Käskkirja eelnõu lisa 1

Kliimaministri xx.xx.2023 käskkiri nr xx

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

üleujutsohu ennetamiseks ja leevendamiseks“

Toetuse andmise tingimused üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava)poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks.

1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023. – 2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse

ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse

„Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks.

1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus”, number 21.2.3.5, „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetatakse

üleujutusega seotud riskide maandamiskavas määratud meetmeid”. Sekkumise number on

21.2.3.51.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks

kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas toodud üleujutusohu

ennetamiseks ja leevendamiseks määratud meetmete rakendamine. Eesmärk on maandada

üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi.

2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja

panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia

„Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.

2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist regionaalse arengu,

keskkonna- ja kliimaeesmärke, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse

toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate: „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate

2

elanike osatähtsus", „Keskkonnatrendide indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik" ning

„Ligipääsetavuse näitaja".

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetatav tegevus on veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine ning selleks

vajalike uuringute tegemine, valmisoleku tagamisega ja teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused.

Tegevus on seotud ka üleujutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ

rakendamisega. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.

3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

3.3. Antav toetus ei ole riigiabi.

3.4. Detailse iga aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste

raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks.

4. Tulemused

4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemuseks on rajatud kliimamuutustele vastupanuvõime

suurendamiseks üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks veetaseme jälgimis-,

prognoosimis- ja hoiatussüsteemid ning tõusnud on üleujutusega seonduv teadlikkus.

4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:

4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestatakse projekti juhtrühmas.

Meetme

nimekirja

näitaja

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Alg-taseVahe-

tase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Väljund-

näitaja

Investeeringud uutesse

või uuendatud

looduskatastroofiohu

seire, katastroofideks

valmisoleku, nende

eest hoiatamise ja neile

reageerimise

süsteemidesse

(eurodes)

Ei

kohaldu

50 000 10 293 020 Tehtud koguinvesteeringud

(s.h EL + riiklik

kaasfinantseeirng)

kliimamuutustega seotud

looduskatastroofiohu seire,

katastroofideks valmisoleku,

nende eest hoiatamise ja neile

reageerimise süsteemide

arendamisse või uuendamisse.

Uuendamine peaks eelkõige

hõlmama uusi funktsioone või

olemasolevate süsteemide

laiendamist riiklikul ja

piirkondlikul tasandil.

Loetakse kogu projekti mahtu.

Saavutatud väärtust

uuendatakse iga aruandega

vastavalt tegelikult tehtud

kuludele (kassapõhine

raporteerimine SFOS maksete

info alusel)

3

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaagentuur.

6. Projekti juhtrühm

6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi,

Keskkonnaameti, Päästeameti ja Siseministeeriumi esindajatest.

6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning

kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja vahearuanded.

6.4. Projekti rakendamise edukust hindab juhtrühm, välja arvatud elluviija.

6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.

6.6. Projekti juhtrühma juhib Kliimaaministeeriumi keskkonnakasutuse asekantsler.

6.7. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, detailseid tegevusi ja objekte

juurde võtta ja ära jätta arvestades eelkõige käesoleva käskkirja punktis 3, 4 ja 9 toodut.

6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust

ning projekti eesmärke.

6.9. Juhul, kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. a ning lõpeb 2029. aasta 31. detsembril.

8. Tegevuste eelarve

8.1. Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 30 protsenti abikõlblikest kuludest.

8.3. Projekti kogueelarve on 10 293 020,00 eurot, millest toetus on 7 205 114 eurot ning riiklik

kaasfinantseering 3 087 906 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.

8.4. Detailse iga aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta

15. detsembriks.

9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas

sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on otseselt vajalikud käesoleva käskkirja punktis 3 nimetatud

tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks

muuhulgas:

9.2.1 veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamise ja ümberehitusega seotud kulud

koos vajalike seadmete ja tarkvara kasutamise koolitusega;

9.2.2 veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi andmete kogumise, haldamiseks

ettevalmistavad ja avalikustamisega seotud infotehnoloogiliste süsteemide ja taristuga seotud

kulud;

9.2.3 veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine ning selleks vajalike uuringute

tegemine ja üleujutusega seotud vastupanu valmisoleku tagamisega seotud tegevused;

9.2.4 struktuuritoetuse kasutamise teavitamisega seotud kulud;

4

9.2.5 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

9.2.6 toetatava tegevuse - ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16;

9.2.7 ligipääsetavuse tagamise kulud, mis on seotud tegevuse rajamisega, ümberehitusega,

infotehnoloogiliste süsteemidega ning vastupanu valmisoleku tagamisega;

9.2.8 üleujutuse teemaga seotud teadlikkuse tõstmise kulud.

9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, on abikõlblikud 15

protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.

9.4. Abikõlblikud ei ole:

9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

9.4.2 üldkulud, välja arvatud lihtsustatud kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel

ja korras.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja ühtse määra alusel § 28

lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel.

10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud

kuludega seotud dokumendid, välja arvatud ühtse määra alusel tehtavad kulud:

10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja

töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;

10.3.2 lepingu muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument;

10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.

