Kiri

PROJEKTEERIJA: Karotammed OÜ

Registrinumber 11255950

EEP000941 Projekteerimine

Tehnika 11, Märjamaa 78301 Rapla maakond

www.karotamm.ee

GSM: +372 5243 228

31. mai 2025

Töö nr: 2407-732

Staadium: Eelprojekt

Projekteerija: Erika Aunpuu

Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm

Kutsestandard: Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7

Kutsetunnistuse nr: 158913

/ / Indrek Karotamm / digitaalselt allkirjastatud

ABIHOONE LAIENDAMINE

Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla,

Saue vald, Harju maakond

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 2/34

Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................................. 2 Jooniste nimekiri................................................................................................................................................. 3 Lisade nimekiri ................................................................................................................................................... 3 1 Üldandmed .............................................................................................................................................. 4

1.1 Projekti eesmärk ................................................................................................................................ 4 1.2 Teadmiseks omanikule ...................................................................................................................... 4 1.3 Üldandmed ........................................................................................................................................ 4 1.4 Alusdokumendid ................................................................................................................................ 6

2 Asendiplaan ............................................................................................................................................ 7 2.1 Üldandmed ........................................................................................................................................ 7 2.2 Olemasolev olukord ........................................................................................................................... 7 2.3 Asendiplaani lahendus .................................................................................................................... 10 2.4 Vertikaalplaneering .......................................................................................................................... 10 2.5 Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine ...................................................................................... 10 2.6 Teed ja plastid ................................................................................................................................. 11 2.7 Haljastus ja heakorrastus ................................................................................................................ 11 2.8 Välisvalgustuse kontseptsioon ........................................................................................................ 11 2.9 Maa-ala tehnilised andmed ............................................................................................................. 11

3 Arhitektuur ............................................................................................................................................. 12 3.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 12 3.2 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................................................... 12 3.3 Hoonete konstruktsioonid ja pinnakatted ......................................................................................... 13 3.4 Hoonete tehnilised andmed ............................................................................................................. 15

4 Heakord ................................................................................................................................................ 17 4.1 Keskkonnakaitse ............................................................................................................................. 17

5 Konstruktsioonid ................................................................................................................................... 20 5.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 20 5.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele ................................................................ 20 5.3 Hoonete kandeskelett ...................................................................................................................... 23 5.4 Maa-alused konstruktsioonid ........................................................................................................... 23 5.5 Maapealsed konstruktsioonid .......................................................................................................... 24 5.6 Kinnitustarvikud ............................................................................................................................... 26

6 Tuleohutus ............................................................................................................................................ 27 6.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 27 6.2 Hoone tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve ................................................................... 28 6.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted .................................................................................................. 28 6.4 Tuletõkketsoonid, tulepüsivus ......................................................................................................... 28 6.5 Tuletundlikkus ................................................................................................................................. 28 6.6 Evakuatsioonilahendus .................................................................................................................... 29 6.7 Tuleohutuspaigaldised..................................................................................................................... 29 6.8 Tehnosüsteemide tuleohutus .......................................................................................................... 29 6.9 Päästemeeskonna juurdepääsutee ................................................................................................. 31 6.10 Väline tulekustutus ..................................................................................................................... 31

7 Tehnosüsteemid ................................................................................................................................... 32 7.1 Kütte-ja ventilatsioonisüsteem ......................................................................................................... 32 7.2 Veevarustus .................................................................................................................................... 32 7.3 Kanalisatsioon ................................................................................................................................. 33 7.4 Sadeveed ........................................................................................................................................ 33 7.5 Elektrivarustus ................................................................................................................................. 33

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 3/34

Jooniste nimekiri

Joonis Nimetus Mõõtkava Leht/Lehti Kuupäev AS-1 Situatsiooniskeem - 1/14 31.05.2025 AS-2 Asendiplaan M1:500 2/14 31.05.2025 AE-1 Vundamendi plaan M1:100 3/14 31.05.2025 AE-2 Põhikorruse plaan M1:100 4/14 31.05.2025 AE-3 Pööningu plaan M1:100 5/14 31.05.2025 AE-4 Katuseplaan M1:100 6/14 31.05.2025 AE-5 Lõige A-A M1:50 7/14 31.05.2025 AE-6 Lõige B-B M1:50 8/14 31.05.2025 AE-7 Vaade lõunast M1:75 9/14 31.05.2025 AE-8 Vaade läänest M1:75 10/14 31.05.2025 AE-9 Vaade põhjast M1:75 11/14 31.05.2025 AE-10 Vaade idast M1:75 12/14 31.05.2025 AE-10 Uste spetsifikatsioon - 13/14 31.05.2025 AE-11 Akende spetsifikatsioon - 14/14 31.05.2025

Lisade nimekiri

Lisa Nimetus Mõõtkava Lehti Kuupäev Lisa 1 Topo-geodeetiline alusplaan M1:500 1 26.08.2024

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 4/34

1 Üldandmed

1.1 Projekti eesmärk

Lahendada olemasoleva amortiseerunud abihoone lammutamist ja lammutatud hoone

asemele olemuslikult sarnase hoone ehitamist ja laiendamist. Uue hoone rajamisega ei muutu

selle kasutusotstarve, arhitektuurilahendus ja hoone maht. Juriidiliselt on planeeritav tegevus

menetlusliigi valiku poolest hoone laiendamine. Laiendamise maht on alla 33% olemasoleva

hoone mahust. Projekt on aluseks ehitusloa saamiseks hoone laiendamiseks, ehitustööde

eelarvestamiseks ja vajadusel lähteülesandeks tehnovõrkude täpsemaks projekteerimiseks.

1.2 Teadmiseks omanikule

Hoone ehitustööde käigus tuleb kogu protsess jooksvalt dokumenteerida. Juhinduda

Majandus- ja taristuministri poolt väljastatud 14.02.2020 a määrusele nr 3 „Ehitamise

dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning

hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. Tööde esimesest

päevast peale koguda kokku ehitusjäätmete ära vedamisel jäätmeõiendid, pidada

ehituspäevikut ja koostada kaetud tööde aktid koos fotodega. Esitada elektripaigaldiste

nõuetekohasust tõendav deklaratsioon. Erilist tähelepanu pöörata tuleohutusega seotud

dokumentidele. Dokumentide hulka lisada kasutatud ehitustoodete deklaratsioonid, nende

paigaldus- ja kasutusjuhendid. Kokku kogutud dokumendid tuleb ehitustööde lõppedes

esitada Riikliku Ehitisregistri kaudu kohalikule omavalitsusele hoone kasutusele võtmiseks.

1.3 Üldandmed

1.3.1 Ehitise asukoht

Projekteeritav abihoone on planeeritud ehitada olemasoleva abihoone asemele Männiku

kinnistule, Mõnuste külas, Saue vallas, Harju maakonnas. Kinnistule juurdepääs on tagatud

Riisipere-Kernu tee 11360 kaudu. Naaberkinnistuks on Oigemetsa, Aare, Tammevälja ja

Mutisauna kinnistud. Hoone on kavandatud põhjapoolsesse osasse, paralleelselt

Riisipere- Kernu teega. Männiku kinnistu suurus on 377542 m2 ja kasutusotstarve on

maatulundusmaa 100%.

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 5/34

Foto 1 – Männiku Asukohaskeem (allikas: Maa-ameti geoportaal)

1.3.2 Ehitise lühikirjeldus

Planeeritav abihoone on kahekorruseline viilkatusega hoone. Abihoone põhiplaan on

ristküliku kujuline. Seinte kandvaks konstruktsiooniks on planeeritud paekivi ja

palkkonstruktsioonidest seinad, katusekandjaks katusesarikad. Abihoonele on projekteeritud

lintvundament. Välisviimistluses kaetakse soojustatud palkkonstruktsioonis seinad

voodrilauaga. Abihoone katusekatteks on punast värvi katusekivi. Ida ja lõunaküljele on

kavandatud terrass. Peasissepääsu ette rajatakse monoliitne raudbetoontrepp.

