Väljaminev kiri

ÄRAKIRI

Ärisaladused välja jäetud

OTSUS

28.02.2025 nr 7-3/2025-022

N.R. Energy OÜ Rummu võrgupiirkonnale hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse

piirhinna kooskõlastamine

1. Seadusandlikud alused, haldusmenetluse alustamine, käik ja asjaolud

1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika

Kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 1 lõike 2 alusel peavad soojuse tootmise, jaotamise ja

müügiga seonduvad tegevused olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne,

põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

KKütS § 9 lõike 1 alusel peab Konkurentsiametiga müüdava soojuse piirhinna igale

võrgupiirkonnale eraldi kooskõlastama soojusettevõtja, kes:

1) müüb soojust tarbijale;

2) müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale;

3) toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.

KKütS § 8 lõike 3 kohaselt tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate

kulutuste katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus.

Eeltoodust nähtub, et piirhind peab põhinema põhjendatud tegevuskuludel ja tulukusel, mistõttu

piirhinna kooskõlastamisel kontrollib Konkurentsiamet soojusettevõtja poolt rakendatavat

hinnakujundust. Kontrolli teostamise õigus ei tähenda, et kontrollimine piirdub vaid

veendumisega selles, kas ettevõtja poolt teostatud arvutused on matemaatiliselt õiged.

Tulenevalt hinna kooskõlastamise regulatsiooni eesmärgist (KKütS § 1 lõige 2) on

Konkurentsiametil õigus hinnata ka seda, kas müüdava soojuse hinda arvestatud komponendid

on teenuse osutamisel taotletud mahus vajalikud ja põhjendatud.

KKütS § 8 lõige 3 määrab ära alused, mida tuleb arvesse võtta piirhinna kujundamisel, kuid ei

määra, millisest arvestamise metoodikast tuleb Konkurentsiametil lähtuda soojuse piirhinna

kooskõlastamisel või rakendatava soojuse hinna järelevalve teostamisel. Haldusmenetluse

2 (49)

seaduse (edaspidi HMS) § 5 lõikest 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata

kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm.

Eeltoodust lähtudes on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel

(http://www.konkurentsiamet.ee):

1) juhendi „Hinna- või järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalike andmete esitamise juhend

soojusettevõtjatele“ (edaspidi Juhend), mis kirjeldab soojusettevõtjatelt nõutavate andmete

ja selgituste vajadust ning nende esitusviisi, et Konkurentsiametil oleks võimalik

kooskõlastada soojuse piirhindu või läbi viia järelevalvet KKütS-s sätestatud juhtudel ja

korras;

2) hinna- või järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalike andmete esitamise vormi MS Exceli

tabeli kujul: „Tarbijatele ja/või võrguettevõtjatele müüdav soojus“ (edaspidi Küsimustik).

Küsimustik on välja töötatud lähtuvalt konkurentsiseadusest (edaspidi KonkS), KKütS § 9

lõigetest 1, 4, 6, 8 ja 9 ning peavad täidetult sisaldama andmeid, mille alusel on

Konkurentsiametil võimalik läbi viia hinna- või järelevalvemenetlust, et kontrollida (KKütS

§ 8 lõige 3) taotletava või varasemalt kooskõlastatud soojuse piirhinna kulupõhisust;

3) “Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted” (edaspidi Metoodika), mis kinnitati

18.09.2020 Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2020-012 ning mis on

Küsimustiku täitmisel abistavaks vahendiks.

Juhendit ja Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti

regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel

järgides võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist

Konkurentsiameti kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika

täpsustamine enne hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide

teavitamisega, mis loob võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi

juba enne konkreetse hinnaregulatsiooni menetluse algust. Juhend ja Metoodika ei ole

õigusaktid, vaid Konkurentsiameti kui sõltumatu regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist

tutvustavad dokumendid, millel on halduseväliselt informatiivne, mitte normatiivne tähendus.

Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena

(Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-07).

Metoodika peamisteks eesmärkideks on:

1) sõnastada metoodilised alused, millest Konkurentsiamet hakkab lähtuma talle KKütS-i

alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel turgu valitsevate ettevõtjate suhtes;

2) kindlustada soojusettevõtjate hindade kooskõlastamisel ja majandustegevuse

kontrollimisel ettevõtjate võrdne kohtlemine ja ühetaoline halduspraktika;

3) tarbijate kaitsmine;

4) regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtjatel jääda majanduslikult ja

finantsiliselt elujõuliseks, s.o katta jooksvad ärikulud ja finantseerida oma- ja

võõrvahendite arvel vajalikke investeeringuid;

5) luua ettevõtjale piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks.

Konkurentsiamet kasutab soojuse hinna põhjendatud kulude analüüsimisel alljärgnevaid

meetodeid (Metoodika punkt 4.17):

1) tehniliste näitajate analüüs (soojuse tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia erikulu,

jm);

2) tegevuskulude ja müügimahu suhtarvu leidmine ehk erikulu (€/MWh) müügimahu kohta;

3 (49)

3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste

sarnaste ettevõtjate või teiste sarnaste võrgupiirkondade kuludega (nn benchmarking);

4) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus Statistikaameti poolt avaldatud

tegeliku ning Rahandusministeeriumi prognoosidel põhineva tarbijahinnaindeksi

dünaamikaga;

5) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh eksperthinnangud).

KKütS § 9 lõike 6 kohaselt peab soojuse müüja Konkurentsiameti nõudel selgitama ja

põhjendama piirhindade moodustamise aluseid. KKütS § 9 lõike 9 kohaselt on

Konkurentsiametil õigus nõuda soojusettevõtjalt või riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse

asutuselt lisaandmeid, kui seda on vaja piirhinna kooskõlastamise otsuse tegemiseks või

esitatud andmete kontrollimiseks.

KKütS § 9 lõikest 91 tulenevalt on soojusettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest

sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad soojuse hinda tarbijale, ja esitama Konkurentsiametile

uue piirhinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest,

mis võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui 5 protsendi võrra.

KKütS § 9 lõike 10 alusel võib soojusettevõtja taotleda Konkurentsiametilt hinnavalemi

kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna

kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda

mõjutavate tegurite ilmnemisel.

Soojusettevõtja poolt KKütS § 9 lõike 10 alusel taotletud hinnavalem peab olema kujundatud

nii, et hinnavalemi alusel arvutatav soojuse piirhind vastaks KKütS § 8 lõikes 3 sätestatule.

Selleks, et Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinnavalemi rakendamisel arvutatav soojuse

piirhind vastaks KKütS § 8 lõikes 3 esitatud tingimustele, kuuluvad hinnavalemi

kooskõlastamisel kontrollimisele hinnavalemis kajastuvate tegurite kujunemise aluseks olevad

kõik hinnakomponendid (soojuse müügimaht, trassikadu, soojuse tootmise kasutegurid,

muutuvkulud (sh prognoositud kütuse hinnad), tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud

tulukus). Seetõttu viib Konkurentsiamet läbi hinnavalemi kooskõlastamise taotluse menetluse,

mis oma iseloomult on analoogne soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlusega,

juhindudes KKütS § 8 lõikest 3 (ja Metoodikast).

KKütS § 9 lõike 5 kohaselt teeb Konkurentsiamet soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta

otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti keeruka või

töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet seda tähtaega

pikendada 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest enne esialgse tähtaja möödumist taotluse

esitajale.

KKütS § 9 lõike 7 kohaselt peatub soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemise

tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse

kooskõlastamiseks.

4 (49)

1.2. Taotleja andmed

N. R. Energy OÜ (registrikood 12364776, asukoht Järve mõisaallee 1, Järve küla, Toila

vald, 30331, Ida-Viru maakond; elektronposti aadress: [email protected], edaspidi ka NRE).

Ettevõtte majandusaasta algab 01.06. ja lõpeb 31.05. ning osakapitali suurus on 2 450 000

eurot.

Käesoleva otsuse koostamise ajal kehtib N. R. Energy OÜ Rummu võrgupiirkonnale

Konkurentsiameti 12.12.2023 otsusega nr 7-3/2023-196 kooskõlastatud soojuse piirhind

98,55 €/MWh.

1.3. Menetluse käik ja asjaolud

29.08.2024 registreeriti1 Konkurentsiametis (edaspidi ka amet) N.R. Energy OÜ (edaspidi ka

NRE) 28.08.2024 digitaalselt allkirjastatud taotlus Rummu võrgupiirkonnale hinnavalemi ja

selle alusel arvutatud müüdava soojuse piirhinna […] €/MWh kooskõlastamiseks.

Hinnataotluse nõuetekohasuse kontrollimisel tuvastas amet, et selles esinesid vastuolud ja

puudusid selgitused ja dokumendid, mis on vajalikud menetluse alustamiseks.

11.09.2024 saadetud kirjas nr 7-2/24-0193-345-2 teavitas amet NRE-d esitatud hinnataotluste

(sh Rummu võrgupiirkond) menetlejatest ning asjaolust, et 28.08.2024 edastatud taotluse

juurest puuduvad endiselt kõiki võrgupiirkondi puudutavad järgmised dokumendid:

a) peale 24.07.2024 kohtumist hakkpuidu tarnijatele saadetud hankekutsed, millede alusel saaks

kindlaks teha, et ettevõtja on võimaldanud hankel osaleda ka osadeks jaotatud pakkumistega;

b) 29.07.2024 laekunud kõik hakkpuidu pakkumised (sh kogus ja hind), pakkumise tegemisest

loobumise teated, vm informatsioon äraütlemiste ja mitte vastamiste kohta. 28.08.2024 ja

29.08.2024 taotlustega esitati vaid […] hakkpuidu pakkumist 15-st ([…] kogus […] m3 hinnaga

[…] €/m3; pakkumine digitaalselt allkirjastatud 29.07.2024 ja […] kogus […] m3 hinnaga […]

€/m3, pakkumine allkirjastamata);

c) metsamaterjali ja hakkpuidu laoliikumised (alates 2024.aasta aprilli lõpust kuude kaupa kuni

viimase taotluste esitamisele eelneva kuu lõpuni (st 31.08.2024): jääk- sissetulek-väljaminek-

jääk; taotlustega esitati kõikide hakkpuitu kasutavate võrgupiirkondade hakkpuidu laojäägid

(kogused ja rahalised maksumused) seisuga 20.08.2024, kuid ei ole selgitatud hakkpuidu

laovaru keskmise hinna kujunemist);

d) selgitused ja lepingud taotlustes (tööleht „Teenindusautode kulum“) kajastatud hakkpuidu

tootmisega seotud masinate oluliselt kõrgema soetusmaksumuse […] tuh € kohta võrreldes

23.08.2024 esitatud hakkuri, sadulautode ja haagiste kapitalirendilepingute/liisingulepingute

alusel kujuneva kogumaksumusega summas […] tuh €;

e) selgitused töölehel „Teenindusautode kulum“ kajastatud näitajate kohta (millise perioodi

müügimahud on arvestuse aluseks – kas 2023/2024 tegelikud müügimahud või 2024/2025

prognoositud müügimahud.

Konkurentsiametile ei ole esitatud 24.07.2024 kokkusaamisel lubatud ja ka e-kirjaga nõutud

2023/2024. majandusaasta auditeerimata aruannet.

Lisaks eeltoodule puuduvad Rummu võrgupiirkonna taotluse kohta:

- selgitused trassikao ja soojuse tootmise kasutegurite muutuse põhjuste osas, kuna need on

prognoositud erinevaks võrreldes varasemaga [vt ameti 29.12.2021 otsus nr 7-3/2021-089 ja

1 Edastati ametile 28.08.2024 kell 20:17.

5 (49)

08.05.2024 esitatud taotlus, mille ettevõtja võttis tagasi 19.08.2024 (vt lisaks ka ameti

08.07.2024 saadetud hinnangut)].

- töötajate arvud taotluse lehel -B. Algandmed- (vt tabeli read 4.7 ja 4.8).

Eeltoodust tulenevalt amet hindas kõik esitatud taotlused (sh Rummu võrgupiirkond)

puudustega taotluseks haldusmenetluse seaduse § 15 lõike 2 järgi, mis sätestab, et kui isik jätab

koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi,

määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks,

selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi

vaatamata. Juhindudes HMS § 15 lõikest 2, määras Konkurentsiamet N.R. Energy OÜ-le

puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmine tähtajaks hiljemalt 25.09.2024.

23.09.2024 registreeriti2 ametis NRE e-kiri koos selgituskirjaga, millega likvideeriti puudused

28.08.2024 esitatud hinnataotluses ning esitati parandatud hinnataotlus Rummu

võrgupiirkonnale hinnavalemi ja selle alusel arvutatud müüdava soojuse piirhinna […] €/MWh

kooskõlastamiseks (edaspidi Hinnataotlus).

24.09.2024 registreeriti3 ametis NRE e-kiri, millega esitati kõiki võrgupiirkondi puudutavad

dokumendid (neid nõudis ameti 11.09.2024 saadetud kirjas nr 7-2/24-0193-345-2). Sellega saab

lugeda Rummu võrgupiirkonna Hinnataotluses esinenud puudused kõrvaldatuks.

21.10.2024 amet edastas NRE-le kirja nr 7-2/24-0192-433-1 "Konkurentsiameti seisukohad

NRE Rummu võrgupiirkonnale taotletud hinnavalemi ja müüdava soojuse piirhinna

põhjendatuse kohta". Kirjas jäi amet kokkuvõtvalt seisukohale, et NRE 23.09.2024

hinnataotlusega kooskõlastamiseks esitatud Rummu võrgupiirkonna hinnavalem ja soojuse

piirhind ei vasta KKütS § 1 lõikes 2, § 8 lõikes 3 ja § 9 lõikes 10 toodud põhimõtetele. Seega

ei saanud amet kooskõlastada Rummu võrgupiirkonnale taotletavat hinnavalemit kujul:

Hindsoojus = […] + […] × hindhakkpuit + […] × hindpõlevkiviõli + […] × hindelekter + järelevalvetasu

(€/MWh),

ning selle alusel arvutatud soojuse piirhinda […] MWh.

Tulenevalt HMS § 40 lõikest 1, andis amet ettevõtjale võimaluse esitada kirjalikult hiljemalt

08.11.2024 oma selgitused, arvamuse ja vastuväited ameti poolt esitatud küsimustele ja

seisukohtadele.

08.11.2024 registreeriti ametis NRE vastus ameti kirjas 21.10.2024 nr 7-2/24-0192-433-1

toodud seisukohtade kohta ning koos sellega parandatud hinnataotlus soojuse piirhinna […]

€/MWh kooskõlastamiseks müügimahu […] MWh alusel.

25.11.2024 juhtis amet NRE tähelepanu sellele, et esitatud taotluses ei olnud korrigeeritud

soetatud põhivara kulumi arvestust.

27.11.2024 esitas NRE korrigeeritud hinnataotluse.

03.12.2024 edastas amet NRE-le kirja nr 7-2/24-0192-433-5 "NRE Rummu võrgupiirkonna

08.11.2024 ja 27.11.2024 esitatud taotlusest". Kirjas jäi amet kokkuvõtvalt seisukohale, et NRE

27.11.2024 hinnataotlusega kooskõlastamiseks esitatud Rummu võrgupiirkonna hinnavalem ja

soojuse piirhind ei vasta KKütS § 1 lõikes 2, § 8 lõikes 3 ja § 9 lõikes 10 toodud põhimõtetele.

Seega ei saanud amet kooskõlastada Rummu võrgupiirkonnale taotletavat hinnavalemit kujul:

2 Edastati ametile 20.09.2024 (s.o reedel) kell 18:34. 3 Edastati ametile 23.09.2024 kell 17:04.

6 (49)

Hindsoojus = […] + […] × hindhakkpuit + […] × hindpõlevkiviõli + […] × hindelekter + järelevalvetasu

(€/MWh),

ning selle alusel arvutatud soojuse piirhinda […] €/MWh.

Amet selgitas, et vastavalt HMS § 40 lõikele 1 on menetlusosalisel õigus soovi korral esitada

ameti seisukohtade osas oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 1 sätestatud

ärakuulamiskohustuse täitmise üheks eesmärgiks on saada isikult enne tema õigusi puudutava

haldusakti andmist andmeid, mis võimaldaksid haldusorganil enda seisukohta muuta või

vastavalt täiendada.

Lähtuvalt eeltoodust soovis amet menetlusosaliselt seisukohti hiljemalt 17.12.2024 e-kirja

aadressil [email protected].

18.12.2024 registreeriti ametis NRE vastus ameti kirjas 03.12.2024 nr 7-2/24-0192-433-5

toodud seisukohtade kohta ning koos sellega parandatud hinnataotlus soojuse piirhinna […]

€/MWh kooskõlastamiseks müügimahu […] MWh alusel, mida oli vähendatud […] MWh

võrra võrreldes eelnevates taotlustes toodud müügimahuga ([…] MWh). Müügimahu

prognoosimisel ei kasutatud viimase kolme aasta keskmise müügimahu põhimõtet, vaid aluseks

võeti 2024.a juuni – november tegelikud kogused ja detsember 2024 – mai 2025 prognoositud

kogused. NRE selgitas muuhulgas: "28. augusti 2024 taotluses prognoosis NRE aastaseks

Rummu VP soojuse müügimahuks […] MWh. Eelnev on prognoositud viimase 3 aasta

müügimahtude pinnalt. NRE on seisukohal, et regulatsiooniperioodil võib tegelik soojuse

müügimaht olla väiksem.“

20.12.2024 edastas amet NRE-le e-kirja seoses ettevõtja 16.12.2024 kirja nr 241216-4 „N.R.

Energy OÜ seisukohad Tapa võrgupiirkonna soojuse hinnavalemi kooskõlastamise menetluses“

punktis 6 välja toodud selgitusega: „Tapa katla hakkepuidu aastane vajadus on […] m3. […]-

ga sõlmitud lepingu punkt 5.3. kohaselt varustab ettevõtja NRE Tapa katlamaja […] m3

hakkepuiduga (ca […]% vajadusest). Kokkuleppel […]-ga otsustati, et nemad toovad Tapale

mitte […] m3 hakkepuitu, vaid […] m hakkepuitu, kuid vahe […] m3 viiakse teistesse

katlamajadesse. See otsus tehti purustaja ja transpordi efektiivsemaks kasutamiseks hakkeveol,

kuna RMK4 tarnib puitu Tapa rendiplatsile.“ Kuna eeltoodud asjaolu puudutas NRE kõiki

hakkpuidust soojust tootvaid võrgupiirkondi (sh Rummu võrgupiirkond), soovis amet hiljemalt

02.01.2025 dokumentide esitamist, mis kinnitaks […]-ga 27.08.2024 sõlmitud ostu-

müügilepingu […]_NRE 27082024 muutmist, millest selguksid kõikidele hakkpuitu

kasutatavatele katlamajadele tarnitavad hakkpuidu kogused. Lepingu muudatusest peaks

muuhulgas selguma, milliste katlamajade hakkpuidu tarnekoguseid on suurendatud Tapa

katlamajade tarnekoguse vähendamise (so […] m3) arvelt. Kuna hakkpuidu müügilepinguga

seonduv teave on üheaegselt seotud Loksa, Koigi, Rõngu, Vana-Võidu, Turba, Märjamaa, Kiili,

Rummu, Tapa ja Tarbja võrgupiirkondade soojuse piirhinna kooskõlastamise menetlusega,

peatus soojuse piirhinna kooskõlastamise menetlustähtaeg kõigi eelnimetatud

võrgupiirkondade menetluste puhul.

02.01.2025 registreeriti ametis advokaadibüroo Ellex Raidla partneri 31.12.2024 allkirjastatud

vastus teabepäringule5, mille osas II vastati ka ameti 20.12.2024 saadetud e-kirjale

alljärgnevalt: "…NRE ja […] vahel sõlmitud hakkepuidu tarnelepingu kohast Tapale tarnitavat

kogust vähendati […] m3 võrra põhjusel, et RMK tarnib NRE-le küttepuitu (millest NRE toodab

ise hakkepuitu) üksnes Tapale ning vastavalt on logistiliselt mõistlik Tapal kasutada suuremas

osas ise toodetud hakkepuitu. Lepingu muutmiseks tegi NRE […]-le ettepaneku kirjalikult (vt

4 Riigimetsa Majandamise Keskus. 5 Edastatud ametile elektroonselt 31.12.2024 (so vana-aasta viimasel päeval) kell 14:04.