10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud

riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne

20 000 euroga või sellest suurem.

10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel

juhtudel vähemalt kord kvartalis.

10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele

vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele.

Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg

pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.

10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist

koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui

31.detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande

kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a.

11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73

punkti 2 alapunktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.

5

11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul pärast

projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.

11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel keskkonnanõuetega.

11.6. Elluviija täidab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

sätestatud teavitusnõudeid.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.

12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele

sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire

13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.

13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet

väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete

saavutamise võimalikkuse kohta.

13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

järgmise aasta 10.jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.

13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet

väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi

ja tegevuste tulemusi.

13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.

13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega.

13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete

esitamist projekti viimase makse tegemisele perioodile järgneva viie aasta jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

Käskkirja eelnõu lisa 2

Kliimaministri xx.xx.2023 käskkiri nr xx

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

üleujutsohu ennetamiseks ja leevendamiseks“

Toetuse üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks 2023–2029 aastaks tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR) Toetuse summa

Euroopa

Regionaalarengu

Fondi toetuse määr %

Riikliku

kaasfinantseeringu

määr %

10 293 020 10 293 020 10 293 020 70 30

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riiklik kaasfinantseering 3 087 906

Euroopa Regionaalarengu Fond 7 205 114

Toetus kokku 10 293 020

KOKKU 10 293 020

Tegevuse nimetus:

Meetme nimekirja

väljundnäitaja koos

sihttasemega:

01.01.202331.12.2029

Üleujutusohu

ennetamiseks ja

leevendamiseks tehtavad

tegevusedInvesteeringud uutesse

või uuendatud

looduskatastroofiohu

seire, katastroofideks

valmisoleku, nende eest

hoiatamise ja neile

reageerimise

süsteemidesse (eurodes)

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Euroopa Regionaalarengu

Fondi toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering (EUR)

9 966 995 6 976 897,50 2 990 098,50

Otsene personalikulu

(projektijuhtimine koos

teavitustegevuse

koordineerimisega)

283 500 198 450 85 050

Ühtne määr 42 525 29 767,50 12 757,50

Kokku: 10 293 020 7 205 114 3 087 906

EELNÕU

xx.06.2023

K Ä S K K I R I

[Registreerimise kuupäev] nr

Tallinn [Registreerimisnumber]

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama

seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1. Kehtestan ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi

„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise

ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“

saavutamisele kaasa aitamiseks üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise

tingimused (lisa 1).

2. Kinnitan üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tegevuskava ja

eelarve aastateks 2023–2029 (lisa 2).

3. Volitan Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

§ 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

minister

Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus,

Rahandusministeerium, Siseministeerium, Päästeamet

1

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava)poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimused üleujutusohu ennetamiseks

ja leevendamiseks.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli (e-

post [email protected], tel 6262 968) ja eelarve- ja strateegiaosakonna

peaspetsialist Eerika Purgel (e- post [email protected], tel 626 0709).

Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus. Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna

jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist üleujutusohu

ennetamiseks ja leevendamiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja

kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2023–2029 (lisa 2) ja

kolmanda punktiga volitatakse Keskkonnaagentuuri projekti elluviijaks, kes täidab rahvusliku

meteoroloogiateenistuse rolli nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides.

Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).

Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.

Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava)poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks.

Operatiivne keskkonnainfo on eluliselt tähtis nii hädaolukordadest teavitamiseks, meetmete

kasutuselevõtuks kui ka päästetegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Näiteks kasutavad

informatsiooni pääste- ja jõustruktuurid, ohuolukorra piirkonna elanikud, ettevõtjad

(põllumehed jne). CPR lisa I (leitav siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02021R1060-20221026) järgi panustab meede

sekkumiskoodiga 058 otseselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisesse kogu projekti

eelarvega.

Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk

on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas toodud üleujutusohu ennetamiseks ja

leevendamiseks määratud meetmete rakendamine. Eesmärk on maandada üleujutusega seotud

olulistes riskipiirkondades (16 riskipiirkonda) üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi.

2019. aasta riigiaruande lisa D kohaselt (leitav siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019SC1005), milles käsitletakse kliimamuutustega seotud

riske, kannatab Eesti rannikuerosiooni ja üleujutuste all, mis kahjustavad taristut.

2

Vaja on investeerida kliimamuutustega kohanemisse, riskide ennetamisse ja katastroofidele

vastupanu võimesse. Riskihindamise ja suutlikkuse analüüsi põhjal on äärmiselt oluline

parandada tormide, üleujutuste ja metsatulekahjude põhjustatud hädaolukordadele

reageerimisele kuluvat aega ning tagada üleujutusriski parem maandamine. Üleujutusega

seotud risk on sellise üleujutuse esinemise võimalikkus, mis võib kaasa tuua ebasoodsa mõju

inimese tervisele ja varale, keskkonnale, kultuuripärandile ning majandustegevusele.

Investeeringud meteoroloogia-, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite

võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks tagavad, et asjakohastel institutsioonidel oleks

täpne ja õigeaegne info päästetööde jaoks ning ennetusmeetmete väljatöötamiseks. Seda

tehakse Keskkonnaagentuuri teise projektiga SEME 3 (keskkonnaministri 08.12.2022 käskkiri

nr 1-2/22/421).

