KLIM kk - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks

K Ä S K K I R I

Tallinn 01.09.2023 nr 1-2/23/367

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete

nimekirjaga:

1. Kehtestan ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi

„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise

ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“

saavutamisele kaasa aitamiseks üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse

andmise tingimused (lisa 1).

2. Kinnitan üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tegevuskava ja

eelarve aastateks 2023–2029 (lisa 2).

3. Volitan Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

minister

Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus,

Rahandusministeerium, Siseministeerium, Päästeamet

Toetuse andmise tingimused üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks.

1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026 aasta eelarvestrateegia programmi

„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“

tulemuste saavutamiseks.

1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine,

välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.5, „Üleujutusohu ennetamiseks ja

leevendamiseks toetatakse üleujutusega seotud riskide maandamiskavas 2022-2027 määratud

meetmeid”. Sekkumise number on 21.2.3.51.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas 2022-2027 toodud

üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks määratud meetmete rakendamine. Eesmärk on

maandada üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades üleujutuste võimalikke kahjulikke

tagajärgi.

2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud

riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete

hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“

saavutamisse.

2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist regionaalse

arengu, keskkonna- ja kliimaeesmärke, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel

hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate: „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem

rahul olevate elanike osatähtsus", „Keskkonnatrendide indeks", „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik" ning „Ligipääsetavuse näitaja".

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetatav tegevus on veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine ning

selleks vajalike uuringute tegemine, valmisoleku tagamisega ja teadlikkuse tõstmisega seotud

tegevused. Tegevus on seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ

üleujutusriski hindamise ja maandamise rakendamise preambul 2 ja artikli 7 punkti 2

rakendamisega. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.

KINNITATUD

01.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/367

Lisa nr 1

3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei

tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

3.3. Detailse iga aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3.1 toodud toetatavate tegevuste

raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks.

4. Tulemused

4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemuseks on rajatud kliimamuutustele vastupanuvõime

suurendamiseks üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks veetaseme jälgimis-,

prognoosimis- ja hoiatussüsteemid ning tõusnud on üleujutusega seonduv teadlikkus.

4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:

4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestatakse projekti juhtrühmas.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaagentuur.

6. Projekti juhtrühm

6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi,

Keskkonnaameti, Päästeameti ja Siseministeeriumi esindajatest.

6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja vahearuanded.

6.4. Projekti rakendamise edukust hindab juhtrühm, välja arvatud elluviija.

6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.

6.6. Projekti juhtrühma juhib Kliimaaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler.

6.7. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, detailseid tegevusi ja objekte

juurde võtta ja ära jätta arvestades eelkõige käesoleva käskkirja punktis 3, 4 ja 9 toodut.

6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude

võimalikkust ning projekti eesmärke.

6.9. Juhul, kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.

Meetme

nimekirja

näitaja

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase

Vahe-

tase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Väljund-

näitaja

Investeeringud uutesse

või uuendatud

looduskatastroofiohu

seire, katastroofideks

valmisoleku, nende eest

hoiatamise ja neile

reageerimise

süsteemidesse (eurodes)

Ei

kohaldu 50 000 10 293 020

Tehtud koguinvesteeringud (s.h

EL + riiklik kaasfinantseering)

kliimamuutustega seotud

looduskatastroofiohu seire,

katastroofideks valmisoleku,

nende eest hoiatamise ja neile

reageerimise süsteemide

arendamisse või uuendamisse.

Uuendamine peaks eelkõige

hõlmama uusi funktsioone või

olemasolevate süsteemide

laiendamist riiklikul ja

piirkondlikul tasandil. Loetakse

kogu projekti mahtu. Saavutatud

väärtust uuendatakse iga

aruandega vastavalt tegelikult

tehtud kuludele (kassapõhine

raporteerimine SFOS maksete

info alusel)

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. a ning lõpeb 2029. aasta 31.

detsembril.

8. Tegevuste eelarve

8.1. Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 30 protsenti abikõlblikest kuludest.

8.3. Projekti kogueelarve on 10 293 020,00 eurot, millest toetus on 7 205 114 eurot ning riiklik

kaasfinantseering 3 087 906 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.

8.4. Detailse iga aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva

aasta 15. detsembriks.

9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas

käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on otseselt vajalikud käesoleva käskkirja punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks muuhulgas:

9.2.1 veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamise ja ümberehitusega seotud

kulud koos vajalike seadmete ja tarkvara kasutamise koolitusega;

9.2.2 veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi andmete kogumise, haldamiseks

ettevalmistavad ja avalikustamisega seotud infotehnoloogiliste süsteemide ja taristuga seotud

kulud;

9.2.3 veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine ning selleks vajalike

uuringute tegemine ja üleujutusega seotud vastupanu valmisoleku tagamisega seotud

tegevused;

9.2.4 struktuuritoetuse kasutamise teavitamisega seotud kulud;

9.2.5 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

9.2.6 toetatava tegevuse - ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-

s 16;

9.2.7 ligipääsetavuse tagamise kulud, mis on seotud tegevuse rajamisega, ümberehitusega,

infotehnoloogiliste süsteemidega ning vastupanu valmisoleku tagamisega;

9.2.8 üleujutuse teemaga seotud teadlikkuse tõstmise kulud;

9.2.9 kliimakindluse hindamisega seotud kulud.

9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, on abikõlblikud 15

protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.

9.4. Abikõlblikud ei ole:

9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

9.4.2 üldkulud, välja arvatud lihtsustatud kulude alusel.

9.5. Antav toetus ei ole riigiabi.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja ühtse määra alusel §

28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel.

10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud

kuludega seotud dokumendid, välja arvatud ühtse määra alusel tehtavad kulud:

10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud

ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;

10.3.2 lepingu muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument;

10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.

10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi

viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on

võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud

tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.

10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte

hiljem kui 31.detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on

lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini

2030.a.

11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73

punkti 2 alapunktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.

11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul

pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.

11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel keskkonnanõuetega ning tegutseb täielikus kooskõlas

keskkonnaalaste õigusaktidega.

11.6. Elluviija täidab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

sätestatud teavitusnõudeid.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.

12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire

13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.

13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a

sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.

13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

järgmise aasta 10.jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.

13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet

väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud

tegevusi ja tegevuste tulemusi.

13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54:

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.

13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega.