1.3.3 Projekteerija

Karotammed OÜ

Registrikood: 11255950

MTR registreeringud: EEP000941 Projekteerimine

Aadress: Tehnika 11, 78304 Märjamaa, Märjamaa vald, Raplamaa

Telefon: (+372) 5136 268

e-post: [email protected]

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 6/34

koduleht: www.karotamm.ee

1.3.4 Projektis osalejad:

Projekteerija: Erika Aunpuu; gsm (+372) 53495155

Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm; gsm (+372) 5243228; diplomeeritud ehitusinsener,

tase 7; kutsetunnistus 158913

Ins.geodeet: Mart Kalm; gsm (+372) 5138451; diplomeeritud geodeet, tase 6; kutsetunnistus

164285

1.4 Alusdokumendid

1.4.1 Lähteandmed:

Tellija lähteülesanne; geodeetiline alusplaan (vt Lisa 1).

1.4.2 Ehitusuuringud:

Geodeetiline alusplaan (vt Lisa 1), Geoalus OÜ, töö nr 24-G361, mõõdistaja Janar Jõgimaa,

mõõdistusaeg 16.08.2024.

1.4.3 Normdokumendid:

• Eesti Vabariigi Ehitusseadustik;

• Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“,

redaktsioon 01.03.2021;

• Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015. a määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused“;

• Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“.

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 7/34

2 Asendiplaan

2.1 Üldandmed

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Määratakse projekteeritava abihoone paiknemine ja ligipääsuteed.

2.1.2 Alusdokumendid

Tellija lähteülesanne, geodeetiline alusplaan (vt Lisa 1).

2.2 Olemasolev olukord

2.2.1 Paiknemine

Vaadeldav kinnistu Männiku paikneb Mõnuste külas, Saue vallas, Harju maakonnas. Kinnistu

paikneb Saue valla hajaasustusalal. Naaberkinnistuteks on läänes Oigemetsa ja Aare, idas

Tammevälja ja Mutisauna ning lõunas Kernu metskond. Kinnistu põhjapoolsel piiril asub

Riisipere-Kernu tee maa-ala, kust on tagatud ka kinnistule juurdepääs.

2.2.2 Olemasolev reljeef

Maapinna reljeef kinnistul on tasane. Kinnistut ümbritsevad tasase maapinna reljeefiga

maatulundus-, tootmis-, äri- ja elamumaad.

2.2.3 Olemasolevad hooned ja rajatised

Vastavalt Riikliku ehitusregistri andmetele (19.05.2025) asub Männiku kinnistul:

EHR kood Ehitise liik

Ehitise nimetus Kasutamise otstarve

Ehitisealune pind (m2)

Ehitise seisund

120303280 Hoone Elamu Üksikelamu (11101)

98,0 Olemas

120303284 Hoone Rehetuba- Majandushoone

Elamu, kooli vms abihoone (12744)

185,0 Olemas

120303287 Hoone Kuur-Küün Elamu, kooli vms abihoone (12744)

192.0 Olemas

120303292 Hoone Ait Elamu, kooli vms abihoone (12744)

57,6 Olemas

120768807 Hoone Saun Elamu, kooli vms abihoone (12744)

38,6 Olemas

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 8/34

220735332 Rajatis Kanalisatsioonitorustik imbväljakuga

Muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud rajatis (22239)

26,0 Olemas

Laiendatav rehetuba-majandushoone (120303284) seinte kandekonstruktsioonid on palgist

ja paekivist, madalvundament paekivist, katusekonstruktsioonid puidust, katusekatteks

eterniit. Uksed ja aknad on puitraamides. Hoone on kasutusele võetud 1900. Hoone on liialt

amortiseerunud, selle taastamine kaasaja nõetele ei ole otstarbekas. Väärtuslikud

ehitusdetailid hoones puuduvad.

Foto 1 - Vaade olemasolevale rehetuba-majandushoonele põhjast

Foto 2 - Vaade olemasolevale rehetuba-majandushoonele lõunast

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 9/34

Foto 3 - Vaade olemasolevale rehetuba-majandushoonele idast

Foto 4 - Vaade olemasolevale rehetuba-majandushoonele läänest

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus

Kinnistu põhjapoolses osas on vähesel määral leht- ja okaspuud. Kinnistu ülejäänud osas on

metsamaa.

2.2.5 Olemasolev juurdesõidutee

Ligipääs Männiku maaüksusele on tagatud 11360 Riisipere-Kernu tee 29701:006:0337 kaudu,

mis on kõvakattega tee.

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 10/34

2.3 Asendiplaani lahendus

2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus

Abihoone on kavandatud kinnistu põhjapoolsesse osasse olemasoleva abihoone asemele,

paralleelselt Riisipere-Kernu teega. Laiendus on planeeritud idapoolsesse osasse. Männiku

abihoone põhiplaan on ristküliku kujuline. Peasissepääs on orienteeritud hoone lõunapoolsele

küljele.

Olemasolev salvkaev tarbevee jaoks on rajatud hoonest 10m kaugusele kirdesse. Salvkaevust

tuuakse tarbevesi abihoonesse. Elamu peakilbist on toodud elektrivarustus abihoonesse.

2.3.2 Ehitusetapid

Tööd on planeeritud ehitada valmis ühes etapis. Tööde tegemise eelduseks on ehitusluba, mis

lubab hoone ehitustöid teha viie aasta jooksul loa väljastamisest. Teavitades kohalikku

omavalitsust ehitustööde alustamisest pikeneb lubatav ehitamise aeg seitsme aastani

ehitusloa kehtima hakkamisest.

2.4 Vertikaalplaneering

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lähteandmed

Abihoone ümbruses on maapind tasase reljeefiga. Alginfo allikaks on kinnistu geodeetiline

mõõdistus (vt Lisa 2).

2.4.2 Hoonete paiknemiskõrgus

Projekteeritud abihoone baaskõrguseks on viimistlemata põranda pind, kus ±0.00 kõrgusmärk

on maapinnast ~ 0,19m kõrgemal peasissekäiguukse ees. Hoone ±0.00 kõrgusmärk vastab

51.10m absoluutkõrgusele.

2.4.3 Sademevee käitlemine

Sadeveed juhitakse abihoone külgedelt vihmaveesüsteemide abil maapinnale, kus need

maapinna kalletega juhitakse hoonest eemale ning immutatakse haljasaladel maapinda, sama

kinnistu piires. Maanteepoolse katuseviilu sadeveed juhitakse sadeveeallaviigu kaudu hoone

otste suunas, mitte maantee poole.

2.5 Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine

2.5.1 Liikluskorraldus

Kinnistule juurdepääs on tagatud Riisipere-Kernu tee 11360 kaudu, mis on vähemalt 5,0m

laiune kõvakattega tee. Männiku kinnistule juurdepääs toimub olemasoleva asfaltkattega

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 11/34

mahasõidu kaudu. Turvalisemaks ligipääsuks eemaldada abihoone põhjapoolsel küljel, tee

ääres kasvav võsa ja vana lippaed. Võsa eemaldamisega parandatakse oluliselt

nähtavuskolmnurka kinnistult väljasõidul.

2.5.2 Parkimine

Parkimine on planeeritud olemasoleval killustikkattega sissesõiduteel ja platsil.

Killustikkattega ala suurus ~300m².

2.6 Teed ja plastid

2.6.1 Juurdesõidutee

Ligipääs kinnistule on rajatud Riisipere-Kernu tee 11360 kaudu, mis on kõvakattega vähemalt

5,0m laiune tee. Nimetatult teelt on olemasolev mahasõit Männiku kinnistule.

2.7 Haljastus ja heakorrastus

2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Männiku kinnistu aladel kasvavad suured puud, peamisel leht- ja okaspuud. Turvalisemaks

ligipääsuks eemaldada abihoone põhjapoolsel küljel, tee ääres kasvav võsa ja vana lippaed.

Peale hoone ehitustööde lõppu tuleb kahjustatud alad tasandada kasvumullaga ning külvata

muru. Hoonet ümbritsev maapind peab olema tasasusega, mis võimaldab käsiniidukiga muru

hooldamist.