Olulised dokumendid, mida toetuse elluviimisel kasutatakse on järgmised.

1. Hädaolukorra riskihindamise koondanalüüs -

https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/disaster_risk_management_summary_of_e

stonia_2020_final.pdf

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030“ https://envir.ee/kliimamuutustega-

kohanemise-arengukava

Eesti tuleviku kliimastsenaariumid

https://www.klab.ee/wp-content/uploads/sites/4/2016/04/2016-04-07-

KAUR_Lopparuanne.pdf

Riiklik hädaolukorra seadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/118062021003?leiaKehtiv

2. Siseturvalisuse kava

https://www.siseministeerium.ee/stak2030

Siseturvalisuse programm 2022-2025 https://www.siseministeerium.ee/media/754/download

Katastroofiriskide juhtimise kokkuvõte

https://www.siseministeerium.ee/media/1451/download

Tormist tingitud üleujutuse riskiankeet https://www.rescue.ee/files/2021-01/riskiankeet-

uuendatud-vorm-ueleujutus.docx?ac461b61a1

Suurõnnetuse ohuga ettevõtte riskiankeet https://www.rescue.ee/files/2021-01/riskiankeet-

uuendatud-vorm-doomino.docx?254248f0e1.

3. Hädaolukorra seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020003?leiaKehtiv

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL kohane riiklik hädaolukorra

riskihindamise koondanalüüs esitati komisjonile detsembris 2020.

2014. a koostas Eesti Keskkonnaagentuur kliimakriteeriumite aruande, milles määratleti

kliimaohtudena tormid, ulatuslikud metsa- ja maastikutulekahjud, äärmuslik temperatuur ja

üleujutused tiheasustatud piirkondades. 2020. a koostati kooskõlas riikliku hädaolukorra

seadusega (HOS) ja võttes arvesse kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

uued hädaolukorra lahendamise plaanid, mis on üksnes asutusesiseseks kasutuseks. Üldsusele

avaldatakse riskianalüüsi osana riskiankeet.

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030

(https://envir.ee/media/925/download) ja selle rakendusplaani ettepanek

(https://envir.ee/media/926/download), mis on praegu läbivaatamisel, käsitlevad mh vajadust

arendada erinevaid päästevõimekusi, nagu metsatulekahju kustutamine, riskidest teavitamine

jne.

HOS § 9 loetleb sündmused, mis võivad viia hädaolukorrani ja nõuavad riskianalüüsi, vastutaja

määrab Vabariigi Valitsus. Juhised hädaolukorra riskianalüüsi läbiviimiseks (sh ennetus-,

valmisoleku ja reageerimismeetmete prioriseerimiseks) -

https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021004. Üldsusele juhis – https://www.rescue.ee/et/juhend/ilmastikust-tingitud-haedaolukorrad/uleujutus,

https://www.olevalmis.ee/, https://envir.ee/kaitumisjuhised-ja-videod-voimaliku-uleujutuse-

tasemete-kohta-riskipiirkondades .

3

Eesti esitas 1313/2013/EL art. 6 kohase katastroofiriskide juhtimise kokkuvõtte

katastroofiriski- ja võimekuse hindamise tulemustega DG ECHO-le 30.12.2020. HOS § 9 järgi

otsustab vastutav ministeerium hädaolukorra ärahoidmise meetmed.

HOS § 15 ja VV määrus nr 78 (29.07.2021) loetleb hädaolukorda põhjustavad sündmused, mille

kohta koostatakse reageerimisplaan ja määrab vastutaja.

Eesti on analüüsinud riskikahjude ohte. Meetmed on kliimamuutustega kohanemise kavas 2030

ja siseturvalisuse programmis 2022–2025.

Üleujutusriski maandamine ja plaanid on leitavad siit:

https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uleujutused.

Hädaolukordade ennetamise, ettevalmistamise ja reageerimise tegevus- ja hoolduskulud

kaetakse riigieelarvest. Suuremate hädaolukordade korral taotletakse toetust ELi

Solidaarsusfondist.

HOS § 9 kohaselt otsustab asjaomane ministeerium, milliseid hädaolukorra (sh

võimearendusvajaduste) ärahoidmise ettepanekuid on vaja rakendada, ning võtab hädaolukorra

ärahoidmiseks vajalikke tegevusi arvesse ministeeriumi valitsemisala tegevuste ja eelarve

planeerimisel. HOS § 3 kohaselt vastutab iga asutus ja isik oma tegevusvaldkonnas

kriisireguleerimisülesannete täitmise eest. HOS § 4 alusel juhib riikliku

kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja elluviimist (sh õigusaktide täitmise järelevalvet)

Vabariigi Valitsus.

Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning

tehtud asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega.

Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele.