13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele perioodile järgneva viie aasta jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist

vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Toetuse üleujutuseohu ennetamiseks ja leevendamiseks 2023-2029 aastaks tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR) Toetuse summa

Euroopa

Regionaalarengu

Fondi toetuse määr %

Riikliku

kaasfinantseeringu

määr %

10 293 020 10 293 020 10 293 020 70 30

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa

(EUR)

Riiklik kaasfinantseering 3 087 906

Euroopa Regionaalarengu Fond 7 205 114

Toetus kokku 10 293 020

KOKKU 10 293 020

KINNITATUD

01.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/367

Lisa nr 2

Tegevuse nimetus:

Meetme nimekirja

väljundnäitaja koos

sihttasemega:

01.01.202331.12.2029

Üleujutusohu

ennetamiseks ja

leevendamiseks tehtavad

tegevused

Investeeringud uutesse

või uuendatud

looduskatastroofiohu

seire, katastroofideks

valmisoleku, nende eest

hoiatamise ja neile

reageerimise

süsteemidesse (eurodes)

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Euroopa

Regionaalarengu

Fondi toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering (EUR)

9 966 995 6 976 897,50 2 990 098,50

Otsene personalikulu

(projektijuhtimine koos

teavitustegevuse

koordineerimisega)

283 500 198 450 85 050

Ühtne määr 42 525 29 767,50 12 757,50

Kokku: 10 293 020 7 205 114 3 087 906

1

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel. Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4

„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimused

üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli (e-post

[email protected], tel 6262 968) ja eelarve- ja strateegiaosakonna

peaspetsialist Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709).

Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus. Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist

Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist üleujutusohu

ennetamiseks ja leevendamiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja

kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2023–2029 (lisa 2) ja

kolmanda punktiga volitatakse Keskkonnaagentuuri projekti elluviijaks, kes täidab rahvusliku

meteoroloogiateenistuse rolli nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides.

Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).

Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.

Toetust antakse rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4

„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames üleujutusohu

ennetamiseks ja leevendamiseks. Operatiivne keskkonnainfo on eluliselt tähtis nii

hädaolukordadest teavitamiseks, meetmete kasutuselevõtuks kui ka päästetegevuste

planeerimiseks ja elluviimiseks. Näiteks kasutavad informatsiooni pääste- ja jõustruktuurid,

ohuolukorra piirkonna elanikud, ettevõtjad (põllumehed jne). CPR lisa I (leitav siit: https://eur-

lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02021R1060-20221026) järgi panustab

meede sekkumiskoodiga 058 otseselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisesse kogu projekti

eelarvega.

Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk

on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas 2022-2027 toodud üleujutusohu ennetamiseks

ja leevendamiseks määratud meetmete rakendamine. Eesmärk on maandada üleujutusega seotud

olulistes riskipiirkondades (16 riskipiirkonda) üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi.

2019. aasta riigiaruande lisa D kohaselt (leitav siit: https://eur-

lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019SC1005), milles käsitletakse

kliimamuutustega seotud riske, kannatab Eesti rannikuerosiooni ja üleujutuste all, mis

2

kahjustavad taristut. Vajalik on investeerida kliimamuutustega kohanemisse, riskide ennetamisse

ja katastroofidele vastupanu võimesse. Riskihindamise ja suutlikkuse analüüsi põhjal on

äärmiselt oluline parandada tormide, üleujutuste ja metsatulekahjude põhjustatud

hädaolukordadele reageerimisele kuluvat aega ning tagada üleujutusriski parem maandamine.

Üleujutusega seotud risk on sellise üleujutuse esinemise võimalikkus, mis võib kaasa tuua

ebasoodsa mõju inimese tervisele ja varale, keskkonnale, kultuuripärandile ning

majandustegevusele. Investeeringud meteoroloogia-, keskkonna- ja hüdroloogilise seire

võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks tagavad, et

asjakohastel institutsioonidel oleks täpne ja õigeaegne info päästetööde jaoks ning

ennetusmeetmete väljatöötamiseks. Seda tehakse Keskkonnaagentuuri teise projektiga SEME 3

(keskkonnaministri 08.12.2022 käskkiri nr 1-2/22/421).

Olulised dokumendid, mida toetuse elluviimisel kasutatakse on järgmised.

1. Hädaolukorra riskihindamise koondanalüüs -

https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/disaster_risk_management_summary_of_e

stonia_2020_final.pdf „Kliimamuutustega kohanemise arengukava

https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava Eesti tuleviku

kliimastsenaariumid https://www.klab.ee/wp-content/uploads/sites/4/2016/04/2016-04-

07KAUR_Lopparuanne.pdf Riiklik hädaolukorra seadus –

https://www.riigiteataja.ee/akt/118062021003?leiaKehtiv

2. Siseturvalisuse kava https://www.siseministeerium.ee/stak2030

Siseturvalisuse programm 2022-2025 https://www.siseministeerium.ee/media/754/download

Katastroofiriskide juhtimise kokkuvõte

https://www.siseministeerium.ee/media/1451/download

Tormist tingitud üleujutuse riskiankeet https://www.rescue.ee/files/2021-

01/riskiankeetuuendatud-vorm-ueleujutus.docx?ac461b61a1

Suurõnnetuse ohuga ettevõtte riskiankeet https://www.rescue.ee/files/2021-

01/riskiankeetuuendatud-vorm-doomino.docx?254248f0e1.

3. Hädaolukorra seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020003?leiaKehtiv

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL kohane riiklik hädaolukorra

riskihindamise koondanalüüs esitati komisjonile detsembris 2020. 2014. a koostas

Keskkonnaagentuur kliimakriteeriumite aruande, milles määratleti kliimaohtudena tormid,

ulatuslikud metsa- ja maastikutulekahjud, äärmuslik temperatuur ja üleujutused tiheasustatud

piirkondades. 2020. a koostati kooskõlas riikliku hädaolukorra seadusega (HOS) ja võttes

arvesse kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 uued hädaolukorra lahendamise

plaanid, mis on üksnes asutusesiseseks kasutuseks. Üldsusele avaldatakse riskianalüüsi osana

riskiankeet. Kliimamuutuste kohanemise arengukava aastani 2030

(https://kliimaministeerium.ee/media/928/download) käsitleb mh vajadust arendada erinevaid

päästevõimekusi, nagu metsatulekahju kustutamine, riskidest teavitamine jne. HOS § 9 loetleb

sündmused, mis võivad viia hädaolukorrani ja nõuavad riskianalüüsi, vastutaja määrab Vabariigi

Valitsus. Juhised hädaolukorra riskianalüüsi läbiviimiseks (sh ennetus-, valmisoleku ja

reageerimismeetmete prioriseerimiseks) - https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021004.

Üldsusele juhis –

https://www.rescue.ee/et/juhend/ilmastikust-tingitud-haedaolukorrad/uleujutus,

https://www.olevalmis.ee/, https://kliimaministeerium.ee/kaitumisjuhised-ja-videod-voimaliku-

uleujutuse-tasemete-kohta-riskipiirkondades .

