

Kavatsetakse rakendada järgmisi ISFi määruse II lisas toodud meetmeid, sh teha järgmisi tegevusi.

a) Tagada liidu julgeolekuvaldkonna acquis’ ühtne kohaldamine, toetades asjakohase teabe

vahetamist näiteks Prümi lepingu, ELi broneeringuinfo ja SIS raames, sealhulgas

rakendades kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamis- ja

järelevalvemehhanismi või muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide kaudu

saadud soovitusi.

Asjakohaste õigusaktide kohaldamise praegust olukorda (PNR, SIS, Prüm) on kirjeldatud punktis

1.

Üks prioriteete on endiselt tagada PNRi andmebaasi edasine areng ja haldamine. PNRi andmebaas

on töötatud välja ISFi programmi 2014–2020 raames, kuid projekti tulemuste kestlikuks arenguks

on vaja tagada pidev rahastamine. Et tagada andmebaasi usaldusväärsus ja broneeringuinfo

direktiivi ning API määruse nõuete täitmine, arendatakse andmebaasi edasi ning korraldatakse

õppevisiite. PNRi andmebaas suhtleb Europoli infosüsteemiga.

SIS uued funktsioonid töötatakse välja 2022. aastal. Kui tulevikus SIS ajakava muudetakse või

sõlmitakse uusi lepinguid, võib nendega tegelemiseks kaaluda ISFi rahastust. Lisaks tuleb pidevalt

käsitleda kavandatavaid meetmeid ELi suuremahuliste infosüsteemide koostalitlusvõime

loomiseks. Eesti kavatseb selleks kasutada BMVI vahendeid. Vajaduse korral võib ISFi määruse

eesmärkide saavutamiseks vajalikke arendusprojekte rahastada ISFist.

Rahastatakse ka Prümi II määruse nõuete täitmisega seotud projekte.

8

ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- võtta kasutusele, kohandada ja hooldada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa

aitavaid IKT-süsteeme, pakkuda selliste süsteemide kasutamisalast koolitust ning nende

komponentide koostalitlusvõimet ja andmete kvaliteeti testida ja parandada;

-seadmete soetamine;

-asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja

koolitus;

- töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis

nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel.

Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest

kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- projektid, mille eesmärk on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime

parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses.

d) Toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid, sealhulgas turvalisusega seotud riiklike

andmebaaside omavahelist seotust ja kõnealuste andmebaaside sidumist liidu

andmebaasidega, kui see on asjaomaste õiguslike alustega ette nähtud ja vajalik artikli 3

lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkide rakendamiseks.

Rakenduskava peamine eesmärk on toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Katsumus on, kuidas

teavet paremini koguda, analüüsida ning asjaomaste pädevate asutuste sees ja vahel vahetada.

On oluline, et kõiki kuritegusid menetletaks võimalikult kiiresti ning pädevatel asutustel oleks

õiguspärane juurdepääs vajalikele riiklikele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Selleks tuleb

töötada välja asjakohased (riiklikud) infosüsteemid ja andmebaasid ning tagada nende

koostalitlusvõime, võttes arvesse infoturbemeetmeid ja tagades tõhusa järelevalve.

Eestis on veel valdkondi, kus andmevahetus ei ole digitaalne ja tehakse palju tööd käsitsi.

Kriminaalmenetlus ei ole täielikult digiteeritud ja see mõjutab menetluse kiirust. Politseiuurija ja

kohtuekspertiisi teadlase suhtlust konkreetse juhtumi kohta tuleb tehnoloogia kasutamise abil veel

parandada. Vaja on uut üleriigilist seiret (nt inimeste, sõidukite ja esemete üle), mis oleks

ühendatud SISga ning tagaks rahvusvaheliste kohustuste täitmise võitluses terrorismi ning raskete

ja varjatud kuritegude vastu (nt küberkuritegevus, rahapesu ja lastevastased seksuaalkuriteod).

Eesti kavatseb sellesse valdkonda investeerida nii struktuurifondide kui ka riigieelarve vahendeid,

kaalutakse ka ISFi vahendite kasutamist.

Eestis on digitaalse kohtuekspertiisi arendamises vajakajäämisi. Kuna kuriteod liiguvad rohkem

internetti, suureneb digiteerituse vajalikkus. Seega tuleks suurendada asjaomaste asutuste

suutlikkust tulla töömahuga toime. IKT-seadmete ja sektoripõhiste koolituste ebajärjekindel

rahastamine ei taga valdkonna kestlikku ja süsteemset arengut. Operatiivseks töötamiseks on vaja

automatiseeritud lahendusi.

Tuleb suurendada järelevalvesuutlikkust, sh parandada andmete kogumist ja asjakohast

teabevahetust nii keskkriminaalpolitsei sees kui ka teiste asutustega. Muu hulgas tuleb

ajakohastada riiklikke süsteeme ja soetada vajalikke IKT-seadmeid. Operatiivse järelevalve

tööriist, mida Eesti õiguskaitseorganid praegu kasutavad, vajab ajakohastamist. On vaja töötada

9

välja uus järelevalvemoodul, et teha seiret ja taktikalist analüüsi tervikuna ühes keskkonnas koos

võimalusega teha eri päringuid (sh asjaomastes ELi infosüsteemides) ning vahetada infot.

Operatiivse järelevalve tööriist suhtleb Europoli infosüsteemiga ja Schengeni infosüsteemiga.

Rahapesu, mis rahastab suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest, on üks selle

valdkonna peamisi liikumapanevaid jõude. Selleks, et suurendada ja hõlbustada ettevõtete,

teenuseosutajate, finantseerimisasutuste ja virtuaalvaluuta teenuse osutajate vastutust rahapesu ja

terrorismi rahastamise ennetamisel, tuleb luua asjakohane aruandlusportaal.

Eesti tellis riskihindamise metoodika, et koostada Eestis uus rahapesu ja terrorismi rahastamise

riskihindamine. Mitu töörühma alustas tööd 2019. aasta sügisel ja riiklik riskihindamine kiideti

heaks 2021. aasta aprillis.

Politsei- ja Piirivalveamet võtab kasutusele automaatse andmelaadija Europoli infosüsteemiga

suhtlemisel.

Asjaomaste asutuste suutlikkuse arendamine, et tegeleda luureandmetega avalikest allikatest

(edaspidi OSINT), on prioriteet, mis vajab eri rahastusallikaid, mh kaalutakse selleks kasutada ISFi

vahendeid.

ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- võtta kasutusele, kohandada ja hooldada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa

aitavaid IKT-süsteeme, pakkuda selliste süsteemide kasutamisalast koolitust ning nende

komponentide koostalitlusvõimet ja andmete kvaliteeti testida ja parandada;

- seadmete rahastamine;

- töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis

nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel.

Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest

kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- projektid, mille eesmärk on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime

parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses.

