Majandus- ja taristuministri määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmise eelnõu kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 21.07.2025 nr MKM/25-0822/-1K

Meie: 14.08.2025 nr 1-7/226-3

Majandus- ja taristuministri määruse nr 10

„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse

kategooria määramise kord“ muutmise eelnõu

kooskõlastamine

Austatud majandus- ja tööstusminister

Täname, et esitasite kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse nr 10 „Kemikaali

ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise

kord“ muutmise eelnõu (edaspidi määrus nr 10).

Siseministeerium toetab tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi (olenemata selle olekust) alammäära

tõstmist 5 tonni pealt 10 tonni peale ja kooskõlastab esitatud eelnõu järgmiste tähelepanekutega

arvestamisel. Ühtlasi märgime, et käesolev kooskõlastuskiri sisaldab ka Päästeameti arvamust.

1. Seletuskirja kohaselt on plaanitav muudatus seotud tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära

tõstmisega. Samas määruse 10 lisa „Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus

ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks“ tabeli 2 punkti 18 muudatus on seotud nii

tuleohtlike veeldatud gaaside, 1. ja 2. kategooria gaaside (k.a veeldatud naftagaas) ja maagaasiga (sh ka

vääristatud biogaas, kui vastab märkuse 14 tingimustele). Näiteks Eestis kasutatakse maagaasi ka

surugaasina (CNG). Õigusselguse huvides palume läbivalt seletuskirja täiendada ja lisada tuleohtlike veeldatud gaaside

järele ka eraldi ohtliku kemikaalina maagaas (olenemata selle olekust). 2. Seletuskirja sissejuhatavas tekstis on toodud „Eelnõu väljatöötamine on tingitud C-kategooria ehk

ohtliku ettevõtte ebamõistlikult rangest tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõudest ja käitamisloa

kohustusest. Määruse rakendamisel on ilmnenud, et tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõude

kohustuslik rakendamine on koormav, tekitades ettevõtjale põhjendamatut kulu.“.

Nimetatud on, et tuleohtlike veeldatud gaaside 5 tonni alammäära nõue on ettevõtjate jaoks koormav ja

tekitab kulu, kuid hinnatud ei ole, kuidas mõjutab muudatus ohtlike kemikaalide, sh tuleohtlike

veeldatud gaaside, käitlemist laiemalt. Samuti puudub seletuskirjas info, et peale tuleohtlike veeldatud

gaaside alammäära tõstmist, jäävad 5-10 tonni tuleohtlike veeldatud gaaside käitlejatele kehtima

kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) 2. ptk 2. jao §-de 8-10 sätestatud nõuded.

Palume seletuskirjas käsitleda ohutuse aspekti ning selgitada, kuidas on tuleohtlike veeldatud gaaside

käitlemise ohutus tagatud käesoleval hetkel, kui alammäär on 5 tonni ja kuidas on see tagatud

tulevikus, kui alammäär tõstetakse 10 tonni peale.

3. Seletuskirja punkti 3 sissejuhatavas lõigus viidatakse, et 2024. a maikuus edastati eelnõude

infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks KemSi muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, kus

analüüsiti mh tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemise nõuete muutmist.

Palume seletuskirjas lühidalt välja tuua, milline oli KemSi muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse tagasiside ning kas see oli samuti ajendiks, et tõsta tuleohtlike veeldatud

2 (4)

gaaside alammäär 5 tonni pealt 10 tonni peale. Kui väljatöötamiskavatsuses käsitleti tuleohtlike

veeldatud gaaside paigaldiste viimase viie aasta järelevalvemenetluste tulemuste ja toimunud õnnetuste

statistikat, tuleks ka see seletuskirjas välja tuua.

4. Seletuskirja punkti 3 eelnõu sisu ja võrdlev analüüs punkti 2 muudatuses puudub samuti, nii nagu

seletuskirja sissejuhatuses, ohutuse aspekt. Kirjeldatud on, et sektori huvi on suurendada tuleohtlike

veeldatud gaaside käitlemise alammäära kogust 5 tonnilt 10 tonnini, sest viietonniste mahutite soetamine

põhjustab ettevõtjale ebamõistlikke lisakulusid, seab tehnilisi piiranguid ja paneb Eesti ettevõtja

ebavõrdsesse olukorda võrreldes naaberriikidega. Palume võimalusel seletuskirjas lahti kirjutada,

millised lisakulud ettevõtjatele tekkivad ning ühtlasi ka selgitada muudatuse mõju ohutuse seisukohast.

Väide, et kehtiv tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõue paneb Eesti ettevõtja ebavõrdsesse

olukorda võrreldes naaberriikidega, vajab valideerimist. Märgime, et üheks Eesti naaberriigiks on

Soome, kus kemikaalide käitlemise nõuded on rangemad ja eristatakse 4 ettevõtte ohtlikkuse

kategooriat, samal ajal kui Eestis on 3 kategooriat.