2.7.2 Aed

Põhjapoolsel ja idapoolsel piiril on olemasolev piirdeaed (vt joonis AS-2). Amortiseerunud

lippaed abihoone põhjapoolsel küljel likvideerida.

2.7.3 Jäätmekäitlus

Prügikonteineri asukoht on sissesõidutee kõrval.

2.8 Välisvalgustuse kontseptsioon

Välivalgustust ei planeerita.

2.9 Maa-ala tehnilised andmed

• Katastri tunnus: 29701:006:0488

• Krundi pindala: 377 542 m2

• Sihtotstarve: Maatulundusmaa 100%

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 12/34

3 Arhitektuur

3.1 Üldandmed

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Määratakse abihoone ruumide jaotus, konstruktsioonid, välisviimistlus.

3.1.2 Alusdokumendid

Tellija lähteülesanne, geodeetiline alusplaan.

3.2 Arhitektuurne üldlahendus

3.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud

Ühekorruseline viilkatusega abihoone on planeeritud olemasoleva abihoone asemele.

Kavandatud hoone põhiplaan on ristküliku kujuline. Hoonel on kolm sissepääsu, peauks asub

lõunapoolsel küljel. Männiku kinnistule kehtivad 11360 Riisipere-Kernu tee (riigitee)

piirangud ning kitsendused.

3.2.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused

Abihoone ehitatakse valmis ühes etapis.

3.2.3 Hoone arhitektuuriline üldkontseptsioon

Planeeritud abihoone on ühekorruseline, viilkatusega ehitis. Hoone on põhimahult ristküliku

kujuline. Abihoone välisviimistluseks hoone seinad kaetakse horisontaalse voodrilauaga.

Fassaadi laudis viimistleda ilmastikukindla värviga, nt Tikkurila toon D105 Sinappi pruun.

Hoone sokli viimistluseks on tsmendibaasil sokliplaadid. Abihoone katusekatteks on valitud

kivikatus, värvus punane. Puidust tuulekast ja liistud värvitakse halliks, nt Tikkurila toon Q805

Liuske. Avatäidete raamid on kavandatud valged. Abihoone peasissepääsu ette rajada

monoliitne raudbetoontrepp. L-kujuline puitkonstruktsioonis terrass on kavandatud hoone

ida- ja lõunapoolsele küljele. Hoone katuse kandekonstruktsiooni materjal on puit.

Vundamendiks on planeeritud lintvundament, seinad ehitatakse paekivist ning

palkkonstruktsioonidest.

3.2.4 Energiatõhusus ja sisekliima

Planeeritakse sisekliima tagamisega uut abihoonet. Hoone ei ole kavandatud alaliseks

elamiseks ja kasutatakse lühiajaliselt, mistõttu energiatõhususe miinimumnõuete tõendamine

ei ole nõutav.

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 13/34

Hoone köetava pinna välispiirded on projekteeritud soojapidavad. Välispiirete

soojajuhtivused:

Põrandad U=0,10W/m²K;

Välisseinad U=0,11W/m²K;

Sokkel U=0,15 W/m²K;

Vahelagi U=0,06W/m²K.

3.2.5 Hoonete ruumid ja nende funktsioonid

Planeeritav hoone on ühekorruseline, ilma keldrita. Peasissepääs on lõunapoolselt küljelt.

Peasissekäigust pääseb esikusse ja sealt edasi ülejäänud hoone erinevatesse ruumidesse.

Abihoone põhikorrusele on planeeritud rehetuba, kaks hobiruumi, pesuruum. Lisaks on

hoonesse planeeritud panipaik ja tehnoruum. Abihoone pööningul on abipind. Abihoone

tehnoruumis asuvad hoone teenindamiseks vajalikud tehnoseadmed.

3.3 Hoonete konstruktsioonid ja pinnakatted

3.3.1 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Planeeritava abihoone kandvad välisseinad on panipaiga osas paekivist ja ülejäänud osas

palkkonstruktsioonis. Hoone laed ja katus on kavandatud puidust vahelaetaladele ja sarikatele,

mis toetuvad kandvatele paekivi- ja palkseintele.

3.3.2 Vundamendid

Abihoone alla on planeeritud soojustatud lintvundament. Abihoone sokli viimistluseks on

planeeritud kiudtsemendist sokliplaadid.

3.3.3 Trepid ja terrassid

Hoone peasissekäigu ukse ette rajatakse monoliitne raudbetoontrepp, mille pealmise pinna

viimistluseks kivipuruplaat.

Terrass on kavandatud abihoone ida- ja lõunapoolsele küljele. Terrass on kaetud

terrassilauaga, mis on viimistletud pruuni immutusega.

3.3.4 Põrand

Abihoonel on soojustatud põrandad pinnasel. Lihvitud põranda betoonosa peale on

planeeritud kõrgusmärk ±0.00, panipaigas ja tehnoruumis -0.17. Betoonpõrandale teha

viimistlus vastavalt ruumi otstarbele, niisketes ruumides katta enne viimistlemist

hüdroisolatsiooniga.

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 14/34

3.3.5 Vahelaed

Abihoone vahelaed ehitatakse puittaladele. Puittaladele kinnitatakse alt poolt aurutõke,

kübarprofiil ja ehitusplaat, mis viimistleda vastavalt ruumi otsatarbele. Aurutõkke peale

paigaldada soojustuseks mineraalvill 20cm paksuse kihina. Puittaladele paigaldatakse OSB

plaat ning põrandaviimistlus. Katusepennide vahele ja peale paigaldada puistevill 50cm

paksuse kihina. Panipaiga kohal vahelagi puudub, seal jäävad nähtavale seinu siduvad talad.

3.3.6 Katus, katuselagi

Planeeritava abihoone katus on võrdsete kalletega (43°) viilkatus, mis rajatakse puitsarikatele.

Katusekatteks on katusekivi, värvus punane. Katusekate paigaldada puitroovidele, need

omakorda distantsliistudele. Distantsliistu ja sarikate vahele paigaldada hingav aluskate ja

vahtkummist naelutusriba. Sarikate alla paigaldada puitroov ning see katta

aurutõkkepaberiga. Sarikate ja roovide vahed soojustada mineraalvillaga. Puitroovidele

paigaldada kübarprofiil ja ehitusplaat, mis viimistleda vastavalt ruumi otstarbele.

3.3.7 Välisseinad

Abihoone kandvad välisseinad on planeeritud paekivi ja palkkonstruktsioonidega. Palkosa

väljast poolt soojustakse ja viimistletakse horisontaalse voodrilauaga. Hoone otsa

kolmnurkviilud ehitatakse puitkarkassist ja viimistletakse vertikaalse voodrilauaga. Hoone

fassaadi laudis värvida ilmastikukindla värviga sinepipruuniks, nt Tikkurila toon D105 Sinappi.

Seinte sisemine pind viimistletakse ruumi otstarbele vastavalt.

3.3.8 Siseseinad

Palk ja puitsõrestik seinad ehitada põrandaplaadi peale ja seinad viimistletakse vastavalt

ruumi otstarbele. Kõikidele seinatüüpidele tuleb niisketes ruumides teha hüdroisolatsioon ja

seinad viimistleda niiskust taluva viimistlusega, nt. keraamiline plaat.

3.3.9 Avatäited

Aknad on planeeritud liimpuitraamidega. Klaasid kolmekordsed klaaspaketid, argoontäitega.

Suvise ruumitemperatuuri tagamiseks valida aknad päikesefaktoriga maksimaalselt 0,5.

Avatäidete toode, tüüp ja sulused täpsustada tellija ja tootja vahel eelarvestamise käigus. Enne

avatäidete tellimist kontrollida ava mõõte ja täpsustada tehnilised üksikasjad tellijaga.

Peaukse raam on sõrmjätkatud liimpuidust.