7 (49)

Lisa 1). Seejärel […] helistas NRE-le ning teatas, et on asjaomasel viisil Lepingu muutmisega

nõus. Vastavalt ei ole NRE-l võimalik esitada dokumente, mis kinnitaks Lepingu muutmist.

Pooled ei ole kokku leppinud, millises ulatuses asjaomane hakkepuit ([…] m3) mõnda

konkreetsesse piirkonda üle kantakse. See sõltub konkreetse piirkonna vajadusest hakkepuidu

järele. Vastavalt ei ole NRE-l võimalik esitada dokumente ega selgitusi milliste katlamajade

hakkpuidu tarnekoguseid on suurendatud Tapa katlamajade tarnekoguse vähendamise

arvelt…".

27.12.2024 ja 03.01.2025 toimusid koosolekud (Microsoft Teams keskkonnas)

konkurentsiameti ametnike ja NRE volitatud esindaja advokaadibüroo Ellex Raidla partneri

osavõtul, kus arutati Loksa probleemseid hinnakomponente. Muuhulgas amet selgitas, et

vastavalt Metoodika punktile 4.1 võetakse müügimahu prognoosimisel alusel viimase kolme

majandusaasta keskmine müügimaht, kuid kuna 2024. a oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu

müügimahud on märkimisväärselt vähenenud, tegi amet ettepaneku võtta müügimahu

prognoosimisel aluseks viimase 36 kuu ehk viimase kolme kalendriaasta keskmine müügimaht.

Eeltoodu laienes ka ettevõtja teiste võrgupiirkondade esitatud hinnataotlustele. Sellest

tulenevalt lepiti 03.01.2025 kokku, et N.R. Energy OÜ esitab esimesel võimalusel ametile ka

teiste võrgupiirkondade (sh Rummu võrgupiirkond) 2024.a tegelikud müügimahud.

07.01.2025 amet edastas NRE-le e-kirja võrgupiirkondade (10 tk, sh Rummu) 2024.a tegelike

müügimahtude ja korrigeeritud hinnataotluste esitamise kohta. Kuna ettevõtja andmeid ei

esitanud, edastas amet 13.01.2025 ja 15.01.2025 ettevõtjale korduva päringu 2024.a tegelike

müügimahtude ja korrigeeritud hinnataotluste esitamise kohta.

20.01.2025 registreeriti ametis NRE 17.01.2025 e-kiri, milles teatati ettevõtja juhatuse liikme

(Tatjana Karhu) haigestumisest, mistõttu ei ole teada tema tööle naasmise aeg ning vajalike

andmete kogumise ja esitamise aeg.

22.01.2025 amet edastas NRE-le e-kirja, milles muuhulgas teavitati, et kuna Tatjana Karhu

haigestumine puudutab N.R. Energy OÜ (NRE) Loksa, Kiili, Koigi, Märjamaa, Rummu,

Rõngu, Tapa, Tarbja, Turba ja Vana-Võidu võrgupiirkondade hinnataotluste menetlemist, siis

sellises olukorras ei saanud haldusorgan siiski jätta menetlustoimingud tegemata või

menetlused peatada, võttes arvesse pooleliolevaid 10-ne võrgupiirkonna menetlusi ning

arvestades asjaolu, et ettevõtjal on ka teine juhatuse liige, kes vastavalt oma hoolsuskohustusele

peab tagama ettevõtte jätkusuutliku majandamise, mh selleks vajalike toimingute sooritamise.

Tulenevalt eeltoodust pikendas Konkurentsiamet küsitud teabele vastamise tähtaega kuni

05.02.2025 ning teavitas, et KKütS § 9 lg 7 alusel on 10-ne võrgupiirkonna (sh Rummu) soojuse

piirhinna taotluste menetlemise tähtaeg peatunud kuni vajamineva teabe saamiseni.

28.01.2025 edastas advokaadibüroo Ellex Raidla partner ametile e-kiri, milles selgitas, et

N.R. Energy OÜ tegeleb päringule vastuse koostamisega ning ühtlasi esitas täpsustavad

küsimused hakkpuidu purustuskompleksi ja tegevuskulude (tööjõukulud) osas, millele amet ka

29.01.2025 vastas.

30.01.2025 amet edastas NRE-le e-kirja, milles teavitati, et taotluses tuleb keskkonnatasude ja

elektrienergia kulu arvutamisel aluseks võtta alates 01.01.2025 kehtivad saastetasumäärad ja

taastuvenergia tasu.

31.01.2025 esitas NRE kõikide hinnataotluste (sh Rummu võrgupiirkond) menetlustegevuste

loetelu ning teabe hakkepuidu purustuskompleksi ja hakkeautode müümise kohta.

06.02.2025 registreeriti6 NRE digitaalselt allkirjastatud korrigeeritud taotlus Rummu

6 Edastati ametile 05.02.2025 kell 21:44.

8 (49)

võrgupiirkonnale hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse piirhinna 106,55 €/MWh

kooskõlastamiseks (edaspidi Hinnataotlus).

Alates 28.08.2024 on NRE muutnud kooskõlastamiseks esitatud soojuse piirhinna ja selle

aluseid […] korda.

Tulenevalt KKütS § 9 lõikest 7 peatus soojuse piirhinna kooskõlastamise Taotluse menetlemise

tähtaeg ajavahemikel 22.10.-08.11.2024 (18 päeva) 26.11.-28.11.2024 (3 päeva), 04.12.-

18.12.2024 (15 päeva), 21.12.2024-02.01.2025 (13 päeva) ja 08.01.-06.02.2025 (30 päeva).

Kokku on Rummu võrgupiirkonna menetlus peatunud 79 päeva.

Esitatud Hinnataotluses prognoosib NRE Rummu võrgupiirkonnale soojuse müügimahuks

2926 MWh ning lubatud müügituluks soojuse tootmisel:

1) muutuvkulud […] tuh €;

2) tegevuskulud […] tuh €;

3) kapitalikulu […] tuh €;

4) põhjendatud tulukus […] tuh €;

5) järelevalvetasu […] tuh €;

Kokku […] tuh €.

Alljärgnevas tabelis 1 on kajastatud NRE Hinnataotluses toodud Rummu võrgupiirkonna

soojuse piirhinna komponendid prognoositaval soojuse müügimahul […] Wh:

Tabel 1. NRE Rummu võrgupiirkonna soojuse piirhinna kujunemine

Nimetus Ühik Ettevõtja

taotlus

Võrku väljastatud soojuse maht MWh […]

hakkpuit MWh […]

% […]

põlevkiviõli MWh […]

% […]

Hakkpuidust soojuse tootmise kasutegur % […]

Põlevkiviõlist soojuse tootmise kasutegur % […]

Trassikadu % […]

MWh […]

Soojuse müügimaht MWh […]

Hakkpuidu kütteväärtus MWh/m3 […]

Hakkpuidu primaarenergia maht MWh […]

Hakkpuidu ostukogus m3 […]

Hakkpuidu ostuhind (sh transport) €/m3 […]

Hakkpuidu primaarenergia hind €/MWh […]

Põlevkiviõli kütteväärtus MWh/t […]

Põlevkiviõli primaarenergia maht MWh […]

Põlevkiviõli ostukogus t […]

Põlevkiviõli ostuhind (sh aktsiis ja transport) €/t […]

Põlevkiviõli primaarenergia hind €/MWh […]

9 (49)

Nimetus Ühik Ettevõtja

taotlus

Elektrienergia ostukogus kWh […]

Elektrienergia keskmine ostuhind (sh

võrguteenus, aktsiis ja taastuvenergia tasu) €/kWh […]

Muutuvkulud tuh € […]

Kulud kütuste ostuks tuh € […]

Muud muutuvkulud, sh tuh € […]

Kulud elektrienergia ostuks tuh € […]

Keskkonnatasud tuh € […]

Kulud kemikaalide ning vee- ja

kanalisatsiooniteenuse ostuks tuh € […]

Kulud tuha utiliseerimiseks tuh € […]

Tegevuskulud tuh € […]

Kapitalikulu tuh € […]

Põhjendatud tulukus tuh € […]

Lubatud müügitulu tuh € […]

Järelevalvetasu 0,2% lubatud müügitulust tuh € […]

Lubatud müügitulu järelevalvetasuga tuh € […]

SOOJUSE PIIRHIND €/MWh 106,55

Kulud kütuseta ja elektrienergiata tuh € […]

Püsikulu komponent hinnavalemis €/MWh […]

Hakkpuidu tegur hinnavalemis MWh/MWh […]

Põlevkiviõli tegur hinnavalemis MWh/t […]

Elektrienergia tegur kWh/MWh […]

Järelevalvetasu hinnavalemis €/MWh […]

NRE soovib kooskõlastada Rummu võrgupiirkonnale alljärgneva hinnavalemi kehtivusega

kuni kolm aastat:

hind soojus = […] + […] × hind hakkpuit + […]× hind põlevkiviõli + […] × hind elekter + järelevalvetasu

(€/MWh),

milles:

tegur […] on saadud alljärgnevate kulude jagamisel soojuse müügimahuga

[…]MWh:

tuh € €/MWh

muutuvkulud (va kütus ja elekter) […] […]

tegevuskulud […] […]

kapitalikulu […] […]

põhjendatud tulukus […] […]

kokku […] […]

tegur […] on saadud soojuse tootmiseks vajaliku hakkpuidu primaarenergia

koguse […] MWh jagamisel müüdava soojuse kogusega […] MWh

ehk […] / […]=[…];

10 (49)

hind hakkpuit hakkpuidu primaarenergia hind €/MWh (sh transport);

tegur […] on saadud soojuse müügiks vajaliku põlevkiviõli koguse […] t

jagamisel soojuse müügimahuga […] MWh ehk […] / […] =[…];

hind põlevkiviõli põlevkiviõli ostuhind €/t (sh aktsiis ja transport);

tegur […] on saadud soojuse tootmiseks ja jaotamiseks tarbitava elektrienergia

koguse […] kWh jagamisel soojuse müügimahuga […] MWh ehk […]

/ […] = […];

hind elekter on elektrienergia ostuhind €/kWh (sh võrguteenus, aktsiis ja

taastuvenergiatasu);

Järelevalvetasu seadusandlusest tulenev järelevalvetasu määr 0,2% lubatud

müügitulust.

Järgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad NRE poolt Rummu võrgupiirkonnale taotletud

hinnavalemi ja soojuse piirhinna hinnakomponentide kohta võttes arvesse Hinnataotluses

toodud andmeid ning menetluse käigus saadud lisaandmeid ja selgitusi.

2. VÕRGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS

Alljärgnev tabel 2 annab ülevaate NRE Hinnataotluses esitatud andmetest Rummu

võrgupiirkonna soojuse tootmisseadmete, soojustrasside ning klientide kohta.

Tabel 2. NRE Rummu võrgupiirkonna üldandmed

Üldandmed Ühik 2021/22 2022/23 2023/24 Regulats.

periood

Rummu katlamaja tootmisvõimsus

kokku, sh MW 2,89 2,89 2,89 2,89

2019, Bosch UT-L14, võimsus 1,90 MW MW 1,90 1,90 1,90 1,90

2019, Kohlbach K8-990, võimsus 0,99 MW MW 0,99 0,99 0,99 0,99

Soojustrasside pikkus, sh km 2,60 2,60 2,60 2,60

rekonstrueeritud km 2,02 2,02 2,02 2,02

Tarbijate (hoonete) arv tk […] […] […] […]

NRE tegeleb Rummu võrgupiirkonnas soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga.

Regulatsiooniperioodil kasutab ettevõtja Rummu võrgupiirkonnas Harjumaal soojuse

tootmiseks katlamaja, aadressil Kooli 6a, Rummu alevik, Lääne-Harju vald. Rummu

tootmisseadmete koguvõimsuseks on 2,89 MW (vt tabel 2).

Soojus jaotatakse 2,60 km pikkuse kaugküttevõrgu kaudu, mis on 78% ulatuses renoveeritud.

Regulatsiooniperioodiks täiendavat trasside rekonstrueerimist ettevõtja ei ole prognoosinud.

Rummu võrgupiirkonna kaugküttevõrku on ühendatud […] soojust tarbivat hoonet. Suvel

soojust sooja tarbevee jaoks ei toodeta.

Hinnataotluses kajastas NRE tegelikud andmed ettevõtte majandusaastate 2021/22 kuni

2023/24 kohta ning prognoositud andmed majandusaasta 2024/25 kohta. Lähtudes

Metoodikast võtab Konkurentsiamet analüüsimisel aluseks majandusaastate 2021/22

kuni 2023/24 tegelikud andmed ning regulatsiooniperioodiks majandusaastaks 2024/25

prognoositud andmed.

11 (49)

3. SOOJUSE KOGUSTE JA EFEKTIIVSUSNÄITAJATE HINDAMINE

3.1. Soojuse müügimaht

Müügimaht on soojuse müügimaht regulatsiooniperioodil megavatt-tundides (Metoodika

p 2.10).

Soojuse hinna kooskõlastamisel võetakse regulatsiooniperioodi soojuse müügimahu

prognoosimisel aluseks viimase kolme majandusaasta (12-kuulised perioodid) müügimahtude

aritmeetiline keskmine (Metoodika p 4.1).

Kui müügimahu arvestuse aluseks olevad objektiivsed tegurid ja asjaolud (tarbijate liitumine

või lahkumine võrgust, hoonete rekonstrueerimine, tarbijate osaline üleminek muule

kütteviisile jne) on regulatsiooniperioodile eelneva kolme majandusaasta (kolme 12-kuulise

perioodi) jooksul oluliselt muutunud, teeb soojusettevõtja müügimahu leidmiseks täiendava

analüüsi. Täiendav müügimahu analüüs peab sisaldama andmeid tarbijate arvu ja nende

tegelike ning prognoositavate müügimahtude kohta 12-kuuliste perioodide lõikes. Koos

selgitustega tuuakse välja nende tarbijate müügimahtude dünaamika, kelle ostumahu oluline

vähenemine või suurenemine on põhjustanud või põhjustab müügimahu olulise muutuse

võrgupiirkonnas.

Konkurentsiamet hindab ettevõtjate poolt esitatud soojuse müügimahtusid ja

regulatsiooniperioodi müügimahu prognoosi põhjendatust 12-kuuliste perioodide lõikes, et

tagada soojuse hinna arvutamise aluseks võetav viimase kolme majandusaasta müügimahtude

objektiivne võrdlus ka juhul, kui ettevõtja kolm viimast majandusaastat on olnud erineva

pikkusega.

NRE Rummu võrgupiirkonna soojuse müügimaht ([…] MWh)

Hinnataotluses prognoosib NRE Rummu võrgupiirkonna soojuse müügimahuks

regulatsiooniperioodil […] MWh (vt tabel 3).

Tabel 3. Rummu võrgupiirkonna müügiprognoos (MWh)

Re

a

nr

Nimetus Ühik 2021/22 2022/23 2023/24 Regul.

periood

Viimase

36 kuu

keskmine

3-e

majandus

-aasta

keskmine

A B C 1 2 3 4 5 6

1 Soojuse müügimaht MWh […] […] […] […] […] […]

2 Müügimahu muutus

vrd eelneva aastaga % - […] […] […] […] -

3

Tarbijate (hoonete)

arv tk […] […] […] […] […] […]

4

Müügimaht tarbija

kohta MWh/tk […] […] […] […] […] […]

Lisaks esitas ettevõtja soojuse müügimahud majandusaastate ja tarbijate kaupa, millest annab

ülevaate alljärgnev tabel (vt tabel 3a).

12 (49)

Tabel 3a. Rummu võrgupiirkonna müügiprognoos tarbijate lõikes (MWh)

[…]

NRE on Rummu võrgupiirkonna soojuse müügimahu prognoosimisel võtnud (tarbijate

koondsummas) aluseks viimase 36 kuu (veebruar 2022-jaanuar 2025) tegeliku keskmise

müügimahu […] MWh.

Konkurentsiameti seisukoht soojuse müügimahu osas

Reeglina aktsepteerib Konkurentsiamet regulatsiooniperioodiks, tarbijate arvu samaks jäädes,

kolme aasta keskmisel põhinevat müügimahu prognoosi ilma täiendavate põhjalike selgitusteta

põhjusel, et aastad on erineva välisõhutemperatuuriga, mistõttu on soojuse tarbimismaht

muutuva iseloomuga. Seetõttu ei ole ka põhjendatud lähtuda eelneva kolme aasta kõige

kõrgemast või kõige madalamast müügimahust.

Konkurentsiamet hindab ettevõtjate poolt esitatud soojuse müügimahtusid ja

regulatsiooniperioodi müügimahu prognoosi põhjendatust 12-kuuliste perioodide lõikes, et

tagada soojuse hinna arvutamise aluseks võetav viimase kolme majandusaasta müügimahtude

objektiivne võrdlus ka juhul, kui ettevõtja kolm viimast majandusaastat on olnud erineva

pikkusega.

Tabelist 3 selgub, et ettevõtja prognoosib regulatsiooniperioodi müügimahuks […] MWh,

vastavalt viimase 36 kuu 12-kuuliste perioodide (veebruar 2022 – jaanuar 2023, veebruar 2023

– jaanuar 2024 ja veebruar 2024 – jaanuar 2025) keskmisele tasemele, mille aluseks olevatest

andmetest annab ülevaate alljärgnev tabel (vt tabel 3b).

Tabel 3b. Viimase 36 kuu 12-kuuliste perioodide (veebruar 2022 – jaanuar 2023, veebruar

2023 – jaanuar 2024 ja veebruar 2024 – jaanuar 2025) müügimahud

Rea

nr

Soojuse

tarbimine,

MWh

02.2022-

01.2023

02.2023-

01.2024

02.2024-

01.2025

02.2022 -

01.2025

keskmine

A B 1 2 3 4

1 Veebruar […] […] […] […]

2 Märts […] […] […] […]

3 Aprill […] […] […] […]

4 Mai […] […] […] […]

5 Juuni […] […] […] […]

6 Juuli […] […] […] […]

7 August […] […] […] […]

8 September […] […] […] […]

9 Oktoober […] […] […] […]

10 November […] […] […] […]

11 Detsember […] […] […] […]

12 Jaanuar […] […] […] […]

13 Kokku […] […] […] […]

Tabelis 3b toodud andmetest selgub, et viimase 36 kuu müügimahtude kasutamise põhjuseks

on olnud kõrgemad välisõhutemperatuurid peamiselt 2024.a oktoobris, novembris, detsembris

ja 2025.a jaanuaris (vt https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/), mistõttu on

müügimahud märkimisväärselt vähenenud. Kuivõrd ilmastiku tingimustes esineb aastati

varieeruvus, mille äärmuslikumaid mõjusid ühel perioodil võimaldab tasandada pikema

analüüsitava perioodi (nt kolm aastat/ 36 kuud, nagu Metoodikas sätestatud) aluseks võtmine,

13 (49)

on põhjendatud võtta müügimahu prognoosimisel aluseks viimase 36 kuu 12-kuuliste

perioodide (veebruar 2022 – jaanuar 2023, veebruar 2023 – jaanuar 2024 ja veebruar 2024 –

jaanuar 2025) keskmine müügimaht […] MWh, sest regulatsiooniperioodiks ei ole

prognoositud tarbijate arvu suurenemist ega vähenemist.

Võttes arvesse asjaolu, et Metoodika punkt 4.1 alusel ettevõtja prognoosib

regulatsiooniperioodi müügimahu viimase 36 kuu 12-kuuliste perioodide (veebruar 2022

– jaanuar 2023, veebruar 2023 – jaanuar 2024 ja veebruar 2024 – jaanuar 2025) tegelikul

keskmisel tasemel, peab amet põhjendatuks Rummu võrgupiirkonnale

regulatsiooniperioodiks prognoositud müügimahtu […] MWh.

3.2. Trassikadu

Absoluutne trassikadu on kaugküttevõrku antud ja müüdud soojuse koguse vahe megavatt-

tundides (Metoodika p 2.18). Suhteline trassikadu on kaugküttevõrku antud ja müüdud soojuse

koguse vahe kaugküttevõrku antud (toodetud ja/või sisseostetud) soojuse koguse suhtes

protsentides (Metoodika p 2.19).

Absoluutse ja suhtelise trassikao arvestamisel võetakse aluseks eelnevate perioodide tegelikud

näitajad ja Metoodika punktis 5.2 toodud suhtelise trassikao tehniliste nõuete eesmärgid

(Metoodika p 5.1).