Tegevustoetus

Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava eesmärke.

Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust.

Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) on vaja suurendada riikliku broneeringuinfo üksuse

(edaspidi PIU) personali. PIU analüüsib reisijate nimekirju, töötleb teavet ööpäev ringi ja vahetab

seda oma kolleegidega. Vajaliku andmevahetuse taseme tagamiseks on hädavajalik värvata PIUsse

ametnikke juurde.

Tuleb tagada PNRi andmebaasi pidev hooldus (nt turva- ja tarkvarauuendused ning taristukulud,

sh serverite ja litsentside hooldamise kulud).

10

Digitaalse kriminalistika valdkonnas tuleb näha ette iga-aastased eritarkvara (uuendused, tasud,

litsentsid) kulud, et tagada digitõendite tuvastamine, kogumine, käitlemine ja säilitamine.

Küberkuritegevuse ja OSINTi valdkonnas tuleb katta eritarkvara ja võrguseadmete iga-aastased

hoolduskulud, et suurendada ja säilitada politsei suutlikkust teavet süstemaatiliselt hallata ja

analüüsida.

Kõigis nimetatud valdkondades on lõplik toetusesaaja PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi

turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Sõltuvalt riiklikust

korrast võib info- ja sidetehnoloogia süsteemide hooldusega seotud rahastust suunata

Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele, kes vastutab põhimääruse kohaselt

ministeeriumile ja selle haldusala asutustele vajalike IKT-teenuste osutamise eest.

Teiste tegevuste rahastamise võimalus ei ole välistatud.

Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.

11

2.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 1. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus

(2029)

SO1 O.1.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 12 37

SO1 O.1.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade /

õppekülastuste arv

Arv 2 11

SO1 O.1.3 Välja töötatud / kohandatud / hooldatud IKT-

süsteemide arv

Arv 3 9

SO1 O.1.4 Ostetud seadmete arv Arv 6 96

Tabel 2. Tulemusnäitajad

Eri-

eesmärk

Tunnus-

kood

Näitaja Mõõtühik Lähte-

tase

Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlus-

aasta(d)

Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete allikas

SO1 R.1.5 Liikmesriikides /

julgeolekuga seotud ELi ja

detsentraliseeritud

infosüsteemidega /

rahvusvaheliste

andmebaasidega

koostalitlusvõimeliseks

muudetud IKT-süsteemide

arv

Arv 0 Arv 2021 3 Absoluutarv Projektide aruanded

12

SO1 R.1.6 Selliste haldusüksuste arv,

mis on välja töötanud või

ajakohastanud

olemasolevaid

teabevahetusmehhanisme/

menetlusi/vahendeid/

juhiseid teabe

vahetamiseks teiste

liikmesriikidega / liidu

organite, ametite või

asutustega / kolmandate

riikidega / rahvusvaheliste

organisatsioonidega

Arv 0 Arv 2021 3 Absoluutarv Projektide aruanded

SO1 R.1.7 Nende osalejate arv, kes

peavad koolitust oma töö

jaoks kasulikuks

Arv 0 Osakaal 2021 27 Absoluutarv Koolitustel osalejate

tagasisidelehed,

projektide aruanded

SO1 R.1.8 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast

koolitust, et nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust

Arv 0 Osakaal 2021 27 Absoluutarv Koolitustel osalejate

tagasisidelehed,

projektide aruanded

13

2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 3. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 13 489 158,61

SO1 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0

SO1 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0

SO1 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0

SO1 Koolitus 005 0

SO1 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse

suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed

006 0

SO1 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0

SO1 Seadmed 008 782 351,25

SO1 Transpordivahendid 009 0

SO1 Hooned, rajatised 010 0

SO1 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0

14

2.2. Erieesmärgi nimetus

Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste

vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde

2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Eesti on liidu tasandil aktiivne nii kahepoolses kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, et

võidelda raske ja organiseeritud kuritegevusega.

Eesti keskkriminaalpolitseil on naaberriikide koostööpartneritega hea koostöö uimastiäri vastu

võitlemises, rajatud on mitu ühist uurimisrühma. Liikmesriikide asutustevahelise koostöö kõrval

tuleb parandada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (Europol, Interpol, CEPOL,

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse

büroo jne). Nii Eesti politseil kui ka tollil on Europolis oma kontaktametnikud, et hõlbustada

igapäevast teabevahetust. Selleks organiseeritakse koolitusi, vastastikust õppimist ja spetsiaalseid

vahetusprogramme. Keskenduda tuleb praegustele suundumustele, eelkõige tehnoloogia arengule

ja sünteetiliste opioidide, sh fentanüülide levikule. Oluline on üleilmastunud uimastiturule

paremini reageerida, tugevdades partnerlust liikmesriikide ametiasutuste ja teiste asjaomaste

partnerite vahel, sealhulgas vajaduse korral kolmandate riikidega.

Terrorismivastases võitluses toetavad Eesti õiguskaitseasutusi rahvusvaheline koostöö ELis, sh

terrorismivastase võitluse rühma ja Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusega,

teabevahetus Interpolis, terrorismivastane koostöö ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu ja OSCEga

ning kahepoolsed suhted partnerriikidega.

Koordineerimine ja koostöö õiguskaitseasutuste ja teiste organiseeritud kuritegevuse vastu

võitlevate pädevate asutustega on oluline. ELi poliitikatsükli organiseeritud ja raske rahvusvahelise

kuritegevusega võitlemiseks EMPACT 2022+ raames on Eestil kavas osaleda järgmiste

valdkondade tegevustes: aktsiisipettused, varifirmadega seotud ühendusesisene pettus, uued

psühhoaktiivsed ained ja sünteetilised uimastid, ebaseaduslik ränne, infosüsteemide vastu suunatud

rünnakud (küberkuritegevus), laste seksuaalne ärakasutamine (küberkuritegevus), pettused

mittesularahaliste maksevahenditega (küberkuritegevus), tulirelvade salakaubavedu,

keskkonnakuritegevus ja organiseeritud varavastane kuritegevus.

Eesti jaoks on oluline rõhutada ELi institutsioonidevahelise julgeolekukoostöö tugevdamist

(ühistegevus, teabevahetus jne). Eesti aitas sellele kaasa, kui korraldas ELi nõukogu

eesistujariigina Europoli ja Frontexi juhatuse esimese ühiskoosoleku, kus lepiti kokku

koostööpõhimõtetes ja -tegevustes.

Erieesmärgi 2 raames kavatseb Eesti kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et parandada

asutustevahelist koostööd ja koordineeritust riiklikul ja liidu tasandil ning vajaduse korral ka

kolmandate riikidega.

15

Praeguste plaanide kohaselt moodustavad selle erieesmärgi tegevused rakenduskavast väikese osa.