3.3.10 Välisviimistlus

Katusekate Katusekivi, toon punane

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 15/34

Vihmaveesüsteem Terasplekk, punane RR28

Katuseredel jt. katuse Punane RR28 turvatooted

Aknaplekk Terasplekk, must RR33

Fassaad Voodrilaud: pruun, nt Tikkurila D105 Sinappi

Sokkel sokliplaat, toon: hall

Aknaraam Valge, RAL9010 või analoog

Välisuks Tumehall, RAL7016 või analoog

Räästas, puitdetailid Peensaetud puitmaterjal, nt Tikkurilla toon Q805 või analoog

Terrass/trepp Sügavimmutatud, pruun

3.4 Hoonete tehnilised andmed

• Otstarve: 12744 Elamu, kooli vms abihoone

• Gabariitmõõtmed: Pikkus: 20,3 m

Laius: 9,8 m

Kõrgus: 7,6 m

• Absoluutne kõrgus: 58.58 m

• Hoonealune pindala (ehitisealune pindala): 196,1 m2

• Korruselisus +1

• Suletud netopindala: 214,6 m2

• Mitteeluruumi köetav pind: 88,2 m2

• Mitteeluruumi pind: 88,2 m2

• Tehnopind: 7,8 m2

• Hoone maapealne maht: 1013 m3

• Hoone katusekalle: 43°

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 16/34

• Tuleohutusklass: TP3

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 17/34

4 Heakord

4.1 Keskkonnakaitse

4.1.1 Ehitusjäätmed

Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Tekkivad

ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal ja käitlemine lahendada vastavalt

Saue valla jäätmehoolduseeskirjale. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi

konteineritesse. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama

jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti vastava regiooni büroos. Ehitustööde

ajal tuleb tarvitusele võtta abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel

konteineritesse või laadimisel veokitele, selleks: niisutada veega ja katta kilega nii jäätmete

kogumisel kui transpordil. Mineraalsed jäätmed (betoon, kivi) transporditakse peenestamata,

sellega on likvideeritud tolmu tekkimise põhiline allikas. Ohutuse eest ehitustöödel vastutab

täielikult Töövõtja.

Ehitusjäätmed tekivad olemasoleva hoone lammutamisest ja vähesele määral uue abihoone

ehitusjääkidest. Pinnasetööde maht on seotud hoone vundamentide lahti kaevamisega ja uute

trasside ehitamisega. Uue hoone ehitamise ajal puudub vajadus prügikonteinerite järele.

Ehituse segapraht kogutakse sõiduauto järelkärusse ja viiakse vastavasse jäätmeaama, nt

Rapla Jäätmejaama.

Tabel 1 Põhiliste ehitusjäätmete orienteeruvad kogused (projektijärgsed)

Jäätmekood Jäätmeliik Orienteeruvad

kogused Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon 1,5m3 Antakse tagasi betooni

transportivale sõidukile

17 02 01 Puhas puit 30m3 Kasutatakse kütteks kohapeal

17 02 04* Värvitud puit 2m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba

omavale jäätmekäitlejale, nt Pääsküla Jäätmejaam

17 04 05 Raud ja teras 1t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale

jäätmekäitlejale , nt AS Kuusakoski Rapla teenindusplats

17 05 04 Kivid ja pinnas 80m³ Kasutatakse kinnistu

planeerimisel

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 18/34

17 09 04 Isolatsioonimaterjal (soojususmaterjalide

jäägid)

1m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba

omavale jäätmekäitlejale, nt Pääsküla Jäätmejaam

17 01 02 Tellised

1m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba

omavale jäätmekäitlejale, nt Pääsküla Jäätmejaam

17 01 02 Vundament,

looduslik kivi 50m³

Kasutatakse abihoone taastamisel

17 02 02

Kaas 7m²

Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt

Pääsküla Jäätmejaam

17 06 05 Eterniittahvlid

350m², ~5,3t Antakse üle vastavat jäätmeluba

omavale jäätmekäitlejale, nt Pääsküla Jäätmejaam

17 04 05 Kaablid

0,1t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale

jäätmekäitlejale , nt AS Kuusakoski Rapla teenindusplats

20 03 07 Suujäätmed, sh vana

mööbel ~6tk

Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt

Pääsküla Jäätmejaam

17 09 04 Ehitus- ja lammutus

segapraht ~5t

Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt

Pääsküla Jäätmejaam

4.1.2 Ehitusaegne haljastuse kaitsmine

Käesoleva hoone ehitustööd ei too kaasa keskkonnareostust. Tööd tuleb teostada nii, et

haljastuse kahjustused oleksid minimaalsed ja ei kahjustataks ümbritsevat keskkonda.

Ehitustööde ajal korraldab ehitusplatsi hoolduse ehitaja, kooskõlades selle eelnevalt Tellija

esindaja(te)ga. Kõik praht tuleb peale ehituse lõppu krundilt koristada ja kahjustatud haljastus

taastada.

4.1.3 Haljastuse taastamine

Projektis on ette nähtud ehituse käigus rikutava murupinna taastamine. Muru rajamisel peab

laotatava kasvumulla kihi piisavalt tihendama, et ei tekiks hilisemaid vajumeid ja lohke.

Paigaldatav kasvumulla kiht peab töömaa piiridel sujuvalt kokku viidama olemasoleva säiliva

murukatte pinnaga. Laotatav muld peab olema eelnevalt ette valmistatud – kivid välja sõelutud

ja muud ebasobivad esemed eemaldatud. Muru rajamisel peab kasutatava kasvumullakihi

paksus olema vähemalt 15cm. Pool kasutatavast mullast peab olema mineraalmuld nõrgalt

happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 6.5-7.0). Kasutatavas mullas peab huumust olema

vähemalt 3%. Kasutakse ära olemasolev kooritav kasvupinnas, millest sõelutakse välja kivid ja

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 19/34

valmistatakse muld taaskasutamiseks. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne. Seemne

külvamistihedus 20-30 g/m².

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 20/34

5 Konstruktsioonid

5.1 Üldandmed

5.1.1 Projekteerimistööde piiritlus

Käesolevas osas antakse planeeritava abihoone konstruktsioonide planeerimise põhimõtted.

5.1.2 Alusdokumendid

Tellija lähteülesanne,geodeetiline alusplaan.

5.1.3 Ehitusuuringud

Pole teostatud.

5.1.4 Normdokumendid

• EVS-EN 1991-1-1:2002 EUROKOODEKS. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED.

Osa 1-1 Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused

• EVS-EN 1991-1-3:2006 EUROKOODEKS. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED.

Osa 1-3 Üldkoormused. Lumekoormus

• EVS-EN 1991-1-4:2007 EUROKOODEKS 1. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE

KOORMUSED. Osa 1-4 Üldkoormused. Tuulekoormus

5.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele

5.2.1 Kasutusiga

Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse

kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta.

Hoonete katusekonstruktsioonide kasutusiga on kavandatud vastavalt standardile EVS-EN

1990:2002 EUROKOODEKS. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse,

projekteeritud kasutusiga 50 aastat.

5.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass

Hoonete tagajärgede klass on CC2a vastavalt EVS-EN 1990:2002 j. B.3.1 ja töökindlustusklass

RC2 vastavalt EVS-EN 1990:2002.

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 21/34

5.2.3 Järelvalvetase

Projekteerimise järelevalvetase on DSL2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.4.

Ehitusaegse järelevalvetase on IL2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.5

5.2.4 Koormused

• Kasuskoormused

Põrandakoormused qk, kN/m² Qk kN

Inimesed, mööbel jms 2,0 2,0

Horisontaalkoormus käsipuudele ja seintele qk, kN/m

grupp A 0,5

Katusekoormused qk, kN/m2 Qk kN

Klass H (katused, kuhu pääseb vaid hoolduseks) 0 1,5

• Lumekoormus

Maapinna lumekoormuse normsuurus sk=1,25 kN/m2

• Tuulekoormus

Tuulekiiruse baasväärtus vb=21 m/s

Tuule kiirusrõhk q p= 602N/m2

Maastikutüüp II

• Omakaalukoormused

Vastavalt konstruktsioonidele.