Konkurentsiamet analüüsib võrgupiirkonna trassikao muutumist ajas nii absoluutväärtuse

(MWh) kui ka suhtelise (%) trassikao näitajate alusel. Metoodika p 2.20 järgi võrgupiirkond on

maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat

kaugküttevõrku (KKütS § 2 p 7).

Analüüsi käigus hinnatakse kaugküttevõrgule iseloomulikke näitajaid, nagu soojustarbimise

tihedus (madal või kõrge), soojuse müügimaht (vähenev või suurenev), suveperioodil soojuse

tootmine sooja tarbevee vajaduseks (jah või ei), kaugküttevõrgu tehniline seisund (halb või hea)

ja vajalike investeeringute mõju soojuse piirhinnale (suurendav või vähendav). Nimetatud

asjaolude alusel hindab Konkurentsiamet punktis 5.2 toodud trassikadude tehniliste nõuete

reaalse täitmise võimalust. Kui trassikadude tehniliste nõuete täitmise osutub majanduslikult

ebaotstarbekaks, siis võib Konkurentsiamet nõuetest kõrvale kalduda.

Trassikadude tehnilised nõuded aastate lõikes on järgmised: (Metoodika p 5.2.):

1) alates 2025. aastast 13%;

2) alates 2027. aastast 12,5%;

3) alates 2029. aastast 12%;

4) alates 2031. aastast 11,5%.

Metoodikas on kaugküttetrasside kadude nõuded (millest kõrgemat trassikadu soojuse hinnas

võib Konkurentsiamet mitte aktsepteerida) seatud eesmärgiga, et täita KKütS § 5 lg-st 1 tulenev

nõue, mille kohaselt peab kaugküte olema efektiivne ja jätkusuutlik. Energiat peab tõhusamalt

kasutama energiaahela kõikides etappides, alates energia toomisest ja selle edastamisest kuni

kasutamiseni välja. Trassikao tehnilise nõude sätestamise eesmärgiks on ka motiveerida

soojusettevõtjaid tegema investeeringuid kaugküttetrassidesse trassikao vähendamiseks, et

kaitsta tarbijaid soojuse ebaefektiivse jaotusteenuse jätkamise eest.

Kui majandusanalüüsi käigus selgub, et ettevõtja kulud ja/või tehnilised efektiivsusnäitajad (nt

tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia erikulu jms) väljendavad ebaefektiivsust ning

14 (49)

ettevõtja ei saa koheselt oma tegevust ümber korraldada, antakse ettevõtjale mõistlik tähtaeg

majandustegevuse efektiivsemaks muutmiseks. Ettevõtja esitab tegevuskava koos

põhjendustega, milles märgib ära, millise ajaperioodi jooksul ja millises summas teostatakse

optimaalsed investeeringud tehnilise efektiivsusnäitaja ja/või kulude kokkuhoiu saavutamiseks

ning selgitab, millal ja millises summas avaldub meetmete rakendumisel prognoositav

efektiivsus või kulude kokkuhoid. Juhul, kui ettevõtja ei täida temale antud mõistliku tähtaja

jooksul võetud kohustusi, mistõttu on ettevõtja kulud ja/või tehnilise efektiivsuse näitajad

järgnevatel perioodidel jätkuvalt ebaefektiivsed, siis võib Konkurentsiamet jätta taotletud

soojuse piirhinna kooskõlastamata.

Võrgupiirkondade osas7, milles investeeringute tegemist punktides 5.2 ja 5.4 nimetatud

tehniliste nõuete saavutamiseks on tehnilis-majandusliku analüüsi käigus selgelt hinnatud

ebaotstarbekaks (suurendab oluliselt soojuse hinda võrgupiirkonnas), esitatakse vastav

majanduslik arvutus koos seletuskirjaga.

NRE taotlus Rummu võrgupiirkonna trassikadude osas ([…] MWh ehk […]%)

Hinnataotluses prognoosib NRE majandusaastal 2024/2025 Rummu võrgupiirkonna

absoluutseks trassikaoks […] MWh ehk […]% trassi antavast soojuse kogusest (vt tabel 4).

Tabel 4. Rummu võrgupiirkonna trassikaod

Trassikadu Ühik 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25

Võrku antava soojuse maht MWh […] […] […] […]

Soojuse müügimaht MWh […] […] […] […]

Trassikadu MWh […] […] […] […]

Trassikadu % […] […] […] […]

Trasside kogupikkus, sh km […] […] […] […]

rekonstrueeritud km […] […] […] […]

rekonstrueeritud soojustrasside osakaal % […] […] […] […]

Soojustarbimise tihedus MWh/km […] […] […] […]

Soojuskadu trassi km kohta MWh/km […] […] […] […]

Ettevõtja andmetel on Rummu võrgupiirkonna soojustrassid 78% ulatuses rekonstrueeritud.

Regulatsiooniperioodil jäävad trassikaod madalamale tasemele eelmise majandusaastaga

võrreldes, samuti madalamale tasemele eelmise kolme aasta keskmisega ([…] MWh) võrreldes.

Konkurentsiameti seisukoht trassikao osas

Trassikadudele hinnangu andmisel lähtub Konkurentsiamet eelmiste aastate tegelikest

näitajatest kui ka efektiivsust väljendavatest tehnilistest nõuetest (Metoodika p 5.1 ja 5.2).

Trassikadu on sõltuv võrku antud soojuse kogusest ja soojustrasside kvaliteedist (ümbritsevasse

keskkonda eralduvast soojuse kogusest), investeerides trassidesse nende kvaliteet paraneb,

mille tulemusena ka trassikadu väheneb. Amet on ühtlasi seisukohal, et üldist energiasäästu

eesmärki silmas pidades ettevõtjatel tuleb kaaluda soojusvõrgu täieliku renoveerimise

teostamise vajadusega isegi juhul kui KIK abi ei eralda, kuid säilib võrgupiirkonna kaugkütte

jätkusuutlikkus.

7 Nt väga madala soojustarbimise tihedusega võrgupiirkonnad jm

15 (49)

Tabelist 4 selgub, et regulatsiooniperioodiks prognoosib ettevõtja Rummu võrgupiirkonna

soojuskaoks trassi ühe kilomeetri kohta […] MWh. Varasemal kolmel majandusaastal

(2021/22-2023/24) on soojuskadu trassi ühe kilomeetri kohta olnud vahemikus […]-

[…] MWh/km kohta, keskmiselt […] MWh/km. Eelmisel majandusaastal on soojuskadu trassi

km kohta olnud […] MWh/km ning regulatsiooniperioodiks on vastav näitaja prognoositud

sellest […]% ([…]) võrra madalamale tasemele.

Regulatsiooniperioodiks prognoosib ettevõtja Rummu võrgupiirkonna trassikaoks […] MWh

ehk […]% võrku antava soojuse mahust. Kolmel eelmisel aastal (2021/22-2023/24) on

kaugküttevõrgu absoluutne trassikadu olnud vahemikus […]-[…] MWh, keskmiselt […] MWh

([…]) ning suhteline trassikadu vahemikus […]-[…]%, keskmiselt […]% ([…]). Ettevõtja on

prognoosinud suhtelise trassikao madalamale tasemele võrreldes eelmise majandusaastaga ja

mõnevõrra kõrgemale tasemele kolme varasema aasta keskmisega võrreldes.

Prognoositud suhteline trassikadu […]% ei ületa Metoodika p 5.2 toodud tehnilist nõuet, mille

kohaselt efektiivse soojusvõrgu trassikaod alates 2025.a-st ei peaks ületama […]% võrku antava

soojusenergia mahust ning on edasistel aastatel pidevalt alanev.

Lähtuvalt eeltoodust, peab Konkurentsiamet põhjendatuks NRE Rummu

võrgupiirkondade regulatsiooniperioodi suhtelise trassikao prognoosi […]% ehk

absoluutväärtuses […] MWh.

3.3. Erinevate kütuste osakaal soojuse tootmisel

NRE Hinnataotlus tootmismahu ([…] MWh) ja kütuste kasutamise osakaalude osas

soojuse tootmisel (hakkpuidust […]% ja põlevkiviõlist […]%) osas

Hinnataotluse kohaselt planeerib NRE regulatsiooniperioodil Rummu võrgupiirkonna soojuse

tootmismahust ([…] MWh) toota […]% ehk […] MWh hakkpuidust ja […]% ehk […] MWh

põlevkiviõlist.

Konkurentsiameti seisukoht erinevatest kütustest soojuse tootmise osakaalude osas

Soojuse tootmise osas lähtub Konkurentsiamet üldjuhul põhimõttest, et soojuse baaskoormus

tuleb katta sellise soojusega, mille primaarenergia hind on kõige madalam. Taotlusest selgus,

et NRE on Rummu võrgupiirkonnale soojuse piirhinda kujundades eeltoodud põhimõtet

arvestanud.

Hinnataotluses on ettevõtja prognoosinud Rummu katlamaja soojuse tootmisel primaarenergia

hinnaks hakkpuidul […] €/MWh ja põlevkiviõlil […] €/MWh (vt punkt 4.1.1).

Esitatud andmete kohaselt prognoosib ettevõtja regulatsiooniperioodil kogu toodetavast

soojusest ([…] MWh) toota […]% ehk […] MWh hakkpuidust 0,99 MW katlaga) ning […]%

ehk […] MWh põlevkiviõlist (1,90 MW katlaga, soojuse tootmise tagamiseks tahkekütuse katla

võimalike tehniliste rikete kõrvaldamise ajal).

Lähtuvalt eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks NRE Hinnataotluses Rummu

võrgupiirkonnas soojuse tootmise osatähtsuste prognoosi regulatsiooniperioodiks […]%

ehk […] MWh hakkpuidust ning […]% ehk […] MWh põlevkiviõlist.

16 (49)

3.4. Soojuse tootmise kasutegurid

Kasutegur on katlast väljuva (toodetud) soojushulga suhe kütusega katlasse antud soojushulka

(primaarenergiasse, mis on arvutatud kütuse alumise kütteväärtuse alusel) protsentides

(Metoodika p 2.5).

Soojuse tootmise kasuteguri arvestamisel võetakse aluseks eelnevate perioodide tegelikud

näitajad, mis ei või olla madalamad alltoodud tehnilistest nõuetest (Metoodika p 5.3 ja 5.4):

1) gaasikütusest mitte alla 92%;

2) vedelkütusest mitte alla 90%;

3) tahkekütusest mitte alla 85%.

Soojuse tootmise kasutegurid sõltuvad kasutatavast kütuseliigist ja katelseadmete koormatusest

(nt töötamine kas baas- ja/või tipukoormusel). Erinevate tehnoloogiate kasutamise tulemusena

on kütuste põletamisel katlaseadmetes võimalik saavutada erinev soojuse tootmise kasutegur.

Metoodikas sätestatud soojuse tootmise kasutegurite määramisel on arvestatud ekspertide

hinnanguid ja Konkurentsiameti andmebaasis olevate soojusettevõtete tegelikke statistilisi

andmeid.

Kui majandusanalüüsi käigus selgub, et ettevõtja kulud ja/või tehnilised efektiivsusnäitajad (nt

tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia erikulu jms) väljendavad ebaefektiivsust ning

ettevõtja ei saa koheselt oma tegevust ümber korraldada, antakse ettevõtjale mõistlik tähtaeg

majandustegevuse efektiivsemaks muutmiseks. Ettevõtja esitab tegevuskava koos

põhjendustega, milles märgib ära, millise ajaperioodi jooksul ja millises summas teostatakse

optimaalsed investeeringud tehnilise efektiivsusnäitaja ja/või kulude kokkuhoiu saavutamiseks

ning selgitab, millal ja millises summas avaldub meetmete rakendumisel prognoositav

efektiivsus või kulude kokkuhoid. Juhul, kui ettevõtja ei täida temale antud mõistliku tähtaja

jooksul võetud kohustusi, mistõttu on ettevõtja kulud ja/või tehnilise efektiivsuse näitajad

järgnevatel perioodidel jätkuvalt ebaefektiivsed, siis võib Konkurentsiamet jätta taotletud

soojuse piirhinna kooskõlastamata.

Metoodikas on toodud tehnilised nõuded soojuse tootmise kasutegurile kütuse alumise

kütteväärtuse alusel soojuse tootmisel maagaasist, vedelkütusest ja tahkekütusest eesmärgiga,

et täita KKütS § 5 lg-st 1 tulenev nõue, mille kohaselt peab kaugküte olema efektiivne ja

jätkusuutlik. Ka energiatõhususe direktiivi üheks peaeesmärgiks on: "Energiat peab tõhusamalt

kasutama energiaahela kõikides etappides, alates energia toomisest ja selle edastamisest kuni

kasutamiseni välja." Tootmise kasuteguri tehniliste nõuete sätestamise eesmärgiks on ka

motiveerida soojusettevõtjaid tegema optimaalseid investeeringuid katelseadmetesse kütuste

efektiivsemaks kasutamiseks ning kaitsta tarbijaid soojuse ebaefektiivse tootmistegevuse

jätkamise eest.

Konkurentsiamet analüüsib kasuteguri muutumist ajas. Analüüsi käigus hinnatakse soojuse

tootmisele iseloomulikke näitajaid, nagu soojuse tootmine baaskoormuse ja/või tipukoormuse

katlaga ja soojuse tootmismaht. Nimetatud asjaolude alusel hindab Konkurentsiamet kooskõlas

Metoodika p 5.4 kajastatud kasutegurite tehniliste nõuete reaalse täitmise võimalust. Kui

kasutegurite tehniliste nõuete täitmine osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, siis võib

Konkurentsiamet nõuetest kõrvale kalduda.

NRE taotlus soojuse tootmise kasuteguri osas (hakkpuidust […]% ja põlevkiviõlist

[…]%)

17 (49)

NRE prognoosib Rummu võrgupiirkonna katlamajas hakkpuiduga soojuse tootmise

kasuteguriks […]% ning põlevkiviõlist […]% (vt tabel 5):

Tabel 5. Soojuse tootmise kasutegurid Rummu võrgupiirkonna katlamajas

Rea

nr Nimetus Ühik 2021/22 2022/23 2023/24

Regulats.

periood

2021/22-

2023/24

keskmine

A B C 1 2 3 4 5

1 Hakkpuidu kogus m3 […] […] […] […] […]

2 Hakkpuidu kütteväärtus MWh/m3 […] […] […] […] […]

3 Hakkpuidu primaarenergia maht MWh […] […] […] […] […]

4 Soojuse tootmismaht hakkpuidust MWh […] […] […] […] […]

5 Hakkpuidust soojuse tootmise

kasutegur % […] […] […] […] […]

6 Põlevkiviõli kogus t […] […] […] […] […]

7 Põlevkiviõli kütteväärtus MWh/t […] […] […] […] […]

8 Põlevkiviõli primaarenergia maht MWh […] […] […] […] […]

9 Soojuse tootmismaht

põlevkiviõlist MWh […] […] […] […] […]

10 Põlevkiviõlist soojuse tootmise

kasutegur % […] […] […] […] […]

Konkurentsiameti seisukoht soojuse tootmise kasuteguri osas

Kuna Konkurentsiamet pidas põhjendatuks käesoleva otsuse punktides 3.1 ja 3.2 toodud

selgitustel müügimahtu ([…] MWh) ja trassikadu ([…] MWh), siis peab Konkurentsiamet

põhjendatuks NRE Hinnataotluses regulatsiooniperioodiks Rummu võrgupiirkonna võrku

antava soojuse kogust […] MWh ([…]). Ettevõtja toodab Rummu võrgupiirkonnas soojust ühes

katlamajas, kus soojuse tootmiseks kasutatakse tahekütust ning vähesel määral vedelkütust.

Tabelist 5 selgub, et ettevõtja on Rummu võrgupiirkonna regulatsiooniperioodi hakkpuidust

soojuse tootmise kasuteguri […]% (vt rida 5 veerg 5) prognoosinud kõrgemaks nii eelmise

majandusaasta kasuteguriga […]% kui ka kolme varasema aasta keskmise väärtusega […]%

([…]) võrreldes. Prognoositud kasutegur jääb alla Metoodika punktis 5.4 toodud

efektiivsusnäitajat (tahkekütusest mitte alla 85%). Käesoleva hinnamenetluse raames on

ettevõtja varasemates esitatud Hinnataotlustes prognoosinud hakkpuidust soojuse tootmise

kasutegurit 85,00%. Ettevõtja on selgitanud eelnevast madalamat soojuse kasuteguri kasutamist

hakkpuidu hankija poolt tarnitava ebakvaliteetse kütusega.8 NRE pretensioonidega […]

tarnitava ebakvaliteetse hakkpuidu osas ei saa amet seisukohta võtta vaid ühe osapoole (s.o

NRE) argumentide ning ühe ekspertiisakti põhjal. Detailsemalt on sellest kirjutatud kütuste

ostukulude peatükis 4.1.1.

Võttes aluseks hakkpuidust soojuse tootmismahu […] MWh, primaarenergia hinna

[…] €/MWh ja soojuse müügimahu […] MWh arvutas Konkurentsiamet välja hakkpuidust

madalama kasuteguriga ([…]%) soojuse tootmise hinnamõju soojuse piirhinnale Metoodika

punktis 5.4 toodud efektiivsusnäitajaga (tahkekütusest mitte alla 85%) võrreldes ning sai

tulemuseks soojuse piirhinna vähenemise 0,08 €/MWh ([…]). Amet on seisukohal, et Rummu

8 Ettevõtja selgituste kohaselt on sellise hakkpuidu kütteväärtus väiksem ning see jätab võrreldes kvaliteetse

hakkepuiduga kateldesse oluliselt suuremal määral põlemisjääke (tuhka, rebu), mis häirib põlemisprotsessi kulgu

(takistab protsessiks vajaliku õhu ühtlast jaotumist katlas). Vastavalt tuleb ebakvaliteetse puiduhakke tõttu katlaid

tihemini puhastada, mis aga omakorda eeldab katelde seiskamist.

18 (49)

võrgupiirkonna Hinnataotluses toodud hakkpuidust soojuse tootmise madalama kasuteguri

mõju soojuse piirhinnale on mitteoluline, […] €/MWh ehk […]% lõpphinnast.

Tabelist 5 selgub ühtlasi, et ettevõtja on Rummu võrgupiirkonna regulatsiooniperioodi

põlevkiviõlist soojuse tootmise kasuteguri […]% (vt rida 10 veerg 5) prognoosinud kõrgemaks

eelmise majandusaasta kasuteguriga […]% võrreldes, kuid 0,01 protsendipunkti võrra

madalamaks eelmise kolme aasta keskmisega […]% ([…]) võrreldes.

Põlevkiviõlist on prognoositud soojust toota kasuteguriga […]%, mis jääb alla Metoodika p-s

5.4 toodud tehnilist miinimumnõuet soojuse tootmisel vedelkütusest (mitte alla 90,0%).

Olemasolevat põlevkiviõli katelt (1,90 MW) on kasutatud Rummu katlamajas reservkatlana.

Ettevõtja selgitusel töötab katel osalise koormusega ainult kevadel ja sügisel, kui algab ja lõpeb

kütteperiood ning seetõttu ei saavuta katla kasutegur Metoodikas nõutud miinimumtaset. Kuna

kütteperioodi algul ning lõpul toodetakse soojust põlevkiviõlist alakoormatud õlikatlaga, peab

amet põhjendatuks Rummu võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodiks prognoositud

põlevkiviõlist soojuse tootmise kasutegurit […]% (nõude 90% asemel).

Eeltoodust tulenevalt ja kaalutlusõigusest lähtuvalt (madalama kasuteguri mõju soojuse

piirhinnale on mitteoluline), loeb Konkurentsiamet põhjendatuks NRE

regulatsiooniperioodiks prognoositud hakkpuidust soojuse tootmise kasutegurit […]%

ning põlevkiviõlist soojuse tootmise kasutegurit […]%.

3.5. Soojuse tootmiseks vajalik kütuse primaarenergia maht

Primaarenergia on kütustes sisalduv energiakogus megavatt-tundides, mida mõõdetakse

alumise kütteväärtuse alusel (Metoodika p 2.12). Kütuse kütteväärtus on kütuse massi- või

mahuühiku põlemisel vabanev soojushulk (GJ/t, MWh/tuh m3, kWh/m3, jne). Arvutuste

tegemisel kasutatakse alumist kütteväärtust, mis ei arvesta suitsugaasides sisalduva veeauru

kondenseerumissoojust9 (Metoodika p 2.6).