Kõnealune erieesmärk aitab rakendada meetmeid a: suurendada õiguskaitseoperatsioonide arvu

kahe või enama liikmesriiki vahel, sealhulgas vajaduse korral operatsioone, mis hõlmavad teisi

asjaomaseid osalisi, eelkõige hõlbustades ja parandades ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid

patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli

raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele; b ja c: parandada koostööd

liikmesriikide ning liidu asutuste ja ametite vahel ning liikmesriikide asutuste vahel, samuti

õiguskaitseasutuste ja teiste pädevate asutuste vahelist koordineerimist ning koostööd

liikmesriikides ja nende vahel.

Erieesmärgi jaoks ISFi määruses seatud rahastamise miinimumprotsenti ei saavutata. Otsus tuleneb

piiriüleste (ühiste) tegevuste laadist ja mahust, mida ei ole võimalik prognoosida. Selliseid tegevusi

tehakse pidevalt igas valdkonnas, ja kui tekib vajadus, rahastab Eesti neid edasi riigieelarvest või

kasutab sihtotstarbelisi vahendeid (nt komisjonipoolne rahastamine). Operatiivkoostöö on väga

tähtis ja Eesti jätkab aktiivset osalemist nii kahe- kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, nagu

eespool kirjeldatud. Lisaks on erieesmärgi 3 raames kavandatud meetmed, millel on laiem eesmärk

ja mis aitavad saavutada erieesmärgi 2 sihte (nt õppereisid ja koostöö korruptsiooni ennetamiseks

ja selle vastu võitlemiseks ning rahvusvaheline koostöö küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle

vastu võitlemiseks).

Rakenduskavas on arvestatud riigi tegelikke vajadusi ja katsumusi. Kui eraldada erieesmärgi jaoks

ISFi rakenduskava raames vähem vahendeid, kui on nähtud ette ISFi määruses, ei ohusta see

erieesmärgi saavutamist, kuna selleks kasutatakse ka riigieelarve vahendeid ja muid asjakohaseid

rahastamisvõimalusi.

ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi.

a) Suurendada õiguskaitseoperatsioonide arvu kahe või enama liikmesriiki vahel, sealhulgas

vajaduse korral operatsioone, mis hõlmavad teisi asjaomaseid osalisi, eelkõige hõlbustades ja

parandades ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud

jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli raames, pannes erilist

rõhku piiriülestele operatsioonidele.

Aktsiisikuritegevuse ja aktsiisimaksu lõhe vähendamiseks Balti regioonis ja ELis tervikuna on

kavas suurendada asjaomaste asutuste tõhusust ja suutlikkust võitluses varimajandusega

(ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol).

Koostöös Hispaania, mitmete ELi liikmesriikide ja kolmandate riikidega (sh Norra,

Ühendkuningriik, USA), Frontexi ja Europoliga luuakse Euroopa operatiivrühm Hispaania Costa

del Soli piirkonnas, et töötada välja ja rakendada ühine uurimis- ja tegevusstrateegia peamiste

kuritegelike ühenduste vastu.

ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning

riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja

parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist

ühistesse pädevuskeskustesse;

- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja

koolitus;

16

- seadmete rahastamine.

Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest

kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- projektid, mille eesmärk on võidelda raskest ja organiseeritud kuritegevusest tulenevate kõige

suuremate ohtudega ELi poliitikatsükli / EMPACTi operatiivmeetmete raames.

b) Parandada pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja suurendada koostööd nii

liikmesriikides kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste osalejatega, näiteks spetsialiseerunud

riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride ning liidu keskuste

kaudu.

Nõukogu rakendusotsuse nr 10388/19 kohaselt soovitati Eestil Schengeni hindamise käigus

töötada politseikoostöö raames välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis põhineb

praktilistel olukordadel ja juhtumitel. Soovitust plaanitakse rakendada ISFi vahendite toel.

2019. aastal tuvastas ja abistas Sotsiaalkindlustusamet 67 inimkaubanduse ohvrit või väidetavat

ohvrit. See on märkimisväärne kasv võrreldes 2018. aastaga, mil tuvastati 12 (väidetavat) ohvrit.

Uurimisorganid ja ohvriabiorganisatsioonid teevad pidevalt rahvusvahelist koostööd

kriminaalasjades ja inimkaubanduse kahtluse korral. Koostöö on oluline, et hoida vastuvõtvates

riikides ära inimkaubandus ja peatada kuritegelikud organisatsioonid, kes vahendavad prostituute

ja ebaseaduslikku tööjõudu. Eestis on üks prioriteet operatiivtasandi koostöö ELi väliste

partneritega, et luua ja säilitada usaldusväärseid kontakte, pakkuda koolitust, tutvustada PPA välja

töötatud seiremeetodeid ning vajaduse korral luua ühiseid uurimismeeskondi.

ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning

riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja

parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist

ühistesse pädevuskeskustesse;

- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja

koolitus.

Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest

kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

c) Parandada liidu tasandil asutustevahelist koostööd liikmesriikide vahel ning liikmesriikide

ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel, samuti koostööd riiklikul tasandil iga

liikmesriigi pädevate asutuste vahel.

Oluline on uurida võimalusi parandada piiriülest politsei- ja tollikoostööd, kaasates selleks

asjaomaseid ELi asutusi (nt Europol ja Eurojust). Eesti tolli ja politsei kriminaaluurijad peavad

olema paremini ettevalmistatud ja informeeritud, et ennetada kõiki raskeid ja rahvusvahelisi

kuritegusid ning nende vastu võidelda (nt uimastikuriteod, inimkaubandus, tulirelvakaubandus,

euro võltsimine ja rahapesu). Ametnike praktika Europoli Eesti kontaktasutuses on kasulik viis,

kuidas edendada ja parandada riikide operatiivkoostööd (nt ühiste uurimisrühmade, ühiste

analüüsimeeskondade, kontrollialuste saadetiste ja muude Europoli pakutavate võimaluste, näiteks

17

analüüsitöö failide ja turvalise teabevahetusvõrgu kasutamine) ning koostööd Europoli Euroopa

terrorismivastase võitluse keskusega, sh CBRN, demineerimise ja eritaktika valdkonnas.

Eesti tolliasutustele on kasulik tihedam operatiivkoostöö teiste ELi tolliametitega, et koguda ja

analüüsida paremini teavet, teha kindlaks organiseeritud kuritegevuse sihid ning koguda tõendeid

kriminaalmenetluses. Sel eesmärgil võidakse korraldada õppekülastusi.

Et valmisolekut, varajast hoiatamist ning ohule ja kriisidele reageerimist tõhustada, on vaja

suurendada koostööd CBRN sündmustes osalevate ametiasutuste vahel, sh arendada rahvusvahelist

koostööd RescEU, ELi CBRN tegevuskava ning CBRN ja terrorismiohtude hindamise raames.