5.2.5 Kandekonstruktsiooni tolerantsi- ja kvaliteediklassid

Hoonete kandekonstruktsioonide ehitamisel tuleb juhinduda RYL nõuetest: TarindiRYL 2010.

Puidust kandetarindite paigaldustolerantsid võtta RYL2010 alusel vähemalt klass 2 nõuete

kohased.

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 22/34

Tabel 1 - väljavõte RYL2010-st paigaldustolerantsid katusekanduritele

Tabel 2 - väljavõte RYL2010-st paigaldustolerantsid puittarindseintele

Tabel 3 - väljavõte RYL2010-st põhikarkassi paigaldustolerantsid talatarinditele

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 23/34

Tolerantside arvväärtused lähtuvad BY39, BY40 nõuetest; konstruktsioonid kuuluvad

valdavalt normaalklassi. Betoonpõrandate ja treppide ehitamisel lähtuda juhendi BÜ4

tolerantsidest.

5.3 Hoonete kandeskelett

5.3.1 Kandeelemendid

Hoone kandeskeleti moodustavad lintvundament, paekivi ja palkkonstruktsioonis välis- ja

siseseinad, ning puitkonstruktsioonis vahelagi ja katus.

5.3.2 Üldjäikus

Hoone üldjäikus tagatakse puitkonstruktsioonis katuse, vahelaetalade, siseseinte ja välisseinte

koostöös.

5.4 Maa-alused konstruktsioonid

5.4.1 Vundament

Abihoonele on planeeritud lintvundament. Enne vundamendi rajamist eemaldada hoone alt

kõlbmatu pinnas ja lammutatud abihoone vundamendijäänused. Lintvundamendi alune

süvend täita mineraalse täitematerjaliga, nt kruusa või liivaga ja tihendada. Sinna peale rajada

raudbetoonist taldmik. Paekivist seinte alla teha taldmik laiem. Taldmiku peale rajada

õõnesbetoonplokkidest vundamendi seinad, mis armeerida ja betoneerida täis. Paekivi seinte

alla ehitada 200mm laiuse soojustusega eraldatud topelt vundamendi sein. Taldmike pealt ja

vundamendiseinte välispind katta võõphüdroisolatsiooniga. Palkseinte all olev

vundamendisein viimistleda maapealses osas sokliplaatidega.

5.4.2 Sokli konstruktsioon

Hoone sokli moodustab õõnesplokkidest vundamendisein, mis soojustatakse EP-

plaatidega. Peale vundamendi valmimist jääb sokkel palkosa all 19cm maapinnast

kõrgemale. Sokkel viimistletakse kiudtsemendist sokliplaatidega. Paekiviseinte osas soklit ei

planeerita.

5.4.3 Terrassi ja trepi konstruktsioon

Terrass ja peasissepääsu esine trepp ehitatakse peale hoone üldehitustööde lõpetamist.

Terrassi alla rajatakse kohtvundamendid. Selleks eemaldatakse osa täidetud pinnasest,

laotatakse augu põhja geotekstiil ja rajatakse selle peale tihendatud killustikpadi. Sellele

asetatakse betoonist terrassi vundamendiplokk. Kohtvundamendi alumine kõrgusmärk -0.42.

Terrassivundamentidele kinnitatakse talad 45x145mm, milledele omakorda risttalad

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 24/34

45x95mm sammuga 400mm. Kandekonstruktsioonid ehitada tugevussorteeritud puidust.

Risttaladele paigaldatakse terrassilauad 28x120mm. Terrass on planeeritud hoone ida- ja

lõunapoolsele küljele, gabariitmõõduga 12,5x13,0m. Peasissepääsu esine trepp ehitatakse

monoliitsest raudbetoonist. Terrassi ja trepi pealmine kõrgusmärk on 2 cm madalam abihoone

põranda pinnast. Betoontrepp soojustada alt külmakergete vastu.

5.5 Maapealsed konstruktsioonid

5.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid

Abihoone kandeskeleti moodustavad lintvundament, välisperimeetris paiknevad 600mm

laiused paekivist müürid ning 200mm laiused palkkonstruktsioonis seinad; kandvatele

seintele toetuvad vahelaetalad ja sarikad sammuga 600mm. Hoonet jäigastavad välisseinad,

nendega ühendatud kandvad siseseinad ning neile toetuvad vahelaetalad ja sarikad, mis on

omavahel jäigastatud täiendavalt teraslindi või puitlaudadega. Välisseinu hoiavad koos

vahelaetalad ja puidust katusekonstruktsioon.

5.5.2 Põrandad

Abihoone põrandakonstruktsiooniks on põrand pinnasel, mille ehitustööd algavad kõlbmatu

pinnase eemaldamisega. Põrandate betoonosa peale on kavandatud rehetoas, hobiruumides,

pesuruumis ja esikus kõrgusmärk ±0.00, tehnoruumis ja panipaigas -0.17. Süvend

vundamendiseinte vahele täita mineraalse täitematerjaliga, nt kruusa või liivaga ja tihendada.

Kruusa kasutamisel paigaldada pinnaseeraldajaks geotekstiil ning kiht liiva, mis omakorda

tihendada. Liivale paigaldada soojustus (EPS100) 3x100mm paksustest plaatidest. Teha

hüdroisolatsioon koos ülespööretega ja paigaldada armeeringud. Valada 100…120mm

paksune betooni kiht vähemalt C20/25, XC2 klassi betoonist. Betoonpõrandad töödelda

panipaigas ja tehnoruumis tolmutõkkega, ülejäänud põrandad viimistleda vastavalt ruumi

otstarbele. Põranda soojajuhtivus on U=0,10W/m²K.

5.5.3 Kandvad seinakonstruktsioonid

Abihoone kandvad seinakonstruktsioonid on 600mm laiused paekivist müüritised ning

200mm laiused palkkonstruktsioonis seinad, mis moodustavad hoone välisperimeetri.

Kolmnurkviiluseinad ehitatakse puitkarkassist 45x195mm, mille vahel soojustus mineraalvill

200mm, kaetakse seestpoolt aurutõkkekilega. Sissepoole paigaldada kübarprofiil ja katta

kipsplaadiga ja sobiva viimistlusega.

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 25/34

Palkidest välisseinte sisemine pind viimistletakse vastavalt ruumide kasutusotstarbele või

õlitada ning jätta palkpind nähtavale. Palkseintele kinnitada väljast poolt ristkarkass

45x145+45x45mm, mis soojustada 150+50mm paksuste mineraalvilla plaatidega.

Soojustusplaatidele paigaldada tuuletõkkeplaat. Kõik liited ja vuugid teibitud. Karkass katta

tuuletõkkeplaadi ja tuulutusliistuga. Palkseinad viimistleda väljast poolt horisontaalsete

voodrilaudadega, profiil 21x120mm. Voodrilauad paigaldada 25x100mm vertikaalsetele

distantsliistudele, kolmnurkviilu osas horisontaalsetele distantsliistudele, sammuga 600mm.

MÄRKUS: Palkosa järelvajub peale paigaldust, samas kui paekiviseinad ei vaju. Soovitavalt

ehitada palkseintele katus kohe peale ning paekivist seintele üks aasta hiljem.

Palkosas olevatele akendele ja ustele näha ette vajumisvaru.

5.5.4 Siseseinad

Mittekandvad siseseinad ehitatakse otse põrandaplaadi peale. Niisketes ruumides teha

seintele hüdroisolatsioon ja nt. keraamilistest plaatidest viimistlus.

5.5.5 Vahelaed

Abihoone vahelaed moodustavad liimpuittalad, mille vahele paigutatakse abitalad 50x200mm.

Abitalad paigaldada 60 cm sammuga. Taladele kinnitatakse alt poolt aurutõke, servad teibitud.

Ehitatakse laekarkass kübarprofiilist sammuga 30cm. Lagi lõpetada kipsplaadiga, mis

viimistleda vastavalt ruumi kasutusotstarbele. Esimese korruse aurutõkke peale paigaldada

mineraalvill 20cm paksuse kihina. Talade peale paigaldada OSB plaat 22mm ning viimistleda

põrandakattega vastavalt ruumi otstarbele. Katusepennide peale paigaldada aurutõke ja

puistevill 50cm paksuse kihina.