Eesti esitas 1313/2013/EL art. 6 kohase katastroofiriskide juhtimise kokkuvõtte katastroofiriski-

ja võimekuse hindamise tulemustega DG ECHO-le 30.12.2020. HOS § 9 järgi otsustab vastutav

ministeerium hädaolukorra ärahoidmise meetmed.

HOS § 15 ja VV määrus nr 78 (29.07.2021) loetleb hädaolukorda põhjustavad sündmused, mille

kohta koostatakse reageerimisplaan ja määrab vastutaja.

3

Eesti on analüüsinud riskikahjude ohte. Meetmed on kliimamuutustega kohanemise kavas 2030

ja siseturvalisuse programmis 2022–2025.

Üleujutusriski maandamine ja plaanid on leitavad siit:

https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/vesi/uleujutused

Hädaolukordade ennetamise, ettevalmistamise ja reageerimise tegevus- ja hoolduskulud

kaetakse riigieelarvest. Suuremate hädaolukordade korral taotletakse toetust ELi

Solidaarsusfondist.

HOS § 9 kohaselt otsustab asjaomane ministeerium, milliseid hädaolukorra (sh

võimearendusvajaduste) ärahoidmise ettepanekuid on vaja rakendada, ning võtab hädaolukorra

ärahoidmiseks vajalikke tegevusi arvesse ministeeriumi valitsemisala tegevuste ja eelarve

planeerimisel. HOS § 3 kohaselt vastutab iga asutus ja isik oma tegevusvaldkonnas

kriisireguleerimisülesannete täitmise eest. HOS § 4 alusel juhib riikliku

kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja elluviimist (sh õigusaktide täitmise järelevalvet)

Vabariigi Valitsus.

Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning

tehtud asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega.

Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele.

Projektis seatud toetuse andmise eesmärgid on kooskõlas valdkondliku arengukavaga

(keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) kliimapoliitika ja veekeskkonna tegevussuuna

eesmärkidega ja tegevustel on positiivne mõju rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme

eesmärkide saavutamisele. Kriteeriumi täitmiseks on toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et

need panustavad otseselt meetme eesmärkide täitmisse. Abikõlblikud kulud on piiratud nõudega,

et juhul kui projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi

saavutamiseks vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks. Projekti tulemuste kestlikkus on

tagatud, kuna projekti abil soetatav vara hakkab kasutama kohalik omavalitsus ning tagab selle

säilimise ja hooldamise ning nende kulude katmise.

Rajatise üleandmise (võõrandamise) keeldu õigusaktidest ei tule. Rajatise üleandmist

reguleerivad EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1060, 24. juuni

2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

artiklid 65 ja 66. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R1060&from=EN#d1e6731-159-1. Sihipärane

vara kasutamine jätkuks KOVides edasi ja seda juhul, kui nad suudavad vara saajana põhjendada

majanduslikku jätkusuutlikkust ehk kas võib eeldada, et vara saaja suudab projektijärgseid

toetuse saaja kohustusi täita. Selleks sõlmitakse vastavasisuline leping projekti elluviimise

käigus. Meede ei ole suunatud KOVidele, sest riik soovib üleujutusega seotud probleemid

lahendada tervikuna ja keskselt ning selleks kujundab olulised tegevused ja vara soetamised riik.

Varaga seotud kohustuste üleandmisega ei saa kaasneda KOVidele põhjendamatut eelist, sest üle

antakse kohustus säilitada riigi poolt rajatud üleujutuste ennetamise/leevendamise taristut. Vara

üleandmisel teisele isikule järgitakse vara üleandmise reegleid (nt riigivaraseadus, KOV vara

valitsemise kord). See tähendab, et lepingu sõlmimine peab vastama Kliimaministeeriumi ja

4

Keskkonnaagentuuri enda lepingu sõlmimise ja vara võõrandamise reeglitele). Näiteks

riigiasutuse poolt Riigi Kinnisvara ASle (RKAS) vara üleandmisel on tegemist riigisisese

tehinguga ehk sisetehinguga riigihangete seaduse § 141 lõike 2 tähenduses, kuna RKASi aktsiad

kuuluvad riigile. Vara üleandmine toimub arvestades Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud

„Riigi kinnisvarategevuse strateegiat“ ja selle elluviimiseks tehtud vara üleandmise otsuseid.

Samuti peab kohaliku omavalitsuse poolt teisele isikule ja asutusele antava vara üleandmine

toimuma KOVle kohalduvate õigusaktide kohaselt. Projekti iseloom ega rakendamistingimused

ei muutu, taristu kasutamise eesmärk on ka pärast KOVidele üle andmist üleujutusriskide

ennetamine ja leevendamine.

Projekti elluviimise käigus kavandatavad tegevused otsustatakse koos riskipiirkondade kohalike

omavalitsustega. Sama analüüsi käigus lepitakse kokku ka soetatava vara omandiküsimus ja

haldamisega seotud tegevused. Juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole võimeline soetatavat vara

haldama, siis otsustakse eraldi vara soetamise vajalikkus ja selle haldamise küsimused. Juhul,

kui vara otsustatakse anda KOVile, siis tehakse eelnevalt ka täiendav riigiabi analüüs. Projekt

panustab otseselt meetme nimekirja väljundnäitajasse 1 . Tehtud tööde tulemusena on maandatud

üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades (16 riskipiirkonda) üleujutuste võimalikke

kahjulikke tagajärgi. Toetuse abil soetatud taristu aitab tagada kohaliku kogukonna üleujutustega

toimetulekut.

Projekti põhjendatus

Igal Euroopa Liidu liikmesriigil, sealhulgas Eestil on kohustus rakendada Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288,

06.11.2007, lk 27–34) vesikondade põhiselt. Sinna juurde kuuluvad üleujutusohuga seotud riskide

esialgne hinnang, ohu ja riskikaardid ning maandamiskavad. Üleujutuste riskijuhtimise eesmärk on

vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale,

kultuuripärandile ja majandustegevusele. Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks,

üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.

Tegevused üleujutusega seotud riskide hindamiseks ja maandamiseks algasid üleujutuste

direktiivi vastuvõtmisega Euroopa Liidus 2007. aastal (üleujutuste direktiiv). Käesoleval hetkel

on koostatud on kahel perioodil üleujutusega seotud riskide maandamise kavad (2015-2021 ja

2022-2027). Kavad on vajalikud selleks, et ennetada ja leevendada looduslikest üleujutusest

tulenevaid kahjusid inimese tervisele ja varale ning keskkonnale. Maandamiskavade meetmeid

ja suuniseid tuleb arvestada planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja kohalike

omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide koostamisel. Toetuse kasutamise eelduseks on elluviija

poolt tehtav uuring, mille alusel tehakse kindlaks, millised on need riskipiirkonnad, milledele on

vajalik veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine. Kõik see on vajalik

otseselt kliimamuutustega kohanemiseks ja katastroofiriskide ennetamiseks. Eespool toodud

toetuse andmise vajadused ja tulemused selgitavad põhjust, miks sellise toetuse eraldamise järgi

on vajadus.

Projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad

saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende

sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad. Tegevuste ajakava on realistlik, arvestab

mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

Projekti kuluefektiivsus

1 16.05.2023 seisuga ei ole toetuse andmise tingimustes nimetatud näitajat meetmete nimekirjas, kuid

Rahandusministeeriumile on tehtud ettepanek selle näitaja lisamiseks.

5

Projekti koostamisel on tõendatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda on

analüüsitud projekti lülitamisel eelarvesse. Viimase nõude täitmist hinnatakse täiendavalt kulude

abikõlblikkuse hindamisel. Toetuse kasutamise eelduseks on elluviija poolt tehtav uuring, mille

alusel tehakse kindlaks, millised on need riskipiirkonnad, milledele on vajalik veetaseme

jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine. Keskkonnaagentuuri kavandatavad

tegevused veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamisel ja ümberehitamisel

hõlmavad:

1) hüdrometeoroloogilise seirevõrgu arendusi, sh vajadusel uute hüdromeetriajaamade rajamist

riskipiirkondades,

2) uue hüdroloogilise mudelprognoosi väljaarendamist,

3) veetaseme kaugseire operatiivteenuse arendamist,

4) üleujutuste andmestiku ja raporteerimise infosüsteemi arendamist,

5) tegevusteks vajalike alusuuringute teostamist,

6) asjaomase personali kompetentside arendamist ja elanike teadlikkuse edendamist

üleujutustest põhjustatud kahjude ennetamiseks.

Lisaks ka riskipiirkondades asuvate elamute esimese korruse kõrguse määratlemine ning

üleujutuse teemaga seotud teadlikkuse tõstmine. Arvestades 16 riskipiirkonda, siis on planeeritud

nende tööde hinnanguliseks maksumuseks 9 966 995 eurot. Lisaks on otsesed personalikulud

ning üldkulud ühtse määra alusel projekti juhtimiseks ja teavitustöö koordineerimisega.

Detailsem eelarve kasutamise vajaduse selgub projekti elluviimise käigus ning selle kinnitab

projekti juhtrühm.

Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

Elluviijaks on valdkonna eest vastutav riigiasutus. Projekti tulemuste kestlikkus on tagatud, kuna

projekti abil soetatav vara on planeeritud üldjuhul kasutama kohalik omavalitsus. Projekti

elluviimise käigus kavandatavad tegevused otsustatakse koos riskipiirkondade kohalike

omavalitsustega. Sama analüüsi käigus lepitakse kokku ka soetatava vara omandiküsimus ja

haldamisega seotud tegevused. Juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole võimeline soetatavat vara

haldama, siis otsustakse eraldi vara soetamise vajalikkus ja selle haldamise küsimused. Juhul,

kui vara otsustatakse anda KOVile, siis tehakse eelnevalt ka täiendav riigiabi analüüs.

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja

panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia

„Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. Elukeskkond on

kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on

ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi, sest

tegevuste planeerimisel on võimalik arvestada teadlikult üleujutusega kaasnevate riskidega.

Võrdseid võimalusi peetakse silmas teavitustegevuste kavandamisel, elanikkonda puudutavate

tegutsemisviiside välja töötamisel ja nende tutvustamisel üldsusele, st arvestatakse

vanemaealiste, puudega inimeste ja teiste riskirühmade erineva olukorra, vajaduste, peamiste

suhtluskanalite ja suhtluskeelega. Avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes järgitakse

6

Reklaamiseaduse §3 lõikes 4 sätestatud nõudeid. TAT panustab EE2035 vastavasse näitajasse

(hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik).

Soolise võrdõiguslikkuse teemal eraldi tegevusi ei toetata, kuid kõigis avalikkusele suunatud

kommunikatsioonitegevustes tagatakse kooskõla Reklaamiseaduse §3 lõikes 4 sätestatud

nõuetega.

Ligipääsetavuse tagamiseks järgitakse avaliku ruumi planeerimisel universaalse disaini

põhimõtteid. Avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes tagatakse ligipääs

edastatavale informatsioonile nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, ja

intellektipuue) ja eristuvate vajadustega (näiteks eakad) inimestele. TAT panustab Ee2035

näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja“.

Regionaalarengu toetamine toimub eraldi üleujutustega seotud riskipiirkondadele suunatud

tegevusega. TAT panustab näitajasse „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike

osatähtsus".

Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad lahendustele

kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks ning seda mõõdetakse näitajaga:

„Keskkonnatrendide indeks“. Säästva arengu strateegias panustab tegevus Läänemere

seisundisse ning Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse.

Info sihi näitajate ja mõõdikute kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi Põhiõiguste harta nõuetega.

Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused.

Meetme raames antakse toetusi investeeringuteks, mille üldine eesmärk on vähenda rannikualade

üleujutuste ja veepuuduse ohtu, keskendudes ennetusele Eesti rannikualadel ja jõekallastel. See

tähendab seda, et Eesti tingimustes põhiliselt üleujutusriski põhjustavad mereveetaseme ja

jõgede veetaseme tõusust põhjustatud üleujutused ning kõige tõhusamad ja kuluefektiivsemad

meetmed on sellised meetmed, mis ennetavad üleujutusriske. Nt prognoosimise, planeerimise ja

valmisolekuga seotud tegevused, mis võimaldavad üleujutusohu alale mitte ehitada või

üleujutuse ajal õigesti käituda.

Käesoleva käskkirjaga toetatav tegevus on veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja

hoiatussüsteemi rajamine ning selleks vajalike uuringute tegemine, valmisoleku tagamisega ja

teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused. Tegevus on seotud ka üleujutuse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ rakendamisega Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud

teavitustegevusi. Igal Euroopa Liidu liikmesriigil, sealhulgas Eestil on kohustus rakendada

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise

kohta (ELT L 288, 06.11.2007, lk 27–34) vesikondade põhiselt (üleujutuste direktiiv). Sinna

juurde kuuluvad üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, ohu ja riskikaardid ning

maandamiskavad. Üleujutuste riskijuhtimise eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise

tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja

majandustegevusele. Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut

üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.

Käesoleva käskkirja raames toetuse kasutamisel toimub üleujutusriskide maandamiskava 2022-

2027 meetmete toetamine, millega vähendatakse üleujutuste mõju määratletud riskipiirkondades

ja hoitakse ära uute üleujutustega seotud riskipiirkondade tekkimist. Riskide maandamine

hõlmab kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase

hoiatamise süsteeme. Üleujutusriski maandamise meetmete toetamine aitab vähendada

kliimamuutuste mõju majandusele ja elukeskkonnale.