Sellele aitavad kaasa koolitused, suunised, määrused, väljaõpe, juhtumiuuringud, ühised

uurimismeeskonnad, testid ning nii riiklikud kui ka välismaised seminarid ja konverentsid.

Samuti on vaja tõhustada asutustevahelist koostööd päästeasutuste esmareageerijate vahel, et

turvaintsidentidega seotud väljakutsetele ohutult reageerida. See on päästeasutuste põhiväljaõppest

põhjalikum, kuid tähtis, sest on seotud ka politseiteenistusega. Samavõrd olulised on teiste

liikmesriikide partnerite teadmised ja parimad tavad.

ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on keemiline,

bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht;

- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning

riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja

parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist

ühistesse pädevuskeskustesse;

- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja

koolitus.

Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest

ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

Tegevustoetus. Praegu ei nähta selle erieesmärgi raames tegevustoetuse kasutamist ette. Vajaduse

korral võidakse seda siiski kaaluda.

Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.

18

2.2.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 4. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO2 O.2.1 Piiriüleste operatsioonide arv, millest

omakorda

Arv 0 1

SO2 O.2.1.1. ühiste uurimisrühmade arv Arv 0 1

SO2 O.2.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade /

õppekülastuste / ühisõppuste arv

Arv 37 92

SO2 O.2.3 Ostetud seadmete arv Arv 32 80

Tabel 5. Tulemusnäitajad

Eri-

eesmärk

Tunnus-

kood

Näitaja Mõõtühik Lähte-

tase

Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlus-

aasta(d)

Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete allikas

SO2 R.2.8 Selliste haldusüksuste arv,

kes on hiljuti välja

töötanud / kohandanud

olemasolevaid

mehhanisme/menetlusi/

vahendeid/juhiseid

koostööks teiste

liikmesriikidega / liidu

organite, ametite või

asutustega / kolmandate

Arv 0 Arv 2021 22 Arv Projektide aruanded

19

riikidega / rahvusvaheliste

organisatsioonidega

SO2 R.2.10 Nende Schengeni

hindamise raames antud

soovituste arv, mida on

arvesse võetud

Arv 0 Arv 2021 1 Arv Projektide aruanded

2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 6. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO2 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 0

SO2 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0

SO2 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 324 900

SO2 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0

SO2 Koolitus 005 465 000

SO2 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse

suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed

006 862 500

SO2 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0

20

SO2 Seadmed 008 105 001,2

SO2 Transpordivahendid 009 0

SO2 Hooned, rajatised 010 0

SO2 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0

21

2.3. Erieesmärgi nimetus

Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise

ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside

juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite,

ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu

2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Et tugevdada riigi ametiasutuste suutlikkust võidelda kuritegevuse vastu ja seda ennetada, on

põhiline, et inimesed oleksid motiveeritud, kvalifitseeritud ja informeeritud. Seega on oluline

korraldada koolitusi, jagada teadmisi ja suurendada teadlikkust. Samuti ei saa eirata vajadust

ajakohase tehnoloogia, sh IT-tööriistade ja -seadmete järele.

Erieesmärgi raames on kavas rakendada järgmisi meetmeid: a) õiguskaitse koolitused, õppused ja

vastastikune õpe ning d) asjakohaste seadmete hankimine, et suurendada valmisolekut,

vastupidavust ja piisavat reageerimist julgeolekuohtudele. Võimalikes tegevustes rakendatakse ka

meetmeid b ja c.

Vajaduse korral võib rakenduskava elluviimise hilisemas staadiumis kaaluda meetme e

rakendamist. Rakenduskava koostamise ajal ei ole selle meetme tegevusi ette nähtud.

ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi.

a) Suurendada koolituse, õppuste, vastastikuse õppe võimaluste ja spetsiaalsete

vahetusprogrammide pakkumist ja parimate tavade jagamist liikmesriikide pädevates

asutustes ja nende vahel, sealhulgas kohalikul tasandil ning koostöös kolmandate riikidega

ja muude asjaomaste osalejatega.

Eri valdkondades on pidev vajadus süstemaatilise koolituse järele. Õiguskaitseametnike koolitus

on olnud oluline ISF Police’i programmis 2014–2020 ning see on prioriteetne ka perioodil 2021–

2027. Samuti on Eesti saanud palju kasu CEPOLi koolitustest, kuna asutused on osalenud CEPOLi

veebiseminaridel, e-koolitustes, töötubades, vahetusprogrammides ja elanikele mõeldud

tegevustes. Siiski on vaja ka erikoolitusi, mida CEPOL ei paku. Erikoolitusi kavatsetakse rahastada

ISFi toel. ISFi rakenduskava koolitustegevuste kavandamisel konsulteeriti CEPOLi riikliku

üksusega, et vältida kattumist. Erikoolitusi on kavas rahastada ISFi rakenduskavast, kuna CEPOL

korraldab üldiselt alg- või kesktaseme koolitusi ja keskendub vähem konkreetsematele teemadele,

mis on mõeldud kitsamate valdkondade tippspetsialistidele. Lisaks on CEPOLi koolituste ja

õppekülastuste osalejate arv piiratud ning ei ole alati piisav, eriti spetsialiseerunud üksuste puhul.

Tõhus küberkuritegevuse vastane võitlus nõuab sihipäraseid meetmeid ja on üks ISFi rakenduskava

prioriteete. Andmevargus ja -lekked, lunarahanõuded ning veebipõhised maksepettused on

muutunud Eestis tavaliseks probleemiks. Kodanikud, ettevõtted ja riigiasutused peavad olema

teadlikud IKT ohtudest ning valmis ja võimelised end kaitsma. Küberkuritegevuse uurimiseks on

22

vaja digitõendite kasutamise eriteadmisi ja -oskusi. Asjaomastes õiguskaitseasutustes peab olema

piisavalt inimesi, kes on koolitatud ja valmistatud ette selleks, et koguda ja analüüsida vajalikku

teavet ning tagada tegevuste kestlikkus. Selleks on kavas rahastada nii meetme a kui ka meetme d

tegevusi: koolitusi ja õppekülastusi ning vajaliku tehnoloogia ja seadmete soetamist.

Aastate jooksul on teadlikkus korruptsioonivastasest tegevusest kasvanud. Eestis registreeriti 2017.

aastal 291, 2018. aastal 376 ja 2019. aastal 72 korruptsioonikuritegu. Raskete

korruptsioonijuhtumite avastamine on endiselt prioriteet. Kuna korruptsioon on Eestis üha enam

peidetud, on vaja spetsialiseeruda ning süstemaatiliselt koguda ja analüüsida teavet, mis võib aidata

selliseid kuritegusid paremini avastada ja isikuid nende eest vastutusele võtta. Korruptsiooni ja

teiste varjatud kuritegude uurimiseks on vaja koolitusi, parimate tavade vahetamist

välispartneritega, elektroonilise teabe ulatuslikku kogumist ja tõendite analüüsi. Rõhk on ka

teadlikkuse suurendamisel ja valdkonnauuringutel, et teha paremaid poliitilisi otsuseid.