Panipaiga kohal on õhuruum, seal jäävad nähtavale vahelae liimpuittalad, mis seovad

omavahel müürilatte.

5.5.6 Katused, katuslaed

Projekteeritud abihoone katuse põhimaht on võrdsete kalletega (43°) viilkatus, mis rajatakse

sarikatele. Sarikad paigaldada 60 cm sammuga. Katuse katteks katusekivi, värvus punane.

Katusekivi paigaldada lapiti roovlattidele 45x70mm, roovide samm valida vastavalt valitud

katusekatte paigaldusjuhendile. Roovid kinnitada omakorda 32x100mm distantsliistudele,

samm vastavalt katusekandjatele. Distantsliistu ja sarika vahele paigaldada hingav aluskate ja

vahtkummist naelutusriba. Sarikatele paigaldada sissepoole lisaroov 45x45mm. Sarikate ja

roovide vahed soojustada 200+50mm paksuste mineraalvillaplaatidega. Sisekülje roovidele

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 26/34

kinnitada aurutõkkekile, kübarprofiil ja katta kipsplaadiga, mis viimistleda vastavalt ruumi

kasutusotstarbele. Roovid ja sarikad ehitada klass C24 tugevussorteeritud puitmaterjalidest.

5.6 Kinnitustarvikud

Kõik väliskeskkonnas kasutatavad kinnitustarvikud peavad vastama C3 keskkonnaklassi

nõudele. Kütteta siseruumides (panipaik, pööning) kasutatavad kinnitustarvikud peavad

vastama C2 keskkonnaklassi nõudele. Küttega sisekonstruktsioonides võib kasutada

keskkonnaklassile C1 vastavaid kinnitustarvikuid.

Kõik poldid, kiilankrud ja keermelatid peavad olema kuumtsingitud ja tugevusklassiga 8.8.

Immutatud puidus ja nendega kontaktis kasutada roostevabasid, happekindlaid

kinnitustarvikuid. Müüritistes kasutada kuumtsingitud või roostevabasid kinnitustarvikuid.

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 27/34

6 Tuleohutus

6.1 Üldandmed

6.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Määratakse abihoone tuleohutuslahendused.

6.1.2 Normdokumendid

• Tuleohutuse seadus

• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• Siseministri määrus 02.09.2010. a. nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded"

• Siseministri määrus 07.01.2013. a. nr 1 "Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemile

ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade

juhtida Häirekeskusesse"

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"

• EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

• EVS 812-6:2012 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

• EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded

• EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 28/34

6.2 Hoone tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Tuleohutusklass: TP 3

Kasutusviis: I (Elamu, kooli vms abihoone)

Kasutusotstarve: 12744 Elamu, kooli vms abihoone

6.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

6.3.1 Tuleohutuskujad

Tuleohutuskuja ümber taastatava abihoone on 7,5m. Taastamise käigus kuja säilib. Kuja

tekitab kõrval paiknev kuur-küün (ehr kood 120303287). Hooned moodustavad

hoonekompleksi, ehitisealune pind on hoonetel kokku vähem kui 400m², mõlemad on samal

kinnistul ja samast TP-3 tuleohutusklassist. Lähim naaberkinnistu hoone on ~300m kaugusel.

6.3.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

Kandekonstruktsioonidele nõudeid ei esitata.

6.3.3 Põlemiskoormus

Eripõlemiskoormus hoonetes on alla 600 MJ/m².

6.3.4 Ladustamine

Põlevmaterjal, sealhulgas küttematerjal, paigutatakse haluküttega rehiahjust ja pliidist

ohutusse kaugusesse. Kütteks ettenähtud kuivad halupuud ladustakse ehitises selliselt, et see

ei põhjustaks tuleohtu, ei takistaks evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise

võimalikkust. Põlevmaterjali ei ladustata evakuatsiooniteedel.

6.4 Tuletõkketsoonid, tulepüsivus

Tuletõkkesektsioone ei moodustata.

6.5 Tuletundlikkus

Seinad ja laed üdiselt D-s2,d2; tehnilises ruumis B-s1,d0

Põrandad üldiselt– nõudeid ei esitata; tehnilises ruumis DFL-s1

Pööninguvahelae pealispind – nõudeid ei esitata

Välisseina välispinnale, õhutuspilu sisepinnale ja õhutuspilu välispinnale D,d2

Katusekattele BROOF(t2)

Terrassipõranda konstruktsioonile D-s2

Terrassipõranda pinnakihile DFL-s2

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 29/34

6.6 Evakuatsioonilahendus

6.6.1 Üldist

Projekteeritud abihoone esimesel korrusel on kolm väljapääsu. Peauks paikneb hoone

lõunapoolsel küljel. Peaukse laius on 100 cm. Lisa väljapääsuks on uks terrassile pääsemiseks

hoone lõunapoolsel küljel. Eraldi uksega on varustatud hoone lõunaküljel asuv panipaiga

tiibuks. Hädaväljapääsuna on võimalik kasutada ka avatavaid aknaid.

6.6.2 Pääsud pööningule ja katustele

Hoonel puudub kelder. Abihoone korstna hoolduseks paigaldatakse katusele statsionaarsed

astmerauad ja teenindusplatvorm mõõtmetega 0,4x1,0 m. Katusele pääs toimub lõunapoolsest

katuse servast, teisaldatava redeliga. Katusealusesse õõnsusesse pääseb pööningult, laes

paikneva luugi kaudu, luugi möödud 1200x700mm.

6.7 Tuleohutuspaigaldised

6.7.1 Tulekahjusignalisatsioon

Projekteeritud abihoone varustatakse autonoomsete tulekahjusignalisatsiooni-anduriga.

Abihoone rehetuppa on kavandatud tahkekütusel töötavad pliit koos soojamüüriga. Lisaks

paikneb seal säilitatud reheahi. Hoone varustada vähemalt ühe autonoomse

vingugaasianduriga, seadme paigaldamisel järgida tootja juhiseid.

6.7.2 Piksekaitse

Hoonet ei varustata piksekaitsesüsteemiga.

6.7.3 Suitsueemaldamine

Suitsueemaldus toimub avatavate akende ja uste kaudu.

6.7.4 Tulekustutid

Projekteeritud abihoonesse paigaldada vähemalt üks 6 kg laenguga ABC klassi käsikustuti,

kustuti asukoht nt esik.

6.8 Tehnosüsteemide tuleohutus

6.8.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus

Projekteeritavate hoonete ventilatsioon peab vastama Eesti Standard EVS 812-2:2014

„Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid„ nõuetele. Ventilatsioon lahendatakse nii,

et ei tekiks täiendavat tuleohtu ja -levikut. Ventilatsioonifiltreid ja –õhukanalit puhastatakse

süttivast tolmust ja neisse ladestunud põlevmaterjali jäägist objekti valdaja poolt kehtestatud

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 30/34

tähtaegadel, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Abihoonesse on planeeritud

kohtventilatsioon märgadesse ruumidesse. Eraldi väljatõmbeventilatsioonisüsteem paikneb

abihoone köögis pliidi kohal, milleks on nn sundväljatõmbekapp. Ventilatsioonisüsteemi

ehitamisel tuleb kasutada materjale, mis vastaks vähemalt A2-s1, d0 tuletundlikkusele. Köögi

väljatõmbekanal peab olema tulepüsivusega EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1, d0.

6.8.2 Kütteseadmete tuleohutus

Projekteeritud abihoone küttesüsteemina hakatakse kasutama maasoojuspumpa. Soojuspump

Tuleohutuse seaduse mõistes ei ole kütteseade, kuna kütmisel ei teki välisõhku juhtimist

vajavaid põlemissaadusi. Abihoone rehituppa planeeritud tahkeküttega seadmed. Suitsugaasid

juhitakse moodulkorstnasse. Hoone suitsukorstnad tuleb ehitada 1,0 m võrra katusepinnast

kõrgemad. Temperatuuriklassiga T400 korstna läbiviik tuleb ehitada vastavalt tootja juhistele.

