Arvamus eelnõule

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Siseministeerium

[email protected]

Teie 21.07.2025 nr 1-7/226-1 Meie 30.07.2025 nr 2-2/4634-1

Arvamus majandus- ja taristuministri 2.

veebruari 2016. a määruse nr 10

„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja

ohtliku kemikaali künniskogus ning

ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord“ muutmise eelnõule

Täname võimaluse eest avaldada arvamust majandus- ja taristuministri määruse nr 10

„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse

kategooria määramise kord“ muutmise eelnõule.

1. Seletuskirja kohaselt on plaanitav muudatus seotud tuleohtlike veeldatud gaaside

alammäära tõstmisega. Samas kui vaadata määruse 10 lisa „Ohtlike kemikaalide

ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramiseks“ tabeli 2 punkti 18, siis muudatus on seotud nii tuleohtlike veeldatud

gaaside, 1. ja 2. kategooria gaaside (k.a veeldatud naftagaas) ja maagaasiga (sh ka

vääristatud biogaas, kui vastab märkuse 14 tingimustele). Näiteks Eestis kasutatakse

maagaasi ka surugaasina (CNG). Seetõttu on asjakohane seletuskirjas läbivalt teha

vastavad täiendused.

2. Seletuskirjas on viidatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsusele (VTK), kus analüüsiti tuleohtlike gaaside käitlemise nõuete muutmist. VTK-

s on tehtud ettepanek mitte tõsta tuleohtlike veeldatud gaaside C-kategooria alammäära 5

tonni pealt 10 tonni peale ning täpsemad põhjendused on välja toodud VTK-s lk 11-18.

Antud asjaolu ei ole määruse nr 10 muutmise eelnõu seletuskirjas käsitletud. Samuti ei

ole selgitatud, millele tuginedes on tehtud VTK-st erinev otsus, st tõsta alammäära.

3. Seletuskirjas on viidatud, et gaasipaigaldisele kehtivad tuleohutuse seaduse (TuoS)

üldised tuleohutusnõuded. Näiteks TuoS kehtivad nii üldised kohustused tuleohutuse

tagamisel (§ 3) kui ka 9. jaotises on sätestatud muud tuleohutusnõuded. Nimetatud jaotise

§-s 27 on kehtestatud üldine nõue seadmele ja paigaldisele tuleohutuse tagamisel, sh

üheks sätteks on asjaolu, et paigaldamisel, kasutamisel, hooldamisel ja kontrollimisel

tuleb vältida tuleohtu ning tuleb juhinduda kasutusjuhendist ja õigusaktidest. Majandus-

ja taristuministri 03.07.2025 määruse nr 87 § 8 alusel on sätestatud, et gaasipaigaldise

kohta peab olema koostatud kasutamis- ja hooldusjuhend, mis sisaldab tegutsemisjuhiseid

võimaliku rikke või õnnetusjuhtumi puhuks ning see on kättesaadav päästemeeskonnale.

Palume antud asjaolu ka seletuskirjas välja tuua.

2 (3)

4. Seletuskirjas on viidatud, et kui ettevõtja täidab seadmeohutuse seaduse (SeOS), TuOS-i

ja ehitusseadustiku (EhS) nõudeid korrektselt, on ohutus piisavalt tagatud juba nende

tegevuste kaudu. Samas on jäänud täpsustamata asjaolu, et täita tuleb ka

kemikaaliseaduse (KemS) nõudeid. Näiteks KemS 2. jaos on sätestatud kemikaali

käitlemise üldnõuded, mida peavad täitma lähtuvalt tegevusalast kõik kemikaali käitlevad

ettevõtted. Palume antud asjaolu ka seletuskirjas välja tuua.

5. Tuleohutusülevaatus on territooriumi, ehitise ja selles asuva tuleohutuspaigaldise ning

ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimine.

Tuleohutusülevaatust viiakse läbi tuleohutuse seaduses § 42 lõikes 1 sätestatud hoonetes,

sh tööstus- ja laohoonetes pindalaga üle 1000 m2. Tuleohutusülevaatuse tegemise ehitises

korraldab ehitise valdaja. Tuleohutusülevaatus on tuleohutusteenus, mida võib

tuleohutuse seaduse § 41 lõige 2 alusel majandustegevuse korras osutada füüsiline isik,

kellel on vastavalt kutsestandardile tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või

tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. St tuleohutusülevaatust TuOS § 42 lõikes 1

sätestatud hoonetes teevad erasektori spetsialistid, kes hindavad nii ehituslikku kui

korralduslikku tuleohutust ja ka seda, kui teadlikud on ohutuse eest vastutajad nõuete

osas. Seetõttu on asjakohane seletuskirja täiendada kohas, kus on viidatud erasektorile (vt

lause lk 4, „Enamasti asuvad need tööstus- ja laohoonete juures, mida kontrollivad küll

erasektor, kuid nende kontroll piirneb hoonete tuleohutusega.“).