CBRN-i intsidentide tõenäosus on tõusnud, mistõttu vajab valmisolek CBRN-i intsidentideks

suuremat tähelepanu, sealhulgas vastava oskusteabe ja oskuste tõhustamist selles valdkonnas.

ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja

koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt

vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus

ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele;

- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning

riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja

parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist

ühistesse pädevuskeskustesse;

- töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis

nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel.

Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest

ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat

laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite

kogumise platvorm.

b) Kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste osalejate, sealhulgas

kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel ning parimate tavade jagamisel

tekkivat koosmõju, näiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste

väljatöötamise või ühisoperatsioonide korraldamiseks loodavate ühiste tugikeskuste kaudu.

Mitte kogu äärmuslus ei too kaasa vägivalda, kuid ühiskonnale, eriti vanematele, õpetajatele,

noorsootöötajatele ja ametnikele, on oluline olla eeskujuks ja sekkuda, et tagada mõlema poole

turvalisus. Tähtis on ametnikke ja spetsialiste koolitada, et nad tunneksid ära radikaliseerumise

esimesed märgid ning suudaksid hinnata riske ja nende põhjal delikaatselt tegutseda, austades

samal ajal üksikisikute põhiõigusi. Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia juhtimisel on

koolitatud üle 2000 esmataseme praktiku. Tulevikus kavandatakse koolitustele läheneda

süstemaatilisemalt. On vaja jätkata spetsialistide asjatundlikkuse arendamist, toetades ka

23

rahvusvahelisi võrgustikke, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik ja Euroopa

strateegilise teabevahetuse võrgustik, ning tutvuda partnerriikide tavadega. Et kasutada

Sisekaitseakadeemia kui CEPOLi Eesti riikliku üksuse potentsiaali täielikult ära, võiks selle

kujundada siseturvalisuse tippkeskuseks, näiteks radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse,

organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse ning tehisintellekti kasutamise

valdkonnas. Keskus toetaks valdkonna planeerimist ja strateegilist arengut teadusuuringute,

analüüsi ja koolituse kaudu.

ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja

koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt

vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus

ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele;

- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning

riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja

parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist

ühistesse pädevuskeskustesse.

Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest

ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- projektid, mille eesmärk on radikaliseerumist ennetada ja selle vastu võidelda.

c) Edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja parimaid tavasid, et

varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, õigusrikkumisest teatajaid ja

kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametiasutuste ja muude asjaomaste

osalejate vahel.

Eesti suurim katsumus inimkaubanduse vastases võitluses on see, et ennetustegevust ei rahastata

piisavalt. Ennetamine, teadlikkuse suurendamine ja koolitus toimuvad väikeses mastaabis ja

aeglaselt. Inimkaubanduse vastu võitlevatele ametnikele on vaja ühiskoolitusi, et suurendada

pädevust ja parandada ELi acquis’ rakendamist. Vaja on suurendada Eestisse sisenevate

kolmandate riikide kodanike ja koolinoorte teadlikkust. Samuti on asjakohane koolitada

õiguskaitseasutusi. Tööinspektsiooni ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel on suurenenud

välismaalastega seotud töövaidluste arv ning nende välismaalaste arv, kes otsivad abi

inimkaubanduse vastase võitluse abitelefonilt. Koolide jaoks on töötatud välja koolitusvahendid,

mida toetati ISFi programmi 2014–2020 projekti raames, kuid koolitust tuleb laiendada, et hõlmata

ka koolidesse suunduvaid koolitajaid, kes muudaksid noorte suhtumist ja käitumist tulevikus, et

hoida ära inimkaubandust.

Samuti suurendatakse riiklikul ja kohalikul tasandil inimkaubanduse vastase võitlusega tegelevate

ametnike, vabatahtlike ja teiste teatajate pädevust ja oskusi, et tõsta võimalike ohvrite tuvastamise

taset Eestis tervikuna.

On vaja teha teavituskampaaniaid ning tihedat koostööd kommunikatsiooniettevõtete ja

haridusasutustega, et hoida ära laste seksuaalset kuritarvitamist. Valdkondadevaheliseks

ennetamiseks on kavas kasutada eksperditeadmisi ja tegevusi. Eesmärk on uurida, kuidas pooli

ennetustegevustega uuel ja uuenduslikul viisil hõlmata. Samuti on vaja suurendada teadlikkust

24

täiskasvanute seas, kes puutuvad kokku noorte väärkohtlemise ohvritega ja annavad neile

asjakohast abi (nt politseinikud, lastekaitseametnikud, õpetajad, arstid ja vanemad). Pakume laste

abitelefonide töötajatele erikoolitusi, kuidas anda nõu internetis toime pandud laste seksuaalse

kuritarvitamise juhtumite kohta. Koolitustel võetakse arvesse nõukogu järeldusi laste seksuaalse

kuritarvitamise vastu võitlemise kohta (12862/19). Kui ohvrite tuvastamise suutlikkus kasvab,

paraneb tegevuse varajases etapis ka laste kaitse ja kurjategijate kinnipidamine. Kolmas

tegevussuund on uurida ja hinnata programme ja teenuseid, mis takistavad laste seksuaalset

kuritarvitamist Eestis.

ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on veebipõhiste

kanalite kaudu toimuv ebaseaduslik kauplemine;

- asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja

koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt

vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus

ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele;

- toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning

riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja

parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist

ühistesse pädevuskeskustesse.

Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest

ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat

laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite

kogumise platvorm.

d) Omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalseid õppevahendeid

ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja

avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele.

CBRN ning ohtlike materjalide intsidentideks valmisolekule tuleb pöörata rohkem tähelepanu,

võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Hinnangute kohaselt on Eestis ikka üle poole miljoni

teise maailmasõja aegse lõhkekeha. Nendele ligipääs on Eesti siseturvalisuse seisukohalt suur

probleem ning kujutab endast võimalike terroriaktide ja üksikkurjategijate poolest ohtu.

Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import, suurendab ka CBRN intsidentide tõenäosust.

Asjakohane oskusteave ja oskused, tehniline suutlikkus, (isikukaitse)vahendite kättesaadavus ja

erisõidukid (sh lõhkeainete kõrvaldamise valdkonnas) on samuti olulised. See on tihedalt seotud

kodanike ja taristu kaitsega, kriisiohjega ja strateegilise kommunikatsiooniga. ISFi programmi

2014–2020 raames tehti hulk sarnaseid tegevusi (nt pommirobotite ja pommiülikondade ostmine),

millel oli kõnealuses valdkonnas väga hea mõju.