Juhiste puudumise isoleerida korsten vahelae põlevmaterjalidest minimaalselt 150 mm

isolatsioonimaterjali kihiga. Mineraalvilla mahukaal peab olema vähemalt 100kg/m² ja

töötemperatuur vähemalt 600°C. Puistevillaga soojustatud pennide kohal peab tulekindel

isolatsioon olema 50mm paksune ja 200m kõrguselt ümber korstna. Tulekindel vill piiratakse

omakorda mööda välisperimeetrit 50mm paksuse jäiga mineraalvillaplaadiga, mis peab

ulatuma min 10 cm kõrgemale ümbritsevast puistevillast. Jäiga villaplaadi taha jääb tulekindla

villa kohale 50m laiune tuulutusvahe. Tulekolde esine kaetakse mittepõlevast materjalist

tulekaitsega (plekk, keraamiline plaat, spetsiaalne klaasplaat). Kaitse peab ulatuma uksega

koldeavadest külgedele 100 mm ja ettepoole 400 mm ning ukseta koldeavade ees vastavalt

150 mm ja 750 mm. Küttekolle tuleb ehitada või paigaldada kutsetunnistust omava pottsepa

poolt, kes väljastab peale ehitustöid tellijale ahjupassi. Ahjupassis on kirjas meistri nimi,

kütteseadmete ehitusaeg, väljundgaaside temperatuur, kütteseadmete kasutamisjuhend jne.

Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1m ja tahmaluukide ees 0,6m vaba ruumi.

Tahmaluukide alumine serv peab põlevmaterjalist põrandapinnast jääma vähemalt 50mm

kõrgemale. Korstnaga piirnevad seinad on mittepõlevatest materjalidest.

6.8.3 Korstna tehnilised parameetrid

Valitud on soovituslikuna Schiedel Rhondo Plus moodulkorstnad.

NB! Korstnad paigaldada tootja juhiste järgi, lisaks peab korsten omama kehtivat CE-märgist.

Kütteseadmed ühendada korstnaga tootja juhiste järgi. Korstna ja küttekolde paigaldus

dokumenteerida kasutusloa jaoks.

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 31/34

Schiedel Perimeeter

Temperatuuriklass T400

Rõhuklass N1

Kondensaadikindlus D

Korrosioonikindlus 3

Tahmapõlengukindlus G50

6.9 Päästemeeskonna juurdepääsutee

Ligipääs Männiku maaüksusele on tagatud Riisipere-Kernu tee 11360 kaudu, mis on

kõvakattega tee. Nimetatud tee laius on enam kui 5,0 m ja kandevõime piisav

operatiivsõidukitega ja paakautoga sõitmiseks.

6.10 Väline tulekustutus

Välise kustutusvee tagamine lahendatakse Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ alusel. Vajalik tulekustutusvee vooluhulk on 10l/s kolme tunni

jooksul. Lähim tuletõrjevee veevõtukoht (ID 5171) asub Haiba külas, Lüpsifarmi

(29701:006:1230) kinnistul, kaugus planeeritavast abihoonest 2,5km. Veereservuaari maht on

153m³.

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 32/34

7 Tehnosüsteemid

7.1 Kütte-ja ventilatsioonisüsteem

7.1.1 Küttesüsteemi kirjeldus

Planeeritava abihoone põhikütteks on maasoojuspump, mis asub tehnoruumis. Soojuspumba

maaküttekontuuride ala on näidatud asendiplaanil, vt joonis AS-2. Soojuspump kütab abihoone

põrandates olevat küttetorustikku ja toodab sooja tarbevett. Lisaküttena on rehetoas reheahi

ja tahkekütte pliit koos soojamüüriga.

Küttekolde põlemisõhuga varustamine on tagatud akende kaudu, aknad varustatud

tuulutusasendiga.

Küttesüsteemi täpsem lahendus, sh soojuspumba võimsuse dimensioneerimine teostada

eraldi projektiga või konsultatsioonidega seadme müüjaga.

7.1.2 Ventilatsioonisüsteemi kirjeldus

Projekteeritud abihoonesse on ette nähtud energiatagastusega sundsissepuhke-väljatõmbe

kohtventilatsiooni süsteem märgadesse ruumidesse. Väike ventilatsiooniseade paigaldatakse

tehnoruumi. Eraldi sundväljatõmbeventilatsiooniga varustada köögi pliidi kohal olev kubu.

7.2 Veevarustus

Männiku kinnistu külma tarbevee saamiseks on olemasolev salvkaev.

Külm vesi tuua hoonesse survetoruga De32x3,0mm PE PN 10. Toru paigaldada liivapadjale,

maapinnast 1,8m sügavusele. Plastist veetorule on ettenähtud paigaldada hoiatuslint

paigaldatava veetoru kohale. Veetoru viiakse hoone vundamendi alt hoonesse läbi selle

põrandakonstruktsiooni. Hoonesse sisseviik paigaldatakse hülsstorusse Ø75 mm. Veetoru

plaanilised suunamuutused ja pöörangud teostada ilma liitmike kasutamata vaid painutamise

abil. Painderaadiust valida vastavalt materjali tootja poolt väljastatud juhistele. Veetoru

ühendamisel ja jätkamisel kasutada mehaanilisi surveliitmikke. Veetorustiku hargnemisi

liitumispunkti ja hoone vahel ei ole ettenähtud. Planeeritud on rajada veesõlm abihoone

tehnoruumi ja sealt lahendada edasine hargnemine hoonesse erinevate sulgarmatuuride vahel.

Abihoone sulgarmatuurideks on WC loputuskastid, segistid pesuruumis, WC ja köögis ning

kraan pesumasinale. Välja abihoone terrassile tuua kastmiskraani ots.

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 33/34

Kinnistu välisplastiktorustikele tuleb teostada surveproov. Torustik survestatakse veega või

õhuga 10 baari, katseaeg 8 tundi. Maksimaalne lubatud rõhukadu 0,1 bar tunnis. Katsetused

tuleb protokollida ning allkirjastada.

Soe tarbevesi saadakse maasoojuspumba sisemoodulis oleva boileri abil.

7.3 Kanalisatsioon

Abihoone pesuruumist, WC-st ja köögist ja tehnoruumi põrandast on vaja tagada heitvete

kanaliseerimine. Heitveed juhitakse olemasolevasse imbväljakuga kanalisatsioonisüsteemi.

Uus torustiku ühendus rajada olemasolevast kanalisatsiooni peatrassikaevust spetsiaalse

kaevusadulaga. Läbiviigumuhvi kasutamine on keelatud.

Uus kanalisatsioonisüsteem projekteerida ja ehitada PVC kanalisatsioonitorudest (oranž)

minimaalselt Ø110 mm. Soojustamata toru puhul on torustiku ehitussügavus vähemalt 1,3 m

toru pealt. Kanalisatsioonisüsteemides kasutada ainult veetihedaid ühendusdetaile ja

kaevusid. Kanalisatsioonitorustiku käänu- ja ristumispunktidesse projekteerida ja ehitada PE

plastist kanalisatsiooni kontrollkaevud teleskooptoru ja malmkaanega.

Kinnistusisese kanalisatsioonitrass rajada PVC plasttorudest isevoolsena, arvestada trassi

kaldeks 5…8mm/m.

7.4 Sadeveed

Projekteeritud abihoone katuselt kogutud sajuveed kogutakse katuste äärtel asetsevate

rennidega ja juhitakse hoone välisseina ääres asetsevate plekist sajuveepüstikute kaudu

maapinnale. Püstakute mõõt Ø120 mm, värvus punane RR28. Püstakute otsa paigaldada

veesülitid ning soovitavalt nende alla betoonist sadeveepäis koos 2 m betoonrenniga, mille abil

saab juhtida sadeveed hoonest eemale. Püstakud paiknevad ümber hoone vastavalt joonisele

AE-3. Põhjapoolsed veesülitud, betoonist päis ja -rennid suunata piki hoonet, mitte maantee

poole.