6. Seletuskirjas on viidatud, et määruse muudatus ei avalda mõju. Samas alammäära tõstes

suurenevad võimaliku õnnetuse korral ka ohuala suurused (ohualade suurenemisele on

viidatud ka VTK-s), mis tähendab, et mõjutatud võib saada suurem hulk inimesi, sh

kahjustada saada looduskkeskkond ning ka vara. Samuti võib saada mõjutatud

Päästeameti (PäA) tegevus sündmuse korral, näiteks tegemist võib olla

ressursimahukama sündmusega ning päästmist võivad vajada suurem hulk inimesi.

7. Seletuskirjas on viidatud, et tuleohtlike veeldatud gaaside alamäära tõstmisel ei osale PäA

enam alammäärast välja jäävate planeeringute ja projektide kooskõlastamise faasis

kemikaaliseaduse alusel. Hinnatud ei ole sellega kaasnevat mõju ohutusele. Näiteks

majandus- ja taristuministri 03.07.2025 määruses nr 87 sätestatud minimaalsed kaugused

välistest objektidest on tunduvalt väiksemad kui LPG mahuti võimaliku õnnetuse korral.

8. Seletuskirjas on viidatud, et tanklates teeb jätkuvalt kontrolli PäA ning viidatud on

siseministri 27.05.2024 määrusele nr 14. Juhime tähelepanu, et määruses sätestatud

ohtliku aine ladustamise tuleohutuse nõudeid ei kohaldata jaemüügile, sh

jaemüügipakendis kaubale. Üldjuhul on tanklate põhitegevuseks mootorkütuste jaemüük,

sh tanklate tegevus. Seega ei saa väita, et tanklates kemikaali ohutu ladustamine

tuleohutuse seisukohast saab edaspidi kaetud määruse nr 14 nõuetega.

9. Seletuskirjas on viidatud, et „Sõltumata KemS-i käitamisloa kogusest, kehtivad

gaasipaigaldisele jätkuvalt TuOS-i üldised tuleohutusnõuded, mille täitmist kontrollib

PäA riikliku järelevalve kaudu ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mille täitmist

kontrollib Tööinspektsioon.“ Samas antud lõigus ega mujal seletuskirjas ei ole viidatud

SeoS-ile ning sellest tulenevalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA)

pädevusele teostada järelevalvet gaasipaigaldiste, sh tanklate üle. Samuti on asjakohane

viidata, et tegemist on auditi kohustusega seadmega, mille üle teostab kontrolli ka auditi

tegija.

10. Seletuskirjas kohaliku omavalitsuse mõjude kirjelduse juures ei ole käsitletud

planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid asjaolusid. PlanS sätestab, et kui planeeringualal

asub kemikaaliseaduse kohaselt ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb

üldplaneeringu koostamisel arvestada kemikaaliseaduses sätestatud nõuetega. Seetõttu ei

3 (3)

pea muudatuse korral üldplaneeringu koostamisel kohalik omavalitsus (KOV) arvestama

enam antud asjaoludega. Samuti kehtiva õiguse kohaselt tuli TTJA-l küsida käitamisloa

taotluse korral KOV-i käest arvamus kavandatava tegevuse kooskõla kohta kehtiva

planeeringuga ning KOV-il tuli esitada KemS § 32 lõige 4 alusel kooskõlastamiseks

planeering või ehitusprojekt kui see oli seotud ohtliku või suurõnnetuse ohuga

ettevõttega. Alamäära tõstmisel antud kohustused kaovad ära. Seletuskirjas on viidatud

vaid asjaolule, et muudatus mõjutab vaid KOV-i töökorraldust, kuid hinnatud ei ole

sellega kaasnevat mõju ohutusele.

11. Juhime tähelepanu, et ohtliku ettevõtte kohustuslikud dokumendid on teabeleht,

riskianalüüs ning hädaolukorra lahendamise plaan. Seletuskirjas (lk 2-4) esineb selles

osas ebatäpsusi ning viidatud on nii ohutusaruandele kui ka ohutuse tagamise süsteemi

kirjeldusele, mis ei ole ohtliku ettevõtte kohustuslikud dokumendid.

12. Lisaks ehitusteatisele või ehitusloa taotlusele tuleb hiljem esitada ka kasutusteatis või

kasutusloa taotlus. Seetõttu soovitame sellele ka seletuskirjas viidata. Lk 3 on viidatud

ehitusteatisele ja ehitusloa taotlusele ning lk 5 vaid ehitusloale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Lambing

peadirektori asetäitja

peadirektori ülesannetes

Nicole Vingertšuk

+372 55610557

[email protected]