ISFi programmis 2014–2020 toetati kiirgusohu, inimese põhjustatud kriisis näiteks radioaktiivse

pommi eest varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamist. Süsteemi plaanitakse veelgi uuendada ja

lisada uusi funktsioone, näiteks radioaktiivsete väärisgaaside analüüs.

25

Valdkond, kuhu Eesti kavatseb lähitulevikus rohkem panustada, on mehitamata õhusõidukite laiem

ja süstemaatilisem kasutamine kuritegevusvastases võitluses. See parandaks märkimisväärselt

suutlikkust avastada ja reageerida turvalisusintsidentidele ning aitaks kaitsta inimesi ja avalikku

ruumi. Samuti aitab see politseil tugevdada koostööd ELi õiguskaitseasutustega võitluses raske ja

organiseeritud kuritegevusega.

Turvalisusega seotud taristu füüsiline kaitse ja/või vastupidavuse tagamine on kriisi ajal ülioluline.

Tuleb tagada PPA, Päästeameti ja teiste kriisiolukordades olulisi teenuseid osutavate

institutsioonide tegevuse järjepidevus. Samuti on tähtis suurendada kohtuekspertiisi suutlikkust.

ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu:

- meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on keemiline,

bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht;

- seadmete ja sidesüsteemide rahastamine.

Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest

ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava

eesmärke. Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust.

On vaja suurendada keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo töötajate arvu, et parandada

teabe kogumise ja analüüsimise suutlikkust. Personalikulud kaetakse tegevustoetusest. Lõplik

kasusaaja on PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude

uurimise ja ennetamise eest.

Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.

26

2.3.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 7. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO3 O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 1337 3216

SO3 O.3.2 Vahetusprogrammide/õpikodade/

õppekülastuste arv

Arv 28 71

SO3 O.3.3 Ostetud seadmete arv Arv 37 75

SO3 O.3.6 Projektide arv kuritegevuse ennetamiseks Arv 2 3

SO3 O.3.7 Projektide arv kuriteoohvrite abistamiseks Arv 0 1

Tabel 8. Tulemusnäitajad

Eri-

eesmärk

Tunnus-

kood

Näitaja Mõõtühi

k

Lähte-

tase

Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlus-

aasta(d)

Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete allikas

SO3 R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad

koolitust oma töö jaoks

kasulikuks

Arv 0 Osakaal 2021 2023 Arv Koolitustel osalejate

tagasisidelehed, projektide

aruanded

SO3 R.3.13 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast

koolituse läbimist, et nad

kasutavad koolituse käigus

omandatud oskusi ja pädevust

Arv 0 Osakaal 2021 941 Arv Koolitustel osalejate

tagasisidelehed, projektide

aruanded

27

2.3.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 9. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO3 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 1 117 500

SO3 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0

SO3 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0

SO3 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0

SO3 Koolitus 005 2 667 369,9

SO3 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse

suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed

006 562 500

SO3 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 750 000

SO3 Seadmed 008 8 066 566,5

SO3 Transpordivahendid 009 0

SO3 Hooned, rajatised 010 0

SO3 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0

28

2.4. Tehniline abi

2.4.1. Kirjeldus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95

ISFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid.

Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:

 programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;

 suutlikkuse suurendamiseks;

 hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;

 teavitus- ja teavitamistegevusteks.

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes

vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja

auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne.

Suutlikkuse suurendamine

Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise

abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades teadlikkust põhiõiguste

kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest.

Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude

hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate

ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise

põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi,

haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid.

29

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja

lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks.

Teave ja teavitamine

Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7).

Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada.

2.4.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37

Tabel 10. Esialgne jaotus

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 001 17 515,71

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 488 835,21

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 122 609,96

Suutlikkuse suurendamine 004 122 609,96

30

3. Rahastamiskava

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g

Tabel 12. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa

Erieesmärk

Meetme liik Liidu toetuse

arvutamise alus

(kogusumma või

avalik sektor)

Liidu osalus (a) Liikmesriigi osalus

(b)=(c)+(d)

Liikmesriigi osaluse esialgne

jaotus

Kokku

e=(a)+(b)

Kaasrahastamis-

määr (f)=(a)/(e)

avalik c) era-

sektor

d)

Erieesmärk 1 Tavategevused kogusumma 4 481 105,86 1 493 701,95 1 493 701,95 0 5 974 807,81 75

Lisa IV tegevused kogusumma 5 501 636,25 - 1 833 878,75 1 833 878,75 0 7 335 515,00 75

Tegevustoetus kogusumma 4 288 767,75 1 429 589,25 1 429 589,25 0 5 718 357,00 75

Erieesmärk 1

kokku

14 271 509,86 4 757 169,95 4 757 169,95 0 19 028 679,8

1

Erieesmärk 2 Tavategevused kogusumma 1 327 500,00 442 500,00

442 500,00 0 1 770 000,00 75

Erimeetme projektid - 429 901,20 47 766,80 47 766,80 0 477 668,00 90

Lisa IV tegevused kogusumma 0 0 0 0 0 75

31

Erieesmärk 2

kokku

1 757 401,20 490 266,80 490 266,80 0 2 247 668,00

Erieesmärk 3 Tavategevused kogusumma 9 922 867,50 3 307 622,50 3 307 622,50 0 13 230 490,0

0

75

Erimeetme projektid - 436 068,90 48 452,10 48 452,10 0 484 521,00 90

Lisa IV tegevused kogusumma 1 687 500,00 562 500,00 562 500,00 0 2 250 000,00 75

Tegevustoetus kogusumma 1 117 500,00 372 500,00 372 500,00 0 1 490 000,00 75

Erieesmärk 3

kokku

13 163 936,40 4 291 074,60 4 291 074,60 0 17 455 011,0

0

Ühissätete

määruse

artikli 36

lõike 5 kohane

tehniline abi

kogusumma 1 751 570,84 1 751 570,84 100

Ühissätete

määruse

artikli 37

kohane

tehniline abi

- - - - - - - -

Kogusumma 30 944 418,30 9 538 511,35 9 538 511,35 0.00 40 482 929,6

5

32

33

3.3. Ümberpaigutamised

ISFist teistesse fondidesse ja teistest fondidest ISFi ümberpaigutamist ei plaanita.

Tabel 13. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1

Saaja

fond/vahend

Ümberpaigutatav

fond/vahend

AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuuluvus-

fond

EMKVF Kokku

AMIF - - - - - - -

ISF - - - - - - -

BMVI - - - - - - -

Kokku - - - - - - - -

4. Eeltingimused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i

Tabel 14. Horisontaalsed eeltingimused

Eeltingimus Eel-

tingimuse

täitmine

Kriteeriumid Kriteeriu-

mide

täitmine

Viide asjakohastele

dokumentidele

Põhjendus

1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad.