Soojuse tootmiseks vajalik kütuse primaarenergia kogus arvutatakse alljärgneva valemi alusel

(Metoodika p 4.5):

kus:

Qkütus - tootmisseadmesse antava kütuse primaarenergia kogus (MWh);

Qsoojusm - tootmisseadmega toodetud soojuse müügikogus (MWh; ei sisalda teistelt

soojuse tootjatelt ostetud ja edasimüüdud soojust);

ηtootmine - soojuse tootmise kasutegur (%);

qtrass - trassikadu (%).

Kasutegur on katlast väljuva (toodetud) soojushulga suhe kütusega katlasse antud soojushulka

(primaarenergiasse, mis on arvutatud kütuse alumise kütteväärtuse alusel) protsentides

(Metoodika p 2.5).

9 Mida suurem on kütuse niiskus ja vesinikusisaldus, seda suurem on erinevus ülemise ja alumise kütteväärtuse

vahel.

19 (49)

Eelkirjeldatud valemi ja Metoodika p 4.6 järgi lähtutakse kütuse primaarenergia koguse

arvutamisel soojuse tootmise kasuteguri ja trassikao suuruse määramisel Metoodika punktis 5

toodud tehnilistest nõuetest.

Lisaks eeltoodule on võimalik kütuse primaarenergia kogus arvutada ka kütuse koguse ja

kütteväärtuse alusel. Kütteväärtusena kasutatakse tarnija poolt tarnelepingus märgitud kütuse

alumist kütteväärtust. Kui tarnelepingus puudub kütteväärtuse näitaja, siis kasutatakse

„Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika“10 Lisas 5 toodud kütuste alumisi

kütteväärtusi.

NRE prognoos kütuste primaarenergia mahu osas ([…] MWh)

NRE prognoosib Rummu katlamajas soojuse tootmiseks vajaliku hakkpuidu primaarenergia

koguseks […] MWh ning põlevkiviõli primaarenergia koguseks […] MWh, kokku […] MWh.

Eelnimetatud kütuse primaarenergia kogus on arvutatud arvestades võrku vajalikku soojuse

tootmismahtu, soojuse tootmise kasutegurit ja põletatava kütuse kütteväärtust (vt tabel 6).

Tabelist 6 selgub, et hakkpuidu ja põlevkiviõli ostukogused on arvutatud primaarenergia

mahtude ja vastavate kütteväärtuste, hakkpuidul 0,80 MWh/m³ ning põlevkiviõlil 10,80

MWh/t, alusel.

Tabel 6. Rummu võrgupiirkonna kütuste kogused

Kütus

Toodetud

soojus,

MWh

Soojuse

tootmise

kasutegur,

%

Kütuse

primaarenergia

maht, MWh

Kütuse

kütteväärtus,

MWh/m3 ja

MWh/t

Kütuse

kogus,

m3 ja t

Kütuse

hind

(€/m3 ja

€/t)

Kütuse

maksumus

(tuh €)

Kütuse

primaar-

energia

hind,

€/MWh

Hakkpuit […] […] […] […] […] […] […] […]

Põlevkiviõli […] […] […] […] […] […] […] […]

KOKKU […] […] […] […] […] […] […] x

Konkurentsiameti seisukoht kütuse primaarenergia koguse osas

Konkurentsiamet, kontrollinud NRE primaarenergia koguste arvutust, on seisukohal, et

ettevõtja on need arvutanud matemaatiliselt õigesti.

Konkurentsiamet luges põhjendatuks punktides 3.1 ja 3.2 toodud põhjendustel müügimahu […]

MWh ja trassikao […] MWh, millest tulenevalt on põhjendatud ka tootmismaht […] MWh

([…]) ning punktides 3.3 ja 3.4 toodud põhjendustel erinevate kütuste osakaalud hakkpuidust

[…]% ja põlevkiviõlist […]% ning soojuse tootmise kasutegurid hakkpuidust […]% ning

põlevkiviõlist […]%. Hakkpuidust toodetud soojuse koguse ([…] MWh) jagamisel soojuse

tootmise kasuteguriga ([…]%) kujuneb hakkpuidu põhjendatud primaarenergia mahuks […]

MWh ([…] / […]% = […] MWh). Põlevkiviõlist toodetud soojuse koguse ([…] MWh)

jagamisel soojuse tootmise kasuteguriga ([…]%) kujuneb põlevkiviõli põhjendatud

primaarenergia mahuks […] MWh ([…]). Kokku kujuneb põhjendatud primaarenergia mahuks

[…] MWh ([…]). Põlevkiviõli primaarenergia mahu ([…] MWh) jagamisel põlevkiviõli

kütteväärtusega (10,80 MWh/t), kujuneb vajalikuks põlevkiviõli ostukoguseks […] t ([…]

10 Ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58; avaldatud

RT I, 09.06.2015, 21.

20 (49)

/10,8=[…]).

Tulenevalt eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks Rummu võrgupiirkonna

regulatsiooniperioodiks prognoositud primaarenergia mahte hakkpuidust […] MWh

ning põlevkiviõlist […] MWh ehk […] t.

4. SOOJUSE PIIRHINNA KOMPONENDID

KKütS § 7 lõige 2 sätestab, et soojusettevõtja peab oma raamatupidamises pidama eraldi

arvestust soojuse tootmise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade

kohta. Soojuse piirhinda lülitatav kulu peab olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning

võimaldama ettevõtjal täita seaduses sätestatud kohustusi (Metoodika p 4.2). Soojusettevõtja

põhjendatud kulud jagunevad järgmiselt (Metoodika p 4.3):

1) muutuvkulud;

2) tegevuskulud;

3) kapitalikulu.

4.1. Muutuvkulud

Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad soojuse tootmismahu muutudes (Metoodika p 2.9).

Soojusettevõtja muutuvkulud jagunevad järgmiselt (Metoodika p 4.4):

1) kulud kütusele;

2) kulud soojuse ostmiseks teistelt tootjatelt;

3) kulud keskkonnatasudele;

4) muud muutuvkulud (elektrienergia, vee ja -kanalisatsiooniteenus, kemikaalid ja muud

muutuva iseloomuga kulud).

NRE taotlus Rummu võrgupiirkonna muutuvkulude osas

Hinnataotluses on ettevõtja prognoosinud Rummu võrgupiirkonna regulatsiooniperioodi

muutuvkuludeks kokku […] tuh €, mis moodustuvad kütuste ostukulust summas […] tuh €,

elektrienergia ostukulust summas […] tuh €, keskkonnatasudest summas […] tuh € ning

muudest muutuvkuludest (sh kemikaalide maksumus […] tuh €, vee- ja kanalisatsiooniteenuse

kulud […] tuh € ning tuha utiliseerimise kulud […] tuh €) summas […] tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude osas

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ettevõtte taotletud muutuvkuludele kuluridade

lõikes.

4.1.1. Kütuse ostukulud

Kütuse ostukulud kujunevad soojuse tootmiseks vajaliku kütuse koguse ja kütuse põhjendatud

hinna korrutisena (Metoodika punkt 4.7). Kütuse ostuhinna põhjal arvutatud kütuse ostukulud

lülitatakse soojuse hinda lähtudes soojusettevõtja ja müüja vahelises lepingus kajastatud

hinnast. Kui soojusettevõtja ei ole esitanud Konkurentsiametile asjakohast kütuse

müügilepingut või kui nimetatud lepingus kokkulepitud hind on suurem kui turuhind,

lähtutakse soojuse hinna kooskõlastamisel kütuse turuhinnast (Metoodika punkt 4.9).

21 (49)

Kui soojusettevõtja ja kütusetarnija vahel sõlmitud lepingus puudub kütteväärtuse näitaja, siis

kasutatakse „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ lisas 511 toodud kütuste alumisi

kütteväärtusi. Juhul, kui kütuse alumine kütteväärtus on madalam võrreldes eelnimetatud

metoodikas toodust, siis aktsepteerib amet seda olukorras, kus ka kütuse hind kujuneb

turuhinnast madalamaks, mille põhjendatust kontrollitakse vajamineva primaarenergia rahalise

kulu kaudu.

Võttes arvesse KKütS § 1 lõikes 2 ning KKütS § 8 lõikes 3 sätestatut peab soojuse hind olema

põhjendatult kulupõhine (Metoodika punkt 10.9). Kütuste ostuhindade alanemise korral

peab alanema ka soojuse piirhind. Vastavalt KKütS § 9 lõikele 91 on ettevõtja kohustatud

esitama ametile uue piirhinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul,

arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui 5%

võrra. Amet aktsepteerib hinnavalemi alusel ja ilma hinnavalemita soojuse piirhinna

kooskõlastamisel ettevõtja poolt esitatud põhjendatud kütuste hinna prognoosi.

Regulatsiooniperioodil (12 kuud) rakendatud soojuse müügihindade põhjendatuse

kontrollimiseks ja asjakohase järelevalve teostamiseks (tulenevalt KKütS § 28 ja § 29 ning

HMS § 38 lõige 1) esitab soojusettevõtja ameti nõudmisel aruande, milles on kajastatud

andmed kütuste sisseostuhindade ja rakendatud soojuse müügihindade kohta

kalendrikuude kaupa vastavalt Metoodika lisas 1 toodud vormile (Metoodika punkt 10.12,

Metoodika lisa 1).

NRE taotlus kütuste ostukulude osas (hakkpuit […] tuh € ja põlevkiviõli […] tuh €)

Hinnataotluse kohaselt prognoosib NRE Rummu võrgupiirkonna regulatsiooniperioodi kütuste

ostukuluks […] tuh €. Kütuste ostukulu on saadud hakkpuidu primaarenergia koguse […] MWh

korrutamisel hakkpuidu prognoositava primaarenergia hinnaga […] €/MWh (ehk ostukoguse

[…] m³ korrutamisel hakkpuidu prognoositava ostuhinnaga […] €/m³) ja põlevkiviõli

ostukoguse […] t korrutamisel põlevkiviõli prognoositava ostuhinnaga […] €/t.

Põlevkiviõli ostuhind ja -kulud

Põlevkiviõli hinnaks on NRE prognoosinud […] €/t. NRE on selgitanud, et põlevkiviõli marki

C ostetakse Enefit Power AS hinnakirja alusel […]-lt. Vastavalt põlevkiviõli ostu raamlepingule

nr […] on NRE omanik Nikolai Reisman12 sõlminud […] (Ostja) nimel Enefit Power AS-iga

(Müüja) põlevkiviõli müügi individuaallepingu. Lepingu punkt 3.1 alusel Müüja teavitab

Ostjale Kauba hinna EXW (Incoterms 2020) tarnetingimusel e-kirja teel vastavalt Lepingu

punktis 2 kirjeldatud protseduurile. […] ja NRE vahel on suuline kokkulepe, mille kohaselt […]

müüb soojusettevõtjale põlevkiviõli vastavalt Enefit Power OÜ ja […] vahel kokku lepitud

tingimustele. Põlevkiviõli transporti katlamajadesse korraldab NRE ise.

Taotluses on ettevõtja põlevkiviõli ostuhinna […] €/t prognoosimisel lähtutud Hinnataotluse

esitamisele eelnenud kolme kuu (detsember 2024 – veebruar 2025) Enefit Power AS

teadaolevast põlevkiviõli hindade keskmisest hinnast […] €/t, millele on lisatud aktsiis 57,00

€/t ja transpordikulu […] €/t ([…]).

Esitatud Hinnataotluse põhjal taotleb ettevõtja põlevkiviõli ostukulude lülitamist

hinnavalemisse püsiva teguri […]“ ja muutuva teguri „hindpõlevkiviõli“ kaudu.

11 Ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58;

avaldatud RT I, 09.06.2015, 21 12 Nikolai Reisman omab 100%-list osalust N.R. Energy OÜ-s ja Select Service OÜ-s.

22 (49)

Hakkpuidu ostuhind ja -kulud

Hakkpuidu ostuks NRE edastas 24.07.2024 hankekutsed 13-le13 hakkpuidu müüjale. Müüjatele

võimaldati hankel osaleda osadeks jaotatud pakkumistega. Pakkumised esitas vaid kaks müüjat:

[…] hinnaga […] €/m3 NRE seitsme võrgupiirkonna katlamajadele koguses […] m3 (sh Tapa

kogus […] m3) ja […] hinnaga […] €/m3 üksnes Tapa võrgupiirkonna katlamajadele (2

hakkpuidu katlamaja) koguses […] m3.

Läbirääkimise tulemusena sõlmis NRE 27.08.2024 hakkpuidu ostu-müügilepingu […]_NRE

27082024 […] OÜ-ga (edaspidi Leping), milles lepinguline kogus […] m3 on jaotatud 15

võrgupiirkonna katlamajadele (sh Tapa 2-le katlamajale […] m3 ja ülejäänud 14-le katlamajale

kokku […] m3). Lepingu punkt 3 kohaselt müüakse hakkpuitu perioodil 01.09.2024-31.05.2025

ning Lepingu punkt 4.1 kohaselt on hakkpuidu hind 14-ne võrgupiirkonna katlamajadele

[…] €/m3 ja ühe võrgupiirkonna (Tapa) katlamajadele […] €/m3.

16.12.2024 esitas NRE kirja nr 241216-4 „N.R. Energy OÜ seisukohad Tapa võrgupiirkonna

soojuse hinnavalemi kooskõlastamise menetluses“ punktis 6 selgituse: „Tapa katla hakkepuidu

aastane vajadus on […] m3. […] OÜ-ga sõlmitud lepingu punkt 5.3. kohaselt varustab ettevõtja

NRE Tapa katlamaja […] m3 hakkepuiduga (ca […]% vajadusest). Kokkuleppel […] OÜ-ga

otsustati, et nemad toovad Tapale mitte […] m3 hakkepuitu, vaid […] m hakkepuitu, kuid vahe

[…] m3 viiakse teistesse katlamajadesse. See otsus tehti purustaja ja transpordi efektiivsemaks

kasutamiseks hakkeveol, kuna RMK14 tarnib puitu Tapa rendiplatsile.“ Kuna eeltoodud asjaolu

puudutas NRE kõiki hakkpuidust soojust tootvaid võrgupiirkondi (sh Rummu võrgupiirkond),

soovis amet 20.12.2024 saadetud e-kirjas hiljemalt 02.01.2025 dokumentide esitamist, mis

kinnitaks […] OÜ-ga 27.08.2024 sõlmitud ostu-müügilepingu […]_NRE 27082024 muutmist,

millest selguksid kõikidele hakkpuitu kasutatavatele katlamajadele tarnitavad hakkpuidu

kogused (sh Tapa katlamajad […] m3 ja kõik ülejäänud katlamajad). Lepingu muudatusest

peaks muuhulgas selguma, milliste katlamajade hakkpuidu tarnekoguseid on suurendatud Tapa

katlamajade tarnekoguse vähendamise (so […] m3) arvelt. Kirja koopia edastati

Loksa võrgupiirkonna taotluse menetluse raames ka ettevõtja volitatud esindajale

advokaadibüroost Ellex Raidla.

02.01.2025 registreeriti ametis advokaadibüroo Ellex Raidla partneri 31.12.2024 allkirjastatud

vastus teabepäringule15, mille osas II vastati muuhulgas ameti 20.12.2024 saadetud päringule

alljärgnevalt: "…NRE ja […] vahel sõlmitud hakkepuidu tarnelepingu kohast Tapale tarnitavat

kogust vähendati […] m3 võrra põhjusel, et RMK tarnib NRE-le küttepuitu (millest NRE toodab

ise hakkepuitu) üksnes Tapale ning vastavalt on logistiliselt mõistlik Tapal kasutada suuremas

osas ise toodetud hakkepuitu. Lepingu muutmiseks tegi NRE […]-le ettepaneku kirjalikult (vt

Lisa 1). Seejärel […] helistas NRE-le ning teatas, et on asjaomasel viisil Lepingu muutmisega

nõus. Vastavalt ei ole NRE-l võimalik esitada dokumente, mis kinnitaks Lepingu muutmist.

Pooled ei ole kokku leppinud, millises ulatuses asjaomane hakkepuit ([…] m3) mõnda

konkreetsesse piirkonda üle kantakse. See sõltub konkreetse piirkonna vajadusest hakkepuidu

järele. Vastavalt ei ole NRE-l võimalik esitada dokumente ega selgitusi milliste katlamajade

hakkpuidu tarnekoguseid on suurendatud Tapa katlamajade tarnekoguse vähendamise

arvelt…."

13 Hankekutsed edastati: Latesto Trade OÜ, PK Oliver AS, SLG Energy OÜ, Agricom Tehnika OÜ, Energy Wood

OÜ, AS Tootsi Turvas, Karo Mets OÜ, Metsahake OÜ, Raja KT OÜ, Timberston OÜ, Grenor Trade OÜ, Sarles

OÜ ja United Loggers OÜ. 14 Riigimetsa Majandamise Keskus. 15 Edastatud ametile koos elektroonselt 31.12.2024 (so vana-aasta viimasel päeval) kell 14:04.

23 (49)

Hinnataotluse kohaselt on ettevõtja võtnud Rummu võrgupiirkonnale ostetava hakkpuidu

kütteväärtuseks 0,8 MWh/m³, mis vastab „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ lisas

516 toodud hakkpuidu kütteväärtusele ning hakkpuidu mahupõhiseks keskmiseks hinnaks […]

€/m3, millest […] OÜ lepingulise hinnaga […] €/m3 on prognoositud osta […] m3 ja

omatoodetud hakkpuidu hinnaga […] €/m3 on prognoositud osta […] m3 ehk […]%

vajaminevast hakkpuidu kogusest. Nende näitajate alusel kujuneb hakkpuidu

primaarenergia keskmiseks ostuhinnaks […] €/MWh ([…] / 0,8= […] €/MWh; sisaldab

hakkimise, transpordi ja ettelükkamise kulu17).

Esitatud Hinnataotluse põhjal taotleb ettevõtja hakkpuidu ostukoguste ja hinna lülitamise

hinnavalemisse püsiva teguri „[…]“ ja muutuva teguri „hindhakkpuit“ kaudu.

Konkurentsiameti seisukoht kütuste ostuhinna ja -kulude osas

N.R. Energy OÜ Rummu võrgupiirkonna kütuste ostukulude põhjendatuse analüüsimiseks

annab Konkurentsiamet esmalt hinnangu ettevõtja prognoositud kütus(t)e ostuhinna

põhjendatusele.

Põlevkiviõli ostukulud

Konkurentsiamet on seisukohal, et põlevkiviõli hinna prognoosimisel tuleb lähtuda Enefit

Power AS viimastest teadaolevatest põlevkiviõli hindadest, millele lisanduvad põhjendatud

kulud transpordile ja aktsiisile.

Tabel 7. Enefit Power AS-i põlevkiviõli mark C hinnad

kuu/aasta Enefit Power AS-i

põlevkiviõli mark C

hind, €/t

Detsember 2024 427,00

Jaanuar 2025 430,00

Veebruar 2025 441,00

NRE katlamajades kasutatakse Enefit Power AS põlevkiviõli mark C, mille baashind

(laadituna tehase territooriumil transpordivahendisse) kolmel kuul (periood detsember 2024

kuni veebruar 2025) jääb vahemikku 427,00 kuni 441,00 €/t ehk keskmiselt 432,67 €/t.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 66 lõike 91 alusel

lisandub põlevkivikütteõli (mille tihedus temperatuuril 15 °C on suurem kui

900 kilogrammi m3 kohta, viskoossus temperatuuril 40 °C on suurem kui 5 mm2/s ja

väävlisisaldus on suurem kui 0,5 massiprotsenti) hinnale aktsiis 57,00 €/t. Transpordihinna

prognoosimisel on ettevõtja lähtunud kõigi võrgupiirkondade keskmisest veoteenuse

hinnast …. €/t. Ametile teadaolevalt vastab N.R Energy OÜ põlevkiviõli hinna prognoosimisel

arvutatud keskmine veoteenuse hind […] €/t ka praegu kehtivale turuhinnale, mistõttu

kaalutlusõigusest tulenevalt amet loeb selle põhjendatuks.

16 Ehitusseadustiku § 64 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58; avaldatud

RT I, 09.06.2015, 21. 17 ………. OÜ-ga sõlmitud lepingu punktist 6.5 tuleneb, et Müüjal peab olema Lepingu täitmiseks vajalik tehnika

(hakkurid ja tagant tühjendatavad veokid) või lepingud kolmandate osapooltega, mis tagavad Lepingu tõrgeteta

täitmise kogu Lepingu perioodi jooksul.