Projektis seatud toetuse andmise eesmärgid on kooskõlas valdkondliku arengukavaga

(keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) kliima tegevussuuna panustamisel

kliimapoliitika korraldamiseks) ja tegevustel on positiivne mõju rakenduskava eesmärgile ja

toetusmeetme eesmärkide saavutamisele. Kriteeriumi täitmiseks on toetatavad tegevused

sätestatud selliselt, et need panustavad otseselt meetme eesmärkide täitmisse. Abikõlblikud

kulud on piiratud nõudega, et juhul kui projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole

rakenduskavas seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks.

Projekti tulemuste kestlikkus on tagatud, kuna projekti abil soetatav vara hakkab kasutama

kohalik omavalitsus ning tagab selle säilimise ja hooldamise ning nende kulude katmise.

Projekti elluviimise käigus kavandatavad tegevused otsustatakse koos riskipiirkondade

kohalike omavalitsustega. Sama analüüsi käigus lepitakse kokku ka soetatava vara

omandiküsimus ja haldamisega seotud tegevused. Juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole

võimeline soetatavat vara haldama, siis otsustakse eraldi vara soetamise vajalikkus ja selle

haldamise küsimused. Juhul, kui vara otsustatakse anda KOVile, siis tehakse eelnevalt ka

täiendav riigiabi analüüs. Projekt panustab otseselt meetme nimekirja väljundnäitajasse 1 .

Tehtud tööde tulemusena on maandatud üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades (16

riskipiirkonda) üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi. Toetuse abil soetatud taristu aitab

tagada kohaliku kogukonna üleujutustega toimetulekut.

1 16.05.2023 seisuga ei ole toetuse andmise tingimustes nimetatud näitajat meetmete nimekirjas, kuid Rahandusministeeriumile on tehtud ettepanek selle näitaja lisamiseks.

4

Projekti põhjendatus

Igal Euroopa Liidu liikmesriigil, sealhulgas Eestil on kohustus rakendada Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288,

06.11.2007, lk 27–34) vesikondade põhiselt. Sinna juurde kuuluvad üleujutusohuga seotud riskide

esialgne hinnang, ohu ja riskikaardid ning maandamiskavad. Üleujutuste riskijuhtimise eesmärk on

vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale,

kultuuripärandile ja majandustegevusele.Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks,

üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.

Tegevused üleujutusega seotud riskide hindamiseks ja maandamiseks algasid üleujutuste

direktiivi vastuvõtmisega Euroopa Liidus 2007. aastal (üleujutuste direktiiv). Koostatud on

üleujutusega seotud riskide maandamise kavad. Kavad on vajalikud selleks, et ennetada ja

leevendada looduslikest üleujutusest tulenevaid kahjusid inimese tervisele ja varale ning

keskkonnale. Maandamiskavade meetmeid ja suuniseid tuleb arvestada planeeringutes,

arengukavades ning riiklike ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide koostamisel.

Toetuse kasutamise eelduseks on elluviija poolt tehtav uuring, mille alusel tehakse kindlaks,

millised on need riskipiirkonnad, milledele on vajalik veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja

hoiatussüsteemi rajamine. Kõik see on vajalik otseselt kliimamuutustega kohanemiseks ja

katastroofiriskide ennetamiseks. Eespool toodud toetuse andmise vajadused ja tulemused

selgitavad põhjust, miks sellise toetuse eraldamise järgi on vajadus.

Projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad

saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende

sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad. Tegevuste ajakava on realistlik, arvestab

mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

Projekti kuluefektiivsus

Projekti koostamisel on tõendatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda on

analüüsitud projekti lülitamisel eelarvesse. Viimase nõude täitmist hinnatakse täiendavalt

kulude abikõlblikkuse hindamisel. Toetuse kasutamise eelduseks on elluviija poolt tehtav

uuring, mille alusel tehakse kindlaks, millised on need riskipiirkonnad, milledele on vajalik

veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine. Keskkonnaagentuuri

kavandatavad tegevused veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamisel ja

ümberehitamisel hõlmavad:

1) hüdrometeoroloogilise seirevõrgu arendusi, sh vajadusel uute hüdromeetriajaamade rajamist

riskipiirkondades,

2) uue hüdroloogilise mudelprognoosi väljaarendamist,

3) veetaseme kaugseire operatiivteenuse arendamist,

4) üleujutuste andmestiku ja raporteerimise infosüsteemi arendamist,

5) tegevusteks vajalike alusuuringute teostamist,

6) asjaomase personali kompetentside arendamist ja elanike teadlikkuse edendamist

üleujutustest põhjustatud kahjude ennetamiseks.

Lisaks ka riskipiirkondades asuvate elamute esimese korruse kõrguse määratlemine ning

üleujutuse teemaga seotud teadlikkuse tõstmine. Arvestades 16 riskipiirkonda, siis on

planeeritud nende tööde hinnanguliseks maksumuseks 9 966 995 eurot. Lisaks on otsesed

personalikulud ning üldkulud ühtse määra alusel projekti juhtimiseks ja teavitustöö

koordineerimisega. Detailsem eelarve kasutamise vajaduse selgub projekti elluviimise käigus

ning selle kinnitab projekti juhtrühm.

Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

Elluviijaks on valdkonna eest vastutav riigiasutus. Projekti tulemuste kestlikkus on tagatud,

kuna projekti abil soetatav vara on planeeritud üldjuhul kasutama kohalik omavalitsus. Projekti

elluviimise käigus kavandatavad tegevused otsustatakse koos riskipiirkondade kohalike

5

omavalitsustega. Sama analüüsi käigus lepitakse kokku ka soetatava vara omandiküsimus ja

haldamisega seotud tegevused. Juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole võimeline soetatavat vara

haldama, siis otsustakse eraldi vara soetamise vajalikkus ja selle haldamise küsimused. Juhul,

kui vara otsustatakse anda KOVile, siis tehakse eelnevalt ka täiendav riigiabi analüüs.

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi

„Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.

Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt.

Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse

võimalusi, sest tegevuste planeerimisel on võimalik arvestada teadlikult üleujutusega

kaasnevate riskidega.

Võrdseid võimalusi peetakse silmas teavitustegevuste kavandamisel, elanikkonda puudutavate

tegutsemisviiside välja töötamisel ja nende tutvustamisel üldsusele, st arvestatakse

vanemaealiste, puudega inimeste ja teiste riskirühmade erineva olukorra, vajaduste, peamiste

suhtluskanalite ja suhtluskeelega. Avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes

järgitakse Reklaamiseaduse §3 lõikes 4 sätestatud nõudeid. TAT panustab EE2035 vastavasse

näitajasse (hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik).

Soolise võrdõiguslikkuse teemal eraldi tegevusi ei toetata, kuid kõigis avalikkusele suunatud

kommunikatsioonitegevustes tagatakse kooskõla Reklaamiseaduse §3 lõikes 4 sätestatud

nõuetega.

Ligipääsetavuse tagamiseks järgitakse avaliku ruumi planeerimisel universaalse disaini

põhimõtteid. Avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes tagatakse ligipääs

edastatavale informatsioonile nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, ja

intellektipuue) ja eristuvate vajadustega (näiteks eakad) inimestele. TAT panustab Ee2035

näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja“.

Regionaalarengu toetamine toimub eraldi üleujutustega seotud riskipiirkondadele suunatud

tegevusega. TAT panustab näitajasse „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate

elanike osatähtsus".

Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad lahendustele

kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks ning seda mõõdetakse näitajaga:

„Keskkonnatrendide indeks“. Säästva arengu strateegias panustab tegevus Läänemere

seisundisse ning Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse.

Info sihi näitajate ja mõõdikute kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi Põhiõiguste harta nõuetega.

Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused.

Toetatav tegevus on veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine ning

selleks vajalike uuringute tegemine, valmisoleku tagamisega ja teadlikkuse tõstmisega seotud

tegevused. Tegevus on seotud ka üleujutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2007/60/EÜ rakendamisega Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.

Igal Euroopa Liidu liikmesriigil, sealhulgas Eestil on kohustus rakendada Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288,

6

06.11.2007, lk 27–34) vesikondade põhiselt (üleujutuste direktiiv). Sinna juurde kuuluvad

üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, ohu ja riskikaardid ning maandamiskavad.

Üleujutuste riskijuhtimise eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende

mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Riskide

maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste

prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.

Käesoleva käskkirja raames toetuse kasutamisel toimub üleujutusriskide maandamiskava

meetmete toetamine, millega vähendatakse üleujutuste mõju määratletud riskipiirkondades ja

hoitakse ära uute üleujutustega seotud riskipiirkondade tekkimist. Riskide maandamine hõlmab

kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase

hoiatamise süsteeme. Toetusi antakse investeeringuteks, mis vähendavad rannikualade

erosiooni, üleujutuste ja veepuuduse ohtu, keskendudes ennetusele Eesti rannikualadel ja

jõekallastel. Üleujutusriski maandamise meetmete toetamine aitab vähendada kliimamuutuste

mõju majandusele ja elukeskkonnale.

Üleujutusmeede hõlmab üleujutusriskiga piirkondasid: Pärnu linn, Võiste alevik, Häädemeeste

alevik, Virtsu alevik, Kuressaare linn ja Nasva alevik, Kärdla linn, Haapsalu linn, Tartu linn,

Aardlapalu küla, Võru linn, Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita), Kiisa

alevik ja Maidla küla, Maardu linn, Paide linn, Sindi linn, Raasiku alevik.

Keskkonnaagentuuri kavandatavad tegevused 16 riskipiirkonnaga seoses veetaseme jälgimis-,

prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamisel ja ümberehitamisel hõlmavad:

1) hüdrometeoroloogilise seirevõrgu arendusi, sh vajadusel uute hüdromeetriajaamade rajamist

riskipiirkondades,

2) uue hüdroloogilise mudelprognoosi väljaarendamist,

3) veetaseme kaugseire operatiivteenuse arendamist,

4) üleujutuste andmestiku ja raporteerimise infosüsteemi arendamist,

5) tegevusteks vajalike alusuuringute teostamist,

6) asjaomase personali kompetentside arendamist ja elanike teadlikkuse edendamist

üleujutustest põhjustatud kahjude ennetamiseks.