Üleujutusmeede hõlmab üleujutusriskiga piirkondasid: Pärnu linn, Võiste alevik, Häädemeeste

alevik, Virtsu alevik, Kuressaare linn ja Nasva alevik, Kärdla linn, Haapsalu linn, Tartu linn,

7

Aardlapalu küla, Võru linn, Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita), Kiisa

alevik ja Maidla küla, Maardu linn, Paide linn, Sindi linn, Raasiku alevik.

Keskkonnaagentuuri kavandatavad tegevused 16 riskipiirkonnaga seoses veetaseme jälgimis-,

prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamisel ja ümberehitamisel hõlmavad:

1) hüdrometeoroloogilise seirevõrgu arendusi, sh vajadusel uute hüdromeetriajaamade rajamist

riskipiirkondades,

2) uue hüdroloogilise mudelprognoosi väljaarendamist,

3) veetaseme kaugseire operatiivteenuse arendamist,

4) üleujutuste andmestiku ja raporteerimise infosüsteemi arendamist,

5) tegevusteks vajalike alusuuringute teostamist,

6) asjaomase personali kompetentside arendamist ja elanike teadlikkuse edendamist

üleujutustest põhjustatud kahjude ennetamiseks.

Lisaks ka riskipiirkondades asuvate elamute esimese korruse kõrguse määratlemine ning

üleujutuse teemaga seotud teadlikkuse tõstmine. Projekti elluviimise käigus otsustatakse, kas

oodatava tulemusena tegeletakse kõigi riskipiirkondadega või tehakse viidatud uuringule ja

juhtrühmale tuginedes omakorda nende seast valikuid. Projekti elluviimise käigus uuringu

tulemusena (kaasates riskipiirkondade KOVe) selgub, mis töid on kriitiliselt vajalik teha ning

toetatavate tegevuste planeerimisel tehakse koostööd riskipiirkondade KOVidega, et kokku

leppida, kas ja kuidas toimub tehtud investeeringute edasine ülalpidamine, hooldus ja

uuendamine, sest esialgu on see planeeritud nii, et eespool nimetatud kulud kaetakse kohalike

omavalitsuste baasil, millega tagatakse ka elutähtsa teenuse toimepidevus. Eelnevalt ei ole

KOVidega teema läbi analüüsitud, see tehakse juba projekti elluviimise käigus.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud

kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs

tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Toetatavad tegevused panustavad taksonoomiamääruse artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärkidest kliimamuutustega kohanemisse. Toetatavad tegevused ei kahjusta

oluliselt teiste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Selleks on hinnatud teostavate tegevuste

vastavust taksonoomiamääruse artiklis 17 toodud keskkonnaeesmärkide olulise kahju kirjelduse

kontekstis järgmiselt:

1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist

kasvuhoonegaaside heidet.

Ei kahjusta.

Meede ei too kaasa rohkem kasvuhoonegaaside heiteid, mistõttu kliimamuutuste leevendamisele

oluline kahjustav mõju puudub. Meetmed aitavad kaasa inimese tervise ja vara kaitsele ning

aitavad vältida tulevikus tekkivaid kulusid, sh ressursikasutust. Meetmest saadav ressursside

kokkuhoid ja vara kaitse aitab kliimamuutuste leevendamisele kaasa.

8

2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse

kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele,

loodusele või varadele.

Ei kahjusta. Tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohenemist. Vastupidi, uuendatud süsteemid

tagavad andmed, analüüsid ja prognoosid ning hoiatused kodanikele, ettevõtetele jne, mis kõik

aitavad kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Ohtlikud ilmanähtused on sagenenud, mida on

seostatud otseselt kliimamuutustega. Seega täpsed, operatiivsed keskkonnaandmed, analüüsid,

prognoosid ja hoiatused on vajalikud inimeste tervise, vara ja elurikkuse (sh ökosüsteemide poolt

pakutavate hüvede) kaitseks.

3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see

kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist

potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit.

Ei kahjusta. Meetme tegevuste elluviimine ei kahjusta vee- ja mereressursside kestlikku kasutust.

4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete

ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade

otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või

kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada

keskkonda.

Ei kahjusta. Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Meetme tegevuste elluviimine ei

kahjusta oluliselt ringmajanduse eesmärke, sh jäätmete vältimise ja jäätmete ringlussevõttu.

Tegevuste elluviimine aitab hoida inimeste vara, mis tagab ressursside tõhusama kasutamise ja

loodusvarade kokkuhoiu.

5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab

märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse.

Ei kahjusta. Meede soodustab reostuse vältimist ja kontrolli. Meetme tegevuste elluviimine ei

kahjusta saastuse vältimist ja tõrjet. Meetme tegevuste elluviimisega ei kaasne õhu, vee ega

pinnase saastumist ega märkimisväärset saasteainete heitmist keskkonda.

6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see

kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab

elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Ei kahjusta. Meetme tegevuste elluviimine ei kahjusta oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide

kaitset ega taastamist. Tegevusel on otsene ja ka kaudne mõju ökosüsteemide seisundi

parandamisele ja ökosüsteemi teenustele. Investeeringud aitavad paremini planeerida

maakasutust, elupaikade ja liikide kaitset ning kaasata aktiivselt kodanikke jätkusuutliku ja

parema elukeskkonna saavutamisesse.

Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus.

Meetme tegevuste tulemusena on arendatud veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja

hoiatussüsteemid ning eelnevalt teostatud vajalikud uuringud ning planeeritud ja võimalusel

teostatud tegevused üleujutuse valmisoleku tagamisega, mis panustavad meetme nimekirja

väljundnäitajasse2. Selleks on investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire,

katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse

(eurodes). Teostatud tegevused üleujutuse valmisoleku tagamiseks on muuhulgas ka eelkõige

riskipiirkondades asuvate elamute esimese korruse kõrguse määratlemine. Selle eesmärgiks on

üleujutuse ajal prioriseerida evakueeritavad isikud. Lisaks on vajalik üleujutuse teemaga seotud

2 16.05.2023 seisuga ei ole toetuse andmise tingimustes nimetatud näitajat meetmete nimekirjas, kuid

Rahandusministeeriumile on tehtud ettepanek selle näitaja lisamiseks.

9

teadlikkuse tõstmine. Juhtrühmas otsustakse, milliseid tegevusi projekti raames ära tehakse ja

sellest lähtuvalt kehtestatakse ka projektile eraldi lisa näitajad.

Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on

Kliimaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Meetme

tegevuste elluviijaks on Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR), kes on volitatud tegevuste

elluviijaks täidesaatva riigivõimu asutusena ÜSS2021_2027 § 10 lg 4 alusel antud käskkirjaga.