24 (49)

Kuna amet luges põhjendatuks käesoleva otsuse punktis 3.5 toodud põhjendustel

põlevkiviõli koguse […] t ja käesolevas punktis 4.1.1 toodud põhjendustel põlevkiviõli

ostuhinna […] €/t, loeb amet põhjendatuks ka põlevkiviõli ostukulud summas […] tuh €

([…]).

Hakkpuit

NRE kõiki hakkpuidu katlamaju puudutavad asjaolud

18.07.2024 edastas N.R. Energy OÜ müüjatele hakkpuidu hankekutse18, milles oli toodud ka

ettevõtja kõikide hakkpuidu katlamajade hakkpuidu kogused, millest annab ülevaate alljärgnev

tabel (vt tabel 8 veerg 1).

Tabel 8. Ülevaade NRE hakkpuidu katlamajade hakkpuidu kogustest

[…]

Tabelist 8 selgub, et 18.07.2024 edastatud hankekutses oli kõikide katlamajade hakkpuidu

vajaduseks märgitud kokku […] m3 (vt rida 16 veerg 1). Esitatud kümne hinnataotluste alusel

kujuneb 11-le katlamajale hakkpuidu vajaduseks […] m3 (vt rida 16 veerg 2), ameti 2024.a

otsuste alusel on Kaerepere ja Järlepa katlamajade hakkpuidu vajaduseks […] m3 (vt rida 16

veerg 3) ning Orgita, Märja ja Klooga katlamajade on amet leidnud hakkpuidu arvustuslikuks

koguseks […] m3 (vt rida 16 veerg 4 ja kommentaarid tabeli lõpus). Eelnimetatud koguste

summeerimisel on hakkpuidu vajaduseks kokku […] m3 19 (vt rida 16 veerg 5). Saadud

tulemus näitab, et hankekutses toodud hakkpuidu kogused olid kõikide katlamajade osas

üle prognoositud kogumahus […] m3 (vt rida 16 veerg 6).

[…] OÜ-ga sõlmitud Lepingu punkt 5.3 kohaselt vastavad enamus katlamajade hakkpuidu

üleandmise ja vastuvõtmise kogused (vt veerg 7) hankekutses toodud kogustele (v.a Tapa ja

Loksa katlamajad, vt read 7 ja 15 veerg 7). Lepingus on Tapa katlamajade kogus […] m3 võrra

väiksem (vt rida 7 veerg 8) võrreldes vajamineva hakkpuidu kogusega […] m3 (vt rida 7 veerg

5) ja Loksa katlamaja kogus […] m3 võrra väiksem (vt rida 15 veerg 8) võrreldes vajamineva

hakkpuidu kogusega […] m3 (vt rida 15 veerg 5). Kokku on […] OÜ lepinguline hakkpuidu

kogus […] m3 (vt rida 16 veerg 7) […] m3 võrra suurem (vt rida 16 veerg 8) võrreldes

vajamineva hakkpuidu kogusega […] m3 (vt rida 16 veerg 5). Tapa ja Loksa katlamajade

hakkpuidu puudujääv osa on kokku […] m3 (vt read 7 ja 15 veerg 8). Kuna Lepingus on enamus

katlamajade hakkpuidu kogused üle prognoositud mahus […] m3 (vt veerg 8), siis oleks sellega

võimalik katta ka Tapa ja Loksa katlamajade puudujäävat osa.

NRE esitatud andmetel on regulatsiooniperioodil prognoositud ise toota hakkpuitu ligikaudu

[…] m3, mis vähendab veelgi sisseostetava hakkpuidu kogust ning tingituna koguse väiksusest

suurendab ka hakkpuidu keskmist hinda.

NRE on Rummu võrgupiirkonna 05.02.2025 taotluse kaaskirja punktides 3 ja 4 selgitanud

järgmist: "…Hakkepuidu katla keskmine kasutegur on […] %-lt langetatud […] %-le. Eelnevat

veelgi enam arvestades, et viimasel ajal on tarnitud hakke ebakvaliteetsus saanud sagedaseks.

Sellise hakke kütteväärtus on väiksem (võrreldes nt RMK poolt tarnitud küttepuidust NRE poolt

ise toodetud hakkega) ning see jätab võrreldes kvaliteetse hakkepuiduga kateldesse oluliselt

18 Hankekutse kohaselt ei olnud hange osadeks jaotatav, mis on Konkurentsiameti hinnangul konkurentsi piirav

tingimus. 19 Nimetatud vajaminev hakkpuidu kogus võib muutuda, kui konkreetse võrgupiirkonna menetluse käigus amet

loeb põhjendatuks tabeli veerus 5 kajastatud kogusest erineva koguse.

25 (49)

suuremal määral põlemisjääke (tuhka, rebu), mis häirib põlemisprotsessi kulgu (takistab

protsessiks vajaliku õhu ühtlast jaotumist katlas). Vastavalt tuleb ebakvaliteetse puiduhakke

tõttu katlaid tihemini puhastada, mis aga omakorda eeldab katelde seiskamist.

Seonduvalt ebakvaliteetse puiduhakke tarnimisega on NRE ka korduvalt […]-le pretensioone

esitanud. 31. jaanuaril 2024 lasi NRE TalTech Energiatehnoloogia Instituudil teha United

Loggersi tarnitud hakkepuidule ka ekspertiisi, mille tulemina tuvastati selles tuha sisaldus […]

%, kuigi pooltevahelise lepingu tulemina ei tohi hakkepuidu tuhasus ületada 5%. Asjaomane

kirjavahetus, fotod ebakvaliteetse hakke kohta ning asjaomane ekspertiisiakt on käesolevale

kirjale lisatud (Lisa 3). NRE peab vajalikuks ka rõhutada, et ettevõtjal ei ole võimalusi

alternatiivsete hakkepuidu tarnijate leidmiseks. Esmalt, Konkurentsiamet keeldub asjaomases

menetluses tagama NRE kulusid RMK-lt ostetavast küttepuidust ise hakkpuidu tootmisele ning

vastavalt on NRE sunnitud tootmiskompleksi müüma ning seonduvate töötajatega töölepingud

lõpetama. NRE on teinud ka pingutusi alternatiivsete tarnijate leidmiseks: 28. jaanuaril 2025

tegi NRE 25 ettevõtjale ettepaneku esitada pakkumused NRE-le hakkepuidu tarnimiseks.

Laekunud pakkumised on aga oluliselt kallima hinnaga (ja ka väiksematele kogustele) kui […]

kehtiv hind […] €/m3 ([…] pakkumine […] €/m3 ja […] pakkumine […] €/m3). NRE-le

arusaadavalt ei ole Konkurentsiamet valmis aktsepteerima NRE poolt kõrgema hinnaga

hakkepuidu ostmist. NRE on hankekutse ja laekunud pakkumised lisanud käesolevale kirjale

(Lisa 4).Vastavalt ei olegi NRE-l teist alternatiivi üleval viidatud tootmisandmetel põhineva

kasuteguri kasutamisele."

NRE pretensioonidega […] tarnitava ebakvaliteetse hakkpuidu osas amet ei saa seisukohta

võtta vaid ühe osapoole (s.o NRE) argumentide ning ühe ekspertiisakti (s.o TalTech

energiatehnoloogia instituudi mõõtmistulemuste protokoll 04.02.2025) põhjal. Kuna

selgusetuks jääb, kas […] OÜ esindaja osales 23.01.2025 proovide võtmisel, on ka keeruline

tõendada Tapa ja Loksa VP-de hakkpuidu tegelikku päritolu (tõendavat kahepoolselt

allkirjastatud proovide võtmise akti ei ole NRE ametile esitanud). Samuti ei saa vaid ühe

ekspertiisakti alusel teha üldistavaid järeldusi nagu oleks NRE kõikides katlamajades soojust

toodetud ebakvaliteetsest hakkpuidust. Lisaks selgub, et kui proovid võeti 23.01.2025, siis

TalTech-ile esitati need analüüsimiseks alles 31.01.2025 ehk kaheksa päeva hiljem ning

ekspertiisaktis on klausel, et tulemused kehtivad ainult NRE poolt 31.01.2025 saadetud proovi

(mitte proovide) puhul. Seega ei saa üheselt kinnitada, et analüüsitud proov (proovid) on võetud

23.01.2025.

Omatoodetava hakkpuidu osas jääb amet oma varasemates kirjades toodud seisukoha juurde,

et amet ei saa keelata NRE-l hakkpuidu valmistamist, kuid selle puhul tuleb jälgida, et selle

hind ei kujuneks kõrgemaks turuhinnast. Soetades kallid seadmed (hakkur ja hakkeautod), tuleb

arvestada asjaoluga, et need seadmed oleksid maksimaalselt kasutuses (nagu majanduslikust

otstarbekusest ja vabal turul konkurentsis püsimiseks üldjuhul toimivad vabal turul tegutsevad

ettevõtjad). Seega kui NRE soovib tegeleda hakkpuidu tootmisega, siis amet seda keelata ei

saa. Kuid hakkpuidu tootmisega seotud kulud (sh seadmete soetamine, amortisatsioon (kulum)

tööjõukulud, transpordikulud jm lisanduvad kulud) peavad olema eristatud soojuse tootmise,

jaotamise ja müügiga seotud kuludest. Ka ameti koostatud ja NRE-le esitatud näidisarvutusest

järeldub, et kallite seadmetega toodetava hakkpuidu konkurentsivõimelise hinna ehk võrreldava

turuhinna tagab seadmete võimalikult maksimaalne koormatus. Seda eriti olukorras, kui turul

peaks hakkpuidu hind tõusma, sest siis tõuseb NRE jaoks ka RMK-lt sisseostetava

küttematerjali (toorme) hind.

Hoolsuskohustusest tulenevalt peab tootmiskompleksi (hakkur ja hakkeautod) müümist ja

töötajatega töölepingute lõpetamist hindama eelkõige ettevõtja ise – see on NRE majanduslik

juhtimisotsus, millesse amet ei sekku.

26 (49)

Kokkuvõttes amet on seisukohal, et edaspidi peab NRE enne hankekutsete välja saatmist

tegema katlamajade kaupa hakkpuidu tegeliku vajaduse väljaselgitamiseks objektiivse

analüüsi (arvutuse). Hanketulemusi tuleb hinnata põhimõttel, et hakkpuidu ostuhind ei

ületaks selle turuhinda. Eeltoodud põhimõtet peab NRE järgima ka omatoodetud

hakkpuidu kasutamise puhul, mida eelkõige mõjutab toodetava hakkpuidu kogus – mida

väiksem see on, seda kõrgemaks kujuneb hakkpuidu hind ja vastupidi.

Hakkpuidu ostukulud

Taotluses on ettevõtja prognoosinud Rummu võrgupiirkonnale hakkpuidu primaarenergia

kaalutud keskmiseks ostuhinnaks […] €/MWh ehk […] €/m3, millest […] OÜ lepingulise

hinnaga […] €/m3 on prognoositud osta […] m3 ehk […]% ja omatoodetud hakkpuidu hinnaga

[…] €/m3 on prognoositud osta […] m3 ehk […]% vajaminevast hakkpuidu kogusest. Nende

näitajate alusel kujuneb hakkpuidu primaarenergia kaalutud keskmiseks ostuhinnaks […]

€/MWh ([…]), sisaldab hakkimise, transpordi ja ettelükkamise kulu)].

Amet võrdles hakkpuidu kaalutud keskmist ostuhinda […] €/m3 ehk primaarenergia hinda

[…] €/MWh Statistikaameti andmebaasis kajastatud hindade alusel arvutatud keskmise

hinnaga. Statistikaameti veebilehel avaldatud kütuste tarbimise aruande20 kohaselt on 2024.

aasta 12 kuu (jaanuar – detsember) hakkpuidu mahupõhine keskmine21 hind 19,12 €/m3. Selle

mahupõhise hinna ja hakkpuidu kütteväärtuse alusel kujuneb primaarenergia keskmiseks

hinnaks 23,90 €/MWh (19,12 €/m3 /kütteväärtus 0,8 MWh/m3 = 23,90 €/MWh), mis on […]

€/MWh võrra madalam Rummu võrgupiirkonna primaarenergia ostuhinnast […] €/MWh.

Lisaks amet võrdles NRE hakkpuidu mahupõhist kaalutud keskmist ostuhinda […] €/m3 ehk

primaarenergia hinda […] €/MWh teiste soojusettevõtjate poolt 2024/2025 kütteperioodiks

sõlmitud biokütuse tarnelepingute (146 lepingut22, seisuga 06.02.2025) alusel arvutatud

primaarenergia keskmise23 hinnaga 23,05 €/MWh. Kuigi NRE kaalutud keskmine

primaarenergia hind […] €/MWh on sellest […] €/MWh võrra kõrgem, jääb see tarnelepingutes

kajastatud hindade vahemikku.

Üldjuhul amet ei aktsepteeri olukorda, kus NRE omatoodetud hakkpuidu hind kujuneb

kõrgemaks […] OÜ lepingulisest hinnast ([…] €/m3 ehk […] €/MWh), mis suurendab

hakkpuidu keskmist ostuhinda. Kuid Rummu võrgupiirkonna Hinnataotluses toodud

omatoodetud hakkpuidu hinna ja selle osakaalu mõju soojuse piirhinnale on mitteoluline

[…] €/MWh ([…]) ehk […]% lõpphinnast. Eeltoodust ja kaalutlusõigusest tulenevalt peab

amet soojuse piirhinna arvutamisel põhjendatuks, et Rummu võrgupiirkonnale on

aluseks võetud hakkpuidu kaalutud keskmine primaarenergia ostuhind […] €/MWh.

Kuna amet luges põhjendatuks käesoleva otsuse punktis 3.5 toodud põhjendustel

hakkpuidust toodetava primaarenergia koguse […] MWh ja ostukoguse […] pm3 ning

käesolevas punktis toodud põhjendustel primaarenergia ostuhinna […] €/MWh, loeb

amet põhjendatuks ka Rummu võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodiks prognoositud

hakkpuidu ostukulu summas […] tuh € ([…]) tuh € ning kokku kütuste ostukulu summas

[…] tuh € ([…]).

Lisaks amet rõhutab, et edaspidi tuleb NRE-l Rummu võrgupiirkonnale soojuse piirhinna

taotluse esitamisel hakkpuidu hinna põhjendatuse tõendamiseks esitada konkureerivatele

hakkpuidu tarnijatele esitatud kõik päringud (sh täiendavad hanked) ja saadud vastused

20 www.stat.ee: KE22 Kütuste tarbimine energia tootmiseks ja laovaru (aasta, näitaja, kütuseliik ning kuu). 21 Aritmeetiline keskmine. 22 Ei sisalda NRE lepingulist hinda. 23 Aritmeetiline keskmine.

27 (49)

kirjalikul kujul (sh eitavad vastused). NRE-l tuleb edaspidi vältida hanke tingimustes nõuet,

et pakkuja on kohustatud tegema pakkumise kõikidele katlamajadele ühiselt. Amet on

seisukohal, et tingimus, kus hange ei ole osadeks jaotatav, võib pärssida potentsiaalsetel

pakkujatel juba eos pakkumise tegemise ning piirata seega konkurentsi.

4.1.2. Elektrienergia ostukulud

Elektrienergia võrguteenuse ostuhindade põhjal arvutatud võrguteenuse ostukulud lülitatakse

soojuse hinda lähtudes soojusettevõtja ja müüja vahelises lepingus kajastatud hinnast.

Elektrienergia (aktiivenergia) lepinguliste ostuhindade analüüsimisel võetakse arvesse

börsihindu (nt Nord Pool, Metoodika p 4.9).

Reguleeritud hindadega teenuste (elektrienergia võrgutasud, gaasi võrguteenuse ning vee- ja

kanalisatsiooniteenuse hinnad, jm) osas lähtutakse ettevõtjale Konkurentsiameti või kohaliku

omavalituse poolt kooskõlastatud hinnakirjast (Metoodika p 4.10).

Seega kujunevad elektrienergia kulud põhjendatud elektrienergia ostukoguse korrutamisel

elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektrienergia aktsiisi ning taastuvenergia tasuga.

NRE taotlus elektrienergia ostukulude osas ([…] tuh €)

Hinnataotluses on ettevõtja prognoosinud Rummu võrgupiirkonna regulatsiooniperioodi

elektrienergia ostukuluks […] tuh €, mis on saadud prognoositud elektrienergia tarbimiskoguse

[…] kWh (sellest päevasel ajal […] kWh ehk 48% ja öisel ajal […] kWh ehk 52%) korrutamisel

prognoositud keskmise ostuhinnaga […] €/kWh.

Ettevõtja taotleb elektrienergia ostukulude lülitamist hinnavalemisse teguri „[…]“ ja muutuva

teguri „hindelekter“ kaudu.

Hinnataotluses on Rummu võrgupiirkonnale arvutatud elektrienergia ostukulud alljärgnevas

tabelis (vt tabel 9) kajastatud näitajate alusel.

Tabel 9 Rummu võrgupiirkonna elektrienergia ostukulu ja –hinna kujunemine

Jrk

nr Näitaja Hind Ühik Kogus

Koguse

ühik

Summa,

tuh €

Katlamaja: Rummu katlamaja; Kooli 6a, Rummu alevik. Lääne-Harju vald,

Harjumaa

1.1 Elektrienergia müüja […]

1.2 Hinnapakett Börsihinnaga kogutarne + marginaal […] €/MWh

1.3 Võrguteenuse müüja Elektrilevi OÜ

1.4 Hinnapakett VML2

1.5 Elektrienergia põhihind […] €/kWh […] kWh […]

1.6 Võrguteenuse päevahind […] €/kWh […] kWh […]

1.7 Võrguteenuse ööhind […] €/kWh […] kWh […]

1.8 Võrguühenduse kuutasu […] €/kuus […] kuu […]

1.9 Võrguühenduse läbilaskevõime […] €/A kuus […] A kuus […]

1.10 Reaktiivenergia tarbimine […] €/kvarh […] kvarh […]

1.11 Taastuvenergia tasu […] €/kWh […] kWh […]

1.12 Aktsiis […] €/kWh […] kWh […]

1.S Katlamaja kulud kokku […]

28 (49)

Jrk

nr Näitaja Hind Ühik Kogus

Koguse

ühik

Summa,

tuh €

S.1 Ostetud elektrienergia kogus kokku […] kWh

S.2 Keskmine elektrienergia ostuhind […] €/kWh

NRE on esitanud Hinnataotluse raames:

a) 11.04.2023 […]-iga sõlmitud tähtajatu elektrimüügilepingu nr EL90042687, mille

kohaselt ostetakse elektrienergiat alates 01.05.2023 Nord Pool AS Eesti hinnapiirkonna

hinnaga, millele lisandub marginaal […] €/MWh. Lepingu kohaselt on Rummu

katlamaja tarbimiskoha EIC kood 38ZEE-00752592-J.

b) Elektrilevi OÜ-ga 28.02.2020 sõlmitud võrgulepingu nr 7616508369, mille kohaselt

ostetakse võrguteenust hinnapaketiga võrk madalpinge alajaamas – VML2.

Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia ostukulude osas

Tabelist 10 selgub, et NRE prognoosib Rummu võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodi

elektrienergia tarbimismahuks […] kWh, mille alusel kujuneb elektrienergia erikuluks

(elektrienergia koguse ja soojuse müügimahu suhteks) […] kWh/MWh ([…]).

. Ettevõtja elektrienergia ostukogustest ja erikuludest annab ülevaate tabel 10.

Tabel 10 Rummu võrgupiirkonna elektrienergia tarbimine

Jrk

nr Näitaja Ühik 2021/22 2022/23 2023/24

Regulatsiooni-

periood

1 Elektrienergia tarbimine kokku kWh […] […] […] […]

2 Soojuse müügimaht MWh […] […] […] […]

3 Elektrienergia erikulu müügimahu

suhtes (rida 1/rida 2) kWh/MWh […] […] […] […]

4 Elektrienergia tarbimismahu muutus

võrreldes eelneva majandusaastaga % […] […] […] […]

5 Keskmine elektrienergia ostuhind €/kWh […] […] […] […]

6 Elektrienergia maksumus tuh € […] […] […] […]

Tabelist 10 selgub, et majandusaastal 2021/2022 oli elektrienergia tarbimiskogus […] kWh ja

kasvas 2023/2024 majandusaastaks […] kWh-ni (vt rida 1). 2023/2024 majandusaasta

kõrgemat elektrienergia tarbimist on NRE põhjendanud sellega, et 2023. aasta oktoobris ning

novembris sagedusgeneraator ei töötanud.