Lisaks ka riskipiirkondades asuvate elamute esimese korruse kõrguse määratlemine ning

üleujutuse teemaga seotud teadlikkuse tõstmine. Projekti elluviimise käigus otsustatakse, kas

oodatava tulemusena tegeletakse kõigi riskipiirkondadega või tehakse viidatud uuringule ja

juhtrühmale tuginedes omakorda nende seast valikuid. Projekti elluviimise käigus uuringu

tulemusena (kaasates riskipiirkondade KOVe) selgub, mis töid on kriitiliselt vajalik teha ning

toetatavate tegevuste planeerimisel tehakse koostööd riskipiirkondade KOVidega, et kokku

leppida, kas ja kuidas toimub tehtud investeeringute edasine ülalpidamine, hooldus ja

uuendamine, sest esialgu on see planeeritud nii, et eespool nimetatud kulud kaetakse kohalike

omavalitsuste baasil, millega tagatakse ka elutähtsa teenuse toimepidevus. Eelnevalt ei ole

KOVidega teema läbi analüüsitud, see tehakse juba projekti elluviimise käigus.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei

tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud

kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH

analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtetega. Toetatavad tegevused panustavad taksonoomiamääruse artiklis 9 nimetatud

7

keskkonnaeesmärkidest kliimamuutustega kohanemisse. Toetatavad tegevused ei kahjusta

oluliselt teiste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Selleks on hinnatud teostavate tegevuste

vastavust taksonoomiamääruse artiklis 17 toodud keskkonnaeesmärkide olulise kahju

kirjelduse kontekstis järgmiselt:

1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist

kasvuhoonegaaside heidet.

Ei kahjusta.

Meede ei too kaasa rohkem kasvuhoonegaaside heiteid, mistõttu kliimamuutuste

leevendamisele oluline kahjustav mõju puudub. Meetmed aitavad kaasa inimese tervise ja vara

kaitsele ning aitavad vältida tulevikus tekkivaid kulusid, sh ressursikasutust. Meetmest saadav

ressursside kokkuhoid ja vara kaitse aitab kliimamuutuste leevendamisele kaasa.

2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima

ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele,

loodusele või varadele.

Ei kahjusta. Tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohenemist. Vastupidi, uuendatud

süsteemid tagavad andmed, analüüsid ja prognoosid ning hoiatused kodanikele, ettevõtetele jne,

mis kõik aitavad kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Ohtlikud ilmanähtused on sagenenud,

mida on seostatud otseselt kliimamuutustega. Seega täpsed, operatiivsed keskkonnaandmed,

analüüsid, prognoosid ja hoiatused on vajalikud inimeste tervise, vara ja elurikkuse (sh

ökosüsteemide poolt pakutavate hüvede) kaitseks.

3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see

kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist

potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit.

Ei kahjusta. Meetme tegevuste elluviimine ei kahjusta vee- ja mereressursside kestlikku

kasutust.

4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete

ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade

otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või

kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt

kahjustada keskkonda.

Ei kahjusta. Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Meetme tegevuste elluviimine ei

kahjusta oluliselt ringmajanduse eesmärke, sh jäätmete vältimise ja jäätmete ringlussevõttu.

Tegevuste elluviimine aitab hoida inimeste vara, mis tagab ressursside tõhusama kasutamise ja

loodusvarade kokkuhoiu.

5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse.

Ei kahjusta. Meede soodustab reostuse vältimist ja kontrolli. Meetme tegevuste elluviimine ei

kahjusta saastuse vältimist ja tõrjet. Meetme tegevuste elluviimisega ei kaasne õhu, vee ega

pinnase saastumist ega märkimisväärset saasteainete heitmist keskkonda.

6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see

kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab

elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Ei kahjusta. Meetme tegevuste elluviimine ei kahjusta oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide

kaitset ega taastamist. Tegevusel on otsene ja ka kaudne mõju ökosüsteemide seisundi

parandamisele ja ökosüsteemi teenustele. Investeeringud aitavad paremini planeerida

maakasutust, elupaikade ja liikide kaitset ning kaasata aktiivselt kodanikke jätkusuutliku ja

parema elukeskkonna saavutamisesse.

Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Käskkirja alusel antav toetus ei ole riigiabi.

8

Tegemist on olemuselt mittemajandusliku tegevusega, kuna puudub tuluteenimise eesmärk.

TAT alusel antavat toetus ei ole EL õiguse mõistes riigiabi elluviijale, samuti ei nähtu TAT

tingimustest võimalikku riigiabi muudele lõppkasusaajatele.

Faktilised asjaolud

Keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“ eelnõu lisas

1 on sätestatud toetuse andmise tingimuste eelnõu (edaspidi TAT, analüüsis on lähtutud

Keskkonnaministeeriumi poolt 11.04.2023.a. aastal e-kirjaga saadetud versioonist). TAT p 2.1.

sätestab, et: „Toetuse andmise eesmärk on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas toodud

üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks määratud meetmete rakendamine. Eesmärk on

maandada üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades (16 riskipiirkonda) üleujutuste

võimalikke kahjulikke tagajärgi“ TAT p 3.1. sätestab, et: „Toetatav tegevus on veetaseme

jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine ning selleks vajalike uuringute tegemine

ja valmisoleku tagamisega seotud tegevused. Tegevus on seotud ka üleujutuse direktiivi

rakendamisega. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.“ Vastavalt TAT p

5.3. on tegevuste elluviijaks Keskkonnaagentuur.