Põhimääruse kohaselt on KAURi üks põhiülesandeid planeerida, korraldada ja teostada

meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret, sealhulgas hallata ja uuendada riiklikku

hüdrometeoroloogiajaamade seirevõrku. KAUR töötleb ja analüüsib seireandmeid ning peab

vastavaid andmekogusid. Samuti koostab KAUR ilmaprognoose ja varajasi hoiatusi, mis samuti

aitavad kaasa üleujutusriskide maandamisele. Lähtuvalt asutuse põhitegevustest on KAURil

kompetents projekti tegevuste elluviimiseks. Eestis ei ole peale KAURi rahvusvaheliste

nõuetega võrreldaval tasemel hüdrometeoroloogilise seire ning operatiivse ilmaprognoosi ja

hoiatuste pakkujat. Seega on KAUR ainuke pädev asutus, kes saab aidata kaasa kohalikul tasemel

rajada veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamisele ning teeb selleks

vajalikke uuringuid ja üleujutusega valmisoleku tagamisega seotud tegevusi.

Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Juhul kui

juhtrühma tasandil nähakse, et on tegevusi mida saab elluviija mõni muu asutus (näiteks

Päästeamet), siis koostatakse nende tegevuste rakendamiseks eraldi käskkiri.

Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse

periood algab 1. jaanuaril 2023 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril.

Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve.

Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi artikkel 7 alusel (https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1058).

Aastate 2022–2029 tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste edasise

käigushoidmise kulud kaetakse kohalike omavalitsuste eelarvest. Tegevuste maksumuse lõplik

hindamine toimub nende hankimise käigus. Projekti tegevuste tulemus on positiivne mõju

inimelude ohutuse tagamisele, varaliste kahjude ennetamisele ning turvalise transpordi

valdkonnas liikluse kindlustamisele.

Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud eelarve piires ning iga-aastase

detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja

kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad

projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet hangete

detailsuses ning kvartali täpsusega. Eelarvet võib kõikide tegevuste vahel, mis on toodud lisas 2,

ringi suunata juhtrühma otsuse alusel.

Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud,

mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuse elluviimiseks on abikõlblikud mh veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja

hoiatussüsteemi rajamise ja ümberehitusega seotud kulud koos vajalike seadmete ja tarkvara

kasutamise koolitusega; veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi andmete

kogumise, haldamiseks ettevalmistavad ja avalikustamisega seotud infotehnoloogiliste

süsteemide ja taristuga seotud kulud; veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi

rajamine ning selleks vajalike uuringute tegemine ja üleujutusega seotud vastupanu valmisoleku

10

tagamisega seotud tegevused; struktuuritoetuse kasutamise teavitamisega seotud kulud ja

käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.

Lisaks ka riskipiirkondades asuvate elamute esimese korruse kõrguse määratlemine ning

üleujutuse teemaga seotud teadlikkuse tõstmine.

Abikõlblikud kulud hõlmavad tegelike kulude alusel hüvitatavaid otseseid personalikulusid.

Projekti toetatavate tegevuse elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud.

Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest

abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud. Kaudsed kulud on

projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh personalikulud ja

projekti üldkulud. Projektiga seotud transpordikulud teeb toetuse saaja vastavalt asutusesisestele

reeglitele projektiga seotud tööülesannete täitmiseks ja on abikõlblikud. Kaudseid kulusid

tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma tööajatabelit.

Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei pea

kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama.

Käskkirja alusel antav toetus ei ole riigiabi.

Tegemist on olemuselt mittemajandusliku tegevusega, kuna puudub tuluteenimise eesmärk. TAT

alusel antavat toetus ei ole EL õiguse mõistes riigiabi elluviijale, samuti ei nähtu TAT

tingimustest võimalikku riigiabi muudele lõppkasusaajatele.

Faktilised asjaolud

Keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“ eelnõu lisas

1 on sätestatud toetuse andmise tingimuste eelnõu (edaspidi TAT, analüüsis on lähtutud

Keskkonnaministeeriumi poolt 11.04.2023.a. aastal e-kirjaga saadetud versioonist). TAT p 2.1.

sätestab, et: „Toetuse andmise eesmärk on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas 2022-

2027 toodud üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks määratud meetmete rakendamine.

Eesmärk on maandada üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades (16 riskipiirkonda)

üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi“ TAT p 3.1. sätestab, et: „Toetatav tegevus on

veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine ning selleks vajalike uuringute

tegemine ja valmisoleku tagamisega seotud tegevused. Tegevus on seotud ka üleujutuse direktiivi

rakendamisega. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.“ Vastavalt TAT p 5.3.

on tegevuste elluviijaks Keskkonnaagentuur.

EL toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud kui igasugune liikmesriigi poolt

või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada

konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see

kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise (2016/C 262/01; ELT C 262, 19.7.2016, lk 1–50) on

selle määratluse elemente täpsemalt selgitatud. Mh märgitakse selle p-s 6, et riigiabi eeskirju

kohaldatakse üldjuhul vaid siis, kus abisaaja on ettevõtja ning täpsustatakse, et Euroopa Kohus

on määratlenud ettevõtjaid sõltumata nende õiguslikust seisundist ja nende rahastamise viisist

järjekindlalt majandustegevusega tegelevate üksustena.

Riigiabi andmine tegevuste elluviijale

Käesoleval juhul on tuvastatud, et toetatavaid tegevusi viib ellu riigiasutus. Samuti nähtub on, et

toetatavad tegevused ei ole majandustegevus. Veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja

hoiatussüsteemi rajamine riskipiirkondades (samuti nagu sellega kaasnev teavitus) on kooskõlas

Keskkonnaagentuurile keskkonnaministri 15.06.2015 määrusega nr 36 „Keskkonnaagentuuri

põhimäärus“ § 6 p-des 1, 9 ja 10 toodud ülesannetega (meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste

prognooside ning hoiatuste koostamine; Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite

11

kohta teabe kogumine, töötlemine ja analüüsimine; seirevõrkude toimimise ning seirejaamade, -

vahendite ja -seadmete pidamise uuendamise ning haldamise tagamine). Seega on antud juhul

tegemist haldusülesannete täitmisega ning tegemist ei ole kindlasti riigiabiga

majandustegevuseks tegevuste elluviijale. Ei ole ka tuvastatav, et tegemist saaks olla riigiabiga

muudele isikutele, sh nö lõppkasusaajatele. Kuna tegemist on kogu riiki hõlmava tervikliku

süsteemiga, puudub antud abil valikulisus ning ta ei anna eeliseid ühtedele ettevõtetele teiste ees.

Eelnevast tulenevalt võib asuda seisukohale, et antud toetusskeemis ei anta abi, mida saaks

lugeda riigiabiks EL toiminise lepingu art 107 mõistes.

Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.

Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas E-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.

Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatava

tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused.