34

Tõhusad

järelevalve-

mehhanismid

riigihangete turu

jaoks

JAH Kehtestatud on

järelevalvemehhanismid,

mis hõlmavad kõiki

riigihankelepinguid ja

nende hankeid fondidest,

kooskõlas ELi

hankeõigusega. Selleks on

vaja järgmist:

1. meetmed, mis

tagavad tõhusate ja

usaldusväärsete

andmete kogumise

riigihankemenetluste

kohta, mis ületavad

ELi lävendeid,

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artiklitest

83 ja 84 ning

direktiivi 2014/25/EL

artiklitest 99 ja 100

tuleneva aruandlus-

kohustusega;

2. meetmed andmete

tagamiseks vähemalt

järgmiste aspektide

jaoks:

a. konkurentsi kvaliteet

ja intensiivsus:

võitnud pakkujate

nimed, esialgne

pakkujate arv ja

lepinguline

maksumus;

1. JAH

2. JAH

3. JAH

4. JAH

5. JAH

Riigihangete register

(https://riigihanked.riik.ee)

Riigihangete seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/1 13032019145?leiaKehtiv)

Konkurentsiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 02062021018?leiaKehtiv)

Rahandusministeeriumi info (https://www.fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused- kinnisvara/riigihanked

1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad

riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja

teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“

(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium.

Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium

järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi

2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL

artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest

riigihangete registrist hangitud andmetel.

2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja

lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu

sõlmimise teatena komisjoni 23 septembri 2019. aasta

rakendusmääruse (EL) 2019/1780 alusel.

2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada

täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete

registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta

avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid

teostatakse keskses hankeregistris.

3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on

Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on

sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli

inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene.

4. Riigihangete statistika ja ülevaade on avaldatud

Rahandusministeeriumi veebilehel (https://fin.ee/riigihanked-

riigiabi-osalused/riigihanked).

5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus

teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis

ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või

asjaoludel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab

Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle

teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses

ka uurimisasutus ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54)

järgimise üle järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada

35

b. teave lõpliku hinna

kohta pärast valituks

osutumist ja VKEde

kui otsepakkujate

osalemise kohta, kui

sellist teavet pakuvad

riiklikud süsteemid;

3. meetmed pädevate

riigiasutuste jaoks

andmeseire ja

-analüüsi tagamiseks

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2;

4. analüüsitulemuste

üldsusele

kättesaadavaks

tegemise kord

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 3 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 3;

5. meetmed tagamaks, et

kogu teave, mis viitab

võimalikule

pakkumis-

mahhinatsioonile,

edastatakse

pädevatele

riigiasutustele

kooskõlas direktiivi

rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et

ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse

korral tuleb teavitada Konkurentsiametit.

36

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2.

Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

tõhus kohaldamine

ja rakendamine

JAH Et tagada Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

järgimine, on olemas

tõhusad mehhanismid, mis

hõlmavad järgmist:

1. kord, mis tagab

fondidest toetatavate

programmide vastavuse

ja nende rakendamise

harta asjakohaste sätete

kohaselt;

2. kord anda

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mis on

seotud fondide

toetatavate tegevuste

mittevastavusega

hartaga.

1. JAH

2. JAH

Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus ÜSS 2021-

2027 (jõustunud 21.03.2022)

(https://www.riigiteataja.ee/akt/13

0062023056?leiaKehtiv)

ÜRO ühine põhidokument, mis on

osa osalisriikide aruannetest –

Eesti

(https://tbinternet.ohchr.org/_layo

uts/15/treatybodyexternal/Downlo

ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR

E%2fEST%2f2015&Lang=en)

Eesti 2035

(https://valitsus.ee/strateegia-eesti-

2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/materjalid/m

aterjalid)

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

6042013009?leiaKehtiv)

1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega

loodud mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5)

EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-

19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete

kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja 28, võrdse

kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Jaotis IV

(solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V

(kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46,

Haldusmenetluse seadus.

ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab

keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide

saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates

projektivalikukriteeriumides.

Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad

koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks.

2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist

ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud

visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega

Inimeste Koda ning õiguskantsler). Seirekomisjoni päevakorda

lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri ettepanekul.

.

Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või

lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui

peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta ISFist toetatav tegevus

ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata

37

Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 06072012022?leiaKehtiv)

Õiguskantsler

(https://www.oiguskantsler.ee/et)

Lasteombudsman

(https://www.oiguskantsler.ee/et/l

aste-ja-noorte-%C3%B5igused)

Seirekomisjoni kooseis ja liikmed

https://siseministeerium.ee/seireko

misjon

kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda harta

mittejärgimist.

Puuetega inimeste

õiguste

konventsiooni

(PIK) kohaldamine

ja rakendamine

kooskõlas nõukogu

otsusega

2010/48/EÜ

JAH Et tagada puuetega

inimeste õiguste

konventsiooni

rakendamine, on olemas

riiklik raamistik, mis

hõlmab järgmist:

1. mõõdetavate

tulemustega

eesmärgid,

andmekogumise ja

-seire mehhanismid;

2. meetmed, et tagada

ligipääsetavus-

poliitika, õigusaktide

ja standardite

nõuetekohane

arvessevõtmine

programmide

1. JAH

2. JAH

3. JAH

1. Heaolu arengukava 2023-2030

(https://www.sm.ee/et/heaolu-

arengukava-2023-2030)

Strateegia „Eesti 2035“

(https://valitsus.ee/strateegia-

eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/materjalid)

2. Ligipääsetavuse rakkerühm

(https://www.riigikantselei.ee/ligi

paasetavus)

TTJA

(https://www.ttja.ee/ariklient/ehiti

sed-ehitamine/ligipaasetavus)

1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri

strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika

strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2023–2030“. Sihtrühma

ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid

näitajaid on kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti

katab PIK nõudeid strateegia „Eesti 2035“.

Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti

sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna

eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja

pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab

regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb

konkreetseid uuringuid.

2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja

aluspõhimõte PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku

ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus

2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma. Võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ning

toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste

38

väljatöötamisel ja

rakendamisel;

3. meetmed, mille

kohaselt antakse

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mille

puhul ei vasta

fondidest toetatav

tegevus ÜRO

puuetega inimeste

õiguste

konventsioonile, ning

kõnealust

konventsiooni

käsitletavatest

kaebustest, mis on

esitatud artikli 69

lõikes 7 ette nähtud

korra kohaselt.

Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele

(https://www.riigiteataja.ee/akt/13

1052018055)

Nõuded eluruumile

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10

3072015034?leiaKehtiv)

3.