Elektrienergia erikulu oli majandusaastal 2021/2022 […] kWh/MWh ning majandusaastaks

2023/2024 kasvas […] kWh/MWh-ni (vt rida 3). Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja

prognoosinud elektrienergia tarbimiskoguseks […] kWh ja erikuluks […] kWh/MWh ehk

erikulu kõrgemaks võrreldes eelneva kolme majandusaasta keskmise näitajaga […] kWh/MWh

([…]). Võrreldes eelmise majandusaastaga on regulatsiooniperioodiks prognoositud

elektrienergia tarbimiskoguse vähenemist (vt tabel 10 read 1), samuti on regulatsiooniperioodi

elektrienergia tarbimiskogus madalam viimase kolme aasta keskmisest tarbimiskogusest […]

kWh/MWh ([…]).

Elektrienergia tarbimismahu põhjendatusele hinnangu andmisel võrdles Konkurentsiamet

prognoositud elektrienergia erikulu ([…] kWh/MWh) teiste müügimahult ([…] MWh ±50%)

29 (49)

ja kütuseliigilt sarnaste võrgupiirkondade (nn benchmarking, peamiselt tahkekütusest soojust

tootvate ja jaotavate võrgupiirkondade katlamajad) elektrienergia erikuluga.

Võrdlusest selgus, et Rummu võrgupiirkonna elektrienergia erikulu […] kWh/MWh on […]%

([…]) ehk […] kWh/MWh võrra kõrgem teiste sarnaste võrgupiirkondade kaalutud keskmisest

elektrienergia erikulust soojuse müügimahu suhtes (seisuga 13.02.2025; valimis

44 võrgupiirkonda) ning 8,7% (23,18 / 21,32 × 100 - 100 = 8,7%) ehk […] kWh/MWh võrra

kõrgem teiste sarnaste võrgupiirkondade aritmeetilisest keskmisest erikulust soojuse

müügimahu suhtes. Sealjuures jääb Rummu võrgupiirkonna elektrienergia erikulu madalamaks

eelnimetatud valimi maksimaalsest erikulust.

Metoodika punkt 4.9 kohaselt lülitatakse elektrienergia ostukulud soojuse hinda lähtuvalt

soojusettevõtja ja müüja vahelises lepingus kajastatud elektrienergia ostuhinnast. Tabelis 10

toodud arvnäitajate kontrollimisel selgus, et:

1) Hinnataotluses kasutatud elektrienergia ostuhinnas koos marginaaliga […] €/kWh ([…])

(november 2024 kuni jaanuar 2025) keskmisele hinnale […] €/MWh ehk […] senti/kWh,

millele lisandub […] AS-iga sõlmitud lepingu kohane marginaal […] €/MWh. Oma

21.10.2024 seisukohtades nr 7-2/24-0192-433-1 hindas amet, et kuna börsihind on

volatiilne, võib nii suureneda kui väheneda, siis sõltuvalt menetluse käigust, tuleb

elektrienergia ostuhind prognoosida viimase 12 kuu börsihindade alusel. Perioodi jaanuar

2024 - detsember 2024 Nord Pool AS Eesti hinnapiirkonna 12 kuu keskmine hind on 87,12

€/MWh, millele lisandub […]-iga sõlmitud lepingu kohane marginaal […] €/MWh.

Hinnataotluses prognoositud elektrienergia ostuhind […] €/MWh on madalam 2024. aasta

Nord Pool AS Eesti hinnapiirkonna 12 kuu keskmisest hinnast 87,12 €/MWh.

2) võrguteenuse tasud vastavad Elektrilevi OÜ-le ameti 28.06.2024 otsusega nr 7-3/2024-033

kooskõlastatud hinnakirjale Amper VML2.

3) taastuvenergia tasu vastab 2025. a kehtivale taastuvenergia tasule ning elektrienergia

aktsiis vastab alates 01.05.2024 alkoholi, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66

lõike 12 alusel sätestatud elektrienergia aktsiisile.

Tulenevalt eeltoodust ning kaalutlusõigusest lähtuvalt, loeb amet põhjendatuks

elektrienergia ostukulud summas […] tuh € ja keskmise ostuhinna […] €/kWh (sh

elektrienergia-, võrguteenuse- ja taastuvenergia tasu, aktsiis).

4.1.3. Keskkonnatasud

Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 3 lg 3 tulenevalt jaguneb keskkonnatasu

loodusvara kasutusõiguse tasuks (sh vee erikasutusõiguse tasu) ja saastetasuks (sh saasteainete

heitmine välisõhku; vt ka Metoodika p 4.13).

Saastetasude kulu suurus arvutatakse vastavalt soojuse tootmiseks kuluva kütuse

koguse, saasteainete heitkoguste ja KeTS-s sätestatud saastetasumäärade alusel (Metoodika p

4.13). Saasteainete heitkoguste kontrollimisel lähtub Konkurentsiamet atmosfääriõhu kaitse

seadusest (edaspidi AÕKS) ja selle § 107 lg 1 alusel kehtestatud:

1) keskkonnaministri 24.11.2016 määrusest24 nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi

termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja

arvutusliku määramise meetodid“ (jõustunud 25.03.2019);

24 Uus redaktsioon avaldatud RT I, 22.03.2019, 9.

30 (49)

2) keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest25 nr 86 „Välisõhku väljutatava

süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“.

KeTS § 5 lg 3 kohaselt keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle

keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu. Keskkonnaministri 14.12.2016

määruse nr 67 „Tegevuse künnisevõimsused ja saasteainete heidete künnisekogused, millest

alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 3 lg 1 kohaselt on õhusaasteluba

nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on üks

(1) MW või suurem.

NRE Rummu võrgupiirkonnal kajastuvad keskkonnatasudes vaid saastetasud.

NRE taotlus muude keskkonnatasude osas ([…] tuh €) osas

NRE taotleb Rummu võrgupiirkonna regulatsiooniperioodi soojuse hinda välisõhu saastetasud

summas […] tuh €. Saastetasude arvestuse aluseks on Rummu võrgupiirkonna soojuse

tootmiseks kasutatavate kütuste:

- kogused vastavalt hakkpuit […] m³ ja põlevkiviõli […] t;

- kütteväärtused vastavalt hakkpuit 0,8 MWh/m³ ja põlevkiviõli 10,8 MWh/t;

- eeltoodud kütteväärtuste alusel kujunenud primaarenergia kogused vastavalt hakkpuit

[…] MWh ja põlevkiviõli […] MWh (vt tabel 6).

Hinnataotluses prognoosib ettevõtja Rummu võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodi välisõhu

saastetasusid summas […] tuh €, taotledes nimetatud kulude lülitamist hinnavalemisse püsiva

teguri „[…]“ kaudu.

Saasteainete kogused, tasumäärad ja keskkonnatasude kujunemine on toodud tabelis 11.

Tabel 11. Rummu võrgupiirkonna keskkonnatasud vastavalt Hinnataotlusele.

Hakkpuit

Saasteaine nimetus Saasteainete

kogus, t

Saastetasu-

määrad, €/tonn

Kokku,

tuh €

Lämmastikoksiid (NOx) […] 213,94 […]

Süsinikoksiid (CO) […] 11,27 […]

Lenduvad org.ühendid (LOÜ) […] 213,94 […]

Tahked osakesed […] 255,63 […]

Vääveldioksiid (SO2) […] 212,97 […]

KOKKU: […] […]

Põlevkiviõli

Saasteaine nimetus Saasteainete

kogus, t

Saastetasu-

määrad, €/tonn

Kokku,

tuh €

Lämmastikoksiid (NOx) […] 213,94 […]

Tahked osakesed […] 255,63 […]

Vääveldioksiid (SO2) […] 212,97 […]

Süsinikdioksiid (CO2) […] 25,00 […]

KOKKU: […] […]

KÜTUSED KOKKU: […]

25 Uus redaktsioon avaldatud RT I, 08.03.2019, 6

31 (49)

Konkurentsiameti seisukoht keskkonnatasude osas

Tabelis 11 on saastetasude arvutamisel aluseks võetud käesoleva otsuse punktis 3.5

põhjendatuks loetud põlevkiviõli kogus ([…] t) ja sellest toodetav primaarenergia kogus […]

MWh ning hakkpuidu ja primaarenergia kogused, vastavalt […] m3 ja […] MWh (vt tabel 6).

Põletusseadmetes kütuste põletamisel tekkivad saastekoguste eriheited vastavad

keskkonnaministri 24. november 2016.a määrusele26 nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi

termilisest töötlemisest välisõhku väljutavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku

määramisemeetodid” (sh määruse lisades kajastatud eriheited) ja määrusele27 nr 86 „Välisõhku

väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. KeTS § 19 sätestatud

alates 01.01.2025 kehtivate saastetasude määrade alusel kujuneb saastetasude suuruseks […]

tuh €, mis on […] tuh € võrra väiksem Hinnataotluses esitatust ([…] tuh €). Erinevus tuleneb

sellest, et NRE on kasutanud arvutustes alates 01.01.2027 kehtima hakkavaid

saastetasumäärasid. Erinevuse mõju soojuse piirhinnale on mitteoluline ([…] €/MWh).

Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et käesoleva otsuse punktis 3.5. luges amet

põhjendatuks hakkpuidust toodetava primaarenergia koguse […] MWh ja ostukoguse

[…] m3 ning põlevkiviõlist toodetava primaarenergia koguse […] MWh ja ostukoguse

[…] t, loeb amet Rummu võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodil põhjendatuks

keskkonnatasusid summas […] tuh €.

4.1.4. Muud muutuvkulud

Muude muutuvkulude suuruse arvutamisel lähtutakse soojuse tootmiseks vajaminevast kogusest ja

kehtivast turuhinnast (Metoodika p 4.14). Muude muutuvkuludena on NRE kajastanud

Hinnataotluses kemikaalide, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning tuha utiliseerimise ostukulu.

NRE taotlus muude muutuvkulude […] tuh € osas

Hinnataotluses prognoosib ettevõtja Rummu võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodi muude

muutuvkulude summaks […] tuh €, sh kemikaalide ostukulu […] tuh €, veeteenuse ostukulu

[…] tuh € ja tuha utiliseerimise kulud […] tuh €, taotledes nimetatud kulude lülitamist

hinnavalemisse püsiva teguri „[…]“ kaudu.

Soojuse tootmise ja jaotamise protsesside käigus hoidmiseks vajalikest muudest

muutuvkuludest annab ülevaate tabel 12.

Tabel 12 Rummu võrgupiirkonna muud muutuvkulud vastavalt Hinnataotlusele

Muud muutuvkulud Ühik 2021/22 2022/23 2023/24 Regul.

periood

Kemikaalide ostukulu tuh € […] […] […] […]

Vee- ja kanalisatsiooniteenus tuh € […] […] […] […]

Tuha utiliseerimine tuh € […] […] […] […]

Muud muutuvkulud kokku tuh € […] […] […] […]

Veeteenuse hinna aluseks on AS Lahevesi Konkurentsiameti 28.11.2023 otsusega nr 9-3/2023-

035 kooskõlastatud veeteenuse hind 2,19 €/m3 ja kanalisatsiooniteenuse hind 2,98 €/m3. Tuha

utiliseerimise ja äraveo teenust ostab NRE Hinnataotluse kohaselt Eesti Keskkonnateenused

AS-ilt, seejuures on kliendi kogumisvahendi tühjendamine […] € või […] € kord, sõltuvalt kas

26 avaldatud RT I, 22.03.2019, 9 27 avaldatud RT I, 08.03.2019, 6

32 (49)

kogumisvahendi vahetus toimub vahetuskastiga või ilma.

Konkurentsiameti seisukoht muude muutuvkulude osas

Veeteenus on vajalik soojuse tootmise ja jaotamise protsesside käigus hoidmiseks. Veeteenust

osutab Rummu võrgupiirkonnas AS Lahevesi. Konkurentsiameti eelpool nimetatud otsusega

kooskõlastatud hindadest tulenevalt kujuneb Rummu võrgupiirkonna vee- ja

kanalisatsiooniteenuse ostukuluks kokku […] tuh € ([…]), mis vastab NRE prognoositud

ostukulule […] tuh €.

Kemikaalide kasutamine on soojuse tootmise ja jaotamise protsessis vajalik kulu seadmetesse

antava vee kvaliteedinäitajate tagamisel (sh pehmendamisel). Kemikaalide kulud

regulatsiooniperioodil on NRE Rummu võrgupiirkonnas prognoosinud eelnevate aastate

tasemel, vastavalt […] tuh €.

Tuha utiliseerimise kulud sõltuvad tahkekütuse põletamisel tekkivast tuha kogusest ja selle

utiliseerimise ning äraveo hinnast. Erametsakeskuse andmetel erinevate puuliikide (mänd,

kuusk, kask, lepp, haab jne) ja nende osade (tüvi, koor, oksad, juured) tuhasus varieerub 0,2%-

st kuni 2,7%-ni.

Rummu võrgupiirkonnas regulatsiooniperioodiks prognoositud hakkpuidu koguse […] m³

põletamisel prognoosib NRE tekkiva tuha koguseks kokku […] t. Erinevatest puuliikidest

toodetava hakke ja puukoore massikaal jääb vahemikku 250 kg/m³ kuni 400 kg/m³ ehk 0,25

t/m³ kuni 0,4 t/m³ (allikas: TTÜ). Regulatsiooniperioodil põletatava puidu koguse leidmiseks

kasutab Konkurentsiamet hakke ja puukoore aritmeetilist keskmist massikaalu 0,325 t/m³ ((0,25

+ 0,4) / 2 = 0,325). Seega kujuneb regulatsiooniperioodil põletatava puidu koguseks ligikaudu

[…] t ([…] × 0,325 = […]). Kui prognoositav tuha kogus on […] t, kujuneb kasutatava

hakkpuidu tuhasuseks 0,4% ([…]), mis ei ületa erinevate puuliikide ja nende osade keskmist

tuhasust. Seega saab Konkurentsiamet hinnata tekkiva tuha koguse prognoosi […] t

põhjendatuks.

Tuha utiliseerimise ja äraveo teenust ostab NRE esitatud hinnapakkumise kohaselt Eesti

Keskkonnateenused AS-lt, seejuures on kliendi kogumisvahendi tühjendamine […] € või […]

€ kord, sõltuvalt kas kogumisvahendi vahetus toimub vahetuskastiga või ilma. NRE esitatud

Hinnataotluse kohaselt toimub Rummu võrgupiirkonnas tuha utiliseerimine kaks korda aastas

hinnaga […] €. Seega kujuneb tuha utiliseerimise kuluks […] tuh € ([…]), mis vastab NRE

prognoositud ostukulule […] tuh €.

Liites kokku regulatsiooniperioodiks prognoositud kemikaalide kulu […] tuh €, veeteenuse

kulu […] tuh € ja tuha utiliseerimise kulu […] tuh €, kujuneb muude muutuvkulude

maksumuseks kokku […] tuh €, mis vastab Hinnataotluses kajastatule.

Lähtuvalt eeltoodust, aktsepteerib Konkurentsiamet NRE Rummu võrgupiirkonnale

regulatsiooniperioodiks prognoositud muid muutuvkulusid summas […] tuh €, sh

kemikaalide kulu […] tuh €, veeteenuse kulu […] tuh € ja tuha utiliseerimise kulu […]

tuh €.

Kokkuvõte Rummu võrgupiirkonna muutuvkulude osas

Konkurentsiamet analüüsis soojuse piirhinda mõjutavaid muutuvkulusid, milleks Rummu

võrgupiirkonna puhul on kütuste ostukulu, elektrienergia ostukulu ja muud muutuvkulud

(kemikaalide ning vee- ja kanalisatsioonitasu, tuha utiliseerimise kulu).

Kuna Konkurentsiamet peab käesoleva otsuse punktides 4.1.1, 4.1.2 ja 4.1.3 toodud

selgitustel põhjendatuks kütuste ostukulusid ([…] tuh €), elektrienergia ostukulusid ([…]

33 (49)

tuh €), keskkonnatasusid ([…] tuh €) ja muid muutuvkulusid ([…] tuh €, sh kemikaalide

ostukulu […] tuh €, vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu […] tuh € ning tuha utiliseerimise

kulu […] tuh €), siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ka Rummu võrgupiirkonnale

regulatsiooniperioodiks prognoositud muutuvkulusid kokku summas […] tuh € ([…]).

4.2. Tegevuskulud

Konkurentsiamet defineerib tegevuskuludena soojuse hinda lülitatavaid põhjendatud kulusid,

mis ei sisalda muutuv-, kapitali- ega finantskulusid (Metoodika p 2.17).

Tegevuskulud on kulud, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse

kaudu Metoodika p 4.15).

Tegevuskulud on näiteks seadmete ja rajatiste jooksvad hooldus- ja remondikulud,

müügitegevuse kulud, bürookulud, tööjõukulud jms, mida ettevõtja saab investeeringute ning

efektiivsema majandustegevuse kaudu otseselt kontrollida ja mõjutada (nt teostatud

investeeringute tulemusel vähenevad kaod kaugküttevõrgus, mille tulemusel omakorda

vähenevad remondimaterjalide ja –tööde kulud; kaugjuhtimis-süsteemide paigaldamine

võimaldab vähendada katlamajade hooldusega seotud tööjõukulusid ning transpordikulusid;

ettevõtte restruktureerimine võimaldab alandada juhtimistasusid jne).

Soojuse hinda ei lülitata alljärgnevaid kulusid (Metoodika p 4.16):

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorluse, kingituste ja annetustega seotud kulud;

3) erisoodustuse ja vastuvõtukulud;

4) dividendide kulusid;

5) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahv, sunniraha ja viivis;

6) finantskulu;

7) soojuse vahendajatele makstavad tasud (nt vahendaja jagab soojuse korterite kaupa),

sest vastavalt KKütS § 8 lg 1 ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema

valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud;

8) muu kulu, mis ei ole vajalik ettevõtjale õigusaktiga pandud kohustuse täitmiseks.

Metoodika p 4.17 kohaselt kasutatakse põhjendatud kulude, mh tegevuskulude, analüüsimisel

alljärgnevaid meetodeid:

1) tehniliste näitajate analüüs (soojuse tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia erikulu,

jm);

2) tegevuskulude ja müügimahu suhtarvu arvutamine ehk erikulu (€/MWh) müügimahu

kohta;

3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste

sarnaste ettevõtjate või teiste sarnaste võrgupiirkondade kuludega (nn benchmarking);

4) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus Statistikaameti poolt avaldatud

tegeliku ning Rahandusministeeriumi prognoosidel põhineva tarbijahinnaindeksi

dünaamikaga;

5) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh eksperthinnangud).

Üksikud kulukomponendid peavad olema soojusettevõtja poolt põhjendatud, nt põhitegevuseks

vajalikud kaubad ja teenused peavad olema ostetud põhjendatud hinnaga jm.

Tegevusloa tingimustes võib sätestada ettevõtjale kohustuse tehniliste efektiivsusnäitajate

ja/või kulude kokkuhoiu saavutamiseks. Kui ettevõtja, kooskõlas kaugkütteseadusega (KKütS

34 (49)

§ 18 lg 2), ei vaja tegutsemiseks vastavat tegevusluba, kajastatakse nimetatud kohustuste

saavutamise nõuded soojuse piirhinna kooskõlastamise otsuses (Metoodika punkt 4.18).

NRE taotlus Rummu võrgupiirkonna tegevuskulude osas ([…] tuh €)

NRE prognoosib Rummu võrgupiirkonnale tegevuskulusid soojuse tootmisel ja jaotamisel […]

tuh € ning taotleb nende lülitamist hinnavalemisse püsiva teguri „[…]“ kaudu;

Hinnataotluses kajastatud tegevuskulud kuluridade lõikes on toodud tabelis 13.