Toetatav tegevus ei hõlma taristut, mis vastab kliimakindluse tehniliste suuniste selgitusele:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03). Juhul, kui

projekti elluviimise käigus olukord muutub ja lisandub objekte, mille puhul tuleb kliimakindlust

tagada, siis seda ka tehakse. Korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb

tagada kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul

projekteerija arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse

tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja

et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks

saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud riigihangete kohta ning

maksete infot. Elluviija peab tagama projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase

kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. Elluviija tagab

teavituskohustuse täitmise. Keskkonnanõuded, millega elluviija peab arvestama, on kajastatud

korraldusasutuse veebilehel https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-

toetusesaajale/keskkonnanouded . Elluviija tegutseb täielikus kooskõlas keskkonnaalaste

õigusaktidega.

Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise

võimalused ja kohustused.

Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise

eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisega

seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus

esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi ning aruannetes

sisalduva miinimuminformatsiooni. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti

edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke

probleeme elluviimisel. Projektide vahe- ja lõpparuanded on sisendiks ka rakenduskava

seirearuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste

saavutamisest.

Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.

Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse vaide menetlemise kord.

12

Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks 2022–

2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste ja

näitaja kajastamisega. Tegevust toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu

kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool

tabelina.

Rahastatavad

tegevused

ELi

toetuse

eelarve

(euro)

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Oma-

finantseering

(euro)

Kogumaksumus

(euro)

Sekkumine number

21.2.3.51

14 410 229 70% 3 087 906 3 087 906 20 586 041

TAT määrus 7 205 114 70% 0 3 087 906 10 293 020

Käesolev TAT

käskkiri

7 205 114 70% 3 087 906 0 10 293 020

Käskkirja punktiga 3 volitatakse Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste

elluviija ülesandeid.

Keskkonnaagentuur volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks vastavalt

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõikele 4.

3. Käskkirja vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava

ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ühissätete määrus);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal

tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse

määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on

ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad kaasa kliimamuutustest põhjustatud

hädaolukordade ennetamisele. Tehtud investeeringute edasine ülalpidamine, hooldus ja

13

uuendamine on planeeritud katta kohalike omavalitsuste baasil, millega tagatakse ka elutähtsa

teenuse toimepidevus. Juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole võimeline soetatavat vara haldama,

siis otsustakse eraldi vara soetamise vajalikkus ja selle haldamise küsimused.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

Rahandusministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoniga

ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Päästeametiga ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga.

Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)

juhtkomisjonile.

Kooskõlastustabel

I. Riigi Tugiteenuste

Keskuse seisukoht:

kooskõlastatakse

märkustega

arvestamisel.

Kliimaministeeriumi tegevus:

Seletuskirjas lk 9 teises

lõigus on tekst: "Meetme

tegevuste elluviijaks on

Keskkonnaagentuur, kes

on volitatud tegevuste

elluviijaks täidesaatva

riigivõimu asutusena

ÜSS2021_2027 § 10 lg 4

alusel antud käskkirjaga.

Põhimääruse kohaselt on

KAURi üks

põhiülesandeid

planeerida..."

Ei ole selgitatud, et KAUR

on Keskkonnaagentuuri

lühend. Soovitan esimest

korda lühendit kasutades

lisada see nime järel

sulgudes.

Arvestatud. Lühend lisatud: Meetme tegevuste elluviijaks on

Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR),

Käskkirja seletuskirjas on

märgitud, et projekti

tulemuste kestlikkus on

tagatud, kuna projekti abil

soetatav vara hakkab

kasutama kohalik

omavalitsus ning tagab

selle säilimise ja

hooldamise ning nende

kulude katmise. Palun

täpsustada, miks ja millisel

Arvestatud palvet täpsustada, miks ja millisel õiguslikul alusel

on kavandatud projekti raames soetatud varade KOVidele üle

andmine. Täpsustame: Rajatise üleandmise (võõrandamise)

keeldu õigusaktidest ei tule. Rajatise üleandmist reguleerivad

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL)

2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi

14

õiguslikul alusel on

kavandatud projekti

raames soetatud varade

KOVidele üle andmine.

Juhime tähelepanu sellele,

et projekti raames soetatud

seadmete säilimise ja

sihtotstarbelise kasutamise

kohustus 5 aasta jooksul

pärast projektile

lõppmakse tegemist on

elluviijal. Juhul, kui

tegelikuks kasutajateks on

KOVid, siis miks ei

kavandata toetusmeedet

sellisena, et KOVid ise

saaksid eelnimetatud

tegevusteks toetust

taotleda? Oluline on silmas

pidada, et kestusnõude

täitmisega seotud kulude

suurust ja katmise allikad

peavad olema välja

selgitatud enne toetuse

andmist.

ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid artiklid 65 ja 66. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R1060&from=EN

#d1e6731-159-1. Sihipärane vara kasutamine jätkuks KOVides

edasi ja seda juhul, kui nad suudavad vara saajana põhjendada

majanduslikku jätkusuutlikkust ehk kas võib eeldada, et vara

saaja suudab projektijärgseid toetuse saaja kohustusi täita.

Selleks sõlmitakse vastavasisuline leping projekti elluviimise

käigus. Meede ei ole suunatud KOVidele, sest riik soovib

üleujutusega seotud probleem lahendada tervikuna ja keskselt

ning selleks kujundab olulised tegevused ja vara soetamised riik.

Varaga seotud kohustuste üleandmisega ei saa kaasneda

KOVidele põhjendamatut eelist, sest üle antakse kohustus

säilitada riigi poolt rajatud üleujutuste ennetamise/leevendamise

taristut. Vara üleandmisel teisele isikule järgitakse vara

üleandmise reegleid (nt riigivaraseadus, KOV vara valitsemise

kord). See tähendab, et lepingu sõlmimine peab vastama

Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri enda lepingu

sõlmimise ja vara võõrandamise reeglitele). Juhendi näide:

Näiteks riigiasutuse poolt Riigi Kinnisvara ASle (RKAS) vara

üleandmisel on tegemist riigisisese tehinguga ehk sisetehinguga

riigihangete seaduse § 141 lõike 2 tähenduses, kuna RKASi

aktsiad kuuluvad riigile. Vara üleandmine toimub arvestades

Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Riigi

kinnisvarategevuse strateegiat“ ja selle elluviimiseks tehtud vara

üleandmise otsuseid. Samuti peab kohaliku omavalitsuse poolt

teisele isikule ja asutusele antava vara üleandmine toimuma

KOVle kohalduvate õigusaktide kohaselt. Projekti iseloom ega

rakendamistingimused ei muutu, taristu kasutamise eesmärk on

ka pärast KOVidele üle andmist üleujutusriskide ennetamine ja

leevendamine.