Seletuskirjas on viidatud, et gaasipaigaldisele kehtivad tuleohutuse seaduse (edaspidi TuOS) üldised

tuleohutusnõuded. TuOSis kehtivad nii üldised kohustused tuleohutuse tagamisel (§ 3) kui ka 9. jaotises

on sätestatud muud tuleohutusnõuded. Nimetatud jaotise §-s 27 on kehtestatud üldine nõue seadmele ja

paigaldisele tuleohutuse tagamisel, sh üheks sätteks on asjaolu, et paigaldamisel, kasutamisel,

hooldamisel ja kontrollimisel tuleb vältida tuleohtu ning tuleb juhinduda kasutusjuhendist ja

õigusaktidest. Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2025.a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale

gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja

gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 8 alusel on sätestatud, et gaasipaigaldise kohta peab olema

koostatud kasutamis- ja hooldusjuhend, mis sisaldab tegutsemisjuhiseid võimaliku rikke või

õnnetusjuhtumi puhuks ning see on kättesaadav päästemeeskonnale. Palume antud asjaolu lisada

seletuskirja.

Veel on seletuskirjas toodud, et kui ettevõtja täidab seadme ohutuse seaduse (edaspidi SeOS), TuOS ja

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) nõudeid korrektselt, on ohutus piisavalt tagatud juba nende tegevuste

kaudu. Märgime, et eelnimetatud seadused ei käsitle kemikaalide ohutust.

Palume seletuskirja punktis 3 selgitada, kuidas tagavad tuleohtlike veeldatud gaaside käitlejad peale

käesoleva muudatuse jõustumist, kemikaalide käitlemise ohutuse, järgides üldiseid kemikaalide

käitlemise nõudeid (KemS §-d 8-10). Ühtlasi palume seletuskirja täiendada põhjendustega, mis viisid

tuleohtlike veedatud gaaside alammäära tõstmiseni, võttes aluseks ohutuse tagamise, mis on KemSi

üks peamistest eesmärkidest.

5. Seletuskirja punktis 5 määruse mõjud on hindamata mõjud Tööinspektsiooni (edaspidi TI)

töökorraldusele ning mõjusid kohalikule omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV), Päästeameti (edaspidi

PäA) ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) töökorraldusele on hinnatud

osaliselt.

Kui Päästeamet ei kontrolli tulevikus 143 tuleohtlike veeldatud gaaside käitlejate käitises ohutusnõuete

täitmist, lisandub see kohustus TI-le. Ehkki TI-il on õigus sellistes ettevõtetes ka kemikaalide ohutut

käitlemist kontrollida, peaks kontrolliesemesse lisanduma töötajate ettevalmistuse kinnitus

keemiaõnnetustega hakkamasaamisel. Palume hinnata sellekohast mõju TI töökorraldusele ja -

koormusele.

Käesolevaga kontrollib PäA KemSist ja selle alamaktidest tulenevate ohutusnõuete täitmist (nt

kemikaalide hoiukohad ja seadmete hooldused jms, vastavus ettevõtte dokumentatsioonile, avalikkuse

teavitamine), sh töötajate teadmiseid ja oskuseid õnnetuse korral õigesti tegutseda. Hädaolukorra

lahendamise plaanis (edaspidi HOLP) on detailselt välja toodud, kuidas õnnetuse korral teatud tegevusi,

sh koolitusi läbi viiakse, kes on vastutavad isikud ning keda on vaja teavitada, sh avalikkuse teavitamine.

Kontrollimisel lähtub PäA HOLPis sätestatud asjaoludest ning viib läbi küsitlusi töötajate seas, sh küsib

kinnitusdokumente koolituste ja õppuste kohta, mis on HOLPis sätestatud. Järelevalvemenetluste

tulemustest nähtub, et tegemist on ühe peamise puudusega ettevõtetes, st töötajad ei ole teadlikud neile

määratud kohustustest ja HOLPis sätestatud koolitused/õppused on olnud tegemata.

3 (4)

Pärast plaanitavat muudatust jääb küll kohustus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel töötajaid

juhendada ja väljaõpe teostada, kuid praktilist hädaolukorra õppuse kohustust läbi viima ei pea. Samuti

ei ole tanklatel ning tööstus- ja laohoonetel, mis on tuleohutusülevaatuse kohustusega, nõuet korraldada

evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppust, kuna sellise koolituse/õppuse korraldamise

kohustust seadus ei sätesta.

Tulenevalt eeltoodust palume PäA mõjude hindamise punktis hinnata HOLP koolituse/õppuse

tegemata jätmisega kaasneda võivaid ebasoovitavaid mõjusid, kuna tuleohtlike veeldatud gaaside

korral võivad tanklad ja vedelgaasipaigaldised asuda piirkonnas, kus on ohustatud suur hulk inimesi

ning õnnetuse korral võib tekkida doominoefekt.

Palume kõrvaldada seletuskirja ebatäpsus, mille kohaselt PäA teostab jätkuvalt ka muudatuse

jõustumisel tanklates kontrolle, viidates sealjuures siseministri 27. mai 2024. a määrusele nr 14

„Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ (edaspidi määrus nr 14). Juhime

tähelepanu, et määruses sätestatud ohtliku aine ladustamise tuleohutuse nõudeid ei kohaldata

jaemüügile, sh jaemüügipakendis kaubale. Üldjuhul on tanklate põhitegevuseks mootorkütuste

jaemüük. Sellest tulenevalt ei saa väita, et tanklates kemikaali ohutu ladustamine tuleohutuse

seisukohast saab edaspidi kaetud siseministri määruse nr 14 nõuetega.