Tabel 13. NRE Rummu võrgupiirkonna tegevuskulud

Jrk

nr Tegevuskulud Ühik 2021/22 2022/23 2023/24

Regulats.

periood

1 Soojuse tootmisega seotud otsekulud

1.1 Kulud katlamajade, nendega seotud rajatiste

ja territooriumite hoolduseks ja remondiks tuh €

[…] […] […] […]

1.2 Materjalid ja varuosad tuh € […] […] […] […]

1.3 Sisseostetavad teenused tuh € […] […] […] […]

1.3 Kulud töövahenditele ja mõõtetehnikale tuh € […] […] […] […]

1.S Kokku soojuse tootmisega seotud kulud tuh € […] […] […] […]

2 Soojuse tootmisega seotud mitmesugused tegevuskulud

2.1 Maamaks tuh € […] […] […] […]

2.S Kokku mitmesugused tegevuskulud tuh € […] […] […] […]

3 Soojuse tootmisega seotud tööjõukulud

koos maksudega tuh €

[…] […] […] […]

4 Soojuse jaotamise ja müügiga seotud otsekulud

4.1 Kulud soojustrasside hoolduseks ja

remondiks tuh €

[…] […] […] […]

4.S Kokku soojuse jaotamisega seotud kulud tuh € […] […] […] […]

5 Soojuse jaotamise ja müügiga seotud mitmesugused tegevuskulud

5.1 Ettevõtte üldjuhtimiskulud tuh € […] […] […] […]

5.2 Transpordikulud tuh € […] […] […] […]

5.3 Telekommunikatsioonikulud tuh € […] […] […] […]

5.S Kokku mitmesugused tegevuskulud tuh € […] […] […] […]

6 Soojuse jaotamise- ja müügiga seotud

tööjõukulud koos maksudega tuh €

[…] […] […] […]

S KOKKU TEGEVUSKULUD tuh € […] […] […] […]

S.1 Soojuse tootmise-, jaotamise- ja müügiga

seotud tegevuskulud kokku tuh €

[…] […] […] […]

S.2 Müügimaht MWh […] […] […] […]

S.3 Tegevuskulude erikulu müügimahu suhtes €/MWh […] […] […] […]

Konkurentsiameti seisukoht tegevuskulude osas

Regulatsiooniperioodiks prognoositud kulude (sh tegevuskulude) suuruse põhjendatuse

analüüsil ja hinnangute andmisel võrdleb Konkurentsiamet ettevõtja prognoositavaid tulusid ja

kulusid ettevõtte eelnevate perioodide samalaadsete tulude ja kuludega. Kui tulude ja kulude

arvestamisel on lähtutud järjepidevalt kohaldatud ja objektiivselt põhjendatud

arvestuspõhimõtetest, siis tulude ja kulude arvestus võimaldab hinnata, kas soojusettevõtja

35 (49)

toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse majandusliku väärtusega.

Hinnataotluse kohaselt on majandusaastatel 2021/22 kuni 2023/24 Rummu võrgupiirkonna

soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seotud tegevuskulud olnud vahemikus […] tuh € kuni

[…] tuh € ehk keskmiselt […] tuh € ([…]) ning samade aastate tegevuskulude erikulu soojuse

müügimahu suhtes vahemikus […] kuni […] €/MWh (vt tabel 13) ehk keskmiselt […] €/MWh

([…]). Regulatsiooniperioodil prognoosib ettevõtja tegevuskuludeks […] tuh € ja

tegevuskulude erikuluks […] €/MWh ([…]). Tegevuskulude summa […] tuh € ületab

majandusaastate 2021/22 kuni 2023/24 Rummu võrgupiirkonna soojuse tootmise-, jaotamise-

ja müügiga seotud tegevuskulude keskmist väärtust ([…] tuh €). Regulatsiooniperioodi

tegevuskulude erikulu […] €/MWh on prognoositud kõrgemaks majandusaastate 2021/22 kuni

2023/24 keskmisest erikulu väärtusest ([…] €/MWh).

Amet võrdles saadud tegevuskulude erikulu […] €/MWh) teiste sarnase28 müügimahuga

(soojuse müügimaht […] MWh ±50%) tahkekütusest soojust tootvate ja jaotavate

võrgupiirkondade tegevuskulude kaalutud keskmise erikuluga. Võrdlusest selgus, et Rummu

võrgupiirkonna tegevuskulude erikulu on […]% ([…]) kõrgem võrreldes teiste sarnaste

võrgupiirkondade tegevuskulude kaalutud keskmise erikuluga […] €/MWh (seisuga

13.02.2025; tegevuskulude valimis 44 võrgupiirkonda), kuid ei ületa valimi maksimumi.

Regulatsiooniperioodi tegevuskulude suurus […] tuh € ja erikulu […] €/MWh on võrreldavad

majandusaasta 2022/23 tegevuskulude suurusega […] tuh € (vt tabel 13 rida S.1) ja erikuluga

[…] €/MWh (vt tabel 13 rida S.3).

Tulenevalt eeltoodust ja kaalutlusõigusest hindab amet põhjendatuks Rummu

võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodi tegevuskulude erikulu […] €/MWh müügimahu

[…] MWh korral ja tegevuskulud summas […] tuh €. Amet rõhutab: a) müügimahu

suurenemise korral peab alanema ka tegevuskulude erikulu vähemalt sellisele tasemele,

mis on võrreldav teiste sarnase müügimahuga tahkekütusest soojust tootvate ja jaotavate

võrgupiirkondade tegevuskulude kaalutud keskmise erikuluga ja b) müügimahu

vähenemise korral peavad vähenema ka tegevuskulud mahus, et tegevuskulude erikulu

ei suureneks üle […] €/MWh.

Seega peab ettevõtja tegelema soojuse tootmise ja jaotamise kuluefektiivsemaks

muutmisega, et järgmisel hinnavalemi kooskõlastusel oleks ka Rummu võrgupiirkonnas

saavutatav teiste sarnaste võrgupiirkondade tegevuskuludega võrreldav kulutase.

5. REGULEERITAVA VARA, KAPITALIKULU JA PÕHJENDATUD TULUKUSE

ARVESTUSE PÕHIMÕTTED

28 Sarnaseks loetakse ettevõtja, kelle müügimaht on võrreldes võrreldava võrgupiirkonnaga suurem/väiksem +/-

50%; kasutab valdavalt (min 80%) sarnast kütust, hinna kooskõlastamine/viimane täisanalüüs viidi läbi mitte

hiljem kui kolm aastat tagasi (st aastal 2024 kaasatakse valimisse ettevõtjad, kellele teostati asjakohane analüüs

2021-2024).

36 (49)

5.1. Reguleeritava vara arvestuse põhimõtted

Reguleeritav vara on reguleeritavas tegevuses kasutatav põhivara ja käibekapital (Metoodika p

2.16). Reguleeritava vara väärtuse leidmine on vajalik kapitalikulu arvutamiseks (Metoodika p

6.2).

Soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajaliku reguleeritava põhivara hulka arvestatakse

üksnes tegelikult teostatud ja regulatsiooniperioodiks prognoositud põhjendatud investeeringud

(Metoodika p 6.4). Vastavalt Metoodika p-le 6.5 ei arvestata reguleeritava põhivara hulka:

1) põhivara, mida soojuse tootmis-, jaotamis- ja müügitegevuses ei kasutata;

2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;

3) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid;

4) tagastamatu abi eest (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;

5) liitumistasudest soetatud põhivara;

6) mittepõhjendatud investeeringuid.

Metoodika p 6.6 sätestab, kui müüdava soojuse piirhind on Konkurentsiametiga eelnevalt

kooskõlastatud, lähtutakse hinna kooskõlastamisel aluseks olnud reguleeritava vara arvestusest

ning Metoodika p-des 6.8, 6.9, 6.10 ja punktis 6.12 lg-tes 2-12 sätestatust. Muudel juhtudel

lähtutakse Metoodika p-des 6.7–6.11 sätestatust.

Vastavalt Metoodika p-le 6.8 leitakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt:

RV = RVr + KK

kus:

RV - reguleeritav vara;

RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;

KK - käibekapital.

Käibekapitali arvestuse aluseks võetakse 5% regulatsiooniperioodi soojuse lubatud

müügitulust. Vajadusel teostatakse detailne käibekapitali analüüs (Metoodika p 6.9).

Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluvate ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali

arvestusse (Metoodika p 6.10).

Reguleeritava põhivara arvestus peab olema järjepidev ning jätkuma kõikidel tulevastel

regulatsiooniperioodidel, sh ka ettevõtja või vara omandisuhte muutumise korral (Metoodika

p 6.13).

Põhivara arvestus peab olema järjepidev ja ettevõtja raamatupidamises teostatud põhivara

üleshindlusi, ilma reaalseid täiendavaid investeeringuid tegemata, soojuse piir- ja müügihinnas

ei arvestata.

5.2. Kapitalikulu arvutuse põhimõtted

Kapitalikulu ehk kulum on soojuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega

(Metoodika p 2.3).

37 (49)

Kapitalikulu (põhivara kulum) eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste

tagasiteenimine müüdava soojuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea29 vältel

(Metoodika p 6.1).

Kapitalikulu arvutatakse põhivara soetusmaksumuselt põhjendatud kapitalikulunormide

(kuluminormide) alusel. Kapitalikulunormid ei ole põhjendatud järgmistel juhtudel:

a) kui need erinevad oluliselt sarnase eluea ja kasutusotstarbega põhivaradele määratud

kapitalikulunormidest;

b) kui kapitalikulu arvutamisel ei ole ettevõtja lähtunud põhivarade kasulikust tehnilisest

elueast.

Konkurentsiamet toetub kapitalikulu põhjendatuse hindamisel eksperthinnangutele ja tootja

informatsioonile seadme tehnilise eluea kohta.

Kapitalikulu arvutatakse reguleeritava põhivara hulka arvestatud amortiseeruvalt põhivaralt

(Metoodika p 6.3).

5.3. Põhjendatud tulukuse arvutuse põhimõtted

Põhjendatud tulukus on ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud

tulunormi korrutisena (Metoodika p 2.13).

Põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi alusel

alljärgnevat valemit kasutades (Metoodika p-d 7.1 ja 7.2):

PT = rp x RV

kus:

PT - põhjendatud tulukus;

rp - põhjendatud tulunorm (WACC);

RV - reguleeritav vara.

Põhjendatud tulunorm on reguleeritava vara kapitali tootlus, mis ei ületa hinna kooskõlastamise

ajal soojusettevõtjale rakendatavat kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC) (Metoodika p

2.14). Põhjendatud tulunorm (rp) võrdub kaalutud keskmise kapitali hinnaga (WACC)

(Metoodika p 7.3).

WACCid soojuse tootjatele ja kaugkütte võrguettevõtjatele arvutatakse juhendi alusel, mis on

avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel www.konkurentsiamet.ee (Metoodika p 7.4).

Soojusettevõtjatele, kes tegelevad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga rakendatakse eraldi

WACCe soojuse tootmise reguleeritavale põhivarale ning soojuse jaotamise ja müügi

reguleeritavale põhivarale.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna

leidmiseks vee-, elektri-, soojuse-, gaasi- ning elektrienergia ja soojuse koostootmise

ettevõtetele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“, mis on

kinnitatud 19.07.2023 Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2023-015. Nimetatud

juhendi punktis 5 tabelis 8 on kajastatud kaugküttes rakendatavad kaalutud keskmised

29 Põhivara kasulik eluiga samastatakse tehnilise elueaga, so periood, mille jooksul vara soojusettevõtja

poolt tõenäoliselt kasutatakse.

38 (49)

kapitali hinnad (WACC) eraldi soojuse tootjatele 7,46% ja võrguettevõtjatele 6,26%.

5.4. Investeeringud

Ettevõtja on teostanud majandusaastatel 2021/22 - 2024/25 ning planeerib

regulatsiooniperioodil teostada Rummu võrgupiirkonnas järgmised investeeringud, millest

annab ülevaate tabel 14 (ei sisalda Hinnataotluse leheküljel „Teenindusautode kulum“

kajastatud investeeringuid).

Tabel 14. Rummu võrgupiirkonna investeeringud vastavalt Hinnataotlusele

Investeeringud (tuh €) 2021/22 2022/23 2024/25 Kokku

Kokku investeeringud omavahenditest […] […] […] […]

Tabelist 14 (vt nimekirja Lisa 1) selgub, et ajavahemikul 2021/22 - 2023/24 on ettevõtja

investeerinud omavahenditest soojuse tootmise põhivaradesse […] tuh € (vt Lisa 1 read 2.3

kuni 2.9). Soojuse jaotamise ning müügiga seotud põhivaradesse investeeringuid tehtud ei ole.

Regulatsiooniperioodil planeerib ettevõtja investeeringuid soojuse jaotamise ja müügiga seotud

varadesse summas […] tuh € (vt Lisa 1 rida 6.1).

Konkurentsiamet hindab käesolevalt põhjendatuks tabelis 14 kajastatud Rummu

võrgupiirkonna investeeringud.

5.5. Reguleeritav vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus

NRE Hinnataotlus reguleeritud vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse osas

Metoodika p 6.4 kohaselt soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seotud reguleeritava vara

hulka arvestatakse üksnes tegelikult teostatud ja regulatsiooniperioodiks prognoositud

põhjendatud investeeringud. Metoodika p 6.5 kohaselt reguleeritava vara hulka ei arvestata

põhivara, mida ettevõtja tegelikult soojuse tootmisel, jaotamisel ning müügil ei kasuta.

NRE taotleb reguleeritava vara väärtuselt arvestatud kapitalikulu […] tuh € ja põhjendatud

tulukuse […] tuh € lülitamist hinnavalemisse püsiva teguri „[…]“ kaudu €, lähtudes soojuse

tootmisel kasutatavast põhivarast ning kapitalikulu arvestusest.

Lähtuvalt Rummu võrgupiirkonna reguleeritud põhivarade ja kapitalikulu detailsest arvestusest

(vt Lisa 1, v.a teenindusautode arvestus) kajastatakse reguleeritava vara, kapitalikulu ning

põhjendatud tulukuse arvestus kokkuvõtvalt alljärgnevas tabelis (vt tabel 15).

Tabel 15. Rummu võrgupiirkonna reguleeritud varad ning kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse

arvestus (liitumistasude ja tagastamatu abita)

39 (49)

Rea

nr

Põhivarade arvestus

(sh võrgupiirkonnale jaotatud teenindusautod) Ühik

2024/2025

KOKKU soojuse

tootmine

soojuse

jaotamine

ja müük

1 Põhivara soetusmaksumuses perioodi algul tuh € […] […] […]

1.1 sh maa tuh € […] […] […]

1.2 sh teenindusautode soetusmaksumus tuh € […] […] […]

1.3 sh amortiseeritav tuh € […] […] […]

2 Põhivara kapitalikulu tuh € […] […] […]

2.1 sh võrgupiirkonnale (vp) jaotatud teenindusautode kulum tuh € […] […] […]

3 Amortiseeritava reguleeritava põhivara keskmine

kapitalikulunorm* %

[…] […] […]

4 Põhivara jääkmaksumuses perioodi lõpus tuh € […] […] […]

5 sh vp-le jaotatud teenindusautode jääkmaksumus tuh € […] […] […]

6 Taotletav müügitulu tuh € […] […] […]

7 Käibekapital 5% netokäibest ehk taotletavast müügitulust

(KK) tuh €

[…] […] […]

8 Reguleeritav vara (RV) kokku (rida 4 + rida 7) tuh € […] […] […]

9 WACC % […] […] […]

10 Põhjendatud tulukus, sellest tuh € […] […] […]

10.1 -teenindusautode jääkmaksumuselt tuh € […] […] […]

*Keskmine kapitalikulunorm (rida 3) = põhivara kapitalikulu (rida 2) / (põhivara soetusmaksumus perioodi algul

(rida 1.3) × 100.

Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu (kulum) osas

Rummu võrgupiirkonna põhivaralt (ei sisalda liitumistasude eest ja tagastamatu abi raames

soetatud põhivara) arvestatud regulatsiooniperioodi kapitalikulu ([…] tuh €) põhjendatuse

hindamisel lähtus Konkurentsiamet reguleeritava põhivara arvestusest (vt tabel 15, detailsem

arvestus on toodud käesoleva otsuse Lisas 1).

Konkurentsiamet toetub soojusvarustusega seotud uuele põhivarale kapitalikulu arvestamisel

SusDev Consulting OÜ hinnangule (01.11.2012) „Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga

seotud põhivarade kasuliku (tehnilise) eluea määramine (hindamine)“ (edaspidi

Eksperthinnang). Vastavalt Eksperthinnangule loetakse põhivarade keskmiseks kasutuseaks

alates soetamise ja kasutusele võtmise hetkest:

1) eelisoleeritud soojustrassidel 40-50 aastat (kapitalikulunorm 2,0-2,5%);

2) vedelkütusel töötavad katlad ja sellega seotud seadmed 14-20 aastat (kapitalikulunorm

5,0-7,1%);

3) tahkekütusel (turvas, puit) töötavad restkoldega katlad ja sellega seotud seadmed 16-25

aastat (kapitalikulunorm 4,0-6,25%);

4) kütusehoidlad ja laohooned 35-45 aastat (kapitalikulunorm 2,2-2,9%);

5) tootmishooned 40-50 aastat (kapitalikulunorm 2,0-2,5%);

6) valve- ja kaugjuhtimisseadmed 20-25 aastat (kapitalikulunorm 4,0-5,0%);

7) korstnad 30-40 aastat (kapitalikulunorm 2,5-3,3%);

8) veepehmendusseadmed 20-25 aastat (kapitalikulunorm 4,0-5, %);

9) põletid 15-20 aastat (kapitalikulunorm 5,0-6,67%);

10) pumbad 15-20 aastat (kapitalikulunorm 5,0-6,67%);

11) õlimahutid 35-40 aastat (kapitalikulunorm 2,5-2,9%);

40 (49)

12) soojusmõõtjad katlamajas ja tarbijate juures 10-20 aastat (kapitalikulunorm 5,0-10,0%)

jne.

Eksperthinnangu kohaselt on võimalik põhivarade eluiga remondiga parendada, näiteks

eelisoleeritud kaugküttetorustikel 10-15 aastat, põlevkiviõli kateldel 5-6 aastat, tootmishoonetel

10-15 aastat jne.

Toetudes eelkirjeldatud Põhivarade eksperthinnangule ning Konkurentsiameti varasemates

otsustes (29.12.2021 otsus nr 7-3/21-089) põhjendatuks peetud põhivara kuluminormidele,

Konkurentsiamet hindab NRE poolt Rummu võrgupiirkonna soojuse tootmise, jaotamise ja

müügiga seotud põhivaradele rakendatavad kuluminormid mõistlikuks (vt Lisa 1), kuna need

kajastavad õiglaselt ettevõtja tootmise ja jaotamisega seotud varade koosseisu ja tehnilist

seisukorda.

Võttes arvesse, et ettevõtja on Hinnataotluses reguleeritava vara väärtuse kajastamisel

lähtunud põhivarade järjepidevast arvestusest ning rakendanud kapitalikulu arvutamisel

varadele mõistlikke kuluminorme, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks kapitalikulu

arvestuse summas […] tuh € (vt tabel 15 rida 2), Rummu võrgupiirkonna soojuse tootmise

ja jaotamise põhivaradelt.

Konkurentsiameti seisukoht põhjendatud tulukuse osas

Põhjendatud tulukus arvutatakse vastavalt valemile PT = rp x RV (Metoodika p 7.2), seejuures

reguleeritav vara RV = RVr + KK (Metoodika p 6.8) ning käibekapital KK on 5%

regulatsiooniperioodi soojuse lubatud müügitulust.

Tabelist 15 selgub, et arvutuslikult kujuneb põhjendatud tulukuse suuruseks […] tuh € (PT= (rp

tootmise varadelt x RVr tootmise vara) + (rp jaotamise varadelt x (RVr jaotamise vara + KK)) = (7,46% × […] tuh € +

(6,26% × ([…] tuh € + […] tuh €))) = […] tuh €, vt rida 10), mis vastab Hinnataotluses

kajastatud tulukuse väärtusele.

Konkurentsiamet on seisukohal, et võttes aluseks Lisas 1 ning tabelis 15 märgitud andmed, on

ettevõtja Rummu võrgupiirkonna põhjendatud tulukuse väärtuse arvestanud Hinnataotluses

matemaatiliselt õigesti ja kooskõlas Metoodika põhimõtetega. Seetõttu Konkurentsiamet

hindab põhjendatuks lülitada Rummu võrgupiirkonna soojuse piirhinda põhjendatud

tulukus väärtuses […] tuh € ja kajastada see hinnavalemi püsivas teguris „[…]“.