Käskkirja seletuskirjas on

märgitud, et projekti

koostamisel on tõendatud

projekti kulude vajalikkust

ja mõistlikkust ning seda

on analüüsitud projekti

lülitamisel eelarvesse.

Palun täpsemalt lahti

seletada, kuidas ja kellele

kulude vajalikkust projekti

koostamisel on tõendatud.

Arvestatud. Projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust on

selgitatud toetatavate tegevuste põhjendamisel, sest need

annavad aluse eelarve vajaduseks. Kuna riskipiirkondi on 16,

siis selgub projekti elluviimise käigus, millisteks tegevusteks

mis piirkonnas tegutsetakse ja mis ulatuses. ning Käskkirja

seletuskirjas on märgitud, et projekti koostamisel on tõendatud

projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda on

analüüsitud projekti lülitamisel eelarvesse. 10 293 020,00

jagame 16ga saame igasse piirkonda suunata hinnanguliselt

643 313, 75 eurot.

Eelnõu punktis 2.1. on

toodud, et toetuse andmise

eesmärk on üleujutusega

seotud riskide

maandamiskavas toodud

üleujutusohu ennetamiseks

ja leevendamiseks

määratud meetmete

Arvestatud.

15

rakendamine. Kuna

maandamiskavad

koostatakse teatud perioodi

kohti ning abikõlblikud on

just kavades toodud

meetmete rakendamine,

siis tuleks eelnõus viidata

ka maandamiskava

perioodile 2022-2027.

Samuti tuleks seletuskirja

lisada selgitus

maandamiskavade kohta,

kuna neid on rohkem kui

üks.

Eelnõus punktis 3.1. on

nimetatud toetatavad

tegevused. Lisatud on

lause, et "Tegevus on

seotud ka üleujutuse

Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv

2007/60/EÜ

rakendamisega." Siit

otseselt ei selgu, milline on

direktiivi kohane tegevus,

mida toetatakse. Pigem

võiks selle täienduse lisada

seletuskirja. Käskkirja p

3.1 direktiivile ei ole

soovitatav otseselt viidata,

kui vajalik, siis

veeseadusele, millega on

direktiiv üle võetud.

Mittearvestatud. Peame oluliseks vastav viide lisada käskkirja.

Eelnõu punktis 8.1. on

nimetatud, et toetust

makstakse ERF-ist. Lisada

seletuskirja ka viide

välistatavatele tegevustele,

mida ei saa toetada EL

määruse 2021/1058

artikkel 7 alusel.

Arvestatud. Lisatud: Toetust makstakse Euroopa

Regionaalarengu Fondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021,

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi artikkel 7 alusel (https://eur-

lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1058).

Eelnõu punkt 11.2. seab

elluviija kohustuseks, et

tulenevalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 24.

juuni 2021 määruse (EL)

2021/1060 artikli 73 punkti

2 alapunktist j tuleb

taristule, mille eluiga on

vähemalt viis aastat, tagada

Mittearvestatud. Kuna oleme tänase teadmise juures leidnud, et

need süsteemid, mida on vajalik rajada, ei ole seotud

kliimakindluse tagamise nõuetega, siis jätame käskkirja tasandil

selle nii nagu see on meil kavandatud. Kui projekti juhtrühmas

selgub, mis objektid ja mis kohas lähevad töösse, siis saame ka

lõpliku selguse, kas need on seotud kliimakindluse nõuete

kohaldumisega või mitte. Samasugune lähenemine on ka

SEME3 projektis. Kui investeering hõlmab varasid ja seadmeid,

16

kliimakindlus. Samas

seletuskirjas on toodud, et

toetatav tegevus ei hõlma

taristut, mis vastab

kliimakindluse tehniliste

suuniste selgitusele. Seega

on tegemist vastuoluga,

mis tuleb enne käskkirja

kehtestamist kõrvaldada.

Lisatud on, et juhul, kui

projekti elluviimise käigus

olukord muutub ja lisandub

objekte, mille puhul tuleb

kliimakindlust tagada, siis

seda ka tehakse. Kuna

toetatakse väga

konkreetseid tegevusi

(veetaseme jälgimis-,

prognoosimis- ja

hoiatussüsteemi rajamine),

siis jääb arusaamatuks

kuidas saavad hiljem

lisanduda taristuobjektid.

Kliimakindluse tagamise

kohustus tuleb selgelt

määratleda, sh kas on

tegemist taristuga, mis

vajab hindamist ning kellel

lasub kohustus vastav

analüüs läbi viia. Kui

investeering hõlmab

varasid ja seadmeid, mis on

strateegilise tähtsusega

ning mis võivad olla

mõjutatud väliskeskkonna

mõjudest, siis on tegemist

taristuga, mis vajab

kliimakindluse hindamist.

mis on strateegilise tähtsusega ning mis võivad olla mõjutatud

väliskeskkonna mõjudest, siis on tegemist taristuga, mis vajab

kliimakindluse hindamist.

Eelnõu punktis 11.5. on

toodud, et elluviija

arvestab tööde tegemisel

keskkonnanõuetega.

Lähtuvalt ühissätete

määruse artikkel 9 lõikst 4

tuleb fondide eesmärkide

tagamiseks tegutseda

kooskõlas keskkonnaalaste

õigusaktidega. Ettepanek

on parandada sõnastust

ning tuua seletuskirjas

Arvestatud. Lisatud punkti 11.5 muudatus: Elluviija arvestab

tööde tegemisel keskkonnanõuetega ning tegutseb täielikus

kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega.

17

välja peamised

keskkonnaalased

õigusaktid, mille

tingimused meetme

rakendamisel kohalduvad.

Käskkirja seletuskirja

kohaselt antakse toetusi

antakse investeeringuteks,

mis vähendavad

rannikualade erosiooni,

üleujutuste ja veepuuduse

ohtu, keskendudes

ennetusele Eesti

rannikualadel ja

jõekallastel. Palun

täpsustada, mida viimati

nimetatuga mõeldakse.

Juhime igaks juhuks

tähelepanu sellele, et

elluviijale ei saa üldjuhul

anda toetuse edasi andmise

õigust.

Arvestatud. Oma olemuselt tähendab see seda, et Eesti

tingimustes põhiliselt üleujutusriski põhjustavad mereveetaseme

ja jõgede veetaseme tõusust põhjustatud üleujutused ning kõige

tõhusamad ja kuluefektiivsemad meetmed on sellised meetmed,

mis ennetavad üleujutusriske. Nt prognoosimise, planeerimise ja

valmisolekuga seotud tegevused, mis võimaldavad üleujutusohu

alale mitte ehitada või üleujutuse ajal õigesti käituda. Tõstsime

antud lause käskkirja seletuskirjas ringi, et tekst oleks selgem

ning loogilisem ja selgitasime antud sõnastuse tähendust.