Ühtlasi palume seletuskirja tekstiosa „Enamasti asuvad need tööstus- ja laohoonete juures, mida

kontrollib küll erasektor, kuid nende kontroll piirneb hoonete tuleohutusega.“ täiendada järgmise

tekstiosaga „See tähendab, et läbi viiakse tuleohutusülevaatus. TuOS § 2 lg 12 kohaselt on

tuleohutusülevaatus territooriumi, ehitise ja selles asuva tuleohutuspaigaldise ning ehitises toimuva

tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimine. Tuleohutusülevaatust viiakse läbi TuOS § 42

lõikes 1 sätestatud hoonetes, sh tööstus- ja laohoonetes pindalaga üle 1000 m2. Tuleohutusülevaatuse

tegemise ehitises korraldab ehitise valdaja. Tuleohutusülevaatus on tuleohutusteenus, mida võib TuOS

§ 41 lõige 2 alusel majandustegevuse korras osutada füüsiline isik, kellel on vastavalt kutsestandardile

tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. Seega

tuleohutusülevaatust TuOS § 42 lõikes 1 nimetatud hoonetes teevad erasektori spetsialistid, kes

hindavad nii ehituslikku kui korralduslikku tuleohutust ja ka seda, kui teadlikud on ohutuse eest

vastutajad kehtivatest nõuetest.“.

TTJA töökorralduse mõjude osa palume hinnata kompleksselt ning täiendada seadme ohutuse

seaduse §-st 14 tuleneva kohustuse osaga, mille kohaselt SeOS-i ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet TTJA. Samuti on asjakohane

viidata, et tegemist on auditi kohustusega seadmega, mille üle teostab kontrolli ka auditi tegija.

KOV mõjude kirjelduse juures ei ole käsitletud planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid asjaolusid.

PlanS § 74 lg 7 sätestab, et kui planeeringualal asub KemS kohaselt ohtlik ettevõte või suurõnnetuse

ohuga ettevõte, tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada KemSis sätestatud nõuetega. Edaspidi ei pea

KOV üldplaneeringu koostamise muudatuse korral arvestama antud asjaoludega.

KemS § 27 lg 4 kohaselt teavitab TTJA käitamisloa taotlusest ettevõtte asukohajärgset KOVi, kes annab

arvamuse kavandatava tegevuse kooskõla kohta kehtiva planeeringuga 30 tööpäeva jooksul teavituse

saamisest arvates. Tulenevalt PlanS-ist ja KemS § 32 lõige 4 kohaselt tuleb KOV-il (teatud erijuhtudel

TTJA-l) esitada kooskõlastamiseks planeering või ehitusprojekt, kui see on seotud ohtliku või

suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Alammäära tõstmisel nimetatud kohustused kaovad ära. Seletuskirjas

on viidatud üksnes asjaolule, et muudatus mõjutab vaid KOV-i töökorraldust, kuid hinnatud ei ole

sellega kaasnevat mõju maa-ala planeerimisele ja ohutusele.

KOVi puhul palume samuti hinnata mõjusid kompleksselt, võttes arvesse PlanS, EhS ja KemS

nõudeid.

Lisaks palume mõjude hindamise punktis parandada õigeks järgmine tekstiosa „Alammäära

suurendamisel ei ole 5-10 tonnised tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi käitised C-kategooria

ohtlikud ettevõtted, mistõttu ei ole neil enam kemikaaliseaduse alusel nõuet oma töötajaid koolitada

erinevates ohuolukordades hakkama saamiseks“. KemS § 8 sätestab üldnõuded, mille kohaselt ettevõtja

peab tagama ohtliku kemikaali ohutu käitlemise, mis oma olemuselt eeldab töötajate jätkuvat

koolitamist ning hakkama saamist ka ohuolukordades.

4 (4)

6. Seletuskirja punktis 6 määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud on toodud TTJA ja PäA töökoormust puudutav informatsioon, mille

õige asukoht on mõjude osas.

7. Juhime tähelepanu, et ohtliku ettevõtte kohustuslikud dokumendid on teabeleht, riskianalüüs ning

hädaolukorra lahendamise plaan. Seletuskirja lk-del 2-4 esineb selles osas ebatäpsusi ning viidatud on

nii ohutusaruandele kui ka ohutuse tagamise süsteemi kirjeldusele, mis ei ole ohtliku ettevõtte

kohustuslikud dokumendid.

8. Lisaks ehitusteatisele või ehitusloa taotlusele tuleb hiljem esitada ka kasutusteatis või kasutusloa

taotlus, mistõttu soovitame sellele viidata ka seletuskirjas. Seletuskirja lk-l 3 on viidatud ehitusteatisele

ja ehitusloa taotlusele ning lk-l 5 vaid ehitusloale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Teadmiseks:

Päästeamet

Merike Ring

[email protected]

Reelika Kuusik

[email protected]