6. LUBATUD MÜÜGITULU JA JÄRELEVALVETASU

Lubatud müügitulu on põhjendatud müügitulu, mida ettevõtja võib teenida kooskõlastatud

hinnaga soojust müües. Lubatud müügitulu arvutamisel võetakse arvesse põhjendatuks loetud

kulud (muutuvkulud, tegevuskulud ja kapitalikulu) ning põhjendatud tulukus (Metoodika p

2.7).

Soojuse piirhinna arvutamise aluseks on regulatsiooniperioodi lubatud müügitulu (Tlubatud)

(Metoodika p 9.1). Lubatud müügitulu arvutatakse alljärgneva valemi alusel (Metoodika p

9.3):

Tlubatud = MK + TK + A + PT

kus:

Tlubatud - lubatud müügitulu;

MK - muutuvkulud;

41 (49)

TK - tegevuskulud;

A - kapitalikulu;

PT - põhjendatud tulukus.

Soojuse piirhind arvutatakse alljärgneva valemi alusel (Metoodika p 9.4):

h = Tlubatud / Q (€/MWh),

kus:

h - soojuse piirhind regulatsiooniperioodil (€/MWh);

Tlubatud - lubatud müügitulu (€);

Q - soojuse müügimaht regulatsiooniperioodil (MWh).

01.01.2022 jõustunud konkurentsiseaduse (KonkS) muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega

reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu30.

KKütS § 1 lõige 21 sätestab, et ettevõtja maksab järelevalvetasu KonkS-is sätestatud alustel ja

korras. KonkS § 531 lõike 4 kohaselt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid

kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta

antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS-i §-s 532 sätestatud järelevalvetasu

määrale. KonkS § 531 lõike 5 alusel loetakse eelnimetatud ettevõtjaks muuhulgas

võrguettevõtja ja soojuse tootja KKütS-i tähenduses, kellel on hinna kooskõlastamise kohustus.

KonkS § 532 lõike 1 järgi on KonkS § 531 lõikes 5 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja

järelevalvetasu määr 0,2 protsenti talle haldusaktis märgitud müügitulust.

Käesoleva otsuse punktis 3.1. on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks Rummu

võrgupiirkonna regulatsiooniperioodiks prognoositud soojuse müügimahu […] MWh. Jagades

lubatud müügitulu (ilma järelevalvetasuta) summas […] tuh € soojuse müügimahuga […] MWh

ning korrutades saadud jagatise 1000-ga (ühikute teisendamiseks), kujuneb võrgupiirkonna

regulatsiooniperioodi müüdava soojuse piirhinnaks 106,33 €/MWh ([…] tuh € / […] MWh ×

1000 = 106,33 €/MWh). Lisades saadud hinnale järelevalvetasu (lubatud müügitulu […] tuh €

× järelevalvetasu määr 0,2% = […] tuh €) müügimahu kohta […] €/MWh ([…] tuh € × 1000 /

[…] MWh = […] €/MWh), kujuneb müüdava soojuse piirhinnaks kokku 106,55 €/MWh

(106,33 + 0,21 = 106,55 €/MWh), mis vastab ettevõtja Hinnataotluses taotletud müüdava

soojuse piirhinnale.

Lähtuvalt eeltoodust, peab Konkurentsiamet põhjendatuks Rummu võrgupiirkonnale

taotletud lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga tuh € ([…] + […] = […] tuh €) ja selle

ning müügimahu ([…] MWh) alusel ka müüdava soojuse piirhinda 106,55 €/MWh.

7. HINNAVALEM

KKütS § 9 lg 10 alusel võib soojusettevõtja taotleda Konkurentsiametilt hinnavalemi

kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna

kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda

mõjutavate tegurite ilmnemisel (Metoodika p 10.1). Hinnavalemi alusel soojuse piirhinna

30 vt Eelnõu „Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 442

SE“

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5b430f42-ed96-4b07-a2af-

943819562063/Konkurentsiseaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20sead

uste%20muutmise%20seadus

42 (49)

kooskõlastamisel juhindub Konkurentsiamet KKütS § 8 lg-st 3 ning Metoodikast (Metoodika

p 10.2).

Metoodika p 10.4 kohaselt ettevõtja tegevusest sõltumatud soojuse piirhinda mõjutavad tegurid

jagatakse kaheks:

1) kooskõlastatud hinnad ja õigusaktidega sätestatud tasud;

2) soojusettevõtja ja müüja vahelistes tarnelepingutes kajastatud hinnad.

Metoodika punkt 10.3 alusel on NRE jaoks tema tegevusest sõltumatu ja soojuse hinda mõjutav

tegur kütuste (hakkpuit, põlevkiviõli) ja elektri ostuhindade muutus. Ettevõtja poolt esitatud

põhjendatud taotluse alusel kooskõlastatakse hinnavalemi alusel arvutatud soojuse piirhind

(Metoodika punkt 10.7).

NRE taotlus soojuse hinnavalemi osas Rummu võrgupiirkonnale

NRE soovib 05.02.2025 taotluse järgi kooskõlastada Rummu võrgupiirkonnale alljärgneva

hinnavalemi kehtivusega kuni kolm aastat:

hind soojus = […] + […] × hind hakkpuit + […] × hind põlevkiviõli + […] × hind elekter + järelevalvetasu

(€/MWh),

milles:

tegur […] on saadud alljärgnevate kulude jagamisel soojuse müügimahuga

[…] MWh:

tuh € €/MWh

muutuvkulud (va kütus ja elekter) […] […]

tegevuskulud […] […]

kapitalikulu […] […]

põhjendatud tulukus […] […]

kokku […] […]

tegur […] on saadud soojuse tootmiseks vajaliku hakkpuidu primaarenergia

koguse […] MWh jagamisel müüdava soojuse kogusega […] MWh

ehk […]/[…]=[…];

hind hakkpuit hakkpuidu primaarenergia hind €/MWh (sh transport);

tegur […] on saadud põlevkiviõli koguse […] t jagamisel soojuse müügimahuga

[…] MWh ehk […]/[…]=[…];

hind põlevkiviõli põlevkiviõli ostuhind €/t, (sh aktsiis ja transport);

tegur […] on saadud soojuse tootmiseks ja jaotamiseks tarbitava elektrienergia

koguse […] kWh jagamisel soojuse müügimahuga […] MWh ehk

[…]/[…]=[…];

hind elekter on elektrienergia ostuhind €/kWh (sh võrguteenus, aktsiis ja

taastuvenergiatasu);

Järelevalvetasu seadusandlusest tulenev järelevalvetasu määr 0,2% lubatud

müügitulust.

Konkurentsiameti seisukoht hinnavalemi osas

43 (49)

Konkurentsiamet kooskõlastab üldjuhul hinnavalemi alljärgneval kujul (Metoodika punkt 10.6;

ettevõte võib esitada kooskõlastamiseks ka enda hinnavalemi):

kus:

h - soojuse piirhind (€/MWh);

kulud - põhjendatud muutuv- ja tegevuskulud, kapitalikulu ning põhjendatud tulukus, v.a

kulud kütusele ja/või sisseostetud soojusele;

kkütus - kütuse kogus (nt hakkpuidu primaarenergia maht; gaasi ostukogus tuh m3);

hindkütus - kütuse ostuhinna (nt hakkpuidu primaarenergia hind €/MWh; gaasi ostuhind

€/tuh m3) prognoos (vajadusel teisendatuna kütteväärtusele, mis on aluseks kütuse

koguse arvutamisel);

Q - soojuse müügimaht.

Kuna Konkurentsiamet aktsepteerib käesoleva otsuse punktis 3 toodud põhjendustel NRE

Rummu võrgupiirkonnale prognoositud soojuse müügimahtu ning soojuse tootmiseks vajalikku

kütuste koguseid, punktis 4 toodud põhjendustel muutuvkulusid ja tegevuskulusid ning punktis

5 toodud põhjendustel kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse väärtusi, mis kõik on hinnavalemit

kujundavad tegurid, siis Konkurentsiamet peab põhjendatuks NRE Rummu

võrgupiirkonnale taotletud hinnavalemit:

hind soojus = […] + […] × hind hakkpuit + […] × hind põlevkiviõli + […] × hind elekter + järelevalvetasu

(€/MWh).

Et kontrollida NRE esitatud hinnavalemi õigsust, asendas Konkurentsiamet eelpooltoodud

hinnavalemis tegurid „hind hakkpuit“, „hind põlevkiviõli“ ja „hind elekter“ taotluses toodud

põlevkiviõli ja elektri ostuhindadega (hindade põhjendatust on analüüsitud käesoleva otsuse

punktides 4.1.1 ning 4.1.2), mille tulemusel kujuneb Rummu võrgupiirkonna soojuse

piirhinnaks:

hind soojus = […]+[…]x[…]+[…]x[…]+[…]x[…]+[…]=106,55 €/MWh, mis ühineb

Hinnataotlusega (vt Tabel 1).

Vastavalt KKütS § 9 lõikele 10 seisneb hinnavalemi kooskõlastamise tähendus selles, et

kooskõlastatud hinnavalemi edaspidisel rakendamisel soojuse piirhinna kooskõlastamisel

jäävad muutumatuks kõik soojuse piirhinna arvutamise aluseks olevad kulud, välja arvatud

kulud kütustele ja elektrienergiale. Seega arvestab NRE Rummu võrgupiirkonnale

kooskõlastatav hinnavalem muutuvate tegurite ostuhindadest tulenevaid kulude muutusi.

8. KOKKUVÕTE JA SOOJUSE PIIRHINNA AVALIKUSTAMINE

KKütS § 1 lõike 2 kohaselt peavad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad

tegevused olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning

keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

Konkurentsiamet on seisukohal, et OÜ N.R. Energy hinnataotlusega kooskõlastamiseks

esitatud hinnavalem ja selle alusel arvutatud soojuse piirhind on kulupõhine ning

vastavuses KKütS § 9 lõikes 10 ja KKütS § 8 lõikes 3 toodud põhimõtetega, millega on

tagatud:

44 (49)

1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate

kulutuste katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus.

Konkurentsiamet juhib ettevõtja tähelepanu asjaolule, et avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1

punkti 26 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama andmed kaubaturul valitsevas

seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute

hinnakujunduse kohta ning majandus- ja taristuministri 09.02.2016 määruse nr 14 „Kauba ja

teenuse hinna avaldamise ja kauba hinna alandamisest teavitamise nõuded“ § 7 lõike 1 kohaselt

peab pakutavate teenuste hinnakiri või teenuse hinna arvutamise aluseid kirjeldav muu

dokument olema välja pandud teenuse osutamise kohas või kaupleja tegevuskohas, samuti

kaupleja veebilehel selliselt, et see oleks tarbijale märgatav. Tulenevalt eeltoodust peab

soojusettevõtja avalikustama kõik rakendatavad soojuse müügihinnad (soovitavalt

internetikeskkonnas).

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KKütS § 1 lõikest 2, § 8 lõikest 3, § 9 lõike 1 punktist 1,

§ 9 lõikest 10, ja Metoodikast

otsustan:

1) Kooskõlastada OÜ N.R. Energy 05.02.2025 taotluse alusel Rummu

võrgupiirkondadele hinnavalem:

hind soojus = […] + […] × hind hakkpuit + […] × hind põlevkiviõli + […] × hind elekter +

järelevalvetasu (€/MWh),

milles:

tegur […] on saadud alljärgnevate kulude jagamisel soojuse müügimahuga […]

MWh:

tuh € €/MWh

muutuvkulud (va kütus ja elekter) […] […]

tegevuskulud […] […]

kapitalikulu […] […]

põhjendatud tulukus […] […]

kokku […] […]

tegur […]

on saadud soojuse tootmiseks vajaliku hakkpuidu primaarenergia

koguse […] MWh jagamisel müüdava soojuse kogusega […] MWh ehk

[…]/[…]=[…];

hind hakkpuit hakkpuidu primaarenergia hind €/MWh (sh transport);

tegur […] on saadud põlevkiviõli koguse […] t jagamisel soojuse müügimahuga

[…] MWh ehk […]/[…]=[…];

hind põlevkiviõli põlevkiviõli ostuhind €/t (sh aktsiis ja transport);

45 (49)

tegur […] on saadud soojuse tootmiseks ja jaotamiseks tarbitava elektrienergia

koguse […] kWh jagamisel soojuse müügimahuga […] MWh ehk […]

/[…] =[…];

hind elekter on elektrienergia ostuhind €/kWh (sh võrguteenus, aktsiis ja

taastuvenergiatasu);

Järelevalvetasu seadusandlusest tulenev järelevalvetasu määr 0,2% lubatud müügitulust.

2) Lähtuvalt KKütS § 9 lõikest 10 ja ettevõtja Hinnataotlusest kehtib OÜ N.R. Energy

Rummu võrgupiirkonnale Konkurentsiameti käesoleva otsusega kooskõlastatud

hinnavalem kuni 28.02.2028.

3) Kooskõlastada OÜ N.R. Energy 05.02.2025 taotluse alusel Rummu võrgupiirkonnale

hinnavalemi alusel arvutatud müüdava soojuse piirhind 106,55 €/MWh.

4) Tulenevalt KKütS § 9 lõikest 91 on OÜ N.R. Energy kohustatud jälgima oma tegevusest

sõltumatuid asjaolusid (sh kütuse ja elektrienergia ostuhindasid), mis mõjutavad

soojuse hinda tarbijale, ja esitama Konkurentsiametile uue soojuse piirhinna

kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis

võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui viie protsendi võrra.

5) Tulenevalt KKütS § 1 lõikest 2 ja § 8 lõikest 3 sätestatust peab soojuse piirhind olema

põhjendatult kulupõhine, mistõttu kütuste ja elektrienergia ostuhinna alanemise

korral peab alanema ka müüdava soojuse piirhind.

6) Hinnavalemit mõjutavate hinnakomponentide (soojuse müügimaht, trassikadu, soojuse

tootmise kasutegur, kulud ning soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste liigid)

muutumisel tuleb OÜ-l N.R. Energy esitada viivitamatult taotlus uue hinnavalemi

kooskõlastamiseks.

7) Hinnavalemi alusel soojuse piirhinna kooskõlastamiseks vajalike andmete esitamisel

tuleb juhinduda Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja veebilehel

(www.konkurentsiamet.ee) avaldatud metoodikast “Soojuse piirhinna kooskõlastamise

põhimõtted”.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on OÜ-l N.R. Energy õigus esitada 30 päeva jooksul

arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse

tühistamiseks Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Saul

hinnaregulatsiooni osakonna juhataja

46 (49)

Lisa 1. OÜ N.R. Energy Rummu võrgupiirkonna põhivarade arvestus

Konkurentsiameti 28.02.2025 otsuse nr 7-3/2025-022 „N.R. Energy OÜ Rummu võrgupiirkonnale

hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse piirhinna kooskõlastamine“ on samane originaaliga.

Ärakirjast on välja jäetud N.R. Energy OÜ ärisaladused, vastavad kohad on tekstis tähistatud

nurksulgudega.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Lisa 1. OÜ N.R. Energy Rummu võrgupiirkonna põhivarade arvestus

Rea

nr Nimetus

Soetusaeg Soetus-

maksumus

sh

liitumistasude

ja

tagastamatu

abi raames

Netosoetus-

maksumus

Kulumi-

norm

Akum.

kulum

Jääk-

maks.

Kapitali-

kulu

Jääkmaks.

perioodi

lõpus

Kapitali-

kulu

Jääkmaks.

perioodi

lõpus

majandusaasta majandusaasta + 1a

31.05.2023 2023 / 2024 2024 / 2025

dd.mm.yy € € € % € € € € € €

1 Maa

1.1 Kooli 6a tootmismaa 22.01.2019 […] […] […] x

[…] x

[…] x

[…]

S.1 Kokku maa x […] […] […] […] […] […]

2 Katlamajad ja -seadmed

2.1 Rummu katlamaja 04.11.2020 […] […] […] […] […] […] […] […] […]

2.2 Rummu katlamaja 04.11.2020 […] […] […] […] […] […] […] […] […] […]

2.3 Osavoolufilter Hydro FIL-10 30.09.2021 […] […] […] […] […] […] […] […] […]

2.4 Hakke katel parandatud 30.09.2021 […] […] […] […] […] […] […] […] […]

2.5 Arvuti 31.05.2022 […] […] […] […] […] […] […] […] […]

2.6 Pump TA3C 4010-7W 31.08.2022 […] […] […] […] […] […] […] […] […]

2.7 Hakke katel parandatud 30.09.2022 […] […] […] […] […] […] […] […] […]

2.8 Põranda täitmine 30.11.2022 […] […] […] […] […] […] […] […] […]

2.9 Hakke katel parandatud 28.02.2023 […] […] […] […] […] […] […] […] […]

S.2 Soojuse tootmise põhivarad kokku (sh maa)

x

[…] […] […] x […] […] […] […] […] […]

S.3 sh liitumistasude ja tagastamatu abi raames (sh

sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara x […] […] […]

[…] […] […]

S.4 Soojuse tootmise reguleeritav põhivara […] x […] […] […] […] […] […]

3 Soojusvõrgud, rajatised

3.1 Rummu soojustrassid 07.01.2009 […] […] […] […] […] […] […] […] […]

3.2 Rummu rekonstrueeritud trassid 31.05.2020 […] […] […] […] […] […] […] […] […]

3.3 Rummu rekonstrueeritud trassid 31.05.2020 […] […] […] […] […] […] […] […] […] […]

3.4 Rummu rekonstrueeritud trassid (Aia 1,Kooli 4) 24.07.2020 […] […] […] […] […] […] […] […] […]

48 (49)

Rea

nr Nimetus

Soetusaeg Soetus-

maksumus

sh

liitumistasude

ja

tagastamatu

abi raames

Netosoetus-

maksumus

Kulumi-

norm

Akum.

kulum

Jääk-

maks.

Kapitali-

kulu

Jääkmaks.

perioodi

lõpus

Kapitali-

kulu

Jääkmaks.

perioodi

lõpus

majandusaasta majandusaasta + 1a

31.05.2023 2023 / 2024 2024 / 2025

dd.mm.yy € € € % € € € € € €

4 Soojusmõõtjad, -seadmed

S.5 Soojuse jaotamise ja müügi põhivarad kokku

x

[…] […] […] x […] […] […] […] […] […]

S.6 sh liitumistasude ja tagastamatu abi raames (sh

sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara x […] […] […]

[…] […] […]

S.7 Soojuse jaotamise ja müügi reguleeritav

põhivara […] x […] […]

[…] […] […] […]

S.8 Reguleeritav põhivara kokku (S.4 + S.7) x […] x […] […] […] […] […] […]

5 Investeeringud soojuse tootmise põhivarasse

S.9 Kokku perioodi investeeringud soojuse

tootmise põhivarasse

x

0 0 0 x x

0 0 0 0

S.10 sh liitumistasude ja tagastamatu abi raames (sh

sihtfinantseerimise teel) soetatav põhivara x

S.11 Kokku perioodi investeeringud soojuse

tootmise reguleeritavasse põhivarasse 0 x

0 0 0 0

6 Investeeringud soojuse jaotamise ja müügiga seotud põhivarasse

6.1 Seadmed parandatud 31.08.2024 […] 0 […] […]%

x

0 0 […] […]

S.12 Kokku perioodi investeeringud soojuse

jaotamise ja müügi põhivarasse

x

[…] 0 […] x 0 0 […] […]

S.13 sh liitumistasude ja tagastamatu abi raames (sh

sihtfinantseerimise teel) soetatav põhivara x

0 0

S.14

Kokku perioodi investeeringud soojuse

jaotamise ja müügi reguleeritavasse

põhivarasse […] x

0 0 […] […]

S.15 Kokku perioodi investeeringud

reguleeritavasse põhivarasse (S.11 + S.14) x […] x

[…] […] […] […]

49 (49)

Rea

nr Nimetus

Soetusaeg Soetus-

maksumus

sh

liitumistasude

ja

tagastamatu

abi raames

Netosoetus-

maksumus

Kulumi-

norm

Akum.

kulum

Jääk-

maks.

Kapitali-

kulu

Jääkmaks.

perioodi

lõpus

Kapitali-

kulu

Jääkmaks.

perioodi

lõpus

majandusaasta majandusaasta + 1a

31.05.2023 2023 / 2024 2024 / 2025

dd.mm.yy € € € % € € € € € €

S

KOKKU REGULEERITAV PÕHIVARA

(ilma liitumistasude ja tagastamatu abita; S.8 +

S.15) […] […] […] […] […]