7.5 Elektrivarustus

Elektrivarustus on toodud olemasolevast elamu peakilbist projekteeritud abihoone

tehnoruumi. Suuremateks tarbijateks on maasoojuspump, ventilatsiooniseade ja köögis

elektripliit, muude seadmete võimsus jääb alla 2kW. Hoone varustada üldvalguse,

pistikupesade ja tehnoseadmete toite jaoks vajaliku juhtmestikuga, mis ühendada grupeeritult

peakilbis paiknevate kaitselülititega. Peakilp peab olema varustada rikkevoolukaitsmega.

ABIHOONE LAIENDAMINE; aadress Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond;

töö nr 2407-732; staadium: eelprojekt; koostanud Karotammed OÜ, 31. mai 2025

2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

Karotammed OÜ; Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm 34/34

Elektrisüsteem maandada. Pistikupesade arv ja asukohad peavad tagama nende hõlpsa

kasutuse ja vastama sisekujunduslahendustele. Vähemalt üks pistikupesa näha ette terrassile,

hoone idapoolsele välisseinale. Välitingimustes paiknevad elektrisüsteemi osad peavad olema

ilmastikukindlad.

Kõik tugev- ja nõrkvoolusüsteemid projekteerida ja lahendada eriala inseneri poolt eraldi

tööna, vähemalt põhiprojekti staadiumile vastava projektiga. Peale tugev- ja nõrkvoolu

ehitustööde teostamist esitab elektritööde eest vastutaja elektripaigaldise nõuetekohasuse

deklaratsiooni. Täiendavalt on vajalik teostada elektripaigaldise audit hoonesse ehitatud

elektrisüsteemile, mille tulemusena tõendatakse süsteemi nõuetekohasus ja ohutus ning

annab aluse kasutusloa toimingute läbi viimiseks.

Indrek Karotamm

Ehitusinsener

31.05.2025

karotamm projekteerimine

joonise nr:

töö:

kuupäev:

tellija:

mõõtkava:

projekti nr:

leht/lehti:

eelprojekt

ABIHOONE LAIENDAMINE Männiku, Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond

-

2407-732

AS-1

31.05.2025 Reg. nr 11255950 MTR: EEP000941 Projekteerimine Tehnika 11, Märjamaa 78302 tel: +37254 28, +3725136 28 e-post: projektrimine@karota.

1/14

osa: EP

SITUATSIOONISKEEM

Erika Aunpuu projekteerija:

Indrek Karotamm kontrollija:

Männiku (29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond

Planeeritav abihoone

Lüpsifarmi (29701:006:1230), Haiba küla, Saue vald, Harju maakond, kaugus 2,5km

tuletõrjevee reservuaar, maht 153m³11360 Riisipere-Kernu tee

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee

La ag

ri ~2

6k m

Pä rn

u ~8

4k m

1

1

2

2

A

A

B

B

±0.00=abs.51.10 1

2 3 4

5 678

T T

T

P

8.6

19.2

4.0

7.0

HOONES TUSJOO

N

9.0

V1

190.0

67.6 likvideeritav vana aed ja võsa

7.5

Pääs kinnistule, pääs hoonesse

±0.00=abs.51.10 Planeeritav kõrgusmärk

TINGMÄRGID:

P

Olemasolev salvkaev

Planeeritav kanalisatsioonitorustik D110 ja vahekaev

Planeeritav veetorustik D32V1 V1

Olemasolev killustikkattega issesõidutee

Salvkaevu hooldusala R=10m

Olemasolev kõvakattega riigitee

Projekteeritud abihoone

ja plats, ~300m²

Taastatav haljastus, murukülv

Maaküttekontuuride ala, ~450m²

Planeeritav maaküttetorustiku peamagistraalT

Avalikult kasutatava teekaitsevöönd 30m

Sidekaabli kaitsevöönd, 1m teljest

Lammutatav abihoone

Nähtavuskolmnurk, 3x190 ja 3x68m

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev sidekaabel

Olemaoslev prügikonteiner

Tähistatud alas likvideeritav aed ja võsa

Olemasolevad hooned

HOONE TEHNILISED ANDMED: MÕÕTMED: Pikkus 20,3m Laius 9,8m Kõrgus 7,6m Absoluutkõrgus 58.58m Korruse vastu: PINDALAD: Ehitisealune pind 196,1m² Suletud netopind 214,6m² Mitteeluruumi köetav pind 88,2m² Mitteeluruumi pind 88,2m² Tehnopind 7,2m² Üldkasutatav pind 118,6m² Maapealsete korruste arv 1 TULEOHUTUSE KLASS: TP3 MAHT: 1013m³

KINNISTU TEHNILISED ANDMED: KINNISTU: Männiku, Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond TUNNUS: 29701:006:0488 SIHTOTSTARVE 1: Maatulundusmaa 100% PINDALA: 377542 m²

HOONE NURGAKOORDINAADID (VÄLISSEIN)

1 Nurga tähis X

6554114.52 524903.73 2

4

Y

3

5 6 7 8

6554115.45 6554115.31 6554116.23 6554106.75 6554105.83 6554105.69 6554104.76

524913.87 524913.88 524923.96 524924.83 524914.75 524914.76 524904.63

karotamm projekteerimine

joonise nr:

töö:

kuupäev:

tellija:

mõõtkava:

projekti nr:

leht/lehti:

eelprojekt

ABIHOONE LAIENDAMINE Männiku, Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond

M1:500

2407-732

AS-2

31.05.2025 Reg. nr 11255950 MTR: EEP000941 Projekteerimine Tehnika 11, Märjamaa 78302 tel: +37254 28, +3725136 28 e-post: projektrimine@karota.

2/14

osa: EP

ASENDIPLAAN

Erika Aunpuu projekteerija:

Indrek Karotamm kontrollija:

Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis

Kihil "PIIR"esitatud asukohad on informatiivsed.Piirid seisuga august 2024.a. Trassid ette näidatud omaniku poolt.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 01.08.2025

Meie 12.08.2025 nr 7.1-2/25/12814-2

Männiku kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Mõnuste küla

Männiku kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 497867, EHR kood nr 120303284).

Kinnistu (katastritunnus 29701:006:0488) asub riigitee nr 11360 Riisipere-Kernu tee km 7,55-7,93

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse abihoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „ Abihoone laiendamine. Männiku

(29701:006:0488), Mõnuste küla, Saue vald, Harju maakond“ projekt (peaprojekteerija Osaühing

KAROTAMMED , töö nr 2407-732)

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule kirjaga 22.11.2024 nr 7.1-

2/24/19706-2. Projekti koostamisel on jäänud tähelepanuta kirja punktis 6 esitatud nõue.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ja

§ 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“,

jätame ehitusloa kooskõlastamata järgmiste puuduste tõttu.

Männiku kinnistu piirdeaiad ja hekid on suures ulatuses rajatud riigitee alusele maale

(katastriüksus 29701:006:0337), jäädes nii ristumiskoha nähtavuskolmnurka kui teega külgneva

vaba ruumi alale. Normide kohaselt ei tohi teega külgnevas vabas ruumis ilma

sõidukipiirdesüsteemita paikneda statsionaarsed jäigad takistused kõrgusega üle 0,1 meetri

ümbritsevast maapinnast. Ohutuse tagamiseks tuleb sõidutee ääres likvideerida võsa/ülekasvanud

lehtpuuhekk ning riigitee maa-alale jääval alal (näidatud alloleval Maa-ameti kaardi väljavõttel)

kas likvideerida, ümberpaigaldada või -istutada piirdeaiad ja hekid (alus EhS § 72 lg 2). Palume

asendiplaanil näidatud likvideeritava heki ulatus viia vastavusse 22.11.2024 nr 7.1-2/24/19706-2

nõuete punktis 6 näidatud ulatusega.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

1.2407732_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri

2.2407732_EP_AA-4-02_asendiplaan

Rita Źereen

5120275, [email protected]