EL toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud kui igasugune liikmesriigi

poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab

kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd,

kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise (2016/C 262/01; ELT C 262, 19.7.2016, lk 1–50) on

selle määratluse elemente täpsemalt selgitatud. Mh märgitakse selle p-s 6, et riigiabi eeskirju

kohaldatakse üldjuhul vaid siis, kus abisaaja on ettevõtja ning täpsustatakse, et Euroopa Kohus

on määratlenud ettevõtjaid sõltumata nende õiguslikust seisundist ja nende rahastamise viisist

järjekindlalt majandustegevusega tegelevate üksustena.

Riigiabi andmine tegevuste elluviijale

Käesoleval juhul on tuvastatud, et toetatavaid tegevusi viib ellu riigiasutus. Samuti nähtub on,

et toetatavad tegevused ei ole majandustegevus. Veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja

hoiatussüsteemi rajamine riskipiirkondades (samuti nagu sellega kaasnev teavitus) on

kooskõlas Keskkonnaagentuurile keskkonnaministri 15.06.2015 määrusega nr 36

„Keskkonnaagentuuri põhimäärus“ § 6 p-des 1, 9 ja 10 toodud ülesannetega (meteoroloogiliste

ja hüdroloogiliste prognooside ning hoiatuste koostamine; Eesti keskkonnaseisundi ja seda

mõjutavate tegurite kohta teabe kogumine, töötlemine ja analüüsimine; seirevõrkude toimimise

ning seirejaamade, -vahendite ja -seadmete pidamise uuendamise ning haldamise tagamine).

Seega on antud juhul tegemist haldusülesannete täitmisega ning tegemist ei ole kindlasti

riigiabiga majandustegevuseks tegevuste elluviijale. Ei ole ka tuvastatav, et tegemist saaks olla

riigiabiga muudele isikutele, sh nö lõppkasusaajatele. Kuna tegemist on kogu riiki hõlmava

tervikliku süsteemiga, puudub antud abil valikulisus ning ta ei anna eeliseid ühtedele

ettevõtetele teiste ees. Eelnevast tulenevalt võib asuda seisukohale, et antud toetusskeemis ei

anta abi, mida saaks lugeda riigiabiks EL toiminise lepingu art 107 mõistes.

Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus.

Meetme tegevuste tulemusena on arendatud veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja

hoiatussüsteemid ning eelnevalt teostatud vajalikud uuringud ning planeeritud ja võimalusel

teostatud tegevused üleujutuse valmisoleku tagamisega, mis panustavad meetme nimekirja

väljundnäitajasse2. Selleks on investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire,

katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse

(eurodes). Teostatud tegevused üleujutuse valmisoleku tagamiseks on muuhulgas ka eelkõige

2 16.05.2023 seisuga ei ole toetuse andmise tingimustes nimetatud näitajat meetmete nimekirjas, kuid Rahandusministeeriumile on tehtud ettepanek selle näitaja lisamiseks.

9

riskipiirkondades asuvate elamute esimese korruse kõrguse määratlemine. Selle eesmärgiks on

üleujutuse ajal prioritiseerida evakueeritavad isikud. Lisaks on vajalik üleujutuse teemaga

seotud teadlikkuse tõstmine.

Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on

Kliimaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Meetme tegevuste elluviijaks on Keskkonnaagentuur, kes on volitatud tegevuste elluviijaks

täidesaatva riigivõimu asutusena ÜSS2021_2027 § 10 lg 4 alusel antud käskkirjaga.

Põhimääruse kohaselt on KAURi üks põhiülesandeid planeerida, korraldada ja teostada

meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret, sealhulgas hallata ja uuendada riiklikku

hüdrometeoroloogiajaamade seirevõrku. KAUR töötleb ja analüüsib seireandmeid ning peab

vastavaid andmekogusid. Samuti koostab KAUR ilmaprognoose ja varajasi hoiatusi, mis

samuti aitavad kaasa üleujutsriskide maandamisele. Lähtuvalt asutuse põhitegevustest on

KAURil kompetents projekti tegevuste elluviimiseks. Eestis ei ole peale KAURi

rahvusvaheliste nõuetega võrreldaval tasemel hüdrometeoroloogilise seire ning operatiivse

ilmaprognoosi ja hoiatuste pakkujat. Seega on KAUR ainuke pädev asutus, kes saab aidata

kaasa kohalikul tasemel rajada veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi

rajamisele ning teeb selleks vajalikke uuringuid ja üleujutusega valmisoleku tagamisega seotud

tegevusi.

Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Juhul kui

juhtrühma tasandil nähakse, et on tegevusi mida saab elluviija mõni muu asutus (näiteks

Päästeamet), siis koostatakse nende tegevuste rakendamiseks eraldi käskkiri.

Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse

periood algab 1. jaanuaril 2023 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril.

Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2022–2029

tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste edasise käigushoidmise kulud

kaetakse kohalike omavalitsuste eelarvest. Tegevuste maksumuse lõplik hindamine toimub

nende hankimise käigus. Projekti tegevuste tulemus on positiivne mõju inimelude ohutuse

tagamisele, varaliste kahjude ennetamisele ning turvalise transpordi valdkonnas liikluse

kindlustamisele.

Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud eelarve piires ning iga-aastase

detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja

kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava

kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning

eelarvet hangete detailsuses ning kvartali täpsusega. Eelarvet võib kõikide tegevuste vahel, mis

on toodud lisas 2, ringi suunata juhtrühma otsuse alusel.

Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud,

mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuse elluviimiseks on abikõlblikud mh veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja

hoiatussüsteemi rajamise ja ümberehitusega seotud kulud koos vajalike seadmete ja tarkvara

kasutamise koolitusega; veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi andmete

kogumise, haldamiseks ettevalmistavad ja avalikustamisega seotud infotehnoloogiliste

süsteemide ja taristuga seotud kulud; veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi

rajamine ning selleks vajalike uuringute tegemine ja üleujutusega seotud vastupanu

valmisoleku tagamisega seotud tegevused; struktuuritoetuse kasutamise teavitamisega seotud

kulud ja käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.

Lisaks ka riskipiirkondades asuvate elamute esimese korruse kõrguse määratlemine ning

üleujutuse teemaga seotud teadlikkuse tõstmine.

10

Abikõlblikud kulud hõlmavad tegelike kulude alusel hüvitatavaid otseseid personalikulusid.

Projekti toetatavate tegevuse elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud.

Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest

abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud. Kaudsed kulud on

projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh personalikulud ja

projekti üldkulud. Projektiga seotud transpordikulud teeb toetuse saaja vastavalt

asutusesisestele reeglitele projektiga seotud tööülesannete täitmiseks ja on abikõlblikud.

Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea

täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita,

toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente

säilitama.

Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.

Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas E-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.

Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatava

tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused.

Toetatav tegevus ei hõlma taristut, mis vastab kliimakindluse tehniliste suuniste selgitusele:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03). Juhul, kui

projekti elluviimise käigus olukord muutub ja lisandub objekte, mille puhul tuleb

kliimakindlust tagada, siis seda ka tehakse. Korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis

aastat, tuleb tagada kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus

ning üldjuhul projekteerija arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel.

Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase

on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud riigihangete kohta ning

maksete infot. Elluviija peab tagama projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase

kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. Elluviija tagab

teavituskohustuse täitmise. Keskkonnanõuded, millega elluviija peab arvestama on kajastatud

korraldusasutuse veebilehel https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse- saajale/keskkonnanouded.

Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise

võimalused ja kohustused.

Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra

sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti

elluviimisega seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse

elluviijale kohustus esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides

aruandlusperioodi ning aruannetes sisalduva miinimuminformatsiooni. Aruannete eesmärk on

regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist,

samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel. Projektide vahe- ja lõpparuanded on

sisendiks ka rakenduskava seirearuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu

rakenduskava tulemuste saavutamisest.

Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.

Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse vaide menetlemise kord.

11

Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks 2022–

2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste

ja näitaja kajastamisega. Tegevust toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine,

välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud

allpool tabelina.

Rahastatavad

tegevused

ELi

toetuse

eelarve

(euro)

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik

kaas-

finantseerin

g (euro)

Oma-

finantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

Sekkumine number

21.2.3.51

14 410 229 70% 3 087 906 3 087 906 20 586 041

TAT määrus 7 205 114 70% 0 3 087 906 10 293 020

Käesolev TAT

käskkiri

7 205 114 70% 3 087 906 0 10 293 020

Käskkirja punktiga 3 volitatakse Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste

elluviija ülesandeid.

Keskkonnaagentuur volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks

vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõikele 4.

3. Käskkirja vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadusja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi

Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu

on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad kaasa kliimamuutustest põhjustatud

hädaolukordade ennetamisele. Tehtud investeeringute edasine ülalpidamine, hooldus ja

uuendamine on planeeritud katta kohalike omavalitsuste baasil, millega tagatakse ka elutähtsa

teenuse toimepidevus. Juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole võimeline soetatavat vara haldama,

siis otsustakse eraldi vara soetamise vajalikkus ja selle haldamise küsimused.

12

5. Eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

Rahandusministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoniga

ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Päästeametiga ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga.

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)

juhtkomisjonile.

Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

Riigikantselei

Sotsiaalministeerium

27.07.2023 nr 1-4/23/3434

Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks

struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamise

käskkirja eelnõu kooskõlastamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu

ennetamiseks ja leevendamiseks“ eelnõu.

Eelnõu koosneb kolmest punktist, nendega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, eelarve ja

määratakse projekti elluviija.

Toetuse andmise tingimused kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027 poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise

ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks.

Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Käskkirja eelnõu koos kahe lisaga

2. Seletuskiri

3. Põhiõiguste harta kontroll-leht

4. Riskihindamise kontroll-leht

Sama: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Päästeamet,

Siseministeerium, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjon

Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjon

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]