Puuetega inimeste nõukoda

(https://www.oiguskantsler.ee/et/p

uuetega-inimeste-

n%C3%B5ukoda)

Õiguskantsler

(https://www.oiguskantsler.ee/)

Õiguskantsleri seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/%

C3%95KS)

kohta nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018.

aastal jõustusid määrused „Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“.

Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle

riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle

ning on kavandatud ka teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse

direktiivi (EL) 2019/882 üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil

tasanditel EL meetmete rakendamisel.

3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste

õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire

ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde puuetega

inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit

puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve

teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3

alusel.

ISFi projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon,

mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse

korral laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja.

Seirekomisjoni kohtumistele on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste

Koda, õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik.

Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati

seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul, annab õiguskantsleri

esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud

kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsioonile.

Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele

põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või

esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema

39

juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsioonile.

40

5. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84

Tabel 15. Programmi haldavad asutused

Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja

ametikoht

E-post

Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected]

Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi

osakonna juhataja

[email protected]

Asutus, kellele

laekuvad komisjoni

maksed

Rahandusministeerium Marge Kaljas, riigikassa

osakonna nõunik

[email protected]

6. Partnerlus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h

ISFi rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti sisejulgeolekupoliitika praeguste ja

tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased

sidusrühmad.

ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike

vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja

sidusrühmade kaasamine).

ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia

„Eesti 2035“ ja STAKi koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtedelt

https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja

https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-

arengukava-2020-2030.

Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste

ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades.

Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega

seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja

vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati

STAK 2020–2030 koostamisel.

Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi

kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja

Omavalitsuste Liidu arvamus.

See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel

riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida

topeltrahastamist.

41

STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite

esindajatest.

Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, on loodud ühine seirekomisjon. See koosneb

samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud

sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja

mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.

7. Teabevahetus ja nähtavus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j

ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu

avalikkuse teadlikkus ELi toetusest.

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab

juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse

kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev

elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik.

Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud

siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava

eesmärgid, tegevused ja tulemused.

Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA

juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome

põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse,

keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel.

Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse

ka sotsiaalmeediat.

RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku.

Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.

Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.

Näitajad

1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust

projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa

Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.

2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale.

3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja

videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on

esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest

42

kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või

viipetõlge.

Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja Youtube)

kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel.

43

Lisa: Temaatiline rahastu

Erieesmärk Liik EL toetus Tegevuse kirjeldus

2.Piiriülene

koostöö

Erimeede 429 901,2 Erimeetme EMPACT eesmärk on töötada välja terviklikud ja pikaajalised tegevused ja meetmed, mis on sätestatud

tegevuskavades ning ühe või mitme horisontaalse strateegilise eesmärgi rakendamine EMPACTi mitmeaastases

strateegilises kavas, mis on kavandatud EMPACTi tsükli 2022-2025 jaoks (viide: nõukogu 23. juuni 2021. aasta

dokument 10109/21.

ISF/2022/SA/2.2/012 EMPACT 54 000 eurot - Hispaania viib ellu projekti “CCH - EUROOPA ühine uurimisrühm

Costa del Sol’is”, mis on peamiselt seotud EMPACT narkokuritgudega, kuid ka EMPACTi kõrge riskiga

kriminaalvõrgustikega, mis hõlmab strateegilisi eesmärke nr 1, 2, 3, 4 ja 8. Projekti partneriteks on Hispaania,

Bulgaaria, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Holland, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Rumeenia, Rootsi, Sloveenia, Taani,

Islandi, Norra, Serbia, Suurbritannia, USA, Frontex ja Europol. Pilootprojekti eesmärk on luua Euroopa uurimisrühm

Hispaania piirkonnas Costa del Sol, et töötada välja ja rakendada ühine uurimis- ja tegevusstrateegia peamiste

kuritegelike ühenduste vastu, mis mõjutavad ELi liikmesriike kõnealusest piirkonnast. Uurimisühma tegevus on

suunatud eelkõige raskete kuritegude ja nendega seotud organiseeritud kuritegelike võrgustike tuvastamisele,

uurimisele ja hävitamisele. Tegevused toimuvad vastavalt ELi liikmesriikide ja Europoli poolt ühiselt välja töötatud

töökorrale.

ISF/2022/SA/2.2/001 EMPACT 375 901,2 eurot - Eesti viib ellu projekti "Aktsiisikuritegude vastu võitlemine Balti

regioonis", mis on seotud EMPACTi aktsiisipettustega ning hõlmab strateegilisi eesmärke nr 2, 3, 4 ja 6. Projektis

osalevad Eesti, Leedu ja Läti. Projekti juhib Eesti Maksu- ja Tolliamet. Projekti eesmärk on vähendada

aktsiisikuritegevust ja aktsiisimaksude erinevust Balti regioonis ja ELis tervikuna, suurendades osalevate

ametiasutuste tõhusust ja suutlikkust võitluses varimajandusega (ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol).

3.Kuritegevuse

ennetamine ja

sellega võitlemine

Erimeede 436 068,9 ISF/2022/SA/3.3.1/002 THB 436 068,9 eurot – Euroopa Parlamendi ja nõukogi direktiivi 2011/36/EL, milles

käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja

Inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia 2021-2025 rakendamise raames on käesoleva erimeetme eesmärk

pakkuda abi ja tugiteenuseid inimkaubanduse ohvritele, kellel on ELi liikmesriigi kodakondsus või kel on pikaajaline

elamisluba ühes sisejulgeolekufondis osalevas ELi liikmesriigis.

44

Eesti viib läbi riiklikku projekti “Koostöövõime arendamine inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks

Eestis”. Projekti eesmärk on parandada spetsialistide ja vabatahtlike pädevust haavatavate isikute ja võimalike

inimkaubanduse ohvrite tuvastamisel.

Tehniline abi 51 958,2

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium

Riigikantselei

29.07.2025 nr 1-6/3214-1

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

„„Sisejulgeolekufondi rakenduskava

2021-2027 versiooni 3.0“ kinnitamine“

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud ministrid

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

„Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versiooni 3.0 kinnitamine“ eelnõu, selle

seletuskirja ning Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versiooni 3.0 ettepaneku.

Euroopa Komisjon eraldab Eestile Sisejulgeolekufondi (ISF) rakenduskava kaudu täiendavalt

2 369 971 eurot, mida saab kasutada kuni 2029. aasta lõpuni. Vajalik on täiendav

kaasfinantseering 745 273,9 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis.

Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust ISFi rakenduskava maht

40 482 929 eurot, sh Euroopa Liidu toetus 30 944 418,14 eurot ja riiklik kaasfinantseering

9 538 511,3 eurot.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise eelnõu seletuskiri

3. Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 3.0

4. Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 3.0 (muudatused eraldi välja

toodud)

Ülle Leht

[email protected]